Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022 (14423/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 352 (C8‑0528/2016),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8‑0177/2017), vastavalt kodukorra artikli 99 lõigetele 1 ja 4,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2012. aasta seisukohta nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2013–2017 (10449/2012 – C7-0169/2012 – 2011/0431(APP))(1),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal(2),

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 31. mai 2017. aasta avaldusi Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastase raamistiku kohta aastateks 2018–2022,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit on võtnud kohustuse tagada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigused;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendile nõusoleku taotlemiseks esitatud nõukogu otsuse eelnõu, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti mitmeaastane raamistik aastateks 2018–2022, sisaldab kaheksat teemavaldkonda: kuriteoohvrid ja õiguskaitse kättesaadavus; võrdõiguslikkus ja diskrimineerimine mis tahes alusel, näiteks soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; infoühiskond ning eelkõige õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitse; õiguskoostöö, välja arvatud kriminaalasjades; ränne, piirid, varjupaigaküsimused ning pagulaste ja rändajate integreerimine; rassism, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatus; lapse õigused ning romade integreerimine ja sotsiaalne kaasamine, pöörates erilist tähelepanu romavastasusele;

C.  arvestades, et politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö lisamine mitmeaastasesse raamistikku kajastaks kohapealseid vajadusi ja võimaldaks ühtlasi ametil esitada omal algatusel tervikliku analüüsi valdkondades, millel on ilmselge seos põhiõigustega, arvestades eelkõige hiljutisi ja käimasolevaid seadusandlikke arenguid kõnealuses valdkonnas ELi tasandil;

D.  arvestades, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist on politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades muutunud liidu õiguse osaks ning need jäävad seetõttu ameti reguleerimisalasse, nagu kõik valdkonnad, mis kuuluvad nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 3 lõike 1 kohaselt liidu pädevusse;

E.  arvestades, et isegi kui politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades ei ole hõlmatud nõukogu määrusesse, millega kehtestatakse mitmeaastane raamistik, saab amet jätkata oma ülesannete täitmist Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 5 lõikele 3;

F.  arvestades, et ameti mitmeaastane raamistik ajavahemikuks 2018–2022 on vajalik ameti tegevuse järjepidevuse tagamiseks, ning arvestades, et uue mitmeaastase raamistiku puudumine 2018. aasta alguses tähendaks seda, et amet töötaks mitte omal algatusel, vaid üksnes siis, kui mõni institutsioon selleks konkreetse taotluse esitab;

1.  peab kahetsusväärseks üksmeele puudumist nõukogus seoses kavandatud teemavaldkondade – politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö – lisamisega uude mitmeaastasesse raamistikku;

2.  rõhutab veel kord ameti tegevuse tähtsust ja selle olulist rolli põhiõiguste edendamisel kogu ELis;

3.  on seisukohal, et üks ameti töö põhiaspekte on jätkata nõustamist seoses põhiõiguste järgimisega liidu õiguse valdkonnas, ning seetõttu ei tohiks ameti tegevus katkeda;

4.  väljendab heameelt komisjoni ja nõukogu avalduste üle ning rõhutab vajadust parandada ameti haldamise ja toimimisega seotud menetlusi, samuti vajadust täpsustada, et ameti pädevusvaldkonnad hõlmavad ka endise nn kolmanda samba valdkondi (politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades);

5.  võtab teadmiseks komisjoni ja nõukogu lahknevad arvamused ameti asutamismääruse tõlgendamise osas, ning kutsub mõlemat institutsiooni üles võimalikult kiiresti kokkuleppele jõudma;

6.  palub komisjonil pärast 2017. aastal teostatavat ameti välishindamist esitada määruse (EÜ) nr 168/2007 muutmise ettepaneku, mida ta peab vajalikuks ameti haldamise ja toimimisega seotud menetluste parandamiseks ning määruse vastavusse viimiseks Lissaboni lepinguga, lähtudes määruse artikli 31 lõikest 2;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile.

(1) ELT C 434, 23.12.2015, lk 262. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0485.