Vastuvõetud tekstid - Liikumine üleeuroopalise pandikirjade raamistiku suunas

Choisissez la langue de votre document :

Märksõnaregister

Eelnev

Järgnev

Terviktekst

Menetlus : 2017/2005(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A8-0235/2017
Esitatud tekstid : A8-0235/2017		Arutelud : PV 03/07/2017 - 26 CRE 03/07/2017 - 26		Hääletused : PV 04/07/2017 - 6.5		Vastuvõetud tekstid : P8_TA(2017)0279

Vastuvõetud tekstid

194k

58k

Teisipäev, 4. juuli 2017 - Strasbourg

Liikumine üleeuroopalise pandikirjade raamistiku suunas

P8_TA(2017)0279

A8-0235/2017

Euroopa Parlamendi 4. juuli 2017. aasta resolutsioon üleeuroopsalise pandikirjade raamistiku kohta (2017/2005(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 20. detsembri 2016. aasta aruannet „Covered Bonds: recommendations on harmonisation of covered bond frameworks in the EU“ („Pandikirjad: soovitused pandikirjade raamistike ühtlustamise kohta ELis“) (EBA-Op-2016-23),

– võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2015. aasta konsultatsioonidokumenti „Covered Bonds in the European Union“ („Pandikirjad Euroopa Liidus“) ja dateerimata komisjoni dokumenti „Summary of contributions to the public consultation on ‘Covered Bonds’“ („Kokkuvõte pandikirjade teemalisse avalikku konsultatsiooni antud panustest“),

– võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2015. aasta aruannet määruse (EL) nr 575/2013 artikli 503 alusel: Kapitalinõuded pandikirjade puhul (COM(2015)0509),

– võttes arvesse EBA 1. juuli 2014. aasta arvamust „Opinion of the European Banking Authority on the preferential capital treatment of covered bonds“ („Euroopa Pangandusjärelevalve arvamus pandikirjade suhtes kohaldatava kapitali sooduskäsitlemise kohta“) (EBA/Op/2014/04),

– võttes arvesse EBA 1. juuli 2014. aasta aruannet „EBA report on EU covered bond frameworks and capital treatment: response to the Commission’s call for advice of December 2013 related to Article 503 of the Regulation (EU) No 575/2013 and to the ESRB Recommendation E on the funding of credit institutions of December 2012 („EBA aruanne ELi pandikirjade raamistike ja kapitalikäsitluse kohta: vastus komisjoni 2013. aasta detsembri nõuandetaotlusele seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 503 ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2012. aasta detsembri soovitusele E, mis käsitleb krediidiasutuste rahastamist (ESRB/12/2)“,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/91/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega(1) (edaspidi „eurofondide direktiiv“), eriti selle artikli 52 lõiget 4,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta(2) (edaspidi „kapitalinõuete määrus“), eriti selle artiklit 129,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012(3), eriti selle artikli 44 lõiget 2,

– võttes arvesse komisjoni 6. augusti 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2205 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 kliiringukohustust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega)(4) artikli 1 lõiget 2,

– võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta delegeeritud määruse (EL) 2016/1178 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 kliiringukohustust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega)(5) artikli 1 lõiget 2,

– võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega(6) (edaspidi „likviidsuskatte nõuet käsitlev delegeeritud õigusakt“),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

– võttes arvesse majandus‑ ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0235/2017),

A. arvestades, et pandikirjad on instrumendid, millel on juba pikka aega olnud madalad makseviivituse määrad ja usaldusväärsed maksed, mis aitavad rahastada umbes 20 % Euroopa hüpoteeklaenudest ja mille arvele langes Euroopas 2015. aastal rohkem kui 2 triljoni euro eest kohustusi; arvestades, et ligikaudu 90 % kogu maailma pandikirjadest emiteeritakse üheksas Euroopa riigis;

