Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi strateegilist kava aastateks 2016–2020 ja majandamiskava aastaks 2016 (Ares(2016)1266241, 14. märts 2016),

–  võttes arvesse komisjoni 21. augusti 2014. aasta teatist „Tollivaldkonna riskijuhtimist käsitlev ELi strateegia ja tegevuskava: riskide ohjamine, tarneahela turvalisuse tugevdamine ja kaubanduse soodustamine“ (COM(2014)0527),

–  võttes arvesse komisjoni 19. juuli 2016. aasta aruannet „Eduaruanne tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava rakendamise kohta“ (COM(2016)0476),

–  võttes arvesse volitatud ettevõtja staatust käsitlevaid suuniseid (TAXUD/B2/047/2011),

–  võttes arvesse ELi ja Hiina arukate ja turvaliste kaubateede (Smart and Secure Trade Lanes (SSTL)) katseprojekti,

–  võttes arvesse nõukogu resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Liidu intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialast tegevuskava aastateks 2013–2017(1),

–  võttes arvesse maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi aruannet ELi intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise kohta tollis 2015. aastal,

–  võttes arvesse ELi ja Hiina vahelist tollikoostöö strateegilist raamistikku,

–  võttes arvesse tegevuskava ELi ja Hiina vahelise tollikoostöö kohta intellektuaalomandiõiguste valdkonnas (2014–2017),

–  võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2014. aasta teatist „Sooduskaubanduse korra toimimise järelevalve tegevuskava“ (COM(2014)0105),

–  võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2016. aasta teatist „Terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava“ (COM(2016)0050),

–  võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2016. aasta teatist „ELi tolliliidu arendamine ja juhtimine“ (COM(2016)0813),

–   võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni intellektuaalomandi õiguste kaitse ja tagamise strateegia kohta kolmandates riikides(2),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 23/2016 „ELi meretransport – palju ebamõjusaid ja jätkusuutmatuid investeeringuid“,

–  võttes arvesse Marrakeši lepingut, millega asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon,

–  võttes arvesse OECD 18. aprilli 2016. aasta aruannet „Illicit Trade, Converging Criminal Networks“ („Ebaseaduslik kaubandus, kuritegelike võrgustike koondumine“),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 207, 208 ja 218,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik(3), ja sellega seotud delegeeritud õigusakti (delegeeritud määrus (EL) 2015/2446(4)), rakendusakti (rakendusmäärus (EL) 2015/2447(5)), üleminekuperioodi delegeeritud õigusakti (delegeeritud määrus (EL) 2016/341(6)) ja tööprogrammi (rakendusotsus (EL) 2016/578(7)),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003(8),

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta (COM(2013)0884) ning selle ettepaneku kohta siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile esitatud rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/478 (impordi ühiste eeskirjade kohta)(10) artikli 24 lõiget 2,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingus sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet,

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni liidu tolliseadustiku rakendamisega seotud probleemide lahendamise kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A8-0162/2017),

A.  arvestades, et tolliliit on Euroopa Liidu põhisammas, mistõttu on liit üks suurimaid kaubandusblokke maailmas, ning arvestades, et täiel määral toimiv tolliliit on väga tähtis usaldatavuse märk, mida EL vajab selleks, et tagada mõjukus kaubanduslepingute läbirääkimistel;

B.  arvestades, et liidu tolliseadustiku rakendamine on väga oluline ELi omavahendite, eelkõige tollimaksude ning riiklike maksuhuvide kaitsmiseks;

C.  arvestades, et täielikult toimiv tolliliit on aluseks tõhusale võitlusele ebaseaduslike rahavoogude ja kaubandusega seotud rahapesu vastu;

D.  arvestades, et 1. mail 2016 loodud liidu tolliseadustiku rakendamine võib viibida, kuna ühiste ja toimivate IT-süsteemide jaoks puudub kuni 31. detsembrini 2020 nõuetekohane rahastamine;

E.  arvestades, et eduaruandes tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava rakendamise kohta juhitakse tähelepanu asjaolule, et olemasolevate IT-süsteemide ajakohastamise ja uute nõutavate süsteemide väljaarendamise ebapiisav rahastamine on suur probleem, mis takistab edasiminekut, eelkõige seoses uue impordikontrollisüsteemiga; arvestades, et täiendavate vahendite puudumise tõttu ei saa mitmeid meetmeid rakendada enne 2020. aasta lõppu, nagu on ette nähtud strateegias ja tegevuskavas; arvestades, et viivitus mõjutaks ka tolliga seotud aspekte puudutavate kohustuste täitmist ELi julgeoleku tegevuskava raames;

F.  arvestades, et liikmesriikide tollikontrolli poliitika praegune killustatus ei tohi luua olukorda, mis tekitab täiendavat haldus- ja ajalist koormust või sisekaubanduse voogude moonutamist;

G.  arvestades, et direktiivi ettepanekus tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta ei tehta selget vahet liikmesriikide kriminaal- ja halduskaristuste vahel, austades täielikult subsidiaarsuse põhimõtet; arvestades, et see võib innustada petturitest ettevõtjaid tegema kolmandatest riikidest importimisel strateegilisi valikuid, mis tekitaksid moonutusi maksude kogumisel ja avaldaksid negatiivset keskkonnamõju, ning seega osutuks ebaseadusliku kaubandusetegevuse tõkestamine ebatõhusaks;

H.  arvestades, et asutuste kohaldatavad keerulised tollieeskirjad ja -menetlused ning eri kriteeriumid ja karistused võivad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) üle koormata, seades nende piiratud vahendid suure surve alla ja mõjutades nende kaubateed;

I.  arvestades, et tõhus tollialane koostöö liikmesriikide tolliasutuste, volitatud ettevõtjate, politseijõudude ja õigusasutuste vahel ning ka teiste asjaomaste osalejatega kolmandates riikides ja mitmepoolsel tasandil mängib äärmiselt olulist rolli, kui võtta arvesse märkimisväärset kauplemismahtu, ning on nurgakiviks võitluses ebaseadusliku kaubanduse, terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, looduslike liikidega kaubitsemise, maksudest kõrvalehoidumise, narkootikumide ja tubakatoodetega kaubitsemise ja võltsitud ravimite vastu, samuti intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel ELis ning toodete jaoks üleilmses väärtusahelas ette nähtud hoolsusmeetmete rakendamisel ja järgimisel, nagu on osutatud komisjoni strateegias „Kaubandus kõigile“, ning rahvusvahelises tarneahelas ebaseadusliku kaubandusega seotud petturitest osalejate vaheliste ühenduste jälgimisel ja võimalikul kõrvaldamisel;

J.  arvestades, et EL on sõlminud tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi lepingud Lõuna-Korea, Kanada, USA, India, Hiina ja Jaapaniga;

K.  arvestades, et suurema osa liitu sisenevatest ebaseaduslikest või võltsitud toodetest saadavad endiselt teatavad kaubanduspartnerid; arvestades, et Malaisiast tuleb sellist eksporti vaid ligi 2,5 miljoni euro väärtuses, Hiinast ja Hongkongist aga vastavalt rohkem kui 300 miljoni euro ja 100 miljoni euro väärtuses; arvestades, et Valgevene põhjustas ainuüksi 2015. aastal ELile 1 miljardi euro suuruse maksutulu kaotuse, eksportides tooteid, mille puhul hoiti täiel määral kõrvale käibemaksu- ja tervishoiueeskirjadest;

L.  arvestades, et vastavalt komisjoni kõige viimasele aruandele, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguste jõustamist ELi tolliasutuste poolt, oli nende asutuste poolt konfiskeeritud võltsitud kaupade maht ajavahemikul 2014–2015 suurenenud 15 %; arvestades, et liidu välispiiridel on konfiskeeritud rohkem kui 40 miljonit toodet, mille puhul kahtlustati intellektuaalomandi õiguste rikkumist ning mille koguväärtus oli peaaegu 650 miljonit eurot;

M.  arvestades, et rahvusvahelised vabakaubanduspiirkonnad koos kõige sagedamini ebaseadusliku kaubanduse lähtekohaks olevate kolmandate riikidega kujutavad endast võimalikke taustapiirkondi, kus ebaseaduslike toodetega kauplemise ELi levitamine võib jätkuda, mis toob kaasa rangema piirikontrolli ja muudab seetõttu tõenäoliselt vajalikuks täiendava erianalüüsi;

N.  arvestades, et võltsitud kaupadega kauplemine võib aidata kaasa terrorismi, uimastikaubanduse, tulirelvade, rahapesu ja inimkaubandusega tegelevate kuritegelike organisatsioonide rahastamisele;

O.  arvestades, et võltsimise vastu võitlemine on ülioluline intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks Euroopas, oskusteabe säilitamiseks ja innovatsiooni ergutamiseks;

P.  arvestades, et tollil on julgeoleku valdkonnas eriti oluline roll, mille eesmärk on takistada terroriorganisatsioonide raha liikumist ja kaotada nende sissetulekuallikad, nagu on osutatud komisjoni tegevuskavas terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks;

Q.  arvestades, et tolliteenistustel on ülemaailmse kaubanduse kontekstis oluline roll, mille kaudu aidatakse toime tulla ebaseadusliku kaubanduse poolt ametlikule majandusele põhjustatud kahjudega, samuti aitab toll ebaseaduslikku kaubandust paremini mõista ja selle vastu võidelda;

R.  arvestades, et ebaseadusliku tegevuse võrgustikud kahjustavad liikmesriikide majandust majanduskasvu, töökohtade, välisinvesteeringute, turgude terviklikkuse, konkurentsivõime, kauplemise ja tollitulu vähenemise seisukohast, kusjuures tollitulude vähenemine kahjustab lõppkokkuvõttes Euroopa maksumaksjat;

S.  arvestades, et ebaseaduslik kaubandus teeb muret eelkõige ettevõtetele ning kujutab endast märkimisväärset probleemi üha kasvavate ülemaailmsete ohtudega läbipaistvuse, terviklikkuse ja finantsväärtuse osas, peegeldades ülemaailmsete kaubandusskeemide ja tarneahelate kasutamist;

T.  arvestades, et võltsimine, ebaseaduslik relvakaubandus ja uimastikaubandus toovad rahvusvahelisele organiseeritud kuritegevusele ebaseaduslike majandus- ja turustusvõrkude kaudu suuri summasid;

U.  arvestades, et kasvav salakaubandus, ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja muud ebaseadusliku kaubanduse vormid ei mõjuta mitte üksnes tollimaksude kogumist liikmesriikides ja ELi eelarvet, vaid on tihedalt seotud ka organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuse, tarbijaid ähvardavate ohtude ja negatiivsete mõjudega ühtse turu toimimisele ning kahjustavad võrdseid tingimusi kõigi konkureerivate ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks;

V.  arvestades, et intellektuaalomandi õiguste kaitse on oluline nii ELi majanduse kaitsmiseks ja tugevdamiseks kui ka majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks;

1.  kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd liikmesriikidega, et tagada liidu tolliseadustikuga loodud uue süsteemi kooskõlastatud, ühetaoline ja tõhus rakendamine, ning mõjutama liikmesriike erinevatest tavadest pärast üleminekuperioodi loobuma, koostades selleks kõikidele Euroopa tolliasutustele ühise põhisuunise; kutsub komisjoni sellega seoses üles töötama välja võrdlusanalüüsi ja koguma teavet liikmesriikides läbiviidavate tollitoimingute ja jõustamismenetluste kohta;

2.  rõhutab, et puudub süsteem, mis võimaldaks tuvastada ja jälgida erinevusi selles, kuidas toll ettevõtjaid kohtleb; kutsub komisjoni üles nõudma, et liikmesriigid annaksid konkreetset teavet üksikute põhisadamate tasandil toimuvate tollikontrollide liigi ja arvu kohta;

3.  kutsub komisjoni jätkama koostööd liikmesriikide ja asjaomaste kaubanduse sidusrühmadega, et kõrvaldada kontrollisüsteemides esinevad lüngad, töötada välja tollilihtsustused ja vähendada seaduslike kauplejate halduskoormust, keskendudes lihtsama ja turvalisema kaubanduse eesmärgile ning tagades samas asjakohase, tõhusa, tulemusliku ja ühtlustatud kontrolli ELi piiridel ja vajalikku toe asjaomastele asutustele; juhib tähelepanu sellele, et tõhus tollikontroll peab tagama ELis turvalisuse, tarbijaohutuse, keskkonnanõuete, tervise-eeskirjade ja majandushuvide järgimise ning seejuures tuleb teha erilisi jõupingutusi seoses intellektuaalomandi õiguste kaitsega ja võitlusega ebaseadusliku kaubanduse, terrorismi, rahapesu, looduslike liikidega kaubitsemise, maksudest kõrvalehoidumise, ebaseadusliku uimasti- ja tubakakaubanduse ja võltsitud ravimite vastu, samuti tuleb võidelda kõigi kõlvatu konkurentsi vormide vastu, millega ELi standarditele vastavad Euroopa ettevõtted võivad kokku puutuda;

4.  rõhutab, et oluline on viia lõpule töö kõigis tolliliitu sisenemise kohtades tehtavate kontrollide ühtlustamiseks, eelkõige olemasolevate vahendite abil;

5.  palub komisjonil jätkata erasektoriga suurema koostöö tegemist petturitest ettevõtjate kindlakstegemisel; toonitab erasektori sidusrühmade kaasamise tähtsust võitluses ebaseadusliku kaubanduse, sealhulgas looduslike liikidega ja looduslikest liikidest saadud toodetega kauplemise vastu;

6.  tuletab meelde, et liidu tolliseadustik ja selle eeskirjad omavahel seotud IT-süsteemide ja elektroonilise teabevahetuse kohta pakuvad võimalust, mida tuleks kasutada juurdepääsuks usaldusväärset ja seaduslikku kaubandust käsitlevatele andmetele, mis tuleks kaubavahetuse hõlbustamiseks teha kättesaadavaks muude kanalite kaudu kui tollideklaratsioonid, näiteks rahvusvaheliste vastastikuste vahetusprogrammide kaudu, nagu volitatud ettevõtja programm, või arukate ja turvaliste kaubateede (SSTL) projekti kaudu;

7.  tuletab meelde, et nõutavate IT-süsteemide väljatöötamine vajab piisavat rahastamist, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vajalike IT-süsteemide jaoks vahendite olemasolu, et täita tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava eesmärgid;

8.  kutsub komisjoni üles avaldama survet volitatud ettevõtja programmi ulatuslikumaks kasutamiseks; rõhutab, kui oluline on edendada sellest programmist kaubandusele tulenevat kasu, säilitades samas ranged järgimist käsitlevad eeskirjad, samuti selle kindlus, usaldusväärsus ja vastavus kolmandate riikide tollieeskirjadele kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel;

9.  palub, et komisjon kooskõlastaks oma tegevust ja teeks koostööd nii kohapealsete tolli- ja piirivalveasutustega ELis kui ka oma kaubanduspartneritega andmete jagamise valdkonnas, eelkõige tollikontrollide ja usaldusväärsete kaubanduspartnerite tunnustamise puhul ning leevendamise strateegiate väljatöötamisel ebaseaduslike kaubandusvõrgustike likvideerimiseks; kutsub komisjoni üles parandama ja tugevdama tolliküsimuste puhul koostööd komisjoni peadirektoraatide vahel ning edendama vajaduse korral tõhusamat kooskõlastamist tolli- ja õiguskaitseasutuste vahel, eelkõige seoses organiseeritud kuritegevuse, julgeoleku ja terrorismivastase võitlusega nii riiklikul kui ka ELi tasandil;

10.  kutsub komisjoni üles esitama vaheperioodil teatise teemal „Tollikontrolli parimad tavad ja kaubanduseeskirjade jõustamine“, et luua pädevatele kontrolliasutustele liikmesriikides võrdlusraamistik, tuua välja parimaid tavasid ja tulemusi, kehtestada peamised tulemusnäitajad ning analüüsida võltsitud kaupade kaubavoogusid piiripunktides;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks tööd tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava rakendamiseks, eelkõige andmete kättesaadavuse, tolliasutuste riskijuhtimise eesmärgil kogutud teabele juurdepääsu ja sellise teabe vahetamise ning suutlikkuse suurendamise valdkonnas;

12.  kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendi vastutavatele komisjonidele korrapäraselt aruandeid tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava rakendamise järelevalve ja hindamise kohta;

13.  soovitab komisjonil tungivalt uurida ELi erinevaid tollikontrolli tavasid ja nende mõju kaubavoogude ümbersuunamisele, keskendudes eelkõige ELi tollile välispiiridel;

14.  märgib, et praegu põhjustavad erinevad tolliprotseduurid, eelkõige tollivormistus, inspekteerimised, karistused ja kontrollid, killustatust, täiendavat halduskoormust, viivitusi, maksude kogumise erinevusi liikmesriikide vahel, turumoonutust ja negatiivset keskkonnamõju; rõhutab, et need erinevad tolliprotseduurid võivad sageli soodustada juurdepääsu mõnele sadamale teiste arvelt ning ebaseaduslikud ettevõtjad saavad sedasi importida võltsitud või madalama hinnaga tooteid, mille tulemusena kasutatakse kaupade lõppsihtkohta tarnimiseks ebatavalist marsruuti ning tollivormistust soovitakse teha muus kui kaupa importivas liikmesriigis, et vähendada kontrollide tõenäosust või muuta võimalik sissenõudmismenetlus keerulisemaks; palub komisjonil seetõttu analüüsida seda meelepäraste õigusnormide valimise probleemi ning hinnata selle mõju kaubandusele, maksutuludele, kliimamuutustele ja tollimaksudele;

15.  tuletab liikmesriikidele ja komisjonile meelde, kui oluline on tagada vajalikele IT-süsteemidele õigel ajal kättesaadavad piisavad vahendid, et oleks võimalik saavutada tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava eesmärgid ning tagada samas süsteemide koostalitlusvõime, millest saavad kasu toll, seaduslikud kauplejad ja lõpuks tarbijad, ning edendada töökohtade loomist ja majanduskasvu ELis;

16.  rõhutab vajadust liikuda praegusest paberi kasutamist vähendanud tollikeskkonnast edasi paberivaba keskkonna suunas;

17.  nõuab, et komisjon teeks tihedat koostööd liikmesriikide, OECD ja Maailma Tolliorganisatsiooniga, et täita tollikontrollisüsteemides esinevaid lünki, tagades, et ebaseadusliku kaubanduse, võltsimise ja pettusega tegelemiseks kasutatakse süstemaatilisemalt kooskõlastatud riskipõhiseid kontrolle, mille aluseks on inspekteerimiste ühtlustatud kriteeriumid, parimad tavad ning ühised protseduurid ja töömeetodid, pidades silmas nii tööaegu, majanduslikke ja inimressursse kui ka koostalitlusvõimelisi IT-süsteeme, ning õigeaegne ja asjakohane toetus, mida pakuvad teised pädevad asutused; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on tagada kõikidele ELi tolli- ja piirivalveasutustele uurimisvolitused ning nende töötajatele nõuetekohane koolitus;

18.  kutsub liikmesriikide tolliasutusi üles kasutama ennetavalt elektroonilise andmevahetuse võimalusi, et teha koostööd õiguskaitseasutustega kaubandusliku väärtuse väära hindamisega seotud anomaaliate tuvastamisel ning võidelda seega ebaseaduslike rahavoogude ja kaubandusel põhineva rahapesu vastu;

19.  palub komisjonil tagada, et liidu tolliseadustiku järk-järgult rakendamine annaks lisaväärtust ettevõtjatele, luues võrdsed võimalused kogu liidus ning tagades samal ajal, et tollimenetluste lihtsustamise tulemusel ei tekitata tollivaldkonna riskijuhtimise ja kontrollisüsteemidesse täiendavaid lünki, mis võiksid takistada tulemuslikku võitlust ebaseadusliku kauplemise vastu; peab äärmiselt oluliseks ELi tolliõiguse ühtlustamist ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama korrapärast järelevalvet ELi eeskirjade ja nende ühetaolise kohaldamise üle pädevate asutuste poolt, millega hõlbustatakse rahvusvahelist kaubandust ning ohjeldatakse ka riikidevahelist ebaseaduslikku tegevust;

20.  soovitab komisjonil tungivalt teha täiendavat koostööd liikmesriikidega, et jagada tolliprotseduuride ja käibemaksuga seotud parimaid tavasid, töötada koos eri pädevate asutustega ja ühtlustada vajaduse korral tolli ja käibemaksuga seotud poliitikasuundi eesmärgiga tagada koostoime, muu hulgas väikesaadetiste, e-kaubanduse ja tollilihtsustusega seotud raskustele ja võimalustele seaduslike ja praktiliste lahenduste leidmisel ja kohaldamisel;

21.  palub komisjonil, pidades silmas WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu artiklit 23, milles nõutakse kaubanduse lihtsustamise organi loomist, kaaluda tolliasutuste vastutuse ülekandmist riiklikult tasandilt ELi tasandile küsimustes, mis puudutavad ühtlustatud kohtlemise tagamist ELi piiriületuskohtades, tolliasutuste toimivuse ja tegevuse järelevalvet ning tolliandmete kogumist ja töötlemist;

22.  palub lisaks komisjonil koostada täpse kulude-tulude analüüsi, mis käsitleb liikmesriikides ebaseadusliku kaubandusega võitlemiseks kehtestatud kriminaalkaristuste täideviimise ühtlustamise mõjusid, ning esitada vajaduse korral ettepaneku, mis sisaldab ühtlustatud eeskirju, mille puhul austatakse alati subsidiaarsuse põhimõtet, nende karistuste ja süütegude määratluse kohta rahvusvahelise kuritegevuse puhul;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles tegema suuremaid jõupingutusi, et arendada ja toetada liikmesriikide tollitöötajatele pakutavaid ühiskoolituse võimalusi; rõhutab, et Euroopa tollitöötajate koolituse ühtlustamine aitab kaasa liidu tolliseadustiku tõhusale elluviimisele;

24.  palub komisjonil tihendada koostööd rahvusvahelise kaubanduse sidusrühmade ja kaubandussektori esindajatega, et tegeleda kõikide liidu tolliseadustiku rakendamisel tekkivate raskustega, sealhulgas erinevate ja lahknevate siseriiklike eeskirjadega, aruandluse meetodite ja vahenditega ning kolmandate riikidega kauplemisel osalevate VKEde probleemidega;

25.  tuletab meelde, et teatavad pettusega seotud ettevõtted kolmandates riikides kasutavad Euroopa tarbijatele võltsitud kaupade pakkumiseks e-kaubandust ning et mõnede kaupade puhul võidakse kasutada ametiasutuste kontrolli vältimiseks minimaalsest hinnatasemest madalamat hinda või kasutada ära erinevusi arveldamiskorras, tollieeskirjades ja karistuses; palub komisjonil neid probleeme täpsemalt uurida ja vahetada mõtteid selle üle, kuidas e-kaubandusega seotud riski kõige paremini käsitleda, ning teha tihedat koostööd kõigi asjaomaste osalejatega, sealhulgas transpordi- ja kullerifirmadega, et toetada liikmesriikide võitlust selliste tavade vastu, tekitamata tõkkeid e-kaubanduse kasvule ja takistamata seaduslikku kaubandust;

26.  soovitab komisjonil tungivalt tagada koos liikmesriikidega, et ELis rakendatakse võimalikult suurel määral Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaubanduse lihtsustamise lepingut ning soodustatakse jätkuvalt selle rakendamist teistes WTO liikmesriikides, et tuua kasu ELi eksportijatele, aidates sealhulgas kaasa arengumaade jõupingutustele, et tõhustada kaubanduse lihtsustamist kogu maailmas;

27.  kutsub komisjoni üles tugevdama rahvusvahelist koostööd, et arendada edasi tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava rakendamist tarneahela osas;

28.  kutsub komisjoni üles tugevdama tolliküsimustes tehtavat koostööd oma peamiste kaubanduspartnerite ja nende tolliasutustega ning alustama dialoogi võltsitud kaupade peamiste päritoluriikidega, eesmärgiga teha koostööd võitluses ebaseaduslike rahavoogude, rahapesu, kaubandusega seotud korruptsiooni, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu, mis kõik kujutavad ohtu tarbijate tervisele ja turvalisusele, ohustavad ühiskonda ja turgu, kahjustades samas ka majandust, ning lihtsustama veelgi kahepoolset kaubavahetust, minnes kaugemale kaubanduse lihtsustamise lepinguga võetud rangetest kohustustest; rõhutab, et seda võib saavutada, kaasates kaubanduse lihtsustamise teemad, nagu tolliprotseduuride meetodite, läbipaistvuse, terviklikkuse ja aruandluse standardeeskirjad, ning pettuste- ja võltsimisvastased peatükid kõikidesse vabakaubanduslepingute üle peetavatesse läbirääkimistesse või sõlmides konkreetsed tollilepingud;

29.  palub komisjonil jätkata ja süvendada tollikoostööd intellektuaalomandi õiguste valdkonnas kolmandate riikidega ja vabakaubanduspiirkondadega, mis on kõige sagedamini ebaseadusliku kaubanduse allikaks; peab sellega seoses vajalikuks tugevdada nii halduskoostööd tolliametite vahel rahvusvahelisel tasandil kui ka arendada partnerlussuhteid eraettevõtjatega, et võidelda tollirikkumiste ja maksukohustustest kõrvalehoidumise vastu;

30.  kutsub komisjoni üles tõhustama koostööd Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja eelkõige intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskusega, et toetada algatusi intellektuaalomandi õiguste jõustamise valdkonnas, näiteks õiguste omajate lihtsustatud menetlused elektroonilise andmevahetuse kaudu, millest saaksid kasu ka VKEd, ning võtma võltsimise ja pettuse vastase võitluse üheks oma prioriteediks WTOs, kaasates oma sellekohasesse töösse OECD ja Maailma Tolliorganisatsiooni; rõhutab seepärast, et praegune määrus, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis, mängib olulist rolli võitluses võltsimise (kaubamärgi rikkumised), piraatluse (autoriõiguste rikkumised) ja tundlike toodete smugeldamise vastu, samuti geograafiliste tähiste, päritolumärgiste ja ebaseadusliku kaubanduse valdkonnas; peab äärmiselt oluliseks, et eespool nimetatud määrust ja intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitlevat direktiivi rakendataks nõuetekohaselt kogu liidus ning et tolliasutused viiksid vajalikke jõustamisi läbi viisil, mis ei takistaks seaduslikke kauplejaid heas usus tegutsemast;

31.  nõuab, et komisjon kooskõlastaks paremini põllumajanduslike toiduainete geograafiliste tähiste kaitsmist komisjonis endas, aga ka EUIPOga, kuna need pakuvad välisturgudel tõelist lisaväärtust; tuletab komisjonile meelde, et sama põhjalikult tuleks töötada välja ka mittepõllumajanduslike toiduainete geograafiliste tähiste poliitika; juhib tähelepanu sellele, et kui mittepõllumajanduslike toodete kaitseks luuakse geograafiliste tähiste süsteem, mis on ühtne, lihtne, läbipaistev ja millega ei kaasne haldus- ja finantskoormust, annab see VKEdele uusi võimalusi ning tugevdab ELi positsiooni rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel;

32.  märgib, et tolliteenistuste ees on uut liiki probleemid, mis on seotud nii uute kauplemisviisidega kui ka impordiprotseduure läbivate või rahvusvahelises transiidis Euroopasse teel olevate kaupade ohutuse ja kaitsega;

33.  märgib, et tõhusad tollimenetlused on vajalikud mitte ainult kaubanduse lihtsustamiseks, vaid ka tulemuslikuks ja otstarbekaks õiguskaitseks seoses ELi sisenevate aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade võltsimise ja salakaubaveoga; on seisukohal, et tolliteenistused tegutsevad ühelt poolt kaupade turvalise liikumise ja seega ELi tarbijate kaitse ning teiselt poolt kaubanduslepingute sätete rakendamise ristumiskohal;

34.  peab esmatähtsaks transiitkaupade, eriti sadamates ja piiridel toimuvate transpordioperatsioonide ja kaubavedude kvaliteeti ja toimimist ning on seisukohal, et neid tuleb parandada; peab kahetsusväärseks asjaolu, et liidus esineb praegu eri tüüpi kontrollide vahel faktilisi erinevusi, mis soodustavad teatavaid juurdepääsuteid, eriti sadamaid, muude juurdepääsuteede asemel, kus sooritatakse rangemaid kontrolle; on seisukohal, et liikmesriikides on vaja tagada ühtsed ja standardsed kontrollimeetodid filtreerimiseks sadamates ja piiridel, edendades ajakohaseid, kõrgtehnoloogilisi ja riskijuhtimisel põhinevaid kontrollistrateegiaid;

35.  on seisukohal, et liikmesriigid peaksid keskenduma kõrge riskiastmega veoste tollikontrollile ja võimalikult suurel määral muudele asjakohastele piirikontrollidele, mis viiakse läbi juhuslikkuse põhimõttel ühiste valikukriteeriumide alusel, mis on muu hulgas seotud kaupade olemuse ja kirjeldusega, päritoluriigiga, veose lähteriigiga, kaupade väärtusega, kaubandusettevõtjate õigusnormidele vastavuse andmete ja transpordivahendite liigiga;

36.  toetab kõiki jõupingutusi rahvusvahelise kaubanduse terviklikkuse suurendamiseks ja täielikult elektroonsete tollimenetluste kasutuselevõttu ELis 2020. aastaks, nagu on ette nähtud liidu uues tolliseadustikus ning mis muudab kaupade ja konteinerite pistelise kontrolli läbipaistvamaks;

37.  on seisukohal, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), tolliasutuste ja turujärelevalveasutuste vahel on vaja paremat koostööd, et mitte võidelda üksnes võltsimise vastu, vaid piirata ka ELi intellektuaalomandi õigusi rikkuvate ebaseaduslike toodetega kauplemist;

38.  rõhutab OLAFi rolli imporditollimaksude (sealhulgas kokkuleppelised, dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud) maksmisest kõrvalehoidumise uurimisel igat liiki kaupade puhul, eeskätt kui tegemist on vale päritoludeklaratsiooniga (nii soodus- kui ka mittesoodusrežiimi puhul) ning kaupade väärtuse alahindamise ja vale kirjeldusega; palub OLAFil võtta endale aktiivsem roll sellega seoses ELi liikmesriikide riiklike tolliteenistuste ja muude (nii ELi siseste kui ka väliste) partnerite poolt läbiviidavate uurimiste koordineerimisel;

39.  juhib tähelepanu sellele, et korrapärastel ühistel tollioperatsioonidel on oluline roll ELi rahanduse kaitsmisel, kuna nende operatsioonidega tuvastatakse see, kus asuvad konkreetsete kaubateede puhul riskid, ning kaitstakse ebaseaduslike toodete ELi sisenemise ärahoidmise kaudu kodanikke ja seaduslikke ettevõtjaid; palub OLAFil suurendada ELi liikmesriikide ja mõnede kolmandate riikide tolliteenistustele antavat toetust, viies läbi rohkem ühiseid tollioperatsioone ja kasutades selleks OLAFi käsutuses olevat tehnilist taristut, IT- ja kommunikatsioonivahendeid, strateegilist analüüsi ning haldus- ja rahalist tuge, et parandada tolliteenistuste tulemuslikkust ELi tasandil sihipäraste kontrollide läbiviimisel;

40.  on veendunud, et komisjon peaks tegema rohkem riskipõhiseid hindamisi ja kontrollkülastusi soodustusi saavates riikides, eriti selleks, et kontrollida päritolu ja kumuleerimist käsitlevate eeskirjade rakendamist; on sellega seoses seisukohal, et importtoodete päritolu staatuse ja sooduskohtlemist võimaldavate dokumentide ehtsuse kontrollimine on kontrollistrateegiate ja jälgitavuse jaoks keskse tähtsusega;

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 80, 19.3.2013, lk 1. (2) ELT C 407, 4.11.2016, lk 18. (3) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1. (4) ELT L 343, 29.12.2015, lk 1. (5) ELT L 343, 29.12.2015, lk 558. (6) ELT L 69, 15.3.2016, lk 1. (7) ELT L 99, 15.4.2016, lk 6. (8) ELT L 181, 29.6.2013, lk 15. (9) Vaata raportit A8-0239/2016. (10) ELT L 83, 27.3.2015, lk 16. (11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0011.