Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 16. veebruar 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
Inimõiguste ja demokraatia olukord Nicaraguas ning Francisca Ramirezi juhtum
 Hukkamised Kuveidis ja Bahreinis
 Guatemala, eelkõige inimõiguste kaitsjate olukord
 Terrorismivastane võitlus ***I
 Asjaomaste andmebaaside põhjal tehtava kontrolli tugevdamine välispiiridel ***I
 Võimalikud muutused ja kohandused Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses
 Euroopa Liidu toimimise parandamine Lissaboni lepingu võimalusi kasutades
 Euroala eelarvesuutlikkus
 Robootikat käsitlevad tsiviilõiguse normid
 Euroopa pilvandmetöötluse algatus
 Töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse investeerimine ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine
 Euroopa lennundusstrateegia
 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade hilinenud elluviimine – mõju ühtekuuluvuspoliitikale ja edasised sammud

Inimõiguste ja demokraatia olukord Nicaraguas ning Francisca Ramirezi juhtum
PDF 254kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon inimõiguste ja demokraatia alase olukorra kohta Nicaraguas – Francisca Ramírezi juhtum (2017/2563(RSP))
P8_TA(2017)0043RC-B8-0156/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eelkõige 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakute, kodanikuvabaduste ja demokraatia kohta Nicaraguas(1) ning 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni(2),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini pressiesindaja 16. augusti 2016. aasta avaldust Nicaragua kohtuotsuse kohta parlamendiliikmete ametist vabastamiseks ning asepresidendi ja kõrge esindaja 19. novembri 2016. aasta avaldust Nicaragua valimiste lõpptulemuste kohta,

–  võttes arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni aruannet Nicaraguas 6. novembril 2011. aastal toimunud parlamendi- ja presidendivalimiste vaatlemise kohta,

–  võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) peasekretariaadi 16. oktoobri 2016. aasta avaldust valimisprotsessi kohta Nicaraguas,

–  võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) peasekretariaadi 20. jaanuari 2017. aasta aruannet Nicaragua kohta,

–  võttes arvesse 2012. aasta assotsieerimislepingut Euroopa Liidu ja Kesk‑Ameerika riikide vahel, mis jõustus 2013. aasta augustis, sealhulgas selle inimõiguste klausleid,

–  võttes arvesse ELi 2004. aasta juuni suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse ELi 2004. aasta maapoliitika suuniseid, milles esitatakse juhised maapoliitika arendamiseks ja programmitööks arengumaades,

–  võttes arvesse ÜRO 1998. aasta detsembri deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (UNDRIP),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1989. aasta konventsiooni sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta (ILO konventsioon nr 169), mille Nicaragua on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine peab olema ELi välispoliitika, sealhulgas 2012. aasta Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsieerimislepingu lahutamatu osa;

B.  arvestades, et demokraatia ja õigusriigi alane olukord Nicaraguas on viimastel aastatel halvenenud;

C.  arvestades, et 2013. aastal võttis Nicaragua vastu seaduse 840, millega anti 100‑aastane kontsessioon Nicaraguat läbiva ookeanidevahelise kanali kasutamiseks Hiina eraettevõttele HK Nicaragua Canal Development Investment Company Ltd (HKND);

D.  arvestades, et nimetatud seadusega sai HKND volitused maade sundvõõrandamiseks ning ettevõte vabastati kohustusest järgida kohalikke maksu- ja ärieeskirju; arvestades, et sellega tagati ka see, et HKNDd lepingu rikkumise eest kriminaalkorras ei karistata;

E.  arvestades, et 27. novembrist 1. detsembrini 2016 kogunesid meeleavaldajad kogu Nicaraguast pealinna, et avaldada vastuseisu ookeanidevahelise kanali ehitamisele – megaprojektile, millega võidaks kanaliprojekti ümbruses ümber asustada tuhanded väiketalunikud ja põliselanikud, ning mõista hukka läbipaistvuse puudumine 6. novembri 2016. aasta presidendivalimistel; arvestades, et inimõiguste kaitsjad on teatanud pisargaasi ning kummi- ja tinakuulide kasutamisest politsei poolt meeleavaldajate vastu;

F.  arvestades, et läbi ei ole viidud keskkonnamõju uuringut ega käivitatud eelnevaid konsultatsioone põlisrahvastega, mis on vastuolus ILO konventsiooniga 169; arvestades, et kanali kavandatud marsruut läbib põlisrahvaste maid ja seetõttu asustataks ümber 30 000–120 000 põliselanikku;

G.  arvestades, et teadusorganisatsioonid on hoiatanud, et kanal läheks risti üle Nicaragua järve, seades ohtu Kesk-Ameerika suurima mageveeallika; arvestades, et teadusorganisatsioonid on palunud Nicaragua valitsusel projekti peatada, kuni sõltumatud uuringud on lõpule viidud ja neid on avalikult arutatud;

H.  arvestades, et maa, järve ja suveräänsuse kaitse riikliku nõukogu koordinaator Francisca Ramírez esitas 2016. aasta detsembris ametliku kaebuse seoses Uus-Guineas kogetud repressioonide ja rünnakutega; arvestades, et kättemaksuks Francisca Ramírezi tegevuse eest on teda hirmutatud ja meelevaldselt kinni peetud ning tema pereliikmetele on kallale tungitud;

I.  arvestades, et ajakirjanikud kogevad Nicaraguas ahistamist, hirmutamist ja kinnipidamisi ning on saanud tapmisähvardusi;

J.  arvestades, et 2016. aasta augustis tühistati Nicaragua valitsuse seatud takistuste tõttu inimõiguste kaitsjate olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri Michel Forsti visiit Nicaraguasse;

K.  arvestades, et opositsiooni kandidaatide tõsine kõrvaletõrjumine näitab, et selgelt puudusid tingimused vabadeks ja õiglasteks valimisteks ning et tõsiselt piiratakse ühinemisvabadust, poliitilist konkurentsi ja pluralismi;

L.  arvestades, et kohtunike ja advokaatide sõltumatusega tegelev eriraportöör juhtis inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise menetluse raames 2014. aastal tähelepanu ülemkohtu kohtunike ametissenimetamistele, mida mõjutab tugevalt poliitika; arvestades, et 2013. aastal tehtud muudatused põhiseaduses presidendi tagasivalimise võimaldamiseks viidi läbi seadusest mööda minnes ja läbipaistmatul viisil; arvestades, et Nicaragua põhiseaduse artikkel 147 keelab presidendiga vere- või hõimlussuhtes olevatel isikutel presidendiks või asepresidendiks kandideerimise;

M.  arvestades, et korruptsioon avalikus sektoris, sealhulgas presidendi pereliikmete hulgas, on endiselt üks suuremaid probleeme; arvestades, et riigiametnikele altkäemaksu andmine ning ebaseaduslikud konfiskeerimised ja meelevaldsed hindamised tolli- ja maksuasutuste poolt on väga levinud;

1.  väljendab muret järjest halveneva inimõigustealase olukorra pärast Nicaraguas ning taunib rünnakuid ja tagakiusamist, mida on inimõigusorganisatsioonide ja nende liikmete ning sõltumatute ajakirjanike suhtes toime pannud riigivõimudega seotud üksikisikud, poliitilised jõud ja organid;

2.  nõuab tungivalt, et valitsus hoiduks Francisca Ramírezi ja teiste inimõiguste kaitsjate ahistamisest ja survestamisest nende õiguspärase töö tõttu; kutsub Nicaragua ametivõime üles tegema lõppu inimõiguste kaitsjate vastaste kuritegude toimepanijate karistamatusele; toetab keskkonna- ja inimõiguste kaitsjate õigust avaldada protesti ilma kättemaksu kartmata; kutsub Nicaraguat üles käivitama enne edasiste sammude astumist tulemuslikult sõltumatut keskkonnamõju hindamist ja muutma kogu protsessi avalikuks;

3.  kutsub Nicaragua valitsust üles austama oma rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi, eelkõige tulenevalt 2008. aastal allkirjastatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonist ja ILO konventsioonist 169;

4.  kutsub Nicaragua valitsust üles kaitsma põlisrahvaste maid selliste megaprojektide arendamise mõju eest, mis mõjutavad nende territooriumide elutähtsaid funktsioone, seavad põliskogukonnad konfliktiolukordadesse ja põhjustavad nendevastast vägivalda;

5.  on äärmiselt mures opositsiooni liikmete Nicaragua rahvusassambleest väljaheitmise pärast ja kohtuotsuse pärast, millega muudeti opositsioonierakonna juhtimisstruktuuri;

6.  kutsub Nicaraguat üles täielikult austama demokraatlikke väärtusi, sealhulgas võimude lahusust, ning taastama kõigi opositsioonierakondade positsiooni, võimaldades kriitikat nii poliitilises süsteemis kui ka ühiskonnas üldiselt; tuletab meelde, et opositsiooni täielik osalemine, kohtusüsteemi polariseerumise vähendamine, karistamatusele lõpu tegemine ja sõltumatu kodanikuühiskond on iga demokraatia edu olulised tegurid;

7.  tuletab meelde kohtusüsteemist mööda minnes tehtud ebaseaduslikke samme, mis tõid kaasa põhiseaduslikud muudatused presidendi ametiaja piirangute kõrvaldamiseks, võimaldades Daniel Ortegal aastaid võimul püsida;

8.  juhib tähelepanu sellele, et ELi institutsioonid ja ARO on 2011. ja 2016. aasta valimisi eeskirjade eiramise pärast tugevalt kritiseerinud; märgib, et praegu on käimas dialoogiprotsess AROga ja et 28. veebruaril 2017 peaks allkirjastatama vastastikuse mõistmise memorandum, mis võiks olukorda parandada;

9.  kinnitab, et ajakirjandus- ja meediavabadus on demokraatia ja avatud ühiskonna elutähtsad osad; kutsub Nicaragua ametivõime üles taastama meedia pluralismi;

10.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu ja Kesk‑Ameerika riikide vahelise assotsieerimislepingu valguses tuleb Nicaraguale meelde tuletada ELi poolt kaitstavate ja edendatavate õigusriigi põhimõtete ning demokraatia ja inimõiguste austamise vajadust; nõuab tungivalt, et EL jälgiks olukorda ja vajaduse korral hindaks võimalikke meetmeid, mida võtta;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk‑Ameerika Parlamendile ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 89.
(2) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 74.


Hukkamised Kuveidis ja Bahreinis
PDF 173kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon hukkamiste kohta Kuveidis ja Bahreinis (2017/2564(RSP))
P8_TA(2017)0044RC-B8-0150/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bahreini kohta, eriti 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Mohammed Ramadani juhtumi kohta(1), 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni Bahreini kohta(2) ja 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini pressiesindaja 15. jaanuari 2017. aasta avaldust Bahreinis toime pandud hukkamiste kohta ja 25. jaanuari 2017. aasta avaldust hiljutiste hukkamiste kohta Kuveidi Riigis,

–  võttes arvesse 10. oktoobri 2015. aasta ühisavaldust, mille tegid ELi nimel komisjoni asepresident ja kõrge esindaja Federica Mogherini ning Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland Euroopa ja ülemaailmse surmanuhtluse vastu võitlemise päeva puhul,

–  võttes arvesse 25. jaanuari 2017. aasta avaldust, mille tegid ÜRO eriraportöör kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja omavoliliste hukkamiste alal Agnes Callamard ning ÜRO eriraportöör piinamise ning muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise alal Nils Melzer ning milles nõuti tungivalt, et Bahreini valitsus lõpetaks hukkamised, samuti ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja Rupert Colville’i 17. jaanuari 2017. aasta avaldust Bahreini kohta,

–  võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse, piinamise, sõnavabaduse ja inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse ELi uut inimõiguste strateegilist raamistikku ja tegevuskava, mille eesmärk on seada inimõiguste kaitse ja seire kõigi ELi poliitikavaldkondade keskmesse,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 2 ning selle protokolle nr 6 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 1 ja 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu (GCC) riikide 1988. aasta koostöölepingut,

–  võttes arvesse ELi ja GCC 25. ühisnõukogu ja ministrite kohtumist 18. juulil 2016,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone surmanuhtluse kasutamise suhtes moratooriumi kehtestamise kohta, eriti 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ja kõige hiljutisemat, 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõigiga Kuveit ja Bahrein on ühinenud,

–  võttes arvesse ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 25. mai 1984. aasta resolutsiooniga 1984/50 heaks kiidetud kaitsemeetmeid surmamõistetute õiguste kaitse tagamiseks,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitee 11. augusti 2016. aasta kokkuvõtlikke märkusi Kuveidi kolmanda perioodilise aruande kohta,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 15,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, eriti selle artiklit 18 ja teist fakultatiivprotokolli surmanuhtluse kohta, ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurilalaste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ÜRO 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni ja 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) andmetel on rohkem kui 160 ÜRO liikmesriiki, millel on erisugused õigussüsteemid, traditsioonid, kultuur ja usuline taust, surmanuhtluse kas kaotanud või nad ei vii seda täide;

B.  arvestades, et 25. jaanuaril 2017 hukkasid Kuveidi ametivõimud seitse inimest, sealhulgas ühe kuningliku perekonna liikme: Mohammad Shahed Mohammad Sanwar Hussain, Jakatia Midon Pawa, Amakeel Ooko Mikunin, Nasra Youseff Mohammad al-Anzi, Sayed Radhi Jumaa, Sameer Taha Abdulmajed Abduljaleel ja Faisal Abdullah Jaber Al Sabah, kellest enamik olid süüdi mõistetud mõrvas; arvestades, et vangidest viis olid välisriigi kodanikud (kaks Egiptusest, üks Bangladeshist, üks Filipiinidelt ja üks Etioopiast) ning neist kolm olid naised; arvestades, et need hukkamised olid riigis esimesed alates 2013. aastast, mil Kuveidi ametivõimud hukkasid pärast kuueaastast moratooriumit viis inimest;

C.  arvestades, et Pärsia lahe inimõiguste keskus ja teised inimõigusorganisatsioonid on dokumenteerinud nõuetekohase menetluse rikkumisi Kuveidi kriminaalõigussüsteemis, mis vähendas süüdistatavate jaoks võimalust, et nende suhtes kohaldatakse õiglast kohtumenetlust; arvestades, et eriti haavatavad on välismaalasest koduabilised, kuna neil puudub sotsiaal- ja õiguskaitse;

D.  arvestades, et 15. jaanuaril 2017 hukati Bahreinis mahalaskmise teel Ali Al-Singace, Abbas Al-Samea ja Sami Mushaima, millega lõpetati kuueaastane moratoorium;

E.  arvestades, et OHCHRi andmetel rikuti hukkamistega tõsiselt õiglase kohtumenetluse norme; arvestades, et neid kolme meest süüdistati Manamas 2014. aastal toimunud pommirünnakus, milles hukkus mitu inimest, sealhulgas kolm politseinikku; arvestades samas, et kõiki kolme väidetavalt piinati ülestunnistuse saamiseks, mida kasutati hiljem esmase tõendina nende süüdimõistmiseks; arvestades, et neilt võeti ära kodakondsus, neil keelati advokaadi kasutamine ja nad hukati vähem kui nädal pärast kohtuotsust, ilma nende perekondi eelnevalt teavitamata ja ilma võimaluseta paluda armuandmist;

F.  arvestades, et ÜRO eriraportöör kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja omavoliliste hukkamiste alal nimetas neid hukkamisi „kohtuvälisteks tapmisteks“, lähtudes sellest, et ühelegi kolmest ei võimaldatud õiglase kohtumenetlusega seotud õigusi, mis on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 14;

G.  arvestades, et OHCHR märkis, et on hukkamistest „šokeeritud “ ja et on „tõsiseid kahtlusi“, kas mehi koheldi õiglase kohtumenetluse kohaselt;

H.  arvestades, et Bahreinis on surma mõistetud veel kaks meest, Mohammad Ramadan ja Hussein Moussa; arvestades, et mõlema mehe väitel neid piinati surmanuhtlusega karistatavate kuritegude kohta vale ülestunnistuse saamiseks ning nad võidakse igal ajal hukata;

I.  arvestades, et Bahreini ja Taani kodanik Abdulhadi al-Khawaja, Pärsia lahe ja inimõiguste keskuse asutajadirektor, samuti Khalil Al Halwachi, varem Rootsis elanud matemaatikaõpetaja, on endiselt vangis oma arvamuse rahumeelse väljendamisega seotud süüdistuste tõttu;

1.  mõistab sügavalt hukka Kuveidi ja Bahreini otsuse surmanuhtlus taas kasutusele võtta; kordab, et mõistab surmanuhtluse kasutamise hukka, ning toetab kindlalt surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamist kui sammu surmanuhtluse kaotamise suunas;

2.  kutsub Tema Majesteeti Bahreini šeiki Hamad bin Isa Al Khalifat üles peatama Mohamed Ramadani ja Hussein Moosa hukkamise protsessi ning Bahreini ametivõime korraldama uut kohtumenetlust kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; tuletab meelde, et kõiki väiteid menetluse ajal toime pandud inimõiguste rikkumiste kohta tuleb nõuetekohaselt uurida;

3.  rõhutab, et lapse õiguste konventsioon ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt keelavad sõnaselgelt surmanuhtluse kuritegude eest, mille on toime pannud nooremad kui 18-aastased isikud;

4.  kutsub Kuveidi ja Bahreini valitsusi üles esitama ÜRO eriraportöörile piinamise ning muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise alal viivitamatu ja avatud kutse kõnealuste riikide külastamiseks ning võimaldama talle piiranguteta juurdepääsu kinnipeetavatele ja kõikidele kinnipidamiskohtadele;

5.  tuletab meelde, et EL on surmanuhtluse vastu ning peab seda julmaks ja ebainimlikuks karistuseks, mis ei toimi hirmutusvahendina kuritegeliku käitumise ärahoidmiseks ja on vea korral pöördumatu;

6.  kutsub Kuveiti ja Bahreini üles allkirjastama ja ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teist fakultatiivprotokolli, mille eesmärk on surmanuhtlus kaotada;

7.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jätkaksid võitlust surmanuhtluse kasutamise vastu; nõuab tungivalt, et Bahrein ja Kuveit järgiksid rahvusvahelisi miinimumnõudeid ning vähendaksid surmanuhtluse kohaldamisala ja kasutamist; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus jääks valvsaks suundumuste suhtes neis kahes riigis ja kogu Pärsia lahe piirkonnas ning kasutaks kõiki tema käsutuses olevaid mõjutusvahendeid;

8.  kinnitab, et kolmandates riikides tegutsevate Euroopa ettevõtete tegevus peab vastama täielikult rahvusvahelistele inimõiguste normidele; mõistab teravalt hukka inimõiguste rikkumiseks kasutatavate relvade ja tehnoloogiaga kauplemist käsitlevad lepingud;

9.  kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles sekkuma ning paluma Bahreini valitsusel vabastada Nabeel Rajab ja kõik teised, keda hoitakse kinni üksnes sõna- ja kogunemisvabaduse rahumeelse kasutamise pärast, ning nõudma tungivalt, et Bahreini valitsus lõpetaks ülemäärase jõu kasutamise meeleavaldajate vastu ja meelevaldsed kodakondsuse äravõtmised;

10.  nõuab Abdulhadi al-Khawaja ja Khalil Al Halwachi vabastamist;

11.  kutsub Bahreini valitsust üles rakendama täielikult Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (BICI) aruande, inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise ja riikliku inimõiguste instituudi soovitusi; julgustab veelgi reformipüüdlusi Kuveidis;

12.  kutsub Bahreini ametivõime üles korraldama rahvusliku konsensuse dialoogi, et saavutada kestev ja kaasav rahvuslik leppimine ning jätkusuutlik poliitiline lahendus kriisile; märgib, et jätkusuutlikus poliitilises protsessis peaks saama vabalt väljendada õiguspärast ja rahumeelset kriitikat;

13.  võtab teadmiseks Bahreinis aset leidvad protestid, millega tähistatakse 2011. aasta ülestõusu kuuendat aastapäeva; kutsub Bahreini ametivõime üles tagama, et julgeolekujõud järgiksid täielikult rahumeelsete protestijate õigusi ning hoiduksid ülemäärasest jõu kasutamisest, meelevaldsest kinnipidamisest, piinamisest ja muudest inimõigusi rikkuvatest tegudest;

14.  julgustab dialoogi ning kahe- ja mitmepoolseid algatusi Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Pärsia lahe riikide, sealhulgas Kuveidi ja Bahreini vahel inimõigustega seotud küsimustes, samuti muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades; kutsub Euroopa välisteenistust ning komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat Federica Mogherinit üles nõudma, et loodaks ametlik inimõigustealane dialoog Kuveidi ja Bahreini ametivõimudega vastavalt inimõigustealaseid dialooge käsitlevatele ELi suunistele;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile, Kuveidi Riigi valitsusele ja parlamendile ning Pärsia lahe koostöönõukogu liikmetele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0044.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0315.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0348.


Guatemala, eelkõige inimõiguste kaitsjate olukord
PDF 180kWORD 54k
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon Guatemala ja eelkõige inimõiguste kaitsjate olukorra kohta (2017/2565(RSP))
P8_TA(2017)0045RC-B8-0152/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO inimõiguste konventsioone ning nende fakultatiivprotokolle,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa sotsiaalhartat ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse 2005. aasta detsembris vastu võetud Euroopa arengukonsensust,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste rikkumise kohta, sealhulgas resolutsioone arutelude kohta, mis käsitlevad inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumeid,

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Guatemala kohta(1) ja 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingu kohta(2),

–  võttes arvesse oma inimõiguste allkomisjoni 2016. aasta veebruaris toimunud visiiti Mehhikosse ja Guatemalasse ja selle visiidi lõppraportit,

–  võttes arvesse Kesk-Ameerika riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni raportit oma visiidi kohta Guatemalasse ja Hondurasesse, mis toimus 16.–20. veebruaril 2015,

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2016. aasta istungjärkudeks(3),

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri aruannet inimõiguste kaitsjaid ohustavate ülemaailmsete ohtude kohta ning naissoost inimõiguste kaitsjate olukorra kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 2016. aasta aruannet oma büroo tegevuse kohta Guatemalas,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste eriesindaja hiljutist visiiti Guatemalasse,

–  võttes arvesse ÜRO 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019,

–  võttes arvesse ELi tegevuskava koostöö kohta kodanikuühiskonnaga aastatel 2014–2017,

–  võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks ning inimõigusi ja demokraatiat käsitlevat ELi strateegilist raamistikku, mis kohustab tegema inimõiguste kaitsjatega koostööd,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu (UNHCR) 26. juuni 2014. aasta resolutsiooni 26/9, millega UNHCR otsustas moodustada valitsustevahelise avatud töörühma, et töötada välja rahvusvaheline õiguslikult siduv vahend rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste ettevõtete tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1989. aasta konventsiooni sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta (ILO konventsioon nr 169),

–  võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingu ning ELi ja Kesk‑Ameerika riikide partnerlus- ja koostöölepingu inimõiguste klausleid, mis kehtivad alates 2013. aastast,

–  võttes arvesse Guatemalale suunatud mitmeaastast sihtprogrammi aastateks 2014–2020 ning selles sisalduvat lubadust aidata kaasa konfliktide lahendamisele ning rahule ja julgeolekule,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu programme Guatemala kohtusüsteemi toetamiseks, eelkõige programmi SEJUST,

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Kohtu 2014. aasta otsust kohtuasjas Inimõiguste kaitsjad jt vs Guatemala ning Ameerika Inimõiguste Komisjoni 31. detsembri 2015. aasta aruannet inimõiguste olukorrast Guatemalas (OEA/Ser.L/V/II. Doc. 43/15),

–  võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni kodukorra artiklit 25 ettevaatusmeetmete mehhanismi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 2009. aasta järeldusi demokraatia toetamise kohta ELi välissuhetes,

–  võttes arvesse inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust käsitlevaid nõukogu 2009. aasta suuniseid,

–  võttes arvesse kõrge esindaja Federica Mogherini poolt 9. detsembril 2016 Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust 10. detsembril 2016 tähistatava inimõiguste päeva kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 17. augusti 2016. aasta avaldust Guatemala inimõigulaste kohta,

–  võttes arvesse 25.–26. oktoobril 2016 toimunud ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse (CELAC) ministrite kohtumise Santo Domingo deklaratsiooni,

–  võttes arvesse nn kolmeteistkümne rühma 1. veebruari 2017. aasta avaldust õigusriigi põhimõtte tugevdamise ning korruptsiooni ja karistamatuse vastu võitlemise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5 ning artikleid 18, 21, 27 ja 47 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 135,

A.  arvestades, et Guatemala on suuruselt kolmas ELi kahepoolse arenguabi saaja Kesk‑Ameerikas, et aastatel 2014–2020 on selle abi summa 187 miljonit eurot ning selle peamised sihtvaldkonnad on toiduga kindlustatus, konfliktide lahendamine, rahu, julgeolek ja konkurentsivõime;

B.  arvestades, et Guatemala paikneb strateegilises asukohas Kesk‑Ameerika ja Ameerika Ühendriikide vahelise uimastikaubanduse ja illegaalse rände trassil; arvestades, et Guatemala päritolu isikud moodustavad suuruselt teise USAst väljasaadetavate isikute rühma; arvestades, et aastakümneid kestnud sisekonflikt, kõrge vaesusemäär ja sügavalt juurdunud karistamatusetunne on süüdi Guatemalas pikka aega kestnud vägivallas ja julgeolekuohtudes; arvestades, et kõrge kuritegevuse tase mõjutab kogu riigi ühiskonda, kuid eelkõige inimõiguste kaitsjaid, VVOsid ja kohalikke ametivõime;

C.  arvestades, et 2017. aastal täitub 20 aastat Guatemala rahulepingute sõlmimisest; arvestades, et keskset tähtsust omab võitlus karistamatusega, seda ka varasemate ebademokraatlike režiimide ajal sooritatud tõsiste kuritegude puhul; arvestades, et Guatemala ametivõimud peavad isikutele, kes panevad toime füüsilisi ja vaimseid vägivallategusid inimõiguste kaitsjate vastu, saatma selge sõnumi, et sellised teod ei jää karistamata;

D.  arvestades, et 2016. aasta jaanuarist kuni novembrini registreeris Guatemala inimõiguste kaitsjate kaitseüksus (UDEFEGUA) riigis 14 inimõiguste kaitsja mõrva ja seitse mõrvakatset; arvestades, et samade allikate kohaselt toimus 2016. aastal kokku 223 rünnet inimõiguste kaitsjate vastu, sealhulgas algatati nende vastu 68 uut kohtuasja; arvestades, et kõige sagedamini rünnati inimõiguste kaitsjaid, kes tegelesid keskkonna- ja maaomandiõiguste kaitse ning kohtute ja karistamatuse küsimustega;

E.  arvestades, et lisaks teadete kohaselt 2016. aastal tapetud ajakirjanikele (Victor Valdés Cardona, Diego Esteban Gaspar, Roberto Salazar Barahona ja Winston Leonardo Túnchez Cano) on 2017. aastal juba tapetud inimõiguste kaitsjad Laura Leonor Vásquez Pineda ja Sebastián Alonzo Juan;

F.  arvestades, et inimõiguste olukord on endiselt väga tõsine; arvestades, et tõsist muret tekitab naiste ja põlisrahvaste esindajate olukord, eriti kui nad kaitsevad inimõigusi, samuti sisserändajate olukord ning sellised probleemid nagu juurdepääs õigusemõistmisele, tingimused vanglates, politsei tegevus ja väidetavad piinamisjuhtumid, kusjuures olukorda raskendab laialt levinud korruptsioon, ringkäendus ja karistamatus;

G.  arvestades, et Guatemala on ratifitseerinud ILO konventsiooni (nr 169) sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta ning ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooni (nr 87); arvestades, et on mõningaid lootustandvaid märke, nagu näiteks ametiühingute ümarlaua (Mesa Sindical) loomine riigiprokuratuuris; arvestades, et Guatemala seadused ei näe ette kohustust korraldada vabad ja teavitatud eelkonsultatsioonid põlirahvaste kogukondadega, nagu seda nõutakse ILO konventsioonis nr 169;

H.  arvestades, et Ameerika Inimõiguste Kohus väljastas 2014. aastal siduva kohtuotsuse, milles nõutakse riiklikku poliitikat inimõiguste kaitsjate toetamiseks; arvestades, et praegu on käimas ELi rahastatud konsultatsiooniprotsess sellise poliitika loomiseks;

I.  arvestades, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted kehtivad kõigile riikidele ja kõigile ettevõtetele, vaatamata sellele, kas tegemist on rahvusvahelise ettevõttega või mitte, ja vaatamata ettevõtte suurusele, tegevusvaldkonnale, asukohale, omandiõigusele või struktuurile, kuid tõhusate kontrolli- ja karistusmehhanismide kohaldamine on nende juhtpõhimõtete ülemaailmsel rakendamisel endiselt probleemiks; arvestades, et inimõiguste olukorda Guatemalas käsitletakse 2017. aasta novembris ÜRO Inimõiguste Nõukogu korrapärase läbivaatamise mehhanismi raames;

J.  arvestades, et Guatemala inimõiguste ombudsman, prokuratuur ja kohtud on võtnud olulisi meetmeid võitluseks karistamatuse vastu ja inimõiguste tunnustamiseks;

K.  arvestades, et Guatemala on teinud mõningaid positiivseid samme, nagu näiteks Guatemala karistamatuse vastu võitlemise rahvusvahelise komisjoni (CICIG) volituste pikendamine; arvestades, et 2016. aasta oktoobris esitasid Guatemala täidesaatva võimu, kongressi ja kohtusüsteemi presidendid kongressile ettepaneku kohtusüsteemi põhiseadusliku reformi kohta, mis põhines muu hulgas kodanikuühiskonnaga peetud ümarlauaaruteludel ja mille eesmärk on tugevdada kohtusüsteemi, võttes aluseks sellised põhimõtetel nagu õigusalane karjäär, õiguslik pluralism ja kohtusüsteemi sõltumatus;

L.  arvestades, et sihipärane ahistamise kampaania on takistanud mitmete märgilise tähendusega korruptsioonijuhtumite uurimist ja üleminekuperioodi õigusmõistmist, mille puhul seisavad selles valdkonnas töötavad inimõiguste kaitsjad, sealhulgas kohtunikud ja advokaadid silmitsi hirmutamise ja fabritseeritud õiguslike kaebustega; arvestades, et Iván Velasquezile, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud Guatemala karistamatuse vastu võitlemise rahvusvahelise komisjoni (CICIG) direktor, on samuti esitatud süüdistus ja tema vastu viiakse praegu läbi laimukampaaniat; arvestades, et tehakse edusamme üleminekuperioodi õigusemõistmise sümboolse tähendusega kohtuasjades, näiteks Molina Theisseni ja CREOMPAZi juhtumite või La Linea y Coparacha korruptsioonijuhtumite puhul;

M.  arvestades, et osa ELi liikmesriike ei ole veel ratifitseerinud ELi ja Kesk‑Ameerika riikide assotsieerimislepingut, mis tähendab, et nn poliitilise dialoogi sammas ei ole jõustunud; arvestades, et inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine on ELi välispoliitikas kesksel kohal lisaks jätkusuutlikule majanduslikule ja sotsiaalsele arengule;

1.  mõistab kõige karmimalt hukka Laura Leonor Vásquez Pineda, Sebastian Alonzo Juan Valdési ning ajakirjanike Victor Cardona, Diego Esteban Gasparile, Roberto Salazar Barahona ja Winston Leonardo Túnchez Cano hiljutised mõrvad, nagu ka veel 14 inimõiguste kaitsja mõrva toimepanemise Guatemalas 2016. aastal; avaldab siirast kaastunnet kõigi nende inimõiguste kaitsjate perekondadele ja sõpradele;

2.  rõhutab oma muret, et jätkuv vägivald ja turvalisuse puudumine avaldab negatiivset mõju inimõiguste kaitsjate võimalustele täielikult ja vabalt oma tegevust jätkata; avaldab austust kõigile Guatemala inimõiguste kaitsjatele ja nõuab eespool nimetatud ja varasemate mõrvade viivitamatut, sõltumatut, objektiivset ja põhjalikku uurimist; rõhutab, et aktiivne kodanikuühiskond on oluline, et muuta riik kõigil tasanditel rohkem aruandekohustuslikuks, vastutustundlikumaks, kaasavaks, tulemuslikuks ja seega legitiimsemaks;

3.  väljendab heameelt Guatemala jõupingutuste üle võitluses organiseeritud kuritegevusega ja palub neid tugevdada ning tunnistab äärmiselt tõsiseid raskusi, mida Guatemala kogeb kõigile oma kodanikele turvalisuse ja vabaduse tagamisel struktuurilise vägivalla tingimustes, näiteks uimastitest tingitud olukorras; palub ELi institutsioonidel ja ELi liikmesriikidel pakkuda Guatemalale tehnilist abi ja eelarvevahendeid, et aidata teda võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, ning seada sellised jõupingutused kahepoolsetes koostööprogrammides esikohale;

4.  tuletab meelde vajaduse töötada välja avalik poliitika inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks, nagu sedastas Ameerika Inimõiguste Kohus 2014. aastal; võtab teadmiseks hiljuti alustatud riikliku dialoogi ja kutsub Guatemala ametivõime üles tagama, et avalik poliitika töötatakse välja ulatusliku osalusprotsessi kaudu ja et tegeletakse struktuuriliste põhjustega, mis suurendavad inimõiguste kaitsjate haavatavust, ning kutsub ettevõtjaid üles neid jõupingutusi toetama;

5.  väljendab heameelt, et ELi delegatsioon Guatemalas on otsustanud selle programmi teemalisse arutellu ja konsultatsiooniprotsessi rahaliselt panustada, ja ergutab ELi delegatsiooni jätkama inimõiguste kaitsjate toetamist; kutsub pädevaid ametiasutusi üles koostama ja rakendama avalikku poliitikat, et kaitsta inimõiguste kaitsjaid tihedas koostöös mitmete sidusrühmadega, ning jätkata reforme, et saavutada sõltumatu kohtusüsteem, võidelda karistamatuse vastu ja kindlustada õigusriigi põhimõtte järgimine;

6.  nõuab Ameerika Inimõiguste Kohtu soovitatud ettevaatusabinõude viivitamatut ja kohustuslikku rakendamist ning palub ametivõimudel muuta otsust, millega ühepoolselt kaotatakse inimõiguste kaitsjaid toetavad siseriiklikud ettevaatusabinõud;

7.  tuletab meelde 2014. ja 2015. aastal heas usus läbi viidud 93 kogukondliku konsultatsiooni tulemusi; tuletab meelde, et kaasav protsess on praegu käimas ja kutsub Guatemala ametivõime tungivalt üles kiirendama menetlusi, et tagada riikliku mehhanismi loomine vaba ja teavitatud eelneva konsulteerimise jaoks, nagu on ette nähtud ILO konventsioonis nr 169; kutsub Guatemala valitsust üles algatama laiemat sotsiaalset konsulteerimist hüdroelektrijaamade, kaevandusprojektide ja naftaettevõtete suhtes ning kutsub ELi institutsioone üles tagama, et mitte ühegi Euroopa abi- või toetusprojektiga ei edendataks ega lubataks arenguprojekte, ilma et sellele eelneks kohustuslik vaba ja teavitatud konsulteerimine põlisrahvaste kogukondadega;

8.  väljendab heameelt täidesaatva, kohtu- ja seadusandliku võimu poolt kongressile esitatud kohtusüsteemi reformialgatuse üle, mille eesmärk on arendada edasi kohtusüsteemi tõhusal sõltumatusel põhinevat professionaalset demokraatlikku kohtusüsteemi; nõuab Guatemala kongressi ühiseid jõupingutusi, et viia kohtusüsteemi reform tervikuna ja täielikult 2017. aastal lõpule; sel eesmärgil kutsub Guatemala ametivõime üles eraldama kohtusüsteemi ja eelkõige riigiprokuratuuri jaoks piisavalt rahalisi vahendeid ja inimressursse; toetab Guatemala karistamatuse vastu võitlemise rahvusvahelise komisjoni (CICIG) olulist tööd;

9.  väljendab heameelt apellatsioonikohtu esimese koja otsuse üle, kes endise diktaatori Rios Montti vastu peetavas kohtuasjas kinnitas uuesti aegumistähtaja mittekohaldamist sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude suhtes, mis on äärmiselt oluline samm võitluses karistamatuse vastu;

10.  palub Guatemala riigil teha koostööd inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise mehhanismiga ja võtta kõik asjakohased meetmed selle soovituse rakendamiseks;

11.  palub Euroopa Liidul toetada riigiprokuratuuri; lükkab kindlalt tagasi mis tahes surve, hirmutamise ja mõjutamise, mis ohustab sõltumatust, õiguslikku pluralismi ja objektiivsust; ergutab Guatemala ametivõime jätkuvalt tõhustama koostööd inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakuid analüüsiva siseministeeriumi üksuse ja riigiprokuratuuri inimõiguste osakonna vahel;

12.  kutsub ELi institutsioone üles tegema tööd rahvusvaheliste siduvate lepingute sõlmimise nimel, mis tugevdaks inimõiguste järgimist, eelkõige kolmandates riikides tegutsevate ELi ettevõtete puhul;

13.  palub liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, ratifitseerida viivitamata ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimisleping; palub Euroopa Liidul ja liikmesriikidel kasutada assotsieerimise ja poliitilise dialoogi kokkulepet, et Guatemalat tugevalt innustada järgima kaugeleulatuvat inimõiguste tegevuskava ja võitlust karistamatuse vastu; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles eraldama selle ülesande jaoks piisavalt vahendeid ja tehnilist abi;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, Ameerika Riikide Organisatsioonile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Guatemala Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Sekretariaadile (SIECA) ja Kesk-Ameerika Parlamendile.

(1) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 257.
(2) ELT C 434, 23.12.2015, lk 181.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0020.


Terrorismivastane võitlus ***I
PDF 245kWORD 51k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (COM(2015)0625 – C8-0386/2015 – 2015/0281(COD))
P8_TA(2017)0046A8-0228/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0625),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 83 lõiget 1 ja artikli 82 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0386/2015),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 83 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. märtsi 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 28. septembri 2001. aasta resolutsiooni 1373(2001), 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni 2178(2014), 19. detsembri 2014. aasta resolutsiooni 2195(2014), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni 2199(2015), 20. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2249(2015) ja 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni 2253(2015),

–  võttes arvesse 16. mai 2005. aasta terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ja selle 19. mai 2015. aasta lisaprotokolli,

–  võttes arvesse rahapesuvastase töökonna soovitusi,

–  võttes arvesse Washingtonis 1. aprillil 2016. aastal toimunud tuumajulgeoleku tippkohtumise kommünikeed,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 30. novembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0228/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. veebruaril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/… terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2017/541) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus terrorismivastast võitlust käsitleva direktiivi vastuvõtmisel

Hiljutised terrorirünnakud Euroopas on toonud esile vajaduse suurendada jõupingutusi, et tagada julgeolek ning edendada samas meie ühiste väärtuste, sealhulgas õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamist. Terviklikuks reageerimiseks süvenevale terrorismiohule on laiendatud kriminaliseerimise raamistikku terrorismivastaseks võitluseks vaja täiendada terrorismini viiva radikaliseerumise tõhusa ennetamise meetmetega ja terroriaktidega seotud tõhusa teabevahetusega.

Seda silmas pidades väljendavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid ühiselt oma pühendumust – oma vastavas pädevusvaldkonnas – tõhusate ennetusmeetmete jätkuvale välja töötamisele ja neisse investeerimisele, osana terviklikust valdkonnaülesest lähenemisest, mis hõlmab kõiki asjaomaseid poliitikavaldkondi, sealhulgas eelkõige haridust, sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, ning kõiki sidusrühmi, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioone, kohalikke kogukondi ja tööstuspartnereid.

Komisjon toetab liikmesriikide jõupingutusi, eelkõige andes rahalist toetust projektidele, mille eesmärk on töötada välja vahendid, et võidelda radikaliseerumise vastu, ning kogu ELi hõlmavate algatuste ja võrgustike kaudu, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rõhutavad vajadust kogu asjakohase teabe tõhusa ja õigeaegse vahetamise järele liidu pädevate asutuste vahel, et terrorismikuritegusid tõkestada, avastada, uurida või nende eest vastutusele võtta. Sellega seoses tuleks täiel määral kasutada kõiki olemasolevaid liidu vahendeid, kanaleid ja asutusi, et teavet vahetada ning kiiresti rakendada kõiki selles keskse tähtsusega valdkonnas vastu võetud liidu õigusakte.

Kolm institutsiooni kinnitavad veel kord vajadust hinnata ELi teabevahetuse raamistiku toimimist ja võtta konkreetseid meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks, võttes sealjuures arvesse tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste edendamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas.

(1) ELT C 177, 18.5.2016, lk 51.


Asjaomaste andmebaaside põhjal tehtava kontrolli tugevdamine välispiiridel ***I
PDF 232kWORD 42k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses asjaomastes andmebaasides tehtavate kontrollide tugevdamisega välispiiridel (COM(2015)0670 – C8-0407/2015 – 2015/0307(COD))
P8_TA(2017)0047A8-0218/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0670),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0407/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. detsembri 2016. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8‑0218/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. veebruaril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 seoses asjaomastes andmebaasides tehtava kontrolli tugevdamisega välispiiridel

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/458) lõplikule kujule).


Võimalikud muutused ja kohandused Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses
PDF 448kWORD 73k
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses (2014/2248(INI))
P8_TA(2017)0048A8-0390/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse eriti Euroopa Liidu lepingu artikleid 1, 2, 3, 6, 9, 10, 14, 15, 16, 17, 48 ja 50 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 119, 120–126, 127–133, 136–138, 139–144, 194 ja 352 ning protokolle,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“, mille koostas Euroopa Komisjoni president tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Parlamendi presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehega (nn viie juhi aruanne)(1),

–  võttes arvesse oma 19. novembri 2013. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), ning oma 19. novembri 2013. aasta otsust institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse mitmeaastast finantsraamistikku(4) ja institutsioonidevahelist kokkulepet(5), mis võeti vastu 2. detsembril 2013,

–  võttes arvesse kõrgetasemelise omavahendite töörühma 2016. aasta detsembri lõpparuannet ja soovitusi(6),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 18.–19. veebruari 2016. aasta järeldusi, mis käsitlevad uut kokkulepet Ühendkuningriigi jaoks Euroopa Liidus, ja võttes arvesse, et Ühendkuningriigi otsus liidust lahkuda muutis selle kokkuleppe kehtetuks,

–  võttes arvesse ELi liikmesuse küsimuses Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletuse tulemust, mille kohaselt soovitakse EList lahkuda,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri 2015. aasta sügise standarduuringut 84 „Avalik arvamus Euroopa Liidus“, ning Eurobaromeetri 2016. aasta juuni eriuuringut Euroopa Parlamendile „Eurooplased 2016. aastal: arvamused ja ootused, võitlus terrorismi ja radikaliseerumisega“,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu esitatud arvamust 2/13 lepingu eelnõu kohta, mis käsitleb ELi ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga(7),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta otsust Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevate probleemide kohta Euroopa Liidus(9),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimiste kohta: saadud kogemused ja edasised sammud(10),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste kohta(11) ja 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste praktiliste aspektide parema korralduse kohta(12),

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(13),

–   võttes arvesse oma 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse kohta(14),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimise kohta(15) ning oma ettepanekut muuta Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat akti,

–  võttes arvesse oma 28. juuni 2016. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi referendumist tuleneva otsuse kohta EList lahkuda(16),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(17),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni euroala eelarve kohta(18),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(19),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrust (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet(20),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. septembri 2015. aasta arvamust(21) ning Regioonide Komitee 8. juuli 2015. aasta arvamust(22),

–  võttes arvesse deklaratsiooni „Suurem Euroopa integratsioon – Edasiviiv tee“, mille 14. septembril 2015. aastal allkirjastasid Itaalia Saadikutekoja (Camera dei Deputati), Prantsusmaa Rahvuskogu (Assemblée nationale), Saksamaa Liidupäeva (Bundestag) ja Luksemburgi Saadikutekoja (Chambre des Députés) presidendid ning mida praegu toetavad mitu ELi liikmesriikide parlamendikoda,

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2013. aasta arvamust teemal „ELi kodakondsuse tugevdamine: kodanike valimisõiguste edendamine“(23),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A8‑0390/2016),

A.  arvestades, et käesoleva resolutsiooni eesmärk on pakkuda lahendusi, mida ei saa saavutada aluslepingutes praegu ette nähtud vahenditega ja mida on seetõttu võimalik saavutada ainult aluslepingute tulevase muutmisega, kui eeltingimused on täidetud;

B.  arvestades, et ELi institutsioonide suutmatus tulla toime praegu liidu ees seisvate sügavate ja mitmete kriisidega, nn polükriisiga, sealhulgas selle rahaliste, majanduslike, sotsiaalsete ja rändega seotud tagajärgedega ning populistlike erakondade ja rahvuslike liikumiste esilekerkimine on toonud kaasa olukorra, kus üha suurem osa elanikkonnast on üha rahulolematum Euroopa Liidu praeguse toimimisega;

C.  arvestades, et neid tähtsaid Euroopa probleeme ei saa lahendada üksikud liikmesriigid, vaid üksnes Euroopa Liit ühiselt;

D.  arvestades, et liikumist niisuguse liidu suunas, mis suudaks oma eesmärke tõepoolest saavutada, takistab puudulik juhtimine, mille põhjuseks on pidev ja süstemaatiline ühehäälsuse taotlemine nõukogus (mis põhineb siiani nn Luxembourgi kompromissil), samuti ühe usaldusväärse täitevorgani puudumine, kellel oleks täielik demokraatlik legitiimsus ja pädevus võtta mõjusaid meetmeid paljudes poliitikavaldkondades; arvestades, et hiljutised näited, nagu pagulastevoogude puudulik juhtimine, pankade bilansside aeglane puhastamine pärast finantskriisi puhkemist ning kiire ühise reageeringu puudumine sisemisele ja välisele terrorismiohule on tabavalt näidanud, et liit ei suuda tõhusalt ja kiiresti reageerida;

E.  arvestades, et EL ei saa täita Euroopa kodanike ootusi, sest kehtivaid aluslepinguid ei rakendata täielikult ja nendes ei nähta ette kõiki vajalikke vahendeid, pädevusi ja otsustamismenetlusi nende ühiste eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks;

F.  arvestades, et nimetatud probleem ning asjaolu, et liikmesriikidel puudub Euroopa tuleviku osas ühine nägemus, on põhjustanud enneolematul tasemel euroskeptitsismi, mis toob kaasa tagasipöördumise natsionalismi juurde, liitu õõnestavad ohud ja võib-olla koguni liidu lagunemise;

G.  arvestades, et süsteem, mille kohaselt liikmesriigid kasutavad à la carte-lahendusi ja mida Lissaboni lepinguga veelgi tugevdati, ei ole liitu edendanud, vaid on muutnud selle keerukamaks ja rõhutanud eristamist selle sees; arvestades, et hoolimata aluslepingute pakutavast paindlikkusest on mitmele liikmesriigile tehtud erandeid esmasest õigusest ja see on loonud lõikuvate koostööringide läbipaistmatu süsteemi ning takistanud demokraatlikku kontrolli ja aruandekohustust;

H.  arvestades, et aluslepingud pakuvad teisese õiguse tasandil paindliku ja eristava integratsiooni vorme tõhustatud ja struktureeritud koostöö vahendite kaudu, mida tuleks kohaldada ainult vähestes poliitikavaldkondades ja kaasavalt, et kõigil liikmesriikidel oleks võimalus osaleda; arvestades, et 20 aastat pärast tõhustatud koostöö kasutuselevõttu on selle mõju endiselt väike; arvestades, et tõhustatud koostööks on antud luba kolmel juhul, nimelt seoses ühiste eeskirjadega nn rahvusvaheliste paaride lahutuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, samuti seoses ühtse toimega Euroopa patendiga ja finantstehingute maksu kehtestamisega; arvestades, et tõhustatud koostööd tuleb kasutada esimese sammuna poliitika, näiteks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) edasise integreerimise eesmärgil ning mitte à la carte-lahenduste hõlbustamise vahendina;

I.  arvestades, et ühenduse meetod tuleb säilitada isegi valdkondades, kus kõik liikmesriigid ei täida osalemistingimusi, ning seda ei tohi õõnestada valitsustevaheliste lahendustega;

J.  arvestades, et ehkki liidu rahaühik on euro (ELi lepingu artikli 3 lõige 4), on Ühendkuningriigile tehtud erand euroga ühinemisest (protokoll nr 15), Taanil on põhiseadusest tulenev erand (protokoll nr 16), Rootsi ei täida enam euro lähenemiskriteeriume ning Euroopa Ülemkogu on avalikult arutanud võimalust, et Kreeka loobub ühisrahast; arvestades, et kõik liikmesriigid on kohustatud ühisrahaga ühinema, niipea kui nad täidavad kõik nõutavad kriteeriumid, aga euroga pärast selle loomist ühinevate liikmesriikide jaoks ei ole koostatud ajakava;

K.  arvestades, et mis puudutab Schengenit, inimeste vaba liikumist ja sellest tulenevat kontrolli kaotamist sisepiiridel, mis on ametlikult kirjas aluslepingutes, on Ühendkuningriigile ja Iirimaale antud võimalus kõrvale jääda; arvestades, et veel neli liikmesriiki ei osale, kuigi neil on kohustus seda teha, samal ajal kui kolmele riigile väljaspool Euroopa Liitu on antud võimalus osaleda; arvestades, et selline killustatus mitte ainult ei takista mõnede allesjäänud sisepiiride täielikku kaotamist, vaid tekitab raskusi ka tõelise siseturu ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel; tuletab meelde, et Schengeni alaga ühinemine peab jääma kõigi ELi liikmesriikide eesmärgiks;

L.  arvestades, et üksikutele liikmesriikidele võimaldatavad loobumisklauslid ohustavad ELi õiguse ühetaolist kohaldamist, muudavad juhtimise liiga keerukaks, ohustavad liidu ühtekuuluvust ja vähendavad kodanikevahelist solidaarsust;

M.  arvestades, et alates Lissaboni lepingust ning hiljem majandus-, finants-, rände- ja julgeolekukriiside tõttu on Euroopa Ülemkogu laiendanud oma rolli, nii et ta tegeleb ka igapäevase juhtimisega, võttes vastu valitsustevahelisi vahendeid väljaspool ELi raamistikku, hoolimata asjaolust, et ülemkogu roll on mitte toimida seadusandjana, vaid anda liidule selle arenguks vajalik tõuge ning määratleda selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid (ELi lepingu artikli 15 lõige 1);

N.  arvestades, et sõltumine ühehäälsusest Euroopa Ülemkogus ja tema suutmatus ühehäälsust saavutada on toonud kaasa valitsusvaheliste vahendite vastuvõtmise väljaspool ELi õigusraamistikku, näiteks Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping (fiskaalkokkulepe); arvestades, et see kehtib ka Türgiga Süüria pagulaskriisi küsimuses saavutatud kokkuleppe kohta;

O.  arvestades, et fiskaalkokkuleppe artiklis 16 on sätestatud, et viie aasta jooksul alates selle jõustumisest (enne 1. jaanuari 2018) tuleb võtta vajalikud meetmed, et lisada fiskaalkokkulepe liidu õigusraamistikku, ja kui sarnased sätted lisatakse osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise valitsustevahelisse lepingusse, on selge, et euroala vastupanuvõimet ei saa suurendada ega pangaliidu loomist lõpule viia, kui ei võeta edasisi fiskaalmeetmeid ega kasutata usaldusväärsemat, tõhusamat ja demokraatlikumat juhtimisviisi;

P.  arvestades, et see uus juhtimissüsteem tähendab, et komisjonist saab tõeline valitsus, kes on aruandekohustuslik Euroopa Parlamendi ees ning suudab koostada ja rakendada ühist fiskaal- ja makromajanduspoliitikat, mida euroala vajab, ning kelle käsutuses peavad olema ülesannete ulatusele vastavad vahendid ja eelarve; arvestades, et see eeldab lisaks kehtiva esmase õiguse meetmetele ka Lissaboni lepingu reformi;

Q.  arvestades, et sama kehtib ka kogu Euroopa Liidu rahaliste vahendite vajaliku reformimise ja moderniseerimise kohta; arvestades, et kokkulepe praeguse mitmeaastase finantsraamistiku üle saavutati alles pärast pikki ja vaevalisi läbirääkimisi ning lisaks võeti vastu otsus luua kõrgetasemeline töörühm, mis peab läbi vaatama liidu omavahendite süsteemi ja esitama 2016. aastal aruande; arvestades, et praegune mitmeaastane finantsraamistik piirab tugevalt liidu finants- ja poliitilist autonoomiat, kuna enamik tulust tuleb liikmesriikide maksetest ja suur osa kulutustest on juba ette määratud tagasimakseteks samadele liikmesriikidele; arvestades, et rahvamajanduse kogutoodangu / kogurahvatulu põhistest liikmesriikide maksetest on saanud selgelt kõige suurem tuluallikas;

R.  arvestades, et praegune mitmeaastane finantsraamistik on nominaalväärtuses eelmisega võrreldes madalam, kuigi olukord nõuab eelarvest suurt toetust, et abistada pagulasi ning ergutada majanduskasvu, sotsiaalset ühtekuuluvust ja finantsstabiilsust;

S.  arvestades, et maksupoliitika puhul takistab ühehäälsuse nõue võitlust maksuparadiisidega Euroopa Liidus ja liikmesriikide kahjulike maksupoliitiliste meetmetega; arvestades, et paljud neist tavadest moonutavad siseturu toimimist, ohustavad liikmesriikide tulusid ning lõpuks lükkavad koormuse kodanikele ja VKEdele;

T.  arvestades, et Euroopa Liit on õigusriigi põhimõttele tuginev konstitutsiooniline süsteem; arvestades, et on vaja muuta aluslepinguid, andmaks Euroopa Liidu Kohtule pädevus kõikides ELi õiguse aspektides vastavalt võimude lahususe põhimõttele;

U.  arvestades, et EL rajaneb ka sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et ELi olemasolevad vahendid, millega hinnata nende põhimõtete rikkumist liikmesriikide poolt ja selle eest karistada, on osutunud ebapiisavaks; arvestades, et rikkumismenetlused, mis algatatakse liikmesriigi ELi õigust rikkuvate konkreetsete õigusaktide või meetmete vastu, ei ole piisavad ELi alusväärtuste süstemaatiliste rikkumistega tegelemiseks; arvestades, et ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohaselt on nõukogus vaja liikmete neljaviiendikulist häälteenamust, kui ta järeldab alusväärtuste olulise rikkumise ilmset ohtu, ning ELi lepingu artikli 7 lõike 2 kohaselt peab Euroopa Ülemkogu tegema ühehäälselt järelduse, et rikkumine on oluline ja jätkuv; arvestades, et selle tagajärjel ei ole kasutatud ei ennetavat meedet ELi lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ega karistusmehhanisme artikli 7 lõigete 2 ja 3 alusel;

V.  arvestades, et EL näib olevat suutelisem mõjutama põhiõiguste, õigusriigi põhimõtte ja korruptsiooniga seotud poliitikat siis, kui riigid alles kandideerivad liidu liikmeks; arvestades, et õigusriigi mehhanismi tuleks rakendada võrdse rangusega kõigi liikmesriikide suhtes;

W.  arvestades, et läbivaatamist on vaja ka liidu toimimise tasakaalustamiseks ja põhjalikuks uuendamiseks, et vähendada bürokraatlikku reguleerimist ja tõhustada poliitikakujundamist ning arvestada rohkem kodanike vajadustega; arvestades, et liit vajab pädevusi, et ta saaks liikuda mõne püstitatud eesmärgi suunas, nagu ühtse turu väljakujundamine, sealhulgas energialiit, sotsiaalne ühtekuuluvus ja täielik tööhõive, rände- ja varjupaigateema õiglane ja ühine haldamine ning sise- ja välisjulgeolekupoliitika;

X.  arvestades, et süstemaatilise dialoogi loomine kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja sotsiaaldialoogi tugevdamine kõigil tasanditel kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud põhimõttega on keskse tähtsusega, et ületada euroskeptitsism ja rõhutada uuesti Euroopa solidaarsuspõhise mõõtme, sotsiaalse ühtekuuluvuse ning osalus- ja kaasava demokraatia rajamise tähtsust esindusdemokraatia täienduseks;

Y.  arvestades, et viimasel aastakümnel on julgeolekuolukord Euroopas ja eriti meie naabruses märkimisväärselt halvenenud: enam ei saa ükski liikmesriik oma sise- ja välisjulgeolekut tagada üksinda;

Z.  arvestades, et Euroopa kaitsevõimekuse vähenemine on piiranud liidu võimekust luua stabiilsust väljaspool oma vahetuid piire; arvestades, et sellega kaasneb meie liitlase USA soovimatus sekkuda, kui Euroopa ei ole valmis kandma oma õiglast osa vastutusest; arvestades, et ELi kaitsepoliitikat tuleks tugevdada ja seada sisse ulatuslik ELi-NATO partnerlus, seejuures võimaldades liidul viia autonoomselt läbi operatsioone välismaal, eelkõige oma naabruse stabiliseerimiseks; arvestades, et see tähendab, et on vaja intensiivsemat koostööd liikmesriikide vahel ning nende teatud kaitsevõimekuse integreerimist Euroopa kaitseühendusse, mis mõlemad peavad toimuma kooskõlas Euroopa uue julgeolekustrateegiaga;

AA.  arvestades, et ühtegi Lissaboni lepingus ette nähtud sillaklauslit liidu juhtimise lihtsustamiseks ei ole kasutusele võetud ning praeguses olukorras seda ilmselt ka ei tehta; arvestades, et sellele vastupidiselt kasutati pärast Euroopa Ülemkogu 18.–19. juuni 2009. aasta otsust komisjoni liikmete arvu vähendamise kohta (nagu oli ette nähtud Lissaboni lepingus) kõhklemata nn väljajätmisklauslit;

AB.  arvestades, et 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste järel nimetati esmakordselt otse komisjoni presidendi kandidaat; arvestades, et kahjuks ei saanud kodanikud siiski otse kandidaatide poolt hääletada; arvestades, et Euroopa Parlamendi valimiste rahvusülest olemust tuleks veelgi tugevdada, võttes kasutusele selge õigusliku aluse, et tagada selle uue süsteemi säilitamine ja edasiarendamine; arvestades, et pealegi on kodanikel väga raske mõista komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja vastastikust suhet;

AC.  arvestades, et Ühendkuningriigi rahvahääletusel langetatud otsus Euroopa Liidust lahkuda muutis vajaduse liidu reformide järele oluliselt pakilisemaks; arvestades, et läbirääkimistel Ühendkuningriigi lahkumise korra üle tuleb võtta arvesse ka raamistikku tema edasisteks suheteks liiduga; arvestades, et vastav leping tuleb läbi rääkida kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 3 ning selle peab liidu nimel sõlmima kvalifitseeritud häälteenamusega nõukogu, olles saanud Euroopa Parlamendi nõusoleku; arvestades, et Euroopa Parlament tuleks seepärast kogu läbirääkimisprotsessi jooksul täielikult kaasata;

AD.  arvestades, et Ühendkuningriigi lahkumine looks võimaluse vähendada liidu keerukust ja selgitada, mida liidu liikmesus tegelikult tähendab; arvestades, et tulevikus on vaja selget raamistikku, mis reguleerib ELi suhteid tema naabruses asuvate liitu mittekuuluvate riikidega (Ühendkuningriik, Norra, Šveits, Türgi, Ukraina jt); arvestades, et juba liidu alusepanijad olid näinud ette teatud liiki assotsieerunud liikme staatuse;

AE.  arvestades, et selles olulises küsimuses annavad aluslepingud Euroopa Parlamendile kuus eriõigust, nimelt: õigus esitada ettepanekuid aluslepingute muutmiseks (ELi lepingu artikli 48 lõige 2), õigus, et Euroopa Ülemkogu konsulteerib temaga aluslepingute muutmise küsimuses (ELi lepingu artikli 48 lõike 3 esimene lõik), õigus nõuda konvendi kokkukutsumist Euroopa Ülemkogu soovi vastaselt (ELi lepingu artikli 48 lõike 3 teine lõik), õigus, et temaga konsulteeritakse Euroopa Ülemkogu otsuse küsimuses, millega muudetakse täielikult või osaliselt ELi toimimise lepingu kolmandat osa (ELi lepingu artikli 48 lõike 6 teine lõik), õigus algatada enne järgmisi valimisi Euroopa Parlamendi kohtade ümberjaotamine (ELi lepingu artikli 14 lõige 2) ning õigus teha ettepanek ühtse valimismenetluse kasutamiseks (ELi toimimise lepingu artikli 223 lõige 1);

AF.  arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) ning Regioonide Komitee kui kodanikuühiskonna organisatsioonide ning piirkondlike ja kohalike osalejate institutsiooniliste esindajate rolle tuleb kaitsta, kuna nende arvamused aitavad suurendada poliitikakujundamise ja seadusandlike protsesside demokraatlikku legitiimsust;

AG.  arvestades, et liidu piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste selge enamus on Regioonide Komitee kaudu pidevalt väljendanud oma seisukohta tõhusalt juhitava integreerituma ELi poolt;

1.  on seisukohal, et aeg kriisi ohjamiseks ajutiste ja järkjärguliste otsustega on möödas, kuna nendega võetavad meetmed on sageli ebapiisavad ja hiljaks jäänud; on veendunud, et nüüd on aeg põhjalikuks aruteluks, kuidas parandada Euroopa Liidu juhtimise puudujääke, vaadates Lissaboni lepingu ulatuslikult ja põhjalikult läbi; on arvamusel, et lühikese ja keskpika perioodi lahendusi saab ellu viia, kui kasutada seni täielikult ära olemasolevate aluslepingute võimalusi;

2.  märgib, et liidu reform peaks olema suunatud selle moderniseerimisele, luues uusi vahendeid ja uut tõhusat Euroopa suutlikkust ning muutes otsustamisprotsessid demokraatlikumaks, mitte aga taasriigistamisele suurema valitsustevahelisuse abil;

3.  toonitab, et hiljutised Eurobaromeetri küsitlused näitavad, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele on ELi kodanikud tõeliselt euroopalike lahenduste tähtsusest endiselt täiesti teadlikud ja toetavad neid(24), muu hulgas julgeoleku-, kaitse- ja rändevaldkonnas;

4.  jälgib suure murega, kuidas liikmesriikide arvukad alamrühmad õõnestavad liidu ühtsust, põhjustavad läbipaistvuse puudumist ning vähendavad inimeste usaldust; peab liidu tulevikku käsitleva arutelu läbiviimiseks sobivaks formaadiks EL-27; rõhutab, et arutelu killustamine eri formaatide või liikmesriikide rühmade vahel oleks kahjulik;

5.  rõhutab, et aluslepingute igakülgne demokraatlik reform tuleb saavutada ELi tuleviku üle arutlemise teel ning Euroopa kodanike praeguste ja tulevaste põlvkondade nägemust käsitleva kokkuleppega, mille tulemus on konvent, mis tagab kaasatuse, kuna see koosneb kõikide liikmesriikide parlamentide ja valitsuste, komisjoni, Euroopa Parlamendi ja ELi nõuandvate organite, nagu Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajatest ning kujutab endast ka sobivat platvormi niisugusteks aruteludeks ja Euroopa kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamiseks;

Nn à la carte-Euroopa lõpp

6.  taunib asjaolu, et iga kord, kui Euroopa Ülemkogu otsustab kohaldada valitsustevahelisi meetodeid ja minna mööda aluslepingutes määratletud ühenduse või liidu meetodist, ei vähenda see mitte ainult poliitikakujundamise tõhusust, vaid üha enam ka läbipaistvust, demokraatlikku aruandekohustust ja kontrolli; on arvamusel, et erinev tee on mõeldav ainult ajutise sammuna liikumisel tõhusama ja integreerituma ELi poliitikakujundamise poole;

7.  on seisukohal, et liidu meetod on ainus demokraatlik seadusandluse meetod, mis tagab kõikide huvide, eriti ühiste Euroopa huvide arvestamise; mõistab liidu meetodi all seadusandlikku menetlust, mille puhul komisjon algatab oma täitevvõimu pädevuste raames õigusakti, vastavalt kodanikke ja riike esindavad Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad kaasotsustamise teel häälteenamusega (ühehäälsuse nõue nõukogus on absoluutne erand) ning Euroopa Kohus teostab järelevalvet ja tagab lõpliku kohtuliku kontrolli; rõhutab, et isegi kiireloomulistel juhtudel tuleks järgida liidu meetodit;

8.  peab selles olukorras väga vajalikuks kinnitada Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomise missiooni (ELi lepingu artikkel 1), et astuda vastu lagunemise tendentsidele ning selgitada veel kord ELi moraalset, poliitilist ja ajaloolist eesmärki ning põhiseaduslikku olemust;

9.  teeb ettepaneku muuta tõhustatud ja struktureeritud koostöö sisseseadmise nõuded vähem piiravaks, muu hulgas alandades selleks osalevate liikmesriikide miinimumarvu;

10.  teeb ettepaneku, et aluslepingute järgmise läbivaatamisega muudetaks ära praegune segane eristamine ning kaotataks või vähemalt vähendataks tunduvalt üksikutele liikmesriikidele ELi esmase õiguse tasandil võimaldatavate loobumisklauslite, osavõtuklauslite ja erandite tava;

11.  soovitab määratleda ja töötada välja partnerlus, et moodustada ELi ümber ring partnerriikidest, kes ei saa või ei taha liiduga ühineda, kuid soovivad sellele vaatamata tihedaid suhteid ELiga; on arvamusel, et nende suhetega peaks kaasnema õigustele vastavad kohustused, nagu rahaline osalus ning – veel olulisem – liidu alusväärtuste ja õigusriigi põhimõtte austamine;

12.  on arvamusel, et tuleks säilitada ühtne institutsiooniline raamistik, et saavutada liidu ühised eesmärgid ning tagada kõigi kodanike ja liikmesriikide võrdõiguslikkuse põhimõte;

Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust

13.  märgib, et selline partnerluse uus vorm võib olla üks võimalik lahendus, millega austada Ühendkuningriigi kodanike enamuse tahet EList lahkuda; rõhutab, et Ühendkuningriigi kui ühe suurima liikmesriigi ja suurima euroalasse mittekuuluva liikme lahkumine mõjutab liidu tugevust ja institutsioonilist tasakaalu;

14.  kinnitab uuesti, et liidu põhiseaduslikud elemendid, eriti ühtse turu terviklikkus ja asjaolu, et seda ei saa lahutada liidu neljast põhivabadusest (kapitali, inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine), on liidu olulised, jagamatud sambad, nagu on ka õigusriigi olemasolu, mille tagab Euroopa Kohus; kinnitab uuesti, et seda põhiseaduslikku ühtsust ei või kaotada Ühendkuningriigi liidust lahkumise üle peetavate läbirääkimiste ajal;

15.  nõuab, et Euroopa Pangandusjärelevalve ja Eurooma Ravimiameti peakorterid, mis praegu asuvad mõlemad Londonis, viidaks üle mõnda teise liikmesriiki, arvestades Ühendkuningriigi kodanike otsust EList lahkuda;

Majanduse uus juhtimine majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja finantsstabiilsuse nimel

16.  tunneb suurt muret kasvavate majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste pärast ning majandusreformide ja finantsstabiilsuse puudumise pärast majandus- ja rahaliidus, samuti paljude liikmesriikide majanduse konkurentsivõime vähenemise pärast; selle põhjus on eelkõige ühise fiskaal- ja majanduspoliitika puudumine; on seetõttu seisukohal, et ühisest fiskaal- ja majanduspoliitikast peaks saama liidu ja liikmesriikide jagatud pädevus;

17.  on arvamusel, et praegusel kujul ei saavuta stabiilsuse ja kasvu pakt ning nn mittepäästmise klausel (ELi toimimise lepingu artikkel 125) kahjuks kavandatud eesmärke; arvab, et EL peab tõrjuma tagasi katsed pöörduda tagasi protektsionistliku rahvusliku poliitika juurde ja peaks olema ka tulevikus avatud majandus; hoiatab, et selle saavutamiseks ei tohi lõhkuda sotsiaalset mudelit;

18.  märgib lisaks, et praegune süsteem ei taga riigipõhiste soovituste puhul piisavat riigi isevastutust; on sellega seoses huvitatud potentsiaalist, mida pakuvad nõuandev Euroopa Eelarvenõukogu ja selle tulevane ülesanne nõustada komisjoni eelarvepoliitilise hoiaku küsimuses, mis sobiks tervele euroalale;

19.  on teadlik vajadusest vaadata läbi paljude ELi võetud hiljutiste kriisiohjamismeetmete tõhusus ning kodifitseerida esmases õiguses teatud otsustamismenetlused, samuti vajadusest kehtestada finantssektori uue regulatiivse raamistiku õiguslikud alused; on nõus viie juhi aruandega selles osas, et avatud koordinatsiooni meetod Euroopa majandusstrateegia alusena ei ole toiminud;

20.  teeb seetõttu ettepaneku võtta lisaks stabiilsuse ja kasvu paktile seadusandliku tavamenetluse teel õigusaktina vastu lähenemisreeglistik, milles määratakse kindlaks lähenemiseesmärgid (nt maksustamise, tööturu, investeeringute, tootlikkuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse, riigi haldussuutlikkuse ja hea valitsemistava suutlikkuse alal); rõhutab, et majanduse juhtimise raamistikus peaks vastavus lähenemisreeglistikule olema euroala fiskaalvõimekuses täieliku osalemise tingimus, ja nõuab, et iga liikmesriik esitaks ettepanekud selle kohta, kuidas lähenemisreeglistiku kriteeriume täita; rõhutab, et standardid ja fiskaaltoetused on määratud kindlaks tema resolutsioonis euroala eelarve kohta;

21.  on arvamusel, et ulatuslik sotsiaalne mõõde on laiahaardelise majandus- ja rahaliidu puhul hädavajalik ja ELi toimimise lepingu artikli 9 sõnastus ei ole praegusel kujul piisav, et tagada vajalik tasakaal sotsiaalsete õiguste ja majanduslike vabaduste vahel; nõuab seetõttu, et neid õigusi tuleb võrdselt tähtsustada ja kindlustada sotsiaalpartnerite vaheline dialoog;

22.  nõuab majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (edaspidi „fiskaalkokkulepe“) integreerimist ELi õigusraamistikku, samuti ESMi ja ühtse kriisilahendusfondi lisamist ELi õigusesse, tuginedes nende rakendamise ulatuslikule hindamisele ja vastavale demokraatlikule järelevalvele Euroopa Parlamendi poolt, et tagada, et kontroll ja aruandekohustus on nende ülesanne, kes neis osalevad; nõuab ka fiskaalkokkuleppe artiklis 13 ette nähtud parlamentidevahelise konverentsi edasiarendamist, et võimaldada vajaduse korral sisulisi ja õigeaegseid arutelusid EP ja riikide parlamentide vahel;

23.  on arvamusel, et finantsstabiilsuse suurendamiseks, piiriüleste asümmeetriliste ja sümmeetriliste šokkide leevendamiseks, majanduslanguse mõju vähendamiseks ja investeeringute asjakohase taseme tagamiseks vajab euroala fiskaalvõimekust, mis põhineb tõelistel omavahenditel, ja Euroopa rahandusministeeriumit, mis saab võtta laenu; märgib, et see rahandusministeerium peaks asuma komisjonis ning selle suhtes peaks kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu demokraatlik kontroll ja aruandekohustus nende ees;

24.  juhib tähelepanu sellele, et kuna nõuete järgimine on majandus- ja rahaliidu toimimise jaoks otsustava tähtsusega, on vaja tugevamat juhtimistegevust kui komisjoni ja/või eurorühma poolt praegu pakutav, samuti täielikku demokraatlikku kontrolli ja tasakaalu Euroopa Parlamendi kaasamise teel kõigisse majandus- ja rahaliidu aspektidesse; arvab, et samal ajal tuleb isevastutuse suurendamiseks tagada aruandekohustus otsuste tegemise või elluviimise tasandil ning riikide parlamendid peavad kontrollima riikide valitsusi ja Euroopa Parlament Euroopa täitevorganit;

25.  nõuab seepärast, et täitevvõim koondataks komisjonis ELi rahandusministrile, nii et komisjon saaks välja töötada ja jõustada ühise ELi majanduspoliitika, mis ühendab makromajanduslikke, fiskaal- ja rahalisi vahendeid ning mida toetab euroala eelarve; rahandusminister peaks vastutama ESMi ja muude vastastikuste vahendite toimimise, sealhulgas eelarve eest ning olema euroala ainus välisesindaja rahvusvahelistes organisatsioonides, eriti finantssektoris;

26.  peab vajalikuks anda rahandusministrile proportsionaalsed volitused sekkuda lähenemisreeglistiku jälgimise eesmärgil ja volitused kasutada eespool kirjeldatud fiskaaltoetusi;

27.  peab vajalikuks – ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesandeid – võimaldada Euroopa stabiilsusmehhanismil tegutseda esimese viimase instantsi laenajana finantseerimisasutuste puhul, kes on Euroopa Keskpanga otsese järelevalve või kontrolli all; peab lisaks vajalikuks, et Euroopa Keskpangal oleksid täielikud föderaalreservi volitused ja samal ajal säiliks tema sõltumatus;

28.  nõuab ka, et pangandusliit ja kapitaliturgude liit kujundataks välja järk-järgult, kuid võimalikult kiiresti, järgides kiirendatud ajakava;

29.  peab vajalikuks kaotada ühehäälne otsus teatavate maksutavade puhul, et EL saaks tagada siseturu ausa ja tõrgeteta toimimise ning vältida liikmesriikide kahjulikke maksupoliitilisi meetmeid; nõuab maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksuparadiiside vastase võitluse muutmist üheks Euroopa Liidu põhieesmärkidest;

Uued väljakutsed

30.  tunnistab geopoliitilist, majanduslikku ja keskkonna-alast vajadust luua tõeline Euroopa energialiit; rõhutab, et kliimamuutused on üks tähtsamaid ülemaailmseid väljakutseid, mille ees EL seisab; rõhutab lisaks, et Pariisi kokkulepe tuleb täielikult ratifitseerida ja ellu viia ning ELi siduvaid kliimaeesmärke ja -meetmeid tuleb kohandada ning lisaks tuleb muuta piirangut, mille kohaselt ELi poliitika ei tohi mõjutada riigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri (ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 2), et tagada puhast ja taastuvenergiat käsitlevate ühiste poliitikameetmete edukas rakendamine;

31.  rõhutab, et uute ja taastuvate energiaallikate arendamine tuleks lisada aluslepingutesse nii liidu kui ka liikmesriikide esmatähtsa eesmärgina;

32.  märgib, et aluslepingud pakuvad rohkelt võimalusi luua inimlik, hästitoimiv rändehalduse ja varjupaigasüsteem koos Euroopa piiri- ja rannikuvalvega, ning tunneb heameelt selles vallas tehtud edusammude üle; leiab siiski, et aluslepingud, eriti ELi toimimise lepingu artikli 79 lõige 5, on liiga piiravad rände muudes aspektides, eriti Euroopa tõelise seadusliku rände süsteemi loomise osas; rõhutab, et tulevases ELi rändesüsteemis tuleb luua koostoime välisabi ja välispoliitikaga ning ühtlustada siseriiklikud kriteeriumid varjupaiga ja tööturule juurdepääsu andmiseks; rõhutab, et piirikontrolli, kolmandate riikidega sõlmitud lepingute, sealhulgas tagasivõtmisel ja tagasisaatmisel tehtava koostöö ning varjupaiga- ja rändepoliitika rakendamise üle on vaja Euroopa Parlamendi demokraatlikku järelevalvet ning et riikliku julgeoleku kindlustamist ei tohi kasutada ettekäändena Euroopa meetmetest kõrvalehoidmiseks;

33.  peab suurt terroriohtu arvestades vajalikuks suurendada ELi suutlikkust võitluses terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega; rõhutab, et lisaks liikmesriikide pädevate asutuste vahelise kooskõlastamise tugevdamisele peaksid Europol ja Eurojust saama tegelikud volitused ja võimekuse uurimiseks ja süüdistuste esitamiseks, võimaluse korral nende muutmise teel tõeliseks uurimise ja terrorismivastase võitluse Euroopa bürooks, mille üle toimub nõuetekohane parlamentaarne kontroll;

34.  teeb järelduse, et mitu Euroopa pinnal toimunud terrorirünnakut on näidanud, et julgeolek oleks paremini tagatud, kui see ei kuuluks liikmesriikide ainupädevusse; teeb sellepärast ettepaneku muuta see jagatud pädevuseks, et lihtsustada Euroopa uurimis- ja luuresuutlikkuse loomist Europolis kohtu kontrolli all; märgib, et seni ei takista vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 73 miski liikmesriike loomast seda liiki koostööd oma talituste vahel;

Välispoliitika tugevdamine

35.  peab kahetsusväärseks, et nagu on öeldud tema 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades, ei ole EL suutnud paremini leppida kokku ühises välis- ja julgeolekupoliitikas ning seda rakendada; märgib, et tema jõupingutused ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljatöötamiseks ei ole olnud eriti edukad, eelkõige kulude ja kohustuste jagamise osas;

36.  märgib, et ainult ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõhustamisega saab EL reageerida usutavalt uutele julgeolekuohtudele ja -probleemidele, võidelda terrorismiga ning tuua rahu, stabiilsuse ja korra oma naabrusse;

37.  kordab, et Lissaboni lepingu raames saaks ja tuleks saavutada rohkem edu, kaasa arvatud kvalifitseeritud häälteenamuse alusel tegutsedes, kuid on seisukohal, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tuleks nimetada ELi välisministriks ning tuleks toetada tema jõupingutusi saada Euroopa Liidu peamiseks välisesindajaks rahvusvahelises plaanis, sealhulgas ÜROs; on arvamusel, et välisminister peaks saama nimetada poliitilisi asetäitjaid; teeb ettepaneku vaadata läbi praeguse Euroopa välisteenistuse funktsionaalsus, sealhulgas vajadus asjakohaste eelarvevahendite järele;

38.  rõhutab vajadust luua kiiresti Euroopa kaitseliit, et tugevdada ELi territooriumi kaitset, mis strateegilises partnerluses NATOga võimaldaks liidul tegutseda autonoomselt välisoperatsioonides, peamiselt naabruse stabiliseerimise eesmärgil, ning nii täiustada ELi rolli oma kaitse ja julgeoleku tagajana vastavalt ÜRO põhikirja põhimõtetele; juhib tähelepanu 2016. aasta septembris tehtud Prantsusmaa ja Saksamaa algatusele ning 2016. aasta augustis tehtud Itaalia algatusele, mis annavad sellesse teemasse olulise panuse; rõhutab, et Euroopa Parlament tuleb kaasata täielikult Euroopa kaitseliidu loomise kõikidel etappidel ja tal peab olema õigus anda nõusolek välisoperatsioonide korral; arvab, et Euroopa kaitseliidu tähtsust arvestades tuleks aluslepingutes näha selgelt ette selle loomise võimalus; on lisaks arvamusel, et lisaks Euroopa välisteenistusele tuleks luua kaitse peadirektoraat, kelle pädevusse kuuluvad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika siseaspektid;

39.  rõhutab vajadust suurendada ühisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale eraldatavaid vahendeid, et tagada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika või Euroopa kaitseliidu raames läbiviidavate sõjaliste operatsioonide kulude õiglasem jagamine;

40.  teeb ettepaneku asutada ÜVJP toetuseks Euroopa luureteabe amet;

Põhiõiguste kaitse

41.  kordab, et komisjon on aluslepingute täitmise ja ELi lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtuste austamise järelevalvaja; arvestades liidu väärtuste paljusid võimalikke rikkumisi mitmes liikmesriigis, teeb järelduse, et praegune ELi lepingu artikli 7 kohane menetlus on puudulik ja vaevaline;

42.  rõhutab, et ELi alusväärtuste austamine ja kaitsmine on Euroopa Liidu kui väärtustel põhineva ühenduse nurgakivi ning ühendavad liikmesriike;

43.  teeb ettepaneku muuta ELi toimimise lepingu artiklit 258 nii, et komisjonil oleks sõnaselgelt lubatud algatada nn süstemaatilise rikkumise menetlus liikmesriikide vastu, kes rikuvad alusväärtusi; mõistab süstemaatilise rikkumise menetluse all seda, et ühendatakse üksikud seotud rikkumismenetlused, mis viitavad ELi lepingu artikli 2 olulisele ja jätkuvale rikkumisele liikmesriigi poolt;

44.  teeb ettepaneku ELi toimimise lepingu artiklite 258 ja 259 muutmise teel laiendada füüsiliste ja juriidiliste isikute (keda meede otseselt ja isiklikult mõjutab) õigust esitada Euroopa Kohtusse hagi põhiõiguste harta väidetava rikkumise kohta ELi institutsioonide või liikmesriigi poolt;

45.  soovitab põhiõiguste harta artikli 51 tühistada ning muuta harta liidu õiguste deklaratsiooniks;

46.  arvab lisaks, et kodanikele tuleks anda liidu tasandil rohkem osalusdemokraatia vahendeid; teeb seepärast ettepaneku hinnata aluslepingutesse sätte lisamist, mis käsitleb ELi tasandi rahvahääletust liidu meetmete ja poliitika seisukohast olulistes küsimustes;

Rohkem demokraatiat, läbipaistvust ja aruandekohustust

47.  teeb ettepaneku muuta komisjon peamiseks täitevorganiks või liidu valitsuseks, et tugevdada liidu meetodit, suurendada läbipaistvust ning tugevdada Euroopa Liidu tasandil võetud meetmete tõhusust ja tulemuslikkust;

48.  kordab oma nõudmist, et uuendatud komisjoni koosseisu oluliselt vähendataks ning et komisjonil oleks ainult kaks asepresidenti: rahandusminister ja välisminister; soovitab samasuguse kärpimise läbi viia ka kontrollikojas;

49.  peab tervitatavaks uut edukat menetlust, mille kohaselt Euroopa tasandi erakonnad propageerivad oma esikandidaate Euroopa täitevorgani presidendi kohale, kelle valib Euroopa Parlament Euroopa Ülemkogu ettepanekul, kuid on arvamusel, et järgmistel valimistel peaksid nad saama kandideerida ametlike kandidaatidena kõikides liikmesriikides;

50.  rõhutab, et kodanike kaasamine oma elukohariigi poliitilisse protsessi aitab ehitada Euroopa demokraatiat, ning nõuab, et nende kodanike valimisõigusi, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole (nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 22), laiendataks kõigile ülejäänud valimistele;

51.  toetab Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta otsust võtta kasutusele süsteem, mille kohaselt saaks iga kord enne Euroopa Parlamendi valimisi kohad liikmesriikide vahel objektiivselt, õiglaselt, kestvalt ja läbipaistvalt ümber jagada, arvestades kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet ning võttes samal ajal arvesse võimalikke muutusi liikmesriikide arvus ja demograafilisi suundumusi;

52.  tuletab meelde arvukaid avaldusi Euroopa Parlamendi üheainsa asukoha toetuseks, võttes arvesse sellise sammu sümboolset väärtust ja tegelikku kokkuhoidu, mis oleks selle abil saavutatav;

53.  kordab nõudmist, et Euroopa Parlamendil oleks üksainus asukoht, ning lubadust algatada aluslepingute tavaline läbivaatamismenetlus ELi lepingu artikli 48 alusel, et esitada ettepanekud ELi toimimise lepingu artikli 341 ja protokolli (nr 6) muutmiseks, mis on vajalik, et Euroopa Parlament saaks otsustada oma asukoha ja sisemise korralduse üle;

54.  teeb ettepaneku muuta kõik nõukogu koosseisud ning Euroopa Ülemkogu riikide nõukoguks, kusjuures Euroopa Ülemkogu peamine kohustus oleks anda teistele koosseisudele suund ja tagada nende sidusus;

55.  on seisukohal, et nõukogu ja selle valdkondlikud koosseisud kui ELi seadusandja teine koda peaks spetsialiseerituse, professionaalsuse ja järjepidevuse huvides asendama kuuekuulise roteeruva eesistumise süsteemi nende endi hulgast valitavate alaliste eesistujate süsteemiga; teeb ettepaneku, et nõukogu otsuseid langetaks nõukogu üksainus seadusandlik koosseis ning nõukogu muud valdkondlikud seadusandlikud koosseisud muudetaks Euroopa Parlamendi komisjonide sarnasteks ettevalmistavateks organiteks;

56.  leiab, et liikmesriigid peaksid saama määrata kindlaks oma riikliku esinduse koosseisu nõukogu valdkondlikes koosseisudes, nii et sinna võiksid kuuluda kas riikide parlamentide, valitsuste või mõlema esindajad;

57.  rõhutab, et ELi rahandusministri ametikoha loomise järel tuleks eurorühma käsitleda nõukogu ametliku valdkondliku koosseisuna, millel on seadusandlik ja kontrollifunktsioon;

58.  nõuab, et nendes valdkondades, kus nõukogus hääletamisel kasutatakse ikka veel ühehäälsust, näiteks välis- ja kaitseküsimustes, fiskaalküsimustes ja sotsiaalpoliitikas, mindaks üha rohkem üle kvalifitseeritud häälteenamusele, samuti nõuab olemasolevate seadusandlike erimenetluste muutmist seadusandlikeks tavamenetlusteks ning nõuandemenetluse täielikku asendamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise kaasotsustamisega;

59.  on seisukohal, et euroala juhtimise tugevdamiseks tuleks võtta piisavalt arvesse nende liikmesriikide huve, kes ei kuulu veel euroalasse (euroalaga peagi ühinevad riigid);

60.  tunnustab riikide parlamentide olulist rolli Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises korras, eelkõige nende rolli ELi õigusaktide ülevõtmisel riigi õigusesse, samuti rolli eel- ja järelkontrollis seadusandlike otsuste ja poliitikavalikute üle, mida teevad nende liikmed nõukogus, sealhulgas selle valdkondlikes koosseisudes; soovitab seepärast riikide parlamentide volitusi täiendada ja suurendada, võttes kasutusele nn rohelise kaardi menetluse, mille kohaselt saaksid riikide parlamendid esitada nõukogule kaalumiseks seadusandlikke ettepanekuid;

61.  austab riikide parlamentide rolli ja subsidiaarsuse põhimõtet, kuid tunnustab ELi ainupädevust ühise kaubanduspoliitika valdkonnas; nõuab sellega seoses selget piiri liidu ja liikmesriikide pädevuste vahel; märgib, et selline piir mõjuks positiivselt töökohtadele ja majanduskasvule nii ELis kui ka tema kaubanduspartnerite juures;

62.  teeb lisaks ettepaneku, et vastavalt paljudes liikmesriikides levinud tavale tuleks ELi mõlemale seadusandlikule kojale – nõukogule ja eriti Euroopa Parlamendile kui ainsale kodanike poolt otse valitud institutsioonile – anda seadusandlik algatusõigus, ilma et see piiraks komisjoni põhilist seadusandlikku eelisõigust;

63.  on arvamusel, et ELi toimimise lepingu artiklite 245 ja 247 kohaselt peaks mitte ainult nõukogul ja komisjonil, vaid ka Euroopa Parlamendil olema õigus esitada hagi Euroopa Kohtusse, kui Euroopa Komisjoni liige või endine liige rikub oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi, on süüdi tõsises üleastumises või ei vasta enam tingimustele, mis on nõutavad tema ametiülesannete täitmiseks;

64.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi uurimisõigust tuleks tugevdada ning anda talle konkreetsed, tegelikud ja selgelt määratletud volitused, mis vastavad paremini parlamendi poliitilisele tähtsusele ja pädevusele, sealhulgas õigus kuulata üle tunnistajaid, pääseda täielikult juurde dokumentidele, viia läbi uurimisi kohapeal ja määrata nõuete mittetäitmise korral karistusi;

65.  on veendunud, et ELi eelarvet tuleb toetada tõeliste omavahendite süsteemiga, juhindudes lihtsuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõtetest; toetab kõrgetasemelise omavahendite töörühma tööd soovitusi seoses ELi eelarve tulude mitmekesistamisega, sealhulgas uute omavahenditega, et vähendada kogurahvatulul põhinevate osamaksude osakaalu ELi eelarves, et teha lõpp liikmesriikide järgitavale õiglase vastutasu (juste retour) lähenemisviisile; nõuab sellega seoses kindlalt igasuguste tagasimaksete järkjärgulist kaotamist;

66.  teeb sellega seoses ettepaneku, et nii omavahendite kui ka mitmeaastase finantsraamistiku üle otsustamisel mindaks ühehäälsuselt üle kvalifitseeritud häälteenamusele, mis tähendaks nõukogu ja Euroopa Parlamendi tõelist kaasotsustamist kõikides eelarveküsimustes; kordab ettepanekut, et mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaeg kattuks Euroopa Parlamendi ja Euroopa täitevvõimu ametiajaga, ning rõhutab, et kõikide liidu ametite rahalised vahendid peaksid olema lahutamatu osa ELi eelarvest;

67.  rõhutab vajadust kohaldada mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmisel seadusandlikku tavamenetlust, et viia see kooskõlla otsustamismenetlusega, mida kasutatakse peaaegu kõigi ELi mitmeaastaste programmide, sealhulgas nende vastavate rahaeraldiste ning ELi eelarve puhul; on veendunud, et nõusolekumenetlus jätab Euroopa Parlamendi ilma otsustusõigusest, mis tal on iga-aastaste eelarvete vastuvõtmise suhtes, samas kui ühehäälsuse nõue nõukogus tähendab seda, et kokkulepe kujutab endast väikseimat ühist nimetajat, mis põhineb vajadusel vältida mõne üksiku liikmesriigi vetot;

68.  märgib, et ELi lepingu artiklis 13 määratletud institutsioonide loend erineb finantsmääruse artiklis 2 sätestatust; on seisukohal, et finantsmäärus kajastab juba praegust tava;

69.  leiab, et on olemas teatavad juhud, kus ELi toimimise lepingus sätestatu erineb aluslepingu vaimust ja tavast; on arvamusel, et need ebakõlad tuleb kõrvaldada kooskõlas demokraatia ja läbipaistvuse põhimõtetega;

70.  tuletab meelde, et igal institutsioonil on finantsmääruse artikli 2 punkti b kohaselt autonoomia täita oma eelarvejagu vastavalt finantsmääruse artiklile 55; juhib tähelepanu sellele, et selline autonoomia hõlmab ka olulist vastutust eraldatud rahaliste vahendite kasutamise eest;

71.  juhib tähelepanu sellele, et tulemuslik järelevalve selle üle, kuidas institutsioonid ja asutused ELi eelarvet täidavad, nõuab heas usus ja tulemuslikumat koostööd Euroopa Parlamendiga ning täielikku läbipaistvust rahaliste vahendite kasutamise osas, samuti kõikidelt institutsioonidelt iga-aastast dokumenti, mis käsitleb Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise käigus esitatud soovituste järelmeetmeid; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei pea sellest menetlusest kinni, ning on seisukohal, et selline pikka aega kestnud olukord on õigustamatu ja õõnestab kogu liidu mainet;

72.  märgib, et igale ELi institutsioonile ja asutusele eelarve täitmise kohta eraldi heakskiidu andmise menetlus on pikaajaline tava, mis on välja töötatud selleks, et tagada läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus ELi maksumaksjate ees, ning see on ELi rahaliste vahendite kasutamise asjakohasuse ja läbipaistvuse kontrollimise vahend; rõhutab, et sellega on tulemuslikult tagatud Euroopa Parlamendi õigus ja kohustus kontrollida üksikasjalikult kogu ELi eelarvet; tuletab meelde komisjoni 2014. aasta jaanuaris väljendatud seisukohta, et eranditult kõik institutsioonid on täiel määral seotud Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise käigus tehtud tähelepanekute järelmeetmete menetlusega ning peaksid tegema pidevalt koostööd, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuv toimimine;

73.  nõuab, et institutsioonid esitaksid Euroopa Parlamendile otse oma iga-aastased tegevusaruanded ning esitaksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus vastuseks Euroopa Parlamendi küsimustele täieliku teabe, et parlamendil oleks võimalik langetada eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlik otsus;

74.  on arvamusel, et ELi toimimise leping peab tagama Euroopa Parlamendile õiguse kontrollida üksikasjalikult kogu ELi eelarvet, mitte ainult komisjoni hallatavat osa; nõuab seetõttu tungivalt, et ELi toimimise lepingu II jaotise (rahandussätted) 4. peatükki vastavalt ajakohastataks, et lisada kõik institutsioonid ja asutused, kellele on selle peatükiga nähtud ette õigused ja kohustused, järgides finantsmääruses sätestatut;

75.  rõhutab, et kõik liikmesriigid peaksid olema kohustatud esitama iga-aastase deklaratsiooni ELi rahaliste vahendite kasutamise kohta;

76.  tunnustab kontrollikoja otsustavat rolli ELi eelarve parema ja arukama kulutamise tagamisel, pettuse, korruptsiooni ja ELi rahaliste vahendite ebaseadusliku kasutamise juhtumite tuvastamisel ning eksperdiarvamuse andmisel selle kohta, kuidas ELi rahalisi vahendeid paremini hallata; tuletab meelde kontrollikoja olulist rolli Euroopa avaliku auditeerimisasutusena;

77.  on seisukohal, et arvestades Euroopa Kontrollikoja olulist rolli ELi rahaliste vahendite kogumise ja kasutamise auditeerimisel, on ülioluline, et institutsioonid tema soovitusi täielikult arvesse võtaksid;

78.  märgib, et kontrollikoja koosseis ja ametisse nimetamise menetlus on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 285 ja 286; on seisukohal, et parlament ja nõukogu peaksid osalema kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel võrdsetel alustel, mis tagaks demokraatliku legitiimsuse, läbipaistvuse ja kõnealuste liikmete täieliku sõltumatuse; nõuab, et nõukogu aktsepteeriks täielikult parlamendi poolt pärast kontrollikoja liikme kandidaatide kuulamisi tehtud otsuseid;

79.  taunib asjaolu, et teatavad ametisse nimetamise menetlused on toonud kaasa konflikte Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kandidaatide küsimuses; rõhutab, et vastavalt aluslepingu sätetele on kandidaatide hindamine Euroopa Parlamendi kohustus; rõhutab, et niisugused konfliktid võivad kahjustada kontrollikoja häid töösuhteid eespool nimetatud institutsioonidega ja võivad potentsiaalselt tuua kaasa tõsiseid negatiivseid tagajärgi kontrollikoja usaldusväärsusele ja seeläbi ka tulemuslikkusele; on arvamusel, et nõukogu peaks ELi institutsioonide hea koostöö vaimus aktsepteerima otsuseid, mille Euroopa Parlament on pärast kuulamisi teinud;

80.  nõuab õigusliku aluse kehtestamist selliste liidu asutuste loomiseks, mis võivad täita täitevvõimu ja rakendamise eriülesandeid, mille neile on andnud Euroopa Parlament ja nõukogu kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega;

81.  juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt aluslepingutele annab Euroopa Parlament heakskiidu komisjoni tegevusele eelarve täitmisel; on seisukohal, et kuna kõik ELi institutsioonid ja organid haldavad oma eelarvet sõltumatult, tuleks Euroopa Parlamendile anda sõnaselge pädevus anda heakskiit kõigi institutsioonide ja organite eelarve täitmisele ning viimastel peaks olema kohustus teha Euroopa Parlamendiga täielikult koostööd;

82.  on seisukohal, et praegune aluslepingu ratifitseerimise menetlus on sellise riikideülese ühenduse jaoks nagu Euroopa Liit liiga jäik; teeb ettepaneku, et lepingute muudatused võiksid jõustuda kui mitte ELi-ülese rahvahääletuse tulemusena, siis pärast ratifitseerimist liikmesriikide neljaviiendikulise kvalifitseeritud enamuse poolt, olles saanud Euroopa Parlamendi nõusoleku;

83.  nõuab, et Euroopa Kohus saaks täieliku pädevuse kõigi ELi poliitikameetmete üle, mis puudutavad õiguslikke küsimusi, nagu on asjakohane demokraatlikus süsteemis, mis tugineb õigusriigi põhimõttele ja võimude lahususele;

Konstitueeriv protsess

84.  võtab endale kohustuse täita nendes olulistes põhiseaduslikes arengutes juhtrolli ning kavatseb õigeaegselt esitada oma ettepanekud aluslepingute muutmiseks;

85.  on arvamusel, et Rooma lepingu 60. aastapäev oleks sobiv aeg alustada arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle ning leppida kokku nägemuses Euroopa kodanike praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks, mis viib konvendini, mille ülesanne on valmistada Euroopa Liit ette tulevasteks aastakümneteks;

o
o   o

86.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Keskpangale, kontrollikojale, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/5-presidents-report_et.pdf
(2) ELT C 436, 24.11.2016, lk 49.
(3) ELT C 436, 24.11.2016, lk 47.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(5) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(6) http://ec.europa.eu/budget/mff/hlgor/library/reports-communication/hlgor-report_20170104.pdf
(7) Euroopa Kohtu arvamus, 2/13, 18. detsember 2014.
(8) ELT L 181, 29.6.2013, lk 57.
(9) ELT C 468, 15.12.2016, lk 176.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0378.
(11) ELT C 419, 16.12.2015, lk 185.
(12) ELT C 75, 26.2.2016, lk 109.
(13) ELT C 436, 24.11.2016, lk 2.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0382.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0395.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0294.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0049.
(18) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0050.
(19) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.
(20) ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.
(21) ELT C 13, 15.1.2016, lk 183.
(22) ELT C 313, 22.9.2015, lk 9.
(23) ELT C 62, 2.3.2013, lk 26.
(24) Eurobaromeetri standarduuring 84 – sügis 2015 ning Eurobaromeetri eriuuring Euroopa Parlamendile – juuni 2016.