B. arvestades, et pandikirjadel on olnud tähtis roll krediidiasutuste rahastamisel, eelkõige finantskriisi ajal; arvestades, et pandikirjad säilitasid kriisi ajal kõrge turvalisuse ja likviidsuse taseme, mis tuleneb siseriiklike õigusnormide kvaliteedist; arvestades, et aastatel 2008–2014 suurenenud pandikirjade intressivahed liikmesriikide vahel ei anna veenvaid tõendeid turu killustumise kohta, kuna intressivahed olid tugevalt korrelatsioonis riigivõlakirjade intressivahedega ja pelgalt tagatiste kogumite alusvaraga seotud riskide peegeldus; arvestades, et pandikirjade hindade asjakohane riskitundlikkus liikmesriigiti tõendab, et turud toimivad hästi ja on integreeritud;

C. arvestades, et Euroopa pandikirjade turgudel toimub märkimisväärne piiriülene investeerimine; arvestades, et pandikirjadel on väga mitmekesine investorite baas, milles on tugevalt esindatud pangad, mille turuosa oli ajavahemikul 2009–2015 ligikaudu 35 %; arvestades, et varahaldurite, kindlustusandjate ja pensionifondide turuosa on vähenenud peaaegu 20 protsendipunkti võrra ja asendati põhimõtteliselt keskpanga suuremate investeeringutega pandikirjadesse;

D. arvestades, et pandikirjad on atraktiivsed võlainstrumendid, kuna nad on – tagatud osa ulatuses tagatiste kogumis – jäetud välja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklis 44 sätestatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisalast; arvestades, et pandikirjade suhtes, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklile 129, kohaldatakse riskikaalu sooduskohtlemist;

E. arvestades, et üks tegur pankade nõudluses pandikirjade järele on pandikirjade regulatiivne sooduskohtlemine likviidsuskatte nõuet käsitlevas delegeeritud õigusaktis, millega lubatakse pankadel lisada pandikirjad likviidsuspuhvrisse, isegi kui need ei tohiks Baseli eeskirjade alusel likviidsuspuhvrisse kuuluda;

F. arvestades, et teatavatel tingimustel on pandikirjade programmid tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul vastaspoole krediidiriski katmiseks kohaldatavast alustamise tagatise nõudest vabastatud;

G. arvestades, et liikmesriigid võivad oma äranägemisel vabastada pandikirju ELi nõuetest, mis käsitlevad riskide kontsentreerumist;

H. arvestades, et panga tagatiseta võlausaldajate positsioone kahjustavad vara koormatised, mis on tekkinud ületagatuse nõuetest, kuid mitte põhimõte rahastada laene tagatiste kogumitega, kus varad on eraldatud; arvestades, et sellised toimingud, kui tegemist on laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga, mis jääb tugevalt alla 100 %, parandavad üldiselt panga tagatiseta võlausaldajate positsioone, kuivõrd neid reserve ei ole vaja tagatiste kogumi vastu esitatud nõuete rahuldamiseks;

I. arvestades, et pandikirjad on olulisel kohal paljude pankade bilansi varade poolel; arvestades, et finantsstabiilsuse jaoks on oluline, et kõnealused varad säilitaksid maksimaalse turvalisuse ja likviidsuse; arvestades, et selle eesmärgi saavutamist ei tohiks kahjustada pandikirjade uuendused, mis võimaldavad emitentidel omal äranägemisel riski investoritele üle kanda;

J. arvestades, et pandikirjade emissioonid tingimusliku lõpptähtaja pikendamisega (edasilükatava tagasimaksega (soft‑bullet) ja tingimuslikud pass‑through struktuurid) suurenesid 12 kuu jooksul 8 % ja saavutasid 2016. aasta aprillis 45 %‑se turuosa; arvestades, et sellised valikuvõimalused leevendavad likviidsusriski erisuguste tagatiste kogumis, vähendavad ületagatuse nõudeid ja aitavad vältida kiirmüüki; arvestades siiski, et lõpptähtaegade pikendamine nihutab emitendi riski investoritele; arvestades, et regulatiivse sooduskohtlemise võiks ette näha üksnes võlainstrumentidele, mis on eriti turvalised;

K. arvestades, et ELi õiguses ei ole pandikirju täpselt määratletud;

L. arvestades, et pandikirjade turud on vähem arenenud nendes liikmesriikides, kus puudub selliste võlakirjade emiteerimise tava või mille majanduskasvu takistavad riigi maksejõuetusrisk või rasked makromajanduslikud tingimused;

M. arvestades, et on üldteada, et riiklikud pandikirjade raamistikud on väga erinevad, eelkõige mis puudutab tehnilisi aspekte, näiteks avaliku järelevalve tase;

N. arvestades, et kogu ELis kehtiv pandikirjade raamistik peab vastama kõrgeimatele standarditele;

O. arvestades, et liikmesriikides on pandikirjade jaoks mitmeid väga edukaid raamistikke, mis põhinevad ajaloolistel ja õiguslikel alustel ja on osaliselt reguleeritud riiklike õigusaktidega; arvestades, et nendel riiklikel raamistikel on ühised põhiomadused, eelkõige kahekordne regressiõigus, madala riskiga varadega tagatiste kogumi varade eraldatus ning spetsiaalne avalik järelevalve; arvestades, et nende põhimõtete laiendamine muud liiki võlainstrumentidele võib osutuda kasulikuks;

P. arvestades, et ühtlustamine ei tohiks põhineda ühelainsal lähenemisviisil, kuna see võib viia toodete mitmekesisuse järsu vähenemiseni ja negatiivselt mõjutada riikide turge, mis on toiminud edukalt; arvestades, et ühtlustamisel tuleks järgida subsidiaarsuse põhimõtet;

Q. arvestades, et turuosalised on teinud algatusi, et edendada pandikirjade turgude arengut, näiteks 2013. aastal loodud pandikirjade märgis (Covered Bond Label) ja ühtlustatud läbipaistvuse vorm (Harmonised Transparency Template);

R. arvestades, et EBA on määranud järelevalve käigus kindlaks pandikirjade emiteerimise ja järelevalve parimad tavad ja hinnanud riiklike raamistike vastavusse viimist nimetatud tavadega;

S. arvestades, et vastusena komisjoni avalikule konsultatsioonile oli sidusrühmade suur enamus täieliku ühtlustamise vastu ning investorid rõhutasid toodete mitmekesisuse väärtust; arvestades, et sidusrühmad on väljendanud ettevaatlikku toetust ELi õigusaktidele, tingimusel et need rajanevad kindlatel põhimõtetel, tuginevad olemasolevatele raamistikele ja järgivad eelkõige riiklike raamistike iseloomulikke jooni;

Üldised märkused ja seisukohad

1. rõhutab, et riigisisesed ja piiriülesed investeeringud pandikirjadesse on toiminud ELi turgudel praeguse õigusraamistiku alusel hästi; rõhutab, et usaldusväärsete ning turvaliste toodete mitmekesisust tuleks säilitada;

2. märgib, et riiklike mudelite kohustuslik ühtlustamine või nende asendamine ELi mudeliga võib tuua kaasa soovimatuid negatiivseid tagajärgi turgudele, mille praegune edu tuleneb sellest, et pandikirjad on reguleeritud siseriikliku õigusega; nõuab, et ühtlustatum liidu raamistik piirduks põhimõtetel rajaneva lähenemisviisiga, millega seatakse eesmärgid, kuid jäetakse viisid ja vahendid täpsustamiseks siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel; rõhutab, et see raamistik peaks põhinema kvaliteetsetel standarditel ja võtma arvesse parimaid tavasid, võttes aluseks hästi töötavad riiklikud süsteemid ilma nende toimimist häirimata; rõhutab, et potentsiaalne uus Euroopa pandikirjade raamistik, mis on ühtlustatud parimaid tavasid järgides, peaks olema arenevatele turgudele võrdlusaluseks ja parandama pandikirjade kvaliteeti;

3. nõuab ELi direktiivi, milles tehtaks selget vahet praegu olemasolevate kaht liiki pandikirjade vahel, nimelt:

	a)	pandikirjad (edaspidi „kõrge kvaliteediga pandikirjad“ (Premium Covered Bonds)), mis ei lange alla kapitalinõuete määruse artiklis 129 sätestatud standardeid, ja
	b)	pandikirjad (edaspidi „tavalised pandikirjad“), mis ei vasta kõrge kvaliteediga pandikirjadele kehtestatud nõuetele, kuid ei lange alla eurofondide direktiivi artikli 52 lõikes 4 sätestatud standardeid;

rõhutab, et kõrge kvaliteediga pandikirjade suhtes peaks jätkuma regulatiivne sooduskohtlemine võrreldes tavaliste pandikirjadega ning tavaliste pandikirjade suhtes peaks kehtima sooduskohtlemine võrreldes muude tagatisega võlakohustuse vormidega; tunnistab, et kõikidel eurofondide direktiivi nõuetele vastavatel võlainstrumentidel on võimalus täita kapitaliturgude liidu eesmärgid;

4. kutsub liikmesriike üles kaitsma pandikirja (nii kõrge kvaliteediga kui ka tavalise pandikirja) nimetust, tagades siseriiklikes õigusaktides, et pandikirjad on väga likviidsed ja lähedased riskivabadele võlainstrumentidele; soovitab tungivalt, et võlainstrumentidele, mis on tagatud varaga, mis on tunduvalt suurema riskiga kui valitsemissektori võlg ja hüpoteeklaenud (nt muud kui riigi poolt tagatud taristuinvesteeringud või laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd)) ei tohiks omistada nimetust „pandikirjad“, vaid need võiksid ehk olla „Euroopa tagatud võlakirjad“; toetab põhimõtet, et kõrge kvaliteediga ja tavaliste pandikirjade tagatiste kogumid peaksid olema täielikult tagatud pikaajalise varaga, mille väärtust saab hinnata ja mida saab võõrandada;

5. kutsub komisjoni üles lisama direktiivi Euroopa tagatud võlakirjade õigusliku raamistiku põhimõtteid, näiteks kahekordne regressiõigus, pankrotivarast väljajätmine ja läbipaistvuse nõuded; palub liikmesriikidel lisada kõnealused põhimõtted ja menetlused oma siseriiklikesse õigusaktidesse ja maksejõuetusmenetlustesse; rõhutab, et Euroopa tagatud võlakirjade tugev õiguslik raamistik võiks muuta Euroopa tagatud võlakirjad läbipaistvamaks, likviidsemaks ja kulutasuvamaks kui väärtpaberid, mille puhul kasutatakse lepingulisi suhteid; juhib tähelepanu asjaolule, et see võib aidata Euroopa tagatud võlakirjadega rahastada suurema riskiga tegevusi, nt VKEde laene, tarbijalaene või taristuinvesteeringuid, millel puuduvad riiklikud tagatised; märgib, et Euroopa tagatud võlakirjad tuleks jätta välja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklis 44 sätestatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisalast;

6. julgustab lisama direktiivi järelevalve miinimumstandardeid, mis kajastavad pandikirjade kindlaks määratud parimaid tavasid; julgustab järelevalvealase tegevuse lähendamist kogu ELis;

7. nõuab, et direktiiviga suurendataks läbipaistvust seoses teabega tagatiste kogumi varade ja õigusliku raamistiku kohta, mis on kavandatud selleks, et tagada kahekordne regressiõigus ja selliste varade eraldatus emitendi maksejõuetuse või kriisilahenduse korral; nõuab sellega seoses ka seda, et direktiiv rajaneks põhimõtetel ja keskenduks üksnes teavitamisega seotud nõuetele;

Kõrge kvaliteediga pandikirjade, tavaliste pandikirjade ja Euroopa tagatud võlakirjade mõiste määratlemine ning nende õigusraamistik

8. palub komisjonil esitada ettepaneku Euroopa pandikirjade raamistiku (direktiivi) kohta, milles määratletakse kõrge kvaliteediga pandikirjad, tavalised pandikirjad ja Euroopa tagatud võlakirjad, et vältida üleminekuetappide jooksul turuhäireid; kutsub komisjoni üles lisama sellesse määratlusse kõik emiteeritud instrumendi kogu eksisteerimise jooksul järgitavad ühised põhimõtted, sõltumata võimalikust sooduskohtlemisest:

	a)	kõrge kvaliteediga pandikirjad, tavalised pandikirjad ja Euroopa tagatud võlakirjad peaksid olema tagatiste kogumi varadega täielikult tagatud;
	b)	siseriikliku õigusega peaks olema tagatud kahekordne regressiõigus, st et investoril on:
	i)	võlainstrumendi emitendi vastu nõue, mis on võrdne täieliku maksekohustusega;
	ii)	samaväärne eelisjärjekorras rahuldatav nõue tagatiste kogumi varadele (sh asendusvarad ja tuletisinstrumendid) emitendi lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral;

kui nendest nõuetest ei peaks emitendi maksekohustuste täielikuks täitmiseks piisama, peavad investori jääknõuded kuuluma samasse nõudeõiguse järku kui emitendi tagamata nõuetega eelisvõlausaldajate nõuded;
	c)	tagatiste kogumi kõigi varade tõhus eraldatus tagatakse õiguslikult siduvates kokkulepetes, mida on emitendi maksejõuetuse või kriisilahenduse korral lihtne jõustada; sama kehtib tagatiste kogumi kõigi riske maandavate asendusvarade ja tuletisinstrumentide suhtes;
	d)	kõrge kvaliteediga pandikirjad, tavalised pandikirjad ja Euroopa tagatud võlakirjad jäetakse pankrotivarast välja, st tagatakse, et emitendi maksejõuetus või kriisilahendus ei tähenda automaatselt emitendi maksekohustuste kiiremat täitmist;
	e)	ületagatust, mis kajastab kõrge kvaliteediga pandikirjade, tavaliste pandikirjade ja Euroopa tagatud võlakirjade konkreetseid riske, kohaldatakse siseriiklikus õiguses kindlaks määratud ulatuses. Tagatiste kogumi kõigi varade väärtus peab alati olema suurem kui täitmata maksekohustuste väärtus. Tagatiste kogumi varade hindamise meetodid ja arvutamise sagedus peaksid olema siseriiklikus õiguses selgelt määratletud ning selles tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kõiki langusriske;
	f)	tagatiste kogumi varade laenusumma ja tagatisvara väärtuse maksimaalse suhtarvu parameetrid määratakse kindlaks Euroopa või siseriikliku õigusega. Tagatiste kogumi varade eemaldamine laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piiri rikkudes ei tohiks olla kohustuslik, vaid pigem tuleb tagada, et selline eemaldamine toimub ainult juhul, kui need varad asendatakse vähemalt sama turuväärtusega aktsepteeritavate varadega;
	g)	üks osa tagatiste kogumi varadest või likviidsusvahenditest on piisavalt likviidne, nii et pandikirja või Euroopa tagatud võlakirjade programmiga seotud maksekohustused on võimalik täita järgmise kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui tegemist on kombineeritult rahastatavate või edasilükatava tagasimaksega (soft‑bullet) või tingimuslike pass‑through pandikirjadega;
	h)	tuletisinstrumendid on lubatud üksnes riskide maandamiseks ja tuletislepinguid, mille emitent on sõlminud tuletisinstrumendi vastaspoolega ja registreerinud tagatiste kogumis, ei saa lõpetada emitendi maksejõuetuse korral;
	i)	siseriiklikus õiguses nähakse ette spetsiaalne töökindel avaliku järelevalve raamistik, milles täpsustatakse pädev asutus, tagatiste kogumi järelevalvaja ja erihaldur, samuti pädeva asutuse kohustuste ja järelevalvevolituste selge määratlus, eesmärgiga tagada järgmine:
	i)	emitentidel on kvalifitseeritud töötajad ja asjakohane tegevuskord tagatiste kogumite haldamiseks, sh stressiolukorras, maksejõuetuse või kriisilahenduse korral,
	ii)	tagatiste kogumite tunnused vastavad kohaldatavatele nõuetele juba enne võlainstrumendi emiteerimist ja kuni selle lõpptähtajani;
	iii)	kõrge kvaliteediga pandikirjade, tavaliste pandikirjade ja Euroopa tagatud võlakirjade vastavust asjaomastele nõuetele (sh seoses tagatisvara ja kattevara aktsepteeritavusega) kontrollitakse jätkuvalt, regulaarselt ja sõltumatult;
	iv)	emitendid teevad korrapäraselt stressiteste kattevara nõuete arvutamiseks, võttes arvesse peamisi võlainstrumenti mõjutavaid riskitegureid, nt krediidi-, intressimäära-, vääringu- ja likviidsusriskid;

pädeva asutuse ja erihalduri ülesanded ja volitused emitendi maksejõuetuse või kriisilahenduse korral peavad olema selgelt määratletud;
	j)	emitent peab vähemalt iga kuue kuu tagant avalikustama koondandmed tagatiste kogumite kohta, tehes seda nii üksikasjalikult, et investoritel on võimalik teostada põhjalik riskianalüüs. Tuleks esitada teave kattevarade krediidiriski, tururiski ja likviidsusriski tunnuste kohta, tagatiste kogumis osalevate vastaspoolte kohta ning õigusliku, lepingulise ja vabatahtliku ületagatuse tasemete kohta, aga ka tagatiste kogumi varade ja kohustustega seotud tuletisinstrumentide kohta;
	k)	lõpptähtaega võib pikendada ainult emitendi maksejõuetuse või kriisilahenduse korral ja pädeva järelevalveasutuse heakskiidul või objektiivsetel finantspõhjustel, mis on kehtestatud siseriikliku õigusega ja mille on heaks kiitnud pädev Euroopa asutus; pikendamise täpsed tingimused ja võimalikud muutused kupongimäära, lõpptähtaja ja muude omaduste kohta tuleks kehtestada iga pandikirja tingimustes;

9. kutsub komisjoni üles lisama direktiivi kõrge kvaliteediga pandikirjade määratlusse järgmisi täiendavaid põhimõtteid:

	a)	võlainstrument on täielikult tagatud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikes 1 määratletud varadega ning vastab nimetatud määruse artikli 129 lõigetes 3 ja 7 sätestatud lisanõuetele; eluasemelaenude puhul, mis on tagatud tagatistega, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 1 punktis e, ei tohi olla mingeid õiguslikke takistusi, mis ei lase pandikirjade programmi halduril kehtestada laenudele eelisjärjekorras rahuldatavaid hüpoteeke, kui pandikirja emitent on maksejõuetu või kuulub kriisilahenduse alla ja tagatist mingil põhjusel ei kasutata. Laevade aktsepteeritavus tagatiste kogumi varana (kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 1 punkt g) vaadatakse läbi;
	b)	tagatiste kogumis olevate hüpoteeklaenude laenusumma ja tagatisvara väärtuse maksimaalse suhtarvu parameetrid on ELi õiguses kehtestatud nii, et need ei ületa kapitalinõuete määruse artiklis 129 praeguseid laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarve, kuid need vaadatakse regulaarselt läbi ja neid kohandatakse vastavalt stressitestidele, mis põhinevad asjakohastel kinnisvaraturgudel stressiolukorras domineerida võivate turuhindade kohta läbiviidavate sõltumatute hindamiste tulemustel; laenusumma puhul tuleks julgustada laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu kasutamist laenusumma ja turuväärtuse suhtarvu asemel;

10. rõhutab, et pandikirjadele ELi õiguses määratud riskikaalud peavad kajastama alusvaraga seotud riskide turuhinnanguid; märgib, et sama põhimõte ei kehti kõigi muud liiki võlainstrumentide puhul, mille suhtes teatavate omaduste tõttu kohaldatakse sooduskohtlemist;

11. kutsub komisjoni üles volitama Euroopa järelevalveasutusi hindama kõrge kvaliteediga pandikirjade, tavaliste pandikirjade ja Euroopa tagatud võlakirjade vastavust kriteeriumidele, et täiendada või isegi asendada eurofondide direktiivi artikli 52 lõikes 4 toodud loetelud kõrge kvaliteediga pandikirjade, tavaliste pandikirjade ja Euroopa tagatud võlakirjade Euroopa tasandi süsteemide usaldusväärsete loeteluga;

12. palub EBA‑l anda kõrge kvaliteediga pandikirjade, tavaliste pandikirjade ja Euroopa tagatud võlakirjade süsteemide kohta soovitusi aktsepteeritavuse kriteeriumide (sealhulgas asendusvarade), eri varaliikide laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvude ning ületagatuse tulemuslikkuse miinimumtasemete kohta ning kapitalinõuete määruse võimaliku läbivaatamise kohta; kutsub EBA‑t üles esitama vajalikke suuniseid spetsiaalse avaliku järelevalve- ja haldusraamistiku kehtestamise kohta;

13. soovitab kõrvaldada väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvatel arenevatel pandikirjade turgudel tegutsevate emitentide turulepääsu tõkked, tagades kolmandate riikide emitentide pandikirjade võrdse kohtlemise, tingimusel et pädev Euroopa institutsioon tunnistab nende riikide õigusliku, institutsioonilise ja järelevalvekeskkonna põhjaliku hindamise alusel võrdväärseks; soovitab edendada Euroopa õigusaktide keskseid põhimõtteid, et luua pandikirjade turgudele kogu maailmas võimalik võrdlusalus;

14. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut läbi vaadata Euroopa finantsteenuste alased õigusaktid, milles täpsustatakse kõrge kvaliteediga pandikirjade, tavaliste pandikirjade ja Euroopa tagatud võlakirjade regulatiivne kohtlemine;

15. palub komisjonil finantsteenuseid käsitlevaid olemasolevaid ELi õigusakte hinnates võtta arvesse kõrge kvaliteediga pandikirjade, tavaliste pandikirjade ja Euroopa tagatud võlakirjade potentsiaali kapitaliturgude liidu eesmärkide saavutamisel;

16. palub komisjonil teha kindlaks pandikirjade arengu võimalikud takistused riiklikul tasandil ja avaldada suunised, et need takistused kõrvaldada, ilma et see piiraks pankade usaldusväärset ja kaalutletud äritegevust;

17. palub komisjonil ja EBA‑l hinnata uuesti (näiteks mõjuhindamise raames) laevade merivõla aktsepteeritavust tagatiste kogumi varana, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 1 punktis g; on mures, et laevade sooduskohtlemine moonutab konkurentsi teiste transpordivahenditega; palub komisjonil ja EBA‑l uurida, kas laevade pandikirjad on muude kapitalinõuete määrusele vastavate pandikirjadega võrdsed oma likviidsuse ja sõltumatute reitinguagentuuride teostatavate riskihinnangute poolest ning kas selliste pandikirjade sooduskohtlemine kapitalinõuete määruses likviidsuskatte nõude täitmise alusel ja madalama riskikaalu tõttu on seepärast õigustatud;

18. palub liikmesriikidel näha siseriiklikus õiguses ette võimalus luua eraldi tagatiste kogumid, millest igaüks hõlmaks homogeenset varaklassi (nt eluasemelaenud); palub liikmesriikidel lubada, et kõiki tagatisvarasid, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõike 1 punktides a, b ja c, võiks kasutada kattenõude rahuldamiseks, ja selgelt sätestada asendusvarade kattena kasutamise piirid krediidikvaliteedi, riskipositsiooni suuruse ja kattena kasutamise ulatuse aspektist;

Turu läbipaistvuse ja vabatahtliku lähendamise toetamine

19. väljendab heameelt pandikirjade reitingumeetodites tehtud paranduste ja pandikirjade reitinguturgude laienemise üle;

20. rõhutab, kui tähtsad on võrdsed tingimused finantsturgudel õiglase konkurentsi tagamise seisukohast; rõhutab, et Euroopa õigusnormides ei tohi teha vahet eri liiki tagatud võlainstrumentide vahel, välja arvatud juhul, kui on alust arvata, et need erinevad kas oma turvalisuse või likviidsuse poolest;

21. väljendab heameelt turualgatuste üle, mille eesmärk on töötada välja avalikustamise ühtlustatud standardid ja vormid (nt ühtlustatud läbipaistvuse vorm (Harmonised Transparency Template, HTT)), et hõlbustada kasutatavate pandikirjade võrdlemist ja nendevaheliste erinevuste analüüsi kogu ELis;

22. toetab turustandardeid käsitlevate soovituste ja parimaid tavasid käsitlevate suuniste väljatöötamist EBA poolt; innustab vabatahtlikku lähendamist nendest põhimõtetest lähtuvalt;

23. innustab stressitestide korrapärast läbiviimist tagatiste kogumite puhul ja stressitestide tulemuste avaldamist;

o
o o

24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele.

(1)	ELT L 257, 28.8.2014, lk 186.
(2)	ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.
(3)	ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.
(4)	ELT L 314, 1.12.2015, lk 13.
(5)	ELT L 195, 20.7.2016, lk 3.
(6)	ELT L 11, 17.1.2015, lk 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika