Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Jean‑Marie Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 22. detsembril 2016. aastal Prantsusmaa justiitsminister Jean‑Jacques Urvoas seoses Pariisi apellatsioonikohtu peaprokuröri taotlusega ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 16. jaanuaril 2017. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Jean‑Marie Le Peni ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0217/2017),

A.  arvestades, et Pariisi apellatsioonikohtu peaprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Jean‑Marie Le Peni parlamentaarse puutumatuse äravõtmist seoses kriminaaluurimisega;

B.  arvestades, et peaprokuröri taotlus on seotud süüdistusega, et Jean‑Marie Le Pen esines raadiosaates avaldusega, mille puhul on tegu diskrimineerimise, vihkamise või rassilise vägivalla õhutamisega, mis on Prantsuse karistusseadustiku kohaselt kuritegu;

C.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 kohaselt ei tohi ühtegi „parlamendiliiget jälitada, läbi otsida, arreteerida, kinni pidada või kohtulikult karistada tema poolt töökohustuste täitmisel avaldatud arvamuse või antud häälte alusel“ ning arvestades, et ühtegi parlamendiliiget ei tohi parlamendi nõusolekuta „kuriteo või väärteo toimepanemise eest arreteerida, temalt [vabadust] võtta või seda piirata“;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 kohaselt ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

E.  arvestades, et kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamentaarne puutumatus parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;

F.  arvestades, et sätteid parlamentaarse puutumatuse kohta tuleb tõlgendada aluslepingutes sätestatud väärtusi, eesmärke ja põhimõtteid arvesse võttes;

G.  arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete puhul hõlmab selline absoluutne puutumatus mitte üksnes parlamendi ametlikel kohtumistel väljendatud arvamusi, vaid ka mujal, näiteks meedia vahendusel väljendatud arvamusi, tingimusel et „väljendatud arvamuse ja parlamendiliikme kohustuste vahel peab olema seos“(2);

H.  arvestades, et vaidlustatud avalduse ja Jean‑Marie Le Peni parlamentaarse töö vahel puudub seos, mistõttu Jean‑Marie Le Pen ei tegutsenud avaldust tehes Euroopa Parlamendi liikme ülesannetes;

I.  arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma liikmesriigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle liikmesriigi parlamendi liikmetel;

J.  arvestades, et ära võib võtta üksnes artiklis 9 sätestatud puutumatuse(3);

K.  arvestades, et parlamentaarse puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa parlamendiliikme kohustustest eristada;

L.  arvestades, et juhul kui kohtumenetlus ei ole seotud parlamendiliikme kohustuste täitmisega, tuleks puutumatus ära võtta, välja arvatud juhul, kui on alust arvata, et kohtumenetluse eesmärk on kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust ja seeläbi Euroopa Parlamendi sõltumatust (fumus persecutionis);

M.  arvestades, et antud juhtumi puhul edastatud teabe põhjal ei ole alust arvata, et Jean‑Marie Le Peni suhtes algatati kohtumenetlus sooviga kahjustada tema poliitilist tegevust Euroopa Parlamendi liikmena;

1.  otsustab Jean‑Marie Le Peni puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Jean‑Marie Le Penile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23. (2) Eespool nimetatud Patriciello kohtuotsuse punkt 33. (3) Eespool nimetatud Marra kohtuotsuse punkt 45.