Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Filipiinidel, eelkõige 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni(1),

–  võttes arvesse ELi delegatsiooni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja avaldusi,

–  võttes arvesse Filipiinide ja ELi (varem Euroopa Majandusühendus (EMÜ)) vahelisi diplomaatilisi suhteid, mis seati sisse 12. mail 1964. aastal, kui nimetati ametisse Filipiinide suursaadik EMÜ juures,

–  võttes arvesse, et Filipiinid on Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) asutajaliige,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Juristide Komisjoni 28. veebruari 2017. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingut,

–  võttes arvesse ELi inimõigustealaseid suuniseid,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Filipiinidel ja ELil on pikaajalised diplomaatilised, majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised suhted;

B.  arvestades, et 23. veebruaril 2017. aastal väljastati Filipiinide opositsioonilisse liberaalsesse parteisse kuuluva senaatori Leila M. De Lima vahistamismäärus süüdistusega väidetavate uimastikuritegude eest; arvestades, et 24. veebruaril 2017 senaator De Lima vahistati ja peeti kinni; arvestades, et süüdimõistmise korral võib senaator De Limat oodata vanglakaristus alates 12 aastast kuni eluaegse vanglakaristuseni ja senatist väljaheitmine;

C.  arvestades, et on põhjust tõsiselt karta, et senaator De Lima vastu esitatud süüdistused on peaaegu täielikult fabritseeritud; arvestades, et Amnesty International peab senaator De Limat meelsusvangiks;

D.  arvestades, et senaator De Lima on inimõiguste kaitsja ja Filipiinide presidendi Rodrigo Duterte uimastitevastase kampaania kõige suurem kritiseerija; arvestades, et ta on Filipiinide uimastisõja avalikult hukka mõistnud; arvestades, et senaator De Lima oli Filipiinide inimõiguste komisjoni esimees; arvestades, et on põhjust tõsiselt karta senaator De Lima ohutuse pärast; arvestades, et on esitatud arvukalt väiteid piinamise kohta kinnipidamiskohtades, kuid nendele väidetele ei ole järgnenud uurimist;

E.  arvestades, et senaator De Lima kõrvaldati 19. septembril 2016. aastal senati justiitsküsimuste ja inimõiguste komisjoni esimehe ametikohalt; arvestades, et ajal, mil ta oli inimõiguste komisjoni esimees, juhtis senaator De Lima uurimist, mis käsitles hinnanguliselt 1000 või enama uimastitega tegeleva kahtlusaluse väidetavat kohtuvälist hukkamist Davaos siis, kui selle linnapea oli president Duterte; arvestades, et pärast kuulamisi ahistasid ja hirmutasid ametivõimud senaator De Limat korduvalt ja need rünnakud on viimase kaheksa kuu jooksul tihenenud;

F.  arvestades, et Human Rights Watch avaldas 2. märtsil 2017. aastal aruande „License to Kill: Philippine Police Killings in Duterte’s „War on Drugs““ (Luba tappa: Filipiinide politsei hukkamised Duterte uimastisõjas), milles kirjeldatakse uimastivastase kampaaniaga seotud kohtuväliseid hukkamisi;

G.  arvestades, et alates 30. juunist 2016, mil president Duterte ametisse astus, on teada antud üle 7000 uimastitega seotud inimesest, kelle tapsid politseinikud ja korravalvurid; arvestades, et president Duterte on lubanud jätkata oma uimastitevastast kampaaniat kuni ametiaja lõpuni 2022. aastal;

H.  arvestades, et vastusena ohvitseride hukkamisele kommunistliku Uue Rahvaarmee (NPA) mässuliste poolt Lõuna-Filipiinidel 8. märtsil 2017 andis president Duterte sõjaväele korralduse alustada mässuliste vastast operatsiooni ja eirata sellega kaasnevat kahju;

I.  arvestades, et Filipiinide riiklik politsei peatas politsei uimastivastased operatsioonid ajutiselt 30. jaanuaril 2017 pärast jõhkrat, väidetavalt uimastitevastase võitlusega seotud hukkamist; arvestades, et president Duterte andis korralduse, et selle tühimiku uimastitevastases kampaanias täidaksid Filipiinide relvajõud;

J.  arvestades, et Filipiinide inimõiguste kaitsjad, aktivistid ja ajakirjanikud, sealhulgas senaator De Lima, langevad pidevalt ähvarduste, ahistamise, hirmutamise ja küberkiusamise ohvriks; arvestades, et nende rühmade õiguste rikkumise eest ei võeta kedagi vastutusele asjaolu tõttu, et ei viida läbi nõuetekohaseid uurimisi; arvestades, et president Duterte ähvardas 2016. aasta novembris avalikult inimõiguste kaitsjad tappa;

K.  arvestades, et parlamendi esindajatekoda kiitis 7. märtsil 2017. aastal heaks seaduseelnõu nr 4727, mis näeb ette surmanuhtluse taaskehtestamise uimastitega seotud raskete kuritegude eest; arvestades, et Filipiinid oli esimene selle piirkonna riik, kes surmanuhtluse 2007. aastal kaotas; arvestades, et surmanuhtluse taaskehtestamine kujutaks endast kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teise vabatahtliku protokolli (mille osaline Filipiinid on 2007. aastast) rikkumist; arvestades, et praegu arutatakse president Duterte administratsioonis eelnõud, millega vähendataks kriminaalvastutusele võtmise vanuse alampiiri 15 aastalt 9 aastale;

L.  arvestades, et Filipiinid said 2016. aasta septembris taas ASEANi eesistujaks 2017. aastaks;

1.  nõuab senaator Leila M. De Lima viivitamatut vabastamist ja talle piisava turvalisuse tagamist kinnipidamise ajal; kutsub Filipiinide ametivõime üles tagama õiglast kohtulikku arutamist, tuletades neile meelde õigust süütuse presumptsioonile, ning loobuma kõigist poliitiliste motiividega süüdistustest senaatori vastu ja lõpetama tema vastu suunatud ahistamine;

2.  mõistab, et Filipiinidel kannatavad miljonid inimesed suure uimastisõltuvuse ja selle tagajärgede tõttu; mõistab teravalt hukka uimastikaubanduse ja uimastite kuritarvitamise Filipiinidel; kutsub valitsust üles seadma võitlust salakaubavõrgustike ja narkoparunite vastu tähtsamale kohale kui väiketarbijate tabamine; rõhutab, et see võitlus peab toimuma käsikäes ennetus- ja võõrutusmeetmetega; julgustab valitsuse püüdlusi avada uusi võõrutuskeskusi;

3.  mõistab teravalt hukka kohtuväliste hukkamiste suure arvu relvajõudude ja uimastitevastase kampaaniaga seotud korrakaitserühmituste poolt; avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; väljendab sügavat muret usaldusväärsete teadete pärast selle kohta, et Filipiinide politseijõud võltsivad tõendeid, et põhjendada kohtuväliseid hukkamisi, ning et sihikule on võetud valdavalt linnades elavad vaesed; kutsub Filipiinide ametivõime üles viima viivitamata läbi nende kohtuväliste hukkamiste erapooletud ja sisulised uurimised ning võtma kõik nende toimepanijad vastutusele ja tooma kohtu ette; kutsub ELi üles selliseid uurimisi toetama; nõuab, et Filipiinide valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed, et vältida edasisi hukkamisi;

4.  väljendab sügavat muret president Duterte sõnade pärast vastusena 8. märtsil 2017 toimunud ohvitseride hukkamisele, ning nõuab tungivalt, et Filipiinide ametivõimud ja sõjaväelased järgiksid rangelt rahvusvahelist humanitaarõigust, mis asetab kõigile relvakonfliktis osalevatele pooltele erilised piirangud säästa tsiviilisikuid ja võitluses mitteosalejaid;

5.  kutsub ELi üles toetama ÜRO Inimõiguste Nõukogus algatatud sõltumatut rahvusvahelist uurimist seoses president Duterte uimastisõjas toime pandud ebaseaduslike hukkamiste ja muude rikkumistega Filipiinidel;

6.  on sügavalt mures esindajatekoja otsuse pärast taaskehtestada surmanuhtlus; kutsub Filipiinide ametivõime üles surmanuhtluse taaskehtestamise käimasolevat menetlust viivitamata peatama; tuletab meelde, et EL peab surmanuhtlust julmaks ja ebainimlikuks karistuseks, mis ei toimi hirmutusvahendina kuritegeliku käitumise ärahoidmiseks; kutsub Filipiinide valitsust üles loobuma kriminaalvastutusele võtmise vanuse alampiiri vähendamisest;

7.  nõuab, et EL jälgiks tähelepanelikult senaator De Lima vastu algatatud kohtuasja;

8.  nõuab tungivalt, et EL kasutaks kõiki olemasolevaid vahendeid, et aidata Filipiinide valitsusel täita oma rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi, eelkõige raamlepingu kaudu;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kõiki kättesaadavaid vahendeid, et veenda Filipiine tegema lõppu uimastitevastase kampaaniaga seotud kohtuvälistele hukkamistele, ning kui olukord järgmise paari kuu jooksul märgatavalt ei parane, astuma menetluslikke samme GSP+ soodustuste võimalikuks kaotamiseks;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Filipiinide valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikide valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0349.