Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon Euroopa lennundusstrateegia kohta (2016/2062(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2015. aasta teatist „Euroopa lennundusstrateegia“ (COM(2015)0598),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikli 4 lõike 2 punkte b ja g ja artiklit 16 ning VI ja X jaotist,
– võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2016. aasta arvamust Euroopa lennundusstrateegia kohta(1),
– võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsust 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes(2),
– võttes arvesse komisjoni teatist „Suunised lennujaamadele ja lennuettevõtjatele eraldatava riigiabi kohta“(3),
– võttes arvesse komisjoni teatist riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses(4),
– võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks(5),
– võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2015. aasta ettepanekut, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008 (COM(2015)0613),
– võttes arvesse 4. juunil 2015. aastal Brüsselis transpordi sotsiaalmeetmete kava teemal toimunud kõrgetasemelise konverentsi järeldusi(6),
– võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni saarte erilise olukorra kohta(7),
– võttes arvesse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 2016. aastal toimunud assamblee 39. istungjärgu tulemusi,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas,
– võttes arvesse oma 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni lennunduse kohta(8),
– võttes arvesse oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni 2.–27. novembrini 2015 Genfis toimuval ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-15) vajaliku raadiosagedusspektri eraldamise kohta, millega tulevikus toetada ülemaailmsete lennuseiresüsteemide jaoks satelliidipõhise tehnoloogia väljatöötamist(9),
– võttes arvesse oma 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta Lissaboni lepingu raames(10),
– võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise kohta(11),
– võttes arvesse oma 12. märtsil 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (uuesti sõnastatud)(12),
– võttes arvesse oma 12. märtsil 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas(13),
– võttes arvesse oma 5. veebruaril 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol(14),
– võttes arvesse oma 12. detsembril 2012. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud)(15),
– võttes arvesse oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemide) ehk mehitamata õhusõidukite ohutu kasutamise kohta tsiviillennunduses(16),
– võttes arvesse oma 2. juuli 2013. aasta resolutsiooni ELi lennundusalase välispoliitika kohta – tulevikuprobleemide lahendamine(17),
– võttes arvesse 20.–21. jaanuaril 2016 Hollandis Schipholi lennujaamas toimunud Euroopa lennundusalase tippkohtumise järeldusi(18),
– võttes arvesse 7. detsembri 1944. aasta Chicago konventsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0021/2017),
A. arvestades, et ELi transpordipoliitika lõppeesmärk on teenida ELi kodanike ja ettevõtete huvisid, pakkudes aina paremat ühenduvust, kõrgeimat ohutuse ja turvalisuse taset ja tõketeta turgusid;
B. arvestades, et lennutranspordi konkurentsivõime kõrval peavad keskseks eesmärgiks jääma ka ranged ohutusnõuded;
C. arvestades, et ELi ühtne lennundusturg on kõige edukam näide lennutranspordi piirkondlikust liberaliseerimisest, mis on suuresti aidanud saavutada enneolematut lennuühenduse taset, avardanud Euroopasiseseid ja -väliseid reisimisvõimalusi ning alandanud hindu; arvestades, et lennundussektor moodustab Euroopa transpordivõrgustiku tähtsa osa, mis on hädavajalik ühenduvuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks nii ELis kui ka maailma tasandil; arvestades, et kesksema asukohaga ja hästi integreeritud piirkondadest erinevalt ei ole äärepoolseimatel piirkondadel nende kauguse ja eraldatuse tõttu lennutranspordile alternatiivi; arvestades, et lennuühenduse parandamise toetamisel peab lisaks ühendusvõrgustiku laiendamisele eesmärgiks olema ka tagada ühenduse nõuetekohane kvaliteet lendude sageduse, lennuliinide ulatuse ja graafikute mugavuse mõttes;
D. arvestades, et lennundussektor toimib mootorina, mis avaldab võimendavat mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning on ELi majanduse tähtis tugisammas, mis toetab innovatsiooni, kaubavahetust ja kvaliteetset tööhõivet ja toob kodanikele märkimisväärset otsest ja kaudset kasu; arvestades, et lennuliikluse kasv ning lennuühenduste mitmekesisus ja kättesaadavus edendavad majanduskasvu ning tõendavad, et lennutransport toimib majandusarengu katalüsaatorina; arvestades, et piirkondlikel ja kohalikel lennujaamadel on oluline osa ka piirkondlikus arengus, kuna nad parandavad kohalikku konkurentsivõimet ja hõlbustavad turistide juurdepääsu;
E. arvestades, et lennutransport, lennujaamad ja nendega seotud töötlev tööstus loovad liidus 4,7 miljonit töökohta (vahetult 1,9 miljonit ja kaudselt 2,8 miljonit); arvestades, et Euroopa lennundussektor toetab mujal maailmamajanduses veel 917 000 inimese tööhõivet; arvestades, et lennunduse mobiilsuse ja rahvusvahelisuse tõttu on raske avastada sotsiaalseid kuritarvitusi ja tööõiguse normide eiramist, mistõttu on võimatu lahendada neid probleeme ainult riikide tasandil; arvestades, et ILO hiljutiste järelduste kohaselt on töötingimused lennundussektoris halvenemas; arvestades, et kuigi lepingute mitmekesistamine võib suurendada paindlikkust, saab seda ka kuritarvitada soodsamate eeskirjade otsimiseks (rule shopping), et vältida sotsiaalkindlustusmaksete tasumist;
F. arvestades, et vajakajäämised ELi õigusaktide nõuetekohasel rakendamisel ja nõukogu poliitiline tõrksus ei lase lennundussektori potentsiaali täielikult vallandada, mis kahjustab sektori konkurentsivõimet ning suurendab ettevõtete, reisijate ning majanduse kulusid;
G. arvestades, et sektoris, mis põhineb tehnoloogial, teadusuuringutel ja innovatsioonil, mis kõik vajavad nii ulatuslikke investeeringuid kui ka arenenud taristut, sõltub strateegia edukus sellest, kas suudetakse seada pikaajaline eesmärk koos nõuetekohaselt kavandatud investeeringutega ning võtta täielikult arvesse kõiki transpordiliike;
H. arvestades, et lennutranspordil on suur osa ELi kliimaeesmärkide täitmisel tänu meetmetele, mis võetakse kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks;
I. arvestades, et ehkki ühtse Euroopa taeva algatusega nähakse ette funktsionaalsete õhuruumiosade piiritlemine, on selle mõtte elluviimine siiani suuresti takerdunud; arvestades, et komisjoni hinnangul kaotatakse sellise seisaku tõttu ligikaudu 5 miljardit eurot aastas;
J. arvestades, et julgeolek on üks lennunduse kõige vahetumaid probleeme;
1. väljendab heameelt seoses komisjoni teatisega Euroopa lennundusstrateegia kohta ja selles väljendatud sooviga leida hoovad sektori arengu hoogustamiseks, leida uusi turuvõimalusi ja lammutada tõkked, samuti komisjoni ettepanekutega uute probleemide ettenägemiseks ja lahendamiseks, tuginedes ühtsele üleeuroopalisele nägemusele ning arendades kaasaegseid õigusraamistikke; on veendunud vajaduses lähtuda pikemas perspektiivis terviklikumast ja ambitsioonikamast käsitlusest, et anda vajalik impulss jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa lennundussektori arenguks;
2. on veendunud, et Euroopa lennundusstrateegia juhtpõhimõte on ohutus ja et seda tuleb jätkuvalt parandada; väljendab seepärast rahulolu Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) alusmääruse (määrus (EÜ) nr 216/2008) läbivaatamise üle, mille eesmärk on saavutada lennunduses kõrgeim ohutustase; sellega seoses palub komisjonil ja nõukogul anda EASA-le piisavalt vahendeid ja töötajaid, et tagada kõrged ohutusnõuded ja tugevdada tema rolli rahvusvahelisel areenil;
3. nõuab tungivalt, et liikmesriigid lõpuks kiirelt jätkaksid muude tähtsate ja hetkel ummikusse jõudnud küsimuste käsitlemist, nagu ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise määruse (SES2+) uuesti sõnastamine ning teenindusaegade määruse ja reisijate õiguste määruse läbivaatamine; palub komisjonil uuesti läbi mõelda senised algatused ja pakkuda teostatavaid alternatiive, et kõrvaldada lennundussektori puudused, mis tulenevad ELi õigusaktide, näiteks ühtse Euroopa taeva algatuse hilinenud ja mittetäielikust rakendamisest; rõhutab, et kui tahetakse tagada kindlust ja õiguskindlust, ei piisa iseenesest küll vajalikust suuniste avaldamisest, vaid kehtivad määrused tuleb nõuetekohaselt läbi vaadata;
4. rõhutab, et nõukogus blokeeritud lennundusteemalised küsimused peaksid andma ELile suurema õiguskindluse, tugevdama lennureisijate õiguste kaitse raamistikku, võimaldama ELi õhuruumi tõhusamalt ja ratsionaalsemalt kasutada ning täiustama ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamiseks vajalikke õigusnorme, mis on kõik lennundusstrateegia elluviimiseks vajalikud elemendid; palub nõukogul tegutseda nendes küsimustes toimuvate läbirääkimiste edendamise nimel;
Lennundusstrateegia seesmine mõõde
5. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle vaadata läbi määrus (EÜ) nr 868/2004, mis käsitleb kehtivaid ebaausaid tavasid, näiteks lubamatut riigiabi, kuid ei ole ei piisav ega tulemuslik, ning seeläbi heita valgust peamistele muredele seoses ELi eeskirjade järgimisel ilmneda võivate konkurentsimoonutustega; rõhutab siiski, et ei lubamatu suund protektsionismi tugevdamisele ega ka ausa konkurentsi tagamiseks mõeldud meetmed iseenesest ei saa tagada ELi lennundussektori konkurentsivõimet;
6. on veendunud, et ELi lennundussektor, ehkki sellele avaldavad üha enam survet uued konkurendid, kellest paljud on kasutanud lennutransporti rahvusvahelise arengu strateegilise abivahendina, suudab ülemaailmse konkurentsiga kohaneda, kui ta jätkuvalt kindlustab ja arendab oma selliseid tugevaid külgi nagu kõrged ohutus- ja turvanõuded, EASA roll, geograafiline asend, innovaatiline tööstus ning sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid; on kindlalt veendunud, et kolmandatest riikidest lähtuvas konkurentsis tuleks, juhul kui see on aus, näha võimalust arendada edasi Euroopa innovaatilist lennundusmudelit, mis suudab konkurentide sammudele kordumatul ja konkurentsivõimelisel moel reageerida;
7. on veendunud, et võimalus välisinvesteeringuid ligi meelitada on ELi lennuettevõtjate konkurentsivõime seisukohalt tähtis ja seda ei tohiks kahjustada; tervitab seepärast komisjoni kavatsust avaldada suunised, mis aitavad selgitada määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud omandit ja kontrolli reguleerivaid eeskirju, erilise tähelepanuga nn tõhusa kontrolli kriteeriumitele, et tagada nimetatud eeskirjade tulemuslikkus;
8. väljendab heameelt algatuse üle pidada ELi tasandil läbirääkimisi lennutranspordilepingute ja kahepoolsete lennundusohutuslepingute sõlmimiseks tärkavaid ja strateegilisi turge esindavate kolmandate riikidega (Hiina, Jaapan, ASEAN, Türgi, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Armeenia, Mehhiko, Hiina, Bahrein, Kuveit, Omaan ja Saudi-Araabia), ning soovitab seda teha kiiresti ja konstruktiivselt; tuletab meelde, et kõik osapooled peavad uusi lepinguid korrektselt täitma ja jõustama ning et need peavad sisaldama rahvusvahelistel (ICAO, ILO) normidel põhinevat ausa konkurentsi klauslit; palub komisjonil ja nõukogul ELi toimimise lepingu artiklist 218 tulenevalt kaasata Euroopa Parlament läbirääkimiste kõigil etappidel;
9. kutsub komisjoni üles seadma kolmandate riikidega lennutranspordilepingute üle läbirääkimiste pidamise eeltingimuseks ranged ohutusnõuded, nõuetekohased sotsiaalsed ja tööõiguse normid ning osalemise turupõhises lennutranspordi heitkoguste piiramise instrumendis, samuti tagama lepingutes võrdse juurdepääsu turule, võrdsed omandiõigused ja vastastikku võrdsed konkurentsitingimused;
10. palub komisjonil käimasolevad läbirääkimised kiiresti lõpule viia ning edaspidi käivitada selle valdkonna strateegiliste partneritega uusi lennundusteemalisi dialooge; rõhutab, et lennunduslepingud aitavad ka edendada tehnoloogia arengut ning ellu viia ja tugevdada teisi ELi poliitikameetmeid, näiteks naabruspoliitikat;
ELi ühtse lennundusturu tugevdamine
11. tuletab meelde, et õhuruum on samuti osa ELi ühtsest turust ning et igasugune selle ebatõhusast kasutamisest tingitud killustumine ja liikmesriikide tavade erinevused (seoses näiteks toimimismenetluste, maksude ja lõivudega) pikendavad lennuaegu, põhjustavad hilinemisi, täiendavat kütusekulu ja CO2 heitkoguste suurenemist, ning lisaks kahjustavad ka ülejäänud turgu ja ELi konkurentsivõimet;
12. märgib, et vastavalt määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklile 3 nähakse ette, ilma et see piiraks liikmesriikide suveräänsust nende õhuruumis, kehtestada ühtne Euroopa ülemine lennuinfopiirkond (EUIR), ning kutsub komisjoni üles seda sätet rakendama, kuna see aitab ületada piirkondlikke kitsaskohti ja võimaldab ettenägematute olukordade või lennuliikluse häirete korral pakkuda katkematult lennuteenuseid kõige tihedamini kasutatavates õhuruumi osades; on veendunud, et EUIR võimaldab järkjärgult välja kujundada nn üleeuroopalise õhukiirtee, mis oleks järjekordne samm ühtse Euroopa taeva algatuse elluviimise ja ELi õhuruumi kulutõhusa majandamise suunas; väljendab heameelt lennuliikluse korraldamise valdkonnas tõhususe tõstmisel ning kulude ja heitkoguste vähendamisel siiani saavutatu üle, eelkõige tänu võrgustiku haldaja tegevusele, ning kutsub liikmesriike üles funktsionaalsete õhuruumiosade piiritlemist viivitamata lõpule viima, et veelgi soodustada ühtse Euroopa taeva algatuse elluviimist;
13. on kindlalt veendunud, et lennundussektor peaks saama täit kasu sellistest Euroopa satelliidipõhistest tehnoloogiatest nagu EGNOS ja Galileo, mis võimaldavad ohutumaid ja tõhusamaid navigeerimis- ja lähenemismenetlusi ning aitavad ühtse Euroopa taeva algatuse Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) täielikult kasutusele võtta; rõhutab seepärast vajadust nimetatud tehnoloogiaid laialdaselt rakendada; juhib tähelepanu asjaolule, et SESARi nõuetekohaseks kasutuselevõtmiseks ning ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamise huvides tuleks selle rakendamiseks eraldada omaette mahukas eelarve, mis oleks eraldatud Euroopa ühendamise rahastu eelarvest;
14. võtab teadmiseks, et lennuliikluse praegune maht on märkimisväärne ja peaks prognooside kohaselt lähiaastatel kasvama, ning et Euroopa lennujaamade vastuvõtuvõime on piiratud, kui arvestada umbes 2 miljoni lennuga aastaks 2035; rõhutab, et ummikute leevendamiseks tuleb lennujaamu ja õhuruumi kasutada tõhusalt ja kooskõlastatult;
15. rõhutab lennundussektori keskset tähtsust majanduskasvu, töökohtade loomise ja turismi arengu seisukohast; rõhutab, et väikestel ja piirkondlikel lennujaamadel on keskne osa ühenduvuse, territoriaalse ühtekuuluvuse, sotsiaalse kaasamise ja majanduskasvu edendamisel, eriti saartel ja äärepoolseimates piirkondades; sellega seoses näeb vajadust Euroopa lennuväljade süsteemi strateegiliselt planeerida, et teha Euroopa tasandil kindlaks praegune läbilaskevõime, prognoositav nõudlus, praegused kitsaskohad ja edasised vajadused taristu osas, ning säilitada ELi kodanike jaoks lennundusteenuste kättesaadavus;
16. tunnistab olulisi ELi siseseid ühenduvuslünkasid, mis väljendub lennuühenduste väiksemas arvus mõningates liidu osades, ning piirkondliku ühenduvuse tähtsust, sealhulgas üleeuroopalisest transpordivõrgust kõrvale jäänud geograafiliste piirkondade jaoks; soovitab komisjonil ELi sisest lennuühendust jätkuvalt jälgida ja sellega tegeleda;
17. on veendunud, et paljud olulised majanduskasvu tõkestavad tegurid, esinegu need siis kas õhus või maa peal (nt läbilaskevõime kriis, taristu ala- ja ülekasutamine, erinevad aeronavigatsiooniteenuste osutajad ja investeeringute nappus) ning ELi eri piirkondade lennuühenduses esinevad puudujäägid on kõrvaldatavad, kui võtta valdkondlike meetmete hindamisel ja kavandamisel üheks põhinäitajaks ühenduvus igal (riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel) tasandil;
18. on seisukohal, et ühenduvus ei peaks piirduma üksnes lennutransporditeenuste arvu, sageduse ja kvaliteediga, vaid seda tuleks hinnata ka ühtse kaasaegse transpordivõrgustiku raames ja trassi tegeliku lisaväärtuse kajastamiseks laiendada muudele kriteeriumidele, nagu näiteks aeg, territoriaalne pidevus, võrgustike täielikum ühendatus, kättesaadavus, muude transpordivõimaluste olemasolu, taskukohasus ja keskkonnaga seotud kulud; palub seepärast komisjonil uurida võimalust töötada välja ELi näitaja, mille aluseks oleksid teised kasutatavad indeksid ning Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni ja lennujaamade vaatluskeskuse senised uuringud;
19. on veendunud, et sellise ühenduvusindeksi ja kaasneva positiivse tulude ja kulude analüüsi juures tuleks lennuühendusi vaadelda laiemalt, kahjustamata seejuures ELi territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki, mida tugevdatakse peagi valmivate avaliku teenindamise kohustuste eeskirjade tõlgendamise suunistega; rõhutab, et nimetatud indeks võib hõlbustada üldist strateegilist planeerimist, hoides ära maksumaksjate raha raiskamise tänu majanduslikule vahetegemisele teostatavate võimaluste ja kahjumlike projektide vahel, et muu hulgas soodustada lennujaamade, sh ka nende klastrite või võrgustike tulusat spetsialiseerumist, vältida edaspidi nn kummituslennujaamade tekkimist ning tagada lennujaamade läbilaskevõime ja õhuruumi tõhus kasutamine, samuti ka tänu kulutõhusate, jätkusuutlike ja ühendvedusid kasutavate lahenduste leidmisele;
20. on veendunud, et liikuvuse parandamiseks ja kasutajate, nii reisijate kui kaubavedajate huvidele vastava vastupidava transpordivõrgustiku saavutamiseks tuleks ära kasutada eranditult kõigi transpordiliikide vastastikuse täiendavuse võimalused; juhib tähelepanu sellele, et ühendveod, mis võimaldavad ühelt transpordiliigilt teisele üle minna, on ainus võimalus tagada ELi konkurentsivõimelise lennundussektori dünaamiline ja kestlik areng; rõhutab, et tänu ühendvedudele saab taristut tõhusamalt ära kasutada, laiendada ja võtta arvesse lennujaamade teeninduspiirkondi ning vältida nende kattumist, kusjuures see vabastaks ka teenindusaegu ja aitaks luua kaubanduseks, turismiks ja kaubavedudeks soodsat keskkonda; tunnistab, et selles osas on saavutatud edu tänu raudtee- ja lennundustaristute ühendamisele, ning õhutab sellesuunalist tegevust jätkama;
21. kinnitab, et üleeuroopalise transpordivõrgu koridorid on mitmeliigilise transpordi võimaluste arendamise tugiraamistik ning lennujaamad selle süsteemi põhikeskused; kahetseb, et Euroopas on vähe mitmeliigilise transpordi algatusi ning need on killustatud; rõhutab ühistranspordi võrgustike ja lennujaamataristute vaheliste kiirete, tõhusate ja kasutajasõbralike ühendusteede vajalikkust; palub nii komisjonil kui ka liikmesriikidel kitsaskohtade kõrvaldamisel üleeuroopalise transpordivõrgu koridoride juures rohkem tähtsustada mitmeliigilisuse eesmärki; palub komisjonil kiiresti esitada ettepanek transpordi mitmeliigilisust ja koostalitlusvõimet rõhutava käsitluse kohta koos lennundussektori täieliku hõlmamisega, ning palub liikmesriike nende käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ühendveoühenduste edendamiseks paremini ära kasutada;
22. on seisukohal, et ühendvedude atraktiivsuse suurendamiseks kogu Euroopas tuleb kõigile reisijatele (sealhulgas liikumisraskustega isikutele) pakkuda tõketeta lahendusi, reaalajas teavitamist ja integraalteenuseid (nt integreeritud piletimüügisüsteemi); juhib tähelepanu asjaolule, et ELi rahastatud projektid on tõendanud ühendvedusid puudutava teabe ja piletimüügisüsteemide tehnilist teostatavust; kutsub seepärast komisjoni toetama kogu ELis nende tegelikku andmist reisijate käsutusse;
23. on veendunud, et transpordiettevõtjad ja teenusepakkujad asuvad ühendvedude ja mitmeliigilise transpordi lahendusi otsima siis, kui ELi õigusraamistiku kaudu tagatakse selgus ja õiguskindlus reisijaõiguste, vastutuse, reiside hilinemiste ja tühistamiste, turvateenuste, avatud andmete ja andmete jagamise normide kohta; palub komisjonil selles suunas tegutseda;
24. märgib, et nii avalik kui ka erarahastamine on lennundussektoris hädavajalik, et tagada territoriaalne ühtekuuluvus, ergutada innovatsiooni ja säilitada või taastada Euroopa juhtpositsioon selles valdkonnas; tuletab meelde, et rahastamisel tuleb alati järgida ELi riigiabi eeskirju ja konkurentsiõigust; kinnitab, et riiklike toetuste andmisel tuleb tagada kõnealuse investeeringu kulutõhusus ja eesmärgipärasus;
25. kutsub komisjoni ja liikmesriike kooskõlas komisjoni suunistega lennujaamadele ja lennuettevõtjatele eraldatava riigiabi kohta ning komisjoni teatisega riigiabi kohaldamisala kohta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 järgima pikaajalist strateegiat tegelemisel ühelt poolt liiga paljude kahjumit tootvate lennujaamadega piirkondades, kus muud transpordiliigid puuduvad ning teiselt poolt kõrvaliste lennujaamade panusega ELi piirkondade arengusse, konkurentsivõimesse ja integratsiooni;
26. võtab teadmiseks soodsa õigusraamistiku tähtsuse selleks, et lennujaamad saaksid ligi meelitada ja mobiliseerida erainvesteeringuid; on seisukohal, et lennujaamatasude direktiivi hindamine komisjoni poolt koos tõhusa konsulteerimisega lennujaamade/lennuettevõtjatega peaks aitama selgitada, kas kehtivad õigusnormid aitavad tulemuslikult edendada konkurentsi vastukaaluna monopoolse võimu kuritarvitamisele, soodustada Euroopa tarbijate huve ja edendada konkurentsi, või vajavad need reformimist; tunnistab, et väljastpoolt lennundusvaldkonda saadavad tulud parandavad lennujaamade ärilist tasuvust;
27. märgib, et 2015. aasta detsembris avaldatud lennundusstrateegias teatas komisjon nõukogu direktiivi 96/67/EÜ (juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades) hindamisest; toetab maapealse käitluse võtmist Euroopa Lennundusohutusameti vastutusvaldkonda, et see hõlmaks tervet lennunduse ohutusahelat;
Tulevikku suunatud lennundusstrateegia
28. on veendunud, et kogu lennunduse väärtusahelast võib saada strateegiline investeerimisvaldkond, mida tuleb põhjalikumalt ära kasutada, seades pikaajalised eesmärgid ja stimuleerides nende eesmärkide saavutamisele suunatud arukaid algatusi, näiteks keskkonnasõbralikumaid lennukeid ja lennujaamu, mürataseme vähendamist ning lennujaamarajatiste sidumist ühistranspordiga; õhutab komisjoni ja liikmesriike uurima täiendavaid meetmeid selliste algatuste edendamiseks, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tulemusliku kasutamise kaudu, ning jätkuvalt rahastama ja edendama niisuguseid programme nagu Clean Sky ja SESAR; rõhutab, et lennundustööstus annab suure panuse ELi lennundussektori konkurentsivõimesse ning toetab jõuliselt puhtamaid tehnoloogiaid ja SESARi kasutuselevõtmist;
29. võtab teadmiseks lennundussektori tekitatud CO2 heite; rõhutab, et on juba võetud ja võetakse arvukalt meetmeid CO2 ja kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks, nii tehniliselt, arendades alternatiivsete kütuste kasutamist ja kergemaid õhusõidukeid, kui ka poliitiliselt, täites rahvusvahelisi kokkuleppeid; tervitab 6. oktoobril 2016. aastal toimunud ICAO 39. assambleel saavutatud kokkulepet, millega võeti vastu ülemaailmne turupõhine meede rahvusvaheliste lendude heitkoguste piiramiseks, ning 65 riigi võetud kohustust ühineda 2027. aastaks meetme vabatahtliku etapiga, mis tähendab kohustust vähendada 2035. aastaks umbes 80 % võrra seda osa heitkogustest, mis ületab 2020. aasta taset; rõhutab, et tähtis on jätta ka pärast 31. detsembrit 2016 jõusse erand, mis saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaselt kehtestati heitkogustele, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimate piirkondade lennujaamadesse saabuvatel ja neilt väljuvatel lendudel; tervitab komisjoni kavatsust vaadata selle kokkuleppe valguses läbi ELi meetmed lennunduse CO2 heitkoguste piiramiseks;
30. on seisukohal, et, võttes arvesse ka komisjoni ringmajanduse paketti, tuleks toetada uusi algatusi ökoloogilise suutlikkuse suurendamiseks ning lennuväljadel, lennuväljadele saabumisel ja neilt startimisel tekkiva müra ja heitkoguste vähendamiseks, võttes selleks näiteks kasutusele taastuvkütused (nt biokütused), töötades välja tõhusaid ja sertifitseeritud õhusõidukite keskkonnasõbraliku ringlussevõtu, lammutamise ja korduvkasutamise süsteeme, edendades keskkonnasõbralikke lennuvälju ja samasuguseid sinna viivaid transpordiühendusi ning hallates logistikat võimalikult tõhusalt;
31. nõuab valdkonna parimate heitkoguste piiramise tavade kogumist ja levitamist, arvestades seda, et lennunduse säästva arengu tagamiseks tuleb rangeid keskkonnanõudeid säilitada ja aja jooksul karmistada;
32. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid rangelt kontrolliksid 2016. aasta juunis jõustunud uusi menetlusi, millega püütakse vähendada linnade ja asustuskeskuste lähedastest lennujaamadest startivate lennukite mürataset ja nende heitgaasides sisalduvate ülipeente osakeste koguseid, eesmärgiga tõsta elukvaliteeti ja eelkõige parandada õhu kvaliteeti;
33. tunnistab, et turvameetmed on üsna kallid; rõhutab, et lennundussektori probleemid seoses turvalisuse ja sealhulgas küberturvalisusega muutuvad edaspidi teravamaks ning nõuavad kohest üleminekut suuremal määral riskil ja luureandmetel põhinevale käsitlusele ja reageerimisvõimelisele turvasüsteemile, mis tõstab lennujaamarajatiste turvataset ja võimaldab kohaneda muutuvate ohtudega, ilma et peaks pidevalt kasutama uusi abinõusid või ohtu pelgalt vältima, ilma seda vähendamata;
34. väljendab rahulolu seoses komisjoni ettepanekuga võtta kasutusele lennundusjulgestuses kasutatavate läbivaatusseadmete liidu sertifitseerimissüsteem; rõhutab vajadust kehtivaid töötajate värbamise ja koolitamise eeskirju järjepidevalt rakendada; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi ühekordse turvakontrolli põhimõtte laiendamiseks ja ELi eelkontrollisüsteemi väljatöötamiseks, mis võimaldaks ELi eelregistreeritud reisijatel turvakontrolli tõhusamalt läbida; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kohustuksid süstemaatiliselt luureandmeid jagama ja lennujaama julgestussüsteemide valdkonna parimaid tavasid vahetama;
35. võtab teadmiseks kõrgetasemelise aruande konfliktipiirkondade kohta ning palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada selles toodud soovituste elluviimine, mis hõlmab ka teabe jagamist, et arendada ELi riskihindamist ja võimet teavet kiirelt jagada; toonitab ka vajadust jätkuvalt tegeleda turvaprobleemidega, mida põhjustavad koostööst keelduvad ja sisselülitamata transponderitega lendavad sõjalennukid;
36. on seisukohal, et konkurentsivõimelise Euroopa lennundussektori eeltingimuseks on innovatsioon; märgib, et muude transpordiliikidega võrreldes on lennundussektor juba eelisolukorras digiteerimise, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja avatud andmete võimaluste ärakasutamisel ning õhutab sektorit samamoodi jätkama, tagades seejuures ausa konkurentsi, süsteemide koostalitlusvõime, neutraalsuse ning selge ja täpse teabe läbipaistval viisil kättesaadavuse kõigile kasutajatele, näiteks kogu reisi jaoks pileteid reserveerivatele tarbijatele või lennutransporti kasutavatele kaubaveoettevõtjatele; tervitab komisjoni ettepanekut lennunduse suurandmete projekti kohta ja palub selgitust selle rakendamise asjus;
37. tuletab meelde reisiteenuste veebisaitide lauskontrolli kogu liidus, mille viisid 2013. aastal läbi komisjon ja riiklikud täitevasutused; märgib, et selle lauskontrolli tulemusena avastati enam kui kahel kolmandikul kontrollitud veebisaitidest tõsiseid probleeme; kutsub komisjoni üles põhjalikumalt kajastama reisiteemaliste veebisaitide ELi õigusega kooskõlla viimisel tehtud edusamme ja oma tulevikuplaane seoses selles valdkonnas eeskirjade täitmise tagamisega lennupiletite ostmisel nii internetist kui ka mujalt; tuletab meelde, et tarbijatel peab alati olema võimalus esitada kauplejatele kaebusi ja nõuda raha tagastamist; on veendunud, et see võimalus peaks olema kättesaadav viisil, mis ei heiduta tarbijaid oma õigusi kasutamast, ning olema tarbijate jaoks selgelt tähistatud; kutsub komisjoni üles tihedas koostöös riiklike täitevasutustega tagama, et kauplejad neid nõudeid täidaksid;
38. väljendab heameelt võimaluste üle tugevdada innovatsiooni ja majandusarengut mehitamata õhusõidukite tsiviilotstarbelise kasutamise edasiarendamise teel; märgib, et mehitamata õhusõidukite turg kasvab kiiresti ning neid kasutatakse üha rohkem eraviisiliselt, äritegevuses ja avaliku sektori asutuste ülesannete täitmisel; rõhutab pakilist vajadust võtta kiiresti vastu mehitamata õhusõidukeid käsitlev selge, proportsionaalne, ühtlustatud ja riskipõhine õigusraamistik, et ergutada selles valdkonnas investeeringuid ja innovatsiooni ning selle tohutut potentsiaali täielikult ära kasutada, säilitades samal ajal võimalikult ranged ohutusnõuded;
39. tuletab meelde, et lennundussektori reguleerimisel tuleks võtta arvesse üldlennunduse erivajadusi viisil, mis peab silmas nii lennutranspordi üksiklahendusi kui ka lennuspordi harrastamist;
Lennundusstrateegia sotsiaalmeetmete kava
40. tunnistab vajadust muuta selgemaks põhibaasi kriteerium ja peamise tegevuskoha mõiste, et tagada võimalus neid järjepidevalt kohaldada ning tulemuslikult takistada mugavuslippude kasutamist ja soodsamate eeskirjade otsimist; tuletab meelde, et üks EASA peamisi kohustusi on anda välja lennuettevõtja sertifikaate ja kolmanda riigi ettevõtja tegevuslubasid eesmärgiga tagada ohutus ja aidata töötingimusi parandada;
41. kutsub EASAt ja liikmesriike üles lennundusohutuse tagamiseks jätkuvalt uurima uusi äri- ja tööhõivemudeleid ning palub komisjonil vajaduse korral seda tegevust reguleerida; märgib, et erilist tähelepanu tuleks pöörata muu hulgas kindlaksmääramata tööajaga lepingutele, skeemidele, mis eeldavad lennuvõimaluse eest ettevõtjale peale maksmist, näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisele ning ELis registreeritud lennukile kolmandatest riikidest pärit meeskonna palkamisele; toonitab lennundusohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise määruse ja nn õigluse kultuuri tegevustavade tähtsust ohutusnõuete ning töö- ja töötervishoiutingimuste tugevdamisel ja täiustamisel;
42. tuletab meelde, et kvaliteetne koolitus aitab suurendada lennundusohutust; juhib tähelepanu EASA suurele panusele lenduritele, meeskonnaliikmetele ja lennujuhtidele ühtsete koolitus- ja ohutusnõuete kehtestamisel, ka oma virtuaalse akadeemia kaudu, ning kutsub liikmesriike üles investeerima lennunduse väärtusahela kõigi osade elukestvasse õppesse ja koolitusse, sest Euroopa lennunduse edukus sõltub suurel määral oskustööjõust ja innovatsioonist; tunnistab vajadust tegeleda kõigi ilmneda võivate oskuste puudujääkidega; toonitab, kui tähtis on haridusasutuste, teaduskeskuste ja sotsiaalpartnerite vaheline partnerlus koolitusprogrammide ajakohastamise ja tööturu vajadustele vastavuse seisukohalt;
43. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles süvendama lennundusinseneride kaheosalise koolituse mudeleid ja laiendama neid rahvusvahelise koostöö kaudu;
44. õhutab komisjoni esitama konkreetseid algatusi töötajate õiguste kaitsmiseks; kutsub liikmesriike üles tagama kõigile lennundussektori töötajatele inimväärsed töötingimused, sealhulgas töötervishoiu ja -ohutuse, sõltumata nende tööandjaks oleva ettevõtja suurusest ja tüübist, töö asukohast ja töölepingust;
45. märgib, et kõik Euroopa Liidus tegutsevad lennuettevõtjad peavad järgima kõiki ELi ja liikmesriikide sotsiaal- ja tööhõivenõudeid; juhib tähelepanu olulistele erinevustele liikmesriikide töötingimustes ja sotsiaalkaitses ning asjaolule, et ettevõtjad kasutavad kulude kokkuhoidmiseks ära asutamisvabadust; kutsub liikmesriike üles sellisele kahjulikule konkurentsile lõppu tegema; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada ettepanekuid selle kohta, kuidas hoida ära kaudse tööhõive kuritarvitamist, et eirata ELi ja siseriiklikke õigusnorme, mis käsitlevad maksustamist ja sotsiaalkindlustust lennundussektoris; palub, et komisjon ja liikmesriigid hoiaksid ära sotsiaalseid kuritarvitusi ja tööõiguse normide eiramist ning tagaksid kaitse neile, kes sellest teada annavad, hõlbustades avatud teatamist ja tõhustades liikmesriikide tööinspektsioonide vahelist koostööd; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama tööõiguse normide, sotsiaalõigusnormide ja kollektiivlepingute kohaldamise ja nõuetekohase jõustamise kõigis liikmesriikides tegutsevate lennuettevõtjate puhul;
46. rõhutab, et õigus luua ametiühinguid ja nende liikmeks astuda ning võtta ette kollektiivseid aktsioone on liidu põhiõigus ja seda tuleb austada, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 12; mõistab hukka kõik katsed õõnestada lennundussektoris streigiõigust; toonitab, et lennundussektoris on olulised tugevad ja sõltumatud sotsiaalpartnerid, korrapärane institutsionaliseeritud sotsiaaldialoog kõigil tasanditel ja töötajate osalemine ja esindatus ettevõttega seotud küsimustes; nõuab, et enne lennundussektoriga seotud ELi algatuste elluviimist toimuks alati nõuetekohane konsultatsiooniprotsess ja tugevdatud sotsiaaldialoog; peab tervitatavaks sotsiaalpartnerite püüdlusi pidada läbirääkimisi Euroopa lennundussektori töötajate töötingimusi ja sotsiaalõigusi käsitleva kokkuleppe üle; soovitab neil pidada kollektiivlepingute teemal läbirääkimisi kõigis lennundussektori osades kooskõlas riikide seaduste ja tavadega, sest kollektiivlepingud aitavad tulemuslikult tõkestada püüdeid rakendada võimalikult madalaid sotsiaal-, tööõiguse ja tööhõivenorme ning aitavad tagada kõigile töötajatele inimväärse töötasu;
47. on veendunud, et ühelgi töötajal ei tohiks tekkida kahtlusi kohaldatava tööõiguse ega selle kohta, kus tal on õigus sotsiaalkindlustusele; juhib sellega seoses tähelepanu lennundussektori väga liikuvate töötajate eriolukorrale ja nõuab sotsiaalkindlustussüsteemide paremat kooskõlastamist ELis; rõhutab, et lennundussektori liikuvate töötajate töölepingute suhtes kohaldatavate õigusaktide ja asjaomaste pädevate kohtute küsimuste täiendava selgitamise vajadust tuleb hinnata tihedas koostöös töötajate esindajatega;
o o o
48. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.