Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta(1) ja selle eesmärke,

–  võttes arvesse eelseisvat ÜRO kõrgetasemelist konverentsi kestliku arengu eesmärgi nr 14 rakendamise toetuseks (ÜRO ookeanikonverents), mis toimub ÜRO peakorteris 5.–9. juunil 2017,

–  võttes arvesse neljandat kõrgetasemelist konverentsi „Meie ookean“, mille korraldab Euroopa Liit 5.–6. oktoobril 2017. aastal Maltal,

–  võttes arvesse 30. märtsil 2017. aastal Maltal toimunud Vahemere kalanduse teemalist ministrite konverentsi,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ (JOIN(2016)0049),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud suuliselt vastatavat küsimust, mille teema on ÜRO kõrgetasemeline konverents kestliku arengu eesmärgi nr 14 rakendamise toetuseks (ÜRO ookeanikonverents) (O‑000031/2017 – B8‑0311/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et meredel ja ookeanidel on keskne koht meie elus, heaolus ja tulevikus; arvestades, et ookeanide tervise kiire halvenemine (ookeanide soojenemine ja hapestumine, korallide pleekimine, suurenev surve kalavarudele ja mereprügi kasvav hulk) on hoiatuseks, et käes on aeg tegutseda, võttes ookeanide kaitseks vajaliku juhtrolli;

B.  arvestades, et volinik Vella nõudis merede ja ookeanide kaitseks rohkem ELi meetmeid ja kaasamist;

C.  arvestades, et ohud, mida ökosüsteemidele ja püügipiirkondadele avaldavad meremajanduse kasvuga seotud tegevused, näiteks meremaardlate kaevandamine, naftauuringud ning tõusu ja mõõna energia ja lainete energia kasutamine, ning neist tegevustest tulenevad riskid on piiriülesed ja mõjutavad traditsioonilisi kalastuspiirkondi;

D.  arvestades, et väikesemahulise ja käsitööndusliku kalapüügiga tegelevate kalurite juurdepääs turule ja ressurssidele on ÜRO 2030. aasta tegevuskava üks prioriteet; arvestades, et kalurid peaksid saama osaleda kõigis kalanduspoliitika otsustusetappides;

E.  arvestades, et käsitööndusliku kalapüügiga tegelevad kalurid moodustavad üle 90 % kalanduses töötajatest, kellest umbes pool on naised, ning nende osaks on ligikaudu 50 % ülemaailmsest püügikogusest; arvestades, et nagu on kirjas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vabatahtlikes suunistes säästva väikesemahulise kalapüügi säilitamiseks seoses toiduga kindlustatuse ja vaesuse kaotamisega, on käsitöönduslik kalapüük loomse valgu väärtuslik allikas miljarditele inimestele üle kogu maailma ja toetab sageli rannikukogukondade kohalikku majandust;

1.  tervitab algatust kutsuda kokku ÜRO kõrgetasemeline konverents, millel keskendutakse vajadusele tegutseda kogu maailmas, et vähendada inimtegevuse negatiivset mõju ookeanidele;

2.  märgib, et hoolimata 2002. aastal Johannesburgis toimunud ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisel võetud globaalsest kohustusest piirata ülepüüki 2015. aastaks, kannatab 31,4 % maailma kalavarudest endiselt ülepüügi all; tuletab meelde, et ülepüük ohustab tõsiselt mitte ainult terveid mereökosüsteeme, vaid ka toiduga kindlustatust ning rannikukogukondade majanduslikku ja sotsiaalset kestlikkust kogu maailmas;

3.  on mures, et süsinikdioksiidi taseme tõusust põhjustatud ookeanide hapestumine avaldab tõsist negatiivset mõju paljudele mereorganismidele; rõhutab vajadust töötada välja tõhusad kohandumismeetmed ja sektoriülesed leevendusmeetmed, et suurendada vastupanuvõimet ookeanide hapestumisele ja kliimamuutuste poolt ookeanidele ning rannikualade ökosüsteemidele avaldatavale kahjulikule mõjule;

4.  rõhutab, et on vaja aluslepingutes sätestatud ökosüsteemipõhist ja ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika rakendamist ülemaailmses kalavarude majandamises eesmärgiga taastada ja säilitada püütavate kalade populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajaliku taseme;

5.  nõuab, et kõigi kalandustoetuste alaste otsuste tegemisel võetaks arvesse käsitööndusliku ja väikesemahulise kalapüügiga tegelevate ettevõtete eripära, kohalikku laadi ning keskset rolli toiduga varustamise sõltumatuse tagamisel ja rannikukogukondade majanduslikus ja sotsiaalses ellujäämises;

6.  ergutab riike täitma oma kohustusi lipu-, rannikuäärse, sadama- ja turustusriigina eelkõige järgmisel viisil:

7.  rõhutab, kui oluline on kaitsta vähemalt 10 % ranniku- ja merealadest vastavalt ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 14 punktile 5;

8.  rõhutab, kui oluline on ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 14 punkt 7, kuna see suurendab väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide majanduslikku kasu, mida saadakse mereressursside säästvast kasutamisest, muu hulgas kalavarude, akvakultuuri ja turismi säästvast majandamisest;

9.  nõuab kalavarude säästlikumat majandamist, muu hulgas teaduspõhiste majandamismeetmete rakendamise abil;

10.  nõuab kõikide riikide tihedamat piirkondlikku koostööd kalavarude majandamise alal, et säästvalt ja õiglaselt kasutada rändliike, eelkõige selles osas, mis puudutab kalavarude teaduslikku hindamist, püügitegevuse seiret, järelevalvet ja kontrolli, nagu on ette nähtud ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkuleppes ja otsustatud kolmel läbivaatamiskonverentsil (2006, 2010 ja 2016); on seisukohal, et kõiki kaubanduslikul eesmärgil püütavaid liike peaksid haldama piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, millele tuleks anda suuremad volitused majandamisotsuste ja sanktsioonide tõhusaks rakendamiseks;

11.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles jätkuvalt edendama ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eesmärke;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile palvega edastada see kõikidele osalistele, kes ei ole ELi liikmed.

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.