Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Etioopias,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogus toimunud viimast Etioopia inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist 2015. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiteadet, mis avaldati pärast komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini visiiti Etioopia peaministri Hailemariam Desalegni juurde Addis Abebasse 17. märtsil 2017,

–  võttes arvesse Etioopia Demokraatliku Liitvabariigi 8. detsembril 1994. aastal vastu võetud põhiseadust ning eriti selle III peatüki sätteid põhiõiguste ja -vabaduste, inimõiguste ja demokraatlike õiguste kohta,

–  võttes arvesse Etioopia Inimõiguste Komisjoni 18. aprilli 2017. aasta suulist ettekannet Etioopia parlamendi ees,

–  võttes arvesse inimõigusi ja valitsemistava käsitleva ühise strateegia käivitamise puhul Etioopiat külastanud Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidise 10. aprilli 2017. aasta avaldust,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Etioopia ratifitseeris 1993. aastal,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 23. detsembri 2015. aasta avaldust hiljutiste kokkupõrgete kohta Etioopias,

–  võttes arvesse kõrge esindaja pressiesindaja 10. oktoobri 2016. aasta avaldust Etioopias välja kuulutatud erakorralise seisukorra kohta,

–  võttes arvesse 11. novembril 2015. aastal allkirjastatud ELi‑Etioopia rände ja liikuvuse ühist kava,

–  võttes arvesse USA välisministeeriumi 18. detsembri 2015. aasta avaldust Etioopias Oromia piirkonnas toimunud kokkupõrgete kohta,

–  võttes arvesse ELi‑Etioopia ühist strateegiat,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Zeid Ra’ad Al Husseini 4. mail 2017. aastal lõppenud visiiti Etioopiasse,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Etioopia on piirkonnas äärmiselt oluline jõud, keda lääneriikide rahastajad ja suurem osa piirkonnas asuvaid naaberriike poliitiliselt toetavad, kuna Etioopias asub Aafrika Liidu peakorter ning riik osaleb ÜRO rahuvalvetöös ja koos lääneriikidega ka julgeoleku- ja humanitaarabipartnerlustes, et toetada rahvusvahelisi jõupingutusi Somaalia olukorra stabiliseerimisel ja piirkonnas terrorirühmitustega võitlemisel; arvestades, et Etioopia on tihedalt seotud ka Sudaani ja Lõuna‑Sudaani vaheliste suhete lahendamise küsimusega ning ta korraldab Ida-Aafrika Arenguühenduse (IGAD) egiidi all rahuläbirääkimisi;

B.  arvestades, et 100 miljoni elanikuga Etioopia majandus on Aafrikas üks kõige kiirekasvulisemaid, pidades silmas, et viimase kümne aasta keskmine kasv on olnud 10 %, ning sinna on tehtud arvestatavaid välisinvesteeringuid, muu hulgas põllumajandusse, ehitusse ja töötlevasse tööstusse, aga ka ulatuslikesse arendusprojektidesse, nagu hüdroelektrijaama tammi ehitamine ja istanduste rajamine, lisaks iseloomustab Etioopia majandust maa laialdane väljarentimine, sageli välisettevõtetele; arvestades, et sellele vaatamata on see üks vaesemaid riike, mille kogurahvatulu ühe inimese kohta on 632 USA dollarit; arvestades, et 2014. aastal oli Etioopia inimarengu indeksi alusel 187 riigi seas 173. kohal;

C.  arvestades, et praegu Aafrika Sarve piirkonda tabanud humanitaarkriis, mis mõjutab Ogadeni piirkonda ja muid Etioopia alasid, on toonud kaasa koolerapuhangud ja toidunappuse ning on juba põhjustanud arvukate inimeste hukkumise ja seadnud veel tuhanded ohtu, eriti alates 2017. aasta märtsi algusest; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on esitanud oma seni ambitsioonikaima üleskutse, mille eesmärk on koguda Sudaanis, Somaalias, Etioopias ja Kesk‑Aafrika Vabariigis 1,19 miljoni pagulase ja endise pagulase toetamiseks 96,4 miljonit USA dollarit; arvestades, et Etioopia kuulutas 2017. aasta jaanuaris idapiirkondades välja põuast tingitud hädaolukorra, mille tõttu vajab viivitamatut abi 5,6 miljonit inimest, ning palub rahvusvaheliselt kogukonnalt abi; arvestades, et 2016. aastal jäi põua tõttu nälga 10 miljonit inimest ja hukkus sadu tuhandeid kariloomi;

D.  arvestades, et 14. juunil 2016 allkirjastati ELi‑Etioopia ühist strateegiat käsitlev leping; arvestades, et selles tunnistatakse, et Etioopia etendab Aafrikas ja rahvusvahelises kogukonnas äärmiselt olulist rolli ning tema majanduskasv on märkimisväärne, samuti tõdetakse, et riik on teinud edusamme aastatuhande arengueesmärkide täitmise suunas; arvestades, et EL toetab Etioopia konstruktiivset tegevust rahu ja julgeoleku tagamisel Aafrika Sarve piirkonnas;

E.  arvestades, et Etioopia peab toime tulema pideva sisse- ja väljarändajate vooluga ning riigis on ligikaudu 800 000 pagulast, kes on pärit peamiselt Lõuna‑Sudaanist ja Eritreast, aga ka Somaaliast; arvestades, et 11. novembril 2015 allkirjastasid EL ja Etioopia rände ja liikuvuse ühise kava, et poolte koostööd ja dialoogi rände valdkonnas tõhustada;

F.  arvestades, et Etioopia on kirjutanud alla Cotonou lepingule, mille artiklis 96 on sätestatud, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on AKV riikide ja ELi koostöö oluline osa;

G.  arvestades, et Etioopia võimud on korduvalt kasutanud rahumeelsete meeleavaldajate vastu ülemäärast jõudu ning pannud oromode kogukonna ja muude etniliste rühmade liikmete vastu, keda peetakse valitsusvastaselt meelestatuks, toime inimõiguste rikkumisi, sh tagakiusamist meelevaldseid vahistamisi ja tapmisi; arvestades, et Etioopia valitsus süüdistab valitsuse poliitika kritiseerijaid regulaarselt terrorismile kaasaaitamises; arvestades, et riigi 2009. aasta range terrorismivastase võitluse seaduse põhjal on süüdi mõistetud ajakirjanikke, blogijaid, meeleavaldajaid ja aktiviste;

H.  arvestades, et olukord halvenes eriti 2014. aasta aprilli keskel, kui valitsus kuulutas välja Addis Abeba piirkondliku integreeritud arengukava, mis nägi ette linna territooriumi ja rajatiste laiendamise seda ümbritsevatele aladele, mis kuuluvad Oromia piirkonnale – Addis Abebat ümbritsevale suurimale Etioopia piirkonnale;

I.  arvestades, et 14. jaanuaril 2016 otsustas valitsus poleemikat tekitanud suuremahulise linnaarenduskava tühistada; arvestades, et Addis Abeba laienemise tõttu on paljud oromo rahvarühma kuuluvad põlluharijad juba maast ilma jäänud ja vaesunud;

J.  arvestades, et 2015. ja 2016. aastal toimusid Oromias massimeeleavaldused linnapiiri oromo põlluharijate maadele nihutamise vastu, sest nendel aladel elab kaks miljonit inimest ja maa sundvõõrandamist nähti maade hõivamisena; arvestades, et Etioopia Inimõiguste Komisjonil paluti rahutusi uurida ning komisjon teatas 19. aprillil 2017, et 2016. aasta juunist oktoobrini hukkus 462 tsiviilisikut ja 33 julgeolekujõudude töötajat, lisaks sai vigastada 338 tsiviilisikut ja 126 julgeolekujõudude töötajat;

K.  arvestades, et 9. oktoobril 2016 kuulutas Etioopia peaminister Hailemariam Desalegn välja Etioopia põhiseaduses ette nähtud erakorralise seisukorra; arvestades, et erakorraline seisukord annab sõjaväele õiguse rakendada kogu riigis julgeolekumeetmeid ning ühtlasi nähakse ette sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu õiguse piirangud; arvestades, et 15. märtsil 2017 andis valitsus teada, et paljud erakorralise seisukorraga seotud piirangud on tühistatud, sõduritel ei ole enam õigust inimesi meelevaldselt vahistada või nende valdusi ilma sellekohase orderita läbi otsida ning et komandanditund ja mõned meediale kehtestatud piirangud kaotatakse; arvestades, et Etioopia parlament pikendas 29. märtsil 2017 ühehäälselt erakorralist seisukorda veel nelja kuu võrra;

L.  arvestades, et 30. novembril 2016 vahistasid Etioopia julgeolekujõud Addis Abebas Etioopia opositsioonierakonna Oromo Föderaalkongressi (Oromo Federalist Congress, OFC) esimehe dr Merera Gudina, kes oli 9. novembril 2016 külastanud Euroopa Parlamenti, kus ta koos teiste opositsioonijuhtidega sõna võttis ja seeläbi väidetavalt rikkus erakorralise seisukorra ajal valitsevat seadust, „seades valitsuse surve alla, ähvardades ühiskonda vägivallaga ning püüdes kõigutada põhiseaduslikku korda“; arvestades, et teda on keeldutud kautsjoni vastu vabastamast ning ta on endiselt vangis ja ootab kohtuotsust; arvestades, et 24. veebruaril 2017 esitati dr Gudinale ja ta kahele kaaskostjale Berhanu Negale ja Jawar Mohammedile neli eraldi süüdistust Etioopia kriminaalkoodeksi sätete rikkumise kohta;

M.  arvestades, et vahistatud või kinni on peetud ka teisi aktiviste, ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid, sh Getachew Shiferaw (ajalehe Negere Ethiopia peatoimetaja), Fikadu Mirkana (Oromia raadio- ja teleorganisatsioonist), Eskinder Nega (tuntud ajakirjanik), Bekele Gerba (oromo rahuaktivist) ja Andargachew Tsige (opositsioonijuht); arvestades, et veebiaktivist Yonathan Tesfaye on terrorismivastase võitluse seaduse alusel süüdi mõistetud Facebookis esitatud kommentaaride eest ning teda ähvardab kümne- kuni kahekümneaastane vanglakaristus;

N.  arvestades, et Rootsi-Etioopia taustaga kardioloog dr Fikru Maru juhtis Addis Abebas Etioopia esimest südamehaigustele spetsialiseerunud haiglat; arvestades, et 2013. aastast alates on ta Etioopias äärmiselt kaheldavate süüdistuste alusel vangis; arvestades, et ta on veetnud mitu aastat vangis ilma kohtumõistmiseta; arvestades, et nüüd on talle just enne karistusaja lõppu esitatud süüdistus ka terrorismis;

O.  arvestades, et Etioopiat külastasid hiljuti inimõigustega tegelevad kõrged ametnikud, sh ÜRO inimõiguste ülemvolinik ja Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidis, et tähistada ELi-Etioopia ühise strateegia raames inimõigusi ja valitsemistava puudutava valdkondliku dialoogi alustamist; arvestades, et Etioopia inimõiguste olukorra parandamisel on edusammud olnud aeglased, pidades muu hulgas silmas poliitikategelaste vangistamist, terrorismivastast võitlust ja kodanikuühiskonna organisatsioone käsitlevate seaduste rakendamist ning erakorralise seisukorra jätkamist;

P.  arvestades, et 5. mail 2017 märkis ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Ra’ad Al Hussein, et Etioopia heategevusorganisatsioone ja ühinguid käsitlev seadus, terrorismivastase võitluse seadus ja massimeediaseadus „ei ole kooskõlas vastavate rahvusvaheliste õigusnormidega ja neid tuleks reformida“;

1.  kutsub Etioopia valitsust vabastama viivitamatult kautsjoni vastu dr Merera Gudina, dr Fikru Maru ja kõik teised poliitvangid ning võtma tagasi kõik nende vastu esitatud süüdistused ning võtma tagasi praegu eksiilis viibivate Berhanu Nega ja Jawar Mohammedi vastu tagaselja esitatud süüdistused; rõhutab, et selleks, et opositsiooniga peetav dialoog oleks vähegi usaldusväärne, tuleb opositsiooni juhtpoliitikud, sh dr Merera Gudina vabastada; palub ELi kõrgel esindajal kaasata kõik ELi liikmesriigid püüetesse alustada viivitamatult ÜRO juhitud rahvusvahelist uurimist, et viia läbi meeleavaldajate tapmise usaldusväärne, läbipaistev ja sõltumatu uurimine, ning avaldada Etioopia valitsusele survet, et ta sellega nõustuks;

2.  nõuab tungivalt, et Etioopia valitsus jätkaks piirangute tühistamist ja lõpetaks erakorralise seisukorra ning tunnistaks, et ta takistab sõnavabadust ja piirab tõsiselt Etioopia ühiskonda puudutavate legitiimsete seisukohtade mitmekesisust, ehkki need on Etioopia kriisi lahendamise seisukohast äärmiselt vajalikud; rõhutab, et selline dialoogi puudumine võib kõigutada Etioopia stabiilsust;

3.  nõuab, et Etioopia ametivõimud lõpetaksid terrorismivastase võitluse seaduse (nr 652/2009) kasutamise legitiimsete rahumeelsete meeleavalduste või teisitimõtlejate mahasurumiseks; kutsub Etioopia valitsust samuti üles oma terrorismivastase võitluse seadust läbi vaatama;

4.  on seisukohal, et Etioopias tuleb demokraatias osalemist etniliselt mitmekesistada ja laiendada ning poliitilistele, majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele võimalustele juurdepääs peab muutuma eri etniliste ja usuliste rühmade jaoks võrdsemaks;

5.  nõuab tungivalt, et Etioopia valitsus austaks täielikult sõna-, ühinemis- ja ajakirjandusvabadust, mis on ette nähtud Etioopia põhiseadusega, ning vabastaks ebaõiglaselt kinni peetud ajakirjanikud ja blogijad; on kindlalt veendunud, et rahumeelsed meeleavaldused kuuluvad demokraatia juurde ning nende vastu ülemäärase jõu kasutamist tuleks igal juhul vältida; nõuab tungivalt, et valitsus rakendaks nõuetekohaselt Etioopia Inimõiguste Komisjoni soovitusi hiljutiste vägivaldsete meeleavalduste kohta, eelkõige selleks, et võtta vägivalla eest vastutavad eri julgeolekujõudude liikmed vastutusele, vältida sihipäraseid rünnakuid kindlate etniliste kogukondade vastu ning kaitsta kodanike õigust kohtumõistmisele;

6.  tuletab Etioopia valitsusele meelde tema kohustust tagada riigis põhiõigused, sh juurdepääs kohtumõistmisele ja õigus õiglasele kohtumenetlusele, mis on sätestatud Aafrika hartas ning teistes rahvusvahelistes ja piirkondlikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides, sh Cotonou lepingus ja täpsemalt selle artiklites 8 ja 96;

7.  kutsub Etioopia valitsust üles andma inimõigusorganisatsioonidele ja vabaühendustele takistamatu juurdepääsu riigi kõikidele osadele ning eelkõige nendele piirkondadele, kus esineb konflikte ja meeleavaldusi;

8.  peab murettekitavaks õigusakte, millega piiratakse tõsiselt sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse, teabele juurdepääsu õiguse, ühinemisvabaduse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamist ning inimõiguste olukorra jälgimist;

9.  tuletab meelde, et Etioopia on rände oluline siht-, transiidi- ja päritoluriik ning Etioopias on Aafrika riikidest kõige rohkem pagulasi; märgib, et EL ja Etioopia on heaks kiitnud rände ja liikuvuse ühise kava, milles käsitletakse pagulasi, piirikontrolli ja inimkaubanduse vastu võitlemist; palub Euroopa Komisjonil hoolikalt jälgida kõiki hiljuti ELi Aafrika usaldusfondi raames algatatud projekte; tuletab meelde, et Etioopia on Aafrikas rahvaarvu poolest teisel kohal ning tema majandus on üks kiiremini kasvavaid, kuid riik kuulub samas kõige vaesemate sekka; tuletab meelde, et Etioopia piirijoon on 5 328 km pikk ning teda mõjutab naabrite ebakindel olukord ja pidev sisserändajate vool, mistõttu on riigis ligikaudu 800 000 pagulast;

10.  märgib, et Etioopial on kogu piirkonnas äärmiselt tähtis roll ning eriti oluline on tema abi Somaalia stabiliseerimisel, terrorismivastases võitluses ning Sudaani ja Lõuna-Sudaani rahuprotsessis; on veendunud, et Euroopa Liidu jaoks on poliitiline dialoog nii tähtsa riigiga väga oluline;

11.  peab äärmiselt murettekitavaks Etioopias kestvat põuda, mis on humanitaarolukorda riigis veelgi halvendanud; peab kiiduväärseks, et piirkonnale on Lõuna‑Sudaani kriisi ja selle naaberriikide olukorra ning Etioopias, Somaalias ja Keenias valitseva põua leevendamiseks eraldatud veel 165 miljonit eurot abi;

12.  peab kiiduväärseks Etioopia edusamme kiiresti kasvava elanikkonna (sh naaberriikide konfliktide eest põgenenud pagulaste) elutingimuste parandamisel ning on tänulik, et Etioopia on võtnud piirkonnas ja Aafrika Liidus juhtrolli;

13.  on seisukohal, et EL peaks tuginema Etioopiaga tehtavas tulevases koostöös oluliste edusammude saavutamisele inimõiguste olukorra hindamise võrdlusaluste küsimuses;

14.  kutsub Etioopia ametivõime üles vältima igasugust etnilist diskrimineerimist ning võtma meetmeid, et saavutada eri kogukondade rahumeelne ja konstruktiivne dialoog;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele, Aafrika Liidu Komisjonile ja Üleaafrikalisele Parlamendile ning Etioopia valitsusele.