Euroopa Liidu toimimise parandamine Lissaboni lepingu võimalusi kasutades
PDF 340kWORD 80k
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades (2014/2249(INI))
P8_TA(2017)0049A8-0386/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Lissaboni lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut ning mis allkirjastati 13. detsembril 2007. aastal,

–  võttes arvesse 9. mai 1950. aasta deklaratsiooni, milles öeldi, et Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine on Euroopa föderatsiooni esimene etapp,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse oma 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu kohta(1),

–  võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu mõju kohta Euroopa Liidu institutsioonilise tasakaalu kujunemisele(2),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu rakendamise kohta Euroopa Parlamendi suhtes(3),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. septembri 2015. aasta arvamust(4),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni(5),

–  võttes arvesse aruannet, mille analüüsirühm koostas Euroopa Ülemkogule Euroopa Liidu tuleviku kohta 2030. aastal,

–  võttes arvesse viie presidendi (komisjoni, nõukogu, eurorühma, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga (EKP)) aruannet Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta,

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2012.–2013. aasta aruannete kohta(6) ning põhiseaduskomisjoni arvamust selle kohta,

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A8‑0386/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ees seisavad suured väljakutsed, mida üksik liikmesriik üksinda lahendada ei suuda;

B.  arvestades, et muu hulgas majandus-, finants- ja sotsiaalkriisi tõttu on ELi kodanikud Euroopa projektis pettunud, mida näitab ka jätkuvalt madal osalemise määr Euroopa valimistel ning euroskeptikute ja avalikult Euroopa-vastaste poliitiliste jõudude kasvav populaarsus;

C.  arvestades, et teatud ettepanekuid, millega soovitakse lahendada liidu ees seisvaid probleeme ja tugevdada selle integratsiooni, et parandada liidu toimimist kodanike huvides, saab täielikult ellu viia ainult aluslepingu muutmisega; arvestades, et tuleks ette näha sätted kaheastmeliseks lähenemiseks ELi reformimisele (aluslepingute piires ja neist väljaspool); arvestades, et Lissaboni lepingul ja selle protokollide sätetel on veel kasutamata potentsiaali ning käesoleva resolutsiooni eesmärk on ainult hinnata aluslepingutes peituvaid õiguslikke võimalusi ELi toimimist parandada;

D.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu domineeriva rolli tõttu lükatakse jätkuvalt tagasi ühenduse meetodit ja selle kahetise legitiimsuse põhimõtet;

E.  arvestades, et ühenduse meetod tuleb säilitada ning seda ei tohi valitsustevaheliste otsustega nõrgestada, ka mitte neis valdkondades, kus kõik liikmesriigid ei täida osalemistingimusi; arvestades, et komisjoni rolli tuleb tugevdada, nii et komisjon saaks olla täielikult ja tõhusalt ühenduse meetodi eestvedaja;

F.  arvestades, et siseturg, mis lihtsustab kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist, on ELi nurgakivi;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament, mis on üldise hääleõigusega otse valitud ja seetõttu liidu tasandi demokraatia keskmes, kujutab endast kogu liidu parlamenti ning tal on tähtis roll ELi otsuste õiguspärasuse ja vastutuse tagamisel, sh ainult euroala puudutavate meetmete ja otsuste demokraatliku vastutuse tagamisel;

H.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 10 lõikele 2 esindab Euroopa Parlament liidu kodanikke, sõltumata nende kodakondsusest, ning nõukogu esindab riikide valitsuste kaudu liikmesriike;

I.  arvestades, et tuleks edendada riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelist poliitilist dialoogi ning parandada nn kollase või oranži kaardi kasutamise tegelikke võimalusi;

J.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu töömeetodeid tuleks muuta Euroopa Parlamendi suhtes läbipaistvamaks ning selle ülesandeid tuleks täita aluslepingu sätete piires;

K.  arvestades, et tõelise kahekojalise õigussüsteemi loomiseks, mille otsuste langetamine oleks demokraatlik ja läbipaistev, peaks nõukogu otsuseid langetama nõukogu üksainus seadusandlik koosseis, ning nõukogu muud valdkondlikud seadusandlikud koosseisud tuleks muuta ettevalmistavateks organiteks, nii nagu parlamendis komisjonid;

L.  arvestades, et vastutus ja kontroll koos on igasuguse institutsioonilise struktuuri stabiilsuse eeltingimus, eriti majanduse, eelarve ja rahaga seotud küsimustes; arvestades, et ELi majanduspoliitika tugineb liikmesriikide tugevale riiklikule isevastutusele, sh Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 125 sätestatud „mittevastutuse“ põhimõttele; arvestades, et Euroopa tasandile antud volituste suurendamiseks on vaja kokku leppida liikmesriikide riikliku suveräänsuse vähendamises;

M.  arvestades, et EL peaks edendama kõrgeimal tasemel inimõiguste ja põhivabaduste kaitset ning tuleb tagada, et EL, selle institutsioonid ja liikmesriigid austaksid ja kindlustaksid neid õigusi ja vabadusi;

N.  arvestades, et komisjoni täidesaatvat rolli tuleks majandus- ja eelarvepoliitika valdkonnas tugevdada;

O.  arvestades, et eurorühma käsitleva protokolli (nr 14) artiklis 2 ei ole sätestatud, et eurorühma president tuleb valida selle liikmete seast;

P.  arvestades, et komisjoni poliitilise legitiimsuse suurendamiseks majandusjuhtimise ja eelarve-eeskirjade rakendamise osas on väga tähtis, et komisjoni president oleks valitud Euroopa Parlamendi valimiste käigus selge ja mõistetava menetlusega;

Q.  arvestades, et Lissaboni lepinguga kinnitati veel kord õigusraamistik, millest lähtuvalt Euroopa Kontrollikoda edendab avalikku aruandekohustust ning aitab Euroopa Parlamendil ja nõukogul teostada järelevalvet ELi eelarve täitmise üle, aidates seeläbi kaitsta kodanike finantshuve; arvestades, et ELi toimimise lepingu artikliga 318 on ette nähtud täiendav parlamendi ja komisjoni vaheline dialoog ning see peaks edendama ELi eelarve täitmisel tulemuslikkuse kultuuri;

R.  arvestades, et Euroopa Liidu institutsioonid ja ametid, eelkõige Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning eriti Euroopa Parlament peaksid oma igapäevases töös kontrollima horisontaalse ja vertikaalse subsidiaarsuse põhimõtte järgimist Euroopa Liidus; arvestades, et Euroopa Liidu institutsioonid peaksid võtma arvesse Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rolli õigusraamistikus ja arvestama nende seisukohtadega;

S.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 137 ja protokolli (nr 14) kohaselt on eurorühm mitteametlik organ;

T.  arvestades, et kuue seadusandliku akti paketi ja kahe seadusandliku akti paketi määrustega eurorühmale pandud uued ülesanded, samuti asjaolu, et eurorühma ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESMi) juhatajate nõukogu liikmed on samad isikud ning eurorühma esimees ja ESMi juhatajate nõukogu esimees on sama isik, annavad eurorühmale majandusjuhtimises tegelikult otsustava rolli;

U.  arvestades, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust ei kasutata praegu piisavalt; arvestades, et täies mahus kasutust leides võiks see aidata majanduse tasakaalustamatust juba varases etapis korrigeerida, anda täpse ülevaate iga liikmesriigi ja liidu kui terviku olukorrast, hoida ära kriise ning aidata parandada konkurentsivõimet; arvestades, et on vaja suuremat struktuurilist lähenemist liikmete vahel, kuna see aitab suurendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust; arvestades, et seetõttu tuleks majandus- ja rahaliidu loomine kiiresti lõpule viia, samuti on vaja jõupingutusi, et muuta selle institutsiooniline struktuur legitiimsemaks ja demokraatlikule kontrollile paremini alluvaks;

V.  arvestades, et majandus- ja rahaliidu institutsiooniline raamistik tuleks muuta tõhusamaks ja demokraatlikumaks, et parlament ja nõukogu oleksid võrdväärsed kaasseadusandjad, komisjonil oleks täidesaatva võimu roll, riikide parlamendid kontrolliksid paremini riikide valitsuste tegevust ELi tasandil, Euroopa Parlament kontrolliks ELi tasandil otsuste tegemist ning Euroopa Kohtul oleks suurem roll;

W.  arvestades, et liidu olemasolevat majanduspoliitika raamistikku tuleb paremini kohaldada ja jõustada, lisaks on vaja majanduspoliitika uusi õigussätteid ja otsustavaid struktuurireforme konkurentsivõime, majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas;

X.  arvestades, et tuleks lihtsustada Euroopa poolaasta protsessi ning muuta see sihipärasemaks ja demokraatlikumaks, tugevdades parlamendi vastavaid kontrollivolitusi ning andes parlamendile läbirääkimiste eri etappides tähtsama rolli;

Y.  arvestades, et ELi toimimise leping on asetanud Euroopa Parlamendi iga-aastases eelarvemenetluses nõukoguga võrdsele tasemele; arvestades, et Lissaboni lepingut on rakendatud eelarve valdkonnas ainult osaliselt, peamiselt seetõttu, et puuduvad tõelised omavahendid;

Z.  arvestades, et liidu eelarve kasutamist tuleks ühtlustada, selle sissetulekud peaksid pärinema tõelistest omavahenditest ning mitte valdavalt rahvamajanduse kogutulust sõltuvatest sissemaksetest, ning mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise menetluses tuleks vastavalt aluslepingutele asendada ühehäälsuse nõue kvalifitseeritud häälteenamusega;

AA.  arvestades, et vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (finantsmäärus) artiklile 21 ei takista eelarve universaalsuse põhimõte liikmesriikide rühmal määrata ELi eelarvele rahalist toetust või seostada konkreetne tulukirje konkreetse kuluartikliga, nagu juba tehakse näiteks tihevooreaktori puhul otsuse 2012/709/Euratom alusel;

AB.  arvestades, et sihtotstarbeline tulu finantsmääruse artikli 21 mõistes ei ole mitmeaastase finantsraamistiku määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 põhjenduse 8 kohaselt osa mitmeaastasest finantsraamistikust ega kuulu seega selles sätestatud piirmäärade kohaldamisalasse;

AC.  arvestades, et omavahendite süsteem ei keela omavahendite rahastamist ainult liikmesriikide rühma poolt;

AD.  arvestades, et liidule tuleks ette näha suurendatud investeerimissuutlikkus, tagades olemasolevate struktuurifondide optimaalsema kasutuse ja kasutades Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, samuti suurendades Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi võimekust;

AE.  arvestades, et arutatakse fiskaalvõimekuse loomist euroalal ja selle kujundust, rahastamist, sekkumise viise ja liidu eelarvesse integreerimise tingimusi;

AF.  arvestades, et siseturu kasvupotentsiaali tuleks teenuste, digitaalse ühtse turu, energialiidu, pangandusliidu ning kapitaliturgude liidu valdkonnas suuremal määral ära kasutada;

AG.  arvestades, et vastavalt aluslepingutele võitleb liit sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning põlvkondade solidaarsust;

AH.  arvestades, et ühtse turu tugevdamisega peaks kaasnema ka suurem koordineerimine maksustamise valdkonnas;

AI.  arvestades, et tuleb tagada ja säilitada vaba liikumise õigus ja töötajate õigused, kasutades täielikult ära Lissaboni lepingu potentsiaali;

AJ.  arvestades, et liidu seadusandja võib võtta vastu sotsiaalkindlustuse valdkonna meetmeid, mis on vajalikud töötajatele, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 48; arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 153 on liidu seadusandjal õigus võtta vastu meetmeid ka töötajate muude sotsiaalsete õiguste kaitseks lisaks vaba liikumise õigusele;

AK.  arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktidele a–i võib liidu seadusandja võtta sotsiaalpoliitika valdkonnas minimaalse ühtlustamise meetmeid; arvestades, et sellised seadused ei tohi mõjutada liikmesriikide õigust määrata kindlaks oma sotsiaalkindlustussüsteemide aluspõhimõtted; arvestades, et sellised seadused ei tohi riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide rahalist tasakaalu oluliselt mõjutada; arvestades, et sotsiaalpoliitika ühtlustamiseks seatud piirid jätavad liidu seadusandjale siiski teatud ruumi meetmete võtmiseks sotsiaalpoliitika valdkonnas;

AL.  arvestades, et naistele ja meestele võrdse töö või võrdse väärtusega töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 157, ei ole siiani ellu viidud;

AM.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse toimimises ja rakendamises on puudujääke ning seda olukorda on vaja parandada, et see toimiks tõhusalt ja oleks tõeline osalusdemokraatia ja kodanikuaktiivsuse vahend;

AN.  arvestades, et aluslepingutes (ELi toimimise lepingu artiklis 45) sätestatud liikumisvabadus, eelkõige töötajate vaba liikumise õigus, on ühtse turu rajamise lõpuleviimise peamine tõukejõud;

AO.  arvestades, et liit peab suurendama ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) tulemuslikkust, järjepidevust ja aruandekohustust, mida saab teha aluslepingute kehtivate sätete kasutamise abil, minnes järjest suurema arvu välispoliitika valdkondade puhul ühehäälsuse nõudelt üle kvalifitseeritud häälteenamusele, samuti rakendades vajaduse korral paindlikkuse ja tõhustatud koostöö sätteid;

AP.  arvestades, et hiljutised julgeolekuprobleemid, nendest mõned ELi piiride vahetus läheduses, on esile toonud vajaduse kujundada järk-järgult välja ühine kaitsepoliitika ja lõpuks ühine kaitse; arvestades, et alusleping juba sisaldab selgeid sätteid selle tegemise võimaluste kohta, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklites 41, 42, 44 ja 46;

AQ.  arvestades, et mis puudutab liidu ainupädevust ja juba kasutatavaid liidu jagatud pädevusi, tuleb tagada väline esindatus liidu huvides; arvestades, et valdkondades, kus liit ei ole oma jagatud pädevusi veel kasutanud, on liikmesriikidel kohustus teha liiduga tõsist koostööd ja hoiduda meetmetest, mis võiksid liidu huvisid kahjustada;

AR.  arvestades, et rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel foorumitel peaks liidu ja liikmesriikide positsioon olema kooskõlastatud ja struktureeritud, et suurendada nii liidu kui ka liikmesriikide mõju nendes organisatsioonides ja foorumitel;

AS.  arvestades, et rahvusvaheliste kohustuste võtmine liidu või liikmesriikide poolt ei tohi piirata riikide parlamentide ega Euroopa Parlamendi rolli vaid kummitempli funktsiooniga;

AT.  arvestades, et pagulaskriis on näidanud, et EL vajab ühist varjupaiga- ja sisserändepoliitikat, mis peaks tagama ka varjupaigataotlejate õiglase jaotamise ELis;

AU.  arvestades, et diskrimineerimine näiteks soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste (poliitiliste või muude), rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, soolise identiteedi või seksuaalse sättumuse tõttu on jätkuvalt probleemiks kõikides liikmesriikides;

AV.  arvestades, et hiljutine kriis on näidanud, et õigussätete lähendamisest ei piisa, et tagada siseturu või vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala toimimine, kuna ühtlustatud õigussätteid rakendatakse erinevalt;

AW.  arvestades, et liidu seadusandja ei tohi anda liidu asutustele kaalutlusõigust küsimustes, mis nõuavad poliitiliste valikute tegemist;

AX.  arvestades, et liidu seadusandja peab tagama liidu austuste otsuste ja tegevuse üle piisava poliitilise kontrolli;

AY.  arvestades, et liikmesriikide suutmatus täita Euroopa Liidu tippkohtumistel ja Euroopa Ülemkogul vastu võetud kokkuleppeid õõnestab tõsiselt ELi institutsioonide usaldusväärsust ning seepärast on vaja tõhusamalt tagada nende rakendamine;

1.  märgib, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid seisavad silmitsi enneolematute väljakutsetega, nagu pagulaskriis, välispoliitilised probleemid vahetus naabruses, terrorismivastane võitlus, globaliseerumine, kliimamuutused, demograafilised arengud, töötus, finants- ja võlakriisi põhjused ja tagajärjed, vähene konkurentsivõime ning selle sotsiaalsed tagajärjed mitmes liikmesriigis, ning vajadus tugevdada ELi siseturgu, millega tuleb tõsisemalt tegeleda;

2.  rõhutab, et üksikud liikmesriigid ei suuda neid probleeme piisavalt hästi lahendada ja seetõttu on vaja liidu ühist reageeringut, mis põhineks mitmetasandilise valitsemise põhimõtte järgimisel;

3.  tuletab meelde, et siseturg, mis lihtsustab kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist, on ELi nurgakivi; tuletab ka meelde, et erandite tegemine siseturul moonutab liidus konkurentsi ja kaotab võrdsed võimalused;

4.  rõhutab, et liit peab taastama oma kodanike kadunud kindlustunde ja usalduse, suurendades oma otsuste tegemise läbipaistvust ning institutsioonide, asutuste ja mitteametlike organite (nt eurorühm) vastutust, tugevdades institutsioonide koostööd ja parandades oma tegutsemissuutlikkust;

5.  juhib tähelepanu sellele, et kõikide Lissaboni lepingu sätete potentsiaali ei ole veel täielikult ära kasutatud, kuigi need sisaldavad mõningaid vajalikke vahendeid, mida oleks võidud rakendada mõne liidu ees seisva kriisi ärahoidmiseks, või mida oleks võidud kasutada toimetulekuks praeguste probleemidega, ilma et oleks olnud vaja algatada aluslepingu läbivaatamist lühiajalises perspektiivis;

6.  rõhutab, et ühenduse meetod on liidu toimimiseks kõige sobilikum, sellel on valitsustevahelise meetodi ees mitmeid eeliseid, sest see on ainuke, mis võimaldab suuremat läbipaistvust, tõhusust, kvalifitseeritud häälteenamust nõukogus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigust tegutseda võrdväärsete kaasseadusandjatena, samuti takistab institutsioonide vastutuse killustumist ning konkureerivate institutsioonide teket;

7.  on seisukohal, et valitsustevahelised lahendused peaksid jääma viimaseks abinõuks, mida kasutatakse rangetel tingimustel, eelkõige järgides liidu õigust, Euroopa integratsiooni süvendamise eesmärki ja jättes mitteosalevatele liikmesriikidele liitumise võimaluse, ning usub, et need tuleks võimalikult kiiresti asendada liidu menetlustega, seda isegi valdkondades, kus kõik liikmesriigid ei vasta osalemise tingimustele, et liit saaks täita oma ülesandeid ühes institutsioonilises raamistikus; on seda arvestades vastu uute institutsioonide loomisele väljaspool liidu raamistikku ning taotleb jätkuvalt, et ESM lisataks liidu õigusesse, tingimusel et kehtib nõuetekohane demokraatlik aruandekohustus, ning et liidu õigusesse lisataks ka fiskaalkokkuleppe asjakohased sätted, nagu oli majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus ette nähtud, tuginedes pakti rakendamise kogemuste hindamisele; rõhutab, et tegelikku otsustusprotsessi ja finantskohustusi ei tohi teineteisest lahutada;

8.  rõhutab, et otse valitud Euroopa Parlament täidab tähtsat rolli liidu õiguspärasuse tagamisel ning muudab ELi otsustussüsteemi kodanike ees vastutavaks, tagades liidu tasandil nõuetekohase parlamentaarse kontrolli täitevvõimu üle ning õigusaktide vastuvõtmise seadusandliku kaasotsustusmenetluse kaudu, mille kohaldamisala tuleks laiendada;

9.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on kogu liidu parlament ning leiab, et on vaja tagada nõuetekohane demokraatlik vastutuskohustus ka nendes valdkondades, kus kõik liikmesriigid ei osale, sealhulgas euroala spetsiifilistes meetmetes ja otsustes;

10.  on seisukohal, et riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelist poliitilist dialoogi tuleks intensiivistada ning sisukamaks ning tugevamaks muuta, ilma seejuures vastavaid põhiseaduslikke pädevusi ületamata; juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et riikide parlamentidel on parimad võimalused volitada ja kontrollida riiklikul tasandil oma valitsuste tegevust Euroopa asjade valdkonnas, samal ajal kui Euroopa Parlament peaks tagama Euroopa Liidu täidesaatva võimu demokraatliku vastutuskohustuse ja õiguspärasuse;

11.  peab äärmiselt vajalikuks muuta ELi institutsioone ning poliitiliste otsuste tegemist läbipaistvamaks ja avatumaks; ärgitab tegema suuremaid jõupingutusi, et vaadataks läbi määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ning direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel;

12.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu teisese õigusega on võimalik tugevdada Euroopa Parlamendi uurimisõigust ja Euroopa kodanikualgatust ning palub veel kord, et komisjon teeks ettepaneku Euroopa kodanikualgatuse määrus läbi vaadata;

13.  peab vajalikuks, et komisjon reformiks Euroopa kodanikualgatust kui demokraatliku kaasamise toimivat vahendit, võttes arvesse 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni(8); palub komisjonil muu hulgas suurendada üldsuse teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest ja pöörata sellele rohkem tähelepanu, lisaks palub muuta veebis allkirjade kogumise tarkvara kasutajasõbralikumaks ja puuetega inimestele ligipääsetavaks, anda asjakohaseid ja terviklikke õiguslikke ja praktilisi juhiseid, kaaluda spetsiaalsete Euroopa kodanikualgatuse büroode loomist oma esinduste juures igas liikmesriigis, selgitada üksikasjalikult Euroopa kodanikualgatuse tagasilükkamise põhjuseid ja otsida võimalusi tagasilükatud algatuses sisaldunud ettepanekute edastamiseks asjakohasematele asutustele, kui need ettepanekud ei kuulu komisjoni pädevusalasse;

14.  leiab, et Euroopa vabatahtlikul teenistusel on Euroopa kodakondsuse loomises oluline osa ning soovitab seepärast komisjonil uurida, kuidas oleks võimalik lihtsustada noorte osalemist;

Institutsiooniline ülesehitus, demokraatia ja vastutus

Parlamendid

15.  nõuab Euroopa Parlamendi seadusandlike volituste ja kontrolliõiguste tagamist, konsolideerimist ja tugevdamist, kaasa arvatud institutsioonidevaheliste kokkulepete abil ning vastava õigusliku aluse kasutamise kaudu komisjonis;

16.  leiab, et Euroopa Parlament peab reformima oma töömeetodeid, et eesseisvate probleemidega toime tulla, tugevdama oma poliitilise kontrolli teostamist komisjoni üle, sealhulgas seoses liidu õigustiku rakendamise ja kohaldamisega liikmesriikides, piirates esimese lugemise kokkulepete arvu üksnes kiireloomuliste erandjuhtudega ning läbikaalutud, selgelt väljendatud otsustega, ning muutma nimetatud juhtudel kokkuleppe vastuvõtmiseni viinud menetlused läbipaistvamaks; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Parlament tegi oma 11. novembri 2015. aasta resolutsioonis valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimise kohta(9) ettepaneku ühtlustada veelgi oma valimiskorda;

17.  teatab kavatsusest kasutada rohkem seadusandlikke algatusraporteid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 225;

18.  on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks oma peakorteris ja kõikides delegatsioonides liikmesriikides võtma kasutusele sisenemisregistri, et kodanikud saaksid dokumente isiklikult üle anda koos sisu kinnitamisega;

19.  on seisukohal, et tuleks võtta kasutusele Euroopa Parlamendi elektrooniline ametlik teataja, et kinnitada kõikide parlamendi poolt heaks kiidetud resolutsioonide ja raportite ehtsust;

20.  ergutab pidama riikide parlamentidega dialoogi seadusandlike ettepanekute sisu teemal; rõhutab siiski, et otsused tuleb teha põhiseadusliku pädevuse tasandil ning et riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi otsustuspädevus on selgelt piiritletud: esimesed peavad täitma Euroopa küsimustega seotud ülesandeid oma riigi põhiseaduste alusel, kontrollides eelkõige oma riikide valitsusi, kes kuuluvad Euroopa Ülemkogusse ja nõukogusse, sest see on nende jaoks kõige sobivam tasand Euroopa seadusandliku protsessi sisu otseseks mõjutamiseks ja selle üle kontrolli teostamiseks; on seepärast vastu otsustamispädevusega ühiste parlamentaarsete organite loomisele;

21.  rõhutab, kui tähtis on Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheline koostöö sellistes ühisorganites nagu Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents (COSAC), ühise välis- ja julgeolekupoliitika parlamentidevaheline konverents ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 13 kohaselt korraldatav konverents, mis peaks toimuma konsensuse, teabevahetuse ja konsulteerimise põhimõtte alusel, et teostada kontrolli oma asjaomaste valitsusasutuste üle; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles osalema parlamentidevahelistel kohtumistel kõrgel poliitilisel tasemel; rõhutab, et on vaja tihedamat koostööd Euroopa Parlamendi komisjonide ja riikide parlamentide komisjonide vahel nendes ühisorganites, suurendades ühtekuuluvust, läbipaistvust ja vastastikust teabevahetust;

22.  ergutab parlamentaarse kontrolli alaste parimate tavade vahetamist riikide parlamentide vahel, näiteks korraldades korrapärastelt arutelusid ministrite ja erikomisjonide vahel enne ja pärast nõukogu koosolekuid ning volinikega sobiva ajavahemiku jooksul, samuti kohtumisi riikide parlamentidega teabe vahetamiseks Euroopa Parlamendi liikmetega; ergutab ametnike vahetamist Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide institutsioonide ja fraktsioonide administratsioonide vahel;

23.  leiab, et on vaja hoida ära ELi õigusaktide ülereguleerimist liikmesriikide poolt ning et riikide parlamentidel on siin keskne roll;

Euroopa Ülemkogu

24.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on kvalifitseeritud häälteenamuse mittekasutamisega saatnud liiga sageli seadusandlikke küsimusi Euroopa Ülemkogusse; leiab, et Euroopa Ülemkogu tava „anda nõukogule ülesandeid“ ületab talle aluslepingutega antud strateegilise suunaja rolli ning on seega vastuolus aluslepingute sisu ja eesmärgiga, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõikes 1 ning milles öeldakse, et Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks liidu üldised poliitilised suunad ja prioriteedid, kuid ei täida seadusandja ülesandeid; peab vajalikuks parandada Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi töiseid suhteid;

25.  tuletab meelde, et komisjoni presidendi valib Euroopa Parlament Euroopa Ülemkogu ettepaneku põhjal, võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi ning pärast asjakohaseid konsultatsioone, ning seepärast peavad Euroopa erakonnad tegema oma juhtivad kandidaadid teatavaks, nagu tehti 2014. aastal, et anda inimestele valik, kes peaks saama komisjoni presidendiks; tunneb heameelt komisjoni presidendi ettepaneku üle muuta Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkulepet, mis puudutab volinike osalemist kandidaatidena Euroopa Parlamendi valimistel;

26.  tuletab lisaks meelde, et ehkki see ei ole Euroopa Parlamendi huvides, on võimalik Euroopa Ülemkogu eesistuja ülesanded komisjoni presidendi ülesannetega ühendada;

27.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles kasutama sillaklauslit (Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõige 7), võimaldamaks minna ühehäälsuselt üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele nendel juhtudel, kus aluslepingud nõuavad praegu ühehäälsust;

28.  palub, et Euroopa Parlamendi president teavitaks esimeeste konverentsi eelnevalt seisukohtadest, mida ta kavatseb Euroopa Ülemkogus peetavas kõnes tõstatada;

Nõukogu

29.  teeb ettepaneku muuta nõukogu tõeliseks seadusandlikuks kojaks, vähendades selleks Euroopa Ülemkogu otsusega nõukogu koosseisude arvu, luues seeläbi tõelise kahekojalise õigussüsteemi, millesse on kaasatud nõukogu ja Euroopa Parlament ning milles komisjon tegutseks täidesaatva võimuna; teeb ettepaneku kaasata nõukogu praegu tegutsevad spetsialiseerunud seadusandlikud koosseisud sarnaselt Euroopa Parlamendi komisjonidega ettevalmistavate kogudena seadusandliku nõukogu töösse;

30.  rõhutab, kui tähtis on tagada nõukogu seadusandlike otsuste tegemise üldine läbipaistvus, parandades samal ajal dokumentide ja teabe vahetamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel ning andes parlamendi esindajatele vaatlejana juurdepääs nõukogu ja selle organite koosolekutele, eriti seadusandlusega seotud juhtudel;

31.  usub, et eurorühma esimehe ning majandus- ja rahandusküsimuste voliniku ametikohad on võimalik ühendada, ning soovitaks sellisel juhul, et komisjoni president nimetaks antud voliniku komisjoni asepresidendiks; leiab, et kui fiskaalvõimekus ja Euroopa Valuutafond on kord loodud, võiks kõnealusele volinikule anda kõik vajalikud vahendid ja võimalused kehtiva majanduse juhtimise raamistiku kohaldamiseks ja jõustamiseks ning euroala arengu optimeerimiseks koostöös euroala liikmesriikide rahandusministritega, nagu kirjeldatud tema 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis euroala eelarvesuutlikkuse kohta(10);

32.  nõuab, et kehtivas aluslepingute raamistikus kohaldataks eurorühma esimehele ja liikmetele demokraatliku aruandluskohustuse mehhanismi Euroopa Parlamendi ees, nimelt peaks esimehel olema kohustus vastata parlamendi küsimustele; nõuab lisaks kodukorra vastuvõtmist ja tulemuste avaldamist;

33.  nõuab, et nõukogu läheks täielikult üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, kui see on aluslepingute järgi võimalik, ning loobuks tavast anda vaidlusalused õigusloomevaldkonnad üle Euroopa Ülemkogule, sest see on vastuolus aluslepingute sõnastuse ja mõttega, milles on sätestatud, et Euroopa Ülemkogu võib otsuseid ühehäälselt vastu võtta ning peaks seda tegema ainult ulatuslike poliitiliste eesmärkide, mitte õigusaktidega seotud küsimustes;

34.  on kindlalt otsustanud tõhustatud koostööd käsitlevad aluslepingu sätted täielikult ellu rakendada, võttes kohustuse mitte nõustuda ühegi uue tõhustatud koostöö ettepanekuga, kui osalevad liikmesriigid ei kohustu omalt poolt kasutusele võtma Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 333 ette nähtud sillaklauslit, et minna ühehäälsuselt üle kvalifitseeritud häälteenamusele ja seadusandlikult erimenetluselt seadusandlikule tavamenetlusele;

35.  rõhutab, kui oluline on kasutada täielikult ära Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 sätestatud tõhustatud koostöö menetlust, eriti euroala liikmesriikide vahel, nii et liikmesriigid, kes soovivad kasutada omavahel tõhustatud koostööd valdkondades, kus liidul ei ole ainupädevust, saaksid selle mehhanismi kaudu edendada liidu eesmärkide saavutamist ja tugevdada oma integreerumist, järgides ELi toimimise lepingu artiklites 326–334 sätestatud korda;

Komisjon

36.  on kindlalt otsustanud tugevdada Euroopa Parlamendi rolli komisjoni presidendi valimisel, tõhustades ametlikke konsultatsioone parlamendi fraktsioonide ja Euroopa Ülemkogu eesistuja vahel, nagu on ette nähtud 11. deklaratsioonis, mis on lisatud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile, millega võeti vastu Lissaboni leping, eesmärgiga tagada, et Euroopa Ülemkogu võtaks Euroopa Parlamendile ametissenimetamiseks kandidaadi esitamisel täielikult arvesse valimistulemusi, nii nagu tehti 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel;

37.  kordab, et kõik komisjoni ettepanekud peavad olema täielikult põhjendatud ja nendega peab kaasnema üksikasjalik mõju hindamine, sealhulgas inimõigustele avalduva mõju hindamine;

38.  on seisukohal, et komisjoni presidendi sõltumatust saaks suurendada, kui iga liikmesriik esitaks vähemalt kolm mõlemast soost kandidaati, keda valitud president saaks oma komisjoni koostamiseks kaaluda;

39.  nõuab ELi/euroala paremat kooskõlastamist ja võimaluse korral selle paremat esindamist rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides, ning juhib tähelepanu sellele, et ELi toimimise lepingu artikli 138 lõige 2 annab õigusliku aluse meetmete vastuvõtmiseks, et tagada ELi/euroala ühtne esindamine rahvusvahelistes institutsioonides ja konverentsidel;

40.  nõuab, et Euroopa Parlamendis seataks sisse ametlik ja korrapärane dialoog liidu välissuhetes esindamist puudutavates küsimustes;

41.  tuletab meelde, et komisjon, liikmesriigid, Euroopa Parlament ja nõukogu peavad kõik oma pädevuse piires aitama Euroopa Liidu õigust ja põhiõiguste hartat palju paremini kohaldada ja rakendada;

Kontrollikoda

42.  tunnistab, et kontrollikojal on otsustav roll Euroopa Liidu vahendite parema ja arukama kulutamise tagamisel; tuletab meelde, et lisaks kontrollikoja olulisele kohustusele anda teavet raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, on kontrollikojal parim positsioon selleks, et esitada parlamendile teavet, mis on vajalik parlamendi ülesannete täitmiseks ja Euroopa eelarve üle demokraatliku ja volitustekohase kontrolli teostamiseks, samuti on kontrollikojal kõige paremad võimalused pakkuda teavet liidu rahastatavas tegevuses ja poliitikavaldkondades saavutatud tulemuste ja väljundite kohta, et parandada nende majandamist, tõhusust ja tulemuslikkust; soovitab seetõttu Euroopa Kontrollikoda tugevdada; ootab, et kontrollikoda oleks jätkuvalt pühendunud sõltumatusele, ausameelsusele, erapooletusele ja professionaalsusele, luues samal ajal tugevaid töösuhteid oma sidusrühmadega;

43.  on seisukohal, et nõukogu pidev koostööst keeldumine ei võimalda parlamendil langetada eelarve täitmisele heakskiidu andmise küsimuses teadlikku otsust, mis aga omakorda kahjustab pöördumatult kodanike muljet ELi institutsioonide usaldusväärsusest ja ELi vahendite kasutamise läbipaistvusest; on veendunud, et selline koostöövalmiduse puudumine kahjustab ka institutsioonide toimimist ja õõnestab aluslepingutes ette nähtud poliitilist kontrolli eelarve haldamise üle;

44.  rõhutab, et kontrollikoja koosseis ja ametisse nimetamise menetlus on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 285 ja 286; on seisukohal, et parlament ja nõukogu peaksid osalema kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel võrdsetel alustel, mis tagaks demokraatliku legitiimsuse, läbipaistvuse ja liikmete täieliku sõltumatuse; nõuab, et nõukogu järgiks parlamendi poolt pärast kontrollikoja liikmekandidaatide kuulamisi tehtud otsuseid;

Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

45.  kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles parandama koostöö korraldust Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, seda ka seadusandluseelses etapis mõju hindamise ajal, tagamaks, et nende seisukohti ja hinnanguid saaks kogu õigusloome protsessis arvesse võtta;

Ametid

46.  rõhutab, et kui liidu ametitele antakse rakendusvolitused, peab liidu seadusandja teostama liidu ametite otsuste ja tegevuse üle piisavat kontrolli; tuletab meelde, et tõhus kontroll tähendab muu hulgas liidu ameti juhtivtöötajate ametissenimetamist ja ametist vabastamist, osalemist liidu ameti järelevalvenõukogus, vetoõigust liidu ameti teatud otsuste suhtes, teavituskohustusi ja läbipaistvuse eeskirju, samuti eelarvega seotud õigusi liidu ameti eelarve osas;

47.  kaalub võimalust võtta rakendusvolitustega liidu ametite jaoks vastu raammäärus, milles oleks sätestatud liidu seadusandja teostatava poliitilise kontrolli mehhanism, samuti Euroopa Parlamendi õigus määrata ametisse ja vabastada ametist liidu ameti juhtivtöötajaid, osalemine liidu ametite järelevalvenõukogus, vetoõigus liidu ameti teatud otsuste suhtes, teavituskohustused ja läbipaistvuse eeskirjad, samuti eelarvega seotud õigused liidu ameti eelarve osas;

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimine

48.  rõhutab, kui tähtis on Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõte, mis on kõigi liidu institutsioonide ja organite jaoks siduv, ning kui tähtsad on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitlevas protokollis (nr 2) sisalduvad vahendid; tuletab sellega seoses meelde riikide parlamentidele ja Regioonide Komiteele määratud vastavaid rolle; soovitab, et protokollis sätestatud tähtaega seadusandlike aktide eelnõude edastamiseks tõlgendataks paindlikult ning palub komisjonil anda põhjendatud arvamustele kvaliteetsemad vastused;

49.  tuletab riikide parlamentidele meelde, et neil on tähtis roll subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamise järelevalves; juhib tähelepanu sellele, et riikide parlamentide ametlik kohustus tagada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte annab selles osas palju võimalusi, kuid praktilist koostööd riikide parlamentide vahel tuleb tugevdada, muu hulgas ka selleks, et nad saaksid omavahel tihedat koostööd tehes kokku vajaliku kvoorumi vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) artikli 7 lõikele 3;

50.  rõhutab, et ELi toimimise lepingu artikkel 9 aitab tagada ELi õigus- ja poliitikameetmete sotsiaalsete tagajärgede arvessevõtmist;

Majandus- ja rahaliidu laiendamine ja tugevdamine

51.  tuletab meelde, et majandus- ja rahaliidu edasine areng peab põhinema olemasolevatel õigusaktidel ning lähtuma neist ja nende rakendamisest, lisaks peab see olema seotud sotsiaalse mõõtme tugevdamisega;

52.  nõuab majandus- ja rahaliidu edasisi reforme, et muuta majandus- ja rahaliit tõhusamaks ja demokraatlikumaks, kellel on suurem suutlikkus integreeruda liidu institutsioonilisse raamistikku, kus komisjon tegutseb täidesaatva võimuna ning parlament ja nõukogu kaasseadusandjatena;

Majanduspoliitikat käsitlev uus õigusakt

53.  tuletab meelde oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevate probleemide kohta Euroopa Liidus(11), milles esitati idee võtta seadusandliku tavamenetluse teel vastu lähenemisreeglistik, et luua majanduspoliitika koordineerimiseks tõhusam raamistik (teatud arvu lähenemiskriteeriumitega, mis tuleks kindlaks määrata), mis oleks avatud kõikidele liikmesriikidele ja mida toetaks stiimulitel põhinev mehhanism;

54.  on veendunud, et tuleb kehtestada piiratud arv olulisi valdkondi struktuurireformide jaoks, mis suurendavad Euroopa sotsiaalse turumajanduse tugevdamise nimel viie aasta jooksul konkurentsivõimet, kasvupotentsiaali, tegelikku majanduslikku lähenemist ja sotsiaalset ühtekuuluvust, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3;

55.  rõhutab, kui tähtis on ELi institutsioonide ja liikmesriikide pädevusvaldkondade selge jaotus, mis suurendaks liikmesriikide isevastutust ja riikide parlamentide rolli programmide rakendamisel;

56.  nõuab, et olemasolevaid vahendeid koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikliga 136 kasutataks paremini, et soodustada uute meetmete vastuvõtmist ja rakendamist euroalal;

Lihtsustatud, sihipärasem ja demokraatlikum Euroopa poolaasta protsess

57.  juhib tähelepanu väiksema arvu ja sihipärasemate riigipõhiste soovituste vajalikkusele, mis tugineksid lähenemisjuhendis kehtestatud poliitikaraamistikule ja iga-aastasele majanduskasvu analüüsile ning iga liikmesriigi esitatud konkreetsetele ettepanekutele ja oleksid kooskõlas oma vastavate põhiliste reformieesmärkidega, mis oleksid määratletud suure hulga struktuurireformide seast, millega soodustatakse konkurentsivõimet, tegelikku majanduslikku lähenemist ja sotsiaalset sidusust;

58.  rõhutab rahvastikusuundumuste tähtsust Euroopa poolaasta jaoks ja palub seda näitajat senisest rohkem arvesse võtta;

59.  tuletab meelde, et majandusdialoogi mehhanismid on juba loodud, eelkõige esimese ja teise majanduse juhtimise paketi raames toimuva majandusdialoogi näol; peab seda tõhusaks töövahendiks, mis annab parlamendile Euroopa poolaasta raames olulisema rolli, tihendades dialoogi parlamendi, nõukogu, komisjoni ja eurorühma vahel, ning teeb ettepaneku muuta parlamendi kontrolliroll Euroopa poolaasta raames ametlikuks, kehtestades selle institutsioonidevahelise kokkuleppega, mida parlament on korduvalt nõudnud; tervitab ja ergutab riikide parlamentide kaasamist riigi tasandil ja koostööd Euroopa Parlamendiga Euroopa poolaasta raames, samuti majanduse juhtimist üldisemalt, nt Euroopa parlamentaarse nädala ja artikli 13 kohase konverentsi raames; on ühtlasi seisukohal, et sotsiaalpartnerite osavõttu Euroopa poolaasta protsessist võiks suurendada;

60.  nõuab fiskaalkokkuleppe asjaomaste sätete lõimimist ELi õigusraamistikku, lähtudes kokkuleppe rakendamise terviklikust hinnangust ja niivõrd, kui see ei ole juba kehtivate teiseste õigusaktidega hõlmatud;

ELi eelarve roll majandus- ja rahaliidus

61.  juhib tähelepanu võimalusele minna peatsel mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmisel ühehäälselt otsustamiselt üle kvalifitseeritud häälteenamusele, kasutades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 sätteid; rõhutab, kui tähtis on omavahel siduda Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja, komisjoni mandaadi ja mitmeaastase finantsraamistiku kestus, mida võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 1 sätete kohaselt vähendada viie aastani; nõuab, et järgmised mitmeaastased finantsraamistikud viidaks vastavusse Euroopa Parlamendi järgmise ametiajaga; kutsub komisjoni üles seda demokraatlikku nõuet järgima;

62.  tunneb heameelt omavahendite kõrgetasemelise töörühma aruande üle; soovib aluslepingute sõnastuse ja mõtte juurde tagasi pöörduda ja minna kogurahvatulul põhinevatele maksetele tuginevalt süsteemilt üle ELi ja euroala eelarvesse tegelikke omavahendeid toovale süsteemile ja lõppsihina euroala eelarvele, mille saavutamiseks on esitatud hulk ideid;

63.  juhib tähelepanu sellele, et vastavalt nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklile 24, milles on sätestatud mitmeaastane finantsraamistik 2014.–2020. aastaks, tuleb kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud kanda finantsmääruse artikli 7 kohaselt liidu üldeelarvesse;

ELi investeerimissuutlikkuse suurendamine

64.  nõuab olemasolevate struktuurifondide paremat kasutamist konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse edendamiseks ning ELi investeerimissuutlikkuse suurendamist innovatiivse lähenemise, näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi abil, mis hõlmab konkreetseid vahendeid taristuprojektide rahastamiseks ja tagamiseks liidu huvides;

65.  rõhutab, et kehtiv kuue ja kahe seadusandliku akti raamistik ning Euroopa poolaasta tuleb täielikult rakendada ning eelkõige tuleb vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust ja tagada pikaajaline kontroll puudujäägi ning endiselt väga kõrge võlataseme üle, rakendades arukat eelarve konsolideerimist, suurendades kulutuste tõhusust, seades esikohale tootlikud investeeringud, pakkudes stiimuleid õiglaseks ja kestlikuks struktuurireformiks ja võttes arvesse majandustsükli tingimusi;

Fiskaalvõimekuse loomine euroalal osaliselt ELi eelarvet kasutades

66.  tuletab meelde, et euro on liidu vääring ja ELi eelarve eesmärk on täita liidu eesmärgid, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 3, ning rahastada ühist poliitikat, solidaarsuspõhimõtte alusel toetada nõrgemaid piirkondi, lõpule viia siseturu loomine, edendada ELis koostoimet, lahendada praegused ja tulevased probleemid, mis eeldab üleeuroopalist tegevust ja mis ühtlasi aitab vähem arenenud liikmesriikidel puudused tasa teha ning euroalaga ühineda;

67.  võtab teadmiseks eri ettepanekud eelarvesuutlikkuse loomiseks euroalal; juhib tähelepanu sellele, et nendes ettepanekutes omistatakse eelarvesuutlikkusele eri toime ja need võivad hõlmata eri kavasid; tuletab meelde parlamendi veendumust, et sellist suutlikkust tuleks luua ELi raamistikus;

68.  märgib, et kuigi see, kas uue suutlikkuse loomine on võimalik praeguses aluslepingute raamistikus, sõltub selle ülesehitusest, otstarbest ja suurusest, on aluslepingute raames võimalik omavahendite ülemmäära suurendada, luua uusi omavahendite liike (isegi kui need pärinevad ainult teatud arvult liikmesriikidelt) ja suunata teatav tulu konkreetsete kuluartiklite rahastamiseks; märgib lisaks, et ELi eelarvest juba pakutakse tagatisi konkreetsetele laenutehingutele ning et leidub mitu paindlikkusinstrumenti, mille jaoks on võimalik rahalisi vahendeid kasutusele võtta mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäärasid ületavalt;

69.  kordab, et pooldab Euroopa stabiilsusmehhanismi lõimimist liidu õigusraamistikku, tingimusel, et kehtib nõuetekohane demokraatlik aruandekohustus;

70.  on veendunud, et Euroopa fiskaalvõimekuse loomine ja Euroopa Valuutafond on sammud protsessis, mille eesmärk on luua Euroopa rahandusministeerium, mis peaks andma aru Euroopa Parlamendile;

71.  nõuab piisava tähelepanu pööramist komisjoni loodud eksperdirühma peamistele järeldustele eesmärgiga asutada võlalunastamisfond;

Ühtne turg ja finantsintegratsioon

72.  on veendunud, et ühtne turg on ELi nurgakivi ning liidu jõukuse, majanduskasvu ja tööhõive jaoks väga oluline; juhib tähelepanu sellele, et ühtne turg, mis annab tajutavat kasu nii ettevõtetele kui ka tarbijatele, kätkeb kasvupotentsiaali, mida ei ole veel täielikult ära kasutatud, eelkõige seoses digitaalse ühtse turu, finantsteenuste, energia, pangandusliidu ja kapitaliturgude liiduga; nõuab seepärast paremat kontrolli selle valdkonna õigustiku nõuetekohase kohaldamise üle ja selle paremat jõustamist;

73.  nõuab sellise pangandusliidu kiiret, kuid järkjärgulist väljakujundamist, mis põhineb ühtsel järelevalvemehhanismil, ühtsel kriisilahenduskorral ja Euroopa hoiuste tagamise skeemil ning mida toetab piisav ja eelarveliselt neutraalne kaitsemeede; kiidab heaks kokkuleppe üleminekurahastamise mehhanismi kohta, mida kasutatakse seni, kuni ühtne kriisilahenduskord tööle hakkab, ja nõuab Euroopa maksejõuetusmenetluse kehtestamist;

74.  tuletab meelde, et Euroopa järelevalveasutused peaksid püüdma siseturu toimimist parandada, tagades eelkõige kvaliteetse, tulemusliku ja järjekindla reguleerimise ja järelevalve, võttes arvesse kõigi liikmesriikide mitmesuguseid huvisid ja finantsturu eri osaliste erinevat iseloomu; peab vajalikuks, et kõiki liikmesriike mõjutavaid teemasid tõstatataks, arutataks ja nende kohta tehtaks otsuseid kõigi liikmesriikide koostöös, ning leiab, et võrdsete võimaluste tugevdamiseks ühtsel turul on vaja ühtset reeglistikku, mis kehtiks kõigile finantsturu osalistele ELis, et vältida võrdsete võimaluste puudumisest tulenevat ühtse finantsteenuste turu killustumist ja ebaausat konkurentsi;

75.  nõuab tõelise kapitaliturgude liidu asutamist;

76.  toetab konkurentsivõimeasutuste süsteemi loomist, mis ühendaks kõigi liikmesriikide asutused, kelle ülesanne on jälgida iga liikmesriigi edasiliikumist konkurentsivõime valdkonnas, ning teeb ettepaneku, et sellise süsteemi üldise arenemise jälgimine toimuks komisjoni kontrolli all;

77.  peab vajalikuks parandada automaatset teabevahetust riiklike maksuasutuste vahel, et vältida maksupettust, maksuplaneerimist, maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist ning edendada koordineeritud tegevust maksuparadiiside vastu võitlemisel; nõuab, et võetaks vastu äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitlev direktiiv, mis sisaldab miinimummäära ja ühiseid eesmärke järkjärguliseks lähenemiseks; peab vajalikuks alustada praeguste käibemaksu teemaliste õigusaktide täielikku läbivaatamist, käsitledes ühtlasi päritoluriigi põhimõtte kasutuselevõttu;

Majandus- ja rahaliidu demokraatlikum institutsiooniline ülesehitus

78.  tuletab meelde nõuetekohase demokraatliku legitiimsuse ja vastutuse tagamise vajalikkust otsustustasandil, kusjuures riikide parlamendid kontrollivad valitsuste tegevust ja tugevdatakse Euroopa Parlamendi järelevalverolli ELi tasandil, kaasa arvatud nõukoguga jagatud keskne roll lähenemisjuhendi vastuvõtmisel seadusandliku tavamenetluse teel;

79.  pooldab ELi lepingu artikli 48 lõikes 7 sätestatud nn sillaklausli üldist kasutuselevõttu; tuletab meelde, et komisjoni tegevuskavas tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomiseks(12) soovitatakse luua ELi toimimise lepingu artikli 136 või artikli 352 alusel lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend, vajadusel tõhustatud koostöö teel; juhib tähelepanu sellele, et tõhustatud koostöö korral tugevdaks lähtumine ELi toimimise lepingu artikli 333 lõikest 2, kus nähakse ette seadusandliku tavamenetluse kasutamine, ELi juhtimise demokraatlikku õiguspärasust ja tulemuslikkust ning parlamendi rolli selles;

80.  kinnitab, et parlamentide koostöö ei tohiks seetõttu viia uue ühise parlamentaarse organi või uue institutsiooni moodustamiseni, sest euro on ELi rahaühik ja Euroopa Parlament on ELi parlament; tuletab meelde, et majandus- ja rahaliidu rajas liit, mille kodanikke esindab liidu tasandil otseselt Euroopa Parlament, kes peab leidma ja rakendama tegutsemisviisid, millega tagada parlamentaarne demokraatlik aruandekohustus euroala puudutavate otsuste eest;

81.  rõhutab, et komisjonile tuleb anda volitused tulevaste ja praeguste majandus- ja rahaliidu valdkonnas vastu võetud vahendite rakendamiseks ja jõustamiseks;

82.  peab vajalikuks kõrvaldada majandus- ja rahaliidu praeguse institutsioonilise raamistiku puudused, eelkõige demokraatia defitsiidi, võttes ühtlasi arvesse, et Euroopa Kohus võib aluslepingu teatud osade üle järelevalvet teostada, teiste üle mitte; peab vajalikuks tugevdada parlamentaarset kontrolli ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 ja 4 üksikasjaliku rakendamise üle seoses majanduspoliitika tihedama kooskõlastamisega;

83.  on arvamusel, et kõikidele liikmesriikidele tuleb jätta diferentseeritud integratsiooni võimalus;

84.  tuletab meelde, et ELi tasandil tuleks esmatähtsale kohale seada seadusandlik tavamenetlus ja eelarvemenetlus, kasutades vajaduse korral erandeid ja luues sihtotstarbelisi eelarveridu; tuletab meelde, et muid sätteid, näiteks euroala või tõhustatud koostöö kohta, tuleks kasutada ainult juhul, kui eelnimetatud menetlused ei ole õiguslikult või poliitiliselt võimalikud;

Siseturu väljakujundamine majanduskasvu esmase käivitajana

85.  on veendunud, et majandus- ja rahaliidu süvendamine peaks toimuma üheaegselt siseturu väljakujundamisega, kõrvaldades selleks kõik säilinud sisemised tõkked, eriti mis puudutab energialiitu, ühist digitaalset turgu ja teenusteturgu;

86.  nõuab energialiidu loomiseks kehtivate energia siseturgu käsitlevate õigusaktide täielikku jõustamist kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 194;

87.  toetab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) kohustuste ja pädevuse tugevdamist lõppeesmärgiga rajada Euratomi asutamislepingu artikli 54 alusel Euroopa energiaagentuur, samuti energiaturgude lõimimist, Euroopa strateegilise reservi asutamist riiklike reservide ühendamise teel ning ühiskeskuse moodustamist tarnijatega läbirääkimiste pidamiseks, et viia lõpule energialiidu institutsioonilise struktuuri väljakujundamine;

88.  ergutab kasutama taristu ja energiaprojektide rahastamiseks projektivõlakirju, tehes tihedat koostööd Euroopa Investeerimispangaga (EIP);

89.  palub komisjonil kasutada ELi toimimise lepingu artiklit 116, mis annab parlamendile ja nõukogule vajaliku õigusliku aluse, et seadusandliku tavamenetluse kohaselt tegutsedes kõrvaldada kahjuliku maksupoliitika tõttu siseturu konkurentsi moonutavad tavad;

Sotsiaalne mõõde

90.  rõhutab, et majandus- ja rahaliidu stabiilse sotsiaalse aluse kindlustamiseks tuleb tagada oma liikumisõigust kasutavate töötajate õigused, sealhulgas sotsiaalsed õigused, täielikult rakendades ELi toimise lepingu kolmanda osa IV, IX ja X jaotises antud õiguslikke vahendeid kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga; osutab siinjuures eriti õigustele, mis tulenevad direktiivist 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, ja määrusest (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires;

91.  rõhutab, kui tähtis on luua sotsiaalne Euroopa, et töötajad ka edaspidi Euroopa integratsiooniprojekti toetaksid;

92.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on edendada iga liikmesriigi poolt kindlaks määratava miinimumpalga ideed, ja märgib, et minimaalse töötushüvitise võimaluste uurimine eeldaks ELi tööturu ühiseid eeskirju ja tingimusi, ning soovitab võtta praeguse aluslepingu alusel vastu seadusandlik ettepanek, et vähendada töötajate jaoks endiselt püsivaid tõkkeid;

93.  juhib tähelepanu liidu loodud võimalustele ja vajadusele noori töötajaid aktiivselt tööturule kaasata ja ergutada noorte töötajate vahetust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 47;

94.  kutsub komisjoni üles rakendama liikmesriikide makromajandusliku toimetuleku hindamisel tööhõivekriteeriume ning soovitama ja toetama struktuurireforme, et muu hulgas tagada regionaal- ja sotsiaalfondide parem kasutamine;

95.  palub komisjonil enne uute algatuste esitamist (nt seadusandlikud algatused, muud kui seadusandlikud algatused ning rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid) paremini hinnata vajadust ELi meetmete järele ning alternatiivsete poliitikavalikute võimalikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju, järgides komisjoni 13. aprillil 2016 vastu võetud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet;

96.  nõuab uue sotsiaalse kokkuleppe sõlmimist (võimalusel sotsiaalse protokolli kujul), et toetada Euroopa sotsiaalset turumajandust ja vähendada ebavõrdust, tagades kodanike kõigi põhiõiguste austamise, kaasa arvatud õigus kollektiivläbirääkimistele ja liikumisvabadus; juhib tähelepanu sellele, et niisugune pakt võib tugevdada liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimist;

97.  kutsub komisjoni üles elavdama ELi sotsiaalset dialoogi sotsiaalpartnerite siduvate kokkulepete abil kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 151–161;

Välistegevus

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) tõhususe, sidususe ja vastutuse suurendamine

98.  on seisukohal, et Euroopa Liidu terviklikku lähenemist välistele konfliktidele ja kriisidele tuleks tõhustada, viies eri osalejad ja vahendid konfliktitsükli kõigis etappides omavahel tihedamalt kokku;

99.  rõhutab, et Euroopa Liidu lepingu artiklit 22 võiks kasutada üldise strateegilise raamistiku loomiseks ja strateegilisi huve ning ELi lepingu artiklis 21 sätestatud eesmärke käsitlevate otsuste tegemiseks, mis võivad ulatuda ÜVJPst kaugemale teistesse välistegevuse valdkondadesse ja mis eeldab kooskõla muude poliitikavaldkondadega, nagu kaubandus, põllumajandus ja arenguabi; tuletab meelde, et kõnealuse strateegia alusel tehtud otsuseid võiks rakendada kvalifitseeritud häälteenamusega; märgib, et niisuguste otsuste demokraatlikku õiguspärasust tugevdaks see, kui nõukogu ja parlament võtaksid komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekute põhjal vastu ühised strateegilised dokumendid;

100.  nõuab parlamendi järelevalve tugevdamist ELi välistegevuse üle, sealhulgas jätkates korrapäraseid konsultatsioone komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga, Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga, samuti nõuab, et viidaks lõpule läbirääkimised 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe asendamise üle, mis käsitleb juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas;

101.  peab vajalikuks integreerida ELi eriesindajad Euroopa välisteenistuse struktuuridesse, muu hulgas viies nende eelarve ÜVJP ridadelt üle Euroopa välisteenistuse ridadele, sest see suurendaks ELi jõupingutuste sidusust;

102.  nõuab, et kasutataks ELi lepingu artikli 31 lõiget 2, mis võimaldab nõukogul teha ÜVJP valdkonnas teatud otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega, ja sillaklauslit (Euroopa Liidu lepingu artikli 31 lõige 3), mis käsitleb järkjärgulist üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusele otsuste tegemisel ÜVJP sõjalise või kaitsetähenduseta valdkondades; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 20 lõikes 2, milles kehtestatakse tõhustatud koostöö sätted, antakse liikmesriikidele täiendavad võimalused ühise välis- ja julgeolekupoliitika edasiarendamiseks, ja neid tuleks seetõttu kasutada;

103.  peab vajalikuks suurendada välistegevuse finantseeskirjade paindlikkust, et vältida viivitusi ELi vahendite operatiivsel väljamaksmisel ja sel viisil suurendada ELi suutlikkust kriisidele kiiresti ja tõhusalt reageerida; peab sellega seoses vajalikuks kehtestada humanitaarabi korral kasutatav kiirmenetlus, et tagada abi jagamine võimalikult tõhusal ja tulemuslikul viisil;

104.  nõuab tungivalt, et nõukogu, Euroopa välisteenistus ja komisjon täidaksid oma kohustust teavitada parlamenti viivitamata ja täielikult kõigis rahvusvaheliste kokkulepete läbirääkimise ja sõlmimise etappides, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 10 ning üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni ja nõukoguga sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes;

105.  märgib, et Euroopa Kohus on kinnitanud, et parlamendil on ELi toimimise lepingu 218 lõike 10 kohaselt õigus rahvusvaheliste kokkulepete läbirääkimise ja sõlmimise kõigis etappides viivitamata ja täielikult teavet saada, ka juhul, kui käsitletakse ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, et parlament saaks oma volitusi rakendada täies teadmises ELi kui terviku tegevusest; eeldab seetõttu, et institutsioonidevahelistel läbirääkimistel, mida peetakse koostöö ja teabevahetuse praktilise korra parandamiseks rahvusvaheliste lepingute läbirääkimistel ja sõlmimisel, võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu praktikat;

Ühise kaitsepoliitika kujundamine

106.  nõuab järk-järgult ühise kaitsepoliitika (Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 2) ning lõpuks ühise kaitse väljakujundamist, mida on võimalik kehtestada Euroopa Ülemkogu ühehäälse otsusega, tugevdades ühtlasi tsiviil- ja kodanikuühiskonda konfliktide ennetamise ja lahendamise viiside abil, mis lähtuvad vägivallast hoidumisest, eelkõige suurendades rahalisi-, haldus- ja inimressursse, et tegelda vahendamise, dialoogi, lepitamise ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel põhineva vahetu kriisidele reageerimisega;

107.  soovitab esimese sammuna nimetatud suunas, et rakendataks ELi lepingu artikli 46 sätted alalise struktureeritud koostöö kehtestamise kohta nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega hääletuse teel, sest see vahend lubaks püüdlikumatel liikmesriikidel teha ELi raames kaitsevaldkonnas tihedamat koostööd ning võimaldaks neil kasutada ELi institutsioone, vahendeid ja eelarvet;

108.  soovitab moodustada alalise kaitseministrite nõukogu, mille eesistuja oleks komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, et kooskõlastada liikmesriikide kaitsepoliitikat, eelkõige küberjulgeoleku ja terrorismivastase võitluse vallas, ning ühiselt kujundada ELi kaitsestrateegiat ja prioriteete;

109.  nõuab ELi julgeolekut ja koostööd käsitleva valge raamatu koostamist komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitatud ELi välis- ja julgeolekupoliitika üldstrateegia ning Bratislava tegevuskava alusel, sest selline dokument määratleks täpsemalt ELi strateegilised eesmärgid julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas ning teeks kindlaks olemasoleva ja vajaliku võimekuse; kutsub komisjoni üles lähtuma Euroopa kaitse tegevuskava ettevalmistamisel tulevasest ELi valgest raamatust julgeoleku ja kaitse kohta, kus tuleks käsitleda ka küsimust, kuidas ja millistel tingimustel on sõjalise jõu kasutamine asjakohane ja õiguspärane;

110.  rõhutab vajadust määratleda Euroopa ühine võimete- ja relvastuspoliitika (ELi lepingu artikli 42 lõige 3), mis hõlmaks sõjaliste võimete ühist planeerimist, arendamist ja hankimist ning ka ettepanekuid küber-, hübriid- ja asümmeetrilistele ohtudele reageerimiseks; ergutab komisjoni välja töötama ulatuslikku Euroopa kaitsetegevuskava, millest 2016. aasta tööprogrammis teada anti;

111.  rõhutab Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) suuri võimalusi ühtse kaitseturu kujundamisel, mis oleks konkurentsivõimeline, tõhus, lähtuks intensiivsest teadus-, arendus- ja uuendustööst ning keskenduks erialaste töökohtade loomisele, ja pooldab sel eesmärgil avaliku ja erasektori partnerluse võimaluste kaalumist; peab vajalikuks EDAt tugevdada, pakkudes talle vajalikke vahendeid ja poliitilist toetust ning seeläbi võimaldades tal täita võimete arendamisel, teadusuuringutes ja hangetes juhtivat ja koordineerivat rolli; kordab oma seisukohta, et see oleks kõige paremini saavutatav, kui agentuuri personali- ja tegevuskulusid rahastataks liidu eelarvest;

112.  tuletab meelde ELi lepingu artiklit 44, millega kehtestatakse täiendavad paindlikkussätted ja luuakse võimalus usaldada kriisiohjamisülesannete täitmine liikmesriikide rühmale, kes täidaks ülesandeid ELi nimel ning poliitika- ja julgeolekukomitee ja Euroopa välisteenistuse poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise all;

113.  teeb ettepaneku kasutada ELi lepingu artikli 41 lõiget 3 liikmesriikide sissemaksetest moodustatava käivitusfondi rajamiseks, et rahastada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP) seotud ettevalmistavat tegevust, mida ei arvata liidu eelarvesse;

114.  rõhutab, kui tähtis on laiendada ühist rahastamist ÜJKP sõjalisele valdkonnale, muu hulgas Athena mehhanismi kaudu, sest see vähendaks rahalisi takistusi, mis ei lase liikmesriikidel toetada ÜJKP sõjalisi missioone ja operatsioone, ning suurendaks seega ELi suutlikkust kriisidele reageerida;

115.  nõuab alalise tsiviil- ja sõjalise peakorteri loomist, millel oleks sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus ning tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus; nõuab Euroopa eri sõjaliste struktuuride (sealhulgas eri lahingugrupid, Euroforces, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö ja Beneluxi õhukaitsekoostöö) institutsionaliseerimist ELi raamistikku ning ELi lahingugruppide kasutatavuse suurendamist (laiendades muu hulgas ühist rahastamist ja kaaludes nende vaikimisi kasutuselevõttu esialgse sisenemisjõuna tulevastes kriisiohjeolukordades);

116.  märgib, et see alaline peakorter võiks püsivalt tegeleda erandolukordade plaanimisega ning täita tähtsat kooskõlastavat rolli Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 edasisel kohaldamisel; on seisukohal, et nimetatud artiklis sätestatud vastastikuse kaitse klausel, mille kasutamist Prantsusmaa nõudis välisasjade nõukogu 17. novembri 2015. aasta kohtumisel, võib olla ELi edasise ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika katalüsaatoriks, ajendades kõiki liikmesriike kindlamaid kohustusi võtma;

117.  peab vajalikuks edendada ELi-NATO koostööd kõigil tasanditel, nt võimete arendamisel ja erandolukorra plaanimisel hübriidohtude puhuks, ning hoogustada jõupingutusi allesjäänud poliitiliste takistuste kõrvaldamiseks; nõuab tungivalt ELi ja NATO tervikliku poliitilise ja sõjalise partnerluse loomist;

118.  nõuab otsustavat tegevust, et tagada poliitikavaldkondade arengusidusus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 208, ja nõuab poliitikavaldkondade arengusidususe mõju paremat hindamist ning vahendusmehhanismi loomist, et parandada ELi eri poliitikasuundade ebakõlad, pannes komisjoni presidendile poliitilise vastutuse üldiste suuniste koostamise ja probleemide lahendamise eest kooskõlas ELi kohustustega poliitikavaldkondade arengusidususe vallas;

Justiits- ja siseküsimused

119.  rõhutab, et kuigi tuleb austada põhiõigusi ja -vabadusi ning kindlalt tagada terrorismivastase võitluse poliitika demokraatlik ja kohtulik järelevalve, on hiljutisi rünnakuid ja terroriohu suurenemist arvesse võttes hädasti vaja süstemaatilist, kohustuslikku ja struktureeritud teabe- ja andmevahetust riiklike õiguskaitseasutuste ja luureteenistuste vahel ning Europoli, Frontexi ja Eurojustiga ja see tuleb käivitada niipea kui võimalik;

120.  juhib tähelepanu sellele, et nagu varasemategi rünnakute puhul, olid ka Pariisi rünnakute sooritajad julgeolekuasutustele juba varem teada ning uurimiste ja jälgimise objektiks olnud; väljendab muret selle pärast, et liikmesriigid ei vahetanud omavahel neid isikuid puudutavaid andmeid, vaatamata ELi toimimise lepingu artikli 88 nõuetele; kutsub nõukogu üles ELi toimimise lepingu artikli 352 alusel kehtestama liikmesriikide kohustuslikku andmevahetust; on seisukohal, et kui üksmeelt ei suudeta saavutada, tuleks kasutada tõhustatud koostöö võimalusi;

121.  palub, et komisjon ja nõukogu teostaksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 70 sätestatud menetlust kasutades ELi terrorismivastaste ja julgeolekumeetmete põhjaliku hindamise, eelkõige seoses sellega, kuidas neid meetmeid liikmesriikide õiguses ja tegevuses rakendatakse ning kuivõrd liikmesriigid selle valdkonna ELi ametitega, eriti Europoli ja Eurojustiga koostööd teevad, ning hindaksid vastavalt järelejäänud puudujääke ja meetmete kooskõla ELi kohustustega põhiõiguste vallas;

122.  tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 222 sätestatakse solidaarsusklausel, mida saab ja tuleb kasutada, kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks;

123.  kahetseb, et ajutise kaitse direktiivi ei ole pagulaskriisiga seoses kasutusele võetud, kuigi see on koostatud just kolmanda riigi kodanike massilise sissevooluga toimetulemiseks;

124.  rõhutab, et EL vajab õiglast ja tulemuslikku ühist varjupaiga- ja rändepoliitikat, mis lähtuks solidaarsuse, mittediskrimineerimise, tagasisaatmise lubamatuse ja kõigi liikmesriikide siira koostöö põhimõtetest ning mille raames tuleks tagada ka varjupaigataotlejate õiglane ümberjaotamine ELis; on seisukohal, et sellisesse poliitikasse tuleks kaasata kõik liikmesriigid; tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustusi selles valdkonnas ja rõhutab, et uus varjupaiga- ja ränderaamistik peaks põhinema rändaja põhiõigustel;

125.  juhib tähelepanu sellele, et on vaja edasisi samme, et tagada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kujunemine tõeliselt ühtseks süsteemiks; kutsub liikmesriike üles oma õigusakte ja tavasid ühtlustama, võttes arvesse rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriume ja rahvusvahelise kaitse menetluste ning vastuvõtutingimustega seotud tagatisi, järgides Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktikat ning teistes liikmesriikides kujunenud parimaid tavasid;

126.  kiidab heaks määruse (EL) 2016/1624 vastuvõtmise, millega laiendatakse Frontexi ülesandeid ja volitusi ning nimetatakse see ümber Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks; on seisukohal, et ametit võib vajaduse korral toetada sõjaliste vahenditega, nagu Euroopa merejõud (Euromarfor) ja ajakohastatud Euroopa armeekorpus (Eurocorps), millele lisanduvad alalise struktureeritud koostöö kaudu koondatavad vahendid; rõhutab, et määruse kohaselt peaksid liikmesriigid endi ja teiste liikmesriikide huvides Euroopa andmebaasidesse andmeid kandma; soovitab kaaluda ka koostalitlusvõimet piiriametite andmebaasidega, nt Eurodac, ja Europoli andmebaasidega;

127.  nõuab Dublini määruse kiiret läbivaatamist, luues alalise, kogu ELi hõlmava ja õiguslikult siduva süsteemi varjupaigataotlejate jaotamiseks liikmesriikide vahel, lähtudes õiglase ja kohustusliku jaotamise põhimõttest;

128.  juhib tähelepanu asjaolule, et arvestades liidu välispiiridele jõudnud ja jätkuvalt jõudvate rändajate enneolematut voogu ning rahvusvahelist kaitset taotlevate inimeste arvu pidevat kasvu, on liidul vaja siduvat ja kohustuslikku seadusandlikku lähenemisviisi ümberasustamisele, nagu on ette nähtud komisjoni rände tegevuskavas;

129.  nõuab kokkulepete allkirjastamist turvaliste kolmandate riikidega, et rändevooge kontrollida ja vähendada, enne kui rändajad ELi piiridele jõuavad; nõuab samal ajal rangeid menetlusi põhjendamatute taotluste esitajate tagasisaatmiseks;

130.  palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada kulutusi varjupaigavaldkonna spetsialistide koolitamisele ja suurendada varjupaiga taotlemise menetluste tõhusust;

131.  on seisukohal, et välismõõtme raames tuleks keskenduda kolmandate riikidega tehtavale koostööle, et käsitleda Euroopasse saabuvaid ebaseaduslikke rändevooge algselt põhjustanud probleeme ja neid lahendada; on seisukohal, et endiselt tuleks põhitähelepanu pöörata partnerlusele ja koostööle peamiste päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega; soovitab kolmandate riikidega tehtava koostöö raames hinnata nende riikide varjupaigasüsteemi, pagulaste toetamist ning võimet ja valmisolekut võidelda neisse suunduva või neid läbiva inimkaubanduse ja inimeste kuritegeliku üle piiri toimetamise vastu; möönab, et liidu tagasisaatmissüsteemi tõhusust tuleb suurendada, kuid on veendunud, et rändajate tagasisaatmine peaks toimuma üksnes turvalistes tingimustes ja täielikus kooskõlas asjaomaste rändajate põhi- ja menetlusõigustega;

132.  kiidab heaks asjaolu, et uues määruses (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, on ette nähtud, et kui välispiiri kontrollimise tõhusus väheneb sedavõrd, et see võib ohtu seada Schengeni ala toimimise, kas seetõttu, et liikmesriik ei võta vajalike meetmeid või ei ole Frontexilt piisavat toetust taotlenud või ei kasuta seda toetust, võib komisjon teha nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, milles määratletakse ameti rakendatavad meetmed ja nõutakse, et asjaomane liikmesriike teeks nende meetmete rakendamisel ametiga koostööd; märgib ühtlasi, et määrus sisaldab ka sätteid töörühmade liikmete tsiviil- ja kriminaalvastutuse kohta ning kaebuste esitamise mehhanismi, et jälgida põhiõigustest kinnipidamist ja tagada see kogu ameti tegevuses;

133.  on veendunud, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) inim- ja finantsvõimekust tuleks ajakohastada, kui ametile tehtaks ülesandeks kooskõlastada kõiki ELile esitatud varjupaigataotlusi ja toetada erilise rändesurve all olevaid liikmesriike varjupaigataotluste käsitlemisel, kaasa arvatud mandaat ühisoperatsioonideks, katseprojektideks ja kiirreageerimiseks, sarnaselt määrusega (EL) nr 1168/2011 Frontexi mandaadile lisatud volitustele;

134.  rõhutab, kui tähtis on tõhustada koostööd EASO, Frontexi ja Euroopa Ombudsmani büroo vahel, mis võimaldab juhul, kui eriline rändesurve võib ohustada varjupaigataotlejate põhiõiguste austamist, sujuvamalt vastu võtta varajasi häirearuandeid; peab võimalikuks, et komisjon kasutaks neid varajasi häirearuandeid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõikes 3 ette nähtud eriolukorra meetmete käivitamiseks;

135.  peab kohustuslikuks tugevdada parlamendi rolli kaasseadusandjana samadel alustel nõukoguga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõike 3 kasutamise kaudu, mis võimaldab perekonnaõiguse piiriülese toimega aspektide valdkonnas otsuste tegemisel üle minna seadusandlikule tavamenetlusele, kui nõukogu pärast parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt niimoodi otsustab; nõuab kõikide teiste justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitikasuundade puhul üleminekut seadusandlikule tavamenetlusele, kasutades Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõikes 7 sätestatud sillaklauslit;

136.  palub komisjonil teha ELi toimimise lepingu artikli 83 põhjal ettepanek mõisteid ja karistusi käsitlevate miinimumeeskirjade vastuvõtmiseks seoses terrorismi, inimkaubanduse, naiste ja laste seksuaalse ärakasutamise, ebaseadusliku uimastikaubanduse ja relvaäri, rahapesu, korruptsiooni, maksevahendite võltsimise, arvutikuritegude ja organiseeritud kuritegevusega;

137.  nõuab, et ellu rakendataks Lissaboni lepingu põhimõtted – solidaarsus ja vastutuse jagamine liikmesriikide vahel ning vastastikune tunnustamine justiits- ja sisepoliitika rakendamisel (ELi toimimise lepingu artikkel 70) – ning ELi põhiõiguste harta sätted;

138.  on seisukohal, et EL peab tagama inimõiguste ja põhivabaduste kaitse, täitma ka edaspidi Kopenhaageni kriteeriume ja tagama, et kõik liikmesriigid austaksid ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühiseid väärtusi;

139.  rõhutab, kui tähtis on lõpule viia menetluslike tagatiste paketi koostamine, eelkõige koostades õigusaktid haldusaresti ja alaealiste kinnipidamise kohta, kuna nendes valdkondades ei ole paljude liikmesriikide eeskirjad inimõiguste ja muude rahvusvaheliste normidega kooskõlas;

140.  rõhutab, et tuleb jätkata Euroopa kriminaalõiguse kujundamist, eelkõige kriminaalõiguse valdkonna kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja jõustamise asjus;

141.  toonitab Euroopa õiguskultuuri arendamise tähtsust, kuna see on peamine eeltingimus, et muuta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kodanike jaoks tegelikkuseks ning tagada ELi õiguse parem kohaldamine;

142.  on seisukohal, et tuleb ametisse nimetada Euroopa prokurör, et võidelda organiseeritud kuritegevuse, pettuse ja korruptsiooni vastu, kaitsta liidu finantshuve ja vähendada Euroopa õiguskaitse killustatust;

143.  rõhutab, et ELi toimimise lepingu artikli 86 kohaselt on Euroopa Prokuratuuri asutamine, et võidelda ELi finantshuvisid kahjustavate kuritegude vastu, võimalik ainult Euroopa Parlamendi nõusolekul; seetõttu kordab oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsioonis(13) ja 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis(14) esitatud soovitusi Euroopa Prokuratuuri täpse korralduse kohta ja rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri määrus tuleks viivitamata vastu võtta, et prokuratuuril oleksid volitused kõigi ELi finantshuvide vastaste kuritegude, kaasa arvatud käibemaksupettuse uurimiseks ning kahtlusalustele süüdistuste esitamiseks;

144.  tuletab meelde liidu kohustust ühineda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, nagu on ette nähtud ELi lepingu artikli 6 lõikes 2, ning nõuab tungivalt vastavate läbirääkimiste kiiret taasalustamist Euroopa Nõukoguga, võttes arvesse Euroopa Kohtu 18. detsembri 2014. aasta arvamust; tuletab komisjonile kui pealäbirääkijale meelde, et konventsiooniga ühinemine parandab kõigi ELi kodanike inimõiguste kaitset;

145.  kordab, et käesoleva resolutsiooni eesmärgiks on üksnes hinnata aluslepingute õiguslikke võimalusi ja see peaks olema Euroopa Liidu toimimise parandamise aluseks lühema aja jooksul; tuletab meelde, et tulevane põhjalik reform eeldaks aluslepingute muutmist;

o
o   o

146.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Keskpangale, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 25.
(2) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 82.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0249.
(4) ELT C 13, 15.1.2016, lk 183.
(5) ELT C 313, 22.9.2015, lk 9.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0103.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0010.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0382.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0395.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0050.
(11) ELT C 468, 15.12.2016, lk 176.
(12) COM(2012)0777, 28. november 2012.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0234.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0173.


Euroala eelarvesuutlikkus
PDF 239kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon euroala eelarvesuutlikkuse kohta (2015/2344(INI))
P8_TA(2017)0050A8-0038/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid ühisarutelusid eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni vahel,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A8-0038/2017),

A.  arvestades, et praegune poliitiline õhkkond ning esinevad majanduslikud ja poliitilised probleemid globaliseerunud maailmas eeldavad ELilt järjepidevaid ja kindlameelseid otsuseid ja meetmeid teatavates valdkondades, nagu sise- ja välisjulgeolek, piirikaitse ja rändepoliitika, ELi naabruse stabiliseerimine, majanduskasv ja töökohad, eelkõige võitlus noorte töötuse vastu, ja ÜRO 2015. aasta kliimamuutuste konverentsi kokkulepete rakendamine;

B.  arvestades, et pärast euro edukat kasutuselevõtmist on ilmnenud, et euroalal puudub sidusus, poliitiline koostöö ja peremehetunne;

C.  arvestades, et euroala peab eri kriiside ja ülemaailmsete probleemide tõttu tegema integratsioonis võimalikult kiiresti kvalitatiivse hüppe;

D.  arvestades, et ühise vääringu alal osalemiseks on vaja ühiseid vahendeid ja solidaarsust Euroopa tasandil ning kohustuste ja vastutuse võtmist iga osaleva liikmesriigi poolt;

E.  arvestades, et usaldus euroala sees tuleb taastada;

F.  arvestades, et vaja on laiahaardelist käsitlust kajastavat ja üksikasjalikult koostatud kava, et saada ühisest vääringust täit kasu, tagades samas selle jätkusuutlikkuse ja saavutades stabiilsuse ja täieliku tööhõive eesmärgid;

G.  arvestades, et see hõlmab pangandusliidu kokkulepitud lõpuleviimist, tugevdatud fiskaalraamistikku, mis suudab vastu panna šokkidele, aga ka stiimuleid majanduskasvu soodustavatele struktuurireformidele, mis täiendavad praeguseid rahapoliitikameetmeid;

H.  arvestades, et fiskaalsuutlikkus ja sellega seotud lähenemisreeglistik on ülitähtsad elemendid selle ettevõtmise jaoks, mis saab olla edukas ainult siis, kui vastutus ja solidaarsus on tihedalt seotud;

I.  arvestades, et fiskaalvõimekuse saavutamine euroalal on ainult üks osa suurest pildist ning see peab käima käsikäes Euroopa uuesti loomise selge vaimuga selle liikmete ja euroalaga ühinejate hulgas;

1.  võtab vastu järgmise kava:

i. Üldpõhimõtted

Suveräänsuse asetamiseks rahapoliitikast kõrgemale on vaja alternatiivseid kohandamismehhanisme, nagu majanduskasvu soodustavate struktuurireformide rakendamine, ühtne turg, pangandusliit ja kapitaliturgude liit, et luua turvalisem finantssektor ja fiskaalvõimekus, mis suudaks tulla toime makromajanduslike šokkidega ning suurendada liikmesriikide majanduse konkurentsivõimet ja stabiilsust, et muuta euroala optimaalseks valuutapiirkonnaks.

Lähenemine, hea valitsemistava ja tingimuslikkus, mida jõustatakse institutsioonide kaudu, kes on demokraatlikult vastutavad euroala ja/või riiklikul tasandil, on võtmetähtsusega, eelkõige pidevate ümberpaigutamiste, moraaliriski ja jätkusuutmatu avaliku riski jagamise vältimiseks.

Kui fiskaalvõimekuse ulatus ja usaldusväärsus suurenevad, aitab see taastada euroalal finantsturu usalduse riigi rahanduse jätkusuutlikkuse vastu, võimaldades põhimõtteliselt kaitsta paremini maksumaksjaid ning vähendada avaliku ja erasektori riski.

Fiskaalvõimekus hõlmab Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ja konkreetset täiendavat euroala eelarvesuutlikkust. Eelarvesuutlikkus luuakse ESMile lisaks ja ESMi kohaldamist mingilgi viisil piiramata.

Esimese sammuna peaks konkreetne euroala eelarvesuutlikkus olema osa liidu eelarvest, ületades mitmeaastase finantsraamistiku praegusi ülemmäärasid, ja seda peaksid rahastama euroala ja muud osalevad liikmed tuluallikast, milles lepivad kokku osalevad liikmesriigid ning mida tuleb käsitada uue sihtotstarbelise tuluna ja tagatistena; kui fiskaalvõimekus on muutunud stabiilseks, saaks seda rahastada omavahenditest, järgides soovitusi, mis on esitatud Monti aruandes Euroopa Liidu rahastamise kohta tulevikus.

ESMi, mis jätkab seniste ülesannete täitmist, tuleks arendada edasi ja see tuleks muuta Euroopa Valuutafondiks, millel on piisav laenu andmise ja võtmise võimekus ja selgelt määratletud mandaat, et see oleks võimeline vastu seisma asümmeetrilistele ja sümmeetrilistele šokkidele.

ii. Euroala lähenemise ja stabiliseerimise fiskaalvõimekuse kolm sammast

Fiskaalvõimekus peaks täitma kolme eri ülesannet:

   esiteks tuleks struktuurireformide edendamiseks, majanduse ajakohastamiseks ja iga liikmesriigi konkurentsivõime parandamiseks ning euroala vastupanuvõime tugevdamiseks stimuleerida majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist euroalal, aidates nii kaasa ka liikmesriikide võimele seista vastu asümmeetrilistele ja sümmeetrilistele šokkidele;
   teiseks tekitavad euroala liikmesriikide äritsüklites esinevad erinevused, mis on tingitud struktuurilistest erinevustest või üldisest majanduslikust haavatavusest, vajaduse tegeleda asümmeetriliste šokkidega (olukord, kus mingi majandussündmus mõjutab üht majandust rohkem kui teist, näiteks kui mingi välise šoki tagajärjel, mille üle liikmesriigil puudub kontroll, langeb nõudlus järsult ühes liikmesriigis, aga mitte teistes);
   kolmandaks tuleks tegeleda sümmeetriliste šokkidega (olukord, kus majandussündmus mõjutab kõikide riikide majandust ühtemoodi, näiteks nafta hinna muutus euroala riikides), et tugevdada euroala kui terviku vastupidavust.

Nende eesmärkide valguses on vaja kaaluda, millised ülesanded on täidetavad liidu praeguses õigusraamistikus ja millisteks on vaja kohandada või muuta aluslepingut.

1.sammas: lähenemisreeglistik

Praeguses majandusolukorras on vaja paralleelselt eelarve konsolideerimisega investeerimisstrateegiat ning vastutuse võtmist, mis väljendub majanduse juhtimise raamistiku järgimises.

Lisaks stabiilsuse ja kasvu paktile tuleks lähenemisreeglistikus, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse teel ja riigipõhiseid soovitusi arvesse võttes, keskenduda viieaastase perioodi jooksul lähenemiskriteeriumitele, mis puudutavad maksustamist, tööturgu, investeeringuid, tootlikkust, sotsiaalset ühtekuuluvust ning avaliku sektori haldus- ja head valitsemissuutlikkust kehtivate aluslepingute raames.

Majanduse juhtimise raamistikus peaks vastavus lähenemisreeglistikule olema fiskaalvõimekuses täieliku osalemise tingimus ja iga liikmesriik peaks esitama ettepanekud selle kohta, kuidas lähenemisreeglistiku kriteeriume täita.

Euroala fiskaalvõimekust peaks täiendama euroala riikide pikaajaline võlgade jätkusuutlikkuse ja võlakoormuse vähendamise strateegia, mis edendaks nende riikide majanduskasvu ja investeeringuid ning alandaks üldiseid refinantseerimise kulusid ja võlgade/SKP suhet.

2.sammas: asümmeetrilistele šokkidele reageerimine

Kuna euroala liikmesriigid on omavahel tugevalt integreerunud, ei saa terve euroala stabiilsusele mõju avaldavaid asümmeetrilisi šokke täielikult välistada, kuigi on tehtud suuri pingutusi liikmesriikide poliitika kooskõlastamiseks, lähendamiseks ja jätkusuutlike struktuurireformide elluviimiseks.

Euroopa stabiilsusmehhanismi ja Euroopa Valuutafondi abil toimuvale stabiliseerimisele peaksid lisanduma automaatsed šokile reageerimise mehhanismid.

Stabiliseerimine peab soodustama häid tavasid ja hoidma ära moraaliriski.

See süsteem peab hõlmama selgeid eeskirju võimalike maksete ja tagasimaksete ajakava kohta ning selle suurus ja rahastamismehhanismid peavad olema selgelt määratletud, samas peab selle mõju olema pikema tsükli vältel eelarvele neutraalne.

3.sammas: sümmeetrilistele šokkidele reageerimine

Tulevased sümmeetrilised šokid võivad destabiliseerida kogu euroala, sest euroalal puuduvad veel vahendid, mis on vajalikud selleks, et tulla toime võimaliku järgmise, eelmisega võrdse ulatusega kriisiga.

Väikesest sisenõudlusest tingitud sümmeetriliste šokkide puhul ei saa rahapoliitika üksi majanduskasvu elavdada, eriti olukorras, kus intressimäär on null. Euroala eelarve peaks olema piisavalt suur, et nendele sümmeetrilistele šokkidele reageerida, rahastades investeeringuid, mille eesmärk on nõudluse suurendamine ja täieliku tööhõive saavutamine vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3.

iii. Juhtimine, demokraatlik vastutus ja kontroll

Euroala majanduse juhtimises tuleks eelkõige kohaldada ühenduse meetodit.

Euroopa Parlamendil ja riikide parlamentidel peaks olema uuendatud majanduse juhtimise raamistikus suurem roll, et tugevdada demokraatlikku vastutust. See hõlmab riikide suuremat isevastutust Euroopa poolaasta eest ja parlamentidevahelise konverentsi reformi, nagu on ette nähtud fiskaalkokkuleppe artiklis 13, et anda sellele parlamentaarse ja avaliku arvamuse tugevdamiseks rohkem sisu. Isevastutuse parandamiseks peaksid riikide parlamendid kontrollima riikide valitsusi, täpselt nii nagu Euroopa Parlament peaks kontrollima Euroopa täidesaatvaid asutusi.

Eurorühma esimehe ning majandus- ja rahandusküsimuste voliniku ametikohad võiks ühendada ning sellisel juhul nimetaks komisjoni president selle voliniku komisjoni asepresidendiks.

Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik peaks kandma täielikku demokraatlikku vastutust ja talle tuleks anda kõik vajalikud vahendid ja võimalused kehtiva majanduse juhtimise raamistiku kohaldamiseks ja jõustamiseks ning euroala arengu optimeerimiseks koostöös euroala liikmesriikide rahandusministritega.

Euroopa Parlament peaks vaatama läbi oma eeskirjad ja korralduse, et tagada fiskaalvõimekuse täielik demokraatlik vastutus osalevatest liikmesriikidest pärit Euroopa Parlamendi liikmete suhtes;

2.  palub:

   Euroopa Ülemkogul kehtestada hiljemalt Euroopa Ülemkogu kohtumisel Roomas (2017. aasta märtsis) eespool kirjeldatud suunised, sh euroala pikaajalise jätkusuutliku stabiliseerimise raamistik;
   komisjonil esitada 2017. aastal valge raamatu, mis sisaldaks tulevikku vaatavat keskset peatükki euroala kohta, ja asjakohased seadusandlikud ettepanekud, kasutades kõiki kehtivates aluslepingutes ette nähtud vahendeid, sh lähenemisreeglistik, euroala eelarve ja automaatsed tasakaalustusmehhanismid, ning kehtestada nende meetmete rakendamiseks konkreetse ajakava;

3.  teatab oma valmisolekust viia komisjoni ja Euroopa Parlamendi praeguse ametiaja lõpuks lõpule kõik seadusandlikud meetmed, mis ei nõua aluslepingute muutmist, ning teha ettevalmistusi aluslepingutes selliste muudatuste tegemiseks, mida on vaja keskpikas ja pikas perspektiivis, et jätkusuutlik euroala saaks võimalikuks;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjonile, nõukogule, eurorühmale, Euroopa Keskpangale, Euroopa stabiilsusmehhanismi tegevdirektorile ja liikmesriikide parlamentidele.


Robootikat käsitlevad tsiviilõiguse normid
PDF 330kWORD 81k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta (2015/2103(INL))
P8_TA(2017)0051A8-0005/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse nõukogu direktiivi 85/374/EMÜ(1),

–  võttes arvesse küberfüüsikaliste süsteemide eetilisi aspekte käsitlevat uuringut, mis viidi läbi Euroopa Parlamendi teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamise üksuse (STOA) esinduskogu nimel ja mida haldas parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi teaduslike tuleviku-uuringute üksus (STOA);

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 46 ja 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, tööhõive ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8‑0005/2017),

Sissejuhatus

A.  arvestades, et alates Mary Shelley Frankensteini koletisest kuni klassikalise Pygmalioni müüdini ning Praha Golemi loo ja Karel Čapeki (kes mõiste kasutusele võttis) robotini on inimesed fantaseerinud intelligentsete masinate ja sageli inimtaoliste androidide loomisest;

B.  arvestades, et nüüd, kui inimkond seisab ajastu lävel, mil üha keerukamad robotid, botid, androidid ja muud tehisintellekti vormid näivad olevat valmis vallandama uue tööstusrevolutsiooni, mis ei jäta tõenäoliselt puudutamata ühtki ühiskonnakihti, on äärmiselt oluline, et seadusandlus arvestaks selle seaduslikke ja eetilisi mõjusid, pärssimata innovatsiooni;

C.  arvestades, et on vaja luua robotite ja tehisintellekti üldtunnustatud määratlus, mis on paindlik ega takista innovatsiooni;

D.  arvestades, et ajavahemikus 2010–2014 kasvas robotite müük keskmiselt 17 % aastas ning 2014. aastal kasvas müük 29 %, mis on seni suurim aastane kasv, ning et selle kasvu peamised mõjutajad on autoosade tarnijad ning elektriseadmete ja elektroonikatööstus; arvestades, et robootika valdkonnas on aastane patenditaotluste arv viimase kümne aasta jooksul kolmekordistunud;

E.  arvestades, et viimase 200 aasta jooksul on tööhõive näitajad pidevalt suurenenud tänu tehnoloogia arengule; märgib, et robootika ja tehisintellekti arengul on potentsiaal ümber kujundada elu ja töötavasid, suurendada tõhusust, kokkuhoidu ja turvalisuse taset ja pakkuda paremal tasemel teenuseid; arvestades, et lühikeses kuni keskpikas perspektiivis võivad robootika ja tehisintellekt suurendada tõhusust ja kokkuhoidu mitte ainult tootmises ja kaubanduses, vaid ka sellistes valdkondades nagu transport, arstiabi, päästetööd, haridus ja põllumajandus, võimaldades vältida inimeste kokkupuutumist ohtlike tingimustega, näiteks mürgiselt saastatud paikade puhastamisel;

F.  arvestades, et elamistingimuste ja meditsiini arengu tõttu on oodatav eluiga pikenenud, mille tulemusel on rahvastik vananenud, mis on üks suurimaid Euroopa ühiskonna poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme 21. sajandil; arvestades, et 2025. aastaks on üle 20 % eurooplastest 65-aastased või vanemad, ning 80-aastaste või vanemate inimeste osakaal kasvab erakordselt kiiresti, mis muudab oluliselt põlvkondade vahelist tasakaalu, ning arvestades, et eakate püsimine võimalikult kaua terve ja aktiivsena on ühiskonna huvides;

G.  arvestades, et pikas perspektiivis ei paku praegune suundumus arendada arukaid ja autonoomseid masinaid, mida on võimalik koolitada ja mis teevad oma otsused iseseisvalt, mitte ainult majanduslikke eeliseid, vaid tekitab ka mitmesuguseid probleeme seoses nende otsese ja kaudse mõjuga kogu ühiskonnale;

H.  arvestades, et masinõpe pakub ühiskonnale väga suurt majanduslikku ja innovaatilist kasu, parandades oluliselt andmete analüüsimise suutlikkust, kuid tekitab samas ka uusi probleeme seoses mittediskrimineerimise, nõuetekohase menetluse, läbipaistvuse ja otsustusprotsesside mõistetavuse tagamisega;

I.  arvestades, et samamoodi tuleb hinnata robootikast ja masinõppest tingitud majanduslike muutuste mõju tööhõivele; arvestades, et vaatamata robootika pakutavatele selgetele eelistele, võib selle rakendamine tuua kaasa tööturu ümberkujundamise ning vajaduse arutleda vastavalt hariduse, tööhõive ning sotsiaalpoliitika tuleviku üle;

J.  arvestades, et robotite laialdane kasutamine ei pruugi automaatselt kaasa tuua töökohtade asendamist, kuid madalama kvalifikatsiooniga töökohti tööjõumahukates sektorites puudutab automatiseerimine tõenäoliselt kõige rohkem; arvestades, et see suundumus võib tuua tootmise tagasi ELi; arvestades, et uuringud on näidanud, et tööhõive kasvab märkimisväärselt kiiremini rohkem arvuteid kasutavate ametite puhul; arvestades, et töökohtade automatiseerimine võimaldab vabastada inimesed käsitsi tehtavast üksluisest tööst ja võimaldab neil keskenduda loovamatele ja mõtestatumatele ülesannetele; arvestades, et automatiseerimine nõuab valitsustelt investeeringuid haridus- ja muudesse reformidesse, et parandada homsetele töötajatele vajalike oskuste ümberkujundamist;

K.  arvestades, et ühiskonna kasvava lõhestumise ja keskklassi kahanemise taustal tuleb arvestada, et robootika areng võib viia rikkuse ja mõjuvõimu suure koondumiseni vähemuse kätte;

L.  arvestades, et robootika ja tehisintellekti areng mõjutab kindlasti töökeskkonda, mis võib luua uusi vastutusega seonduvaid probleeme ja kaotada olemasolevaid; arvestades, et õigusliku vastutuse küsimust tuleb täpsustada nii ärimudelite seisukohast kui ka töötajate vaatenurgast, juhuks kui peaksid tekkima probleemid või hädaolukord;

M.  arvestades, et automatiseerimise suundumus nõuab, et isikud, kes on seotud tehisintellekti rakenduste väljatöötamise ja turustamisega, arvestaksid algusest peale turvalisuse ja eetikaga seotud kaalutlusi, tunnistades seeläbi, et nad peavad olema valmis võtma õigusliku vastutuse nende toodetava tehnoloogia kvaliteedi eest;

N.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679(2) (isikuandmete kaitse üldmäärus) on sätestatud isikuandmete kaitse õigusraamistik; arvestades, et siiski võib olla vaja käsitleda täiendavaid aspekte seoses andmetele juurdepääsu ning isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsega, kuna eraelu puutumatusega seotud probleemid võivad tuleneda ka sellest, kui rakendused ja seadmed suhtlevad omavahel ja andmebaasidega ilma inimese sekkumiseta;

O.  arvestades, et robootika ja tehisintellekti arengut saab ja tuleks kavandada nii, et säilitada inimeste väärikus, sõltumatus ja enesemääramisõigus, eriti inimeste hooldamise ja neile seltsi pakkumise valdkonnas ning pidades silmas meditsiiniseadmeid ja inimeste „parandamist” või täiustamist;

P.  arvestades, et on olemas ka võimalus, et tehisintellekt ületab pikas perspektiivis inimese vaimseid võimeid;

Q.  arvestades, et automatiseeritud ja algoritmilise otsustamise edasine arendamine ja laialdane levimine mõjutab kahtlemata valikuid, mida eraõiguslikud isikud (nt ettevõtja või internetikasutaja) ning haldus-, kohtu- või muud avaliku sektori asutused seoses lõplike tarbimis-, ettevõtlus- või juhtimisotsustega teevad; arvestades, et automatiseeritud ja algoritmilisse otsustamisprotsessi tuleb integreerida kaitsemeetmed ja inimesepoolse kontrolli võimalus;

R.  arvestades, et mitmes kolmandas riigis, nagu USAs, Jaapanis, Hiinas ja Lõuna-Koreas, kaalutakse ning teataval määral juba võetakse reguleerivaid meetmeid robootika ja tehisintellekti valdkonnas, ning arvestades, et mõned liikmesriigid on asunud kaaluma õiguslike standardite koostamist või seadusandlikke muudatusi, et võtta arvesse sellise tehnoloogia tulevasi rakendusi;

S.  arvestades, et Euroopa tööstusele võiks kasuks tulla tõhus, sidus ja läbipaistev lähenemisviis reguleerimisele liidu tasandil, mis tagaks prognoositavad ja piisavalt selged tingimused, mille alusel ettevõtjad saaksid töötada välja rakendusi ning kavandada oma ärimudeleid Euroopa mastaabis, tagades samas, et liit ja selle liikmesriigid säilitavad kontrolli kehtestatavate regulatiivsete standardite üle ega ole sunnitud võtma üle teiste, st robootika ja tehisintellekti arendamises samuti esirinnas olevate kolmandate riikide kehtestatud standardeid ega neid järgima;

Üldpõhimõtted

T.  arvestades, et Asimovi seadusi(3) tuleb käsitleda suunatuna robotite projekteerijatele, tootjatele ja operaatoritele, sealhulgas autonoomsete ja iseõppimise võimega robotite puhul, kuna neid seadusi ei ole võimalik masinkoodi konverteerida;

U.  arvestades, et vaja on hulgaliselt õigusnorme, mis reguleerivad eelkõige vastutuse, läbipaistvuse ja aruandlusega seonduvat ning peegeldavad olemuslikult Euroopa ja üldisi humanistlikke väärtusi, mis iseloomustavad Euroopa panust ühiskonda; arvestades, et need õigusnormid ei tohi mõjutada teadustegevust, innovatsiooni ja arendustegevust robootika valdkonnas;

V.  arvestades, et liidul võib olla oluline roll nende peamiste eetiliste põhimõtete kehtestamisel, mida tuleb järgida robotite ja tehisintellekti arendamisel, programmeerimisel ja kasutamisel, ning nende põhimõtete juurutamisel liidu õigusnormidesse ja käitumisjuhenditesse eesmärgiga kujundada tehnoloogilist revolutsiooni nii, et see teeniks inimkonda ja et kaugelearenenud robootikast ja tehisintellektist tulenev kasu oleks laialdaselt jagatav, vältides samas võimalikult suures ulatuses võimalikke varitsevaid ohtusid;

W.  arvestades, et resolutsioonile on lisatud koostöös parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi teaduslike tuleviku-uuringute üksusega (STOA) koostatud robootika harta, milles on välja pakutud käitumisjuhend robootikainseneridele, koodeks teaduseetika komiteedele ning loamudelid projekteerijatele ja kasutajatele;

X.  arvestades, et järkjärgulist, pragmaatilist ja ettevaatlikku lähenemisviisi, mida toetas Jean Monnet(4), tuleks kasutada ka robootika ja tehisintellekti valdkonna tulevaste algatuste puhul, et me ei lämmataks innovatsiooni;

Y.  arvestades, et robootika ja tehisintellekti praegust arenguetappi arvesse võttes on asjakohane alustada tsiviilvastutuse küsimustega tegelemist;

Vastutus

Z.  arvestades, et tänu märkimisväärsele tehnoloogilisele arengule viimase kümne aasta jooksul ei suuda robotid tänapäeval mitte üksnes sooritada tegevusi, mida varem suutsid ainult inimesed, vaid teatavate autonoomsete ja kognitiivsete funktsioonide arendamine – nt võime kogemustest õppida ning teha poolsõltumatuid otsuseid – on muutnud nad üha sarnasemaks subjektidele, mis suhtlevad oma keskkonnaga ja suudavad seda oluliselt muuta; arvestades, et sellega seoses muutub roboti kahjulikust tegevusest tulenev juriidiline vastutus väga oluliseks küsimuseks;

AA.  arvestades, et roboti autonoomsust võib määratleda kui suutlikkust teha otsuseid ja viia neid reaalses maailmas ellu, sõltumata välisest kontrollist või mõjust; arvestades, et see autonoomsus on olemuselt täielikult tehnoloogiline ning selle ulatus sõltub sellest, kui keeruliseks on roboti suhtlus tema keskkonnaga projekteeritud;

AB.  arvestades, et mida autonoomsemad on robotid, seda vähem saab neid pidada lihtsalt tööriistadeks teiste isikute (näiteks tootja, operaatori, omaniku, kasutaja jne) käes; arvestades, et see tõstatab omakorda küsimuse, kas tavapärased vastutuse normid on piisavad või on vaja uusi põhimõtteid ja norme, mis täpsustaksid eri isikute õiguslikku vastutust seoses robotite tegevuse või tegevusetusega, kui põhjust ei ole võimalik tagantjärele seostada konkreetse füüsilise isikuga nagu ka seda, kas robotite kahju tekitanud tegevust või tegevusetust oleks saanud ära hoida;

AC.  arvestades, et robotite autonoomia tõstatab lõppkokkuvõttes küsimuse nende olemuse kohta olemasolevate õiguslike kategooriate seisukohast ja küsimuse, kas tuleks luua uus kategooria, millel on oma konkreetsed omadused ja mõju;

AD.  arvestades, et kehtiva õigusraamistiku alusel ei saa roboteid käsitada iseenesest vastutavana nende tegude või tegevusetuse eest, mis põhjustavad kolmandatele isikutele kahju; arvestades, et kehtivad vastutust käsitlevad õigusnormid hõlmavad juhtumeid, kus roboti teo või tegevusetuse põhjuse saab tagantjärele seostada konkreetse isikuga, nagu tootja, operaator, omanik või kasutaja, ning mille puhul see isik oleks saanud roboti kahjulikku käitumist ette näha ja ära hoida; arvestades lisaks, et tootjaid, operaatoreid, omanikke või kasutajaid saab pidada roboti tegude või tegevusetuse eest vastutavaks süüst sõltumata;

AE.  arvestades, et kehtiva õigusraamistiku kohaselt kohaldatakse robotite või tehisintellekti põhjustatud kahju suhtes tootevastutust – mille puhul tootja vastutab toote rikke eest – ning õigusnorme, mis käsitlevad vastutust kahjulike tegude eest – mille puhul toote kasutaja vastutab tegevuse eest, mis põhjustab kahju;

AF.  arvestades, et olukorras, kus robot suudab teha iseseisvaid otsuseid, ei piisa roboti tekitatud kahju eest vastutusele võtmiseks tavapärastest õigusnormidest, kuna nende alusel ei ole võimalik tuvastada vastutavat poolt, kellelt saaks nõuda tekitatud kahju hüvitamist;

AG.  arvestades, et praeguse õigusliku raamistiku puudused on ilmsed ka lepinguliste kohustuste valdkonnas, kuna masinad on projekteeritud valima oma vastaspooled, pidama lepingutingimuste üle läbirääkimisi, sõlmima lepinguid ja otsustama, kuidas neid rakendada, mis muudab tavapäraste õigusnormide kohaldamise võimatuks; arvestades, et see näitab vajadust uute, tõhusate ja ajakohaste õigusnormide järele, mis peaksid vastama hiljutise tekkega tehnoloogia edasiarendusele ja uuendustele, mida praegu turul juba kasutatakse;

AH.  arvestades, et lepinguvälise vastutuse osas saab direktiivi 85/374/EMÜ raames käsitleda ainult roboti tootmisvigadest põhjustatud kahju ning seda tingimusel, et kahjustatud isik suudab tõendada tegelikult kantud kahju, toote puudust ning kahju ja puuduse vahelist põhjuslikku seost, mistõttu süüst sõltumatu vastutus või mittesüüline vastutus ei pruugi olla piisav;

AI.  arvestades, et direktiivi 85/374/EMÜ kohaldamisalast sõltumata ei oleks praegune õigusraamistik piisav, et hõlmata kahju, mida põhjustavad uue põlvkonna robotid, kuna need võivad olla kohanemis- ja õppimisvõimelised, mis tähendab, et nende käitumine on teataval määral ettearvamatu, kuna need robotid õpiksid iseseisvalt enda mitmesugustest kogemustest ning suhtleksid keskkonnaga ainulaadsel ja ettenägematul moel;

Üldpõhimõtted robootika ja tehisintellekti arendamise kohta tsiviilkasutuseks

1.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut küberfüüsikaliste süsteemide, autonoomsete süsteemide, arukate autonoomsete robotite ja nende alamkategooriate ühtsete liidus kasutatavate mõistete kohta, võttes arvesse järgmisi aruka roboti tunnuseid:

   autonoomsuse omandamine sensorite kaudu ja/või oma keskkonnaga andmeid vahetades (vastastikune seotus) ning nende andmete vahetamine ja analüüsimine;
   iseõppimine kogemuste ja interaktsiooni abil (valikuline kriteerium);
   mingisugunegi füüsiline tugi;
   oma käitumise ja tegevuse kohandamine vastavalt keskkonnale;
   bioloogilise elu puudumine;

2.  on seisukohal, et liidu siseturul tuleks kehtestada terviklik liidu kõrgtehnoloogiliste robotite registreerimise süsteem, kui see on asjakohane ja vajalik teatavate kategooriate robotite puhul, ning kutsub komisjoni üles välja töötama kriteeriumeid registreeritavate robotite klassifitseerimiseks; palub komisjonil sellega seoses uurida, kas oleks soovitav, et registreerimissüsteemi ja registrit haldaks ELi robootika- ja tehisintellekti amet;

3.  rõhutab, et robotitehnoloogia arendamine peaks keskenduma inimvõimete täiendamisele, aga mitte nende asendamisele; peab väga oluliseks tagada robootika ja tehisintellekti arendamisel, et inimestel on arukate seadmete üle alati kontroll; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata robotite ja inimeste vahelise emotsionaalse sideme võimalikule tekkele – eriti haavatavate rühmade puhul (lapsed, vanurid ja puudega inimesed) – ning rõhutab probleeme, mida võib tekitada tugev emotsionaalne või füüsilise mõju, mida selline emotsionaalne side võib inimestele avaldada;

4.  rõhutab, et siseturu killustatust vältides võib liidu tasandi lähenemisviis arengut hõlbustada, ning toonitab samal ajal, kui tähtis on vastastikuse tunnustamise põhimõte robotite ja robotsüsteemide piiriülesel kasutamisel; tuletab meelde, et katsetamine, sertifitseerimine ja turustamisloa taotlemine peaks olema vajalik vaid ühes liikmesriigis; rõhutab, et sellise lähenemisviisiga peaks kaasnema tõhus turujärelevalve;

5.  rõhutab abimeetmete tähtsust selliste robootikasektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade jaoks, kes loovad selles valdkonnas uusi turusegmente või kasutavad roboteid;

Teadusuuringud ja innovatsioon

6.  rõhutab, et paljud robotirakendused on veel katseetapis; väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriigid ja liit rahastavad üha enam uurimisprojekte; peab äärmiselt oluliseks, et liit koos liikmesriikidega oleks tänu avaliku sektori rahastamisele endiselt liider robootika- ja tehisintellektialaste teadusuuringute valdkonnas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama rahastamisvahendeid robootika ja IKT valdkonna teadusprojektide jaoks, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlusi, ning rakendama oma teadusuuringute poliitikas avatud teaduse ja vastutustundliku eetilise innovatsiooni põhimõtteid; toonitab, et piisavalt vahendeid tuleb eraldada tehnoloogilise arengu ja rakendustega tekkivatele sotsiaalsetele, eetilistele, õiguslikele ja majanduslikele probleemidele lahenduste leidmiseks;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama teadusprogramme, et edendada teadusuuringuid robootika ja tehisintellekti tehnoloogia võimalike pikaajaliste riskide ja võimaluste kohta ning ergutada võimalikult ruttu struktureeritud avaliku arutelu algatamist sellise tehnoloogia arendamise tagajärgede üle; kutsub komisjoni üles suurendama mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte raames toetust programmist „Horisont 2020“ rahastatavale programmile SPARC; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühendama jõupingutusi jälgimaks ja tagamaks nende tehnoloogiate ladusamat üleminekut uurimisetapist kommertskasutuse etappi ning turul kasutamiseni, pärast asjakohast ohutuse hindamist kooskõlas ettevaatuspõhimõttega;

8.  rõhutab, et robootika- ja tehisintellektialane innovatsioon ning robootika ja tehisintellekti tehnoloogia integreerimine majandusse ja ühiskonda nõuavad digitaalset taristut, mis pakub asukohast sõltumatut ühenduvust; palub komisjonil luua raamistiku, mis vastab liidu digitaalse tuleviku nõuetele seoses ühenduvusega, ning tagada, et juurdepääs lairiba- ja 5G-võrkudele oleks täielikult kooskõlas võrgu neutraalsuse põhimõttega;

9.  on veendunud, et lõimitud turvalisusel ja privaatsusel põhinev süsteemide, seadmete ja pilveteenuste koostalitlusvõime on hädavajalik selleks, et võimaldada reaalajas andmete liikumist, mis omakorda võimaldab robotitel ja tehisintellektil muutuda paindlikumaks ja autonoomsemaks; palub komisjonil edendada avatud keskkonda – alates avatud standarditest ja innovaatilistest litsentsimudelitest kuni avatud platvormide ja läbipaistvuseni –, et vältida seotust suletud süsteemidega, mis piiravad koostalitlusvõimet;

Eetilised põhimõtted

10.  märgib, et robootika kasutamise kaudu mõjuvõimu suurendamisega kaasneb ka mitmesuguseid pingeid või ohte ning seda tuleks tõsiselt hinnata inimeste ohutuse, tervise ja julgeoleku, vabaduse, eraelu puutumatuse, au ja väärikuse, enesemääramise, mittediskrimineerimise ning isikuandmete kaitse seisukohast;

11.  on seisukohal, et olemasolevat liidu õigusraamistikku tuleks vajaduse korral ajakohastada ja täiendada eetiliste juhtpõhimõtetega, võttes arvesse robootika ja mitmete sellest tulenevate sotsiaalsete, meditsiiniliste ja bioeetiliste mõjude keerukust; on seisukohal, et tuleb töötada välja robotite projekteerimist, tootmist, kasutamist ja muutmist käsitlev selge, range ja tõhus suunav eetiline raamistik, mis täiendaks raporti õiguslikke soovitusi ning liikmesriikide ja liidu kehtivat õigustikku; teeb resolutsiooni lisas harta kujul ettepaneku raamistiku kohta, mis hõlmab käitumisjuhendit robootikainseneridele, koodeksit teaduseetika komiteedele robootikaprotokollide kontrollimiseks ning näidislube projekteerijatele ja kasutajatele;

12.  rõhutab läbipaistvuse põhimõtet, st alati peaks olema võimalik põhjendada iga tehisintellekti abil tehtud otsust, mis mõjutab oluliselt ühe või mitme isiku elu; on seisukohal, et alati peab olema võimalik taandada tehisintellektisüsteemi arvutuskäik inimesele arusaadavale kujule; on seisukohal, et kõrgtehnoloogilistele robotitele peaks olema paigaldatud nn must kast, mis salvestab andmed masina iga toimingu kohta, sealhulgas loogika, mida otsuste tegemisel kasutati;

13.  juhib tähelepanu sellele, et suunav eetiline raamistik peaks põhinema tegevuse kasulikkuse, kahju vältimise, autonoomia ja õigluse põhimõtetel ning põhimõtetel ja väärtustel, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja põhiõiguste hartas, nagu inimväärikus, võrdõiguslikkus, õiglus ja võrdsus, mittediskrimineerimine, teadev nõusolek ning era- ja perekonnaelu ning isikuandmete kaitse, samuti muudel liidu õiguse aluseks olevatel põhimõtetel ja väärtustel, nagu häbimärgistamise vältimine, läbipaistvus, sõltumatus ning isiklik ja sotsiaalne vastutus, samuti eetilistel tavadel ja eetikakoodeksitel;

14.  on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata robotitele, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu tulenevalt nende sekkumisest traditsiooniliselt kaitstud ja privaatsfääri ning kuna nad võivad saada ja edastada delikaatseid ja isikuandmeid;

Euroopa amet

15.  usub, et tõhustatud koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel on vajalik, et tagada liidus sidusad piiriülesed õigusnormid, mis soodustavad Euroopa tööstuse koostööd ja võimaldavad võtta kogu liidus kasutusele robotid, mis vastavad nõutavale ohutuse ja julgeoleku tasemele, samuti liidu õiguses sätestatud eetikapõhimõtetele;

16.  palub komisjonil kaaluda Euroopa robootika- ja tehisintellekti ameti loomist, et tagada asjasse puutuvatele avaliku sektori osalejatele nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil vajalik tehniline, eetiline ja regulatiivne oskusteave nende püüdlustes tagada õigeaegne ja teadlik reageerimine robootika valdkonna tehnoloogiarendusega seotud – eelkõige piiriülestele – uutele võimalustele ja väljakutsetele, näiteks transpordisektoris;

17.  on seisukohal, et robootika kasutamisega seotud võimalused ja probleemid ning praegune investeerimisdünaamika annavad alust tagada nimetatud Euroopa ametile piisav eelarve ning reguleerijatest ja välistest tehnilistest ja eetika valdkonna ekspertidest koosnev töötajaskond, kes tegeleb robootikapõhiste rakenduste valdkondadevahelise ja multidistsiplinaarse seirega, parimate tavade standardite tuvastamisega ning vajadusel regulatiivsete meetmete soovitamisega, määratledes uusi põhimõtteid ning käsitledes võimalikke tarbijakaitset puudutavaid küsimusi ja süsteemseid probleeme; palub komisjonil (ja Euroopa ametil, juhul kui see luuakse) anda Euroopa Parlamendile igal aastal aru robootika valdkonna viimastest arengutest ja vajalikest meetmetest;

Intellektuaalomandi õigused ja andmete liikumine

18.  märgib, et praegu puuduvad konkreetselt robootika valdkonda reguleerivad õigusnormid, kuid olemasolevaid õiguslikke režiime ja doktriine on võimalik robootika suhtes kohaldada, ehkki mõned aspektid näivad nõudvat eritähelepanu; palub komisjonil toetada horisontaalset ja tehnoloogiliselt neutraalset lähenemisviisi intellektuaalomandile eri sektorites, kus võiks robootikat kasutada;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et tsiviilõiguse normid robootika sektoris oleksid kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse kiiret tehnoloogilist arengut robootika valdkonnas, sealhulgas küberfüüsikaliste süsteemide arengut, ning tagama, et liidu õigus ei jääks jalgu tehnoloogia arengule ja selle kasutusele võtmisele;

20.  rõhutab, et õigus eraelu austamisele ja isikuandmete kaitsele on sätestatud põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 ning seda kohaldatakse kõikide robootika valdkondade suhtes, ning et liidu andmekaitse õigusraamistikku tuleb täiel määral järgida; palub sellega seoses, et isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise raames täpsustataks õigusnorme ja kriteeriume seoses kaamerate ja sensorite kasutamisega robotites; kutsub komisjoni üles tagama, et järgitakse andmekaitse põhimõtteid, nagu lõimitud eraelukaitse ja eraelu kaitsvad vaikesätted, võimalikult väheste andmete kogumine, eesmärgi piiritlemine, samuti läbipaistvad kontrollimehhanismid andmesubjektide jaoks ning asjakohased õiguskaitsevahendid kooskõlas liidu andmekaitsealaste õigusaktidega, ning et edendatakse asjakohaseid soovitusi ja standardeid ning need integreeritakse liidu poliitikasse;

21.  rõhutab, et andmete vaba liikumine on digitaalse majanduse ning robootika ja tehisintellekti arengu üks alustalasid; toonitab, et robootikasüsteemide, sealhulgas nende andmesüsteemide ja andmete liikumise turvalisuse kõrge tase on robotite ja tehisintellekti nõuetekohasel kasutamisel äärmiselt oluline; rõhutab, et tuleb tagada omavahel ühendatud robotite ja tehisintellekti võrkude kaitse, et vältida võimalikke turvanõuete rikkumisi; rõhutab, et kõrgetasemeline turvalisus ja isikuandmete kaitse ning asjakohane tähelepanu inimeste, robotite ja tehisintellekti vahelise teabevahetuse privaatsusele on ülimalt olulised; rõhutab, et robootika ja tehisintellekti projekteerijate kohustus on arendada tooteid, mis on ohutud, turvalised ja eesmärgipärased; palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ja stimuleeriksid vajaliku tehnoloogia, sealhulgas lõimitud turvalisuse arendamist;

Standardimine, ohutus ja turvalisus

22.  rõhutab, et standardite kehtestamise ja koostalitlusvõime tagamise küsimus on robootika ja tehisintellekti valdkonnas edasise konkurentsi seisukohast väga oluline; kutsub komisjoni üles jätkama tööd tehniliste standardite rahvusvahelise ühtlustamise nimel, eriti koos Euroopa standardiorganisatsioonide ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooniga, et edendada innovatsiooni, vältida siseturu killustumist ning tagada kõrgel tasemel tooteohutus ja tarbijakaitse, sealhulgas vajaduse korral minimaalsed ohutusstandardid töökeskkonnas; rõhutab seadusliku pöördprojekteerimise ja avatud standardite tähtsust innovatsiooni väärtuse maksimeerimisel ning selle tagamisel, et robotid suudaksid üksteisega suhelda; kiidab sellega seoses heaks selliste eraldi tehniliste komiteede loomise, nagu ISO/TC 299 robootikakomitee, mis tegeleb üksnes robootika standardite väljatöötamisega;

23.  rõhutab, et roboteid tuleb katsetada tegelikes olukordades, et tuvastada ja hinnata nendega kaasnevaid ohte ning nende tehnoloogilist arengut pärast laboris katsetamise etappi; toonitab sellega seoses, et robotite katsetamine tegelikes olukordades, eriti linnades ja teedel, tekitab mitmesuguseid probleeme, sealhulgas tõkkeid, mis aeglustavad nende testimisetappide väljaarendamist, ning eeldab tõhusat strateegiat ja seiremehhanismi; kutsub komisjoni üles koostama kooskõlas ettevaatusprintsiibiga kõigi liikmesriikide jaoks ühtsed kriteeriumid, mida liikmesriigid peaksid kasutama nende piirkondade kindlaksmääramiseks, kus robotite katsetamine on lubatud;

Autonoomsed transpordivahendid

a)Autonoomsed sõidukid

24.  rõhutab, et autonoomne transport hõlmab kõiki kaugjuhitavaid, automatiseeritud, ühendatud ja autonoomseid maantee-, raudtee-, vee- ja lennutranspordi liike, sealhulgas sõidukeid, ronge, laevu, parvlaevu, õhusõidukeid, droone ning kõiki tulevasi arengu- ja innovatsioonivorme selles sektoris;

25.  on seisukohal, et autotööstus vajab väga kiiresti liidu ja ülemaailmse tasandi õigusnorme automatiseeritud ja autonoomsete sõidukite piiriüleseks arenguks, et täiel määral ära kasutada nende majanduslikku potentsiaali ning saada kasu tehnoloogiliste suundumuste positiivsetest mõjudest; rõhutab, et killustunud regulatiivsed lähenemisviisid takistaksid autonoomsete transpordisüsteemide rakendamist ning ohustaksid Euroopa konkurentsivõimet;

26.  juhib tähelepanu asjaolule, et juhi reageerimisaeg sõiduki juhtimise ettekavatsematu ülevõtmise korral on äärmiselt tähtis, ning palub sidusrühmadel seetõttu näha ohutus- ja vastutusküsimuste kindlaksmääramisel ette realistlikud väärtused;

27.  on seisukohal, et üleminek autonoomsetele sõidukitele mõjutab järgmisi aspekte: tsiviilvastutus (vastutus ja kindlustus), liiklusohutus, kõik keskkonnaga seotud teemad (nt energiatõhusus, taastuvenergia tehnoloogiate ja taastuvate energiaallikate kasutamine), andmetega seotud küsimused (nt juurdepääs andmetele, andmekaitse, eraelu puutumatus ja andmete jagamine), IKT-taristuga seotud küsimused (nt suure tihedusega tõhus ja usaldusväärne edastus) ja tööhõive (nt töökohtade loomine ja kadu, raskeveokite juhtide koolitamine automatiseeritud sõidukite kasutamise alal); rõhutab, et maanteede, energia- ja IKT-taristusse on vaja teha märkimisväärseid investeeringuid; kutsub komisjoni üles arvestama eelnimetatud aspekte oma autonoomsete transpordivahendite alases töös;

28.  rõhutab Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide Galileo ja EGNOS pakutava usaldusväärse positsioneerimis- ja ajastusteabe põhjapanevat tähtsust autonoomsete sõidukite kasutuselevõtmise jaoks ja nõuab seoses sellega tungivalt Euroopa positsioneerimissüsteemi Galileo lõpuleviimiseks vajalike satelliitide võimalikult kiiret valmisehitamist ja orbiidile saatmist;

29.  juhib tähelepanu autonoomsete sõidukite suurele lisaväärtusele piiratud liikumisvõimega isikute jaoks, kuna sellised sõidukid võimaldavad neil osaleda tõhusamalt eraviisilises maanteeliikluses ja lihtsustavad seeläbi nende igapäevaelu;

b) Droonid (RPA-süsteemid)

30.  tunnistab positiivseid arenguid droonitehnoloogia valdkonnas, eelkõige seoses otsingu- ja päästetegevusega; rõhutab droonide jaoks liidu õigusraamistiku loomise tähtsust, et kaitsta liidu kodanike ohutust, turvalisust ja eraelu puutumatust, ning kutsub komisjoni üles võtma järelmeetmeid seoses soovitustega, mille Euroopa Parlament esitas oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsioonis kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemide) ehk mehitamata õhusõidukite ohutu kasutamise kohta tsiviillennunduses(5); nõuab tungivalt, et komisjon koostaks hinnangud seoses droonide laialdase kasutamisega seotud ohutusküsimustega; palub komisjonil uurida vajadust võtta kasutusele RPA-süsteemide kohustuslik seire- ja jälgimissüsteem, mis võimaldaks nimetatud õhusõidukite asukoha nende kasutamise ajal reaalajas kindlaks määrata; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 216/2008 sätestatud meetmetega tuleks tagada mehitamata õhusõidukite homogeensus ja ohutus(6);

Hooldusrobotid

31.  toonitab, et eakate hoolduseks mõeldud robotite alane uurimis- ja arendustegevus on aja jooksul muutunud laialdasemaks ja odavamaks, mis võimaldab toota suurema funktsionaalsusega ja tarbijatele vastuvõetavamaid tooteid; märgib, et sellistel tehnoloogiatel, mis pakuvad ennetust, abi, järelevalvet, stimulatsiooni ja seltsi eakatele ja puuetega inimestele, samuti dementsust põdevatele, kognitiivsete häiretega või mälu halvenemise all kannatavatele inimestele, on palju rakendusi;

32.  juhib tähelepanu sellele, et inimkontakt on inimeste hooldamisel üks olulisemaid aspekte; usub, et inimeste asendamine robotitega võib hooldamise dehumaniseerida, kuid teisalt tunnistab, et robotid võiksid täita automatiseeritud hooldusülesandeid ning hõlbustada hooldusabiliste tööd, täiendades inimeste pakutavat hooldust ja muutes taastusravi protsessi sihipärasemaks, nii et meditsiinitöötajad ja hooldajad saaksid pühendada rohkem aega diagnoosimisele ja paremini kavandatud ravivalikutele; rõhutab, et vaatamata robootika potentsiaalile parandada puudega ja eakate inimeste liikuvust ja integreerimist, püsib ikkagi vajadus hooldaja tööd tegevate inimeste järele, kes on jätkuvalt olulised sotsiaalse suhtlemise aspektist, mida ei saa täielikult asendada;

Meditsiinilised robotid

33.  rõhutab tervishoiutöötajatele, nt arstidele ja hooldusõdedele antava piisava hariduse, koolituse ja ettevalmistuse tähtsust maksimaalse võimaliku erialase pädevuse tagamiseks ja patsientide tervise hoidmiseks ja kaitsmiseks; rõhutab, et vaja on määrata kindlaks minimaalsed kutsenõuded, millele kirurg peab vastama, et tal oleks lubatud opereerida ja kasutada kirurgilisi roboteid; peab erakordselt oluliseks järgida robotite puhul järelevalvega autonoomsuse põhimõtet, mille kohaselt teeb esialgse raviplaani ja lõpliku otsuse selle plaani järgimise kohta alati inimkirurg; toonitab, et eriti tähtsad on kasutajatele mõeldud koolitused, et nad saaksid end kurssi viia selle valdkonna tehnoloogiliste nõuetega; juhib tähelepanu enesediagnoosimise kasvavale suundumusele mobiilsete robotite abil ning sellest tulenevale vajadusele koolitada arste tegelema ka isediagnoositud haigusjuhtumitega; on seisukohal, et sellise tehnoloogia kasutamine ei tohiks vähendada või kahjustada arsti ja patsiendi vahelist suhet, vaid peaks aitama arste patsientide diagnoosimisel ja/või ravimisel, eesmärgiga vähendada inimliku vea riski ning tõsta elukvaliteeti ja oodatavat eluiga;

34.  on veendunud, et meditsiinilised robotid jätkavad oma tegevuse laiendamist täppiskirurgia ja korduvprotseduuride valdkonnas ning et neil on potentsiaal parandada tulemusi taastusravis ning osutada äärmiselt tõhusat logilistilist tuge haiglates; märgib, et meditsiinilised robotid võivad ühtlasi vähendada tervishoiukulusid, võimaldades meditsiinitöötajatel keskenduda ravimise asemel rohkem ennetamisele ning tehes kättesaadavaks rohkem rahalisi vahendeid, mille abil saab patsientide erinevate vajadustega paremini kohanduda, tagada tervishoiutöötajate järjepideva koolituse ning viia läbi teadusuuringuid;

35.  kutsub komisjoni üles tagama enne meditsiiniseadmeid käsitleva määruse (EL) 2017/745 kohaldamise kuupäeva, et uute meditsiiniliste robotseadmete testimiseks kasutatavad menetlused on ohutud, eriti siis, kui on tegemist inimese kehasse paigaldatavate seadmetega;

Inimeste „parandamine“ ja täiustamine

36.  märgib robootika suuri edusamme ja edasist potentsiaali kahjustatud organite ja inimfunktsioonide parandamise ja kompenseerimise vallas, kuid märgib ka keerukaid küsimusi, mis kerkivad eriti seoses inimese täiustamise võimalustega, kuna meditsiinirobotid ja eriti küberfüüsikalised süsteemid (CPS) võivad muuta meie arusaama tervest inimkehast, sest neid võib kanda otse kehal või paigaldada inimorganismi; rõhutab, kui oluline on haiglates ja muudes tervishoiuasutustes kiiresti luua robotite eetika küsimustega tegelevad piisava liikmete arvuga komiteed, kelle ülesandeks on käsitleda ning aidata lahendada ebatavalisi ja keerukaid eetilisi probleeme, mis hõlmavad patsientide hooldamist ja ravi mõjutavaid küsimusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja suunised, et toetada selliste komiteede loomist ja toimimist;

37.  juhib tähelepanu sellele, et elutähtsate meditsiiniliste rakenduste valdkonnas, nagu robootilised proteesid, tuleb tagada pidev ja jätkusuutlik juurdepääs hooldusele ja täiustamisele ning eriti tarkvarauuendustele, mis parandavad talitlushäireid ja nõrku kohti;

38.  soovitab luua sõltumatud usaldusväärsed üksused, kellel oleksid vajalikud vahendid teenuste (nt hooldus, remont ja täiustamine, sealhulgas tarkvarauuendused) osutamiseks elutähtsate ja keerukate meditsiiniliste seadmete kasutajatele, eelkõige juhuks, kui algne tarnija sellised teenused enam ei osuta; teeb ettepaneku seada tootjatele kohustus varustada need sõltumatud usaldusväärsed üksused sel eesmärgil terviklike projekteerimisjuhiste ja lähtekoodiga, sarnaselt väljaannete seaduspärase talletamisega rahvusraamatukogus;

39.  juhib tähelepanu ohtudele, mis on seotud võimalusega inimese kehasse integreeritud küberfüüsikalistesse süsteemidesse sisse häkkida, need välja lülitada või nende mälu kustutada, kuna nii seataks ohtu inimese tervis ning äärmuslikel juhtudel isegi elu, ning rõhutab, et sel põhjusel peab selliste süsteemide kaitsmine olema esmatähtis;

40.  rõhutab, kui tähtis on tagada võrdne juurdepääs sellistele tehnoloogilistele uuendustele, vahenditele ja sekkumisvõimalustele kõigi inimeste jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama tugitehnoloogiate arengut, et lihtsustada nende tehnoloogiate väljaarendamist ning kasutuselevõttu neid vajavate inimeste poolt, vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (mille osaline liit on) artiklile 4;

Haridus ja tööhõive

41.  juhib tähelepanu komisjoni prognoosile, mille kohaselt võib 2020. aastaks olla Euroopas puudu kuni 825 000 IKT-valdkonna töötajat ning et 90 % töökohtadel eeldatakse vähemalt digitaalseid põhioskusi; kiidab heaks komisjoni algatuse esitada ettepanek tegevuskava kohta digitaalpädevuse raamistiku ja kõigi õppijatasemete digitaaloskuste kirjelduste võimalikuks kasutamiseks ja läbivaatamiseks, ning kutsub komisjoni üles andma märkimisväärset toetust digioskuste arendamiseks kõigis vanuserühmades ja sõltumata tööhõiveseisundist, mis oleks esimene samm tööturul pakkumise ja nõudluse parema kokkusobitamise suunas; toonitab, et kasv robootikavaldkonnas nõuab liikmesriikidelt paindlikumate koolitus- ja haridussüsteemide väljaarendamist, et tagada oskusstrateegiate vastavus robotimajanduse vajadustele;

42.  on seisukohal, et suurema hulga noorte naiste seas huvi tekitamine digitaalvaldkonnas töötamise vastu ning naiste sagedasem palkamine digitaalvaldkonna töökohtadele tuleks kasuks nii digitaaltööstusele, naistele endile kui ka Euroopa majandusele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käivitama algatusi, millega toetakse naiste töötamist IKT-valdkonnas ja suurendatakse nende digioskusi;

43.  kutsub komisjoni üles hakkama tööturu keskpika ja pika perspektiivi suundumusi tähelepanelikumalt analüüsima ja jälgima, pöörates erilist tähelepanu töökohtade loomisele, ümberpaigutamisele ja kadumisele eri kvalifikatsiooni nõudvates valdkondades, et välja selgitada, millistes valdkondades robotite suurema kasutamise tulemusel töökohti juurde luuakse ja millistes need kaovad;

44.  rõhutab vajadust ette näha ühiskondlikke muutusi, pidades silmas mõjusid, mida robootika ja tehisintellekti areng ja kasutuselevõtt võivad sellele avaldada; palub komisjonil analüüsida erinevaid võimalikke stsenaariume ja nende mõju liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide elujõulisusele;

45.  rõhutab oskuste paindlikkuse ning sotsiaalsete, loominguliste ja digioskuste tähtsust hariduses; on veendunud, et lisaks koolides pakutavatele akadeemilistele teadmistele tuleb elukestva tegevuse kaudu jõuda pidevõppeni;

46.  märgib robootika suurt potentsiaali tööohutuse parandamisel, andes mitmed ohtlikud ja kahjulikud ülesanded inimestelt robotitele, kuid samal ajal märgib selle potentsiaali tekitada uusi riske seoses üha lisanduva inimese ja roboti vahelise otsesuhtlusega töökohtadel; rõhutab sellega seoses, et on oluline kohaldada rangeid ja tulevikku suunatud õigusnorme, mis käsitlevad inimese ja roboti vahelist otsesuhtlust, et tagada töökohal tervis, ohutus ja põhiõiguste austamine;

Keskkonnamõju

47.  märgib, et robootika ja tehisintellekti arendustegevuses tuleks piirata selle keskkonnamõju, soosides tõhusat energiatarbimist, edendades energiatõhusust taastuvenergia ja haruldaste materjalide kasutamise kaudu, minimeerides jäätmeid, nt elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, ning edendades parandatavust; ergutab seepärast komisjoni kaasama ringmajanduse põhimõtted igasse robootikaga seotud liidu poliitikameetmesse; märgib, et robootika kasutamisel on positiivne mõju ka keskkonnale, eriti põllumajanduse, toiduga varustamise ja transpordi valdkonnas, nimelt väiksemate masinate ning väetise, energia ja vee vähendatud kasutamise ning täppispõllumajanduse ja marsruutide optimeerimise abil;

48.  rõhutab, et küberfüüsikalised süsteemid toovad kaasa selliste energia- ja taristusüsteemide loomise, millega on võimalik kontrollida elektrivoogude liikumist tootjalt tarbijale, ning et selle tulemusel tekivad nn tootvad tarbijad, kes nii toodavad kui ka tarbivad energiat, mis oleks keskkonnale väga kasulik;

Vastutus

49.  leiab, et tsiviilvastutus robotide põhjustatud kahju eest on oluline küsimus, mida tuleb analüüsida ja käsitleda ka liidu tasandil, et tagada nii kodanikele, tarbijatele kui ka ettevõtjatele kogu Euroopa Liidus samaväärne tulemuslikkuse, läbipaistvuse ja järjekindluse tase õiguskindluse rakendamisel;

50.  märgib, et robootikatehnoloogia väljatöötamine nõuab paremat arusaamist inimese ja roboti vahelise koostöö ühisalustest, mis peaksid põhinema kahel peamisel vastastikuse sõltuvuse suhtel – ennustatavus ja suunatavus; juhib tähelepanu asjaolule, et need kaks vastastikuse sõltuvuse suhet on üliolulised selleks, et määrata kindlaks, millist teavet on vaja inimeste ja robotite vahel jagada ning kuidas leida need ühised alused, mis võimaldaksid saavutada inimeste ja robotite sujuvat koostööd;

51.  palub komisjonil esitada ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel ettepaneku võtta vastu seadusandlik õigusakt, mis käsitleb järgmise 10–15 aasta jooksul robootika ja tehisintellekti valdkonnas prognoositavate arengutega seotud juriidilisi küsimusi ning mida täiendaksid mittesiduvad õigusaktid, nagu suunised ja käitumisjuhendid, millele on viidatud teksti lisas sisalduvates soovitustes;

52.  on seisukohal, et hoolimata sellest, millist õiguslikku lahendust kohaldatakse vastutusele robotide põhjustatud kahju eest muudel kui omandi kahjustamisega seotud juhtudel, ei tohiks tulevane seadusandlik akt mingil moel piirata hüvitatava kahju tüüpi või ulatust ega ka kannatanud poolele pakutavaid hüvitiste liike üksnes põhjusel, et kahju tekitaja ei ole inimene;

53.  leiab, et see tulevane seadusandlik akt peaks põhinema komisjoni põhjalikul hinnangul selle kohta, kas tuleks kohaldada süüst sõltumatul vastutusel või riskijuhtimisel põhinevat lähenemisviisi;

54.  märgib samas, et süüst sõltumatu vastutus eeldab üksnes selle tõendamist, et kahju on tekkinud, ning põhjusliku seose tõendamist roboti kahjuliku toimimise ja kannatanule tekitatud kahju vahel;

55.  märgib, et riskijuhtimisel põhinev lähenemisviis ei keskendu isikule, kes „tegutses hooletult“ kui isiklikult vastutavale, vaid keskendub isikule, kes on teatud olukorras võimeline vähendama riske ning tegelema negatiivsete mõjudega;

56.  on seisukohal, et kui lõppvastutust kandvad isikud on kindlaks määratud, peaks nende vastutus olema proportsionaalne robotile antud juhiste ja roboti autonoomsuse tegeliku tasemega, st mida suurem on roboti õppimisvõime või autonoomsus ning mida kauem on roboti „õpetamine“ kestnud, seda suurem peaks olema tema „õpetaja“ vastutus; märgib eelkõige, et roboti kahjuliku käitumise eest vastutava isiku tuvastamisel ei tohiks roboti „õpetamisest“ tulenevaid oskusi ajada segamini oskustega, mis sõltuvad rangelt selle iseõppimise suutlikkusest; märgib, et vähemalt praeguses etapis peab vastutus lasuma inimesel, mitte robotil;

57.  juhib tähelepanu sellele, et üha autonoomsemate robotite põhjustatud kahju puhul vastutuse määramise keerukale probleemile võib võimalikuks lahenduseks olla kohustuslik kindlustus, nagu see on juba kasutusel näiteks autode puhul; märgib siiski, et erinevalt maanteeliikluses kehtivast kindlustussüsteemist, kus kindlustus katab inimeste tegevusest ja eksimustest põhjustatud kahju, peaks robootika valdkonna kindlustussüsteem arvestama kõiki võimalikke vastutajaid kogu ahela ulatuses;

58.  leiab, et nagu mootorsõidukite kindlustuse puhul, võib sellist kindlustussüsteemi täiendada fondiga, et tagada kahju hüvitamine juhtudel, kus kindlustuskaitse puudub; kutsub kindlustussektorit üles töötama välja uusi tooteid ja teenuseid, mis vastavad robootika valdkonna arengutele;

59.  kutsub komisjoni üles tulevase õigusakti mõjuhinnangu läbiviimisel uurima, analüüsima ja kaaluma, millised mõjud on kõigil võimalikel õiguslikel lahendustel, näiteks:

   a) kohustusliku kindlustuse kehtestamine, kui see on asjakohane ja vajalik, teatavate kategooria robotitele, mille korral nõutakse, sarnaselt autodega, robotite tootjatelt või omanikelt kindlustuskaitse võtmist kahjule, mida nende robotid võivad põhjustada;
   b) selle tagamine, et hüvitusfondi ainus eesmärk ei oleks tagada kindlustuskaitseta roboti põhjustatud kahju hüvitamine;
   c) tootjale, programmeerijale, omanikule või kasutajale piiratud vastutuse võimaldamine, kui nad teevad sissemakseid hüvitusfondi, samuti juhul, kui nad ühiselt võtavad kindlustuskaitse, mille eesmärk on roboti põhjustatud kahju hüvitamine;
   d) selle üle otsustamine, kas luua üldine fond kõigi arukate autonoomsete robotite jaoks või eraldi fond iga robotikategooria jaoks ning kas sissemakse tuleks maksta ühekordse tasuna roboti turule laskmisel või korrapäraste osamaksetena kogu roboti kasutusaja jooksul;
   e) selle tagamine, et spetsiaalsesse liidu registrisse kantud individuaalse registreerimisnumbri kaudu oleks nähtav seos roboti ja konkreetse fondi vahel, mis võimaldaks kõigil robotiga suhtlejatel saada teavet fondi laadi ja selle vastutuse piiride kohta omandi kahjustamise korral, fondi osamakseid tegevate isikute nimede ja rollide kohta ning muid asjakohaseid andmeid;
   f) robotite jaoks pikemas perspektiivis eraldi juriidilise staatuse loomine, nii et kõige keerukamatele autonoomsete robotitele saaks omistada elektroonilise isiku staatuse, koos kohustusega heastada mis tahes kahju, mida nad võivad põhjustada, ning elektroonilise isiku kategooria kohaldamine juhtudel, kus robotid teevad arukaid autonoomseid otsuseid või suhtlevad muul viisil iseseisvalt kolmandate isikutega;

Rahvusvahelised aspektid

60.  märgib, et kuigi liidus kohaldatavad liiklusõnnetusi käsitlevad rahvusvahelise eraõiguse üldnormid ei vaja autonoomsete sõidukite arengut silmas pidades kiiremas korras märkimisväärset muutmist, aitaks kohaldatava õiguse praeguse kaheosalise süsteemi (mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 864/2007(7) ja 4. mai 1971. aasta Haagi konventsioonil liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta) lihtsustamine parandada õiguskindlust ning piirata meelepärase kohtualluvuse valimise võimalusi;

61.  märgib vajadust kaaluda muudatuste tegemist rahvusvahelistes lepingutes, nagu maanteeliiklust käsitlev 8. novembri 1968. aasta Viini konventsioon ja Haagi konventsioon liiklusõnnetuste suhtes kohaldatava õiguse kohta;

62.  ootab komisjonilt selle tagamist, et liikmesriigid rakendaksid ühetaoliselt rahvusvahelisi õigusakte, nagu maanteeliiklust käsitlev Viini konventsioon (mis vajab muutmist), et muuta juhita sõitmine võimalikuks, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja tööstusharu üles Amsterdami deklaratsiooni eesmärke võimalikult kiiresti ellu viima;

63.  soovitab tungivalt teha rahvusvahelist koostööd sotsiaalsete, eetiliste, õiguslike ja majanduslike probleemide hindamisel ning seejärel reguleerivate standardite kehtestamisel ÜRO egiidi all;

64.  märgib, et piiranguid ja tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 428/2009(8) kahesuguse kasutusega kaupadega (sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalistes rakendustes ja/või mis võivad aidata kaasa massihävitusrelvade levikule) kauplemise kohta, tuleks kohaldada ka robootikarakendustele;

Lõppmärkused

65.  palub ELi toimimise lepingu artiklile 225 tuginedes, et komisjon esitaks ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel ettepaneku võtta vastu direktiiv robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta, võttes arvesse käesoleva ettepaneku lisas esitatud soovitusi;

66.  kinnitab, et soovitused on kooskõlas põhiõigustega ja subsidiaarsuse põhimõttega;

67.  on seisukohal, et taotletaval ettepanekul on finantsmõju, juhul kui moodustatakse uus Euroopa amet;

o
o   o

68.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule.

RESOLUTSIOONI LISA:

SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Arukate robotite määratlus ja klassifitseerimine

Tuleks kehtestada ühtne Euroopa määratlus arukate autonoomsete robotite kohta, mis hõlmaks vajaduse korral alamkategooriate määratlusi, võttes arvesse järgmisi tunnuseid:

–  autonoomsuse omandamise suutlikkus sensorite kaudu ja/või oma keskkonnaga andmeid vahetades (vastastikune seotus) ning neid andmeid analüüsides;

–  kogemuse ja suhtlemise kaudu õppimise võime;

–  roboti füüsilise toetuse vorm;

–  suutlikkus kohandada oma käitumist ja tegevusi vastavalt keskkonnale.

Arukate robotite registreerimine

Jälgitavuse ja edasiste soovituste rakendamise hõlbustamiseks tuleks luua kõrgtehnoloogiliste robotite registreerimise süsteem, mis põhineb robotite klassifitseerimiseks ette nähtud kriteeriumitel. Registreerimissüsteem ja register peaksid olema liiduülesed, hõlmates kogu siseturgu, ning neid võiks hallata spetsiaalne ELi robootika- ja tehisintellekti amet, juhul kui selline amet peaks loodama.

Tsiviilõiguslik vastutus

Hoolimata sellest, millist õiguslikku lahendust kohaldatakse robotite ja tehisintellekti vastutusele muudel kui omandi kahjustamisega seotud juhtudel, ei tohi see mingil moel piirata hüvitatava kahju liiki või ulatust ega ka kannatanule pakutavaid hüvitiste liike üksnes põhjusel, et kahju tekitaja ei ole inimene.

See tulevikus vastu võetav seadusandlik akt peaks põhinema komisjoni põhjalikul hinnangul selle kohta, kas tuleks kohaldada süüst sõltumatul vastutusel või riskijuhtimisel põhinevat lähenemisviisi.

Tuleks luua kohustuslik kindlustus, mis seisneks tootja kohustusel võtta kindlustuskaitse tema toodetavatele autonoomsetele robotitele.

Kindlustussüsteemi tuleks täiendada fondiga, tagamaks kahju hüvitamise juhtudel, kus kindlustuskaitse puudub.

Mis tahes robotite ja tehisintellekti suhtes kohaldatavaid tsiviilvastutuse norme puudutava poliitilise otsuse vastuvõtmisel tuleks nõuetekohaselt konsulteerida üleeuroopalise robootika- ja neuroteadustealaste teadusuuringute ja arendusprojektiga, mille teadlased ja eksperdid suudavad hinnata kõiki asjaomaseid ohte ja tagajärgi.

Koostalitlusvõime, juurdepääs lähtekoodile ja intellektuaalomandi õigustele

Tuleb tagada omavahel suhtlevate võrku ühendatud autonoomsete robotite koostalitlusvõime. Juurdepääs lähtekoodile, sisendandmetele ja tehnilistele üksikasjadele peaksid olema vajaduse korral kättesaadavad, et analüüsida arukate robotite põhjustatud õnnetusi ja kahju, samuti selleks, et tagada nende jätkuv toimimine, kättesaadavus, usaldusväärsus, turvalisus ja ohutus.

Robootika harta

Komisjon peaks robootikat käsitlevate õigusaktide kohta ettepanekute tegemisel võtma arvesse alljärgnevas robootika hartas sätestatud põhimõtteid.

ROBOOTIKA HARTA

Esildatud robootika valdkonna eetilise käitumise juhend on aluseks peamiste eetikapõhimõtete kindlaks määramisele, järelevalvele ning nende täitmise kontrollimisele alates projekteerimis- ja arendusetapist.

See raamistik, mis koostatakse koostöös üleeuroopalise robootika- ja neuroteadustealaste teadusuuringute ja arendusprojektiga, tuleks hoolikalt läbi mõelda, et võimaldada iga üksikjuhtumi puhul individuaalsete kohanduste tegemist selleks, et hinnata, kas antud käitumine on antud olukorras õige või vale, ning teha otsuseid vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud väärtuste hierarhiale.

Eetilise käitumise juhend ei tohiks asendada vajadust lahendada kõik selle valdkonna suuremad õiguslikud probleemid, vaid sel peaks olema täiendav funktsioon. Pigem hõlbustab see robootika eetilist kategoriseerimist, tugevdab selles valdkonnas vastutustundliku innovatsiooni jõupingutusi ja tegeleb üldsust puudutavate probleemidega.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata asjaomase tehnoloogilise trajektoori (projekteerimisprotsess, eetiline kontrollimine, audiitorkontrollid jms) teadus- ja arendusetappidele. Juhend peaks olema suunatud sellele, et teadlased, praktikud, kasutajad ja projekteerijad järgiksid eetikastandardeid, kuid nägema ette ka menetluse asjaomastele eetilistele probleemidele lahenduste leidmiseks ning võimaldama nendel süsteemidel toimida eetiliselt vastutustundlikul viisil.

EETILISE KÄITUMISE JUHEND ROBOOTIKAINSENERIDELE

PREAMBUL

Eetilise käitumise juhend kutsub kõiki teadlasi ja projekteerijaid üles toimima vastutustundlikult ning võtma täielikult arvesse inimväärikuse, eraelu puutumatuse ning inimeste ohutuse austamise vajadust.

Juhendis palutakse teha kõigi valdkondade vahel tihedat koostööd, tagamaks et robootikaalane teadustöö toimub Euroopa Liidus ohutul, eetilisel ning tõhusal viisil.

Eetilise käitumise juhend hõlmab kogu robootikavaldkonna teadus- ja arendustegevust.

Eetilise käitumise juhend on vabatahtlik ning sisaldab üldpõhimõtteid ja suuniseid kõigile sidusrühmadele.

Robootika valdkonna teadustegevust rahastavatel asutustel, teadusorganisatsioonidel, teadlastel ja eetikakomiteedel soovitatakse võimalikult varases etapis kaaluda uuritavate tehnoloogiate või esemete tulevasi mõjusid ning kujundada tulevikus tekkida võivaid probleeme ja võimalusi silmas pidades välja vastutustundlikkuse kultuur.

Robootika valdkonna teadustegevust rahastavad avalikud ja eraasutused peaksid nõudma riskihindamise läbiviimist ning esitamist iga robootika valdkonna teadustegevuse rahastamiseks esitatava taotluse puhul. See juhend peaks käsitlema vastutava isikuna inimesi, mitte roboteid.

Robootika valdkonna teadlased peaksid võtma kohustuse järgida kõrgeimaid eetilise ja kutsealase käitumise standardeid ning pidama kinni järgmistest põhimõtetest:

heatahtlikkus – robotid peaksid tegutsema inimeste huvides;

kahju tegemise vältimine – doktriin „eelkõige ära tee kahju“, mille kohaselt ei tohi robotid inimesele kahju teha;

autonoomsus – suutlikkus teha teadlikke, sundimatuid otsuseid robotitega suhtlemise tingimuste kohta;

õiglus – robootikaga seotud kasu õiglane jaotamine ning eriti koduhoolduses ja tervishoius kasutatavate robotite taskukohasus.

Põhiõigused

Robootika valdkonna teadusuuringud peaksid austama põhiõigusi ning robotite projekteerimisel, rakendamisel, levitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada üksikisikute ja laiemalt kogu ühiskonna heaolu ja enesemääramisõigust. Inimväärikust ja sõltumatust, nii füüsilist kui ka psühholoogilist, tuleb igal juhul austada.

Ettevaatuspõhimõte

Robootikaalaseid teadusuuringuid tuleb teostada vastavalt ettevaatuspõhimõttele, prognoosides tulemuste võimalikke mõjusid ohutusele ning rakendades õigeaegselt kaitsetasemele vastavaid ettevaatusabinõusid, toetades samal ajal ühiskonnale ja keskkonnale kasu toovaid edusamme.

Kaasatus

Robootikainsenerid peavad tagama läbipaistvuse ja austama kõigi sidusrühmade seaduslikku õigust pääseda juurde teabele. Kaasatus võimaldab kõigil robootika valdkonna teadustegevusega seotud sidusrühmadel otsustusprotsessides osaleda.

Vastutus

Robootikainsenerid peaksid jääma vastutavaks sotsiaalsete, keskkonna- ja inimtervisele avalduvate mõjude eest, mida robootika võib praegustele ja tulevastele põlvkondadele avaldada.

Ohutus

Robotite projekteerijad peaksid võtma arvesse ja austama inimeste füüsilist heaolu, ohutust, tervist ja õigusi. Robootikainsener peab säilitama inimeste heaolu, austades samas inimõigusi, ning avaldama viivitamata asjaolud, mis võivad avalikkust või keskkonda ohustada.

Tagasipööratavus

Tagasipööratavus, mis on kontrollitavuse vajalik tingimus, on oluline mõiste robotite programmeerimisel toimima ohutult ja usaldusväärselt. Tagasipööratavuse mudel annab robotile teada, millised toimingud on tagasipööratavad ning juhul, kui need on tagasipööratavad, siis kuidas seda teha. Viimase toimingu või toimingute jada tagasivõtmise suutlikkus võimaldab kasutajatel soovimatuid tegevusi tagasi võtta ja minna tagasi nende töö sobivasse etappi.

Eraelu puutumatus

Õigust eraelu puutumatusele tuleb alati austada. Robootikainsener peaks tagama, et isiklikku teavet hoitakse turvaliselt ja kasutatakse üksnes nõuetekohasel viisil. Lisaks peaks robootikainsener tagama, et üksikisikuid ei oleks võimalik tuvastada, välja arvatud erandolukordades ning sel juhul ainult selge ja ühemõttelise teadliku nõusoleku alusel. Enne igat inimese-masina suhtlust tuleb selleks küsida ja saada inimese teadlik nõusolek. Seega on robotite projekteerijatel kohustus töötada kehtiva nõusoleku, konfidentsiaalsuse, anonüümsuse, õiglase kohtlemise ja nõuetekohasuse tagamiseks välja menetlused ning neid järgida. Projekteerijad peavad täitma kõik taotlused, mis esitatakse seonduvate andmete hävitamiseks ja nende mis tahes andmekogumitest eemaldamiseks.

Kasu maksimeerimine ja kahju minimeerimine

Teadlased peaksid püüdma maksimeerida oma tööst saadavat kasu kõigis etappides, tööde algusest kuni levitamiseni. Tuleb vältida teadustegevuses osalejate või inimeste või eksperimendis, katses või uuringus osalejate või isikute kahjustamist. Juhul kui teadustegevusega kaasnevad vältimatult ja lahutamatult ohud, tuleb välja töötada ranged riskihindamise ja -juhtimise protokollid ning neid täita. Üldjuhul ei tohiks kahju tekitamise oht olla suurem tavaelus esinevast ohust, st inimesed ei tohiks kokku puutuda ohtudega, mis on suuremad kui nende tavapärases eluviisis esinevad ohud või mis esinevad nendele lisaks. Robootikasüsteemi kasutamine peab alati põhinema põhjalikul riskihindamisprotsessil, milles arvestatakse ettevaatuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

KOODEKS TEADUSEETIKA KOMITEEDELE

Põhimõtted

Sõltumatus

Eetikakontroll peaks olema teadustööst endast sõltumatu. See põhimõte osutab vajadusele vältida huvide konflikte teadlaste ja eetikaprotokolle kontrollivate isikute ning kontrollijate ja organisatsioonilise juhtimise struktuuride vahel.

Pädevus

Eetikakontrolli peaksid läbi viima asjakohaste teadmistega kontrollijad, võttes arvesse vajadust tagada teaduseetika komiteede liikmesuse mitmekesisus ja liikmete eetikaalane väljaõpe.

Läbipaistvus ja vastutus

Kontrollimise eest tuleks vastutada ja seda peaks olema võimalik kontrollida. Teaduseetika komiteed peavad oma kohustusi tunnistama ja neil peab olema organisatsioonilistes struktuurides sobiv koht, tagamaks komitee tegevuse läbipaistvuse ning menetlused standardite säilitamiseks ja kontrollimiseks.

Teaduseetika komiteede roll

Üldjuhul vastutab teaduseetika komitee järgmise eest: kõigi selliste inimosalejaid hõlmavate teadusuuringute kontrollimine, mida viivad läbi asjaomases institutsioonis töötavad või selle poolt palgatud isikud; eetikakontrolli sõltumatuse, pädevuse ning õigeaegsuse tagamine; teadustöös osalejate väärikuse, õiguste ja heaolu kaitsmine; teadlas(t)e ohutuse arvessevõtmine; muude sidusrühmade õiguspäraste huvide arvessevõtmine; ettepanekute teadusliku väärtuse kohta teadlike otsuste tegemine ning teadlasele teadlike soovituste andmine, juhul kui ettepanek on mingis aspektis puudulik.

Teaduseetika komiteede ülesehitus

Teaduseetika komitee peaks üldjuhul olema multidistsiplinaarne, koosnema nii meestest kui ka naistest ning selle liikmetel peaksid olema laiaulatuslikud kogemused ning eriteadmised robootika valdkonna teadusuuringutest. Ametisse määramise mehhanism peaks tagama, et komitee liikmete teaduslikud eriteadmised, filosoofiline, õiguslik või eetiline taust ning seisukohad pakuksid piisavat tasakaalu ning et liikmete seas oleks vähemalt üks inimene, kellel on eriteadmised eetikas, eriarstide, haridus- või sotsiaalteenuste kasutajad, juhul kui need on teadusuuringute keskmes, ning kontrollitava teadustegevusega seotud konkreetsete metoodiliste eriteadmistega isikud, ning need peavad olema loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti.

Seire

Teadusorganisatsioonid peavad ette nägema asjakohased menetlused eetilise heakskiidu saanud teadustöö läbiviimise seiramiseks, kuni see on lõpule viidud, ning tagama pideva kontrollimise juhul, kui tulenevalt teadustöö ülesehitusest võib ilmneda muudatusi, mis vajaksid käsitlemist. Seire peaks olema proportsionaalne teadustööga seotud ohtude laadi ja tasemega. Kui teaduseetika komitee leiab, et seirearuanne tõstatab märkimisväärseid probleeme teadustöö eetilise läbiviimise kohta, tuleks tal nõuda teadustöö täielikku ja üksikasjalikku eetikakontrolli. Juhul, kui otsustatakse, et teadustööd viiakse läbi ebaeetiliselt, tuleks komiteel kaaluda oma heakskiidu tagasivõtmist ning nõuda teadustöö peatamist või lõpetamist.

LUBA PROJEKTEERIJATELE

–  Te peaksite enne ja pärast selliste tehnoloogiate projekteerimist, arendamist ja väljalaskmist võtma arvesse väärikuse, sõltumatuse, enesemääramisõiguse, vabaduse ja õigluse euroopalikke väärtuseid, kaasa arvatud vajadust (kaitsetuid) kasutajaid mitte kahjustada, vigastada, petta või ära kasutada.

–  Te peaksite võtma turvalisuse kaalutlustel kasutusele usaldusväärsed süsteemi projekteerimise põhimõtted kõigis roboti toimimise aspektides – nii riistvara projekteerimisel kui ka tarkvara kavandamisel ning mis tahes andmete töötlemisel platvormil või väljaspool seda.

–  Te peaksite võtma kasutusele lõimprivaatsuse põhimõtted, tagamaks et isiklikku teavet hoitakse turvaliselt ja kasutatakse üksnes nõuetekohasel viisil.

–  Te peaksite võtma kasutusele selged loobumismehhanismid (peatamislülitid), mis oleksid vastavuses mõistlike projekteerimiseesmärkidega.

–  Te peaksite tagama, et robot toimib viisil, mis on kooskõlas kohalike, riiklike ja rahvusvaheliste eetika- ja õiguspõhimõtetega.

–  Te peaksite tagama, et roboti otsustuste tegemise sammud oleksid taasloodavad ning jälgitavad.

–  Te peaksite tagama, et robootiliste süsteemide programmeerimisel nõutaks maksimaalset läbipaistvust ja roboti käitumise prognoositavust.

–  Te peaksite analüüsima inimene-robot süsteemi prognoositavust, võttes arvesse tõlgendamise ja tegevuse ebakindlust ning robotite või inimeste võimalikke eksimusi.

–  Te peaksite töötama roboti projekteerimise etapis välja jälgimise vahendid. Need vahendid hõlbustavad aruandlust roboti toimimise kohta ning selle selgitamist erinevatel ekspertidele, operaatoritele ja kasutajatele suunatud tasanditel, isegi kui see toimub piiratud moel.

–  Te peaksite koostama projekteerimis- ja hindamisprotokollid ning tegema robootikaga seotud, sealhulgas kognitiivsete, psühholoogiliste ja keskkonnaalaste ohtude ja kasu hindamisel koostööd võimalike kasutajate ja sidusrühmadega.

–  Te peaksite tagama, et robotid oleksid inimestega suhtlemisel robotitena tuvastatavad.

–  Te peaksite kindlustama robootikaga suhtlevate ja kokkupuutuvate isikute ohutuse ja tervise, arvestades, et roboteid tuleks toodetena projekteerida niisuguseid protsesse kasutades, mis tagavad nende ohutuse ja turvalisuse. Robootikainsener peab säilitama inimeste heaolu, austades samas inimõigusi, ning ei tohi robotit kasutada süsteemi toimimise ohutust, tõhusust ja tagasipööratavust kindlustamata.

–  Te peaksite saama teaduseetika komiteelt positiivse hinnangu enne roboti katsetamist tegelikus keskkonnas või inimeste kaasamist selle projekteerimis- ja arendusprotsessidesse.

LUBA KASUTAJATELE

–  Teil on lubatud kasutada robotit, ilma et peaksite tundma või kartma füüsilise või psühholoogilise kahju tekitamise ohtu.

–  Teil peaks olema õigus eeldada, et robot teostab mis tahes ülesande, mille jaoks see on konkreetselt projekteeritud.

–  Te peaksite olema teadlik sellest, et igal robotil võivad olla tajulised, kognitiivsed ja tegevuslikud piirangud.

–  Te peaksite austama inimese füüsilist ja psühholoogilist haprust ning nende emotsionaalseid vajadusi.

–  Te peaksite võtma arvesse inimeste õigust privaatsusele, sealhulgas lülitades intiimsete protseduuride ajal välja videomonitorid.

–  Teil ei ole lubatud koguda, kasutada ega avaldada isiklikku teavet ilma andmesubjekti sõnaselge nõusolekuta.

–  Teil ei ole lubatud kasutada robotit mis tahes viisil, mis on vastuolus eetika- või õiguspõhimõtete ja standarditega.

–  Teil ei ole lubatud ühtegi robotit muuta viisil, mis võimaldaks sellel toimida relvana.

(1) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(3) (1) Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele viga teha; (2) robot peab täitma inimese käsklusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; (3) robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega (vt I. Asimov „Nõiaring“, 1943), ning (0) robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimkonnale kahju teha.
(4) Vt Schumani deklaratsioon (1950: „Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse.“)
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0390.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) (ELT L 199, 31.7.2007, lk 40).
(8) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).


Euroopa pilvandmetöötluse algatus
PDF 226kWORD 67k
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon Euroopa pilvandmetöötluse algatuse kohta (2016/2145(INI))
P8_TA(2017)0052A8-0006/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ (COM(2016)0178) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0106),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0100),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Eduka andmepõhise majanduse suunas“ (COM(2014)0442),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 27. septembri 2012. aasta teatist „Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas“ (COM(2012)0529),

–  võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2012. aasta teatist „Kõrgjõudlusega andmetöötlus: Euroopa koht üleilmses võidujooksus“ (COM(2012)0045),

–  võttes arvesse nõukogu 27. mai 2016. aasta järeldusi avatud teaduse süsteemile ülemineku kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 29. mai 2015. aasta järeldusi, milles käsitletakse avatud, andmemahukat ja võrgustatud teadustööd kiirema ja laiema innovatsiooni hoogustajana,

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsust (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2016. aasta resolutsiooni eduka andmepõhise majanduse suunas liikumise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(5),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(6),

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni pilvandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas(7),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. jaanuari 2013. aasta arvamust TEN/494 teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas““ (TEN/494),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Euroopa pilvandmetöötluse algatus – Konkurentsivõimelise andme- ja teadmistepõhise majanduse edendamine Euroopas“ (2016 TEN/592 EESC-2016),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal „Euroopa pilvandmetöötluse algatus ja IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul 2016“ (SEDEC-VI-012),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus(9) (küberjulgeoleku direktiiv),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (COM(2016)0590);

–  võttes arvesse komisjoni 25. mai 2016. aasta teatist „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“ (COM(2016)0288),

–  võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2015. aasta teatist „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“ (COM(2015)0626),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul“ (COM(2016)0176),

–  võttes arvesse komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi 2016. aasta mais avaldatud aruannet „Avatud innovatsioon, avatud teadus ning maailmale avatud – visioon Euroopa jaoks“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0006/2017),

A.  arvestades, et praegu ELis kättesaadav pilvandmetöötluse maht on ebapiisav, mistõttu töödeldakse ELi teadus- ja tööstusvaldkonna loodud andmeid sageli mujal ning Euroopa teadlased ja innovaatorid liiguvad kohtadesse väljaspool ELi, kus suured andmemahud ja suur töötlusvõimsus on kiiremini kättesaadavad;

B.  arvestades, et andmete jagamise stiimulite selge struktuuri puudumine, teaduslike andmete süsteemide koostalitlusvõime puudumine ning teaduslike andmete taristute killustatus erinevate valdkondade vahel ning piiriüleselt takistavad andmepõhise teaduse täielikku potentsiaali;

C.  arvestades, et EL on kõrgjõudlusega andmetöötluse arendamises maha jäänud, kuna ta on investeerinud liiga vähe täieliku kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemi loomisesse, samal ajal kui sellised riigid nagu USA, Hiina, Jaapan ja Venemaa teevad nendesse süsteemidesse suuri investeeringuid, on määranud need strateegiliseks prioriteediks ja koostanud nende arendamiseks riiklikud kavad;

D.  arvestades, et Euroopa pilvandmetöötluse kogu potentsiaali saab realiseerida vaid siis, kui andmed saavad selgete eeskirjade toel terves liidus vabalt liikuda ning rahvusvahelised andmevood etendavad Euroopa ja maailma majanduses üha olulisemat rolli;

E.  arvestades, et suurandmete analüüsimise ja kasutamise võime muudab teadusuuringute läbiviimise viisi;

F.  arvestades, et komisjoni teatises „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ tunnistatakse avatud teaduse ja pilvandmetöötluse kui Euroopa digitaalse majanduse osa ümberkujundavat potentsiaali;

G.  arvestades, et andmevõrgustikele, andmete säilitamisele ja andmetöötlusele juurdepääsu põhimõtted on liikmesriigiti erinevad ning tekitavad isoleeritust ja aeglustavad teadmiste ringlust;

H.  arvestades, et isikuandmete kaitse üldmäärus, küberjulgeoleku direktiiv ning digitaalse ühtse turu strateegia võivad luua aluse konkurentsivõimelisele ja edukale Euroopa digitaalsele majandusele, mis on avatud kõigile eeskirju järgivatele turul tegutsejatele;

I.  arvestades, et andmed on digitaalse majanduse tooraine, ning arvestades, et andmete kasutamine on väga oluline Euroopa teaduse ja tööstuse digiteerimise, uute tehnoloogiate väljatöötamise ning uute töökohtade loomise jaoks;

J.  arvestades, et hiljuti vastu võetud isikuandmete kaitse üldmääruses on isikuandmete kaitseks sätestatud tugevad tagatised ning selle rakendamisel tuleks tagada ühtlustatud lähenemisviis;

K.  arvestades, et komisjoni 2015. aasta digitaalse ühtse turu strateegias lubati kõrvaldada andmete vaba liikumise piirangud ning põhjendamatud piirangud andmete säilitamise või töötlemise asukohale;

L.  arvestades, et komisjon peab esitama andmete vaba liikumise piirangute kõrvaldamiseks konkreetsed ettepanekud, et luua ja saavutada võimalikult hea digitaalne ühtne turg;

M.  arvestades, et pilveteenuste kasutusele võtmine ja arendamine on raske, võttes arvesse vajaliku kiire taristu ja vajalike kiirete võrgustike ebapiisavat kättesaadavust Euroopas;

N.  arvestades, et eesmärk lihtsustada ja toetada teadus- ja andmetaristute, sealhulgas maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse keskuste ja muude teadustaristuvõrkude rakendamist ja pikaajalist jätkusuutlikkust aitab tänu tõhustatud koostööle ja tulemuste vahetamisele lahendada teaduse, tööstuse ja ühiskonna ees seisvaid suuri probleeme;

O.  arvestades, et andmete maht kasvab enneolematu kiirusega, nii et aastaks 2020 on oletatavasti 16 triljonit gigabaiti andmeid, mis tähendab, et andmete genereerimise aastane kasv on 236 %;

P.  arvestades, et andmepõhise majanduse edukus sõltub laiemast IKT ökosüsteemist, sealhulgas asjade internetist, et andmeid hankida, kiiretest lairibavõrkudest, et neid transportida, ja pilvandmetöötlusest, et neid töödelda, ning samuti kvalifitseeritud teadlastest ja töötajatest;

Q.  arvestades, et Euroopa teadlaste koostöö, andmete kasutamine ja vahetus kooskõlas andmekaitseasutustega ning uute tehnoloogiliste lahenduste, sealhulgas pilvandmetöötluse ja Euroopa teaduse digiteerimise kasutamine on digitaalse ühtse turu väljaarendamise seisukohalt keskse tähtsusega; arvestades, et Euroopa avatud teaduse pilv avaldab positiivset mõju teaduse arengule Euroopas; ning arvestades, et Euroopa avatud teaduse pilve tuleb arendada ja kasutada, võttes nõuetekohaselt arvesse põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi;

Üldist

1.  väljendab heameelt Euroopa avatud teaduse pilve üle, mida võiks kasutada pilve mudelina era- ja avalikus sektoris; tunneb heameelt komisjoni plaani üle laiendada võimalikult kiiresti kasutajaskonda tööstusele ja valitsustele;

2.  tunneb heameelt komisjoni teatise „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ üle ning on seisukohal, et tegemist on esimese sammuga usaldusväärse aluse loomisel avatud ja konkurentsivõimeliste Euroopa meetmete jaoks pilvandmetöötluse ja kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas;

3.  väljendab heameelt seoses komisjoni Euroopa pilvandmetöötluse algatusega, mis on üks osa digitaalse ühtse turu strateegia ja Euroopa tööstuse digiteerimise paketi rakendamisest, edendades seeläbi Euroopa digitaalmajanduse kasvu, aidates suurendada Euroopa ettevõtete ja teenuste konkurentsivõimet ning parandades nende positsiooni ülemaailmsel turul; palub komisjonil selgelt määratletud meetmete abil tagada, et see algatus täidab oma eesmärki, on suunatud väljapoole ja on tulevikukindel ning ei tekita ebaproportsionaalseid või põhjendamatuid takistusi;

4.  rõhutab, kui oluline on muuta Euroopa Liit ülemaailmse teaduse keskuseks, saavutades kriitilise massi ja luues tipptaseme klastreid; rõhutab, et maailma juhtiva teadustegevuse meelitamiseks liitu on vaja suutlikkust nii ressursside kui ka huvipakkuva keskkonna näol; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et selleks, et EL saaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majanduseks, on erakordselt oluline avatus rahvusvahelistele teadlastele, meelitades niiviisi ligi rahvusvahelisi investeeringuid;

5.  rõhutab, et tuleks kiirendada standardimisega seotud tööd pilvandmetöötluses; rõhutab, et paremad standardid ja koostalitlusvõime võimaldavad teabevahetust erinevate pilvepõhiste süsteemide vahel ning hoiavad pilvetoodete ja -teenuste puhul ära ühe pakkujaga seotuse efekti; kutsub komisjoni üles tegema kõnealuse valdkonna avatud standardite väljatöötamisel tihedat koostööd tulunduslike pilveteenuse osutajatega;

6.  rõhutab, et kõnealuse Euroopa algatuse lisaväärtus põhineb avatud andmete jagamisel ning teaduskogukonna jaoks teadusandmete ja -tulemuste säilitamise, jagamise ja taaskasutamise usaldusväärse ja avatud keskkonna väljaarendamisel;

7.  rõhutab, et suurema teadlikkuse loomine pilvandmetöötluse kasulikkusest on erakordselt oluline, kuna nõudlus pilveteenuste järele Euroopas on ikka veel liiga väike; rõhutab, et pilvandmetöötlus toob selle kulutõhususe ja skaleeritavuse tõttu kaasa majanduskasvu; kordab, et VKEd on Euroopa kõige olulisem töökohtade loomise ja majanduskasvu edendamise mootor; rõhutab, et pilvandmetöötlus võib olla eriti kasulik VKEde jaoks, kuna neil ei ole sageli piisavalt vahendeid, et investeerida ulatuslikesse kohapealsetesse füüsilistesse IT-süsteemidesse;

8.  peab tervitatavaks avatud teaduse käsitust ja rolli, mida see etendab Euroopa teadmistepõhise majanduse loomisel ning teadustöö kvaliteedi ja selle arendamise täiendaval stimuleerimisel Euroopa Liidus; toonitab, et praegu ei kasuta tööstus, eelkõige VKEd, kogutud teadusandmete väärtust optimaalselt, sest puudub piiriülene vaba andmete liikumine ja juurdepääs ühtsele platvormile või portaalile, ning märgib, et komisjon püüab muuta kõik programmi „Horisont 2020“ raames loodavad teadusandmed vaikimisi avatuks;

9.  rõhutab, et Euroopa avatud teaduse pilvega peaks kaasas käima ulatuslik küberjulgeoleku strateegia, kuna teadusringkond vajab usaldusväärset andmetaristut, mida saab kasutada, ilma et teadustööd ohustaks andmekadu, korruptsioon või sissetungimine; kutsub komisjoni üles võtma küberjulgeoleku küsimusi arvesse kõikide IT-algatuste esimesest etapist alates;

10.  kutsub komisjoni üles näitama eeskuju ja muutma kõik Euroopa programmide (nagu „Horisont 2020“, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESI) ja teised) raames rahastatud teadusuuringute andmed ja tulemused vaikimisi avatuks, tuginedes põhimõttele, et andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad (FAIR-põhimõte);

11.  tunneb muret Euroopa pilvandmetöötluse algatuse 4,7 miljardi euro suuruse rahastamispuudujäägi pärast; kutsub komisjoni üles määrama Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa andmetaristu jaoks kindlaks asjakohased rahastamismehhanismid; kutsub lisaks komisjoni üles tagama selle poliitikavaldkonna jaoks programmi „Horisont 2020“ ja üheksandat raamprogrammi käsitleva ettepaneku raames piisavalt vahendeid;

12.  soovitab komisjonil tagada, et Euroopa avatud teaduse pilvest saaksid kasu kõik liidu piirkonnad, ja uurida selleks regionaalarengu fondide kasutamist algatuse laiendamiseks;

13.  rõhutab, et praegu läheb üksnes 12 % EFSI raames rahastamisest digitaalvaldkonnaga seotud meetmeteks; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks suunatud meetmed, millega saaks tõeliselt suurendada kõigi ELi fondide, eelkõige EFSI osalust digitaalse ühtse turuga seotud projektides, sealhulgas andmete jagamise algatustes ning e-juurdepääsetavuse, taristu ja kogu liitu hõlmava digitaalse ühenduvuse valdkonnas, ning suunaks rohkem vahendeid Euroopa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisse, sealhulgas eraelu puutumatuse kaitset tõhustavate tehnoloogiate ja avatud lähtekoodiga turvalahenduste vallas; on arvamusel, et kõnealust algatust tuleks arendada koostoimes muude „Horisont 2020“ programmidega, sealhulgas era-pilvandmetöötluse ja e-valitsuse teenuste valdkonnas;

14.  on arvamusel, et erasektor peaks algusest peale osalema Euroopa avatud teaduse pilve kasutajaskonnas, pakkudes näiteks tarkvara kui teenust (Software as a Service (SaaS)); rõhutab, et Euroopa ettevõtetelt oodatakse Euroopa pilvandmetöötluse algatuse 4,7 miljardi euro suuruse rahastamispuudujäägi likvideerimisele kaasa aitamist; märgib, et on ebatõenäoline, et ettevõtted sellesse programmi investeerivad, kui neil ei ole võimalik ka sellest kasu saada;

15.  rõhutab, et tipptasemel superarvutite taristu on ELi konkurentsivõime jaoks erakordselt oluline; kutsub komisjoni üles tegema ELis 2022. aastaks kättesaadavaks kasutusvalmis eksatasandi arvutid;

16.  palub komisjonil stimuleerida Euroopa VKEde ja tööstusharude osalemist Euroopa andmetaristu riist- ja tarkvara tootmises, mis hoogustab ELi majandust ning edendab jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist;

17.  kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikide ja muude teadusuuringute rahastajatega valitsemise ja rahastamise tegevuskava kujundamisel ja rakendamisel, tagades, et algatusele eraldatakse piisavalt vahendeid, et lihtsustada riiklike pingutuste koordineerimist, vältides tarbetut dubleerimist ja kulutamist;

18.  nõustub, et koostalitlusvõimel ja andmete ülekantavusel on keskne roll selliste suurte sotsiaalsete probleemide lahendamisel, mis eeldavad tõhusat andmete jagamist ja mitut osalejat kaasavat valdkondadevahelist lähenemist; märgib, et Euroopa pilvandmetöötluse algatust käsitlevas komisjoni teatises (COM(2016)0178) ette nähtud tegevuskava on vajalik vahend, et vähendada killustatust ning tagada teadusandmete kasutamine vastavalt FAIR-põhimõttele;

19.  palub komisjonil esitada täieliku läbipaistvuse ja avalikustamise põhimõttel põhinev tegevuskava koos selgete tööpakettide ja ajakavadega, milles on määratletud soovitud tulemused, rahastamisallikad ning kogu protsessis osalevad sidusrühmad;

20.  toetab Euroopa avatud teaduse pilve osana Euroopa pilvandmetöötluse algatusest, millega luuakse virtuaalne keskkond, kus kõigi piirkondade teadlased ja spetsialistid saavad oma teadusandmeid, sealhulgas avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute andmeid erinevate valdkondade vahel ning piiriüleselt säilitada, jagada, hallata, analüüsida ja taaskasutada, aidates nii kõrvaldada ühtse turu killustatust; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks terviklikku lähenemisviisi avatud teadusele, mis on kaasav avatud teaduse kogukonna ja sõltumatute teadlaste suhtes, täpsustaks paremini teatises kasutatud määratlusi ning looks eelkõige selge vahe Euroopa pilvandmetöötluse algatuse ja Euroopa avatud teaduse pilve vahele ning ajakohastaks vastavalt õigusakte, et hõlbustada uurimistulemuste taaskasutamist;

21.  on arvamusel, et Euroopa pilvandmetöötluse algatusega tagatakse investeeringud teadus- ja uurimistegevusse, et luua stiimulid ja vahendid andmete võimalikult ulatuslikuks jagamiseks ja kasutamiseks, mida toetab tugeva pilve- ja andmetaristu ülesehitamine Euroopa Liidus;

22.  rõhutab, et VKEdel on ELi majanduses keskne koht ning et tuleb võtta rohkem meetmeid, et edendada VKEde ja idufirmade ülemaailmset konkurentsivõimet, et luua parim võimalik keskkond kvaliteetsete andmete, andmeanalüüsi, turvaliste teenuste ning oodatava kulutõhususega uute lootustandvate tehnoloogiliste arengute toetamiseks;

23.  palub, et komisjon rajaks Euroopa pilvele majanduslikult elujõulise aluse ja võtaks selgeid meetmeid, et ergutada VKEsid pakkuma konkurentsivõimelisi lahendusi andmete töötlemiseks ja säilitamiseks liikmesriikides asuvates andmepankades;

24.  tuletab meelde olemasolevate üleeuroopaliste struktuuridega ning riiklikes andmepankades kättesaadavate avatud andmetega saavutatud positiivseid tulemusi; tunnistab, et ühtsel turul on ikka veel palju takistusi, mis ei võimalda seda algatust täielikult ellu viia; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima juba kättesaadavate andmete potentsiaali ning tagama avatud andmeid käsitleva sidusa strateegia ja selliste andmete taaskasutatavuse liikmesriikides; märgib, et komisjon ja liikmesriigid peavad uurima vajadust täiendavate investeeringute järele piiriülesesse füüsilisse taristusse, keskendudes eelkõige kõrgjõudlusega andmetöötluse, kiirete lairibavõrkude ning massandmepankade ühendamisele, et saavutada edukas Euroopa andmepõhine majandus; palub komisjonil analüüsida sellealaseid ülemaailmseid tööstuse juhitud ja muid rahvusvahelisi partnerlusi;

25.  märgib, et tuleks veelgi ergutada pilveteenuste kasutuselevõttu Euroopa VKEde seas; märgib, et Euroopa pilveteenuste osutajatel on vaja täiendavat koordineeritud toetust digitaalses maailmas osalemisel, kasutajate usalduse suurendamisel ning teadlikkuse tõstmisel pilvandmetöötlusele üleminekust saadavast kasust;

26.  rõhutab, et ettevõtete ja kodanike juurdepääs interneti lairibaühendusele on ELi konkurentsivõimelise andme- ja teadmistepõhise majanduse hädavajalik osa; on sellega seoses seisukohal, et pilve edasiarendamine peaks toimuma käsikäes algatustega, mille abil suurendatakse ettevõtete ja kodanike juurdepääsu interneti lairibaühendusele, eriti maapiirkondades;

27.  märgib, et põlvkonnaülesed digitaalhariduse meetmed, sealhulgas küberoskused, on pilveandmetöötluse arengu jaoks erakordselt olulised, et tuvastada digitaalsete eesmärkide saavutamiseks kõige olulisemate tehniliste ja tõhusate oskuste nappus ning et tegutseda sellele vastavalt; tunneb heameelt komisjoni hiljuti vastu võetud Euroopa uue oskuste tegevuskava raames esitatud ettepanekute üle ning rõhutab vajadust piisavate rahaliste vahendite järele;

28.  on seisukohal, et tekkimas on pilveandmetöötlusega tegelevad idufirmad, mis pakuvad nišilahendusi, et muuta pilveandmetöötlus kiiremaks, lihtsamaks ning usaldusväärsemaks, paindlikumas ja turvalisemaks;

29.  rõhutab, et kõrgjõudlusega andmetöötlust, mis on oluline pilve arengu jaoks, tuleks käsitada Euroopa andmetaristu lahutamatu osana, mis hõlmab kogu ökosüsteemi, ning sellest saadavat kasu tuleks laialdaselt reklaamida;

30.  märgib, et tuleks julgustada akadeemiliste ja teadusasutuste ning muude sidusrühmade osalemist, et säilitada integreeritud teadusandmete taristud ja kõrgjõudlusega andmetöötlus ning neid toetada;

31.  märgib, et seoses erasektori ja väljaspool ELi asuvate riikide praegu ja edaspidi pakutavate teenustega peab Euroopa avatud teaduse pilv looma stiimuleid ja uusi teenuseid, et vabaneda pikaajalisest harjumusest toetuda olemasolevatele uurimistavadele;

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et keskendutakse tulevikku suunatud Euroopa majanduskasvule, et rajada ELis konkurentsivõimeline pilvetööstus; rõhutab, kui oluline on tagada, et turunõudlus pilvelahenduste järele jätkuvalt kasvab ning et pilvandmetöötlusele üleminekut julgustatakse sellistes vertikaalsektorites nagu rahandus, maksustamine ja sotsiaalkindlustus, tootmine, pangandus, tervishoiud, meedia ja meelelahutus ning põllumajandus;

33.  on arvamusel, et isikuandmete kaitse üldmäärusega luuakse raamistik isikuandmete kaitseks; märgib siiski, et killustatus selle rakendamisel liikmesriikides muudaks teadlastele nende töö tegemise ja tulemuste jagamise raskemaks, millega õõnestataks pilvandmetöötluse abil teadlastevahelise koostöö loomiseks tehtavaid pingutusi; nõuab seetõttu kõnealuse määruse nõuetekohast rakendamist ja jõustamist;

34.  rõhutab, et Euroopa pilvandmetöötluse algatuse raames pakutavate lahenduste arendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, eelkõige andmekaitse ja eraelu puutumatuse õigust ning õigust vabadusele ja turvalisusele;

35.  märgib, et andmepõhine majandus on ikka veel algstaadiumis, ärimudeleid töötatakse alles välja ning olemasolevaid mudeleid juba lõhutakse ja arendatakse edasi; kutsub komisjoni üles tagama, et iga selle valdkonna õigusakt on kooskõlas tehnoloogiliselt neutraalse innovatsiooni põhimõttega ning ei too ELis kaasa tõsiseid takistusi innovatsioonile, tööstuse digiteerimisele ega selliste uute tehnoloogiate arendamisele nagu asjade internet ja tehisintellekt;

36.  kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikide ja kõikide sidusrühmadega koostööd, et osaleda vajalike rakendusmeetmete kindlaksmääramisel, mida on vaja Euroopa pilvandmetöötluse algatuse potentsiaali maksimeerimiseks; on seisukohal, et avatud innovatsiooni ja avatud teadusega kaasatakse innovatsiooniprotsessi palju rohkem osalejaid, alates teadlastest kuni ettevõtjate, kasutajate, valitsuste ja kodanikuühiskonnani;

Avatud teaduse pilv

37.  võtab teadmiseks peamiste sidusrühmade alaesindatuse aruteludes ja suuremahulistes katseprojektides; on seisukohal, et tulemusliku teabevahetuse eeltingimus peab olema avaliku ja erasektori sidusrühmade ja kodanikuühiskonna aktiivne osalus kohalikul, piirkondlikul, riikide ja liidu tasandil, vältides samal ajal halduskoormust; rõhutab, et Euroopa pilvandmetöötluse algatus peaks vastama mitte ainult teaduskogukonna, vaid ka tööstuse, sealhulgas VKEde ja idufirmade, haldusasutuste ja tarbijate vajadustele ning neile kasu tooma;

38.  rõhutab, et Euroopa avatud teaduse pilve arendamisel tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ning pöörata erilist tähelepanu andmekaitse ja eraelu puutumatuse õigusele ning õigusele vabadusele ja turvalisusele ning järgida tuleb lõimitud ja vaikimisi eraelukaitse põhimõtteid ning proportsionaalsuse, vajalikkuse, võimalikult väheste andmete kogumise ja eesmärgi piiramise põhimõtteid; tunnistab, et täiendavate kaitsemeetmete kohaldamine, nagu pseudonümiseerimine, anonüümimine või krüptograafia, sealhulgas krüpteerimise kasutamine, võib vähendada riske ja parandada asjaomaste andmesubjektide kaitset isikuandmete kasutamisel suurandmete rakendustes või pilvandmetöötluses; tuletab meelde, et anonüümimine on pöördumatu protsess, ja kutsub komisjoni üles koostama suuniseid andmete anonüümimise kohta; kordab, et tundlikud andmed vajavad erilist kaitset kooskõlas kehtivate õigusaktidega; toonitab, et Euroopa pilvandmetöötluse algatuse vastu tarbijate usalduse tagamiseks on vaja kohaldada eespool nimetatud põhimõtteid koos kõrgete kvaliteedi-, usaldatavus- ja konfidentsiaalsusstandarditega;

39.  rõhutab, et avatud teaduse pilve algatus peaks tooma kaasa usaldusväärse pilve kõigile: teadlastele, ettevõtetele ja avalikele teenustele;

40.  märgib, et teadusandmete haldamiseks, analüüsimiseks, jagamiseks, taaskasutamiseks ja säilitamiseks tuleb edendada avatud ja usaldusväärset koostööplatvormi, kus saab teatavatel tingimustel töötada välja ja osutada innovatiivsed teenuseid;

41.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima asjakohaseid juhtimis- ja rahastamisraamistikke, võttes piisaval määral arvesse olemasolevaid algatusi ning nende jätkusuutlikkust ja võimet edendada võrdseid tingimusi kogu Euroopas; rõhutab, et liikmesriigid peaksid kaaluma oma riiklike rahastamisprogrammide lõimimist ELi rahastamisprogrammidega;

42.  kutsub komisjoni üles analüüsima kõiki rahastamisallikaid Euroopa avatud teaduse pilve loomiseks ja tugevdama olemasolevaid vahendeid kiirema arengu tagamiseks, pöörates erilist tähelepanu parimatele tavadele;

43.  palub komisjonil tagada, et kõik programmi „Horisont 2020“ raames tehtavad teadusuuringud ja loodavad andmed oleksid vaikimisi avatud, ning palub liikmesriikidel kohandada oma riiklikke teadusprogramme sellele vastavalt;

44.  on seisukohal, et Euroopa avatud teaduse pilv edendab digitaalteadust, integreerides infotehnoloogia kui teenuse ELi avalik-õiguslikku teadussektorisse; nõuab teaduspilve föderaalse mudeli kasutuselevõtmist, mis ühendab avalik-õiguslikud teadusasutused, sidusrühmad, VKEd, idufirmad ja e-taristu kaubanduslike tarnijatega, et ehitada üles ühine platvorm, mis pakub laia valikut teenuseid ELi teaduskogukondadele;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama koostöös muude sidusrühmadega tegevuskava, et esitada võimalikult kiiresti selge ajakava Euroopa avatud teaduse pilve raames ette nähtud meetmete elluviimiseks;

46.  kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult Euroopa avaliku sektori teadustöötajate vajadusi, et selgitada välja pilvetaristuga kaetuse võimalikud lüngad ELis; on arvamusel, et kui lüngad on kindlaks tehtud, peaks komisjon paluma Euroopa pilvetaristu pakkujatel jagada oma arenduskavasid, et hinnata, kas erainvesteeringud on piisavad selliste lünkade kõrvaldamiseks või on nende ületamiseks vaja täiendavaid avaliku sektori rahalisi vahendeid;

47.  palub komisjonil tagada, et kõik programmi „Horisont 2020“ raames tehtavad teadusuuringud ja loodavad andmed tuleksid kasuks Euroopa äriühingutele ja avalikkusele; toetab stiimulite struktuuri muutmist, et teadlased, tegevusharu ja avalike teenuste pakkujad jagaksid oma andmeid ja parandaksid andmehaldust, koolitust, tehnikaoskusi ja tehnikaalast kirjaoskust;

48.  väljendab heameelt asjaolu üle, et pilvandmetöötluse algatuses keskendutakse lairibavõrgustike ehitamisele, suuremahulistele andmepankadele, kõrgjõudlusega andmetöötlusele ning Euroopa suurandmete ökosüsteemile;

49.  toonitab, et 5G väljaarendamine ning Euroopa elektroonilise side seadustiku eeskirjad peaksid muutma Euroopa avatud teaduse pilve huvipakkuvamaks, pakkudes kvaliteetset internetti ja uut tippkvaliteediga taristut;

50.  kiidab heaks komisjoni auahne püüdluse, et liit suudaks käsitleda suurt hulka andmeid ja et tal oleks selleks olemas taristud teenustega, mis kasutavad reaalajas andmeid, mis saadakse andurite või rakenduste abil, mis ühendavad eri allikatest saadud andmeid; märgib, et Euroopa pilvandmetöötluse algatuse eesmärk on tagada parem ja ühtlustatum taristu väljaarendamine;

51.  toetab GÉANTi võrgustiku edasiarendamist eesmärgiga muuta see kõige kaasaegsemaks rahvusvaheliseks võrgustikuks ja hoida ELi juhtpositsiooni teadusuuringute valdkonnas;

52.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama tegevust sidusrühmadega, et vähendada digitaaltaristu killustatust, luues selleks tegevuskava ja tugeva juhtimisstruktuuri, millesse on kaasatud rahastajad, hankijad ja kasutajad, ning toonitab vajadust edendada avatud teaduse põhimõtteid andmete haldamisel ja jagamisel innovatsiooni takistamata ning rikkumata eraelu puutumatust ja intellektuaalomandit digitaalajastul;

53.  toonitab, kui oluline on Euroopa pilvandmetöötluse algatuse põhinemine Euroopa ühendamise rahastu aluselementidel, eelkõige e-identimise süsteemidel ja e-allkirjadel, et suurendada kasutajate usaldust turvalise, koostalitlusvõimelise ja sujuva e-kommunikatsiooni vastu kogu liidus;

54.  palub, et komisjon suunaks rohkem vahendeid Euroopa teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja koolituse ergutamisse pilvandmetöötluse vallas, toonitades vajadust taristu ja protsesside järele, millega kaitstakse avatud andmeid ja kasutajate eraelu puutumatust;

55.  nõuab, et standardid peaksid võimaldama hõlpsat ja täielikku ülekantavust ning kõrgetasemelist koostalitlust pilveteenuste vahel;

56.  on kindlalt veendunud, et avatud teaduse pilve algatus peaks tuginema avatud standarditele koostalitlusvõime ja sujuva teabevahetuse tagamiseks ning ühe pakkujaga seotuse ärahoidmiseks;

57.  toonitab, et avatud standardite ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamine on väga oluline vajaliku läbipaistvuse tagamiseks seoses sellega, kuidas isikuandmeid ja muud liiki tundlikke andmeid tegelikult kaitstakse;

58.  märgib, et Euroopa majandus sõltub järjest enam superarvutite võimsusest, et töötada välja uuenduslikke lahendusi, vähendada kulusid ning lühendada toodete ja teenuste turule jõudmise aega; toetab komisjoni püüdlusi luua Euroopa riistvaratehnoloogiale tuginedes eksatasandi superarvutite süsteem;

59.  on seisukohal, et Euroopa vajab täielikku kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi tipptasemel superarvutite omandamiseks, kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemide tarnete tagamiseks ning kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuste kasutamiseks tööstuses ja VKEdes simulatsiooni, visualiseerimise ning prototüüpide loomise eesmärgil; peab väga oluliseks, et EL oleks 2022. aastaks maailma üks edukamaid superarvutijõude;

60.  on arvamusel, et Euroopa tehnoloogiaplatvorm ning kõrgjõudlusega andmetöötluse alased avaliku ja erasektori lepingulised partnerlused on väga olulised ELi teadusprioriteetide määratlemiseks Euroopa tehnoloogia väljatöötamisel kõigis kõrgjõudlusega andmetöötluse lahenduse tarneahela segmentides;

61.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle käivitada kooskõlas kvanttehnoloogia manifestiga kvanttehnoloogia juhtalgatus, mille maht on 1 miljard eurot;

62.  tuletab komisjonile meelde, et pilveteenuste sektor on juba investeerinud miljardeid eurosid kõige kaasaegsema taristu ülesehitamisse Euroopas; juhib tähelepanu sellele, et ELi teadlased saavad praegu kasutada pilvetaristut, mis annab neile võimaluse katsetada ja teha uuendusi kiiresti, omades juurdepääsu väga paljudele teenustele ja makstes ainult kasutatud teenuste eest, mis omakorda lühendab teadustööle kuluvat aega; märgib, et ELi väga olulist toetust teadus- ja arendustegevusele ei tohiks kulutada olemasolevate ressursside dubleerimisele, vaid läbimurde soodustamisele uutes teadusvaldkondades, mis võivad suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet;

63.  rõhutab, et teadusringkonnad vajavad ohutut, turvalist ja avatud lähtekoodiga suure võimsusega taristut, et edendada teadusuuringuid ja hoida ära võimalikke julgeolekuriske, küberrünnakuid või isikuandmete väärkasutust, eelkõige suurte andmehulkade kogumisel, säilitamisel ja töötlemisel; palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ja stimuleeriksid vajaliku tehnoloogia, sealhulgas krüptograafiliste tehnoloogiate väljaarendamist, võttes arvesse lõimitud julgeoleku lähenemist; toetab komisjoni püüdlusi edendada koostööd avaliku sektori asutuste, Euroopa tööstuse (sealhulgas VKEde ja idufirmade), teadlaste ja akadeemiliste ringkondade vahel suurandmete ja küberturbe valdkonnas alates uurimis- ja innovatsiooniprotsessi varastest etappidest, et teha võimalikuks innovatiivsete ja usaldusväärsete Euroopa lahenduste ja turuvõimaluste loomine, tagades seejuures ohutuse piisava taseme;

64.  on arvamusel, et selgete standardite väljatöötamine pilveteenuste koostalitlusvõime, andmete ülekantavuse ja teenustaseme kokkulepete kohta tagab kindluse ja läbipaistvuse nii pilveteenuste osutajate kui ka lõppkasutajate jaoks;

65.  toonitab, et usaldusväärsus, turvalisus ja isikuandmete kaitse on vajalik tarbijate usalduse tagamiseks ning usaldus on hea konkurentsivõime alus;

66.  märgib, et tegevusharul peaks olema keskne roll digitaalajastusse sobivate laialdaselt tunnustatud standardite väljatöötamisel ning sellised standardid annaksid pilveteenuste osutajatele kindluse innovatsiooni jätkamiseks ning kasutajatele kindluse pilveteenuste edasiseks kasutamiseks liidu tasandil;

67.  kutsub komisjoni üles näitama eeskuju valdkondadevahelise keele- ja piiriülese koostalitlusvõime ning pilvestandardite edendamisel ning eraelu puutumatust kaitsvate, usaldusväärsete, turvaliste ja energiasäästlike pilveteenuste toetamisel ühise strateegia lahutamatu osana, keskendudes võimaluste maksimeerimisele selliste standardite väljatöötamiseks, mis võivad saada ülemaailmseteks standarditeks;

68.  märgib, et andmete koostalitlusvõime tegevuskava on vaja selleks, et kasutada Euroopa teadlaste toodetavat suurt andmekogust ning parandada andmete taaskasutatavust teaduses ja tööstuses; kutsub komisjoni üles tegema koostööd kesksete teadusvaldkonna sidusrühmadega mõjusate süsteemide väljatöötamiseks, et muuta andmed, sealhulgas metaandmed, ühtsed kirjeldused ja andmete identifikaatorid, leitavateks, juurdepääsetavateks, koostalitlusvõimelisteks ja taaskasutatavateks (FAIR);

69.  märgib, et EL ei investeeri kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi sama palju kui maailma muud piirkonnad ning see ei ole kooskõlas tema majandusliku ja teadmiste potentsiaaliga;

70.  kutsub komisjoni üles edendama koostalitlusvõimet ja hoidma ära seotust ühe pakkujaga, ergutades arvukaid pilvetaristu pakkujaid Euroopas pakkuma konkurentsivõimeliste, koostalitlusvõimeliste ja kaasaskantavate taristuteenuste valikut;

71.  nõuab meetmeid kõrgetasemelise standardimissüsteemi säilitamiseks, mille abil on võimalik kaasata parimaid tehnoloogilisi lahendusi; palub komisjonil kiita heaks poliitika, millega kaotatakse liigsed takistused uuenduslikes sektorites, et stimuleerida investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning kogu liitu hõlmavasse standardimisse;

72.  nõuab tungivalt, et komisjon pingutaks maksimaalselt, et hoida algusest peale ära ühe pakkujaga seotuse võimalus digitaalsel turul, eriti sellistes esilekerkivates valdkondades nagu Euroopa pilvandmetöötluse algatus;

73.  tunnistab, kui olulised on koostalitlusvõime ja standardid konkurentsivõime edendamisel IKT valdkonnas; palub komisjonil selgitada välja lüngad Euroopa avatud teaduse pilve standardites, sealhulgas seoses VKEde, idufirmade ja tähtsate Euroopa sektoritega; toetab turupõhiste, vabatahtlike, tehnoloogiliselt neutraalsete, läbipaistvate, ülemaailmselt ühilduvate ning turgu arvesse võtvate standardite arendamist;

74.  on seisukohal, et ISA2 programm annab võimaluse töötada välja koostalitlusvõime standardid suurandmete haldamiseks avaliku halduse asutustes ning nende asutuste toimingutes ettevõtjate ja kodanikega;

75.  tunnistab, et standardid peaksid vastama tööstuse ja muude sidusrühmade tõendatud vajadusele; rõhutab, et on oluline töötada välja ühised kõrged standardid ja neis kokku leppida, et tagada andmete tõhus kasutamine ja jagamine laiemalt kui vaid ühes valdkonnas, institutsioonis või ühe riigi piires; kutsub komisjoni üles tegema vajaduse korral kindlaks parimad sertifitseerimissüsteemid liikmesriikides, et koostada asjaomaseid huvirühmi kaasates nõudlusel põhinevad üleeuroopalised standardid, mis hõlbustavad andmete jagamist ning põhinevad avatud ja ülemaailmsetel standarditel, kui see on põhjendatud; rõhutab, et Euroopa pilvandmetöötluse algatusega seoses võetavate meetmetega tuleb tagada, et võetakse arvesse ühtse turu vajadusi ning et see turg jääb ülemaailmselt juurdepääsetavaks ning reageerib tehnoloogilisele arengule;

76.  avaldab toetust komisjoni kavale kõrvaldada eelkõige tehnilised ja õiguslikud takistused andmete ja andmeteenuste vabalt liikumiselt ning ebaproportsionaalsed andmete lokaliseerimise nõuded ja edendada andmete koostalitlusvõimet, sidudes omavahel Euroopa pilvandmetöötluse algatuse ja andmete vaba liikumise algatuse; on seisukohal, et digitaalühiskonna saavutamiseks tuleb andmete vaba liikumist käsitada viienda põhivabadusena ühtse turu raames; märgib, et pilvandmetöötluse kõigi võimaluste kasutamise eeltingimusteks on selge õigusraamistik, piisavad oskused ja suurandmete haldamisega seotud ressursid ning asjaomaste kutsekvalifikatsioonide tunnustamine; nõuab tungivalt, et komisjon püüaks koos sidusrühmade, eelkõige tööstusega teha kindlaks suurandmete ja kodeerimisega seotud koolitusvõimalused ka uue oskuste tegevuskava raames ning looks huvirühmadele – eelkõige VKEdele ja idufirmadele – stiimulid andmete kasutamiseks, avamiseks ja jagamiseks ühtsel turul;

77.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle käivitada kooskõlas kvanttehnoloogia manifestiga kvanttehnoloogia juhtalgatus, mille maht on 1 miljard eurot; toonitab siiski, et arengu kiirendamiseks ja kommertstoodete andmiseks avaliku ja erasektori kasutajate käsutusse on väga oluline pidada sidusrühmadega läbipaistvaid ja avatud konsultatsioone;

Avatud andmete jagamine, teadusandmete jagamine

78.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa avatud teaduse pilve arendamine annab teadlastele ja teadusspetsialistidele koha, kus andmeid säilitada, jagada, kasutada ja taaskasutada, ning see võib panna aluse andmepõhisele innovatsioonile ELis; toonitab, et andmete jagamise eeliseid on laialdaselt tunnustatud;

79.  märgib, et andmed on muutunud väga oluliseks otsuste tegemisel kohalikul, riiklikul ja ülemaailmsel tasandil; märgib, et andmete jagamine annab samuti olulisi eeliseid kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele ning valitsussektori andmete avamine edendab demokraatiat ja pakub uusi ärivõimalusi;

80.  toetab komisjoni ning Euroopa selle valdkonna teadlaste ja akadeemiliste ringkondade pingutusi suurandmete väärtusega seotud avaliku ja erasektori partnerluse arendamisel koostoimes kõrgjõudlusega andmetöötluse alaste avaliku ja erasektori lepinguliste partnerlustega, mis edendab kogukonna väljakujundamist andmete ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ümber ning millega pannakse alus jõudsalt arenevale andmepõhisele majandusele ELis; toetab küberturbe valdkonnas avaliku ja erasektori partnerlust, millega edendatakse koostööd avaliku ja erasektori osaliste vahel teadusuuringute ja innovatsiooniprotsessi varastes etappides, et saada juurdepääs innovatiivsetele ja usaldusväärsetele Euroopa lahendustele;

81.  rõhutab, et komisjon peaks tegema võimalikult varakult tihedat koostööd tööstuspartneritega, eriti VKEde ja idufirmadega, et tagada äri- ja tööstusnõuete piisav käsitlemine ja piisav integreerimine algatuse hilisemas etapis;

82.  julgustab avaliku sektori haldusasutusi kaaluma turvalisi, usaldusväärseid ja kindlaid pilveteenuseid, töötades välja selge õigusraamistiku ja tehes edasi tööd selle nimel, et arendada välja konkreetselt pilvandmetöötlusega seotud sertifitseerimissüsteemid; märgib, et äriühingud ja tarbijad vajavad kindlust uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel;

83.  on veendunud, et avaliku sektori haldusasutustel peaks olema vaikimisi avatud juurdepääs valitsussektori avalikele andmetele; nõuab edusamme teabe avatud andmetena avaldamise ulatuse ja kiiruse kindlaksmääramisel, kättesaadavaks tehtavate andmekogumite kindlaksmääramisel ning avatud andmete avatud vormis taaskasutamise edendamisel;

84.  märgib, et digitehnoloogia ülikiire kasv on oluline liikumapanev jõud väga suurte toorandmevoogude loomiseks pilvekeskkondades ning selline suur kogum toorandmevooge suurtes andmesüsteemides suurendab arvutuste keerukust ja ressursitarbimist pilvepõhistes andmehankimissüsteemides; märgib lisaks, et mudelipõhise andmejagamise kontseptsioon võimaldab kohalikku andmetöötlust andmeallikate lähedal ja muudab toorandmevood kasutatavateks teadmusmudeliteks; osutab sellele, et nendel teadmusmudelitel on kahesugune kasulikkus: kohalike teadmusmudelite kättesaadavus koheseks kasutamiseks ning osalevaks andmejagamiseks pilvekeskkondades;

85.  toetab nõukogu 2016. aasta mai järeldusi avatud teaduse süsteemile ülemineku kohta, eriti järeldust, et aluspõhimõte teadusandmete optimaalseks taaskasutamiseks peaks olema „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“;

Teksti- ja andmekaeve

86.  toonitab, et avalike andmete täielikust kättesaadavusest Euroopa avatud teaduse pilves ei piisa andmepõhise teadustegevuse kõigi takistuste kõrvaldamiseks;

87.  märgib, et seda algatust on vaja täiendada nüüdisaegse autoriõiguse raamistikuga, mis peaks võimaldama kaotada killustatuse ning koostalitlusvõime puudumise andmete uurimise protsessis Euroopas;

88.  on arvamusel, et algatusega tuleks säilitada tasakaal teadlaste, õiguste omajate ja muude teadusvaldkonna osalejate õiguste vahel, austades täielikult autorite ja kirjastajate õigusi, samas toetades uuenduslikku teadustegevust Euroopas;

89.  on arvamusel, et teadusandmeid saab Euroopa avatud teaduse pilves jagada, piiramata seejuures teadlastele või teadusasutustele kuuluvaid autoriõigusi, kehtestades vajaduse korral litsentsimismudelid; on arvamusel, et sellega seotud parimad tavad kehtestatakse programmi „Horisont 2020“ avatud teadusandmete katseprojekti raames;

90.  on seisukohal, et läbivaatamist vajav andmebaaside direktiiv 96/9/EÜ piirab andmete kasutamist, ilma et sellega loodaks ilmset majanduslikku või teaduslikku lisaväärtust;

Andmekaitse, põhiõigused ja andmeturve

91.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid liikmesriikide seaduste suurema ühtlustamise edendamiseks, et vältida selgusetust jurisdiktsioonis ja killustatust ning tagada digitaalsel ühtsel turul läbipaistvus;

92.  on arvamusel, et Euroopa Liit näitab eraelu puutumatuse valdkonnas eeskuju ja toetab andmekaitse kõrget taset kogu maailmas;

93.  rõhutab, et on vaja andmekaitseasutuste, poliitikakujundajate ning tööstuse kooskõlastatud lähenemisviisi, et aidata organisatsioone sellel üleminekul, tagades täitmise vahendid ning kohustuste ühtse tõlgendamise ja kohaldamise ning tõstes teadlikkust kodanike ja äriühingute jaoks tähtsatest küsimustest;

94.  rõhutab, et EL on digitaalsete teenuste ülemaailmne importija ja eksportija ning konkurentsis püsimiseks on vaja tugevat pilvandmetöötlust ja andmepõhist majandust; kutsub komisjoni üles näitama eeskuju ühtsete, ülemaailmselt tunnustatud isikuandmete kaitse standardite loomise poole liikumisel;

95.  on arvamusel, et ülemaailmsed andmevood on rahvusvahelise kaubanduse ja majanduskasvu jaoks väga olulised ning komisjoni andmete vaba liikumise algatus peaks võimaldama Euroopas tegutsevatel äriühingutel, eriti kasvavas pilvandmetöötluse sektoris, olla ülemaailmses innovatsiooni võidujooksus esireas; toonitab, et algatuse eesmärk peaks olema ka kaotada kõik meelevaldsed piirangud selles osas, kus peaksid asuma äriühingute taristud või kus tuleks säilitada andmeid, kuna sellised piirangud takistaksid Euroopa majanduse arengut;

96.  on arvamusel, et ELi kehtivad andmekaitset reguleerivad õigusaktid, eriti hiljaaegu vastu võetud isikuandmete kaitse üldmäärus ja õiguskaitsedirektiiv (direktiiv (EL) 2016/680)(10), sisaldavad tugevaid tagatisi isikuandmete, sealhulgas teadusuuringute eesmärgil kogutavate, koondatavate ja pseudonümiseeritud andmete ning tervisega seotud tundlike andmete kaitseks koos eritingimustega, mis puudutavad andmete avaldamist ja avalikustamist, andesubjektide õigust esitada vastuväiteid edasise töötlemise suhtes ja eeskirju õiguskaitseasutuste juurdepääsu kohta kriminaaluurimiste raames; palub komisjonil võtta neid tagatisi arvesse Euroopa avatud teaduse pilve ning seal säilitatavatele andmetele juurdepääsu reguleerivate eeskirjade rakendamisel; tunnistab, et ühtlustatud lähenemine isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisele, sealhulgas suunised, täitmise vahendid ning kodanikele, teadlastele ja äriühingutele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniad, on väga olulised, eriti Euroopa avatud teaduse pilve väljaarendamiseks ja teaduskoostöö lihtsustamiseks, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse abil;

97.  on arvamusel, et andmete vaba liikumine on kasulik digitaalse majanduse ning teadus- ja uurimistegevuse jaoks; toonitab, et andmete vaba liikumist käsitlev komisjoni algatus peaks võimaldama kasvaval Euroopa pilvandmetöötluse sektoril olla ülemaailmses innovatsiooni võidujooksus esireas, sealhulgas teaduse ja innovatsiooni eesmärgil; tuletab meelde, et isikuandmete mis tahes edastamisel pilvetaristutesse või muudesse väljaspool liitu asuvatesse vastuvõtjatesse tuleks järgida isikuandmete kaitse üldmääruses ette nähtud edastamiseeskirju ning komisjoni andmete vaba liikumise algatus peaks olema nende sätetega kooskõlas; rõhutab, et algatuse eesmärk peaks olema ka vähendada piiranguid selle osas, kuhu äriühingud peaksid paigutama taristu või kus säilitama andmeid, kuna need piirangud takistaksid Euroopa majanduse arengut ega laseks teadlastel kasutada ära andmepõhise teaduse kõiki eeliseid, säilitades samal ajal andmekaitset reguleerivate õigusaktidega kooskõlas olevad piirangud, et hoida ära Euroopa avatud teaduse pilvega seotud võimalikud tulevased kuritarvitused;

98.  on kindalt veendunud, et liit peaks olema isikuandmete, sealhulgas tundlike andmete ohutuse ja kaitse osas esirinnas ning peaks toetama kõrgetasemelist andmekaitset ja andmeturvet kogu maailmas; on arvamusel, et ELi andmekaitseraamistik koos kaasava küberjulgeoleku strateegiaga, millega tagatakse usaldusväärsed andmetaristud, mis on kaitstud andmete kadumise, puutumatuse sissetungimise või rünnakute vastu, võiksid olla Euroopa äriühingute konkurentsieeliseks eraelu puutumatuse osas; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et Euroopa avatud teaduse pilv säilitaks teadusliku sõltumatuse ja teadusuuringute objektiivsuse ning kaitseks teadusringkondade tööd liidus;

99.  kutsub komisjoni üles tagama, et põhiõiguste, eraelu puutumatuse, andmekaitse, intellektuaalomandiõiguste ja tundliku teabega seotud muresid käsitletakse ranges kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja andmekaitsedirektiiviga (95/46/EÜ); rõhutab, et pilvetaristu julgeolekuohud on muutunud rahvusvahelisemaks, laialivalgunumaks ja keerukamaks, takistavad selle intensiivsemat kasutamist ning nõuavad koostööd Euroopa tasandil; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriikide ametiasutused teeksid Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA) konsulteerides koostööd selleks, et luua turvaline ja usaldusväärne digitaristu ning saavutada küberjulgeoleku kõrge tase kooskõlas võrgu- ja infoturbe direktiiviga;

100.  palub komisjonil tagada selle algatuse eesmärgile vastavus, väljapoole suunatus, tulevikukindlus ning tehnoloogiline neutraalsus, ning rõhutab asjaolu, et komisjon ja liikmesriigid peavad juhinduma turust ja pilvandmetöötluse sektorist enesest, et kõige paremini täita sektori praeguseid ja tulevasi vajadusi ning edendada pilvepõhise tehnoloogia innovatsiooni;

101.  osutab suurandmete potentsaalile tehnoloogilise innovatsiooni ajendajana ning teadmistepõhise majanduse ülesehitamisel; märgib, et andmete jagamisega seotud takistuste vähendamine suurendab ettevõtjate konkurentsivõimet ja toob samas kasu ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele; toonitab andmete ülekantavuse lihtsustamise tähtsust;

102.  palub komisjonil ja liikmesriikidel teha tööd tegevusharu juhitud standardite kehtestamise algatustega, et tagada ühtse turu jätkuv ligipääsetavus kolmandatele riikidele ning reageerimine tehnoloogilistele arengutele, hoidudes tõketest, mis takistavad innovatsiooni ja konkurentsivõimet Euroopas; märgib, et standardite kehtestamine seoses andmeturbe ja eraelu puutumatusega on tihedalt seotud jurisdiktsiooni küsimusega ning riiklikel ametiasutustel on siin keskne roll;

103.  toonitab, et arvesse tuleb võtta olemasolevaid algatusi, et hoiduda dubleerimisest, mis võib takistada avatust, konkurentsi ja kasvu, ning et turupõhised üleeuroopalised andmete jagamise standardid peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

104.  rõhutab, et tuleb leida tasakaal õiguspäraste andmekaitsega seotud murede ja vajaduse vahel tagada seni kasutamata „andmete vaba liikumine“; on seisukohal, et avatud suurandmete turul tuleb järgida kehtivaid andmekaitse eeskirju;

105.  toetab ettepanekut muuta avatud teadusandmed programmi „Horisont 2020“ uute projektide vaikevalikuks, kuna avalikest vahenditest rahastatud teadusandmed on avalik hüve, mis on toodetud avalikes huvides ning tuleks teha avalikult kättesaadavaks võimalikult väheste piirangutega ning õigeaegselt ja vastutustundlikult;

106.  märgib, et Euroopa pilvandmetöötluse algatus keskendub potentsiaalselt tundlikele teadusuuringute ja arendustegevuse sektoritele ning valitsuse e-portaalidele; kordab, et pilveteenuste küberjulgeolekut oleks kõige parem käsitleda võrgu- ja infoturbe direktiivi raames;

107.  rõhutab, kui tähtis on eri seadmete koostalitlusvõime lihtsustamine võrgustikesiseselt, turbe tagamine ja komponentide tarneahelate edendamine, mis kõik on tähtsad tehnoloogia turustamise seisukohalt;

o
o   o

108.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 45.
(2) ELT L 318, 4.12.2015, lk 1.
(3) ELT L 175, 27.6.2013, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0089.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009.
(6) ELT C 482, 23.12.2016, lk 89.
(7) ELT C 468, 15.12.2016, lk 19.
(8) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(9) ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.
(10) ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.


Töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse investeerimine ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine
PDF 216kWORD 64k
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse investeerimise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimise kohta: hinnang ühissätete määruse artikli 16 lõike 3 kohasele aruandele (2016/2148(INI))
P8_TA(2017)0053A8-0385/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 174,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus“)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(8),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“ (COM(2015)0639),

–  võttes arvesse oma 11. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika kiirema rakendamise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni innovatsioonile suunatud koostoime kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning muude Euroopa innovatsioonifondide ja ELi programmide vahel(10),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta(11),

–  võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2016. aasta järeldusi investeerimise kohta töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. mai 2016. aasta arvamust komisjoni teatise kohta „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“(12),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 9. juuli 2015. aasta arvamust „Partnerluslepinguid ja rakenduskavasid puudutavate läbirääkimiste tulemused“(13),

–  võttes arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet (COM(2014)0473),

–  võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond B) 2016. aasta juuni uuringut pealkirjaga „Maximisation of synergies between European Structural and Investment Funds and other EU instruments to attain the Europe 2020 goals“, milles käsitletakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning teiste ELi vahendite koostoime suurendamist, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid,

–  võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond B) 2016. aasta septembri uuringut pealkirjaga „Evaluation of the Report under Article 16(3) of the CPR“, milles käsitletakse hinnangut ühissätete määruse artikli 16 lõike 3 kohasele aruandele,

–  võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond B) 2016. aasta septembri analüüsi pealkirjaga „Financial instruments in the 2014-20 programming period: first experiences of Member States“, milles käsitletakse 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi rahastamisvahendeid ja liikmesriikide esialgseid kogemusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, eelarvekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0385/2016),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika kulutused moodustavad olulise osa ELi eelarvest, küündides ligikaudu ühe kolmandikuni kogukuludest;

B.  arvestades, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mille eelarve on 2014.–2020. aastal 454 miljardit eurot, on ELi peamine investeerimispoliitika vahend ning paljudes liikmesriikides väga oluline avaliku sektori investeeringute allikas, andes tulemuseks töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute suurendamise kogu ELis ning piirkondlike ja kohalike erinevuste vähendamise majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks;

C.  arvestades, et partnerluslepingud on aluseks komisjoni esitatud artikli 16 lõike 3 kohasele aruandele;

D.  arvestades, et perioodi 2014–2020 partnerluslepingute ja rakenduskavade läbirääkimiste puhul on olnud tegemist ajakohastatud, tugevalt kohandatud ja intensiivse protsessiga, kus on uus raamistik tulemuslikkuse, eeltingimuste ja valdkondliku keskendumise kohta, kuid see on samas kaasa toonud suured viivitused ühtekuuluvuspoliitika rakendamise tegelikus alustamises, muu hulgas puuduste tõttu mõne piirkonna ja liikmesriigi haldussuutlikkuses, ja seda on veelgi aeglustanud korraldusasutuste määramise menetlus;

E.  arvestades, et kahtlemata ei saanud rakenduskavasid õigel ajal vastu võtta õigusraamistiku hilise vastuvõtmise tõttu 2013. aasta lõpus, sest mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevad läbirääkimised olid pikad ja kokkuleppe saavutamine viibis; arvestades, et seetõttu hakati rakenduskavasid rakendama loiult, mis mõjutas meetme kasutuselevõtmist kohapeal;

F.  arvestades, et ühissätted kehtestati kõigile viiele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile, mis tugevdas nende omavahelist seotust;

G.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikas on käesoleval perioodil palju poliitilisi ja majanduslikke probleeme nii finantskriisi tõttu, mis viib paljudes liikmesriikides avaliku sektori investeeringute vähenemise ja selleni, et avaliku sektori investeeringute peamisteks vahenditeks jäävad paljudes liikmesriikides Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid ning liikmesriikide kaasrahastamine, kui ka rändekriisi pärast;

H.  arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 on ühtekuuluvuspoliitika tänu valdkondlikule keskendumisele ja liidu prioriteetide ja eesmärkide toetamisele omandanud fokuseerituma poliitilise lähenemisviisi;

I.  arvestades, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on sel perioodil rohkem tulemustele orienteeritud ja põhinevad investeerimiskeskkonnal, mis võimaldab suuremat tõhusust;

J.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavad investeeringud peavad olema paremas kooskõlas Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia ning Euroopa poolaasta prioriteetidega;

K.  arvestades, et parema rakendamise rakkerühm on aidanud leevendada rahaliste vahendite eraldamisega seotud kitsaskohti ja mahajäämust;

Jagatud tulemused, teabevahetus ja nähtavus

1.  märgib, et Euroopas on käsil keeruline aeg nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes, mistõttu on kodanike ootustele vastav tulemuslik, majanduskasvule ja tööhõivele suunatud ning piirkondlikele erivajadustele kohasem investeerimispoliitika vajalikum kui kunagi varem, et lahendada liidus töötuse ja sotsiaalse ebavõrdsusega seotud probleemid ja luua Euroopa lisaväärtust; on veendunud, et kodanike usalduse taastamiseks peaks EL ellu viima kohandamisprotsessid, järgimaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 sätestatud nõudeid;

2.  märgib, et ajavahemiku 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika on põhjalikult ümber töötatud ning see nõuab kõikidel valitsustasanditel muutusi nii mentaliteedis kui ka töömeetodites, sealhulgas horisontaalset koordineerimist ja sidusrühmade kaasamist ning, niivõrd kui see on võimalik, ka kogukonna juhitud kohalikku arengut; juhib tähelepanu asjaolule, et sageli eiratakse hiljutisi ettevaatavaid ja eeskujulikke reforme, kuid et ühtekuuluvuspoliitikat peetakse tihti endiselt pigem tavapäraseks kulupoliitikaks kui investeerimispoliitikaks, millel on käegakatsutavad tulemused;

3.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika projektide põhilises teabevahetuses tuleks keskenduda Euroopa lisaväärtusele, solidaarsusele ja edulugude nähtavusele, rõhutades samal ajal, kui oluline on nii vahetada parimaid tavasid kui ka õppida projektidest, mille eesmärke ei saavutata; nõuab kindlalt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide teemal toimuva teabevahetuse ajakohastamist ja tõhustamist; rõhutab vajadust tuvastada ja rakendada uusi vahendeid ühtekuuluvuspoliitika tulemuste edastamiseks; palub riikide ametiasutustel osana järjekindlast andmebaaside loomisest ja ajakohastamisest investeerida piirkondlikusse teabe- ja andmetekogumisse, võttes arvesse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi, eripärasid ja prioriteete (nagu see toimib juba olemasoleva aruka spetsialiseerimise platvormi puhul), mis võimaldaks kodanikel tõhusamalt kontrollida projektide Euroopa lisaväärtust;

4.  rõhutab tõsiasja, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud teabevahetuse ja fondide nähtavuse parandamiseks peab suuremat tähelepanu pöörama sidusrühmade ja toetusesaajate osalemisele ning kodanike mõtestatud kaasamisele ühtekuuluvuspoliitika kujundamisse ja rakendamisse; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon, liikmesriigid, piirkonnad ja linnad jagaksid rohkem teavet nii ühtekuuluvuspoliitika saavutuste kui ka sellest saadud õppetundide kohta ja esitaksid kooskõlastatud ja sihipärase tegevuskava;

Valdkondlik keskendumine

5.  kiidab heaks valdkondliku keskendumise, kuna see on osutunud kasulikuks vahendiks, mis on aidanud välja töötada suunitletud poliitikat, viia tulemuslikumalt ellu ELi prioriteete ja strateegiat „Euroopa 2020“ ning edendada teadmiste muutmist innovatsiooniks, töökohtadeks ja majanduskasvuks; kutsub seetõttu liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles tegema selgeid otsuseid investeerimisprioriteetide kohta ning lähtuma projektide valikul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide seatud selgetest prioriteetidest ning kasutama ühtlustatud ja tõhusaid rakendusmenetlusi;

6.  märgib, et valdkondliku keskendumise analüüs peaks aitama esile tuua seda, kuidas on liikmesriikide strateegilised valikud ja vahendite eraldamine temaatilistele eesmärkidele vastavuses piirkondade konkreetsete vajadustega; peab kahetsusväärseks, et see asjaolu on komisjoni artikli 16 kohases aruandes vähem nähtav;

7.  leiab, et ühtekuuluvuspoliitika tulemusi ja eeliseid tuleb tõhusamalt rõhutada ning seejuures ei ole vähetähtis eesmärk taastada usk Euroopa projekti;

8.  nõuab tungivalt et ühtekuuluvuspoliitika säilitaks valdkondliku keskendumise, võimaldades samal ajal sellist paindlikkust, millest piisaks eri piirkondade, eelkõige vähim arenenud piirkondade erivajadustega arvestamiseks, nagu on sätestatud eeskirjades; kutsub üles investeerima Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid jätkuvalt üleminekupiirkondadesse, et säilitada juba kasutusele võetud ressursside ja jõupingutuste mõju;

9.  rõhutab iseäranis asjaolu, et arvesse tuleks võtta linna- või maapiirkondade, nn mahajäänud piirkondade, üleminekupiirkondade ja püsivate ebasoodsate looduslike või geograafiliste tingimustega piirkondade olukorda ning töötada välja asjakohane ja konkreetne toetuspoliitika nende piirkondade arendamiseks, kellel oleks ilma ühtekuuluvuspoliitikata väga raske arenenud riikidele järele jõuda; palub komisjonil järgida ja tõhustada strateegiaid linnade tegevuskava rakendamiseks koos omavalitsuste ja suurlinnapiirkondadega, mida peetakse ELi kasvukeskusteks; tuletab sellega seoses meelde, et tähtis on võimaldada liikmesriikidele ja piirkondadele piisavat paindlikkust eesmärgiga toetada uusi poliitilisi väljakutseid, näiteks neid, mis on seotud sisserändega (pidades silmas ühtekuuluvuspoliitika esialgseid ja endiselt olulisi eesmärke ning piirkondade konkreetseid vajadusi), ja ühtekuuluvuspoliitika digitaalset mõõdet laiemas mõttes (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning lairibajuurdepääsu küsimusi, mis on seotud digitaalse ühtse turu väljakujundamisega); juhib tähelepanu energialiidu strateegiale, ringmajanduse strateegiale ning ELi kohustustele Pariisi kliimakokkuleppe raames, sest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel on oluline roll nende elluviimisel;

10.  on seisukohal, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata allpiirkondadele, kus probleemide märkimisväärne kuhjumine väljendub tihti vaesusekolletena, segregeeritud kogukondadena ja puudust kannatavate piirkondadena, kus on suur osakaal tõrjutud rühmadel, näiteks romadel;

11.  toetab ühtekuuluvuspoliitikas suurtele taristuprojektidele keskendumise asemel keskendumist järk-järgult rohkem teadmistepõhise majanduse, innovatsiooni ja sotsiaalse kaasatuse ergutamisele ja osalejate, sealhulgas kodanikuühiskonna osalejate suutlikkuse arendamisele ja mõjuvõimu suurendamisele, võttes samal ajal arvesse eripärasid vähemarenenud piirkondades, kus on endiselt vaja toetust taristu väljaarendamise valdkonnas ja kus turupõhised lahendused ei ole alati võimalikud, unustamata aga ka paindlikkust, et iga liikmesriik saaks teha investeeringuid kooskõlas oma partnerluskokkulepetes sätestatud majanduse, sotsiaalse ja territoriaalse arengu edendamise prioriteetidega;

12.  on arvamusel, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, sh eriti Euroopa territoriaalse koostöö programme tuleks kasutada kvaliteetsete töökohtade ning kvaliteetsete elukestva õppe ja kutseõppe või ümberõppe süsteemide, sh koolide taristu loomiseks ja nende loomise stimuleerimiseks, et võimaldada töötajatel headel tingimustel kohaneda tööelu muutuva reaalsusega, samuti jätkusuutliku majanduskasvu, konkurentsivõime ja arengu ning ühise heaolu ergutamiseks, et saavutada sotsiaalselt õiglane, jätkusuutlik ja kaasav Euroopa, pannes erilist rõhku kõige vähem arenenud aladele ja sektoritele, kus on struktuurseid probleeme, ning kõige haavatavamate ja kaitsetumate ühiskonnarühmade, eriti noorte (koostoimes selliste programmidega nagu Erasmus+) ning kõige madalamate oskuste või kvalifikatsiooniga isikute toetamisele, edendamaks suuremat tööhõivet ringmajanduse abil ja vältimaks varajast haridussüsteemist lahkumist; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on vahend, mis toetab avaliku huviga seotud poliitika rakendamist;

13.  väljendab muret, et töötus – eelkõige noorte ja naiste töötus ning töötus maapiirkondades – püsib vaatamata kõigile jõupingutustele paljudes liikmesriikides väga kõrge ning ühtekuuluvuspoliitika peab ka siin pakkuma lahendusi; soovitab komisjonil pöörata rohkem tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika mõjule tööhõive edendamisele ja töötuse vähendamisele; märgib seoses sellega, et noorte tööhõive algatus on 20 toetuskõlblikus liikmesriigis integreeritud 34 ESFi programmi, mis võimaldab seetõttu töötutel noortel sellest algatusest kasu saada, et kindlaks määrata oma oskused ja kvalifikatsioonid; väljendab siiski muret selle pärast, et noorte tööhõive algatuse rakendamise alustamine on viibinud, ja selle pärast, kuidas teatud piirkondades noorte tööhõive algatust rakendatakse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pingutaksid rohkem sisulise ja tuntava mõju kiireks ja edukaks saavutamiseks investeeritud rahaliste vahendite mõjul, eelkõige seoses ettemaksetena eraldatud vahenditega, ning noorte tööhõive algatuse nõuetekohaseks rakendamiseks ning noortele töötajatele inimväärsete töötingimuste tagamiseks; nõuab, et eelkõige tuleb arvesse võtta äriringkondade tegelikke vajadusi ja kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde koolitusvajaduste täitmiseks, et luua tõelisi tööhõivevõimalusi ja saavutada pikaajaline tööhõive; on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitikas peaks käsitlema eelkõige noorte töötuse vastu võitlemist, sotsiaalset kaasamist ja tulevasi demograafilisi probleeme, millega Euroopa praegu ja lähitulevikus silmitsi seisab; nõuab noorte tööhõive algatuse jätkamist ka pärast 2016. aastat, et teha edasisi pingutusi noorte tööpuudusega võitlemiseks, kuid sealjuures muuta kohustuslikuks selle põhjalik tegevusanalüüs, et saavutada parandused, mida on vaja selle tõhusamaks muutmiseks;

14.  väljendab tõsist muret, et noortegarantii puhul, millele eraldatakse 2014.–2020. aastal Euroopa Sotsiaalfondi ja spetsiaalse noorte tööhõive algatuse kaudu kokku 12,7 miljardit eurot ja mida sellise rahastamise tõttu juba peetakse noorte tööhõive tõstmiseks tehtavate jõupingutuste liikumapanevaks jõuks, ei ole komisjon viinud läbi kulude-tulude analüüsi, mis on kõikide komisjoni oluliste algatuste puhul standardmenetlus; märgib, et seetõttu puudub teave selle garantii üle-euroopalise rakendamise võimalike üldiste kulude kohta ning, nagu Euroopa Kontrollikoda on rõhutanud, on oht, et kogu rahastamise summa ei pruugi olla piisav;

15.  rõhutab, kui tähtis on teabevahetus ja eelkõige digitaalne side, mille kaudu teave võimaliku abi kohta koolituse, praktikakoha või Euroopa Liidu fondidest kaasrahastatud töökoha leidmisel saab jõuda võimalikult paljude noorteni; nõuab tihedamat teabevahetust, et edendada selliseid portaale nagu DROP'PIN ja EURES ning suurendada võimalusi noorte liikuvuseks siseturul, mida peetakse suurimaks kasutamata potentsiaaliks võitluses tööpuuduse vastu ELis;

16.  palub komisjonil tagada, et liikmesriigid järgiksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate projektide elluviimisel puuetega inimeste õiguste konventsiooni, sh eesmärki soodustada üleminekut puudega inimeste hooldusasutustes elamiselt kogukonnas elamisele;

17.  tuletab meelde, et üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu lõpuleviimine on Euroopa transpordipoliitika prioriteet ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on selle projekti elluviimisel väga olulised vahendid; rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide võimalused tuleb ära kasutada üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu ja üldise võrgu potentsiaali ühendamiseks piirkondliku ja kohaliku transporditaristuga; tunnistab Ühtekuuluvusfondi tähtsust Euroopa taristu ja ühenduvuse parandamisel ning nõuab nimetatud fondi säilitamist 2020. aasta järgses uues finantsraamistikus;

18.  rõhutab, et transpordi mitmeliigilisus peaks olema oluline element Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate taristuprojektide hindamisel, aga see ei tohiks olla esitatud projektide hindamise ainuke kriteerium, eriti selliste liikmesriikide puhul, kes peavad transporditaristusse tegema väga suuri investeeringuid;

19.  rõhutab vajadust säilitada traditsioonilised tegevusalad, sealhulgas käsitöötraditsioon ja sellega seonduvad oskused, ning vajadust koostada strateegiad traditsiooniliste tegevusaladega seotud ettevõtluse kasvu soodustamiseks, et säilitada selle sektori kultuuriline identiteet; juhib tähelepanu vajadusele toetada kutseõppega seotud praktilist tööd ning noorte oskustööliste liikuvust;

Eeltingimused

20.  rõhutab, et eeltingimuste tõhus kontrollimine on vajalik andmete säilitamiseks püüdluste ja saavutuste kohta; on seisukohal, et eeltingimused, eriti aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate (RIS3) eeltingimus, on osutunud kasulikeks, ning soovitab nende jätkuvat parandamist; rõhutab, et mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tugevdamisele tuleks pöörata rohkem tähelepanu;

21.  juhib tähelepanu asjaolule, et märkimisväärne osa eeltingimustest on veel täitmata; nõuab seepärast praeguse olukorra analüüsimist ja sihipärast tegutsemist selle puuduse kõrvaldamiseks, tegemata samas järeleandmisi vahendite optimaalse kasutusele võtmise osas ning vähendamata ühtekuuluvuspoliitika tõhusust;

Tulemuspõhine eelarvestamine

22.  rõhutab, et perioodi 2014–2020 õigusraamistik ja partnerluslepingud on kaasa toonud tugevalt tulemustele keskendunud ühtekuuluvusprogrammid ning et sellisest lähenemisviisist võiks eeskuju võtta ka ELi eelarve muude osade kulude puhul; peab tervitatavaks selliste ühiste näitajate kehtestamist, mis võimaldavad tulemusi mõõta ja võrrelda; on seisukohal, et töö näitajate kallal peab jätkuma, et parandada tõendeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kulude kohta ja optimeerida projektide väljavalimist;

23.  juhib tähelepanu sellele, et oluline uuendus on olnud niisuguse valdkondliku keskendumise kasutuselevõtt, mille puhul investeeringud keskenduvad kindlatele eesmärkidele ja prioriteetidele, mis vastavad kõikide valdkondade kohta konkreetselt kokku lepitud tulemusnäitajatele ja eesmärkidele;

24.  tuletab meelde, et kõikide liikmesriikide jaoks loodi tulemusreserv, mis moodustab 6 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele eraldatud ressurssidest; tuletab meelde, et riikide 2017. aasta aruannete ja 2019. aastal tulemuste läbivaatamise põhjal eraldatakse reserv ainult nende programmide ja prioriteetide jaoks, mis on oma vahe-eesmärgid saavutanud; nõuab paindlikkust uute tulemusreservi kulukohustuste võtmisel, kui programmid on saavutanud oma eesmärgid ja vahe-eesmärgid lähiaastatel; palub komisjonil hinnata, kas tulemusreservil on tõepoolest lisaväärtus või on see põhjustanud täiendavat bürokraatiat;

Euroopa poolaasta

25.  võtab teadmiseks, et liikmesriigid on programmitöö protsessis leidnud, et enam kui kaks kolmandikku 2014. aastal vastu võetud riigipõhistest soovitustest on ühtekuuluvuspoliitika investeeringute seisukohast asjakohased, ja väljendab heameelt seoses asjaoluga, et nad on seda oma programmitöö prioriteetide puhul arvesse võtnud; möönab, et riigipõhiste soovituste tõttu võidakse lähiajal muuta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programme, et tagada toetus liikmesriikide struktuurireformidele; juhib tähelepanu asjaolule, et riigipõhised soovitused ja riiklikud reformikavad kujutavad endast selget seost Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa poolaasta protsesside vahel;

26.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa poolaasta vahelise tasakaalustatud seose olulisust, kuna mõlemad töötavad strateegia „Euroopa 2020“ raames samade eesmärkide saavutamise suunas, piiramata aluslepingutes sätestatud sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamist erinevuste vähendamiseks; on arvamusel, et peaksime uuesti hindama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi maksete peatamise mõistlikkust Euroopa poolaasta eesmärkidest kõrvalekaldumise korral, sest see võib majanduskasvu ja töökohtade edendamise asemel anda vastupidise tulemuse;

Koostoime ja rahastamisvahendid

27.  märgib, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul perioodil 2014–2020 kehtiv õigusraamistik toetab rahastamisvahendeid; rõhutab siiski, et toetuste kasutamine on möödapääsmatu; nendib, et fookus tundub olevat järkjärgulisel üleminekul toetustelt laenudele ja tagatistele; toonitab, et seda arengusuunda on toetanud Euroopa investeerimiskava ja hiljuti loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI); märgib ühtlasi, et mitut fondi hõlmava käsitusviisi kasutamine tundub jätkuvalt keeruline; arvestades selliste vahendite keerukust, rõhutab, kui oluline on asjakohaselt toetada kohalikke ja piirkondlikke asutusi nende ametnike koolitamisel, kes vastutavad vahendite haldamise eest; juhib tähelepanu sellele, et rahastamisvahendid võiksid pakkuda lahendusi ELi eelarve tõhusaks kasutamiseks, aidates koos toetustega kaasa investeeringute suurendamisele, et hoogustada majanduskasvu ja luua säästvaid töökohti;

28.  juhib tähelepanu sellele, et EFSIga püütakse saavutada eraldi eesmärke ning et seda tuuakse kiirest rakendamisest ja käimasolevate tegevuste tulemustest rääkides näiteks kui edulugu, vaatamata märkimisväärsetele puudustele, nagu ebapiisav täiendavus; palub seda silmas pidades komisjonil tuua välja konkreetsed andmed EFSI poolt majanduskasvule ja tööhõivele avaldatava mõju kohta ning esitada pärast selle hindamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide edukama kasutamise võimaldamiseks õpimomendid uueks programmitöö perioodiks pärast 2021. aastat; palub esitada lisaks Euroopa Kontrollikoja arvamusele nr 2/2016(14) ka analüüsi EFSI panuse kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide täitmisse ja ülevaate selle kohta, mida EFSI on saavutanud oma prioriteetide osas;

29.  juhib siiski tähelepanu andmete puudumisele rahastamisvahenditega saavutatud tulemuste ja tagajärgede kohta ning üksnes kaudsele seosele kõnealuste rahastamisvahendite ning ELi üldiste eesmärkide ja prioriteetide vahel;

30.  märgib, et komisjoni artikli 16 kohane aruanne ei sisalda kuigi palju teavet eri programmide ning muude poliitikavaldkondade vahendite vahelise kooskõlastamise ja koostoime kohta ning ei ole ka alati esitanud usaldusväärseid andmeid Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööjõu algatuse programmide oodatavate tulemuste kohta; rõhutab, et ühise määruse kehtestamine viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kohta on suurendanud nendevahelist koostoimet, muu hulgas ühise põllumajanduspoliitika teise samba osas; on veendunud, et koostoimet muude meetmete ja vahenditega, sealhulgas EFSI ja muude rahastamisvahenditega, tuleks investeeringute mõju suurendamiseks parandada; rõhutab, et riigiabi eeskirjad on kohaldatavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele, kuid mitte EFSI-le ega programmile „Horisont 2020“, ning et see tekitab probleeme fondide, programmide ja rahastamisvahendite koostoime suurendamisel; rõhutab, et vajaliku täiendavuse ja koostoime tagamiseks EFSI, rahastamisvahendite ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel tuleks riigiabi eeskirjade küsimust põhjalikumalt uurida, et seda vastavalt selgitada, lihtsustada ja kohandada; kutsub komisjoni üles koostama korraldusasutustele põhjalikud suunised EFSI ühendamiseks koostöös liikmesriikidega ja otse hallatavate rahastamisvahenditega, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa ühendamise rahastu ja programmiga „Horisont 2020“;

31.  toetab rahastamisvahendite jätkuvat tasakaalustatud kasutamist, kui need omavad lisaväärtust ja ei kahjusta tavapärast toetamist ühtekuuluvuspoliitika raames; rõhutab siiski, et see peaks toimuma ainult pärast rahastamisvahendite osatähtsuse hoolikat hindamist ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmisel; rõhutab, et kõigil piirkondadel tuleb säilitada mitmekesised rahastamisvõimalused, samas kui teatavates valdkondades jäävad toetused kõige kohasemaks vahendiks majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisel; palub, et komisjon esitaks ettepaneku stiimulite kohta, et korraldusasutused oleksid paremini teavitatud rahastamisvahendite kasutusvõimalustest ja kasutusvaldkondadest, ja analüüsiks koostöös liikmesriikidega ja keskselt hallatavate programmide toetuste ja tagasimakstava abi haldamise kulusid; rõhutab, et rahastamisvahendeid käsitlevad selged, järjepidevad ja sihipärased eeskirjad, mis aitavad lihtsustada ettevalmistus- ja rakendamisprotsessi vahendite haldajate ja toetusesaajate jaoks, on nende tulemuslikuks rakendamiseks võtmetähtsusega; juhib tähelepanu peatselt avaldatava regionaalarengukomisjoni algatusraportile „Sobivaim rahastamisvahendite kombinatsioon Euroopa piirkondadele: rahastamisvahendite ja toetuste tasakaalustamine ELi ühtekuuluvuspoliitikas“ (2016/2302(INI));

Lihtsustamine

32.  märgib, et programmitöö perioodi 2014–2020 üks põhieesmärke on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest abi saamise lihtsustamine abisaajate jaoks, ja tunnistab, et lihtsustamine on peamisi tegureid rahastamisele juurdepääsu parandamisel;

33.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide praegune ajakohastatud õigusraamistik pakub uusi lihtsustamise võimalusi, osutades ühistele abikõlblikkuse eeskirjadele, lihtsustatud kuluvõimalustele ja e-valitsusele; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni artikli 16 lõike 3 kohane aruanne ei hõlma konkreetset teavet lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise kohta; rõhutab vajadust teha suuremaid jõupingutusi lihtsustatud kuluvõimaluste täieliku potentsiaali arendamiseks halduskoormuse leevendamise eesmärgil; märgib, et nii abisaajad kui ka korraldusasutused vajavad olulisi lihtsustamismeetmeid, mis keskenduksid riigihangetele, projekti juhtimisele ja audititele nii programmi rakendamise ajal kui ka selle järel;

34.  palub, et komisjon viiks seetõttu läbi ELi rahastusega (nii toetuste kui ka rahastamisvahendite kujul) kaasneva halduskoormuse kulude järjepideva hindamise, pidades muu hulgas silmas selliseid aspekte nagu aeg, kulud ja bürokraatia, tuginedes perioodil 2007–2013 ja uue perioodi alguses alates 2014. aastast kogunenud tõenditele;

35.  soovitab tulevasel programmitöö perioodil alates 2021. aastast kõigil valitsemistasanditel töötada ühtse auditi süsteemi suunas ja kaotada mitmekordne kontroll erinevatel valitsustasanditel; palub tungivalt, et komisjon täpsustaks praeguste suuniste ulatust ja õiguslikku seisundit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes ja töötaks tihedas koostöös korraldusasutuste ja kõigi asjaomaste tasandite auditeerimisasutustega välja auditeerimisküsimuste ühise tõlgenduse; kordab, et lihtsustamise valdkonnas on vaja täiendavat arengut, sh eriti noortele suunatud programmide puhul, suurendades muu hulgas kontrollimeetmete proportsionaalsust; väljendab heameelt seoses Euroopa Komisjoni moodustatud lihtsustamise kõrgetasemelise töörühma esialgsete tulemustega;

36.  soovitab luua standardmenetlused rakenduskavade koostamiseks ja haldamiseks, eriti olukordadeks, mis hõlmavad arvukaid territoriaalse koostöö programme;

Haldussuutlikkus

37.  märgib, et liikmesriikidel on erinev halduskultuur ja erinev tulemuslikkus oma poliitikaraamistikus, millest aga eeltingimused peaksid aitama üle saada; rõhutab vajadust tugevdada ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa poolaasta raames prioriteedina haldussuutlikkust, eelkõige liikmesriikides, kus rahaliste vahendite kasutamise tase on madal; märgib, et liikmesriikidele, piirkondadele ja kohalikele omavalitsusüksustele tuleb rahastustaotluste koostamise ajal pakkuda tehnilist, asjatundlikku ja praktilist abi; hindab kõrgelt vahendi JASPERS tulemusi ja kordab, et investeeringute puudulik planeerimine põhjustab olulisi viivitusi projektide elluviimisel ja vahendite ebatõhusat kasutamist;

38.  juhib tähelepanu sellele, et mõnede programmide aeglane käivitamine, keerukate projektidega seotud vähene haldussuutlikkus, täheldatud viivitused projektide lõpetamisel, liikmesriikide halduskoormus, liigne reguleerimine ja vead riigihankemenetlustes on peamised takistused ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel; peab koostöös liikmesriikidega toimuvas eelarve täitmises äärmiselt tähtsaks selliste tarbetult keeruliste protsesside ja menetluste kindlakstegemist ning lihtsustamist, mis tekitavad lisakoormust nii ametiasutustele kui ka toetusesaajatele; juhib tähelepanu sellele, et haldussuutlikkust tuleb pidevalt parandada, jälgida ja tugevdada; on seetõttu arvamusel, et sellega seoses tuleb kasutada toimivaid ja paindlikke e-halduse lahendusi ning parandada teavitamist ja koordineerimist liikmesriikide vahel; rõhutab lisaks vajadust pöörata rohkem tähelepanu haldustöötajate koolitamisele;

39.  juhib tähelepanu sellele, et lihtsustamisega seotud kohandatud õigusraamistikud, tingimused ja lahendused (näiteks Taiex Regio Peer 2 Peer piirkondadevaheline vahetussüsteem) võivad haldussuutlikkust silmas pidades täita erinevate piirkondade vajadusi ja lahendada nende probleeme tulemuslikumalt;

Euroopa territoriaalne koostöö

40.  rõhutab, eelkõige piirialade ebavõrdsuse vähendamise seisukohast, et Euroopa territoriaalse koostöö Euroopa lisaväärtus peaks kajastuma ka ühtekuuluvuspoliitika selle eesmärgi eraldiste suurendamises ning see tuleks esimesel võimalusel ette võtta; kutsub samal ajal liikmesriike üles tagama vajalikud kaasrahastamisvahendid; rõhutab, et see vahend tuleb ühtekuuluvuspoliitikas säilitada ka pärast 2020. aastat ning see peaks olema üks põhielemente;

41.  rõhutab makropiirkondlike strateegiate olulisust, mis on tõestanud oma kasulikkust piirkondliku koostöö arendamise ja kaasatud piirkondade majanduse arengu vahenditena; tuletab meelde kohalike ja piirkondlike ametiasutuste olulist rolli kõnealuses strateegias sisalduvate algatuste edukuses;

42.  soovitab intensiivsemalt kasutada muudetud ja täiendatud ETKRi õiguslikku vahendit territoriaalse koostöö õigusliku alusena;

43.  teeb ettepaneku siduda RIS3 püsivalt piirkondadevahelise koostööga ELi-ülesel tasandil, kasutades selleks eelistatavalt Interregi programmi püsielementi;

44.  rõhutab, et tulemustele orienteerituse kontseptsiooni jaoks on vaja tagada projektide tasandil kvaliteetne koostöö Interregi programmidega ning kohandada hindamismeetodeid ja -kriteeriume, et võtta arvesse iga programmi eripära; kutsub komisjoni, liikmesriike ja korraldusasutusi üles tegema koostööd ning vahetama teavet ja parimaid tavasid nii, et tulemustele orienteeritust rakendataks ja käsitletaks võimalikult tulemuslikult, arvestades Euroopa territoriaalse koostöö eripära;

45.  rõhutab Interregi programmide rahastamisvahendite kasutamise võimalusi, sest täiendavate toetustena aitavad need investeeringute suurendamise, uute töökohtade loomise, paremate tulemuste saavutamise võimaldamise ja projektide tõhusamaks muutmise kaudu toetada VKEsid ning arendada teadusuuringuid ja innovatsiooni;

46.  väljendab kahetsust üldsuse vähese teadlikkuse pärast Euroopa territoriaalse koostöö programmidest ja nende programmide ebapiisava läbipaistvuse pärast ning nõuab tõhusamat teavitamist lõpetatud projektide tulemustest; kutsub komisjoni, liikmesriike ja korraldusasutusi üles looma koostöömehhanisme ja ulatuslikke institutsioonilisi platvorme, et tagada suurem nähtavus ja teadlikkuse suurenemine; kutsub komisjoni üles andma ülevaate Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja projektide senistest saavutustest;

Partnerluspõhimõte ja mitmetasandiline valitsemine

47.  kiidab heaks käesoleva rahastamisperioodi läbirääkimistel kokku lepitud käitumisjuhendi, mis sisaldab hästi toimiva partnerluse miinimumnõudeid; nendib, et juhend on parandanud partnerluspõhimõtte rakendamist enamikus liikmesriikides, kuid väljendab kahetsust, et paljud liikmesriigid on partnerluslepingute ja rakenduskavade läbirääkimised ja täideviimise suures osas tsentraliseerinud; rõhutab vajadust tagada piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning muude sidusrühmade aktiivne osalemine kõigis etappides ning nõuab seetõttu, et edaspidi oleks tagatud nende tõeline kaasamine läbirääkimistel ja rakendamisprotsessis, arvestades iga riigi konkreetseid institutsioone; usub, et liigne tsentraliseerimine ja usalduse puudumine on samuti põhjustanud viivitusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel, sest mõned liikmesriigid ja korraldusasutused ei ole kuigi innukad andma kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele suuremat vastutust ELi vahendite haldamise eest;

48.  rõhutab, et komisjon peab selgitama liikmesriikide ja piirkondade tulemuslikkust seoses ühissätete määruse artiklis 5 sätestatud põhimõtetega, pannes eriti rõhku sellele, kuidas ergutada valitsust partnerluspõhimõtet täielikult kohaldama; rõhutab, et ELi ühtekuuluvuspoliitika parema tunnustamise eeltingimuseks on jagatud vastutus;

49.  toetab komisjoni uut käsitusviisi, mis seisneb spetsiifiliste töörühmade loomises, see tähendab, et luuakse projektimeeskonnad, kelle eesmärk on tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite parem haldamine liikmesriikides, ning kutsub üles seda lähenemisviisi edasi arendama;

50.  rõhutab, et tuleviku ühtekuuluvuspoliitika peab kaasama toetavaid meetmeid, mis aitaksid põgenikke edukalt integreerida ELi tööturule, aidates nii kaasa majanduskasvule kui ka üldisele ohutuse tagamisele ELis;

Tulevane ühtekuuluvuspoliitika

51.  rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid aitavad liikmesriikides kaasa SKP, töökohtade loomise ja majanduse kasvule – see on oluline tahk, mida tuleks arvesse võtta ka 2017. aastal esitatavas seitsmendas ühtekuuluvust käsitlevas aruandes; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et olulised investeeringud vähemarenenud piirkondadesse aitavad kaasa SKP kasvule ka arenenumates liikmesriikides; leiab, et kui Ühendkuningriigi valitsus peaks ametlikult käivitama artikli 50, tuleks seitsmendas ühtekuuluvust käsitlevas aruandes arvesse võtta ka Brexiti võimalikku mõju struktuuripoliitikale;

52.  on arvamusel, et SKP ei pruugi olla ainus õiguspärane näitaja vahendite õiglase jaotamise tagamiseks, ja et edaspidi tuleks vahendite eraldamise üle otsustamisel arvesse võtta ka konkreetseid territoriaalseid vajadusi ja programmiga hõlmatud piirkondade arendamiseks kokkulepitud programmi prioriteetide tähtsust; peab oluliseks, et edaspidi kaalutaks lisaks SKP-le ka uute dünaamiliste näitajate kasutusele võtmist; märgib, et paljud Euroopa piirkonnad seisavad silmitsi kõrge töötuse määra ja elanikkonna vähenemisega; palub komisjonil kaaluda nn demograafilise näitaja väljatöötamist ja kasutusele võtmist;

53.   tuletab meelde, et märkimisväärne hulk riiklikke investeeringuid tehakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil; rõhutab, et Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA) ei tohi piirata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimet teha vajalikke investeeringuid, kuna see takistaks liikmesriikidel kaasfinantseerida struktuurifondidest toetuse saamiseks kõlblikke projekte ja muudaks nii võimatuks nende oluliste rahaliste vahendite kasutamise majanduskriisist väljumiseks ning majanduskasvu ja tööhõive taastamiseks; soovitab tungivalt komisjonil ESA rangelt ühe aasta põhine lähenemisviis ümber hinnata, nii et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavaid avaliku sektori kulusid loetaks kapitaliinvesteeringuteks ning mitte üksnes võlaks või tegevuskuluks;

54.  rõhutab, et Euroopa territoriaalset koostööd, mis toetab Lissaboni lepingus sätestatud territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtet laiemalt, on võimalik parandada; ergutab seetõttu kõiki tulevast poliitikat käsitlevate läbirääkimistega seotud sidusrühmi tugevdama seda territoriaalse ühtekuuluvuse mõõdet; palub, et komisjon omistaks Euroopa territoriaalsele koostööle seitsmendas ühtekuuluvusaruandes vajalikul määral tähtsust;

55.  on seisukohal, et tulevikus tuleb säilitada valdkondlik keskendumine, kuna see on tõestanud oma toimivust; ootab komisjonilt ülevaadet selle kohta, milliseid saavutusi on valdkondlik keskendumine ühtekuuluvuspoliitikas kaasa toonud;

56.  on veendunud, et edasine tulemuslikkusele orienteeritud ühtekuuluvuspoliitika peab põhinema püüdluste ning saavutatud tulemuste ja mõju mõõtmiseks sobivatel andmetel ja näitajatel ning eelneval kogemusel kohalikul ja piirkondlikul tasandil asjaomases valdkonnas (tulemuspõhine eelarvestamine, eeltingimused ja valdkondlik keskendumine), kuna see annab kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sealhulgas neile, kes ei ole seni püüdnud asjaomast käsitusviisi kohaldada, selged praktilised suunised ühtekuuluvuspoliitika põhimõtete rakendamiseks;

57.  rõhutab, et edaspidi on vaja olemasolevad rahalised vahendid kiiremini kasutusele võtta ning kulusid tasakaalustatumalt suurendada kogu programmitsükli jooksul, et muu hulgas vältida nn retrospektiivsete projektide sagedast kasutamist, mille eesmärk on tihti vältida automaatset kulukohustustest vabastamist programmitöö perioodi lõpus; on seisukohal, et pärast üldmääruse ning fonde käsitlevate määruste vastuvõtmist saab rakenduskavade rakendamisega järgmisel rahastamisperioodil alates 2021. aastast kiiremini alustada, sest perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika jõupingutustega on liikmesriigid saanud juba tulemuslikkusele orienteeritud poliitika kogemuse; juhib seoses sellega tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peaksid vältima viivitusi rakenduskavade korraldusasutuste määramisel;

58.  nõuab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise seadusandlik protsess viidaks lõpule 2018. aasta lõpuks, nii et tulevase ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistiku saaks pärast seda kiiresti vastu võtta ja see jõustuks viivitamata alates 1. jaanuarist 2021;

59.  leiab, et ühtekuuluvuspoliitika peab jätkuvalt hõlmama kõiki liikmesriike ja kõiki Euroopa piirkondi ning et selle poliitika tulevase edu eelduseks on Euroopa rahastamisvahenditele juurdepääsu lihtsustamine;

60.  on veendunud, et innovatsiooni ja aruka spetsialiseerumise vaim peavad koos säästva arenguga jääma ühtekuuluvuspoliitika oluliseks hooandjaks; rõhutab, et arukas spetsialiseerumine peaks olema tulevase ühtekuuluvuspoliitika peamine mehhanism;

61.  rõhutab, et kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku teises pooles on suur oht maksetaotluste kuhjumiseks alamrubriigis 1b, ja nõuab piisaval tasemel maksete assigneeringute kättesaadavaks tegemist igal aastal praeguse finantsperspektiivi lõpuni, et hoida ära tasumata arvete uus kuhjumine; rõhutab seepärast, et kolmel ELi institutsioonil on vaja välja töötada uus ühine maksekava aastateks 2016–2020 ja selle suhtes kokku leppida, et kavas esitataks selge strateegia kõigi maksevajaduste täitmiseks kuni kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni;

62.  soovitab komisjonil analüüsida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute tegelikku mõju eelmistel programmitöö perioodidel ning seda, mil määral on investeeritud vahendite abil saavutatud Euroopa eesmärke, ning teha algatuseks järeldusi positiivsete ja negatiivsete kogemuste kohta, et lisada investeerimisprotsessile väärtust;

o
o   o

63.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide valitsustele ja riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
(7) ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.
(8) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0217.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0311.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0419.
(12) ELT C 303, 19.8.2016, lk 94.
(13) ELT C 313, 22.9.2015, lk 31.
(14) Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 2/2016 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017) ettepaneku kohta ning sellele lisatud vastavalt määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõikele 2 tehtud komisjoni hindamine.


Euroopa lennundusstrateegia
PDF 283kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon Euroopa lennundusstrateegia kohta (2016/2062(INI))
P8_TA(2017)0054A8-0021/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2015. aasta teatist „Euroopa lennundusstrateegia“ (COM(2015)0598),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikli 4 lõike 2 punkte b ja g ja artiklit 16 ning VI ja X jaotist,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2016. aasta arvamust Euroopa lennundusstrateegia kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsust 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes(2),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Suunised lennujaamadele ja lennuettevõtjatele eraldatava riigiabi kohta“(3),

–  võttes arvesse komisjoni teatist riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses(4),

–  võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks(5),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2015. aasta ettepanekut, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008 (COM(2015)0613),

–  võttes arvesse 4. juunil 2015. aastal Brüsselis transpordi sotsiaalmeetmete kava teemal toimunud kõrgetasemelise konverentsi järeldusi(6),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni saarte erilise olukorra kohta(7),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 2016. aastal toimunud assamblee 39. istungjärgu tulemusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas,

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni lennunduse kohta(8),

–  võttes arvesse oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni 2.–27. novembrini 2015 Genfis toimuval ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-15) vajaliku raadiosagedusspektri eraldamise kohta, millega tulevikus toetada ülemaailmsete lennuseiresüsteemide jaoks satelliidipõhise tehnoloogia väljatöötamist(9),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta Lissaboni lepingu raames(10),

–  võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise kohta(11),

–  võttes arvesse oma 12. märtsil 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (uuesti sõnastatud)(12),

–  võttes arvesse oma 12. märtsil 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas(13),

–  võttes arvesse oma 5. veebruaril 2014. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol(14),

–  võttes arvesse oma 12. detsembril 2012. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud)(15),

–  võttes arvesse oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPA-süsteemide) ehk mehitamata õhusõidukite ohutu kasutamise kohta tsiviillennunduses(16),

–  võttes arvesse oma 2. juuli 2013. aasta resolutsiooni ELi lennundusalase välispoliitika kohta – tulevikuprobleemide lahendamine(17),

–  võttes arvesse 20.–21. jaanuaril 2016 Hollandis Schipholi lennujaamas toimunud Euroopa lennundusalase tippkohtumise järeldusi(18),

–  võttes arvesse 7. detsembri 1944. aasta Chicago konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0021/2017),

A.  arvestades, et ELi transpordipoliitika lõppeesmärk on teenida ELi kodanike ja ettevõtete huvisid, pakkudes aina paremat ühenduvust, kõrgeimat ohutuse ja turvalisuse taset ja tõketeta turgusid;

B.  arvestades, et lennutranspordi konkurentsivõime kõrval peavad keskseks eesmärgiks jääma ka ranged ohutusnõuded;

C.  arvestades, et ELi ühtne lennundusturg on kõige edukam näide lennutranspordi piirkondlikust liberaliseerimisest, mis on suuresti aidanud saavutada enneolematut lennuühenduse taset, avardanud Euroopasiseseid ja -väliseid reisimisvõimalusi ning alandanud hindu; arvestades, et lennundussektor moodustab Euroopa transpordivõrgustiku tähtsa osa, mis on hädavajalik ühenduvuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks nii ELis kui ka maailma tasandil; arvestades, et kesksema asukohaga ja hästi integreeritud piirkondadest erinevalt ei ole äärepoolseimatel piirkondadel nende kauguse ja eraldatuse tõttu lennutranspordile alternatiivi; arvestades, et lennuühenduse parandamise toetamisel peab lisaks ühendusvõrgustiku laiendamisele eesmärgiks olema ka tagada ühenduse nõuetekohane kvaliteet lendude sageduse, lennuliinide ulatuse ja graafikute mugavuse mõttes;

D.  arvestades, et lennundussektor toimib mootorina, mis avaldab võimendavat mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning on ELi majanduse tähtis tugisammas, mis toetab innovatsiooni, kaubavahetust ja kvaliteetset tööhõivet ja toob kodanikele märkimisväärset otsest ja kaudset kasu; arvestades, et lennuliikluse kasv ning lennuühenduste mitmekesisus ja kättesaadavus edendavad majanduskasvu ning tõendavad, et lennutransport toimib majandusarengu katalüsaatorina; arvestades, et piirkondlikel ja kohalikel lennujaamadel on oluline osa ka piirkondlikus arengus, kuna nad parandavad kohalikku konkurentsivõimet ja hõlbustavad turistide juurdepääsu;

E.  arvestades, et lennutransport, lennujaamad ja nendega seotud töötlev tööstus loovad liidus 4,7 miljonit töökohta (vahetult 1,9 miljonit ja kaudselt 2,8 miljonit); arvestades, et Euroopa lennundussektor toetab mujal maailmamajanduses veel 917 000 inimese tööhõivet; arvestades, et lennunduse mobiilsuse ja rahvusvahelisuse tõttu on raske avastada sotsiaalseid kuritarvitusi ja tööõiguse normide eiramist, mistõttu on võimatu lahendada neid probleeme ainult riikide tasandil; arvestades, et ILO hiljutiste järelduste kohaselt on töötingimused lennundussektoris halvenemas; arvestades, et kuigi lepingute mitmekesistamine võib suurendada paindlikkust, saab seda ka kuritarvitada soodsamate eeskirjade otsimiseks (rule shopping), et vältida sotsiaalkindlustusmaksete tasumist;

F.  arvestades, et vajakajäämised ELi õigusaktide nõuetekohasel rakendamisel ja nõukogu poliitiline tõrksus ei lase lennundussektori potentsiaali täielikult vallandada, mis kahjustab sektori konkurentsivõimet ning suurendab ettevõtete, reisijate ning majanduse kulusid;

G.  arvestades, et sektoris, mis põhineb tehnoloogial, teadusuuringutel ja innovatsioonil, mis kõik vajavad nii ulatuslikke investeeringuid kui ka arenenud taristut, sõltub strateegia edukus sellest, kas suudetakse seada pikaajaline eesmärk koos nõuetekohaselt kavandatud investeeringutega ning võtta täielikult arvesse kõiki transpordiliike;

H.  arvestades, et lennutranspordil on suur osa ELi kliimaeesmärkide täitmisel tänu meetmetele, mis võetakse kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks;

I.  arvestades, et ehkki ühtse Euroopa taeva algatusega nähakse ette funktsionaalsete õhuruumiosade piiritlemine, on selle mõtte elluviimine siiani suuresti takerdunud; arvestades, et komisjoni hinnangul kaotatakse sellise seisaku tõttu ligikaudu 5 miljardit eurot aastas;

J.  arvestades, et julgeolek on üks lennunduse kõige vahetumaid probleeme;

1.  väljendab heameelt seoses komisjoni teatisega Euroopa lennundusstrateegia kohta ja selles väljendatud sooviga leida hoovad sektori arengu hoogustamiseks, leida uusi turuvõimalusi ja lammutada tõkked, samuti komisjoni ettepanekutega uute probleemide ettenägemiseks ja lahendamiseks, tuginedes ühtsele üleeuroopalisele nägemusele ning arendades kaasaegseid õigusraamistikke; on veendunud vajaduses lähtuda pikemas perspektiivis terviklikumast ja ambitsioonikamast käsitlusest, et anda vajalik impulss jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa lennundussektori arenguks;

2.  on veendunud, et Euroopa lennundusstrateegia juhtpõhimõte on ohutus ja et seda tuleb jätkuvalt parandada; väljendab seepärast rahulolu Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) alusmääruse (määrus (EÜ) nr 216/2008) läbivaatamise üle, mille eesmärk on saavutada lennunduses kõrgeim ohutustase; sellega seoses palub komisjonil ja nõukogul anda EASA-le piisavalt vahendeid ja töötajaid, et tagada kõrged ohutusnõuded ja tugevdada tema rolli rahvusvahelisel areenil;

3.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid lõpuks kiirelt jätkaksid muude tähtsate ja hetkel ummikusse jõudnud küsimuste käsitlemist, nagu ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise määruse (SES2+) uuesti sõnastamine ning teenindusaegade määruse ja reisijate õiguste määruse läbivaatamine; palub komisjonil uuesti läbi mõelda senised algatused ja pakkuda teostatavaid alternatiive, et kõrvaldada lennundussektori puudused, mis tulenevad ELi õigusaktide, näiteks ühtse Euroopa taeva algatuse hilinenud ja mittetäielikust rakendamisest; rõhutab, et kui tahetakse tagada kindlust ja õiguskindlust, ei piisa iseenesest küll vajalikust suuniste avaldamisest, vaid kehtivad määrused tuleb nõuetekohaselt läbi vaadata;

4.  rõhutab, et nõukogus blokeeritud lennundusteemalised küsimused peaksid andma ELile suurema õiguskindluse, tugevdama lennureisijate õiguste kaitse raamistikku, võimaldama ELi õhuruumi tõhusamalt ja ratsionaalsemalt kasutada ning täiustama ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamiseks vajalikke õigusnorme, mis on kõik lennundusstrateegia elluviimiseks vajalikud elemendid; palub nõukogul tegutseda nendes küsimustes toimuvate läbirääkimiste edendamise nimel;

Lennundusstrateegia seesmine mõõde

5.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle vaadata läbi määrus (EÜ) nr 868/2004, mis käsitleb kehtivaid ebaausaid tavasid, näiteks lubamatut riigiabi, kuid ei ole ei piisav ega tulemuslik, ning seeläbi heita valgust peamistele muredele seoses ELi eeskirjade järgimisel ilmneda võivate konkurentsimoonutustega; rõhutab siiski, et ei lubamatu suund protektsionismi tugevdamisele ega ka ausa konkurentsi tagamiseks mõeldud meetmed iseenesest ei saa tagada ELi lennundussektori konkurentsivõimet;

6.  on veendunud, et ELi lennundussektor, ehkki sellele avaldavad üha enam survet uued konkurendid, kellest paljud on kasutanud lennutransporti rahvusvahelise arengu strateegilise abivahendina, suudab ülemaailmse konkurentsiga kohaneda, kui ta jätkuvalt kindlustab ja arendab oma selliseid tugevaid külgi nagu kõrged ohutus- ja turvanõuded, EASA roll, geograafiline asend, innovaatiline tööstus ning sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid; on kindlalt veendunud, et kolmandatest riikidest lähtuvas konkurentsis tuleks, juhul kui see on aus, näha võimalust arendada edasi Euroopa innovaatilist lennundusmudelit, mis suudab konkurentide sammudele kordumatul ja konkurentsivõimelisel moel reageerida;

7.  on veendunud, et võimalus välisinvesteeringuid ligi meelitada on ELi lennuettevõtjate konkurentsivõime seisukohalt tähtis ja seda ei tohiks kahjustada; tervitab seepärast komisjoni kavatsust avaldada suunised, mis aitavad selgitada määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud omandit ja kontrolli reguleerivaid eeskirju, erilise tähelepanuga nn tõhusa kontrolli kriteeriumitele, et tagada nimetatud eeskirjade tulemuslikkus;

8.  väljendab heameelt algatuse üle pidada ELi tasandil läbirääkimisi lennutranspordilepingute ja kahepoolsete lennundusohutuslepingute sõlmimiseks tärkavaid ja strateegilisi turge esindavate kolmandate riikidega (Hiina, Jaapan, ASEAN, Türgi, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Armeenia, Mehhiko, Hiina, Bahrein, Kuveit, Omaan ja Saudi-Araabia), ning soovitab seda teha kiiresti ja konstruktiivselt; tuletab meelde, et kõik osapooled peavad uusi lepinguid korrektselt täitma ja jõustama ning et need peavad sisaldama rahvusvahelistel (ICAO, ILO) normidel põhinevat ausa konkurentsi klauslit; palub komisjonil ja nõukogul ELi toimimise lepingu artiklist 218 tulenevalt kaasata Euroopa Parlament läbirääkimiste kõigil etappidel;

9.  kutsub komisjoni üles seadma kolmandate riikidega lennutranspordilepingute üle läbirääkimiste pidamise eeltingimuseks ranged ohutusnõuded, nõuetekohased sotsiaalsed ja tööõiguse normid ning osalemise turupõhises lennutranspordi heitkoguste piiramise instrumendis, samuti tagama lepingutes võrdse juurdepääsu turule, võrdsed omandiõigused ja vastastikku võrdsed konkurentsitingimused;

10.  palub komisjonil käimasolevad läbirääkimised kiiresti lõpule viia ning edaspidi käivitada selle valdkonna strateegiliste partneritega uusi lennundusteemalisi dialooge; rõhutab, et lennunduslepingud aitavad ka edendada tehnoloogia arengut ning ellu viia ja tugevdada teisi ELi poliitikameetmeid, näiteks naabruspoliitikat;

ELi ühtse lennundusturu tugevdamine

11.  tuletab meelde, et õhuruum on samuti osa ELi ühtsest turust ning et igasugune selle ebatõhusast kasutamisest tingitud killustumine ja liikmesriikide tavade erinevused (seoses näiteks toimimismenetluste, maksude ja lõivudega) pikendavad lennuaegu, põhjustavad hilinemisi, täiendavat kütusekulu ja CO2 heitkoguste suurenemist, ning lisaks kahjustavad ka ülejäänud turgu ja ELi konkurentsivõimet;

12.  märgib, et vastavalt määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklile 3 nähakse ette, ilma et see piiraks liikmesriikide suveräänsust nende õhuruumis, kehtestada ühtne Euroopa ülemine lennuinfopiirkond (EUIR), ning kutsub komisjoni üles seda sätet rakendama, kuna see aitab ületada piirkondlikke kitsaskohti ja võimaldab ettenägematute olukordade või lennuliikluse häirete korral pakkuda katkematult lennuteenuseid kõige tihedamini kasutatavates õhuruumi osades; on veendunud, et EUIR võimaldab järkjärgult välja kujundada nn üleeuroopalise õhukiirtee, mis oleks järjekordne samm ühtse Euroopa taeva algatuse elluviimise ja ELi õhuruumi kulutõhusa majandamise suunas; väljendab heameelt lennuliikluse korraldamise valdkonnas tõhususe tõstmisel ning kulude ja heitkoguste vähendamisel siiani saavutatu üle, eelkõige tänu võrgustiku haldaja tegevusele, ning kutsub liikmesriike üles funktsionaalsete õhuruumiosade piiritlemist viivitamata lõpule viima, et veelgi soodustada ühtse Euroopa taeva algatuse elluviimist;

13.  on kindlalt veendunud, et lennundussektor peaks saama täit kasu sellistest Euroopa satelliidipõhistest tehnoloogiatest nagu EGNOS ja Galileo, mis võimaldavad ohutumaid ja tõhusamaid navigeerimis- ja lähenemismenetlusi ning aitavad ühtse Euroopa taeva algatuse Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) täielikult kasutusele võtta; rõhutab seepärast vajadust nimetatud tehnoloogiaid laialdaselt rakendada; juhib tähelepanu asjaolule, et SESARi nõuetekohaseks kasutuselevõtmiseks ning ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamise huvides tuleks selle rakendamiseks eraldada omaette mahukas eelarve, mis oleks eraldatud Euroopa ühendamise rahastu eelarvest;

14.  võtab teadmiseks, et lennuliikluse praegune maht on märkimisväärne ja peaks prognooside kohaselt lähiaastatel kasvama, ning et Euroopa lennujaamade vastuvõtuvõime on piiratud, kui arvestada umbes 2 miljoni lennuga aastaks 2035; rõhutab, et ummikute leevendamiseks tuleb lennujaamu ja õhuruumi kasutada tõhusalt ja kooskõlastatult;

15.  rõhutab lennundussektori keskset tähtsust majanduskasvu, töökohtade loomise ja turismi arengu seisukohast; rõhutab, et väikestel ja piirkondlikel lennujaamadel on keskne osa ühenduvuse, territoriaalse ühtekuuluvuse, sotsiaalse kaasamise ja majanduskasvu edendamisel, eriti saartel ja äärepoolseimates piirkondades; sellega seoses näeb vajadust Euroopa lennuväljade süsteemi strateegiliselt planeerida, et teha Euroopa tasandil kindlaks praegune läbilaskevõime, prognoositav nõudlus, praegused kitsaskohad ja edasised vajadused taristu osas, ning säilitada ELi kodanike jaoks lennundusteenuste kättesaadavus;

16.  tunnistab olulisi ELi siseseid ühenduvuslünkasid, mis väljendub lennuühenduste väiksemas arvus mõningates liidu osades, ning piirkondliku ühenduvuse tähtsust, sealhulgas üleeuroopalisest transpordivõrgust kõrvale jäänud geograafiliste piirkondade jaoks; soovitab komisjonil ELi sisest lennuühendust jätkuvalt jälgida ja sellega tegeleda;

17.  on veendunud, et paljud olulised majanduskasvu tõkestavad tegurid, esinegu need siis kas õhus või maa peal (nt läbilaskevõime kriis, taristu ala- ja ülekasutamine, erinevad aeronavigatsiooniteenuste osutajad ja investeeringute nappus) ning ELi eri piirkondade lennuühenduses esinevad puudujäägid on kõrvaldatavad, kui võtta valdkondlike meetmete hindamisel ja kavandamisel üheks põhinäitajaks ühenduvus igal (riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel) tasandil;

18.  on seisukohal, et ühenduvus ei peaks piirduma üksnes lennutransporditeenuste arvu, sageduse ja kvaliteediga, vaid seda tuleks hinnata ka ühtse kaasaegse transpordivõrgustiku raames ja trassi tegeliku lisaväärtuse kajastamiseks laiendada muudele kriteeriumidele, nagu näiteks aeg, territoriaalne pidevus, võrgustike täielikum ühendatus, kättesaadavus, muude transpordivõimaluste olemasolu, taskukohasus ja keskkonnaga seotud kulud; palub seepärast komisjonil uurida võimalust töötada välja ELi näitaja, mille aluseks oleksid teised kasutatavad indeksid ning Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni ja lennujaamade vaatluskeskuse senised uuringud;

19.  on veendunud, et sellise ühenduvusindeksi ja kaasneva positiivse tulude ja kulude analüüsi juures tuleks lennuühendusi vaadelda laiemalt, kahjustamata seejuures ELi territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki, mida tugevdatakse peagi valmivate avaliku teenindamise kohustuste eeskirjade tõlgendamise suunistega; rõhutab, et nimetatud indeks võib hõlbustada üldist strateegilist planeerimist, hoides ära maksumaksjate raha raiskamise tänu majanduslikule vahetegemisele teostatavate võimaluste ja kahjumlike projektide vahel, et muu hulgas soodustada lennujaamade, sh ka nende klastrite või võrgustike tulusat spetsialiseerumist, vältida edaspidi nn kummituslennujaamade tekkimist ning tagada lennujaamade läbilaskevõime ja õhuruumi tõhus kasutamine, samuti ka tänu kulutõhusate, jätkusuutlike ja ühendvedusid kasutavate lahenduste leidmisele;

20.  on veendunud, et liikuvuse parandamiseks ja kasutajate, nii reisijate kui kaubavedajate huvidele vastava vastupidava transpordivõrgustiku saavutamiseks tuleks ära kasutada eranditult kõigi transpordiliikide vastastikuse täiendavuse võimalused; juhib tähelepanu sellele, et ühendveod, mis võimaldavad ühelt transpordiliigilt teisele üle minna, on ainus võimalus tagada ELi konkurentsivõimelise lennundussektori dünaamiline ja kestlik areng; rõhutab, et tänu ühendvedudele saab taristut tõhusamalt ära kasutada, laiendada ja võtta arvesse lennujaamade teeninduspiirkondi ning vältida nende kattumist, kusjuures see vabastaks ka teenindusaegu ja aitaks luua kaubanduseks, turismiks ja kaubavedudeks soodsat keskkonda; tunnistab, et selles osas on saavutatud edu tänu raudtee- ja lennundustaristute ühendamisele, ning õhutab sellesuunalist tegevust jätkama;

21.  kinnitab, et üleeuroopalise transpordivõrgu koridorid on mitmeliigilise transpordi võimaluste arendamise tugiraamistik ning lennujaamad selle süsteemi põhikeskused; kahetseb, et Euroopas on vähe mitmeliigilise transpordi algatusi ning need on killustatud; rõhutab ühistranspordi võrgustike ja lennujaamataristute vaheliste kiirete, tõhusate ja kasutajasõbralike ühendusteede vajalikkust; palub nii komisjonil kui ka liikmesriikidel kitsaskohtade kõrvaldamisel üleeuroopalise transpordivõrgu koridoride juures rohkem tähtsustada mitmeliigilisuse eesmärki; palub komisjonil kiiresti esitada ettepanek transpordi mitmeliigilisust ja koostalitlusvõimet rõhutava käsitluse kohta koos lennundussektori täieliku hõlmamisega, ning palub liikmesriike nende käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ühendveoühenduste edendamiseks paremini ära kasutada;

22.  on seisukohal, et ühendvedude atraktiivsuse suurendamiseks kogu Euroopas tuleb kõigile reisijatele (sealhulgas liikumisraskustega isikutele) pakkuda tõketeta lahendusi, reaalajas teavitamist ja integraalteenuseid (nt integreeritud piletimüügisüsteemi); juhib tähelepanu asjaolule, et ELi rahastatud projektid on tõendanud ühendvedusid puudutava teabe ja piletimüügisüsteemide tehnilist teostatavust; kutsub seepärast komisjoni toetama kogu ELis nende tegelikku andmist reisijate käsutusse;

23.  on veendunud, et transpordiettevõtjad ja teenusepakkujad asuvad ühendvedude ja mitmeliigilise transpordi lahendusi otsima siis, kui ELi õigusraamistiku kaudu tagatakse selgus ja õiguskindlus reisijaõiguste, vastutuse, reiside hilinemiste ja tühistamiste, turvateenuste, avatud andmete ja andmete jagamise normide kohta; palub komisjonil selles suunas tegutseda;

24.  märgib, et nii avalik kui ka erarahastamine on lennundussektoris hädavajalik, et tagada territoriaalne ühtekuuluvus, ergutada innovatsiooni ja säilitada või taastada Euroopa juhtpositsioon selles valdkonnas; tuletab meelde, et rahastamisel tuleb alati järgida ELi riigiabi eeskirju ja konkurentsiõigust; kinnitab, et riiklike toetuste andmisel tuleb tagada kõnealuse investeeringu kulutõhusus ja eesmärgipärasus;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike kooskõlas komisjoni suunistega lennujaamadele ja lennuettevõtjatele eraldatava riigiabi kohta ning komisjoni teatisega riigiabi kohaldamisala kohta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 järgima pikaajalist strateegiat tegelemisel ühelt poolt liiga paljude kahjumit tootvate lennujaamadega piirkondades, kus muud transpordiliigid puuduvad ning teiselt poolt kõrvaliste lennujaamade panusega ELi piirkondade arengusse, konkurentsivõimesse ja integratsiooni;

26.  võtab teadmiseks soodsa õigusraamistiku tähtsuse selleks, et lennujaamad saaksid ligi meelitada ja mobiliseerida erainvesteeringuid; on seisukohal, et lennujaamatasude direktiivi hindamine komisjoni poolt koos tõhusa konsulteerimisega lennujaamade/lennuettevõtjatega peaks aitama selgitada, kas kehtivad õigusnormid aitavad tulemuslikult edendada konkurentsi vastukaaluna monopoolse võimu kuritarvitamisele, soodustada Euroopa tarbijate huve ja edendada konkurentsi, või vajavad need reformimist; tunnistab, et väljastpoolt lennundusvaldkonda saadavad tulud parandavad lennujaamade ärilist tasuvust;

27.  märgib, et 2015. aasta detsembris avaldatud lennundusstrateegias teatas komisjon nõukogu direktiivi 96/67/EÜ (juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades) hindamisest; toetab maapealse käitluse võtmist Euroopa Lennundusohutusameti vastutusvaldkonda, et see hõlmaks tervet lennunduse ohutusahelat;

Tulevikku suunatud lennundusstrateegia

28.  on veendunud, et kogu lennunduse väärtusahelast võib saada strateegiline investeerimisvaldkond, mida tuleb põhjalikumalt ära kasutada, seades pikaajalised eesmärgid ja stimuleerides nende eesmärkide saavutamisele suunatud arukaid algatusi, näiteks keskkonnasõbralikumaid lennukeid ja lennujaamu, mürataseme vähendamist ning lennujaamarajatiste sidumist ühistranspordiga; õhutab komisjoni ja liikmesriike uurima täiendavaid meetmeid selliste algatuste edendamiseks, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tulemusliku kasutamise kaudu, ning jätkuvalt rahastama ja edendama niisuguseid programme nagu Clean Sky ja SESAR; rõhutab, et lennundustööstus annab suure panuse ELi lennundussektori konkurentsivõimesse ning toetab jõuliselt puhtamaid tehnoloogiaid ja SESARi kasutuselevõtmist;

29.  võtab teadmiseks lennundussektori tekitatud CO2 heite; rõhutab, et on juba võetud ja võetakse arvukalt meetmeid CO2 ja kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks, nii tehniliselt, arendades alternatiivsete kütuste kasutamist ja kergemaid õhusõidukeid, kui ka poliitiliselt, täites rahvusvahelisi kokkuleppeid; tervitab 6. oktoobril 2016. aastal toimunud ICAO 39. assambleel saavutatud kokkulepet, millega võeti vastu ülemaailmne turupõhine meede rahvusvaheliste lendude heitkoguste piiramiseks, ning 65 riigi võetud kohustust ühineda 2027. aastaks meetme vabatahtliku etapiga, mis tähendab kohustust vähendada 2035. aastaks umbes 80 % võrra seda osa heitkogustest, mis ületab 2020. aasta taset; rõhutab, et tähtis on jätta ka pärast 31. detsembrit 2016 jõusse erand, mis saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaselt kehtestati heitkogustele, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimate piirkondade lennujaamadesse saabuvatel ja neilt väljuvatel lendudel; tervitab komisjoni kavatsust vaadata selle kokkuleppe valguses läbi ELi meetmed lennunduse CO2 heitkoguste piiramiseks;

30.  on seisukohal, et, võttes arvesse ka komisjoni ringmajanduse paketti, tuleks toetada uusi algatusi ökoloogilise suutlikkuse suurendamiseks ning lennuväljadel, lennuväljadele saabumisel ja neilt startimisel tekkiva müra ja heitkoguste vähendamiseks, võttes selleks näiteks kasutusele taastuvkütused (nt biokütused), töötades välja tõhusaid ja sertifitseeritud õhusõidukite keskkonnasõbraliku ringlussevõtu, lammutamise ja korduvkasutamise süsteeme, edendades keskkonnasõbralikke lennuvälju ja samasuguseid sinna viivaid transpordiühendusi ning hallates logistikat võimalikult tõhusalt;

31.  nõuab valdkonna parimate heitkoguste piiramise tavade kogumist ja levitamist, arvestades seda, et lennunduse säästva arengu tagamiseks tuleb rangeid keskkonnanõudeid säilitada ja aja jooksul karmistada;

32.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid rangelt kontrolliksid 2016. aasta juunis jõustunud uusi menetlusi, millega püütakse vähendada linnade ja asustuskeskuste lähedastest lennujaamadest startivate lennukite mürataset ja nende heitgaasides sisalduvate ülipeente osakeste koguseid, eesmärgiga tõsta elukvaliteeti ja eelkõige parandada õhu kvaliteeti;

33.  tunnistab, et turvameetmed on üsna kallid; rõhutab, et lennundussektori probleemid seoses turvalisuse ja sealhulgas küberturvalisusega muutuvad edaspidi teravamaks ning nõuavad kohest üleminekut suuremal määral riskil ja luureandmetel põhinevale käsitlusele ja reageerimisvõimelisele turvasüsteemile, mis tõstab lennujaamarajatiste turvataset ja võimaldab kohaneda muutuvate ohtudega, ilma et peaks pidevalt kasutama uusi abinõusid või ohtu pelgalt vältima, ilma seda vähendamata;

34.  väljendab rahulolu seoses komisjoni ettepanekuga võtta kasutusele lennundusjulgestuses kasutatavate läbivaatusseadmete liidu sertifitseerimissüsteem; rõhutab vajadust kehtivaid töötajate värbamise ja koolitamise eeskirju järjepidevalt rakendada; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi ühekordse turvakontrolli põhimõtte laiendamiseks ja ELi eelkontrollisüsteemi väljatöötamiseks, mis võimaldaks ELi eelregistreeritud reisijatel turvakontrolli tõhusamalt läbida; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kohustuksid süstemaatiliselt luureandmeid jagama ja lennujaama julgestussüsteemide valdkonna parimaid tavasid vahetama;

35.  võtab teadmiseks kõrgetasemelise aruande konfliktipiirkondade kohta ning palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada selles toodud soovituste elluviimine, mis hõlmab ka teabe jagamist, et arendada ELi riskihindamist ja võimet teavet kiirelt jagada; toonitab ka vajadust jätkuvalt tegeleda turvaprobleemidega, mida põhjustavad koostööst keelduvad ja sisselülitamata transponderitega lendavad sõjalennukid;

36.  on seisukohal, et konkurentsivõimelise Euroopa lennundussektori eeltingimuseks on innovatsioon; märgib, et muude transpordiliikidega võrreldes on lennundussektor juba eelisolukorras digiteerimise, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja avatud andmete võimaluste ärakasutamisel ning õhutab sektorit samamoodi jätkama, tagades seejuures ausa konkurentsi, süsteemide koostalitlusvõime, neutraalsuse ning selge ja täpse teabe läbipaistval viisil kättesaadavuse kõigile kasutajatele, näiteks kogu reisi jaoks pileteid reserveerivatele tarbijatele või lennutransporti kasutavatele kaubaveoettevõtjatele; tervitab komisjoni ettepanekut lennunduse suurandmete projekti kohta ja palub selgitust selle rakendamise asjus;

37.  tuletab meelde reisiteenuste veebisaitide lauskontrolli kogu liidus, mille viisid 2013. aastal läbi komisjon ja riiklikud täitevasutused; märgib, et selle lauskontrolli tulemusena avastati enam kui kahel kolmandikul kontrollitud veebisaitidest tõsiseid probleeme; kutsub komisjoni üles põhjalikumalt kajastama reisiteemaliste veebisaitide ELi õigusega kooskõlla viimisel tehtud edusamme ja oma tulevikuplaane seoses selles valdkonnas eeskirjade täitmise tagamisega lennupiletite ostmisel nii internetist kui ka mujalt; tuletab meelde, et tarbijatel peab alati olema võimalus esitada kauplejatele kaebusi ja nõuda raha tagastamist; on veendunud, et see võimalus peaks olema kättesaadav viisil, mis ei heiduta tarbijaid oma õigusi kasutamast, ning olema tarbijate jaoks selgelt tähistatud; kutsub komisjoni üles tihedas koostöös riiklike täitevasutustega tagama, et kauplejad neid nõudeid täidaksid;

38.  väljendab heameelt võimaluste üle tugevdada innovatsiooni ja majandusarengut mehitamata õhusõidukite tsiviilotstarbelise kasutamise edasiarendamise teel; märgib, et mehitamata õhusõidukite turg kasvab kiiresti ning neid kasutatakse üha rohkem eraviisiliselt, äritegevuses ja avaliku sektori asutuste ülesannete täitmisel; rõhutab pakilist vajadust võtta kiiresti vastu mehitamata õhusõidukeid käsitlev selge, proportsionaalne, ühtlustatud ja riskipõhine õigusraamistik, et ergutada selles valdkonnas investeeringuid ja innovatsiooni ning selle tohutut potentsiaali täielikult ära kasutada, säilitades samal ajal võimalikult ranged ohutusnõuded;

39.  tuletab meelde, et lennundussektori reguleerimisel tuleks võtta arvesse üldlennunduse erivajadusi viisil, mis peab silmas nii lennutranspordi üksiklahendusi kui ka lennuspordi harrastamist;

Lennundusstrateegia sotsiaalmeetmete kava

40.  tunnistab vajadust muuta selgemaks põhibaasi kriteerium ja peamise tegevuskoha mõiste, et tagada võimalus neid järjepidevalt kohaldada ning tulemuslikult takistada mugavuslippude kasutamist ja soodsamate eeskirjade otsimist; tuletab meelde, et üks EASA peamisi kohustusi on anda välja lennuettevõtja sertifikaate ja kolmanda riigi ettevõtja tegevuslubasid eesmärgiga tagada ohutus ja aidata töötingimusi parandada;

41.  kutsub EASAt ja liikmesriike üles lennundusohutuse tagamiseks jätkuvalt uurima uusi äri- ja tööhõivemudeleid ning palub komisjonil vajaduse korral seda tegevust reguleerida; märgib, et erilist tähelepanu tuleks pöörata muu hulgas kindlaksmääramata tööajaga lepingutele, skeemidele, mis eeldavad lennuvõimaluse eest ettevõtjale peale maksmist, näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisele ning ELis registreeritud lennukile kolmandatest riikidest pärit meeskonna palkamisele; toonitab lennundusohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise määruse ja nn õigluse kultuuri tegevustavade tähtsust ohutusnõuete ning töö- ja töötervishoiutingimuste tugevdamisel ja täiustamisel;

42.  tuletab meelde, et kvaliteetne koolitus aitab suurendada lennundusohutust; juhib tähelepanu EASA suurele panusele lenduritele, meeskonnaliikmetele ja lennujuhtidele ühtsete koolitus- ja ohutusnõuete kehtestamisel, ka oma virtuaalse akadeemia kaudu, ning kutsub liikmesriike üles investeerima lennunduse väärtusahela kõigi osade elukestvasse õppesse ja koolitusse, sest Euroopa lennunduse edukus sõltub suurel määral oskustööjõust ja innovatsioonist; tunnistab vajadust tegeleda kõigi ilmneda võivate oskuste puudujääkidega; toonitab, kui tähtis on haridusasutuste, teaduskeskuste ja sotsiaalpartnerite vaheline partnerlus koolitusprogrammide ajakohastamise ja tööturu vajadustele vastavuse seisukohalt;

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles süvendama lennundusinseneride kaheosalise koolituse mudeleid ja laiendama neid rahvusvahelise koostöö kaudu;

44.  õhutab komisjoni esitama konkreetseid algatusi töötajate õiguste kaitsmiseks; kutsub liikmesriike üles tagama kõigile lennundussektori töötajatele inimväärsed töötingimused, sealhulgas töötervishoiu ja -ohutuse, sõltumata nende tööandjaks oleva ettevõtja suurusest ja tüübist, töö asukohast ja töölepingust;

45.  märgib, et kõik Euroopa Liidus tegutsevad lennuettevõtjad peavad järgima kõiki ELi ja liikmesriikide sotsiaal- ja tööhõivenõudeid; juhib tähelepanu olulistele erinevustele liikmesriikide töötingimustes ja sotsiaalkaitses ning asjaolule, et ettevõtjad kasutavad kulude kokkuhoidmiseks ära asutamisvabadust; kutsub liikmesriike üles sellisele kahjulikule konkurentsile lõppu tegema; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada ettepanekuid selle kohta, kuidas hoida ära kaudse tööhõive kuritarvitamist, et eirata ELi ja siseriiklikke õigusnorme, mis käsitlevad maksustamist ja sotsiaalkindlustust lennundussektoris; palub, et komisjon ja liikmesriigid hoiaksid ära sotsiaalseid kuritarvitusi ja tööõiguse normide eiramist ning tagaksid kaitse neile, kes sellest teada annavad, hõlbustades avatud teatamist ja tõhustades liikmesriikide tööinspektsioonide vahelist koostööd; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama tööõiguse normide, sotsiaalõigusnormide ja kollektiivlepingute kohaldamise ja nõuetekohase jõustamise kõigis liikmesriikides tegutsevate lennuettevõtjate puhul;

46.  rõhutab, et õigus luua ametiühinguid ja nende liikmeks astuda ning võtta ette kollektiivseid aktsioone on liidu põhiõigus ja seda tuleb austada, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 12; mõistab hukka kõik katsed õõnestada lennundussektoris streigiõigust; toonitab, et lennundussektoris on olulised tugevad ja sõltumatud sotsiaalpartnerid, korrapärane institutsionaliseeritud sotsiaaldialoog kõigil tasanditel ja töötajate osalemine ja esindatus ettevõttega seotud küsimustes; nõuab, et enne lennundussektoriga seotud ELi algatuste elluviimist toimuks alati nõuetekohane konsultatsiooniprotsess ja tugevdatud sotsiaaldialoog; peab tervitatavaks sotsiaalpartnerite püüdlusi pidada läbirääkimisi Euroopa lennundussektori töötajate töötingimusi ja sotsiaalõigusi käsitleva kokkuleppe üle; soovitab neil pidada kollektiivlepingute teemal läbirääkimisi kõigis lennundussektori osades kooskõlas riikide seaduste ja tavadega, sest kollektiivlepingud aitavad tulemuslikult tõkestada püüdeid rakendada võimalikult madalaid sotsiaal-, tööõiguse ja tööhõivenorme ning aitavad tagada kõigile töötajatele inimväärse töötasu;

47.  on veendunud, et ühelgi töötajal ei tohiks tekkida kahtlusi kohaldatava tööõiguse ega selle kohta, kus tal on õigus sotsiaalkindlustusele; juhib sellega seoses tähelepanu lennundussektori väga liikuvate töötajate eriolukorrale ja nõuab sotsiaalkindlustussüsteemide paremat kooskõlastamist ELis; rõhutab, et lennundussektori liikuvate töötajate töölepingute suhtes kohaldatavate õigusaktide ja asjaomaste pädevate kohtute küsimuste täiendava selgitamise vajadust tuleb hinnata tihedas koostöös töötajate esindajatega;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EESC, AC TEN/581.
(2) ELT L 7, 11.1.2012, lk 3.
(3) ELT C 99, 4.4.2014, lk 3.
(4) ELT C 262, 19.7.2016, lk 1.
(5) ELT C 382, 15.10.2016, lk 1.
(6) https://ec.europa.eu/transport/media/events/event/high-level-conference-2015-social-agenda-transport_en
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0049.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0394.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0392.
(10) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 5.
(11) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 658.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0220.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0221.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0092.
(15) ELT C 434, 23.12.2015, lk 217.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0390.
(17) ELT C 75, 26.2.2016, lk 2.
(18) https://english.eu2016.nl/documents/reports/2016/01/20/report-aviation-summit-2016


Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade hilinenud elluviimine – mõju ühtekuuluvuspoliitikale ja edasised sammud
PDF 260kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade täitmisega hilinemise ning sellest ühtekuuluvuspoliitikale ja edasiliikumisele tuleneva mõju kohta (2016/3008(RSP))
P8_TA(2017)0055B8-0149/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 11. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika kiirema rakendamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni viivituste kohta 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika käivitamisel(2),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi liikmesriikide valmisoleku kohta uue ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi tõhusaks ja õigeaegseks alustamiseks(3),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) muutmise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb investeerimist töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimist (hinnang ühissätete määruse artikli 16 lõike 3 kohasele aruandele)(5),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta(6),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade täitmisega hilinemise ning selle mõju kohta ühtekuuluvuspoliitikale ja edasiliikumisele (O-000005/2017 – B8-0202/2017),

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et 2014.–2020. aasta finantsraamistiku läbirääkimiste hilinenud lõpuleviimise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määruste hilinenud vastuvõtmise tõttu tekkisid viivitused partnerluslepingute ning rakenduskavade vastuvõtmise ja täitmise protsessis, korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuste nimetamisel, eeltingimuste kindlaksmääramise ja täitmise protsessis ning projektide rakendamisel kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil; arvestades, et kuigi nende viivituste põhjuste kohta ei ole faktilist teavet ega analüüse, mõjutavad need programmitöö perioodi esimeses osas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide võimalusi konkurentsivõime suurendamisele ning sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisele kaasa aidata;

B.  arvestades, et nüüdseks on vastu võetud 564 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskava ning komisjonile on teatatud korraldusasutuste nimetamisest 374 rakenduskava jaoks; arvestades, et vahemakseid ei saa teha, kui korraldusasutusi ei ole nimetatud; arvestades, et olemasolevate, 30. novembri 2016. aasta seisuga andmete kohaselt on vahemakseid tehtud vaid 14,750 miljardi euro väärtuses, mis näitab, et maksevajadused on algselt prognoositust väiksemad;

C.  arvestades, et eelmise programmitöö perioodi samal etapil alustati samasugustele viivitustele ning juhtimis- ja kontrollisüsteeme puudutava nõudega seotud tehnilistele probleemidele vaatamata vahemaksetega juba 2009. aasta juulis ning 2010. aasta eelarves ettenähtud maksete assigneeringute põhjal eeldati, et ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamine läheb 2010. aastal täie hooga käima;

D.  arvestades, et programmitöö perioodi kulgu arvestades moodustavad praeguseks tehtud vahemaksed programmile eraldatud vahenditest suhteliselt väikese osa; arvestades, et Euroopa Parlament peab murettekitavaks, et liikmesriikide 2016. aasta novembrikuus avaldatud prognooside põhjal jätkub protsess samas tempos;

E.  arvestades, et täitmise hilinemise ja sellest tingitud väiksemate maksevajaduste tõttu vähendati paranduseelarve projekti nr 4/2016 kaudu rubriigi 1b maksed juba 2016. aastal 7,2 miljardi euro võrra; arvestades, et 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi samal etapil ei olnud samalaadset paranduseelarve projekti vaja; arvestades, et 2017. aastal vähenevad maksete assigneeringud 2016. aastaga võrreldes ligi 24 % võrra;

F.  arvestades, et liikmesriikide ja ELi institutsioonide vaheline tihedam koostöö on tungivalt soovitav, et tagada ELi 2018. aasta eelarves ühtekuuluvuspoliitika maksete assigneeringute stabiliseerumine rahuldaval tasemel ning 2014.–2020. aasta üldisest maksete kavast kinnipidamine või vajaduse korral selle hetkeolukorrale kohandamine;

G.  arvestades, et haldussuutlikkus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on ühtekuuluvuspoliitika eduka rakendamise peamine eeltingimus;

1.  rõhutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavate investeeringute panust majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa piirkondades ja piirkondade vahel ning nende investeeringute osa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu soodustamises ja töökohtade loomises; väljendab seda silmas pidades muret, et edasised viivitused ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade täitmisel võivad takistada nende eesmärkide saavutamist ja lisaks süvendada vahesid eri piirkondade arengus;

2.  tunnistab, et mitmete uute nõuete kehtestamine (nt temaatiline koondamine, eeltingimuste täitmine ja finantsjuhtimine) on küll aidanud tõsta kavade tulemuslikkust, on aga õigusraamistiku hilise vastuvõtmisega seoses soodustanud ka viivitusi nende täitmisel; juhib tähelepanu asjaolule, et täitmise praegune tempo võib lähiaastatel põhjustada massilist kulukohustustest vabastamist, ning toonitab, et selle vältimiseks tuleb võtta vajalikke meetmeid; palub komisjonil teatavaks teha enda sellega seoses kavandatud meetmed;

3.  rõhutab, et kavade täitmisel tekkinud viivituste tõttu võib suureneda juba praegu olemasolev oht, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade rahastamisvahendite kasutamist takistavad madalad väljamaksemäärad, liiga suured kapitalieraldised, suutmatus kaasata piisaval määral erakapitali, vähene finantsvõimendus ja ringlusraskused; märgib, et vaja on täiendavaid selgitusi ja meetmeid, et saavutada liikmesriikides ühesugune rahastamisvahendite kasutamise suutlikkus, ning kutsub liikmesriike üles neid komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga eraldatud vahendeid tasakaalustatult kasutama; tuletab meelde ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendite kombineeritud kasutamise võimalust, et võidelda investeeringute vähenemise vastu, eelkõige sektorites, kus majanduskasvu ja tööhõive edendamise suutlikkus on kõige suurem;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiel määral ära kasutama stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkust, arvestades, et paljudes liikmesriikides on majanduskriis põhjustanud likviidsusprobleeme ja avaliku sektori investeeringute jaoks vajalike riiklike vahendite vähenemise ning et ühtekuuluvuspoliitika vahendid on muutumas avaliku sektori investeeringute peamiseks allikaks;

5.  palub seetõttu komisjonil tihedas koostöös liikmesriikidega ja praegusi viivitusi põhjustavate tegurite objektiivse analüüsi alusel esitada ühtekuuluvuse kiirendamise kava 2017. aasta esimeses kvartalis, et hõlbustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade kiirendatud rakendamist; rõhutab aga sellega seoses vajadust tagada madalad veamäärad, pettustevastane võitlus ja haldussuutlikkuse tugevdamine riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil õigeaegsete ja edukate tulemuste saavutamise eeltingimusena; on arvamusel, et programmi 2014.–2015. aastal rakendamise aastaaruandeid käsitleva kokkuvõtva aruande analüüsile, mille komisjon esitas 2016. aasta lõpus, peaksid järgnema vajadustele kohandatud meetmed, ning kutsub liikmesriike üles pidevalt jälgima projektide rakendamisel tehtud edusamme; rõhutab sellega seoses vajadust koondada jõupingutused valdkondlike eesmärkide prioriteetsetele sektoritele ning sellise koondamise lisaväärtust; lisaks kutsub komisjoni üles jätkama toetust parema rakendamise rakkerühma kaudu ja tegema selle tegevust käsitleva tegevuskava kättesaadavaks Euroopa Parlamendile;

6.  on mures viivituste pärast korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuste määramisel, mille tulemusel viibib maksetaotluste esitamine; palub seetõttu liikmesriikidel viia määramine lõpule ning palub komisjonil teha kättesaadavaks tehniline abi ja nõustamisteenused, mida korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutused vajavad, et hõlbustada ja kiirendada rakenduskavade elluviimist kohapeal, sealhulgas projektide ettevalmistamiseks, finantsjuhtimise ja kontrollisüsteemi lihtsustamiseks ja kiirendamiseks ning lepingu sõlmimise ja järelevalve menetlusteks;

7.  tunnistab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade kiirem ja tulemuslikum täitmine on vahetult seotud täiendava lihtsustamisega; võtab sellega seoses teadmiseks koondettepaneku raames kindlaks määratud prioriteedid; märgib siiski, et tuleks teha täiendavaid jõupingutusi ja käsitleda eelkõige projektijuhtimise kulusid, eeskirjade erinevusi ja sagedasi muudatusi, suurprojektide keerukaid heakskiitmismenetlusi, riigihankeid, lahendamata omandisuhteid, kauakestvaid loa ja otsuse saamise menetlusi, auditi- ja kontrollieeskirjade tagasiulatuva kohaldamise küsimust, toetusesaajatele tehtavate maksete hilinemist, raskusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kombineerimisel muude rahastamisallikatega, riigiabi eeskirju ja aeglast vaidluste lahendamist; palub komisjonil tagada asjakohane koordineerimine ning muuta riigiabi eeskirjad tunduvalt lihtsamaks ja tagada, et need on kooskõlas ühtekuuluvuspoliitikaga; tuletab meelde, et on vaja teha jõupingutusi ka selleks, et parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute tulemuste edastamist;

8.  kutsub komisjoni üles kaaluma ja välja töötama lahendusi, sealhulgas täiendavaid paindlikkusvorme, näiteks paindlikkus prioriteetide ja rakenduskavade puhul asjaomaste haldusasutuste taotluse korral kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega, tagades samal ajal vajaliku stabiilsuse ja prognoositavuse ning juba kavandatud kulukohustustest vabastamiste tagasivoolu – sealhulgas alamrubriigist 1b – ELi eelarvesse täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, pidades silmas ka järgmist programmitöö perioodi;

9.  nõuab, et tehtaks suuremaid jõupingutusi, et tagada koostoime ja seda hõlbustada selliste ELi rahastamisvõimaluste vahel nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, kasutades selleks ühist rahastamist, tihedat koostööd pädevate asutuste vahel, aruka spetsialiseerumise meetmete toetamist ja tihedamat koostööd riiklike asutustega, kes kinnitavad projektidele sooduslaene kooskõlas rakenduskavade eesmärkidega;

10.  nõuab paremat teabevahetust komisjoni asjaomaste üksuste (vastavate peadirektoraatide) vahel, komisjoni ja liikmesriikide vahel ning riiklike ja piirkondlike asutustega, kuna see on vahendite kasutamise määra suurendamise ja ühtekuuluvuspoliitika raames võetavate meetmete kvaliteedi tõstmise oluline eeltingimus;

11.  kordab tulemustele suunatud lähenemisviisi vastuvõtmise lisaväärtust ja peab tervitatavaks komisjoni jõupingutusi tagada tegelikult poliitika tulemuslikkus; võtab teadmiseks programmi 2014.–2015. aastal rakendamise aastaaruandeid käsitleva kokkuvõtva aruande järeldused ning ootab komisjoni eelseisvat strateegilist aruannet, mis on kavandatud 2017. aasta lõpuks ja mis annab rohkem teavet prioriteetide rakendamise kohta finantsandmete, ühiste näitajate ja programmiomaste erinäitajate ning kvantifitseeritud sihtväärtuste suhtes ja vahe-eesmärkide suunas liikumisel tehtud edusammude kohta ning olukorra kohta seoses täitmata eeltingimustega seotud tegevuskavade lõpuleviimisega(7);

12.  juhib tähelepanu olemasolevale maksekavale 2014–2020; võttes arvesse kulukohustustest vabastamise eeskirju, palub komisjonil koostada piisav maksekava kuni 2023. aastani ning teha ettepanek suurendada alamrubriigi 1b maksete ülemmäärasid kuni praeguse programmitöö perioodi lõpuni, kui see on vajalik; ergutab komisjoni ja liikmesriike muutma e-ühtekuuluvust täielikult toimivaks ja lihtsalt kasutatavaks, et kohandada maksekava vastavalt konkreetsele arengule, ning valmistama ette ühtekuuluvuse kiirendamise kava; palub seepärast liikmesriikidel sisestada andmed ettevalmistatavate projektide ja hankekavade kohta koos hanke korraldamise, lepingu sõlmimise ja täitmise kavandatud ja tegelike kuupäevadega, samuti kõik finants- ja raamatupidamisandmed, mis on seotud arvete, kaasrahastamise, kulude rahastamiskõlblikkusega jms;

13.  loodab, et komisjon jätkab nende küsimuste arutamist ühtekuuluvusfoorumil ning pakub välja lahendusi seitsmendas ühtekuuluvusaruandes, et tagada ühtekuuluvuspoliitika täielik rakendamine ja täita ELi investeerimisvajadused; nõuab ka vajalike meetmete võtmist, et õigeaegselt alustada 2020. aasta järgse programmitöö perioodi;

14.  palub komisjonil teha aastaaruannetes sisalduva teabe põhjal järeldused, pidades silmas arutelu 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika üle;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku paketi järgmise programmitöö perioodi kohta hiljemalt 2018. aasta alguseks ning hõlbustaks 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste sujuvat ja õigeaegset läbiviimist ja näeks seejuures ette õiguslikud ja menetluslikud kaitsemeetmed, et vältida ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid ja elluviimist mõjutavaid süsteemseid vapustusi; on arvamusel, et Ühendkuningriigi rahvahääletuse tulemust ja eelseisva Brexiti korraldust tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Regioonide Komiteele, liikmesriikidele ning nende riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0217.
(2) ELT C 289, 9.8.2016, lk 50.
(3) ELT C 482, 23.12.2016, lk 56.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0412.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0053.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0419.
(7) Vajalik ajakohastamine pärast programmi 2014.–2015. aastal rakendamise aastaaruandeid käsitleva kokkuvõtva aruande avaldamist.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika