Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 151, 153 ja 157,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle sotsiaalseid õigusi ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevaid sätteid,

—  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 22 ja 25,

–  võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldist märkust nr 16 meeste ja naiste võrdse õiguse kohta kasutada kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi (majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 3)(1) ning ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldist märkust nr 19 õiguse kohta sotsiaalkaitsele (majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 9)(2),

—  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalharta artikli 4 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 12, 20 ja 23,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste komitee 5. detsembri 2014. aasta järeldusi(3),

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas(4),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(5),

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(7),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta augustis avaldatud tegevuskava „Uus algus töötavate perekondade töö ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278) ja eelkõige selle eesmärki 3.2,

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni pensionieale lähenevate naiste olukorra kohta(8),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni üksikemade olukorra kohta(9),

–  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta(10),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni majanduskriisi mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste õigustele(11),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidus 2013. aastal naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta(12),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks(13),

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta(14),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(15),

—  võttes arvesse nõukogu 18. juuni 2015. aasta järeldusi „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“,

—  võttes arvesse ELi eesistujariikide kolmiku (Holland, Slovakkia ja Malta) 7. detsembri 2015. aasta deklaratsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse oma kodanike õiguste ja põhiseadusküsimustega tegeleva poliitikaosakonna uuringut „The gender pension gap: differences between mothers and women without children“ (2016) (Sooline pensionilõhe: erinevused lastega ja lasteta naiste vahel) ning komisjoni uuringut „The Gender Gap in Pensions in the EU“ (2013) (Sooline pensionilõhe Euroopa Liidus),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0197/2017),

A.  arvestades, et 2015. aastal oli ELis sooline pensionilõhe (mida võib määratleda kui naiste keskmise pensioni (enne maksude mahaarvamist) erinevust võrreldes meeste pensioniga) 65-aastaste ja vanemate hulgas 38,3 %, ning pooltes liikmesriikides on see viimase viie aasta jooksul suurenenud; arvestades, et finantskriis on mõne viimase aasta jooksul avaldanud negatiivset mõju paljude naiste sissetulekutele; arvestades, et mõnes liikmesriigis ei ole 11-36 % naistest üldse mingit võimalust pensioni saada;

B.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 3, ELi toimimise lepingu artiklis 8 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 sätestatud ühistest aluspõhimõtetest; arvestades, et soolist võrdõiguslikkust tuleks samuti arvesse võtta kõigis ELi poliitikavaldkondades, algatustes, programmides ja meetmetes;

C.  arvestades, et enamikus ELi liikmesriikides on naiste pensioniõigused ja -maksed väiksemad kui meestel ning naised on ühelt poolt kõige vaesemate pensionäride hulgas üleesindatud ja teiselt poolt kõige varakamate pensionäride hulgas alaesindatud;

D.  arvestades, et need erinevused on vastuvõetamatud ja neid tuleks vähendada ning kõiki pensionimakseid ELis tuleks arvutada ja koguda sooneutraalsel viisil, kuna sooline võrdõiguslikkus on üks ELi aluspõhimõtetest ning kõigi inimeste õigus väärikale elule üks põhiõigustest, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas;

E.  arvestades, et ELi 28 liikmesriigis on pension iga neljanda inimese peamine sissetulekuallikas, pensioniikka jõudnud inimeste arv kasvab oodatava eluea pikenemise ja rahvastiku üldise vananemise tõttu kiiresti ning 2060. aastaks on neid inimesi praegusega võrreldes kaks korda rohkem;

F.  arvestades, et demograafilise muutuse tulemusel peab tulevikus üha väiksem arv aktiivseid töötajaid ülal pidama üha rohkem pensionäre, mis tähendab, et erasektori ja tööandjate pensioniskeemid muutuvad aina olulisemaks;

G.  arvestades, et pensionipoliitika eesmärk on tagada majanduslik iseseisvus, mis on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse seisukohast oluline, ning et liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid annavad kõigile ELi kodanikele pensionipõlveks inimväärse ja piisava sissetuleku ja rahuldava elatustaseme ning kaitsevad neid eri teguritest või sotsiaalsest tõrjutusest tuleneva vaesusriski eest, et tagada eakatele aktiivne sotsiaalne, kultuuriline ja poliitiline osalemine ja väärikas elu, võimaldades neil jätkuvalt ühiskonda kuuluda;

H.  arvestades, et kasvav isiklik vastutus eri riske hõlmavate säästmisotsuste eest tähendab ka seda, et üksikisikuid tuleb olemasolevatest võimalustest ja nendega seotud riskidest selgelt teavitada; arvestades, et nii naisi kui ka mehi, kuid iseäranis naisi tuleb toetada nende finantskirjaoskuse parandamisel, et nad saaksid selles järjest keerulisemaks muutuvas valdkonnas teadlikke otsuseid teha;

I.  arvestades, et pensionilõhe suurendab naiste majanduslikku haavatavust ja seab nad sotsiaalse tõrjutuse, püsiva vaesuse ning eelkõige oma abikaasast või teistest pereliikmetest majanduslikku sõltuvusse sattumise ohtu; arvestades, et pensionilõhe on veelgi märgatavam mitmekordselt ebasoodsas olukorras või rassi-, etnilisse, usu- või keelevähemusse kuuluvate naiste puhul, sest nad teevad sageli tööd, mis eeldab vähem oskusi ja millega kaasneb väiksem vastutus;

J.  arvestades, et pension, mis on seotud pigem individuaalsete kui tuletatud õigustega, võiks aidata tagada kõigi üksikisikute majandusliku sõltumatuse, vähendada ametlikul tööturul osalemist pärssivaid tegureid ning minimeerida soostereotüüpe;

K.  arvestades, et kuna naiste oodatav eluiga on pikem, vajavad naised oma pensioniaja katmiseks tõenäoliselt keskmiselt suuremat pensionitulu kui mehed; arvestades, et sellist täiendavat tulu võivad nad saada toitjakaotuspensioni mehhanismidest;

L.  arvestades, et kuna puuduvad võrreldavad, täielikud, usaldusväärsed ja korrapäraselt ajakohastatavad andmed, mille abil oleks võimalik pensionilõhe ulatust ja seda soodustavate tegurite kaalu hinnata, on raske kindlaks teha, kuidas selle lõhe vastu kõige tõhusamini võidelda;

M.  arvestades, et lõhe on suurem 65–74-aastaste seas (üle 40 %) võrreldes kõigi üle 65-aastastega keskmiselt, ja selle põhjuseks on eelkõige teatavates liikmesriikides ette nähtud õiguste, näiteks lesestumisega seotud õiguste ülekandmine;

N.  arvestades, et pensionide kärpimine ja külmutamine suurendab vanaduspõlve vaesusriski, eriti naiste seas; arvestades, et 2014. aastal oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate vanemate naiste osakaal 20,2 % (võrreldes 14,6 %ga meeste puhul) ning et 2050. aastaks võib üle 75aastaste vaesusohus inimeste osakaal tõusta enamikus liikmesriikides 30 %ni;

O.  arvestades, et üle 65aastaste inimeste sissetulek moodustab peaaegu 94 % kogu rahvastiku keskmisest, arvestades, et sellele vaatamata elab ligikaudu 22 % üle 65aastastest naistest allpool vaesuspiiri;

P.  arvestades, et 2014. aastal peitusid ELi kui terviku keskmise pensionilõhe varjus liikmesriikide suured erinevused; arvestades võrdluseks, et kõige väiksem sooline pensionilõhe on 3,7 % ja kõige suurem 48,8 %, kuid 14 liikmesriigis on lõhe suurem kui 30 %;

Q.  arvestades, et pensioni saava elanikkonna osakaal on liikmesriikides väga erinev, näiteks 2013. aastal Küprosel 15,1 % ja Leedus 31,8 %, samas kui suurem osa pensionisaajatest on enamikus ELi liikmesriikides naised;

R.  arvestades, et mitmesugustest teguritest tulenev pensionilõhe kajastab meeste ja naiste ebavõrdset olukorda töö- ja pereelus, pensionimaksete tegemise võimaluste ja positsiooni poolest perekonnas ning pensionisüsteemis pensionide arvutamiseks kasutatava korra poolest; arvestades, et see kajastab ka tööturu segregatsiooni ning osalise tööajaga, väiksema tunnitasu eest, karjääripausidega ja väiksema arvu aastate jooksul töötavate naiste suuremat osakaalu, mis tuleneb naiste tasustamata tööst emana ja perekonna eest hoolitsemisel; arvestades, et seetõttu tuleks pensionilõhet lugeda peamiseks soolise ebavõrdsuse näitajaks tööturul, seda enam, et soolise pensionilõhe praegune tase on väga lähedane kogu palgalõhele (39,7 % 2015. aastal);

S.  arvestades, et pensionilõhe kogu ulatus, mis tuleneb kuhjunud soolisest tasakaalustamatusest ja ebavõrdsusest (näiteks seoses eluaegse juurdepääsuga võimule ja rahalistele vahenditele), mis tekib inimeste tööelu jooksul ja kajastub esimese ning teise samba pensionides, võib parandusmehhanismide kasutamise tõttu varjatuks jääda;

T.  arvestades, et mis tahes ajahetkel mõõdetuna kajastab see lõhe tingimusi, mis on ühiskonnas ja tööturul valitsenud mitme aastakümne jooksul; arvestades, et need tingimused võivad mõnikord oluliselt muutuda, mis omakorda avaldab mõju eri põlvkondade naispensionäride vajadustele;

U.  arvestades, et pensionilõhe on erinev, sõltuvalt naise isiklikust ja sotsiaalsest staatusest, perekonnaseisust ja/või perekondlikust olukorrast; arvestades, et seetõttu ei pruugi ühtne lahendus anda parimaid tulemusi;

V.  arvestades, et üksikvanemaga leibkonnad on eriti haavatavad, sest need moodustavad 10 % kõigist ülalpeetavate lastega leibkondadest ja 50 % neist on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, mis on kogu rahvastikuga võrreldes kaks korda rohkem; arvestades, et pensionilõhe ja kasvatatavate laste arvu vahel valitseb positiivne seos ja arvestades, et abielus naiste ja emade puhul on sooline pensionilõhe on palju suurem üksikute lasteta naiste puhul; arvestades, et seetõttu võib ebavõrdsus, mille all emad ja eriti üksikemad kannatavad, pensioniikka jõudes veelgi suureneda;

W.  arvestades, et rasedus- ja vanemapuhkus sunnib sageli emasid – kes moodustavad 79,76 % kõigist isikutest, kes alla kaheksa-aastaste laste eest hoolitsemiseks oma tööaega vähendavad – madalapalgalisele või osalise tööajaga tööle või vastu tahtmist karjääripausi tegema, et laste eest hoolitseda; arvestades, et ema-, isa- ja vanemapuhkus on vajalikud ja olulised vahendid, et hooldusega seotud ülesandeid paremini jagada, töö ja eraelu tasakaalu parandada ning naiste karjääripause võimalikult vähendada;

X.  arvestades, et isade palgataset ja seega pensioniõigusi laste arv ei vähenda, vaid võib neid isegi suurendada;

Y.  arvestades, et naiste töötuse määra on alahinnatud, arvestades asjaolu, et paljud naised ei ole töötuna registreeritud, eelkõige need, kes elavad maapiirkondades või äärealadel ja kellest paljud on pühendunud ainult majapidamisele ja lastele; arvestades, et see põhjustab pensionide ebavõrdsust;

Z.  arvestades, et traditsioonilise tööajakorralduse juures on lastega paaril, kellest mõlemad soovivad täisajaga töötada, raske pere- ja tööelu sujuvalt ühitada;

AA.  arvestades, et naistele ja meestele mõeldud pensionitoetused kui laste või pereliikmete hooldamise eest antav hüvitise vorm võiksid aidata vältida seda, et hoolduskohustustest põhjustatud karjäärikatkestuste tõttu väheneb pension, ning arvestades, et kõik liikmesriigid peaksid sellised skeemid kasutusele võtma või neid tugevdama;

AB.  arvestades, et erinevatele töövormidele kohaldatavad pensionitoetused võivad aidata kõikidel töötajatel saada pensionitulu;

AC.  arvestades, et kuigi olukorra parandamiseks on mõningaid jõupingutusi tehtud, on naiste tööhõive määr endiselt madalam kui strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk ja palju madalam kui meeste tööhõive määr; arvestades, et naiste suurem tööturul osalemine aitab ELis soolist pensionilõhet vähendada, sest tööturul osalemine ja pensioni määr on otseselt seotud; arvestades siiski, et tööhõive määr ei sisalda teavet tööhõive liigi ja kestuse kohta ja annab seega palga- ja pensionitaseme kohta vaid piiratud teavet;

AD.  arvestades, et aktiivsete tööaastate arv mõjutab otseselt pensioni suurust; arvestades, et naiste karjäär on meestest keskmiselt üle 10 aasta lühem ja naistel, kes on töötanud vähem kui 14 aastat, on pensionilõhe kaks korda suurem (64 %) kui pikemat aega töötanud naistel (32 %);

AE.  arvestades, et naised teevad meestest tõenäolisemalt karjääripause, nõustuvad mittestandardsete tööhõivevormidega, töötavad osalise tööajaga (32 % naistest, võrreldes 8,2 % meestega) või palgata, eriti kui nad hoolitsevad laste ja sugulaste eest ja vastutavad püsiva soolise ebavõrdsuse tõttu peaaegu ainsana hoolduse ja majapidamistööde eest ning kõik see kahjustab nende pensioni;

AF.  arvestades, et investeerimine koolidesse, koolieelsesse haridusse, ülikoolidesse ja vanurite hooldamisse võib aidata töö- ja eraelu tasakaalu parandada ning kaugemas perspektiivis mitte üksnes töökohti luua, vaid ka aidata naistel kvaliteetseid töökohti leida ning kauemaks tööturule jääda, millel on pikema aja jooksul positiivne mõju nende pensionile;

AG.  arvestades, et mitteametlik hooldamine on meie ühiskonna alustala, sellega tegelevad suures osas naised ja selline tasakaalustamatus kajastub soolises pensionilõhes; arvestades, et sellist nähtamatut tööd ei tunnustata piisavalt, eriti pensioniõiguste määramisel;

AH.  arvestades, et ELis püsib suur sooline palgalõhe; arvestades, et seda lõhet, mis oli 2014. aastal 16,3 %, põhjustab eelkõige diskrimineerimine ja segregatsioon, mille tulemusel naised on üleesindatud sektorites, kus palgatase on madalam, samas kui teistes sektorites domineerivad mehed; arvestades, et soolist palgalõhet soodustavad ka muud tegurid, näiteks karjääripausid või sunnitult osalise tööajaga töötamine, et tööd ja perekohustusi ühitada, samuti stereotüübid, naiste töö alahindamine ning haridustaseme ja kutsekogemuste erinevused;

AI.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et liidu eesmärgiks on saavutada piisav sotsiaalkaitse; arvestades, et selleks peaks liit toetama liikmesriike soovitustega, mis käsitlevad selliste eakamate inimeste kaitse parandamist, kellel vanuse või isikliku olukorra tõttu on õigus pensioni saada;

AJ.  arvestades, et sissemaksete ja töötasu seose tugevdamisega, millega kaasneb pensionisüsteemide teise ja kolmanda samba osakaalu suurenemine, nihkub pensionilõhes soopõhiste tegurite ilmnemise oht rohkem erasektorile;

AK.  arvestades, et pensione käsitlevas komisjoni 2012. aasta valges raamatus ette nähtud pensionisüsteemide reformide kohta ei ole tehtud soolise mõju eel- ega järelhindamisi;

AL.  arvestades, et liikmesriikidele kuulub ainuvastutus avalike sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemide korraldamise eest; arvestades, et Euroopa Liidul on pensioniskeemide valdkonnas peamiselt toetav pädevus, eriti vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 153;

Üldised märkused

1.  nõuab, et komisjon koostaks tihedas koostöös liikmesriikidega Euroopa Liidu soolise pensionilõhe kaotamise strateegia (edaspidi „strateegia“) ja aitaks liikmesriikidel koostada sellealaseid suuniseid;

2.  kiidab heaks ja toetab nõukogu nõudmist, et komisjon esitaks uue algatuse, mis käsitleks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat ajavahemikuks 2016–2020, et see oleks vormistatud teatisena, nagu eelnevategi strateegiate puhul, ning et tõhustataks ELi strateegilist kohustust soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, sidudes selle tihedalt strateegiaga „Euroopa 2020“;

3.  on veendunud, et see strateegia ei peaks üksnes püüdma käsitleda pensionilõhe mõju liikmesriigi tasandil, eriti kõige haavatavamatele rühmadele, vaid ka seda lõhet tulevikus ennetada, võideldes selle algpõhjustega, nagu naiste ja meeste ebavõrdne positsioon tööturul palga, karjääri edenemise ja täistööajaga töötamise võimaluste poolest, samuti tööturu segregatsioon; ergutab sellega seoses liikmesriikide valitsustevahelist dialoogi ja parimate tavade jagamist;

4.  rõhutab, et strateegia edu tagamiseks on vaja mitmekülgset lähenemist, kombineerides eri poliitikavaldkondade meetmeid, mille eesmärk on parandada soolist võrdõiguslikkust, samuti tuleb pensioni käsitleda elukäigupõhiselt, võttes arvesse kogu inimese tööelu, ning käsitleda meeste ja naiste erinevusi tööhõive taseme, karjääri ja pensioni sissemaksete tegemise võimaluste vallas, samuti pensionisüsteemide korraldusest tulenevaid erinevusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma järelmeetmeid nõukogu 18. juuni 2015. aasta järeldustele „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“;

5.  juhib tähelepanu sotsiaalpartnerite tähtsale rollile arutelus miinimumpalga küsimuste üle, mille puhul järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet; rõhutab, kui tähtis on ametiühingute ja kollektiivläbirääkimiste roll selle tagamisel, et vanemaealistel inimestel oleks juurdepääs riiklikule pensionile, mis on kooskõlas põlvkondadevahelise solidaarsuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega; rõhutab sotsiaalpartneritega nõuetekohase arvestamise tähtsust selliste poliitiliste otsuste tegemisel, mis muudavad pensioniõiguste saamisega seotud peamisi õiguslikke aspekte; kutsub ELi ja liikmesriike koostöös sotsiaalpartnerite ja soolise võrdõiguslikkuse organisatsioonidega üles kehtestama ja rakendama poliitikameetmeid soolise palgalõhe kaotamiseks; soovitab liikmesriikidel kaaluda lisaks nimetatud jõupingutustele ka korrapäraste palgauuringute läbiviimist;

6.  kutsub liikmesriike üles kehtestama väärikad ja vaesuse vältimist võimaldavad meetmed töötajatele, kel ei ole tervislikel põhjustel võimalik töötada kuni seadusliku pensionieani; pooldab ennetähtaegse pensionile jäämise säilitamist nende töötajate puhul, kes töötavad rasketes või ohtlikes tingimustes; on arvamusel, et tööhõivemäärade tõstmine kvaliteetsete töökohtade kaudu võib aidata oluliselt vähendada tulevikus nende inimeste arvu suurenemist, kes ei suuda seadusliku pensionieani töötada, ja seeläbi vähendada vananemisega kaasnevat rahalist koormust;

7.  on väga mures kokkuhoiul põhinevate riigipõhiste soovituste mõju pärast pensioniskeemidele ja nende jätkusuutlikkusele ning juurdepääsu pärast sissemaksepõhistele pensionidele üha arvukamates liikmesriikides, ning riigipõhiste soovituste negatiivse mõju pärast sissetulekute tasemele ja sotsiaalsetele siiretele, mis on vajalikud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks;

8.  rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtet tuleb rangelt kohaldada ka pensioniküsimustes;

Hindamine ja teadlikkuse suurendamine pensionilõhe tulemuslikumaks vähendamiseks

9.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkama soolise pensionilõhe uurimist ning tegema koostööd Eurostati ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE), et koostada ametlikud ja usaldusväärsed soolise pensionilõhe näitajad, samuti tuvastada eri tegurid, mis seda lõhet põhjustavad, et olukorda jälgida ja seada selged vähendamiseesmärgid, ning kutsub üles selle kohta Euroopa Parlamendile aru andma; kutsub liikmesriike üles esitama Eurostatile igal aastal statistikat soolise palgalõhe ja pensionilõhe kohta, et oleks võimalik kogu ELi ulatuses olukorda hinnata ning lahendusi leida;

10.  kutsub komisjoni üles põhjalikult hindama, millist mõju on kõige haavatavamatele rühmadele, eriti naistele, avaldanud pensione käsitlevas 2012. aasta valges raamatus esitatud soovitused, mille eesmärk on võidelda soolise pensionilõhe põhjustega, ning kutsub üles kehtestama ametlikku soolise pensionilõhe näitajat ja olukorda süstemaatiliselt jälgima; nõuab seniste soovituste ja meetmete nõuetekohast hindamist ja nende soolise mõju järelevalvet; kutsub komisjoni üles toetama soopõhise statistika koostamist ja teadusuuringute edendamist, et paremini jälgida ja hinnata pensionireformide mõju naiste jõukusele ja heaolule;

11.  ergutab liikmesriike edendama pensionilõhe kaotamisele suunatud tegevust sotsiaalpoliitika kaudu, juhtides sellele valdkonna otsustajate tähelepanu ja töötades välja programmid, millega suurendada naiste teadlikkust pensionilõhe tagajärgedest ja anda neile oma pensioni rahastamise strateegiate koostamiseks püsivad, kindlad ja naiste erivajadustele kohandatud vahendid, samuti anda neile juurdepääs teise ja kolmanda samba pensionidele, eelkõige naiste ülekaaluga sektorites, kus nende sammaste kasutamine võib olla vähene; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles laiendama ja suurendama avalikkuse teadlikkust võrdsest töötasust ja pensionilõhest, samuti naiste otsesest ja kaudsest diskrimineerimisest tööl;

12.  rõhutab selgete ühtlustatud määratluste vajalikkust, et lihtsustada selliste mõistete nagu „sooline palgalõhe“ ja „sooline pensionilõhe“ võrdlemist ELi tasandil;

13.  kutsub liikmesriike ja liidu institutsioone üles edendama uuringuid, mis käsitlevad soolise lõhe mõju naiste pensionidele ja majanduslikule iseseisvusele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rahvastiku vananemine, terviseseisundi ja eeldatava elueaga seotud soolised erinevused, muutunud perestruktuurid ja ühe elanikuga kodude arvu suurenemine ning erinevused naiste isiklikus olukorras; nõuab ühtlasi, et liikmesriigid ja liidu institutsioonid kavandaksid võimalikud strateegiaid soolise pensionilõhe kaotamiseks;

Ebavõrdsuse vähendamine pensioni sissemaksete puhul

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et otsest ja kaudset soolist diskrimineerimist käsitlevad ELi õigusaktid oleksid nõuetekohaselt rakendatud ning rakendamise edenemine süstemaatiliselt jälgitud, ning juhul, kui nõudeid ei täideta, alustataks rikkumismenetlust, ja vajaduse korral neid õigusakte muudetaks, et tagada, et mehed ja naised on võimelised tegema pensioni sissemakseid võrdselt;

15.  mõistab ühemõtteliselt hukka meeste ja naiste palgaerinevused ja nende „seletamatu“ osa, mis tuleneb diskrimineerimisest töökohal, ja kordab oma nõudmist, et direktiivi 2006/54/EÜ, mis on selgelt ja piisavalt üle võetud ainult kahes liikmesriigis, tuleb muuta, et tagada meeste ja naiste võrdsem kohtlemine tööhõive ja töötasu küsimustes, kohaldades meeste ja naiste võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, mis on asutamislepinguga tagatud EMÜ asutamisest alates;

16.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kindlustama mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse põhimõtte kohaldamise tööturul ja töökohtadele juurdepääsul ning võtma eelkõige vastu sotsiaalkaitse meetmed tagamaks, et naiste töötasu ja sotsiaalkindlustusõigused, sh pensionid, on kooskõlas võrdset või võrdväärset tööd tegevate meeste ja naiste töötasu suhtes kehtiva võrdse tasustamise põhimõttega; kutsub liikmesriike üles kehtestama asjakohased meetmed, et piirata naistele ja meestele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rikkumisi;

17.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid, tööandjad ja ametiühingud töötaksid välja konkreetsed ja tarvilikud töökohtade hindamise vahendid, millega saaks kindlaks määrata võrdväärtusliku töö ning seega tagada meeste ja naiste võrdväärse palga ja seeläbi tulevikus ka võrdsed pensionid, ja neid rakendaksid; ergutab ettevõtteid viima läbi iga-aastaseid võrdõigusliku tasustamise auditeid, avaldama andmeid võimalikult läbipaistvalt ning vähendama soolist palgalõhet;

18.  palub, et komisjon ja liikmesriigid võitleksid tööturul horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni vastu, kaotades soolise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise tööhõives ning innustades eelkõige hariduse abil ning tütarlaste ja naiste teadlikkust suurendades neid asuma õppima, tööle ja tegema karjääri uuendustegevust ja majanduskasvu soodustavates sektorites, kus praegu domineerivad endiselt püsivate stereotüüpide tõttu mehed;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma naistele rohkem ajendeid kauem töötamiseks lühemate katkestustega, et suurendada nende majanduslikku sõltumatust praegu ja edaspidi;

20.  juhib tähelepanu sellele, et kuna pensionisüsteemide ülesandeid kantakse järjest rohkem üle riiklikult pensionisüsteemilt isikliku rahastamise süsteemidele, on oluline tagada, et direktiiviga 2004/113/EÜ hõlmatud finantsteenustele juurdepääsul ei esineks diskrimineerimist ning et see põhineks sooliselt neutraalsetel aktuaarsetel kriteeriumitel; märgib, et meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegli kohaldamine aitab vähendada soolist pensionilõhet; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama läbipaistvust, teabe kättesaadavust ja kindlustunnet tööandjapensioni skeemiga hõlmatud isikutele ja pensionisaajatele, võttes arvesse ELi mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid;

21.  rõhutab, et Euroopa Liidu Kohus on selgelt öelnud, et tööandjapensioni skeeme tuleb pidada töötasuks ja et võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb seetõttu kohaldada ka nende suhtes;

22.  kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu naistele, kes sageli pole saanud pensioniõigusi, mistõttu puudub neil majanduslik sõltumatus, eriti lahutuse korral;

Meeste ja naiste tööalase ebavõrdsuse vähendamine

23.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon reageeris tema üleskutsele parandada töö- ja eraelu ühitamist muude kui seadusandlike ning seadusandlike ettepanekutega, millega luuakse mitu puhkuse liiki, et vastata 21. sajandi nõudmistele; rõhutab, et komisjoni esitatud ettepanekud on hea alus Euroopa kodanike ootuste täitmiseks; kutsub kõiki institutsioone üles viima selle paketi käsitlemine lõpule niipea kui võimalik;

24.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid rasedus- ja lapsehooldusõigusi käsitlevaid õigusakte, et naiste emakssaamine nende tööelu jooksul ei kahjustaks nende pensioniõigusi, ja nõuaksid nende järgimist;

25.  kutsub liikmesriike üles kaaluma, kas töötajatele võiks anda võimaluse pidada läbirääkimisi vabatahtliku paindliku töökorralduse üle, sealhulgas nn arukas töötamine kooskõlas riiklike tavadega ning sõltumata laste vanusest või perekondlikust olukorrast, mis võimaldaks naistel ja meestel töö- ja eraelu paremini tasakaalustada, nii et nad ei peaks eelistama hoolduskohustuste täitmisel üht teisele;

26.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku hoolduspuhkuse kohta vanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu käsitlevas direktiivis, ja tuletab meelde oma piisava tasustamise ja sotsiaalkaitse nõudmist; innustab liikmesriike võtma heade tavade vahetuse alusel naiste ja meeste hüvanguks kasutusele nn hoolduskrediidi, mille eesmärk on hüvitada tööstaaži katkemine pereliikme mitteametliku hooldamise tõttu ja ametlike hoolduspuhkuste, näiteks rasedus- ja sünnituspuhkuse, isa- ja vanemapuhkuse tõttu, ning võtta seda pensioniõiguste arvutamisel õiglaselt arvesse; on seisukohal, et sellist krediiti tuleks anda lühikeste, kindlaksmääratud perioodide eest, et mitte veelgi enam tugevdada stereotüüpe ja ebavõrdsust;

27.  palub liikmesriikidel töötada välja strateegiad, milles tunnustatakse pereliikmete ja muude ülalpeetavate mitteametlikku hooldust ja nende õiglast jagamist naiste ja meeste vahel, mille puudumine võib põhjustada karjäärikatkestusi ja naiste ebakindlat tööd, mis seab ohtu nende pensioniõigused; rõhutab sellega seoses, kui oluline on pakkuda meestele stiimuleid vanema- ja isapuhkuse kasutamiseks;

28.  palub liikmesriikidel võimaldada rasedus- ja sünnitus- või vanemapuhkuselt naasnud töötaja üleviimist tagasi võrdväärsele töökorrale;

29.  juhib tähelepanu sellele, et naiste ja meeste nõuetekohast era- ja tööelu tasakaalustamist ei ole võimalik saavutada, kui pole kohalikke, kvaliteetseid, taskukohase hinnaga ja kättesaadavaid hooldusasutusi laste, eakate ja ülalpeetavate jaoks ning kui ei jagata võrdselt kohustusi, kulusid ja hooldust; kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid lastele suunatud teenustesse, rõhutab vajadust lastehoiuasutuste kättesaadavuse järele kõikjal maapiirkondades, ning nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriike, sealhulgas eraldades ELi olemasolevaid vahendeid, et luua sellised asutused vormis, mis on kõigile kättesaadav; kutsub liikmesriike üles jätkama pingutusi, et saavutada Barcelona eesmärgid nii pea kui võimalik, kuid hiljemalt 2020. aastaks, ning kehtestama sarnased eesmärgid pikaajaliste hooldusteenuste puhul, pakkudes samal ajal valikuvabadust peredele, kes eelistaksid teistsugust lapsehooldusmalli; õnnitleb neid liikmesriike, kes on juba täitnud mõlemad eesmärgid;

Pensionisüsteemide mõju pensionilõhele

30.  kutsub liikmesriike üles hindama usaldusväärsete ja võrreldavate andmete alusel oma pensionisüsteemide mõju pensionilõhele ja seda põhjustavatele teguritele, et võidelda diskrimineerimise vastu ja luua liikmesriikide pensionisüsteemides läbipaistvust;

31.  toonitab, et pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse puhul tuleb arvesse võtta demograafiliste muutustega seotud probleeme, rahvastiku vananemist, sündimuse määra ning majanduslikult aktiivsete ja pensioniealiste inimeste suhet; tuletab meelde, et viimaste olukord sõltub suuresti töötatud aastate arvust ning makstud sissemaksetest;

32.  kutsub liikmesriike üles tegema kiiremas korras pensionisüsteemide ülesehituses vajalikke muudatusi, et tagada jätkusuutlik sotsiaalkindlustus, arvestades keskmise eeldatava eluea pikenemist ELis;

33.  palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida põhjalikumalt, kuidas võiks pensionilõhet mõjutada see, kui kohustuslikelt pensioniskeemidelt minnakse üle pensioni sissemaksete osas paindlikumatele tööandja- ja erapensioni skeemidele, võttes pensioniõiguste ja -tulu kindlaksmääramisel arvesse pensionisüsteemi sissemaksete kestuse arvutamist ja tööturult lahkumise progressiivsust;

34.  hoiatab soolist võrdõiguslikkust ohustavate riskide eest, mida põhjustab üleminek sotsiaalkindlustuspensionidelt isiklikult rahastatavatele pensionidele, kuna erapensionisüsteemid põhinevad isiklikel sissemaksetel ning nende puhul ei maksta hüvitist aja eest, mil inimene on hoolitsenud laste või teiste ülalpeetavate sugulaste eest, olnud töötu, haiguspuhkusel või invaliidsuse tõttu tööturult eemal; juhib tähelepanu asjaolule, et pensionisüsteemi reformid, mis seovad sotsiaalhüvitised majanduskasvu ning töö- ja finantsturgude olukorraga, keskenduvad ainult makromajanduslikele külgedele ning eiravad pensionide sotsiaalset eesmärki;

35.  palub, et liikmesriigid kõrvaldaksid oma pensionisüsteemidest ja elluviidud reformidest sellised elemendid, mis suurendavad pensionide tasakaalustamatust (eriti soolist tasakaalustamatust, nagu olemasolev pensionilõhe), võttes arvesse tulevaste pensionireformide soolise võrdõiguslikkuse mõju, ja rakendaksid meetmeid sellise diskrimineerimise kaotamiseks; rõhutab, et igasuguseid pensionidega seotud poliitilisi muudatusi tuleks hinnata nende soolise ebavõrdsuse mõju seisukohast, võrreldes konkreetse analüüsi käigus esitatud muudatuste mõju naistele ja meestele, ning see peaks kuuluma avaliku poliitika kavandamise, koostamise, rakendamise ja hindamise juurde;

36.  palub komisjonil innustada heade tavade vahetust, et teha kindlaks parandusmehhanismid, mis on kõige tõhusamad ja mis aitavad võidelda pensionilõhet suurendavate tegurite vastu;

37.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma pensionisüsteemides ning hoolduskrediidi ja tuletatud hüvitiste puhul kasutusele sooliselt neutraalsed eluea tariifid, et naised saaksid võrdse panuse eest võrdväärse väljateenitud pensioni, isegi kui nende eeldatav eluiga on meeste omast pikem, ja tagama, et naiste keskmist eeldatavat eluiga ei kasutataks diskrimineerimise ettekäändena, eriti pensioni arvutamisel;

38.  nõuab, et vaadataks läbi kõik maksustamis- ja pensionisüsteemide raames kättesaadavad stiimulid ning nende mõju soolisele pensionilõhele, pöörates erilist tähelepanu üksikemade majapidamistele; nõuab samuti kahjulike stiimulite ja õiguste individualiseerimise kaotamist;

39.  toonitab, kui olulist osa täidab toitjakaotuspension paljude eakate naiste kaitsmisel neid eakate meestega võrreldes rohkem ohustava vaesusriski ja sotsiaalse tõrjutuse eest; palub liikmesriikidel reformida vajaduse korral oma toitjakaotus- ja lesepensionide süsteeme, et vältida vallaliste naiste karistamist; kutsub liikmesriike üles uurima komisjoni toetusel, millist mõju avaldavad erinevad toitjakaotuspensionide süsteemid, arvestades kõrgeid lahutuse määrasid, vabaabielus paaride seas esinevat vaesust ja eakate naiste sotsiaalset tõrjutust, ning kaaluma selliste õigusaktide ettenägemist, mis tagaksid ühised pensioniõigused lahutuse korral;

40.  toonitab asjaolu, et kõigil on õigus saada universaalselt kättesaadavat riiklikku pensioni ning tuletab meelde Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 25, milles sätestatakse eakate õigus inimväärsele elule ja iseseisvusele, ja et harta artiklis 34 tunnustatakse õigust pääseda ligi sotsiaalhüvitistele ja kasutada sotsiaalteenuseid, mis tagavad kaitse emaduse, haigestumise, tööõnnetuste, puude, pikaajalisest hooldusest sõltuvaks jäämise, eakuse või töökoha kaotuse korral; osutab riiklike jooksvalt rahastatavate sotsiaalkindlustussüsteemide tähtsusele piisava pensioni tagamisel;

41.  kutsub liikmesriike üles tagama, et nii meestel kui ka naistel on võimalus saavutada täielik sissemakseperiood, ja ühtlasi tagama kõigi õigused pensionile, et kaotada pensionilõhe, võideldes soolise diskrimineerimise vastu tööhõives, kohandades haridust ja karjääri kavandamist, parandades töö- ja eraelu tasakaalu ning tõhustades investeeringuid lastehoidu ja eakate hooldusesse; on arvamusel, et toimivate töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjade kehtestamine, mis võtaksid arvesse soopõhiseid kutsealaseid riske ja psühhosotsiaalseid riske, investeerimine avalikesse tööturuasutustesse, kes suudaksid juhendada igas vanuses naisi töökoha otsingul, ja paindlike eeskirjade kehtestamine töölt pensionile üleminekuks on samuti oluline;

42.  osutab asjaolule, et ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldises märkuses nr 16 (2005) meeste ja naiste võrdse õiguse kohta kasutada kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi tuuakse esile, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 3 koostoimes pakti artikliga 9 nõutakse muu hulgas, et meeste ja naiste kohustuslik pensioniiga oleks sama ning et mehed ja naised saaksid võrdväärseid pensionihüvitisi nii riiklike kui ka erapensioniskeemide puhul;

o
o   o

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) 11. august 2005, E/C.12/2005/4. (2) 4. veebruar 2008, E/C.12/GC/19. (3) XX-3/def/GRC/4/1/EN. (4) EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24. (5) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (6) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37. (7) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23. (8) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 9. (9) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 60. (10) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 75. (11) ELT C 36, 29.1.2016, lk 6. (12) ELT C 316, 30.8.2016, lk 2. (13) ELT C 407, 4.11.2016, lk 2. (14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0351. (15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.