Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 1. detsembril 2016. aastal,(2)

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020,(3)

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(4)

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta,(5)

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 2/2017, mille komisjon võttis vastu 12. aprillil 2017 (COM(2017)0188),

–  võttes arvesse 8. juunil 2017 vastu võetud ja 9. juunil 2017 Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 2/2017 kohta (09437/2017 – C8‑0190/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0229/2017),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 2/2017 eesmärk on kanda 2017. aasta eelarvesse üle 2016. aasta eelarve ülejääk summas 6,405 miljardit eurot;

B.  arvestades, et ülejääk moodustub peamiselt positiivsest tulude saldost (1,688 miljardit eurot), kavandatust väiksematest kuludest (4,889 miljardit eurot) ja vahetuskursi erinevustest (‑173 miljonit eurot);

C.  arvestades, et tulude poolel on kaks peamist komponenti – hilinenud maksete eest sissenõutud intressid ja trahvid (3,052 miljardit eurot) ning omavahendite negatiivne saldo (1,511 miljardit eurot);

D.  arvestades, et kulude poolel oli eelarve alakasutus III jaos (komisjon) 2016. aasta osas 4,825 miljardit eurot ja 2015. aastast üle kantud assigneeringute osas 28 miljonit eurot ning muude institutsioonide osas 35 miljonit eurot;

1.  võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 2/2017, mis käsitleb üksnes 2016. aasta ülejäägi eelarvesse kandmist 6,405 miljardi euro suuruses summas vastavalt finantsmääruse artiklile 18, ja nõukogu seisukoha selle kohta;

2.  võtab murega teadmiseks eelarve märkimisväärse alakasutuse (4,889 miljardit eurot) 2016. aastal vaatamata asjaolule, et paranduseelarvega nr 4/2016 juba vähendati maksete assigneeringuid 7,2843 miljardi euro võrra; juhib tähelepanu asjaolule, et maksete assigneeringute väga madal kasutusmäär ühtekuuluvuse valdkonnas (rubriik 1b) tuleneb osaliselt liikmesriikide ebatäpsetest prognoosidest ja viivitustest korraldus- ja sertifitseerimisasutuste määramisel riiklikul tasandil;

3.  juhib tähelepanu negatiivsele mõjule, mida avaldas naelsterlingu kursilangus euro suhtes, mis on peamine põhjus, miks omavahenditest saadavate tulude puudujääk oli 1,511 miljardit eurot; juhib tähelepanu asjaolule, et see puudujääk oleks võinud põhjustada liidu eelarve rahastamisel tõsiseid probleeme; märgib, et tulude puudujääk tulenes Ühendkuningriigi ühepoolsest otsusest liidust lahkuda, kuid korrigeerimisega kaasnevad kulud peab kandma liit tervikuna; rõhutab, et Ühendkuningriigi ja liidu vahelistel rahaliste kohustuste arveldamist käsitlevatel läbirääkimistel tuleb neid kulusid arvesse võtta;

4.  juhib tähelepanu trahvide suhteliselt suurele summale 2016. aastal (4,159 miljardit eurot), millest 2,851 miljardit eurot läks arvesse 2016. aasta eelarveülejäägina;

5.  rõhutab, et kogurahvatulul põhinevate osamaksete kohandamise asemel peaks liidu rahastamisvajadustega tegelemiseks olema võimalik taaskasutada liidu eelarves assigneeringute alakasutusest või ettevõtetele liidu konkurentsiõiguse rikkumise eest tehtud trahvidest tulenevat ülejääki;

6.  märgib, et paranduseelarve projekti nr 2/2017 vastuvõtmisega vähendatakse 2017. aastal liikmesriikide kogurahvatulul põhinevaid osamakseid liidu eelarvesse 6,405 miljardi euro võrra; nõuab veel kord tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid seda vahendite tagasisaamise võimalust, et täita pagulaskriisiga seotud lubadusi ning panustada liidu panusele vastavalt liidu usaldusfondidesse ja uude Euroopa Jätkusuutliku Arengu Fondi(6);

7.  palub liidu institutsioonidel juba esitatud ja järgmisena esitatavaid paranduseelarve projekte noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Jätkusuutliku Arengu Fondi kohta kooskõlas 2017. aasta eelarve lepitusmenetluse tulemuse raames võetud kohustustega kiiresti menetleda;

8.  kahetseb käesoleva paranduseelarve projektiga seoses, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise heakskiitmine oli nõukogus mitu kuud blokeeritud; tunneb kergendust, et Ühendkuningriigi valitsus pidas sõna ja lõpetas mitmeaastase finantsraamistiku muutmise blokeerimise kiiresti pärast valimisi Ühendkuningriigis; väljendab lootust, et kui liikmesriigid saavad oma raha tagasi, on eelseisvaid Ühendkuningriigi ja liidu vahelisi finantskohustuste tasaarvestuse läbirääkimisi kergem pidada;

9.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 2/2017 kohta heaks;

10.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 2/2017 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (2) ELT L 51, 28.2.2017, lk 1. (3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (5) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105. (6) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Jätkusuutliku Arengu Fondi (EFSD) ning millega luuakse EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond (COM(2016)0586).