Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/0231(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0208/2017

Esitatud tekstid :

A8-0208/2017

Arutelud :

PV 13/06/2017 - 3
CRE 13/06/2017 - 3
PV 16/04/2018 - 20
CRE 16/04/2018 - 20

Hääletused :

PV 14/06/2017 - 8.1
CRE 14/06/2017 - 8.1
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2018 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0256
P8_TA(2018)0097

Vastuvõetud tekstid
PDF 634kWORD 73k
Kolmapäev, 14. juuni 2017 - Strasbourg
Liikmesriikide võetud siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, et täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused ***I
P8_TA(2017)0256A8-0208/2017

Euroopa Parlamendi 14. juunil 2017. aastal vastu võetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta (COM(2016)0482 – C8-0331/2016 – 2016/0231(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
 Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta
 milles käsitletakse kliimameetmeid Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustuste täitmiseks ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta („kliimameetmete määrus, millega rakendatakse Pariisi kokkulepe“)
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Volitus 1 a (uus)
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Volitus 1 b (uus)
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Komisjon esitas 10. juunil 2016 ettepaneku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiseks ELi poolt. Käesolev seadusandlik ettepanek on üks osa ELis Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustuste täitmisest. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.
 (3)  Nõukogu ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 5. oktoobril 2016, olles saanud Euroopa Parlamendilt nõusoleku 4. oktoobril 2016. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016 ning artikli 2 kohaselt on see suunatud „kliimamuutuste ohu suhtes võetavate ülemaailmsete meetmete tugevdamisele jätkusuutliku arengu ja vaesuse likvideerimise püüdluste kontekstis, muu hulgas a) hoides ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning püüdes piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, tunnistades, et see vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud riske ja mõjusid; b) suurendades võimet kohaneda kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga ja parandades vastupanuvõimet kliima muutumisele ning edendades vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut viisil, mis ei ohusta toidutootmist; c) viies rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele.“
Pariisi kokkuleppes nõutakse samuti, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid, et säilitada ja vajaduse korral edendada kasvuhoonegaaside sidujaid ja reservuaare, sealhulgas metsi.
Käesolev seadusandlik ettepanek on üks osa ELis Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustuste täitmisest. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Pariisi kokkuleppega asendatakse lähenemisviis, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis kehtib kuni 2020. aasta lõpuni.
 (4)  Pariisi kokkuleppega asendatakse lähenemisviis, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis kehtib kuni 2020. aasta lõpuni. Seetõttu lõpetatakse ka Kyoto protokolliga seotud roheliste investeeringute skeemid, millega antakse rahalist toetust heite vähendamise projektidele madalama sissetulekuga liikmesriikides.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Keskkonnanõukogu toetas 21. oktoobril 2009. aastal toimunud istungil liidu eesmärki – rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) teatel kõigi arenenud riikide poolse vajaliku vähendamise raames – vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Puhtale energeetikale üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist ja -stiimuleid kõigis poliitikavaldkondades. Liidu tähtsaim ülesanne on luua elujõuline energialiit, et tagada kodanikele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Selle saavutamiseks on vaja jätkata laiahaardeliste kliimameetmete võtmist ka HKSi mittekuuluvates sektorites ning edendada kõiki teisi energialiidu aspekte, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“16.
 (5)  Puhtale energeetikale ja biomajandusele üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist kõigis poliitikavaldkondades ja luua ärimudelite muutmiseks stiimulid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kellel on vähem kapitali, ja väiksematele põllumajandusettevõtetele. Liidu tähtsaim ülesanne on luua elujõuline energialiit, mille prioriteet on energiatõhusus ja eesmärk tagada kodanikele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia ning rakendada fossiilressursside asemel biotoorainel põhinevatele ressurssidele üleminekul ranget kestlikkuse ja heite vähendamise poliitikat. Selle saavutamiseks on vaja jätkata laiahaardeliste kliimameetmete võtmist käesoleva määrusega ning edendada kõiki teisi energialiidu aspekte, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“16.
__________________
 __________________
16 COM(2015)0080
 16 COM(2015)0080
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ19 kindlaks määratud iga-aastaste riiklike kohustuslike piirnormide suhtes kehtestatud lähenemisviisi kohaldamist tuleks jätkata aastatel 2021–2030, võttes 2020. aastal kava lähtepunktiks kasvuhoonegaaside heite keskmise väärtuse igas liikmesriigis aastatel 2016–2018 ja kava lõpp-punktiks liikmesriigis 2030. aastaks kehtestatud piirnormi. 2021. aastal saavad oma heitkoguseid kohandada need liikmesriigid, kelle heite piirnorm on vastavalt otsusele 406/2009/EÜ positiivne ja mille puhul otsustega 2013/162/EL ja 2013/634/EL on ette nähtud heite suurenemine aastatel 2017–2020, et võtta arvesse heite suurenemist nendel aastatel. Euroopa Ülemkogu järeldas, et HKSi mittekuuluvates sektorites tuleks oluliselt parandada praeguste paindlikkusmeetmete kättesaadavust ja kasutamist, et tagada liidu ühiste jõupingutuste kulutasuvus ning ühe elaniku kohta arvestatud heitkoguste ühtlustumine 2030. aastaks.
 (9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ19 kindlaks määratud iga-aastaste riiklike kohustuslike piirnormide suhtes kehtestatud lähenemisviisi kohaldamist tuleks jätkata aastatel 2021–2030, võttes 2018. aastal kava lähtepunktiks kas kasvuhoonegaaside heite keskmise väärtuse igas liikmesriigis aastatel 2016–2018 või 2020. aastaks eraldatud heitkoguste väärtuse – sõltuvalt sellest, kumb väärtus on madalam – ja kava lõpp-punktiks liikmesriigis 2030. aastaks kehtestatud piirnormi. Selleks et premeerida varajast tegutsemist ja toetada liikmesriike, kellel on väiksem investeerimissuutlikkus, võivad need liikmesriigid, kelle SKP inimese kohta jääb alla ELi keskmise, ja kellel on ajavahemikus 2013–2020 vähem heiteid kui nendeks aastateks vastavalt otsusele 406/2009/EÜ eraldatud heitkogused, taotleda teatavatel tingimustel reservist täiendavaid heitkoguseid. 2021. aastal saavad oma heitkoguseid veel kohandada need liikmesriigid, kelle heite piirnorm on vastavalt otsusele 406/2009/EÜ positiivne ja mille puhul otsustega 2013/162/EL ja 2013/634/EL on ette nähtud heite suurenemine aastatel 2017–2020, et võtta arvesse heite suurenemist nendel aastatel. Euroopa Ülemkogu järeldas, et HKSi mittekuuluvates sektorites tuleks oluliselt parandada praeguste paindlikkusmeetmete kättesaadavust ja kasutamist, et tagada liidu ühiste jõupingutuste kulutasuvus ning ühe elaniku kohta arvestatud heitkoguste ühtlustumine 2030. aastaks.
_________________
 _________________
19 Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).
 19 Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Selleks et aidata liidul liikuda vähese CO2-heitega majanduse suunas, nähakse käesoleva määrusega ette pikaajaline heitkoguste vähendamise trajektoor, et vähendada alates 2031. aastast käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Samuti aitab määrus kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärgile saavutada tasakaal kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste ja sidujates kasvuhoonegaaside sidumise vahel käesoleva sajandi teisel poolel.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Selleks et säilitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/18141a loodud turustabiilsusreservi täielik tõhusus, ei tuleks käesolevas määruses sätestatud paindlikkusmeetmete kasutamise tõttu pärast ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute vähendamist kehtetuks tunnistatud heitkoguseid võtta arvesse heitkogustena, mis on tühistatud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ, kui otsuse (EL) 2015/1814 kohaselt tehakse kindlaks ringluses olevate heitkoguste koguarvu asjaomasel aastal vastavalt kõnealusele otsusele.
____________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, milles käsitletakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Liidu võetavad eri meetmed aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust täita kliimaalaseid kohustusi ning on ülimalt olulised, et saavutada vajalik heite vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektoris. Need meetmed hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, hoonete energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid, energiatõhusust ja ringmajandust ning liidu vahendeid kliimainvesteeringute rahastamiseks.
 (11)  Liidu võetavad eri meetmed aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust täita kliimaalaseid kohustusi ning on ülimalt olulised, et saavutada vajalik heite vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektorites. Need meetmed hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, hoonete energiatõhususe parandamist, taastuvate energiaallikate mitmekesistamist, energiatõhususe suurendamist ja ringmajanduse edendamist ning liidu vahendeid kliimainvesteeringute rahastamiseks.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Selleks et saavutada heite vähendamine ja tegemaks jõupingutusi põllumajandussektori osa maksimeerimiseks, on oluline, et liikmesriigid edendaksid kõige suurema potentsiaaliga uuenduslikke leevendavaid meetmeid, nagu põllumaa muutmine püsirohumaaks; hekkide, puhverribade ja puude majandamine põllumajandusmaal; uued agrometsanduse ja metsaalade rajamise kavad; puude mahavõtmise ja metsade hävitamise ärahoidmine; vähene maaharimine või selle puudumine ning katte- ja vahekultuuride ja põllumajanduskultuuride jääkide kasutamine maal; süsinikuaudit ning pinnase ja toitainete majandamise kavad; lämmastikukasutuse tõhususe parandamine ja nitrifikatsiooni inhibeerimine; märg- ja turbaalade taastamine ja kaitse ning vähem heidet tekitavate eluskarja aretamise, toitmise ja kasvatamise meetodite tõhustamine.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 b (uus)
(11b)  Käesolev määrus, sealhulgas kasutada olevad paindlikkusmeetmed, soodustab heite vähendamist kooskõlas muude liidu kliima- ja energiaalaste õigusaktidega käesoleva määrusega hõlmatud sektorites, sealhulgas energiatõhususe valdkonnas. Kuna üle 75 % kasvuhoonegaaside heitest on seotud energeetika valdkonnaga, on energia tõhusamal kasutusel ja energiasäästul oluline roll nimetatud heite vähendamisel. Kaugeleulatuvate eesmärkidega energiatõhususe poliitika ei ole seepärast oluline mitte ainult fossiilkütuste suurema impordisäästu seisukohalt, tagades energiajulgeoleku ja tarbijatele väiksemad arved, vaid ka energiasäästu tehnoloogiate suuremas ulatuses kasutuselevõtmise seisukohalt hoonetes ning tööstuses ja transpordis, suurendades majanduslikku konkurentsivõimet, kohalike töökohtade loomist ning parandades tervishoiutingimusi ja aidates üle saada kütteostuvõimetusest. Tasudes end aja jooksul ära, on käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades võetavad meetmed kulutõhus viis aidata liikmesriikidel saavutada käesolevas määruses sätestatud eesmärgid. Seega peavad liikmesriigid käesolevat määrust riigi poliitikas rakendades pöörama erilist tähelepanu eri sektorite asjaomastele energiatõhususe suurendamise võimalustele ja investeerimispotentsiaalile.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 c (uus)
(11c)   Transpordisektor ei ole ainult üks peamisi kasvuhoonegaaside tekitajaid, vaid see on olnud alates 1990. aastast ka energiatarbimise seisukohalt kõige kiiremini kasvav sektor. Seetõttu on oluline, et komisjon ja liikmesriigid teeksid rohkem jõupingutusi energiatõhususe parandamiseks, säästvatele transpordiliikidele ülemineku soodustamiseks ja sektori suure süsinikusõltuvuse vähendamiseks. Energiaallikate jaotuse dekarboniseerimine, milleks edendatakse vähese heitega energia kasutamist transpordis, näiteks säästvaid biokütuseid ja elektrisõidukeid, aitab kaasa CO2-heite vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Seda saaks hõlbustada, tagades sektorile selge ja pikaajalise raamistiku, mis annab kindluse ja millest lähtuvalt saab teha investeeringuid.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 d (uus)
(11d)   Energiapoliitika ja valdkondlike poliitikameetmete mõju liidu ja liikmesriikide kliimaalastele kohustustele tuleks hinnata ühiste, arvuliselt väljendatud meetodite abil, et nende mõju oleks läbipaistev ja kontrollitav.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Määruses [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku], on kehtestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärit heite ja selle sidumise arvestamise eeskirjad. Kuna käesoleva määruse keskkonnatoimet kasvuhoonegaasi heite vähendamise saavutatud taseme osas mõjutab asjaolu, et arvesse võetakse kogust, mis on vähemalt võrdne kõikide netosidumiste ning raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenevate kõikide netoheitkoguste summaga, nagu on kindlaks määratud määruses [ ], tuleks liikmesriikidel oma kohustuste täitmiseks lubada vajaduse korral kasutada täiendavat paindlikkusmeedet, mis hõlmab kuni 280 miljonit CO2-ekvivalenttonni kõnealuseid sidumisi, mis jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisas esitatud andmetele. Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleks komisjonile seoses artikliga 7 anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooriaga osakaalu kõnealuses artiklis sätestatud paindlikkusmeetmes. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon olemasolevate andmete alusel hindama majandatava metsamaa arvestuse usaldusväärsust, eelkõige kavandatavate ja tegelike raiemäärade kooskõla. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus vabatahtlikult kustutada aastaks eraldatud heitkoguste ühikuid, et neid koguseid saaks arvesse võtta selle hindamisel, kuidas asjaomane liikmesriik on määruse [ ] nõudeid täitnud.
 (12)  Määruses [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku], on kehtestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärit heite ja selle sidumise arvestamise eeskirjad. Kuna käesoleva määruse keskkonnatoimet kasvuhoonegaasi heite vähendamise saavutatud taseme osas mõjutab asjaolu, et arvesse võetakse kogust, mis on vähemalt võrdne kõikide netosidumiste ning raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast, majandatavast rohumaast ja vajaduse korral majandatavast märgalast tulenevate kõikide netoheitkoguste summaga, nagu on kindlaks määratud määruses [ ], tuleks liikmesriikidel oma kohustuste täitmiseks lubada vajaduse korral kasutada täiendavat paindlikkusmeedet, mis hõlmab kuni 280 miljonit CO2-ekvivalenttonni kõnealuseid sidumisi, mis jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisas esitatud andmetele. Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleks komisjonile seoses artikliga 7 anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooriaga tasakaalustatud osakaalu kõnealuses artiklis sätestatud 280 miljonilises paindlikkusmeetmes. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon olemasolevate andmete alusel hindama majandatava metsamaa arvestuse usaldusväärsust, eelkõige kavandatavate ja tegelike raiemäärade kooskõla. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus vabatahtlikult kustutada aastaks eraldatud heitkoguste ühikuid, et neid koguseid saaks arvesse võtta selle hindamisel, kuidas asjaomane liikmesriik on määruse [ ] nõudeid täitnud.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Selleks et saavutada ühtsel viisil paljud liidu eesmärgid, mis on seotud põllumajandussektori, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega, õhukvaliteedi, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja ökosüsteemiteenustega ning maapiirkondade majanduse toetamisega, on vaja muutusi investeeringutes ja stiimulites, mida toetatakse liidu meetmetega, näiteks ÜPPga. On ülimalt oluline, et käesolevas määruses võetaks arvesse eesmärki aidata kaasa liidu metsastrateegia eesmärkidele, et soodustada liidu biomajanduse konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku puiduga varustamist, liikmesriikide riiklikku metsapoliitikat, liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ja liidu ringmajanduse strateegiat.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutasuv aruandlus ning et kontrollida kasvuhoonegaaside heite ja liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkoguste järgimisega seotud edusammude hindamiseks vajalikku muud teavet, lisatakse käesolevas määruses aastaaruannete ja hindamise kohta kehtestatud nõuded määruse (EL) nr 525/2013 asjakohastele artiklitele, mistõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta. Kõnealuse määruse muutmine aitab tagada, et liikmesriikides heite vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse igal aastal ja et võetakse arvesse edasiminekut liidu poliitikameetmete rakendamisel ning liikmesriikides võetud meetmeid ja neilt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud heite vähendamisel ning liikmesriikide kavandatud edusammud kohustuste täitmisel. Mahaarvamist võiks siiski kohaldada vaid iga viie aasta tagant, nii et saaks arvesse võtta raadatud maa, metsastatud maa, majandatava põllumaa ja majandatava rohumaa võimalikku panust vastavalt määrusele [ ]. See ei mõjuta komisjoni ülesannet tagada, et liikmesriigid täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ega komisjoni volitusi algatada asjakohane rikkumismenetlus.
 (13)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutasuv aruandlus ning et kontrollida kasvuhoonegaaside heite ja liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkoguste järgimisega seotud edusammude hindamiseks vajalikku muud teavet, lisatakse käesolevas määruses aastaaruannete ja hindamise kohta kehtestatud nõuded määruse (EL) nr 525/2013 asjakohastele artiklitele, mistõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta. Kõnealuse määruse muutmine aitab tagada, et liikmesriikides heite vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse igal aastal ja et võetakse arvesse edasiminekut liidu poliitikameetmete rakendamisel ning liikmesriikides võetud meetmeid ja neilt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud heite vähendamisel ning liikmesriikide kavandatud edusammud kohustuste täitmisel. Täieliku vastavuse kontroll tuleks teostada iga kahe aasta järel. Raadatud maa, metsastatud maa, majandatava põllumaa ja majandatava rohumaa võimalikku panust tuleks arvesse võtta vastavalt määrusele [ ] kõnealuses määruses sätestatud ajavahemike järel. See ei mõjuta komisjoni ülesannet tagada, et liikmesriigid täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ega komisjoni volitusi algatada asjakohane rikkumismenetlus.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Kuna käesoleva määrusega hõlmatud sektorid tekitavad üle poole liidu kasvuhoonegaaside heitest, on heite vähendamise meetmed nendes sektorites ülimalt olulised selleks, et täita liidu kohustused vastavalt Pariisi kokkuleppele. Seepärast peaksid käesoleva määruse kohased seire-, aruandlus- ja järelkontrollimenetlused olema täiesti läbipaistvad. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema teabe käesoleva määruse nõuete järgimise kohta avalikult kättesaadavaks ning tagama sidusrühmade ja üldsuse nõuetekohase kaasamise määruse läbivaatamisprotsessi. Komisjon peaks kindlasti looma tõhusa ja läbipaistva süsteemi, et jälgida kasutusele võetavate paindlikkusmeetmete tulemusi.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Selleks et parandada kogu vähendamise üldist kulutasuvust, peaks liikmesriikidel olema võimalik kanda osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle teistele liikmesriikidele. Tuleks tagada sellise ülekandmise läbipaistvus ja näha ette, et üle võib kanda vastastikku sobival viisil, kaasa arvatud enampakkumine, agendilepingu alusel tegutsevate turuvahendajate kasutamine või kahepoolsed kokkulepped.
 (14)  Selleks et parandada kogu vähendamise üldist kulutasuvust, peaks liikmesriikidel olema võimalik osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle kanda või maha arvata. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik kanda osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle teistele liikmesriikidele. Tuleks tagada sellise ülekandmise läbipaistvus ja näha ette, et üle võib kanda vastastikku sobival viisil, kaasa arvatud enampakkumine, agendilepingu alusel tegutsevate turuvahendajate kasutamine või kahepoolsed kokkulepped.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on toetada säästvat arengut ning aidata Euroopa keskkonnaseisundit oluliselt ja mõõdetavalt parandada, pakkudes poliitiliste otsuste tegijatele, riigiasutustele ja üldsusele õigel ajal otstarbe- ja asjakohast ning usaldusväärset teavet. Euroopa Keskkonnaamet peaks komisjoni vastavalt iga-aastasele tööprogrammile nõuetekohaselt abistama.
 (15)  Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on toetada säästvat arengut ning aidata Euroopa keskkonnaseisundit oluliselt ja mõõdetavalt parandada, pakkudes poliitiliste otsuste tegijatele, riigiasutustele ja üldsusele õigel ajal otstarbe- ja asjakohast ning usaldusväärset teavet. Euroopa Keskkonnaamet peaks komisjoni vastavalt iga-aastasele tööprogrammile nõuetekohaselt abistama ning aitama vahetult ja tõhusalt kaasa kliimamuutustega toimetulemisele.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused artikli 4 rakendamisel , mille kohaselt kehtestatakse liikmesriikide aastased heite piirnormid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201121.
 (17)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks ning liikmesriikidele aastaks eraldatavate heitkoguste kindlaksmääramiseks.
_________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)   Lisaks jõupingutustele, mida liit teeb oma heitkoguste vähendamiseks, on oluline, et kooskõlas eesmärgiga suurendada oma positiivset mõju ülemaailmsele nn CO2-käejäljele kavandaks liit koos kolmandate riikidega kliimalahendusi, viies ellu ühiseid projekte 2030. aasta kliimapoliitika kontekstis, võttes arvesse, et Pariisi kokkuleppega püütakse saavutada uut rahvusvahelist koostöömehhanismi võitluseks kliimamuutuste vastu.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi.
 (20)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi.
Pariisi kokkuleppe järgimiseks on vaja, et liit teeks järjest tõsisemaid jõupingutusi ning esitaks iga viie aasta tagant panuse, mis kajastab tema kõrgeimat võimalikku eesmärki.
Läbivaatamise käigus tuleks seetõttu võtta arvesse liidu eesmärki vähendada kõigis majandusharudes 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega ja Pariisi kokkuleppe eesmärki saavutada tasakaal kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste ja sidujates kasvuhoonegaaside sidumise vahel käesoleva sajandi teisel poolel. See peaks põhinema parimatel olemasolevatel teaduslikel andmetel ning toetuma Euroopa Keskkonnaameti ettevalmistavale aruandele.
2031. aastast algaval ajavahemikul toimuva liikmesriikide heite vähendamise läbivaatamisel tuleks võtta arvesse õigluse ja kulutõhususe põhimõtteid.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1
Käesolevas määruses on sätestatud liikmesriikide miinimumeesmärgid, mida nad peavad järgima, et täita liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise eeskirjad ja eeskirjad, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel.
 Käesolevas määruses on sätestatud liikmesriikide miinimumeesmärgid, mida nad peavad järgima, et täita liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise eeskirjad ja eeskirjad, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel. Sellega nõutakse, et liikmesriigid vähendaksid artiklis 2 osutatud kasvuhoonegaaside heidet, et täita liidu eesmärki vähendada 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes kasvuhoonegaase vähemalt 30 % õiglasel ja kulutõhusal viisil.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)
Käesoleva määruse üldine eesmärk on aidata liidul liikuda vähese CO2-heitega majanduse suunas, kehtestades prognoositava pikaajalise arengutee, et saavutada eesmärk vähendada 2050. aastaks liidu kasvuhoonegaaside heidet 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 3
3.  Käesoleva määruse mõistes käsitatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) allikakategooria „1.A.3.A. Tsiviillennundus“ CO2-heite väärtust nulliga võrdsena.
 3.  Käesoleva määruse mõistes käsitatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) allikakategoorias „1.A.3.A. Tsiviillennundus“ tekkiva ja direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud CO2-heite väärtust nulliga võrdsena.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)
3a.   Käesolevat määrust kohaldatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) allikakategooria „1.A.3.D. Meretransport“ CO2-heite suhtes, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 2003/87/EÜ.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4
Artikkel 4
 Artikkel 4
Iga-aastased heitetasemed ajavahemikuks 2021–2030
 Iga-aastased heitetasemed ajavahemikuks 2021–2030
1.  Iga liikmesriik vähendab kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aasta heitetasemega (mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3) vähemalt sel määral, nagu kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
 1.  Iga liikmesriik vähendab kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aasta heitetasemega (mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3) vähemalt sel määral, nagu kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
2.  Iga liikmesriik tagab, võttes arvesse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ja artikli 10 lõike 2 kohast kohandamist ning kõiki otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 kohaldamisest tulenevaid mahaarvamisi, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2021–2029 kuuluval aastal lineaarses kavas kindlaksmääratud taset, võttes aluseks 2020. aastaks ettenähtud heitetaseme, mis arvutatakse kasvuhoonegaaside heite 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmise väärtuse põhjal, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, ning lõpetades 2030. aastaks kehtestatud piirnormiga, mis kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
 2.  Iga liikmesriik tagab, võttes arvesse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ja artikli 10 lõike 2 kohast kohandamist ning kõiki otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 kohaldamisest tulenevaid mahaarvamisi, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2021–2029 kuuluval aastal taset, mis on kindlaks määratud lineaarses kavas, mis algab 2018. aastal kas kasvuhoonegaaside heite 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmisest väärtusest, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, või kui see on madalam, siis 2020. aastaks eraldatud heitkogusest, mis määratakse kindlaks vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 10, ning lõppeb 2030. aastal piirnormiga, mis on kõnealuse liikmesriigi jaoks kehtestatud käesoleva määruse I lisas.
3.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks aastateks 2021–2030 eraldatud heitkogused CO2-ekvivalenttonnides, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2. Kõnealuse rakendusakti kohaldamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2005. aasta ja 2016.–2018. aasta kohta vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7.
 3.  Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks aastateks 2021–2030 eraldatud heitkogused CO2-ekvivalenttonnides, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide kohaldamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2005. aasta ja 2016.–2018. aasta kohta vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7.
4.  Rakendusaktis määratakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 alusel teatatud andmete põhjal kindlaks kogused, mida võib arvesse võtta seoses artikli 9 nõuete täitmisega liikmesriikides aastatel 2021–2030. Kui kõikide liikmesriikide heitkoguste summa kokku on suurem kui 100 miljonit, vähendatakse iga liikmesriigi heitkoguseid proportsionaalselt nii, et 100 miljoni piiri ei ületata.
 4.  Delegeeritud õigusaktis määratakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 alusel teatatud andmete põhjal kindlaks kogused, mida võib arvesse võtta seoses artikli 9 nõuete täitmisega liikmesriikides aastatel 2021–2030. Kui kõikide liikmesriikide heitkoguste summa kokku on suurem kui 100 miljonit, vähendatakse iga liikmesriigi heitkoguseid proportsionaalselt nii, et 100 miljoni piiri ei ületata.
5.  Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 a (uus)
Artikkel 4a
Alates 2031. aastast rakendatav pikaajaline heite vähendamise kava
Igal ajavahemikku 2031–2050 jääval aastal jätkavad kõik liikmesriigid käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heite vähendamist, v.a juhul, kui esimesel või mõnel järgneval läbivaatamisel, millele on osutatud artikli 14 lõikes 2, otsustatakse teisiti. Iga liikmesriik tagab, et tema kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2031–2050 jääval aastal taset, mis on kindlaks määratud lineaarses kavas, mis algab vastavale riigile 2030. aastaks eraldatud heitkogusest ja lõpeb 2050. aastal tasemega, mis on 80 % madalam kui sama liikmesriigi 2005. aasta tase.
Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse CO2-ekvivalenttonnides aastateks 2031–2050 eraldatud aastased heitkogused.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5
Artikkel 5
 Artikkel 5
Paindlikkusmeetmed iga-aastase piirnormi täitmiseks
 Paindlikkusmeetmed iga-aastase piirnormi täitmiseks
1.  Liikmesriigid võivad kasutada käesoleva artikli lõigetes 2–6 ning artiklites 6 ja 7 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid.
 1.  Liikmesriigid võivad kasutada käesoleva artikli lõigetes 2–6 ning artiklites 6 ja 7 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid.
2.  Aastatel 2021–2029 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 5 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest.
 2.  Aastatel 2021–2025 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 10 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest. Aastatel 2026–2029 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 5 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest.
3.  Liikmesriik, kus kasvuhoonegaaside heide on talle teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest väiksem, võib käesolevas artiklis ja artiklis 6 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid silmas pidades asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägi üle kanda järgmistesse aastatesse kuni aastani 2030.
 3.  Liikmesriik, kus kasvuhoonegaaside heide on talle teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest väiksem, võib kuni 2025. aastani kanda talle aastatel 2021–2025 asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägist sellise osa, mis moodustab talle aastaks eraldatud heitkogustest maksimaalselt 10 %, käesolevas artiklis ja artiklis 6 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid silmas pidades ülejärgmistesse aastatesse. Aastatel 2026–2029 asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägist võib liikmesriik kuni aastani 2030 järgmistesse aastatesse üle kanda sellise osa, mis moodustab talle aastaks eraldatud heitkogutsest maksimaalselt 5 %.
4.  Liikmesriik võib kuni 5 % teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest üle kanda teistele liikmesriikidele. Vastuvõttev liikmesriik võib seda kogust kasutada artikli 9 nõuete täitmiseks teataval aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.
 4.  Liikmesriik võib aastatel 2021–2025 vastavaks aastaks eraldatud heitkogusest kuni 5 % ja aastatel 2026–2030 vastavaks aastaks eraldatud heitkogusest kuni 10 % üle kanda teistele liikmesriikidele. Vastuvõttev liikmesriik võib seda kogust kasutada artikli 9 nõuete täitmiseks teataval aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.
5.  Liikmesriik võib käesoleva artikli lõigete 2–4 ning artikli 6 kohaseid paindlikkusmeetmeid arvesse võttes kanda teistele liikmesriikidele üle teatavaks aastaks eraldatud heitkogustest selle osa, mis ületab kasvuhoonegaaside heidet kõnealusel aastal. Vastuvõttev liikmesriik võib kasutada seda kogust artikli 9 nõuete täitmiseks asjaomasel aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.
 5.  Liikmesriik võib käesoleva artikli lõigete 2–4 ning artikli 6 kohaseid paindlikkusmeetmeid arvesse võttes kanda teistele liikmesriikidele üle teatavaks aastaks eraldatud heitkogustest selle osa, mis ületab kasvuhoonegaaside heidet kõnealusel aastal. Vastuvõttev liikmesriik võib kasutada seda kogust artikli 9 nõuete täitmiseks asjaomasel aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.
5a.   Liikmesriik ei tohi aastaks eraldatud heitkogusest midagi üle kanda, kui ülekandmise ajal on liikmesriigi heitkogus suurem kui aastaks eraldatud heitkogus.
6.  Liikmesriigid võivad artikli 9 nõuete täitmiseks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24a lõike 1 kohastest projektidest saadud ühikuid ilma koguselise piiranguta ja vältides topeltarvestust.
 6.  Liikmesriigid võivad artikli 9 nõuete täitmiseks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24a lõike 1 kohastest projektidest saadud ühikuid ilma koguselise piiranguta ja vältides topeltarvestust. Selliste projektide jaoks võivad liikmesriigid soodustada erasektorisiseseid ning avaliku ja erasektori partnerlusi.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
3a.   Käesolevas artiklis ja II lisas sätestatud paindlikkusmeetmeid võib kasutada tingimusel, et asjaomane liikmesriik kohustub võtma meetmeid muudes sektorites, kus seni ei ole piisavalt häid tulemusi saavutatud. Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 hiljemalt 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusakti, milles on sätestatud nende meetmete ja sektorite loetelu.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – pealkiri
Raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenev täiendav kuni 280 miljoni tonni netosidumine
 Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev täiendav kuni 280 miljoni tonni netosidumine
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks võib iga liikmesriik vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklile 2 talle asjaomaseks aastaks eraldatud heitkogust ületava heite puhul asjaomasel aastal arvesse võtta kõikide netosidumiste ja kõikide raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad ja majandatavat rohumaad hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summat, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks vastaval aastal võib liikmesriik määral, mil ta ületab talle vastavaks aastaks eraldatud heitkogust, mille hulka on arvestatud ka artikli 5 lõike 3 kohaselt üle kantud heitkogused, võtta arvesse kogust, mille maksimaalne suurus on kõikide netosidumiste ning kõikide määruse [ ] [LULUCF] artiklis 2 osutatud raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad, majandatavat rohumaad, vajaduse korral majandatavat märgala ning, kui lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, siis majandatavat metsamaad hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summa, kui on täidetud järgmised tingimused:
-a)  liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2019 tegevuskava, milles on sätestatud kliimasäästliku põllumajandustootmise, maakasutuse ja metsandussektorite meetmed ja vajaduse korral liidu raha kasutamine, ning selgitab, kuidas need meetmed aitavad aastatel 2021–2030 vähendada käesoleva määruse kohaselt kasvuhoonegaaside heidet ja ületada määruse [ ] [LULUCF] artikli 4 kohaseid nõudeid;
a)  liikmesriigi poolt aastatel 2012–2030 arvesse võetud kumulatiivne kogus ei ületa asjaomase riigi jaoks käesoleva määruse III lisas kehtestatud taset;
 a)  liikmesriigi poolt aastatel 2012–2030 arvesse võetud kumulatiivne kogus ei ületa asjaomase riigi jaoks käesoleva määruse III lisas kehtestatud taset;
b)  asjaomane kogus ületab määruse [ ][LULUCF] artiklis 4 asjaomase liikmesriigi jaoks kehtestatud nõudeid;
 b)  tõendatakse, et asjaomane kogus ületab määruse [ ][LULUCF] artiklis 4 asjaomase liikmesriigi jaoks kehtestatud nõudeid määruse [ ][LULUCF] artiklis 12 sätestatud viieaastaste ajavahemike jooksul;
c)  liikmesriik ei ole omandanud teistelt liikmesriikidelt määruse [ ][LULUCF] kohaselt rohkem netosidumisi, kui ta on üle kandnud; ning
 c)  liikmesriik ei ole omandanud teistelt liikmesriikidelt määruse [ ][LULUCF] kohaselt rohkem netosidumisi, kui ta on üle kandnud; ning
d)  liikmesriik on täitnud määruse [ ][LULUCF] nõuded.
 d)  liikmesriik on täitnud määruse [ ] [LULUCF] nõuded.
Komisjon võib liikmesriikide poolt kooskõlas punktiga -a esitatud tegevuskavade kohta arvamust avaldada.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleb komisjonile anda õigus võtta käesoleva artikli lõike 1 muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooria panust vastavalt käesoleva määruse artiklile 12.
 2.  Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleb komisjonile anda õigus võtta käesoleva artikli lõike 1 ja III lisas sätestatud arvestuskategooriate muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooria tasakaalustatud panust vastavalt käesoleva määruse artiklile 12, ilma et ületataks käesoleva artikli kohast 280 miljoni tonni suurust kogumahtu.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Kui aastatel 2027 ja 2032 tehtava läbivaatamise tulemusel selgub, et liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:
 1.  Iga kahe aasta järel kontrollib komisjon, kas liikmesriigid täidavad käesolevat määrust. Kui läbivaatamise tulemusel selgub, et liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:
a)  vastavalt artikli 11 kohaselt vastu võetud meetmetele suurendatakse asjaomase liikmesriigi järgmise aasta heitkogust nii, et ülemäärane kasvuhoonegaaside heide CO2-ekvivalenttonnides korrutatakse koefitsiendiga 1,08; ning
 a)  vastavalt artikli 11 kohaselt vastu võetud meetmetele suurendatakse asjaomase liikmesriigi järgmise aasta heitkogust nii, et ülemäärane kasvuhoonegaaside heide CO2-ekvivalenttonnides korrutatakse koefitsiendiga 1,08; ning
b)  asjaomasel liikmesriigil on ajutiselt keelatud kanda aastaks eraldatud heitkoguseid üle teistele liikmesriikidele seni, kuni ta tagab käesoleva määruse nõuete täitmise. Põhihaldaja kannab kõnealuse keelu artiklis 11 osutatud registrisse.
 b)  asjaomasel liikmesriigil on ajutiselt keelatud kanda aastaks eraldatud heitkoguseid üle teistele liikmesriikidele seni, kuni ta tagab käesoleva määruse nõuete täitmise. Põhihaldaja kannab kõnealuse keelu artiklis 11 osutatud registrisse.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Varase tegutsemise reserv
1.  Et võtta arvesse 2020. aastale eelnevat varast tegutsemist, võetakse viimasel vastavuskontrollil, mis selle riigi kohta käesoleva määruse artikli 9 kohaselt tehakse, liikmesriigi taotlusel arvesse kogust, mis ei ületa aastateks 2026–2030 eraldatud aastaste heitkoguste 90 miljoni tonni suurust kogumahtu, kui täidetud on järgmised tingimused:
a)  liikmesriigile aastateks 2013–2020 eraldatud aastased heitkogused, mis on kindlaks määratud vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 10, on suuremad kui selles liikmesriigis aastatel 2013–2020 tekkiv tõendatud aastane kasvuhoonegaaside koguheide;
b)  liikmesriigi SKP elaniku kohta (turuhindades) on 2013. aastal alla ELi keskmise;
c)  liikmesriik on artiklites 6 ja 7 osutatud paindlikkusmeetmed II ja III lisas sätestatud tasemeni maksimaalselt ära kasutanud;
d)  liikmesriik on artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud paindlikkusmeetmed maksimaalselt ära kasutanud ega ole kandnud heitkoguseid artikli 5 lõigete 4 ja 5 kohaselt mõnele teisele liikmesriigile üle; ning
e)  liit tervikuna peab artikli 1 esimese lõigus osutatud eesmärgist kinni.
2.  Maksimaalne osa, mille liikmesriigi puhul nõuete täitmiseks lõikes 1 osutatud kogusummast arvesse saab võtta, arvutatakse suhtena ühest küljest liimesriigile aastateks 2013–2020 kokku eraldatud aastaste heitkoguste ja selles riigis samal ajavahemikul tekkinud tõendatud aastase kasvuhoonegaaside koguheite erinevuse ning teisest küljest kõikidele lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumi täitvatele liikmesriikidele aastateks 2013–2020 kokku eraldatud aastaste heitkoguste ja nendes riikides samal ajavahemikul tekkinud tõendatud kasvuhoonegaaside aastase koguheite erinevuse vahel.
Aastaks eraldatud heitkogused ja tõendatud aastased heitkogused määratakse kindlaks vastavalt lõikele 3.
3.  Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse CO2-ekvivalenttonnides kindlaks iga liikmesriigi lõigete 1 ja 2 kohane osa. Delegeeritud õigusaktide koostamisel kasutab komisjon vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 10 kindlaks määratud aastaks eraldatud heitkoguseid ja määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt üle vaadatud 2013.–2020. aasta inventuuriandmeid.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Käesoleva määruse IV lisas kindlaksmääratud kogused lisatakse kõikidele kõnealuses lisas loetletud liikmesriikidele 2021. aastaks eraldatud heitkogustele.
 2.  Käesoleva määruse IV lisas kindlaksmääratud kogused, mis kõikide liikmesriikide kohta moodustavad kokku 39,14 miljonit CO2-ekvivalenttonni, lisatakse kõikidele kõnealuses lisas loetletud liikmesriikidele 2021. aastaks eraldatud heitkogustele.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – pealkiri
Register
 Euroopa register
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel peetakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registri kaudu täpset arvestust aastaks eraldatud heitkoguste, artiklite 4–7 alusel kohaldatavate paindlikkusmeetmete, artikli 9 nõuete täitmise ja artikli 10 alusel kohaldamisalas tehtud muudatuste kohta. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki käesoleva määruse alusel tehtud tehinguid ja blokeerib vajaduse korral tehingud selle tagamiseks, et ei esineks eeskirjade eiramist. See teave on üldsusele kättesaadav.
 1.  Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel peetakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registri kaudu täpset arvestust. Komisjon võtab selleks kooskõlas artikliga 12 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, milles käsitletakse eelkõige aastaks eraldatud heitkoguseid, artiklite 4–7 alusel kohaldatavaid paindlikkusmeetmeid, artikli 9 nõuete täitmist ja artikli 10 alusel kohaldamisalas tehtud muudatusi. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki käesoleva määruse alusel tehtud tehinguid ja blokeerib vajaduse korral tehingud selle tagamiseks, et ei esineks eeskirjade eiramist. Euroopa registri süsteem on läbipaistev ja sisaldab kogu asjakohast teavet, mis puudutab lubatud heitkoguse ühikute ülekandmist liikmesriikide vahel. See teave on üldsusele kättesaadav spetsiaalse veebisaidi kaudu, mida haldab komisjon.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse artikli 12 alusel vastu delegeeritud õigusakt käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Liidu raha kliimamõju
Komisjon koostab põhjaliku sektoritevahelise uuringu selle kohta, kuidas on liidu eelarvest või liidu õiguse kohaselt muul viisil eraldatud raha kliimamuutuste leevendamist mõjutanud.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2019 uurimuse leidude kohta aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud selle kohta, et raha eraldamine kõigile, mis ei ole liidu CO2 heite vähendamise eesmärkide või poliitikaga kooskõlas, lõpetatakse. See sisaldab ka ettepanekut hakata alates 1. jaanuarist 2020 enne iga uue investeeringu tegemist kohustuslikus korras kontrollima, kas see on kliimapoliitikaga kooskõlas, ja kohustust avaldada tulemused läbipaistvalt ja nii, et neile oleks võimalik ligi pääseda.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Õigus võtta vastu käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.
 2.  Õigus võtta vastu käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3, artiklis 4a, artikli 6 lõikes 3a, artikli 7 lõikes 2, artiklis 9a ja artiklis 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] viieks aastaks. Komisjon esitab hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist vastuväite.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artiklis 4a, artikli 6 lõikes 3a, artikli 7 lõikes 2, artiklis 9a ja artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 6
6.  Artikli 7 lõike 2 ja artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
 6.  Artikli 4 lõike 3, artikli 4a, artikli 6 lõike 3a, artikli 7 lõike 2, artikli 9a ja artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13
Artikkel 13
 välja jäetud
Komiteemenetlus
1.  Komisjoni abistab määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt moodustatud kliimamuutuste komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1
1.  Kuue kuu jooksul pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2018. aastal alustatud hõlbustavat dialoogi avaldab komisjon teatise, milles hinnatakse, kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid vastavad Pariisi kokkuleppe eesmärkidele. Teatises uuritakse eelkõige, kuidas on käesolevas määruses sätestatud kohustused nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidanud ja kas kohustused on asjakohased, ning kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid, sh energiatõhusus- ja taastuvenergianõuded, ning põllumajandus- ja transpordivaldkonna seadusandlikud aktid on ELi kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusega kooskõlas.
Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral teha ettepanekuid.
 2.   Komisjon esitab 28. veebruariks 2024, st pärast Pariisi kokkuleppe rakendamisest esimese ülemaailmse kokkuvõtte tegemist 2023. aastal, ja seejärel kuue kuu jooksul pärast iga järgmist üleilmset ülevaadet Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide heite vähendamise koguseid.
Kui liikmesriikidele alates 2031. aastast eraldatud heite vähendamise koguseid läbi vaadatakse, võetakse liikmesriikide vahel koguste jaotamisel arvesse õigluse ja kulutõhususe põhimõtet.
Ühtlasi võetakse arvesse tulemusi, mida liit ja kolmandad riigid on Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel saavutanud, ja tulemusi, mida on saavutatud vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamiseks erasektori poolt tehtud investeeringute kaasamisel ja säilitamisel.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 a (uus)
Otsus (EL) 2015/1814
Artikkel 1 – lõige 4
Artikkel 15a
Otsuse (EL) 2015/1814 muutmine
Otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Komisjon avaldab igal aastal ringluses olevate LHÜde koguarvu järgmise aasta 15. maiks. Ringluses olevate LHÜde koguarv asjaomasel aastal on alates 1. jaanuarist 2008 emiteeritud LHÜde kumulatiivne arv, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 13 lõike 2 kohaselt kõnealusel perioodil väljastatud LHÜde arv ning käitiste õigused kasutada ELi HKSi kohaseid rahvusvahelisi ühikuid seoses enne kõnealuse aasta 31. detsembrit tekkinud heitkogustega; sellest arvatakse maha ELi HKSi kuuluvate käitiste tõendatud heitkoguste summa tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni sama aasta 31. detsembrini, kõik direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt tühistatud LHÜd, v.a LHÜd, mis on tühistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/...* artikli 6 lõike 1 kohaselt, ning reservis olevate LHÜde arv. Arvesse ei võeta aastate 2005 ja 2007 vahelise kolmeaastase perioodi heitkoguseid ning kõnealuste heitkoguste jaoks väljastatud LHÜsid. Esimest korda avaldatakse koguarv hiljemalt 15. mail 2017.
______________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, milles käsitletakse kliimameetmeid Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustuste täitmiseks ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta („kliimameetmete määrus, millega rakendatakse Pariisi kokkulepe“) (ELT L …, …, lk …).“

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0208/2017).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika