Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2204(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0058/2017

Esitatud tekstid :

A8-0058/2017

Arutelud :

PV 03/04/2017 - 23
CRE 03/04/2017 - 23

Hääletused :

PV 04/04/2017 - 7.4
CRE 04/04/2017 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0099

Vastuvõetud tekstid
PDF 209kWORD 62k
Teisipäev, 4. aprill 2017 - Strasbourg
Naiste roll maapiirkondades
P8_TA(2017)0099A8-0058/2017

Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2017. aasta resolutsioon naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades (2016/2204(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 157,

–  võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 23,

–  võttes arvesse ÜRO Pekingi tegevusprogrammi,

–  võttes arvesse 1979. aastal vastu võetud ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005(5),

–  võttes arvesse määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kohta) artiklit 7,

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta ELi maapiirkondades(6),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2011. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta põllumajanduses ja maapiirkondades(7),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine(8),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni pereettevõtete kohta Euroopas(9),

–  võttes arvesse ÜRO maailma toiduga kindlustatuse komitee 17. oktoobri 2016. aasta soovitusi loomakasvatuse ja maailma toiduga kindlustatuse kohta, eelkõige soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist puudutavaid soovitusi,

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni teemal „Kuidas saab ühise põllumajanduspoliitikaga aidata kaasa töökohtade loomisele maapiirkondades?“(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid ühisarutelusid põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vahel,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0058/2017),

Naiste multifunktsionaalne roll maapiirkondades

A.  arvestades, et sotsiaalsed ja majanduslikud olud ning elamistingimused on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud, erinedes üsna märkimisväärselt nii liikmesriigiti kui ka riigisiseselt;

B.  arvestades, et naiste panus maapiirkondade majandusse on märkimisväärne ning et mitmekesistavad meetmed ja multifunktsionaalsuse kontseptsioon, mis on säästva arengu oluline alus, ehkki neid ei ole kõikides valdkondades täiel määral ära kasutatud, on naistele avanud uusi võimalusi innovatsiooni ja uute kontseptsioonide kasutuselevõtmise abil, mis annavad põllumajandusele uute ideede näol uue hoo;

C.  arvestades, et naised on väga sageli need, kes algatavad ja edendavad põllumajandusettevõttes või väljaspool seda uusi tegevusalasid lisaks põllumajanduslikule tootmisele ning mis annab maapiirkondades harrastatavatele tegevusaladele tõelise lisaväärtuse;

D.  arvestades, et maapiirkondades elavate naiste puhul ei ole tegemist homogeense rühmaga, kuna nende olukord, tegevusalad, ühiskondlik panus ning vajadused ja huvid on liikmesriigiti ja liikmesriikide sees väga erinevad;

E.  arvestades, et naised on aktiivselt kaasatud põllumajanduslikku tegevusse, ettevõtlusse ja turismi ning neil on oluline osa maapiirkondades kultuuritraditsioonide hoidmisel, mis võib aidata kujundada või tugevdada piirkondlikku identiteeti;

F.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide üks aluspõhimõtteid ning võrdõiguslikkuse edendamine üks liidu põhieesmärkidest; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtus, mida tunnustatakse aluslepingutes ja põhiõiguste hartas, ning et EL on võtnud eriülesandeks arvestada seda kogu oma tegevuses; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse igakülgne arvessevõtmine on oluline vahend nimetatud põhimõtte integreerimiseks ELi poliitikasse, meetmetesse ja tegevusse, eesmärgiga edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning võidelda diskrimineerimise vastu, et suurendada naiste aktiivset osalust tööturul ning majanduslikes ja sotsiaalsetes tegevusvaldkondades; arvestades, et nimetatud vahendit saab kasutada ka ELi struktuuri- ja investeerimisfondide, sh Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) puhul;

G.  arvestades, et põllumajanduslik pereettevõtlus on EL-28 kõige levinum põllumajandusmudel, kuna 76,5 % tööst teeb omanik või tema perekond(11) ning seetõttu tuleks seda toetada ja kaitsta; arvestades, et perekondlikud põllumajandusettevõtted edendavad põlvkondadevahelist solidaarsust ning sotsiaalset ja keskkonnaalast vastutust, andes seeläbi panuse maapiirkondade säästvasse arengusse;

H.  arvestades, et üha suurema linnastumise kontekstis on oluline, et maapiirkondadesse jääks püsima aktiivne, dünaamiline ja jõukas elanikkond, eriti looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele, kuna sellest sõltuvad nii keskkonna- kui ka maastikukaitse;

I.  arvestades, et rahvastiku vananemine ning põllumajandustegevuse vähenemine ja majanduslangus ELi maapiirkondades on üks peamisi põhjusi, miks nendes piirkondades rahvaarv väheneb ja naised sealt lahkuvad, see ei avalda negatiivset mõju mitte üksnes tööturule, vaid ka sotsiaalsele taristule; arvestades, et sellist olukorda saab muuta üksnes juhul, kui ELi institutsioonid ja valitsused võtavad kõik võimalikud meetmed, et tagada maapiirkondade elanike töö ja õiguste suurem tunnustamine ning kindlustada maapiirkonnad vajalike teenustega, mis võimaldab töö ja pereelu tasakaalu;

J.  arvestades, et maaturism, mis hõlmab ka kaupade ja teenuste pakkumist maal turismile orienteeritud pereettevõtete ja ühistute kaudu, on madala riskiga haru, loob töökohti, võimaldab ühendada isikliku ja pereelu tööga ning motiveerib maaelanikke, eelkõige naisi, maale jääma,

K.  arvestades, et majanduskriis on mõjutanud Euroopa Liitu ning selle läbi on kannatada saanud paljud maapiirkonnad; arvestades, et kriisi tagajärjed on endiselt nähtavad ning maapiirkondade noored puutuvad kokku suure töötuse määra, vaesuse ja rahvastikukaoga, mis mõjutavad eelkõige naisi; arvestades, et naised tunnetavad otseselt kriisi mõju oma põllumajandusettevõtete ja majapidamiste juhtimisel ja korraldamisel;

L.  arvestades, et selline olukord kujutab endast tõsist probleemi ühise põllumajanduspoliitika jaoks, mis peaks tagama maapiirkondade arengu ja suurendama nende võimekust;

M.  arvestades, et tuleb säilitada säästlik ja dünaamiline põllumajandussektor kui maapiirkondade peamine majanduslik, keskkondlik ja sotsiaalne alus, mis annab panuse maaelu arengu, jätkusuutliku toiduainete tootmise, bioloogilise mitmekesisuse ja töökohtade loomise valdkonda;

N.  arvestades, et väikepõllumajandustootjate ja põllumajanduslike pereettevõtete kui esmase toidutootja staatust tuleb parandada ning säilitada nende põllumajanduslik ja loomakasvatusega seotud tegevus, soodustades innovatsiooni ja tagades ELi tasandil piisavad rahalised vahendid ja meetmed; arvestades, et ajavahemikul 2005–2010 kadus ELis 2,4 miljonit põllumajandusettevõtet, millest enamik olid väikesed või perekondlikud põllumajandusettevõtted, mis suurendas töötuse määra maapiirkondades;

O.  arvestades, et mitmekesistavate meetmete edendamine, lühikeste tarneahelate väljaarendamine ja tootjaorganisatsioonide edendamine aitab suurendada vastupidavust sektoris, mis peab toime tulema ebaausate kaubandustavade ja järjest muutlikumate turgudega;

P.  arvestades, et oluline on toetada ja edendada naiste osalust põllumajandusliku toidutootmise väärtusahelas, kuna naiste roll piirdub peaasjalikult tootmise ja töötlemisega;

Q.  arvestades, et elukestva õppe kättesaadavus, võimalus rakendada mitteformaalse õppe kontekstis omandatud oskusi ning võimalus õppida ümber ja omandada oskusi, mida saab kasutada dünaamiliselt areneval tööturul, on olulised eeltingimused naiste tööhõive suurendamiseks maapiirkondades;

R.  arvestades, et ühistutel, vastastikustel ühingutel, sotsiaalsetel ettevõtetel ja muudel alternatiivsetel ärimudelitel on tohutu potentsiaal stimuleerida jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu maapiirkondades ja põllumajandussektoris;

S.  arvestades, et naiste ja tütarlaste kaasamine haridusse ja elukestvasse õppesse, eelkõige loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ning ettevõtluses on oluline soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks põllumajanduse ja toidutootmise sektorites ning turismis ja muudes maapiirkondade valdkondades;

Maapiirkondades elavate naiste probleemid

T.  arvestades, et naised moodustavad veidi alla 50 % ELi maapiirkondade tööealisest elanikkonnast, kuid vaid umbes 45 % majanduslikult aktiivsest kogurahvastikust; arvestades, et paljud inimesed ei ole töötutena registreeritud ega kajastu tööpuuduse statistikas ning puuduvad täpsed andmed naiste osalemise kohta põllumajandusettevõtetes kas omanike või töötajatena;

U.  arvestades, et ELi valdavalt maapiirkondades töötas 2009. aastal üksnes 61 % 20–64-aasta vanustest naistest(12); arvestades, et paljudes liikmesriikides on maapiirkondades elavatel naistel piiratud võimalused tööd saada ja põllumajandussektoris töötada, ehkki neil on oluline roll maapiirkondade arengus ja sotsiaalses struktuuris majapidamiste sissetuleku tagamise või elamistingimuste parandamise seisukohast;

V.  arvestades, et 2014. aastal langes naiste arvele ligi 35 % kogu põllumajanduses tehtud tööajast, 53,8 % naisi töötas osalise tööaja ja 30,8 % täistööajaga, sellega andsid nad põllumajandustoodangusse märkimisväärse panuse; arvestades, et abikaasade ja teiste naissoost pereliikmete töö põllumajandusettevõttes on sageli hädavajalik, kusjuures tegu on tõelise nähtamatu tööga, kuna ei ole olemas staatust, mille abil selline töö tunnustust leiaks ja asjaomased naised sotsiaalselt kindlustatud oleksid ning millega vältida võimalikku õiguste (nt haiguspuhkus ning rasedus- ja sünnituspuhkus) kadu ja tagada selliste naiste majanduslik sõltumatus;

W.  arvestades, et mõningates liikmesriikides nagu Prantsusmaa on põllumajandusettevõttes regulaarselt töötavate naiste puhul kasutusel eri õiguslikud staatused (kaastöötaja, töötaja või põllumajandusettevõtte juht), mis tagab neile asjakohase sotsiaalkaitse laienemise, et nad oleksid kindlustatud erinevate era- ja tööelus ette tulevate riskide suhtes;

X.  arvestades, et naised juhivad keskmiselt vaid 30 % ELi põllumajandusettevõtetest; arvestades, et põllumajanduses töötab hulgaliselt naisi ning enamiku puhul neist on tegu põllumajandusettevõtte juhi abikaasaga (80,1 % kõikidest abikaasadest 2007. aastal)(13);

Y.  arvestades, et pangadokumentides on kirjas ainult põllumajandusettevõtte omanik, ainult temal on õigus toetustele ja kogutud õigustele ning ainult tema esindab põllumajandusettevõtet ühistutes ja muudes organisatsioonides; arvestades, et asjaolu, et ei olda põllumajandusettevõtte omanik, tähendab, et sellega ei kaasne omaniku staatusega seonduvad õigused (õigus ühtsetele otsemaksetele, ammlehma kasvatamise otsetoetused, viinamarjaistandike istutusõigused, sissetulek jne) ning see asetab naissoost põllumajandustootjad haavatavasse ja ebasoodsasse olukorda;

Z.  arvestades, et põllumajanduses töötavatel naistel on võimalik toetusmeetmeid saada üksnes juhul, kui nad on registreeritud omaniku või kaasomanikuna; arvestades, et Euroopa Liidus tuleks ergutada naisi asuma põllumajandusettevõtte omaniku või kaasomaniku rolli, mis mõjutaks positiivselt nende olukorda tööturul, nende sotsiaalseid õigusi ja majanduslikku sõltumatust, tagades nende parema nähtavuse (ja tagaks selle, et tunnustatakse nende panust majandusse ja sissetulekuallikasse) maapiirkondades ning hõlpsama võimaluse maad omandada;

AA.  arvestades, et maapiirkondade naised tuleb Euroopa, riiklikes ja piirkondlikes statistikates nähtavamaks muuta, et kajastada nende olukorda ja rolli;

AB.  arvestades, et noorte ja naiste hõlpsam võimalus maad omandada aitaks hõlbustada põlvkondade vahetumist põllumajandusettevõtetes ning soodustada majanduskasvu ja sotsiaalset heaolu;

AC.  arvestades, et kvaliteetsete ja taskukohaste avalike ja erateenuste tagamine, sh lastehoiu-, eakate ja muude ülalpeetavate, sh puuetega inimeste hooldusteenus, on oluline kõikidele maapiirkondade elanikele; arvestades, et sellised teenused on eriti tähtsad töö- ja eraelu ühitamise hõlbustamise seisukohast eelkõige naiste jaoks, kuna nemad on suuremal määral osalenud nooremate, ülalpeetavate ja vanemate pereliikmete eest hoolitsemises;

AD.  arvestades, et naistel on maapiirkondades mitmekesine roll, mistõttu sellised teenused võimaldaksid neil töötada ja arendada karjääri, tagades perekondlike ja hoolduskohustuste õiglase jaotumise;

AE.  arvestades. et maapiirkondades elukvaliteedi parandamise tingimuseks on taristu olemasolu, nagu transpordiühendused, suure kiirusega lairibainterneti, sealhulgas mobiilsete andmesideteenuste ja energiavarustuse kättesaadavus, samuti kvaliteetsed sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenused;

AF.  arvestades, et lairibaühenduse kättesaadavus maapiirkondades jääb endiselt maha EL-28 üleriigilisest kättesaadavusest; arvestades, et 2015. aastal oli 98,4 % maapiirkondade majapidamistest varustatud vähemalt ühe lairibatehnoloogiaga, aga ainult 27,8 % oli juurdepääs uue põlvkonna teenustele; arvestades, et digitaalsest taristust, mis ei ole kõikides ELi maapiirkondades täielikult välja arendatud, võib olla suur abi teabele ja haridusvõimalustele juurdepääsul, teabevahetusel ning heade tavade vahetamisel maapiirkondade naiste vahel ning see võib olla oluline aspekt, millega toetada naissoost elanikkonna jäämist nimetatud piirkondadesse;

AG.  arvestades, et haridus on oluline vahend, millega edendada võrdsuse väärtustamist, mida tuleks edendada igakülgselt, mitte ainult koolides, vaid ka kutseõppes ja eelkõige primaarsektorile keskenduvas koolituses;

AH.  arvestades, et maapiirkondades üldiste tingimuste parandamise tulemuseks on naiste kõrgem staatus nendes piirkondades;

AI.  arvestades, et naiste oluline panus kohalikku ja maaelu arengusse ei kajastu piisaval määral nende osaluses asjaomastes otsustusprotsessides, kuna naised on maapiirkondades otsuseid tegevates organites (põllumajandusühistud, ametiühingud ja kohalikud omavalitsused) sageli alaesindatud; arvestades, et on äärmiselt oluline suurendada naiste esindatust sellistes organites;

AJ.  arvestades, et maapiirkondade naised kannatavad ka soolise palga- ja pensionilõhe tõttu, mis mõningates liikmesriikides üha suureneb; arvestades, et seepärast tuleks pöörata suuremat tähelepanu ajakohastatud statistika kogumisele naiste tööhõiveolukorra ning nende töö- ja elamistingimuste kohta maapiirkondades;

AK.  arvestades, et seni ei ole loodud alaprogrammi „Naise maapiirkondades“ ning naiste osalus maaelu arengu programmide rahastamisvahendite kasutamisel kuni 2014. aastani oli väike; arvestades, et 6,1 miljonist koolitusmeetmetes osalenust olid ainult 28 % naised; arvestades, et põllumajandusettevõtete moderniseerimisse tehtavate materiaalsete investeeringutega seotud toetuste saajatest olid ainult 19 % naised ja mitmekesistavate meetmetega seotud toetuste saajatest 33 %; arvestades, et 3. telje meetmete (maapiirkondade majanduse mitmekesistamine) tulemusena loodud töökohtadel tööle asunutest olid ainult 38 % naised;

1.  rõhutab naiste aktiivset rolli maapiirkondades ning tunnustab naiste panust maapiirkondade majandusse nii ettevõtjate, perefirmade juhtide kui ka säästva arengu edendajatena; on arvamusel, et sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonna seisukohast on naisettevõtlus maapiirkondade jaoks oluline kestliku arengu sammas, mida tuleks maaelu arengu strateegiate raames seetõttu edendada, innustada ja toetada, eelkõige hariduse ja kutseõppe kaudu, naiste omandi, ettevõtlusvõrgustike ning investeeringutele ja laenudele juurdepääsu edendamisega, edendades nende esindatust juhtorganistes ning luues võimalusi, mis on vajalikud toetamaks naisi, kes on noored, FIEd, töötavad osalise tööajaga ja kes on sageli alatasustatud;

2.  kutsub komisjoni koos liikmesriikidega üles toetama töö- ja eraelu edukat tasakaalustamist, uute töövõimaluste loomist ja elukvaliteedi parandamist maapiirkondades, samuti julgustama naisi oma projekte ellu viima;

3.  peab tervitatavaks maapiirkondade naistele mõeldud toetusi selliste algatuste näol, mis keskenduvad kogukonnapõhisele tunnustamisele või võrgustike loomisele; rõhutab eriti naiste keskset rolli nende põllumajanduslike väike- või pereettevõtete liikmetena, mis moodustavad maapiirkondade kõige olulisema sotsiaalmajandusliku üksuse, mis hoolitseb toidutootmise, traditsiooniliste teadmiste ja oskuste alalhoiu, piirkondliku identiteedi säilimise ja keskkonnakaitse eest; on arvamusel, et naissoost põllumajandustootjatel on oluline roll tulevikuväljavaadetega põllumajanduslike väike- ja pereettevõtete püsimajäämise tagamisel;

4.  on arvamusel, et maapiirkondade naiste rollid, ametid ja olukorrad on erinevad, mistõttu tööhõive väljavaadete parandamine eeldab sellist abi ja toetust, mis on kohandatud naiste vajadustele ja huvidele;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tulevase maaelu arengu poliitika prioriteedina toetama, ergutama, hõlbustama ja edendama naiste pääsu tööturule maapiirkondades ning sõnastama sellega seoses eesmärgid püsivate tasustatud töökohtade osas; kutsub samuti liikmesriike üles integreerima oma maaelu arengu programmidesse strateegiad, milles keskendutakse konkreetselt naiste panusele strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel;

6.  märgib, et naiste osalus maapiirkondade tööturul hõlmab suurt hulka eri töökohti, mis ei piirdu traditsioonilise põllumajandusega, ning rõhutab sellega seoses, et naised võivad maapiirkondades algatada muutuse, milleks on liikumine kestliku ja keskkonnahoidliku põllumajanduse poole, ning neil võib olla oluline roll roheliste töökohtade loomisel;

7.  kutsub liikmesriike üles kasutama Euroopa mikrokrediidirahastut „Progress“ sihipärasemalt ära ja suurendama sellealast teadlikkust, et kasutada EAFRD sihtotstarbelisi meetmeid naiste tööhõive edendamiseks, et edendada ja ergutada naiste erinevaid töökorralduse vorme, võttes arvesse maapiirkondades valitsevaid eritingimusi, pakkuda erinevaid stiimuleid jätkusuutlikkuse toetamiseks ning idufirmade ja VKEde käivitamiseks ning võtta kasutusele algatusi, et luua uusi ja säilitada olemasolevaid töökohti põllumajanduses ning muuta need noorte naiste jaoks atraktiivsemaks;

8.  ergutab liikmesriike regulaarselt jälgima naiste olukorda maapiirkondades ning kasutama võimalikult suures ulatuses ära ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) erivahendeid ja olemasolevaid meetmeid, et suurendada naiste osasaamist toetustest, parandades seeläbi nende olukorda;

9.  soovitab komisjonil säilitada ÜPP edasisel reformimisel maapiirkondade naistele tähelepanu pööravad temaatilised alaprogrammid ja täiustada neid ning seada nende programmide keskmesse muu hulgas toodete turustamise, otsemüügi ja reklaamimise kohalikul või piirkondlikul tasandil, kuna nimetatud alaprogrammidel võib olla oluline roll maapiirkondade naistele töökohtade loomisel;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi ja selle liikmesriikide üks peamisi eesmärke, palub komisjoni ja nõukogul tagada, et soolist võrdõiguslikkust võetaks arvesse kõigis ELi programmides, meetmetes ja algatustes, ning seetõttu nõuab ÜPP ja maapiirkondadele suunatud ühtekuuluvuspoliitika raames soolise võrdõiguslikkuse igakülgset arvessevõtmist; teeb ettepaneku võtta uusi sihipäraseid meetmeid, mille eesmärk on ergutada maapiirkondades EAFRD kaudu naiste osalemist tööturul;

11.  väljendab lootust, et maapiirkondade naiste olukorrast parema pildi saamine võimaldab keskpikas perspektiivis töötada välja Euroopa naissoost põllumajandustootjate harta, milles seda kontseptsiooni määratletakse ning tuuakse välja maapiirkondade naiste diskrimineerimise otsesed ja kaudsed vormid ning nende likvideerimiseks mõeldud positiivse diskrimineerimise meetmed;

12.  kutsub liikmesriike üles naiste ja meeste võrdõiguslikkusega – mis on ELi ja selle liikmesriikide kohustus ja üks peamisi eesmärke – seotud tingimusi ja diskrimineerimiskeeldu silmas pidades looma suuremat sünergiat EAFRD, Leader+, Horisont 2020 ja Euroopa Sotsiaalfondi olemasolevate vahendite kasutamisel, et luua maapiirkondades paremaid elamis- ja töötingimusi, järgima konkreetseid sihtotstarbelisi poliitikameetmeid, mille eesmärk on naiste ja tütarlaste sotsiaalne ja majanduslik kaasamine ja nende mõjuvõimu suurendamine, eelkõige juhul, kui nad kuuluvad haavatavatesse ja tõrjutud elanikkonnarühmadesse, ning suurendama teadlikkust kõikide võimaluste osas, mida neile kehtivate õigusaktide alusel maapiirkondades pakutakse;

13.  rõhutab, kui oluline on töötada välja erimeetmed kõige haavatavamatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvate erivajadustega naiste (puudega naised, naissoost rändajad, sh hooajarändajad, pagulased ja vähemustesse kuuluvad naised, soovägivalla ohvrid, kesise haridusega või hariduseta naised, üksikemad jne) koolituse ja tööhõive edendamiseks ja nende õiguste kaitsmiseks,

14.  rõhutab, et naistel on sageli oluline roll põllumajanduslike pereettevõtete raamatupidamises ning juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et majanduslikes raskustes olevate põllumajandusettevõtete toetamiseks ei pakuta piisavalt nõustamisteenuseid;

15.  ergutab liikmesriike tagama, et naiste osalemist põllumajandusettevõtte juhtimises tunnustatakse täielikult, edendades ja hõlbustades naiste saamist põllumajandusettevõtete omanikuks või kaasomanikuks;

16.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid teabe edastamise vahendite ja tehnilise abi meetmete kasutuselevõtmist ning heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel seoses põllumajandusettevõttes töötavatele abistavatele abikaasadele ametialase staatuse andmisega, mis tagaks neile isiklikud õigused, eelkõige rasedus- ja sünnituspuhkuse, sotsiaalkindlustuse tööõnnetuste korral ning juurdepääsu koolitusele ja pensioniõigustele;

17.  kutsub ELi institutsioone üles hõlbustama selliste ÜPP sätete kasutuselevõtmist, millega oleks tagatud abi tasakaalustatud jaotamine ja väikeste põllumajandusettevõtete toetamine;

18.  rõhutab, kui oluline on toetada naiste osalust maapiirkondades otsuste tegemises, pakkudes koolitusi, mille eesmärk on suurendada nende esindatust valdkondades ja majandusharudes, kus nad on alaesindatud, ning korraldades teadlikkuse suurendamise kampaaniaid selle kohta, kui oluline on naiste aktiivne osalemine ühistutes, seda nii partneritena kui ka juhtivatel positsioonidel;

19.  ergutab liikmesriike edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust erinevates juhtiv- ja esindusorganites, et soodustada võrdset osalemist ja ühetaolist mõjuvõimu ning naiste suuremat esindatust maaelu arenguga tegelevates töörühmades ja järelevalvekomiteedes ning kõikides põllumajandusorganisatsioonides, -ühendustes ja avaliku sektori institutsioonides, et otsuste tegemise protsessis kajastuksid nii naiste kui ka meeste seisukohad, ning ergutama nende osalust kohalikes algatusrühmades ja kohalike partnerluste arendamist programmi Leader raames;

20.  nõuab toetust nais- ja põllumajandusorganisatsioonidelt, kellel on oluline roll uute arengu- ja mitmekesistamisprogrammide ergutamisel ja käivitamisel;

21.  kutsub liikmesriike üles täiel määral rakendama kehtivaid õigusakte, mis on seotud meeste ja naiste võrdse kohtlemisega, sh sotsiaalkindlustuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse ning vanemapuhkuse vallas; ergutab liikmesriike täiustama õigusakte, mis käsitlevad naiste ja meeste võrdõiguslikkust tööturul, ning tagama sotsiaalkindlustuskaitse nii maapiirkondades töötavatele meestele kui ka naistele;

22.  kutsub komisjoni üles jälgima kehtivate õigusaktide ülevõtmist, et käsitleda probleeme ja diskrimineerimise juhtumeid, millega puutuvad kokku maapiirkondades elavad ja töötavad naised;

23.  rõhutab, kui oluline on võtta tõhusaid meetmeid ELi ja liikmesriikide tasandil, et vähendada olemasolevat palga- ja pensionilõhet; ergutab komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid piirkondlikke omavalitsusi tegelema soopõhise pensionilõhe mitmemõõtmelise olemusega ning töötama ELi maaelu arengu strateegia raames välja konkreetsed poliitikameetmed, kuna mitmed tegurid, nagu tööhõivemäära lahknemine ja palgalõhe, tööstaaži katkestused, osaline tööaeg, abistavate abikaasade mitteametlik töö, pensionisüsteemide struktuur ja väiksemad sissemaksed võivad pensionilõhet suurendada;

24.  ergutab lisaks liikmesriike tagama inimväärse pensioni, sealhulgas riikliku miinimumpensioni, eelkõige selleks, et aidata maapiirkondade naistel säilitada oma majanduslik sõltumatus pensioniikka jõudes;

25.  rõhutab, et maapiirkondade naiste elamistingimusi käsitlevas ELi poliitikas tuleb arvesse võtta ka põllumajandusettevõtetes hooajatöötajatena töötavate naiste elamis- ja töötingimusi, eelkõige mis puudutab vajadust tagada neile sotsiaalkaitse, tervisekindlustus ja tervishoiuteenused; rõhutab, et nimetatud naiste tööd tuleb maksimaalselt väärtustada;

26.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid sotsiaalpartnerite ja sotsiaalhoolekandeorganisatsioonide rolli, kes teevad koos ametiasutustega tööd selle nimel, et kontrollida tööalaste õigusaktide järgimist, võidelda deklareerimata tööga ning jälgida sotsiaalhoolekande- ja ohutusstandardite järgimist, millega edendatakse kõikide naistöötajate, sh naissoost rändajate, hooajatöötajate ja pagulaste sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni;

27.  kutsub komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi üles töötama liikmesriikide tasandil välja andmebaasid ja teabevõrgustikud, et kaardistada naiste majanduslik ja sotsiaalne olukord maapiirkondades ja nende panus ühiskonda ning suurendada sellealast teadlikkust;

28.  kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles vaatama läbi oma statistikastrateegiad, et lisada neisse vahendid, millega mõõta naiste üldist panust maapiirkondade sissetulekutesse ja maapiirkondade majandusse, liigendades näitajad võimaluse korral soo alusel, ning optimeerima selliste andmete kasutamist, mis käsitlevad maapiirkondade naiste majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ja nende osalemist seal aset leidvates tegevustes, et võimaldada poliitikameetmete sihipärasemat kujundamist;

29.  nõuab, et parandatakse regulaarset järelevalvet ÜPP üle, andmete kogumist ja hindamisnäitajaid, et teha kindlaks, milline on naiste roll põllumajanduses ja nende panus nähtamatu töö kujul;

30.  rõhutab, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata vajadusele koguda ajakohast statistikat naiste maaomandi kohta;

31.  kutsub komisjoni, liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles mitte ainult jagama piisavat teabematerjali toetuse saamise võimaluse kohta, mis on mõeldud eelkõige naissoost põllumajandustootjatele ja naistele maapiirkondades, vaid tagama ka täieliku juurdepääsu haridusele ning kutseõppele põllumajanduse ja kõikides sellega seotud valdkondades, sealhulgas kõrghariduse omandanute täiendõppele ning ettevõtjatele ja põllumajandustootjatele suunatud erikursustele, et tagada naistele ettevõtlusalased oskused, teadmised ja juurdepääs rahalistele vahenditele ja mikrokrediidile, eesmärgiga alustada ettevõtlustegevust ja laiendada seda ning võimaldada neil osaleda maapiirkondade erinevates tootmistegevustes ning suurendada nende konkurentsivõimet põllumajandustootmise valdkonnas maapiirkondades, samuti tulundusliku põllumajandustegevusega seotud maaturismi vallas;

32.  nõuab kutsetegevusalaste ja ettevõtete mitmekesistamisega seotud mitmekülgsete nõustamisteenuste pakkumist ning meetmeid naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks, ühistute, vastastikuste ühingute, sotsiaalsete ettevõtete ja muude alternatiivsete ärimudelite edendamiseks ning naiste ettevõtlusalase algatusvõime ja oskuste parandamiseks;

33.  tuletab sellega seoses meelde, et komisjoni uus oskuste tegevuskava pakub liikmesriikidele võimalust paremini välja selgitada ja tunnustada väljaspool kooliharidust ja kutsekoolitust omandatud oskusi, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohu vastu;

34.  nõuab, et ergutataks põllumajanduse, loomakasvatuse ja metsamajanduse erialal kõrghariduse omandanud naiste kaasamist ja hõlbustataks seda koolitusprogrammidega, et töötada välja meetmeid, mis on seotud põllumajandusettevõtetele nõustamisteenuste pakkumise ja innovatsiooniga;

35.  soovitab integreerida spetsiaalselt põllumajandusvaldkonnale suunatud koolitusprogrammidesse võrdõiguslikkuse moodulid, et võrdõiguslikkuse aspekti võetaks arvesse koolitusmaterjalide väljatöötamisel, võrdõiguslikkuse teemal toimuvate avalike kampaaniate edendamisel maapiirkondades ning selle olulisust rõhutataks maapiirkondade koolides;

36.  rõhutab, kui oluline on pakkuda naistele nõustamisteenuseid ja toetust, et nad saaksid tegeleda põllumajandustegevusega ja edendada innovatsiooni maapiirkondades;

37.  rõhutab, kui oluline on edendada ja toetada maapiirkondades naisorganisatsioone, sealhulgas ergutada võrgustike, mõttekodade, andmebaaside ja ühenduste tegevust, sest need on sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu alustalad, kuna tagavad teabevõrgustike- ja kanalite loomise, koolituse pakkumise ja töökohtade loomise ning püüavad ergutada kogemuste ja parimate tavade vahetamist kõikidel tasanditel ning suurendada teadlikkust maapiirkondade naiste sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast; ergutab ettevõtlusalgatusi, ühendusi, ühistuid ja naisorganisatsioone;

38.  kutsub piirkondlikke osalisi üles rakendama teise samba raames antava rahastamise alusel teadlikkuse suurendamise programme, mille eesmärk on rõhutada soolist neutraalsust kõikidel kutsealadel ning saada üle püsivalt väga traditsioonilisest rollijaotusest põllumajandustootmises;

39.  kutsub liikmesriike üles tagama maaomandile võrdse juurdepääsu, garanteerima omandi ja pärandiga seotud õigused ning hõlbustama naiste juurdepääsu krediidile, et ergutada neid tegevust alustama maapiirkondades ja andma panuse põllumajanduse valdkonda; ergutab lisaks liikmesriike tegelema maa hõivamise ja maaomandi koondumise küsimusega ELi tasandil;

40.  väljendab heameelt uute põllumajanduskrediidi mudelite üle, mis on osutunud võimalikuks tänu komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga tihedale koostööle, ning soovitab, et liikmesriigid kasutaksid neid võimalikult suures ulatuses;

41.  kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke valitsusi üles pakkuma maapiirkondades taskukohaseid kvaliteetseid vahendeid ning avalikke ja erateenuseid igapäevaseks eluks, eelkõige tervishoiu, hariduse ja hoolekande valdkonnas; märgib, et see hõlmab maapiirkondade lastehoiuasutusi, tervishoiuteenuseid, haridusasutusi, hooldekodusid eakatele ja ülalpeetavatele, asendusteenuseid haiguspuhkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse korral ja kultuuriteenuseid;

42.  rõhutab, kui oluline on leida uusi tasustatud tööhõivevõimalusi eelkõige naiste jaoks, et säilitada maakogukondi, kuues tingimused rahuldustpakkuva töö- ja eraelu tasakaalu hõlbustamiseks;

43.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkondlikud ametiasutused kasutaksid struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi, et laiendada ja tõhustada transporditaristut ning tagada kindel energiavarustus ja usaldusväärne kiire lairibataristu ning teenused maapiirkondades; rõhutab, kui oluline on digitaalareng maapiirkondades ja tervikliku käsitlusviisi väljatöötamine (nn digitaalne küla);

44.  kutsub komisjoni üles tunnistama digitaalarengu tegevuskava laiendamise tähtsust maapiirkondadele, kuna digitaalareng võib anda märkimisväärse panuse uute töökohtade loomisse, hõlbustades FIEna tegutsema asumist, ergutades konkurentsivõimet ja arendades turismi ning tagades parema töö- ja pereelu tasakaalu;

45.  ergutab kohalikke ja riiklikke ametiasutusi ning teisi institutsioone tagama võõrtöötajate ja hooajatöötajate ning nende perekondade, eelkõige naiste ja eriti haavatavate inimeste põhilised inimõigused, ning soodustama nende integratsiooni kohalikku kogukonda;

46.  juhib tähelepanu erinevustele seoses lapsehoiu kättesaadavusega linna- ja maapiirkondades ning piirkondade vahel esinevatele erinevustele Barcelona eesmärkide elluviimisel lastehoiuasutuste osas;

47.  mõistab hukka kõik naistevastase vägivalla vormid ning märgib, et ohvrite abistamine on äärmiselt oluline; kutsub seetõttu liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke valitsusi üles andma selge signaali, et naistevastasesse vägivalda suhtutakse nulltolerantsiga, ning rakendama poliitikameetmeid ja pakkuma teenuseid, mis on kohandatud maapiirkondades valitsevatele tingimustele, et ennetada naistevastast vägivalda ja võidelda selle vastu, tagades seeläbi, et ohvritel on võimalik saada abi;

48.  kutsub seetõttu liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke valitsusi üles tagama, et maapiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades elavatel naistevastase vägivalla ohvritel on abile võrdne juurdepääs ning kordab ELile ja liikmesriikidele esitatud üleskutset ratifitseerida Istanbuli konventsioon nii kiiresti kui võimalik;

49.  kordab komisjonile esitatud üleskutset esitada ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb võitlust naistevastase vägivalla vastu;

50.  rõhutab, et liikmesriikide maapiirkondadel on oluline roll majandusliku turvalisuse ja toiduga kindlustatuse osas meie tänapäeva ühiskonnas, kus enam kui 12 miljonit põllumajandustootjat tagavad piisava hulga tervislikku ja ohutut toitu poolele miljardile tarbijale kogu Euroopa Liidus; rõhutab, et äärmiselt oluline on tagada nimetatud kogukondade dünaamilisus, ergutades naiste ja perekondade jäämist maapiirkondadesse;

51.  kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles tagama tugeva ja piisavate rahaliste vahenditega ÜPP, millest oleks kasu nii Euroopa põllumajandustootjatele kui ka tarbijatele ning mis edendab maaelu arengut, leevendab kliimamuutuste mõju ning kaitseb ja turgutab looduskeskkonda, tagades samas varustamise kvaliteetse ja ohutu toiduga ning rohkemate töökohtade loomise;

52.  märgib, et maapiirkonnad on sageli loodus- ja kultuuripärandi asukohaks, mida tuleb kaitsta ja arendada käsikäes säästva turismi ja keskkonnalase harimisega;

53.  rõhutab, kui oluline on multifunktsionaalsuse kontseptsioon, mis hõlmab maapiirkondades muid majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja keskkonnaalaseid tegevusi, mis kaasnevad põllumajandusliku tootmisega, mis pakub töövõimalusi eelkõige naistele; ergutab liikmesriike seetõttu edendama meetmeid tegevuse mitmekesistamiseks, nagu toodete otsemüük, sotsiaalteenused, hooldusteenused ja agroturism; on seisukohal, arvestades kasvavat huvi seda tüüpi turismi vastu, et tuleks luua selle valdkonna ettevõtete võrgustik ja levitada parimaid tavasid;

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24.
(2) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
(3) ELT L 180, 15.7.2010, lk 1.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.
(6) ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 23.
(7) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 13.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0264.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0290.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0427.
(11) Põllumajandusettevõtete struktuuriuuring (Eurostat).
(12) Euroopa Komisjon (2011) „Põllumajandus ja maaelu areng. Põllumajanduspoliitika majanduskokkuvõte. Maapiirkonnad ja strateegia „Euroopa 2020“ – tööhõive“, kokkuvõte nr 5, november 2011.
(13) Euroopa Komisjon (2012) „Põllumajanduspoliitika majanduskokkuvõte. Naised põllumajanduses ja maapiirkondades: raske töö, madal staatus“, kokkuvõte nr 7, juuni 2012.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika