Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(1) (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määrus),

–  võttes arvesse komisjoni 31. mai 2016. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale pealkirjaga „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi valitsemise kohta 2015. aastal“ (COM(2016)0353),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa investeerib taas: Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga aastaaruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Investeerimispanga grupi 2015. aasta rahastus- ja investeerimismeetmete kohta Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames(2),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumendi hinnangut SWD(2016)0297, Euroopa Investeerimispanga hinnangut Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) toimimise kohta(3), määruse (EL) 2015/1017 rakendamise ad-hoc auditit Ernst and Young poolt(4) ning Euroopa Kontrollikoja arvamust(5),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2016 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (COM(2016)0597),

–   võttes arvesse 2015. aasta detsembris Prantsusmaal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(6),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(7),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni aruannet ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0200/2017),

1.  võtab teadmiseks suure investeeringute puudujäägi Euroopas, mis komisjoni hinnangul on vähemalt 200–300 miljardit eurot aastas; rõhutab eelkõige sellega seoses, et Euroopa vajab suure riskiga rahastust, eriti VKEde rahastamise, teadus- ja arendustegevuse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning transpordi, side ja energiataristu valdkonnas, mis on vajalik kaasava majandusarengu tagamiseks; väljendab muret asjaolu pärast, et kõige uuemad andmed rahvamajanduse arvepidamise kohta ei näita Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (edaspidi EFSI) asutamisest saati mingit investeeringute tõusu, mis põhjustab muret, et ilma muutusteta ootab ees aeglase majanduskasvu ja kõrge töötuse määra jätkumine, eeskätt noorte ja järgmiste põlvkondade hulgas; rõhutab, et majanduskasvu elavdamiseks, töötuse vähendamiseks, tugeva, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise tööstuse edendamiseks ning ELi pikaajaliste poliitikaeesmärkide saavutamiseks on vaja nimetatud investeeringute puudujääk kaotada, luues teatavates strateegilistes piirkondades investeeringutele soodsa keskkonna;

2.  rõhutab EFSI rolli rahastusega seotud raskuste lahendamisel ja takistuste kõrvaldamisel ning strateegiliste, muutusi toovate ja tootlike investeeringute rakendamisel, mis annavad majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale palju lisaväärtust, samuti liikmesriikide majandusvaldkonna reformimisel ja ajakohastamisel, majanduskasvu ja töökohtade loomisel, mille puhul turupõhist rahastamist vaatamata majanduslikule teostatavusele ei toimu, ja erainvesteeringute edendamisel kõigis ELi piirkondades;

3.  tuletab meelde määrusega ette nähtud Euroopa Parlamendi rolli, eelkõige seoses EFSI rakendamise järelevalvega; tunnistab siiski, et EFSI toimimise ja ELi majandusele avalduva mõju põhjalikuks tõenduspõhiseks hindamiseks on veel liiga vara, kuid on arvamusel, et tuleb anda esialgne hinnang valitud ja tagasilükatud projekte ning nendega seotud otsuseid käsitlevate kõikehõlmavate andmete alusel, et teha kindlaks EFSI 2.0 ja järgnevate variantide võimalikud parandusi vajavad valdkonnad; palub komisjonil esitada põhjalik hinnang kohe, kui kogu teave muutub kättesaadavaks;

Täiendavus

4.  tuletab meelde, et EFSI eesmärk on tagada täiendavus, aidates tegeleda turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordadega ning toetades toiminguid, mida ei oleks saanud ellu viia või ei oleks saanud seda teha samas ulatuses liidu olemasolevate rahastamisvahendite raames või erasektori allikatest ilma EFSI osaluseta; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et täiendavuse mõistet on vaja täpsustada;

5.  tuletab meelde, et EFSIst toetatud projekte, millega püütakse luua töökohti, edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning majanduslikku, territoriaalset ja sotsiaalset sidusust kooskõlas EFSI määruse artiklis 9 kindlaksmääratud üldeesmärkidega, peetakse täiendavateks, kui nad hõlmavad riske, mis on iseloomulikud EIP eritegevusele, nagu on sätestatud EIP põhikirja artiklis 16 ja EIP krediidiriski hindamise põhimõtetes; tuletab meelde, et EFSI raames toetatud projektide riskiprofiil on üldjuhul kõrgem kui EIP tavatoimingutega toetatud projektidel; rõhutab, et EIP eritegevuse miinimumriskist väiksemat riski kätkevaid EIP projekte võib samuti EFSIst toetada, kui ELi tagatise kasutamine on vajalik täiendavuse tagamiseks;

6.  märgib, et kuigi kõiki EFSI raames heakskiidetud projekte esitletakse eritegevustena, on sõltumatus hinnangus leitud, et osa projektidest oleks saanud rahastada ilma ELi tagatise kasutamiseta;

7.  palub komisjonil koostada koostöös EIP ja EFSI juhtimisstruktuuridega loetelu kõikidest ELi toetatavatest ja EIP rahastatavatest meetmetest, mis on hõlmatud täiendavuse kriteeriumidega, ning esitada selged ja põhjalikud seletused tõendite kohta, et neid projekte ei oleks saanud teostada muude vahendite abil;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et EFSI kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide vahel võib olla vastuolu selles mõttes, et erainvesteeringute kaasamise eesmärgi täitmiseks võib juhtuda, et EIP rahastab väiksema riskiga projekte, mille vastu investorid juba huvi tunnevad; nõuab, et EIP ja EFSI juhtimisstruktuurid rakendaksid tõelist täiendavust vastavalt EFSI määruse artiklile 5 ning tagaksid turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete olukordade täieliku lahendamise;

9.  palub EIP-l tagada läbipaistvus fondide haldamisel ja seoses mis tahes osaleva avaliku või erasektori või kolmanda osapoole vahendite päritoluga ning esitada konkreetsed andmed, muu hulgas konkreetsete projektide ja välisinvestorite kohta; juhib tähelepanu EFSI määruse sätetele, milles nõutakse parlamendile aru andmist; rõhutab taas asjaolu, et kõik potentsiaalsed tulevased kolmandate riikide osalejad peavad täitma kõiki ELi avalike hangete, tööõiguse ja keskkonnaeeskirju, ning eeldab, et EIP projektidele kehtivaid sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud nõudeid kohaldatakse täielikult ka EFSI projektide rahastamisotsuste puhul;

Tulemustabel ja projektide valimine

10.  märgib, et nagu on sätestatud määruses, peab projekt enne EFSI toetuse jaoks valituks osutumist läbi tegema hoolsuskohustuse ja otsustusmenetluse nii EIPs kui ka EFSI juhtimisstruktuurides; võtab teadmiseks, et projektide arendajad on väljendanud soovi saada kiiret tagasisidet ja suuremat läbipaistvust seoses nii valikukriteeriumide kui ka sellega, kui palju ja mis liiki EFSI toetust / osamakseid sellest on võimalik saada; nõuab suuremat selgust, et julgustada projektide arendajaid EFSI toetust taotlema, sealhulgas avalikustades tulemustabeli EFSI rahastuse taotlejatele; nõuab otsustamisprotsessi läbipaistvamaks muutmist valikukriteeriumide ja rahalise toetuse osas ning selle kiirendamist, tagades samal ajal jätkuvalt põhjaliku hoolsuskohustuse menetluse, et kaitsta ELi vahendeid; rõhutab, et hindamisprotsessi lihtsustamiseks, eelkõige investeerimisplatvormide jaoks, tuleks julgustada EIPd kohaldama ühist hoolsuskohustuse menetlust koos riiklike tugipankadega või delegeerima selle täielikult neile;

11.  on seisukohal, et projektide ja rahastamiskõlblike üksuste hindamise kriteeriumeid tuleks selgemaks muuta; palub EFSI juhtorganeid esitada vastavalt täiendavat teavet kõikidele EFSI raames heakskiidetud projektidele antud hinnangute kohta, eelkõige seoses nende täiendavuse ja panusega jätkusuutlikku majanduskasvu ning nende töökohtade loomise suutlikkusega, nagu see on määruses sätestatud; nõuab kõlblike vastaspoolte suhtes rangemaid ühingujuhtimise eeskirju, et sellist liiki üksused oleksid vastuvõetavad EFSI partnerid seoses ELi põhimõtete ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standarditega;

12.  tuletab meelde, et tulemustabel on vahend investeeringute komitee jaoks, mis võimaldab tal ELi tagatise kasutamisel eelistada paremate näitajatega ja lisaväärtust loovaid toiminguid, ning et investeeringute komitee peab seda vastavalt kasutama; kavatseb kontrollida tulemustabeli ja selle näitajate järgimist, kohaldamist ja kasutamist; nõuab projektide valikukriteeriumide asjakohast kohaldamist ja selle menetluse läbipaistvamaks muutmist; tuletab meelde, et kehtiva määruse lisa kohaselt peab investeeringute komitee projektide prioriseerimisel andma igale tulemustabeli sambale võrdse tähtsuse, sõltumata sellest, kas sambale antakse numbriline punktisumma või see koosneb hindeta kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest näitajatest; peab kahetsusväärseks, et projekti tehnilisi aspekte käsitlevat kolmandat sammast peetakse praeguses tulemustabelis sama tähtsaks kui esimest ja teist sammast, mis on seotud palju olulisemate soovitud tulemustega; kritiseerib asjaolu, et EIP ise tunnistab, et investeeringute komitee eksperdid kasutavad neljandat sammast vaid teabe pakkumise eesmärgil, mitte otsustamiseks; nõuab, et tulemustabelid – välja arvatud tundlik äriteave – avalikustataks pärast seda, kui projekti suhtes on vastu võetud lõplik otsus;

13.  tunnistab, et uute innovaatiliste projektide ettevalmistamine võib võtta paar aastat, kuid et EIP-le avaldatakse survet saavutada 315 miljardi euro eesmärk ja seega pidi ta EFSI tegevused kohe käivitama; väljendab siiski muret, et EIP toetub seega suures osas oma olemasolevale madalama riskiga projektide esitamise süsteemile, vähendades nii oma tavapärast rahastust; kardab, et EFSI ei paku kõrge riskiga innovatiivsetele projektidele täiendavat rahastust; rõhutab, et projekti eritegevusena klassifitseerimine ei tähenda tingimata, et see on riskantne; projekt võib aga eritegevuseks liigituda ka seetõttu, et selle rahastamine on üles ehitatud kunstlikult riskantsel viisil, mis tähendab, et ka väga väikese riskiga projekte on lihtne muuta suure riskiga projektideks; rõhutab, et projekti kriteeriume ei tohiks mingil juhul leevendada üksnes selleks, et saavutada poliitiline eesmärk võtta kasutusele 315 miljardit eurot investeeringuid;

14.  palub, et EIP hindaks oma potentsiaalset aastast laenuandmisvõimet keskpikas perioodis, võttes arvesse EFSIt ja võimalikke muudatusi õigusaktides, ning jätkaks omavahenditest laenu andmist 70–75 miljardit eurot aastas, kasutades kasumit, programmide tagasimakseid jms, ning kasutaks EFSId täiendava vahendina; märgib, et see tähendab, et EIP tegevusmaht ulatuks kokku vähemalt 90 miljardi euroni, mitte 75 miljardi euroni;

15.  peab oluliseks arutada, kas kavandatav finantsvõimendus 15 on asjakohane, et võimaldada EFSIst toetada kvaliteetseid suure riskiga projekte, ning kutsub komisjoni üles selle kohta hindamist läbi viima; tuletab meelde, et mainitud finantsvõimendus 15 on portfellipõhine ja kajastab EIP rahastamiskogemust, et kõrvaldada turutõrkeid; nõuab, et kaalutaks avalike eesmärkide saavutamist EFSI abil täiendusena mahu nõudele; soovitab võtta arvesse ka liidu poolt Pariisi kliimakonverentsil (COP21) seatud eesmärke; palub EIP-l avalikustada juba saavutatud finantsvõimenduse ning selle aluseks oleva arvutusmetoodika;

16.  juhib tähelepanu asjaolule, et väikesemahulistel projektidel esineb vajamineva rahastuse saamisel tihti raskusi; märgib murega, et oma väiksuse tõttu ei söanda väikesed projektid EFSI rahastust taotleda või peetakse neid selleks koguni kõlbmatuks; juhib tähelepanu asjaolule, et väikesel projektil võib sellest hoolimata olla riiklikul või piirkondlikul tasandil märkimisväärne mõju; rõhutab, et tuleb suurendada Euroopa investeerimisnõustamise keskuse antavat tehnilist abi, mida saab kasutada selleks, et nõustada ja toetada väikesemahuliste projektide arendajaid projektide koostamisel ja ühendamisel investeerimisplatvormide või raamlepingute kaudu; kutsub juhatust üles seda probleemi käsitlema ja tegema ettepanekuid selle olukorra parandamiseks;

Sektoripõhine hajutamine

17.  rõhutab, et EFSI on nõudlusel põhinev vahend, mida peaksid siiski suunama määruses sätestatud ja juhatuse kindlaksmääratud poliitilised eesmärgid; nõuab selliste sektorite paremat teavitamist, mille investeerimisnõudlus on täitmata, kuid mis ei ole suutnud EFSIt veel täielikult ära kasutada, ja neile teabe edastamist; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et investeerimisnõudluse suurendamiseks tuleks võtta rohkem meetmeid ELi makromajanduslikul tasandil;

18.  väljendab heameelt, et EFSI rahastus hõlmab kõiki EFSI määruses nimetatud sektoreid; juhib tähelepanu, et teatud sektorid on siiski liiga vähe esindatud, eelkõige sotsiaaltaristu, tervise ja haridussektor, kuhu on suunatud vaid 4 % EFSI raames heakskiidetud rahastamisest; märgib, et sellel võib olla mitmesuguseid põhjuseid, näiteks asjaolu, et mõnes sektoris võivad EFSIst vahendite taotlemise kogemused ja tehnilised teadmised olla piiratud, või asjaolu, et nad pakkusid juba EFSI käivitamisel paremaid investeerimisvõimalusi ehk n-ö kohe alustatavaid ja rahastamiskõlblikke projekte; kutsub EIPd sellega seoses arutama, kuidas parandada sektoripõhist hajutamist, sidudes selle määruses sätestatud eesmärkidega ning küsimusega, kas EFSI toetust peaks laiendama muudesse sektoritesse;

19.  tuletab meelde, et ELi poolt heaks kiidetud COP21 kliimakokkulepe eeldab olulist üleminekut kestlikule investeerimisele, mida EFSI peaks täiel määral toetama; rõhutab, et EFSI investeeringud peavad olema nende kohustustega kooskõlas; toonitab vajadust tõhustada kliimamuutust käsitlevat aruandlust;

20.  juhib tähelepanu vajadusele suurendada sellistele pikaajalistele projektidele antavate vahendite osakaalu nagu telekommunikatsioonivõrgud või suhteliselt suure riskiga projektid, mis on üldjuhul seotud kõrgetasemelisema, kujunemisjärgus ja uue tehnoloogiaga; märgib, et investeerimine lairibataristusse ja 5Gsse, küberjulgeolekusse, traditsioonilise majanduse digiteerimisse, mikroelektroonikasse ja kõrgjõudlusega andmetöötlusse võib aidata digilõhet vähendada;

21.  peab kahetsusväärseks koondumise piirmäärade puudumist algses käivitamisetapis; tuletab meelde, et transpordisektor on andnud EFSIsse kõige suurema panuse, 2,2 miljardit eurot 8 miljardist eurost, mis moodustab üle 25 % kogu tagatisfondist; märgib murelikult, et transpordisektor on saanud vaid ligikaudu 13 % kõikidest EFSI taristu- ja innovatsioonikomponendi raames praeguseks kasutusele võetud ja kättesaadavaks tehtud investeeringutest, mis jääb kaugele maha iga konkreetse sektori jaoks kehtestatud 30 % suurusest piirmäärast; palub investeeringute komiteel pöörata erilist tähelepanu transpordisektori projektidele, kuna neid esineb investeerimisportfellis endiselt väga vähe ning transport täidab majanduskasvu ja tarbijaohutuse puhul märkimisväärset rolli;

Juhtimine

22.  märgib, et EFSI juhtimisstruktuurid on täies ulatuses sisse seatud EIPs; on seisukohal, et EFSI tõhususe ja vastutuse parandamiseks tuleks arutada võimalust muuta EFSI juhtimisstruktuur EIP omast täielikult eraldiseisvaks;

23.  tuletab meelde, et EFSI tegevdirektor vastutab EFSI igapäevase juhtimise, investeeringute komitee koosolekute ettevalmistamise ja juhatamise eest ning esindamise eest välissuhetes; tuletab meelde, et tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja; peab kahetsusväärseks, et tegelikult ei ole vastavad ametikohad, eelkõige tegevdirektori asetäitja ametikoht, selgelt kindlaks määratud; kutsub EIPd üles kaaluma tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ülesannete selgemat sätestamist, et tagada läbipaistvus ja vastutus; peab tähtsaks, et tegevdirektor, keda abistab tegevdirektori asetäitja, jätkaks investeeringute komitee koosolekute päevakorra koostamist; soovitab veel, et tegevdirektor peaks välja töötama menetlused, mis aitaksid lahendada investeeringute komitee liikmete võimalikke huvide konflikte, andma juhatusele aru ning tegema ettepanekuid sanktsioonide kohaldamiseks rikkumiste korral ja nende rakendamise vahendite kohta; usub, et tegevdirektoril ja tegevdirektori asetäitjal oleks nende ülesannete täitmisel suurem autoriteet, kui nad oleksid EIPst rohkem iseseisvad; kutsub sellega seoses EIPd üles uurima võimalusi, kuidas suurendada tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja sõltumatust;

24.  tuletab meelde, et investeeringute komitee eksperdid vastutavad EFSI projektide valiku, ELi tagatise andmise ning investeerimisplatvormide, riiklike tugipankade või -institutsioonidega tehtavate tehingute heakskiitmise eest; tuletab veel kord meelde, et nad on sõltumatud; väljendab seetõttu muret investeeringute komitee ekspertide dokumenteeritud huvide konfliktide pärast, mida edaspidi tuleks igal juhul vältida;

25.  on seisukohal, et projektide valimine ei ole piisavalt läbipaistev; toonitab, et EIP peaks parandama EFSI raames heakskiidetud projekte käsitleva teabe avalikustamist ning põhjendama nõuetekohaselt täiendavust ja tulemustabelit, samuti projektide panust EFSI eesmärkide saavutamisse, rõhutades eriti EFSI toimingute oodatavat mõju investeeringute puudujäägile liidus;

26.  kutsub EIPd kaaluma, kuidas oleks tegevdirektori ja juhatuse abil võimalik parandada investeeringute komitee liikmete vahelist koostööd; peab tähtsaks tegevdirektori osalemist juhatuse koosolekutel, mis annaks tegevdirektorile võimaluse teavitada juhatust tulevastest tegevustest;

27.  teeb ettepaneku arutada, kuidas suurendada EFSI juhtimisstruktuuride läbipaistvust Euroopa Parlamendi jaoks, ja Euroopa Parlamendi nimetatava ühe täiendava täisliikme lisamist juhatusse; nõuab tungivalt, et EFSI juhtimisorganid annaksid Euroopa Parlamendile ennetavalt teavet;

Riiklikud tugipangad

28.  tuletab meelde, et tänu oma oskusteabele on riiklikud tugipangad EFSI edu jaoks hädavajalikud, kuna nad tunnevad kohalikke turge ja on nendega lähedalt seotud; leiab, et siiani ei ole sünergiaid vajalikul määral ära kasutatud; märgib, et on oht, et EIP tõrjub kohalikud institutsioonid välja, ja kutsub EIPd üles suurendama oma suutlikkust kaasata riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke partnereid; nõuab, et EIP toetaks olemasolevate avalike pangastruktuuride tõhustamist, et hõlbustada aktiivselt heade tavade ja turualaste teadmiste vahetamist nende asutuste vahel; on seisukohal, et selle eesmärgi nimel peaksid riiklikud tugipangad sõlmima EIFiga koostöölepinguid; tunnistab, et EFSI ja EIP on üha rohkem nõus võtma madalama järguga / allutatud osamakseid koos riiklike tugipankadega ning nõuab tungivalt, et nad seda jätkuvalt teeksid; kutsub komisjoni ja EIPd üles arutama, kas oleks kasulik kaasata riiklike tugipankade oskusteavet juhatusse;

Investeerimisplatvormid

29.  tuletab meelde, et tuleks muuta võimalikuks geograafilise või temaatilise fookusega hajutatud investeeringud, aidates rahastada ja ühendada erinevatest allikatest tulevaid projekte ja fonde; märgib murega, et esimene investeerimisplatvorm käivitati alles 2016. aasta kolmandas kvartalis ja et see viivitus vähendab märkimisväärselt väikesemahuliste projektide võimalust saada EFSI-lt toetust ning piiriüleste projektide arendamist; rõhutab vajadust lihtsustada investeerimisplatvormide loomise eeskirju; palub, et EIP ja Euroopa investeerimisnõustamise keskus edendaksid investeerimisplatvormide kui investeeringute geograafilise ja temaatilise mitmekesistamise vahendi kasutamist;

30.  nõuab tungivalt, et EFSI juhtorganid pööraksid investeerimisplatvormidele rohkem tähelepanu, et maksimeerida nende võimalikku kasu investeerimistõkete kõrvaldamiseks, eelkõige vähem arenenud finantsturgudega liikmesriikides; kutsub EIPd üles andma sidusrühmadele, sh riiklikele, kohalikele ja piirkondlikele organitele platvormide ning nende loomise tingimuste ja kriteeriumide kohta rohkem teavet; tunnustab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust strateegiliste projektide kindlakstegemisel ning osalemise ergutamisel;

31.  teeb ettepaneku arutada, milliseid vahendeid on veel võimalik kasutada investeerimisplatvormide edendamiseks, näiteks prioriseerides platvormide kaudu esitatud projektide heakskiitmist, koondades väiksemaid projekte ja rühmalepinguid ning luues mehhanisme lepingute rühmade rahastamiseks; usub, et eelkõige tuleks edendada riigiüleseid platvorme, kuna paljudel energia- ja digitaalvaldkonna projektidel on riigiülene mõõde;

Rahastamisvahendid

32.  tuletab meelde, et EIP on EFSI jaoks välja töötanud uued rahastamisvahendid, et pakkuda suure riskiga finantseerimiseks kohandatud tooteid; nõuab, et EIP suurendaks veelgi oma lisaväärtust, keskendudes riskantsematele finantstoodetele, nagu allutatud rahastamine ja kapitalituru instrumendid; väljendab muret projektide arendajate kriitika pärast, et pakutavad rahastamisvahendid ei vasta nende projektide vajadustele (suure riskiga projektid vajavad tihti ettemaksu, et anda investeeringutele tõuget, ja mitte väikeseid summasid igal aastal), ning investorite seisukoha pärast, et nad ei ole praegu võimelised EFSI rahastamises osalema, kuna ei ole piisavalt sobivaid omakapitali vahendeid; kutsub EIPd üles hindama seda koostöös projektide arendajate ja investoritega; lisaks kutsub EIPd üles uurima, kuidas võib roheliste võlakirjade väljatöötamine maksimeerida EFSI potentsiaali selliste projektide rahastamisel, millel on positiivne mõju keskkonnale ja/või kliimale;

Geograafiline hajutamine

33.  väljendab heameelt, et 2016. aasta lõpuks olid kõik 28 riiki saanud EFSI-lt rahastust; märgib siiski murega, et 30. juuni 2016. aasta seisuga olid nn vanad liikmesriigid (EL-15) saanud 91 % EFSI toetusest ning uued liikmesriigid (EL-13) vaid 9 % toetusest; peab kahetsusväärseks, et EFSI toetusest on peamiselt kasu saanud piiratud arv riike, kus investeeringute puudujääk on juba niigi ELi keskmisest väiksem; märgib, et toetust saavates riikides on sageli EFSI rahastatavate projektide geograafiline jaotus ebavõrdne; juhib tähelepanu territoriaalse kontsentratsiooni riskile ning rõhutab vajadust pöörata rohkem tähelepanu vähem arenenud piirkondadele kõigis 28 liikmesriigis; nõuab, et EIP annaks täiendavat tehnilist abi EFSIst vähem toetust saanud riikidele ja piirkondadele;

34.  tunnistab, et SKP ja heakskiidetud projektide arv on omavahel seotud; tunnistab, et suuremad liikmesriigid saavad ära kasutada arenenumaid kapitaliturge ja seega on neil suurem tõenäosus saada kasu sellistest turupõhistest instrumentidest nagu EFSI; rõhutab, et EFSI toetuse väiksemat mahtu ELi 13 liikmesriigis võivad põhjustada ka muud asjaolud, nagu projektide väiksus, asjaomase piirkonna perifeerne geograafiline asukoht ning konkureerimine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega; toob siiski murega esile teatud riikide ebaproportsionaalset kasu ja rõhutab, et geograafilist jaotust on vaja veelgi hajutada, eelkõige sellistes eluliselt vajalikes sektorites nagu ajakohastamine ning majanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse parandamine, põhitähelepanuga tehnoloogia arengul; palub komisjonil täiendavalt uurida praeguse geograafilise jaotuse põhjuseid ja need kaardistada;

Euroopa investeerimisnõustamise keskus

35.  peab Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust väga oluliseks; on seisukohal, et selle ülesanne anda kõikidel projekti elluviimise etappidel ulatuslikku nõu ja tehnilist abi ühest kohast vastab suures osas ametiasutuste ja projektide arendajate üha suuremale vajadusele tehnilise abi järele;

36.  väljendab heameelt, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus tegutseb juba 2015. aasta septembrist, olles läbinud kiiresti kasutuselevõtmise etapi; tunnistab, et kuna Euroopa investeerimisnõustamise keskus on olnud olemas lühikest aega ja alguses oli töötajatest puudus, ei ole kõik keskuse teenused täielikult välja arendatud ning et tegevus on peamiselt keskendunud projektide väljatöötamise ja koostamise toetamisele, poliitilise nõu andmisele ning projektide läbivaatamisele; rõhutab, et Euroopa investeerimisnõustamise keskusesse tuleks värvata eri valdkondade eksperte, et suunata paremini nõuandeid, teabevahetust ja tuge sektoritele, kes ei kasuta EFSI potentsiaali täiel määral ära;

37.  on veendunud, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus võib olla väga kasulik paljude EFSI rakendamise puudujääkide kõrvaldamiseks; usub kindlalt, et selleks peab ta võtma rohkem initsiatiivi abi andmisel sellistes valdkondades nagu investeerimisplatvormide loomine, samuti pidades silmas viimaste tähtsust väiksemate projektide rahastamises; rõhutab ka Euroopa investeerimisnõustamise keskuse osa nõu andmises muude liidu rahastusallikate kombineerimise kohta EFSIga;

38.  on samuti seisukohal, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus võib aktiivselt kaasa aidata geograafilise ja sektoripõhise hajutamise edendamisele, hõlmates mitte ainult kõik piirkonnad ja rohkem sektoreid oma teenuste pakkumisel, vaid abistades ka EIPd tegevuste käivitamisel; usub, et Euroopa investeerimisnõustamise keskusel võib olla tähtis osa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe eesmärgi saavutamises;

39.  tuletab meelde, et EFSI määruses antakse Euroopa investeerimisnõustamise keskusele volitused võimendada kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus; usub, et selles valdkonnas on vaja teha märkimisväärseid täiustusi, eeskätt suurendada koostööd asjakohaste riiklike institutsioonidega; peab teenuste pakkumist kohalikul tasandil väga oluliseks, muu hulgas selleks, et võtta arvesse konkreetset olukorda ja kohalikke vajadusi, eelkõige sellistes riikides, kus ei ole kogemustega riiklikke tugiinstitutsioone või -panku; on seisukohal, et selle arvesse võtmiseks tuleks tugevdada sidemeid muude kohalike pakkujatega;

40.  ootab, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus viiks viivitamatult oma värbamismenetlused lõpule ja võtaks tööle kõik vajalikud töötajad; väljendab siiski kahtlust, kas ettenähtud töötajate arv on piisav selleks, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus saaks pakkuda vajalikke nõustamisteenuseid ja toime tulla suurema töömahuga, sealhulgas suuremate volitustega;

41.  rõhutab, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus peab parandama oma teenuste profiili, täiustama teabevahetust ning suurendama Euroopa investeerimisnõustamise keskuse sidusrühmade teadlikkust ja mõistmist tema tegevuste kohta; on seisukohal, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kasutada kõiki asjaomaseid teabekanaleid, sealhulgas riiklikul ja kohalikul tasandil;

Euroopa investeerimisprojektide portaal

42.  peab kahetsusväärseks, et komisjon käivitas Euroopa investeerimisprojektide portaali alles 1. juunil 2016, s.o peaaegu üks aasta pärast EFSI määruse vastuvõtmist; märgib, et nüüd portaal toimib ja praegu on esitletud 139 projekti, kuid on seisukohal, et see on siiski väga kaugel EFSI määruse vastuvõtmisel eeldatud potentsiaalist;

43.  on seisukohal, et Euroopa investeerimisprojektide portaal on projektide arendajate jaoks kasutajasõbralik platvorm, mis aitab suurendada investeerimisprojektide nähtavust läbipaistval viisil; usub siiski, et oluliseks teguriks portaali edu jaoks on selle nähtavuse märkimisväärne parandamine, et seda tunnustataks üldiselt kasuliku, usaldusväärse ja tõhusa vahendina nii investorite kui ka projektide arendajate hulgas; nõuab tungivalt, et komisjon teeks tugevate kommunikatsioonitegevuste abil selles suunas jõupingutusi;

44.  märgib, et Euroopa investeerimisprojektide portaali käivitamise ja arendamise, juhtimise, toetamise, hooldamise ja veebimajutamisega seotud kulud kaetakse praegu ELi eelarvest Euroopa investeerimisnõustamise keskusele ette nähtud 20 miljoni euro suurusest iga-aastasest eraldisest; tuletab siiski meelde, et eraõiguslikelt projektide arendajatelt oma projekti portaalis registreerimise eest võetav tasu moodustab Euroopa investeerimisprojektide portaali sihtotstarbelise välistulu ja on tulevikus selle peamine rahastusallikas;

Tagatis

45.  tuletab meelde, et liit annab EIP-le lõpliku ja tingimusteta tagatise EFSI raames võetavatele rahastus- ja investeerimismeetmetele; on veendunud, et ELi tagatis on võimaldanud EIP-l võtta taristu ja innovatsioonikomponendi puhul suuremaid riske ning VKEde komponendi toel suurendada ja kiirendada VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamist COSME ja InnovFini raames; usub, et 25 miljoni euro künnist, mida EIP tundub kasutavat oma tavapärastes laenutehingutes, ei tuleks kohaldada EFSI suhtes, et suurendada väiksemate projektide rahastamist ning hõlbustada juurdepääsu rahastamisele VKEde jt potentsiaalsete kasusaajate jaoks;

46.  rõhutab, et tänu väga ulatuslikule rakendamisele, mis annab tunnistust suurest turunõudlusest, tugevdati VKEde komponenti kehtiva õigusraamistiku raames täiendava 500 miljoni euroga taristu ja innovatsioonikomponendi võlaportfellist; väljendab heameelt, et tänu EFSI määruse paindlikkusele anti VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele täiendavat rahastust; kavatseb tähelepanelikult jälgida tagatise andmist kahe komponendi raames; märgib ühtlasi, et 30. juuni 2016. aasta seisuga saavutasid taristu ja innovatsioonikomponendi raames sõlmitud tehingud üksnes 9 % eesmärgiks seatud kogumahust;

47.  tuletab meelde, et ELi tagatisfondi rahastatakse peamiselt ELi eelarvest; võtab arvesse kõiki asjakohaseid hinnanguid, mille kohaselt tagatisfondi praegune eraldise määr 50 % tundub olevat ettevaatlik ja mõistlik seoses võimalike kahjude katmisega ning liidu eelarve oleks kaitstud juba siis, kui kohandatud sihtmäär oleks 35 %; kavatseb hinnata, kas madalamat sihtmäära käsitlevad ettepanekud kahjustaksid valitud projektide kvaliteeti ja olemust; rõhutab, et siiani ei ole EIP või Euroopa Investeerimisfondi tehingute puudujääkide põhjustatud realiseerimisi toimunud;

Tulevane rahastamine, fondi suutlikkus

48.  märgib, et komisjon on teinud ettepaneku laiendada EFSIt nii ajalises kui ka finantssuutlikkuse mõttes ning see mõjutaks ELi eelarvet; väljendab kavatsust esitada alternatiivseid rahastamisettepanekuid;

49.  tuletab meelde, et liikmesriike kutsuti üles EFSIsse panustama, et laiendada selle suutlikkust ja võimaldada toetada rohkem suurema riskiga investeeringuid; peab kahetsusväärseks, et kuigi selliseid investeeringuid peetakse ühekordseks meetmeks nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta)(8) artikli 5 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)(9) artikli 3 tähenduses, ei läinud liikmesriigid selle algatusega kaasa; palub EIPlt ja komisjonilt teavet selle kohta, kas nad on vahepeal teinud pingutusi liikmesriikide veenmiseks EFSIt toetama ning kas nad suudaksid ligi meelitada muid investoreid; kutsub komisjoni ja EIPd suurendama oma jõupingutusi selles suunas;

Täiendavus teiste ELi rahastamisallikatega

50.  märgib, et komisjoni ja EIP teadlikkus EFSI ja ELi eelarve rahastamisvahendite kattumisest ja nendevahelisest konkurentsist on viinud suuniste vastuvõtmiseni, milles soovitatakse kombineerida EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastust; rõhutab, et mis tahes EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastuse kombineerimine ei tohi kahjustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi toetuste rahastuse taset ega suunitlust; juhib siiski tähelepanu püsivatele erinevustele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides, eeskirjades, aruandluse tähtaegades ja riigiabi eeskirjade kohaldamises, mis takistab kombinatsioonide kasutamist; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on hakanud nende küsimustega tegelema oma ettepanekus vaadata läbi finantsmäärus, ja loodab, et kõnealune läbivaatamine on õigeaegne, et lihtsustada vahendite kombineeritud kasutamist ning vältida konkurentsi ja kattumist; usub, et tuleb teha rohkem ning et selleks on väga olulised investeerimiskava teine ja kolmas sammas;

51.  teeb komisjonile ettepaneku esitada oma korrapärastes aruannetes selliste projektide loetelu, mis saavad kasu Euroopa ühendamise rahastust antavate toetuste ühendamisest EFSIga;

52.  märgib, et avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevad transporditaristu projektid peaks tavaliselt lähtuma põhimõttest „kasutaja maksab“, et vähendada taristu ehitamiseks ja käitamiseks riigieelarvele ja maksumaksjatele pandud koormust; märgib, et on oluline koordineerida erinevaid ELi rahastamisvahendeid, et tagada ELi transpordipoliitika eesmärkide täitmine kogu ELis, ja mitte edendada avaliku ja erasektori partnerluse liiki vahendeid struktuurifondide arvelt;

Maksustamine

53.  on väga mures, et mõnel juhul on EIP EFSI kaudu edendanud selliste projektide toetamist, mis on üles ehitatud maksuparadiisis asuvaid ettevõtteid kasutades; nõuab tungivalt, et EIP ja Euroopa Investeerimisfond hoiduksid maksustamise vältimise struktuuride, eelkõige agressiivsete maksukavandamisskeemide, või liidu õigusaktides ja sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes sätestatud ELi maksualaste hea valitsemistava põhimõtetega vastuolus olevate praktikate kasutamisest või end nendega sidumisest; rõhutab, et ükski projekt ega arendaja ei saa olla sõltuv ühestki isikust ega äriühingust, kes tegutseb riigis, mis on lisatud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ühisesse ELi loetellu;

Teabevahetus ja nähtavus

54.  märgib, et paljud projektide arendajad ei ole EFSI olemasolust teadlikud või neil ei ole piisavalt selget ettekujutust sellest, mida EFSI võib neile pakkuda, mis on konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja konkreetsed sammud rahastamise taotlemisel; rõhutab, et tuleb teha rohkem, sealhulgas pakkuda sihipärast tehnilist tuge EFSIst vähem toetust saanud liikmesriikides nende oma ametlikus keeles, et suurendada teadlikkust EFSI olemusest, selle konkreetsetest toodetest ja teenustest ning investeerimisplatvormide ja riiklike tugipankade rollist;

55.  nõuab, et tõlgitaks kogu teabematerjal ja andmed, mis on osa rahastamisprotsessist, kõigi liikmesriikide keeltesse, et hõlbustada teavitamist ja juurdepääsu kohalikul tasandil;

56.  väljendab muret, et ELi rahastuse eraldamise eest vastutavatele finantsvahendajatele otse antav toetus võib kaasa tuua olukorra, kus lõplik toetuse saaja ei ole teadlik EFSIst toetuse saamisest, ning nõuab lahenduste leidmist EFSI nähtavuse parandamiseks; kutsub seetõttu EIPd üles lisama EFSI lepingutesse konkreetse klausli, mis selgitab projekti arendajale, et saadud rahastus tuleb EFSI/ELi eelarvest;

Laiendamine

57.  tunnistab, et piiratud ulatusega EFSI ei suuda ilmselt üksi Euroopa investeeringute puudujääki katta, kuid EFSI on siiski ELi investeerimiskava keskne sammas ja see annab tunnistust ELi sihikindlusest selle probleemi lahendamisel; kutsub üles tegema veel ettepanekuid, kuidas Euroopasse investeerimist püsivalt suurendada;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1. (2) http://www.eib.org/attachments/strategies/efsi_2015_report_ep_council_en.pdf (3) http://www.eib.org/attachments/ev/ev_evaluation_efsi_en.pdf, September 2016. (4) 14. novembri 2016. aasta aruanne, https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/ey-report-on-efsi_en.pdf (5) ELT C 465, 13.12.2016, lk 1. (6) ELT C 268, 14.8.2015, lk 27. (7) ELT C 195, 12.6.2015, lk 41. (8) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. (9) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.