Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) IV ja V jaotist, artikli 4 lõike 2 punkti a ning artikleid 20, 21, 26, 45–48 ja 153,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 5 lõiget 2 ning artikleid 30, 31 ja 47,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiivi 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise kontekstis töötajatele antud õiguste kasutamist(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“)(11),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist „Suunised direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks” (COM(2009)0313),

–  võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2013. aasta teatist „Viis meedet olukorra parandamiseks ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise valdkonnas” (COM(2013)0837),

–  võttes arvesse 24. jaanuaril 2017. aastal avaldatud 2017. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta pealkirjaga „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus“ (COM(2017)0030),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni töötajate liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidu piires(12),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni sotsiaalkaitse kohta kõigile, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele(13),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni vaba liikumise põhiõiguse järgimise kohta ELis(14),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 216 lõiget 2,

A.  arvestades, et petitsioonikomisjon on saanud mitu petitsiooni, milles tuntakse muret mitmesuguste takistuste pärast, millega ELi kodanikud on liikumisvabaduse kasutamisel kokku puutunud;

B.  arvestades, et mõned liikmesriigid ei tunnusta LGBTI-inimeste abielu ega seaduslikku kooselu, mis võib takistada kõnealuste isikute ja nende partnerite vaba liikumist liidus ning nende juurdepääsu sotsiaaltoetustele või avalikele teenustele nendes riikides;

C.  arvestades, et 11. oktoobril 2016. aastal toimus petitsioonikomisjoni koosolekul kuulamine, kus käsitleti ELi kodanike vaba liikumise ja töötamise takistusi siseturul, nagu neid on kogenud petitsioonide esitajad;

D.  arvestades, et liikumisvabadus on ELi kodanike põhiõigus ning see on oluline liidu sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse seisukohast, et tagada täielik tööhõive ja sotsiaalne areng;

E.  arvestades, et paljude petitsiooni esitajate arvates on mitu liikmesriiki rikkunud töötajate vaba liikumise õigust; arvestades, et liikuvad ELi kodanikud hoiduvad vahel tervishoiuteenuste kasutamisest väljasaatmise kartuses, mis tegelikult piirab nende põhiõigust saada tervishoiuteenuseid;

F.  arvestades, et majanduskriis ja selle leevendamise meetmed on suurendanud sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust ja ELi-sisest majandusrännet; arvestades, et eelöeldut tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ja kehtestada konkreetsed koordineerivad meetmed nii päritoluliikmesriigis kui ka vastuvõtvas liikmesriigis ja asjaomastes ELi institutsioonides;

G.  arvestades, et töötajate liikuvus ELis võib liikmesriikide tööturud proovile panna, mistõttu on vajalikud sihipärased lahendused, kuid samas võib see aidata neid õiglasemaks muuta, tingimusel et töötajate põhiõigused on täielikult kaitstud;

H.  arvestades, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid vastutavad ühiselt selle eest, et panna vaba liikumise põhimõtted meie kodanike, majanduskasvu, majandusliku ja sotsiaalse arengu ja tööhõive teenistusse ning tagada asjaomase ELi õigusraamistiku tõhusam ülevõtmine ja rakendamine;

I.  arvestades, et mõnel juhul esineb liikuvate ELi töötajate ja nende pereliikmete sotsiaalkindlustuses ebavõrdsust ja tingimuslikkust;

J.  arvestades, et sotsiaalkindlustusõigusi peaks saama kasutada ilma alalisi, hooaja- või piirialatöötajaid diskrimineerimata ning neid peaksid saama kasutada ka teenuste osutajad;

K.  arvestades, et vekslite kasutamine töösuhetes võib panna töötajad ebaõiglasesse ja diskrimineerivasse olukorda ning takistab neid kasutamast oma õigust vabale liikumisele siseturul;

L.  arvestades, et petitsiooni esitajad on mures lairibaühenduse puudumise pärast, eelkõige kõrvalistes, maa- ja mägipiirkondades, ning erinevusest reklaamis lubatud ja tegeliku lairibaühenduse kiiruse vahel, mis kahjustab tarbijate kaitset siseturul ning takistab juurdepääsu teabele ja teenustele;

1.  kutsub liikmesriike üles kõrvaldama kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega oma õigusnormidest igasuguse diskrimineerimise ja tarbetud tõkked ELi kodanike ja nende pereliikmete puhul, kaasa arvatud pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud, et nad saaksid kasutada õigust riiki siseneda ja seal elada, ning teha seda ka nende sotsiaalsete õiguste puhul, muutes nende haldamise tõhusamaks eesmärgiga hõlbustada tööjõu liikuvust ELis;

2.  tunneb sügavat muret mõnes liikmesriigis levinud tava pärast saata seal töötanud ELi kodanikud kohe pärast töölepingu lõppemist riigist välja, mis on vastuolus töötajate vaba liikumise põhimõttega;

3.  palub komisjonil selgitada, ajakohastada ja laiendada oma suuniseid direktiivi 2004/38/EÜ ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks, et võtta arvesse eeskätt Euroopa Liidu Kohtu hiljutisi otsuseid (kohtuasjad C-456/12(15) ja C-457/12(16)); soovitab kasutada ülevõtmise rakenduskavasid (TIPS), et tagada täielik ja nõuetekohane kohaldamine;

4.  rõhutab põhimõtet „võrdse töö eest võrdne tasu“ ja peab kahetsusväärseks, et mõned liikmesriigid ei taga sotsiaalkaitset ELi kodakondsuseta töötajatele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid ELi kehtivaid õigusakte ja tööõiguse aluspõhimõtteid, et kaitsta kõiki ELi töötajaid; nõuab, et määrataks täpsemalt kindlaks tingimused, mille kohaselt ELi kodanikud ja kolmandate riikide kodanikest pereliikmed saavad kasutada oma sotsiaalseid õigusi;

5.  tunneb heameelt selle üle, et on loodud sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise süsteem (EESSI), mis aitab sotsiaalkindlustusasutustel kõikjal ELis vahetada teavet kiiremini ja turvalisemalt; nõuab, et liikmesriigid suurendaksid oma tehnoloogilist suutlikkust, et kohaneda uut liiki teabevahetusega; palub kaaluda võimalusi riigiüleste kollektiivlepingute edendamiseks ja Euroopa platvormide loomiseks, et levitada häid tavasid;

6.  kutsub liikmesriike üles looma ühtsed riiklikud veebisaidid, nagu on ette nähtud direktiivis 2014/67/EL; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama oma juhendamis- ja nõustamistegevust, et veelgi kindlustada kodanike vabadust liikuda, töötada ja õppida teises liikmesriigis ning suurendada üldsuse teadlikkust; palub komisjonil parandada selliste vahendite tõhusust, mis on mõeldud teabe andmiseks töökohtade ja õppimisvõimaluste kohta kogu ELis, näiteks EURES ja PLOTEUS, ning suurendada veelgi üldsuse teadlikkust nende olemasolust; võtab teadmiseks uue EURESe määruse (määrus (EL) 2016/589), mille eesmärk on muuta EURES õiglase ELi-sisese tööjõu liikuvuse abil tõhusaks tööhõivevahendiks; rõhutab, et parem konsulaarabi ja -koostöö aitab suurendada inimeste teadlikkust oma seisundist ja kaitsta liikuvate töötajate ja üliõpilaste põhiõigusi ning hõlbustab nende sujuvat integreerumist vastuvõtvas liikmesriigis;

7.  kutsub liikmesriike üles andma selgeid suuniseid ja nõuetekohast koolitust riigiteenistujatele ja haldustöötajatele, kes tegelevad ELis seaduslikult elavate ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike, töötajate ja nende pereliikmete sotsiaalsete õiguste rakendamisega;

8.  nõuab, et täiustataks SOLVITi teenuseid, näiteks luues kasutajatoe, ja tugevdataks muid pädevaid asutusi, mille poole ELi kodanikud saavad pöörduda konkreetsete siseturgu puudutavate küsimustega, et kodanikel ja nende pereliikmetel oleks võimalik saada õigel ajal teavet ja abi, kui neil tekib takistusi vaba liikumise õiguse kasutamisel;

9.  nõuab, et parandataks sotsiaalsete õiguste ühest liikmesriigist teise ülekandmise võimalust kasutavate kodanike arvu puudutavate statistiliste andmete kogumist ja töötlemist, et veelgi parandada koordineerimist liikmesriikide vahel ning kindlustada ELi kodanike õigusi poliitiliste lahendustega ja saavutada sotsiaalse kaitse kõrgem tase;

10.  nõuab mõiste „alaline elukoht“ tõlgendamise suuremat ühtlustamist;

11.  peab kahetsusväärseks, et suutmatus koondada sotsiaalkindlustusõigusi on ELi elanikele takistuseks, ning kutsub liikmesriike üles täielikult ja tõhusalt rakendama määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ning määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord, et tagada sotsiaalkindlustushüvitiste (st riikliku pensioni, tervisekindlustuse, töötushüvitiste ja peretoetuste) ülekantavus ja vähendada sellega tööjõu liikuvuse tõkkeid ELis; nõuab otsustavate ja tõhusate meetmete võtmist, et luua koordineeritud süsteem, kuhu on koondatud sotsiaalmaksed ja -toetused iga üksikisiku kohta kogu ELis, näiteks sotsiaalkindlustuskaart, et hõlbustada sotsiaalkindlustusmaksete ja -õiguste jälgitavust(17);

12.  kutsub liikmesriike üles võtma kiiresti kasutusele Euroopa puudekaardi, mis hõlbustab puuetega inimeste reisimist ja liikumist ühest liikmesriigist teise;

13.  taunib teisest liikmesriigist pärit ELi kodanike väljajätmist riiklikust tervishoiusüsteemist, sest see õigus on ette nähtud direktiivis 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja sellega seotud Euroopa Kohtu praktikas(18);

14.  palub paremini kooskõlastada ELi maksustamise raamistikku, et kaotada topeltmaksustamine ja tegeleda muude oluliste küsimustega, nagu maksudumpingu tõkestamine;

15.  märgib, et järjest rohkem on piiriüleseid lapse hooldusõiguse probleeme, mis tulenevad inimeste vabast liikumisest; kutsub üles tihendama liikmesriikide konsulaar- ja õiguskoostööd liikmesriikidevahelistes lapse hooldusõiguse küsimustes; tunneb heameelt Brüsseli IIa määruse käimasoleva läbivaatamise üle;

16.  mõistab hukka tava kasutada töösuhetes blankoveksleid, mis võimaldab tööandjal kergemini nõuda võimaliku kahju hüvitamist ja hoiduda pikkadest vaidlustest töövaidluskomisjonis, pöörates ümber süü ja kahju tõendamise kohustuse; hoiatab, et blankovekslid takistavad kodanikke kasutamast õigust vabale liikumisele siseturul; kutsub liikmesriike üles võtma vastu õigusakte, millega keelatakse kogu ELis blankovekslite kasutamine töösuhetes; nõuab, et komisjon esitaks liikmesriikidele soovituse vajaduse kohta keelata rangelt blankovekslite kasutamine töösuhetes;

17.  peab murettekitavaks asjaolu, et petitsioonide esitajatel on raskusi oma kvalifikatsiooni tunnustamisega Euroopas; nõuab liikmesriikide akadeemiliste kraadide ja täiskasvanuõppe diplomite edasist standardimist, siseturu infosüsteemi (IMI) järjepidevat kasutamist, et tagada parem halduskoostöö, ning teises liikmesriigis töötamist kavandavatele kvalifitseeritud töötajatele vajalikku kutsekvalifikatsioonide ja pideva erialase täiendamise nõuete lihtsamat ja kiiremat tunnustamist, hoidudes igasugusest diskrimineerimisest kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga, järgides ühtlasi vastuvõtvas riigis kehtivaid nõudeid täielikus kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta;

18.  on veendunud, et liikuvust tuleks kooskõlastada ulatusliku seadusandliku protsessi käigus, mille eesmärk on tagada stabiilsed kvaliteetsed töökohad koos tõhusate sotsiaalsete õigustega ning tulemuslikult võidelda kõigi diskrimineerimise vormide ja ebakindluse vastu;

19.  on seisukohal, et EL ja liikmesriigid peavad tõhusalt tegelema töövõimaluste puudumise ja ebapiisava sotsiaalse kaitsega töötajate kodupiirkonnas, et tagada liikuvuse vabatahtlikkus;

20.  palub komisjonil tagada ühtse telekommunikatsioonituru määruse tõhus järelevalve ja rakendamine, sest see sisaldab sätteid, mille kohaselt tuleb tarbijaid teavitada minimaalsest, tavapärasest, maksimaalsest ja reklaamitud lairibaühenduse kiirusest; toetab sel teemal teavituskampaaniate läbiviimist eesmärgiga kaotada eksitav reklaam;

21.  kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama piiriüleses tervishoius patsiendiõiguste kohaldamist käsitlevat direktiivi 2011/24/EL ja tagama piiriüleste tervishoiuteenuste, sealhulgas ravimite tõhusa ja õigeaegse hüvitamise, sest selle puudumine võib kujutada endast meelevaldset diskrimineerimist või põhjendamatut takistust vabale liikumisele;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1. (2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1. (3) ELT L 141, 27.5.2011, lk 1. (4) ELT L 107, 22.4.2016, lk 1. (5) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1. (6) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77. (7) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. (8) ELT L 88, 4.4.2011, lk 45. (9) ELT L 354, 28.12.2013, lk 132. (10) ELT L 128, 30.4.2014, lk 8. (11) ELT L 159, 28.5.2014, lk 11. (12) ELT C 168E, 14.6.2013, lk 88. (13) ELT C 482, 23.12.2016, lk 48. (14) ELT C 482, 23.12.2016, lk 114. (15) Euroopa Kohtu (suurkoda) 12. märtsi 2014. aasta otsus kohtuasjas O. vs. Minister voor Immigratie, Integratie en Asie ja Minister voor Immigratie, Integratie en Asie vs. B., ECLI:EU:C:2014:135. (16) Euroopa Kohtu (suurkoda) 12. märtsi 2014. aasta otsus kohtuasjas S. vs. Minister voor Immigratie, Integratie en Asiel ja Minister voor Immigratie, Integratie en Asie vs. G., ECLI:EU:C:2014:136. (17) Katseprojekt: „Social security card“ (sotsiaalkindlustuskaart) (2016_04.037717_3), mida viidi ellu 2016. aastal ja 2017. aasta alguses teostatavusuuringu „European Mobility Portal on Social Security – Social Security at Your Fingertips“ (Euroopa sotsiaalkindlustuse liikuvusportaal – sotsiaalkindlustus kõigile) raames. (18) Näiteks Euroopa Kohtu 28. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas Kohll vs. Union des caisses de maladie, C-158/96, ECLI:EU:C:1998:171; Euroopa Kohtu 28. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas Decker vs. Union des caisses de maladie, C-120/95, ECLI:EU:C:1998:167; või Euroopa Kohtu (suurkoda) 12. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas Heirs of Annette Keller vs. Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS) and Instituto Nacional de Gestión Sanitaria (Ingesa), C-145/03, ECLI:EU:C:2005:211.