Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO inimõiguste konventsioone ning nende fakultatiivprotokolle,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa sotsiaalhartat ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse 2005. aasta detsembris vastu võetud Euroopa arengukonsensust,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste rikkumise kohta, sealhulgas resolutsioone arutelude kohta, mis käsitlevad inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumeid,

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Guatemala kohta(1) ja 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingu kohta(2),

–  võttes arvesse oma inimõiguste allkomisjoni 2016. aasta veebruaris toimunud visiiti Mehhikosse ja Guatemalasse ja selle visiidi lõppraportit,

–  võttes arvesse Kesk-Ameerika riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni raportit oma visiidi kohta Guatemalasse ja Hondurasesse, mis toimus 16.–20. veebruaril 2015,

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2016. aasta istungjärkudeks(3),

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri aruannet inimõiguste kaitsjaid ohustavate ülemaailmsete ohtude kohta ning naissoost inimõiguste kaitsjate olukorra kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 2016. aasta aruannet oma büroo tegevuse kohta Guatemalas,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste eriesindaja hiljutist visiiti Guatemalasse,

–  võttes arvesse ÜRO 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019,

–  võttes arvesse ELi tegevuskava koostöö kohta kodanikuühiskonnaga aastatel 2014–2017,

–  võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks ning inimõigusi ja demokraatiat käsitlevat ELi strateegilist raamistikku, mis kohustab tegema inimõiguste kaitsjatega koostööd,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu (UNHCR) 26. juuni 2014. aasta resolutsiooni 26/9, millega UNHCR otsustas moodustada valitsustevahelise avatud töörühma, et töötada välja rahvusvaheline õiguslikult siduv vahend rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste ettevõtete tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1989. aasta konventsiooni sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta (ILO konventsioon nr 169),

–  võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingu ning ELi ja Kesk‑Ameerika riikide partnerlus- ja koostöölepingu inimõiguste klausleid, mis kehtivad alates 2013. aastast,

–  võttes arvesse Guatemalale suunatud mitmeaastast sihtprogrammi aastateks 2014–2020 ning selles sisalduvat lubadust aidata kaasa konfliktide lahendamisele ning rahule ja julgeolekule,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu programme Guatemala kohtusüsteemi toetamiseks, eelkõige programmi SEJUST,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Kohtu 2014. aasta otsust kohtuasjas Inimõiguste kaitsjad jt vs Guatemala ning Ameerika Inimõiguste Komisjoni 31. detsembri 2015. aasta aruannet inimõiguste olukorrast Guatemalas (OEA/Ser.L/V/II. Doc. 43/15),

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni kodukorra artiklit 25 ettevaatusmeetmete mehhanismi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 2009. aasta järeldusi demokraatia toetamise kohta ELi välissuhetes,

–  võttes arvesse inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust käsitlevaid nõukogu 2009. aasta suuniseid,

–  võttes arvesse kõrge esindaja Federica Mogherini poolt 9. detsembril 2016 Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust 10. detsembril 2016 tähistatava inimõiguste päeva kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 17. augusti 2016. aasta avaldust Guatemala inimõigulaste kohta,

–  võttes arvesse 25.–26. oktoobril 2016 toimunud ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse (CELAC) ministrite kohtumise Santo Domingo deklaratsiooni,

–  võttes arvesse nn kolmeteistkümne rühma 1. veebruari 2017. aasta avaldust õigusriigi põhimõtte tugevdamise ning korruptsiooni ja karistamatuse vastu võitlemise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5 ning artikleid 18, 21, 27 ja 47 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 135,

A.  arvestades, et Guatemala on suuruselt kolmas ELi kahepoolse arenguabi saaja Kesk‑Ameerikas, et aastatel 2014–2020 on selle abi summa 187 miljonit eurot ning selle peamised sihtvaldkonnad on toiduga kindlustatus, konfliktide lahendamine, rahu, julgeolek ja konkurentsivõime;

B.  arvestades, et Guatemala paikneb strateegilises asukohas Kesk‑Ameerika ja Ameerika Ühendriikide vahelise uimastikaubanduse ja illegaalse rände trassil; arvestades, et Guatemala päritolu isikud moodustavad suuruselt teise USAst väljasaadetavate isikute rühma; arvestades, et aastakümneid kestnud sisekonflikt, kõrge vaesusemäär ja sügavalt juurdunud karistamatusetunne on süüdi Guatemalas pikka aega kestnud vägivallas ja julgeolekuohtudes; arvestades, et kõrge kuritegevuse tase mõjutab kogu riigi ühiskonda, kuid eelkõige inimõiguste kaitsjaid, VVOsid ja kohalikke ametivõime;

C.  arvestades, et 2017. aastal täitub 20 aastat Guatemala rahulepingute sõlmimisest; arvestades, et keskset tähtsust omab võitlus karistamatusega, seda ka varasemate ebademokraatlike režiimide ajal sooritatud tõsiste kuritegude puhul; arvestades, et Guatemala ametivõimud peavad isikutele, kes panevad toime füüsilisi ja vaimseid vägivallategusid inimõiguste kaitsjate vastu, saatma selge sõnumi, et sellised teod ei jää karistamata;

D.  arvestades, et 2016. aasta jaanuarist kuni novembrini registreeris Guatemala inimõiguste kaitsjate kaitseüksus (UDEFEGUA) riigis 14 inimõiguste kaitsja mõrva ja seitse mõrvakatset; arvestades, et samade allikate kohaselt toimus 2016. aastal kokku 223 rünnet inimõiguste kaitsjate vastu, sealhulgas algatati nende vastu 68 uut kohtuasja; arvestades, et kõige sagedamini rünnati inimõiguste kaitsjaid, kes tegelesid keskkonna- ja maaomandiõiguste kaitse ning kohtute ja karistamatuse küsimustega;

E.  arvestades, et lisaks teadete kohaselt 2016. aastal tapetud ajakirjanikele (Victor Valdés Cardona, Diego Esteban Gaspar, Roberto Salazar Barahona ja Winston Leonardo Túnchez Cano) on 2017. aastal juba tapetud inimõiguste kaitsjad Laura Leonor Vásquez Pineda ja Sebastián Alonzo Juan;

F.  arvestades, et inimõiguste olukord on endiselt väga tõsine; arvestades, et tõsist muret tekitab naiste ja põlisrahvaste esindajate olukord, eriti kui nad kaitsevad inimõigusi, samuti sisserändajate olukord ning sellised probleemid nagu juurdepääs õigusemõistmisele, tingimused vanglates, politsei tegevus ja väidetavad piinamisjuhtumid, kusjuures olukorda raskendab laialt levinud korruptsioon, ringkäendus ja karistamatus;

G.  arvestades, et Guatemala on ratifitseerinud ILO konventsiooni (nr 169) sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta ning ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooni (nr 87); arvestades, et on mõningaid lootustandvaid märke, nagu näiteks ametiühingute ümarlaua (Mesa Sindical) loomine riigiprokuratuuris; arvestades, et Guatemala seadused ei näe ette kohustust korraldada vabad ja teavitatud eelkonsultatsioonid põlirahvaste kogukondadega, nagu seda nõutakse ILO konventsioonis nr 169;

H.  arvestades, et Ameerika Inimõiguste Kohus väljastas 2014. aastal siduva kohtuotsuse, milles nõutakse riiklikku poliitikat inimõiguste kaitsjate toetamiseks; arvestades, et praegu on käimas ELi rahastatud konsultatsiooniprotsess sellise poliitika loomiseks;

I.  arvestades, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted kehtivad kõigile riikidele ja kõigile ettevõtetele, vaatamata sellele, kas tegemist on rahvusvahelise ettevõttega või mitte, ja vaatamata ettevõtte suurusele, tegevusvaldkonnale, asukohale, omandiõigusele või struktuurile, kuid tõhusate kontrolli- ja karistusmehhanismide kohaldamine on nende juhtpõhimõtete ülemaailmsel rakendamisel endiselt probleemiks; arvestades, et inimõiguste olukorda Guatemalas käsitletakse 2017. aasta novembris ÜRO Inimõiguste Nõukogu korrapärase läbivaatamise mehhanismi raames;

J.  arvestades, et Guatemala inimõiguste ombudsman, prokuratuur ja kohtud on võtnud olulisi meetmeid võitluseks karistamatuse vastu ja inimõiguste tunnustamiseks;

K.  arvestades, et Guatemala on teinud mõningaid positiivseid samme, nagu näiteks Guatemala karistamatuse vastu võitlemise rahvusvahelise komisjoni (CICIG) volituste pikendamine; arvestades, et 2016. aasta oktoobris esitasid Guatemala täidesaatva võimu, kongressi ja kohtusüsteemi presidendid kongressile ettepaneku kohtusüsteemi põhiseadusliku reformi kohta, mis põhines muu hulgas kodanikuühiskonnaga peetud ümarlauaaruteludel ja mille eesmärk on tugevdada kohtusüsteemi, võttes aluseks sellised põhimõtetel nagu õigusalane karjäär, õiguslik pluralism ja kohtusüsteemi sõltumatus;

L.  arvestades, et sihipärane ahistamise kampaania on takistanud mitmete märgilise tähendusega korruptsioonijuhtumite uurimist ja üleminekuperioodi õigusmõistmist, mille puhul seisavad selles valdkonnas töötavad inimõiguste kaitsjad, sealhulgas kohtunikud ja advokaadid silmitsi hirmutamise ja fabritseeritud õiguslike kaebustega; arvestades, et Iván Velasquezile, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud Guatemala karistamatuse vastu võitlemise rahvusvahelise komisjoni (CICIG) direktor, on samuti esitatud süüdistus ja tema vastu viiakse praegu läbi laimukampaaniat; arvestades, et tehakse edusamme üleminekuperioodi õigusemõistmise sümboolse tähendusega kohtuasjades, näiteks Molina Theisseni ja CREOMPAZi juhtumite või La Linea y Coparacha korruptsioonijuhtumite puhul;

M.  arvestades, et osa ELi liikmesriike ei ole veel ratifitseerinud ELi ja Kesk‑Ameerika riikide assotsieerimislepingut, mis tähendab, et nn poliitilise dialoogi sammas ei ole jõustunud; arvestades, et inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine on ELi välispoliitikas kesksel kohal lisaks jätkusuutlikule majanduslikule ja sotsiaalsele arengule;

1.  mõistab kõige karmimalt hukka Laura Leonor Vásquez Pineda, Sebastian Alonzo Juan Valdési ning ajakirjanike Victor Cardona, Diego Esteban Gasparile, Roberto Salazar Barahona ja Winston Leonardo Túnchez Cano hiljutised mõrvad, nagu ka veel 14 inimõiguste kaitsja mõrva toimepanemise Guatemalas 2016. aastal; avaldab siirast kaastunnet kõigi nende inimõiguste kaitsjate perekondadele ja sõpradele;

2.  rõhutab oma muret, et jätkuv vägivald ja turvalisuse puudumine avaldab negatiivset mõju inimõiguste kaitsjate võimalustele täielikult ja vabalt oma tegevust jätkata; avaldab austust kõigile Guatemala inimõiguste kaitsjatele ja nõuab eespool nimetatud ja varasemate mõrvade viivitamatut, sõltumatut, objektiivset ja põhjalikku uurimist; rõhutab, et aktiivne kodanikuühiskond on oluline, et muuta riik kõigil tasanditel rohkem aruandekohustuslikuks, vastutustundlikumaks, kaasavaks, tulemuslikuks ja seega legitiimsemaks;

3.  väljendab heameelt Guatemala jõupingutuste üle võitluses organiseeritud kuritegevusega ja palub neid tugevdada ning tunnistab äärmiselt tõsiseid raskusi, mida Guatemala kogeb kõigile oma kodanikele turvalisuse ja vabaduse tagamisel struktuurilise vägivalla tingimustes, näiteks uimastitest tingitud olukorras; palub ELi institutsioonidel ja ELi liikmesriikidel pakkuda Guatemalale tehnilist abi ja eelarvevahendeid, et aidata teda võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, ning seada sellised jõupingutused kahepoolsetes koostööprogrammides esikohale;

4.  tuletab meelde vajaduse töötada välja avalik poliitika inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks, nagu sedastas Ameerika Inimõiguste Kohus 2014. aastal; võtab teadmiseks hiljuti alustatud riikliku dialoogi ja kutsub Guatemala ametivõime üles tagama, et avalik poliitika töötatakse välja ulatusliku osalusprotsessi kaudu ja et tegeletakse struktuuriliste põhjustega, mis suurendavad inimõiguste kaitsjate haavatavust, ning kutsub ettevõtjaid üles neid jõupingutusi toetama;

5.  väljendab heameelt, et ELi delegatsioon Guatemalas on otsustanud selle programmi teemalisse arutellu ja konsultatsiooniprotsessi rahaliselt panustada, ja ergutab ELi delegatsiooni jätkama inimõiguste kaitsjate toetamist; kutsub pädevaid ametiasutusi üles koostama ja rakendama avalikku poliitikat, et kaitsta inimõiguste kaitsjaid tihedas koostöös mitmete sidusrühmadega, ning jätkata reforme, et saavutada sõltumatu kohtusüsteem, võidelda karistamatuse vastu ja kindlustada õigusriigi põhimõtte järgimine;

6.  nõuab Ameerika Inimõiguste Kohtu soovitatud ettevaatusabinõude viivitamatut ja kohustuslikku rakendamist ning palub ametivõimudel muuta otsust, millega ühepoolselt kaotatakse inimõiguste kaitsjaid toetavad siseriiklikud ettevaatusabinõud;

7.  tuletab meelde 2014. ja 2015. aastal heas usus läbi viidud 93 kogukondliku konsultatsiooni tulemusi; tuletab meelde, et kaasav protsess on praegu käimas ja kutsub Guatemala ametivõime tungivalt üles kiirendama menetlusi, et tagada riikliku mehhanismi loomine vaba ja teavitatud eelneva konsulteerimise jaoks, nagu on ette nähtud ILO konventsioonis nr 169; kutsub Guatemala valitsust üles algatama laiemat sotsiaalset konsulteerimist hüdroelektrijaamade, kaevandusprojektide ja naftaettevõtete suhtes ning kutsub ELi institutsioone üles tagama, et mitte ühegi Euroopa abi- või toetusprojektiga ei edendataks ega lubataks arenguprojekte, ilma et sellele eelneks kohustuslik vaba ja teavitatud konsulteerimine põlisrahvaste kogukondadega;

8.  väljendab heameelt täidesaatva, kohtu- ja seadusandliku võimu poolt kongressile esitatud kohtusüsteemi reformialgatuse üle, mille eesmärk on arendada edasi kohtusüsteemi tõhusal sõltumatusel põhinevat professionaalset demokraatlikku kohtusüsteemi; nõuab Guatemala kongressi ühiseid jõupingutusi, et viia kohtusüsteemi reform tervikuna ja täielikult 2017. aastal lõpule; sel eesmärgil kutsub Guatemala ametivõime üles eraldama kohtusüsteemi ja eelkõige riigiprokuratuuri jaoks piisavalt rahalisi vahendeid ja inimressursse; toetab Guatemala karistamatuse vastu võitlemise rahvusvahelise komisjoni (CICIG) olulist tööd;

9.  väljendab heameelt apellatsioonikohtu esimese koja otsuse üle, kes endise diktaatori Rios Montti vastu peetavas kohtuasjas kinnitas uuesti aegumistähtaja mittekohaldamist sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude suhtes, mis on äärmiselt oluline samm võitluses karistamatuse vastu;

10.  palub Guatemala riigil teha koostööd inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise mehhanismiga ja võtta kõik asjakohased meetmed selle soovituse rakendamiseks;

11.  palub Euroopa Liidul toetada riigiprokuratuuri; lükkab kindlalt tagasi mis tahes surve, hirmutamise ja mõjutamise, mis ohustab sõltumatust, õiguslikku pluralismi ja objektiivsust; ergutab Guatemala ametivõime jätkuvalt tõhustama koostööd inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakuid analüüsiva siseministeeriumi üksuse ja riigiprokuratuuri inimõiguste osakonna vahel;

12.  kutsub ELi institutsioone üles tegema tööd rahvusvaheliste siduvate lepingute sõlmimise nimel, mis tugevdaks inimõiguste järgimist, eelkõige kolmandates riikides tegutsevate ELi ettevõtete puhul;

13.  palub liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, ratifitseerida viivitamata ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimisleping; palub Euroopa Liidul ja liikmesriikidel kasutada assotsieerimise ja poliitilise dialoogi kokkulepet, et Guatemalat tugevalt innustada järgima kaugeleulatuvat inimõiguste tegevuskava ja võitlust karistamatuse vastu; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles eraldama selle ülesande jaoks piisavalt vahendeid ja tehnilist abi;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, Ameerika Riikide Organisatsioonile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Guatemala Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Sekretariaadile (SIECA) ja Kesk-Ameerika Parlamendile.

(1) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 257. (2) ELT C 434, 23.12.2015, lk 181. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0020.