Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0157 – C8‑0131/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0196/2017),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu rahaline abi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et liit edendab globaliseerumist; arvestades, et liit hoolitseb üksikisikute eest, keda maailmaturul toimuvad muutused hetkel puudutavad; arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele EGFi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Soome esitas taotluse EGF/2016/008 FI / Nokia Network Systems, et saada EGFist rahalist toetust pärast töötajate koondamist NACE Revision 2 osa 26 (arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) alla kuuluva majandussektori ettevõttes Nokia Oy (Nokia Network Systems) ning kolme tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures, kes tegutsevad peamiselt NUTS 2. tasandi Helsinki-Uusimaa (Uusimaa) (FI1B), Länsi-Suomi (Pirkanmaa) (FI19) ning Pohjois- ja Itä-Suomi (Pohjois-Pohjanmaa) (FI1D) piirkondades, ning arvestades, et 945 koondatud töötajast, kes vastavad EGFist toetuse saamise tingimustele, osaleb meetmetes eeldatavasti 821 töötajat;

E.  arvestades, et taotlus esitati EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigis koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtja tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Soomel õigus saada nimetatud määruse alusel 2 641 800 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 4 403 000 euro suurustest kogukuludest;

2.  märgib, et Soome esitas taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks 22. novembril 2016. aastal ning komisjon viis pärast Soome poolt kiiret lisateabe esitamist hindamise lõpule 7. aprillil 2017. aastal ja tegi selle samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks;

3.  tuletab meelde, et arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise sektorilt on laekunud EGFile juba 15 taotlust, millest kolm on esitanud Soome(4), kusjuures kõik põhinesid üleilmastumise kriteeriumil; märgib, et 15 taotlusest neli puudutasid Nokia ettevõtteid; märgib, et 2012. aasta lõpparuannetest nähtub, et kaks aastat pärast Soome EGFi avalduse kuupäeva töötas 44 % EGFi meetmetes osalejatest, ning 2013. aastal töötas 65 %; ootab, et komisjoni vahehindamine, mille tähtaeg on 30. juuni 2017(5), sisaldaks üksikasjalikku teavet EGFist toetust saavate isikute pikaajalise reintegratsiooni määra kohta, mida Euroopa Parlament on nõudnud juba oma 15. septembri 2016. aasta resolutsioonis(6);

4.  tuletab meelde, et IKT on Soome majanduse struktuuri seisukohast olulise tähtsusega; on seisukohal, et ettevõttes Nokia Oy hiljuti toimunud koondamised kajastavad suundumust, mis mõjutab kogu Soome tehnoloogiatööstust, kus töötajate arv on viimasel kahel aastal olnud äärmiselt ebastabiilne tõhususe suurendamise ja toodete konkurentsivõime säilitamise alase suure surve tõttu;

5.  tuletab meelde, et IKT-tööstus on maailmaturul toimuvate muutuste suhtes äärmiselt tundlik; märgib, et konkurents selles sektoris on ülemaailmne, mis tähendab, et kõik turuosalised võivad konkureerida samade klientide pärast ning asukohal ja töötajate kultuurilisel taustal on piiratud tähtsus;

6.  märgib, et ettevõttes Nokia Oy toimunud koondamised on osa ettevõtte üleilmsest ümberkujunduskavast, mis on vajalik konkureerimiseks Ida‑Aasia konkurentidega;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et pärast Siemensiga võrgutehnoloogia ühisettevõtte loomist on Nokia Oy võtnud mitmeid meetmeid, sh suunanud oma vahendeid tulevikutehnoloogiatesse ja vähendanud töötajate arvu, mille eesmärk on vähendada 2018. aasta lõpuks oma aastaseid tegevuskulusid 900 miljoni euro võrra;

8.  märgib, et ettevõttest Nokia Oy 2016. aastal koondatud töötajad on kõik kas kõrg- (40 %) või keskharidusega (60 %) ning olid töötanud programmeerimise ja disaini valdkonnas, kusjuures nende kutseoskused olid paljudel juhtudel vananenud; märgib, et sihtrühmas olevatest toetusesaajatest on 21 % vanemad kui 54 aastat ehk vanuses, kus tööturule tagasipöördumine on äärmiselt raske; märgib lisaks, et tööpuuduse määrad on olnud kolmest asjaomasest piirkonnas kahes pikka aega riigi keskmisest kõrgemad ja et kõrgharidusega inimeste töötus on nendes piirkondades üldiselt suur ning eriti keeruline on vanemate kui 50‑aastaste töötajate olukord;

9.  võtab teadmiseks asjaolu, et Soome konsulteeris kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamisel sidusrühmadega ning majandus- ja tööhõiveministeeriumiga, mille raames moodustati töörühm, kuhu kuulusid sihtrühmas olevate toetusesaajate ning sotsiaal-, riiklike ja piirkondlike partnerite esindajad;

10.  märgib, et Soomel on kavas võtta seitset tüüpi meetmeid, milleks on i) nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed, ii) tööhõive- ja ettevõtlusteenused, iii) koolitus, iv) ettevõtluse alustamise toetus, v) ekspertide antavad hinnangud, vi) palgatoetus ning vii) sõidu-, ööbimis- ja kolimiskulude hüvitamine; märgib, et need meetmed on aktiivsed tööturumeetmed; märgib, et need meetmed aitavad koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda;

11.  märgib, et sissetulekut toetavad meetmed moodustavad individuaalsete teenuste kogupaketist 13,34 %, mis on palju madalam kui EGFi määruses sätestatud maksimummäär (35 %), ning selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes;

12.  väljendab heameelt asjaolu üle, et välismaiste töökuulutuste edastamiseks Soome tööotsijaile kasutatakse EURESe võrgu teenust; märgib, et rahvusvahelisi värbamisüritusi korraldatakse piirkondlikult koostöös EGFi ja EURESe teenustega; väljendab heameelt nimetatud meetmete ja asjaolu üle, et Soome ametivõimud ergutavad koondatud töötajaid täiel määral kasutama oma vaba liikumise õigust;

13.  väljendab heameelt terve rea pakkuda kavatsetavate koolitus- ja nõustamisteenuste üle ning toetuse üle väljaspool Soomet tööd otsivatele inimestele ja idufirmadele; on seisukohal, et need meetmed on eriti asjakohased, võttes arvesse asjaomaste töötajate vanuseprofiili ja oskusi;

14.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et Soome alustas individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 2. juunil 2016. aastal, varakult enne seda, kui esitati taotlus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks EGFist toetuse saamiseks;

15.  tuletab meelde, et kooskõlas EGFi määruse artikliga 7 tuleks EGFist toetatava kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning see peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga;

16.  väljendab heameelt teavitamiseks ja reklaamiks eraldatud 59 000 euro üle ning rõhutab selle olulisust, ergutamaks rahastamise nõuetele vastavaid toetusesaajaid EGFi toetatavates meetmetes osalema;

17.  märgib, et kontrolliks ja aruandluseks on eraldatud piisav raha; märgib, et süstemaatiline aruandlus EGFist toetust saavate teenuste kohta aitab edendada rahaliste vahendite korrektset kasutamist; väljendab heameelt kontrolliks ja aruandluseks eraldatud 20 000 euro üle;

18.  märgib, et Nokia Network Systems on täitnud oma juriidilised kohustused ning on konsulteerinud kõigi osalevate sidusrühmadega;

19.  rõhutab, et Soome on kinnitanud, et rahastamiskõlblikele meetmetele ei anta rahalist toetust muudest liidu rahastamisvahenditest;

20.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluvat koolitust kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ettevõtluskeskkonnale;

21.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite restruktureerimise meetmeid; märgib, et Soome on kinnitanud, et EGFi toetus tõepoolest ei asenda neid meetmeid;

22.  soovitab liikmesriikidel püüda saavutada sünergiat muude riiklike või liidu fondide rahastatavate meetmetega ja kasutada EGFi meetmete kõrval ka muid liidu programme;

23.  palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

24.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

25.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (4) EGF/2007/004 FI/Perlos, EGF/2012/006 FI/Nokia Salo, EGF/2013/001 FI/Nokia (5) Määruse (EL) nr 1309/2013 artikkel 20. (6) Euroopa Parlamendi 15. septembri 2016. aasta resolutsioon Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse, mõju ja lisaväärtuse kohta aastatel 2007–2014 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0361).

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2016/008 FI / Nokia Network Systems)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2017/951).