(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0625),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 83 lõiget 1 ja artikli 82 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0386/2015),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 83 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. märtsi 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 28. septembri 2001. aasta resolutsiooni 1373(2001), 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni 2178(2014), 19. detsembri 2014. aasta resolutsiooni 2195(2014), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni 2199(2015), 20. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2249(2015) ja 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni 2253(2015),

–  võttes arvesse 16. mai 2005. aasta terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ja selle 19. mai 2015. aasta lisaprotokolli,

–  võttes arvesse rahapesuvastase töökonna soovitusi,

–  võttes arvesse Washingtonis 1. aprillil 2016. aastal toimunud tuumajulgeoleku tippkohtumise kommünikeed,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 30. novembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0228/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 177, 18.5.2016, lk 51.

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2017/541) lõplikule kujule).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus terrorismivastast võitlust käsitleva direktiivi vastuvõtmisel

Hiljutised terrorirünnakud Euroopas on toonud esile vajaduse suurendada jõupingutusi, et tagada julgeolek ning edendada samas meie ühiste väärtuste, sealhulgas õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamist. Terviklikuks reageerimiseks süvenevale terrorismiohule on laiendatud kriminaliseerimise raamistikku terrorismivastaseks võitluseks vaja täiendada terrorismini viiva radikaliseerumise tõhusa ennetamise meetmetega ja terroriaktidega seotud tõhusa teabevahetusega.

Seda silmas pidades väljendavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid ühiselt oma pühendumust – oma vastavas pädevusvaldkonnas – tõhusate ennetusmeetmete jätkuvale välja töötamisele ja neisse investeerimisele, osana terviklikust valdkonnaülesest lähenemisest, mis hõlmab kõiki asjaomaseid poliitikavaldkondi, sealhulgas eelkõige haridust, sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, ning kõiki sidusrühmi, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioone, kohalikke kogukondi ja tööstuspartnereid.

Komisjon toetab liikmesriikide jõupingutusi, eelkõige andes rahalist toetust projektidele, mille eesmärk on töötada välja vahendid, et võidelda radikaliseerumise vastu, ning kogu ELi hõlmavate algatuste ja võrgustike kaudu, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rõhutavad vajadust kogu asjakohase teabe tõhusa ja õigeaegse vahetamise järele liidu pädevate asutuste vahel, et terrorismikuritegusid tõkestada, avastada, uurida või nende eest vastutusele võtta. Sellega seoses tuleks täiel määral kasutada kõiki olemasolevaid liidu vahendeid, kanaleid ja asutusi, et teavet vahetada ning kiiresti rakendada kõiki selles keskse tähtsusega valdkonnas vastu võetud liidu õigusakte.

Kolm institutsiooni kinnitavad veel kord vajadust hinnata ELi teabevahetuse raamistiku toimimist ja võtta konkreetseid meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks, võttes sealjuures arvesse tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste edendamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas.