Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII kontsessioonide muutmist Horvaatia Vabariigi loendis selle riigi Euroopa Liiduga ühinemise käigus) sõlmimise kohta (13037/2016 – C8‑0490/2016 – 2016/0307(NLE))

P8_TA(2017)0078 A8-0052/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13037/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi vahelist kirjavahetuse vormis lepingu projekti, milles käsitletakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII kontsessioonide muutmist Horvaatia Vabariigi loendis selle riigi Euroopa Liiduga ühinemise käigus (13038/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8‑0490/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8‑0052/2017),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Brasiilia Liitvabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu rakendusotsus sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Taanis (12212/2016 – C8‑0476/2016 – 2016/0815(CNS))

P8_TA(2017)0079 A8-0051/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (12212/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 (muudetud Amsterdami lepinguga) ja üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0476/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni ELi piiriülese õiguskaitsekoostöö tugevdamise ning Prümi otsuse ja Euroopa Teabevahetusmudeli rakendamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa julgeoleku tegevuskava kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0051/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0419. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0269.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta seadusandlik resolutsioon mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Kreekas (12211/2016 – C8‑0477/2016 – 2016/0816(CNS))

P8_TA(2017)0080 A8-0053/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (12211/2016),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0477/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(1), eriti selle artiklit 33,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0053/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (10755/1/2016 – C8-0015/2017 – 2013/0140(COD))

P8_TA(2017)0081 A8-0022/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10755/1/2016 – C8-0015/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 29. novembri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0265) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67a,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0022/2017),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 67, 6.3.2014, lk 166. (2) ELT C 114, 15.4.2014, lk 96. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0380.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus sagedusala 470–790 MHz kasutamise kohta liidus (COM(2016)0043 – C8‑0020/2016 – 2016/0027(COD))

P8_TA(2017)0082 A8-0327/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0043),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0020/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. mai 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. jaanuari 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8‑0327/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. märtsil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/… 470–790 MHz sagedusala kasutamise kohta liidus

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2017/899) lõplikule kujule).

(1) ELT C 303, 19.8.2016, lk 127.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta resolutsioon ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul (2016/3042(RSP))

P8_TA(2017)0083 B8-0179/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) IV ja V jaotist, artikli 4 lõike 2 punkti a ning artikleid 20, 21, 26, 45–48 ja 153,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 5 lõiget 2 ning artikleid 30, 31 ja 47,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiivi 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise kontekstis töötajatele antud õiguste kasutamist(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“)(11),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist „Suunised direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks” (COM(2009)0313),

–  võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2013. aasta teatist „Viis meedet olukorra parandamiseks ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise valdkonnas” (COM(2013)0837),

–  võttes arvesse 24. jaanuaril 2017. aastal avaldatud 2017. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta pealkirjaga „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus“ (COM(2017)0030),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni töötajate liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidu piires(12),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni sotsiaalkaitse kohta kõigile, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele(13),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni vaba liikumise põhiõiguse järgimise kohta ELis(14),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 216 lõiget 2,

A.  arvestades, et petitsioonikomisjon on saanud mitu petitsiooni, milles tuntakse muret mitmesuguste takistuste pärast, millega ELi kodanikud on liikumisvabaduse kasutamisel kokku puutunud;

B.  arvestades, et mõned liikmesriigid ei tunnusta LGBTI-inimeste abielu ega seaduslikku kooselu, mis võib takistada kõnealuste isikute ja nende partnerite vaba liikumist liidus ning nende juurdepääsu sotsiaaltoetustele või avalikele teenustele nendes riikides;

C.  arvestades, et 11. oktoobril 2016. aastal toimus petitsioonikomisjoni koosolekul kuulamine, kus käsitleti ELi kodanike vaba liikumise ja töötamise takistusi siseturul, nagu neid on kogenud petitsioonide esitajad;

D.  arvestades, et liikumisvabadus on ELi kodanike põhiõigus ning see on oluline liidu sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse seisukohast, et tagada täielik tööhõive ja sotsiaalne areng;

E.  arvestades, et paljude petitsiooni esitajate arvates on mitu liikmesriiki rikkunud töötajate vaba liikumise õigust; arvestades, et liikuvad ELi kodanikud hoiduvad vahel tervishoiuteenuste kasutamisest väljasaatmise kartuses, mis tegelikult piirab nende põhiõigust saada tervishoiuteenuseid;

F.  arvestades, et majanduskriis ja selle leevendamise meetmed on suurendanud sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust ja ELi-sisest majandusrännet; arvestades, et eelöeldut tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ja kehtestada konkreetsed koordineerivad meetmed nii päritoluliikmesriigis kui ka vastuvõtvas liikmesriigis ja asjaomastes ELi institutsioonides;

G.  arvestades, et töötajate liikuvus ELis võib liikmesriikide tööturud proovile panna, mistõttu on vajalikud sihipärased lahendused, kuid samas võib see aidata neid õiglasemaks muuta, tingimusel et töötajate põhiõigused on täielikult kaitstud;

H.  arvestades, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid vastutavad ühiselt selle eest, et panna vaba liikumise põhimõtted meie kodanike, majanduskasvu, majandusliku ja sotsiaalse arengu ja tööhõive teenistusse ning tagada asjaomase ELi õigusraamistiku tõhusam ülevõtmine ja rakendamine;

I.  arvestades, et mõnel juhul esineb liikuvate ELi töötajate ja nende pereliikmete sotsiaalkindlustuses ebavõrdsust ja tingimuslikkust;

J.  arvestades, et sotsiaalkindlustusõigusi peaks saama kasutada ilma alalisi, hooaja- või piirialatöötajaid diskrimineerimata ning neid peaksid saama kasutada ka teenuste osutajad;

K.  arvestades, et vekslite kasutamine töösuhetes võib panna töötajad ebaõiglasesse ja diskrimineerivasse olukorda ning takistab neid kasutamast oma õigust vabale liikumisele siseturul;

L.  arvestades, et petitsiooni esitajad on mures lairibaühenduse puudumise pärast, eelkõige kõrvalistes, maa- ja mägipiirkondades, ning erinevusest reklaamis lubatud ja tegeliku lairibaühenduse kiiruse vahel, mis kahjustab tarbijate kaitset siseturul ning takistab juurdepääsu teabele ja teenustele;

1.  kutsub liikmesriike üles kõrvaldama kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega oma õigusnormidest igasuguse diskrimineerimise ja tarbetud tõkked ELi kodanike ja nende pereliikmete puhul, kaasa arvatud pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud, et nad saaksid kasutada õigust riiki siseneda ja seal elada, ning teha seda ka nende sotsiaalsete õiguste puhul, muutes nende haldamise tõhusamaks eesmärgiga hõlbustada tööjõu liikuvust ELis;

2.  tunneb sügavat muret mõnes liikmesriigis levinud tava pärast saata seal töötanud ELi kodanikud kohe pärast töölepingu lõppemist riigist välja, mis on vastuolus töötajate vaba liikumise põhimõttega;

3.  palub komisjonil selgitada, ajakohastada ja laiendada oma suuniseid direktiivi 2004/38/EÜ ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks, et võtta arvesse eeskätt Euroopa Liidu Kohtu hiljutisi otsuseid (kohtuasjad C-456/12(15) ja C-457/12(16)); soovitab kasutada ülevõtmise rakenduskavasid (TIPS), et tagada täielik ja nõuetekohane kohaldamine;

4.  rõhutab põhimõtet „võrdse töö eest võrdne tasu“ ja peab kahetsusväärseks, et mõned liikmesriigid ei taga sotsiaalkaitset ELi kodakondsuseta töötajatele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid ELi kehtivaid õigusakte ja tööõiguse aluspõhimõtteid, et kaitsta kõiki ELi töötajaid; nõuab, et määrataks täpsemalt kindlaks tingimused, mille kohaselt ELi kodanikud ja kolmandate riikide kodanikest pereliikmed saavad kasutada oma sotsiaalseid õigusi;

5.  tunneb heameelt selle üle, et on loodud sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise süsteem (EESSI), mis aitab sotsiaalkindlustusasutustel kõikjal ELis vahetada teavet kiiremini ja turvalisemalt; nõuab, et liikmesriigid suurendaksid oma tehnoloogilist suutlikkust, et kohaneda uut liiki teabevahetusega; palub kaaluda võimalusi riigiüleste kollektiivlepingute edendamiseks ja Euroopa platvormide loomiseks, et levitada häid tavasid;

6.  kutsub liikmesriike üles looma ühtsed riiklikud veebisaidid, nagu on ette nähtud direktiivis 2014/67/EL; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama oma juhendamis- ja nõustamistegevust, et veelgi kindlustada kodanike vabadust liikuda, töötada ja õppida teises liikmesriigis ning suurendada üldsuse teadlikkust; palub komisjonil parandada selliste vahendite tõhusust, mis on mõeldud teabe andmiseks töökohtade ja õppimisvõimaluste kohta kogu ELis, näiteks EURES ja PLOTEUS, ning suurendada veelgi üldsuse teadlikkust nende olemasolust; võtab teadmiseks uue EURESe määruse (määrus (EL) 2016/589), mille eesmärk on muuta EURES õiglase ELi-sisese tööjõu liikuvuse abil tõhusaks tööhõivevahendiks; rõhutab, et parem konsulaarabi ja -koostöö aitab suurendada inimeste teadlikkust oma seisundist ja kaitsta liikuvate töötajate ja üliõpilaste põhiõigusi ning hõlbustab nende sujuvat integreerumist vastuvõtvas liikmesriigis;

7.  kutsub liikmesriike üles andma selgeid suuniseid ja nõuetekohast koolitust riigiteenistujatele ja haldustöötajatele, kes tegelevad ELis seaduslikult elavate ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike, töötajate ja nende pereliikmete sotsiaalsete õiguste rakendamisega;

8.  nõuab, et täiustataks SOLVITi teenuseid, näiteks luues kasutajatoe, ja tugevdataks muid pädevaid asutusi, mille poole ELi kodanikud saavad pöörduda konkreetsete siseturgu puudutavate küsimustega, et kodanikel ja nende pereliikmetel oleks võimalik saada õigel ajal teavet ja abi, kui neil tekib takistusi vaba liikumise õiguse kasutamisel;

9.  nõuab, et parandataks sotsiaalsete õiguste ühest liikmesriigist teise ülekandmise võimalust kasutavate kodanike arvu puudutavate statistiliste andmete kogumist ja töötlemist, et veelgi parandada koordineerimist liikmesriikide vahel ning kindlustada ELi kodanike õigusi poliitiliste lahendustega ja saavutada sotsiaalse kaitse kõrgem tase;

10.  nõuab mõiste „alaline elukoht“ tõlgendamise suuremat ühtlustamist;

11.  peab kahetsusväärseks, et suutmatus koondada sotsiaalkindlustusõigusi on ELi elanikele takistuseks, ning kutsub liikmesriike üles täielikult ja tõhusalt rakendama määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ning määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord, et tagada sotsiaalkindlustushüvitiste (st riikliku pensioni, tervisekindlustuse, töötushüvitiste ja peretoetuste) ülekantavus ja vähendada sellega tööjõu liikuvuse tõkkeid ELis; nõuab otsustavate ja tõhusate meetmete võtmist, et luua koordineeritud süsteem, kuhu on koondatud sotsiaalmaksed ja -toetused iga üksikisiku kohta kogu ELis, näiteks sotsiaalkindlustuskaart, et hõlbustada sotsiaalkindlustusmaksete ja -õiguste jälgitavust(17);

12.  kutsub liikmesriike üles võtma kiiresti kasutusele Euroopa puudekaardi, mis hõlbustab puuetega inimeste reisimist ja liikumist ühest liikmesriigist teise;

13.  taunib teisest liikmesriigist pärit ELi kodanike väljajätmist riiklikust tervishoiusüsteemist, sest see õigus on ette nähtud direktiivis 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja sellega seotud Euroopa Kohtu praktikas(18);

14.  palub paremini kooskõlastada ELi maksustamise raamistikku, et kaotada topeltmaksustamine ja tegeleda muude oluliste küsimustega, nagu maksudumpingu tõkestamine;

15.  märgib, et järjest rohkem on piiriüleseid lapse hooldusõiguse probleeme, mis tulenevad inimeste vabast liikumisest; kutsub üles tihendama liikmesriikide konsulaar- ja õiguskoostööd liikmesriikidevahelistes lapse hooldusõiguse küsimustes; tunneb heameelt Brüsseli IIa määruse käimasoleva läbivaatamise üle;

16.  mõistab hukka tava kasutada töösuhetes blankoveksleid, mis võimaldab tööandjal kergemini nõuda võimaliku kahju hüvitamist ja hoiduda pikkadest vaidlustest töövaidluskomisjonis, pöörates ümber süü ja kahju tõendamise kohustuse; hoiatab, et blankovekslid takistavad kodanikke kasutamast õigust vabale liikumisele siseturul; kutsub liikmesriike üles võtma vastu õigusakte, millega keelatakse kogu ELis blankovekslite kasutamine töösuhetes; nõuab, et komisjon esitaks liikmesriikidele soovituse vajaduse kohta keelata rangelt blankovekslite kasutamine töösuhetes;

17.  peab murettekitavaks asjaolu, et petitsioonide esitajatel on raskusi oma kvalifikatsiooni tunnustamisega Euroopas; nõuab liikmesriikide akadeemiliste kraadide ja täiskasvanuõppe diplomite edasist standardimist, siseturu infosüsteemi (IMI) järjepidevat kasutamist, et tagada parem halduskoostöö, ning teises liikmesriigis töötamist kavandavatele kvalifitseeritud töötajatele vajalikku kutsekvalifikatsioonide ja pideva erialase täiendamise nõuete lihtsamat ja kiiremat tunnustamist, hoidudes igasugusest diskrimineerimisest kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga, järgides ühtlasi vastuvõtvas riigis kehtivaid nõudeid täielikus kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta;

18.  on veendunud, et liikuvust tuleks kooskõlastada ulatusliku seadusandliku protsessi käigus, mille eesmärk on tagada stabiilsed kvaliteetsed töökohad koos tõhusate sotsiaalsete õigustega ning tulemuslikult võidelda kõigi diskrimineerimise vormide ja ebakindluse vastu;

19.  on seisukohal, et EL ja liikmesriigid peavad tõhusalt tegelema töövõimaluste puudumise ja ebapiisava sotsiaalse kaitsega töötajate kodupiirkonnas, et tagada liikuvuse vabatahtlikkus;

20.  palub komisjonil tagada ühtse telekommunikatsioonituru määruse tõhus järelevalve ja rakendamine, sest see sisaldab sätteid, mille kohaselt tuleb tarbijaid teavitada minimaalsest, tavapärasest, maksimaalsest ja reklaamitud lairibaühenduse kiirusest; toetab sel teemal teavituskampaaniate läbiviimist eesmärgiga kaotada eksitav reklaam;

21.  kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama piiriüleses tervishoius patsiendiõiguste kohaldamist käsitlevat direktiivi 2011/24/EL ja tagama piiriüleste tervishoiuteenuste, sealhulgas ravimite tõhusa ja õigeaegse hüvitamise, sest selle puudumine võib kujutada endast meelevaldset diskrimineerimist või põhjendamatut takistust vabale liikumisele;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1. (2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1. (3) ELT L 141, 27.5.2011, lk 1. (4) ELT L 107, 22.4.2016, lk 1. (5) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1. (6) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77. (7) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. (8) ELT L 88, 4.4.2011, lk 45. (9) ELT L 354, 28.12.2013, lk 132. (10) ELT L 128, 30.4.2014, lk 8. (11) ELT L 159, 28.5.2014, lk 11. (12) ELT C 168E, 14.6.2013, lk 88. (13) ELT C 482, 23.12.2016, lk 48. (14) ELT C 482, 23.12.2016, lk 114. (15) Euroopa Kohtu (suurkoda) 12. märtsi 2014. aasta otsus kohtuasjas O. vs. Minister voor Immigratie, Integratie en Asie ja Minister voor Immigratie, Integratie en Asie vs. B., ECLI:EU:C:2014:135. (16) Euroopa Kohtu (suurkoda) 12. märtsi 2014. aasta otsus kohtuasjas S. vs. Minister voor Immigratie, Integratie en Asiel ja Minister voor Immigratie, Integratie en Asie vs. G., ECLI:EU:C:2014:136. (17) Katseprojekt: „Social security card“ (sotsiaalkindlustuskaart) (2016_04.037717_3), mida viidi ellu 2016. aastal ja 2017. aasta alguses teostatavusuuringu „European Mobility Portal on Social Security – Social Security at Your Fingertips“ (Euroopa sotsiaalkindlustuse liikuvusportaal – sotsiaalkindlustus kõigile) raames. (18) Näiteks Euroopa Kohtu 28. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas Kohll vs. Union des caisses de maladie, C-158/96, ECLI:EU:C:1998:171; Euroopa Kohtu 28. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas Decker vs. Union des caisses de maladie, C-120/95, ECLI:EU:C:1998:167; või Euroopa Kohtu (suurkoda) 12. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas Heirs of Annette Keller vs. Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS) and Instituto Nacional de Gestión Sanitaria (Ingesa), C-145/03, ECLI:EU:C:2005:211.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta resolutsioon komisjoni heakskiidu kohta Saksamaa maanteemaksu kehtestamise muudetud kavale (2017/2526(RSP))

P8_TA(2017)0084 B8-0180/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL(1),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatist „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ (COM(2016)0501),

–  võttes arvesse, et Saksamaa Liidupäev võttis 27. märtsil 2015. aastal vastu seadusandliku ettepaneku „Entwurf eines Gesetzes zur Einführung einer Infrastrukturabgabe für die Benutzung von Bundesfernstraßen“ ja „Zweites Gesetz zur Änderung des Kraftfahrzeugsteuergesetzes und des Versicherungsteuergesetzes“,

–  võttes arvesse, et Saksamaa Liidunõukogu kiitis 8. mail 2015. aastal heaks seadused „Gesetz zur Einführung einer Infrastrukturabgabe für die Benutzung von Bundesfernstraßen“ ja „Zweites Gesetz zur Änderung des Kraftfahrzeugsteuergesetzes und des Versicherungsteuergesetzes“,

–  võttes arvesse komisjoni 18. juunil 2015. aastal algatatud rikkumismenetlust Saksamaa erasõidukite teemaksu uue kogumissüsteemi (nn Pkw-Maut) kehtestamise suhtes,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi ja Saksamaa transpordi- ja digitaalinfrastruktuuri ministri 1. detsembri 2016. aasta kokkulepet Saksamaa teemaksusüsteemi (nn Pkw-Maut) kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest(2) ja selle eelseisvat läbivaatamist 2017. aastal komisjoni maanteetranspordi algatuse raames,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta(3) ja selle eelseisvat läbivaatamist 2017. aastal komisjoni maanteetranspordi algatuse raames,

–  võttes arvesse mittediskrimineerimise põhimõtet, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis18, ja ELi õigusakte, milles keelatakse diskrimineerimine kodakondsuse alusel,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust, mis käsitleb komisjoni heakskiitu Saksamaa maanteemaksu kehtestamise muudetud kavale (O-000152/2016 – B8-0201/2017),

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et praegu on läbivaatamisel küsimus, kas Saksamaa kavandatav maanteemaksu süsteem kergsõidukitele on kooskõlas kehtiva Euroopa Liidu poliitikaga;

B.  arvestades, et hüvitussüsteem, mis põhineb kas otseselt või kaudselt kodakondsusel, on diskrimineeriv, vastuolus Euroopa Liidu juhtpõhimõtetega, takistab piiriülest liikuvust ja nõrgestab Euroopa ühtset turgu;

C.  arvestades, et Saksamaa kavandatav teemaksusüsteem võib olla vastuolus mittediskrimineerimise, „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ põhimõtetega;

D.  arvestades, et riiklikud teemaksusüsteemid, milles kehtestatakse tasu otseselt või kaudselt kodakondsuse alusel, oleksid vastuolus ELi õigusega;

E.  arvestades, et riiklikel teemaksusüsteemidel on eriti negatiivne mõju piirialadel elavatele kodanikele, kes puutuvad kokku erinevate teemaksusüsteemide ja sellega seotud kuludega, need takistavad piiriülest vaba liikumist ja põhjustavad Euroopa edasisele integratsioonile tarbetuid takistusi;

F.  arvestades, et selle tagajärjel tekkiv lisahalduskoormus toob kaasa suuremad kulud ja võib-olla ka läbipaistmatud menetlused, mille tõttu väheneb taristuinvesteeringuteks kavandatud lisavahendite maht;

1.  tunnistab, et transport on majanduskasvu jaoks väga oluline sektor, tagades tõhusa ja taskukohase kodanike ja kaupade liikuvuse nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool;

2.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema transporditaristusse piisavalt investeeringuid;

3.  nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks kehtivat poliitikat, nagu on muu hulgas ette nähtud ka 2011. aasta valges raamatus transpordi kohta;

4.  rõhutab, et maanteetaristu maksustamine võib etendada olulist rolli ühelt transpordiliigilt teisele üleminekul ja hoolduse rahastamisel ning jätkusuutliku, ohutu, turvalise, tõhusa ja tulevikku suunatud maanteetaristu arendamisel Euroopa Liidus;

5.  rõhutab, et teede maksustamise süsteemid mis tahes liiki mootorsõidukitele peaksid olema elektroonilised ja vastama „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ põhimõtetele, nagu on sätestatud ELi poliitikas ja ELi õigusaktides, et tagada maanteetranspordiga seotud väliskulude arvessevõtmine;

6.  juhib tähelepanu vajadusele saavutada maanteetaristus parem teenindustase, eelkõige ohutuse seisukohast, samuti ummikute oluline vähenemine;

7.  soovitab komisjonil uute õigusaktide ettepanekute tegemisel, näiteks Eurovignette’i direktiivi läbivaatamisel, võtta arvesse kliimamuutuste ja õnnetuste väliskulusid, mida kindlustus ei kata; rõhutab ka, et õigusakte väliskulude arvessevõtmise kohta tuleb kohaldada kõikidele teedele ja välistada kõlvatu konkurents eri transpordiliikide vahel;

8.  juhib tähelepanu sellele, et Saksamaa suhtes algatatud pooleliolev rikkumismenetlus, mis puudutab kaudset diskrimineerimist kodakondsuse alusel, on komisjoni presidendi ja Saksamaa transpordi- ja digitaalinfrastruktuuri ministri vahelise mitteametliku poliitilise kokkuleppe alusel kuni edasise teatamiseni ilma nõuetekohase õigusliku põhjenduseta nn ootele pandud;

9.  rõhutab, et riiklike teemaksusüsteemide kehtestamine ei tohiks takistada ELi transpordi- ja piiriülese transpordi ettevõtjate turulepääsu, kasvu, konkurentsivõimet ja paindlikkust, et tagada Euroopa ühtse turu edasine areng ja terviklikkus;

10.  palub komisjonil esitada ja avalikustada liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi asjakohane teave Saksamaa ametiasutuste esitatud kergsõidukite maanteemaksu uute meetmete analüüsi ja selle maksu vastavuse kohta ELi õigusele;

11.  rõhutab, et mittediskrimineeriva teemaksu peamine nõue on see, et kõik kasutajad maksavad sama tee kasutamise eest sama tasu; rõhutab, et mis tahes riiklik teemaksusüsteem, mis on kodakondsuse alusel otseselt diskrimineeriv või kombineeritud riiklike maksumeetmetega üksnes oma kodanike kasuks, nt mahaarvamine siseriiklikust sõidukimaksust, nii et eesmärgiks on peamiselt tasu nõudmine välisriigi kasutajatelt, rikub mittediskrimineerimise põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis18; tuletab meelde, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja peab jälgima pärast õigusakti vastuvõtmist selle nõuetekohast rakendamist ja kohaldamist;

12.  palub komisjonil esitada parlamendile Saksamaa valitsusega sõlmitud kokkulepe, tuua välja suurimad erinevused võrreldes kohtule esitatud siseriiklike õigusaktidega ja põhjendada, kuidas see on kooskõlas aluslepingu sätete ja ELi õigusega;

13.  on arvamusel, et Saksamaa 2016. aasta detsembri teemaksusüsteem (Pkw-Maut) sisaldab ikka veel elemente, mis kujutavad endast liidu õiguse rikkumist ning on vastuolus aluslepingute aluspõhimõtetega, eelkõige mis puudutab kodakondsuse alusel diskrimineerimist;

14.  rõhutab, et vaja on ühtseid eeskirju, et luua Euroopa Liidus iga liiki sõidukitele sidus, õiglane, mittediskrimineeriv ja ühtlustatud teemaksusüsteemi raamistik;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks Eurovignette’i ja Euroopa elektroonilist maksukogumisteenust (EETS) käsitlevate õigusaktide ja ühtlustatud raamistiku läbivaatamist kui võimalust nimetatud raamistik luua ning nende õigusaktide nõuetekohast jõustamist jälgida ja edendada;

16.  juhib tähelepanu asjaolule, et elektrooniliste teemaksusüsteemide koostalitlusvõime täidab rahvusvahelise transpordi edendamisel tähtsat rolli ning et liikmesriigid tekitavad üksi tegutsedes killustatust ja takistavad Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomist;

17.  palub komisjonil esitada komisjoni presidendi ja Saksamaa transpordi- ja digitaalinfrastruktuuri ministri vahel 1. detsembril 2016 sõlmitud kokkuleppe kohta kõik õiguslikud ja tehnilised üksikasjad ning tuua selgust kõigisse asjakohastesse õiguslikesse ja poliitilistesse aspektidesse selle kohta, miks 1. detsembri 2016. aasta kokkulepet, mis endiselt ei pane Saksa kasutajatele lisakoormust ja säilitab seega kaudse diskrimineerimise kodakondsuse alusel, on peetud piisavaks põhjenduseks, et panna ootele Saksamaa vastane rikkumismenetlus, mis algatati täpselt samade diskrimineerimisega seotud probleemide pärast, ning et komisjon hoiaks parlamenti sellega nõuetekohaselt kursis;

18.  kutsub komisjoni üles seda protsessi tähelepanelikult jälgima;

19.  kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti struktureeritud dialoogi abil protsessi igasse etappi;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 348, 20.12.2013, lk 1. (2) EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42. (3) ELT L 166, 30.4.2004, lk 124.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta resolutsioon 2018. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (2016/2323(BUD))

P8_TA(2017)0085 A8-0060/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2) (edaspidi: „institutsioonidevaheline kokkulepe“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(3),

—  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet(5) ja sellele lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusi(6),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta järeldusi 2018. aasta eelarve suuniste kohta (6522/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 86a,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0060/2017),

A.  arvestades, et 2018. aasta on mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) viies aasta;

B.  arvestades, et liidu sisemise majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning väliste probleemide ja poliitilise ebakindluse tõttu jääb ELi 2018. aasta eelarve tõenäoliselt surve alla;

C.  arvestades, et eelarvega tuleb reageerida otsestele probleemidele ja kriisidele ning samal ajal leida liidu ühisesse tulevikku investeerivaid jätkusuutlikke vastuseid;

Jätkusuutliku majanduskasvu, töökohtade loomise ja julgeoleku kindlustamise eelarve

1.  väljendab heameelt, et ELi eelarvel on olnud oluline roll konkreetsete vastuste andmisel ELi ees seisvatele probleemidele; rõhutab, et inimväärsed, kvaliteetsed ja stabiilsed töökohad, eriti noortele, majanduskasv ja sotsiaal-majanduslik lähenemine, ränne, julgeolek ja populismi tõrjumine, samuti kliimamuutus on ELi tasandi põhiprobleemid ning ELi eelarvel on jätkuvalt osa nende küsimuste lahendamises; rõhutab, et ELi eelarve aluspõhimõtteks peab jääma solidaarsus; rõhutab, et üksnes tugev ja sihipärane ELi eelarve, millel on tõeline Euroopa lisandväärtus, on kasulik nii kõigile liikmesriikidele kui ka ELi kodanikele; ootab, et komisjon esitaks sellise 2018. aasta eelarve projekti, mis võimaldaks ELil jätkata heaolu loomist majanduskasvu ja töökohtade loomise kaudu ja tagaks kodanike turvalisuse;

2.  on kindlalt arvamusel, et eelarvedistsipliini hoides peavad ELi eelarves olema vahendid, mis võimaldaksid reageerida üheaegselt mitmele kriisile, seega on vajalik teatav paindlikkuse tase; on arvamusel, et kuigi majanduskasv ja töökohad jäävad ELi eelarve tähtsaimateks prioriteetideks, tuleb nendes valdkondades saavutada püsiv edu ja areng üheaegselt ELi kodanike turvalisust ja julgeolekut puudutavate mureküsimuste lahendamisega; kordab oma nõudmist kohaldada ELi 2018. aasta eelarve prioriteetide määramisel temaatilist suunitlust;

Teadusuuringud, infrastruktuur ja VKEd – majanduskasvu ja töökohtade loomise peamised võimaldajad

3.  rõhutab, et majanduskasvu ja töökohtade loomise tagamiseks on ülimalt oluline ELi majanduse konkurentsivõime tugevdamine, infrastruktuur, hästi rahastatud uurimistegevus, oskuste arendamise toetamine ja ELi jätkuvad kohustused suurendada investeeringuid; on seisukohal, et sotsiaalselt ja keskkondlikult jätkusuutlike ja hästi tasustatud töökohtade loomine peab olema üks peamisi ELi eelarve prioriteete; nendib, et töökohti luuakse valdavalt erasektoris ning seetõttu tuleb nii era- kui ka avaliku sektori investeeringute suurendamiseks ette näha piisavalt eelarvetoetust, pöörates erilist tähelepanu VKEdele; rõhutab sellest lähtudes alamrubriigi 1a tähtsust, kuna selle kaudu luuakse Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele tõelist lisandväärtust, ning nõuab selle rubriigi asjakohase rahastamise tagamist;

4.  rõhutab, et investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, sh idufirmade toetamine, on eeltingimus tõelise konkurentsivõime saavutamiseks ELis ning üleilmsel tasandil innovaatilise ja konkurentsivõimelise ELi majanduse tagamiseks; peab kahetsusväärseks asjaolu, et tulenevalt ebapiisavast ELi rahalisest toetusest teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on taotluste edukuse määr murettekitavalt väike ja mitu kõrgetasemelist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna projekti on jäänud ELi rahastamiseta; märgib, et paljud huvitatud isikud, sh VKEd, ei söanda programmi „Horisont 2020“ projektitaotlusi esitada; nõuab seetõttu asjakohase assigneeringute taseme tagamist programmile „Horisont 2020“, jätkates seejuures lihtsustamise tegevuskavaga; rõhutab, et programmi „Horisont 2020“ suurem eelarve ei tohiks tulla teiste teadusprogrammide arvelt;

5.  tunnistab, et VKEd moodustavad endiselt Euroopa majanduse selgroo ning neil on kogu ELis jätkuvalt määrav osa töökohtade loomisel ja majanduskasvu kindlustamisel; peab VKEsid ka peamiseks töökohtade loomise allikaks, mistõttu on neil vaja asjakohast ligipääsu rahastamisele; nõuab sellega seoses, et programmi edukust arvesse võttes suurendataks COSME programmi assigneeringuid; rõhutab, kui tähtis on tugevdada uues mitmeaastases finantsraamistikus COSME programmi, et anda VKEdele olulisemal määral ELi toetust; on veendunud, et koostoime loomine teiste rahastamisvahenditega annaks paremad tulemusi;

6.  toetab kindlalt Euroopa infrastruktuurivõrkude koostalitlusvõime edasiarendamist ja parandamist; on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastu on nende eesmärkide saavutamiseks väga tähtis vahend, ja palub komisjonil tagada 2018. aastal selle piisav rahastamine;

7.  rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondil (EFSI) on oluline roll ja potentsiaal Euroopas ikka veel esineva investeerimislõhe vähendamisel, ja tunnustab seni saavutatud positiivseid tulemusi; tunnustab ka komisjoni ettepanekut pikendada EFSI kestust kuni 2020. aastani, mille eesmärk peaks olema veelgi parandada fondi toimimist, sh täiendavuse põhimõtte ja geograafilise tasakaalu kohaldamist, mille nimel on vaja veel tööd teha; rõhutab, et EFSI kaudu rahastatavate projektide valimine peaks põhinema kvaliteedil ja nõudlusel; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle tugevdada Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli täpsemalt suunatud kohaliku tehnilise abi pakkumisel kogu ELis ning ühtlasi geograafilise tasakaalu parandamiseks; kutsub komisjoni ühtlasi üles analüüsima fondi mõju hindamise kaudu korrapäraselt fondi pakutavat lisandväärtust;

Haridus ja noorte tööhõive – noore põlvkonna edu eeldused

8.  on seisukohal, et haridus on püsiva, hästi tasustatud ja stabiilse töökoha saamise eeltingimus; rõhutab liikuvuse tähtsust, sest see võimaldab noortel eurooplastel ära kasutada inimeste mitmesuguseid oskusi, laiendades samas haridus-, koolitus- ja töövõimalusi; tunnustab sellega seoses programmi „Erasmus +“ rolli noorte üliõpilaste, praktikantide ja vabatahtlike Euroopa-sisese liikuvuse hõlbustamisel; on veendunud, et eriti natsionalismi ja populismi esilekerkimise ajal on oluline lihtsustada Euroopa eri rahvaste ja kultuuride loomulikku suhtlemist, et tugevdada Euroopa-teadvust ja identiteeti; nõuab sellega seoses programmi „Erasmus +“ rahastamise edasist suurendamist 2018. aastal;

9.  rõhutab, et noorte töötus on Euroopa tasandil üks suuremaid probleeme, millel on eriti suur sotsiaalne mõju, eriti liidu vaeseimates piirkondades, mis seab ohtu ühe noorte eurooplaste põlvkonna tervikuna ja aeglustab pikaajalist majanduskasvu; toonitab, et ELi 2017. aasta eelarve osas sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt eraldatakse 2017. aastal paranduseelarvega 500 miljonit eurot noorte tööhõive algatuse tarbeks; leiab, et noorte tööhõive algatus annab väga olulise panuse liidu töökohtade loomise ja majanduskasvu prioriteetsesse eesmärki, ja on endiselt kindlalt selle poolt, et tuleb tagada piisavad rahalised vahendid noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks ja noorte tööhõivealgatuse jätkamiseks kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni, samal ajal tuleb aga parandada algatuse toimimist ja rakendamist; rõhutab sellega seoses ELi noorsoostrateegia tähtsust;

10.  väljendab heameelt ettepaneku võtta kasutusele „Interraili Euroopa sõidukaart 18. sünnipäevaks“; toonitab, et selle projektiga on võimalik suurendada Euroopa-teadvust ja identiteeti; rõhutab siiski, et seda projekti ei tohiks rahastada teiste edukate ELi programmide arvelt, eriti noorte ja kultuuri valdkonnas, ja see peaks olema võimalikult palju sotsiaalselt kaasav ning sisaldama sätteid Euroopa äärealadele jäävatel saartel elavate inimeste kaasamiseks; palub komisjonil hinnata selle algatuse võimalikku kulu ja rahastamisallikaid ning esitada asjakohased ettepanekud;

Traditsioonilised ELi eelarveprioriteedid kui investeerimispoliitika

11.  toetab kindlalt regionaalpoliitikat kui ELi eelarve ühte peamist investeerimisvahendit, millega tagatakse majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; rõhutab, et see poliitika aitab kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele kõikides liikmesriikides; peab aga murettekitavaks lubamatuid viivitusi ELi tasandil käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku kohaste rakenduskavade täitmisel, mis on siiani toonud kaasa väiksemad investeeringud, millega ei ole suudetud piisavalt kaasa aidata majanduskasvu ja töökohtade loomisele ega vähendada Euroopa piirkondade vahelist majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks viivituste põhjused ja kutsub liikmesriike üles tegema koostööd, et need kõrvaldada, eelkõige selleks, et tagada korraldus-, auditeerimis- ja sertifitseerimisasutuste määramise lõpuleviimine ning kavade tunduvalt kiirem täitmine;

12.  tunnustab Euroopa põllumajandussektori tähtsust ELi toiduga kindlustatuse tagamisel ja bioloogilise mitmekesisuse korraldamisel; väljendab täielikku toetust põllumajandustootjatele, kes kannatavad Venemaa embargo, lindude gripi, piimasektori kriisi ja lihakriisi tõttu; palub komisjonil jätkata seetõttu Euroopa põllumajandustootjate toetamist, et nad turu ootamatu volatiilsuse korral hakkama saaksid, ning selleks et tagada turvalised ja kvaliteetsed toiduvarud; soovitab pöörata asjakohast tähelepanu väikesemahulisele põllumajandustootmisele ja väikesemahulisele kalapüügile;

Siseprobleemid

13.  on veendunud, et ELi eelarve on osutunud praeguses olukorras ebapiisavaks, et tegeleda rände- ja pagulaskriisi mõjudega ning sellega kaasnevate humanitaarprobleemidega või probleemidega julgeoleku valdkonnas, nagu sagenev rahvusvaheline terrorism; toonitab, et selle põhjal tuleb leida sellele küsimusele kestlik lahendus, kuna erivahendite, nt paindlikkusinstrumendi korduv kasutuselevõtmine on näidanud, et ELi eelarve ei olnud algselt mõeldud nii ulatuslike kriisidega tegelemiseks; juhib tähelepanu vajadusele võtta vastu sidus rände- ja pagulaskriisiga toimetuleku strateegia, sh selged, mõõdetavad ja arusaadavad eesmärgid; tuletab siiski meelde, et täiendavate vahendite kasutamise vajadus nende probleemide lahendamiseks ei tohiks olla ülimuslik teiste oluliste liidu poliitikasuundade, näiteks töökohtade ja majanduskasvu valdkonna poliitika suhtes;

14.  tunnustab selliste vahendite nagu Sisejulgeolekufond ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond tähtsust rände- ja pagulaskriisi ja sellega seotud humanitaarprobleemide mõjule reageerimisel, ning nõuab, et neile fondidele antaks järgmistel aastatel piisavalt eelarvevahendeid; kordab, kui oluline on liikmesriikide vahel koormuse jagamise põhimõte pagulastele piisavate vastuvõtutingimuste tagamiseks vajalike pingutuste rahastamisel; avaldab ka heameelt ELi justiits- ja siseküsimuste valdkonna ametite, nt Europoli, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, EASO, Eurojusti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ning eu-LISA rolli üle, ning soovitab sellega seoses eraldada nende volituste täitmiseks rohkem eelarvevahendeid ja personali; on veendunud, et EL peab rohkem investeerima oma piiride tugevdamisse ja haldamisse, õiguskaitseasutuste ja riigiasutuste koostöö tõhustamisse ja võitlusse terrorismi, radikaliseerumise ning tõsise ja organiseeritud kuritegevuse vastu, parandades integratsioonimeetmeid ja -tavasid, tagades teabesüsteemide koostalitlusvõime ning korrektsed tagasisaatmismeetmed nende osas, kellel ei ole õigust rahvusvahelisele kaitsele, järgides seejuures täielikult mittetagasisaatmise põhimõtet;

15.  rõhutab, et Sisejulgeolekufondi praegune eelarve (kulukohustustena ligikaudu 700 miljonit eurot) ei ole piisav rahvusvahelisest terrorismist tulenevate julgeolekuprobleemide lahendamiseks; nõuab seetõttu finantsvahendite suurendamist, et viia julgeolekuinfrastruktuur asjakohasemale ja nüüdisaegsemale tasemele;

16.  tuletab meelde Euroopa ametite olulist ülesannet ELi õigusaktide elluviimise tagamisel ja seeläbi ka ELi poliitikaeesmärkide, näiteks konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive ning praeguse rände- ja pagulaskriisiga seotud eesmärkide saavutamise tagamisel; nõuab seetõttu, et nii haldus- kui ka tegevuskulude katmiseks nähtaks ette piisavad rahalised ja inimressursid, et võimaldada ametitel täita neile antud ülesandeid ja saavutada parimaid võimalikke tulemusi; rõhutab seoses ametite personali ja assigneeringute suurenemisega alates 2014. aasta eelarvest asjaolu, et neid käsitletakse osana uutest poliitilistest arengutest ja õigusaktidest, mida ei arvestata personali 5 % vähendamise eesmärgi arvutamisel; toonitab seetõttu, et 2018. aasta eelarves ei tohiks ette näha edasisi vähendamisi Euroopa ametite ametikohtade loeteludes lisaks 5 %‑lisele kärpele iga Euroopa Liidu institutsiooni ja organi osas, milles lepiti kokku institutsioonidevahelise kokkuleppe raames;

17.  toetab kindlalt kaitseuuringute valdkonna algatusi, mille eesmärk on parandada liikmesriikide koostööd ja saavutada koosmõju kaitsevaldkonnas; rõhutab siiski, et sellisele tegevusele tuleks eraldada uusi vahendeid, sest see on uus poliitiline algatus, mis avaldab ELi eelarvele märkimisväärset mõju; nõuab ühtlasi kõigi võimaluste analüüsimist kaitsealase uurimisprogrammi rahastamiseks sihtotstarbelisest eelarvest järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; tuletab meelde, et kuigi aluslepingute sätteid tuleb järgida, on vaja teha tugevamat koostööd kaitsevaldkonnas, et seista vastu ELi ette kerkinud julgeolekuprobleemidele, mis on tingitud pikaajalisest ebastabiilsusest liidu naaberriikides ning ebakindlusest teatavate ELi partnerite pühendumise osas NATO eesmärkide täitmisse; rõhutab lisaks vajadust parandada konkurentsivõimet ja innovatsiooni Euroopa kaitsetööstuses, mis võib aidata ergutada majanduskasvu ja töökohtade loomist; palub liikmesriikidel tagada piisavad eelarvevahendid, et tegeleda välisprobleemidega ühtsemalt; võtab teadmiseks teadusuuringute ja kaitsevõime vahenditega Euroopa Kaitsefondi loomise;

18.  rõhutab, et ELi eelarve peab toetama Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja ELi enda pikaajaliste kliimaeesmärkide täitmist, täites mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kliimakulutuste eesmärgi 20 %; märgib murega, et ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ilma oluliste täiendavate pingutusteta ei täideta; rõhutab seetõttu, kui oluline on integreerida bioloogilise mitmekesisuse kaitse kogu ELi eelarvesse, keskendudes eriti programmile LIFE ja Natura 2000 võrgustikule;

Välisprobleemid

19.  rõhutab, et ELi eelarve on ka välise solidaarsuse vahend, mille abil antakse kiireloomulist abi humanitaar- ja tsiviilkriiside puhul, pakkudes toetust abi vajavatele riikidele; tuletab meelde, et vaesuse kaotamise ja kestliku arengu probleemid on kinnitatud ELi ja selle liikmesriikide peamiseks prioriteediks; tuletab sellega seoses meelde ELi võetud kohustust aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja selle eesmärgi saavutamisele, mille kohaselt peab ametlik arenguabi moodustama 0,7 % kogurahvatulust 2015. aastale järgneva tegevuskava perioodil; rõhutab, et pikas plaanis annab arenguabi investeerimistulu suureneva kaubavahetuse ja SKP kasvu näol Euroopas;

20.  kinnitab veel kord veendumust, et praeguse rände- ja pagulaskriisi ning sellega seotud humanitaarprobleemide algpõhjustega tegelemiseks peab EL võtma endale suurema rolli, milleks tuleb teha investeeringuid rändevoogude lähteriikidesse; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama tõelise tegevuskava, et tegeleda rändekriisiga tulemuslikult; rõhutab, et kõiki arengupoliitika instrumente tuleb rohkem strateegiliselt korrigeerida, et tagada stabiilne majanduslik ja sotsiaalne areng, kahjustamata samas olemasoleva välispoliitika elluviimist; märgib, et investeeringud infrastruktuuri, elamumajandusse, haridusse ja meditsiiniteenustesse ning VKEde toetamine, erilise rõhuasetusega töökohtade loomisele, sotsiaalkaitsele ja sotsiaalsele kaasatusele, on osa lahendusest, mis aitaks kõrvaldada rände algpõhjuseid; tunneb seetõttu nende probleemide lahendamise raames heameelt välisinvesteeringute kava kui ühtse ja koordineeritud raamistiku üle, millega soodustatakse investeeringute tegemist Aafrikasse ja Euroopa naabruses asuvatesse riikidesse, pidades meeles, et see peab olema täielikus kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja aitama nende saavutamisele kaasa; loodab, et investeerimiskavaga soodustatakse kestlikku arengut, kahjustamata inimõigusi, kliimamuutuste leevendamist või head valitsemistava, ning et tagatakse Euroopa Kestliku Arengu Fondi ja selle projektide läbipaistev juhtimine;

21.  märgib, et komisjoni praegune suund kasutada paralleelseid eelarvemehhanisme, nagu Türgi pagulasrahastu, usaldusfondid ja muud sarnased instrumendid, ei ole alati edukaks osutunud; tunneb muret, et rahastamisvahendite loomine väljaspool liidu eelarvet kahjustab eelarve täitmise läbipaistvust ja pärsib parlamendil õigust kulusid tulemuslikult kontrollida; jääb seetõttu kindlaks oma varasemale seisukohale, et viimastel aastatel loodud sihtotstarbelised välisrahastamisvahendid tuleb integreerida ELi eelarvesse ning Euroopa Parlamendil peab olema täielik kontroll nende vahendite kasutamise üle; rõhutab siiski, et neid vahendeid ei tohiks rahastada muude olemasolevate välisvahendite arvel; võtab teadmiseks liikmesriikide lubaduste ja nendesse fondidesse tegelikult tehtud maksete lahknevuse ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid oma lubadusi panustada ELiga võrdselt;

22.  rõhutab, et stabiilsus ELi naabruses on ELis stabiilsuse ja heaolu säilimise üks tingimus; palub seetõttu komisjonil tagada, et investeeringuid ELi naabrusse loetaks prioriteetseks, millega toetataks püüdeid lahendada sel alal esinevaid peamisi probleeme, nimelt rände- ja pagulaskriisi ning sellega seotud humanitaarprobleeme ELi lõunanaabruse riikides ja Venemaa agressiooni idanaabruse riikides; kordab, et poliitiliste ja majanduslike reformide soodustamiseks on keskse tähtsusega toetada neid riike, kes rakendavad ELiga sõlmitud assotsiatsioonilepinguid, kuid toonitab, et sellist toetust tuleks kohaldada seni, kuni need riigid täidavad toetuskõlblikkuse kriteeriume, eriti õigusriigi ja demokraatlike institutsioonide jõustamise osas;

Piisavad maksete assigneeringud suurendavad ELi usaldusväärsust

23.  kordab oma varasemaid nõudmisi, et ELi eelarves peab olema piisavas mahus maksete assigneeringuid, et eelarve saaks täita oma peamist eesmärki investeerimiseelarvena; on veendunud, et eelarve ei saa seda rolli täita, kui EL ei täida oma kohustusi ja seab sellega ohtu oma usaldusväärsuse;

24.  rõhutab, et viivitused 2014.–2020. aasta programmide elluviimisel koostöös liikmesriikidega täidetavate programmide osas tõid 2016. ja 2017. aastal kaasa maksenõuete vähenemise; on eriti mures selle pärast, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõpuks võivad taas kuhjuda tasumata arved, ja tuletab meelde, et 2014. aasta lõpus paisus nende maht enneolematult suureks – 24,7 miljardi euroni; peab õigeks, et komisjon esitas mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega seoses esmakordselt maksete prognoosi kuni 2020. aastani, rõhutab aga, et seda tuleb igal aastal nõuetekohaselt uuendada, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid õigeaegselt vajalikke meetmeid võtta;

25.  rõhutab, et hoolimata sellest, et lõplikku kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta ei ole veel saavutatud, on olemas mitu eelkõige läbivaatamise suurema paindlikkusega seostuvat elementi, mille üle praegu läbi räägitakse, mis võivad osutuda kasulikuks tulevaste maksekriiside ennetamisel ja neile reageerimisel; on veendunud, et kui ühtekuuluvuspoliitika elluviimine kiireneks, nagu oodatakse, võib suuremat paindlikkust vaja minna juba järgmisel aastal, et tagada sellele reageerimiseks ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonna maksmata arvete aasta lõpus kuhjumise vältimiseks ELi eelarves maksete assigneeringute piisav tase;

26.  võtab teadmiseks ja avaldab kahetsust, et ettevõtjate maksupettuste ja maksustamise vältimise tõttu on liikmesriikidel jäänud saamata väga suured maksutulud ja seetõttu on ka nende ELi eelarvesse tehtavad osamaksud vähenenud; on ka seisukohal, et selline ebaõiglane maksukonkurents tähendab mõnel juhul SKP ülekandmist ühest liikmesriigist teise ja kogurahvatulu ülekandmist EList väljaspool asuvatesse maksuparadiisidesse, vähendades seeläbi liikmesriikide summaarseid osamakse ELi eelarvesse;

27.  kordab oma pikka aega püsinud seisukohta, et erivahendite (paindlikkusinstrument, ELi Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja hädaabireserv) makseid ei tohi arvestada mitmeaastase finantsraamistiku makse ülemmäära sisse, nii nagu see on ka kulukohustuste puhul; rõhutab praeguse mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega seoses, et mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite maksete eelarvestamise probleemi puhul on saavutatud võimalik edu tänu ettenägemata kulude varu käsitleva 2014. aasta otsuse läbivaatamisele, kuigi probleem ei ole üheselt lahendatud;

Vaade tulevikku

28.  toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse kohaselt esitab komisjon 2017. aasta lõpuks oma ettepanekud 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta, milles tuleks arvestada Ühendkuningriigi otsust EList lahkuda, mis mõjutab 2020. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistikku; rõhutab, et see otsus teeb võimatuks tavaviisil jätkamise; peab uue finantsraamistiku ning reformitud ja tõhusama ELi eelarve väljatöötamisele eelnevat protsessi äärmiselt oluliseks ning loodab, et see on vastavuses ELi ees seisvate probleemidega ja juba võetud kohustustega; nõuab mitmeaastase finantsraamistiku praegu käimasoleva läbivaatamise kiiret ja positiivset lõpuleviimist, mis võib tagada nii praeguse finantsraamistiku vajaliku korrigeerimise kui ka kindlustada ELi eelarve mõningase täiendava paindlikkuse, mis on Euroopa Liidu eesmärkide saavutamiseks hädavajalik;

29.  rõhutab, et prognoositav ja pikaajaliselt jätkusuutlik ELi eelarve on tugeva ja stabiilse Euroopa Liidu eeltingimus; toonitab vajadust viia mitmeaastase finantsraamistiku kestus vastavusse nii Euroopa Parlamendi kui ka komisjoni poliitiliste tsüklitega; juhib tähelepanu asjaolule, et Ühendkuningriigi lahkumine EList annab võimaluse tegeleda pikaajaliste probleemidega, mis on takistanud ELi eelarve potentsiaali täielikku avamist, eelkõige eelarve tulude poolel, ja kaotada järk-järgult kõik tagasimaksed ja korrektsioonimehhanismid; kinnitab, et pooldab ELi omavahendite süsteemi põhjalikku reformimist, ja peab seetõttu tervitatavaks kõrgetasemelise omavahendite töörühma lõpparuande tutvustamist; palub kõigil asjaosalistel teha sellest aruandest vajalikud järeldused ja analüüsida töörühma soovituste teostatavust, pidades silmas ELi eelarve stabiilsemaks, lihtsamaks, autonoomsemaks, õiglasemaks ja prognoositavamaks muutmist; ootab, et mis tahes uued ressursid peaksid kaasa tooma liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate maksete vähendamise; tunnustab töörühma järeldust asjaolu kohta, et ELi eelarve tuleb keskendada valdkondadele, mis annavad suurima Euroopa lisandväärtuse, ja et nn õiglase vastutasu (juste retour) põhimõtte rakendamine tuleks lõpetada, kuna aruandest nähtub, et ELi eelarvest saavad kasu kõik liikmesriigid, sõltumata sellest, milline on nende „netobilanss“;

30.  innustab komisjoni jätkama ELi tulemustele suunatud eelarve strateegia väljatöötamist ja rakendamist; rõhutab sellega seoses eeskirjade lihtsustamise, järelevalveprotsessi sujuvamaks muutmise ja asjaomaste tulemusnäitajate väljatöötamise tähtsust;

31.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte tuleks võimaluse korral integreerida horisontaalse poliitikaeesmärgina kõikidesse ELi eelarve jaotistesse;

32.  peab oluliseks, et Euroopa Parlament kui ELi ainus institutsioon, mille liidu kodanikud on demokraatlikult valinud, oleks täielikult kaasatud kõigi eelarvega seotud küsimuste käsitlemisse;

33.  kutsub nõukogu üles järgima oma tegudes oma poliitilisi avaldusi ja tegema koostööd, et tagada ELile piisav eelarve;

o
o   o

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (4) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105. (5) ELT L 51, 28.2.2017. (6) Vastuvõetud tekstid, 1. detsember 2016, P8_TA(2016)0475.