Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2085(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0152/2017

Esitatud tekstid :

A8-0152/2017

Arutelud :

PV 01/06/2017 - 5
CRE 01/06/2017 - 5

Hääletused :

PV 01/06/2017 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0235

Vastuvõetud tekstid
PDF 179kWORD 48k
Neljapäev, 1. juuni 2017 - Brüssel Lõplik väljaanne
Kaitsetute täisealiste kaitsmine
P8_TA(2017)0235A8-0152/2017
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2017. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile kaitsetute täisealiste kaitsmise kohta (2015/2085(INL))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõiget 4 ja artikli 81 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 3, millega tagatakse igaühele õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele, ning artiklit 21 diskrimineerimiskeelu kohta,

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile täiskasvanute õiguskaitse ja selle piirülese mõju kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2016. aasta septembris koostatud Euroopa lisaväärtuse hinnangut (PE 581.388),

–  võttes arvesse Haagi 13. jaanuari 2000. aasta täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooni (edaspidi „Haagi konventsioon“),

–  võttes arvesse ÜRO 13. detsembri 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon“),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 23. veebruari 1999. aasta soovitust nr R (99) 4, milles käsitletakse teovõimetute täisealiste õiguskaitset (edaspidi „Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus nr R (99) 4“),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 9. detsembri 2009. aasta soovitust CM/Rec(2009)11, milles käsitletakse teovõimetusega seotud volikirjade ja elutestamentide põhimõtteid (edaspidi „Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2009)11“),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 46 ja 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0152/2017),

A.  arvestades, et väga tähtis on, et liit tuleks kodanikele lähemale ja tegeleks küsimustega, mis neid otseselt mõjutavad, tagades põhiõiguste austamise ilma diskrimineerimise ja väljajätmiseta;

B.  arvestades, et liidus liikumisvabadust kasutavate kaitsetute täisealiste kaitse on piiriülest laadi küsimus, mis puudutab seetõttu kõiki liikmesriike; arvestades, et see küsimus näitab, kui olulist rolli peavad täitma liit ja selle parlament, et vastata probleemidele ja raskustele, millega Euroopa kodanikud puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel eelkõige piiriüleses kontekstis;

C.  arvestades, et kaitsetute täisealiste kaitsmine on tihedalt seotud inimõiguste austamisega; arvestades, et kõiki kaitsetuid täisealisi, nagu kõiki Euroopa kodanikke, tuleb käsitleda kui õiguste omajaid ja isikuid, kes on võimelised tegema oma võimete piires vabu, sõltumatuid ja teadlikke otsuseid, ning mitte üksnes kui passiivseid hoole ja tähelepanu vajajaid;

D.  arvestades, et täisealiste kaitsetus ja eri õigusaktid nende õiguskaitse kohta ei tohi takistada isikute õigust vabalt liikuda;

E.  arvestades, et demograafiline areng ja oodatava eluea pikenemine on kaasa toonud selliste eakate arvu suurenemise, kes ei suuda oma huve kaitsta vanusega seotud haiguste tõttu; arvestades, et on olemas ka muid, vanusest sõltumatuid põhjuseid, näiteks vaimsed ja füüsilised puuded, mis võivad olla ka kaasasündinud ja mille puhul täisealise isiku võime oma huve kaitsta võib olla vähenenud;

F.  arvestades, et väljarännanute ja pensionäride, sealhulgas ka kaitsetute isikute ja tulevikus kaitsetusse olukorda sattuvate isikute üha suurenev liikuvus liikmesriikide vahel on kaasa toonud probleeme;

G.  arvestades, et liikmesriikide õigusaktide vahel on kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, täisealiste kaitseabinõude tunnustamise ja elluviimisega seotud erinevusi; arvestades, et erinevused kohaldatavates õigusaktides ja pädevate kohtute paljusus võivad rikkuda kaitsetute täisealiste vaba liikumise õigust ja õigust elada vabalt valitud liikmesriigis ning kahjustada ka nende vara piisavat kaitset, kui vara asub mitmes liikmesriigis;

H.  arvestades, et liikmesriikide õigusaktide vahel on erinevusi ka kaitseabinõude valdkonnas, vaatamata selles valdkonnas toimunud arengule pärast Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust nr R (99) 4;

I.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012(2) artikli 1 lõike 2 punkti a kohaselt ei kuulu füüsiliste isikute õigus- ja teovõime määruse kohaldamisalasse;

J.  arvestades, et Haagi konventsioon on rahvusvahelise eraõiguse eeskirjade kogu, mis on eriti sobilik kaitsetute täisealistega seotud piiriüleste probleemide lahendamiseks; arvestades, et vaatamata konventsiooni vastuvõtmisest möödunud ajale, on selle ratifitseerinud vähesed liikmesriigid; arvestades, et konventsiooni ratifitseerimise viibimine seab ohtu liidus piiriüleses olukorras olevate kaitsetute täisealiste kaitsmise; arvestades, et seetõttu tuleb tõhususe tagamiseks kindlasti tegutseda liidu tasandil, et tagada piiriüleses olukorras olevate kaitsetute täisealiste kaitsmine;

K.  arvestades, et kaitsetu täisealine on isik, kes on vähemalt 18-aastane ja kes ei suuda oma isiklike võimete kahjustuse või piiratuse tõttu ajutiselt või kestvalt ise enda isiku ja varaga seotud huve kaitsta;

L.  arvestades, et meeles tuleb pidada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid; arvestades, et liit ja liikmesriigid on kõik selle konventsiooni osalised;

M.  arvestades, et liit peab oma poliitikasuundade määratlemisel tagama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise;

N.  arvestades, et liidu tegevus kaitsetute täisealiste kaitsmise valdkonnas peab peamiselt tagama selliste kaitseabinõude edastamise, tunnustamise ja elluviimise liikmesriikide ametiasutuste poolt, mille on kaitsetu täisealise kaitsmiseks võtnud teise liikmesriigi ametiasutus, pidades eelkõige silmas teovõimetuse puhuks antud volituste levitamist ja tunnustamist, ning tõhustama liikmesriikide vahelist koostööd kõnealuses valdkonnas;

O.  arvestades, et kaitseabinõude all peetakse eelkõige silmas abinõusid, mis on ette nähtud Haagi konventsiooni artiklis 3;

P.  arvestades, et teovõimetuse puhuks antud volituse all peetakse silmas esindusõigust, mille annab teovõimeline täisealine lepingu või ühepoolse tehinguga ning mis jõustub siis, kui see täisealine ei ole enam võimeline oma huve kaitsma;

Q.  arvestades, et selge ja täpne teave riiklike õigusaktide kohta, milles käsitletakse kaitsetute täisealiste teovõimetust ja kaitsmist, peaks olema kodanikele hõlpsamini kättesaadav, et nad saaksid ise teha teadlikke otsuseid;

R.  arvestades, et asjaomaste haldus- ja õigusasutuste õigeaegne juurdepääs teabele nende täisealiste õigusliku seisundi kohta, kelle puhul kohaldatakse kaitseabinõud või teovõimetuse puhuks antud volitust, võiks nende isikute kaitset parandada ja tõhustada;

S.  arvestades, et kui igas liikmesriigis luuakse andmekogud või registrid halduslike ja õiguslike otsuste kohta, milles sätestatakse kaitsetute täisealiste suhtes kohaldatavad kaitseabinõud ja teovõimetuse puhuks antud volitused, kui sellised volitused on riiklikes õigusaktides ette nähtud, võib see lihtsustada kõikide asjaomaste haldus- ja õigusasutuste õigeaegset juurdepääsu kaitsetute täisealiste õiguslikku seisundit käsitlevale teabele ja tagada paremini õiguskindluse; arvestades, et selliste andmekogude või registrite konfidentsiaalsus peaks olema nõuetekohaselt tagatud, vastavalt liidu õigusele ning eraelu puutumatuse kaitse ja isikuandmete kaitse valdkonnas kehtivatele riiklikele õigusaktidele;

T.  arvestades, et ühe liikmesriigi ametiasutuste võetud kaitseabinõusid tuleks täiel määral tunnustada teistes liikmesriikides; arvestades, et vaatamata eeltoodule, võib olla vajalik kehtestada põhjused kaitseabinõu tunnustamisest ja elluviimisest keeldumiseks; arvestades, et nõuetekohaselt piiritletud põhjused, mille alusel riigi pädevad asutused võiksid teise liikmesriigi asutuse võetud kaitseabinõu tunnustamisest ja elluviimisest keelduda, peaksid piirduma taotluse saanud liikmesriigi avaliku korra kaitsmisega;

U.  arvestades, et tõhusate mehhanismide kehtestamine võiks tagada teovõimetuse puhuks antud volituste tunnustamise, registreerimise ja kasutamise kogu liidus; arvestades, et liidu tasandil tuleks luua ühtne teovõimetuse puhuks antud volituse vorm, et tagada teovõimetuse puhuks antud volituste kehtivus kõikides liikmesriikides;

V.  arvestades, et liidus tuleks kehtestada ühtsed vormid, et soodustada teabevahetust kaitsetute täisealiste kaitsmist käsitlevate otsuste kohta ning selliste otsuste edastamist, tunnustamist ja elluviimist; arvestades, et õiguskindluse huvides on nõutav, et kõigil isikutel, kelle ülesandeks on kaitsetu täisealise isiku või vara kaitsmine, oleks taotluse alusel ja mõistliku aja jooksul võimalik saada tõendi oma rolli, staatuse ja saadud volituste kohta;

W.  arvestades, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, peaks olema täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine;

X.  arvestades, et liikmesriikide vahel oleks otstarbekas rakendada koostöömehhanisme, et edendada ja hõlbustada teabevahetust pädevate asutuste vahel ning kaitsetuid täisealisi käsitleva teabe edastamist ja vahetamist; arvestades, et kui iga liikmesriik määrab keskasutuse, nagu on ette nähtud Haagi konventsioonis, võib see nimetatud eesmärgi täitmisele kaasa aidata;

Y.  arvestades, et teatavad kaitseabinõud, mida ühe liikmesriigi asutused võivad kaitsetu täisealise puhul ette näha, eriti täisealise paigutamine teises liikmesriigis asuvasse asutusse, võivad avaldada teisele liikmesriigile logistilist ja finantsmõju; arvestades, et selliste juhtumite puhuks oleks otstarbekas luua asjaomaste liikmesriikide asutuste vahelised koostöömehhanismid, mis võimaldaksid neil vastava kaitseabinõuga seotud kulude jaotamises kokku leppida;

Z.  arvestades, et keskasutuste olemasolu ei tohiks takistada liikmesriikide haldus- ja õigusasutuste otsest suhtlust, kui selline suhtlus tundub neile tõhusam;

AA.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni vastuvõtmisest möödunud aeg peaks olema võimaldanud komisjonil koguda piisavalt teavet Haagi konventsiooni kohaldamise kohta liikmesriikides, kes on selle ratifitseerinud, ja koostada aruande, mida Euroopa Parlament nimetatud resolutsioonis nõudis;

1.  väljendab heameelt liikmesriikide üle, kes on Haagi konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud, ning kutsub liikmesriike, kes ei ole veel konventsiooni allkirjastanud või ratifitseerinud, seda viivitamata tegema; palub komisjonil kasutada nõukogu ja liikmesriikidega suheldes kogu oma poliitilist mõjuvõimu, et nimetatud konventsiooni ratifitseerinud riikide arv kasvaks enne 2017. aasta lõppu;

2.  märgib, et lisas esitatud soovitustes käsitletav määruse ettepanek ei asendaks Haagi konventsiooni, vaid toetaks seda ning innustaks liikmesriike Haagi konventsiooni ratifitseerima ja kohaldama;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et kaitsetute täisealiste ja eelkõige puuetega inimeste kaitsmine nõuab konkreetsete ja sihipäraste meetmete terviklikku paketti;

4.  palub liikmesriikidel veenduda, et nende riigisiseses õiguses sätestatud kaitseabinõud on kõikide kaitsetute täisealiste olukorraga piisaval määral kohandatavad, et riigi pädevad asutused saaksid võtta kohandatud ja proportsionaalseid individuaalseid kaitseabinõusid, vältides seega, et liidu kodanikud jäetakse ilma õigustest, mida nad on veel võimelised kasutama; juhib tähelepanu asjaolule, et enamiku puudega inimeste teovõimetus on tingitud nende puudest ja mitte vanusest;

5.  tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et mitte kõik kaitsetud täisealised ei vaja kaitset oma kõrge vanuse tõttu, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta õiguskaitset ja õigusi tugevdavaid meetmeid, mis pole mõeldud mitte ainult eakatele kaitsetutele täisealistele, vaid ka sellistele täisealistele, kes vajavad kaitset või on hakanud kaitset vajama tõsise vaimse ja/või füüsilise puude tõttu; on seisukohal, et liikmesriikidel oleks väga kasulik hakata vahetama ja võrdlema häid tavasid, tuginedes oma eri kaitsesüsteemidele;

6.  kutsub liikmesriike üles edendama täisealiste enesemääramist, lisades oma siseriiklikku õigusesse õigusaktid teovõimetuse puhuks antud volituste kohta, tuginedes põhimõtetele, mis on esitatud Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses CM/Rec(2009)11;

7.  kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu kõige ebasoodsamas olukorras olevate kaitsetute täisealiste vajadustele ning rakendama meetmeid, mille eesmärk on tagada, et neid ei diskrimineeritaks selle olukorra tõttu; palub sellega seoses, et liikmesriigid, kelle siseriiklikus õiguses tunnustatakse teovõimetuse puhuks antud volitusi või kes otsustavad seda tunnustama hakata, ei näeks oma õigussüsteemis ette tasusid või formaalsusi, mis võiksid põhjendamatult takistada ebasoodsas olukorras olevate täisealiste teovõimetuse puhuks antud volituse kasutamist, olenemata nende rahalisest olukorrast;

8.  palub komisjonil algatada, säilitada ja rahastada projekte, mille eesmärk on suurendada liidu kodanike teadlikkust liikmesriikide õigusaktidest, mis käsitlevad kaitsetuid täisealisi ja neid puudutavaid kaitseabinõusid; kutsub liikmesriike üles nägema ette sobivaid meetmeid ja tegevusi, et anda kõikidele oma territooriumil elavatele isikutele piisavat ja kergesti kättesaadavat teavet riiklike õigusaktide ja teenuste kohta, mis kaitsetute täisealiste kaitsmiseks olemas on;

9.  avaldab kahetsust, et komisjon ei ole täitnud Euroopa Parlamendi palvet esitada parlamendile ja nõukogule aegsasti aruande Haagi konventsiooni rakendamisel täheldatud probleemide ja parimate tavade kohta, mis oleks pidanud sisaldama ka ettepanekuid liidu meetmete kohta, mis täiendaksid või täpsustaksid konventsiooni rakendamise viisi; leiab, et selles aruandes oleks võinud käsitleda praktilisi probleeme, mis komisjonil tekkisid Haagi konventsiooni rakendamise kohta teavet kogudes;

10.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõikele 2 enne 31. märtsi 2018 ettepaneku võtta vastu määrus, millega tugevdatakse koostööd liikmesriikide vahel ja parandatakse kaitsetute täisealiste kaitsmist käsitlevate otsuste ja teovõimetuse puhuks antud volituste täielikku tunnustamist ja täitmist, järgides lisas toodud soovitusi;

11.  märgib, et nimetatud soovitused on kooskõlas põhiõigustega ja subsidiaarsuse põhimõttega; rõhutab seejuures, kui tähtis on võtta riikliku tasandi parimate tavade hulgas arvesse kohalike organite ja omavalitsuste kogemusi;

12.  on seisukohal, et taotletaval ettepanekul puudub finantsmõju;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 71.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).


RESOLUTSIOONI LISA

SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A.   ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

1.  Edendada teavitamist halduslike ja õiguslike otsuste kohta, mis käsitlevad kaitsetuid täisealisi, kelle suhtes kohaldatakse kaitseabinõusid, mis on sätestatud Haagi 13. jaanuari 2000. aasta täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsioonis, ning hõlbustada selliste otsuste edastamist, tunnustamist ja täitmist.

2.  Koostada riiklikud andmekogud või registrid, kuhu on koondatud ühelt poolt halduslikud ja õiguslikud otsused, milles käsitletakse kaitsetutele täisealistele mõeldud kaitseabinõusid, ning teiselt poolt teovõimetuse puhuks antud volitused, kui sellised volitused on olemas, et tagada õiguskindlus ning toetada seda, et teave nende inimeste õigusliku olukorra kohta, kelle suhtes kohaldatakse kaitseabinõusid, ringleks hõlpsamalt ning et haldusasutustel ja pädevatel kohtunikel oleks sellele kiire juurdepääs.

3.  Viia ellu konkreetseid ja asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on edendada liikmesriikide vahelist koostööd, tuginedes Haagi konventsiooniga kättesaadavaks tehtud vahenditele, eelkõige määratledes keskasutused, kes vastutaksid liikmesriikide pädevate asutuste vahelise teabevahetuse hõlbustamise eest ning kooskõlastaksid sellise teabe edastamist ja vahetamist, mis hõlmab haldus- ja kohtuotsuseid täisealiste kohta, kelle suhtes kohaldatakse kaitseabinõusid.

4.  Tagada, et kaitsetute täisealiste kaitseseisundiga seotud teabe jagamine liikmesriikide vahel ning juurdepääs kaitseabinõude ja teovõimetuse puhuks antud volituste andmekogudele ja registritele toimuks nii, et asjaomaste täisealiste isikuandmete konfidentsiaalsuse põhimõtte ja kaitset käsitlevate eeskirjade järgimine oleks rangelt tagatud.

5.  Kehtestada liidu ühtsed vormid, mille eesmärk on soodustada teavitamist kaitsetuid täisealisi käsitlevate halduslike ja õiguslike otsuste kohta ning neid käsitlevate otsuste ringlemist, tunnustamist ja täitmist. Komisjon võib tugineda näidisvormidele, mida soovitas Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi diplomaatiline erikomisjon 1999. aasta septembris ja oktoobris toimunud istungi dokumentides, milles käsitletakse täisealiste kaitset.

6.  Tunnistada, et kõigil isikutel, kelle ülesanne on tagada kaitsetu täisealise isiku või tema vara kaitse, on õigus saada pädevatelt asutustelt mõistliku aja jooksul tema rolli ja talle antud volituste kohta tõend, mis oleks kehtiv kõikides liikmesriikides.

7.  Soodustada ühe liikmesriigi ametiasutuste võetud kaitseabinõude täielikku tunnustamist teistes liikmesriikides, takistamata seejuures erakorralist ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 3 ja 21 kooskõlas olevat õiguslike tagatiste kehtestamist, mille eesmärk on kaitsta taotluse saanud liikmesriikide avalikku korda ning millele tuginedes need liikmesriigid võivad õigustada vastavate kaitseabinõude tunnustamata ja täitmata jätmist.

8.  Soodustada ühe liikmesriigi ametiasutuste võetud kaitseabinõude täitmist teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav nende abinõude täidetavaks tunnistamine.

9.  Soodustada liikmesriikide vahelist konsulteerimist ja kooskõlastamist, kui ühe liikmesriigi ametiasutuste kavandatud otsuse täitmisel võib olla logistiline või finantsmõju teisele liikmesriigile, et asjaomased liikmesriigid saaksid leppida kokku kaitseabinõudega seotud kulude jaotamises. Konsulteerimisel ja kooskõlastamisel tuleks alati pidada silmas asjaomase kaitsetu täisealise huve ja austada tema põhiõigusi. Asjaomased ametiasutused võivad pädeva haldus- või õigusasutuse suhtes kohaldada alternatiivseid meetmeid, arvestades, et lõpliku otsuse teeb viimati nimetatud asutus.

10.  Kehtestada teovõimetuse puhuks antud volituse ühtsed vormid, et soodustada selliste volituste kasutamist huvitatud isikute poolt, kelle teadvat nõusolekut pädevad asutused peaksid kontrollima, ning tagada selliste volituste ringlemine, tunnustamine ja rakendamine.

B.   ESILDATAVAD MEETMED

1.  Palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõikele 2 enne 31. märtsi 2018 ettepaneku võtta vastu määrus, millega tugevdatakse koostööd liikmesriikide vahel ja parandatakse kaitsetute täisealiste kaitsmist käsitlevate otsuste ja teovõimetuse puhuks antud volituste tunnustamist ja täitmist.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika