Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioon pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta (2016/2798(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (COM(2016)0383),
– võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava“ (COM(2016)0381),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(1),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass)(2), mis võimaldab kodanikel oma kvalifikatsioone ja kutseoskuseid kirjeldada,
– võttes arvesse hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uusi prioriteete aastani 2020, mis on sätestatud hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamist käsitlevas nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruandes(3),
– võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(4),
– võttes arvesse Eurydice’i ülevaadet eelneva mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kohta kõrghariduses,
– võttes arvesse oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa mitmekeelset klassifikaatorit (ESCO), mis hakkab koos Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF) kasutama ühtset vormi kvalifikatsiooni puudutava teabe elektrooniliseks avaldamiseks (vt ettepaneku VI lisa),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitust Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas(5),
– võttes arvesse kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa sõltumatut registrit(6), millesse on koondatud kvaliteedi tagamise asutused, kelle tegevus vastab tõendatult Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditele ja suunistele,
– võttes arvesse Euroopa arvestuspunktisüsteemi (ECTS)(7), mis loodi Euroopa kõrgharidusruumi raames, ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET), mis loodi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitusele(8),
– võttes arvesse kõrgharidust käsitlevat Bologna protsessi, 2015. aastal Jerevanis ministrite kohtumisel vastu võetud kommünikeed ja aruannet „Euroopa kõrgharidusruum 2015. aastal. Bologna protsessi rakendusaruanne“,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“ ehk liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm(9),
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise kohta (tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsioon) ning soovitust kvalifikatsiooniraamistike kasutamise kohta välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamisel, milles on selgesõnaliselt viidatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule kui akadeemilise tunnustamise vahendile,
– võttes arvesse strateegiat „Widening Participation for Equity and Growth: A Strategy for the Development of the Social Dimension and Lifelong Learning in the European Higher Education Area to 2020“ („Osalemise laiendamine võrdseteks võimalusteks ja majanduskasvuks: Sotsiaalse mõõtme ja pidevõppe arendamise strateegia Euroopa kõrgharidusruumis aastani 2020“), mis hõlmab kõiki Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus osalevaid riike,
– võttes arvesse UNESCO 2015. aasta aruannet mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise, valideerimise ja akrediteerimise kohta UNESCO liikmesriikides,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(10), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiviga 2013/55/EL(11),
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta (O-000038/2017 – B8-0218/2017),
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et oskuste nõuetekohane tunnustamine, mõistmine ja hindamine on ulatuslik teema, mis ei piirdu üksnes tööturu vajadustega; arvestades, et olemasolevate ning tööturul nõutavate oskuste seisukohast on Euroopa kvalifikatsiooniraamistik väga kasulik, sest võimaldab oskused kindlaks teha ja tööturu vajadustega vastavusse viia, olles seega sotsiaalselt ja majanduslikult kasulik; arvestades, et äärmiselt oluline on aidata üksikisikutel omandada ja ajakohastada pädevusi ja oskusi kogu elu vältel;
B. arvestades, et kvalifikatsioonide parem võrreldavus suurendab kõigi võõrtöötajate tööhõive ja ametialase kasvu võimalusi;
C. arvestades, et digitaaloskustele tuleks samuti tähelepanu pöörata ning selleks, et aidata inimestel selliseid oskusi omandada ja valideerida, tuleks kehtestada struktuurimeetmed;
D. arvestades ühiskonna ees seisvaid uusi ülesandeid ning tehnoloogilisi ja demograafilisi muutusi, võimaldab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku edasiarendamine toetada pidevõpet (võrdsete võimaluste ja haridusalase õigluse toetamise ning haridus- ja koolitussüsteemide läbitavuse parandamise näol); arvestades, et haridus ja koolitus peaksid aitama inimestel kohaneda kõigi oludega, millega nad võivad kokku puutuda, ning see peaks aitama täiendada nende oskusi ja harima neid terviklikul viisil, et neist saaksid kriitilised, enesekindlad ja sõltumatud kodanikud ja nad omandaksid 21. sajandil vajalikud oskused;
E. arvestades, et teadmiste, oskuste ja pädevuste pidev arendamine, mida tuntakse ka pidevõppena, võib aidata parandada üksikisiku valikuvõimalusi töö ja eraelu seisukohast, samuti võib see aidata kaasa indiviidi isiklikule arengule ja täieliku potentsiaali realiseerimisele, mis tähendab, et see on ühiskonna jaoks kasulik ja parandab inimeste väljavaateid leida tööd ja kindlustada karjääri;
F. arvestades, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku üks eesmärke on hõlbustada haridussüsteemide võrdlust ja seeläbi ajendada muutusi ja reforme riigi ja valdkonna tasandil, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ ja raamistiku HK 2020 eesmärgid;
G. arvestades, et liikmesriikide väheste püüdluste tõttu ja siiani ettevõetust hoolimata on kvalifikatsioonide läbipaistvus ikka vilets ja välismaiseid kvalifikatsioone tunnustatakse endiselt vaid vähesel määral; arvestades, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku on vaja kohandada, et muuta kvalifikatsioonid veelgi läbipaistvamaks ja võrreldavamaks;
H. arvestades, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik peaks olema kasutajatele metaraamistikuks ja hõlbustama koostööd liikmesriikide ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, hariduse ja koolituse pakkujate, ametiühingute, kodanikuühiskonna esindajate ning muude huvirühmade vahel rahvusvahelisel tasandil;
I. arvestades, et üksnes Madalmaad ja Rootsi on kehtestanud oma riiklikes kvalifikatsiooniraamistikes eraldi korra mitteformaalsete kvalifikatsioonide arvestamiseks; arvestades, et ühelgi liikmesriigil ei ole riiklikus kvalifikatsiooniraamistikus eraldi korda informaalse õppe arvestamiseks;
J. arvestades, et liikmesriigid peaksid võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2018. aastaks kehtestama kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga mitteformaalse ja informaalse õppe, sh vabatahtliku tegevuse käigus saadud oskuste valideerimise korra, mis on seotud riiklike kvalifikatsiooniraamistikega;
K. arvestades, et 2015. aasta Jerevani kommünikees võtsid liikmesriigid endale selgelt kohustuse vaadata läbi riiklikud õigusaktid, et täielikult järgida tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsiooni, ning vaadata läbi oma riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud tagamaks, et varasema haridustee tunnustamine on raamistikuga hõlmatud õpiteede puhul piisaval määral tagatud;
L. arvestades, et õpetuse sisu kvaliteedi tagamine ja haridussüsteemide korraldamine kuulub liikmesriikide kohustuste hulka ja ainupädevusse; arvestades, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik seda kohustust ei mõjuta;
M. arvestades, et praegu esineb tunnistuste tunnustamise küsimuses piirkondade vahel ja eelkõige piiriülestel aladel lahknevusi, mis põhjustavad erinevusi ka tööalases konkurentsivõimes;
N. arvestades, et raamatukogud (nii avalikud kui ka eraõiguslikud) aitavad märkimisväärselt kaasa pidevõppele ning kirjaoskuse ja digitaaloskuste parandamisele;
O. arvestades, et praegu osaleb Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus kokku 39 riiki, sh ELi liikmesriigid, Euroopa Majanduspiirkonna riigid, ELi kandidaatriigid, potentsiaalsed kandidaatriigid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo) ja Šveits;
1. võtab teadmiseks komisjoni algatuse, mille eesmärk on Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku läbivaatamine ning Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamise täiendav edendamine, austades samal ajal riikide pädevusi ja tagades liikmesriikide haridussüsteemide iseäralike joonte säilimise;
2. märgib, et kriitilise mõtlemise edendamine ja uuenduslikud lahendused on uute, tulevikus vajalike oskuste arendamiseks hädavajalikud;
3. soovitab kaitsta mitte üksnes suurt hulka tehnilisi, vaid ka käelisi oskusi, mida on edasi antud ja mis on võimaldanud käsitööndusliku tootmise sektoril areneda ja kasvada ning mida tuleb iga liikmesriigi identiteedi tagamiseks säilitada;
4. märgib, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku üks ülesanne on suurendada liikmesriikides omandatud kvalifikatsioonide võrreldavust, kaitstes samas riiklike haridussüsteemide erijooni;
5. juhib tähelepanu asjaolule, et liit peaks võimaldama kõigile inimestele, sõltumata nende vanusest või staatusest, et nende oskusi ja pädevusi ning muu hulgas vabatahtliku töö käigus omandatud kogemusi märgatakse paremini, väärtustatakse rohkem ja tunnustatakse selgelt ja lihtsasti (eriti piiriülestel aladel), olenemata sellest, kus või kuidas need oskused ja pädevused on omandatud; rõhutab, et liikmesriikidel tuleb teha rohkem jõupingutusi kvalifikatsiooni kiiremaks ja tõhusamaks tunnustamiseks ning võrdlemiseks asjaomasel Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasandil;
6. tuletab meelde vajadust tõsta esile Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist, et suurendada selle kvaliteeti ja potentsiaali;
7. soovitab suuremat paindlikkust riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku sidususe ajakohastamisel;
8. tuletab meelde, et üks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku peamisi ülesandeid on kvalifikatsioonide ülekandmise ning formaalse ja informaalse koolituse ja hariduse valideerimise hõlbustamine ja soodustamine erinevate haridus- ja koolitussüsteemide vahel, et võimaldada riikidevahelist kutsealast liikuvust ja õpirännet, tegeleda oskuste Euroopa tööturu nõudlusele mittevastavuse probleemiga ning vastata paremini kodanike ja ühiskonna vajadustele;
9. palub, et komisjon hindaks, kas kolm horisontaalset valdkonda (teadmised, oskused ja pädevused) tuleks veel kord läbi vaadata, et need oleksid sidusamad ja selgemad; nõuab, et 2006. aasta Euroopa põhipädevuste raamistikku kasutataks väärtusliku ja peamise alusdokumendina, mille abil suurendada ELi eri raamistike terminoloogilist ühtsust ja saavutada laiemas perspektiivis tõeliselt õpitulemustekeskne lähenemine;
10. juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on analüüsida ja kujundada tulevase oskustevajaduse prognoosimise vahendeid, ning ergutab seetõttu liikmesriike ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi, näiteks tööandjaid, jagama selles valdkonnas häid tavasid;
11. rõhutab koolituskavade ja õpipoisiõppe tähtsust oskuste kujundamisel; toonitab seetõttu, et liikmesriikides tuleb edendada duaalset haridussüsteemi, mis ühendab ettevõtetes toimuva õpipoisiõppe kutsekoolides antava haridusega; tuletab meelde, et tööandjatel ja ettevõtjatel on töökohal toimuvas väljaõppes ning õpipoisikohtade pakkumisel otsustav roll, ning on arvamusel, et seda rolli tuleks veelgi toetada ja arendada;
12. leiab, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik peaks olema piisavalt tihedalt seotud ühiskonna, sealhulgas tööturu vajadustega, et parandada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning aidata üksikisikutel arendada oma potentsiaali, pidades silmas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke;
13. rõhutab vajadust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku võimalused täielikult ära kasutada, et ergutada ja hõlbustada õppijate ja töötajate liikuvust ELi piires, edendades pidevõpet ning toetades liikuva ja paindliku tööjõu kujunemist kogu Euroopas ajal, mil valitsevad majandusprobleemid ja turg globaliseerub;
14. rõhutab, et mõned liikmesriigid on alles hiljuti asunud rakendama riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku, mis põhineb Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksal tasemel; palub komisjonil liikmesriike tagant ärgitada, et tagada selle protsessi edasine rakendamine;
15. rõhutab ESCO algatuse tähtsust, sest selles määratletakse ja liigitatakse 25 keeles ELi tööturu ning haridus- ja koolitusteenuste jaoks asjakohased oskused, pädevused, kvalifikatsioonid ja ametid;
16. nõuab mitteformaalse ja informaalse õppe määratlemise ning kiire valideerimise ja tunnustamise alaste Euroopa ühiste põhimõtete tugevat toetamist ja edendamist, sest see on eriti oluline ebatüüpiliste õppijate kaasamiseks; juhib sellega seoses tähelepanu üha arvukamatele valdkonnapõhistele koolitustele, mida tuleks valideerimisel arvestada, ning tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu eakate, puudega inimeste, pikaajaliste töötute, vanemate töötajate ja muude rühmade sertifitseerimisele; soovitab komisjonil hinnata, kas ECVETi ainepunkte on võimalik kasutada informaalse ja mitteformaalse õppe valideerimiseks ja tunnustamiseks; on veendunud, et formaalsete saavutuste väärtuse vähenemist ei ole karta;
17. rõhutab, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning muid tunnustamis- ja läbipaistvusvahendeid, nagu ECVET, ECTS ja Europass, on vaja paremini kooskõlastada, et luua kvaliteeditagamise süsteemide toetusel koostoimet ja suurendada läbipaistvusvahendite tõhusust;
18. soovitab komisjonil tööandjate jaoks välja töötada enesehindamisvahend, et tagada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tõhusam kasutamine; ergutab tööandjaid töölevõtmiseks vajaliku oskuste ja kvalifikatsiooni taseme üle kriitiliselt järele mõtlema;
19. rõhutab Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus õpitulemuste määratlemisega kaasneda võivaid ohte (seoses mõjuga õppekavadele); rõhutab ELi ja osalevate riikide haridussüsteemide mitmekesisuse tähtsust;
20. kutsub järelejäänud liikmesriike üles oma riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke kiiresti Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga siduma; nõuab tungivalt tempo kiirendamist, et kõrvaldada viimased tunnustamist segavad takistused;
21. soovitab komisjonil uuesti hinnata Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku täiustamise maksumust, sest praegu ei ole ette nähtud mingeid täiendavaid kulusid; tunneb muret selle pärast, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku läbivaatamistöö ulatust alahinnatakse;
22. nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid oma haridus- ja koolitussüsteemis sotsiaalse mõõtme strateegiaid, et paremini toetada võrdseid võimalusi, suurendada õiglust hariduses, võidelda ebavõrdsuse vastu ning tagada haridus- ja koolitussüsteemide parem läbitavus; nõuab tungivalt, et komisjon liikmesriike seejuures toetaks;
23. palub komisjonil kaasajastamise tegevuskava raames uuesti läbi mõelda tulemuspõhise rahastamise edendamine kutsehariduses ja -koolituses ning kõrghariduses, samuti õppemaksud, et tagada haridus- ja koolitussüsteemide sotsiaalne roll ning kvalifikatsioonide kättesaadavus;
24. nõuab tungivalt, et komisjon täpsustaks ECVETi ja ECTSi ettenähtud rollijaotust, et tagada läbivaatamise suurem läbipaistvus sidusrühmade jaoks;
25. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu kohustusele kaasata ka informaalseid ja mitteformaalseid õpimeetodeid, mis on seni enamikust riiklikest kvalifikatsiooniraamistikest ja seega ka Euroopa kvalifikatsiooniraamistikust välja jäetud, eelkõige aga informaalset õppimist, mis on praegu täiesti kõrvale jäetud;
26. toonitab, et väljaspool ELi antud kvalifikatsioone tuleb paremini mõista, et neid saaks valideerida ja tunnustada ning soodustada seeläbi rändajate ja pagulaste integreerumist Euroopa ühiskonnas, ELi tööturul ning liidu haridus- ja koolitussüsteemides; tunneb sellega seoses heameelt soovituse üle, millega luuakse alus sidemete loomiseks kolmandate riikide riiklike ja piirkondlike kvalifikatsiooniraamistike, liikmesriikide riiklike kvalifikatsiooniraamistike ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku vahel, eriti võimaluse üle pidada ELiga assotsieerimislepingu sõlminud naaberriikidega struktureeritud dialoogi, mille tulemuseks võib olla nende riiklike kvalifikatsiooniraamistike tugevam sidumine Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga ja ELiga ning suurema toetuse andmine (nt arenguabi kaudu) kolmandatele riikidele nende riiklike kvalifikatsiooniraamistike kujundamiseks;
27. võtab teadmiseks, et kolmandate riikide huvides on toetuda oma kvalifikatsioonisüsteemi kujundamisel Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule, kuid oluline on ka Euroopa kvalifikatsiooniraamistik läbi vaadata, et lihtsustada kolmandates riikides omandatud kvalifikatsiooni formaalset võrdlemist ELis omandatuga;
28. on veendunud, et ulatuslikuma toetuse tagamiseks tuleks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomisel, rakendamisel, edendamisel ja jälgimisel ELi ja riiklikul tasandil rohkem kaasata asjaomaseid huvirühmi, nagu avalikud tööturuasutused, sotsiaalpartnerid, hariduse ja koolituse pakkujad ja kodanikuühiskond, ning nendega tuleks teha tihedat koostööd;
29. on arvamusel, et selline vahend nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik vajab pidevat ajakohastamist ja kohandamist ning seepärast tuleks seda toetada ja täiustada järjepideva jälgimise abil, eelkõige seoses raamistiku kasutajasõbralikkuse, läbitavuse ja läbipaistvusega; rõhutab, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on edukas ainult siis, kui liikmesriigid tõesti pühenduvad selle rakendamisele ja kasutamisele;
30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.