Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse muudetud Cotonou partnerluslepingut, eelkõige selle artiklit 96,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 12. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2248 (2015) ning 29. juuli 2016. aasta resolutsiooni 2303 (2016) olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruannet, mis esitati 15. juunil 2017 ÜRO Inimõiguste Nõukogule,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri esimest aruannet Burundi kohta, mis avaldati 23. veebruaril 2017,

–  võttes arvesse Julgeolekunõukogu 9. märtsi 2017. aasta pressiavaldust olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse ÜRO Burundi sõltumatu uurimise 20. septembri 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 30. septembril 2016 vastu võetud resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse 28. augusti 2000. aasta Arusha kokkulepet rahu ja leppimise kohta Burundis,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu tippkohtumise 13. juuni 2015. aasta avaldust Burundi kohta,

–  võttes arvesse 30. ja 31. jaanuaril 2016 Addis Abebas (Etioopias) Aafrika Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide assamblee 26. korralisel istungil vastu võetud otsust rahu ja julgeoleku nõukogu tegevuse kohta ning rahu ja julgeoleku olukorra kohta Aafrikas (Assembly/AU/Dec.598(XXVI)),

–  võttes arvesse 17. ja 18. juulil 2016 Kigalis (Rwandas) Aafrika Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide assamblee 27. korralisel istungil vastu võetud Aafrika Liidu assamblee otsuseid ja avaldusi (Assembly/AU/Dec.605-620 (XXVII)),

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 4. novembri 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste kohta Burundi Vabariigis,

–  võttes arvesse Ida-Aafrika Ühenduse tippkohtumise 31. mai 2015. aasta avaldust Burundi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone Burundi kohta, eriti 9. juuli 2015. aasta(1), 17. detsembri 2015. aasta(2) ja 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni(3),

–  võttes arvesse nõukogu 14. märtsi 2016. aasta otsust (EL) 2016/394, millega lõpetatakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu artikli 96 kohane nõupidamine Burundi Vabariigiga,

–  võttes arvesse nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta määrust (EL) nr 2015/1755, samuti nõukogu otsuseid (ÜVJP) 2015/1763 ja (ÜVJP) 2016/1745 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis,

–  võttes arvesse nõukogu 16. märtsi, 18. mai, 22. juuni ja 16. novembri 2015. aasta ning 15. veebruari 2016. aasta järeldusi Burundi kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 28. mai 2015. aasta, 19. detsembri 2015. aasta ning 21. oktoobri 2016. aasta avaldusi,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 6. jaanuari 2017. aasta avaldust inimõigusorganisatsiooni Ligue Iteka keelustamise kohta Burundis,

–  võttes arvesse Burundi põhiseadust, eelkõige selle artiklit 96,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Burundis on tekkinud sügav poliitiline kriis ja _tsiviilrahutused pärast seda, kui president Pierre Nkurunziza teatas 2015. aasta aprillis kandideerimisest kolmandaks ametiajaks, eirates Burundi põhiseadust, mis lubab presidendil olla ametis vaid kaks ametiaega, ja Arusha lepingut; arvestades, et valitsus surus tagasivalimisele tekkinud tugeva vastasseisu karmide repressioonidega maha, mis viis inimõiguste olukorra tõsise halvenemiseni riigis;

B.  arvestades, et rahvusvaheliste vaatlejate sõnul on tagasivalimise vastaseid alates 2015. aasta juulist väga karmilt represseeritud; arvestades, et ÜRO andmetel on alates vägivalla puhkemisest surma saanud 500 inimest; arvestades, et inimõigusorganisatsioonide andmeil on tapetud enam kui 1 200 inimest, 400 kuni 900 inimest on langenud sunniviisilise kadumise ohvriks, sadu või isegi tuhandeid inimesi on piinatud ja rohkem kui 10 000 on meelevaldselt kinni peetud;

C.  arvestades, et president Pierre Nkurunziza ei välista võimalust muuta põhiseadust, et kandideerida neljandaks ametiajaks alates 2020. aastast ning käimas on riiklik menetlus piirangute kõrvaldamiseks; arvestades, et see on vastuolus president Pierre Nkurunziza varasemate avaldustega ning õõnestaks ühiseid pingutusi leida kriisile jätkusuutlik pikaajaline lahendus;

D.  arvestades, et ÜRO Burundi sõltumatu uurimise aruandes viidatakse paljudele tõenditele, mis annavad tunnistust tõsistest inimõiguste rikkumistest ja kuritarvitustest, peamiselt julgeolekujõudude ja ametivõimude poolt; arvestades, et vägivallale ja vihkamisele õhutavad avaldused on alates 2017. aasta aprillist sagenenud, eelkõige valitseva partei CNDD-FDD noorterühmituse Imbonerakure kogunemistel; arvestades, et sellise ahistamise sihtrühmaks on peamiselt opositsiooniliikmed ja kodanikuühiskonna osalejad, eelkõige inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ja juristid; arvestades, et 2017. aasta septembris on oodata Inimõiguste Nõukogu moodustatud uurimiskomisjoni lõpparuannet;

E.  arvestades, et teatatud vägivallaaktide seas on mõrvu, inimrööve, sundkadumisi, piinamisi, vägistamisi ning meelevaldseid vahistamisi ja kinnipidamisi; arvestades, et korruptsioon ja ametiasutuste ebapiisav tegevus juurutab karistamatuse tunnet, mis takistab paljude vägivalla toimepanijate, sealhulgas julgeolekujõudude ja luureteenistuste liikmete vastutusele võtmist;

F.  arvestades, et 2016. aasta oktoobris keelustasid Burundi võimud viis inimõigusorganisatsiooni ning 2017. aasta jaanuaris keelati ära ka riigi vanim inimõigusorganisatsioon Ligue Iteka; arvestades, et 2016. aasta detsembris võttis parlament vastu seaduse, mis näeb ette range kontrolli rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide üle;

G.  arvestades, et on suurenenud piirangud sõltumatule meediale ja ajalehtedele; sõltumatud massiteabevahendid on endiselt tsenseeritud, nende tegevus on peatatud ja/või lõpetatud; arvestades, et ajakirjanikke on kadunud, nad on langenud ähvarduste, füüsiliste rünnakute ja ahistamise ohvriks; arvestades, et kõik sõltumatud raadiojaamad on suletud; arvestades, et Piirideta Reporterite ülemaailmse meediavabaduse nimekirjas oli Burundi 2017. aastal 180 riigi seas 160. kohal;

H.  arvestades, et ÜRO töötajad täheldavad valitsusametnike kalduvust külvata tüliseemneid, mis paneb kartma kasvavat vägivalda ning kriisi võimalikku muutmist rahvuspõhiseks; arvestades, et on teatatud massilisest vägivallast ja hirmutamisest partei CNDD‑FDD (riiklik demokraatia kaitse nõukogu – demokraatia kaitsejõud) ning selle relvastatud noorterühmituse Imbonerakure poolt;

I.  arvestades, et 2016. aasta oktoobris käivitas Burundi menetluse Rooma statuudi järgimisest loobumiseks ja teatas ühtlasi kavatsusest lahkuda Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust (ICC) pärast seda, kui kohus oli otsustanud algatada esialgse uurimise vägivalla ja inimõiguste rikkumisete kohta Burundis;

J.  arvestades, et 2016. aasta augustis keeldus Burundi lubamast riiki ÜRO politseiametnikke, et olukorda jälgida; arvestades, et Burundi valitsus otsustas peatada koostöö ÜRO inimõiguste ülemvolinikuga ja keeldus tegemast koostööd ÜRO Inimõiguste Nõukogu moodustatud uurimiskomisjoniga;

K.  arvestades, et Burundi parlament lükkas 21. detsembril 2015. aastal tagasi Aafrika Liidu ettepaneku saata riiki rahuvalvejõud, väites, et Aafrika Liidu vägede igasugune sõjaline sekkumine tähendaks okupatsioonijõudude sissetungi;

L.  arvestades, et 8. detsembril 2015. aastal alustas Euroopa Liit Burundi valitsusega Cotonou lepingu artikli 96 alusel konsultatsioone, milles olid esindatud AKV riikide rühm, Aafrika Liit, Ida‑Aafrika Ühendus ja ÜRO; arvestades, et 2016. aasta märtsis lõpetas EL need konsultatsioonid, olles jõudnud järeldusele, et Burundi valitsuse lubadused inimõiguste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi austamise osas on ebapiisavad;

M.  arvestades, et selle menetluse lõpus tegi Euroopa Liit teatavaks konkreetsed meetmed, mida Burundi valitsus peab võtma, kui soovib täielikku koostööd jätkata;

N.  arvestades, et EL on peatanud otsese rahalise toetuse, sealhulgas eelarvetoetuse andmise Burundi valitsusele; arvestades, et EL on võtnud kohustuse anda elanikele rahalist toetust ja humanitaarabi, sealhulgas toetada projekte, mille eesmärk on tagada juurdepääs põhiteenustele;

O.  arvestades, et Euroopa Liit on võtnud vastu sihipärased sanktsioonid isikute, üksuste või organite suhtes, kes õõnestavad demokraatiat või takistavad poliitilise lahenduse leidmist Burundis; arvestades, et ka Aafrika Liit kavandab praegu sanktsioonide vastuvõtmist;

P.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu peab Ida-Aafrika Ühenduse egiidi all ning Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu toetusel toimuvat Burundi elanike vahelist dialoogi ainsaks elujõuliseks võimaluseks, mille abil Burundi olukorrale püsiv poliitiline lahendus leida; arvestades, et kõnealune dialoog peab olema avatud kõigile, sealhulgas opositsioonierakondadele, kodanikuühiskonnale ja diasporaale;

Q.  arvestades, et Burundis valitsev poliitiline ummikseis ning halvenev majandusolukord on toonud kaasa rasked tagajärjed elanikkonnale; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul on üle 420 000 inimese Burundist põgenenud, et otsida varjupaika naaberriikides; arvestades, et ÜRO asepeasekretäri andmetel on praegu 209 000 inimest muutunud riigisisesteks põgenikeks; arvestades, et 3 miljonit inimest vajavad humanitaarabi ning 2,6 miljonit inimest kannatab ulatusliku toiduga kindlustamatuse all; arvestades, et 700 000 inimest saavad kiireloomulist toiduabi, hoolimata sellest, et valitsus tühistas teatavad piirangud; arvestades, et selline olukord kujutab endast tõsist ohtu piirkonna stabiilsusele;

1.  väljendab sügavat muret poliitilise- ja julgeolekuolukorra pärast Burundis; mõistab teravalt hukka Burundis alates 2015. aastast toimunud vägivallaaktid, tapmised ja muud inimõiguste rikkumised; nõuab tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid, et takistada vägivalla jätkumist;

2.  on mures üldlevinud karistamatuse pärast, pidades eelkõige silmas vägivallaakte ja inimõiguste rikkumisi ning nende tegude toimepanijad; tuletab meelde, et Burundi ametiasutustel on inimõigusi käsitlevatest rahvusvahelisest ja piirkondlikest õigusaktidest tulenev kohustus tagada, kaitsta ja edendada põhiõigusi, sealhulgas kodanike kodaniku- ja poliitilisi õigusi; nõuab selles kontekstis põhjalikku ja sõltumatut uurimist viimastel aastatel Burundis toime pandud tapmiste ja kuritarvituste suhtes ning kutsub üles tagama toimepanijate vastutusele võtmine;

3.  peab ülimalt kahetsusväärseks, et Burundi valitsus on algatanud menetluse, et peatada riigi osalemine Rooma statuudis, millega asutatakse Rahvusvaheline Kriminaalkohus; palub Burundi valitsusel osalemise peatamise menetlus tagasi pöörata ja tagada, et riik jätkab täiel määral osalemist Rahvusvahelises Kriminaalkohtus;

4.  kutsub Burundi valitsust tungivalt üles täielikult järgima ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2303 (2016) ning lubama ÜRO politseiüksusel jälgida julgeolekuolukorda riigis;

5.  väljendab heameelt selle üle, et 2016. aasta novembris moodustati ÜRO Burundi inimõiguste uurimiskomisjon eesmärgiga uurida Burundis alates 2015. aasta aprillist aset leidnud inimõiguste rikkumisi; nõuab tungivalt, et Burundi ametiasutused teeksid uurimiskomisjoni liikmetega täiel määral koostööd;

6.  väljendab heameelt selle üle, et ÜRO peasekretär Antonio Gutierrez nimetas hiljuti ametisse uue eriesindaja Burundis, Michel Kafando, et hõlbustada käimasoleva poliitilise protsessi mõistmist;

7.  kordab uuesti oma pühendumust sõnavabadusele ja kinnitab veel kord, et kodanikuühiskonna organisatsioonid, juristid, inimõigusorganisatsioonid ja meedia täidavad demokraatlikus ühiskonnas ülimalt olulist rolli; kutsub selles kontekstis Burundi ametivõime üles tühistama nende üksuste suhtes kehtestatud keelud ja kaotama neile seatud piirangud, vaatama uuesti läbi välismaiseid valitsusväliseid organisatsioone käsitlevad uued õigusaktid ning tagama, et ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad saaksid riigis vabalt ja turvaliselt tegutseda;

8.  on mures suurenenud ohu pärast, et praegune olukord süvendab lõhesid etniliste rühmade vahel; mõistab hukka kriisi rahvuspõhiseks muutmise etnilisel ideoloogial põhinevat propagandat kasutades; nõuab, et kõik Burundi osalised hoiduksid mis tahes tegevusest või märkustest, mis suurendavad suure tõenäosusega vägivalda ja süvendavad kriisi või kahjulikku mõju piirkonna stabiilsusele, ning järgiksid täielikult Arusha kokkulepet;

9.  mõistab hukka relvastatud noorterühmituse Imbonerakure juhtide pagulaste ja opositsiooni vastu suunatud vaenu ja vägivalla õhutamise, eelkõige avalikud üleskutsed opositsiooniliikmete naiste vägistamiseks, ning nõuab selle rühmituse viivitamatut desarmeerimist; väljendab sügavat muret uue seaduse vastuvõtmise pärast, mis käsitleb riikliku vabatahtlike korpuse loomist ja mida võidakse kasutada selliste relvastatud rühmituste tegevuse seadustamiseks;

10.  nõuab tungivalt, et kõik osalised looksid sobivad tingimused usalduse taastamiseks ning rahvusliku ühtsuse tugevdamiseks avatud, läbipaistva ja kaasava üleriigilise dialoogi abil valitsuse, opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonna vahel, kooskõlas Burundi põhiseaduse, Arusha kokkuleppe ja riigi rahvusvaheliste kohustustega;

11.  märgib, et olukorral Burundis on äärmiselt kahjulikud tagajärjed kogu piirkonnale; väljendab sellega seoses heameelt Ida‑Aafrika Ühenduse egiidi all ja Aafrika Liidu toetusel käimasolevate läbirääkimiste üle ja kutsub Burundi ametivõime üles kohustusi võtma ja koostööd tegema, et leida konfliktile kohene, jätkusuutlik ja pikaajaline lahendus; väljendab sellegipoolest muret dialoogi aeglase edenemise pärast;

12.  palub Euroopa Liidul toetada piirkondlike osalejate pingutusi kriisi lahendamisel; nõuab Ida‑Aafrika Ühenduse määratud vahendaja, Tansaania endise presidendi Mkapa koostatud tegevuskava rakendamist;

13.  väljendab heameelt Aafrika Liidu Rahu- ja Julgeolekunõukogu otsuse üle käivitada Aafrika ennetus- ja kaitsemissioon Burundis, et toetada poliitilise lahenduse leidmist; nõuab tungivalt, et Burundi valitsus täidaks täielikult kohustust hõlbustada kiiresti inimõiguste valdkonna vaatlejate ja ekspertide tegevust, väljastades selleks viivitamata viisad ja täites kiiresti muud nõutud formaalsused;

14.  on seisukohal, et rahvusvaheliste vaatlejate ulatuslikum kohalolek Burundis võib aidata märkimisväärselt parandada olukorda inimõiguste ja julgeoleku valdkonnas; nõuab, et juba riigis viibiva 30 vaatleja toetamiseks saadetaks lisaks veel 200 Aafrika Liidu sõjalist ja inimõiguste olukorra vaatlejat;

15.  peab vajalikuks täpsustada koostöös Aafrika Liiduga Aafrika Liidu missioonil Somaalias (AMISOM) osalevatele Burundi sõduritele ette nähtud vahendite jälgitavust;

16.  on seisukohal, et suhete normaliseerimiseks ELiga, sealhulgas selle liikmesriikidega, tuleb Burundi ametivõimudel rakendada kõik sätted kohustuste loendis seoses konsultatsioonidega, mis on ette nähtud Cotonou lepingu artikliga 96;

17.  võtab teadmiseks, et pärast konsulteerimist Burundi ametivõimudega Cotonou lepingu artikli 96 raames võttis EL vastu otsuse peatada otsene rahaline toetus Burundi administratsioonile, ning väljendab heameelt selle üle, et EL kehtestas reisipiirangud ja vara külmutamise meetmed rahu taastamise takistajate ja inimõiguste rikkujate suhtes; rõhutab, et EL säilitab täielikult oma rahalise toetuse Burundi rahvale, sealhulgas pagulastele sellistes olulistes sektorites nagu tervishoid, toitumine ja haridus, samuti otsekanalite kaudu antava humanitaarabi; toetab uuendatud sihipäraste sanktsioonide kehtestamist Euroopa Liidu poolt ja ELi nõukogu otsust peatada eelarvetoetus Burundile pärast artikli 96 alusel peetud konsultatsioone;

18.  väljendab sügavat muret Burundi pagulaste sissevoolu pärast naaberriikidesse ja ümberasunud isikute ärevakstegeva humanitaarolukorra pärast Burundis, ning kinnitab oma toetust piirkonnas ja pagulasi vastu võtvates naaberriikides viibivatele humanitaarorganisatsioonidele; kutsub ELi ja teisi rahastajaid üles suurendama oma rahalist toetust ja humanitaarabi Burundi riigisisestele põgenikele ja pagulastele; tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust järgida Genfi konventsiooni;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Burundi valitsusele ja parlamendile, AKV‑ELi ministrite nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidu liikmesriikidele ja institutsioonidele ning ÜRO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0275. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0474. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0004.