Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2271(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0183/2017

Esitatud tekstid :

A8-0183/2017

Arutelud :

PV 31/05/2017 - 20
CRE 31/05/2017 - 20

Hääletused :

PV 01/06/2017 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0240

Vastuvõetud tekstid
PDF 223kWORD 65k
Neljapäev, 1. juuni 2017 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa tööstuse digiteerimine
P8_TA(2017)0240A8-0183/2017

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2017. aasta resolutsioon Euroopa tööstuse digiteerimise kohta (2016/2271(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklit 173 (XVII jaotis), milles käsitletakse ELi tööstuspoliitikat ja viidatakse muu hulgas liidu tööstuse konkurentsivõimele,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 9, 11 ja 16,

–   võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–   võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ (COM(2016)0178),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul“ (COM(2016)0176),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 19. aprilli 2016. aasta töödokumenti „Quantum technologies“ (Kvanttehnoloogia) (SWD(2016)0107),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 19. aprilli 2016. aasta töödokumenti „Advancing the Internet of Things in Europe“ (Asjade interneti arendamine Euroopas) (SWD(2016)0110),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Eduka andmepõhise majanduse suunas“ (COM(2014)0442),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(1),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta(2),

–  võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta(3),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamise kohta muutuva maailma taustal(4),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2010. aasta teatist „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale“ (COM(2010)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit“ (COM(2010)0546),

–  võttes arvesse komisjoni 4. juuli 2007. aasta teatist „Tööstuspoliitika vahekokkuvõte. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse“ (COM(2007)0374),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192), sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0100) ning järgnevaid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke ettepanekuid,

–  võttes arvesse 11. septembri 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 (COM(2013)0627),

–  võttes arvesse 26. märtsi 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (COM(2013)0147),

–  võttes arvesse 7. veebruari 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus (COM(2013)0048),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „Ühtse turu akt II. Üheskoos uue majanduskasvu eest“ (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks“ (COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks“ (COM(2010)0608),

–   võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“ (COM(2017)0009),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(5),

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni pilvandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas(6),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda(7),

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni elutähtsate infoinfrastruktuuride kaitse kohta – saavutused ja edasised sammud: üleilmse küberjulgeoleku suunas(8),

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta(9),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu(10),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni asjade interneti kohta(11),

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2016. aasta arvamust „Tööstus 4.0 ja digitaalsed ümberkorraldused: edasised sammud“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0183/2017),

A.  arvestades, et tuleb teha energilisi pingutusi koos konkreetse poliitika, meemete ja stiimulitega ELi ja selle liikmesriikide taasindustrialiseerimiseks eesmärgiga ühendada konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus, kvaliteetsete töökohtade loomine ja kaasatus; tuletab meelde ELi eesmärki, mille kohaselt peaks 20 % liidu SKP-st tulema 2020. aastaks tööstusest, mille puhul tuleb tingimata arvesse võtta tööstussektori struktuurset ümberkujunemist, mida põhjustavad digitaalne katkestus ning uute ärimudelite tekkimine;

B.  arvestades, et tööstus on Euroopa majanduse ja jõukuse alus ning selle ees seisavad üleilmastumisest ja innovatsioonisuundumustest tingitud suured probleemid;

C.  arvestades, et tööstusliku tootmise digiteerimine aitab suurendada meie majanduse vastupanuvõimet, energia- ja ressursitõhusust, innovatsiooni jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet, muutes seega ärimudeleid, tootmist, tooteid, protsesse ja väärtuste loomist ning avaldades põhjalikku mõju Euroopa tööstusharude ja töötajate võimaluste ja ülesannete tasakaalule;

D.  arvestades, et Euroopal on tänu oma tööstuspärandile, tööstussektorite ja väärtusahelate võrgustikule, innovatsiooniga seotud tugevustele, strateegilistele avaliku sektori investeeringutele teadus- ja arendustegevusse, erainvesteeringute kättesaadavusele, tõhusale haldusele, oskustega tööjõule ning tööstusarengu integreerimisele ühiskondlike väljakutsetega ning asjaolule, et Euroopas on üle 30 riikliku ja piirkondliku algatuse tööstuse digiteerimiseks, tugev baas, mille alusel võtta endale juhtpositsioon digiüleminekus; arvestades, et ELi tööstust on võimalik tugevdada, kui me suudame luua digitaalselt täiustatud tööstuslike toodete ning toodete ja teenuste pakettide jaoks täielikult integreeritud väärtusahelad;

E.  arvestades, et 5G-võrk muudab meie majandust põhjalikult, asetades digiteerimise tööstusliku arengu ja sotsiaalsete teenuste keskmesse;

F.  arvestades, et eduka Euroopa tööstusstrateegia jaoks on hädavajalik luua digitaalne ühtne turg, et hoogustada majanduskasvu ja tööhõivet sotsiaalselt vastutustundlikul moel;

G.  arvestades, et hästi kavandatud tehnoloogiliselt neutraalne strateegia tööstusliku tootmise digiteerimiseks, mis ühendab inimesi ja masinaid ning teenuseid üha rohkem üle piiride kogu üleilmses väärtusahelas, on oluline hüppelaud meie majanduse vastupanuvõime, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ja uute töökohtade loomiseks;

H.  arvestades, et digiteerimisel tuleks kasutada potentsiaali tõhustada ressursside, energia ja kapitali kasutamist, toetades sellega integreeritumat ringmajandust, väiksemat materjalimahukust ja suuremat tööstussümbioosi;

I.  arvestades, et digiteerimine võib ergutada turismisektorit, tuues kasu eelkõige reisijatele ja soodustades nende liikuvust, võimaldades muu hulgas lihtsamat juurdepääsu reaalajas teabele ja laiale teenustevalikule;

J.  arvestades, et hästi välja töötatud keeletehnoloogia võib aidata tööstussektoril saada üle keelebarjäärist, mis takistab digitaalse turu arengut;

K.  arvestades, et digiteerimine loob tootjatele, käitajatele, investoritele, töötajatele ja reisijatele transpordisektoris uusi võimalusi ning on eeltingimus selleks, et transpordisektor jääks toimivaks ja konkurentsivõimeliseks ning suurendaks oma tõhusust ning et transporditeenused muutuksid säästvamaks ja paremini toimivaks;

L.  arvestades, et digiteerimine võib aidata muuta töötingimused ohutumaks, tooted turvalisemaks ning individualiseerida ja detsentraliseerida tootmise;

M.  arvestades, et IKT-sektori tööhõives ja koolituses esineb suur sooline ebavõrdsus, millel on väga halb mõju võrdõiguslikkusele tööturul;

N.  arvestades, et tootmise digiteerimine, individualiseerimine ja detsentraliseerimine viivad töötingimuste muutumiseni ja avaldavad ulatuslikku sotsiaalset mõju; arvestades, et turvalised ja korralikud töötingimused ja tooteohutuse kõrged standardid peavad jääma ühiseks mureks;

O.  arvestades, et paljudes uuringutes on toonitatud, et tööstusliku tootmise digiteerimine muudab nõudlust tööturul ja tööhõivet Euroopas; arvestades, et see võib mõjutada töötajate õigusi ja osalemist reguleerivaid kehtivaid eeskirju; arvestades, et on selge, et neile muudatustele tuleb minna vastu, õpetades töötajatele uusi IKT-oskusi ja suurendades digitaaloskusi ühiskonnas tervikuna;

ELi integreeritud tööstuse digiteerimise strateegia väljatöötamine

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle, mis käsitleb Euroopa tööstuse digiteerimist;

2.  on veendunud, et tööstuse digiteerimise strateegia on määrava tähtsusega, et aidata kaasa Euroopa kõige pakilisemate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisele järgmisega:

   a) tugevdades majandusdünaamikat, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja vastupanuvõimet tehnoloogilisi muutusi ja häireid silmas pidades Euroopa tööstusharude ja majanduslike väärtusahelate ajakohastamise ja omavahel ühendamise kaudu, üha suuremate avaliku sektori ja erainvesteeringute kaudu reaalmajandusse ning pakkudes investeerimisvõimalusi jätkusuutliku nüüdisajastamise raames;
   b) soodustades kvaliteetsete töökohtade loomise ja töökohtade tagasitoomise võimalusi, parandades tööstandardeid ja tööstussektori töökohtade atraktiivsust, andes tarbijatele rohkem võimalusi ja teavet, püüeldes sotsiaalselt vastutustundlike ümberkujunduste ja kaasava tööturu poole, kus oleksid mitmekesisemad töömudelid ja tööajad ning paremad töötingimused ning töö ja elukestva õppe parem ühildamine;
   c) kasutades ressursse tõhusamalt ja vähendades tugevdatud Euroopa ringmajanduse abil töötleva tööstuse materjalimahukust, tuletades meelde, et see on väga tähtis Euroopa kõrgtehnoloogiasektori materiaalsete tingimuste jaoks ning digiteeritud tööstusliku tootmise ja selle toodete jaoks;
   d) tugevdades Euroopa ühtekuuluvust usaldusväärse ja ambitsioonika Euroopa investeerimispoliitika kaudu (pöörates erilist tähelepanu kõige kaasaegsema digitaalse taristu kasutuselevõtmisele), kasutades ära erinevaid Euroopa rahastamisvahendeid, sealhulgas EFSIt, piirkondlikke fonde, programmi „Horisont 2020“ jt, ning tagades kooskõlastatud tehnoloogiliselt neutraalse Euroopa tööstuspoliitika, mis tugineb ausale konkurentsile paljude osalejate vahel, innovatsioonile ja jätkusuutlikule nüüdisajastamisele ning tehnoloogilisele, sotsiaalsele ja ärimudelite innovatsioonile, millega ergutatakse digitaalset ühtset turgu ning kogu Euroopa tööstuse lõimumist ja kaasajastamist;
   e) toetades Euroopa kliimapoliitika eesmärke, suurendades tööstusliku tootmise energia- ja ressursitõhusust ning ringmajandust, vähendades heidet ning ühendades tööstuse jätkusuutlikkuse konkurentsivõimega;
   f) tugevdades majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset innovatsiooni avalike ja eraandmete ning -teabe avatuse ja kättesaadavuse põhimõtete kaudu, kaitstes ettevõtjate, töötajate ja tarbijate vahelises suhtluses alati tundlikke andmeid, ning võimaldades mitmesuguste majandussektorite ja poliitikavaldkondade, sh loome- ja kultuurimajanduse paremat lõimumist;
   g) parandades kodanike elatustaset linna- ja linnavälistes piirkondades ning nende teadlikkust ja võimet kasutada ära digiteerimise võimalusi;
   h) ergutades ELi teadustegevuses tehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni selge sihiasetuse ja visiooniga tööstuse digiteerimise poliitika kaudu;
   i) parandades energiajulgeolekut ja vähendades energiatarbimist digiteeritud, paindlikuma ja tõhusama tööstusliku tootmise kaudu, mis võimaldab hallata energianõudlust paremini;
   j) tehes koostööd maailma teiste makropiirkondadega innovatiivsete ja õiglaste digitaalsete avatud turgude arendamisel;
   k) olles teadlik sellest, et vaja on õiglasemat ja mõjusamat Euroopa maksupoliitikat, selgitades selliseid küsimusi nagu maksubaas üleilmselt ühendatud digitaalsete turgude ja digiteeritud tootmise ajastul;
   l) kaasates investeeringuid ning maailma juhtivaid teadlasi ja eksperte, andes nii panuse majanduskasvu ja Euroopa konkurentsivõimesse;
   m) toetades digiteerimisel ja tehnoloogilisel arengul põhinevaid uusi ärimudeleid ja uuenduslikke idufirmasid;

3.  rõhutab, et tähtis on luua erainvesteeringuid hõlbustav konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, bürokraatlikke takistusi ennetav toetav õigusraamistik, ehitada üles kaasaegne Euroopa digitaalne taristu ja ELi koordineerimisstruktuur tööstuse digiteerimiseks, mis hõlbustaks tööstuse digiteerimise riiklike, piirkondlike ja ELi-üleste algatuste ja platvormide kooskõlastamist; kutsub komisjoni üles tagama selle eesmärgi saavutamine, et 2020. aastaks oleks tööstuse osakaal SKPst 20 %; toonitab, et selleks, et ELil oleks võimalik mängida tööstuses ülemaailmselt juhtivat rolli, peab tööstuse digiteerimine olema seotud laiema ELi tööstusstrateegiaga; rõhutab digiteerimise edendamise olulisust, eelkõige mahajäänud liikmesriikides, piirkondades ja sektorites ja digilõhest mõjutatud inimeste hulgas; tunneb sellega seoses heameelt ettepaneku üle luua kõrgetasemeline ümarlaud ja Euroopa sidusrühmade foorum; rõhutab asjaomaste osalejate vahelise koostöö tähtsust ning eeldab, et lisaks tööstusjuhtidele ja sotsiaalpartneritele kutsutakse aktiivselt osalema ka teadusringkonnad, VKEd, standardiorganisatsioonid, poliitikakujundajad, riikliku ja kohaliku tasandi haldusasutused ning kodanikuühiskond;

4.  palub komisjonil jätkata oma tähtsat tööd seoses tootmis- ja digiteerimissuundumuste ning mittetehniliste valdkondade (nagu õigus, poliitika, haldus, kommunikatsioon jne) suundumuste vaatlemisega, uurides olulisi arenguid teistes piirkondades, selgitades välja uued peamised tehnoloogiad ning püüdes tagada, et Euroopa juhtpositsioon neis valdkondades säiliks ning et uued suundumused integreeritaks poliitikasse ja meetmetesse, võttes arvesse sisseprojekteeritud turbe, lõimprivaatsuse ja privaatsuse vaikesätete põhimõtteid, ning uurides, kas seda tööd oleks võimalik teha konkreetse tööstuse prognoosivõrgustiku, sh riiklike teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide kaudu;

5.  väljendab heameelt seoses komisjoni teatisega „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180), kuid kahetseb asjaolu, et kuna teatises keskendutakse transpordisektori osas üksnes ühendatud ja automatiseeritud sõidukite juhtimisele, ei käsitleta selles piisavalt kõiki probleeme; tuletab meelde, et kuigi ühendatud ja automatiseeritud sõidukid kujutavad endast ühte põnevaimat eelseisvat digiüleminekut kõnealuses sektoris, on kõigil transpordiliikidel digiteerimise potentsiaal (nii tegevus- kui ka haldusprotsesside osas) ning see on olemas kogu väärtusahelas, alates tootjatest kuni reisijate ja kaubaveoni, ning neil on ka koordineerimispotentsiaal seoses kõigi sektoris kasutatavate uute tehnoloogiatega, nt Euroopa globaalse satelliitnavigatsiooni süsteemid EGNOS ja Galileo, millelt võib tulemusi oodata lähitulevikus; palub komisjonil keskenduda kõigi transpordiliikide digiüleminekule, sh transpordi ja turismiga seotud teenuste puhul;

6.  märgib, et digiteerimisprotsess ei ole olnud kogu transpordisektoris ühevõrra edukas ning see on siseturul tekitanud kahjulikku killustumist nii eri transpordiliikide vahel kui ka ühe ja sama liigi siseselt; rõhutab, et seoses transpordisektori konkurentsivõime ja digiteerimisega eksisteerivad liikmesriikide vahel märkimisväärsed ja üha süvenevad erinevused, mis kajastuvad ka piirkondade, äriühingute ja VKEde tasandil; on veendunud, et kooskõlastatud ELi tööstuse digiteerimise strateegia väljatöötamine võiks aidata sellist killustumist ja erinevusi ületada ning kaasata investeeringuid digiprojektidesse; rõhutab, et eesmärk ei peaks olema mitte ainult järjekordne poliitikadokument, vaid tõeline innovatsioonisuundumusi ja turupotentsiaali peegeldav strateegia, mille rakendamist hinnataks järjepidevalt;

7.  on seisukohal, et tööstuse digiteerimise strateegia aitab lahendada mõningaid transpordi- ja turismivaldkonna kõige pakilisemaid probleeme; kutsub seepärast komisjoni üles edaspidi toetama digiteerimist, selleks et:

   a) parandada transpordisektori üldist ohutust, kvaliteeti ja keskkonnatoimet;
   b) parandada tõketeta juurdepääsu kõigi, sealhulgas eakamate inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute või puuetega inimeste jaoks, ja tõsta teadlikkust alternatiivsetest liikuvuslahendustest, mis pakuvad reisijatele rohkem valikuvõimalusi, kasutajasõbralikumaid ja individualiseeritumaid tooteid ja rohkem teavet, kogu Euroopa Liidus, nii linna- kui ka vähem arenenud piirkondades;
   c) kärpida transpordikulusid, näiteks hoolduskulusid, ja tõhustada olemasoleva transporditaristu läbilaskevõime (nt konvois sõitmine, koostalitlusvõimelised intelligentsed transpordisüsteemid (C-ITS), Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) ja jõeteabeteenuste (RIS)) kasutamist;
   d) suurendada konkurentsivõimet, soodustades praeguste monopolide nõrgestamiseks uute osalejate, eelkõige VKEde ja idufirmade esiletõusu;
   e) hõlbustada ELi õigusaktide nõuetekohast ja ühtlustatud jõustamist, töötades välja liikluse juhtimissüsteemid, intelligentsed transpordisüsteemid, digitaalsed sõidumeerikud, elektroonilised teemaksusüsteemid jne, ning luua õigusraamistikud, mis sobiksid kõrgetasemelise tehnoloogia rakendamisest tekkida võivatesse tegelikesse uutesse olukordadesse;
   f) vähendada halduskoormust väikeste ja keskmise suurusega transpordiettevõtjate ja idufirmade jaoks, näiteks kaubaveo- ja logistikasektoris, lihtsustades haldusmenetlusi, tagades kaubavedude jälgimise ja jälitamise ning optimeerides sõiduplaane ja liiklusvoogusid;
   g) jätkata reisijate õiguste kaitsmist, sh andmekaitset, ka mitut transpordiliiki hõlmavate reiside puhul;
   h) vähendada probleeme, mis on seotud teabe asümmeetrilisusega transporditurul;
   i) soodustada atraktiivsust ja arengut turismisektoris, mis aitab luua umbes 10 % Euroopa SKPst, ning linna-, maa- ja äärepoolseimate piirkondade loomemajanduses, näiteks liikuvuse ja turismiteenuste parema integreerimise kaudu ka vähem tuntud sihtkohtades;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et katkematu ja hästi toimiv ühenduvus on kõigi transpordiliikide kiirete, turvaliste ja usaldusväärsete ühenduste ja transpordisektori edasise digiteerimise eeltingimus; väljendab kahetsust seoses digivõrkude suure killustatusega ELis; on seisukohal, et investeeringuid lairibataristusse ja sagedusala õiglane jaotamine on transpordisektori digiteerimisel väga suure tähtsusega; rõhutab, et see nõuab valdkondadevahelist visiooni, nt elektroonika, telekommunikatsiooni, transpordi ja turismi vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täitma endale võetud kohustust, mis puudutab sellist liiki ühenduvuse võimaldamist põhilistel transporditeedel ja peamistes transpordisõlmedes hiljemalt 2025. aastaks, ning algatada selle laiendamine katmaks kogu ELi;

Tööstuse edukaks digiteerimiseks tingimuste loomine: taristu, investeeringud, innovatsioon ja oskused

9.  rõhutab, et tööstuse digiteerimise strateegia annab võimaluse edendada innovatsiooni, tõhusust ja jätkusuutlikke tehnoloogiaid, mis parandavad konkurentsivõimet ja ajakohastavad ELi tööstusbaasi ning kõrvaldavad digitaalse turu arendamise takistused; rõhutab, et integreeritud tööstuse digiteerimise aluseks peavad olema tugevad soodustavad tingimused alates esmaklassilisest tulevikukindlast digitaaltaristust, teadus- ja arendustegevusest ning investeerimist toetavast keskkonnast asjakohase kaasaegse innovatsiooni toetava õigusraamistiku, sügavama ühtse digitaalse turu, kõrgetasemeliste oskuste ja ettevõtluse ning ulatuslikuma sotsiaalse dialoogini;

10.  rõhutab vajadust edendada avaliku ja erasektori investeeringuid kiiresse ühenduvusse, näiteks 5G-võrgu, kiudoptika, navigatsiooni- ja satelliitsidetaristu kaudu, et tagada linna- ja tööstuspiirkondades tugev digitaalse taristu selgroog; toonitab sagedusalade jaotamise ühtlustamise tähtsust eesmärgiga suurendada nõudlust ühenduvuse järgi ja parandada võrguinvesteeringute keskkonna ennustatavust; toonitab, et vaja on saavutada juhtpositsioon digitaalsetes tööstuslikes väärtusahelates ja tähtsamates tehnoloogiates, nagu 5G-võrk, kvanttehnoloogia, kõrgjõudlusega andmetöötlus, tehisintellekt, pilvandmetöötlus, suurandmete analüüs, asjade internet, robootika, automaatika (sh kõrgautomaatne juhtimine) ja hajusandmebaasi tehnoloogia; toetab sellega seoses komisjoni teatisele lisatud komisjoni töödokumente;

11.  tõdeb, et tööstuse digiteerimine tekitab uusi võimalusi ja probleeme; märgib, et tööstuse digiteerimisel on positiivne mõju, sest see suurendab töökorralduse paindlikkust, mis võib luua parema töö- ja eraelu tasakaalu, mitmekesistada mobiilse kaugtöö võimalusi ning võimaldada maa- ja eraldatud piirkondade elanikel siseneda tööturule (kui neis piirkondades on olemas vajalik taristu) ja sellega tugevdada majanduskasvu; tunnistab samas, et digiteerimisest tuleneva suurema paindlikkusega võib kaasneda ebastabiilsem ja ebakindlam tööhõive; rõhutab, et uusi töövorme ei tohi kasutada kehtivatest töötajate ja tarbijate õiguste kaitsega seotud töö- ja sotsiaalõigusnormidest kõrvalehoidmiseks; juhib tähelepanu sellele, et platvormimajanduses peavad traditsioonilised tööstusharud ja ettevõtjad osalema võrdsetel alustel;

12.  märgib, et digiüleminek transpordi- ja turismisektoris, eelkõige tellimispõhise ja jagamismajanduse areng, kujundab märkimisväärselt ümber reisijate ja tarbijate käitumist seoses liikuvuse ja turismiga, samuti tekitab vajaduse taristu vastavaks kohandamiseks; palub komisjonil hinnata digiteerimise mõju transpordi-, liikuvus- ja turismiteenuste valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu nende teenuste kasutajate käitumisele ja valikutele, ja kasutada veelgi rohkem ära selle ühiskondliku muutuse potentsiaali;

13.  märgib, et reisipiletite levitamise kasvav digiteerimine tähendab seda, et tarbijate jaoks on internetis rohkem kättesaadavat teavet, kuid see on üha enam esitatud viisil, mis muudab keerukaks eri pakkumiste võrdluse; on seisukohal, et seetõttu tuleb levitamisel, eelkõige internetipõhisel levitamisel pöörata rohkem tähelepanu läbipaistvuse ja neutraalsuse tagamisele, et tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid, mis põhinevad usaldusväärsel teabel, mis ei puuduta üksnes hinda, vaid ka muid parameetreid, sealhulgas teenuse kvaliteeti ja pakutavaid lisateenuseid; on veendunud, et selline läbipaistvus aitab edendada nii konkurentsi kui ka toetada mitmeliigilise transpordi arengut;

14.  usub, et digiteerimine peaks andma tarbijatele suurema valiku, kasutajasõbralikumad ja kohandatud tooted ning rohkem teavet, eelkõige toodete ja teenuste kvaliteedi kohta;

15.  juhib tähelepanu sellele, et keelebarjääri mõju tööstussektorile ja selle digiteerimisele ei ole digitaalset turgu käsitlevates dokumentides asjakohaselt arvesse võetud ega hinnatud; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid sellise keeletehnoloogia arendamist, mis aitab koos tööstuse digiteerimisega vähendada ka Euroopa turu killustatust;

16.   rõhutab, et nn analoogmitmekeelsuse tugevam toetamine Euroopas on kasulik nii Euroopa tööstuse digiteerimise kui ka mitmekülgsete digitaaloskuste õpetamise seisukohast; rõhutab seetõttu, et palju rohkem tähelepanu tuleb pöörata statistika-, nuti-, masintõlke- ja õppetarkvara alusuuringutele;

17.  rõhutab, et piirkonnad peavad keskenduma oma tootmisalastele tugevustele ning edendama oma arengut aruka spetsialiseerumise, arukate tarneahelate ja klastrite abil; on arvamusel, et VKEde, tööstus- ja sotsiaalvaldkonna osalejate, käsitöökodade sektori, idufirmade, teadusringkondade, uurimiskeskuste, tarbijaorganisatsioonide, loomemajanduse sektori, finantsvaldkonna ja muude sidusrühmade vahelised klastrid ja sünergia võivad olla edukad mudelid digitaalse tootmise ja innovatsiooni edendamisel; julgustab ELis teadustöö, innovatsiooni ja struktuurse ühtekuuluvuse edendamist; rõhutab kiirendusprogrammide ja riskikapitali tähtsust idufirmade laiendamiseks; märgib, kui oluline on kasutada digiteerimist ärimudeli uuenduste, nagu toodangu alusel maksmise süsteemide ja masskohandamise edendamiseks;

18.  usub, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellistele konkreetsetele probleemidele, mis VKEdel tekivad olukorras, kus digiteerimise jõupingutustest tekiks energia, ressursitõhususe ja tootmise tõhususe seisukohast kõige rohkem suhtelist kasu; pooldab VKEde ühenduste ja nende ulatuse tugevdamist digiteerimisprogrammide, digiteerimisele keskenduvate rakendusteaduskeskuste arendamise ja VKEde ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kaasrahastamise kaudu; on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata andmete omandiõigusele ja andmetele juurdepääsule ning Euroopa digitaalvaldkonna praktika programmi väljatöötamisele;

19.  tunnustab tööstuse ajakohastamise jaoks aruka spetsialiseerumise platvormi loomist ning eriti tööstuse digiteerimist käsitlevas tegevuskavas esitatud komisjoni ettepanekut luua pädevuskeskuste võrgustik ja digitaalse innovatsiooni keskused, et tugevdada tööstuse digiteerimist ja VKEde digitaalset innovatsiooni kõikides piirkondades; märgib, et käsitöösektorit ei tohiks sellega seoses eirata; kutsub komisjoni üles eelkõige edendama digitaalse innovatsiooni keskuste ja digitaalpädevuse keskuste asutamist vähem digiteeritud Euroopa piirkondades; kutsub komisjoni üles suurendama digitaalse innovatsiooni keskuste rahastamist Euroopa eri vahendite kaudu (programmi „Horisont 2020“, struktuurifondide jms kaudu), et toetada liikmesriikide püüdlusi ja strateegiaid, mille eesmärk on arendada riigisisest digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku, ning kaaluma võimalust katsetada nn liivakasti meetodit, mille raames ei takistata kehtivate õigusnormidega valdkondadevahelisi katseid kontrollitud keskkonnas; palub liikmesriikidel suurendada riikidevahelist koostööd oma digitaalse innovatsiooni keskuste vahel; usub, et asjaomased digitaalse innovatsiooni keskused peaksid keskenduma digitaalsele tööstuslikule innovatsioonile, mis aitab lahendada Euroopa ühiskondlikke probleeme; usub, et sellega seoses võiks digitaalse innovatsiooni keskuste rahastamise programmi „Horisont 2020“ raames ühendada sama programmi ühiskondlike väljakutsete valdkonna rahastamisega; märgib, et VKEdel on nõuannete kättesaadavuse, parimate tavade jagamise ja digitaalse innovatsiooni keskustega seotud oskusteabe küsimustes IKT innovatsiooniosakute võimalus;

20.  märgib, et linnadel ja kohalikel omavalitsustel on oluline roll uute ärimudelite arendamisel ning VKEdele ja teistele tööstuses osalejatele digitaalse taristu ja toe tagamisel ning et digitaalne tööstuslik innovatsioon pakub tohutuid võimalusi linnadele, näiteks minimaalseid jäätmeid tekitava kohaliku tootmise kaudu, tööstusliku tootmise ning kohaliku ja linna logistika ja transpordi tihedama integreerimise kaudu ning seoses energiatootmise, tarbimise, tootmise ja 3D printimisega; on seisukohal, et linnadel peaks olema samuti juurdepääs digitaalse innovatsiooni keskustele; palub komisjonil uurida kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi parimaid tavasid ja edendada nende vahetamist; kiidab heaks Euroopa digitaallinna indeksi avaldamise ja algatused, mille eesmärk on edendada Euroopa linnade vahelist andmete ja süsteemide koostalitlust; märgib, et oma osa täidab selles arukate linnade algatus; toob esile positiivse kogemuse seoses piirkondlike nõuandefoorumitega;

21.  tõstab esile rolli, mis võib olla avalikul hankel ja õigusnõuetel, mis käsitlevad ettevõtete registreerimist ja nende tegevusest teavitamist või andmete avalikustamist, uue digitaalse tööstusliku tehnoloogia edendamisel; palub komisjonil kaaluda, kuidas saaks avalikke hankeid kasutada innovatsiooni edendamise süsteemina; palub komisjonil lisada oma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi digitaalse kontrolli, mis tagaks, et õigusnormid oleksid digitaalvaldkonna suhtes ajakohased, ning hõlbustada parimate tavade vahetamist avaliku sektori ametiasutuste vahel seoses innovatsioonikriteeriumite kasutamisega avalikus pakkumismenetluses; soovitab kiirendada õigus- ja tehnoloogilise keskkonna, näiteks IPv6-le ülemineku kohandamist tööstuse digiteerimise ja asjade interneti kasutuselevõtmise vajadustele;

22.  rõhutab, kui oluline on tagada Euroopa tööstuse digiteerimise jaoks piisav avaliku ja erasektori rahastamine, kasutades paremini ära Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI); usub, et seda tuleb oluliselt suurendada ning samuti tuleb suurendada avaliku sektori investeeringuid digitaaltaristusse; rõhutab, et erasektori ja koostööplatvormidel on rahastamisel keskne tähtsus; palub komisjonil luua tööstuse digiteerimise rahastamise ümarlaud, mis uuriks seda küsimust ja esitaks uuenduslikke rahastamisettepanekuid; väljendab kahetsust selle üle, et ELi eelarves digitaalpoliitikale eraldatud vahendid on tegeliku mõju avaldamiseks liiga väikesed; tunnistab vajadust edendada Euroopa majandust tootlike investeeringute kaudu; on seisukohal, et praeguste Euroopa rahastamisvahendite, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Horisont 2020“ kättesaadavusega tuleks tagada selle eesmärgi täitmine; usub, et nende fondide koos kasutamine peaks olema kooskõlas riiklike vahendite ja riigiabi käsitlevate õigusaktidega; tunnistab rolli, mida täidavad avaliku ja erasektori partnerlus ning ühisettevõtted;

23.  palub liikmesriikidel tagada tööstuse tõhusa digiteerimise toetamiseks maksusoodustused ettevõtjatele ja ettevõtetele, kes rakendavad digitaalseid ja arukaid tootmissüsteeme;

Tehnoloogia valdkonnas Euroopa juhtpositsiooni kindlustamine ja tööstuse digiteerimise turvalisuse tagamine: ühinemised ja omandamised, küberjulgeolek, andmevood, standardimine

24.  tunnistab, et teadus- ja arendustegevuse edendamine on hädavajalik; palub komisjonil toetada nii süsteemisiseseid kui ka väliseid püüdlusi seoses teadus- ja arendustegevusega ning edendada idufirmade, oluliste ettevõtjate, VKEde, ülikoolide jt vahelisi innovatsioonivõrgustikke ning koostööd digitaalses ökosüsteemis; palub komisjonil uurida, kuidas maksimeerida programmi „Horisont 2020“ teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu turul ja nende kasutamist Euroopa ettevõtetes; palub komisjonil suurendada programmi „Horisont 2020“ patente ja intellektuaalomandi õigusi loovate teadusprojektide määra ning sellest aru anda;

25.  rõhutab, kui oluline on kaitsta tundlikku Euroopa tehnoloogiat ja oskusteavet, mis moodustab tulevase tööstusliku tugevuse ja majandusliku vastupanuvõime aluse; tõstab esile võimalikke riske, mis on seotud strateegilise seisundi ja tööstuspoliitikast lähtuva välismaise otseinvesteeringuga, eriti seoses riigiettevõtetega, ühinemiste ja omandamiste kaudu; toonitab seoses välismaise otseinvesteeringuga asjaolu, et mõned välisinvestorid on järjest enam huvitatud tundliku Euroopa tehnoloogia enda valdusse saamisest ühinemiste ja omandamiste kaudu; kiidab heaks komisjoni algatuse uurida välisinvesteeringutega tegeleva Ameerika Ühendriikide komisjoni (CFIUS) kogemusi; rõhutab, et investeeringute võrdne turulepääs tuleks jõustada üleilmsete eeskirjade kehtestamise kaudu;

26.  rõhutab, et muutused, mis on seotud automatiseerimise, robootika, tehisintellekti tööstuses rakendamise ja erineva päritoluga tehniliste osade põhjaliku integreerimisega, tekitavad uusi küsimusi toodete ja tootmisrajatiste eest vastutamise teemal; kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti selgitama iseseisvalt tegutsevate süsteemide ohutuse ja vastutuse norme, sealhulgas testimistingimusi;

27.  tunnistab, et avatus ja ühenduvus võivad avaldada mõju ka haavatavusele seoses küberrünnete, sabotaaži, andmete manipuleerimise ja tööstusspionaažiga, ning rõhutab sellega seoses, kui tähtis on, et Euroopal oleks küberjulgeoleku küsimuses ühine seisukoht; tunnistab vajadust parandada teadlikkust küberjulgeoleku suurendamisest; peab kübervastupidavusvõime tagamist ettevõtjate ning liikmesriikide ja Euroopa tööstus- ja julgeolekupoliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks; usub, et tootjate ülesanne on tagada ohutus- ja küberjulgeoleku standardid, mis on kõikide digitaalsete uuenduste puhul põhilised projekteerimisparameetrid, võttes arvesse olemasolevat tehnika tasemest tulenevat tehnoloogiat ning projekteeritud turvalisuse ja vaikimisi turvalisuse põhimõtteid, kuid teatavate tingimuste ja kriteeriumite alusel saab sellest tootjavastutusest kõrvale kalduda; märgib, et küberjulgeoleku nõuded asjade internetile ja IT turvalisuse standardid, mille aluseks oleks näiteks etalonarhitektuur RAMI 4.0 ja ICS, tugevdaksid Euroopa kübervastupidavusvõimet; usub, et Euroopa standardiorganisatsioonidel on seejuures eriline roll ja neid ei tohiks kõrvale jätta; palub komisjonil uurida erinevaid mudeleid asjade interneti küberjulgeoleku edendamiseks; kutsub siiski riiklikke ametiasutusi üles muutma küberjulgeolekunõuded kohustuslikuks IT-seadmete ja asjade interneti toodetega seotud avalike hangete puhul; on seisukohal, et VKEdele pakutav küberjulgeoleku kontrollimine ja nende digiteeritud tööstustooteid käsitlev nõustamine on suure tähtsusega; usub, et parimate tavade jagamine ELi liikmesriikide vahel võib aidata suurendada selles valdkonnas Euroopa küberjulgeolekut;

28.  arvab, et elutähtsa taristu ja selle digitaalse turvalisuse jaoks peaksid olema ühised kriteeriumid ning et ELi küberjulgeoleku direktiiviga on tehtud esimene samm võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge taseme saavutamiseks liidus; kutsub komisjoni üles veenma liikmesriike seda direktiivi järjepidevalt ja õigeaegselt siseriiklikusse õigusesse üle võtma; rõhutab vajadust tugevdada rolli, mida küberjulgeoleku direktiivis viidatud juhtorganid täidavad usalduse suurendamisel tulevaste tehnoloogiate vastu; märgib, et küberohu järelevalvemehhanisme ja tulevikuseiret tuleks pidada ELi digitaaltööstuse turvalisuse jaoks oluliseks, pannes erilist rõhku VKEde ja tarbijate kaitsmisele;

29.  rõhutab, et eritähelepanu tuleb pöörata tööstuse või tootmisega seotud andmete ja teabe kogumise ja nendele juurdepääsemise küsimustele; rõhutab, et sellega seoses tuleb erilist rõhku panna andmesuveräänsuse, avatud ja standarditud juurdepääsu ja andmete kättesaadavuse põhimõtetele, innovatsiooni ja tootlikkuse edendamisele, uutele teenustele ja ärimudelitele ning turvalisuse auditeeritavusele, tagades samal ajal ausa konkurentsi; rõhutab, et andmete omandiõigust ja andmetele juurdepääsu reguleerimise uusi vorme tuleb käsitleda väga hoolikalt ning neid võib kehtestada vaid pärast põhjalikku konsulteerimist kõigi asjaomaste sidusrühmadega; usub, et nii innovatsiooni kui ka töötajate ja tarbijate eraelu puutumatusega seonduvat tuleb kaitsta kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega; rõhutab lisaks, et teabe avaldamist ja sellele juurdepääsu võimaldamist avalikes huvides ja teaduslikel eesmärkidel tuleks edendada; märgib sellega seoses komisjoni ettepanekut andmepõhise majanduse kohta, mille eesmärk on edendada Euroopa ühist andmeturgu; on seisukohal, et andmekorda käsitlevas käimasolevas arutelus tuleb usaldusväärse identifitseerimise ja andmevahetuse tehniliste lahenduste väljatöötamise edendamiseks rõhutada kahte peamist aspekti: ühelt poolt vaikimisi lepingueeskirju ja teiselt poolt ebaõigluse kontrollimise kasutuselevõtmist ettevõtetevahelistes lepingulistes suhetes;

30.  rõhutab, et Euroopa pilvandmetöötluse algatus koos seadusandliku ettepanekuga andmete vaba liikumise kohta, mille eesmärk on kõrvaldada põhjendamatud piirangud andmete asukohale, võiks innustada Euroopa tööstuse, eelkõige VKEde ja idufirmade digitaliseerimisprotsessi ning hoida ära ELi ühtse turu killustumist; kutsub komisjoni üles jälgima Euroopa pilvandmetöötluse algatuse vastuvõtmist ja ühtset rakendamist, et võimaldada õiglast, kiiret, usaldusväärset ja sujuvat andmete liikumist ja kasutamist; tuletab meelde, et komisjon võttis oma teatises kohustuse esitada seadusandlik ettepanek andmete vaba liikumise kohta ELis, et kõrvaldada või ära hoida põhjendamatud nõuded andmete asukoha osas siseriiklikes õigusaktides või õiguslikus reguleerimises;

31.  on kindlalt veendunud, et eriti transpordisektoris on avatud andmed, suurandmed ja andmete analüüs endiselt väga tähtsad digitaalse ühtse turu eeliste täielikuks ärakasutamiseks ja innovatsiooni edendamiseks; avaldab kahetsust, et andmete liikumise hõlbustamise algatused on seni jäänud killustatuks; rõhutab vajadust suurema õiguskindluse järele, eriti seoses omandiõiguse ja vastutusega, austades seejuures täielikult eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset;

32.  tunnustab tööstuse digiteerimise potentsiaali sektoriandmete kogumise jaoks ning avalik-õiguslike ja avaliku sektori osalusega asutuste ja turuosaliste poolse juhtimise jaoks;

33.  rõhutab arhitektuuri avatuse kui digitaalsete komponentide projekteerimispõhimõtte integreerimise tähtsust;

34.  tunnistab, et tööstuslike digitaalsete komponentide vahetamist ja omavahelist seotust puudutavat tehnilist oskusteavet on oluline kaitsta ning samas tuleks võimaldada ja edendada koostalitlusvõimet ja läbivühenduvust;

35.  rõhutab, et Euroopa juhtpositsioon tööstuse digiteerimisel nõuab liikmesriikide ja komisjoniga kooskõlastatud tugevat standardimise strateegiat, sealhulgas koostalitlusvõimet digitaalvaldkonnas; rõhutab Euroopa standardiorganisatsioonide olulist ja ainulaadset kooslust, mille kaasav ja konsensusel põhinev käsitus kaasab ühiskondlikke sidusrühmi ja eriti VKEsid; palub komisjonil edendada avatud standardite arendamist ning väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle tagada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs standardsetele põhipatentidele ja nende tõhus litsentsimine ning tunnistab, et see on väga tähtis innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ELis; usub, et ringmajandus võib olla tööstuslikes väärtusahelates teabevoogude sidusa standardimise peamine tegur; nõuab rahvusvaheliste foorumite ja konsortsiumidega seoses kogu ELi hõlmavat koordineerimist Euroopa standardiorganisatsioonide (Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi) kaudu; usub, et soovitatav on seada eesmärgiks üleilmsed ja üldised standardid, kuid rõhutab ka valmidust jätkata Euroopa standarditega, kui rahvusvaheline koostöö standardimise foorumidel ei osutu edasiviivaks; leiab, et koostalitlusvõime on vajalik eelkõige asjade interneti valdkonnas tagamaks, et uute tehnoloogiate väljaarendamine parandab võimalusi tarbijatele, keda ei tohiks siduda ainult väheste konkreetsete teenusepakkujatega;

36.  rõhutab, et digiteerimisvaldkonna kaubandustõkked takistavad Euroopa tööstusettevõtjate rahvusvahelist tegevust ja kahjustavad Euroopa konkurentsivõimet; usub, et ELi ja kolmandate riikide vahelised ausa kaubanduse kokkulepped võivad aidata olulisel määral kaasa ühiste rahvusvaheliste eeskirjade koostamisele andmekaitse, andmevoogude ning andmete kasutamise ja standardimise valdkonnas;

Sotsiaalne mõõde: oskused, haridus ja sotsiaalne innovatsioon

37.  usub, et hariduse, maksustamise ja sotsiaalkindlustussüsteemide valdkonnas on vaja teha suuri jõupingutusi, et integreerida muutuste mõju meie Euroopa sotsiaal- ja majandusmudelitesse; rõhutab, et tööstuse digitaalsel ümberkujundamisel on suur ühiskondlik mõju eri valdkondadele alates tööhõivest, töötingimustest ja töötajate õigustest kuni hariduse ja oskuste, e-tervise, keskkonna ja kestliku arenguni; rõhutab vajadust püüelda selle muutuse raames turvalisuse tagamise poole; kutsub komisjoni üles adekvaatselt hindama ja käsitlema tööstuse digiteerimise sotsiaalset mõju ning esitama vajaduse korral meetmeid digilõhe kaotamiseks ja kaasava digitaalühiskonna edendamiseks, andes seejuures uut hoogu Euroopa konkurentsivõimele;

38.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohus on määratlenud mõiste „töötaja“ töösuhte alusel, mida iseloomustavad teatavad kriteeriumid, nt alluvussuhe, tasustamine ja töö iseloom(12); nõuab õiguskindlust seoses sellega, mida tähendab „töösuhe“ digitaalsel tööturul, et tagada töö- ja sotsiaalõigusaktide järgimine; nendib, et faktiliselt on kõik platvormimajanduse töötajad olenemata lepingulisest suhtest kas töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad ja nad tuleks vastavalt liigitada;

39.  rõhutab, et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid; rõhutab, et Euroopal on selles valdkonnas digilõhe; nõuab pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist ja nendega koostöös oskuste garantii rakendamist ning kutsub liikmesriike üles leidma võimalusi selleks, et vastata kodanike vajadustele seoses pideva (ümber)õppe, täienduskoolituse ja elukestva õppega, et tagada sujuv üleminek arukale majandusele; rõhutab, kui oluline on digitaaloskuste edendamise ja tunnustamise tagamine ning uus mitmekülgsete oskuste arendamise suundumus; usub, et tööandjad peaksid kasutama Euroopa Sotsiaalfondi sellise koolituse jaoks ja selleks, et edendada digitaalseid vahendeid oskuste täiendamiseks koostöös tööstussektori ja sotsiaalpartneritega; väljendab heameelt õppematerjalide ja sektoripõhiste õppekavade väljatöötamise üle; palub komisjonil uurida digitaaloskuste puhul võimalusi täiendushariduse programmide sertifitseerimissüsteemi kehtestamiseks;

40.  rõhutab, et digitaaloskused peavad olema integreeritud riiklikesse õppekavadesse; märgib, et selliseid Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti toetatud algatusi nagu Euroopa küberturvalisuse kuu ja Euroopa küberturvalisuse katsumus tuleks selle eesmärgi täitmiseks edasi arendada; rõhutab, kui oluline on eraldi õpetajatele mõeldud digitaaloskuste koolitus, ning et digitaaloskusi tuleb õpetada kõigile lastele; palub liikmesriikidel tagada, et kõikides koolides oleks WiFi-ühendus ja kaasaegsed IT-seadmed; märgib, et kodeerimine mängib samuti olulist rolli; nõuab liikmesriikide vahelist parimate tavade vahetamist, et õppida väljakujunenud tavadest, nagu programm „Fit4Coding“, digitaalakadeemia algatused ja e-õppe programmid või kodeerimist õpetavad koolid, nagu Webforce3; palub komisjonil edendada digitaaloskuste kontrollimist IGCU/Pisa uuringute raames, et tagada ELi liikmesriikide vaheline konkurents ja võimaldada neid võrrelda; palub liikmesriikidel töötada koostöös komisjoniga välja valdkondadevahelised õppeprogrammid, mille eesmärk on integreerida mitut pädevust, nagu IT ja ärijuhtimine või inseneri- ja andmeteadus; rõhutab, et kõik liikmesriigid peaksid koostama kõikehõlmavad riiklikud digitaaloskuste strateegiad koos eesmärkidega, nii nagu komisjon on neid selleks üles kutsunud; rõhutab, et sotsiaalpartneritel ja muudel sidusrühmadel võib selliste strateegiate koostamisel ja rakendamisel olla keskne roll; märgib, et seni on vaid pooled ELi liikmesriigid loonud digitaalvaldkonna töökohtade edendamise koalitsioone; rõhutab, et eraldi eelarverida, mille raames toetatakse digitaaloskuste ja töökohtade koalitsiooniga seotud tegevusi, edendaks teabe levitamist ja edasist tegevust;

41.  rõhutab kutseõppe ja käsitöökodade sektori digiteerimisse investeerimise olulisust; rõhutab, et digitaaloskused tuleb samuti kombineerida insenerioskustega ja hariduse edendamisega loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ning selliste pehmete oskuste edendamisega nagu suhtlus, rühma koordineerimine ja valdkondadeülene mõtlemine;

42.  nõuab soomõõtme lisamist kõigisse digitaalvaldkonna algatustesse, mis tagaks, et käimasolev digitaalne ümberkujundamine muutuks ka soolise võrdõiguslikkuse liikumapanevaks jõuks; rõhutab vajadust käsitleda tõsist soolist ebavõrdsust IKT sektoris, kuna see on Euroopa pikaajalise majanduskasvu ja heaolu jaoks väga oluline;

43.  märgib, et digiteerimine võimaldab parandada sotsiaalteenuste ja muude avalike teenuste kättesaadavust ning kaasata tööturule puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesi; rõhutab sellega seoses kaugtöö olulisust;

44.  juhib tähelepanu asjaolule, et nagu tõendab algatus Europeana, annab Euroopa teoste digitaliseerimine hea võimaluse nende kättesaadavuse, levitamise ja propageerimise parandamiseks, ning märgib, et digitaalne innovatsioon võib anda tõuke kultuuriväärtuste esitlemise ja nende kättesaadavuse põhjalikuks muutmiseks; rõhutab, et eelkõige on oluline edendada 3D-tehnoloogia kasutamist andmete kogumiseks ning hävitatud kultuuriväärtuste ja -pärandi taastamiseks; rõhutab vajadust tagada Euroopa kultuuripärandi digiteerimiseks, säilitamiseks ja veebis kättesaadavuse tagamiseks vajalik rahastamine;

45.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et puudega inimesed ei pääse ajaloo- ja kultuurimälestistele tihtipeale kergesti ligi, ning juhib tähelepanu võimalustele, mida pakub tugev digitaalne kultuuriplatvorm, mis suurendaks kaasatust ning muudaks kultuurikogemused, -mälestised ja -esemed terves Euroopas juurdepääsetavamaks geograafilisest asukohast hoolimata;

46.  ergutab tugitehnoloogiaid käsitlevat uurimis- ja arendustegevust, et töötada välja tooted, mida saaksid kasutada puuetega inimesed ja millest võiksid saada uued tööstuslikud tooted puudega inimeste kaasamiseks;

47.  pooldab korrapärase parimate tavade vahetamise kehtestamist, eduaruande esitamist kaks korda aastas ja soovituste koostamist tööstuse digiteerimise kohta;

o
o   o

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009.
(2) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 131.
(3) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 57.
(4) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 41.
(5) ELT C 482, 23.12.2016, lk 89.
(6) ELT C 468, 15.12.2016, lk 19.
(7) ELT C 93, 9.3.2016, lk 120.
(8) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 22.
(9) Vastuvõetud tekstid: P8_TA(2016)0486.
(10) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 45.
(11) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 24.
(12) Vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-596/12, punkt 17, ja Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-232/09, punkt 39.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika