Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2) (edaspidi: „institutsioonidevaheline kokkulepe“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(3),

—  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(5) ja sellele lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusi(6),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta järeldusi 2018. aasta eelarve suuniste kohta (6522/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 86a,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0060/2017),

A.  arvestades, et 2018. aasta on mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) viies aasta;

B.  arvestades, et liidu sisemise majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning väliste probleemide ja poliitilise ebakindluse tõttu jääb ELi 2018. aasta eelarve tõenäoliselt surve alla;

C.  arvestades, et eelarvega tuleb reageerida otsestele probleemidele ja kriisidele ning samal ajal leida liidu ühisesse tulevikku investeerivaid jätkusuutlikke vastuseid;

Jätkusuutliku majanduskasvu, töökohtade loomise ja julgeoleku kindlustamise eelarve

1.  väljendab heameelt, et ELi eelarvel on olnud oluline roll konkreetsete vastuste andmisel ELi ees seisvatele probleemidele; rõhutab, et inimväärsed, kvaliteetsed ja stabiilsed töökohad, eriti noortele, majanduskasv ja sotsiaal-majanduslik lähenemine, ränne, julgeolek ja populismi tõrjumine, samuti kliimamuutus on ELi tasandi põhiprobleemid ning ELi eelarvel on jätkuvalt osa nende küsimuste lahendamises; rõhutab, et ELi eelarve aluspõhimõtteks peab jääma solidaarsus; rõhutab, et üksnes tugev ja sihipärane ELi eelarve, millel on tõeline Euroopa lisandväärtus, on kasulik nii kõigile liikmesriikidele kui ka ELi kodanikele; ootab, et komisjon esitaks sellise 2018. aasta eelarve projekti, mis võimaldaks ELil jätkata heaolu loomist majanduskasvu ja töökohtade loomise kaudu ja tagaks kodanike turvalisuse;

2.  on kindlalt arvamusel, et eelarvedistsipliini hoides peavad ELi eelarves olema vahendid, mis võimaldaksid reageerida üheaegselt mitmele kriisile, seega on vajalik teatav paindlikkuse tase; on arvamusel, et kuigi majanduskasv ja töökohad jäävad ELi eelarve tähtsaimateks prioriteetideks, tuleb nendes valdkondades saavutada püsiv edu ja areng üheaegselt ELi kodanike turvalisust ja julgeolekut puudutavate mureküsimuste lahendamisega; kordab oma nõudmist kohaldada ELi 2018. aasta eelarve prioriteetide määramisel temaatilist suunitlust;

Teadusuuringud, infrastruktuur ja VKEd – majanduskasvu ja töökohtade loomise peamised võimaldajad

3.  rõhutab, et majanduskasvu ja töökohtade loomise tagamiseks on ülimalt oluline ELi majanduse konkurentsivõime tugevdamine, infrastruktuur, hästi rahastatud uurimistegevus, oskuste arendamise toetamine ja ELi jätkuvad kohustused suurendada investeeringuid; on seisukohal, et sotsiaalselt ja keskkondlikult jätkusuutlike ja hästi tasustatud töökohtade loomine peab olema üks peamisi ELi eelarve prioriteete; nendib, et töökohti luuakse valdavalt erasektoris ning seetõttu tuleb nii era- kui ka avaliku sektori investeeringute suurendamiseks ette näha piisavalt eelarvetoetust, pöörates erilist tähelepanu VKEdele; rõhutab sellest lähtudes alamrubriigi 1a tähtsust, kuna selle kaudu luuakse Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele tõelist lisandväärtust, ning nõuab selle rubriigi asjakohase rahastamise tagamist;

4.  rõhutab, et investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, sh idufirmade toetamine, on eeltingimus tõelise konkurentsivõime saavutamiseks ELis ning üleilmsel tasandil innovaatilise ja konkurentsivõimelise ELi majanduse tagamiseks; peab kahetsusväärseks asjaolu, et tulenevalt ebapiisavast ELi rahalisest toetusest teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on taotluste edukuse määr murettekitavalt väike ja mitu kõrgetasemelist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna projekti on jäänud ELi rahastamiseta; märgib, et paljud huvitatud isikud, sh VKEd, ei söanda programmi „Horisont 2020“ projektitaotlusi esitada; nõuab seetõttu asjakohase assigneeringute taseme tagamist programmile „Horisont 2020“, jätkates seejuures lihtsustamise tegevuskavaga; rõhutab, et programmi „Horisont 2020“ suurem eelarve ei tohiks tulla teiste teadusprogrammide arvelt;

5.  tunnistab, et VKEd moodustavad endiselt Euroopa majanduse selgroo ning neil on kogu ELis jätkuvalt määrav osa töökohtade loomisel ja majanduskasvu kindlustamisel; peab VKEsid ka peamiseks töökohtade loomise allikaks, mistõttu on neil vaja asjakohast ligipääsu rahastamisele; nõuab sellega seoses, et programmi edukust arvesse võttes suurendataks COSME programmi assigneeringuid; rõhutab, kui tähtis on tugevdada uues mitmeaastases finantsraamistikus COSME programmi, et anda VKEdele olulisemal määral ELi toetust; on veendunud, et koostoime loomine teiste rahastamisvahenditega annaks paremad tulemusi;

6.  toetab kindlalt Euroopa infrastruktuurivõrkude koostalitlusvõime edasiarendamist ja parandamist; on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastu on nende eesmärkide saavutamiseks väga tähtis vahend, ja palub komisjonil tagada 2018. aastal selle piisav rahastamine;

7.  rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondil (EFSI) on oluline roll ja potentsiaal Euroopas ikka veel esineva investeerimislõhe vähendamisel, ja tunnustab seni saavutatud positiivseid tulemusi; tunnustab ka komisjoni ettepanekut pikendada EFSI kestust kuni 2020. aastani, mille eesmärk peaks olema veelgi parandada fondi toimimist, sh täiendavuse põhimõtte ja geograafilise tasakaalu kohaldamist, mille nimel on vaja veel tööd teha; rõhutab, et EFSI kaudu rahastatavate projektide valimine peaks põhinema kvaliteedil ja nõudlusel; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle tugevdada Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli täpsemalt suunatud kohaliku tehnilise abi pakkumisel kogu ELis ning ühtlasi geograafilise tasakaalu parandamiseks; kutsub komisjoni ühtlasi üles analüüsima fondi mõju hindamise kaudu korrapäraselt fondi pakutavat lisandväärtust;

Haridus ja noorte tööhõive – noore põlvkonna edu eeldused

8.  on seisukohal, et haridus on püsiva, hästi tasustatud ja stabiilse töökoha saamise eeltingimus; rõhutab liikuvuse tähtsust, sest see võimaldab noortel eurooplastel ära kasutada inimeste mitmesuguseid oskusi, laiendades samas haridus-, koolitus- ja töövõimalusi; tunnustab sellega seoses programmi „Erasmus +“ rolli noorte üliõpilaste, praktikantide ja vabatahtlike Euroopa-sisese liikuvuse hõlbustamisel; on veendunud, et eriti natsionalismi ja populismi esilekerkimise ajal on oluline lihtsustada Euroopa eri rahvaste ja kultuuride loomulikku suhtlemist, et tugevdada Euroopa-teadvust ja identiteeti; nõuab sellega seoses programmi „Erasmus +“ rahastamise edasist suurendamist 2018. aastal;

9.  rõhutab, et noorte töötus on Euroopa tasandil üks suuremaid probleeme, millel on eriti suur sotsiaalne mõju, eriti liidu vaeseimates piirkondades, mis seab ohtu ühe noorte eurooplaste põlvkonna tervikuna ja aeglustab pikaajalist majanduskasvu; toonitab, et ELi 2017. aasta eelarve osas sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt eraldatakse 2017. aastal paranduseelarvega 500 miljonit eurot noorte tööhõive algatuse tarbeks; leiab, et noorte tööhõive algatus annab väga olulise panuse liidu töökohtade loomise ja majanduskasvu prioriteetsesse eesmärki, ja on endiselt kindlalt selle poolt, et tuleb tagada piisavad rahalised vahendid noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks ja noorte tööhõivealgatuse jätkamiseks kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni, samal ajal tuleb aga parandada algatuse toimimist ja rakendamist; rõhutab sellega seoses ELi noorsoostrateegia tähtsust;

10.  väljendab heameelt ettepaneku võtta kasutusele „Interraili Euroopa sõidukaart 18. sünnipäevaks“; toonitab, et selle projektiga on võimalik suurendada Euroopa-teadvust ja identiteeti; rõhutab siiski, et seda projekti ei tohiks rahastada teiste edukate ELi programmide arvelt, eriti noorte ja kultuuri valdkonnas, ja see peaks olema võimalikult palju sotsiaalselt kaasav ning sisaldama sätteid Euroopa äärealadele jäävatel saartel elavate inimeste kaasamiseks; palub komisjonil hinnata selle algatuse võimalikku kulu ja rahastamisallikaid ning esitada asjakohased ettepanekud;

Traditsioonilised ELi eelarveprioriteedid kui investeerimispoliitika

11.  toetab kindlalt regionaalpoliitikat kui ELi eelarve ühte peamist investeerimisvahendit, millega tagatakse majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; rõhutab, et see poliitika aitab kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele kõikides liikmesriikides; peab aga murettekitavaks lubamatuid viivitusi ELi tasandil käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku kohaste rakenduskavade täitmisel, mis on siiani toonud kaasa väiksemad investeeringud, millega ei ole suudetud piisavalt kaasa aidata majanduskasvu ja töökohtade loomisele ega vähendada Euroopa piirkondade vahelist majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks viivituste põhjused ja kutsub liikmesriike üles tegema koostööd, et need kõrvaldada, eelkõige selleks, et tagada korraldus-, auditeerimis- ja sertifitseerimisasutuste määramise lõpuleviimine ning kavade tunduvalt kiirem täitmine;

12.  tunnustab Euroopa põllumajandussektori tähtsust ELi toiduga kindlustatuse tagamisel ja bioloogilise mitmekesisuse korraldamisel; väljendab täielikku toetust põllumajandustootjatele, kes kannatavad Venemaa embargo, lindude gripi, piimasektori kriisi ja lihakriisi tõttu; palub komisjonil jätkata seetõttu Euroopa põllumajandustootjate toetamist, et nad turu ootamatu volatiilsuse korral hakkama saaksid, ning selleks et tagada turvalised ja kvaliteetsed toiduvarud; soovitab pöörata asjakohast tähelepanu väikesemahulisele põllumajandustootmisele ja väikesemahulisele kalapüügile;

Siseprobleemid

13.  on veendunud, et ELi eelarve on osutunud praeguses olukorras ebapiisavaks, et tegeleda rände- ja pagulaskriisi mõjudega ning sellega kaasnevate humanitaarprobleemidega või probleemidega julgeoleku valdkonnas, nagu sagenev rahvusvaheline terrorism; toonitab, et selle põhjal tuleb leida sellele küsimusele kestlik lahendus, kuna erivahendite, nt paindlikkusinstrumendi korduv kasutuselevõtmine on näidanud, et ELi eelarve ei olnud algselt mõeldud nii ulatuslike kriisidega tegelemiseks; juhib tähelepanu vajadusele võtta vastu sidus rände- ja pagulaskriisiga toimetuleku strateegia, sh selged, mõõdetavad ja arusaadavad eesmärgid; tuletab siiski meelde, et täiendavate vahendite kasutamise vajadus nende probleemide lahendamiseks ei tohiks olla ülimuslik teiste oluliste liidu poliitikasuundade, näiteks töökohtade ja majanduskasvu valdkonna poliitika suhtes;

14.  tunnustab selliste vahendite nagu Sisejulgeolekufond ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond tähtsust rände- ja pagulaskriisi ja sellega seotud humanitaarprobleemide mõjule reageerimisel, ning nõuab, et neile fondidele antaks järgmistel aastatel piisavalt eelarvevahendeid; kordab, kui oluline on liikmesriikide vahel koormuse jagamise põhimõte pagulastele piisavate vastuvõtutingimuste tagamiseks vajalike pingutuste rahastamisel; avaldab ka heameelt ELi justiits- ja siseküsimuste valdkonna ametite, nt Europoli, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, EASO, Eurojusti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ning eu-LISA rolli üle, ning soovitab sellega seoses eraldada nende volituste täitmiseks rohkem eelarvevahendeid ja personali; on veendunud, et EL peab rohkem investeerima oma piiride tugevdamisse ja haldamisse, õiguskaitseasutuste ja riigiasutuste koostöö tõhustamisse ja võitlusse terrorismi, radikaliseerumise ning tõsise ja organiseeritud kuritegevuse vastu, parandades integratsioonimeetmeid ja -tavasid, tagades teabesüsteemide koostalitlusvõime ning korrektsed tagasisaatmismeetmed nende osas, kellel ei ole õigust rahvusvahelisele kaitsele, järgides seejuures täielikult mittetagasisaatmise põhimõtet;

15.  rõhutab, et Sisejulgeolekufondi praegune eelarve (kulukohustustena ligikaudu 700 miljonit eurot) ei ole piisav rahvusvahelisest terrorismist tulenevate julgeolekuprobleemide lahendamiseks; nõuab seetõttu finantsvahendite suurendamist, et viia julgeolekuinfrastruktuur asjakohasemale ja nüüdisaegsemale tasemele;

16.  tuletab meelde Euroopa ametite olulist ülesannet ELi õigusaktide elluviimise tagamisel ja seeläbi ka ELi poliitikaeesmärkide, näiteks konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive ning praeguse rände- ja pagulaskriisiga seotud eesmärkide saavutamise tagamisel; nõuab seetõttu, et nii haldus- kui ka tegevuskulude katmiseks nähtaks ette piisavad rahalised ja inimressursid, et võimaldada ametitel täita neile antud ülesandeid ja saavutada parimaid võimalikke tulemusi; rõhutab seoses ametite personali ja assigneeringute suurenemisega alates 2014. aasta eelarvest asjaolu, et neid käsitletakse osana uutest poliitilistest arengutest ja õigusaktidest, mida ei arvestata personali 5 % vähendamise eesmärgi arvutamisel; toonitab seetõttu, et 2018. aasta eelarves ei tohiks ette näha edasisi vähendamisi Euroopa ametite ametikohtade loeteludes lisaks 5 %‑lisele kärpele iga Euroopa Liidu institutsiooni ja organi osas, milles lepiti kokku institutsioonidevahelise kokkuleppe raames;

17.  toetab kindlalt kaitseuuringute valdkonna algatusi, mille eesmärk on parandada liikmesriikide koostööd ja saavutada koosmõju kaitsevaldkonnas; rõhutab siiski, et sellisele tegevusele tuleks eraldada uusi vahendeid, sest see on uus poliitiline algatus, mis avaldab ELi eelarvele märkimisväärset mõju; nõuab ühtlasi kõigi võimaluste analüüsimist kaitsealase uurimisprogrammi rahastamiseks sihtotstarbelisest eelarvest järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; tuletab meelde, et kuigi aluslepingute sätteid tuleb järgida, on vaja teha tugevamat koostööd kaitsevaldkonnas, et seista vastu ELi ette kerkinud julgeolekuprobleemidele, mis on tingitud pikaajalisest ebastabiilsusest liidu naaberriikides ning ebakindlusest teatavate ELi partnerite pühendumise osas NATO eesmärkide täitmisse; rõhutab lisaks vajadust parandada konkurentsivõimet ja innovatsiooni Euroopa kaitsetööstuses, mis võib aidata ergutada majanduskasvu ja töökohtade loomist; palub liikmesriikidel tagada piisavad eelarvevahendid, et tegeleda välisprobleemidega ühtsemalt; võtab teadmiseks teadusuuringute ja kaitsevõime vahenditega Euroopa Kaitsefondi loomise;

18.  rõhutab, et ELi eelarve peab toetama Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja ELi enda pikaajaliste kliimaeesmärkide täitmist, täites mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kliimakulutuste eesmärgi 20 %; märgib murega, et ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ilma oluliste täiendavate pingutusteta ei täideta; rõhutab seetõttu, kui oluline on integreerida bioloogilise mitmekesisuse kaitse kogu ELi eelarvesse, keskendudes eriti programmile LIFE ja Natura 2000 võrgustikule;

Välisprobleemid

19.  rõhutab, et ELi eelarve on ka välise solidaarsuse vahend, mille abil antakse kiireloomulist abi humanitaar- ja tsiviilkriiside puhul, pakkudes toetust abi vajavatele riikidele; tuletab meelde, et vaesuse kaotamise ja kestliku arengu probleemid on kinnitatud ELi ja selle liikmesriikide peamiseks prioriteediks; tuletab sellega seoses meelde ELi võetud kohustust aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja selle eesmärgi saavutamisele, mille kohaselt peab ametlik arenguabi moodustama 0,7 % kogurahvatulust 2015. aastale järgneva tegevuskava perioodil; rõhutab, et pikas plaanis annab arenguabi investeerimistulu suureneva kaubavahetuse ja SKP kasvu näol Euroopas;

20.  kinnitab veel kord veendumust, et praeguse rände- ja pagulaskriisi ning sellega seotud humanitaarprobleemide algpõhjustega tegelemiseks peab EL võtma endale suurema rolli, milleks tuleb teha investeeringuid rändevoogude lähteriikidesse; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama tõelise tegevuskava, et tegeleda rändekriisiga tulemuslikult; rõhutab, et kõiki arengupoliitika instrumente tuleb rohkem strateegiliselt korrigeerida, et tagada stabiilne majanduslik ja sotsiaalne areng, kahjustamata samas olemasoleva välispoliitika elluviimist; märgib, et investeeringud infrastruktuuri, elamumajandusse, haridusse ja meditsiiniteenustesse ning VKEde toetamine, erilise rõhuasetusega töökohtade loomisele, sotsiaalkaitsele ja sotsiaalsele kaasatusele, on osa lahendusest, mis aitaks kõrvaldada rände algpõhjuseid; tunneb seetõttu nende probleemide lahendamise raames heameelt välisinvesteeringute kava kui ühtse ja koordineeritud raamistiku üle, millega soodustatakse investeeringute tegemist Aafrikasse ja Euroopa naabruses asuvatesse riikidesse, pidades meeles, et see peab olema täielikus kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja aitama nende saavutamisele kaasa; loodab, et investeerimiskavaga soodustatakse kestlikku arengut, kahjustamata inimõigusi, kliimamuutuste leevendamist või head valitsemistava, ning et tagatakse Euroopa Kestliku Arengu Fondi ja selle projektide läbipaistev juhtimine;

21.  märgib, et komisjoni praegune suund kasutada paralleelseid eelarvemehhanisme, nagu Türgi pagulasrahastu, usaldusfondid ja muud sarnased instrumendid, ei ole alati edukaks osutunud; tunneb muret, et rahastamisvahendite loomine väljaspool liidu eelarvet kahjustab eelarve täitmise läbipaistvust ja pärsib parlamendil õigust kulusid tulemuslikult kontrollida; jääb seetõttu kindlaks oma varasemale seisukohale, et viimastel aastatel loodud sihtotstarbelised välisrahastamisvahendid tuleb integreerida ELi eelarvesse ning Euroopa Parlamendil peab olema täielik kontroll nende vahendite kasutamise üle; rõhutab siiski, et neid vahendeid ei tohiks rahastada muude olemasolevate välisvahendite arvel; võtab teadmiseks liikmesriikide lubaduste ja nendesse fondidesse tegelikult tehtud maksete lahknevuse ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid oma lubadusi panustada ELiga võrdselt;

22.  rõhutab, et stabiilsus ELi naabruses on ELis stabiilsuse ja heaolu säilimise üks tingimus; palub seetõttu komisjonil tagada, et investeeringuid ELi naabrusse loetaks prioriteetseks, millega toetataks püüdeid lahendada sel alal esinevaid peamisi probleeme, nimelt rände- ja pagulaskriisi ning sellega seotud humanitaarprobleeme ELi lõunanaabruse riikides ja Venemaa agressiooni idanaabruse riikides; kordab, et poliitiliste ja majanduslike reformide soodustamiseks on keskse tähtsusega toetada neid riike, kes rakendavad ELiga sõlmitud assotsiatsioonilepinguid, kuid toonitab, et sellist toetust tuleks kohaldada seni, kuni need riigid täidavad toetuskõlblikkuse kriteeriume, eriti õigusriigi ja demokraatlike institutsioonide jõustamise osas;

Piisavad maksete assigneeringud suurendavad ELi usaldusväärsust

23.  kordab oma varasemaid nõudmisi, et ELi eelarves peab olema piisavas mahus maksete assigneeringuid, et eelarve saaks täita oma peamist eesmärki investeerimiseelarvena; on veendunud, et eelarve ei saa seda rolli täita, kui EL ei täida oma kohustusi ja seab sellega ohtu oma usaldusväärsuse;

24.  rõhutab, et viivitused 2014.–2020. aasta programmide elluviimisel koostöös liikmesriikidega täidetavate programmide osas tõid 2016. ja 2017. aastal kaasa maksenõuete vähenemise; on eriti mures selle pärast, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõpuks võivad taas kuhjuda tasumata arved, ja tuletab meelde, et 2014. aasta lõpus paisus nende maht enneolematult suureks – 24,7 miljardi euroni; peab õigeks, et komisjon esitas mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega seoses esmakordselt maksete prognoosi kuni 2020. aastani, rõhutab aga, et seda tuleb igal aastal nõuetekohaselt uuendada, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid õigeaegselt vajalikke meetmeid võtta;

25.  rõhutab, et hoolimata sellest, et lõplikku kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta ei ole veel saavutatud, on olemas mitu eelkõige läbivaatamise suurema paindlikkusega seostuvat elementi, mille üle praegu läbi räägitakse, mis võivad osutuda kasulikuks tulevaste maksekriiside ennetamisel ja neile reageerimisel; on veendunud, et kui ühtekuuluvuspoliitika elluviimine kiireneks, nagu oodatakse, võib suuremat paindlikkust vaja minna juba järgmisel aastal, et tagada sellele reageerimiseks ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonna maksmata arvete aasta lõpus kuhjumise vältimiseks ELi eelarves maksete assigneeringute piisav tase;

26.  võtab teadmiseks ja avaldab kahetsust, et ettevõtjate maksupettuste ja maksustamise vältimise tõttu on liikmesriikidel jäänud saamata väga suured maksutulud ja seetõttu on ka nende ELi eelarvesse tehtavad osamaksud vähenenud; on ka seisukohal, et selline ebaõiglane maksukonkurents tähendab mõnel juhul SKP ülekandmist ühest liikmesriigist teise ja kogurahvatulu ülekandmist EList väljaspool asuvatesse maksuparadiisidesse, vähendades seeläbi liikmesriikide summaarseid osamakse ELi eelarvesse;

27.  kordab oma pikka aega püsinud seisukohta, et erivahendite (paindlikkusinstrument, ELi Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja hädaabireserv) makseid ei tohi arvestada mitmeaastase finantsraamistiku makse ülemmäära sisse, nii nagu see on ka kulukohustuste puhul; rõhutab praeguse mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega seoses, et mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite maksete eelarvestamise probleemi puhul on saavutatud võimalik edu tänu ettenägemata kulude varu käsitleva 2014. aasta otsuse läbivaatamisele, kuigi probleem ei ole üheselt lahendatud;

Vaade tulevikku

28.  toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse kohaselt esitab komisjon 2017. aasta lõpuks oma ettepanekud 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta, milles tuleks arvestada Ühendkuningriigi otsust EList lahkuda, mis mõjutab 2020. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistikku; rõhutab, et see otsus teeb võimatuks tavaviisil jätkamise; peab uue finantsraamistiku ning reformitud ja tõhusama ELi eelarve väljatöötamisele eelnevat protsessi äärmiselt oluliseks ning loodab, et see on vastavuses ELi ees seisvate probleemidega ja juba võetud kohustustega; nõuab mitmeaastase finantsraamistiku praegu käimasoleva läbivaatamise kiiret ja positiivset lõpuleviimist, mis võib tagada nii praeguse finantsraamistiku vajaliku korrigeerimise kui ka kindlustada ELi eelarve mõningase täiendava paindlikkuse, mis on Euroopa Liidu eesmärkide saavutamiseks hädavajalik;

29.  rõhutab, et prognoositav ja pikaajaliselt jätkusuutlik ELi eelarve on tugeva ja stabiilse Euroopa Liidu eeltingimus; toonitab vajadust viia mitmeaastase finantsraamistiku kestus vastavusse nii Euroopa Parlamendi kui ka komisjoni poliitiliste tsüklitega; juhib tähelepanu asjaolule, et Ühendkuningriigi lahkumine EList annab võimaluse tegeleda pikaajaliste probleemidega, mis on takistanud ELi eelarve potentsiaali täielikku avamist, eelkõige eelarve tulude poolel, ja kaotada järk-järgult kõik tagasimaksed ja korrektsioonimehhanismid; kinnitab, et pooldab ELi omavahendite süsteemi põhjalikku reformimist, ja peab seetõttu tervitatavaks kõrgetasemelise omavahendite töörühma lõpparuande tutvustamist; palub kõigil asjaosalistel teha sellest aruandest vajalikud järeldused ja analüüsida töörühma soovituste teostatavust, pidades silmas ELi eelarve stabiilsemaks, lihtsamaks, autonoomsemaks, õiglasemaks ja prognoositavamaks muutmist; ootab, et mis tahes uued ressursid peaksid kaasa tooma liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate maksete vähendamise; tunnustab töörühma järeldust asjaolu kohta, et ELi eelarve tuleb keskendada valdkondadele, mis annavad suurima Euroopa lisandväärtuse, ja et nn õiglase vastutasu (juste retour) põhimõtte rakendamine tuleks lõpetada, kuna aruandest nähtub, et ELi eelarvest saavad kasu kõik liikmesriigid, sõltumata sellest, milline on nende „netobilanss“;

30.  innustab komisjoni jätkama ELi tulemustele suunatud eelarve strateegia väljatöötamist ja rakendamist; rõhutab sellega seoses eeskirjade lihtsustamise, järelevalveprotsessi sujuvamaks muutmise ja asjaomaste tulemusnäitajate väljatöötamise tähtsust;

31.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte tuleks võimaluse korral integreerida horisontaalse poliitikaeesmärgina kõikidesse ELi eelarve jaotistesse;

32.  peab oluliseks, et Euroopa Parlament kui ELi ainus institutsioon, mille liidu kodanikud on demokraatlikult valinud, oleks täielikult kaasatud kõigi eelarvega seotud küsimuste käsitlemisse;

33.  kutsub nõukogu üles järgima oma tegudes oma poliitilisi avaldusi ja tegema koostööd, et tagada ELile piisav eelarve;

o
o   o

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (4) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105. (5) ELT L 51, 28.2.2017. (6) Vastuvõetud tekstid, 1. detsember 2016, P8_TA(2016)0475.