Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2266(IMM)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0203/2017

Esitatud tekstid :

A8-0203/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 01/06/2017 - 7.1

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0232

Vastuvõetud tekstid
PDF 164kWORD 50k
Neljapäev, 1. juuni 2017 - Brüssel Lõplik väljaanne
Béla Kovácsi puutumatuse äravõtmise taotlus
P8_TA(2017)0232A8-0203/2017

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2017. aasta otsus Béla Kovácsi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2016/2266(IMM))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Béla Kovácsi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 19. septembril 2016. aastal Ungari peaprokurör Dr Péter Polt seoses keskse uuriva peaprokuratuuri poolt Béla Kovácsi suhtes algatatud kriminaalmenetlusega ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 3. oktoobril 2016. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 kutsunud hr Kovácsit 12. jaanuaril, 30. jaanuaril ja 22. märtsil 2017. aastal selgitusi andma,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Ungari põhiseaduse artikli 4 lõiget 2, Euroopa Parlamendi Ungarist pärit liikmete õiguslikku seisundit käsitleva 2004. aasta seaduse LVII artikli 10 lõiget 2 ja artikli 12 lõiget 1 ning Rahvuskogu käsitleva 2012. aasta seaduse XXXVI artikli 74 lõikeid 1 ja 3,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0203/2017),

A.  arvestades, et Ungari peaprokurör taotleb Euroopa Parlamendi liikme Béla Kovácsi puutumatuse äravõtmist uurimise läbiviimiseks, et välja selgitada, kas Béla Kovácsile tuleks esitada süüdistus olulist rahalist kahju tekitanud eelarvepettusega seotud kuriteo toimepanemises vastavalt Ungari kriminaalkoodeksi paragrahvi 396 lõike 1 punktile a ja fiktiivsete eradokumentide korduvkasutamises vastavalt kriminaalkoodeksi paragrahvile 345; arvestades, et nimetatud paragrahvi kohaselt on iga isik, kes kasutab teatava õiguse või kohustuse olemasolu, muutmise või lõpetamise tõendamiseks võltsitud, fiktiivset või ebaõige sisuga eradokumenti, toime pannud väärteo, mille eest karistatakse kuni üheaastase vangistusega;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma liikmesriigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle liikmesriigi parlamendi liikmetel;

C.  arvestades, et vastavalt Ungari põhiseaduse artikli 4 lõikele 2 on parlamendiliikmetel immuniteet; arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi Ungarist pärit liikmete õiguslikku seisundit käsitleva 2004. aasta seaduse LVII artikli 10 lõikele 2 on Euroopa Parlamendi liikmetel samasugune immuniteet nagu Ungari parlamendi liikmetel ning vastavalt artikli 12 lõikele 1 kuulub Euroopa Parlamendi liikme puutumatuse äravõtmise kohta otsuse tegemine Euroopa Parlamendi pädevusse; arvestades, et vastavalt rahvuskogu käsitleva 2012. aasta seaduse XXXVI artikli 74 lõikele 1 võib parlamendiliikme suhtes kriminaalmenetlust või väärteomenetlust (kui puutumatuse äravõtmisest keeldutakse) rakendada üksnes rahvuskogu eelneval nõusolekul; arvestades, et vastavalt nimetatud seaduse artikli 74 lõikele 3 peab kuni süüdistuse esitamiseni puutumatuse äravõtmise ettepaneku esitama peaprokurör;

D.  arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsuse 2005/684/EÜ (millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus)(2) artikli 21 lõigetele 1 ja 2 on parlamendiliikmetel õigus isiklike kaastöötajate abile, kelle nad võivad vabalt valida ja parlament kannab seoses nende töölevõtmisega tekkivad tegelikud kulud;

E.  arvestades, et vastavalt juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuste (mis käsitlevad Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid) artikli 34 lõikele 4 võib juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimuste alusel sõlmitud praktikalepingutega seotud kulud samuti katta;

F.  arvestades, et vastavalt juhatuse 19. aprilli 2010. aasta otsuse (mis käsitleb parlamendiliikmete praktikantide eeskirja) artikli 1 lõikele 1 võivad Euroopa Parlamendi liikmed, kes soovivad edendada Euroopa Liidu alaseid teadmisi ja kutseharidust ning aidata inimestel paremini mõista, kuidas parlament toimib, pakkuda praktikavõimalust täiskogu istungite ajal Brüsselis ja Strasbourgis või parlamendiliikmena ettevõetava tegevuse käigus riigis, kus vastav parlamendiliige on valitud;

G.  arvestades, et vastavalt praktikantide eeskirja artikli 5 lõigetele 1 ja 2 lisatakse praktikat puudutavad erikokkulepped kirjalikku praktikalepingusse, mille kirjutavad alla nii parlamendiliige kui ka praktikant; arvestades, et praktikaleping peab sisaldama klauslit, mis sätestab selgelt, et Euroopa Parlamenti ei käsitata lepinguosalisena; arvestades, et artikli 5 lõike 4 kohaselt kaetakse praktikaga seotud kulud, mis sisaldavad stipendiumi ja parlamendiliikme tasutavat kindlustust, parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitisest vastavalt rakendusmeetmete artikli 33 lõikele 4 assisteerimiskulude hüvitise maksimumsumma piires;

H.  arvestades, et vastavalt praktikantide eeskirja artikli 1 lõike 1 viimasele lausele ei tohi praktikandile määratav stipendium tegelikkuses kujutada varjatud töötasu; arvestades, et vastavalt artikli 7 lõikele 1 vastutab kogu praktika kestuse jooksul praktikandi eest ainult parlamendiliige, kelle juures ta praktikat sooritab;

I.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, st puudub piisavalt tõsine ja täpne kahtlus, et puutumatuse äravõtmise taotlus esitati eesmärgiga tekitada asjaomasele parlamendiliikmele poliitilist kahju;

J.  arvestades, et parlamendi eelmise presidendi otsust määrata hr Kovácsile käitumisjuhendi(3) artikli 1 punkti a rikkumise eest karistuseks noomitus ei saa pidada võrdväärseks res judicata jõudu omava kohtuotsusega küsimuses, mille suhtes keskne uuriv peaprokuratuur on alustanud kriminaalmenetluse; arvestades, et sellest tulenevalt ei ole tegemist ne bis in idem põhimõtte rikkumisega; arvestades, et sellest tulenevalt ei takista parlamendi eelmise presidendi poolt käitumisjuhendi alusel määratud karistus kriminaalmenetluse algatamist või läbiviimist Ungaris, et välja selgitada, kas Béla Kovácsile tuleks esitada süüdistus;

1.  otsustab Béla Kovácsi puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Ungari pädevale ametiasutusele ja Béla Kovácsile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.
(2) ELT L 262, 7.10.2005, lk 1.
(3) Vt kodukorra I lisa – Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitlev käitumisjuhend.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika