Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (COM(2016)0587) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0300),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9,

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0306),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (COM(2016)0590),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 seoses internetiühenduse edendamisega maapiirkondades (COM(2016)0589),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (COM(2016)0591),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0100),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Eduka andmepõhise majanduse suunas“ (COM(2014)0442),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsust nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm(1),

–  võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Õigusloome kvaliteet ja tulemuslikkus (REFIT): saavutused ja järgmised sammud“ (COM(2013)0685),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul“ (COM(2016)0176),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(2),

–  võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus sagedusala 470–790 MHz kasutamise kohta liidus (COM(2016)0043),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2016. aasta järeldusi (EUCO 26/16),

–  võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2013. aasta teatist „Avatud haridusruum: Innovaatilised õpetamis- ja õppemeetodid kõigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud õppematerjalide kaudu“ (COM(2013)0654),

–  võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2016. aasta teatist „Euroopa kosmosestrateegia“ (COM(2016)0705),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/35/EL, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (20. üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni teatise „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0184/2017),

A.  arvestades, et 5G on gigabitiühiskonna peamine alustala, mis on tulevikus mobiilsidetehnoloogias tavaline, ja innovatsiooni mootor, tuues kaasa murrangulise muudatuse kõigis tööstusharudes ja luues uusi kasutusolukordi, kvaliteetseid teenuseid ja tooteid, tuluvooge ja ärimudeleid ning eeldatavasti edendades tööstusharude konkurentsivõimet ja tarbijate rahulolu;

B.  arvestades, et Euroopa juhtroll 5G-tehnoloogias on tähtis majanduskasvu ja üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks ja see vajab Euroopa tasandil koordineerimist ja kavandamist, ning arvestades, et mahajäämine tähendab töökohtade, innovatsiooni ja teadmiste ohtu seadmist;

C.  arvestades, et 5G ja 5G rakendused muudavad ärimudeleid ülikiire ühenduvuse tõttu, mis võimaldab tuua innovatsiooni kõigisse sektoritesse, sealhulgas transporti, energeetikasse, rahandusse ja tervishoidu; arvestades, et Euroopa ei saa endale lubada selles valdkonnas mahajäämist, sest tulevikus saab 5Gst majanduskasvu ja innovatsiooni mootor;

D.  arvestades, et 5G-võrkude arhitektuur on varasemate põlvkondade omast oluliselt erinev, et vastata ülikiirete võrkude oodatavatele ärilistele ja jõudlusnõuetele, eelkõige latentsusaja, leviala ja töökindluse seisukohast;

E.  arvestades, et 5G ülesehitus suurendab mobiilside- ja püsivõrkude lähenemist; arvestades, et seetõttu suurendab ülikiirete püsivõrkude kasutuselevõtt tiheda traadita 5G-võrgu tagasiühenduse vajalikkust lõppkasutajale võimalikult lähedal;

F.  arvestades, et tulevane Euroopa ühiskond ja Euroopa majandus sõltuvad tugevalt 5G-taristust, millel on palju ulatuslikum mõju kui olemasolevatel traadita juurdepääsuga võrkudel, et pakkuda kvaliteetseid ja kiiremaid kommunikatsiooniteenuseid, mis on kõigile taskukohased ning kättesaadavad kõikjal ja kogu aeg;

G.  arvestades, et digiteerimine suureneb kiiremini ja üleilmsel tasandil ning eeldab investeeringuid täieliku levialaga kvaliteetsetesse sidevõrkudesse; arvestades sellega seoses vajalikkust, et nendele nõudmistele vastav raadiospekter oleks kiiresti kättesaadav;

H.  arvestades, et iga kodaniku mobiilne ja traadita ühenduvus muutub aina tähtsamaks, sest uuenduslikke teenuseid ja rakendusi kasutatakse liikvel olles, ning arvestades, et tulevikule orienteeritud digitaalpoliitikas tuleb seda arvesse võtta;

I.  arvestades, et 5G-võrkude kasutuselevõtt toimub peamiselt erasektori investeeringute kaudu ja eeldab, et Euroopa elektroonilise side seadustiku abil loodaks kindlustunnet, konkurentsi ja investeeringuid soodustav regulatiivne keskkond; arvestades, et see muudav vajalikuks haldustingimuste ühtlustamise, näiteks selleks, et võtta kasutusele väikese raadiusega tugijaamad rangeks ja õigeaegseks spektri ühtlustamiseks ning ülikiire võrgu arendamiseks vastavalt praegu Euroopa elektroonilise side seadustikus esitatud ettepanekule;

J.  arvestades, et avaliku sektori algatusi – nagu komisjoni 2013. aasta avaliku ja erasektori partnerluste algatus, kus 5G kasutuselevõttu Euroopas 2020. aastaks toetati avalikest vahenditest 700 miljoni euroga – on vaja täiendada konkurentsivõimelise turuga, juurdepääsu käsitlevate tulevikukindlate eeskirjadega ja spektrumi koordineerimisega, mis kannustavad innovatsiooni ja vajalikke erasektori investeeringuid taristusse;

K.  arvestades, et 5G kasutuselevõtt peab toimuma nii, et sellega täiendatakse teisi projekte, mille eesmärk on suurendada ühenduvust Euroopa maapiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades, neid seejuures kahjustamata;

L.  arvestades, et 5G ja gigabitiühiskonna elluviimiseks on vaja täpset ajakava, nõudlusel põhinevat, tulevikukindlat ja tehnoloogiliselt neutraalset lähenemisviisi, mis põhineb piirkonna ja sektorite kaupa hindamisel, liikmesriikide kooskõlastamist, koostööd kõigi sidusrühmadega ja asjakohaseid investeeringuid kõigi tingimuste täitmiseks nõutud tähtajaks ning 5G ja gigabitiühiskonna muutmiseks tegelikkuseks kõigi ELi kodanike jaoks;

I.5G nägemus – põlvkondade vahetusega kaasnevad nõudmised

1.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle koostada 5G tegevuskava, mille eesmärk on teha EList maailma liider standarditud 5G-võrkude kasutuselevõtu valdkonnas aastatel 2020–2025, mis on osa laiemast väljatöötatud strateegiast Euroopa gigabitiühiskonna jaoks, mis on tehnoloogiliselt konkurentsivõimelisem ja kaasavam; peab selle saavutamiseks asjakohast kooskõlastamist liikmesriikide vahel äärmiselt oluliseks, et vältida 5G kasutuselevõtu hilinemist, nagu juhtus 4G puhul, mistõttu on praegu selle tehnoloogiaga kaetus 86 % ja maapiirkondades üksnes 36 %;

2.  rõhutab, et komisjoni sõnul on tegevuskaval võtta kasutusele 5G kogu ELis potentsiaal luua kaks miljonit töökohta, mis võivad anda hoogu Euroopa majandusele ning võidelda kõrge tööpuuduse määraga, eriti noorte seas;

3.  rõhutab, et 5G-alane avaliku ja erasektori partnerlus on praegu üks maailma kõige arenenumaid algatusi 5G ja sellest tulenevate rakenduste valdkonnas; leiab, et on positiivne soodustada teadus- ja arendustegevuse ning tööstuse arengu valdkonnas koostoimet, ent on seisukohal, et võttes arvesse 5G kasutuselevõtu ühiskondlikku mõju, oleks õiglane, et selle avaliku ja erasektori partnerlusega ühinemine oleks avatud ka tarbijate ja kodanikuühiskonna esindajatele;

4.  rõhutab, et ambitsioonikas ja tulevikku vaatav ajakava spektri eraldamiseks liidus on väga tähtis, et Euroopa oleks liider 5G-tehnoloogia arendamises; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni esitatud meetmete üle teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ ja peab neid meetmeid miinimumnõueteks 5G edukaks kasutuselevõtuks liidus;

5.  rõhutab, et erasektori investeeringuid peaks toetama selline taristule orienteeritud poliitiline ja regulatiivne keskkond, kus lähtutakse prognoositavusest ja kindlusest ning mille eesmärk on edendada konkurentsi lõppkasutaja hüvanguks, ning nende tegemine ei tohiks edasi lükkuda seoses liiga laiahaardeliste riiklike kavadega, mis võivad takistada 5G kasutuselevõttu;

6.  rõhutab akadeemiliste ringkondade, teadusasutuste, era- ja avaliku sektori koostöö tähtsust 5G mobiilsidet käsitleva teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; juhib tähelepanu 5G-alasele avaliku ja erasektori partnerlusele kui heale eeskujule ja ergutab komisjoni jätkama kõigi asjaomaste sektorite kaasamist sellesse protsessi;

7.  on veendunud, et Euroopa saab tänu suuremale levialale, ühenduvusele ja suurematele kiirustele kasu edasisest üleminekust digitaalmajandusele ning et digitaalmajanduse panus SKP kogukasvu on kuni 40 % 2020. aastaks, mis on SKP kogukasvu omast 13 korda kiirem kasvumäär;

8.  kiidab heaks gigabitiühiskonna keskpika perioodi eesmärgid tagada võrgukiirus 100 Mbit/s, mida saab suurendada kuni 1 Gbit/s, kõigile Euroopa tarbijatele ja võrgukiirus vähemalt 1 Gbit/s, mida saab pikas perspektiivis suurendada kuni 100 Gbit/s, peamistele sotsiaal-majanduslikele toimijatele, nagu intensiivselt digilahendusi kasutavad äriühingud, suured transpordisõlmed, finantsasutused, haiglad, haridus- ja teadusasutused; nõuab kiudoptilise tagasiühenduse taristu rakendamist, konkurentsi abil investeeringute edendamist ja kvaliteetsete lõppkasutajate kogemuste esikohale seadmist; tuletab meelde, et liit on jäänud maha 2020. aasta digitaalse tegevuskava ühilduvusalaste eesmärkide saavutamisel, mille puhul tekitab erilist muret maa- ja äärepoolseimates piirkondadega seotud eesmärkide mittesaavutamine;

9.  rõhutab vajadust tagada, et võimalikult paljud ELi kodanikud, sealhulgas äärepoolsete piirkondade elanikud, saavad kasu gigabitiühiskonna ühenduvusest;

10.  toetab kindlalt jõupingutusi, mille eesmärk on tagada, et aastaks 2025 on Euroopa ühendamise rahastu (CEF) ja üleeuroopaliste transpordivõrkudega (TEN-T) seotud avalikes transpordivõrkudes toimuvate ühendvedude ajal saadaval juurdepääs 5G võrgule, ning loodab, et sellele järgneb täielik juurdepääs kogu ELis, nii linna- kui ka maapiirkondades ning peamiste turismikeskuste ja vaatamisväärsuste juures;

11.  nendib, et neljanda põlvkonna mobiilsidevõrkude / LTE-tehnoloogia leviala tuleb veelgi suurendada, sest Euroopa Liit on selles valdkonnas Ameerika Ühendriikidest, Lõuna-Koreast ja Jaapanist maha jäänud, ning et 5G tegevuskava peaks olema võimalus õppida 4G kasutuselevõtul tehtud vigadest;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et 5G-raadioside peavad saama toimida väga laias sagedusvahemikus: alates sagedusest alla 1 GHz kuni sageduseni 100 GHz ning maksimaalse võimaliku sageduseni 300 GHz; märgib, et sagedused vahemikus 3-6 GHz ja üle 6 GHz peaksid tagama ülisuure andmeedastuskiiruse ja jõudluse tihedalt asustatud piirkondades; tunnistab, et kõrgsagedusalas töötavad 5G-süsteemid vajavad väga tihedat võrgutaristut, mis põhineb väikese raadiusega tugijaamade juurdepääsul saitidele, mis nõuab valikuid, mis on seotud sagedusaladega kasutamisega või sagedusribade jagamise võimalusega;

13.  rõhutab, et ainuüksi allalaadimiskiirustest ei piisa, et vastata gigabitiühiskonna tulevastele ühenduvusega seotud nõudmistele, mistõttu tuleb seada taristule eesmärk, mille mõte on luua ülikiire võrk, sest need vastavad alla- ja üleslaadimiskiiruste, latentsusaja ja vastupidavuse kõrgeimatele standarditele;

14.  rõhutab, et vaja on ühtset Euroopa raadiospektri strateegiat ja sealhulgas kooskõlastatud riiklikke tegevuskavasid ja 5G-ga seotud probleemide lahendamiseks, käsitledes inimestevahelist, masinatevahelist ja asjade internetiga seotud sidet eri tasanditel, nagu ühenduskiirus, mobiilsus, latentsusaeg, täielik leviala, töötsükkel, töökindlus, juurdepääsetavus jne, ning tagades sujuva 5G-le ülemineku perioodi kõigis liikmesriikides;

15.  juhib tähelepanu asjaolule, et 5G traadita võrkude ehitamisel tuleb tagada ülikiire tagasiühenduse kättesaadavus ning paindlikult ja tõhusalt kasutada raadiospektri kõiki kättesaadavaid külgnematuid osi ja sealhulgas 700 MHz sagedusala väga erinevateks võrgu kasutuselevõtu stsenaariumideks, mis eeldab uuenduslike spektri litsentsimise mudelite väljatöötamist ja selget keskendumist kättesaadavate sagedusalade ühtlustamisele piirkondlikul tasandil;

16.  tunnistab, et litsentsitud sagedusalad on tähtsad, et tagada spektri stabiilse ja usaldusväärse kättesaadavuse kaudu pikaajalised investeeringud võrku ja teenuste parem kvaliteet, kuid rõhutab vajadust parema õiguskaitse järele litsentsimata sagedusalade ja sagedusalade jagamise eri meetodite puhul;

17.  märgib, et koordineerimise puudumine kujutab endast suurt riski 5G kasutuselevõtu jaoks, sest kriitilise massi saavutamine on tähtis investeeringute ligimeelitamiseks ja seega 5G-tehnoloogiast täieliku kasu saamiseks;

18.  märgib, et kõigile sektori osalistele tuleks kohaldada etteennustaval tasemel võrdseid tingimusi, mis aitab konkurentsi edendada ning mis peaks võimaldama piisavat paindlikkust, et töötada välja oma võrgud ning valida investeerimismudel ja ühendada kõige asjakohasemad tehnoloogiad, mis peavad aitama tagama täieliku toimivuse 5G juurutamise eesmärgi jaoks, sealhulgas FTTx, kaabel, satelliit, WiFi, WiGig, G.fast, 2G, Massive MIMO või mis tahes muu kiire arengu tehnoloogia, tingimusel, et see aitab ühendada kõik eurooplased nende vajadustest lähtuvalt ülikiirete võrkudega; märgib, et 5G kasutuselevõtt eeldab palju rohkem kiudoptilisi lahendusi tihedamas traadita võrgus;

19.  võtab teadmiseks komisjoni teatise „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks“ ja tema tegevuskava „5G Euroopa jaoks“, mis kujutavad endast liikmesriikide jaoks põnevat võimalust, et nende kultuuri- ja loomeinnovaatorid, eelkõige VKEd, saaksid konkureerida ülemaailmsel tasandil ja näidata oma ettevõtlus- ja innovatsioonialast annet;

II.Gigabitiühiskonnast tuleneva kasu võimaldamine

20.  on veendunud, et 5G on enam kui lairiba-mobiilside areng ning et see on põhiline tegur, mis teeb võimalikuks tulevase digitaalse maailma kui kõikjal kättesaadava ülikiire lairibataristu järgmise põlvkonna, mis toetab protsesside ümberkujundamist kõigis majandussektorites (avalik sektor, haridus, ühtlustatud meediasisu pakkumine, tervishoid, teadusuuringud, energeetika, kommunaalteenused, tootmine, transport, autotööstus, audiovisuaaltööstus, virtuaalreaalsus, veebimängud jne) ning tagab taskukohased, kiired, paindlikud, interaktiivsed, usaldusväärsed ja väga individuaalsed teenused, mis peaksid parandama iga kodaniku elu;

21.  märgib, et Euroopa killustatus 4G kasutuselevõtmisel, mida peegeldavad endiselt suured erinevused liikmesriikide vahel, nagu ilmnes 2015. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksist (DESI), on vähendanud digitaalset konkurentsivõimet võrreldes USA, Hiina, Jaapani, Lõuna-Korea ja tärkava turumajandusega riikidega; rõhutab sellega seoses, et kuigi Euroopa teeb digitaalarengus edusamme, on hoog aeglustunud ning see kujutab endast pikaajalist ohtu vajalikele investeeringutele ja Euroopa ettevõtluskeskkonna atraktiivsusele;

22.  tuletab meelde, et 5G kasutuselevõtmise peamised kasusaajad peaksid olema lõppkasutajad ja et iga 5G-tehnoloogia kasutuselevõtmise otsus peaks teenima lõppeesmärki pakkuda taskukohaseid, usaldusväärseid ja kvaliteetseid teenuseid;

23.  märgib, et avaliku ja erasektori investeeringud tekitavad majanduses mitmekordistavat mõju ning et see aitab 5G täieliku kasutuselevõtmise korral tõenäoliselt otseselt ja kaudselt luua kuni 2,3 miljonit töökohta 28 liikmesriigis;

24.  märgib, et eeldatavasti loob 5G-tehnoloogia kasutuselevõtt Euroopas palju rohkem kasu kui ainult mobiilside tööstuses ja 2025. aastaks edasikanduvat mõju väärtuses 141,8 miljardit eurot aastas;

25.  rõhutab, et 5G kiire kasutuselevõtt ELis sõltub uute nõudluspõhiste ärimudelite väljatöötamisest; toonitab, et on sülemitäis algatusi, mis täpsustavad 5G nõudeid, mistõttu vertikaalsel tööstusel on keeruline protsessis osaleda; rõhutab seepärast, et vertikaalne tööstus tuleb aktiivselt ja tõhusalt kaasata nõuete määratlemise protsessi;

26.  rõhutab, et aus konkurents ja võrdsed tingimused turuosalistele on hädavajalikud, et turuosalised võtaksid omaks gigabitiühiskonna; leiab, et sellega seoses tuleks kohaldada põhimõtet „samad teenused, sama risk, samad eeskirjad“;

27.  on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega kaaluma meetmeid, millega luuakse stiimuleid kõrgema tasandi katsete tegemiseks ja katsesüsteemide kasutamiseks eesmärgiga kiirendada innovatsiooni 5G rakenduste vallas;

28.  märgib, et gigabitiühiskond peaks kõrvaldama digilõhe ja suurendama interneti kasutuselevõttu; rõhutab, et olemasoleva tehnoloogia kasutuselevõtmiseks on vaja jätkuvalt teha investeeringuid maa- ja äärepoolseimatesse piirkondadesse; rõhutab, et era- ja avaliku sektori investeeringute arukas ühendamine on vajalik, et kaotada maapiirkondades ja äärepoolsemate piirkondade digilõhe; rõhutab, et mineviku õppetunde tuleb kasutada selleks, et kaotada liikmesriikide, piirkondade ning tihedalt asustatud ja äärepoolseimate piirkondade elanikkonna jaoks, mis aitab toetada tasakaalustatud geograafilist arengut;

29.  juhib tähelepanu sellele, et kuigi linnade ja maapiirkondade vahel on digilõhe, on see ilmselgelt olemas ka liikmesriikide vahel; rõhutab sellega seoses, et tähtsad on konkurentsivõimeline õigusraamistik ja algatused, mis ergutavad investeerima taristusse, suurendavad osalejate mitmekesisust ja tugevdavad Euroopa tasandi koordineerimist;

30.  märgib, et 5G on nurgakivi võrguühiskonna visiooni elluviimisel ning suurendab võimalusi elada, õppida ja töötada Euroopa Liidus, mis on eeltingimus, et inimesed ja ettevõtjad saaksid täiel määral digirevolutsioonist kasu;

31.  on arvamusel, et WiFi4EU määrusele vastavate 5G väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtmise soodustamine aitab vähendada digi- ja tehnoloogialõhet ning suurendada 5G-teenuste kättesaadavust kõigile kodanikele;

32.  rõhutab, et Euroopa peab sammu pidama tehnoloogilise arengu ja tõhusama IKT-tehnoloogia pakutavate võimalustega toetada sotsiaal-majanduslikku arengut praegustes vähearenenud piirkondades;

33.  rõhutab, et tehnoloogia mobiilside 5G-teenuste täieliku potentsiaali kasutamiseks on hädavajalikuks tagasiühenduse taristuks tihe kiudoptiliste kaablite võrk;

34.  väljendab heameelt algatuse WiFi4EU üle, mille eesmärk on edendada tasuta ja üldise juurdepääsuga internetti kohalikes kogukondades liikmesriikides rakendatava ELi rahastatava kava abil; märgib, et algatuse WiFi4EU eesmärk on edendada digitaalset kaasatust kõikides piirkondades, eraldades selleks vahendeid geograafiliselt tasakaalustatud viisil ja pöörates tähelepanu kasutajateenuste kvaliteediga seotud kogemustele; märgib, et juurdepääsukiirus kasvab ning kuna sageneb kasutamine mitmes traadita seadmes, peab raadio-kohtvõrk vastama läbivühenduvuse nõuetele; on veendunud, et on vaja konkreetsete prioriteetidega poliitikaraamistikku, et saada üle takistustest, mida turg ei suuda üksi katta;

35.  palub komisjonil pöörata 5G tegevuskavas erilist tähelepanu levile siseruumides, arvestades, et suurt osa 5G rakendustest hakatakse kasutama kodudes ja kontorites; tuletab meelde, et kõrgema sagedusega võrkude hoonete läbimise võime on kehv; soovitab siseruumides hea levi tagamiseks hinnata lisatehnoloogiat, näiteks Massive MIMO, siseruumide järgurid ja WiGigi kiired WiFi-rakendused;

36.  rõhutab, et 5G-tehnoloogia areng on aluseks IKT-võrgutaristu ümberkujundamisele, et saavutada kõikehõlmav arukas ühenduvus: arukad autod, arukad võrgud, arukad linnad, arukad tehased, arukad valitsused jne; on veendunud, et ülikiire lairibaühendus ning arukad ja tõhusad võrgu omadused, mis aitavad tagada peaaegu kohese ühenduvuse inimeste, inimeste ja masinate ning omavahel ühendatud masinate vahel, annavad uue tähenduse kasutajatevahelisele ühenduvusele, mida võimaldavad võrkude paradigmad, nagu silmusvõrgud, hübriidvõrgud, dünaamiline võrgu tükeldamine ja tarkvaralistele lahendustele suunatud (softwarisation) tehnoloogia;

37.  rõhutab, et 5G tähtis eeltingimus on suur energiatõhusus, et vähendada võrgu energiatarbimist; toonitab, et see element on väga tähtis, et vähendada operatiivkulusid, aidata kaasa võrgu ühenduvusele maa- ja äärepoolseimates piirkondades ning pakkuda jätkusuutlikku ja ressursitõhusat juurdepääsu võrgule;

38.  rõhutab, et 5G kasutuselevõtt eeldab püsivõrkude märkimisväärset uuendamist ja mobiilsidevõrkude arvu suurendamist kooskõlas gigabitiühiskonna eesmärkidega, eelkõige e-tervishoiu lahenduste puhul;

39.  rõhutab, et audiovisuaalsektor on 5G edu üks peamisi tõukejõude Euroopas, tagades töökohad ja majanduskasvu, ning et selle edusammudel võib olla tugev ja positiivne mõju audiovisuaalmeedia väärtusahelale, sealhulgas infosisu tootmisele, innovatsioonile, levitamisele ja kasutuskeskkonnale; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse selle sektori vajadusi ja eripärasid – eelkõige neid, mis on seotud ringhäälinguga;

40.  märgib, et võrku ühendatud sõidukid on püsivalt ohutumaid (vähem õnnetusi) ja keskkonnasäästlikumad (väiksemad heitkogused) ning aitavad luua prognoositavamaid reisiharjumusi; toetab seetõttu mõtet kehtestada kogu ELi hõlmav eesmärk, et kõik ELi turul kättesaadavad sõidukid kasutaksid 5G võrku ja oleksid varustatud arukate transpordisüsteemide seadmetega; toetab kindlalt eesmärki ühendada kiirabiautod ja muud hädaabisõidukid (politsei- ja tuletõrjeautod) 5G abil tugijaamaga, et ühendus oleks ülesannete täitmise ajal pidevalt ja katkematult saadaval;

41.  märgib ära usaldusväärse ja katkematu 5G ühenduse eelised liiklusohutuse jaoks, sest see teeb raskeveokite jaoks võimalikuks võrgupõhised ja digitaalsed kontrollivahendid, nagu arukad sõidumeerikud ja e-dokumendid;

42.  on veendunud, et 5G teeb võimalikuks uued taskukohased ja kvaliteetsed teenused, ühendab uusi tööstusharusid ja lõppkokkuvõttes parandab üha kogenumate ja nõudlikumate digikasutajate kliendikogemust; rõhutab, et 5G suudab pakkuda lahendusi suurtele ühiskondlikele probleemidele, sest sellega saab märkimisväärselt vähendada mobiiliseadmete energiatarbimist ja sellel on potentsiaali kujundada ümber selliseid sektoreid nagu tervishoid ja transport;

43.  väljendab heameelt Euroopa lairiba ühendamise fondi üle, mille näol on tegemist lairibataristu fondiga, mis on avatud osaluseks riiklikele tugipankadele ja institutsioonidele ja erainvestoritele ning mis on üks samm edasi, et tuua taristuinvesteeringuid puuduliku ühendusega ja hõredamalt asustatud maa- ja äärepoolseimatesse piirkondadesse;

44.  on seisukohal, et digioskuste arendamine ja täiustamine on esmatähtis ja see peaks toimuma haridusse – sealhulgas kutseharidusse, ettevõtlusalasesse õppesse, täiendkoolitusse ja ümberõppesse – tehtava suure investeeringu abil ning kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite ulatusliku osalemise abil, millel on kolm peamist eesmärki: kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu õpetamise abil tehnoloogiliste töökohtade säilitamine ja loomine, kodanike toetamine nende digitaalse elu haldamisel, pakkudes selleks vajalikke vahendeid, ja digilõhet ja tõrjutust põhjustava digitaalse kirjaoskamatuse lõpetamine;

45.  on seisukohal, et liit peaks koostöös Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi digitaalakadeemiaga koostama ja tegema kättesaadavaks 5G-oskuste arendamise õppekava, pöörates erilist tähelepanu idufirmadele ja VKEdele, et need saaksid kasu 5G kasutuselevõtust;

46.  rõhutab, et 5G-võrkude edendamine soodustab kiireid tehnoloogilisi muutuseid, mis võimaldavad digitaalse ja aruka tööstuse, asjade interneti ja täiustatud tootmissüsteemide täielikku arengut;

47.  rõhutab, et 5G on tähtis, sest võimaldab Euroopal võtta maailmas juhtpositsioon oma kõrgetasemelise teadustaristuga, mis võiks muuta Euroopa tipptasemel teaduse keskuseks;

III.Poliitiline lähenemisviis

48.  kiidab heaks komisjoni algatuse tugevdada Euroopa investeerimiskava selliste rahastamisvahendite raames (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, Euroopa ühendamise rahastu), mis on ette nähtud gigabitiühenduvuse strateegiliste eesmärkide rahastamiseks aastani 2025;

49.  rõhutab, et kõik digitaalse ühtse turuga, sealhulgas spektri eraldamise, ühenduvusalaste eesmärkide ja 5G kasutuselevõtuga seotud otsused tuleb teha tuleviku vajaduste ja selle põhjal, kuidas areneb eelduste kohaselt turg järgmise 10–15 aasta jooksul; rõhutab sellega seoses, et 5G edukas kasutuselevõtt on tähtis majanduse konkurentsivõime seisukohast, mida on võimalik saavutada ainult kaugelevaatava Euroopa seadusandluse ja poliitika koordineerimisega;

50.  rõhutab, et gigabitiühiskonda käsitlev poliitika tuleks sageli läbi vaadata, see peaks olema proportsionaalne ja vastama innovatsiooni põhimõttele, et mõju hindamisel võetaks arvesse innovatsiooni võimalikku mõju;

51.  palub komisjonil tagada, säilitada ja näha ette 5G tegevuskava ja võrgu moderniseerimise pikaajaline rahastamine asjakohasel tasemel, pidades silmas järgmist mitmeaastast finantsraamistikku (2020–2027) ning eelkõige järgmist teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni raamistikku; rõhutab akadeemiliste ringkondade, teadusasutuste, era- ja avaliku sektori koostöö tähtsust 5G mobiilsidet käsitleva teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; juhib sellega seoses tähelepanu 5G-alasele avaliku ja erasektori partnerlusele kui heale eeskujule; tuletab meelde, et komisjoni hinnangul tuleb järgmise kümnendi jooksul ühenduvuse eesmärkide saavutamiseks investeerida 500 miljardit eurot, samas on komisjoni hinnangul investeeringute puudujääk 155 miljardit eurot; on seisukohal, et seetõttu tuleb pidada kõige tähtsamaks konkurentsist põhjustatud piisavate investeeringute tegemist, et võtta kasutusele digitaristu, kuna see on oluline eeldus, et kodanikud ja ettevõtjad saaksid 5G arengust kasu;

52.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid rakendaksid kiiresti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus)(4) sätted eesmärgiga tagada turvalisuse piisav tase, et kõnealune kava oleks tõhus ja jätkusuutlik;

53.  on veendunud, et parim meetod gigabitiühiskonna saavutamiseks seisneb tulevikukindlas, konkurentsivõimelises ja tehnoloogianeutraalses lähenemisviisis, mida toetab suur hulk investeerimismudeleid, nagu avaliku ja erasektori investeeringud või kaasinvesteeringud; märgib, et peale kaasinvesteeringute võivad teised ühisinvesteeringute vormid ja äri eesmärgil juurdepääsu andmise pikaajalised kokkulepped ülikiirete võrkude kohta aidata koondada vahendeid, tagada erinevaid paindlikke raamistikke ja vähendada kasutuselevõtu kulusid;

54.  palub liikmesriikidel täielikult rakendada 5G tegevuskava piirkondades ja linnades võetavate sidusate, kaasavate ja õigeaegsete meetmete abil, et ergutada ja soodustada sektoriülest innovatsiooni ja edendada kogu tööstusharu hõlmavat majanduskoostöö raamistikku;

55.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta juhtroll sektoritevahelise, keele- ja piiriülese 5G koostalitlusvõime edendamisel ja eraelu puutumatust austavate, usaldusväärsete ja turvaliste teenuste toetamisel, kuna tööstus ja ühiskond üldiselt sõltuvad ettevõtluses ja teenuste osutamisel aina rohkem digitaristust, ning pidada riiklikke majandus- ja geograafilisi tingimusi ühise strateegia lahutamatuks osaks;

56.  nõuab sellega seoses, et suurendataks jõupingutusi standardimises, et kindlustada Euroopa juhtpositsioon nende tehnoloogiliste standardite määratlemises, mis peavad võimaldama 5G-võrkude ja -teenuste kasutuselevõtmist; usub, et Euroopa standardiorganisatsioonidel peaks selles protsessis olema eriroll; märgib, et iga sektor peaks välja töötama oma standardimise tegevuskava, tuginedes tööstusharu juhitavatele protsessidele, ning omama tugevat soovi jõuda ühiste standarditeni, millest võivad saada ülemaailmsed standardid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles stimuleerima investeeringuid, teadus- ja arendustegevusse ning standardimisse Euroopas;

57.  rõhutab, et 5G võib muuta täielikult juurdepääsu infosisule ja selle levitamist ning parandada selle kasutajasõbralikkust, võimaldades samal ajal arendada uusi kultuuri- ja loomesisu vorme; rõhutab sellega seoses, et on vaja tõhusaid meetmeid piraatlusega võitlemiseks ja terviklikku lähenemist, et parandada intellektuaalomandi õiguskaitse jõustamist ning tagada tarbijatele seadusliku sisuni jõudmiseks lihtsad viisid;

58.  ergutab kindlalt rohkem eksperimenteerima 5G-tehnoloogiaga; toetab integreeritud lahenduste väljatöötamist ning katseid, millele järgnevad tööstusharuülesed katsed ulatuslike katseprojektide raames, et vastata gigabitiühiskonna nõudmisele teenuste järele; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piisavad litsentsimata sagedusalad, et soodustada tööstuse eksperimenteerimist; palub komisjonil kaaluda konkreetse ja atraktiivse eesmärgi kehtestamist, mis toimiks raamistikuna 5G- tehnoloogia ja -toodetega eksperimenteerimise jaoks erasektoris;

59.  rõhutab vajadust võtta arvesse rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni suuniseid, mida Maailma Terviseorganisatsioon on ametlikult tunnustanud, et vältida järjepidevuse puudumist ja killustumist ning tagada järjepidevad traadita võrkude kasutuselevõtu tingimused Euroopa digitaalsel ühtsel turul;

60.  rõhutab, et gigabitiühiskonna väljaarendamiseks on vaja selgeid ja ühtseid ELi eeskirju, mis on tulevikku suunatud ning konkurentsi soodustavad, et ergutada investeerimist ja innovatsiooni ning säilitada taskukohasus ja tarbija valik; rõhutab, et taristupõhise konkurentsiga kaasneb reguleerimise vähendamise potentsiaal ja see võimaldab õiglast pikaajalist investeeringutasuvust; julgustab liikmesriike lihtsustama füüsilisele taristule juurdepääsu käsitlevaid haldusmenetlusi;

61.  rõhutab vajadust luua digiteenuste jaoks innovatsiooni soodustav keskkond, eelkõige suurandmete ja asjade interneti valdkonnas, et suurendada tarbija valikuvõimalusi ja usaldust ning edendada digiteenuste kasutuselevõttu tõhusate ja ühtlustatud eeskirjade abil, keskendudes kasutajate vajadustele ja teenuste omadustele olenemata nende osutaja liigist;

62.  rõhutab, et riiklikud lairibakavad tuleb läbi vaadata ja neid tuleb vajaduse korral muuta, nendes tuleb käsitleda kõiki 5G valdkondi, säilitada mitme tehnoloogia põhimõte, konkurentsil põhinev lähenemine, toetada regulatiivset paindlikkust ja maksimeerida innovatsiooni ja leviala ulatus, samuti peaks eesmärkide hulka kuuluma võitlus digilõhe vastu;

63.  palub komisjonil hinnata riiklikke lairibakavasid, et teha kindlaks puudujäägid ning koostada edasiste meetmete võtmiseks riigipõhised soovitused;

64.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua osaluspõhine lairibaühenduse platvorm, et tagada avaliku ja erasektori ning kohalike ja piirkondlike asutuste laialdane osalemine;

65.  rõhutab, et internetile juurdepääsu tagamine ning kiire, usaldusväärse, väikese latentsusajaga ja stabiilse internetiühenduse tagamine on äärmiselt olulised protsesside ja väärtusahela digiteerimiseks ja turismisektoris, samuti selliste transporditehnoloogiate arendamiseks ja kasutusele võtmiseks nagu koostoimelised intelligentsed transpordisüsteemid (C-ITS), jõeteabeteenused (RIS) ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS);

66.  tuletab meelde, et VKEd saaksid 5G-lahendustele konkurentsivõimelisest juurdepääsust märkimisväärselt kasu; palub komisjonil täpsustada oma tegevuskavasid, et hõlbustada VKEde osalemist 5G-tehnoloogiaga eksperimenteerimises ja tagada VKEde juurdepääs 5G osaluspõhisele lairibaühenduse platvormile;

67.  toetab ELi tasandi algatusi, mille eesmärk on tagada suurem spektri koordineerimine liikmesriikide vahel ja litsentsi pikaajalisem kestus, mis suurendab stabiilsust ja investeerimiskindlust; märgib, et otsused asjaomastes küsimustes tuleks teha kõikides liikmesriikides ühel ajal, et võtta vastu siduvad suunised spektri eraldamise protsessi teatavate tingimuste kohta, näiteks spektri eraldamise ja jagamise tähtajad ning ühiselt korraldatud oksjoneid, eesmärgiga püüda toetada üleeuroopalisi võrgustikke; märgib, et 5G põlvkonnale üleminekul on tähtis Euroopa Liidus säilitada mobiilside- ja telekommunikatsiooniturgude konkureeriv laad;

68.  palub ELil koordineerida Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus tehtavaid jõupingutusi, et tagada ühtne ELi poliitika; rõhutab, et Euroopa spektri ühtlustamise vajadused 2020. aasta järgse 5G jaoks tuleks sätestada enne 2019. aasta ülemaailmset raadiosidekonverentsi (WRC-19), kaitstes nõuetekohaselt praegu olemasolevaid ja kasutatavaid teenuseid kooskõlas 2015. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil tehtud otsustega;

69.  rõhutab, et Euroopa elektroonilise side seadustikus sätestatud ülikiirete võrkude määratlus peaks olema kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega, tingimusel, et tehnoloogia vastab selliste võrguteenuste kvaliteedinõuetele, mida eeldavad tulevikus tööstuse ja tarbija kasutatavad rakendused;

70.  nõuab, et komisjon näeks ette iga-aastase eduaruande koostamise, sõnastaks soovitused 5G tegevuskava kohta ning teavitaks Euroopa Parlamenti tulemustest;

o
o   o

71.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikidele.

(1) ELT L 81, 21.3.2012, lk 7. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009. (3) ELT L 179, 29.6.2013, lk 1. (4) ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.