Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta (2016/2140(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 21,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 153, 191, 207, 208 ja 218,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12, 21, 28, 29, 31 ja 32,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja ÜRO lapse õiguste komitee üldist märkust nr 16,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamisi konventsioone laste töö, sunniviisilise töö, diskrimineerimise, ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kohta,
– võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid(1),
– võttes arvesse Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni 26/9(2), milles nimetatud nõukogu otsustas „luua avatud valitsustevahelise töörühma, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega ning mille ülesanne on koostada rahvusvaheline õiguslikult siduv akt, mis reguleerib rahvusvahelises inimõigustealases õiguses rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete tegevusi“,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni 70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Muudame oma maailma“(3),
– võttes arvesse naistevastase vägivalla kaotamisele suunatud ÜRO usaldusfondist rahastatavaid programme, mille eesmärk on võidelda naistevastase vägivalla ja ahistamisega rõivatööstuses(4),
– võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) kestliku arengu investeerimispoliitika raamistikku (2015)(5),
– võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele(6),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt(7),
– võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),
– võttes arvesse komisjoni 2015. aasta suuniseid inimõigustele avalduva mõju analüüsimiseks kaubandusega seotud poliitikaalgatuste mõju hindamisel(8),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes(9),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Rana Plaza hoone varingu teise aastapäeva ja Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe seniste tulemuste kohta(10),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni erasektori ja arengu kohta(11),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega(12),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni VKEde konkurentsivõime suurendamise valdkondliku eesmärgi (ühissätete määruse artikli 9 lõige 3) elluviimise kohta(13),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides(14),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta resolutsioon inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta(15),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi välispoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna poolt 2005. aastal avaldatud uuringut „Inimõiguste- ja demokraatiaklauslid ELi rahvusvahelistes kokkulepetes“(16),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi välispoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna uuringut „ ELi kaubanduspoliitika: soolisi erinevusi eiravast sootundlikuks?“(17),
– võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu juurde kuuluva protokolli (millega muudetakse lepingut, et laiendada partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, kuna tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu kehtivus lõpeb) sõlmimise kohta(18),
– võttes arvesse jätkusuutlikkuse kokkulepet tööõiguste ja vabrikute ohutuse pidevaks parandamiseks valmisriiete ja silmkoeriiete tööstuses Bangladeshis,
– võttes arvesse ILO programmi töötingimuste parandamiseks valmisriiete sektoris Bangladeshis(19),
– võttes arvesse 2013. aasta Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepet,
– võttes arvesse 25. aprillil 2016. aastal Inditexi presidendi Pablo Isla ja organisatsiooni IndustriALL Global Union peasekretäri Jyrki Raina allkirjastatud koostöölepingut rõivasektori tarneahela vastutustundliku juhtimise valdkonnas,
– võttes arvesse 25. aprillil 2016. aastal Brüsselis toimunud kõrgetasemelist konverentsi rõivasektori tarneahela vastutustundliku juhtimise teemal,
– võttes arvesse ELi üldiste tariifsete soodustuste kava GSP+(20),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(21),
– võttes arvesse 2015. aastal G7 poolt koostöös ILO‑ga käivitatud algatust „Vision Zero Fund“, millega edendatakse tööohutust ja -tervishoidu tootmisriikides,
– võttes arvesse Saksamaa partnerlust jätkusuutliku tekstiilitootmise valdkonnas(22) ja Madalmaade jätkusuutliku tekstiili- ja rõivasektori lepingut(23),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8‑0080/2017),
A. arvestades, et majanduslik areng peaks käima käsikäes sotsiaalse õigluse ja hea juhtimistava poliitikaga; arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelate keerukus ja killustatus nõuab täiendavaid meetmeid pidevaks parendamiseks, et muuta ülemaailmsed väärtusahelad ja tootmisahelad jätkusuutlikuks ja luua tarneahelates väärtust, samuti uuringuid selle kohta, milline mõju on sektori organisatsioonilisel struktuuril, koordineerimissüsteemil ja võrgustiku liikmete läbirääkimispositsioonil nende protsesside arengule; arvestades, et täiendavaid kõrvalmeetmeid on vaja nende ahelate võimaliku kahjuliku mõju ärahoidmiseks; arvestades, et inimõiguste rikkumise ohvritele tuleks tagada tõhus juurdepääs õiguskaitsevahenditele;
B. arvestades, et kogu maailmas töötab tekstiili- ja rõivatööstuses 60 miljonit inimest ning kõnealune tööstusharu loob eelkõige arenguriikides palju töökohti;
C. arvestades, et tekstiilitootjad puutuvad arenguriikides pidevalt kokku rahvusvahelise jae- ja hulgimüügi agressiivsete ostutavadega, mida põhjustab ka äge ülemaailmne konkurents;
D. arvestades, et rõivasektori kolmes kõige suurema ohvrite arvuga õnnetusjuhtumis (Rana Plaza, Tazreen ja Ali Enterprises) kannatanud on saanud või saavad praegu sissetuleku kaotuse tõttu hüvitist; arvestades, et hüvitise andmine kõnealusel juhul on kooskõlas ILO konventsiooniga nr 121 ning see saavutati kaubamärkide, ametiühingute, kodanikuühiskonna, valitsuste ja ILO pretsedenditu koostöö tulemusena; arvestades, et põhiliste inimõiguste rikkumiste ulatust arvestades esineb tegelikku hüvitise andmist harva;
E. arvestades et Euroopa ettevõtetega seotud inimõiguste rikkumiste ohvritel on mitmeid takistusi kohtupõhisele õiguskaitsele juurdepääsu saamisel, sh vastuvõetavuse ja tõendite avaldamisega seotud menetluslikud takistused, sageli takistavalt suured kohtuvaidluste kulud, üheselt mõistetavate vastutusnormide puudumine äriühingute osalemise kohta inimõiguste rikkumises ning selguse puudumine riikidevahelistes tsiviilõiguslikes kohtuvaidlustes rahvusvahelise eraõiguse valdkonna ELi õigusnormide kohaldamise osas;
F. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 207 on rangelt sätestatud, et ELi kaubanduspoliitikat tuleb ellu viia kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega, ning konkreetselt kooskõlas artiklis 208 sätestatud arengukoostöö eesmärkidega; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 kinnitatakse, et ELi välistegevuses juhindutakse järgmistest põhimõtetest: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtete ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse austamine;
G. arvestades, et EL on Hiina järel maailmas suuruselt teine tekstiil- ja rõivatoodete eksportija tänu ligikaudu 174 000 tekstiili- ja rõivatootjale, kellest 99 % on VKEd ja kes annavad tööd ligikaudu 1,7 miljonile inimesele; arvestades, et enam kui kolmandik (34,3 % ehk 42,29 miljardit eurot) Euroopas kasutamiseks mõeldud rõivastest on valmistatud ELi ettevõtjate poolt;
H. arvestades, et ILO deklaratsioon aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl kohustab liikmesriike tunnustama ja edendama põhimõtteid ja õigusi neljas kategoorias, olenemata sellest, kas nad on asjaomased konventsioonid ratifitseerinud, nimelt: ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine; tööhõivealase ja töökohas diskrimineerimise kaotamine; sunniviisilise töö kaotamine; lapstööjõu keelustamine;
I. arvestades, et kollektiivläbirääkimised on üks vahend tagamaks, et tootlikkuse kasvuga kaasneb palkade kasv; arvestades, et ülemaailmses tarneahelas kasutatavad tööhõive mittestandardsed vormid, sealhulgas alltöövõtt ja mitteametlik töö, on nõrgestanud kollektiivlepinguid; arvestades, et paljud rõivasektori töötajad ei teeni äraelamist võimaldavat töötasu;
J. arvestades, et mitmed liikmesriigid, näiteks Saksamaa, Madalmaad, Taani ja Prantsusmaa, edendavad riiklikke programme;
K. arvestades, et ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete ja ÜRO algatuse Global Compact alusel teostatavast projektist „Realising Long-term Value for Companies and Investors“ (pikaajalise väärtuse realiseerimine ettevõtjate ja investorite huvides) nähtub, et majandus on ühitatav sotsiaalse õigluse, keskkonnasäästlikkuse ja inimõiguste austamise põhimõtetega ning et need tugevdavad üksteist vastastikku;
L. arvestades, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted kehtivad kõigile riikidele ja kõigile ettevõtetele, vaatamata sellele, kas tegemist on rahvusvahelise ettevõttega või mitte, ja vaatamata ettevõtte suurusele, asukohale, omandiõigusele või struktuurile;
M. arvestades, et ELil on rõivatööstuses ja -kaubanduses investori, ostja, jaemüüja ja tarbijana juhtiv roll ja seetõttu on ta kõige sobivam ühendama maailma eri paigus tehtud algatusi, et tuntavalt parandada kümnete miljonite töötajate ebainimlikku olukorda selles sektoris ning luua kõigile võrdsed tingimused;
N. arvestades, et globaalsete väärtusahelate vastutustundlik juhtimine on eriti oluline arengu seisukohast, kuna kõige raskemad inimõiguste ja töötajate õiguste rikkumised ja keskkonna reostamine toimuvad enamasti sellistes tootvates riikides, kus on sageli probleeme kesliku arengu ja majanduskasvu saavutamisega viisil, mis tooks kasu ühiskonna kõige haavatavamatele liikmetele;
O. arvestades, et valmisriiete ulatuslik eksport jätkub, eelkõige Hiina, Vietnami, Bangladeshi ja Kambodža puhul;
P. arvestades, et enamik inimõiguste rikkumisi rõivasektoris on mitmesugused töötajate õiguste rikkumised, mille hulka kuulub töötajate ilmajätmine nende põhiõigusest moodustada omal äranägemisel ametiühinguid või nendega liituda, ja viia heas usus läbi kollektiivläbirääkimisi, mistõttu on raske tagada, et töötajad saaksid töökohal kasutada oma põhiõigusi; arvestades, et selline olukord on toonud kaasa ulatusliku töötajate õiguste rikkumise, sealhulgas: eriti madalad palgad, palga maksmata jätmine, meelevaldne teenistusest vabastamine, sunniviisilise töö ja lapstööjõu, meelevaldne, ebaturvalised töökohad ja ebatervislikud töötingimused, naiste vastu suunatud vägivald, füüsiline ja seksuaalne ahistamine ning ebakindla töösuhted ja töötingimused; arvestades, et vaatamata põhiliste inimõiguste rikkumise ulatusele esineb tegelikke hüvitusmeetmeid harva; arvestades, et inimväärse töö puudus on eriti terav ülemaailmsete tarneahelatega seotud eksportkauba tootmise eritsoonides, mida iseloomustavad sageli erandid töötajate õiguste ja maksude valdkonnas ning piirangud ametiühingute tegevuse ja kollektiivläbirääkimiste osas;
Q. arvestades, et viimase 20 aasta jooksul erasektori poolt tehtud vabatahtlikud algatused, nagu käitumisjuhendid, märgised, enesehindamised ja sotsiaalsed auditid, mis on küll andnud asjakohase raamistiku koostööks sellistes valdkondades nagu töötervishoid ja tööohutus, ei ole siiski osutunud piisavalt tõhusaks, et tegelikult parandada töötajate õigusi, eelkõige arvestades inimõiguste austamist ja soolist võrdõiguslikkust, töötajate õiguste suurendamist, tarbijate teadlikkust ning keskkonnanorme, ohutust ja jätkusuutlikkust valmisriiete tarneahelas;
R. arvestades, et mitut huvirühma hõlmavad algatused, nagu Saksamaa partnerlus jätkusuutliku tekstiilitootmise valdkonnas ja Madalmaade jätkusuutliku tekstiili- ja rõivasektori leping, koondavad kokku sellised sidusrühmad nagu tööstuse, ametiühingud, valitsused ja valitsusvälised organisatsioonid; arvestades, et nende algatustega kehtestatud standardid hõlmavad ka keskkonnaküsimusi; arvestades, et need algatused ei ole veel jõudnud rakendusetappi, mistõttu ei ole ikka veel konkreetseid tulemusi; arvestades, et sellised riiklikud algatused on vajalikud ELi seadusandliku algatuse puudumise tõttu; arvestades, et enamik liikmesriike ei ole siiski kõnealuseid algatusi vastu võtnud;
S. arvestades, et ettevõtete pingutused edendada töökoha nõuetele vastavust võivad toetada, kuid mitte asendada avaliku sektori juhtimissüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust, st iga riigi kohustust edendada eeskirjade järgimist ja jõustada riiklikud tööseadused, sealhulgas töö halduse ja inspekteerimise ülesanded, vaidluste lahendamine ja rikkujate vastutusele võtmine, ning ratifitseerida ja rakendada rahvusvahelised tööõiguse põhireeglid;
T. arvestades, et rõivatööstuses valitseb endiselt kiirmoe suundumus, mis kujutab endast suurt ohtu rõivatööstuse töötajatele tootjariikides ja seab nad tohutu surve alla;
U. arvestades, et Saksamaa arengukoostöö ministeerium on seadnud eesmärgiks, et 2020. aastaks peab 50 % kõigist Saksamaa tekstiiltoodete impordist vastama keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele nõuetele;
V. arvestades, et ülemaailmsete väärtusahelate paremaks juhtimiseks tuleb rakendada selliste poliitikavaldkondade nagu kaubandus ja investeeringud, erasektori toetamine ja arengukoostöö erinevaid vahendeid ja algatusi, et anda panus ülemaailmsete väärtusahelate jätkusuutlikkusse ja vastutustundlikusse juhtimisse ja aidata viia ellu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, milles rõhutatakse kaubanduspoliitika tähtsat mõju selle eesmärkide saavutamisele sellistes poliitikavaldkondades nagu päritolureeglid, kaubaturud, töötaja õigused ja sooline võrdõiguslikkus;
W. arvestades, et rõivasektori väärtusahelate eriomadused, nagu tootmisprotsessi etappide geograafiline hajutatus, rõivatööstuse töötajate eri kategooriad, ostupoliitika, madalad hinnad, suured mahud, lühikesed tähtajad, alltöövõtt ning lühiajalised suhted ostjate ja tarnijate vahel vähendavad ettevõtte tarneahela nähtavust, jälgitavust ja läbipaistvust ning suurendavad inimõiguste ja töötajate õiguste rikkumise, keskkonnakahju, loomade ebapiisava heaolu tekkimise ohtu juba varases tooraine tootmise etapis; arvestades, et ettevõtte aruandluskohustus ja vastutustundlik tarbimine eeldab äriühingu läbipaistvust ja jälgitavust; arvestades, et tarbijal on õigus teada, kus ja millistel sotsiaalsetel ja keskkonnatingimustel on rõivad toodetud; arvestades, et jätkusuutliku tootmise kohta usaldusväärse, läbipaistva ja asjakohase teabe saamise õiguse tagamine tarbijatele aitab kaasa rõivasektori jälgitavuse ja läbipaistvuse osas püsiva muutuse tekkimisele;
X. arvestades, et naiste õigused on inimõiguste olemuslik osa; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus kuulub kaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kohaldamisalasse; arvestades, et kaubandus- ja investeerimislepingute konkreetne mõju puudutab struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu naisi ja mehi erinevalt; arvestades, et seetõttu tuleks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamiseks sooline mõõde kaasata kõikidesse kaubanduslepingutesse;
Y. arvestades, et naiste tööhõive rõivasektoris arenguriikides aitab oluliselt kaasa leibkondade sissetuleku suurendamisele ja vaesuse vähendamisele;
Z. arvestades, et laste õigused moodustavad lahutamatu osa inimõigustest ning laste töö kaotamine peaks olema kohustuslik; arvestades, et laste töö nõuab eraldi eeskirju vanuse, tööaja ja tööliigi kohta;
AA. arvestades, et 2016. aasta detsembris vahistati Bangladeshis arvukalt ametiühinguaktiviste, mis tõi kaasa meeleavaldused äraelamist võimaldava töötasu ja töötingimuste parandamise nimel; arvestades, et pärast meeleavaldusi vallandati oma töökohalt mitusada rõivatööstuse töötajat; arvestades, et tootjariikides ei järgita endiselt ühinemisõigust;
AB. arvestades, et hinnanguliselt 70–80 %(24) valmisrõivaste sektori töötajatest tootjariikides on madala kvalifikatsiooniga naistöötajad ja sageli alaealised; arvestades, et madalad palgad koos olematu või vähese sotsiaalkaitsega muudavad need naised ja lapsed ärakasutamisele eriti vastuvõtlikuks; arvestades, et käimasolevates jätkusuutlikkuse algatustes puuduvad enamasti sooline aspekt ja konkreetsed naiste võimestamise meetmed;
AC. arvestades, et erasektor täidab arengumaades kestliku ja kaasava majanduskasvu toetamisel väga olulist rolli; arvestades, et teatud arenguriikide majandus sõltub rõivatööstusest; arvestades, et rõivatööstuse laienemine on võimaldanud paljudel töötajatel liikuda mitteametlikust majandusest ametlikku majandusse;
AD. arvestades, et rõivasektoris on käimas kõige rohkem jätkusuutlikkuse algatusi; arvestades, et mõned olemasolevad algatused on aidanud kaasa olukorra parandamisele rõivasektoris ja ning seetõttu tuleks pingutusi jätkata ka Euroopa tasandil;
AE. arvestades, et kaubanduslepingud kujutavad endast olulist vahendit inimväärse töö edendamiseks ülemaailmsetes tarneahelates, koos sotsiaalse dialoogi ja ettevõtte tasandi järelevalvega;
AF. arvestades, et komisjon esitas 2015. aasta oktoobris uue kaubandusstrateegia „Kaubandus kõigile“, milles sätestatakse eesmärk kasutada kaubanduslepinguid ja eelishinnaprogramme selleks, et edendada kestlikku arengut, inimõigusi ning õiglast ja eetilist kaubandust kogu maailmas ning parandada vastutust tarneahelates, et tõhustada kolmandates riikides kestlikku arengut, inimõiguste järgmist, võitlust korruptsiooni vastu ja head valitsemistava;
1. väljendab heameelt selle üle, et pärast Rana Plaza tehasehoone kokkuvarisemist pööratakse ülemaailmsetes tarneahelates suuremat tähelepanu heade töötingimuste edendamisele, Prantsusmaa seaduseelnõu üle, milles käsitletakse kohustuslikku hoolsuskohustust, samuti Ühendkuningriigi orjusevastase seaduse üle, Saksamaa partnerluse üle jätkusuutliku tekstiilitootmise valdkonnas, Madalmaade jätkusuutliku tekstiili- ja rõivasektori lepingu üle ning president Jean‑Claude Junckeri G7 tippkohtumisel tehtud avalduse üle toetada kiireloomuliste meetmete võtmist vastutuse suurendamiseks ülemaailmsetes tarneahelates, et suuremat tähelepanu pöörates edendada väärtus- ja tootmisahelate jätkusuutlikkust, läbipaistvust ja jälgitavust; tunnustab komisjoni võetud kohustust tarneahelate vastutustundliku juhtimise valdkonnas, sealhulgas rõivasektoris, nagu see on esitatud teatises „Kaubandus kõigile“; peab tervitatavaks rohelise kaardi algatust, milles kaheksa liikmesriiki nõuavad hoolsuskohustuse kehtestamist ELi päritoluga ettevõtjatele üksikisikute ja kogukondade suhtes, kelle inimõigusi ja kohalikku keskkonda nende ettevõtete tegevus mõjutab; toetab Higgi indeksi terviklikku lähenemisviisi ettevõtete keskkonna-, sotsiaalse ja tööjõule avalduva mõju mõõtmiseks; rõhutab vajadust jätkuvalt täiustada Higgi indeksi ja parandada selle läbipaistvust;
2. väljendab heameelt rõivasektori tarneahela juhtimise parandamist käsitlevate üldiste raamlepingute sõlmimise üle ametiühingute ja kaubamärkide esindajate vahel; rõhutab, et rõivasektori tulevik sõltub jätkusuutliku tootlikkuse ja jälgitavuse parandamisest, et tagada kogu väärtusahela ulatuses toimuvate protsesside tõhus tuvastamine, mis võimaldab kindlaks teha parandamisvõimalused ja neid rakendada;
3. väljendab heameelt õiguslikult siduva Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkuleppe lähenemisviisi ning Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe üle, mille komisjon pärast 2013. aastal toimunud Rana Plaza õnnetust koos Bangladeshi ja ILO‑ga algatas, kuna see hõlmab sätteid ametiühingute ja kontrollitud vabrikute renoveerimise kohta, ning nõuab selle tähtaja pikendamist; rõhutab, et oluline on jätkuvalt jälgida kokkuleppe eesmärkide täitmist, et parandada töötajate õigusi, samuti vajadust tarneahelate vastutustundlikuma haldamise järele rahvusvahelisel tasandil; palub, et komisjon viiks läbi kokkuleppe põhjaliku hindamise, milles tuuakse välja edusammud või nende puudumine, sealhulgas vajaduse korral kauplemise süsteemi võimalikud muudatused, eelkõige võttes arvesse ILO järelevalvemehhanismide aruandeid; kutsub komisjoni üles võtma kasutusele sarnaseid programme ja meetmeid ka koos muude valmisrõivaid tootvate ELi kaubanduspartneritega, nagu Sri Lanka, India või Pakistan;
4. toetab komisjoni uuringut kogu ELi hõlmava rõivasektorit puudutava algatuse võimalikkuse kohta; märgib lisaks, et praegune olemasolevate algatuste kuhjumine võib ettevõtete jaoks kaasa tuua ettearvamatu keskkonna; on seisukohal, et uus ettepanek peaks käsitlema inimõiguste küsimusi, edendama väärtusahelate jätkusuutlikkust, jälgitavust ja läbipaistvust, edendama teadlikku tarbimist ning seadma sihiks töötajate õigused ja soolise võrdõiguslikkuse; on veendunud, et ELi tarbijatel on õigus olla informeeritud rõivatööstuse jätkusuutlikkusest ning vastavusest inimõiguste ja keskkonnaga seotud nõutele; on sellega seoses seisukohal, et ELi rõivatööstuse alased seadusandlikud pingutused ja algatused peaksid olema lõpptootel nähtavad;
5. märgib murega, et praeguste rõivasektori globaalse tarneahela jätkusuutlikkuse saavutamiseks käivitatud vabatahtlike algatuse käigus ei ole tulemuslikult tegeletud inimõiguste ja töötaja õigustega seotud küsimustega selles sektoris; kutsub seetõttu komisjoni üles minema kaugemale komisjoni talituste töödokumendist ja tegema ettepaneku siduvate õigusaktide vastuvõtmiseks hoolsuskohustuse kohta rõivasektori tarneahelas; rõhutab, et kõnealune õigusakti ettepanek peab olema kooskõlas rõiva- ja jalatsitööstuses vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevate OECD hoolsuskohustuse juhtnööridega, mis on kooskõlas OECD suunistega hargmaistele ettevõtetele, mis impordivad Euroopa Liitu, ILO resolutsiooniga inimväärse töö kohta tarneahelates ning rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste alaste, sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega;
6. rõhutab, et rõiva- ja jalatsitööstuses vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse juhtnööre, mis on kooskõlas OECD suunistega, tuleks võtta komisjoni seadusandliku ettepaneku juhtpõhimõtteks; rõhutab, et selline seadusandlik ettepanek peaks hõlmama põhilisi standardeid, nagu töötervishoid ja -ohutus, tervishoiualased standardid, äraelamist võimaldav töötasu, ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õigus, seksuaalse ahistamise ja vägivalla ennetamine töökohal ning sunniviisilise ja laste töö kaotamine; kutsub komisjoni üles käsitlema järgmisi küsimusi: jätkusuutliku tootmise, läbipaistvuse ja jälgitavuse peamised kriteeriumid, sealhulgas läbipaistev andmete kogumine ja vahendid tarbijate teavitamiseks, hoolsuskohustuse kontroll ja auditeerimine, juurdepääs õiguskaitsevahenditele, sooline võrdõiguslikkus, lapse õigused, aruandlus tarneahela hoolsusmeetmete kohta, äriühingute vastutus inimtegevusest tingitud katastroofide korral ja teadlikkuse suurendamine Euroopa Liidus; ergutab komisjoni tunnustama muid siseriiklikke seadusandlikke ettepanekuid ja algatusi, millel on sama eesmärk, kui need ettepanekud ja algatused on kontrollitud ning vastavad tõendatult ELi õigusaktide nõuetele;
7. kordab oma nõudmist, et komisjon laiendaks ettevõtte sotsiaalset vastutust siduvate õigusaktidega, milles käsitletakse hoolsuskohustust rõivasektoris, tagamaks et EL ja tema kaubanduspartnerid ning ettevõtjad peavad kinni kohustusest järgida inimõigusi ning kõrgel tasemel sotsiaal- ja keskkonnastandardeid; rõhutab, et rõivasektor Euroopa Liidus peab samuti vastama ILO standarditele, nagu näiteks äraelamist võimaldav töötasu ja inimväärsed töötingimused; nõuab tungivalt, et komisjon pööraks tähelepanu töötasule ja töötingimustele liikmesriikide rõivasektoris; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid rõivasektoris ILO standardeid;
8. kutsub komisjoni üles oma rõivasektori seadusandlikus ettepanekus edendama konkreetsete sätetega ökoloogiliste ja säästvalt majandatud toorainete, nagu puuvilla kasutamist, ning edendama rõivaste ja tekstiili taaskasutamist ja ringlussevõttu Euroopa Liidus; kutsub ELi, selle liikmesriike ja ettevõtjaid üles suurendama teadus- ja arendustegevuse rahastamist, sealhulgas rõivaste ringlussevõtu valdkonnas, eesmärgiga tagada ELi rõivasektorile jätkusuutlikud ja alternatiivsed tooraine hankimise võimalused; väljendab heameelt algatuste üle, mille eesmärk on rakendada loomade heaolu kõrgeimaid ja rangeimaid standardeid (näiteks Responsible Down Standard ja Responsible Wool Standard), ning nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks neid suunistena konkreetsete sätete lisamiseks oma seadusandlikusse ettepanekusse; kutsub komisjoni üles tegema institutsioonidele kättesaadavaks täiendavaid vahendeid, et võtta juhtalgatuse järelmeetmeid;
9. rõhutab vajadust tõhustada käitumisjuhendeid, kvaliteedimärgiseid ja õiglase kaubanduse kavasid, tagades kooskõla rahvusvaheliste standarditega, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, ÜRO algatus Global Compact, ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta, OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele, OECD hoolsuskohustuse suunised rõiva- ja jalatsisektoris, UNICEF‑i algatus laste õiguste ja ettevõtluspõhimõtete kohta, ÜRO algatus Global Compact ja Save the Children; rõhutab ka vajadust suurendada piiriülest sotsiaalset dialoogi, sõlmides rahvusvahelisi raamlepinguid, et edendada töötajate õigusi rahvusvaheliste ettevõtete tarneahelates;
10. rõhutab, kui oluline on rakendada, jõustada või üle võtta kehtivad õigusaktid piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
11. nõuab tungivalt, et komisjon täidaks oma eesmärgi toetada parandusmeetmeid valmisrõivaste sektoris, sealhulgas pöörates suuremat tähelepanu soolisele aspektile ja lastele; kutsub komisjoni üles seadma soolist võrdõiguslikkust, naiste võimestamist ja lapse õigusi oma seadusandliku ettepaneku keskmesse; on seisukohal, et see algatus peaks edendama diskrimineerimise keeldu ja lahendama probleeme, mis on seotud ahistamisega töökohal, nagu Euroopa ja rahvusvaheliste kohustustega juba ette on nähtud;
12. kinnitab veel kord oma pühendumust soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele; rõhutab vajadust edendada naiste juurdepääsu juhtivatele kohtadele, toetades naissoost töötajate koolitamist nende õiguste, tööõiguse ning tööohutuse ja -tervishoiu valdkonnas, samuti meessoost juhtide koolitamist soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise küsimustes;
13. kutsub komisjoni üles esitama põhjaliku strateegia selle kohta, kuidas arengu-, kaubandusabi ja riigihangete poliitikaga saaks toetada õiglasemat ja jätkusuutlikumat rõivasektori tarneahelat ja kohalikke mikroettevõtteid, edendades parimaid tavasid ja pakkudes stiimuleid erasektori osalejatele – alates tekstiilikiu toormaterjali tootvast põllumajandusettevõtjast kuni lõpptarbijani – kes investeerivad oma tarneahelate jätkusuutlikkusse ja õiglusse;
14. usub, et tarbijate teavitamine täidab nõuetekohaste töötingimuste tagamises otsustavat osa, ja selle vajaduse tõi esile Rana Plaza hoone kokkuvarisemine; nõuab, et tarbijatele antaks usaldusväärset ja selget teavet jätkusuutlikkuse kohta rõivasektoris ning toodete päritolu ja töötajate õiguste järgimise ulatuse kohta; soovitab, et ELi meetmete tulemusena kogutud teave tuleks teha üldsusele kättesaadavaks, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda avaliku veebipõhise andmebaasi loomist, mis hõlmaks kogu asjakohast teavet kõigi tarneahelas osalejate kohta;
15. nõuab Euroopa tarbijate teadlikkuse suurendamist tekstiiltoodete tootmise valdkonnas; soovitab töötada sel eesmärgil välja kogu ELi hõlmavad õiglase rõivaeseme märgised, mis oleksid kättesaadavad nii rahvusvaheliste ettevõtjate kui ka VKE‑de jaoks ning mis osutaksid sellele, et õiglaseid töötingimusi on järgitud, ja aitaksid tarbijatel teha teadlikumaid ostuotsuseid;
16. rõhutab, et ettevõtjate edusammude kohta jätkusuutlikkuse vallas on vaja koguda ja avaldada põhjalikke andmeid; nõuab sellega seoses, et töötaks välja ühised mõisted ja ühtlustatud standardid statistiliste andmete kogumiseks ja koondamiseks, nii impordi kohta üldiselt kui ka individuaalsete tootmisüksuste kohta; palub komisjonil käivitada algatuse tootmiskohtade kohustuslikuks avalikustamiseks;
17. kutsub komisjoni üles töötama välja mitmesuguseid järelevalvesüsteeme ELi rõivasektoris, kasutades peamisi tulemusnäitajaid ning kasutades selleks andmete kogumist uuringute, auditite ja andmeanalüüsimeetodite abil, mis võimaldavad tõhusalt mõõta tulemuslikkust ja käsitleda rõivasektori mõju arengule ning töö- ja inimõigustele kogu rõivaste tarneahelas;
18. leiab, et on oluliselt tähtis tagada ettevõtjate tegevust puudutava teabe parem kättesaadavus; peab väga oluliseks võtta kasutusele tõhus ja kohustuslik aruandlussüsteem ning hoolsuskohustus ELi turule sisenevate rõivatoodete puhul; on arvamusel, et vastutus peaks laienema kõigile tarneahelas osalejatele, sealhulgas alltöövõtjatele ametlikus ja mitteametlikus majanduses (sh eksportkauba tootmise eritsoonides), ja tunnustab selle nimel tehtavaid jõupingutusi; usub, et ELil on parimad võimalused ühtse raamistiku väljatöötamiseks õigusaktide kaudu, millega kehtestatakse rahvusvaheliste ettevõtjate hoolsuskohustus, hüvitis kannatanutele ning tarneahela läbipaistvuse ja jälgitavuse nõue, pöörates samal ajal tähelepanu rikkumistest teatajate kaitsele; soovitab teha tarbijatele kättesaadavaks usaldusväärse, selge ja asjakohase teabe jätkusuutlikkuse kohta;
19. juhib tähelepanu sellele, et koordineerimine, teabevahetus ja parimate tavade vahetamine võib aidata muuta era- ja avaliku sektori väärtusahela algatused tõhusamaks ja saavutada positiivseid tulemusi kestliku arengu valdkonnas;
20. nõuab riikliku ja Euroopa tasandi algatusi, mis ergutaksid tarbijaid ostma kohalikke tooteid;
21. märgib, et hind on kaubamärkide ning jaemüüjate ostutavades endiselt otsustav tegur, sageli töötajate heaolu ja töötasu arvelt; kutsub ELi üles tegema koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et edendada edukat sotsiaalset partnerlust ja toetada sidusrühmi palkade kujundamise mehhanismide väljatöötamises ja rakendamises kooskõlas asjakohaste ILO konventsioonidega, eelkõige riikides, kus puuduvad asjakohased õigusaktid; rõhutab vajadust tagada töötajatele korrapäraselt piisava töötasu maksmine, mis võimaldab neil ja nende perekondadel täita oma põhivajadusi ilma, et nad peaksid korrapäraselt tegema ületunnitööd; rõhutab, et kollektiivlepingud peavad aitama vältida negatiivset konkurentsi palgakulude osas, samuti vajadust suurendada tarbijate teadlikkust üha madalama hinna nõudmise tagajärgedest;
22. rõhutab, et tootjariikide valitsused peavad suutma rakendada rahvusvahelisi standardeid ja norme, sealhulgas töötades välja, rakendades ja jõustades asjakohased õigusaktid, eelkõige seoses õigusriigi põhimõtte kehtestamisega ja võitlusega korruptsiooni vastu; kutsub komisjoni üles toetama ELi arengupoliitika raames tootjariike kõnealuses valdkonnas;
23. sedastab, et kuigi iga riik vastutab ise oma tööseaduste jõustamise eest, võivad arenguriikide suutlikkus ja vahendid seaduste ja määruste täitmise tõhusaks järelevalveks ja jõustamiseks olla piiratud; kutsub ELi üles arengukoostöö programmide raames ja haldusalaste lünkade kõrvaldamiseks tugevdama suutlikkuse suurendamist ning andma arenguriikide valitsustele tehnilist abi töökorralduse ja -kontrolli süsteemide valdkonnas, sealhulgas seoses alltöövõtuga ja asjakohastele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja kaebuste esitamise mehhanismidele juurdepääsu lihtsustamisega, sh ekspordikauba tootmise eritsoonides, kus pikk tööaeg, ületunnitöö ja diskrimineerimine palga alusel on üldiseks tavaks;
24. rõhutab tööjärelevalve ja sotsiaalsed auditite olulisust rõivaste ja jalatsite ülemaailmses tarneahelas; on seisukohal, et liiga sageli kajastavad need üksnes olukorda hetkel, mil kontroll läbi viiakse; soovitab lisameetmete võtmist kontrolli ja auditite parandamiseks, sh inspektorite koolitamine ning järelevalvestandardite ja -meetodite ühtlustamine koostöös rõivatööstuse ja tootjariikidega;
25. rõhutab sõltumatute tööinspektsioonide olulisust varajases hoiatamises ja ennetamises ning töötervishoiu ja tööohutuse siseriiklike normide ja õigusaktide jõustamises, kuid märgib, et sellised tegurid nagu auditite tulemuste ettearvatavus võivad nende tulemuslikkust vähendada ning et auditid kajastavad ainult hetkeseisu auditi toimumise perioodil; usub, et ILO konventsiooni nr 81 ratifitseerimine ja rakendamine on kuritarvituste avastamiseks keskse tähtsusega; soovitab täiendavaid uuringuid auditite ja inspekteerimise parandamiseks, nagu näiteks auditistandardite ja -meetodite ühtlustamine ning iga kord erinevate tööinspektorite saatmine, mis võib viia rangemate standardite kehtestamiseni, eriti korruptsiooniprobleemidega riikides; rõhutab, kui oluline on värvata piisaval arvul ja koolitada jätkuvalt uusi ja olemasolevaid tööinspektoreid rahvusvaheliste konventsioonide ja standardite, kohalike tööalaste õigusaktide ja asjakohaste inspekteerimismeetodite teemal; palub ELil toetada eelkõige oma arenguvahendite raames nii rahaliselt kui ka tehniliselt tööinspektsioonide arendamist arenguriikides kooskõlas asjaomaste ILO standarditega;
26. märgib, et rõivatööstus loob väga erinevaid oskusi nõudvaid töökohti, nii madala kvalifikatsiooniga töötajatele kui ka väga kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ametikohti;
27. usub, et kõikide töötajate töötervishoiu ja -ohutuse kaitse tuleks tagada rahvusvaheliste standardite, riiklike õigusaktide rakendamise ja kollektiivläbirääkimiste kaudu kõigil tasanditel (tehase, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel), ja kasutades selleks tehase tasandi töötervishoiu ja -ohutuse alaseid poliitikameetmeid, näiteks tegevuskavasid, mis on koostatud töötajate osalusel kirjalikus vormis ning mille rakendamises ja järelevalves töötajad samuti osalevad;
28. rõhutab, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika ning sotsiaalkaitse, sooline võrdõiguslikkus, õiglane maksustamine, areng, inimõigused, keskkonnapoliitika ja VKE‑de edendamine on omavahel seotud; kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele tagada poliitikavaldkondade sidusus ettevõtluse ja inimõiguste edendamiseks kõigil tasanditel, eelkõige seoses ELi kaubandus-, investeerimis- ja välispoliitikaga, mis tähendab, et sotsiaalset tingimuslikkust kahepoolsete ja piirkondlike kokkulepete puhul tuleks tõhustada sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suurema kaasamise ja nendega konsulteerimisega läbirääkimiste ajal, tööõiguse sätete rakendamisel ning kaubanduse jätkusuutlikkuse põhjalike eel- ja järelhindamiste süstemaatilisel kasutamisel;
29. nõuab, et komisjon kohustuks läbirääkimistel rahvusvaheliste lepingute üle võtma arvesse inimõigusi, sh lapse õigusi, hea valitsustava edendamist ning siduvaid inimõiguste, sotsiaal-ja keskkonnaküsimuste alaseid sätteid; peab kahetsusväärseks, et osalisriigid ei järgi alati täielikult inimõigusalaseid klausleid kehtivates vabakaubanduslepingutes ja muudes majanduspartnerluslepingutes; kordab sellega seoses vajadust tugevdada kõiki vahendeid, et tagada õiguskindlus;
30. ergutab ELi ja liikmesriike edendama rõivaalgatuse ning muude kaubanduspoliitika vahendite abil ILO palga- ja tööajastandardite tulemuslikku rakendamist, sealhulgas koos partnerriikidega rõivasektoris; nõuab, et EL annaks lisaks suuniseid ja tuge selle kohta, kuidas suurendada kõnealuste standardite järgimist, aidates luua jätkusuutlikke ettevõtteid ja parandada püsiva tööhõive väljavaateid;
31. ergutab ELi ja selle liikmesriike edendama partnerriikides poliitilise dialoogi ja suutlikkuse suurendamise abil ILO konventsioonidel ja soovitustel põhinevate rahvusvaheliste tööõiguse põhireeglite ja inimõiguste vastuvõtmist ja tõhusat jõustamist, sh lapse tööõigused ja konventsioonide 138 ja 182 standardid; rõhutab sellega seoses, et ühinemisõiguse, ametiühingute moodustamise ja kollektiivläbirääkimiste pidamise õiguse austamine on ettevõtte vastutuse keskne kriteerium; peab kahetsusväärseks, et paljudes tootmiskohtades rikutakse sageli ühinemisvabadust, ning ergutab riike tugevdama tööõigust; kutsub sellega seoses ELi üles ergutama arenguriikide valitsusi tugevdama ametiühingute rolli ja aktiivselt edendama sotsiaalset dialoogi ja tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi, sealhulgas ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õigust kõigile töötajatele, olenemata nende tööalasest staatusest;
32. rõhutab, et rõivasektoril on oluline tööjõumahuka tööstuse käivitaja roll tärkava turumajandusega riikides, eriti Aasia kiiresti arenevatel turgudel;
33. kutsub arengut rahastavaid institutsioone üles tugevdama lepingulise rahastamistingimusena töötajate õigustega seotud tingimusi oma tulemuslikkuse standardid puhul;
34. märgib, et juhtalgatusega hõlmatud riikidel on sooduspääs ELi turule; ergutab komisjoni lisama jätkuvalt ILO peamiste standardite ratifitseerimist, töötervishoiu ja tööohutuse kontrollimist ning ühinemisvabaduse küsimusi rõivasektori üleilmse tarneahelaga seotud riikidega peetavatesse aruteludesse sooduskaubanduse jätkumise teemal, ning tugevdama üldiste tariifsete soodustuste kavas inimõigusi ning töö- ja keskkonnakonventsioone;
35. kordab oma kindlat nõuet inimõigusi käsitlevate klauslite süstemaatiliseks lisamiseks kõikidesse rahvusvahelistesse lepingutesse, sealhulgas ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud ja sõlmitavatesse kaubandus- ja investeerimislepingutesse; rõhutab, et lisaks sellele on vaja raamlepingu sõlmimisele eelneva kontrolli mehhanisme, mille järeldused on lepingu sõlmimisel oluline osa; rõhutab vajadust kasutada järelkontrolli mehhanisme, mis võimaldaks võtta konkreetseid meetmeid vastuseks nimetatud klauslite rikkumisele, näiteks rakendada asjakohaseid sanktsioone, mis on ette nähtud lepingu inimõigustealastes klauslites, sealhulgas lepingu peatamist;
36. on seisukohal, et ELi vabakaubanduslepingute kestliku arengu alased peatükid peaksid olema kohustuslikud ja jõustatavad, et inimeste elu reaalselt parandada, ning rõhutab, et klausel, millega edendatakse ILO konventsioonide ratifitseerimist ja rakendamist ning inimväärse töö tagamise suuniseid, tuleb lisada nii kahe- kui ka mitmepoolsetesse kaubanduslepingutesse; tuletab meelde, et selliste süsteemide kehtestamine nagu kestliku arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatav stimuleeriv erikord (GSP +), milleks on nõutav 27 konventsiooni ratifitseerimine ja rakendamine, võiks parandada olukorda seoses töötajate õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ning laste töö ja sunniviisilise töö kaotamisega; rõhutab sellega seoses vajadust tähelepanelikult jälgida GSP + konventsioonide rakendamist ja nendest kinnipidamist asjaomastes riikides; kutsub ELi üles tagama, et inimõigustega seotud tingimused sellistes ühepoolsetes soodustuskavades nagu GSP ja GSP+ on tõhusalt rakendatud ja nende üle teostatakse järelevalvet; kutsub komisjoni üles kehtestama eelseisva GSP/GSP + reformi käigus tariifseid soodustusi tõendatult jätkusuutlikult toodetud tekstiiltoodetele; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse kehtestatud jätkusuutlikkuse kriteeriume ja tuvastus- ja sertifitseerimissüsteemide miinimumnõudeid, võttes aluseks rahvusvahelised konventsioonid, nagu ILO tööõiguse põhireeglid või bioloogilise mitmekesisuse kaitse standardid; palub komisjonil edendada õiglase kaubanduse toodete toomist tariifsete soodustuste kaudu ning anda oma järelevalve- ja hindamistegevuses rohkem kaalu ILO aruannetele ja selle järelevalveorganite järeldustele, samuti teha tihedamat koostööd ILO ja ÜRO kohalike asutustega abisaavates riikides, et võtta täielikult arvesse nende seisukohti ja kogemusi;
37. kordab oma nõudmist, et iga uuesti läbiräägitava kokkuleppe puhul korraldataks jätkusuutlikkusele avalduva mõju hindamine, ning nõuab sooliselt eristatud andmete kogumist;
38. tuletab meelde, et maksustamine on oluline vahend, mis aitab edendada inimväärset tööd; on seisukohal, et selleks et kõik ettevõtted, sealhulgas hargmaised ettevõtted maksaks makse riikide valitsustele, kus majandustegevus toimub ja väärtust luuakse, tuleks uuesti läbi vaadata maksusoodustused, näiteks maksuvabastused eksportkauba tootmise eritsoonides, samuti erandid riigi tööõigusalastest õigusaktidest;
39. väljendab suurt heameelt seoses töö alustamisega äritegevuse ja inimõiguste kohta siduva ÜRO lepingu koostamiseks ja märgib, et eeldatavasti aitab see leping suurendada ettevõtjate sotsiaalset vastutust, muu hulgas ka rõivasektoris; peab seda protsessi takistavat käitumist kahetsusväärseks ning kutsub ELi ja selle liikmesriike üles läbirääkimistes konstruktiivselt osalema;
40. tuletab meelde sotsiaalse dumpingu negatiivset mõju, sealhulgas inimõiguste rikkumine ja tööõiguse põhireeglite mittejärgimine, Euroopa rõivatööstusele; on arvamusel, et EL on võimeline, arvestades tema kriitilist massi, maailmas eeskuju näidama ja muutusi käivitama ergutab seetõttu komisjoni tegema järgmisel Maailma Kaubandusorganisatsiooni ministrite kohtumisel rahvusvaheliste partneritega koostööd, et käivitada ülemaailmne algatus; kutsub komisjoni üles kehtestama kohustuslikud meetmed tagamaks, et Euroopa Liitu importivad äriühingud järgivad nõutud seadusandliku ettepanekuga kehtestatud võrdseid tingimusi; tunnistab sellega seoses Euroopa VKE‑de erivajadusi ja asjaolu, et hoolsuskohustuse iseloom ja ulatus, nagu konkreetsed meetmed, mida äriühing peab võtma, võivad ettevõttele olenevalt selle suurusest ja tegevuse kontekstist potentsiaalselt kahjulikult mõjuda; nõuab seetõttu, et vajalikul määral arvestataks VKE‑dega, mis moodustavad valdava osa Euroopa rõivatööstusest; on seisukohal, et algatusse kaasatud Euroopa VKE‑d ja mikroettevõtted peaksid ühtlasi saama COSME programmi kaudu ELi rahalist toetust;
41. kutsub komisjoni üles kehtestama konkreetsed meetmed, et Euroopa VKE‑d saaksid juurdepääsu rahalistele ja poliitilistele vahenditele, pöörates seejuures erilist tähelepanu VKE‑de suutlikkusele täita jälgitavuse ja läbipaistvuse nõudeid, et uued nõuded ei tooks kaasa ebaproportsionaalset koormust, ning aitama neil kontakteeruda vastutustundlike tootjatega;
42. rõhutab, et rõivatööstuse töötingimusi on ka mõnedes ELi liikmesriikides tunnistatud korduvalt ebakindlaks sellistes valdkondades nagu töötervishoid ja tööohutus, töötasu, sotsiaalkindlustus ja tööaeg; nõuab seepärast tõhusate ja sihipäraste ELi‑siseste algatuste väljatöötamist, mis aitavad parandada olukorda rõivasektoris ja hoogustada tööhõivet liikmesriikides;
43. tuletab meelde, et sotsiaalvaldkonna sätete lisamisel riigihangetesse võib olla tugev mõju töötajate õigustele ja töötingimustele ülemaailmsetes tarneahelates; peab siiski kahetsusväärseks, et ILO uuringute kohaselt(25) piirab enamik sotsiaalseid sätteid vastutuse sotsiaalse vastutuse esmase töövõtjaga, kuid alltöövõtu ja allhangete sätted lisatakse riigihankelepingutesse ad hoc põhimõttel; kutsub ELi üles abistama arenguriike, et riigihankepoliitika saaks olla vahend, mille abil edendada tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi;
44. on veendunud, et riigihanked on kasulik vahend vastutustundliku rõivatööstuse edendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja ELi institutsioonid näitaksid eeskuju institutsioonides kasutatavate tekstiiltoodete avalike hangete korral; kutsub sellega seoses ELi institutsioone, sealhulgas Euroopa Parlamenti tagama, et kõik nende avalikud hanked, sealhulgas institutsioonide ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide hangitavad kaubad, edendaksid ringlussevõttu ning õiglast ja jätkusuutlikku rõivatarneahelat; kutsub ühtlasi komisjoni üles koostama kohalikele omavalitsustele suuniseid sotsiaalsete kriteeriumide kohta tekstiiltoodete ostmise korral 2014. aasta riigihangete direktiivi kohaselt ning motiveerima neid vastavalt; innustab komisjoni kasutama õigusakte, millega rakendada ja edendada kestliku arengu eesmärke, ning tegema ettepaneku, et 2030. aastaks pärineks ELis enamik avalike hangetega hangitud tekstiiltoodetest jätkusuutlikest allikatest;
45. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.