Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2272(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0214/2017

Esitatud tekstid :

A8-0214/2017

Arutelud :

PV 03/07/2017 - 21
CRE 03/07/2017 - 21

Hääletused :

PV 04/07/2017 - 6.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0287

Vastuvõetud tekstid
PDF 199kWORD 58k
Teisipäev, 4. juuli 2017 - Strasbourg
Toodete eluea pikendamine: kasu tarbijatele ja äriühingutele
P8_TA(2017)0287A8-0214/2017

Euroopa Parlamendi 4. juuli 2017. aasta resolutsioon toodete kasutusea pikendamise ning sellega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevate eeliste kohta (2016/2272(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 191, 192 ja 193, ning viidet eesmärgile kasutada loodusvarasid heaperemehelikult ja mõistlikult,

–  võttes arvesse komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika kohta. Tegevuskava (COM(2008)0397),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks(1),

–  võttes arvesse komisjoni ökodisaini tööplaani aastateks 2016–2019 (COM(2016)0773), eeskätt eesmärki sätestada tootepõhisemad ja horisontaalsemad nõuded sellistes valdkondades, nagu vastupidavus, parandatavus, ajakohastatavus, demonteerimisega arvestav disain ning korduskasutuse ja ringlussevõtu lihtsus,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“(3) (seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2013. aasta arvamust „Säästvama tarbimise poole: tööstuskauba kasutusiga ja usalduse taastamine tarbijate teavitamise teel”(4),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus“ (COM(2011)0021),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava“ (COM(2011)0571),

–  võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2013. aasta teatist „Keskkonnasäästlike toodete ühtse turu väljakujundamine. Parem teavitamine toodete ja organisatsioonide keskkonnatoimest“ (COM(2013)0196),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava“ (COM(2014)0398),

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614) ning ringmajanduse paketti, milles nähakse eeskätt ette jäätmete direktiivi („jäätmete raamdirektiiv“ 2008/98/EÜ), pakendite ja pakendijäätmete direktiivi (94/62/EÜ), prügilate direktiivi (1999/31/EÜ), kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi (2000/53/EÜ), patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitleva direktiivi (direktiiv 2006/66/EÜ) ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete direktiivi (2012/19/EL) läbivaatamine,

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739),

–  võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta (COM(2015)0635),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul(6),

–  võttes arvesse Euroopa Tarbijaliitude Ameti 18. augusti 2015. aasta aruannet „Durable goods: More sustainable products, better consumer rights. Consumer expectations from the EU’s resource efficiency and circular economy agenda“,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2016. aasta uuringut „Toodete kasutusea esitamise mõju tarbijatele“,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellimusel 2016. aasta juulis teostatud uuringut „Toodete kasutusea pikendamisega tarbijatele ja ettevõtetele kaasnevad eelised“,

–  võttes arvesse Euroopa tarbijakeskuse 18. aprilli 2016. aasta kokkuvõtet „Kavandatud aegumine – tarbimisühiskonna kõrvalnähud“,

–  võttes arvesse Austria standardit ONR 192102 „Label of excellence for durable, repair-friendly designed electrical and electronic appliances“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0214/2017),

A.  arvestades, et komisjoni ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019 sisaldab viidet ringmajandusele ning vajadusele lahendada vastupidavuse ja ringlussevõetavuse probleemid;

B.  arvestades, et arvamus, mille Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis vastu toodete kasutusea kohta, osutab majandustegevuses osalejate ja kodanikuühiskonna huvile selle teema vastu;

C.  arvestades, et tuleb saavutada tasakaal toodete kasutusea pikendamise ning innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevuse vahel;

D.  arvestades, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud uurimus näitab, et toodete pikema kasutusea edendamiseks on vaja laiapõhjalisi poliitilisi meetmeid;

E.  arvestades, et erinevad kõrvuti eksisteerivad majandus- ja ärimudelid, sealhulgas kasutamisel põhinev majandusmudel, võimaldavad vähendada negatiivset välismõju keskkonnale;

F.  arvestades, et tuleb edendada pikemat toote kasutusiga, eelkõige kavandatud aegumise probleemiga tegelemise abil;

G.  arvestades, et tuleb toetada Euroopa parandussektorit, mis hõlmab peamiselt mikro- ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid;

H.  arvestades, et toodete korduskasutamise suurem ühtlustamine tugevaks kohalikku majandust ja siseturgu, luues uusi töökohti ja ergutades nõudlust kasutatud toodete järele;

I.  arvestades, et nii majanduslikust kui ka keskkondlikust aspektist on vaja tooraineid kokku hoida ning piirata jäätmete tootmist – asjaolu, mida on püütud arvesse võtta laiendatud tootjavastutuse mõistega;

J.  arvestades, et Eurobaromeetri 2014. aasta juuni uuringu kohaselt eelistab 77 % tarbijatest Euroopa Liidus uute kaupade ostmise asemel lasta katkisi kaupu parandada; arvestades, et endiselt tuleb parandada tarbijatele toodete vastupidavuse ja parandatavuse kohta antavat teavet;

K.  arvestades, et usaldusväärsete ja vastupidavate toodetega tagatakse tarbijatele hea hinna ja kvaliteedi suhe ning hoitakse ära ressursside liigne kasutamine ja jäätmete teke; arvestades, et seetõttu on oluline tagada, et tarbekaupade kasulikku tööiga pikendatakse toodete vastupidavama disaini ning parandamise, ajakohastamise, lammutamise ja ringlussevõtu võimaluste abil;

L.  arvestades, et tarbijate usalduse kahanemine toodete kvaliteedi vastu on Euroopa ettevõtetele kahjulik; arvestades, et 24-kuuline õiguslik garantii on hetkel kogu ELis kehtiv miinimumaeg ning mõnes liikmesriigis on kehtestatud tarbijatele ulatuslikumat kaitset pakkuvad sätted kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiiviga 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta;

M.  arvestades, et tuleb austada tarbijate õigust teha valikuid, mis vastavad nende vajadustele, ootustele ja eelistustele;

N.  arvestades, et tarbijaid ei teavitata siiani nõuetekohaselt toodete kasutuseast, ehkki Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2016. aasta märtsi uuringust nähtub positiivne seos toodete kasutusea esitamise ja tarbijakäitumise vahel;

O.  arvestades, et toodete kasutusiga ja vananemine on tingitud erinevatest loomulikest või kunstlikest teguritest, milleks on koostis, funktsionaalsus, parandamiskulud ja tarbimismudelid;

P.  arvestades, et parandamisvõimalused ja varuosad tuleks teha kergesti kättesaadavaks;

Q.  arvestades, et lisaks pikale kasutuseale on ressursside kaitse seisukohalt keskne tähtsus toote kvaliteedil kogu olelusringi jooksul;

R.  arvestades, et käivitatud on mitmeid riikliku tasandi algatusi kaupade ja tarkvara enneaegse aegumise probleemi leevendamiseks; arvestades, et selles valdkonnas tuleb ühtse turu jaoks välja töötada ühine strateegia;

S.  arvestades, et digitaalsete andmekandjate kasutusiga on elektrooniliste seadmete tööea puhul määrava tähtsusega; arvestades, et kuna tarkvara aegub järjest kiiremini, on elektrooniliste seadmete kohandatavus vajalik selleks, et säiliks nende konkurentsivõime turul;

T.  arvestades, et tooted, millele on ehitatud sisse defekt toote kasutusea lühendamiseks, nii et toode lõpetaks töötamise teatud arvu kasutuskordade järel, tekitavad tarbijates usaldamatust ning neid ei tohiks turule lubada;

U.  arvestades, et Eurobaromeetri andmeil arvab 90 % Euroopa kodanikest, et tooted tuleks selgelt märgistada ja tuua välja nende kasulik tööiga;

V.  arvestades, et pikema kasutuseaga tooted võivad olla kasulikud kõigile majandustegevuses osalejatele, sh VKEdele;

W.  arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kutsutakse üles võtma konkreetseid meetmeid, et parandada vastupidavust, parandatavust ja korduskasutust ning pikendada toodete kasutusiga;

X.  arvestades, et laiendatud tootjavastutusel on selles osas oluline roll;

Y.  arvestades, et ringmajanduse mudeli kasutuselevõtmine nõuab poliitikakujundajate, kodanike ja ettevõtete kaasamist ning eeldab muudatusi mitte ainult toodete ja teenuste kavandamises ja müügis, vaid ka tarbijate mõttemallides ja ootustes ning äritegevuses uute turgude loomise kaudu, mis reageerivad muutuvatele tarbimismudelitele, arenevad toodete kasutamise, korduskasutuse ja jagamise suunas, mis aitab pikendada nende kasulikku tööiga ning luua konkurentsivõimelisi, kestlikke ja jätkusuutlikke tooteid;

Z.  arvestades, et paljudes lampides ei ole pirne võimalik vahetada, mis võib tekitada probleeme, kui pirn enam ei tööta, kui turule tulevad uuemad ja tõhusamad pirnid või kui kliendi eelistus valguse värvuse osas muutub, sest siis tuleb välja vahetada kogu lamp;

AA.  arvestades, et valgusdioodlambid peaksid ideaaljuhul olema vahetatavad, mitte eemaldamatud;

AB.  arvestades, et ringmajanduse arenedes tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et soodustada toodete parandatavust, kohandatavust, ajakohastatavust, vastupidavust ja ringlussevõetavust, et pikendada toodete ja/või tooteosade kasutusiga ja kasulikku tööiga;

AC.  arvestades, et üha suurem toodete mitmekesisus, aina lühenevad innovatsioonitsüklid ja pidevalt muutuv mood suurendavad uute toodete ostmise sagedust, lühendades seeläbi toodete kasutusaega;

AD.  arvestades, et parandus-, kasutatud kaupade ja kaupade vahetamise sektoril, mille eesmärk on pikendada toodete kasutusiga, on suur potentsiaal;

AE.  arvestades, et tuleb leida tasakaal toodete kasutusea pikendamise eesmärgi ja sellise keskkonna kaitsmise vahel, mis pakub endiselt stiimuleid innovatsiooniks ja edasiseks arenguks;

Usaldusväärsete, vastupidavate ja kvaliteetsete toodete disainimine

1.  palub komisjonil võimaluse korral kehtestada minimaalsed vastupidavuskriteeriumid, mis hõlmavad muu hulgas töökindlust, parandatavust ja ajakohastatavust, iga tootekategooria kaupa alates nende disainimisest, mille loomist lihtsustavad kõigi Euroopa standardimisorganisatsioonide (CEN, Cenelec ja ETSI) välja töötatud standardid;

2.  rõhutab, et tuleb leida tasakaal toodete kasutusea pikendamise ning jäätmete ressursiks (teiseseks toormeks) muutmise, tööstussümbioosi, innovatsiooni, tarbijanõudluse, keskkonnakaitse ja tootetsükli kõigi etappide kasvupoliitika vahel, ning on arvamusel, et üha ressursitõhusamate toodete väljatöötamine ei tohi ergutada nende lühemat kasutusiga või enneaegset äraviskamist;

3.  tuletab meelde, et sellised küsimused nagu toodete vastupidavus, pikendatud garantii, varuosade kättesaadavus, kergesti parandatavus ja komponentide vahetatavus peaksid moodustama osa tootja kaubanduslikust pakkumisest, mis vastaks tarbijate mitmesugustele vajadustele, ootustele ja eelistustele, ning need on turumajanduse konkurentsi oluline aspekt;

4.  võtab teadmiseks rolli, mis vastupidavate toodete kavandamisel on uutel äristrateegiatel, nt toodete liisimine, mille puhul liisingufirmad jäävad liisitavate esemete omanikuks ja neil on stiimul toodete uuesti turustamiseks ning vastupidavamate toodete disainimisse investeerimiseks, mille tulemuseks on väiksem hulk uut toodangut ja vähem toodete kõrvaldamist;

5.  tuletab meelde parlamendi seisukohta läbivaadatud ringmajanduse paketi kohta, millega muudetakse jäätmete direktiivi, millega tõhustati laiendatud tootjavastutuse põhimõtet ja seega loodi stiimulid säästvama tootedisaini jaoks;

6.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada kergesti lahtimonteeritavate ja omavahel vahetatavate mooduldisainilahenduste tootjaid;

7.  märgib, et toote vastupidavuse ja parandatavuse taotlemisega peaks kaasnema säästlikkuse eesmärgi järgimine, näiteks keskkonnasõbralike materjalide kasutamise teel;

8.  märgib murega, et kui tarbijad vahetavad telekommunikatsiooniteenuse pakkujat, tekib selle tulemusel palju elektroonikaromusid (modemid, ruuterid, TV dekoodrid / digimuundurid); tuletab tarbijatele ja telekommunikatsiooniteenuse pakkujatele meelde, et määruse (EL) 2015/2120 kohaselt on tarbijatel juba praegu õigus kasutada enda valitud lõppseadmeid, kui nad vahetavad telekommunikatsiooniteenuse pakkujat;

Toodete parandatavuse ja pikaealisuse edendamine

9.  kutsub komisjoni üles edendama toodete parandatavust

   ergutades ja lihtsustades meetmeid, mis teevad toodete parandamise valimise tarbija jaoks huvipakkuvaks;
   kasutades selliseid ehitustehnoloogiaid ja materjale, mis muudavad toote parandamise või selle osade asendamise lihtsamaks ja odavamaks; vältides seda, et tarbijad satuvad lõputusse defektsete toodete parandamise ja hooldamise nõiaringi;
   ergutades korduva nõuetele mittevastavuse või üle ühekuulise parandusaja korral garantii pikendamist parandamisele kuluva aja võrra;
   kehtestades kohustuse, et toote toimimiseks hädavajalikud osad peavad olema asendatavad ja parandatavad, lisades toote parandatavuse toote põhiomaduste hulka, kui see on otstarbekas, ja pärssides, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud ohutusega seotud kaalutlustel, oluliste osade, nt patareide ja akude ning valgusdioodide toodetesse kinnitamist;
   kohustades tootjaid andma ostu hetkel juhiseid hoolduse ja paranduse kohta, eelkõige toodete puhul, mille hooldus ja parandus on oluline kasutusea pikendamiseks;
   tagades võimaluse kasutada originaalosade asemel sama kvaliteedi ja näitajatega asendusosi eesmärgiga tagada kõikide toodete parandatavus vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;
   tegeledes võimaluse korral varuosade ja parandamise jaoks vajalike vahendite standardiseerimisega, et parandada parandusteenuste osutamist;
   ergutades tootjaid andma remonditöökodadele taotluse korral erinevates keeltes juhiseid hoolduse ja paranduse kohta;
   ergutades tootjaid töötama välja akutehnoloogiat, millega tagatakse, et patarei või aku tööiga oleks paremas kooskõlas toote eeldatava kasutuseaga, või tehes patareide/akude väljavahetamise kergemini kättesaadavaks toote hinnaga proportsionaalse hinna eest;

10.  on seisukohal, et otstarbekas on tagada kaupade hea ja ohutu toimimise seisukohast oluliste varuosade kättesaadavus;

   ergutades lisaks moodultoodetele varuosade kättesaadavust;
   ergutades ettevõtjaid tagama valmistatavate või imporditavate tarbekaupade puhul asjakohase tehnilise teenistuse ning tarnides kaupade nõuetekohaseks ja ohutuks toimimiseks vajalikke varuosi hinnaga, mis on proportsionaalne toote omaduse ja kasutuseaga;
   märkides selgelt, kas kaupade varuosad on kättesaadavad või mitte ning millistel tingimustel ja kui kaua, luues selleks võimaluse korral digitaalse platvormi;

11.  ergutab liikmesriike kaaluma asjakohaste stiimulite pakkumist vastupidavate, kvaliteetsete ja parandatavate toodete edendamiseks, et stimuleerida parandamist ja kasutatud kaupade müüki ning luua parandusealaseid õppekavasid;

12.  rõhutab, et peab olema võimalik pöörduda sõltumatu parandaja poole, eeskätt keelates tehnilised, ohutusalased või tarkvaralahendused, mis takistavad parandamist väljaspool volitatud kanaleid;

13.  innustab taaskasutama varuosi järelturul;

14.  tunnistab võimalust kasutada 3D-printimist, et luua osi professionaalide ja tarbijate jaoks; nõuab tungivalt, et sellega seoses peavad olema tagatud tooteohutus, võltsimise vastane võitlus ja autoriõiguse kaitse;

15.  tuletab meelde, et standardsete ja moodulkomponentide kättesaadavus, demonteerimise planeerimine, kauakestvate toodete disainimine ja tõhusad tootmisprotsessid on ringmajanduse eduka elluviimise seisukohalt suure tähtsusega;

Kasutamisele suunatud majandusmudeli toimimine ning VKEde ja tööhõive toetamine ELis

16.  rõhutab, et üleminek sellistele ärimudelitele nagu „toode kui teenus“ võib parandada tootmise ja tarbimisharjumuste jätkusuutlikkust, tingimusel et toote-teenuse süsteemid ei põhjusta toodete kasutusea lühenemist, ning toonitab, et sellised ärimudelid ei tohiks anda võimalust maksustamise vältimiseks;

17.  rõhutab, et uute ärimudelite, näiteks internetipõhiste teenuste väljatöötamine, uued turundusviisid, ainult kasutatud kaupu müüvate kaubamajade ja mitteametlike parandustöökodade (nn paranduskohvikud ja töötoad, kus inimesed saavad ise parandustööd teha) laialdasem kättesaadavus võib aidata pikendada toodete kasutusiga ning suurendada samas tarbijate teadlikkust pika kasutuseaga toodetest ja usaldust selliste toodete vastu;

18.  kutsub liikmesriike üles

   konsulteerima kõikide asjaomaste sidusrühmadega, et ergutada kõigile kasutoova kasutamispõhise müügimudeli väljatöötamist;
   suurendama oma jõupingutusi meetmete võtmisel, et edendada funktsionaalse majanduse arengut ning ergutada esemete rentimist, vahetamist ja laenutamist;
   ergutada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi aktiivselt edendama selliste majandusmudelite väljatöötamist nagu jagamis- ja ringmajandus, mis soodustavad ressursside tõhusamat kasutamist ja kaupade vastupidavust ning mille puhul peetakse oluliseks parandamist, korduskasutamist ja ringlussevõttu;

19.  kutsub liikmesriike üles tagama, et avalikes hangetes võetakse arvesse direktiivi 2014/24/EL sätet olelusringi kogumaksumuse hindamise kohta, ning suurendama avaliku sektori asutuste hangitud seadmete taaskasutamise määra;

20.  innustab liikmesriike ja komisjoni toetama oma avalikus poliitikas koostöömajandust, pidades silmas, millist kasu toob see varuressursse ja -võimsust kasutades näiteks transpordi- ja majutussektorile;

21.  palub komisjonil ringmajanduse edendamise raames rõhutada toodete vastupidavuse tähtsust;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täielikult järgima ELi õigusaktides kehtestatud jäätmehierarhiat (jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EÜ) ning eelkõige säilitama elektri- ja elektroonikaseadmete võimalikult suure kasuteguri ja väärtuse, mitte käsitama neid jäätmetena, näiteks võimaldades elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumiskohtadele juurdepääsu korduskasutuskeskuste töötajatele, kes võiksid selliseid kaupu ja nende osasid kasutada;

23.  on seisukohal, et käesolevas resolutsioonis käsitletud meetmeid tuleks kohaldada eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate suhtes, nagu on osutatud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ, viisil, mis on asjakohane ja proportsionaalne VKEde või mikroettevõtete suuruse ja suutlikkusega, et tagada nimetatud ettevõtete areng ning ergutada ELis tööhõivet ja koolitust uute kutsealade puhul;

24.  kutsub komisjoni üles hindama, kuidas oleks võimalik soodustada ja lihtsustada valgusdioodlampide vahetatavust, ning kaaluma lisaks ökodisaini meetmetele vähem ranget lähenemisviisi, näiteks seoses märgiste, stiimulite, riigihangete või pikendatud garantiidega, kui pirne ei saa eemaldada;

25.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid mõjusat turujärelevalvet, et tagada, et nii Euroopa kui ka imporditud tooted vastaksid tootepoliitika ja ökodisaini nõuetele;

26.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning austama nende pädevust;

Tarbija parema teavitamise tagamine

27.  kutsub komisjoni üles tõhustama toodete vastupidavust käsitleva teabe esitamist järgmise kaudu:

   kaaludes, kas oleks asjakohane kasutusele võtta vabatahtlik Euroopa märgis, mis hõlmab eelkõige järgmist: toote vastupidavus, ökodisain, ajakohastatavus tehnika arenguga kaasas käimiseks, ja parandatavus;
   korraldades ELi tasandil vabatahtlikke katseid ettevõtete ja teiste sidusrühmadega, eesmärgiga töötada standarditud kriteeriumide alusel välja toote eeldatava kasutusea tähis, mida saaks kasutada kõikides liikmesriikides;
   luues kõige levinumate tarbekaupade, eelkõige suurte kodumasinate jaoks kasutusarvesti;
   hinnates kasutusea esitamise kooskõlastamise mõju õigusliku garantii kestusele;
   kasutades digirakendusi või sotsiaalmeediat;
   standardides kasutusjuhendites toote vastupidavuse, ajakohastatavuse ja parandatavuse kohta esitatavat teavet, tagamaks, et teave on selge, arusaadav ja kergesti mõistetav;
   esitades standarditud kriteeriumidel põhinevat teavet, milles oleks märgitud toote eeldatav kasutusiga;

28.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon

   aitaksid kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, ettevõtetel ja ühendustel korraldada toodete kasutusea pikendamist käsitlevaid tarbijate teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, jagades eeskätt teavet hoolduse, parandamise, taaskasutuse jms kohta;
   suurendada tarbijate teadlikkust sellistest toodetest, mis lähevad katki väga ruttu või mida ei ole võimalik parandada, töötades selleks välja tarbijate teavitamise platvormid, kui see on asjakohane;

29.  palub komisjonil ergutada korrapärast ja struktureeritud teabevahetust ning parimate tavade jagamist kogu liidus, komisjoni ja liikmesriikide vahel, sealhulgas piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;

Kavandatud aegumist käsitlevad meetmed

30.  kutsub komisjoni üles konsulteerima materiaalsete kaupade ja tarkvara kavandatud aegumise ELi tasandi määratluse väljatöötamisel tarbijaorganisatsioonide, tootjate ja muude sidusrühmadega; kutsub komisjoni lisaks üles uurima koostöös turujärelevalveasutustega võimalust võtta kasutusele sõltumatu süsteem, mille abil oleks võimalik toodete kavandatud aegumist testida ja tuvastada; kutsub sellega seoses üles tagama rikkumisest teatajatele tõhusama õiguskaitse ja kehtestama tootjatele asjakohaseid hoiatavaid meetmeid;

31.  viitab sellega seoses mõne liikmesriigi teedrajavale rollile, mille näiteks on Beneluxi riikide algatus kavandatud aegumise vastu võitlemiseks ja (elektriliste) kodumasinate kasutusaja pikendamiseks; rõhutab, kui oluline on jagada parimaid tavasid selles valdkonnas;

32.  märgib, et toodete ajakohastatavus võib aeglustada toote aegumist ning vähendada keskkonnamõju ja kasutajate kulusid;

Nõuetele vastavuse õigusliku garantii õiguse tõhustamine

33.  peab väga oluliseks, et tarbijad oleksid paremini teavitatud seadusest tuleneva nõuetele vastavuse garantii toimimisest; nõuab, et toote ostuarvel oleks selgelt kirjas viide garantiile;

34.  kutsub komisjoni üles rakendama algatusi ja meetmeid, et suurendada tarbijate usaldust järgmise abil:

   tugevdades tarbijakaitset, eelkõige nende toodete puhul, mille mõistlikult eeldatav kasutusaeg on pikem, ning võttes arvesse mõnes liikmesriigis juba võetud rangeid tarbijakaitse meetmeid;
   võttes arvesse nii ökodisaini reguleerivate õigusaktide kui ka lepinguõiguse mõju energiamõjuga toodetele, et töötada välja toodete reguleerimise terviklik lähenemisviis;
   tagades, et müügilepingus teavitatakse tarbijat ametlikult tema õigusest õiguslikule garantiile, ning edendades seda õigust käsitlevaid teavitusprogramme;
   lihtsustades tarbija jaoks ostutehingu tõendamist, sidudes garantii eseme ja mitte ostjaga ning tehes seda ka e-kviitungite ja digitaalse garantii süsteemide üldiseks muutmise teel;

35.  nõuab, et ELi tasandil võetaks kasutusele kaebuste menetlemise mehhanism garantiiõiguste mitterakendamise juhtudeks, et hõlbustada asjaomastel asutustel Euroopa õigusnormide rakendamise järelevalvet;

36.  juhib tähelepanu asjaolule, et säästvamat tootedisaini oleks võimalik ergutada laiendatud tootjavastutuse põhimõtte tõhustamise ja miinimumnõuete kehtestamise abil;

Tarbijate kaitsmine tarkvara aegumise eest

37.  nõuab suuremat läbipaistvust seoses ajakohastatavuse, turvavärskenduste ja vastupidavusega, mida on vaja nii tarkvara kui ka riistvara nõuetekohaseks toimimiseks; kutsub komisjoni üles analüüsima vajadust hõlbustada ettevõtete suuremat koostööd;

38.  kutsub tarnijaid ja tootjaid üles läbipaistvusele, täpsustades tootelepingutes minimaalse ajavahemiku, mille jooksul on tagatud operatsioonisüsteemide turvavärskendused; teeb ettepaneku võtta kasutusele mõistliku kasutusaja mõiste; rõhutab lisaks, et manussüsteemides kasutatavate operatsioonisüsteemide puhul peab toote tarnija tagama nende turvavärskenduste tarne; kutsub tootjaid üles andma selget teavet tarkvarauuenduste ja ajakohastamiste ühilduvuse kohta tarbijatele pakutavate manussüsteemides kasutatavate operatsioonisüsteemidega;

39.  nõuab võimalust ajakohastamiste tagasipööramiseks ning teavitamist selle kohta, millised on ajakohastamise tagajärjed seadme toimimisele, samuti uue hädavajaliku tarkvara ühildumist eelmise põlvkonna tarkvaraga;

40.  pooldab osade, kaasa arvatud protsessori moodulipõhisust standardiseerimise abil, mis võimaldab tagada kauba kvaliteeditaseme säilimise;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(2) ELT L 153, 18.6.2010, lk 1.
(3) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.
(4) ELT C 67, 6.3.2014, lk 23.
(5) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.
(6) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika