Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus António Marinho e Pinto puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2016/2294(IMM))

P8_TA(2017)0132 A8-0163/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse António Marinho e Pinto puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 23. septembril 2016. aastal Lääne‑Lissaboni (Oeiras) ringkonnakohtu kohtunik Miguel Pereira da Rosa seoses tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusega (nr 4759/15.2TDLSB) ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 24. oktoobril 2016. aastal,

–  võttes arvesse pädeva asepeaprokuröri 12. detsembri 2016. aasta kirja, millega edastati António Marinho e Pinto tehtud avalduste stenogramm,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 António Marinho e Pinto 22. märtsil 2017 ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Portugali parlamendiliikmete põhimäärust käsitleva 1. märtsi 1993. aasta seaduse 7/93 artikli 11 lõikeid 1, 2, 3 ja 5 ning peaprokuröri kantselei 10. oktoobri 2011. aasta märgukirja nr 3/2011,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0163/2017),

A.  arvestades, et Lääne‑Lissaboni (Oeiras) ringkonnakohtu kohtunik taotleb Euroopa Parlamendi liikme António Marinho e Pinto puutumatuse äravõtmist seoses kohtumenetlusega väidetava kuriteo asjus;

B.  arvestades, et António Marinho e Pinto puutumatuse äravõtmine on seotud väidetava kuriteoga, mis seisneb laimu levitamises ja mis on Portugali karistusseadustiku artikli 180 lõike 1 ja artikli 183 lõike 2 kohaselt karistatav kuni kaheaastase vabadusekaotusega, samuti seisneb kuritegu organisatsiooni, teenistuse või füüsilise isiku kahjustamises, mille eest on Portugali karistusseadustiku artikli 187 lõike 1 ja lõike 2 punkti a kohaselt ette nähtud kuni kaheaastane vabadusekaotus;

C.  arvestades, et heategevuslik organisatsioon Santa Casa de Misericórdia de Lisboa on esitanud hagi António Marinho e Pinto vastu;

D.  arvestades, et hagi puudutab António Marinho e Pinto avaldusi, millega ta esines 30. mail 2015. aastal Portugali telekanali SIC Notícias saates „A Propósito“, mida juhtis António José Teixeira ja mis oli eetris kell 21, ning need avaldused olid järgmised: „Sotsiaalkindlustuse osas võin öelda, et solidaarsuse aspekt tuleks eraldada muust. See on riigi pädevuses ning mõistetavalt ei tuleks seda kinni maksta töötajate pensionide arvelt. Selleks tuleb kasutada riigi eelarvet. Sotsiaalset solidaarsust tuleb rahastada maksudest suure asutuse vahendusel, milleks on Misericórdia de Lisboa, kus liigub miljoneid ja miljoneid, mida sageli raisatakse isikliku kasu nimel või isiklikes huvides. [...] Arvan, et Manuel Rebelo de Sousa oleks parem kui Pedro Santana Lopes, arvestades hr Santana Lopesi kogemust valitsuses. Tegelikult oli huvitav näha, kuidas organisatsiooni Santa Casa da Misericórdia de Lisboa direktor töötas kandideerimise ajal ning milliseid ressursse ja vahendeid ta selleks kasutas.“;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 kohaselt ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on seisukohal, et selleks, et Euroopa Parlamendi liige oleks puutumatusega hõlmatud, peab parlamendiliige olema arvamust väljendanud oma kohustuste täitmisel, mistõttu väljendatud arvamuse ja parlamendiliikme kohustuste vahel peab olema seos; arvestades, et selline seos peab olema otsene ja ilmne(2);

G.  arvestades, et eelnimetatud protokolli artikli 9 kohaselt on parlamendiliikmetel oma riigi territooriumil samasugune puutumatus nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

H.  arvestades, et Portugali parlamendiliikmete põhimäärust käsitleva 1. märtsi 1993. aasta seaduse 7/93 artikli 11 lõigete 1, 2, 3 ja 5 ning peaprokuröri kantselei 10. oktoobri 2011. aasta märgukirja nr 3/2011 kohaselt ei või António de Sousa Marinho e Pintot üle kuulata ega uurimisele allutada ilma Euroopa Parlamendi eelneva loata;

I.  arvestades, et väidetavatel tegudel ei ole otsest ega ilmset seost António Marinho e Pinto Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisega ning need on seotud tegevusega üksnes oma liikmesriigi tasandil, sest avaldustega esineti Portugali telesaates, milles käsitleti konkreetselt Portugaliga seotud küsimust ja see puudutas liikmesriigi õiguse alusel tegutseva organisatsiooni juhtimist;

J.  arvestades, et sellest tulenevalt ei ole väidetavad teod seotud Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 tähenduses;

K.  arvestades, et esitatud süüdistus ei ole seotud António Marinho e Pinto kui Euroopa Parlamendi liikme ametikohaga;

L.  arvestades, et käesoleva juhtumi puhul ei ole põhjust arvata, et tegemist on fumus persecutionis’ega, s.t puudub alus piisavalt tõsiseks ja täpseks kahtluseks, et juhtumi eesmärk on tekitada poliitilist kahju parlamendiliikmele;

1.  otsustab António Marinho e Pinto puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Lääne‑Lissaboni (Oeiras) ringkonnakohtu kohtunikule ja António Marinho e Pintole.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.) (2) Liidetud kohtuasjad T-346/11 jaT-347/11, Gollnisch vs. parlament, vt eespool osutatud kohtuotsus.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2016)0702 – C8-0439/2016 – 2016/0345(COD))

P8_TA(2017)0133 A8-0054/2017

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0702),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 118, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0439/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0054/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. aprillil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/... Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (kodifitseeritud tekst)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/1001) lõplikule kujule).

(1) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Minamata elavhõbedakonventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (05925/2017 – C8-0102/2017 – 2016/0021(NLE))

P8_TA(2017)0134 A8-0067/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05925/2017),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0102/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A8‑0067/2017),

1.  annab nõusoleku Minamata elavhõbedakonventsiooni sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (COM(2016)0687 – C8‑0464/2016 – 2016/0339(CNS))

P8_TA(2017)0135 A8-0134/2017

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0687),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0464/2016),

–  võttes arvesse Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ning Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse muid arvamusi, mille seadusandliku akti eelnõu kohta esitasid Tšehhi Senat, Saksamaa Liidunõukogu, Hispaania parlament ja Portugali parlament,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(1),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas(2),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 30. augusti 2016. aasta otsust riigiabi kohta (SA.38373 (2014/C) (ex 2014/NN) (ex 2014/CP)), mida Iirimaa andis ettevõttele Apple, ning komisjoni pooleliolevaid uurimisi seoses Luksemburgi väidetava abiga ettevõtetele McDonald’s ja Amazon,

–  võttes arvesse parlamendi uurimiskomisjoni jätkuvat tööd, et uurida väidetavaid rikkumisi ja haldusomavoli rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0134/2017),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 (4)  Direktiiviga (EL) 2016/1164 on ette nähtud hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete käsitlemise raamistik. (4)  Direktiiviga (EL) 2016/1164 on ette nähtud hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete käsitlemise esimene raamistik, mis ei kaota hübriidseid ebakõlasid terviklikult ja süsteemselt ning mille kohaldamisala on piiratud liiduga. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus) (4a)   BEPSi algatuse aluseks on ka G20 juhtide 5.–6. septembri 2013. aasta Peterburi kohtumise deklaratsioon, milles nad väljendavad oma soovi tagada, et kasumit maksustatakse seal, kus toimub kasumit tekitav majandustegevus ja kus luuakse väärtust. Praktikas oleks see tähendanud vajadust kehtestada ühtne maksustamine maksutulu valemipõhise jaotamisega riikide vahel. Seda eesmärki ei ole saavutatud. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 (5)  On vaja kehtestada eeskirjad, millega terviklikult neutraliseeritakse hübriidsete ebakõlade mõju. Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmab üksnes liikmesriikide äriühingu tulumaksu süsteemide omavahelisest koostoimest tekkivaid hübriidseid ebakõlasid, esitas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 20. juunil 2016 avalduse, milles palus komisjonil esitada 2016. aasta oktoobriks ettepaneku kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta, et näha ette eeskirjad, mis oleksid kooskõlas OECD BEPSi aruandes 2. meetme kohta soovitatud eeskirjadega ega oleks neist eeskirjadest vähem tõhusad, eesmärgiga jõuda 2016. aasta lõpuks kokkuleppele. (5)  On väga oluline kehtestada eeskirjad, millega terviklikult neutraliseeritakse hübriidsete ebakõlade ja filiaale puudutavate ebakõlade mõju. Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmab üksnes liikmesriikide äriühingu tulumaksu süsteemide omavahelisest koostoimest tekkivaid hübriidseid ebakõlasid, esitas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 20. juunil 2016 avalduse, milles palus komisjonil esitada 2016. aasta oktoobriks ettepaneku kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta, et näha ette eeskirjad, mis oleksid kooskõlas OECD BEPSi aruandes 2. meetme kohta soovitatud eeskirjadega ega oleks neist eeskirjadest vähem tõhusad, eesmärgiga jõuda 2016. aasta lõpuks kokkuleppele. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 a (uus) (5a)   Hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete mõju tuleks kaaluda ka arenguriikide vaatenurgast ning liidu ja selle liikmesriikide eesmärk peaks olema toetada arenguriike võitluses sellise mõju vastu. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 (6)  Seda arvesse võttes [see on muu hulgas sätestatud direktiivi (EL) 2016/1164 põhjenduses 13] on oluline, et jätkuks töö muude selliste nagu püsivaid tegevuskohti käsitlevate hübriidsete ebakõladega ning et kõnealune direktiiv hõlmaks ka püsivaid tegevuskohti käsitlevaid hübriidseid ebakõlasid. (6)  Seda arvesse võttes [see on muu hulgas sätestatud direktiivi (EL) 2016/1164 põhjenduses 13] on oluline, et jätkuks töö muude selliste nagu püsivaid tegevuskohti, sh tunnustamata püsivaid tegevuskohti käsitlevate hübriidsete ebakõladega ning et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmaks ka püsivaid tegevuskohti käsitlevaid hübriidseid ebakõlasid. Selliste ebakõlade käsitlemisel tuleks arvesse võtta OECD 22. augusti 2016. aasta avaliku arutelu projektis soovitatud reegleid BEPSi 2. meetme kohta – filiaalidega seotud ebakõlade struktuurid. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 (7)  Selleks et näha ette terviklik raamistik, mis on kooskõlas hübriidseid ebakõlasid käsitleva OECD BEPSi aruandega, on oluline, et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmaks ka eeskirju, milles käsitletakse hübriidülekandeid, imporditud ebakõlasid ja topeltresidentsusega seotud ebakõlasid, et maksumaksjad ei saaks kasutada allesjäänud seaduselünki. (7)  Selleks et näha ette raamistik, mis on hübriidseid ebakõlasid käsitleva OECD BEPSi aruandega kooskõlas ja ei ole sellest vähem tõhus, on oluline, et direktiiv (EL) 2016/1164 sisaldaks ka õigusnorme hübriidülekannete ja imporditud ebakõlade kohta ning käsitleks kõiki erinevaid topeltmahaarvamisi, et maksumaksjad ei saaks kasutada allesjäänud seaduselünki. Need normid tuleks liikmesriikide vahel võimalikult suures ulatuses ühtlustada ja kooskõlastada. Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust kehtestada karistused maksumaksjatele, kes kasutavad ära hübriidseid ebakõlasid. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus) (7a)   Tuleb sätestada õigusnormid, et lõpetada erinevate maksuarvestusperioodide kasutamine eri jurisdiktsioonides, mis tekitab maksustamisel ebakõla. Liikmesriigid peaksid tagama, et maksumaksjad deklareerivad maksed kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides mõistliku aja jooksul. Riiklikud asutused peaksid lisaks uurima kõiki hübriidsete ebakõlade põhjuseid ning kõrvaldama kõik seaduselüngad ja tõkestama agressiivset maksuplaneerimist, selle asemel et keskenduda üksnes maksutulu kogumisele. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 (8)  Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 sisaldab eeskirju liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade kohta, on asjakohane lisada kõnealusesse direktiivi eeskirjad kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta. Neid eeskirju tuleks kohaldada kõigi äriühingu tulumaksu maksvate maksumaksjate, sh kolmandate riikide residendist üksuste püsivate tegevuskohtade suhtes. On vaja hõlmata kõik hübriidseid ebakõlasid hõlmavad kokkulepped, mille vähemalt üks pool on juriidilisest isikust maksumaksja liikmesriigis. (8)  Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 sisaldab õigusnorme liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade kohta, on asjakohane lisada kõnealusesse direktiivi normid kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta. Neid norme tuleks kohaldada kõigi äriühingu tulumaksu maksvate maksumaksjate, sh kolmandate riikide residendist üksuste püsivate tegevuskohtade suhtes. On vaja hõlmata kõik hübriidsed ebakõlasd või nendega seotud kokkulepped, mille vähemalt üks pool on juriidilisest isikust maksumaksja liikmesriigis. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 (9)  Hübriidseid ebakõlasid käsitlevad eeskirjad peaksid võtma arvesse ebakõlasid hõlmavaid olukordi, mis tulenevad kahe (või enama) jurisdiktsiooni lahknevatest maksueeskirjadest. Need eeskirjad aga ei tohiks mõjutada jurisdiktsiooni maksusüsteemi üldisi eeskirju. (9)  On oluline, et hübriidseid ebakõlasid käsitlevaid õigusnorme kohaldatakse automaatselt piiriüleste maksete puhul, mis on maksja poolel maha arvatud, ilma et oleks vaja tõendada maksustamise vältimise motiivi, ning hõlmaksid selliseid ebakõladega seotud olukordi, mis tulenevad topeltmahaarvamistest, vastuolust finantsinstrumentide, maksete ja üksuste õiguslikus kvalifitseerimises või maksete omistamises. Kuna hübriidsed ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta, on vaja sätestada õigusnormid, mille kohaselt asjaomane liikmesriik kas ei luba makset, kulusid või kahjumit maha arvata või nõuab, et maksumaksja lisaks makse oma maksustatava tulu hulka. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus) (9a)   Püsiva tegevuskohaga seotud ebakõlad tekivad, kui erinevused püsiva tegevuskoha ja elukoha jurisdiktsiooni reeglites, mis käsitlevad tulu ja kulu omistamist sama üksuse eri osade vahel, põhjustavad maksustamise tulemuses ebakõla, sh juhul, kui ebakõla tekib asjaolu tõttu, et püsiv tegevuskoht jäetakse filiaali jurisdiktsiooni seaduste rakendamise tulemusena tunnustamata. Need ebakõlad võivad põhjustada maksustamata jätmist ilma arvessevõtmiseta, topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta ning seepärast tuleks need kõrvaldada. Liikmesriik, kus maksumaksja on resident, peaks tunnustamata püsivate tegevuskohtade osas nõudma, et maksumaksja võtaks maksustatava tulu hulgas arvesse tulu, mis oleks muidu omistatud püsivale tegevuskohale. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 (10)   Proportsionaalsuse tagamiseks on vaja käsitleda üksnes neid juhtumeid, mille puhul on märkimisväärne risk, et hübriidseid ebakõlasid kasutatakse maksustamise vältimiseks. Seepärast on asjakohane hõlmata hübriidseid ebakõlasid käsitlevad kokkulepped, mis on sõlmitud maksumaksja ja tema sidusettevõtjate vahel, ning hübriidsed ebakõlad, mis tulenevad maksumaksjat hõlmavatest struktureeritud kokkulepetest. välja jäetud Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 (11)   Selleks et näha ette piisavalt terviklik sidusettevõtja määratlus hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade jaoks, peaks see määratlus hõlmama ka üksust, mis kuulub finantsaruandluse eesmärgil samasse gruppi, ettevõtjat, mille juhtimisele avaldab olulist mõju maksumaksja, ning ettevõtjat, mille juhtimine avaldab maksumaksjale olulist mõju. välja jäetud Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 (12)   Eelkõige üksuste hübriidsusega seotud ebakõlasid tuleks käsitleda üksnes siis, kui ühel sidusettevõtjal on vähemalt tegelik kontroll teiste sidusettevõtjate üle. Seega tuleks nendel juhtudel nõuda, et maksumaksja või teised sidusettevõtjad omavad asjaomases sidusettevõtjas või asjaomane sidusettevõtja omab nendes hääleõiguslikku või kapitaliosalust või õigust saada vähemalt 50 protsenti tulust. välja jäetud Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 (15)  Kuna kolmandaid riike hõlmavad hübriidüksuse ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta, on vaja ette näha eeskirjad, mille kohaselt sõltuvalt juhtumist asjaomane liikmesriik kas ei luba makset, kulusid või kahjumit maha arvata või nõuab, et maksumaksja lisaks makse oma maksustatava tulu hulka. (15)  Kuna kolmandaid riike hõlmavad hübriidüksuse ebakõlad põhjustavad sageli topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta, on vaja ette näha õigusnormid, mille kohaselt sõltuvalt juhtumist asjaomane liikmesriik kas ei luba makset, kulusid või kahjumit maha arvata või nõuab, et maksumaksja lisaks makse oma maksustatava tulu hulka. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 (17)  Hübriidülekanded võivad põhjustada eri maksukohtlemist, kuna struktuurse kokkuleppega hõlmatud finantsinstrumendi ülekandmise tulemusel võib rohkem kui üks kokkuleppe osapool käsitada selle instrumendil aluseks olevat tulu samaaegselt saaduna. Aluseks olev tulu on tulu, mis on ülekantud instrumendiga seotud ja sellest saadud. Selline erinev maksukohtlemine võib põhjustada mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta või maksukrediiti kahes eri jurisdiktsioonis sama kinnipeetava maksu puhul. Seepärast tuleks sellised ebakõlad kõrvaldada. Seoses ilma arvessevõtmiseta tehtava mahaarvamisega tuleks kohaldada samu eeskirju nagu hübriidinstrumendi või ilma arvessevõtmiseta tehtavat mahaarvamist põhjustava hübriidüksuse ebakõlade neutraliseerimise puhul. Kahekordse maksukrediidi puhul peaks asjaomane liikmesriik piirama maksukrediidist saadavat kasu proportsionaalselt aluseks oleva kasumi maksustatava netotuluga. (17)  Hübriidülekanded võivad põhjustada eri maksukohtlemist, kuna finantsinstrumendi ülekandmise tulemusel võib rohkem kui üks kokkuleppe osapool käsitada selle instrumendil aluseks olevat tulu samaaegselt saaduna. Aluseks olev tulu on tulu, mis on ülekantud instrumendiga seotud ja sellest saadud. Selline erinev maksukohtlemine võib põhjustada mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta või maksukrediiti kahes eri jurisdiktsioonis sama kinnipeetava maksu puhul. Seepärast tuleks sellised ebakõlad kõrvaldada. Seoses ilma arvessevõtmiseta tehtava mahaarvamisega tuleks kohaldada samu eeskirju nagu hübriidinstrumendi või ilma arvessevõtmiseta tehtavat mahaarvamist põhjustava hübriidüksuse ebakõlade neutraliseerimise puhul. Kahekordse maksukrediidi puhul peaks asjaomane liikmesriik piirama maksukrediidist saadavat kasu proportsionaalselt aluseks oleva kasumi maksustatava netotuluga. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 (19)  Imporditud ebakõlade puhul kandub kolmandate riikide osapoolte vahelise hübriidse ebakõla mõju liikmesriigi jurisdiktsiooni muu kui hübriidinstrumendi kasutamise kaudu, mis vähendab hübriidsete ebakõlade neutraliseerimise tõhusust. Ühes liikmesriigis mahaarvatavat makset saab kasutada kolmandate riikide vahelist hübriidset ebakõla hõlmava struktureeritud kokkuleppe raames kulu rahastamiseks. Selliste oluliste ebakõlade kõrvaldamiseks on vaja lisada eeskirjad, millega ei lubata makset maha arvata, kui maksest saadav vastav tulu otse või kaudselt tasakaalustab mahaarvamise, mis tuleneb kolmandate riikide vahelisest hübriidseid ebakõlasid käsitlevast kokkuleppest, mis põhjustab topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta. (19)  Imporditud ebakõlade puhul kandub kolmandate riikide osapoolte vahelise hübriidse ebakõla mõju liikmesriigi jurisdiktsiooni muu kui hübriidinstrumendi kasutamise kaudu, mis vähendab hübriidsete ebakõlade neutraliseerimise tõhusust. Ühes liikmesriigis mahaarvatavat makset saab kasutada kolmandate riikide vahelist hübriidset ebakõla hõlmava struktureeritud kokkuleppe raames kulu rahastamiseks. Selliste oluliste ebakõlade kõrvaldamiseks on vaja lisada eeskirjad, millega ei lubata makset maha arvata, kui maksest saadav vastav tulu otse või kaudselt tasakaalustab mahaarvamise, mis tuleneb kolmandate riikide vahelisest hübriidseid ebakõlasid käsitlevast või sellega seotud kokkuleppest, mis põhjustab topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 (21)  Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta siseturg tervikuna vastupidavamaks hübriidsete ebakõlade suhtes. Seda ei saa liikmesriigid ise täielikult saavutada, arvestades et liikmesriikide äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Selle tulemuseks oleks kooskõla puudumine. Tulenevalt hübriidseid ebakõlasid käsitlevate kokkulepete piiriülesest olemusest ja vajadusest võtta vastu lahendusi, mis toimivad siseturul tervikuna, on seda eesmärki võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades nõutava kaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus. (21)  Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta siseturg tervikuna vastupidavamaks hübriidsete ebakõlade suhtes. Seda ei saa liikmesriigid ise täielikult saavutada, arvestades et liikmesriikide äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Selle tulemuseks oleks kooskõla puudumine. Tulenevalt hübriidsete ebakõlade piiriülesest olemusest ja vajadusest võtta vastu lahendusi, mis toimivad siseturul tervikuna, on seda eesmärki võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, muu hulgas minna eraldiseisva üksuse lähenemisviisilt üle ühtsele lähenemisviisile seoses hargmaiste ettevõtjate maksustamisega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades nõutava kaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 a (uus) (21a)   Selleks et tagada selge ja tõhus rakendamine, tuleks rõhutada kooskõla OECD väljaandes „Neutralising the Effects of Hybrid Mismatch Arrangements, Action 2 – 2015 Final Report“ sisalduvate soovitustega. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 (23)  Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist nelja aasta jooksul pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis selleks hindamiseks vajalik on, (23)  Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist iga kolme aasta järel pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis on selleks hindamiseks vajalik. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 a (uus) (23a)   Liikmesriigid peaksid olema kohustatud jagama kogu asjakohast konfidentsiaalset teavet ja parimaid tavasid, et võidelda maksualaste ebakõlade vastu ning tagada, et direktiivi (EL) 2016/1164 rakendatakse ühetaolisel viisil. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus) Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 1 – lõik 1 a (uus) -1)   Artikli 1 lõppu lisatakse järgmine lõige: „Artiklit -9a kohaldatakse samuti kõikide üksuste suhtes, mida liikmesriik käsitab maksustamise eesmärgil läbipaistvatena.“ Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 4 – lõik 3 a)   punkti 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega: välja jäetud „Artikli 9 kohaldamisel tähendab sidusettevõtja ka üksust, mis kuulub finantsaruandluse eesmärgil samasse gruppi [Termin on muutunud. Vana termin oli „kontsern“] nagu maksumaksja, ja ettevõtjat, mille juhtimisele avaldab olulist mõju maksumaksja, või ettevõtjat, mille juhtimine avaldab maksumaksjale olulist mõju. Hübriidüksusega seotud ebakõlade puhul muudetakse määratlust nii, et 25% nõue asendatakse 50% nõudega“; Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus) Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 4 – lõik 3 aa)   punkti 4 kolmas lõik jäetakse välja; Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa „9) „hübriidne ebakõla“ – maksumaksja ja sidusettevõtja vaheline olukord või eri maksujurisdiktsiooni osapoolte vaheline struktureeritud kokkulepe, mille puhul erinevused finantsinstrumendi või üksuse õiguslikus kvalifitseerimises või kaubandusliku kohaloleku käsitamine püsiva tegevuskohana toovad kaasa mis tahes järgmise olukorra: „9) „hübriidne ebakõla“ – maksumaksja ja muu üksuse vaheline olukord, mille puhul erinevused finantsinstrumendi või selle alusel tehtud makse õiguslikus kvalifitseerimises või erinevused hübriidüksusele või püsivale tegevuskohale tehtud makse või hübriidüksuses või püsivas tegevuskohas tekkinud makse, kulu või kahjumi tunnustamises või erinevused arvestuslike maksete tunnustamises, mis on tehtud sama maksumaksja kahe poole vahel või kaubandusliku kohaloleku tunnustamises püsiva tegevuskohana, toovad kaasa mis tahes järgmise olukorra: Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 1 – alapunkt b (b)  makse arvatakse maksubaasist maha jurisdiktsioonis, kust makse pärineb, ilma et sedasama makset teises jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse võetaks („mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta“); (b)  makse arvatakse maksubaasist maha mis tahes jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse tehtud maksena („maksja jurisdiktsioon“), ilma et sedasama makset mis tahes teises jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse saadud maksena („maksesaaja jurisdiktsioon“), maksustamisel arvesse võetaks („mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta“); Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 1 – alapunkt c (c)  kui kaubandusliku kohaloleku käsitamisel püsiva tegevuskohana esineb erinevusi ja ühest jurisdiktsioonist pärit tulu jäetakse maksustamise eesmärgil teises jurisdiktsioonis maksustamata ilma seda sama tulu teises jurisdiktsioonis vastavalt arvessevõtmata (edaspidi „maksustamata jätmine ilma arvessevõtmiseta“). (c)  kui kaubandusliku kohaloleku tunnustamisel püsiva tegevuskohana esineb erinevusi ja ühest jurisdiktsioonist pärit tulu jäetakse maksustamise eesmärgil teises jurisdiktsioonis maksustamata ilma seda sama tulu teises jurisdiktsioonis vastavalt arvessevõtmata (edaspidi „maksustamata jätmine ilma arvessevõtmiseta“). Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 1 – alapunkt c a (uus) (ca)   hübriidüksusele või püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta, kui ebakõla tuleneb erinevustest püsivale tegevuskohale ja hübriidüksusele tehtud maksete tunnustamises; Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 1 – alapunkt c b (uus) (cb)   makse põhjustab mahaarvamise ilma arvessevõtmiseta tunnustamata püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemusena. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 2 Hübriidne ebakõla tekib üksnes siis, kui sama mahaarvatud makse, tekkinud kulu või kahjum ületab kahes jurisdiktsioonis tulu, mida võetakse mõlemas jurisdiktsioonis arvesse ja mida saab seostada sama allikaga. Hübriidne ebakõla, mis tuleneb erinevustest hübriidüksuses või püsivas tegevuskohas tekkinud makse, kulu või kahjumi tunnustamises või erinevustest arvestuslike maksete tunnustamises, mis on tehtud sama maksumaksja kahe poole vahel, tekib üksnes siis, kui tulemuseks saadud mahaarvamine päritolu jurisdiktsioonis arvatakse maha varalt, mis ei kuulu kummassegi jurisdiktsiooni, kus ebakõla tekkis. Kuid juhul, kui makse, mis tekitab sellise hübriidse ebakõla, tekitab ka hübriidse ebakõla, mis tuleneb erinevustest finantsinstrumendi või selle alusel tehtud makse õiguslikus kvalifitseerimises või erinevustest hübriidüksusele või püsivale tegevuskohale tehtud makse tunnustamises, tekib hübriidne ebakõla vaid siis, kui makse tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 3 – sissejuhatav osa Hübriidne ebakõla hõlmab ka maksumaksjat kaasava struktuurse kokkuleppega hõlmatud finantsinstrumendi ülekandmist, kui rohkem kui üks kokkuleppe osapooltest, kes on eri maksujurisdiktsioonide residendid, käsitavad ülekantud finantsinstrumendi aluseks olevat kasumit maksustamise eesmärgil samaaegselt saaduna, mis tekitab mis tahes järgmise olukorra: Hübriidne ebakõla hõlmab ka maksumaksjat kaasava finantsinstrumendi ülekandmist, kui rohkem kui üks kokkuleppe osapooltest, kes on eri maksujurisdiktsioonide residendid, käsitavad ülekantud finantsinstrumendi aluseks olevat kasumit maksustamise eesmärgil samaaegselt saaduna, mis tekitab mis tahes järgmise olukorra: Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus) Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 9 a (uus) ba)   lisatakse järgmine punkt: „9a) „hübriidüksus“ – igasugune üksus või kokkulepe, mida ühe jurisdiktsiooni seaduste kohaselt käsitatakse maksustamise eesmärgil isikuna ning mille tulu või kulu käsitatakse teise jurisdiktsiooni seaduste kohaselt ühe või enama muu isiku tulu või kuluna;“ Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b b (uus) Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 9 b (uus) bb)   lisatakse järgmine punkt: „9b) „tunnustamata püsiv tegevuskoht“ – igasugune olukord, mille tulemusena luuakse peakontori jurisdiktsiooni seaduste kohaselt püsiv tegevuskoht, mida ei käsitata püsiva tegevuskohana teise jurisdiktsiooni, kus püsiv tegevuskoht asub, seaduste kohaselt;“ Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 11 11)   „struktureeritud kokkulepe“ – hübriidset ebakõla hõlmav kokkulepe, mille puhul ebakõla on kokkuleppe tingimustesse arvestatud, või kokkulepe, mis on kavandatud nii, et tekiks hübriidne ebakõla, v.a juhul, kui põhjendatult ei saa eeldada, et maksumaksja või sidusettevõtja ei oleks pidanud ebakõlast teadlik olema, ning nad ei jaganud hübriidsest ebakõlast tuleneva maksusoodustuse väärtust.“ välja jäetud Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c a (uus) Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 2 – punkt 11 a (uus) ca)   lisatakse järgmine punkt: „11a) „maksja jurisdiktsioon“ – jurisdiktsioon, kus asub hübriidüksus või püsiv tegevuskoht või kus makset käsitletakse tehtud maksena.“ Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 9 – lõige 1 1.  Kui liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade tulemuseks on sama makse, kulu või kahjumi topeltmahaarvamine, lubatakse mahaarvamine teha üksnes selles liikmesriigis, kust makse on pärit, kus kulu kanti või kahjum tekkis. 1.  Kui liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade tulemuseks on sama makse, kulu või kahjumi topeltmahaarvamine, ei lubata mahaarvamist liikmesriigis, mis on investori jurisdiktsioon. Kui kolmandat riiki hõlmava hübriidse ebakõla tulemuseks on sama makse, sama kulu või sama kahjumi topeltmahaarvamine, ei lubata asjaomases liikmesriigis selliselt makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamist teha, v.a juhul, kui kolmas riik on seda juba teinud. Juhul kui investori jurisdiktsioonis lubatakse mahaarvamist teha, ei lubata seda teha maksja jurisdiktsioonis. Kui asjaga on seotud kolmas riik, lasub kohustus tõendada, et kõnealune kolmas riik ei lubanud mahaarvamist teha, maksumaksjal. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 9 – lõige 2 2.  Kui kolmandat riiki hõlmava hübriidse ebakõla tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta, ei lubata maksja liikmesriigis selliselt makselt mahaarvamist teha. 2.  Kui hübriidse ebakõla tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta, ei lubata selliselt makselt mahaarvamist teha liikmesriigis, mis on maksja jurisdiktsioon. Kui mahaarvamist lubatakse maksja jurisdiktsioonis teha, nõuab asjaomane liikmesriik, et maksumaksja lisaks makse summa, mis põhjustaks muidu ebakõla, maksesaaja jurisdiktsioonis tulu hulka. Kui kolmandat riiki hõlmava hübriidse ebakõla tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta: i)   kui makse on pärit liikmesriigist, ei luba see liikmesriik mahaarvamist teha, või ii)   kui makse on pärit kolmandast riigist, nõuab asjaomane liikmesriik, et maksumaksja võtaks selle makse maksubaasis arvesse, v.a juhul, kui kolmas riik on juba keelanud mahaarvamise tegemise või on nõudnud selle makse arvessevõtmist. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 9 – lõige 3 3.  Kui püsivat tegevuskohta käsitleva liikmesriikidevahelise hübriidse ebakõla tulemuseks on maksustamata jätmine ilma arvessevõtmiseta, nõuab see liikmesriik, kus maksumaksja on maksuresident, et maksumaksja võtaks püsivale tegevuskohale omistatava tulu maksubaasis arvesse. 3.  Kui hübriidne ebakõla on seotud tunnustamata püsiva tegevuskoha tuluga, mida ei maksustata liikmesriigis, kus maksumaksja on maksuresident, nõuab see liikmesriik, et maksumaksja võtaks oma maksustatava tulu hulgas arvesse tulu, mis oleks muidu omistatud tunnustamata püsivale tegevuskohale. Kui kolmandas riigis asuvat püsivat tegevuskohta käsitleva hübriidse ebakõla tulemuseks on maksustamata jätmine ilma arvessevõtmiseta, nõuab asjaomane liikmesriik, et maksumaksja võtaks kolmandas riigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatava tulu maksubaasis arvesse. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 9 – lõige 3 a (uus) 3a.   Liikmesriik ei luba maksumaksjal makset maha arvata, kui selline makse rahastab otseselt või kaudselt mahaarvatavat kulu, põhjustades seeläbi hübriidse ebakõla tehingu või rea tehingute kaudu. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 9 – lõige 4 4.  Kui makse, mis maksumaksja tegi kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, kulu või kahjumiga, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast on mahaarvatavad liiduvälises kahes eri jurisdiktsioonis, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kahes eri jurisdiktsioonis mahaarvatavalt makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamise tegemise. 4.  Kui makse, mis maksumaksja tegi kolmandas riigis asuvale üksusele, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, kulu või kahjumiga, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast on mahaarvatavad liiduvälises kahes eri jurisdiktsioonis, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kahes eri jurisdiktsioonis mahaarvatavalt makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamise tegemise. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 9 – lõige 5 5.  Kui arvessevõtmine, mis vastab mahaarvatavale maksele, mis maksumaksja tegi kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast ei ole maksja maksubaasiga hõlmatud, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kõnealuselt arvessevõtmata makselt mahaarvamise tegemise. 5.  Kui arvessevõtmine, mis vastab mahaarvatavale maksele, mis maksumaksja tegi kolmandas riigis, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast ei ole maksja maksubaasiga hõlmatud, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kõnealuselt arvessevõtmata makselt mahaarvamise tegemise. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel -9 a (uus) (3a)   Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel -9 a Ümberpööratud hübriidsed ebakõlad Kui üks või enam mitteresidendist seotud üksust, kellele kuulub kasumiosalus liikmesriigis juriidilisi õigusi omavas või liikmesriigis asutatud hübriidüksuses, asub jurisdiktsioonis või jurisdiktsioonides, mis peavad seda hübriidüksust maksukohustuslaseks, peetakse seda hübriidüksust selle liikmesriigi residendiks ja tema tulu maksustatakse, kui seda tulu ei maksustata muul moel liikmesriigi või mis tahes muu jurisdiktsiooni seaduste kohaselt.“ Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv (EL) 2016/1164 Artikkel 9 a – lõik 1 Kui makse, kulu või kahjum, mis on seotud maksumaksjaga, kes on maksuresident nii liikmesriigis kui ka kolmandas riigis, on kooskõlas asjaomase liikmesriigi ja kolmanda riigi seadustega maksubaasist mahaarvatavad mõlemas jurisdiktsioonis ning seda makset, kulu või kahjumit saab maksumaksja liikmesriigis tasakaalustada maksustatava tuluga, mida ei ole kolmandas riigis arvesse võetud, ei luba maksumaksja liikmesriik sellelt makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamist teha, v.a juhul, kui kolmas riik on seda juba teinud. Kui makse, kulu või kahjum, mis on seotud maksumaksjaga, kes on maksuresident nii liikmesriigis kui ka kolmandas riigis, on kooskõlas asjaomase liikmesriigi ja kolmanda riigi seadustega maksubaasist mahaarvatavad mõlemas jurisdiktsioonis ning seda makset, kulu või kahjumit saab maksumaksja liikmesriigis tasakaalustada maksustatava tuluga, mida ei ole kolmandas riigis arvesse võetud, ei luba maksumaksja liikmesriik sellelt makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamist teha, v.a juhul, kui kolmas riik on seda juba teinud. Sellist mahaarvamise keeldu kohaldatakse ka olukordades, kus maksumaksja on maksustamise seisukohast „kodakondsuseta“. Kohustus tõendada, et kolmas riik ei lubanud makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamist teha, lasub maksumaksjal.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0457. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0310.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Euroopa Politseiameti (Europol) poolt Taani Kuningriigi ning Europoli vahelise operatiiv- ja strateegilise koostöö kokkuleppe sõlmimine (07281/2017 – C8-0120/2017 – 2017/0803(CNS))

P8_TA(2017)0136 A8-0164/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (07281/2017),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli (nr 36) (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0120/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)(1), eriti selle artikli 23 lõiget 2,

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/935/JSK, millega määratakse kindlaks nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loetelu, kellega Europol sõlmib kokkulepped(2), ning mida on muudetud nõukogu rakendusotsusega (EL) 2017/290(3),

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/934/JSK, millega võetakse vastu rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse Europoli suhteid partneritega, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetamist(4), eriti selle artikleid 5 ja 6,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja Taani peaministri 15. detsembri 2016. aasta deklaratsiooni, milles rõhutati operatiivvajadusi, aga ka Europoli ja Taani vahelise kavandatava kokkuleppe erakorralist ja ajutist laadi,

–  võttes arvesse ülalnimetatud deklaratsiooni, milles rõhutati, et kavandatava kokkuleppe kohaselt on tingimuseks Taani jätkuv liikmesus liidus ja Schengeni alas, Taani kohustus rakendada andmekaitsedirektiivi (EL) 2016/680(5) täiel määral oma riigisiseses õiguses 1. maiks 2017 ning Taani nõusolek kohaldada Euroopa Liidu Kohtu kohtualluvust ja Euroopa Andmekaitseinspektori pädevust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli (nr 22),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli (nr 22) kohta Taanis 3. detsembril 2015 toimunud referendumi tulemust,

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu, millega muudetakse otsust 2009/935/JSK seoses nende kolmandate riikide ja organisatsioonide loeteluga, kellega Europol sõlmib kokkulepped(6), ning eriti selle punkti 4, milles palutakse „kehtestada Europoli ja Taani vahelise kavandatava kokkuleppe sätete raames kokkuleppe kehtivuse lõpptähtajaks viis aastat pärast selle jõustumist“, et tagada kokkuleppe ajutine loomus, pidades silmas püsivamat lahendust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0164/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  palub nõukogul ja komisjonil tagada, et Taani Kuningriigi ning Europoli vaheline operatiiv- ja strateegilise koostöö kokkuleppe artikli 25 kohaselt tehtava hindamise raames antaks Euroopa Parlamendile regulaarselt teavet ja konsulteeritaks parlamendiga, kasutades selleks eelkõige Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma, mis luuakse vastavalt määruse (EL) 2016/794(7) artikli 51 lõikele 1;

5.  kutsub kõiki asjaosalisi üles täielikult kasutama kõiki esmase ja teisese õiguse võimalusi, et pakkuda Taanile taas Europoli täisliikmelisust;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja Europolile.

(1) ELT L 121, 15.5.2009, lk 37. (2) ELT L 325, 11.12.2009, lk 12. (3) ELT L 42, 18.2.2017, lk 17. (4) ELT L 325, 11.12.2009, lk 6. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89). (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0023. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Ildikó Gáll‑Pelcz kontrollikoja liikmeks (C8‑0110/2017 – 2017/0802(NLE))

P8_TA(2017)0137 A8-0166/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0110/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0166/2017),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 12. aprilli 2017. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Ildikó Gáll‑Pelcz kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2015) kohta (2016/2098(INI))

P8_TA(2017)0138 A8-0161/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2015. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2015. aasta finantsaruannet ja 2015. aasta statistilist aruannet,

–  võttes arvesse 2015. aasta jätkusuutlikkuse aruannet, 2015. aasta aruannet EIP ELi‑sisese tegevuse kolme samba alusel hindamise kohta ja 2015. aasta aruannet Euroopa Investeerimispanga tulemuste kohta väljaspool ELi,

–  võttes arvesse auditikomisjoni 2015. aasta aruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga grupi (EIP grupp) aastaaruannet pettustevastase tegevuse kohta 2015. aastal,

–  võttes arvesse aruannet EIP läbipaistvuspoliitika rakendamise kohta 2015. aastal ning äriühingu juhtimise 2015. aasta aruannet,

–  võttes arvesse EIP kõrgeima järelevalveametniku büroo 2015. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse EIP grupi tegevuskava aastateks 2014–2016, 2015–2017, 2016–2018 ning Euroopa Investeerimisfondi (EIF) strateegilist tegevuskava aastateks 2014–2016,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3 ja 9,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 15, 126, 174, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309, protokolli (nr 5) Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta ning protokolli (nr 28) majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta,

–  võttes arvesse protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga kodukorda,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2012. aasta aruande kohta(1), 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta aruande kohta(2) ja 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1080/2011/EL EIP välisvolituse kohta aastateks 2007–2013(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 670/2012, millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas(6) (seoses „Euroopa 2020“ projektivõlakirjade algatuse katseetapiga),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(7),

–  võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2015. aasta teatist „Koostöö töökohtade loomise ja majanduskasvu nimel: riiklike tugipankade roll Euroopa investeerimiskava toetamisel“ (COM(2015)0361),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa investeerib taas: Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 14. septembri 2016. aasta töödokumenti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (COM(2016)0597, SWD(2016)0297 ja SWD(2016)0298),

–  võttes arvesse EIP tegevuse hindamise üksuse 2016. aasta septembri hinnangut Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) toimimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 2/2016 EFSI kestuse pikendamise ja mahu suurendamise ettepaneku kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 19/2016 „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“,

–  võttes arvesse Ernst & Youngi 8. novembri 2016. aasta sihtotstarbelist auditit määruse (EL) 2015/1017 (EFSI määrus) rakendamise kohta,

–  võttes arvesse 2016. aasta septembris sõlmitud kolmepoolset lepingut Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahel,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 22. juuli 2016. aasta kirja Euroopa Investeerimispanga presidendile,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A8‑0161/2017),

A.  arvestades, et EIP on aluslepingu kohaselt kohustatud aitama sihtotstarbeliste investeerimisvahendite, nt laenude, omakapitali, tagatiste, riskijagamisrahastu ja nõustamisteenustega kaasa ELi integratsioonile, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning piirkondlikule arengule;

B.  arvestades, et EIP kui maailma suurim avaliku sektori laenuandja tegutseb rahvusvahelistel kapitaliturgudel, pakkudes klientidele konkurentsivõimelisi ja soodsaid tingimusi, et toetada ELi poliitikavaldkondi ja projekte;

C.  arvestades, et Euroopa Investeerimisfondil (EIF) peaks koos Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) olema oluline roll EIP meetmete täiendamisel ELi riskikapitalile ja tagatistele spetsialiseerunud erifondina, mis on suunatud peamiselt VKEde ja Euroopa integratsiooni ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamisele;

D.  arvestades, et Euroopa Parlamendis koostatakse EIP tegevuse kohta kolm eri raportit: raport EIP finantstegevuse kohta (mille koostavad majandus- ja rahanduskomisjon ning eelarvekomisjon), raport EIP finantstegevuse kontrolli kohta (mille koostab eelarvekontrollikomisjon) ja raport EFSI rakendamise kohta (mille koostavad majandus- ja rahanduskomisjon ning eelarvekomisjon);

E.  arvestades, et EIP lepingusätted sisaldavad kaitsemeetmeid pettuste, sh maksupettuste ja rahapesu vastu ning terrorismi rahastamise riskide vastu ning need lisatakse EIP grupi ja selle vastaspoolte vahel sõlmitavatesse lepingutesse; arvestades, et EIP nõuab, et tema vastaspooled järgiksid kõiki kohaldatavaid õigusakte; arvestades, et EIP peaks kehtestama hoolsuskohustuse auditi tulemuste põhjal täiendavad lepingusätted, et lahendada teatavaid läbipaistvuse ja aususega seotud küsimusi;

F.  arvestades, et EIP toimib strateegia „Euroopa 2020“ ja juhtalgatuste elluviijana, tagades avaliku sektori investeeringute kasutamise finantsturu lünkade täitmiseks või parandamiseks ning käivitades uusi kasvu ja töökohtade loomise eestvedajaid ELis;

G.  arvestades, et EIP rahastamisvahendite hankimise stimuleeriv mõju on keskne element ELi lisaväärtuse määratlemisel ja selle tagamisel, et Euroopa säilitaks maailmas juhtrolli ja kõik maailmaklassi majanduse omadused konkurentsivõime, innovatsiooni, taristu ja külgetõmbavuse osas;

H.  arvestades, et EIP investeeringud kujutavad endast majanduse stimuleerimise paketti, selleks et anda ELile palju paremad vahendid jääda võimalusi pakkuvaks kohaks ja seista vastu ülemaailmse majanduskonkurentsi raskustele;

I.  arvestades, et Euroopa investeerimiskava on osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on anda tagasikäik avaliku ja erasektori investeeringute osas täheldatavale negatiivsele suundumusele, võttes kasutusele uued ja erasektori finantslikviidsuse vahendid, et suunata need reaalmajandusse eesmärgiga soodustada pikaajalisi strateegilisi ja jätkusuutlikke investeeringuid kogu liidus;

J.  arvestades, et EIP poolt kavandatud ja edendatud rahastamisvahendite (avaliku ja erasektori partnerlustest väärtpaberistamiseni) arv kasvab praegu; arvestades, et sellised vahendid võivad tuua kaasa kahjumi ühiskonna õlule lükkamise ja kasumi erastamise ohu;

K.  arvestades, et EIP rahastamistegevusega väljaspool ELi toetatakse peamiselt ELi välispoliitilisi eesmärke, suurendades seejuures liidu nähtavust ja tugevdades väärtusi ning panustades kolmandate riikide stabiilsuse säilitamisse;

L.  arvestades, et jätkuvat tähelepanu tuleks keskendada EIP tulemuspoliitika ja juhtimise ning hea üldjuhtimise ja läbipaistvusega seotud parimate tavade edasiarendamisele;

M.  arvestades, et EIP peaks säilitama AAA‑reitingu, mis on panga ärimudeli peamine väärtus, ning EFSI rakendamisel kõrge kvaliteediga tugeva varaportfelli, mis sisaldab usaldusväärseid investeerimisprojekte;

N.  arvestades, et EIP ei ole veel võtnud kõiki vajalikke meetmeid vastuseks varasematest aastatest pärinevatele parlamendi resolutsioonides EIP iga-aastaste aruannete kohta esitatud soovitustele ja nõudmistele;

EIP investeerimispoliitika jätkusuutlikkuse edendamine

1.  märgib, et 2015. aastal sõlmiti tehinguid 77,5 miljardi euro suuruses summas (võrrelduna 77 miljardi euroga 2014. aastal), sellest 69,7 miljardit eurot läks ELi liikmesriikidesse ja 7,8 miljardit eurot väljapoole ELi;

2.  väljendab heameelt EIP 2015. aasta aruannete ja seal esitatud saavutuste üle, samuti püüdluste üle paremini näidata ja kajastada EIP panust (või täiendavust) ja tulemusi;

3.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi nõuet esitada terviklikum ja ühtlustatum aastaaruanne, et EIP üldisest tegevusest ja laenuandmise prioriteetidest oleks võimalik saada parem kvalitatiivne ülevaade ja anda neile hinnang; nõuab kindlalt, et EIP täpsustaks veelgi ja esitaks teavet selle kohta, milline on tema tegevuse konkreetne ja saavutatud majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju ning lisaväärtus liikmesriikides ja väljaspool ELi;

4.  toonitab, et kõik EIP rahastatavad tegevused peavad olema ELi üldstrateegia ja strateegias „Euroopa 2020“, majanduskasvu ja tööhõive rahastus ning majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes määratletud poliitiliselt prioriteetsete valdkondade osa ja alati nendega kooskõlas, kohaldades seejuures projektide valimisel majanduslikke, sotsiaalseid, finantstõhususe ja keskkonnamõju kriteeriumeid, et kindlustada ELi poliitika järjepidev rakendamine;

5.  rõhutab vajadust esitada konkreetsed ja kokkuvõtlikud tulemused selle kohta, kuidas EIP välisinvesteeringud on andnud panuse ELi prioriteetide saavutamisse ja piirkondades suutlikkuse suurendamisse;

6.  julgustab EIPd igati jätkama pingutusi investeeringu-, turu ja valdkondlike lünkade ületamiseks ning investeerima projektidesse ja tegevustesse, millel on tegelik lisaväärtus, et saavutada ELi ulatuslikum majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, tugevam investeerimiskeskkond, suurem tööhõive ning pöörata kogu EL jälle jätkusuutliku kasvu teele;

7.  tuletab meelde, et majanduse elavdamise, jätkusuutliku kasvu ja tugevama ühtekuuluvuse toetamine on üldeesmärk ning EIP peaks paremini ennetama struktuurseid probleeme, eelkõige neid, mis on seotud Euroopa taasindustrialiseerimise ja teadmistepõhise ning digitaalse majandusega, et luua uusi majanduslikke võimalusi, innovatsiooni, edendada ringmajandust ja taastuvate energiaallikate paremat kasutamist kooskõlas keskkonna-, kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega; rõhutab, et taasindustrialiseerimise protsessis tuleb arvesse võtta ühelt poolt kvaliteetsete töökohtade loomise vajadust, teiselt poolt Euroopa majandust iseloomustavaid erinevaid olukordi, kuid arvestades alati keskkonna ning töötajate ja elanike tervisega;

8.  on arvamusel, et EIP peaks eriti piiriüleseid asjaolusid mõjutava investeerimistegevuse kindlaksmääramisel ja rahastamisotsuste tegemisel pöörama süsteemselt tähelepanu majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele tagajärgedele keskpikas ja pikas perspektiivis; peab vajalikuks, et EIP investeeriks pikas perspektiivis süsteemset tähtsust omavatesse suure- ja väikesemahulistesse jätkusuutlikesse projektidesse, mis loovad lisaväärtust piirkondlikul ja ELi tasandil;

9.  rõhutab, et rahastatavate projektide tugevust ei tuleks olemuselt hinnata mitte ainult majandusliku tähtsuse seisukohalt, vaid pöörates sama suurt tähelepanu ka keskkonnaalasele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning ka selliste projektide poliitilisele, piiriülesele ja piirkondlikule tähtsusele; kordab, et selgeid ja jätkusuutlikke tulemusi andvate ning majanduskasvu ja tööhõivet mõjutavate projektide tähtsustamine EIP laenutegevuses peab jääma peamiseks põhimõtteks;

10.  tunnistab, et EIP on oluline mõjutaja, keda on vaja ELi majanduse elavdamiseks, tööhõive toetamiseks, majanduskasvu näitajate edendamiseks liikmesriikides ning kasutatavate rahaliste vahendite mõjususe ja tasuvuse maksimeerimiseks, kasutades selleks pöördvahendeid, eriti tagatisfondide ja finantsvõimenduse mitmekordistava mõju abil;

11.  usub, et tuleb tagada vastupanuvõimeline, kestlik ja stabiilne ELi rahastamisstrateegia, et kiirendada majanduse elavnemist, suurendada tööhõivet ja aidata teatavatel majandussektoritel ning vähem arenenud piirkondadel järele jõuda; tuletab meelde vajadust keskenduda tootlikele, eelkõige pikas perspektiivis mõju avaldavatele investeeringutele ning toetada primaarsektorit, uurimistegevust, taristuid ja tööhõivet; on arvamusel, et projektide valimisel tuleks lähtuda nende headest külgedest, potentsiaalist luua lisaväärtust ELile tervikuna ja tegelikust täiendavusest ning need võiksid olla suurema riskiprofiiliga;

12.  kordab sellega seoses, et tuleks avalikustada rohkem teavet otseselt või kaudselt EIP laenudest rahastatavate üksikprojektide täpse olemuse, eelkõige nende lisaväärtuse ning oodatava majandusliku mõju kohta igas liikmesriigis;

13.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi soovi, et määrataks kindlaks tasakaalustatud strateegia, nii et projektid ja investeeringud jaguneksid liikmesriikide vahel geograafiliselt dünaamiliselt, õiglaselt ja läbipaistvalt, võttes arvesse erilist keskendumist vähem arenenud riikidele ja piirkondadele; märgib, et 73 % kõigist 2015. aastal antud EIP laenudest (51 miljardit eurot) on keskendunud kuude liikmesriiki, mis näitab, et kõik liikmesriigid või piirkonnad ei saa investeerimisvõimalustest võrdselt kasu;

14.  toetab EIP algatusi tagada korraldusasutustele ja finantsvahendajatele kohapeal ühine tehniline abi, sealhulgas platvormi fi-compass sihtkoolitus;

15.  kutsub EIPd üles tugevdama oma kommunikatsioonipoliitikat potentsiaalsete sidusrühmade ja erainvestorite suunas kasutatavate rahastamisallikate ja -vahendite teemal ning kodanike suunas saavutatud tulemuste teemal;

16.  palub EIP-l ja komisjonil levitada tõhusamalt teavet oma rahastamisvõimaluste kohta, samuti tõhustada toetus- ja nõustamistegevust, suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja VKEde projektide rahastamist ning lihtsustada juurdepääsu EIP‑poolsele rahastamisele ning ühendada toetusi laenude ja rahastamisvahenditega; palub, et komisjon toetaks potentsiaalsete toetusesaajate koolitusprogrammide koostamist, andes korraldusasutustele olulisema rolli lõplikele toetusesaajatele teabe ja juhiste andmisel ning nende nõustamisel;

17.  on seisukohal, et EIP-l on väga oluline hoida AAA‑krediidireitingut, et säilitada juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele kõige paremate laenuvõtmise tingimustega ja kanda need eelised üle oma investeerimisstrateegiasse ja laenuandmise tingimustesse; kutsub EIPd üles arendama edasi oma riskikäitumise kultuuri, et parandada oma tegevuse tulemuslikkust ja täiendavust ning koostoimet oma meetmete ja ELi eri poliitikavaldkondade vahel;

18.  on sügavalt mures EIP/EIFi hallatud fondide (kus rahastamisvahendeid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames) üldiselt kõrgemate kulude ja tasude pärast, nagu selgus Euroopa Kontrollikoja leidudest eriaruandes nr 19/2016 „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“, ning julgustab kontrollikoda koostama sarnast auditit käimasoleva perioodi kohta;

EIP mõju jälgimine avaliku poliitika peamiste valdkondade rakendamisel

19.  võtab teadmiseks aruande, milles käsitletakse EIP ELi-sisese tegevuse tulemusi ja mõju 2015. aastal, tuginedes kolme samba alusel hindamise meetodile, et hinnata oodatavaid tulemusi, teostada järelevalvet praeguste tulemuste üle ja mõõta tulemusi, mis on saavutatud avaliku sektori poliitika nelja peamise eesmärgiga: innovatsioon ja oskused (2015. aastal EIP allkirjastatud laenutehingutest 22,7 %, s.t 15,8 miljardit eurot), VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamine (28,5 % allkirjastatud laenutehingutest, s.t 19,8 miljardit eurot), taristu (24,5 %, s.t 17,1 miljardit eurot) ning keskkond (24,3 %, s.t 16,9 miljardit eurot); märgib, et oodatavate tulemuste illustreerimiseks on lisatud valik uute allkirjastatud tehingute väljunditest ja tulemustest, aga et kõnealuses aruandes puudub teave praeguste tulemuste järelevalve ja saavutatud mõju kohta;

20.  peab kahetsusväärseks seda, et 2015. aasta aastaaruandes, milles käsitletakse EIP ELi-sisest tegevust, puudub teave panga tegevuse oodatavate ja saavutatud tulemuste kohta seoses selle kahe valdkondadevahelise poliitikaeesmärgiga, nimelt kliimameetmed ja ühtekuuluvus; peab muret tekitavaks, et 2015. aastal ei saavutanud EIP ühtekuuluvusse tehtavates investeeringutes kavandatud 30 %-list taset (ELis saavutati 25,2 %) ning et 2016. aastaks prognoositud rakendamine (27 %) jäi samuti eesmärgile (30 %) alla; kutsub EIPd tungivalt üles taastama poliitika peamise avaliku eesmärgina majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning alustama sõnaselgete aruannete koostamist selle rakendamise kohta;

21.  avaldab samuti kahetsust, et kolme samba meetodi ajakohastamine, et viia see vastavusse EFSI määruse nõuetega, ei ole toonud kaasa ELi-sisest tegevust käsitlevate EIP aruannete ühtlustamist aruannetega väljaspool ELi toimuva tegevuse kohta ega analüütilise ja põhjaliku teabe lisamist saavutatud konkreetsete tulemuste kohta ELis; nõuab projekti tasandil rohkema teabe avalikustamist, tagades avaliku juurdepääsu kolme samba alusel hindamisele ning tulemuste mõõtmise raamistiku projekti hindamisele ja hindamislehtedele;

22.  toonitab, et ambitsioonika investeerimisstrateegiaga peavad kaasnema tulemusjuhtimist tagavad selged järelevalve- ja aruandlusvahendid;

23.  kutsub EIPd üles panema pidevalt rõhku oma tulemuslikkuse kontrollimisele tulemuslikkuse ja tõendatud mõju hindamiste kaudu; ergutab EIPd jätkama oma järelevalvenäitajate, täpsemalt täiendavuse näitajate kindlaksmääramist, et hinnata mõju projekti loomisetapis nii vara kui võimalik ja anda panga nõukogule piisavat teavet oodatava mõju kohta, eriti seoses ELi poliitikasse antava panusega;

24.  tunnistab, et keeruline on teostada järelevalvet kasvava portfelli ja erinevate projektiregistrite üle ning sellest tulenevalt näitajaid üldiselt hallata; julgustab EIPd tegema suuremaid jõupingutusi, et tagada nõuetekohane järelevalve;

25.  ergutab EIPd olema liikmesriikide suhtes proaktiivsem, et tagada vahetult toetusesaajatele suutlikkuse suurendamine ja nõuandeteenused suuremahuliste investeerimisprojektide ettevalmistamiseks, tehes paremat koostööd asjaomaste riiklike või detsentraliseeritud asutuste või riiklike tugipankadega;

VKEde rahastamiskavad

26.  tuletab meelde, et EIP ülesanne on tagada ettevõtete jaoks soodsa investeerimiskliima edendamise kaudu ELi atraktiivsus maailmaareenil;

27.  tunnistab VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate keskset rolli ELi ja üksikute liikmesriikide tööhõive ja majanduskasvu toetamisel; toetab EIP jõupingutusi suurendada toetust kõigile VKEdele (stardikapital, idufirmad, mikro- ja keskmise suurusega ettevõtjad, ettevõtete klastrid), keskendudes uutele ärimudelitele, millel on suur potentsiaal pakkuda töövõimalusi noortele; kutsub sellega seoses EIPd üles tegema vajalikke jõupingutusi, et tagada VKEsid käsitleva algatuse programmi täielik rakendamine;

28.  võtab teadmiseks selle, et EIP toetus VKEdele moodustas 2015. aastal EIP poolsest rahastamisest ligikaudu 36,6 %, tuues VKEde rahastamisel kaasa 39,7 miljardi euro suuruse võimendava mõju ja toetades 5 miljonit töökohta;

29.  kiidab heaks EIFi jõupingutused VKEde algatuse praeguseks rakendamiseks kuues riigis (Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Soome, Rumeenia ja Malta), mille puhul eeldatakse, et nad saavad kasu uutest soodsate tingimustega VKEde laenudest umbes 8,5 miljardi euro väärtuses; palub liikmesriikidel VKEde algatust laiemas ulatuses rakendada, pidades silmas selle suutlikkust vähendada finantsvahendajate riski; kiidab seetõttu heaks komisjoni ettepaneku pikendada VKEde algatust aastani 2020; rõhutab siiski, et VKEde algatus peaks täitma suuremat osa, kuna VKEde rahastamine on ELis majanduskasvu ja töökohtade edendamiseks väga oluline, eelkõige majandus- ja finantskriisile järgneval perioodil; kutsub EIPd üles jälgima ja tõhustama väärtpaberistamise instrumendi kasutamist; palub lisaks parandada EIP teabevahetuspoliitikat ja VKEde algatuse haldustingimusi; kutsub EIFi üles avaldama aruande, milles käsitletakse üksikasjalikult programmi edukaid ja ebaõnnestunud külgi;

30.  tunneb heameelt selle üle, et võeti kasutusele uued EIP ja komisjoni vahel kokku lepitud rahastamisvahendid, nt energiatõhususe vahendi erasektoripoolne rahastamine (PF4EE), VKEde algatus ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni finantsinstrumendid, mis annavad oodatavalt panuse strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisse; võtab teadmiseks EIFi tegevuse, eriti mis puudutab COSME (ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm) rahastamisvahendeid ja algatust InnovFin, mis said 2015. aastal kasu EFSIst tema tagatavate laenude summa kahekordistamise kaudu;

31.  kutsub EIPd üles suurendama oma meetmete riskiprofiili, eriti toetades VKEsid, mis võtavad riske või mida arendatakse majanduslikult ebasoodsates või ebastabiilsetes piirkondades; on samuti veendunud, et VKEde sektor ja juurdepääs rahastamisele on pidev ja pikaajaline eesmärk, mille poole püüelda ja mida veelgi laiendada;

Innovatsioon

32.  toetab kõiki stiimuleid, millega toetatakse turupõhist innovatsiooni, sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset, säilitades jätkusuutliku majanduskasvu ning ressursside hoolsa kasutamise; toetab stiimuleid, millega toetatakse ELi ambitsiooni saada teadmistepõhiseks ja digitaalseks ringmajanduseks ning säilitatakse ELi konkurentsivõime;

33.  märgib, et EIP rahastab juba ELi julgeolekuvaldkonna ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse tsiviil- ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiatega seoses; on arvamusel, et kahesuguse kasutusega tehnoloogiate puhul peaks EIP peamiselt toetama investeeringuid, mis on põhjendatud tsiviilotstarbel turustamisega – näiteks on EIP seda liiki projektide hulgas juba investeeringud teadus- ja arendustegevusse õhusõidukite ja kosmosevaldkonna varustuse, radarisüsteemide, küberjulgeoleku, pilvandmetöötluse turvalisuse ning mikroelektroonika ja vaktsiinidega seoses;

34.  märgib, et 2015. aastal innovatsiooniprojektidele antud laenud ulatusid rekordilisele tasemele 18,7 miljardit eurot, ja tunneb heameelt, et EIP on pööranud rohkem tähelepanu innovatsiooni investeerimisele;

35.  märgib, et tsiviil- ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiate jätkuva toetamisega saaks EIP suurendada toetust ELi julgeolekusektorile oma kehtiva õigusraamistiku piires; see hõlmab EFSIst toetatavaid tehinguid;

Taristu

36.  kutsub EIPd üles jätkama transpordi- ja energiasektorites tulemuslikel ühist huvi pakkuvatel projektidel põhineva taristu tegevuskava toetamist omavahenditega ning laenupõhiste rahastamisvahendite rakendamise kaudu Euroopa ühendamise rahastust, võttes samal ajal arvesse nende kokkusobivust keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide ja regionaalarenguga; kutsub EIPd üles töötama välja uusi rahastamisvahendeid, et ehitada taristuid ning teostada töid makropiirkondlike strateegiate raames;

37.  tunneb heameelt majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgi rahastamistaseme üle (17 634 miljardit eurot) ning maa- ja linnaelu taaselustamise eesmärgi rahastamistaseme üle (5 467 miljardit eurot) ning soovitab need säilitada; peab niisugust rahastamist oluliseks täienduseks ühtekuuluvuspoliitikale ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele; toonitab korraldusasutustega korrapärase dialoogi säilitamise tähtsust, et luua mõlema vahendi vahel koostoimet ja vastastikust täiendavust;

38.  palub EIP-l, komisjonil ning riigi, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel koos riiklike tugipankade ja finantseerimisasutustega tugevdada koostööd, et luua suuremat koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EIP rahastamisvahendite ja laenude vahel ning vähendada halduskoormust, lihtsustada menetlusi, suurendada haldussuutlikkust, soodustada territoriaalset arengut ja ühtekuuluvust ning parandada arusaama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning EIP-poolsest rahastamisest; on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika projektide ja programmidega seotud EIP segarahastamise alase tegevuse kohta on saadaval vähe teavet; palub EIP‑l täita oma rolli avaliku institutsioonina ning püüelda vastutuse, läbipaistvuse ja nähtavuse valdkonnas suurimate eesmärkide poole, et vältida mitmemõttelisust; kutsub EIPd üles töötama oma tegevuse, sh oma nõustamistegevuse osas välja teabevahetuspoliitika, et kõigil valitsusasutustel ja toetusesaajatel oleks juurdepääs selle programmidele;

39.  rõhutab, et rahastamisvahendite ulatuslikum kasutamine ühtekuuluvuspoliitikas eeldab seda, et Euroopa Parlament kaasatakse suuremal määral EIP tegevuse kontrollimisse, et võimaldada ka EIP rolli mõju ja tagajärgede paremat hindamist;

40.  palub liikmesriikidel kasutada täiel määral ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldisi ja täiendavust, täiendades seeläbi EIP laene ja rahastamisvahendeid; nõuab lisaks, et senisest rohkem ja paremini ühendataks toetusi EIP-poolse rahastamisega, et kasutada paremini ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide finantsvõimendust; palub EIP-l juhtida seda protsessi, sest tal on oskusteave ja vastutus aktsionäride ees, mis aitab tal saada oma investeeringutest tulu;

41.  palub EIP-l suurendada majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ja linnaeesmärkide rahastamist ning jätkata samal ajal traditsiooniliste ja uuenduslike sektorite toetamist ELis; nõuab lisaks niisuguste konkreetsete rahastamisvahendite väljatöötamist, mille eesmärk on toetada makropiirkondlike tegevuskavade ja strateegiate rakendamist koostöös liikmesriikidega;

Keskkond ja kliimainvesteeringud

42.  ergutab EIPd keskenduma oma kliimameetmetes valdkonnaüleste projektide jätkusuutlikkusele COP21 eesmärkide kontekstis ning toetama taastuvenergia kasutamise laiendamist ja ressursitõhusust; märgib, et taastuvate energiaallikatega seotud rahastamine ulatus 3,4 miljardi euroni;

43.  palub EIP-l hinnata ümber tähelepanu, mida ta pöörab spetsiaalselt gaasitaristu projektidele, eelkõige kuna Euroopas on nõudlus gaasi järele kahanemas ja samal ajal kerkivad esile uued suuremahulised kavad uute torujuhtmete ning veeldatud maagaasi terminalide ehitamiseks; väljendab muret, et EIP investeeringud gaasitaristusse võivad tähendada investeeringuid kasutuskõlbmatutesse varadesse;

44.  on veendunud, et vaja on jätkata turu arendamist jätkusuutlike keskkonnahoidlike projektide jaoks, soodustades eelkõige ringmajanduse loomist, ning eelkõige roheliste võlakirjade turu kaudu;

EIP panus ülemaailmsete probleemide lahendamisse

45.  võtab teadmiseks välisvolituse suurenemise 10 miljardilt 27 miljardi euroni koos 3 miljardi euro suuruse võimaliku lisasummaga; tuletab meelde vajadust hoida see volitus pidevalt ELi välispoliitika eesmärkidega kooskõlas, arvestades eelkõige kodanikuõiguste austamist toetust saavates riikides; kordab Euroopa Parlamendi nõudmist kontrollikojale koostada eriaruanne EIP väliste laenutehingute ELi poliitikaga kooskõla ja nende tulemuslikkuse kohta;

46.  tunneb heameelt selle üle, et EIP on suutnud oma tegevust rahvusvahelisi probleeme arvesse võttes kiiresti kohandada; kutsub EIPd üles jätkama ELi välispoliitika ja hädaolukordadele reageerimise toetamist rändega seotud ülemaailmsete probleemidega seoses, hõlmates arenguaspekti ja edendades majanduslikku vastupanuvõimet;

EFSI lisaväärtuse ja täiendavuse jälgimine

47.  märgib, et EFSI eesmärk on teha EIP kaudu reaalmajandusse 2018. aastaks kokku 315 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid ja uusi projekte; märgib, et heakskiidu on saanud 97 taristu- ja innovatsiooniprojekti ning 192 VKEde rahastamise kokkulepet, millega peaksid kaasnema kokku 115,7 miljardi euro suurused investeeringud;

48.  tunnistab, et EFSI rakendamine on kiiresti muutnud EIP profiili ja ärimudelit menetluste ning allkirjastatud laenutehingute ja lepingute järelevalve seisukohast;

49.  märgib, et täiendava riskivõtmisvõime täielikuks ärakasutamiseks arendab EIP grupp mitmeid uusi tooteid, mis võimaldavad võtta suuremaid riske (nt allutatud võlakirjad, omakapitalis osalemine, pankadega riskide jagamine), ja on vaadanud suurema paindlikkuse võimaldamiseks läbi oma krediidiriski poliitika ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid; märgib, et EIP suurendab toetust innovatiivsetele ettevõtetele ja taristuprojektidele, kasutades EFSI toetust; märgib, et EIP saab toetada selliseid riskantseid projekte suuremal hulgal, kahjustamata usaldusväärse juhtimise põhimõtet;

50.  tuletab meelde, et EFSI eesmärk on selgitada välja silmapaistvad, tõeliselt innovatiivsed ja riskantsemad projektiprofiilid uute osapooltega erasektorist EIP muude olemasolevate rahastamisvahenditega võrreldes, saavutades samas märkimisväärset piiriülest Euroopa tasandi lisaväärtust valitud projektide elluviimisel ja andes mõjusa panuse ELi olemasolevatesse ühistesse poliitikaeesmärkidesse;

51.  tunnistab, et EFSI on turupõhine vahend; tuletab siiski meelde, et kõik liikmesriigid peavad arendama välja asjakohase suutlikkuse selle kasutamiseks;

52.  märgib, et EFSI projektide registri rakendamisel tuleks kaaluda võimalikult laia geograafilist ulatust, et toetada ühtekuuluvuse ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärke; palub EIP-l kaotada praegune geograafiline tasakaalustamatus liidu sees ja EFSI portfelli sektoripõhine koondumine, eelkõige taristu- ja innovatsioonikomponendis ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate komponendis, parandades EIP nõuandeteenuseid projektide arendamisel liikmesriikides ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kaudu antavat tehnilist abi, kaaludes EFSI rahastamise jaoks kõlblike sektorite arvu laiendamist või kohandades projektide liiki ja suurust paremini liikmesriikide turgude vajadustega;

53.  palub EIP-l valikuprotsessis hoolikalt kaaluda tõelist täiendavust ja uut dünaamikat koos mitmekordistava mõju suurusega, mis võib projektide lõikes varieeruda, eelkõige valdkondades, milles EIP või EIF ei ole varem tegutsenud, turutõrgete korral või mitteoptimaalsetes investeerimisolukordades;

54.  märgib, et finantsvõimendus varieerub projektide lõikes eelkõige tulenevalt nende mahust, keerukusest ning oluliste valdkondlike probleemide ja lõplike toetusesaajate ootuste omavahelisest seosest avaliku sektori rahaliste vahendite nappuse kontekstis; on arvamusel, et keskmise 15-kordse finantsvõimenduse eeldust saab mõõta üksnes investeerimistsükli lõpus, võttes ühtlasi arvesse sektorite eripärasid; on samuti arvamusel, et meetmete tulemuslikkust ei hinnata mitte üksnes rahastamisvahendite potentsiaali, vaid ka mõõdetavaid tulemusi silmas pidades;

55.  kutsub EIPd üles pöörama erilist tähelepanu täiendavuse põhimõttele ja andma asjakohast kvalitatiivset haldamisega seotud teavet EFSI sätestatud eesmärkide elluviimise kohta, tuues välja tegeliku täiendavuse ja mõju võrdlusalustega võrreldes, kuid võttes arvesse ka EFSI pikendamist pärast 2017. aastat;

56.  peab erasektori kapitali kasutuselevõtu jaoks oluliseks seda, et EIP vabastaks investorid mõnedest potentsiaalsete projektidega kaasnevatest riskidest; kutsub samuti EIPd üles suurendama EFSI atraktiivsust ja nähtavust investeerimissuunistes, kuid ka rahastama projekte tulemuslikuma poliitika väljatöötamise kaudu, et tõsta potentsiaalsete erainvestorite teadlikkust;

57.  märgib, et EFSI on (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate komponendi kaudu) oluline vahend VKEde täiendavaks rahastamiseks: EFSI kaudu kolme aasta jooksul tehtavate investeeringute kogusummast eraldatakse VKEdele koos EIP ja EIFi laenutegevusega kuni 75 miljardit eurot;

58.  palub, et komisjon looks EFSI raames alalise Euroopa tagatisplatvormi, et lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele ning parandada Euroopa tagatistel põhinevate tagatiste ja laenutoodete arengut;

59.  kutsub EIPd üles kasutama EFSI esitatud võimalust suurendada väikesemahuliste, võrguväliste, detsentraliseeritud taastuvate energiaallikate projektide rahastamist, mis hõlmavad kodanikke ja kogukondi, kellel on raskusi teistest allikatest rahastamise saamisega;

60.  võtab samuti teadmiseks EIP eritegevuse mahu suurenemise seoses EFSI rakendamise esimese aastaga, mis kajastab EIP konservatiivses riskikäitumises ja laenupoliitikas toimunud arengut;

61.  nõuab, et aruandekohustuse täitmise eesmärgil arendataks tulemustele suunatud investeeringuid, mida investeeringute komitee näitajate tulemustabeli alusel korrapäraselt hindab, et selgitada välja hästi suunatud projektid, pidades silmas nende panust majanduskasvu ja töökohtade loomisse, ning saada objektiivne ülevaade nende täiendavusest, lisaväärtusest ja kooskõlast liidu poliitika või EIP muude tavapäraste tegevustega; kutsub EIPd üles avaldama teavet selle kohta, mis oli EFSI tagatise saanud projektide tulemus, kui neid võrreldi EFSI näitajatest koosneva tulemustabeliga;

62.  märgib, et EIP on tulevikus jätkuvalt avatud arutama Euroopa Parlamendi teenistustega täiendavaid kokkuleppeid, mis võiksid sisaldada struktureeritumat ja vähem killustatud lähenemisviisi Euroopa Parlamendi ja EIP dialoogile; märgib, et EIP ja Euroopa Parlament töötavad praegu selle nimel, et kiiresti sõlmida EFSId puudutav ametlik kokkulepe, millega sätestatakse kogu EFSIga seotud teabevahetus, sealhulgas EFSId puudutav aastaaruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile;

EIP läbipaistvuse, aruandekohustuse, usaldusväärsuse ja sisekontrolli suurendamine äriühingu parema üldjuhtimise eeltingimusena

63.  on veendunud, et EIP suurema rolliga majanduses, tema suurenenud investeerimisalase suutlikkuse ja ELi eelarve kasutamisega EIP tegevuse tagamiseks peavad kaasnema suurem läbipaistvus ja põhjalikum aruandekohustus, et tagada tema tegevuse, projektide valimise ja rahastamisprioriteetide üle tõeline avalik kontroll;

64.  kutsub EIPd üles korrapäraselt ajakohastama oma tegevusega seotud riskide kaardistamist ja kohandama oma riskikäitumist vastavalt hiljutisele ärimudelile ja portfelli kasvavale mahule, mis on seotud EFSIga koos uute rahastamisvahendite, mitmesuguste mehhanismide, investeerimisplatvormide ja riskijagamisrahastute rakendamisega; kutsub sellega seoses samuti EIPd üles lisama oma riskide kaardistamisse mitterahalised mõõtmed, nagu sotsiaalne ja/või keskkonnaalane lisaväärtus; tunneb sellega seoses heameelt EIP konservatiivse riskivalmidusraamistiku rakendamise üle, et tugevdada riskide üle teostatavat järelevalvet ning järelevalvet nende päritolu, põhjustajate ja juhtimise üle; tuletab meelde vajadust töötada välja ühtne ja homogeenne kontrolliraamistik;

65.  väljendab heameelt EIP laenuportfelli kõrge kvaliteedi üle, kuna vähenenud väärtusega laenud moodustavad kogu EIP laenuportfellist 0,3 %, mis kinnitab EIP pidevalt konservatiivset riskijuhtimispoliitikat ja säilitab rahvusvahelistel finantsturgudel tema tugeva krediidivõimelisuse;

66.  tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP läbipaistvuspoliitika aluseks on avalikustamise eeldus ning et igaüks pääseb EIP dokumentidele ja teabele ligi; tuletab meelde oma soovitust avaldada EIP veebisaidil sellised mittekonfidentsiaalsed dokumendid nagu eelnevate aastate strateegilised tegevuskavad, institutsioonidevahelised kokkulepped ja memorandumid ning kutsub EIPd üles sellega mitte piirduma, vaid jätkama pidevalt viiside otsimist olukorra parandamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks;

67.  tunneb heameelt aruande üle, milles käsitletakse EIP grupi läbipaistvuspoliitika rakendamist 2015. aastal, ja EIP rikkumistest teatamise poliitika eelseisva läbivaatamise üle;

68.  tuletab meelde, et läbipaistvus ELi poliitika elluviimisel ei tugevda mitte üksnes EIP üldist ettevõtja vastutust ja usaldusväärsust, kui finantsvahendajatest ja lõplikest toetusesaajatest antakse selge ülevaade, vaid aitab suurendada ka rahastatavate projektide tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust, kui EIP laenuportfellis kohaldatakse pettuste ja korruptsiooni suhtes nulltolerantsi poliitikat; palub, et EIP kohandaks oma töö komisjoni kavandatud uue varajase hoiatamise ja välistamise süsteemiga;

69.  märgib murelikult, et EIP, kes rahastab kolm korda rohkem kui Maailmapank, on kandnud musta nimekirja ainult kolm üksust, võrreldes Maailmapanga 820-ga; palub, et selle olukorra parandamiseks liituks EIP teiste avalike pankade mustade nimekirjade võrgustikuga, mis hõlmab Maailmapanka ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka;

70.  kordab oma üleskutset suurendada EIP meetmete läbipaistvust finantsvahendajate ja toetusesaajatega koos tegutsedes, et vältida osapooli, kes on halva mainega, kantud musta nimekirja või kellel on potentsiaalsed sidemed läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonidega, offshore-tegevuse või organiseeritud kuritegevusega; on seisukohal, et finantsvahendajate valimisel kriteeriumide kasutamine ja ajakohastatud teabe omamine ettevõtte (sealhulgas usaldusfondid, sihtasutused ja maksuparadiisid) kasusaava omaniku kohta on parimad tavad, mida tuleb kogu aeg järgida; kutsub EIPd üles veelgi tugevdama oma lepingutingimusi, lisades klausli või viite heale juhtimistavale, et leevendada aususe ja mainega seotud riske;

71.  soovitab EIP-l järgida Maailmapanga Grupi Rahvusvaheline Finantskorporatsiooni eeskuju ja hakata avalikustama teavet kõrge riskiastmega allprojektide kohta, mida EIP rahastab kommertspankade kaudu (EIP poolt VKEde rahastamiseks kasutatud peamised vahendajad/finantsvahendid);

72.  väljendab heameelt kodanikuühiskonnaga toimuvate korrapäraste kohtumiste üle ja EIP poliitika arendamist puudutavate avalike konsultatsioonide üle;

73.  nõuab üha suurema läbipaistvuse tagamist EIP avalikustamispoliitikas seoses tema juhtimisorganitega, eelkõige avaldades EIP ja EIFi direktorite nõukogude või EFSI investeeringute komitee koosolekute protokollid ja teabe üldist huvi pakkuvate projektide kohta, millele on antud ELi eelarve tagatis ning mis mõjutavad ELi piirkondi ja kodanikke; peab heaks tavaks näitajate tulemustabeli avaldamist kõigi tehingute ning keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamise puhul projektide või alaprojektide tasandil;

74.  kordab oma palvet teha avalikuks ja kergesti kättesaadavaks teave allhankelepingute süsteemi kohta ja tagada igal juhul Euroopa Parlamendile juurdepääs asjakohasele finantsteabele ja -dokumentidele;

75.  väljendab heameelt Euroopa Ombudsmani võetud ennetava lähenemise üle EIP suhtes avaliku kontrolli rakendamisel; tunneb suurt muret EIP juhtimisorganites võimalike huvide konfliktide ennetamiseks mõeldud mehhanismides tuvastatud puudujääkide pärast; kutsub sellega seoses EIPd üles – et paremini vältida huvide konflikte oma juhtimisorganites ja nn pöördukse efektiga seotud potentsiaalseid probleeme – võtma arvesse ombudsmani soovitusi ja vaatama võimalikult kiiresti läbi oma käitumisjuhend;

76.  on seisukohal, et EIP asepresidendid ei tohiks enam vastutada nende koduriikides aset leidvate projektide eest, kuna tegemist on selge huvide konflikti potentsiaaliga ning kuna üksnes vähestel liikmesriikidel on oma asepresident;

77.  tunneb heameelt kaebuste lahendamise mehhanismi büroo eeskirjade läbivaatamise üle ning samuti Euroopa Ombudsmani ja EIP vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi uuendamise üle; nõuab EIP-lt selgitust tema kaebuste lahendamise mehhanismi büroo poliitika ja menetluste läbivaatamist käsitleva avaliku arutelu algatamise viibimise kohta; märgib, et selline läbivaatamise menetlus annab võimaluse parandada veelgi kaebuste lahendamise mehhanismi sõltumatust ja tõhusust, et luua samuti süsteemne mehhanism vahetuks teabevooks kaebuste lahendamise mehhanismi büroo ja direktorite vahel; rõhutab, et EIP juhtkond peaks esitama ombudsmanile ja Euroopa Parlamendile igal aastal aruande selle kohta, kuidas tema kaebuste lahendamise mehhanismi soovitused on kajastunud panga poliitikas ja tavades; rõhutab lisaks, et kaebuste lahendamise mehhanismi büroo juht peaks esitama kord aastas Euroopa Parlamendile tegevusaruande ja hinnangu selle kohta, kuidas pank täidab kaebuste lahendamise mehhanismi büroo soovitusi;

78.  palub EIP-l anda endast parim võitluses maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse ja maksustamise vältimise, seadusevastase tegevuse ja rahapesu vastu oma läbipaistmatuid ja koostööst keelduvaid jurisdiktsioone käsitleva poliitika ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistiku kaudu;

79.  kutsub EIPd üles tegema ka korrapärast koostööd muude rahvusvaheliste finantsasutustega, vahetades teavet tema läbi viidud ettevõtjate või maksualase hoolsuskohustuse või põhimõttega „tunne oma klienti“ seotud kontrollide tulemuste kohta, ning esitama Euroopa Parlamendile ja avalikkusele igal aastal aruanne selle kohta, kuidas EIP rakendab oma läbipaistmatuid ja koostööst keelduvaid jurisdiktsioone käsitlevat poliitikat;

80.  on seisukohal, et EIP väline usaldatavusnõuete täitmise järelevalve väärib hoolikat kaalumist, nagu Euroopa Parlament on oma varasemates resolutsioonides märkinud;

81.  võtab teadmiseks uuendatud kolmepoolse lepingu sõlmimise 2016. aasta septembris EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahel ning kutsub kontrollikoda üles tegema tulemusauditeid EIP tegevuste kohta erinevates sektorites, kui need on seotud ELi eelarvevahendite kasutamisega, et kontrollida nende tulemuslikkust ja tõhusust;

82.  kutsub komisjoni üles esitama alates 2018. aastast iga aasta juuniks aruande rakendamise kohta alates käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku algusest ja hetkeolukorra kohta, sh kõigi EIP grupi (mis tegeleb ELi eelarvevahenditega) hallatud ja rakendatud rahastamisvahenditega saavutatud tulemuste kohta, et kasutada seda eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

83.  kutsub Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) üles lisama oma aastaaruandesse teavet EIPga seotud juhtumite kohta;

Euroopa Parlamendi soovituste suhtes võetud järelmeetmed

84.  palub EIP-l anda aru Euroopa Parlamendi poolt iga-aastastes resolutsioonides varem antud soovituste suhtes võetud meetmete hetkeolukorra ja staatuse kohta, eriti mis puudutab EIP laenutegevuse mõju;

85.  kutsub EIPd üles vaatama läbi poliitika EIP eeskirjades keelatud tegevuse ennetamise ja takistamise kohta, mis peaks kivisse raiuma vajaduse, et EIP lõpetaks rahastamise ja/või edasiste laenu väljamaksete heakskiitmise projektidele, mille suhtes käib riiklik või OLAFi korruptsiooni ja pettustega seotud uurimine;

o
o   o

86.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0201. (2) ELT C 346, 21.9.2016, lk 77. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0200. (4) ELT L 280, 27.10.2011, lk 1. (5) ELT L 135, 8.5.2014, lk 1. (6) ELT L 204, 31.7.2012, lk 1. (7) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020 ning määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 muutmise kohta (COM(2015)0701 – C8-0373/2015 – 2015/0263(COD))

P8_TA(2017)0139 A8-0374/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0701),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 175 ja artikli 197 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0373/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. märtsi 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. aprilli 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kalanduskomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8‑0374/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. aprillil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/825) lõplikule kujule).

(1) ELT C 177, 18.5.2016, lk 47. (2) ELT C 240, 1.7.2016, lk 49.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi aasta kohta (COM(2016)0543 – C8‑0352/2016– 2016/0259(COD))

P8_TA(2017)0140 A8-0340/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0543),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 167, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0352/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. oktoobri 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0340/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. aprillil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/… Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2017/864) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU ÜHISAVALDUS

Vastavalt otsuse artiklile 9 on Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) rakendamise rahastamispakett 8 miljonit eurot. Euroopa kultuuripärandiaasta ettevalmistamise rahastamiseks eraldatakse 1 miljon eurot 2017. aasta eelarve vahenditest. 2018. aasta eelarves reserveeritakse Euroopa kultuuripärandiaasta jaoks 7 miljonit eurot ja see on nähtav eraldi eelarvereal. Sellest summast 3 miljonit eurot tuleb praegu programmis „Loov Euroopa“ ette nähtud vahenditest ning 4 miljonit eurot teiste olemasolevate vahendite prioriteetide muutmise teel olemasolevaid varusid kasutamata, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

KOMISJONI AVALDUS

Komisjon võtab teadmiseks kaasseadusandjate kokkuleppe eraldada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu Euroopa kultuuripärandiaastat (2018) käsitleva otsuse artiklile 9 rahastamispakett suurusega 8 miljonit eurot. Komisjon tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 314 kohaselt on aastaeelarve kinnitamine eelarvepädevate institutsioonide õigus.

(1) ELT C 88, 21.3.2017, lk 7.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 258/2014, millega luuakse liidu programm, toetamaks teatavaid tegevusi finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas aastatel 2014–2020 (COM(2016)0202 – C8‑0145/2016 – 2016/0110(COD))

P8_TA(2017)0141 A8-0291/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0202),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0145/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. mai 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. märtsi 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0291/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. aprillil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 258/2014, millega luuakse liidu programm, toetamaks teatavaid tegevusi finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas aastatel 2014–2020

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/827) lõplikule kujule).

(1) ELT C 303, 19.8.2016, lk 147.

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu programm teatavate tegevuste toetamiseks, et suurendada tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasamist liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas perioodiks 2017–2020 (COM(2016)0388 – C8-0220/2016 – 2016/0182(COD))

P8_TA(2017)0142 A8-0008/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0388),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 169 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0220/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. märtsi 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8‑0008/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. aprillil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega luuakse liidu programm teatavate tegevuste toetamiseks, et suurendada tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas perioodiks 2017–2020

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/826) lõplikule kujule).

(1) ELT C 34, 2.2.2017, lk 117.

1. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon (2016/2151(DEC))

P8_TA(2017)0143 A8-0150/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2016)0446),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05876/2017 – C8-0037/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(6);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(7),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(8),

–  võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2015 lõplikku raamatupidamisaruannet(9),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(10),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(11) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(12), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(13), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(14), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ(15),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(16);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(17),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(18),

–  võttes arvesse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2015. eelarveaasta lõplikku raamatupidamisaruannet(19),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(20),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(21) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(22), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(23), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(24), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/771/EL, millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ,(25)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(26);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

4. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(27),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(28),

–  võttes arvesse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2015 lõplikku raamatupidamisaruannet(29),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(30),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(31) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(32), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(33), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(34), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/770/EL, millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ,(35)

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsust 2014/927/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet(36),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(37);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

5. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(38),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(39),

–  võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2015 lõplikku raamatupidamisaruannet(40),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(41),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(42) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(43), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(44), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(45), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/779/EL, millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ,(46)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(47);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

6. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Teadusuuringute Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(48),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(49),

–  võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2015 lõplikku raamatupidamisaruannet(50),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(51),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(52) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(53), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(54), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(55), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/778/EL, millega asutatakse Teadusuuringute Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/46/EÜ,(56)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(57);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

7. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(58),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(59),

–  võttes arvesse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2015 lõplikku raamatupidamisaruannet(60),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega(61),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(62) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(63), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(64), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(65), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/801/EL, millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ,(66)

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(67);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

8. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(68),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0269/2016)(69),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2016)0446),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2015. aastal läbi viidud siseauditite kohta (COM(2016)0628) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0322),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(70) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(71) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05876/2017 – C8-0037/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05874/2017 – C8-0038/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(72), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(73), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(74);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

9. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid (2016/2151(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon,

–  võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2015. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(75) (edaspidi „finantsmäärus“) ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju(76) (edaspidi „kohaldamise eeskirjad“),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0150/2017),

A.  arvestades, et Euroopa on silmitsi usalduskriisiga liidu institutsioonide vastu ning iga ELi institutsioon peab võtma oma osa vastutuskoormast – seetõttu eeldab selline olukord parlamendilt erilist rangust komisjoni raamatupidamise aastaaruande kontrollimisel;

B.  arvestades, et liidu institutsioonid ja liikmesriigid peaksid parandama oma kommunikatsioonipoliitikat, et kodanikke liidu eelarve abil saavutatud tulemustest ja lisaväärtusest nõuetekohaselt teavitada;

C.  arvestades, et parlament peab tõsiselt tegelema liidu kodanike murega liidu eelarvevahendite kasutamise pärast ja selle pärast, kuidas liit nende huve kaitseb;

D.  arvestades, et liidu institutsioonid peaksid pingutama, et tagada liidu eelarvesüsteemi usaldusväärsus ja vastupidavus, samuti selle paindlikkus ja kiire reageerimisvõime nii stabiilsetes oludes kui ka rahutul ajal;

E.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika pakub selget lisaväärtust, sest parandab kodanike elukvaliteeti kogu Euroopas (tegemist on peamise solidaarsusvahendiga ja avaliku sektori investeeringute üliolulise allikaga);

F.  arvestades, et liidu institutsioonid peavad jõudma selgele arusaamisele ja kokkuleppele selles osas, milliseid Euroopa poliitilisi prioriteete ja avalikke hüvesid tuleks rahastada esmajärjekorras, et reageerida kodanike murele ja kaotada poliitikalüngad;

G.  arvestades, et liidu kulutused piirduvad 1 %-ga liidu kogurahvatulust ning on oluliseks vahendiks üleeuroopaliste poliitikaeesmärkide saavutamisel ELi pakutava lisaväärtuse abil, kusjuures need moodustavad liidu liikmesriikide üldistest valitsemissektori kuludest keskmiselt 1,9 %;

H.  arvestades, et kuigi a) protsent liikmesriikide üldistest kogukuludest ja b) kadunud / valesti kasutatud / raisatud vahendite osakaal liidu eelarves on väike, on tegelikud summad siiski arvestatavad ning põhjalik kontroll on seega õigustatud;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest komisjonil, samal ajal kui liikmesriigid peavad tegema komisjoniga lojaalset koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

J.  arvestades, et komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiitu andes kontrollib parlament seda, kas rahalisi vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt ja kas poliitikaeesmärgid on saavutatud;

Eelarve, programmitöö perioodid ja poliitilised prioriteedid

1.  märgib, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku seitsmeaastane kestus ei ole ajaliselt sünkroonis parlamendi ja komisjoni koosseisude viieaastase mandaadiga ning tekitab ka konkreetse aasta eelarve ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise seisukohast lahknevusi; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et 10 aasta pikkune strateegilise planeerimise tsükkel ja strateegia „Euroopa 2020“ ei ole samuti kooskõlas ELi eelarve haldamise seitsme aasta pikkuse tsükliga; leiab, et see on üks tegur, mis põhjustab liidu poliitilise juhtimise seisukohast olulist vajakajäämist – kuna parlamenti ja komisjoni seovad varasemad poliitikaeesmärke ja rahalisi vahendeid käsitlevad kokkulepped, võib jääda mulje, et Euroopa Parlamendi valimised on selles kontekstis ebaolulised;

2.  märgib, et liidu 2015. aasta eelarvest tuli toetada kahe erineva pikaajalise poliitilise tegevuskava eesmärkide saavutamist, milleks olid:

kusjuures samal ajal tuli tegeleda mitme kriisiga, nagu pagulased, ebakindlus Euroopas ja selle naabruskonnas, Kreeka rahanduslik ebastabiilsus, Venemaa ekspordikeelu majanduslikud tagajärjed, finantskriisi pikaajaline mõju ja samuti selle struktuursed tagajärjed, nagu töötus, vaesus ja ebavõrdsus;

3.  märgib, et liidu poliitikal võivad olla lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis eri eesmärgid ning nende elluviimist ei pruugi saada kindlaks määrata ühe mitmeaastase finantsraamistikuga; on veendunud, et tähelepanu on vaja pöörata uue tasakaalu saavutamisele poliitilise tegevuskava kehtestamise, poliitika elluviimise ja finantsraamistike vajaduste vahel;

4.  peab kahetsusväärseks, et ajutine eelarvekord ei kujuta endast just ideaalset süsteemi sotsiaalsete ja poliitiliste püüdluste teisendamiseks rahastamisprogrammide ja -kavade kasulikeks tegevuseesmärkideks;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2020. aastal on võimalus viia pikaajaline strateegia ja poliitikakujundamine eelarvetsükliga kooskõlla, ning soovitab seda võimalust ära kasutada;

6.  peab murettekitavaks, et kontrollikoja andmetel(77) oli 2015. aastal kliimameetmetega seotud kulutuste osakaal liidu aastaeelarves ainult 17,3 % ning aastatel 2014–2016 keskmiselt ainult 17,6 %, ehkki eesmärk oli vähemalt 20 % kogu finantsperioodi kestel; rõhutab seega, et kontrollikoja andmetel on tõsine oht, et 20 % eesmärki ei saavutata, kui kliimamuutustega võitlemiseks ei tehta suuremaid jõupingutusi;

7.  juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et kliimakulutuste 20 % suurune siht pandi paika enne Pariisi kokkulepet; on veendunud, et liidu eelarve kliimasõbralikumaks muutmiseks tuleks teha täiendavaid jõupingutusi; toonitab veelgi, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine annab suurepärase võimaluse tagada kliimameetmetega seotud kulude 20 % suuruse osakaalu saavutamine ning näha ette selle künnise võimalik tõstmine kooskõlas COP21 raames võetud ELi rahvusvaheliste kohustustega;

8.  peab kiiduväärseks komisjoni poolt kasutusele võetud tulemuspõhise eelarvestamise käsitust; on seisukohal, et ELi eelarve peaks olema vahendite nappuse tõttu tõhusam ja tulemuslikum kui kunagi varem; peab siiski kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon keskendub peamiselt väljunditele, mitte tulemustele;

Vajalikud meetmed

9.  toetab soovitust, mille kontrollikoda esitas mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist käsitlevas 28. oktoobri 2016. aasta infodokumendis (punktid 39 ja 40) ning mille kohaselt on komisjonil aeg uurida muid võimalusi, näiteks:

10.  kutsub komisjoni üles lisama järgmise tulemustele keskenduvat ELi eelarvet käsitleva ekspertide kohtumise päevakorda soovitused, mille kontrollikoda esitas eespool nimetatud 28. oktoobri 2016. aasta infodokumendis (punktid 39 ja 40), ning kõrgetasemelise omavahendite töörühma soovitused, et valmistada ette järgmine tulemustele keskenduv ELi eelarve algatuse teemaline konverents, millel korraldada enne finantsraamistiku üle otsustamist arutelu poliitikavaldkondade üle, millele liidu eelarvet tuleks kulutada;

11.  kiidab heaks kõik kontrollikoja eriaruandes nr 31/2016 esitatud soovitused ja eriti seisukoha, et komisjon peaks uurima kõiki võimalusi, sh mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamist ja teatavate õiguslike aluste läbivaatamist, et tagada täiendav ja oluline nihe kliimameetmete rahastamise suunas; palub kontrollikojal esitada 2018. aasta lõpuks järelmeetmete aruanne kliimamuutustega seotud kulutuste kohta liidu eelarves;

12.  palub komisjonil kasutada paremini ära tulemusreserviga seonduvaid võimalusi kehtivas õigusraamistikus, et luua tõeline rahaline stiimul finantsjuhtimise reaalseks parandamiseks; nõuab lisaks tulemusreservi tugevdamist, milleks tuleb suurendada järgmises õigusraamistikus tulemuslikkusest sõltuvat komponenti;

13.  palub komisjonil võtta prioriteetide puhul suunaks strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide eduka saavutamise Euroopa poolaasta vahendite abil;

14.  palub, et komisjon koostaks 2021. aastal algava finantsperioodi jaoks poliitiliste prioriteetide kavandi ja esitaks selle parlamendile varajases etapis;

15.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei vaadanud strateegiat „Euroopa 2020“ täielikult läbi, eesmärgiga tagada selle rakendamine, nagu näeb ette liidu strateegiline tegevuskava muutuste aegadel, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 2014. aasta juunis;

16.  palub, et komisjon võtaks arvesse Pariisi kokkulepet ja suurendaks kliimamuutustega seotud kulutuste eesmärki liidu eelarves viivitamatult 20 % asemel 30 %-ni;

17.  palub, et komisjon koostaks tulevased liidu eelarved nii, et need oleksid tõhusamad ja tulemuslikumad ning paremini kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide, liidu kliimaeesmärkide ja liidu rahvusvaheliste kohustustega;

Varieelarved

18.  juhib tähelepanu asjaolule, et paljusid liidu poliitikat toetavaid rahastamismehhanisme ei rahastata otse liidu eelarvest ega kajastata liidu bilansis: nende hulka kuuluvad Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, Euroopa stabiilsusmehhanism, ühtne kriisilahenduskord ja Euroopa Investeerimispangaga seotud Euroopa Investeerimisfond;

19.  märgib, et teisi mehhanisme (nt segarahastamisvahendid ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond) kajastatakse liidu bilansis osaliselt;

20.  juhib tähelepanu selliste rahastamisvahendite järjest sagedasemale kasutamisele, mis peamiselt koosnevad laenudest, kapitaliinstrumentidest, tagatistest ja riskijagamisvahenditest ning mida perioodil 2014–2020 rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames, ning toonitab samuti, et peaaegu kõiki kaudse eelarve täitmise raames rakendatavaid rahastamisvahendeid haldas Euroopa Investeerimispanga grupp; ei usu, et nende vahendite tulemuste hindamiseks on piisavalt teavet, eriti pidades silmas nende sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju; toonitab, et rahastamisvahenditega võib toetusi täiendada, kuid mitte asendada;

21.  peab kahetsusväärseks, et selliste rahastamisvahendite ja ka koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite (finantskorraldusvahendid) järjest sagedasema kasutamisega kaasnevad suuremad riskid – muu hulgas liidu eelarve jätkuva usaldusväärsuse seisukohast (et see oleks ka edaspidi kehtivate ja tulevaste eesmärkide täitmiseks piisav) ning aruandekohustuse täitmise ja liidu poliitikasuundade ja tegevuste koordineerimise seisukohast; toonitab, et rahastamisvahendite kasutamise laiendamisele peaks eelnema nende tulemuste, saavutuste ja tõhususe põhjalik hindamine; juhib tähelepanu kontrollikoja eriaruannetele(78), milles väideti, et rahastamisvahendid ei toimi ette nähtud viisil ja/või on liiga suured ja/või ei suuda erakapitali kaasata;

22.  hoiatab komisjoni, et rahastamisvahendid või mis tahes rahastamiskord ei ole tingimata seotud liidu poliitiliste eesmärkide ja sihtidega ning nende abil võib rahastada projekte, mis ei ole kooskõlas liidu kohustustega;

23.  toonitab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi käivitamine on mõjutanud Euroopa ühendamise rahastu käivitamise viibimist ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond mõjutab ka mõne teise rahastamisvahendi kasutamist;

Vajalikud meetmed

24.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks meetmed, mille abil muuta liidu eelarve rakendamisega seotud liidu rahastamiskord (mis hõlmab praegu eri vahendeid ja nende kombinatsioone, näiteks programme, struktuuri- ja investeerimisfonde, usaldusfonde, Strateegiliste Investeeringute Fondi, tagatisfonde, rahastuid, finantsinstrumente, makromajandusliku abi instrumente jms) selgemaks, lihtsamaks ja sidusamaks ning paremini kavandatuks, et tagada piisav läbipaistvus, aruandlus, tulemuslikkus ja üldsuse arusaamine liidu poliitika rahastamise viisidest ja kasulikkusest; peab kahetsusväärseks, et 2016. aasta septembris esitatud uues finantsmääruse ettepanekus ei tegeleta nende probleemidega piisavalt;

25.  palub komisjonil vaadata Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomise valguses uuesti läbi Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi eelhindamine ning esitada parlamendile hinnang selle kohta, kuidas mõjutab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond teisi liidu programme ja rahastamisvahendeid;

26.  palub kontrollikojal hinnata punktis 24 loetletud rahastamisvahendite ja rahastamiskorra osatähtsust strateegia „Euroopa 2020“ rakendamisel; palub, et komisjon võtaks kõik asjakohased meetmed selleks, et tagada rahastamisvahendite ja mis tahes rahastamiskorra kooskõla liidu strateegia, eesmärkide ja võetud kohustustega;

27.  väljendab heameelt volinik Oettingeri kavatsuse üle tuua erinevad varieelarved pikas perspektiivis tagasi liidu eelarve alla; see suurendaks oluliselt demokraatlikku vastutust; on kindlal veendumusel, et see probleem tuleks lahendada võimalikult kiiresti ning hiljemalt järgmise finantsplaneerimise perioodi lõpuks; kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama sel teemal teatist enne 2017. aasta novembrit;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

28.  peab kahetsusväärseks märkimisväärseid viivitusi struktuurifondide vahendite kasutamisel aastatel 2007–2013; märgib, et 2015. aasta lõpu seisuga oli kõigile heakskiidetud rakenduskavadele eraldatud 446,2 miljardist eurost 10 % endiselt välja maksmata;

29.  rõhutab, et see võib tegelikult olla suur probleem ja kahjustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkust, kuna mõnes liikmesriigis ületab kasutamata liidu rahaline toetus kahe viimase finantsraamistiku (s.o 2007–2013 ja 2014–2020) arvestuses koos vajaliku kaasrahastamisega 15 % üldistest valitsemissektori kogukulutustest;

30.  võtab murelikult teadmiseks, et 2015. aasta lõpuks vastutasid viis liikmesriiki (Tšehhi Vabariik, Itaalia, Hispaania, Poola ja Rumeenia) ja peamist toetusesaajat enam kui poolte struktuurifondide kasutamata kulukohustuste assigneeringute eest, mille alusel ei olnud programmitöö perioodil 2007–2013 makset tehtud, kusjuures viivitustel oli eri põhjuseid: suutlikkuse ja haldusabi puudumine, liidu tegevuste kaasrahastamiseks vajalike riiklike vahendite ebapiisavus, piirkondlike programmide hiline esitamine mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 jaoks jms;

31.  juhib tähelepanu asjaolule, et mitmeaastase finantsraamistiku uueks jooneks on see, et maksete ülemmäärast ja kulukohustuste ülemmäärast allapoole jäävad kasutamata summad suurendavad automaatselt järgmiste aastate paindlikkust;

32.  rõhutab, et 2015. aastaks võetud kulukohustuste tase oli kõrgem kui kunagi varem ja jäi napilt lubatud raamidesse (97,7 % kasutada olnud summast);

33.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2015. aastal oli kolmveerand tegevuskuludest seotud toetuskavadega, mida rakendati eelmise mitmeaastase finantsraamistiku sätete alusel: näiteks toetused põllumajandustootjatele 2014. aasta eest, ühtekuuluvusprojektid ning 2007. aastal alanud seitsmenda raamprogrammi teadusprojektid;

34.  peab vastuvõetamatuks, et 2015. aasta lõpuks olid liikmesriigid nimetanud vähem kui 20 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (v.a Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond) eest vastutavatest riiklikest ametiasutustest; juhib tähelepanu asjaolule, et nende nimetamine on vajalik selleks, et liikmesriikide ametiasutused saaksid esitada komisjonile kuludeklaratsioone; on arvamusel, et aastateks 2014–2020 sisse viidud märkimisväärsed uuendused tekitavad lihtsustamispüüetele vaatamata haldusprobleeme;

35.  juhib tähelepanu sellele, et probleemid uut juhtimis- ja kontrollisüsteemi puudutavate vastavushindamiste läbiviimisega, mis langevad üldiselt programmitöö perioodi algusse, põhjustavad tõsiseid viivitusi vahendite kasutamisel;

36.  märgib, et vahendite kasutamisel põhjustab teise põhitegurina viivitusi ülemaailmne majanduslangus, millel on otsene mõju (avaliku sektori eelarve piiramine ja probleemid siserahastamise saamisega);

37.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et seetõttu võib programmitöö perioodi 2014–2020 eelarve täitmisel esineda suuremaid viivitusi kui perioodil 2007–2013; kardab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algusperioodi võib jääda enneolematult palju täitmata kulukohustusi, mis võib kahjustada liidu eelarve haldamist esimestel aastatel; loodab, et komisjon on oma õppetunnid saanud, et hoida ära selliste viivituste tekkimine tulevikus;

38.  märgib, et komisjon võttis 2015. aasta märtsis vastu maksekava, milles esitatakse lühiajalised meetmed maksmata arvete summa vähendamiseks, kuid juhib tähelepanu sellele, et kuigi nende meetmete eesmärk on parandada rahavoogude haldamist lühemas perspektiivis, tuleb täitmata kulukohustuste kõrge taseme probleem lahendada pikemas perspektiivis ning selleks on vaja põhjalikult hinnata peapõhjuseid (haldus- ja tegevusraskused, makromajanduslikud piirangud jne), et töötada välja tõhus strateegia nende vältimiseks tulevikus;

39.  rõhutab, et Euroopa Liidu lepingu artikkel 50 alusel menetluse alustamine võib tekitada probleeme liidu eelarve haldamise seisukohast, eriti seoses maksetega; juhib tähelepanu vajadusele käsitleda seda elutähtsat küsimust iga EList lahkuva liikmesriigiga sõlmitavates ülemineku- ja lõplikes lepingutes;

Vajalikud meetmed

40.  nõuab, et komisjon võtaks meetmeid täitmata kulukohustustega seotud õigusnormide ja ajakava rangeks täitmiseks ning teeks selleks muu hulgas järgmist:

41.  nõuab veel kord, et komisjon koostaks igal aastal seitsme- kuni kümneaastase perioodi kohta ajakohastatud pikaajalise rahavoogude prognoosi, mis hõlmaks eelarve ülemmäärasid, maksevajadusi, suutlikkuse piiranguid ja võimalikke kulukohustustest vabastamisi, et viia maksevajadused ja olemasolevad vahendid omavahel paremini vastavusse;

42.  nõuab, et komisjon võtaks eelarve- ja finantsjuhtimise juures viivitamatult arvesse teatavate liikmesriikide piiratud suutlikkust ja konkreetseid sotsiaal-majanduslikke olusid, kuna mitu liikmesriiki on nüüdseks väga halvas olukorras; palub, et komisjon kasutaks nende liikmesriikide toetamiseks kõiki võimalikke vahendeid (tehnilise abi ja uue struktuurireformi tugiprogrammi kaudu), et vältida vahendite alakasutust ja suurendada vahendite kasutamise määra, eriti seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega;

43.  kordab, et õigusnorme ja menetlusi on vaja nii liidu kui ka riikide tasandil lihtsustada ja selgemaks muuta, et hõlbustada toetusesaajate juurdepääsu liidu vahenditele ning tagada nende vahendite usaldusväärne haldamine haldusteenistuste poolt; usub, et lihtsustamine aitab tagada vahendite kiirema eraldamise, suuremad kasutusmäärad, suurema tõhususe ja läbipaistvuse, vähem rakendusvigu ja lühemad makseperioodid; on seisukohal, et lihtsustamise ning õigusnormide, menetluste ja kontrollide stabiilsuse vahel on vaja leida tasakaal; juhib tähelepanu asjaolule, et igal juhul on eduka rakendamise eeltingimus potentsiaalsetele taotlejatele ja toetusesaajatele piisava teabe ja suuniste andmine;

44.  palub, et komisjon hoiduks tema antava tehnilise abi täiendavast kärpimisest ning koostaks vahendite tõhusa ja õigeaegse kasutamise tegevuskava, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikidele ja piirkondadele, kes on teistest maha jäänud ja kus kasutusmäär on madal;

Finantskorraldusvahendid

45.  peab kahetsusväärseks, et koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames oli 2015. aasta lõpuks lõplikele toetusesaajatele välja makstud ainult 75 %(79) programmitöö perioodi 2007–2013 finantskorraldusvahendite rahalistest toetustest (2014. aasta lõpu seisuga oli välja makstud 57 % ja 2012. aasta lõpu seisuga 37 %) ning et kaudse eelarve täitmise raames rahastamisvahendites hoitavat raha on endiselt palju (2015. aastal 1,3 miljardit eurot, 2014. aastal 1,3 miljardit eurot ja 2013. aastal 1,4 miljardit eurot);

46.  märgib murelikult, et rahastamisvahendite kasutamata vahendite osakaal on suhteliselt suur ning 80 % neist vahenditest oli 2014. aasta lõpus seotud viie liikmesriigiga (Itaalia osa oli kogumahust 45 %); on seisukohal, et komisjon peaks viima enne 2018. aasta lõppu läbi nende vahendite põhjaliku hindamise, et määrata kindlaks, kas need tuleks üle kanda järgmisesse finantsplaneerimise perioodi või mitte;

47.  nõuab, et komisjon nõuaks tagasi koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames rakendatavatesse rahastamisvahenditesse paigutatud kasutamata summad ja varasemate mitmeaastaste finantsraamistike kaudse eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite kasutamata jäänud vahendid, mille rahastamiskõlblikkuse periood on lõppenud;

Kontrollikoja kinnitav avaldus

48.  väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda esitas 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta arvamuse (nagu ta on teinud alates 2007. aastast) ning et kontrollikoda jõudis järeldusele, et tuludes 2015. aastal olulisi vigu ei esinenud, ja märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2015. aastal lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad kulukohustused olid kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

49.  väljendab sügavat kahetsust selle üle, et 22. aastat järjest on maksed olulisel määral vigadest mõjutatud, sest järelevalve- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt tõhusad;

50.  väljendab kahetsust selle üle, et maksete puhul on kõige tõenäolisem veamäär olukorra paranemisele vaatamata 3,8 %; tuletab meelde, et 2014. aastal oli maksete kõige tõenäolisem veamäär hinnanguliselt 4,4 %, 2013. aastal 4,7 %, 2012. aastal 4,8 % ja 2011. aastal 3,9 %;

51.  rõhutab, et kuigi olukord on viimastel aastatel paranenud, jääb kõige tõenäolisem veamäär ikka veel arvestatavalt üle olulisuse piirmäära 2%; rõhutab, et kui komisjon, liikmesriikide ametiasutused ja sõltumatud audiitorid oleksid kasutanud kogu nende käsutuses olevat teavet, oleksid nad võinud ära hoida või avastada ja parandada märkimisväärse osa vigadest enne nendega seotud maksete tegemist; peab vastuvõetamatuks, et olemasolevat teavet ei kasutata veamäära vähendamiseks; on kindlalt veendunud, et liikmesriikidel on selles küsimuses täita oluline roll; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid kogu olemasolevat teavet vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning tegutseksid selle nimel;

52.  peab kahetsusväärseks, et ühise põllumajanduspoliitika õigusraamistiku muutmise tõttu 2015. aastal ei sisalda kontrollikoja poolne tehingute testimine enam nõuetele vastavuse kontrollimist, mis teeb võrdlused eelmise eelarveaastaga palju raskemaks; 2014. aastal tõstsid sellised vead mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 („Loodusvarad“) üldist hinnangulist veamäära 0,6 protsendipunkti, kuid perioodil 2011–2014 jäi nende osa üldises hinnangulises veamääras eri aastatel vahemikku 0,1–0,2 protsendipunkti;

53.  märgib murega, et kui liikmesriigid ja komisjon ei oleks kontrollikoja auditeeritud maksete suhtes parandusmeetmeid võtnud, oleks üldine hinnanguline veamäär olnud 3,8 % asemel 4,3 %;

54.  märgib, et eelarve täitmise viisil on veamäärale piiratud mõju, sest kontrollikoda leiab ligikaudu sama hinnangulise veamäära nii siis, kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega (4,0 %), kui ka siis, kui eelarvet täidab komisjon otse (3,9 %);

55.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis kõrgeimad hinnangulised veamäärad alamrubriikides „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ (5,2 %) ja „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ (4,4 %), samas kui alamrubriigi „Halduskulud“ hinnanguline veamäär (0,6 %) oli kõige madalam; toonitab, et reeglina ei tähenda vead pettust; soovitab kontrollikojal esitada eriaruande, milles neid valdkondi uuritakse ja võrreldakse, et koostada ülevaatlik dokument parimate tavade kohta;

56.  märgib, et kulude hüvitamisel põhinevate kavade ja toetusõigusel põhinevate kavade eri riskimudelid on eri kuluvaldkondade veamäärale suurt mõju avaldanud – kui EL hüvitab toetusesaajate esitatud väljamaksetaotluste alusel toetuskõlblike tegevuste rahastamiskõlblikud kulud, on veamäär 5,2 %, samas kui maksed tehakse tingimustele vastamise alusel ja mitte kulude hüvitamiseks, on veamäär 1,9 %; soovitab kontrollikojal neid valdkondi uurida ja võrrelda, et koostada eriaruanne parimate tavade kohta;

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne: haldussaavutused ja komisjoni sisemise juhtimise vahendid

57.  märgib, et võrreldes 2014. aasta olukorraga on veariski hõlmav maksete summa, mille komisjon ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruandes (COM(2016)0446) kindlaks tegi, ligikaudu 10 % võrra väiksem, mis on peamiselt tingitud sellest, et põllumajandusvaldkonna maksete veariski sisaldav summa vähenes;

58.  rõhutab, et komisjon tunnistab olulist veamäära kulude puhul, sest – nagu 2015. aasta haldus- ja tulemusaruandes sedastatud – veariskiga summa jääb vahemikku 3,3–4,5 miljardit eurot, mis moodustab maksetest 2,3–3,1 %; märgib, et prognoosi kohaselt leiab komisjon järgnevatel aastatel vigu ja teeb parandusi summas, mis jääb vahemikku 2,1–2,7 miljardit eurot;

59.  jagab kontrollikoja arvamust, et metoodika, mida komisjon veariskiga summa hindamiseks kasutab, on aastate jooksul paranenud, kuid peadirektoraatide metoodika eeskirjadevastaselt tehtud kulude taseme hindamisel ei ole järjepidev (vt eelkõige kontrollikoja 2015. aasta aruande punkti 1.38); soovitab seda tava võimalikult ruttu reguleerida ja normeerida;

60.  märgib, et vaatamata edusammudele ei ole komisjon kõrvaldanud ohtu, et parandusmeetmete mõju esitatakse tegelikust suuremana;

61.  juhib eriti tähelepanu sellele, et veariskiga summa hindamisel võtsid komisjoni peadirektoraadid 2015. aastal enam kui kolme kvartali vältel aluseks andmed, mille olid esitanud liikmesriikide ametiasutused, kuigi asjaomaste komisjoni peadirektoraatide (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat) iga-aastastest tegevusaruannetest ilmneb, et liikmesriikide andmearuandlus on küll paranenud, kuid liikmesriikide kontrolliaruanded ei ole endiselt täielikult usaldusväärsed; peab vastuvõetamatuks, et liikmesriigid ei tee Euroopa Komisjoniga kontrolliaruannete ja nende usaldusväärsuse osas lojaalset koostööd;

62.  toonitab, et lõppkasutajatele kontrollidega põhjustatud koormus väheneks, kui kasutusele võetaks ühtse auditi süsteem, mis tähendab, et Euroopa tasandi auditit ei viidaks läbi eraldi, vaid liikmesriikide audititele tuginedes; nendib, et selline ühtne aruandlusahel on teostatav ainult siis, kui riikide auditid on piisavad ning komisjon ja liikmesriigid lepivad kokku põhimõtetes ja tõlgendustes; palub komisjonil tegutseda selles küsimuses ennetavalt ning avaldada suunised;

63.  on veendunud, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eeltingimuseks peaks olema finantsjuhtimise vajalikul määral täiustamine liikmesriikide tasandil; juhib sellega seoses tähelepanu riiklike kinnituste vahendile, mis võib aidata saavutada riikide tasandil paremat aruandlust ja suuremat isevastutust;

64.  juhib tähelepanu sellele, et ei ole reaalne võtta tulevaste korrektsioonide hinnangulise mõju aluseks korrektsioone, mis on tehtud viimasel kuuel aastal, pidades silmas mitmeaastase programmitöö iseloomu ning eelarvemenetluse suhtes kohaldatavate piirkondade, riikide ja liidu tasandi õigusnormide keerukust ja koosmõju ning samuti asjaolu, et vigu saab parandada rohkem kui 10 aastat pärast nende ilmnemist;

65.  rõhutab sellega seoses, et kui komisjon oleks oma korrektsioonivõime tulemuslikkuses veendunud, ei peaks peadirektorid oma iga-aastastes tegevusaruannetes finantsreservatsioone esitama;

66.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni esitatud andmetel(80) ulatus tehtud finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste kogusumma 3,9 miljardi euroni; märgib, et kontrollikoda jagas need kolme kategooriasse: 1,2 miljardi euro ulatuses tehtud korrektsioonid ja sissenõudmised, mis tehti nn otse kulude kandmise kohas enne, kui komisjon kulutuse heaks kiitis (põllumajanduse, ühtekuuluvuse ja otsese/kaudse eelarve täitmise valdkonnas); 1,1 miljardi euro ulatuses tehtud tühistamised, mida liikmesriigid kohaldasid pärast kulutuse heakskiitmist, asendades rahastamiskõlbmatud summad uute ühtekuuluvusprojektidega; 1,6 miljardi euro ulatuses netokorrektsioone (põllumajanduse ja otsese/kaudse eelarve täitmise valdkonnas);

67.  rõhutab, et kui eksisteerib suur õigusnormide rikkumise risk, on hea tava seda riski analüüsida ning määrata kindlaks selle ulatus ja tõenäoline mõju; peab kahetsusväärseks, et komisjoni aruannetes pööratakse selle asemel, et kindlaks tehtud vigu kvantifitseerida ja analüüsida ning selliste vigade ärahoidmiseks asjakohaseid parandusmeetmeid võtta, suurt tähelepanu korrektsioonivõimele; juhib eelkõige tähelepanu sellele, et komisjoni teatises „ELi eelarve kaitsmine“ puudub prognoos esialgsetes või heakskiidetud kulude hüvitamise taotlustes sisalduvate õigusnormide rikkumise ulatuse kohta;

68.  jagab kontrollikoja poolt tema eriaruandes nr 27/2016 avaldatud arvamust, et Kinnocki ja Prodi reformiga kehtestatud eristus volinike poliitilise vastutuse ja peadirektorite tegevusvastutuse vahel tähendab seda, et alati ei ole olnud selge, kas poliitiline vastutus hõlmab vastutuse võtmist peadirektorite eelarve täitmise eest või kas see on sellest lahus (vt kontrollikoja eriaruande nr 27/2016 kommenteeritud kokkuvõtte punkti 5);

69.  juhib tähelepanu sellele, et volinike kolleegium ei võta raamatupidamise aastaaruande eest vastutust, kui lisab sellele presidendi või eelarvevoliniku eessõna või aruande, ning et komisjon ei tee juhtimise ega sisekontrolli kohta iga-aastast avaldust, mis oleks kooskõlas hea tava ja liikmesriikide ühise tavaga;

Vajalikud meetmed

70.  kutsub komisjoni ja liikmesriike taas üles looma usaldusväärseid menetlusi, mille abil saaks kontrollida parandusmeetmete ajastust, päritolu ja summat, ning esitama nii suurel määral kui võimalik võrreldavat teavet aasta kohta, mil makse tehti, aasta kohta, mil sellega seotud viga avastati, ning aasta kohta, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid raamatupidamise aruande lisades avaldati;

71.  kutsub komisjoni taas üles esitama igal aastal ühtset nõuetekohast kinnitavat avaldust, mis põhineb peadirektorite iga-aastastel tegevusaruannetel, ja koostama veamäära kohta omaenda statistilist hinnangut; palub komisjonil anda eraldi hinnang selle kohta, kui palju liidu raha ta kavatseb 2015. aastaga seoses sissenõudmiste või finantskorrektsioonide abil tagasi nõuda;

72.  palub komisjonil hoolikalt analüüsida nn retrospektiivseid projekte, st tava lisada piirkondlikku rakenduskavasse projekte, mis ametivõimud on juba teiste vahendite abil käivitanud ja mis võivad hõlmata või asendada meetmeid või projekte, millega seonduvad tegevusprobleemid või mis rikuvad õigusnorme; leiab, et nimetatud analüüs peaks hõlmama eelhindamisi, mille käigus kontrollitakse, et asendusprojektid on kooskõlas kavandatud eesmärkidega;

73.  kutsub komisjoni üles lisama finantsaruandele iga-aastast aruannet juhtimise ja sisekontrolli kohta, hõlmates konkreetsemalt järgmist:

esialgsetes või heakskiidetud kulude hüvitamise taotlustes sisalduvate õigusnormide rikkumiste määra prognoosi esitamine teatises „ELi eelarve kaitsmine“;

74.  palub, et liikmesriigid esitaksid komisjonile usaldusväärseid andmeid, eriti seoses kontrolliaruannetega;

Poliitilised reservatsioonid

75.  kiidab heaks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi, rände ja siseasjade peadirektoraadi, rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektorite poolt iga-aastases tegevusaruandes väljendatud reservatsioonid; on arvamusel, et need reservatsioonid näitavad, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused ei saa anda vajalikku kindlust kõigi alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastavates poliitikavaldkondades;

76.  peab imestusväärseks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor on – nagu varasematelgi aastatel – esitanud horisontaalse reservatsiooni, mis hõlmab kõiki seitsmenda raamprogrammi makse- ja kulunõudeid; palub komisjonil töötada lõpuks välja sisukam riskipõhine käsitus ja kasutada vajaduse korral konkreetseid reservatsioone;

Liidu eelarvest rahastatud tegevuse tulemuslikkus

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne: tulemuslikkuse hindamine

77.  märgib, et 2015. aasta haldus- ja tulemusaruanne ühendab kaks varasemat aruannet: kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 318 koostatud hindamisaruande ning finantsmääruse artikli 66 lõike 9 kohaselt vajalikku kokkuvõtva aruande;

78.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et aruandes on esitatud rubriikide kaupa rakendusteave mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 programmide edenemise kohta, tõendid mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 programmide tulemuste kohta ja samuti seosed strateegiaga „Euroopa 2020“;

79.  peab kahetsusväärseks, et nn hindamisaruandes on ühest küljest segamini aetud meetmete kirjeldus ja tulemused ning teisest küljest püütakse hinnata poliitikasuundade mõju ja antakse lubadusi tulevikuks;

80.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid ei ole kohustatud lisama ühiseid näitajaid oma programmidesse, välja arvatud noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul, ning liikmesriikide esialgne kontroll ei hõlma tulemuspõhiseid hinnanguid;

81.  peab kahetsusväärseks, et oma sisemise juhtimise vahendite lihtsustamise asemel on komisjon lisanud igale komisjoni talitusele uue mitmeaastase strateegilise kava, mis tugineb ühistele üldeesmärkidele, mis hõlmavad Junckeri komisjoni kümmet poliitilist prioriteeti ja toetavad strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke ja aluslepingutest tulenevaid kohustusi;

82.  kordab oma üleskutset järgida 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis nõutud temaatilist suunitlust; kutsub komisjoni üles uurima, mil määral aitaks temaatiline suunitlus kaasa lihtsustamisele ning regulatiivse ja kontrollikoormuse vähendamisele;

83.  kutsub komisjoni üles võtma vastu oma iga-aastast haldus- ja tulemusaruannet õigeaegselt, et kontrollikoda saaks võtta seda arvesse oma iga-aastases aruandes; rõhutab, et selles aruandes esitatud teave peab olema võimalikult objektiivne ja sisaldama komisjoni poolt eelneval aastal poliitika elluviimisel saavutatud eesmärkide laiahaardelist hinnangut; palub komisjonil kaaluda pikka ajavahemikku hõlmava poliitilise programmitöö perioodi vajalikkust (10-aastase strateegia „Euroopa 2020“ eeskujul);

84.  juhib tähelepanu sellele, et tulemusnäitajate kehtestamise protsess peab olema läbipaistev ja demokraatlik ning sellesse tuleb kaasata kõik liidu institutsioonid, partnerid ja asjaomased sidusrühmad, et näitajad oleksid liidu eelarve täitmise mõõtmiseks piisavad ning vastaksid liidu kodanike ootustele;

Vajalikud meetmed

85.  palub, et komisjon hindaks oma järgmistes tulemusaruannetes paremini kõikide poliitikavaldkondade väljundeid ja saavutatud tulemusi; palub, et komisjon näitaks selgelt ja ülevaatlikult, mil määral aitab Euroopa poliitika kaasa liidu eesmärkide täitmisele, ning hindaks eri poliitikavaldkondade panust strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel;

Programm „Horisont 2020“

86.  tuletab meelde, et programm „Horisont 2020“ on kõrgete sihtidega ulatuslik programm, mille üldeesmärk põhineb kolmel prioriteedil: tipptasemel teadus, juhtpositsioon tööstuses ja ühiskondlike probleemide lahendamine;

87.  märgib, et Junckeri komisjon on aastateks 2014–2019 võtnud vastu kümme poliitilist prioriteeti, mis ei kattu täpselt strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidega; see viib olukorrani, kus õigusraamistik ja programmi „Horisont 2020“ eelarvetoetus vastavad strateegiale „Euroopa 2020“, samas kui komisjon on keskendunud alates 2014. aastast programmi „Horisont 2020“ rakendamisel strateegilist kavandamist ja juhtimiskorda silmas pidades pigem kümnele poliitilisele prioriteedile;

88.  väljendab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole siiani kaardistanud kahe prioriteetide komplekti vahelisi seoseid, ja palub komisjoni neid selgitada;

89.  rõhutab, et programmi „Horisont 2020“ edu seisukohast on väga oluline tegur Euroopa ja riikide teadus- ja innovatsiooniprogrammide vaheline mõjus sünergia ja täiendavus; märgib, et komisjonil on plaanis analüüsida programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist mõju ja sünergiat programmi „Horisont 2020“ vahehindamise raames;

90.  võtab teadmiseks kontrollikoja 2015. aasta aruandes esitatud kaks näidet, mille puhul riikide ja ELi teadusprogrammid on üksteist täiendanud, ning võtab samuti teadmiseks tõsiasja, et Bulgaaria ja Portugali kõrgemad auditeerimisasutused leidsid, et kuigi nende riikides on mõned valdkonnad, kus liikmesriigi ja liidu teadusprogrammid üksteist täiendavad, esineb liikmesriigi tasandil ka vajakajäämisi seoses riiklike tegevuskavade ja strateegiate näitajatega, mis puudutavad programmi „Horisont 2020“, ning teatavaid probleeme programmis „Horisont 2020“ riiklikul tasandil osalevate toimijate vahelise koordineerimise ja suhtlemisega;(81) võtab samuti teadmiseks, et Bulgaaria oli esimene liikmesriik, kes kasutas vabatahtlikult programmi „Horisont 2020“ poliitika toetusvahendit, ning ergutab komisjoni jätkama nende liikmesriikide toetamist, kellel on vaja oma teadus- ja innovatsioonisektorit ajakohastada;

91.  tuletab meelde, et programmi „Horisont 2020“ õigusraamistikuga on kasutusele võetud mitu olulist tulemusjuhtimise elementi, nagu eesmärgid ja peamised tulemusnäitajad; rõhutab, et kokkuvõttes tähendavad heakskiidetud eesmärgid ja näitajad eelmiste raamprogrammidega võrreldes suurt sammu paremuse poole;

92.  juhib tähelepanu sellele, et programmis „Horisont 2020“ kasutatud tulemusnäitajates on jätkuvalt vajakajäämisi, näiteks seoses:

93.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja leidude kohaselt ei kasuta komisjon programmi „Horisont 2020“ tööprogramme ja seonduvaid projektikonkursse nõutava tulemuslikkusele keskendumise parandamiseks; (83)

94.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja uuritud ettepanekute ja toetuslepingute puhul pöörati eesmärkides tulemuslikkusele piisavalt tähelepanu, kui komisjon seda nõudis, ja sama kehtib nende ettepanekute hindamismenetluse kohta;

95.  peab kahetsusväärseks, et tööprogrammides, mis on „Horisont 2020“ tõukejõuks, ja nendega seotud projektikonkurssides suurendab „eeldatavate tulemuste“ asemel laiema kontseptsiooni „eeldatava mõju“ kasutamine ohtu, et esitatav teave on liiga üldine ja muudab programmi „Horisont 2020“ tulemuslikkuse hindamise keeruliseks;(84)

96.  peab murettekitavaks, et komisjon ei kasuta alati järjepidevalt peamisi tulemuslikkuskontseptsioone, nagu „väljund“, „tulemused“, „saavutused“ ja „mõju“;

97.  peab kahetsusväärseks kontrollikoja leidu, et praegune struktuur ei võimalda komisjonil programmi „Horisont 2020“ teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulutuste ja tulemuslikkuse kohta eraldi järelevalvet teha ega aru anda; märgib lisaks, et kuigi programmi „Horisont 2020“ rahaline osalus strateegia „Euroopa 2020“ eelarves on tänu programmi tegevusaruannete avaldamisele eelarveprotsessis hästi dokumenteeritud, on kahetsusväärne, et komisjon ei ole veel andnud sisuliselt aru programmi „Horisont 2020“ rakendamise kohta ja selle mõju kohta strateegiale „Euroopa 2020“; palub, et komisjon annaks kohe, kui programmi tulemused on teada, sisulisel viisil aru programmi „Horisont 2020“ rakendamise kohta ja selle mõju kohta strateegiale „Euroopa 2020“;

98.  teeb ettepaneku riiklike kontaktpunktide osatähtsust suurendada, et pakkuda kohapeal kvaliteetset tehnilist abi; on seisukohal, et tulemuste iga-aastane hindamine, koolitused ja hästi toimivate riiklike kontaktpunktide stimuleerimine suurendab programmi „Horisont 2020“ edukust;

Vajalikud meetmed

99.  palub, et komisjon esitaks tulevastes tulemusaruannetes selged ja ammendavad andmed selle kohta, kuidas programm „Horisont 2020“ aitab saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke;

Rubriigiga „Loodusvarad“ seotud kulude eest vastutava nelja peadirektoraadi halduskavad ja iga-aastased tegevusaruanded

100.  peab kahetsusväärseks kontrollikoja tähelepanekut, et paljud põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi, kliimameetmete peadirektoraadi, keskkonna peadirektoraadi ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi halduskavades ja iga-aastastes tegevusaruannetes kasutatud eesmärgid võeti otse poliitika- või seadusandlusega seotud dokumentidest ning need ei olnud halduse ja järelevalve jaoks piisavalt üksikasjalikud;

Vajalikud meetmed

101.  nõuab, et komisjon:

Tulud

102.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoja auditi materjalist nähtub, et tulud ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud ja et konkreetsemalt on uuritud süsteemid kogurahvatulu- ja käibemaksupõhiste omavahendite jaoks tõhusad, et uuritud süsteemid on üldiselt ka traditsiooniliste omavahendite jaoks tõhusad (ehkki peamised sisekontrollid on liikmesriikides, mida kontrollikoda külastas, vaid osaliselt tõhusad) ning et kontrollikoda ei leidnud testitud tehingutes vigu;

103.  tuletab meelde, et reservatsioon on vahend, mille abil jäetakse liikmesriigi esitatud kogurahvatulu andmetes ilmnev kaheldav element võimaliku parandamise eesmärgil avatuks, ja väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda ei tuvastanud 2015. aastal läbi vaadatud tühistatud reservatsioonide puhul tõsiseid probleeme;

104.  väljendab muret tõsiasja pärast, et kuigi Kreeka kogurahvatulu andmete usaldusväärsuse parandamiseks on tehtud edusamme, ei ole reservatsioone tühistatud; märgib, et see on 2015. aasta lõpul ainus avatud üldreservatsioon, mis hõlmab 2008. ja 2009. aastat;

105.  märgib seoses tollimaksudega, et kontrollikoda leidis, et metoodika (sh tollivormistusjärgsed auditid), mida kasutati selle kontrollimiseks, kas importijad järgivad tariifi- ja impordinorme, ning selleks, et uurida kontrollide kvaliteeti ja tulemusi, erineb liikmesriigiti; kontrollikoda tõstis eriti esile, et erinevalt teistest liikmesriikidest on võlgadest teavitamine Prantsusmaal piiratud kolme aastaga, mis toob endaga kaasa ettevõtjate erineva kohtlemise liidus;(85)

106.  märgib seoses traditsiooniliste omavahenditega, et 2015. aasta lõpus oli komisjoni käsutuses loetelu 325 avatud punktist, mis puudutasid kontrollide abil liikmesriikides tuvastatud liidu tollireeglite mittejärgimise juhtumeid;

107.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis tollimaksude ja suhkrumaksude deklaratsioonide puhul mittetõhusust seoses saadavate summade (tuntud kui B-kontod) haldamisega liikmesriikides ja komisjon tuvastas selliseid puudujääke 17 liikmesriigis (külastati 22 riiki);

108.  rõhutab, et kontrollikoda on tuvastanud riskid, mis seonduvad tollivõla sissenõudmisega väljaspool liitu registreeritud ettevõtetelt või liitu mittekuuluvate riikide kodanikelt, ja leidis erinevates liikmesriikides mitu juhtumit, mille puhul ei suudetud nõuda sisse võlgu näiteks Valgevene, Briti Neitsisaarte, Venemaa, Šveitsi, Türgi ja Ukraina kodanikelt või ettevõtetelt;

109.  rõhutab, et kogurahvatulu saldodes tehtud oluliste muudatuste mõju oleks väiksem, kui liidul oleks olnud muudatuse tegemiseks ühine poliitika, mille abil ühtlustada suuremate läbivaatamiste ajakava;

110.  peab kahetsusväärseks, et struktuursed ja juriidilised tegurid, mis viisid 2014. aasta oktoobri lõpuks poliitilise vahejuhtumini (mõne liikmesriigi osamaksude küsimuses), on endiselt alles;

Vajalikud meetmed

111.  kutsub komisjoni üles tegema järgmist:

Komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed(86)

112.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon nõustus algatama uusi meetmeid 88 taotluse kohta, mis parlament esitas koos komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusega oma resolutsioonis;

113.  märgib, et komisjoni sõnul oli parlamendilt saadud 227 taotluse puhul nõutav meede juba võetud või pooleli ning et kehtiva õigus- ja eelarveraamistikuga või institutsioonilise rolli või õigustega seotud põhjustel ei saanud komisjon nõustuda 35 parlamendilt saadud taotlusega;

114.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni vastused jäävad mõnikord ähmaseks ja mitmeti mõistetavaks;

115.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon täitis viis kuuest põhilisest kohustusest;

116.  nõuab siiski, et komisjon teeks oma peadirektoraatidele ülesandeks avaldada kõik riigipõhised soovitused, mis nad on Euroopa poolaasta raames väljastanud, oma vastavates iga-aastastes tegevusaruannetes (kuues kohustus);

117.  palub komisjonil kaaluda uuesti oma seisukohti, eelkõige seoses liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsusega, liidu rahaliste vahendite lõplike toetusesaajate läbipaistvusega, eetikakomitee tegevuse läbipaistvusega, korruptsioonivastase võitlusega ja Euroopa koolide haldusstruktuuride reformiga;

118.  peab äärmiselt taunitavaks, et komisjon ei tunne vajadust jätkata liidu korruptsioonivastase võitluse aruande avaldamisega; on seisukohal, et selline viimasel minutil tühistamine jätab vale mulje nii liikmesriikidele kui ka kodanikele, olgu komisjoni tegelikud kavatsused korruptsioonivastase võitluse vallas siis millised tahes; kordab oma seisukohta, et korruptsioon on liidu ja liikmesriikide jaoks endiselt probleem, ning kui korruptsiooni vastu tõhusate meetmetega ei võidelda, kahjustab see majandustulemusi, õigusriiki ning liidu demokraatlike institutsioonide usaldusväärsust; palub, et komisjon koostaks ja avaldaks 2016. aasta korruptsioonivastase võitluse aruande, võtaks kiireid ja jõulisi meetmeid korruptsiooni väljajuurimiseks liikmesriikides ja liidu institutsioonides ning telliks liidu institutsioonide korruptsioonivastaste standardite sõltumatu hindamise;

119.  kordab jõuliselt komisjonile esitatud üleskutset töötada välja rangete näitajate ja kergesti kohaldatavate ühtsete kriteeriumide süsteem, mis põhineks Stockholmi programmis sätestatud nõuetel, et mõõta korruptsiooni taset liikmesriikides ja hinnata liikmesriikide korruptsioonivastast poliitikat; kutsub komisjoni üles töötama liikmesriikide klassifitseerimiseks välja korruptsiooniindeksi; on seisukohal, et korruptsiooniindeks võib olla usaldusväärseks aluseks, mille põhjalt luua liidu ressursside kasutamise kontrollimiseks riigipõhine kontrollimehhanism;

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Strateegia „Euroopa 2020“

120.  märgib, et hoolimata korduvast veamäärast ning rakendamise ja lõpetamise viibimisest, hinnati seitsmes raamprogramm selle järelhindamisel, mille korraldas kõrgetasemeline eksperdirühm(87), edukaks; kõrgetasemeline eksperdirühm rõhutas eelkõige, et seitsmenda raamprogrammiga

121.  peab kahetsusväärseks, et seitsmenda raamprogrammi hindamise raames 2015. aasta veebruarist maini sidusrühmadega toimunud avalikus konsultatsioonis osutati järgmistele puudustele:

122.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et eesmärk investeerida 2020. aastaks 3 % liikmesriikide sisemajanduse koguproduktist teadusuuringutesse jääb suure tõenäosusega täitmata; on seega seisukohal, et liidu eelarve pidev kärpimine teadusprogrammide koha pealt tuleks lõpetada; kutsub kõiki liikmesriike üles tõusma olukorra kõrgusele; palub samuti komisjonil teha vajalikud järeldused mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks;

123.  väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud juhtalgatuse „Innovaatiline liit“ kohustuste elluviimisel: 2014. aasta keskpaigaks olid kõik kohustused kas täidetud või graafikus;

124.  väljendab ühtlasi heameelt selle üle, et programmist „Horisont 2020“ väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele eraldatud rahaliste vahendite osakaal kasvas 19,4 %-lt 2014. aastal 23,4 %-ni 2015. aastal, ning soovitab seda suundumust aktiivselt toetada;

125.  peab vastuvõetamatuks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ei täitnud parlamendi nõudmist, et komisjoni peadirektoraadid avaldaksid üldiselt kõik oma riigipõhised soovitused iga-aastastes tegevusaruannetes; märgib murega, et programmi „Horisont 2020“ kahekümnes kõige olulisemas projektis on esindatud üksnes piiratud arv territooriume;

Üldised küsimused

126.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja 2015. aasta aruande viiendas peatükis käsitletakse makseid järgmistes valdkondades: teadusuuringud (10,4 miljardit eurot), haridus, koolitus, noored ja sport (1,8 miljardit eurot), kosmos (1,4 miljardit eurot), transport (1,3 miljardit eurot), muud meetmed ja programmid (1,1 miljardit eurot), energeetika (0,5 miljardit eurot) ja ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (COSME) (0,3 miljardit eurot); teadusuuringud moodustavad seega 62 % kulutustest;

127.  märgib, et vastutus teadusuuringute raamprogrammide rakendamise eest jaguneb komisjoni eri peadirektoraatide, rakendusametite, ühisettevõtete ja artikli 185 asutuste (partnerlused liikmesriikidega) vahel, mis nõuab tihedat kooskõlastamist;

128.  täpsustab, et kontrollikoja auditis käsitleti peaaegu eranditult ainult teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames tehtud makseid;

129.  peab murettekitavaks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi iga-aastasest tegevusaruandest nähtus, et 2015. aasta lõpuks oli ikka veel lõpule viimata 1 915 teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi projekti, mille koguväärtus oli 1,63 miljardit eurot; see võib põhjustada programmi „Horisont 2020“ rakendamisel viivitusi;

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

130.  rõhutab, et kontrollikoja hinnangul on järelevalve- ja kontrollisüsteemid teadustegevuses ja muudes sisepoliitika valdkondades osaliselt tõhusad;

131.  väljendab muret selle üle, et 2015. aastal auditeeris kontrollikoda 150 tehingut, millest 72 (48 %) olid vigadest mõjutatud; kontrollikoda kvantifitseeris 38 viga, mille põhjal on hinnanguline veamäär 4,4 %; peale selle oli 16 kvantifitseeritud vea puhul komisjonil, liikmesriikide ametiasutustel või sõltumatutel audiitoritel küllalt teavet nende vigade vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks enne kulude heakskiitmist; kui kogu teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks asjaomase peatüki hinnanguline veamäär olnud 0,6 % võrra madalam;

132.  peab taunimisväärseks, et kümne puhul neist 38 tehingust, mille puhul esines kvantifitseeritud vigu, olid kontrollikoja hinnangul vigased enam kui 20 % uuritud elementidest; need 10 tehingut (9 teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist ning üks perioodi 2007–2013 konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist) moodustavad 77 % alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ 2015. aasta hinnangulisest veamäärast;

133.  peab kahetsusväärseks, et suurem osa kontrollikoja leitud kvantifitseeritud vigadest (33 viga 38st) oli seotud toetusesaajate deklareeritud rahastamiskõlbmatute personali- ja kaudsete kulude hüvitamisega ning peaaegu kõik kontrollikoja poolt kuluaruannetes leitud vead olid tingitud sellest, et toetusesaajad tõlgendasid valesti keerulisi rahastamiskõlblikkuse reegleid või arvestasid oma rahastamiskõlblikke kulusid valesti, mis tähendab, et ilmselgelt on neid reegleid vaja lihtsustada;

134.  väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoja sõnul paranes hankereeglite järgimine märkimisväärselt;

135.  ei mõista, miks teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor esitas jälle – nagu eelnevatel aastatel – horisontaalse reservatsiooni, mis puudutab kõiki seitsmenda raamprogrammi raames tehtud väljamaksetaotlusi (mahus 1,47 miljardit eurot); on arvamusel, et horisontaalseid reservatsioone ei saa üldiselt pidada usaldusväärse finantsjuhtimise vahendiks; tunnistab siiski, et teatavaid osi seitsmenda raamprogrammi kulutustest ei kaetud reservist, kui oli tõendeid selle kohta, et riskid (ja seega ka allesjäänud veamäär) on märkimisväärselt madalamad kui kogukulude puhul; märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooni vallas puudutab see teatavate ühisettevõtete kulusid; märgib, et väljaspool teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraati puudutab see ka Teadusuuringute Rakendusameti kulusid programmi Marie Curie raames ning kõiki Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti (ERCEA) kulusid;

136.  väljendab imestust selle üle, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ei osalenud 2015. aastal teadusuuringute ja innovatsiooni ühises tugikeskuses;

137.  väljendab muret selle üle, et voliniku sõnul ei viida seitsmendat raamprogrammi täiel määral ellu ega hinnata enne 2020. aastat, mis võib põhjustada viivitusi seoses tulevaste jätkuprogrammidega; nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks hindamisraporti võimalikult ruttu ning hiljemalt enne programmile „Horisont 2020“ järgneva teadusuuringute programmi esitamist;

Programm „Horisont 2020“

138.  märgib, et programmi „Horisont 2020“ alusel tehti kuni 2015. aasta lõpuni ainult ettemakseid; hoiatab komisjoni, et programmi „Horisont 2020“ projekti hiline alustamine võib põhjustada programmi rakendamise viibimist; hoiatab maksmata arvete kuhjumise eest programmi lõpus;

139.  väljendab muret kontrollikoja leidude üle, mis näitavad, et poliitilisi eesmärke seadvad mitmeaastased programmid, nagu strateegia „Euroopa 2020“ või programm „Horisont 2020“, arenevad paralleelselt ja neil ei ole tegelikku sidet;(88)

140.  väljendab lisaks kahetsust selle üle, et programmi „Horisont 2020“ esimene järelevalvearuanne andis väga vähe teavet programmi ja struktuurifondide koostoime kohta;(89) palub komisjonil anda selle koostoime kohta aru, kui programmi tulemused on teada;

141.  peab äärmiselt murettekitavaks kontrollikoja arvamust(90), et programm „Horisont 2020“ ei ole piisavalt tulemuslikkusele orienteeritud;

Vajalikud meetmed

142.  kordab veelkord oma nõudmist, mis on juba esitatud komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis(91), et komisjon peaks tegema oma peadirektoraatidele ülesandeks avaldada oma vastavates aasta tegevusaruannetes kõik riigipõhised soovitused, mis nad on Euroopa poolaasta raames väljastanud;

143.  kutsub liikmesriike üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et saavutada eesmärk investeerida 3 % SKPst teadusuuringutesse; sellega toetataks tipptaseme arengut ja innovatsiooni; palub seega komisjonil uurida võimalust esitada teaduspakti ettepanek, mis hõlmaks kohalikku, piirkondlikku ja riikide tasandit ning kasutaks ära juba linnapeade paktiga tekitatud dünaamikat; palub, et liikmesriigid ja parlament teeksid jõupingutusi ka liidu eelarve kaudu;

144.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi peamist tulemusnäitajat „ELi innovatsiooni väljund“, sest komisjoni enda sõnul ei ole kombineeritud näitaja olemus [...] eesmärkide kehtestamiseks sobiv;(92)

145.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks järelmeetmed eelkõige 16 kvantifitseeritud vigu puudutava juhtumi kohta, mille puhul komisjonil, liikmesriikide ametiasutustel või sõltumatutel audiitoritel oli enne kulude heakskiitmist küllalt teavet vigade vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks; nõuab samuti tungivalt, et komisjon teavitaks parlamendi pädevat komisjoni üksikasjalikult võetud parandusmeetmetest enne 2017. aasta oktoobri lõppu;

146.  kutsub komisjoni üles teavitama parlamendi pädevat komisjoni üksikasjalikult 10 tehingust, mis moodustasid 77 % vigadest, ja võetud parandusmeetmetest;

147.  kutsub komisjoni üles ajakohastama oma juhtimis- ja kontrollisüsteeme, nii et horisontaalsed reservatsioonid muutuksid üleliigseks; palub komisjonil teavitada parlamendi pädevat komisjoni võetud meetmetest enne 2017. aasta novembrit;

148.  kutsub komisjoni üles selgitama koos kontrollikojaga lähemalt seoseid strateegia „Euroopa 2020“ (2010–2020), mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ja komisjoni prioriteetide (2015–2019) vahel, näiteks strateegilise kavandamise ja aruandlusprotsessi (2016–2020) kaudu; leiab, et see parandaks järelevalve- ja aruandluskorda ning võimaldaks komisjonil mõjusalt aru anda ELi eelarve panuse kohta strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamises;

Muu

149.  võtab teadmiseks asjaolu, et eelarverea 04 03 01 05 („Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed“) vahenditest eraldati tegevustoetusi üksnes kahele ametiühingute instituudile – Euroopa Ametiühingute Instituudile ning Euroopa Tööküsimuste Keskusele; tuletab komisjonile meelde, et tegevustoetusi ja raampartnerlusi käsitletakse üldiselt toetustena ning seetõttu tuleb nende puhul kohaldada avatud hankemenetlust ja kehtib avaldamise nõue; peab äärmiselt murettekitavaks toetuste sellise eraldamise põhjendamist väidetega, et tegemist on de facto monopoliga või et ajaomasel organisatsioonil on suur tehniline pädevus, et ta on äärmiselt spetsialiseerunud või suurte haldusvolitustega (kohaldamise eeskirjade artikli 190 lõike 1 punktid c ja f); leiab, et tegevustoetuste pidev eksklusiivne eraldamine organisatsioonidele sellistele põhjendustele tuginedes võib tegelikult viia de facto monopolide tekke, suure pädevuse kujunemise, spetsialiseerumise ja volitusteni, mis õigustab veelgi tegevustoetuste eksklusiivset eraldamist kohaldamise eeskirjade artikli 190 põhjal;

150.  tuletab komisjonile sellega seoses meelde, et finantsmääruse artiklis 125 ja järgnevates artiklites sätestatud läbipaistvust ja avaldamiskohustust käsitlevatest normidest erandite tegemist tuleb tõlgendada ja kohaldada täht-tähelt; palub Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil püüda läbipaistvust ja avaldamiskohustust käsitlevatest normidest erandite tegemisel määratleda selgelt nii erandi kohaldamise ajavahemik kui ka kohaldamisala, et selgelt püüda erandite kasutamist edaspidi piirata;

Vajalikud meetmed

151.  palub, et komisjon tõlgendaks ja kohaldaks finantsmääruse artiklis 125 sätestatud läbipaistvust ja avaldamiskohustust käsitlevatest normidest erandite tegemist täht-tähelt; nõuab, et komisjon määratleks läbipaistvust ja avaldamiskohustust käsitlevatest eeskirjadest erandite tegemisel selgelt nii erandi kohaldamise ajavahemiku kui ka kohaldamisala, et selgelt püüda erandite kasutamist edaspidi piirata;

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Strateegia „Euroopa 2020“

152.  märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi aastaid 2007–2013 puudutava järelhindamise(93) kohaselt loob 1 euro ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid 2023. aastaks 2,74 eurot täiendavat sisemajanduse koguprodukti; peab kiiduväärseks asjaolu, et struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest investeeriti peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsiooni (32,3 miljardit eurot), üldise ettevõtluse toetamisse (21,4 miljardit eurot), teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse taristusse (17,5 miljardit eurot), transporti (82,2 miljardit eurot), energeetikasse (11,8 miljardit eurot), keskkonda (41,9 miljardit eurot), kultuuri- ja turismivaldkonda (12,2 miljardit eurot) ning linnalisse ja sotsiaalsesse taristusse (28,8 miljardit eurot);

153.  väljendab heameelt selle üle, et ERF ja Ühtekuuluvusfond suutsid teatud ulatuses tasakaalustada aastate 2007–2008 rahanduskriisi mõju, mis tähendab, et ilma struktuurifondide sekkumiseta oleks Euroopa piirkondade vaheline sotsiaalne ja majanduslik lõhe veelgi kasvanud;

154.  peab kiiduväärseks strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega seotud ühtekuuluvuspoliitika saavutusi, mis kajastuvad programmitöö perioodi 2007–2013 järelhinnangutes:

155.  märgib siiski, et väga vähesed programmid keskendusid tulemustele või mõõdetud mõjule, mistõttu on investeeringute jätkusuutlikkusest teada vähe või üldse mitte midagi;

156.  juhib aga tähelepanu asjaolule, et väga vähesed programmid keskendusid 2015. aastal tulemustele või mõõdetud mõjule; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kehtestaks ja lepiks institutsioonidevahelisel tasandil kokku vajalikud näitajad eelarve tulemuspõhiseks täitmiseks; märgib siiski, et praeguses etapis on investeeringute jätkusuutlikkusest ja Euroopa lisaväärtusest teada vähe või üldse mitte midagi;

157.  peab kahetsusväärseks, et parlamenti ei teavitata meetmetest, mida komisjon palus liikmesriikidel Euroopa poolaasta raames võtta; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile teada meetmetest, mida liikmesriigid on Euroopa poolaasta raames võtnud;

158.  väljendab sügavat muret selle üle, et kontrollikoda andis programmitöö perioodiga 2014–2020 alustamise viibimisest märku juba oma 2014. aasta aruandes; peab samuti murettekitavaks, et 2015. aasta lõpu seisuga oli kindlaks määratud endiselt vähem kui 20 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eest vastutavatest riiklikest ametiasutustest;

Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond: üldised küsimused

159.  peab kiiduväärseks, et kontrollikoja aastaaruande peatükid vastavad mitmeaastase finantsraamistiku rubriikidele; on siiski arvamusel, et selle rubriigi vahendid on nii arvestatavad (ERF 28,3 miljardit eurot, Ühtekuuluvusfond 12,1 miljardit eurot, ESF 10,3 miljardit eurot), et kontrollikoja auditistrateegias tuleks hoida ühelt poolt ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ja teiselt poolt ESFi vahendid lahus ja tuvastatavana;

160.  väljendab muret selle üle, et liikmesriigid keskendusid eriti programmitöö perioodi lõpus poliitikaeesmärkide saavutamise asemel riiklike eraldiste alusel kättesaadavate vahendite ärakasutamisele; palub, et komisjon abistaks kõige kehvemate tulemustega liikmesriike ning annaks neile tehnilist abi, eriti finantsperioodi lõpus;

161.  ootab, et need 16 liikmesriiki, kes ei ole veel võtnud üle riigihangete direktiivi(94), 19 liikmesriiki, kes ei ole võtnud üle direktiivi kontsessioonilepingute sõlmimise kohta(95), ning 17 liikmesriiki, kes ei ole võtnud üle direktiivi, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlusi(96), teeksid seda võimalikult kiiresti, sest nende direktiivide eesmärk on edasine lihtsustamine; kutsub komisjoni üles kontrollima edusamme nendes valdkondades;

162.  rõhutab noorte tööhõive algatuse tähtsust: 2015. aasta novembri lõpuks oli ligi 320 000 noort kaasatud noorte tööhõive algatuse poolt toetatavatesse meetmetesse ja 18 liikmesriiki 22st oli käivitanud selle alusel meetmeid; 28 % kättesaadavatest noorte tööhõive algatuse vahenditest oli kulukohustustega seotud, 20 % kohta oli toetusesaajatega leping sõlmitud ja 5 % oli toetusesaajatele välja makstud; märgib, et kolm liikmesriiki ei olnud 2015. aasta novembri lõpuks veel vahendeid kulukohustustega sidunud (Hispaania, Iirimaa ja Ühendkuningriik);

163.  võtab teadmiseks esialgsed tulemused ESFi ja noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta aastatel 2014–2015 ning asjaolu, et ESFi ja noorte tööhõive algatuse meetmetes osales 2,7 miljonit inimest, sh 1,6 miljonit töötut ja 700 000 mitteaktiivset isikut;

164.  väljendab samal ajal kahetsust selle üle, et esimene uuring(97) näib ühtlasi osutavat pakutud teenuste vähesele tõhususele ja puudustele andmekogumisel mõnes liikmesriigis;

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

165.  märgib, et 2015. aastal olid üle 80 % maksetest programmitöö perioodi 2007–2013 rakenduskavadele tehtud vahemaksed (nende rahastamiskõlblikkuse periood lõppes 31. detsembril 2015); programmitöö perioodi 2014–2020 ettemaksete maht oli ligikaudu 7,8 miljardit eurot;

166.  peab murettekitavaks asjaolu, et Itaalias on noortegarantiiga seoses esinenud vastuvõetamatuid viivitusi praktikantidele maksete tegemisel; palub komisjonil olukorda jälgida ja koostada konkreetne tegevuskava liikmesriikide jaoks, kus sellist probleemi esineb;

167.  võtab teatavaks, et kontrollikoda uuris 223 tehingut (120 tehingut puudutas ERFi, 52 puudutas Ühtekuuluvusfondi ja 44 ESFi);

168.  peab murettekitavaks, et kontrollikoda hindas veamääraks 5,2 % (2014. aastal oli see 5,7 %); peab väga murettekitavaks, et – nagu eelmistelgi aastatel –kontrollikoja hinnangul oli toetusesaajate poolt tehtud 18 kvantifitseeritava vea puhul liikmesriikide ametiasutustel enne kulude komisjonile deklareerimist piisavalt teavet nende vigade ärahoidmiseks või avastamiseks ja parandamiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks kogu olemasolevat teavet; nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks, kas liikmesriigid kasutavad vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks kogu olemasolevat teavet; märgib, et kui kogu teavet oleks ära kasutatud, oleks selle peatüki hinnanguline veamäär olnud 2,4 protsendi võrra madalam;(98)

169.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja hinnangul on ERFi/Ühtekuuluvusfondi kulutuste korrektsuse seisukohast peamine risk ühest küljest see, et toetusesaajad deklareerivad kulusid, mis ei ole rahastamiskõlblikud riiklike toetuskõlblikkuskriteeriumide ja/või liidu struktuurifondide määrustes sisalduvate kriteeriumide kohaselt (mida on arvult vähem), ning teisest küljest liidu ja/või liikmesriikide riigihankenormide mittejärgimine lepingute sõlmimise ajal; komisjoni hinnangul on vigade esinemise risk selles poliitikavaldkonnas 3–5,6 %;

170.  võtab teadmiseks, et ESFi kulutustega seoses on korrektsuse seisukohast peamine risk tingitud inimkapitali tehtavate investeeringute mittemateriaalsest olemusest ja projekte teostavate tihti väikeste partnerite suurest arvust; komisjoni hinnangul on vigade esinemise risk selles poliitikavaldkonnas 3–3,6 %;

171.  märgib kahetsusega, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rubriigi kulutustega seotud vigade üheks peamiseks allikaks on jätkuvalt riigihankenormide rikkumine; juhib tähelepanu asjaolule, et riigihankenormide olulised rikkumised hõlmavad täiendavate lepingute sõlmimist või täiendavate tööde või teenuste tellimist ilma põhjendamatult hankemenetlust kasutamata, pakkujate ebaseaduslikku hankemenetlusest kõrvalejätmist, huvide konflikte ja diskrimineerivaid valikukriteeriume; peab töövõtjaid ja alltöövõtjaid käsitleva teabe puhul oluliseks täieliku läbipaistvuse poliitikat, et tegeleda vigade ja õigusnormide kuritarvitamise probleemiga;

172.  rõhutab, et lihtsustamine, sealhulgas lihtsustatud kuluvõimalus, vähendab vigade ohtu; juhib siiski tähelepanu tõsiasjale, et korraldusasutused on ettevaatlikud täiendava töökoormuse ja õiguskindlusetuse tõttu ja seoses ohuga, et mis tahes eeskirjade rikkumist võidakse käsitada süsteemse veana;

173.  peab kiiduväärseks, et liikmesriikide iga-aastased kontrolliaruanded on muutunud aastate jooksul usaldusväärsemaks: ainult 14 ERF / Ühtekuuluvusfondi asjas kohandas komisjon liikmesriikide poolt teatatud veamäära ülespoole rohkem kui 2 % võrra;

174.  peab kahetsusväärseks, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat pidas vajalikuks esitada 67 reservatsiooni (varem 77) ebausaldusväärsete juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta 13 liikmesriigis ning ühe reservatsiooni, mis puudutas Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ühinemiseelse piiriülese programmi vahendit; reservatsiooniga hõlmatud 67 programmist 22 on seotud Hispaania, 10 Ungari ja 7 Kreekaga; samal ajal vähenes nende reservatsioonide hinnanguline finantsmõju ERFi / Ühtekuuluvusfondi puhul 234 miljonilt eurolt 2014. aastal 231 miljonile 2015. aastal;

175.  väljendab ühtlasi kahetsust selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat esitas 23 reservatsiooni (varem 36) ebausaldusväärsete juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta 11 liikmesriigis; võtab teadmiseks, et nende reservatsioonide hinnanguline finantsmõju vähenes ESFi puhul 169,4 miljonilt eurolt 2014. aastal 50,3 miljonile 2015. aastal;

176.  toetab komisjoni seisukohta, et ühtekuuluvuspoliitika programmide mõjuhinnangute parandamine tuleb seada prioriteediks;(99) soovib komisjoni käest teada, kuidas lisatakse leiud järgmise programmitöö perioodi jaoks õigusaktidesse;

Finantskorraldusvahendid

177.  märgib, et liikmesriikide korraldusasutused on teada andnud, et 2015. aasta lõpu seisuga oli kasutusel kokku 1 025 finantskorraldusvahendit (sh 77 valdusfondi ja 975 erifondi): 89 % finantskorraldusvahenditest on seotud ettevõtete, 7 % linnaarendusprojektide ja 4 % energiatõhususe/taastuvenergia vahenditega;

178.  on teadlik asjaolust, et need finantskorraldusvahendid loodi 25 liikmesriigis (kõigis liikmesriikides välja arvatud Iirimaal, Luksemburgis ja Horvaatias) ning nendeks saadi rahalist toetust 188 rakenduskavast, sh ühest piiriülese koostöö rakenduskavast;

179.  võtab teadmiseks, et rakenduskavadest finantskorraldusvahenditeks makstud kogusumma oli 16,9 miljardit eurot, sh 11,7 miljardit eurot struktuurifondide (ERFi ja ESFi) vahendeid; tõdeb ühtlasi, et maksed lõplikele toetusesaajatele ulatusid 2015. aasta lõpuks 12,7 miljardi euroni, millest 8,6 miljardit moodustasid struktuurifondide vahendid, nii et rakenduskavadest finantskorraldusvahenditeks makstud summade kasutamismäär oli peaaegu 75 %;

180.  juhib tähelepanu, et Poola, Ungari ja Prantsusmaa toetusesaajad on peamised finantskorraldusvahenditest maksete saajad;

181.  jagab kontrollikoja seisukohta, et komisjon peaks tagama, et kõik programmitöö perioodil 2007–2013 tehtud ERFi ja ESFi rahastamisvahenditega seotud kulutused kantakse piisavalt varakult sulgemisdeklaratsioonidesse, et võimaldada auditeerimisasutustel oma kontrolle teha; leiab, et lisaks sellele peaks komisjon julgustama kõiki rahastamisvahendeid rakendanud liikmesriike tegema nende vahendite kasutamise kohta järelduste tegemiseks eriauditeid;

182.  on sügavalt murest, et enam kui 1 000 finantskorraldusvahendi poolt põhjustatud finantsalane keerukus on suuresti põhjuseks, miks on tekkinud nn eelarvete galaktika, mis teeb demokraatliku vastutuse võimatuks;

Euroopa Investeerimispank

183.  on sügavalt mures Euroopa Investeerimispanga / Euroopa Investeerimisfondi hallatud fondide (kus rahastamisvahendeid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames) üldiselt kõrgemate kulude ja tasude pärast, nagu selgus kontrollikoja leidudest eriaruandes nr 19/2016 „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“, ning julgustab kontrollikoda koostama sarnast auditit käimasoleva perioodi kohta;

184.  kutsub komisjoni üles esitama alates 2018. aastast iga aasta juuniks aruande rakendamise kohta alates käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku algusest ja hetkeolukorra kohta, sh kõigi Euroopa Investeerimispanga grupi (mis tegeleb liidu eelarvevahenditega) hallatud ja rakendatud rahastamisvahendite saavutatud tulemuste kohta, et kasutada seda eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

Erijuhud

185.  märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) algatas väidetavate rikkumiste alusel haldusjuurdlused, nt heitgaasiskandaali alusel Volkswageni kontserniga seoses Saksamaal, Front Nationali ja selle esimehega seoses Prantsusmaal ja seoses projektiga Tšehhi Vabariigis, mida tuntakse nime all „Stork Nest“ (Kurepesa); kutsub komisjoni üles teavitama pädevat parlamendikomisjoni kohe, kui juurdlus on lõpetatud;

186.  on sügavalt mures, et kontrollikoda ja regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat avastasid Ungaris tõsiseid rikkumisi, mis on seotud 4. metrooliini ehitamisega Budapestis; märgib, et OLAFi haldusjuurdluse alusel, mis algas 2012. aastal ja mis lõpetati juhtumi keerulise laadi tõttu alles hiljuti, võib komisjonil olla vaja tagasi nõuda 228 miljonit eurot ja Euroopa Investeerimispangal 55 miljonit eurot; väärjuhtimine avastati projekti tasandil; nendib, et OLAFi juhtumiaruandes soovitatakse võtta ka õiguslikke järelmeetmed Ungaris ja Ühendkuningriigis; kutsub komisjoni üles teavitama pädevat parlamendikomisjoni korrapäraselt tehtud edusammudest ja võetud meetmetest;

187.  mõistab hukka määruse vastuvõtmise Rumeenia valitsuses, mis võis takistada mõjusat võitlust korruptsiooni vastu ja anda võimaluse anda armu poliitikutele, kes võisid olla seotud ebaseaduslike tegudega; leiab, et sellistel uutel seadusandlikel meetmetel võib olla väga negatiivne mõju komisjoni püüdlusele kaitsta liidu rahalisi huve, kuna Rumeenia on oluline struktuurifondidest toetuse saaja; kutsub komisjoni üles teavitama pädevat parlamendikomisjoni komisjoni võetud meetmetest selle olukorra lahendamiseks;

Vajalikud meetmed

188.  kordab veel kord oma nõudmist, mis esitati juba komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis(100), et komisjon peaks tegema oma peadirektoraatidele ülesandeks avaldada kõik riigipõhised soovitused, mille nad on Euroopa poolaasta raames oma vastavates aasta tegevusaruannetes väljastanud;

189.  palub kontrollikojal hoida oma auditistrateegias eraldi tuvastatavana ühelt poolt ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ning teiselt poolt ESFi, arvestades nende majanduslikku tähtsust;

190.  palub komisjonil teha järgmist:

191.  toetab täielikult volinik Oettingeri väljendatud seisukohta, et pikas perspektiivis tuleb rahastamisvahendid ja nn varieelarved tuua tagasi liidu eelarve alla, kuna see tähendaks, et komisjon peaks andma aru Euroopa Parlamendile; kutsub komisjoni üles koostama sel teemal teatise enne 2017. aasta novembrit;

Ühine põllumajanduspoliitika

192.  tuletab meelde, et 2013. aasta ÜPP reformiga kasutusele võetud otsetoetuste kavad jõustusid alles taotlusaastal 2015 ja käesolev raport on seotud eelarveaasta 2015 kulutustega, mis vastavad 2014. aastal (mis oli viimane vanade ÜPP kavade aasta) esitatud otsetoetuse taotlustele;

Vastavusega seotud küsimused

193.  juhib tähelepanu, et mitmeaastase finantsraamistiku 2. rubriigi „Loodusvarad“ puhul oli kontrollikoja hinnanguline veamäär 2015. aastal 2,9 %; märgib, et see määr on sarnane 2014. aasta näitajale, kui võtta arvesse kontrollikoja lähenemisviisi muutust, mis on seotud nõuetele vastavuses esinevate vigadega, mida veamäär enam ei hõlma;

194.  palub sellega seoses kõrgema juhtkonna tasandil vastutuse ja aruandluse parandamiseks komisjonil uurida, kas juhtide organisatsioonisisese liikuvuse eeskirja oleks võimalik kohaldada paindlikumalt ja tõhusamalt olukordades, kus pikka aega ühel ametikohal olemisega kaasneb pidevalt kontrollikoja poolt välja toodud suur veamäär ja kõnealuse teenistuse juhtimistulemuste kohta esitatakse pidevalt reservatsioone;

195.  juhib tähelepanu, et turu- ja otsetoetuse osas on kontrollikoja arvatud hinnanguline veamäär 2,2 %, mis on mõnevõrra suurem olulisuse piirmäärast 2 % (sama määr mis 2014. aastal); maaelu arengu ja teiste poliitikavaldkondade puhul on hinnanguline veamäär jätkuvalt kõrge (5,3 %), aga madalam kui eelmisel aastal hinnanguliselt määratud 6 %;

196.  rõhutab, et vead otsetoetuse valdkonnas olid peaaegu kõik seotud tegelikust suuremana deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvuga, vaatamata sellele, et andmete usaldusväärsus põldude identifitseerimise süsteemis on viimaste aastate jooksul pidevalt paranenud, ning juhib tähelepanu, et maaelu arengu puhul olid pooled vigadest põhjustatud toetusesaaja või projekti toetuskõlbmatusest, 28 % hankealaste probleemidest ja 8 % põllumajanduse keskkonnakohustuste rikkumisest;

197.  väljendab sügavat kahetsust, et mõlemas valdkonnas (otsetoetus ja maaelu areng) oleksid riiklikud ametiasutused võinud vähendada veamäära määrani, mis oleks olulise veamäära lähedal või sellest väiksem(102), kuna neil oli vea väljaselgitamiseks piisavalt teavet või nad tegid selle vea ise; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid kogu olemasolevat teavet vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning tegutseksid selle nimel;

198.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon vähendas tunduvalt pooleliolevate vastavuse kontrollide arvu – 2014. aasta 192-lt 2015. aasta 34-le – ja pärast muudatuste tegemist õigusaktides, mis olid kavandatud menetluse lihtsustamiseks, jälgib komisjon nüüd audititsüklit hoolikamalt selleks, et pidada kinni sisemistest ja välistest tähtaegadest;

Korraldusasutused

199.  väljendab kahetsust, et kontrollikoda leidis puudusi, mis mõjutavad liikmesriikide makseasutuste mõningaid põhilisi kontrollifunktsioone ja neid, mis on seotud järgnevaga:

Liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsus

200.  märgib, et 2015. aastal pidid sertifitseerimisasutused esimest korda tegema kindlaks kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse; tunneb kahetsust, et komisjon sai kasutada nende organite tööd ainult piiratud ulatuses metoodikas ja rakendamises esinenud järgmiste märkimisväärsete puuduste tõttu:

201.  kahetseb sügavalt, et liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsusega on ikka probleeme, näiteks

202.  rõhutab, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi osas on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ja kontrollikoja poolt kindlaks tehtud veamäärad erinevad(103), kuid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi osas on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi poolt näidatud kohandatud veamäär 4,99 % üldjoontes kooskõlas kontrollikoja esitatud hinnangulise veamääraga;

Tulemuslikkusega seotud küsimused

203.  märgib, et 2014. aastal uuris kontrollikoda valitud maaelu arengu valdkonna tehingute tulemuslikkusega seotud küsimusi ja tunneb muret asjaolude üle, et ei olnud piisavalt tõendeid selle kohta, et kulud olid mõistlikud 44 % projektide puhul ja esines puudusi meetmete suunamises ja projektide valimises, sh nõrgad sidemed strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega; kutsub komisjoni üles võtma kõiki võimalikke meetmeid selle murettekitava olukorra parandamiseks;

Peamised tulemusnäitajad

204.  tunneb muret komisjoni kasutatud andmete usaldusväärsuse üle 1. peamise tulemusnäitaja mõõtmisel, nagu on määratletud põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi poolt seoses põllumajandusliku faktortuluga; usub, et täpselt ei ole arvestatud praegust suundumust töötada madalate toorainehindade tõttu põllumajanduses osalise tööajaga, ja märgib eelkõige järgmist:

205.  kardab, et komisjon ei ole täielikult võimeline esitama igal aastal põhjalikke andmeid 1. peamise tulemusnäitaja kohta ning seetõttu jälgima täpselt ja põhjalikult põllumajandustootjate sissetulekute arengut;

206.  on seisukohal, et 4. peamine tulemusnäitaja, mis käsitleb maaelu arengu valdkonna tööhõive määra, ei ole asjakohane, kuna tööhõive tase maaelu arengus ei ole mõjutatud ainult ÜPP meetmetest ja kuna maapiirkondades töökohtade säilitamise ja loomise eesmärki jagatakse paljude teiste instrumentidega, eelkõige teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega;

Õiglane ÜPP

207.  rõhutab suuri erinevusi liikmesriikide vahel põllumajandustootjate keskmise sissetuleku osas(106) ja tuletab meelde, et eelmisel aastal leidis Euroopa Parlament, et „ei olnud võimalik, et kõikidest liidu põllumajandusettevõtetest oli 44,7 % sissetulek vähem kui 4 000 eurot aastas, et keskmiselt 80 % ÜPP otsese toetuse saajatest saavad umbes 20 % maksetest ja 79 % ÜPP otsetoetuste saajatest saavad aastas 5 000 eurot või vähem“(107) ;

208.  võtab teadmiseks, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor andis 2015. aasta tegevusaruande ühel leheküljel aru otsetoetuste jagamise suundumustest ja rõhutas veel kord, et on liikmesriikide valida, kas nad kasutavad 2013. aasta ÜPP reformiga antud võimalusi jagada ümber ÜPP toetused;

209.  on seisukohal, et otsetoetused ei täida täielikult oma ülesannet põllumajandusettevõtjate sissetulekute stabiliseerimise kaitsemehhanismina, eelkõige väiksemate põllumajandusettevõtjate jaoks, arvestades seda, et praegune tasakaalustamata maksete jagamine viib selleni, et 20 % kõigist liidu põllumajandusettevõtjatest saab 80 % kõigist otsetoetustest, mis ei kajasta tootmise mahtu ning tuleneb sellest, et liikmesriigid tuginevad maksete tegemisel endiselt ajaloolistele kriteeriumitele, kuigi nad tunnistavad, et suurte ja väikeste põllumajandusettevõtete suurus oleneb liikmesriigist; on arvamusel, et suuremad põllumajandusettevõtted ei vaja sissetulekute kõikumise ajal tingimata samal tasemel toetust põllumajandusettevõtete sissetulekute stabiliseerimiseks nagu väiksemad põllumajandusettevõtted, kuna nad võivad kasutada ära mastaabisäästu, mis teeb nad tõenäoliselt vastupidavamaks; on seisukohal, et otsetoetustele piirmäära kehtestamine, mida komisjon algselt soovitas ja mida Euroopa Parlament toetas, võiks anda piisavad rahalised vahendid ÜPP õiglasemaks muutmiseks;

Biokütused

210.  juhib tähelepanu, et kontrollikoja eriaruande nr 18/2016 (mis käsitleb säästlike biokütuste sertifitseerimise süsteemi liidus) kohaselt ei ole säästlike biokütuste sertifitseerimise süsteem liidus täielikult usaldusväärne ja on olnud võimalik pettuse sihtmärk, sest komisjon otsustas tunnustada vabatahtlikke kavasid, mis ei olnud läbinud asjakohast kontrollimenetlust tagamaks, et jäätmetest toodetud biokütused olid tõepoolest toodetud jäätmetest;

Lihtsustamine

211.  rõhutab, et kontrollikoda kontrollis oma eriaruandes nr 25/2016, kas põldude identifitseerimise süsteem võimaldas liikmesriikidel kontrollida usaldusväärselt põllumajandustootjate maa-alade mõõtmeid ja toetuskõlblikkust ning seda, kas süsteeme kohandati nii, et need vastaksid 2014–2020. aasta ÜPP nõudmistele, eelkõige nendele, mis käsitlevad keskkonnasäästlikkuse nõudeid;

212.  tunneb muret kontrollikoja järelduste üle, et 2015. aasta mais tehti kuus suurt muudatust, mis võivad mõjutada põldude identifitseerimise süsteemi, ning et õigusnormide ja menetluste keerukus, mida on vaja nende muutustega tegelemiseks, on suurendanud halduskoormust liikmesriikide jaoks veelgi;

Tšehhi makseasutus

213.  nõuab, et komisjon kiirendaks 8. jaanuaril 2016. aastal algatatud vastavuse kontrolli, et saada üksikasjalikku ja täpselt teavet huvide konflikti ohu kohta seoses riikliku põllumajanduse sekkumisfondiga Tšehhi Vabariigis; võtab teadmiseks, et suutmatus kaotada huvide konflikt võib lõpuks viia makseasutuse akrediteerimise tühistamiseni pädeva asutuse poolt või finantskorrektsioonide määramiseni komisjoni poolt, ning palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti viivitamatult, kui vastavuse kontrolli lõppedes on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat saatnud OLAF-ile teabe, mis on seotud võimaliku pettuse, korruptsiooni või mis tahes muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevusega seotud juhtumitega;

Uurimine vastavuse kontrolli kohta

214.   on arvamusel, et ÜPP lihtsustamine ning toetusesaajate ja makseasutuste jaoks halduskoormuse vähendamine peaksid olema tulevastel aastatel komisjoni prioriteedid; on samuti arvamusel, et kuigi komisjon peaks püüdma hoida positiivset suundumust ÜPP ja ÜPP veamäärade haldamise tõhususe osas, keskendades tähelepanu oma korrigeerimisvõime hoidmisele ja liikmesriikide parandusmeetmetele, peaks ta kaaluma väikese ulatusega vastavuse kontrollide alustamisest või läbiviimisest loobumist;

Vajalikud meetmed

215.  kutsub komisjoni üles tegema järgmist:

Globaalne Euroopa

Veamäärad

216.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja leidude kohaselt on „Globaalse Euroopa“ kulud mõjutatud olulisest veamäärast, mille hinnanguline näitaja on 2,8 % (2014. aastal oli see 2,7 %);

217.  tunneb kahetsust, et kui jätta välja mitme rahastajaga tehingud ja eelarvetoetuste tehingud, siis on otseselt komisjoni hallatavate konkreetsete tehingute veamääraks arvutatud 3,8 % (2014. aastal 3,7 %);

218.  märgib, et kui kogu komisjoni – ja komisjoni nimetatud audiitorite – poolt kogutud teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, siis oleks „Globaalse Euroopa“ peatüki hinnanguline veamäär olnud 1,6 protsendipunkti võrra väiksem; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kogu olemasolevat teavet mis tahes vigade ärahoidmiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning tegutseks selle nimel;

219.  märgib, et kontrollikoja poolt läbi vaadatud eelarvetoetuse tehingud ei sisaldanud seaduslikkuse ja korrektsusega seotud vigu;

220.  juhib tähelepanu, et kõige olulisemat tüüpi viga, mis hõlmas 33 % hinnangulisest veamäärast, puudutab tegemata kulusid, s. o kulusid, mida ei olnud veel tehtud, kui komisjon need heaks kiitis ja mõnel juhul tasaarvestas;

221.  juhib tähelepanu, et kõige olulisemat tüüpi viga, mis hõlmas 32 % hinnangulisest veamäärast, puudutab rahastamiskõlbmatud kulusid, s.o

Kinnitav avaldus

222.  tuletab meelde, et naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi peadirektor leidis oma kinnitavas avalduses, et mõlema direktoraadi hallatava rahastamisvahendi (Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend) puhul on finantsriski oht allpool olulisuse läve (2 %) ning kogu peadirektoraadi keskmine veamäär on 1,12 %;

223.  peab kahetsusväärseks, et see avaldus ei ole kooskõlas kontrollikoja auditeerimistööga, ja märgib, et naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat tunnistab oma aruandes, et kasutatud meetod vajab edasist täiustamist;

224.  märgib eelkõige, et naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat arvutas allesjäänud veamäära 90 % kulude kohta, mis andis tulemuseks kolm määra: ühinemiseelse abi rahastamisvahendi otsese eelarve täitmise allesjäänud veamäär, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudse eelarve täitmise allesjäänud veamäär ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi allesjäänud veamäär, mis hõlmas kõiki eelarve täitmise viise; ülejäänud 10 % kulude puhul kasutas peadirektoraat muid kindluse saamise viise;

225.  rõhutab, et kontrollikoda leidis, et allesjäänud veamäära arvutamine toetust saavate riikide poolt kaudselt täidetava eelarve puhul, mil ühendatakse auditeerimisasutuste kasutatud mittestatistiline valimimeetod naabruspoliitika ja laienemise peadirektoraadi arvutatud varasemate veamääradega, ei ole piisavalt esinduslik ega anna piisavalt korrektset teavet veariski sisaldavate maksete kohta; juhib tähelepanu, et kontrollikoja arvamuse kohaselt on olemas oht, et arvutuses alahinnatakse veamäära ja see võib mõjutada peadirektori antavat kinnitust;

226.  peab tervitatavaks asjaolu, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peadirektor on teinud lõpu varasemale tavale esitada üldine reservatsioon seoses tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega kõigi rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tegevuste osas ja et Euroopa Parlamendi soovituste järgimine andis 2015. aasta tegevusaruandes tulemuseks riskide seisukohast diferentseeritud kinnitava avalduse;

227.  märgib, et komisjoni siseauditi talituse poolt kontrollimehhanismides leitud puuduste tõttu esitati reservatsioon Aafrika rahutagamisrahastu kohta; leiab, et selline reservatsioon oleks tulnud esitada varem, sest tuvastatud puudused esinesid alates rahastu loomisest 2004. aastal; väidab, et tava esitada üldine reservatsioon kogu rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi kohta on ilmselgelt aidanud kaasa läbipaistvuse puudumisele rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi finantsjuhtimise osas;

228.  märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi hinnangul on suure riskiga kaks kuluvaldkonda:

kuid jagab kontrollikoja väljendatud seisukohta, et reservatsioon oleks võinud olla põhjendatud koostöös toetust saavate riikidega toimuva kaudse eelarve täitmise puhul, eelkõige seepärast, et toetust saanud riikides kaudselt rakendatud toetused peaksid eeldama sarnast riskianalüüsi taset nagu otse rakendatud toetuste puhul;

229.  juhib tähelepanu, et kontrollikoja leidude kohaselt (vt Euroopa Arengufondi käsitleva kontrollikoja 2015. aasta aruande punkte 48–50) on rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi korrigeerimisvõimet üle hinnatud, kuna vigade ja rikkumiste tõttu aastatel 2009–2015 väljastatud sissenõudmiskorralduse keskmise aastase summa arvutamisel ei võetud arvesse eelrahastamise ja teenitud intressitulu sissenõudmist ja varem väljastatud sissenõudmiskorralduste tühistamisi;

Kontrolli- ja ennetussüsteemide puudused

230.  rõhutab, et kontrollikoda leidis komisjoni kontrollisüsteemides puudusi, sest

Välisabi haldamise aruanded

231.  peab taas kahetsusväärseks, et liidu delegatsioonide juhtide väljastatavaid välisabi haldamise aruandeid ei lisata rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi iga-aastastele tegevusaruannetele, nagu nähakse ette finantsmääruse artikli 67 lõikes 3; peab kahetsusväärseks, et neid loetakse süstemaatiliselt konfidentsiaalseteks, kuigi finantsmääruse artikli 67 lõikes 3 on sätestatud, et need „tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes seejuures vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse nende konfidentsiaalsust“;

232.  märgib, et kuna naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat tegi peamiste tulemusnäitajate analüüsi esimest korda, ei ole võimalik „suundumuste“ kohta mingeid järeldusi teha ning 2015. aastal ei arvutatud naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi jaoks viit peamist tulemusnäitajat;

233.  juhib tähelepanu asjaolule, et

234.  rõhutab, et i) stabiliseerimisvahend, ii) MIDEASTi vahend ja iii) Euroopa Arengufond on endiselt murettekitavalt kõrge rakendamisraskuste tasemega programmid ja Euroopa Arengufondi kulutatud igast neljast eurost kolmega (mis on lubamatu) seondub oht, et eesmärke ei saavutata või need saavutatakse hilinemisega;

235.  märgib, et delegatsioonide juhid on andnud teavet 3 782 projekti kohta, mille kulukohustused on 27,41 miljardit eurot, ja et

236.  peab tervitatavaks, et komisjon küsitles liidu delegatsioonide juhte esmakordselt projektide a priori riskide kohta, mis võib olla esimeseks sammuks tsentraliseeritud riskijuhtimise protsessi suunas; soovitab, et komisjon intensiivistaks olemasoleva teabe alusel seoses keeruka valdkonnaga, kus delegatsioon võib tegutseda, arutelu delegatsioonidega selle üle, kuidas seda riski projekti elluviimise etapis juhtida;

237.  märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi vastutusala neli halvimate tulemustega delegatsiooni on Jeemeni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Gaboni ja Mauritaania delegatsioonid, samas kui naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi nelja halvimate tulemustega delegatsiooni pingereas on Süüria, Egiptuse, Albaania ja Kosovo delegatsioonid;

238.  ootab, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat teeks 2016. aastal edusamme järgmiste prioriteetide osas ja annaks neist aru oma 2016. aasta tegevusaruandes:

239.  ootab, et naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat saavutaks 2016. aastal järgmised prioriteedid ja annaks nende kohta aru oma 2016. aasta tegevusaruandes:

Liidu rände- ja varjupaigakulutused naabruses asuvates riikides

240.  tuletab meelde, et üks liidu välissuhete oluline aspekt on see, et vaesusevastase võitlusega tuleks ka püüda luua tingimused ebaseaduslike rändajate kontrollimatu Euroopasse saabumise ärahoidmiseks;

241.  toetab kontrollikoja eriaruandes nr 9/2016 „ELi kulutused välisrändepoliitikale Vahemere lõunaosa ja idanaabruse riikides kuni aastani 2014“ esitatud peamisi leide ja rõhutab eriti, et instrumentide praegune killustatus takistab parlamentaarse järelevalve tegemist i) rahaliste vahendite kasutamise viisi üle ja ii) kohustuste kindlakstegemist ning teeb sellega rändega seotud välistegevuse toetamiseks tegelikult kasutatud rahasummade hindamise raskeks;

Maailmapank

242.  tuletab meelde, arvestades Politicos 2. detsembril 2016. aastal avaldatud murettekitavat teavet seoses „huvide konflikti kartustega Georgieva Maailmapangaga seotud tegevuses“, et Euroopa Parlament kutsus oma viimases resolutsioonis komisjoni 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta komisjoni üles vaatama 2017. aasta lõpuks läbi volinike käitumisjuhend ja määratlema sealhulgas huvide konflikti olemus; toonitab, et huvide konflikti olemuse üksikasjaliku määratluseta ei ole Euroopa Parlamendil võimalik nõuetekohaselt, õiglaselt ja järjepidevalt hinnata, kas tegelik või võimalik huvide konflikt esineb või mitte;

243.  on seisukohal, et komisjoni ja Maailmapanga vahel kokku lepitud uus rahastamiskord(110), mis asendab kindlamääralise haldustasu keerukama valemiga ja millega nähakse eelkõige ette, et teatavate Maailmapanga poolt otse teostatavate projektide puhul võib personali ja konsultantidega seotud kulude osas kohaldada 17 %-list tasumäära, on liidu eelarve seisukohast tõenäoliselt kahjulik ning võib kaasa tuua maksed, mis ületavad haldustasudele seatud ülempiiri 7 %, mis on liidu finantsmääruse artikli 124 lõike 4 kohaselt keelatud;

244.  rõhutab, et Maailmapangale makstavat haldustasu ei kasutata arengu- ja koostööprojektide jaoks; küsib, miks komisjon peaks maksma hüvitist Maailmapangale pangandustegevuste eest, mis on tema kui pangaasutuse peamine tööülesanne;

International Management Group (IMG)

245.  avaldab komisjonile tunnustust 2. veebruaril 2017 otsuseni jõudnud kohtuasja T-381/15 tulemuse üle; soovib teada, millised International Management Group'iga sõlmitud lepingud on veel täitmisel;

Vajalikud meetmed

246.  palub et

Ränne ja julgeolek

247.  peab tervitatavaks asjaolu, et arvestades küsimuse poliitilist tundlikkust, käsitles kontrollikoda oma aastaaruande 8. peatüki teises osas esimest korda rände- ja julgeolekupoliitikat; märgib, et see valdkond esindab 0,8 miljardi euroga liidu eelarves väikest, kuid suurenevat osa;

248.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoda ei arvutanud selle poliitikavaldkonna kohta ühtegi veamäära, samas kui rände ja siseasjade peadirektoraadi peadirektor hindas oma 2015. aasta tegevusaruandes mitmeaastaseks allesjäänud veamääraks 2,88 % rände ja siseasjade peadirektoraadi otse hallatavatest uurimistegevusega mitteseotud toetustest;

249.  jagab kontrollikoja väljendatud kartusi seoses asjaoluga, et komisjoni läbiviidud solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise auditid ei hõlmanud kõige olulisemate protsesside kontrollikatseid ja sel põhjusel on oht, et komisjon on pidanud mõningaid ebatõhusate kontrollisüsteemidega iga-aastaseid programme põhjendatud kindlust pakkuvaks ning seega ei ole need komisjoni järelauditite fookuses;

250.  tuletab meelde, et rände ja siseasjade peadirektoraat leidis puudusi Euroopa Pagulasfondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Välispiirifondi juhtimis- ja kontrollsüsteemides aastate 2007–2013 osas Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Poolas;

251.  on seisukohal, et rände ja siseasjade peadirektoraadi 2015. aasta tegevusaruandes esitatud 1. peamine tulemusnäitaja ei ole asjakohane, sest rände ja siseasjade peadirektoraadi juhtimine ei mõjuta märkimisväärselt ebaseaduslike rändajate kolmandatesse riikidesse tagasisaatmise määra;

252.  tunneb kahetsust, et komisjon leiab, et on raske, kui mitte võimatu, esitada hinnangut makstud kulude kohta rändajate/varjupaigataotlejate kohta riigiti, sest rändevoogude juhtimine hõlmab erinevaid tegevusi(111);

253.  palub kontrollikojal esitada oma 2016. aasta aruandes eelarvekontrolliasutusele kõige tõenäolisem veamäär seoses rände- ja julgeolekupoliitikaga ning hinnata komisjoni talituste korrektsioonivõimet selles poliitikavaldkonnas;

254.  väljendab muret kontrollide pärast, mida on tehtud pagulastele ette nähtud rahaliste vahendite suhtes, mida liikmesriigid eraldavad sageli hädaolukordades viisil, mis ei ole kooskõlas kehtivate eeskirjadega; peab väga oluliseks, et komisjon kehtestaks rangemad kontrollid, sh selleks, et tagada pagulaste ja varjupaigataotlejate inimõiguste järgimine;

Vajalikud meetmed

255.  soovitab rände ja siseasjade peadirektoraadil teha järgmist:

Administratsioon

256.  märgib, et ametniku võib nimetada vanemeksperdi või vanemassistendi ametikohale, mis annab talle võimaluse saada edutatud palgaastmele AD 14 või AST 11, ja kui ametnik on vanemeksperdi ametisse nimetatud, ei saa teda enam administraatori tööle tagasi viia; väljendab kahetsust, et selle meetme ja halduskulude vähendamisele või palgaastme ja tegevuse vahelise seose tugevdamisele suunatud meetmete vahel on vastuolu; kutsub komisjoni üles seda tava lõpetama;

257.  märgib murega, et keskmine ühel palgaastmel enne edutamist töötatud aastate arv on vähenenud palgaastmel AD 11 ja kõrgematel astmetel; näiteks palgaastmel AD 12 edutati ametnikke 2008. aastal keskmiselt alles iga 10,3 aasta tagant, 2015. aastal aga iga 3,8 aasta järel, mis näitab, et edutamine kõrgematel palgaastmetel on kiirenenud; palub komisjonil aeglustada edutamisi kõrgematel palgaastmetel kui AD 11 või AST 9;

258.  toonitab, et geograafiline tasakaal, st liikmesriigist pärit töötajate arvu ja nende päritoluliikmesriigi suuruse vaheline suhe, peaks jääma ressursside haldamisel endiselt oluliseks aspektiks eelkõige liiduga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikide puhul ning tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on saavutanud liiduga enne ja pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikide ametnike tasakaalustatuma koosseisu; juhib aga tähelepanu sellele, et viimati nimetatud liikmesriikide esindajaid on kõrgematel juhtimistasanditel ja juhtivatel ametikohtadel ikka veel liiga vähe, mistõttu vajab olukord endiselt parandamist;

259.  võtab murega teadmiseks raviteenuste ülemääraselt kõrged hinnad Luksemburgis ja raskused, mis on ilmnenud ELi institutsioonide ühise ravikindlustusskeemi liikmetele Luksemburgi kodanikega samaväärse kohtlemise tagamisel; kutsub institutsioone ja eriti komisjoni üles nõudma direktiivi 2011/24/EL(112) artikli 4 (mille alusel nõutakse liikmesriikidelt selle tagamist, et nende territooriumil tegutsevad tervishoiuteenuste pakkujad kohaldaksid teiste liikmesriikide patsientide suhtes samu teenustasusid mis oma riigi patsientide suhtes) jõustamist kõigis liikmesriikides ja eriti Luksemburgi Suurhertsogiriigis ning tagaksid selle; nõuab ühtlasi, et komisjon kehtestaks asjakohased karistused, kui seda direktiivi ei järgita;

OLAF

260.  märgib, et volinike kolleegium võttis Belgia ametiasutuste taotluse alusel nn Dalli juhtumiga seotud uurimistega seoses OLAFi peadirektorilt puutumatuse; on arvamusel, et peadirektoril on kolmekordne huvide konflikt:

on seisukohal, et need huvide konfliktid võivad kahjustada nii OLAFi kui ka komisjoni mainet; palub seetõttu komisjonil vabastada OLAFi peadirektor Belgia ametiasutuste teostatava uurimise lõpetamiseni ajutiselt ametist ja nimetada tema kohale asetäitja;

261.  on rabatud uudistest, mille kohaselt näitavad OLAFi arvutused, et Ühendkuningriigi tolli „jätkuva hooletuse“ tõttu on liidul jäänud Hiina kaupade tollimaksude pealt saamata tulu 1,987 miljardit eurot; on rabatud ka teadetest, mille kohaselt on väga keeruline kuritegelik võrgustik petnud sellistelt suurtelt liidu riikidelt nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia välja käibemaksutulusid 3,2 miljardi euro suuruses summas; palub ligipääsu kõigile toimiku materjalidele ja soovib saada korrapäraselt teavet;

Käitumisjuhend

262.  on kindlalt arvamusel, et järjest enam on vaja rangeid eetikanorme, et järgida Euroopa Liidu lepingu artiklit 17 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 245; rõhutab, et käitumisjuhendi heale toimimisele tuleb pidevalt tähelepanu pöörata; rõhutab, et käitumisjuhend on mõjus ennetav meede üksnes juhul, kui seda rakendatakse õigesti ja kui selle järgimine vaadatakse läbi korrapäraselt, mitte ainult intsidentide korral;

263.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku vaadata läbi volinike käitumisjuhend; avaldab siiski kahetsust selle üle, et läbivaatamise käigus piirdutakse ooteaja pikendamisega kolme aastani ainult komisjoni endiste presidentide osas; palub komisjonil vaadata 2017. aasta lõpuks läbi volinike käitumisjuhend, rakendades muu hulgas Euroopa Parlamendi soovitust reformida ajutist eetikakomiteed, et laiendada selle volitusi ja kaasata sõltumatuid eksperte, ning määratledes muu hulgas „huvide konflikti“, lisades kriteeriumid ametiaja lõpule järgnevate töökohtade sobivuse hindamiseks ja pikendades ooteaega kolme aastani kõigi volinike puhul;

264.  märgib, et huvide konfliktidega seoses on potentsiaalsete konfliktolukordade läbivaatamisel suur tähtsus komisjoni presidendi, komisjoni ajutise eetikakomitee ja peasekretariaadi tegevuse läbipaistvuse suurendamisel; märgib, et ainult juhul, kui eetikakomitee arvamusi avaldatakse ennetavalt, saab avalikkus komisjonilt aru pärida;

265.  kutsub volinike kolleegiumi üles tegema nüüd, mil on valmis ajutise eetikakomisjoni soovitused komisjoni endise presidendi juhtumi kohta, otsuse esitada juhtum Euroopa Kohtult arvamuse saamiseks;

Eksperdirühmad

266.  pooldab komisjoni 30. mai 2016. aasta otsust, millega kehtestatakse horisontaalne eeskiri komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja toimimiseks(113), kuid peab kahetsusväärseks, et komisjon ei korraldanud täieulatuslikku avalikku konsultatsiooni, kuigi paljud valitsusvälised organisatsioonid olid selle vastu huvi üles näidanud; kordab, kui tähtis on elavdada kodanikuühiskonna esindajate ja sotsiaalpartnerite kaasamise vorme sellistes keskse tähtsusega valdkondades nagu liidu institutsioonide läbipaistvus ja toimimine;

267.  tuletab meelde, et läbipaistvuse puudumisel on negatiivne mõju liidu kodanike usaldusele liidu institutsioonide suhtes; on arvamusel, et komisjoni eksperdirühmade tulemuslik reformimine, mis põhineb läbipaistvuse selgetel põhimõtetel ja tasakaalustatud koosseisul, parandab andmete kättesaadavust ja usaldusväärsust, mis omakorda aitab suurendada inimeste usaldust liidu vastu;

268.  leiab, et komisjon peaks liikuma eksperdirühmade tasakaalustatuma koosseisu kujundamise suunas; mõistab hukka selle, et veel ei tehta selget vahet majanduslike ja mittemajanduslike huvide esindajate vahel, et tagada maksimaalne läbipaistvus ja tasakaalustatus;

269.  tuletab meelde, et nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Ombudsman on soovitanud komisjonil avalikustada eksperdirühmade päevakorrad, taustdokumendid, koosolekute ja arutelude protokollid;

Erinõustajad

270.  kutsub komisjoni üles avalikustama kõigi erinõustajate nimed, tegevuse, palgaastmed ja lepingud (tööaeg, lepingu pikkus, töökoht); on seisukohal, et erinõustajatega seondub huvide konfliktide oht; on kindlal veendumusel, et huvide konflikte tuleks ära hoida, sest see vähendaks institutsioonide usaldusväärsust; palub komisjonil avaldada erinõustajate huvide deklaratsioonid;

Euroopa koolid

271.  märgib, et iga kool vastutab oma raamatupidamise aastaaruande eest (mis moodustavad „üldraamistiku“); 2015. aasta eelarves olemasolevad assigneeringud ulatusid 288,8 miljoni euroni, millest komisjon eraldas 168,4 miljonit (58 %);

272.  väljendab hämmastust, et pärast kõiki väidetavaid reformiaastaid on kontrollikoda Euroopa koolide finantsjuhtimise suhtes jätkuvalt äärmiselt kriitiline:"„II. Koolid ei koostanud oma raamatupidamise aastaaruannet õiguspärase tähtaja jooksul. Leiti mitmeid vigu, millest enamik parandati (läbivaatamise tulemusena) aruande lõplikus versioonis. See näitab raamatupidamisarvestuse süsteemseid puudusi. (...)

IV.  Kahe valitud kooli maksesüsteemid olid mõjutatud olulistest puudustest: puudus automaatne seos raamatupidamis- ja maksesüsteemide vahel ning ülesanded ei olnud rangelt eraldatud, süsteem ei lükanud automaatselt tagasi väljaspool raamatupidamissüsteemi tehtud makseid ja kontrollitase oli üldiselt halb. Need puudused kujutavad endast märkimisväärset ohtu maksete seaduslikkuse ja korrektsuse seisukohast.

V.  Kontrollikoda leidis ka mitmeid olulisi puudusi hankemenetlustes, millega kaasneb oht rikkuda läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

VI.  Mõnel juhul ei leidnud kontrollikoda tõendeid töölevõetud töötajate kvalifikatsiooni kohta ja märkas puudujääke nende isiklikes toimikutes.

VII.  Selle tulemusena ei saanud kontrollikoda kinnitada, et finantsjuhtimine oli usaldusväärne.“;

273.  taunib asjaolu, et kontrollikoda ei saanud kinnitada, et finantsjuhtimine oli usaldusväärne;

274.  peab samuti taunimisväärseks, et komisjon väljastas kooskõlas kontrollikoja leidudega ja aastatel 2003–2012 ilmnenud pettusekahtluse juhtumi tõttu taas maksete kohta mainega seotud põhjustel reservatsiooni;

275.  märgib, et Euroopa koolide süsteemile eraldatud eelarve on märkimisväärselt suurem kui 32-le ametile eraldatud summad, kahte ametit arvestamata; usub, et Euroopa koolide süsteemi finantsvastutus tuleks viia Euroopa ametitega võrreldavale tasemele, sh menetledes koolide käsutusse antud 168,4 miljonit eurot eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kaudu;

276.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament pidas juba komisjoni 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal Euroopa koolide konventsiooni otsustus- ja rahastamisstruktuure küsitavaks ja nõudis, et komisjon uuriks koos liikmesriikidega nimetatud konventsiooni läbivaatamise küsimust ja esitaks tehtud edusammude kohta aruande 31. detsembriks 2012(114); märgib, et Euroopa Parlament ei ole eduaruannet saanud;

277.  võtab teadmiseks, et Euroopa koolide süsteemi jätkuv finants- ja organisatsiooniline kriis on senisest teravam, kuna kavas on avada Brüsselis viies kool ja üks liikmesriik lahkub mingil ajal tulevikus Euroopa koolide konventsioonist, millel on võimalikud tagajärjed; kahtleb, kas Euroopa koolide süsteemil on selle praegusel kujul ja praeguse rahastamise juures vahendeid tulla toime kavandatud laienemisega ja avada Brüsselis viies kool; märgib, et sellega kaasneb oht tekitada veelgi tõsisemaid probleeme tulevikus, koormates üle mõned keeleosakonnad, mis suudavad praeguste ressurssidega katta ainult nelja (saksakeelsed osakonnad) või kolme (inglisekeelsed osakonnad) kooli Brüsselis;

278.  peab vastuvõetamatuks, et liikmesriikide esindajad annavad jätkuvalt Euroopa koolide eelarve täitmisele heakskiidu, kuigi komisjon, kes maksab 58 % koolide aastaeelarvest, ja kontrollikoda on selle vastu;

279.  toetab täielikult Euroopa koolide eelarveaasta 2014 raamatupidamise aastaaruande kohta 11. novembri 2015. aasta aruandes esitatud 11 kontrollikoja soovitust, mis puudutavad raamatupidamist, personali, hankemenetlust, kontrollistandardeid ja makseküsimusi;

280.  peab tervitatavaks personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi koostatud ajakohastatud tegevuskava eesmärgiga tegeleda komisjoni reservatsiooni ja kontrollikoja tähelepanekutega;

281.  palub komisjonil koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2017. aasta novembriks teatise, milles käsitletakse küsimust, kuidas oleks Euroopa koolide haldusstruktuuri kõige parem reformida.

282.  kutsub komisjoni üles osalema täiel määral kõigis reformiprotsessi aspektides, mis hõlmavad haldus-, finants-, organisatsioonilisi ja pedagoogilisi küsimusi; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruande, milles antakse hinnang nendes valdkondades toimunud arengute kohta, et anda parlamendi asjaomastele komisjonidele võimalus kontrollida koolide süsteemi haldamist ja hinnata, kuidas selles süsteemis kasutatakse liidu eelarvest koolide käsutusse antud ressursse; palub süsteemi eest vastutaval volinikul pöörata sellele küsimusele suurt tähelepanu ning kutsub teda konkreetselt üles osalema isiklikult kaks korda aastas toimuvatel nõukogu koosolekutel; kordab Euroopa Parlamendi seisukohta, et Euroopa koolide süsteem tuleb kiiremas korras põhjalikult üle vaadata; nõuab kõnealust läbivaatamist käsitleva esimese projekti koostamist 30. juuniks 2017;

Parlamendikomisjonide arvamused

Välisasjad

283.  tunneb heameelt saavutatud edusammude üle, kuid märgib, et komisjon ei ole veel tunnistanud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kümnest tsiviilmissioonist kuut finantsmääruse artikli 60 nõuetele vastavaks; nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks tööd, et kontrollikoja soovitusega kooskõlas akrediteerida kõik ÜJKP missioonid, millega neile usaldatakse eelarve täitmisega seotud ülesanded eelarve kaudse täitmise raames;

284.  tunneb heameelt missioonide toetamise platvormi loomise üle, mille eesmärk on vähendada halduskoormust ja suurendada ÜJKP tsiviilmissioonide tõhusust; peab kahetsusväärseks selle piiratud suurust ja ulatust ning kordab oma nõudmist astuda täiendavaid samme ühistalituste keskuse loomiseks, mis suurendaks veelgi eelarvealast ja kulutõhusust, kuna seeläbi tsentraliseeritaks kõik missioonide toetamise teenused, mis ei pea olema kohapeal tagatud;

285.  kordab oma seisukohta, et liidu finantseeskirju on vaja välistegevuse, kaasa arvatud kriisiohjamise eripäradega paremini kohandada, ja rõhutab, et finantsmääruse käimasoleva läbivaatamisega on vaja saavutada suurem paindlikkus;

286.  väljendab muret seoses sellega, et makromajandusliku finantsabi kasutamist abi saavate kolmandate riikide poolt ei jälgita otseste kontrollivahendite kaudu; palub komisjonil siduda selline abi tihedamalt mõõdetavate parameetritega;

287.  väljendab samuti heameelt soovituste üle, mis on esitatud kontrollikoja eriaruandes nr 13/2016 liidu abi kohta avaliku halduse tugevdamiseks Moldovas ja eriaruandes nr 32/2016 liidu abi kohta Ukrainale; on seisukohal, et liit peaks täiel määral kasutama tingimuslikkuse mõjuvõimu ja tagama nõuetekohase järelevalve algatatud reformide elluviimise üle, et avaldada positiivset mõju demokraatlike tavade juurutamisele nii Moldovas kui ka Ukrainas;

Areng ja koostöö

288.  peab sellega seoses tervitatavaks kontrollikoja eriaruannet nr 9/2016, milles käsitletakse liidu kulutusi välisrändepoliitikale Vahemere lõunaosa ja idanaabruse riikides; rõhutab, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et liidu kulutused välisrändepoliitikale ei ole osutunud mõjusaks, selle tulemusi ei olnud võimalik kontrollida, ebaselgeks jäi, mil viisil komisjon tagab, et rändel oleks positiivne mõju arengule, tagasipöördumise ja tagasivõtmise toetamine andis vähe tulemusi ning rändajate inimõiguste austamine, millele kõik meetmed peaksid tuginema, on teoreetiline ja praktikas rakendatakse seda vaid harva;

289.  tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 15/2016 üle, milles käsitletakse humanitaarabikulutusi Ida-Aafrika järvede piirkonnas; rõhutab, et kontrollikoja järelduse kohaselt haldas komisjon humanitaarabi andmist konfliktidest mõjutatud elanikkonnale Ida-Aafrika järvede piirkonnas üldiselt mõjusalt; rõhutab teravat vastuolu rändekulutustega ja näeb selles täiendavat tõendit selle kohta, et hästi kavandatud arengupoliitikaga saavutatakse palju paremaid tulemusi kui lühikesest perspektiivist lähtuva rändealase aktiivsusega;

290.  on väga mures hiljutistes komisjoni ettepanekutes esineva märgatava suundumuse pärast eirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 233/2014(115) õiguslikult siduvaid sätteid selles osas, mis puudutab ametliku arenguabi saamiseks kõlblikke kulusid ja riike, kes on kõlblikud saama liidu rahastamist arengukoostöö rahastamisvahendis kaudu; tuletab meelde, et liidu kulutuste seaduslikkus on usaldusväärse finantsjuhtimise peamine põhimõte ning kui komisjon tahab jääda õigusriigi küsimustes usaldusväärseks, ei tohiks poliitilised kaalutlused muutuda olulisemaks kui selgelt paika pandud õigussätted; tuletab sellega seoses komisjonile meelde hiljutist Euroopa Kohtu otsust(116) Marokoga tehtava koostöö ja Lääne-Sahara küsimuse kohta, milles kohus otsustas, et liit on pidevalt rikkunud rahvusvahelist õigust;

291.  toetab üldiselt eelarvetoetuse kasutamist, kuid kutsub komisjoni üles selgemalt hindama ja määratlema arengualaseid tulemusi, mida soovitakse igal konkreetsel juhul eelarvetoetuse abil saavutada, ning eelkõige tugevdama kontrollimehhanisme, mille abil jälgitakse toetust saavate riikide tegevust korruptsiooni, inimõiguste austamise, õigusriigi ja demokraatia valdkonnas; väljendab sügavat muret eelarvetoetuse võimaliku kasutamise pärast riikides, kus puudub demokraatlik järelevalve, kuna seal ei ole kas toimivat parlamentaarset demokraatiat, kodanikuühiskonna vabadusi ja meediavabadust või on järelevalveasutuste suutlikkus liiga väike;

292.  palub komisjonil kasutada arengu valdkonnas stiimulipõhist lähenemisviisi, rakendades põhimõtet „rohkema eest rohkem“ ja võttes eeskujuks Euroopa naabruspoliitika; on seisukohal, et mida rohkem ja kiiremini teeb riik oma sisereformidega edusamme demokraatlike institutsioonide rajamisel ja tugevdamisel, korruptsiooni väljajuurimisel ning inimõiguste austamisel ja õigusriigi valdkonnas, seda enam toetust peaks ta liidult saama; rõhutab, et selline nn positiivsel tingimuslikkusel põhinev käsitlus ning suur rõhuasetus maakogukondade väikesemahuliste projektide rahastamisele võib tuua kaasa tõelise muutuse ning tagada, et liidu maksumaksjate raha kulutatakse säästvamal viisil;

293.  peab kahetsusväärseks, et Aafrika jaoks mõeldud liidu hädaolukorra usaldusfondi loomisel ei konsulteeritud eelnevalt Euroopa Parlamendiga; nõuab mõjusamaid pingutusi, et parandada liidu hädaolukorra usaldusfondi projektidega seotud otsuste läbipaistvust; rõhutab, et Euroopa Parlamendiga korrapäraseks konsulteerimiseks puudub sobiv vorm; peab kahetsusväärseks, et selles suhtes ei ole võetud mingeid meetmeid;

Tööhõive ja sotsiaalvaldkond

294.  võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse, et komisjon kasutaks programmitöö perioodil 2007–2013 saadud kogemusi ning esitaks programmitöö perioodi 2014–2020 liikmesriikide toetuskõlblikkuse reegleid käsitleva põhjaliku analüüsi ja koostaks selle põhjal liikmesriikidele suunised, kuidas lihtsustada ja ära hoida tarbetult keerulisi või koormavaid reegleid;

295.  kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust kaasata liidu rahastamisprogrammid oma iga-aastasesse halduskoormust käsitlevasse uuringusse, nagu sätestati 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(117); toonitab, et iga-aastaste halduskoormuse vähendamise eesmärkide kasutuselevõtmine, mis hõlmavad ka liidu rahastamisprogramme, suurendaks nõuetele vastavust ja aitaks seetõttu kaasa veamäära vähendamisele;

296.  avaldab heameelt tulemustele suurema tähelepanu pööramise üle programmitöö perioodi 2014–2020 jooksul; on siiski seisukohal, et täiendavad arengualased tulemusnäitajad ja järelevalvesüsteemid aitaksid kaasa usaldusväärse finantsvastutuse edendamisele ja suurendaksid tulevaste rakenduskavade tõhusust;

Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus

297.  on rahul tööga, mida on teinud viis detsentraliseeritud ametit, mis kuuluvad komisjoni pädevusalasse ning täidavad tehnilisi, teaduslikke või haldusülesandeid, mis aitavad liidu institutsioonidel kujundada ja rakendada keskkonna, kliima, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna poliitikat; on samuti rahul sellega, kuidas kõnealuste ametite eelarveid täidetakse;

298.  on rahul LIFE+ tegevuseelarve üldise täitmisega, mis oli 2015. aastal kulukohustuste assigneeringute osas 99,95 % ja maksete assigneeringute osas 98,93 %; rõhutab, et LIFE+ on aidanud suurendada üldsuse teadlikkust ja osalemist õigusaktide koostamises ning liidu keskkonnapoliitika elluviimises, samuti on see parandanud kõnealuse sektori juhtimist; märgib, et 2015. aastal eraldati 225,9 miljonit eurot tegevustoetusteks, 40 miljonit eurot kasutati Euroopa Investeerimispanga hallatavate rahastamisvahendite jaoks ning 59,2 miljonit eurot kasutati meetmeteks, mille eesmärk on toetada komisjoni rolli poliitika ja õigusaktide väljatöötamise algataja ja järelevalvajana; märgib, et 10,2 miljonit eurot kasutati programmi LIFE haldustoetuseks ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti toetamiseks;

299.  märgib, et kliimameetmete peadirektoraat on tõstnud eelarve täitmise määra kulukohustuste assigneeringute (108 747 880 eurot) puhul 99,9 %ni ja maksete assigneeringute (47 479 530 eurot) puhul 91,77 %ni ning halduskulusid kõrvale jättes suurenes maksete täitmise määr 96,88 %ni;

300.  soovitab eelarvepädevatel institutsioonidel keskenduda sellistele katseprojektidele ja ettevalmistavatele meetmetele, mis annavad liidu jaoks tulevikus tõelist lisaväärtust; võtab teadmiseks, et ellu on viidud kümme katseprojekti ja viis ettevalmistavat meedet kogusummas 1 400 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 5 599 888 maksete assigneeringutena;

301.  võtab teadmiseks, et 2015. aastal viidi lõpule tervisevaldkonna teise tegevusprogrammi (2008–2013) hindamine; tunneb heameelt, et 2015. aastal tugevdati kolmandat tervisevaldkonna tegevusprogrammi, et toetada ja edendada teabe ja heade tavade vahetamist liikmesriikides, mis seisavad silmitsi märkimisväärse hulga rändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste vastuvõtmise probleemiga, eelkõige seoses sellega, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraat valmistab ette rändajate isiklikku tervisehinnangut, mida on kavas kasutada esmase vastuvõtu keskustes ja vastuvõtupiirkondades, ning tunneb heameelt rändajate tervist käsitlevate projektidega seotud lisaeelarve üle;

Transport ja turism

302.  märgib, et 2015. aastal eraldati 263-le transpordiprojektile Euroopa ühendamise rahastu 2014. aasta projektikonkursside tulemusel 2015. aastal alla kirjutatud toetuslepingute alusel 12,8 miljardit eurot; märgib ühtlasi, et Euroopa ühendamise rahastu rahalisi vahendeid kasutades on tehtud investeeringuid kokku 28,3 miljardi euro eest, ühendades liidu rahalise toetuse piirkondlike ja liikmesriikide eelarvetega ning Euroopa Investeerimispanga laenudega;

303.  märgib, et kontrollikoda auditeeris valdkonnas „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“, mille alla transport kuulub, ainult seitset tehingut liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi vastutusvaldkonnas; märgib, et vigu leiti ainult ühes auditeeritud tehingus ning need vead puudutavad mittevastavust riigihankenormidele;

304.  juhib tähelepanu, et Euroopa Investeerimispanga hindamisaruandes tuuakse välja geograafiline tasakaalustamatus ja sektoripõhine kontsentratsioon taristu- ja innovatsioonikomponendi portfellis ning asjaolu, et taristu- ja innovatsioonikomponendi rahastamine on keskendunud (63 %) kolme liikmesriiki; kutsub komisjoni üles hindama kiiresti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi mõju liidule tervikuna; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ei kasutata piisavalt kõiki veoliike hõlmavate innovatiivsete transpordiprojektide rahastamiseks, et näiteks edendada jätkusuutlikke veoliike või veelgi edendada digiteerimisprotsessi ja takistuseta juurdepääsu;

305.  peab kahetsusväärseks, et komisjon (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat) ei ole veel koostanud ja vormistanud strateegilist koonddokumenti TEN-T põhivõrgu transpordikoridoride väljaarendamise järelevalve kohta; soovitab komisjonil sellise järelevalvet ja läbipaistvust käsitleva strateegilise dokumendi vastu võtta; tuletab meelde, et läbipaistvus ja kõigi sidusrühmadega konsulteerimine aitavad kaasa transpordiprojektide edule;

306.  juhib tähelepanu, et aastatel 2014–2020 rahastatakse transpordiprojekte mitmest allikast, kaasa arvatud Euroopa ühendamise rahastust, Ühtekuuluvusfondist, ERFist ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist; palub komisjonil seepärast arendada koostoimet, mis võimaldaks eraldada vahendeid nendest eri rahastamisallikatest tõhusamalt ja samuti nende ressursside kombineerimist; palub komisjonil igal aastal levitada ja avaldada, muu hulgas oma veebisaitidel, kergesti kättesaadavaid loetelusid transpordi kohta, tuues muu hulgas välja transpordiliikide läbilõike, ja turismiprojektide kohta, mis saavad nimetatud fondidest kaasrahastust;

Regionaalareng

307.  palub, et komisjon pööraks kõrgetasemelise töörühma(118) kaudu riiklike juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeerimisel erilist tähelepanu riiklikele rahastamiskõlblikkuse normidele ning aitaks liikmesriikidel neid lihtsustada, et oleks võimalik teha muudatusi; rõhutab sellega seoses, et on oluline kohaldada ühtse auditi põhimõtet; palub komisjonil täpsustada lihtsate ja tõhusate suuniste abil tagastatava käibemaksu mõistet, et vältida tagastamatu käibemaksu mõiste erinevat tõlgendamist ning liidu rahaliste vahendite mitteoptimaalset kasutamist; palub komisjonil, liikmesriikidel ja piirkondlikel ametiasutustel tagada toetusesaajate järjepidev teavitamine rahastamistingimustest, eriti seoses kulutuste rahastamiskõlblikkuse ja asjaomaste hüvitamise ülemmääradega;

308.  peab kahetsusväärseks, et korraldusasutused esitasid 2015. aastal kulude hüvitamise taotlusi väiksemas summas kui 2014. aastal, mis põhjustas tasumata kulunõuete vähenemise 23,2 miljardilt eurolt (2014. aastal) 10,8 miljardi euroni (2015. aastal), millest 2,8 miljardit eurot oli jäänud maksmata 2014. aasta lõpust; toonitab, et aastatel 2014–2020 ei tohiks eelarve täitmisega seotud viivitused olla varasema perioodiga võrreldes suuremad ega tuua kaasa väljamaksmata nõuete kuhjumist rahastamisperioodi lõpus; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks koos liikmesriikidega tähelepanelikult olukorda ja kohandaks vastavalt oma maksegraafikut;

309.  peab kahetsusväärseks, et 30. juuniks 2016. aastal ei olnud kõik liikmesriigid võtnud siseriiklikku õigusesse üle riigihangete direktiive, ning nõuab tungivalt, et komisjon aitaks jätkuvalt liikmesriikidel suurendada suutlikkust võtta need direktiivid siseriiklikku õigusesse üle ja rakendada kõiki eeltingimusi käsitlevaid tegevuskavu, mis on oluline eeldus pettuste ja muude eeskirjade eiramiste ärahoidmiseks; rõhutab, kui oluline on rakendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid aastatel 2014–2020 käsitlevate avalike hangete tegevuskava, et lihtsustada, kiirendada ja ühtlustada elektroonilisi avalike hangete menetlusi;

310.  võtab teadmiseks, et ERFi ja ESFi rahastamisvahendi keskmine väljamaksemäär oli 2014. aasta lõpus 57 %, mis on 2013. aastaga võrreldes ainult 10 % rohkem; peab kahetsusväärseks kontrollikoja tähelepanekut, et rahastamisvahendite raames lõplikele toetusesaajatele tehtavate väljamaksete rahastamiskõlblikkuse perioodi pikendati komisjoni otsusega, mitte muutmismäärusega; väljendab muret selle pärast, et kontrollikoda võib pidada kõiki pärast 31. detsembrit 2015 tehtud väljamakseid õigusnormide vastasteks; märgib murega, et suur osa ERFi ja ESFi rahastamisvahendite esialgsetest ressurssidest programmitöö perioodil 2007–2013 kasutati halduskulude ja -tasude maksmiseks;

311.  tunneb heameelt kontrollikoja valitud lähenemisviisi üle, milles keskendutakse tulemustele, ja peab heaks tavaks seda, et korraldusasutused määravad kindlaks asjakohased tulemusnäitajad, millega mõõdetakse projektide panust rakenduskavade eesmärkide saavutamisse kooskõlas täiendavuse kriteeriumiga; rõhutab vajadust tihendada teabevahetust; kutsub komisjoni üles leidma tõhusamaid suhtluskanaleid, et suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud investeeringute nähtavust; kutsub komisjoni üles töötama välja piiratud arvu asjakohaseid näitajaid, mis aitaksid mõõta tulemusi;

312.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid võimalikult hästi territoriaalseid vahendeid, tagades, et linnade integreeritud arengustrateegiad kiidetakse rahastamiseks aegsasti heaks, mis võimaldab linnadel investeerida terviklikesse strateegiatesse, kasutada ära poliitikavaldkondade koostoimet ja tagada tõhusam pikaajaline mõju majanduskasvule ja töökohtadele;

Põllumajandus ja maaelu areng

313.  palub kontrollikojal jätkata eraldi hinnangute koostamist Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning rubriigi 2 kohta ka pärast järgmist eelarveaastat, kuna eraldi hinnangud võimaldavad võtta sihipäraseid meetmeid märkimisväärselt erinevate veamäärade parandamiseks;

314.  nõuab tungivalt, et nii komisjon kui ka liikmesriikide ametiasutused jätkaksid igal võimalikul juhul otsetoetuste keerukusega tegelemist ja keerukuse vähendamist, eelkõige siis, kui Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi haldamisega tegeldakse liikmesriikides paljudel eri tasanditel;

315.  tunneb heameelt täiendavate rahaliste vahendite uue põlvkonna üle; on veendunud, et need tuleb kavandada selgemate eesmärkidega ja näha rakendamisperioodi lõpus ette piisav kontroll, et näidata nende mõju ning tagada, et nendega ei kaasne veamäära tõusu;

316.  nõuab, et nende liikmesriikide riiklike makseasutuste eest, mis ei ole viimase kolme aasta jooksul vastanud ootustele, vastutaksid juba ametis olevad liidu ametnikud, mitte asjaomase liikmesriigi kodanikud;

317.  juhib tähelepanu põllumajanduspoliitika haldamise süsteemi mitmeaastasele iseloomule ja rõhutab, et määruse(119) rakendamisega seotud õigusnormide eiramisi on võimalik lõplikult hinnata alles programmitöö perioodi lõpus;

318.  märgib, et ÜPP lihtsustamisega ei tohiks seada ohtu elujõulist toiduainetööstust, ja nõuab meetmeid, et liikuda põllumajanduslikus toidutööstuses ja metsandussektoris vähese CO2-heitega majanduse suunas;

Kalandus

319.  on rahul, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi 2014. aasta aruandes Euroopa Kalandusfondi programmide (2007–2013) juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta esitatud reservatsiooni põhjal võetud meetmed on võimaldanud märkimisväärselt vähendada asjaomaste liikmesriikiide rakenduskavu, mida on nüüd vaid viis;

320.  on kindel, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi rakendatav sisekontrollisüsteem pakub piisavat kindlust tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riski piisavaks juhtimiseks;

321.  tunneb rõõmu selle üle, et kontrollikoja auditeeritud kaheteistkümnest konkreetselt kalandusega seotud tehingust ei tuvastatud üheski kvantifitseeritavaid vigu;

322.  peab siiski kahetsusväärseks, et enamik liikmesriike esitas oma Euroopa Kalandusfondiga seotud rakenduskavad väga hilja, mis tõi kaasa suured viivitused rahaliste vahendite kasutusele võtmisel;

323.  võtab sellest tulenevalt teadmiseks, et kuludest ei teatatud komisjonile enne 30. juunit 2015 ja seega ei olnud neid ka võimalik enne seda kuupäeva kontrollida; juhib tähelepanu, et koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise puhul vastutavad assigneeringute kasutamise eest liikmesriigid;

Kultuur ja haridus

324.  kordab, et kõikide liidu noortele suunatud liikuvusprogrammide liitmine programmiga „Erasmus+“ on eelkõige mõeldud nende tõhususe suurendamiseks, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon peaks kinni kokkulepitud eesmärkidest ja programmi eelarveridadest, et mitte muuta programmi põhisuunda;

325.  tunneb heameelt selle üle, et nii „Erasmus+“ kui ka „Loov Euroopa“ reageerisid kiiresti uute probleemide tekkimisele seoses pagulaste ja rändajate integreerimise ja radikaliseerumise vastu võitlemisega 2015. aastal;

326.  märgib, et üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu (Erasmus+ Master Loan) tehti esimest korda kättesaadavaks 2015. aastal ning selle skeemi käivitasid kaks panka Hispaanias ja Prantsusmaal; rõhutab, et laenutagamisrahastu elujõulisuseks on äärmiselt oluline geograafiliselt laia ulatuse tagamine ning see, et komisjon jälgiks tähelepanelikult laenutingimusi;

327.  tuletab meelde, et 2015 oli esimene aasta, mil programmi „Loov Euroopa“ haldasid kaks komisjoni peadirektoraati – hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat; rõhutab vajadust kooskõlastatud lähenemisviisi järele, et institutsioonisisesed korralduslikud raskused ei kahjustaks programmi toimimist või üldsuse arvamust programmist;

Kodanikuvabadused ning justiits- ja siseasjad

328.  kutsub komisjoni üles koostama ja esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile andmed tuvastatud huvide konflikti juhtumite kohta;

329.  peab kahetsusväärseks, et rände- ja siseasjade peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes esitatud peamised tulemusnäitajad ei hõlma 2015. aastal toetust saanud, ümberasustatud, ümberpaigutatud ja tagasisaadetud inimeste arvu; peab kahetsusväärseks, et puuduvad näitajad, mis võimaldaksid hinnata riigisiseste õiguskaitseasutuste vahelise koordineerimise ja koostöö suurendamiseks vastu võetud meetmete mõju;

330.  ergutab seadma selgemaid ja pikaajalisi poliitilisi prioriteete, mis kajastuksid konkreetsemalt tegevusprioriteetides; rõhutab sellega seoses, et tuleb teha tihedamat koostööd teiste organite ja eelkõige ametitega;

331.  peab kahetsusväärseks komisjoni infoturbe juhtimisstruktuuride puudulikku ühtlustamist tunnustatud parimate tavadega (vastavalt siseauditi talituse auditiaruandele);

Soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimused

332.  juhib tähelepanu, et sooline võrdõiguslikkus peaks olema läbiv eesmärk kõikides poliitikavaldkondades; märgib siiski, et mõnel programmil puuduvad selle eesmärgi täitmiseks konkreetsed sihipärased meetmed ja spetsiaalsed eelarveeraldised, ning andmete parem kogumine ei peaks tooma kaasa üksnes soolist võrdõiguslikkust edendavate meetmete jaoks eraldatud assigneeringute kvantifitseerimist, vaid parandama ka nende liidu rahaliste vahendite mõju hindamist;

333.  kordab oma üleskutset, et komisjon kaaluks sooteadlikku eelarvestamist eelarvemenetluse kõigis etappides, muu hulgas eelarve täitmisel ja eelarve täitmise hindamisel, ning seda ka EFSI, ESFi, ERFi ja programmi „Horisont 2020“ puhul, et võidelda liikmesriikides aset leidva diskrimineerimise vastu; rõhutab, et kooskõlas tulemustele keskenduva ELi eelarve algatusega ning tulemuslikkusele keskendumise eesmärgiga tuleks eelarve planeerimisse, täitmisse ja hindamisse lisada ühised kvantifitseeritavad tulemus- ja mõjunäitajad, mis võimaldaksid eelarve täitmist soolisest perspektiivist paremini hinnata;

334.  kutsub komisjoni üles kasutama sooteadlikku eelarvestamise analüüsi nii uute kui ka olemasolevate eelarveridades osas ja tegema võimaluse korral vajalikke poliitilisi muudatusi, et tagada kaudse soolise ebavõrdsuse välistamine.

(1) ELT L 69, 13.3.2015. (2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1. (3) ELT C 375, 13.10.2016, lk 1. (4) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147. (5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144. (7) ELT L 69, 13.3.2015. (8) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1. (9) ELT C 417, 11.11.2016, lk 2. (10) ELT C 449, 1.12.2016, lk 51. (11) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147. (12) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (13) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (14) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (15) ELT L 343, 19.12.2013, lk 46. (16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144. (17) ELT L 69, 13.3.2015. (18) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1. (19) ELT C 417, 11.11.2016, lk 10. (20) ELT C 449, 1.12.2016, lk 61. (21) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147. (22) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (23) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (24) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (25) ELT L 341, 18.12.2013, lk 73. (26) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144. (27) ELT L 69, 13.3.2015. (28) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1. (29) ELT C 417, 11.11.2016, lk 2. (30) ELT C 449, 1.12.2016, lk 41. (31) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147. (32) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (33) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (34) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (35) ELT L 341, 18.12.2013, lk 69. (36) ELT L 363, 18.12.2014, lk 183. (37) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144. (38) ELT L 69, 13.3.2015. (39) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1. (40) ELT C 417, 11.11.2016, lk 9. (41) ELT C 449, 1.12.2016, lk 157. (42) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147. (43) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (44) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (45) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (46) ELT L 346, 20.12.2013, lk 58. (47) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144. (48) ELT L 69, 13.3.2015. (49) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1. (50) ELT C 417, 11.11.2016, lk 11. (51) ELT C 449, 1.12.2016, lk 230. (52) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147. (53) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (54) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (55) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (56) ELT L 346, 20.12.2013, lk 54. (57) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144. (58) ELT L 69, 13.3.2015. (59) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1. (60) ELT C 417, 11.11.2016, lk 11. (61) ELT C 449, 1.12.2016, lk 219. (62) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147. (63) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (64) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (65) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (66) ELT L 352, 24.12.2013, lk 65. (67) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144. (68) 1 ELT L 69, 13.3.2015. (69) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1. (70) ELT C 375, 13.10.2016, lk 1. (71) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147. (72) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (73) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (74) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0144. (75) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (76) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1. (77) Kontrollikoja eriaruanne nr 31/2016. (78) Kontrollikoja eriaruanded nr 05/2015 ja nr 19/2016. (79) Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi kokkuvõte korraldusasutuste poolt vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 67 lõike 2 punktile j esitatud andmetest finantskorraldusvahendite finantseerimise ja rakendamise valdkonnas tehtud edusammude kohta, programmitöö periood 2007–2013, olukord 31. detsembri 2015. aasta seisuga, 20.9.2016, lk 61. (80) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkti 1.39. (81) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkte 3.22 ja 3.23. (82) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkti 3.29. (83) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkte 3.33–3.38. (84) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkti 3.56. (85) Vt kontrollikoja 2015. aasta aruande punkti 4.16. (86) COM(2016)0674, SWD(2016)0338, SWD(2016)0339. (87) „Commitment and Coherence, ex‑post evaluation of the 7th EU Framework Programme (2007‑2013)“ (Kohustuste võtmine ja sidusus: ELi seitsmenda raamprogrammi järelhindamine (2007‑2013)), november 2015. (88) Kontrollikoja aastaaruanne eelarveaasta 2015 kohta, punkt 3.19. (89) Kontrollikoja aastaaruanne eelarveaasta 2015 kohta, punkt 3.22. (90) Kontrollikoja aastaaruanne eelarveaasta 2015 kohta, 3. osa. (91) Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon, punkt 8 (ELT L 246, 14.9.2016, lk 27). (92) 2015. aasta tegevusaruanne, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Brüssel 2016, lk 11, joonealune märkus 8. (93) SWD(2016)0318. (94) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65). (95) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1). (96) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243). (97) „First results of the Youth Employment Initiative“ (Noorte tööhõive algatuse esimesed tulemused), lõpparuanne Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadile, juuni 2016. (98) Kontrollikoja eelarveaasta 2015 aastaaruanne, punkt 6.36. (99) Vastus volinik Creţule esitatud kirjalikult vastatavale küsimusele nr 19. (100) Vt 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni punkti 8. (101) Euroopa Kontrollikoja eelarveaasta 2015 aastaaruande punkt 6.9, joonealune märkus 8. (102) Nende vigade ärahoidmine oleks vähendanud meie hinnangulist veamäära 0,9 protsendipunkti võrra turu- ja otsetoetuste puhul ja 3,2 protsendipunkti võrra maaelu arengu ja teiste poliitikavaldkondade puhul. (103) Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes märgitakse, et kohandatud koondveamäär on vähenenud 2,61 %-lt (2014. aastal) 1,47 %-ni (2015. aastal). (104) Täistööaeg tähendab miinimumtunde, mis on nõutavad töölepinguid reguleerivate asjaomaste riiklike sätete kohaselt. Kui riiklikes õigusaktides ei ole tundide arv määratud, siis loetakse minimaalseks aastaseks töötundide arvuks 1 800 tundi, mis vastab 225 8-tunnisele tööpäevale. (105) Viimase põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu (Eurostat) kohaselt toimus aastatel 2007–2013 ELi 28 liikmesriigi põllumajandussektori tööjõus üldine muutus – aastaste tööühikute arv vähenes 2,3 miljoni võrra ehk 19,8 %. (106) Vt vastust kirjalikule küsimusele nr 3 – volinik Hogani kuulamine 29. novembril 2016. aastal. (107) Vt 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni lõiget 317. (108) Liikmesriigid peavad vähendama hektaripõhiste maksete erinevusi toetusesaajatele oma aladel (seda nimetatakse „sisemiseks ühtlustamiseks“). Põhimõtteliselt (kehtivad erandid) peavad nad vähendama ka vähemalt 5 % võrra 150 000 eurot ületavaid tulusid, mille toetusesaaja saab põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava alusel. Ka on liikmesriikidel võimalik jagada ümber kuni 30 % otsetoetuste riiklikest assigneeringutest esimesele 30 hektarile iga põllumajandusettevõtja kohta („ümberjaotav toetus“), aga ka kehtestada absoluutne ülemmäär iga toetusesaaja tuludele, mis laekuvad põhitoetuskavast või pindalatoetusest („piiristusmäär“). (109) Vt komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega) (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59) artikli 35 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549). (110) Komisjoni 12. aprilli 2016. aasta otsus C(2016)2210, millega muudetakse komisjoni otsust C(2014)5434, millega lubatakse kasutada hüvitamist ühikukulude alusel Maailmapanga kontserni üksuse liiduga sõlmitud raamlepingu kohaselt läbiviidud tegevuste eest. (111) Vastus kirjalikult vastatavale küsimusele nr 23 – volinik Avramopoulose 29. novembri 2016. aasta kuulamine. (112) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märts 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45). (113) C(2016)3301 (114) Vt Euroopa Parlamendi 10. mai 2012. aasta resolutsiooni (tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, III jagu – komisjon ja rakendusametid (ELT L 286, 17.10.2012, lk 31)) punkti 38. (115) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44). (116) Euroopa Kohtu 21. detsembri 2016. aasta otsus kohtuasjas C-104/16 P: Nõukogu vs. Front Polisario, ECLI:EU:C:2016:973. (117) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1). (118) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaajate huvides toimuva lihtsustamise jälgimiseks loodud kõrgetasemeline sõltumatute ekspertide rühm (119) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (2016/2208(DEC))

P8_TA(2017)0144 A8-0160/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule koostatud kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8‑0338/2016)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (III jagu – Komisjon)(5) ja oma resolutsiooni tähelepanekutega, mis on selle otsuse lahutamatu osa,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05876/2017 – C8‑0037/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0160/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

B.  arvestades, et kontrollikoja eriaruannetes käsitletakse rahaliste vahendite kasutamisega seotud probleeme ja seetõttu on need Euroopa Parlamendi jaoks kasulik teabematerjal, mis aitab tal eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni rolli täita;

C.  arvestades, et Euroopa Parlamendi tähelepanekud kontrollikoja eriaruannete kohta on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitleva Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 27. aprilli 2017. aasta otsuse lahutamatu osa;

I osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2015 „Raskustes olevatele riikidele antud finantsabi“

1.  võtab leiud ja soovitused, mis on esitatud kontrollikoja eriaruandes, teadmiseks;

2.  väljendab esimese eriaruande üle, mille kontrollikoda on liidu majanduse juhtimise kohta koostanud, heameelt ning jääb huviga ootama järgmisel aastal avaldatavaid aruandeid;

3.  peab kahetsusväärseks, et kuigi see hõlbustaks võrdlemist, ei ole kontrollikoda käsitlenud oma aruandes kõiki liikmesriike, kes on alates finantskriisi algusest finantsabi saanud, ja muu hulgas ei ole käsitletud Kreeka programmi;

4.  väljendab heameelt, et kontrollikoda koostab Kreeka kohta eraldi eriaruande; kutsub kontrollikoda üles kummagi eriaruande tulemusi võrdlema ja käsitlema eelkõige Kreeka aruande kohta Euroopa Parlamendi antud soovitusi, sh keskmises ja pikas perspektiivis saavutatavaid tulemusi (nt käimasolev võimaliku võlakergenduse arutelu);

5.  palub kontrollikojal töökvaliteedi parandamiseks selles valdkonnas inimressursse ja asjatundlikkust suurendada; palub kontrollikoda seni, kui see on toimunud, võtta täielikult arvesse välisekspertide aruandeid, mida ta taotles auditite jaoks taustteabe saamiseks;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda piirdus oma auditi puhul väga lühikese ajaga ja finantsabi konkreetse stsenaariumiga, nagu nõukogu oli otsustanud, võtmata arvesse muid võimalikke eelarve tasakaalustamatuse lahendusi, mida avaliku ja akadeemilise arutelu käigus juba arutati, nagu ühine vastutus riigi võlakohustuste eest või võlakergendus;

7.  väljendab kahetsust, et aruandes pööratakse tähelepanu vaid finantsabi haldamisele, kuid ei analüüsita ega seata küsimärgi alla programmi sisu ega finantsabi osutamiseks kokku lepitud tingimusi;

8.  võtab teadmiseks, et eriaruandes kirjeldatakse üksnes liidu poliitilisel tasandil võetud spetsiaalseid meetmeid ja programmide põhijooni; julgustab kontrollikoda analüüsima, kas võetud meetmed olid programmide eesmärkide seisukohast asjakohased ning milline on olnud nende koostoime laiema poliitikaraamistiku ja pikaajaliste eesmärkidega, sh strateegiaga „Euroopa 2020“;

9.  võtab teadmiseks, et finantsabiprogrammide eesmärk oli abisaajate riikide naasmine finantsturgudele, jätkusuutliku riigirahanduse saavutamine ning majanduskasvu taastumine ja töötuse vähenemine; väljendab kahetsust, et kontrollikoja leidudes ei ole täiel määral analüüsitud, kas programmi tulemused vastavad nendele eesmärkidele;

10.  märgib, et kontrollikoda keskendus oma järeldustes eelkõige komisjonile kui finantsabi haldajale, kuid on seisukohal, et parema mõistmise huvides oleks tulnud rohkem tähelepanu pöörata Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Euroopa Keskpangale, kes algusest peale toetasid komisjoni programmide ettevalmistamisel ja järelevalves;

11.  jagab komisjoni seisukohta, et nõukogu ja teiste partnerite rolli programmi koostamisel ja haldamisel on alahinnatud; palub kontrollikojal ja komisjonil analüüsida nõukogu võetud meetmete asjakohasust, Euroopa Keskpanga rolli ning seda, kas need olid programmi eesmärkide täitmiseks kohased ja aitasid saavutada liidu eesmärke, sh majanduskriisist toibumine, töökohtade loomine ja majanduskasv;

12.  väljendab kahetsust, et partnerid ei jaganud alati kogu olemasolevat teavet komisjoniga, mille tagajärjel ei olnud läbirääkimisrühma käsitlus järjekindel; nõuab tungivalt, et komisjon sõlmiks partneritega ametlikud lepingud, et pääseda kogu teabele aegsasti ligi ning vältida sarnaseid probleeme tulevikus;

13.  rõhutab, et teatavad reformid (nt tööturureform), millele programmides on osutatud, võivad konkurentsivõimet suurendada alles väga pika aja pärast, kuid abiprogrammide eesmärgid on enamasti kohesed ja lühiajalised;

14.  väljendab kahetsust, et programmid on peamiselt keskendunud kuludele (tööturu-, pensioni- ja töötuskindlustusskeemireform, kohalike üksuste vähendamine jne) ning avaliku sektori programmide kärbetele; mõistab, et kärped on tehtud selleks, et reformida abistatavate riikide finantsturge;

15.  nõuab tungivalt, et nõukogu vaataks tulevaste programmide alusel antava finantsabi jaoks kasutada olevad vahendid ja meetmed hoolikalt läbi, et vähendada mõju inimestele, soovimatut mõju sisenõudlusele ja kriisist põhjustatud kulude jätmist ühiskonna kanda;

16.  rõhutab, et raskustes olevatele liikmesriikidele anti finantsabi kapitaliturgudelt võetud laenudena, kasutades tagatisena liidu eelarvet; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni roll nendes programmides on liiga väike, mis kahandab osutatud finantsabi demokraatlikku legitiimsust veelgi;

17.  nõuab tungivalt, et juhul, kui finantsabiga on seotud liidu eelarve, tagaks komisjon, et Euroopa Parlament on finantsabi andmisesse kaasatud suuremal määral;

18.  peab vajalikuks uurida, milline roll on Euroopa Keskpangal liikmesriikide kaudsel abistamisel, et neid eesmärke saavutada, ning ka laiemas toetuses liidu finantsstruktuurile finantsprogrammide vältel;

19.  on seisukohal, et kriisi alguses oli raske ette näha, et mõnes liikmesriigid tekib laastavate tagajärgedega järsk tasakaalustamatus; rõhutab, et 2007.–2008. aasta enneolematu ülemaailmse majandusriisi ulatust ja laadi oli rakse ette näha;

20.  jagab kontrollikoja arvamust, et kriisieelsest järelevalveraamistikust ei piisanud selleks, et tuvastada aluseks olevates eelarvepositsioonides peituvaid riske ränga majanduskriisi ajal;

21.  väljendab heameelt, et finantskriisi tõttu kiitsid seadusandjad kriisi käigus ilmnenud järelevalvepuuduste kõrvaldamiseks heaks esimese ja teise majanduse juhtimise paketi; on aga seisukohal, et viimastel aastatel toimunud liidu majanduse juhtimise raamistiku reform ei ole aidanud kriisist lõplikult väljuda, ning kutsub komisjoni üles põhjalikumalt analüüsima uue raamistiku plusse ja miinuseid võrdluses teiste sarnaste riikide majandusega (nt USA, Jaapan jt OECD riigid) ja vajaduse korral esitama uute reformide ettepanekuid;

22.  kutsub komisjoni üles järgima kontrollikoja soovitust, mille kohaselt peab ta oma makromajanduslike ja eelarveprognooside kvaliteeti veel paremaks muutma;

23.  võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et komisjonil õnnestus suurtest ajapiirangutest ja uute ülesannetega seotud vähestest kogemustest hoolimata finantsabiprogramme hallata; rõhutab kontrollikoja järeldust, et asjaolusid arvestades oli tegu suure saavutusega;

24.  väljendab heameelt otsuse üle anda finantsabi juhtimine komisjoni ja mitte teiste finantspartnerite vastutusalasse, tänu millele on võimalik võtta abi andmisel arvesse liikmesriikide eripärasid ja omavastutust;

25.  on arvamusel, et kuigi kõiki liikmesriike tuleb kohelda võrdselt, tuleb programme ja reforme vastavalt konkreetse riigi oludele paindlikult kohandada ja muuta; on seisukohal, et tulevastes komisjoni programmides ja kontrollikoja aruannetes tuleks kindlaks teha, kas tegemist on kindlalt ainult liidu meetmete või riikide võimalike töökavade rakendamisega, ja seda tuleks eristada;

26.  võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse, et komisjonil oli raskusi teabe jälgimisega ning ja tehtud otsuseid tagantjärele ei hinnatud;

27.  rõhutab, et programmide algfaasis tegeles komisjon tugeva poliitilise ja ajalise surve all ebaselgete riskidega, mis ohustasid terve finantssüsteemi stabiilsust majanduse jaoks ettenägematute tagajärgedega;

28.  on seisukohal, et kuigi komisjonil ei olnud finantsabi andmisel kogemusi, õppis ta n-ö töö käigus ja tal õnnestus programmid suhteliselt ruttu ja nõuetekohaselt käivitada ning hilisemate programmide jaoks juhtimist parandada;

29.  nõustub kontrollikoja soovitusega, et komisjon peaks riikide kohandumise põhiaspekte veelgi rohkem analüüsima, kuid samuti võrdlema majandusprognoose, sh eluasemeturgu, avaliku ja erasektori laenukoormust; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid annaksid komisjonile süstemaatiliselt ja regulaarselt asjakohaseid andmeid;

30.  on seisukohal, et esimese liidu programmi käivitamisest kuni kontrollikoja analüüsi lõpuni kulgeval ajavahemikul peaks olema võimalik lisada tulevastesse programmidesse tänu institutsioonidevahelisele ja vastastikusele dialoogile kontrollikoja ja komisjoni vahel paremaid soovitusi nii paranduste kui ka programmide tulemuste kohta;

31.  on seisukohal, et läbipaistvuse, parema teavitamise ja kodanikega suhtlemise eesmärgil tuleks komisjoni vastused ja kontrollikoja aruanne esitada kahes kõrvuti tulbas, et seisukohti oleks võimalik võrrelda, nagu seda tehakse kontrollikoja aastaaruandes;

32.  soovitab nende uute, liidu majandusjuhtimist puudutavate aruannete tundlikku laadi arvestades, et kontrollikoja leide ja soovitusi kajastataks põhjalikult pressiteadetes ja muudes teabedokumentides;

II osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 19/2015 „Kreekale tehnilise abi andmise parandamiseks tuleb tulemustele rohkem tähelepanu pöörata“

33.  märgib, et käesoleva resolutsiooni koostamise ajaks oli komisjon juba esitanud ettepaneku struktuurireformi tugiprogrammi loomiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on ilmselt kontrollikoja soovitusi arvesse võtnud, ja loodab, et Kreeka rakkerühma kogemusi arvesse võttes kujuneb struktuurireformi tugiprogrammist tugev tehnilise abi vahend;

34.  tunneb muret, et ajutise rakkerühma kiire moodustamine tõi kaasa mõned probleemid selle tegevuses; nõuab, et enne iga tehnilise abi projekti hinnataks kohustuslikus korras põhjalikult kohalikku olukorda ja koostataks kokkuvõtlik sammsammuline tegevuskava; nõuab, et komisjon tegutseks edasiste tehnilise abi programmide puhul läbimõeldumalt, esitades muu hulgas ajakava, kus on kirjas mandaadi algus- ja lõppkuupäev;

35.  rõhutab, et eraldi eelarve on tehnilise abi programmi õnnestumiseks vajalik eeldus, nii kulutuste kavandamisel kui ka ühtlustamisel, sest sellega välditakse vajadust järgida eraldi eelarveridadega seotud eri kontrollitasandeid ja eeskirju;

36.  märgib, et rakkerühm haldas muljetavaldaval hulgal projekte, kuhu olid kaasatud mitmed partnerorganisatsioonid; on veendunud, et tehnilise abi mõju oleks saanud programmide ühtlustamisega suurendada, piirates partnerorganisatsioonide arvu ja projektide ulatust, et võimalikult palju vähendada haldusliku kooskõlastamise vajadust ja suurendada tõhusust;

37.  kahetseb, et ei abisaaja liikmesriik ega ka rakkerühm ei esitanud komisjonile korrapäraseid tegevusaruandeid; juhib tähelepanu sellele, et komisjon peaks nõudma Kreeka rakkerühmalt kord kvartalis ilma liigse viivituseta tegevusaruande esitamist ning mõistliku aja jooksul pärast rakkerühma töö lõpuleviimist järelhindamise vormis terviklikku lõpparuannet; nõuab, et komisjon jälgiks süstemaatiliselt tehnilise abi rakendamist, et keskenduda tulemustele orienteeritud tehnilisele abile; nõuab peale selle, et nii tehnilise abil puhul tuleks lisada kui ka Kreeka rakkerühm peaksid eri raamatupidamisaruannetesse lisama teabe selle kohta, kuidas ja kuhu Kreekale eraldatud nn päästefondi raha välja maksti;

38.  palub komisjonil, Euroopa Parlamendil ja nõukogul kasutada aastaid 2017–2020 hõlmavat struktuurireformi tugiprogrammi arutelu selleks, et vaadata valdkondade juhtide head tavad läbi; ergutab komisjoni töötama koostöös liikmesriikidega välja süsteemi ekspertide palkamiseks otse liikmesriikidest, vältides sellega riiklike agentuuride kasutamist ning keerukuse ja halduskoormuse suurendamist;

39.  nõuab, et liikmesriigid ilmutaksid suuremat pühendumust, sest tulemuspõhine lähenemine võimaldaks nii Euroopa Parlamendil kui ka liikmesriikide parlamentidel eelarvekontrollikomisjonide kaudu paremini oma toetavat rolli täita;

III osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 21/2015 „Ülevaade ELi arengu- ja koostöötegevuse tulemustele suunatud lähenemisviisis sisalduvatest riskidest“

40.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

41.  võtab teadmiseks, et komisjon on integreerinud riskianalüüsi oma välisoperatsioonide – mis toimuvad paljude eri laadi riskidega keerulises ja hapras keskkonnas ning millega seotud partnerriikidel on erinev arengutase ja juhtimisraamistik – juhtimisse;

42.  tunneb eelkõige heameelt kontrollikoja poolt komisjonile esitatud soovituse üle parandada pikaajalisi tulemusi puudutava terminoloogia (väljundid, tulemused, mõju) kasutamist ning rõhutab, et enne eri projektide rahastamise kohta otsuse tegemist tuleb sõnastada tõelised konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised (SMART) eesmärgid;

43.  rõhutab, et eritähelepanu tuleb pöörata saavutatavate ja realistlike sihtide seadmisele, et vältida juhtumeid, kus partnerriigid on algsed eesmärgid küll saavutanud, kuid arengut see soodustanud ei ole;

44.  peab vajalikuks hoiduda keskendumisest eelarve täitmise tulemusele kui ainsale juhtimisalasele eesmärgile, sest see võib kahjulikult mõjutada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet ja tulemuste saavutamist;

45.  tuletab meelde, et suurte riskitegurite (välis-, finants- ja operatsioonirisk) korrapärane järelevalve ja kindlakstegemine ning nende kvantifitseerimine alates tuvastamise etapist kuni rakendamise etapini ei ole ainult hea finantsjuhtimise ja kvaliteetsete kulutuste eeltingimus, vaid ka liidu sekkumiste usaldatavuse, jätkusuutlikkuse ja maine tagamise eeltingimus; on arvamusel, et riskiprofiilide loomine tegevuste ja riikide kaupa hõlbustab samuti kiire riskimaandamise strateegia koostamist juhul, kui partnerriigis olukord halveneb;

46.  rõhutab, et kontrollikeskkonda ja riskijuhtimisfunktsioone tuleb pidevalt kohandada, et võtta arvesse abiinstrumentide ja uut liiki rahastamisvahendite, näiteks segarahastamise, usaldusfondide ja muude rahvusvaheliste institutsioonidega finantspartnerluste teket;

47.  kordab arvamust, et vahendite kasutamise suutlikkuse, nõuetele vastavuse ja tulemuslikkuse vahel tuleb leida uus tasakaal, mis peab kajastuma ka toimingute juhtimises;

48.  on veendunud, et arenguriikidest partnerriikide suutlikkuse suurendamine, juhtimisraamistikud ja isevastutus on samuti oluliseks viisiks, kuidas maandada süsteemseid riske, et soodustada toetavat keskkonda, mis võimaldab rahaliste vahendite kasutamist nende kavandatud otstarbel ning säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse nõuete täitmist;

49.  peab ühtlasi vajalikuks tugevdada poliitilist ja poliitikadialoogi, abi tingimuslikkust ja loogilise ahela raamistikku, et tagada nii maksete või väljamaksete otsuste ja eeltingimuste sidusus rahastamislepingutes, sidudes maksed selgelt tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamisega, kui ka valitud eesmärkide ja näitajate asjakohasus;

50.  ergutab eelkõige kaasrahastatavate ja mitme rahastajaga algatuste korral rahvusvahelisi institutsioone

51.  palub komisjonil tagada hindamiste ja poliitika määratlemise omavahelise tegeliku seotuse, võttes arvesse kõiki otsustusprotsessis saadud kogemusi;

52.  tuletab meelde, et kui tulemuslikkust ei seirata ja tulemusi ei hinnata korrektselt, on avalikul sektoril keerulisem aruandekohustust täita ja poliitikakujundajatele ei ole võimalik anda terviklikku teavet;

IV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2015 „Doonau vesikonna vee kvaliteet: veepoliitika raamdirektiivi rakendamisel on edusamme, kuid teha on veel palju“

53.  on veendunud, et komisjon peaks esitama suunised veekvaliteedi valdkonnas tehtavaid edusamme käsitleva, paremini eristava aruandluse kohta;

54.  nõustub kontrollikojaga, et komisjon peaks edendama andmete võrreldavust, näiteks vähendades erinevusi ökoloogilise seisundi hindamiseks kasutatavate füüsikalis‑keemiliste ainete arvus;

55.  rõhutab, et komisjon peaks jätkama järelevalvet liikmesriikide edusammude üle vee hea kvaliteedi saavutamisel, mis on veepoliitika raamdirektiivi eesmärk;

56.  palub liikmesriikidel tagada kvaliteetne veeseire, et saada veekogude kaupa reostusolukorra ja -allika kohta täpset teavet, mis võimaldab parandusmeetmete täpsemat suunamist ja suurendab nende kulutõhusust;

57.  ergutab liikmesriike tagama vesikonna majandamise kavade meetmeid kindlaks määravate ja projektide rahastamist heakskiitvate asutuste vahelist kooskõlastust;

58.  julgustab liikmesriike hindama täitmise tagamise mehhanisme ja tagama nende mõjusust, eelkõige kohaldatavate karistuste soovitava ulatuse ja hoiatava mõju osas;

59.  palub liikmesriikidel hinnata, kas veereostusmaksu saaks kasutada majandusliku vahendina, et rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet vähemalt peamiste vee kvaliteeti kahjustavate ainete suhtes;

60.  palub komisjonil kaaluda, kas oleks võimalik korrapäraselt hinnata mitte üksnes seda, kas liikmesriigid on maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardid ja miinimumnõuded vastu võtnud, vaid ka seda, kas need on asjakohased;

61.  märgib, et komisjon peaks andma juhiseid, kuidas hajureostuse tekitatud kahju sisse nõuda;

62.  palub liikmesriikidel hinnata, kas majanduslike meetmete, näiteks keskkonnamaksude kehtestamisega on võimalik reostust vähendada ja rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet;

63.  palub komisjonil ja liikmesriikidel leida nii liidu kui ka riiklike mehhanismide jõustamise andmete põhjal viisid kontrollide ülesehituse ja rakendamise lihtsustamiseks ja nende mõjususe tagamiseks;

V osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2015 „Võitlus ühendusesisese käibemaksupettusega: vajatakse täiendavaid jõupingutusi“

64.  on seisukohal, et komisjon peaks algatama ühendusesisese käibemaksupettuse mahu hindamiseks mõeldud ühtse süsteemi loomise, mis võimaldaks liikmesriikidel hinnata oma tulemusi asjakohaste näitajate põhjal; on seisukohat, et tulemusi tuleks hinnata seoses ühendusesisese käibemaksupettuse vähendamise, pettuste avastamise suurendamise ja pettuste avastamisest tuleneva maksutulu suurendamisega;

65.  usub, et Eurofisci kui tõhusa varase hoiatamise süsteemi tulemuslikkuse parandamiseks peaks komisjon soovitama liikmesriikidel: a) võtta kasutusele ühine riskianalüüs, et Eurofisci kaudu vahetatud teave aitaks pettust avastada; b) suurendada teabevahetuse kiirust ja sagedust; c) kasutada usaldusväärset ja kasutajasõbralikku IT‑keskkonda; d) seada töövaldkondade tulemuslikkuse mõõtmiseks asjakohased näitajad ja sihtarvud; e) osaleda kõigis Eurofisci töövaldkondades;

66.  kutsub komisjoni ühendusesisese käibemaksupettuse vastu võitlemiseks mõeldud liikmesriikide maksuhaldurite vahelise teabevahetuse halduskoostöö korra hindamise kontekstis üles tegema riskipõhiselt valitud liikmesriikidesse järelevalvekülastusi; on veendunud, et järelevalvekülastuste käigus peaks panema rõhku teabenõuete liikmesriikidepoolse vastamise õigeaegsusele, käibemaksuteabe vahetamise süsteemi usaldusväärsusele, mitmepoolsete kontrollide kiirusele ja halduskoostööd käsitlevate varasemate aruannete leidude alusel võetud meetmetele;

67.  pidades silmas, et liikmesriigid vajavad liiduvälistelt riikidelt teavet ettevõtjalt interneti teel tarbijale tarnitud teenuste ja mittemateriaalsete kaupade pealt käibemaksu kogumise tagamiseks, kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike vastastikuse abi kokkulepete läbirääkimistel riikidega, kus asub enamik digitaalteenuste osutajaid, ning neid kokkuleppeid liiduväliste riikidega koostöö parandamiseks ja käibemaksu kogumise tagamiseks allkirjastama;

68.  on arvamusel, et kuna ühendusesisene käibemaksupettus on tihti seotud organiseeritud kuritegelike struktuuridega, peaksid komisjon ja liikmesriigid kõrvaldama õiguslikud tõkked, mis takistavad riiklikul ja liidu tasandil haldusasutuste, kohtute ja õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust; on seisukohal, et eelkõige peaksid Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Europol omama juurdepääsu käibemaksuteabe vahetamise süsteemile ja Eurofisci andmetele ning liikmesriigid peaksid saama nende kogutud juurdlusandmeid kasutada;

69.  on arvamusel, et komisjon peaks eraldama piisavad rahalised vahendid, et tagada kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi algatuse raames liikmesriikide koostatud ja nõukogu ratifitseeritud operatiivsete tegevuskavade elujõulisus ja jätkusuutlikkus;

VI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 25/2015 „Maapiirkondade taristule antav ELi toetus: võimalik saavutada oluliselt suurem kulutõhusus“

70.  tunnustab liidu rahalistest vahenditest ja eeskätt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatavaid maapiirkondade taristu investeeringuid valdkondades, milles saadav kasu ei puuduta ainult põllumajandust ja mis muudel juhtudel ei pruugiks maapiirkondi kimbutavate tõsiste majanduslike probleemide ja ressursside nappuse tõttu rahalist tuge saada;

71.  märgib, et taristuprojektide rahastamine Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist põhineb eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, kus liikmesriigid vastutavad projektide valiku ja rakendamise ning haldamise, järelevalve ja kontrolli eest ning komisjoni ülesanne on liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise järelevalve; on seisukohal, et ülesanded tuleks selgemini kindlaks määrata, et toetusesaajatel oleks selge ettekujutus, millised valdkonnad järelevalveorganite pädevusse kuuluvad; rõhutab nii komisjoni kui ka liikmesriikide kohustust järgida usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

72.  peab kontrollikoja eriaruandes nr 25/2015 toodud leide ja soovitusi vajalikuks liidu maapiirkondade taristu investeeringute tulemuspõhise kasutamise edasiseks parandamiseks ning paremate tulemuste ja kulutõhususe saavutamiseks; nõuab, et komisjon neid rakendaks;

73.  soovitab tungivalt suunata liidu maapiirkondade taristu investeeringud avalikke teenuseid parandavatesse ja/või maapiirkondades töökohtade loomist ja majanduslikku arengut soodustavatesse ning tõestatult riiklikku toetust vajavatesse ja lisaväärtust loovatesse projektidesse, tagades ka, et nende rahaliste vahendite puhul on tegemist lisainvesteeringutega ja neid ei kasutata selleks, et asendada nendega oluliste teenuste jaoks ettenähtud riigipoolsed vahendid;

74.  soovitab liikmesriikidel rakendada koordineeritud lähenemisviisi, millega kvantifitseeritakse võimalikud vajadused ja rahastamispuudujäägid ning põhjendatakse maaelu arengu programmide meetmete kasutamist ja milles arvestatakse lisaks liidu vahenditele ja programmidele ka riiklike, regionaalsete ja kohalike programmide ning avalike ja eravahenditega, mis võiksid vastata – või juba vastavad – samadele vajadustele mis maaelu arengu programmid;

75.  palub komisjonil arendada edasi liidu eri vahendite tõhusa kooskõlastuse ja täiendavuse tagamisel tehtud esimesi samme, mida ta tegi maaelu arengu programmide 2014–2020 järjepidevuse tagamiseks kasutatud kontrollnimekirja alusel, ning anda liikmesriikidele edasisi juhiseid programmide rakendamisel mitte ainult parema täiendavuse saavutamiseks, vaid ka rahaliste vahendite asendamisohu vältimiseks ja tühimõju riski leevendamiseks; palub komisjonil edendada sellega seoses ka heade tavade kasutamist;

76.  soovitab liikmesriikidel anda enne infrastruktuuri toetusemäärade kehtestamist hinnang investeeringute soodustamiseks vajalike avalike vahendite tasemele, et vähendada tühimõju riski, ning kontrollida projektide valikuprotsessi kestel, vajaduse korral enne toetusavalduste heakskiitmist, kas taotlejal on piisavalt kapitali või kas tal on juurdepääs kapitalile projekti täis- või osaliseks finantseerimiseks; kutsub liikmesriike üles juhtimisteabe süsteeme paremini kasutama;

77.  nõuab kõikidel tasanditel täiendavuse põhimõtte järgimist ning seetõttu sobiva järelevalvekomiteede korrektset moodustamist ja nende aktiivset osalemist kooskõlastamise protsessis; palub komisjonil oma nõuandvat rolli järelevalvekomiteedes korrektselt täita;

78.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon andis 2014. aasta märtsis välja suunised, milles ergutati liikmesriike tagama, et abikõlblikkuse ja valikukriteeriume kohaldatakse kogu programmitöö perioodi vältel läbipaistvalt ja järjepidevalt, et valikukriteeriume kohaldataks isegi juhtudel, kus eelarvevahenditest piisab kõigi toetuskõlblike projektide rahastamiseks, ning et teatud künnisest madalamale jääva punktiskooriga projektid arvatakse toetusest välja, ning kutsub liikmesriike üles neid suuniseid liidu rahastatavate maapiirkondade taristuprojektide osas täpselt järgima;

79.  nõuab, et liikmesriigid määraksid kindlaks kriteeriumid, millega tagada kõige kulutõhusamate projektide (projektid, mille panus maaelu arengukava eesmärkide saavutamisesse ühikukulu kohta on tõenäoliselt kõige suurem) väljavalimine, ja kohaldaks neid kriteeriume järjepidevalt; palub liikmesriikidel tagada, et projektikulude eelarvestamisel lähtutakse ajakohasest, tegelikke turuhindu kajastavast teabest ning riigihanke-eeskirjad on õiglased ja läbipaistvad ning nendega soodustatakse tegelikku konkurentsi; võtab teadmiseks liidu kaasrahastatavates projektides kõige sagedamini esinevate vigade vältimise suunised, mille komisjon koostas 2014. aasta lõpus, ning kutsub kõiki liikmesriike üles täitma riigihankenõuete eeltingimused 2016. aasta lõpuks;

80.  nõuab ka, et valikuprotsess peab olema läbipaistvam; leiab, et toetusetaotluste heakskiitmisel tuleks korraldusasutustel arvestada avaliku arvamusega maapiirkondades esinevate kohalike probleemide kohta; tõdeb, et selles protsessis võib oluline roll olla kohalikel algatusrühmadel;

81.  soovitab komisjonil järgnevate auditite käigus uurida maapiirkondade taristuprojektidega seotud tulemuslikkust; loodab, et komisjoni poolt programmitöö perioodiks 2014–2020 sisse viidud muudatused, mis tehti välja selgitatud varasemate probleemide põhjal, avaldavad soovitud positiivset mõju;

82.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada nõuded, mis kohustavad toetusesaajaid tagama liidu investeeringutest rahastatud taristu pikaajalise jätkusuutlikkuse ja nõuetekohase hoolduse, ning kontrollida nende nõuete täitmist;

83.  nõuab, et liikmesriigid seaksid toetuse- ja maksetaotluste menetlemiseks mõistliku tähtaja ja peaksid sellest kinni, sest enamikul juhtudest on toetusesaajad juba võtnud tööde lõpuleviimiseks üleminekulaenu;

84.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel koguda perioodil 2014–2020 õigeaegseid, asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid, mis annaksid rahastatavate projektide ja meetmetega saavutatu kohta kasulikku teavet; loodab, et seesugune teave võimaldab teha järeldusi kulutatud vahendite tõhususe ja mõjususe kohta, selgitada välja kõige rohkem liidu eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad meetmed ja taristuprojektide liigid ning panna meetmete haldamise parandamisele usaldusväärne alus;

85.  kutsub liikmesriike üles kehtestama rahastatavatele projektidele selged, konkreetsed ja võimaluse korral kvantifitseeritud eesmärgid, mis lihtsustaks projektide täideviimist ja järelevalvet ning annaks korraldusasutustele kasulikku tagasisidet;

86.  möönab, et kohalikel vajadustel põhineval arengul on tähtis roll kontrollikoja poolt välja selgitatud puudujääkide kõrvaldamisel;

VII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 1/2016 „Kas komisjoni süsteem tulemuslikkuse mõõtmiseks seoses põllumajandustootjate sissetulekuga on hästi kavandatud ja põhineb usaldusväärsetel andmetel?“

87.  soovitab komisjonil töötada välja põhjalikuma statistilise raamistiku, et anda teavet põllumajanduslike majapidamiste netosissetuleku kohta ja põllumajandustootjate elatustaset paremini kajastada; on veendunud, et selleks peaks komisjon – koostöös liikmesriikidega ja võttes aluseks ühise metoodika – mõtlema, kuidas olemasolevaid liidu statistilisi vahendeid kõige paremini arendada ja kombineerida;

88.  soovitab komisjonil parandada raamistikku põllumajandustootjate sissetuleku võrdlemiseks muude majandussektorite sissetulekutega;

89.  kutsub komisjoni üles põllumajanduse arvepidamist edasi arendama, et selle potentsiaali järgmistel eesmärkidel paremini ära kasutada:

90.  on arvamusel, et komisjon peaks uurima, kas põllumajanduse arvepidamist saab edasi arendada, et anda põllumajandustootjate loodavate avalike hüvede majandusliku väärtuse kohta mõistlikke hinnanguid, ja tagada, et põllumajanduse arvepidamise teavet võetakse sissetulekunäitajates korrektselt arvesse;

91.  soovitab komisjonil tugineda põllumajandustootjate sissetuleku analüüsimisel põllumajanduse praegust olukorda arvesse võtvatele näitajatele ning piisavatele ja järjepidevatele andmetele kõigi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) meetmetest toetusesaajate kohta; on seisukohal, et selleks võiks tekitada olemasolevate haldusandmete vahel koostoime või täiustada põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrku või muid sobivaid statistilisi vahendeid;

92.  on arvamusel, et arvestades põllumajanduse arvepidamise tähtsust ÜPP seires, peaks komisjon kehtestama korrapärase põllumajanduse arvepidamise kvaliteediaruandluse ja saama piisava kindluse, et liikmesriigid võtavad kasutusele kvaliteeditagamise raamistiku, tagamaks liikmesriikide esitatud andmete võrreldavuse ja kooskõla Euroopa statistika suhtes kohaldatavate kvaliteedikriteeriumidega;

93.  soovitab komisjonil tegeleda põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu rakendamisel avastatud puudustega, leppides asjaomaste liikmesriikidega kokku selge ajakava ja ergutades süsteemi potentsiaali paremini ära kasutama;

94.  nõuab tungivalt, et komisjon täiustaks liikmesriikide põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu statistika koostamise kvaliteedi tagamise praegust korda, et kõigis liikmesriikides oleksid ÜPP kohaldamisalasse kuuluvad sektorid ja ettevõtete suurusklassid piisavalt esindatud, kajastades ka liikmesriikide poolt ÜPP võimaluste hulgast tehtud valikuid;

95.  soovitab komisjonil muuta kontrollikoja poolt kindlaks tehtud puudusi arvesse võttes teave, mis puudutab ÜPP meetmete tulemuslikkust põllumajandustootjate sissetulekute puhul, järgmiste meetmetega usaldusväärsemaks ja terviklikumaks:

VIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 3/2016 „Läänemere eutrofeerumisega võitlemine: tuleb võtta rohkem ja mõjusamaid meetmeid“

96.  väljendab heameelt kontrollkoja aruande üle ja ühineb selles antud soovitustega;

97.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et kuigi liit rahastas aastatel 2007–2013 Läänemere piirkonna liikmesriikide reoveepuhastust ja veekaitsemeetmeid 14,5 miljardi euro ulatuses lisaks 44 miljonile eurole, mis kulutati veekvaliteedi parandamisele Venemaal ja Valgevenes aastatel 2001–2014, on toitainete heite osas saavutatud vähe; palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu eespool nimetatud meetmete kulutasuvusele;

98.  rõhutab, et eutrofeerumine on üks peamisi ohte, mis takistab Läänemere hea ökoloogilise seisundi saavutamist; toonitab maailma ühe reostatuima mere eutrofeerumise vastase võitluse tähtsust; peab seetõttu kahetsusväärseks, et Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) toitainekoormuse vähendamise süsteemis, millega antakse igale Läänemere riigile toitainekoormuse vähendamise eesmärk, on edusamme tehtud vähe; peab kahetsusväärseks, et mõned liikmesriigid on liidu direktiivi rakendanud vaid osaliselt;

99.  toonitab, et liikmesriigid peaksid koostama oma nitraate käsitleva tegevuskava kõige värskemate teaduslike andmete ja soovituste põhjal;

100.  palub komisjonil nõuda liikmesriikidelt toitainekoormuse vähendamise meetmete kulutasuvuse kohta andmete kogumist, et tulevaste meetmekavade koostamiseks oleks kasutada usaldusväärne analüüs;

101.  nõuab tungivalt, et komisjon muudaks Läänemere toitainete seireandmed usaldusväärsemaks, sest praegu ei ole usaldusväärsus tagatud;

102.  nõuab tungivalt, et komisjon aitaks liikmesriikidel nitraaditundlikke alasid tõhusamalt määrata, et ühelt poolt rakendada eriti kaitsetutes piirkondades piisavaid meetmeid ning teiselt poolt vältida nende põllumajandustootjate asjatut koormamist, kes tegutsevad mittenitraaditundlikel aladel; rõhutab, et Läänemere piirkonna liikmesriigid peaksid nitraaditundlike alade määramise üle vaatama;

103.  märgib murelikult tõhusate meetmete puudumist asulareovee toitainetega saastumise vältimiseks; palub komisjonil tagada asulareovee direktiivi(7) rakendumise tõhusad järelmeetmed ning ühtlasi tagada, et liikmesriigid järgiksid direktiivi täiel määral;

104.  peab kahetsusväärseks, et HELCOM‑i soovitusi on liidu direktiivi raames võetavate meetmete puhul arvesse võetud ja täidetud vaid osaliselt;

105.  märgib, et Venemaa ja Valgevene projektide rahastamise võimendav mõju on olnud suur; peab aga murettekitavaks projektide puhul tekkinud viivitusi, mis võivad viia märkimisväärse ressursikaoni; palub komisjonil jätkata selles osas pingutusi ning pöörata suuremat tähelepanu HELCOM‑i poolt kindlaks tehtud peamistele saastajatele; usub samuti, et liidu liikmesriikide ja liitu mittekuuluvate riikide vahelises koostöös tuleks kindlaks teha parimad tavad ja neid laialdaselt rakendada;

IX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 4/2016 „Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut peab oodatud mõju saavutamiseks muutma oma toetuse andmise mehhanisme ja oma ülesehitust“

106.  väljendab heameelt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT) pühendatud aruande üle ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

107.  väljendabkontrollikoja leidude ja soovituste üle heameelt;

108.  märgib, et kontrollikoda leidis peamistes kontseptsioonides ja tegevusprotsessides mitmeid puudusi ning esitas neli soovitust, mida võtta arvesse, et EIT‑st saaks tõeliselt innovaatiline instituut;

109.  tuletab meelde EIT 2012. ja 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist, kui heakskiidu andmise otsus lükati edasi, kuna puudus kindlus EIT toetustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, puudusid sobivad tõendid, et teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul peeti kinni piirmäärast, mille kohaselt võib neile eraldatav toetus moodustada kogukuludest kuni 25 %, kasutamata jäetud ülekantud assigneeringute määr oli kõrge ning esinesid viivitused komisjoni siseauditi talituse soovituste täitmisel;

110.  märgib, et kontrollikoja praeguse aruande põhjal tekib EIT aluse, rahastamismudeli ja tegevuse pärast suur mure;

111.  võtab teadmiseks vastuse, mille komisjon aruande kohta andis ja milles ta esitab faktide ja järelduste kohta oma seisukoha; märgib, et suurema osaga kontrollikoja soovitustest komisjon nõustub;

112.  märgib, et aruande kohaselt tegi EIT 2015. aastal mitmeid edusamme, mille puhul on kontrollikoja leide ja soovitusi ilmselt arvesse võetud; märgib, et nende edusammude mõju kontrollimiseks on vaja hoolikalt järelevalvet ja hindamist;

113.  rõhutab, et EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vaheline mitmeaastane toetusleping ning teadmis- ja innovaatikakogukondade mitmeaastane strateegia ei tohiks takistada teadmis- ja innovaatikakogukondade iga-aastast aruandlust;

114.  rõhutab, et tulemuslikkuse järelevalve ja tulemuste hindamine on avaliku sektori aruandekohustuse ning poliitikakujundajatele tervikliku teabe andmise seisukohast hädavajalikud; rõhutab, et seda tuleb rakendada ka EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul;

115.  märgib, et teaduse ja innovatsiooni volinik võttis 2015. aastal keskse poliitilise kontseptsioonina kasutusele avatud innovatsiooni mõiste, mille abil määratakse kindlaks liidu tasandi innovatsioonipoliitika; on seisukohal, et pole selge, millist rolli EIT selles kontseptsioonis mängib; rõhutab, et see kontseptsioon ei anna selget raamistikku sidusa ja koordineeritud tegevuse arendamiseks komisjoni poolt, arvestades valikusse kuuluvate meetmete ja vahendite hulka ning innovatsiooni toetamises osalevate peadirektoraatide arvu;

116.  palub komisjonil tagada kooskõlastatud ja tõhus innovatsioonipoliitika, mille puhul vastutavad peadirektoraadid kohandavad meetmeid ja vahendeid, ning palub Euroopa Parlamenti nendest pingutustest teavitada;

117.  tunneb muret selle pärast, et äriühingute osalemine teadmis- ja innovaatikakogukondade uurimisprojektide valimises võib tekitada olukorra, kus teadlased on rahaliselt ja muul viisil äriühingutega seotud ja neid ei saa enam pidada sõltumatuks; väljendab selle pärast selle pärast, et äriühingute mõjuvõim teaduses ja alusuuringutes on kasvanud;

118.  mõistab, et EIT eesmärk on soodustada kõrgharidus-, teadus- ja innovatsiooniringkondade vahel koostööd; märgib, et kõige suuremat kasu võivad saada äriühingud, sest nemad on turule toodavate innovaatiliste toodete seaduslikud omanikud ja teenivad kasumit; rõhutab, et selles olukorras tuleb kaaluda ka võimalust lisada koostöömudelisse süsteem, mille kohaselt on võimalik eraldatud raha vähemalt osaliselt EIT‑le tagasi suunata;

119.  on veendunud, et nimetatud parandused ja komisjoni nõustumine soovitustega on piisav põhjus oodata EIT edasisi edusamme;

120.  palub EIT-l esitada oma 2016. aasta aruandes eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kontrollikoja soovituste täitmise põhjalik analüüs;

121.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile kontrollikoja soovituste täitmise ja järelevalve ning asjaomaste meetmete kohta järelaruande;

X osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 5/2016 „Kas komisjon on taganud teenuste direktiivi tõhusa rakendamise?“

122.  väljendab kontrollikoja aruande üle heameelt, toetab selles esitatud soovitusi ja on rahul, et komisjon need heaks kiidab ja neid tulevikus ka arvesse võtab;

123.  märgib, et kuigi teenuste direktiivi(8) reguleerimissalast jäeti mõned teenused välja, on direktiivi reguleerimisala siiski väga lai ning komisjon pidi direktiivi nõuetekohase rakendamise tagamiseks võtma mitmeid meetmeid;

124.  rõhutab, et teenuste turg ei ole saavutanud oma täit potentsiaali ning et teenuste direktiivi edukas rakendamine võib majanduskasvule ja töökohtade loomisele väga suurt mõju avaldada, kuigi direktiivi täieliku rakendamise potentsiaalne majanduslik kasu ei ole endiselt selge; on sisukohal, et komisjon peaks töötama välja uuringu, millega anda potentsiaalse majandusliku kasu kohta võimalikult usaldusväärne kvantitatiivne hinnang;

125.  julgustab direktiiviga edaspidi hõlmama rohkem valdkondi, et turgude integreerimiselt valdkondlike takistuste kaotamine toimuks laiemas ulatuses, mille lõppeesmärk on kõrvaldada teenuste siseturu tõkked ning saavutada majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise valdkonnas liidu täielik potentsiaal;

126.  on seisukohal, et liikmesriigid oleksid võinud komisjoni poolt direktiivi ülevõtmiseks, rakendamiseks ja täitmise tagamiseks pakutud toetusmeetmeid paremini ära kasutada, eelkõige arutades omavahel menetluse eri etappides tekkinud probleeme ja võimalikke ühiseid lahendusi ning vahetades parimaid tavasid;

127.  nõustub, et komisjon peaks rikkumismenetluste pikkust vähendama nii palju kui võimalik;

128.  peab kahetsusväärseks, et ettevõtjad ja tarbijad ei tunne piisaval määral selliseid vahendeid nagu ühtsed kontaktpunktid, siseturu infosüsteem ja Euroopa tarbijakeskused ega kasuta neid teenuste direktiivi kohaldamisega seotud probleemide korral;

129.  märgib, et internetipõhiste teenuste osutamine on nii teenuseosutajate kui teenuste kasutajate ebakindluse tõttu jätkuvalt piiratud;

XI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 6/2016 „Loomahaiguste tõkestamiseks mõeldud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid“

130.  kiidab kontrollikoja soovitused heaks ja tunneb heameelt selle üle, et komisjon on nendega nõus;

131.  tunneb heameelt selle üle, et auditiga hinnati loomahaiguste programmid edukaks ning tehniline nõustamine, riskianalüüs ja ressursside järjestamise mehhanismid loeti heal tasemel olevaks; tunneb heameelt positiivsete tulemuste üle, mida nende programmidega on liidus loomatervise valdkonnas saavutatud; ergutab komisjoni ja liikmesriike kohaldama seda tulemuslikku tegutsemisviisi ka edaspidi;

132.  on veendunud, et teatavate loomahaiguste ja zoonooside riiklike likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammide mahukaid väljundinäitajaid tuleks veelgi parandada, eelkõige tehnilise rakendamise ja majanduslike näitajate osas, mis võimaldaks analüüsida programmide kulutõhusust;

133.  võtab teadmiseks komisjoni seisukoha, et programmide kulutõhususe kindlakstegemine keeruline, eelkõige seetõttu, et isegi rahvusvahelisel tasandil ei ole olemas sobivaid mudeleid; võtab samuti teadmiseks, et programmide kulutõhusust tõendavad haiguste leviku ärahoidmine, inimeste nakatumise vältimine ja elude päästmine;

134.  võtab teadmiseks, et asjakohaste teabesüsteemidega saaks paremini toetada epidemioloogilise teabe vahetamist ning vaba juurdepääsu varasematele andmetele, mis võimaldaks kontrollitegevust liikmesriikide vahel paremini koordineerida; võtab teadmiseks, et komisjoni väitel arendatakse liikmesriikide paremaks toetamiseks olemasolevaid IT‑vahendeid; ergutab komisjoni tagama, et arendatud IT vahenditel on vajaliku teabe vahetamisel lisaväärtus;

135.  on seisukohal, et komisjon peaks toetama vaktsiinide kättesaadavust liikmesriikides kasutamiseks, kui see on epidemioloogiliselt põhjendatud; tunneb heameelt selle üle, et kahe haiguse puhul on juba kasutusele võetud vaktsiini- ja antigeenipangad; ergutab komisjoni tegema ka edaspidi riskianalüüse, tänu millele võib selguda, et vaja on ka teisi vaktsiini- ja antigeenipanku;

136.  märgib, et komisjon on nõus tagama, et liikmesriigid käsitlevad juhtudel, mil see on asjakohane, veterinaarprogrammides alati ka metsloomadega seotud aspekti;

137.  märgib, et mõnes riigis ei olnud programmid loomahaiguste likvideerimisel nii edukad ning edusammud olid üsna aeglased; kutsub komisjoni koostöös liikmesriikidega seadma nimetatud konkreetsed juhtumid prioriteediks ning töötama välja põhjaliku strateegia, mis võiks aidata haiguste likvideerimist – eelkõige veiste tuberkuloosi Ühendkuningriigis ja Iirimaal ning lammaste ja kitsede brutselloosi Lõuna-Itaalias – ühtlustada;

138.  võtab murelikult teadmiseks, et loomahaiguste valdkonna reguleerimise aluseks olevad õigusaktid on liiga keerulised ja killustunud; tunneb heameelt selle üle, et 2016. aasta märtsis võeti vastu üldõigusakt – määrus loomataudide kohta (loomatervist käsitlev õigusakt)(9); võtab teadmiseks, et uut määrust hakatakse kohaldama viis aastat pärast vastuvõtmist; tunneb heameelt selle üle, et uues määruses sätestatakse ühtlustatud, lihtsamad ja selgemad eeskirjad;

XII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 7/2016 „Euroopa välisteenistuse hoonete haldamine üle kogu maailma“

139.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

140.  toonitab, et Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel on ühine huvi parandada hoonete haldamisel kohaliku tasandi koostööd, pöörates erilist ja pidevat tähelepanu turvaküsimustele, kulutõhususele ja liidu kuvandile;

141.  väljendab heameelt liidu delegatsioonide ja liikmesriikide ühispaiknemise projektide suurenenud arvu ning 17 ühispaiknemist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise üle; julgustab Euroopa välisteenistust otsima selle hea tava laiendamiseks uusi võimalusi; on seisukohal, et see poliitika peaks sisaldama innovatiivseid viise, kuidas määrata koos liikmesriigiga, mis on valmis seda tegema, kindlaks nii koordineeritud ühispaiknemise strateegia kui ka asjakohane kinnisvara- ja logistikakulude jagamise kord;

142.  väljendab kahetsust delegatsioonide büroo- ja eluhoonete haldamise ebapiisava kajastamise ja ebatäpsuse üle infosüsteemides; nõuab liidu delegatsioonide poolt kirjendatud andmete täielikkuse ja usaldusväärsuse korrapärast läbivaatamist;

143.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus tõhustaks kõigi kinnisvarapoliitikaga seoses kantud kulude halduskontrolli ja seirevahendeid, et tagada kõigist kuludest täpne ülevaade ja järelmeetmed; on seisukohal, et rõhuasetus peaks olema kinnisvarapoliitikas kehtestatud ülemmäärade järgimisel, mille eesmärk on vähendada delegatsioonide käsutuses olevate kontoriruumide iga-aastasi üürisummasid, ühispaiknemisega ruumide eest tehtavate osamaksude asjakohasusel, jooksvate kulude katmisel ühispaiknemise korral ja kulude õigsusel kohalikke turutingimusi arvestades;

144.  on seisukohal, et kiiresti tuleks arendada kinnisvara haldamise alaseid õiguslikke ja tehnilisi ekspertteadmisi, kaaludes seejuures kõiki soodsaid alternatiivseid võimalusi, nagu välisekspertide, nt kohalike maaklerite palkamine turgu uurima või ka omanikega läbirääkimisi pidama;

145.  toetab keskpika ja pikaajalise strateegia elluviimist, millega selgitatakse välja kõik võimalused alates investeerimisprioriteetidest või ostuvõimalustest, üürilepingute pikendamise ning hoonete jagamiseni liikmesriikidega, võttes ühtlasi arvesse prognoose personali osas ja poliitika planeerimist ning arengut;

XIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 8/2016 „ELi raudteekaubavedu ei ole ikka veel õigel teel“

146.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle, toetab selles tehtud soovitusi ja on rahul, et komisjon need heaks kiidab ja neid ka arvesse võtab;

147.  juhib tähelepanu valdkondadele, kus liikmesriikide ja komisjoni meetmeid on kõige rohkem vaja: turu liberaliseerimine, liikluskorraldus, haldus- ja tehnilised piirangud, raudteekaubaveo sektori toimimise järelevalve ja läbipaistvus, aus konkurents eri transpordiliikide vahel, poliitikaeesmärkide ja rahaeralduse kooskõla, parem liikmesriikide ja komisjoni vaheline kooskõlastamine projektide valimisel, kavandamisel ja juhtimisel ning raudteevõrgu hooldamisel;

148.  märgib, et komisjon ei ole nõuetekohaselt hinnanud, milline mõju 2000. aastal ja pärast seda algatatud raudteesektorit puudutavatel õigusaktide pakettidel on, eriti raudteekaubaveole; peab kahetsusväärseks, et mitmesse projekti investeeritud liidu vahendeid ei saa pidada kulutõhusaks;

149.  on seisukohal, et kui raudteesektoris praegune olukord ei muutu, jäävad üleminekueesmärgid 2030. aastaks täitmata;

150.  on seisukohal, et liikmesriikide huvides on kehtestada tulevaste raudteekaubaveo õigusaktide jaoks ühtne ja kohustuslik mõjuhindamine, tagamaks, et raudteevõrgu kokkusobimatusega kaasnevad probleemid lahendatakse tulemuslikult;

151.  märgib, et raudteesektor on üldiselt väga korporatiivne, mis võib avaldada mõju turu liberaliseerimise tajumisele pigem ohu kui eelisena;

152.  on seisukohal, et raudteekaubavedu on kaupade ühtse turu üks olulisemaid aspekte ning arvestades seda, kui palju see võib kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele ja maanteetranspordi vähendamisele kaasa aidata, nõuab, et komisjon annaks sellele ühtse turu strateegia raames uue hoo; nõuab raudteekaubaveo strateegia kehtestamist;

153.  palub liidu raudteekaubavedu põhjalikult hinnata, pannes erilist rõhku määruse (EL) nr 913/2010(10) rakendamisele, sh ühtse kontaktpunkti tegevusele ja liinide eraldamisele, ning ühtlasi hinnata kaubaveokoridore ja Euroopa ühendamise rahastu koridore, sh juba Euroopa ühendamise rahastu raames heakskiidetud projekte;

154.  palub riiklike raudteesüsteemide koostalitlusvõimet põhjalikult hinnata;

155.  palub hinnata partnerluslepingute sõlmimise põhjal koostatud liikmesriikide transpordistrateegiaid seoses üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) piiriülese ühtlustamise ja toimivusega;

156.  palub koostada tegevuskava, mis toetaks neljanda raudteepaketi täielikku ja kiiret rakendamist;

157.  väljendab kahetsust, et mitmed kontrollikoja eriaruandes nr 8/2010 tuvastatud tõketest takistavad jätkuvalt tugeva ja konkurentsivõimelise Euroopa raudteetranspordi arengut;

XIV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 9/2016 „ELi kulutused välisrändepoliitikale Vahemere lõunaosa ja idanaabruse riikides kuni aastani 2014“

158.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

159.  võtab teadmiseks kontrollikoja kriitilise suhtumise ja paljud puudused, mille kontrollikoda välja tõi, eelkõige eraldatud vahendite ebatõhusa kasutamise;

160.  kutsub komisjoni üles kõiki kontrollikoja tähelepanekuid hindama ja võtma nõutud meetmeid, et vältida samade vigade kordamist 2014.–2020. aasta rändepoliitikas; nõuab kõigi kontrollikoja soovituste täitmist;

161.  usub, et vahendite kasutamist tuleks juhtida paremate järelevalve- ja hindamissüsteemide abil, mis põhineksid alusnäitajatel, progressiivsetel võrdlusalustel ning mõõdetavatel ja realistlikel eesmärkidel; kutsub komisjoni üles vaatama kõik praegustes rändeprogrammides sätestatud näitajad, võrdlusalused ja eesmärgid läbi;

162.  on seisukohal, et kuna rändekriis tekitab palju probleeme, mis puudutavad erinevaid sektoreid ja institutsioone, tuleb alati reageerida terviklikult ja kooskõlastatult;

163.  nõuab, et koostöös peamiste osalejatega täiendataks pidevalt liidu rändealast välispoliitikat ja poliitilisi võimalusi käsitlevat strateegilist arusaama ja raamistikku, et tagada välisrände mehhanismide selgus ning nende ühtne ja kooskõlastatud kasutuselevõtt lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis nii liidu eelarve raames kui ka väljaspool seda;

164.  kutsub komisjoni üles tegutsema rändekriiside ennetamiseks konstruktiivselt, et paremini koordineerida eri vahendeid, mehhanisme ja asjaomaseid sidusrühmi;

165.  palub kõigil peamistel sidusrühmadel võtta arvesse tasakaalu sekkumiste paindlikkuse, vahendite vastastikkuse täiendavuse, nende taseme ja vajaliku finantsvõimenduse vahel ning samuti liidu sekkumiste võimalikku koostoimet ja üldist täiendavust, ning nendele asjakohaselt reageerida;

166.  on sellega seoses seisukohal, et erinevatele ja muutuvatele välisrände küsimustele eraldatud toetuse nõuetekohasesse suunamisse tuleks suhtuda vajaliku hoolikusega ning samas tuleb tagada väljamakstud vahendite üle piisav järelevalve, et vältida vahendite omastamise ohtu ja topeltrahastamist;

167.  peab äärmiselt oluliseks, et paremate tulemuste taotlemisel nähakse ette ka piisavad rahalised vahendid, tagamaks, et rändekriisist tulenevate praeguste ja tulevaste probleemide lahendamiseks terviklike ja jätkusuutlike liidu meetmete väljatöötamisel seataks kõrged eesmärgid; usub, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise läbirääkimised on hea võimalus leida nendele probleemidele rahaliste vahendite eelarve suurendamise kaudu lahendus;

168.  usub, et lisaks rahastamispuudujäägile teeb parlamendi jaoks vahendite rakendamise üle ja vastutuse kindlakstegemise järelevalve tegemise raskemaks see, et vahendid on killustatud, sest igal neist on oma eesmärgid, mis ei ole omavahel seotud, mistõttu on rahasummasid, mida rändevaldkonna välistegevuseks tegelikult kulutatakse, keeruline selgelt hinnata; peab kahetsusväärseks, et see tekitab ebatõhusust, läbipaistmatust ja puudulikku vastutust; on seisukohal, et praeguste poliitikavahendite kasutamist tuleb nende üldise tulemuslikkuse ja nähtavuse suurendamiseks vastavalt selgetele ja uudsetele eesmärkidele muuta;

169.  on arvamusel, et inimestele nende päritoluriikides normaalsete elutingimuste pakkumiseks ja majandusrände kasvava voolu vältimiseks tuleks liidu poolt välisrändele tehtavate kulutuste väljamaksmist tõhustada ning see peaks täitma lisaväärtuse kriteeriumid;

170.  kutsub komisjoni üles Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust, mida alustati 2016. aasta oktoobris, jälgima, hindama ja konstruktiivselt läbi vaatama;

171.  kiidab heaks liidu usaldusfondide loomise ning kavatsuse hädaolukorras kiiremini ja paindlikumalt vahendeid eraldada ning koondada eri rahastamisallikad, et tegelda kriiside kõigi aspektidega;

172.  märgib, et usaldusfondid on osa spetsiaalsest lahendusest, mis näitab, et liidu eelarves ja mitmeaastases finantsraamistikus puuduvad vahendid ja vajalik paindlikkus, mida on vaja kiireks ja terviklikuks tegutsemiseks suuremate kriiside korral; peab kahetsusväärseks, et seetõttu minnakse eelarvepädevatest institutsioonidest mööda ning kahjustatakse eelarve ühtsust;

173.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua mitmeaastase finantsraamistiku muutmise raames uus Euroopa Liidu kriisireserv, mida rahastatakse vabastatud assigneeringutest ja mis oleks veel üks vahend, millega liidu hädaolukordadele kiiresti reageerida; palub nõukogul seda ettepanekut täielikult toetada;

174.  toonitab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames eelarve täitmise üle poliitilise kontrolli tagamiseks peavad eksisteerima piisavad kontrollimehhanismid; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata meetmeid, et parandada eelarvepädevate institutsioonide ja eelarvekontrolliasutuse kaasamist ning et viia usaldusfondid ja muud mehhanismid eelarvenõuetega paremini kooskõlla, eelkõige kajastades neid liidu eelarves;

175.  avaldab kahetsust, et komisjon ei ole esitanud tegelike maksete üksikasju, ja kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, millega finantsteabesüsteemi kodeerimist tugevdada ja lihtsustada, et rändevaldkonna välistegevuseks suunatud summasid paremini jälgida ja kontrollida;

176.  palub komisjonil luua liidu rändega seotud kulutuste jaoks põhjalik andmebaas, mis hõlmaks ka kõiki lõpetatud pooleliolevaid ja kavandatud projekte; on seisukohal, et see interaktiivne andmebaas peaks esitama sidusrühmadele ja kodanikele tulemused maailmakaardil kujutatuna ja võimaldama otsingut riigi, projekti ja vastavate summade kaupa;

177.  on arvamusel, et ettenägelik juhtimine oleks pikemas perspektiivis tõhusam kui pelk reageerimispoliitika nagu kriisiohjamine;

178.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament pooldab terviklikku rändekäsitlust, mis põhineb poliitikavaldkondade uudsel ühendamisel ning hõlmab rände algpõhjustega tegelemise kaudu ka rände ja arengu vahelise seose tugevdamist, ning ühtlasi pooldab rändekriisi meetmete rahastamisviiside muutmist;

XV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 10/2016 „Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse mõjusa rakendamise tagamiseks tuleb teha täiendavaid parandusi“

179.  väljendab heameelt kontrollikoja aruandes esitatud leidude ja soovituste üle;

180.  soovitab komisjonil parandada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse läbipaistvust, andes korrapäraselt teada oma hinnangutest selle kohta, kuidas riigid kõnealuse menetluse raames soovitatud struktuurireforme järgivad, ja muutes eeskirjade kohaldamise läbipaistvamaks;

181.  on veendunud, et komisjon peaks pärast liikmesriikidega konsulteerimist andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru riigipõhiste ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlustega seotud edusammudest;

182.  soovitab komisjonil jätkata riiklike eelarvenõukogude kaasamist ja tagada, et Euroopa Eelarvenõukogu võtaks endale ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ametliku rolli; märgib, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus on viimastel aastatel läbipaistvamaks muutunud, ja tunnistab, et teatavat poliitiliselt tundlikku teavet ei saa alati üldkasutatavaks muuta;

183.  soovitab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses keskenduda põhjalikumalt valitsemissektori võla vähendamisele; märgib, et 2014. aasta lõpu seisuga oli võla suhe SKPsse alla 60 % ainult 13 liikmesriigil; juhib tähelepanu sellele, et mitmed liikmesriigid on nüüd liidu majanduse mõõdukast elavnemisest hoolimata suurtes võlgades ja avaliku sektori võlakoormus on praegu suurem kui 2010. aastal;

184.  tunnistab, et võla ülempiiri nõuet hakati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses kohaldama alles 2011. aastal; on seisukohal, et valitsussektori võlakoormuse vähendamine ergutab, eelkõige suurtes võlgades liikmesriikide puhul, pikas perspektiivis oluliselt majanduskasvu;

185.  soovitab tagada, et stabiilsuse ja kasvu pakti raames ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eeskirjade kohaldamisel säiliks piisav paindlikkus; rõhutab, et kuna makromajanduspoliitikas võib ette tulla ootamatuid sündmusi, peab usaldusväärne majandusjuhtimise raamistik olema kohandatav, et võtta arvesse majanduses toimuvaid arenguid;

186.  on seisukohal, et komisjon peaks tagama, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eeskirjade kohaldamine kooskõlastataks tihedalt Euroopa poolaasta raames kokku lepitud struktuurireformi meetmetega;

XVI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 11/2016: „Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi haldussuutlikkuse parandamine: piiratud edusammud keerulistes tingimustes“

187.  väljendab kontrollikoja aruande üle heameelt, kiidab heaks selles esitatud soovitused ja ergutab komisjoni neid soovitusi endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi haldussuutlikkuse tugevdamisel arvesse võtma;

188.  on mures, et haldussuutlikkuse tugevdamisel saavutatud edu on piiratud ja mõnes põhivaldkonnas, nagu professionaalse ja sõltumatu avaliku teenistuse arendamine, ei ole õigusaktide rakendamisel üldse mingit märkimisväärset edu saavutatud;

189.  märgib, et korruptsiooni vastu võitlemisel ja läbipaistvuse parandamisel on tehtud edusamme vaid osaliselt;

190.  märgib aga, et komisjon peab tegutsema keerulistes poliitilistes tingimustes ning riikide ametiasutustel puudub poliitiline tahe ja pühendumus lahendamata probleemidega tegeleda; märgib, et rahastatud projektide tulemuslikkust mõjutasid praegusest poliitilisest kriisist tulenevad piirangud;

191.  võtab teadmiseks ja kiidab heaks komisjoni keskse rolli riigi poliitilise kriisi lahendamisel ja väljendab heameelt komisjoni osalemise üle poliitilise dialoogi vahendamisel vastandlike poliitiliste jõudude vahel;

192.  palub komisjonil jätkata dialoogi loomist kõigi erinevate poliitiliste vaadetega poliitiliste liidrite, riigiasutuste ning kohtu- ja õiguskaitseekspertidega, et jõuda kokkuleppele aktiivses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning rangete meetmete ja mehhanismide rakendamises, et ennetada korruptsiooni ja majanduskuritegusid vastavalt riigi kriminaalõigusele;

193.  soovitab komisjonil tungivalt kasutada poliitilist dialoogi ja kontakte riigiasutustega, et parandada riigihankesüsteemi efektiivsust ja avaliku sektori kulutuste läbipaistvust;

194.  palub komisjonil seada võitlus korruptsiooni vastu esmatähtsale kohale ja väljendab kahetsust, et valitsusel puudub tulemuslik korruptsioonivastase võitluse strateegia; kordab, et kestvate tulemuste saavutamiseks peavad riigi ametiasutused ilmutama suuremat poliitilist tahtekindlust;

195.  palub komisjonil lähtuda ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kasutamisel edukate projektide saavutustest, mis on jätkusuutlikud, millel on kvantifitseeritav lisaväärtus ning mida rakendati ja kasutati vastavalt eeskirjadele;

196.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon on loonud projekte, mis keskenduvad kodanikuühiskonna organisatsioonidele; palub komisjonil seda tava jätkata ja luua kohalike valitsusväliste organisatsioonidega tugevad sidemed;

197.  ergutab komisjoni töötama välja projekte, mis tugevdavad korruptsioonijuhtumitele ja pettustele avalikkuse tähelepanu juhtivate rikkumistest teatajate õigusi ja positsiooni;

198.  võtab teadmiseks, et kuigi paljusid projekte juhiti hästi, ei olnud tulemused alati jätkusuutlikud või neid ei saavutatudki; märgib ka, et projektid ei läinud alati kokku haldussuutlikkuse ülesehitamise toetamisele suunatud tervikliku lähenemisviisiga; palub komisjonil parandada strateegilist planeerimist ning tagada projektide jätkusuutlikkus ja elujõulisus, seades selle projektide eeltingimuseks;

199.  palub, et komisjon jätkaks usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimist; palub, et komisjon aitaks kavandada projekte, mis oleksid ka stardipakuks riiki tehtavatele edasistele investeeringutele; julgustab komisjoni seadma esikohale projekte, millel on suur potentsiaal sellistes põhivaldkondades nagu riigihanked ja valikumenetlused, ning vältima piiratud väljavaadete või kestlikkusega projektide rahastamist;

200.  julgustab komisjoni reageerima ettearvamatutele arengutele paindlikult kas asjakohaste vahendite õigeaegse eraldamise või nende vähendamisega, et esilekerkinud probleemidega tegelda;

XVII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 12/2016 „Ametid ei kasuta toetusi alati asjakohaselt ega tõendatavalt mõjusalt“

201.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

202.  väljendab kontrollikoja leidude ja soovituste üle heameelt;

203.  võtab teadmiseks komisjoni ja asjaomaste ametite vastuse, mis sisaldab muu hulgas olulist teavet auditite läbiviimise järel võetud meetmete kohta;

204.  rõhutab, et ametid vastutavad mitmeaastase ja iga-aastase kavandamise eest ning samuti oma toetusmeetmete (korraldusliku ja rahalise) rakendamise eest; on seetõttu seisukohal, et liidu eesmärkide ja poliitikasuundade saavutamiseks on väga oluline, et ametid juhiksid toetusmeetmeid mõjusalt;

205.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda järeldas, et auditeeritud ametid määrasid ja maksid toetusi üldiselt eeskirjadega kooskõlas;

206.  märgib aga, et kontrollikoda tuvastas rahastamisvõimaluste, toetuste määramise menetluste, kontrollisüsteemide ja tulemuslikkuse mõõtmise vallas teatavaid puudusi ning esitas nende puuduste kõrvaldamiseks viis soovitust;

207.  märgib, et rahastamisvahendi ametipoolne strateegiline põhjendus ja valik võiks tugevdada vahendi mõjusust ja tõhusust ning seega parandada ameti ülesannete täitmist; rõhutab, et eelhindamise ebapiisava järelkontrolli tagajärjel võivad ametid valida sobimatud rahastamisvahendid ja toetusi halvasti korraldada;

208.  peab kahetsusväärseks, et ametite toetusmeetmeid kirjeldatakse üldjuhul üldsõnaliselt ja tulemusi ebaselgelt, mille tagajärjel jäävad iga-aastased töökavad puudulikuks;

209.  märgib, ametite toetusmeetmed peavad olema kooskõlas ameti mandaadi ja strateegiliste eesmärkidega; ergutab seetõttu kõiki ameteid koostama erisuuniseid ja -kriteeriume, mis aitaks neil valida konkreetne rahastamisvahend, lähtudes ameti vajaduste analüüsist, selle ressurssidest, seatud eesmärkidest, võimalikest toetusesaajatest ning samuti kulutõhususe tagamiseks vajalikust konkurentsitasemest ja eelnevate valikute põhjal saadud kogemustest;

210.  märgib, et ametite tööprogrammides peaks olema märgitud, milliseid meetmeid toetustega rakendatakse, konkreetsed eesmärgid ja tulemused, mida toetusmeetmetega saavutada loodetakse, samuti kavandatud finants- ja inimressursid, mis on vajalikud, et toetusmeetmeid rakendada;

211.  on seisukohal, et selgelt kindlaks määtatud iga-aastase kava koostamiseks tuleb tingimata sõnastada strateegilised eesmärgid ning soovitavad tulemused ja soovitav mõju;

212.  rõhutab, et mõne ameti õigusraamistik sunnib ametit kasutama toetuste andmise menetlusi; märgib murega, et ametid ei kasutanud alati kõiki rahastamisvõimalusi ja toetused ei olnud alati kõige sobivam vahend; võtab peale selle teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et toetusmenetlustes kasutatakse piiravamaid toetuskõlblikkuskriteeriume ja nõrgemaid rahastamiskriteeriume kui hangete korral ning seega ei peaks toetused olema vaikimisi kasutatav rahastamislahendus; on aga seisukohal, et toetuste andmise menetluste nimetatud nõrgad küljed ja hankemenetlustega seotud halduskulud tuleks hoolikalt tasakaalus hoida ning ei ole seetõttu nõus kontrollikoja tähelepanekuga, et vaikimisi kasutatav lahendus peaksid olema hanked;

213.  väljendab muret kontrollikoja tähelepaneku pärast, et asjaomased ametid ei suutnud luua piisavaid seiresüsteeme ja viia läbi piisavaid järelhindamisi; palub ametitel järelhindamine välja töötada, et parandada toetustest rahastatavate meetmete seiret ja aruandlust;

214.  rõhutab, et tulemuslikkuse järelevalve ja tulemuste hindamine on avaliku sektori aruandekohustuse ning poliitikakujundajatele tervikliku teabe andmise seisukohalt hädavajalikud; rõhutab, et ametite detsentraliseerituse tõttu on see nende puhul veelgi olulisem; palub ametitel luua toetuste järelevalve ja aruandluse süsteemid, mis põhinevad tulemustele ja mõjule suunatud peamistel tulemusnäitajatel ning järelhindamise tulemustel; on seisukohal, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad on seire, hindamisprotsessi, mõju ja tulemuste seisukohast hädavajalikud;

215.  märgib murega, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate puhul pööratakse endiselt suurimat tähelepanu sisenditele ja väljunditele, mitte tulemustele ega mõjule; palub ametitel tegutseda võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate väljatöötamisel strateegilisemalt ja võtta nende aluseks tulemused ja mõju;

216.  palub ametitel töötada välja iga‑aastaste töökavade riskianalüüsi ja hakata seda kohaldama, et suurendada tõhusust täpsema rakendamise, seire ja hindamise kaudu;

217.  soovitab eraldada lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks strateegiliselt rahastamisvahendeid, et parandada rahastamisotsuste täpsust;

218.  kutsub liidu ametite võrgustikku üles aitama ametitel parandada oma rahastamismenetlusi ja eelkõige sellealaseid tulemuslikkuse järelevalve menetlusi;

219.  tõstab eriti esile kontrollikoja tähelepanekuid, mis puudutavad toetusmenetlusi ja vajadust tagada läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja võimalike huvide konfliktide vältimine; palub asjaomastel ametitel kontrollikoja soovitust võimalikult kiiresti rakendada;

220.  palub eritoetusmenetlusi kohaldavatel ametitel kehtestada ametlikud sisemenetlused, millega reguleeritakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning mis kaitsevad võimalike huvide konfliktide eest; rõhutab, et seetõttu peaksid ametid tugevdama oma toetusprojektide rakendamise kontrollisüsteemi;

221.  palub komisjonil ja ametitel, kelle puhul käesolevas eriaruandes käsitletud auditid läbi viidi, esitada Euroopa Parlamendile soovituste rakendamise kohta ajakohastatud teave;

XVIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 13/2016 „ELi abi avaliku halduse tugevdamiseks Moldovas“

222.  väljendab kontrollikoja aruande üle heameelt, kiidab selles sisalduvad soovitused heaks ja ergutab komisjoni neid soovitusi Moldova Vabariigi haldussuutlikkuse tugevdamisel arvesse võtma;

223.  märgib murega, et liit on Moldova avaliku halduse tugevdamisele ainult osaliselt kaasa aidanud ja et kontrollikoda leidis mitmeid puudusi, muu hulgas auditeeritud programmide ja projektide ülesehituses ning rakendamisel;

224.  märgib siiski, et komisjon peab tegutsema keerulistes poliitilistes tingimustes, kus vohab korruptsioon ja avalike asutuste töös esineb palju puudusi, nagu liigne bürokraatia, põhiülesannetele mittekeskendumine, tööjõu suur voolavus, vähene tõhusus ja vastutusepuudus; lisab, et Moldovat kurnab tõsine poliitiline ebastabiilsus, majanduslik kaos, suur vaesus ja massiline väljaränne;

225.  märgib, et kuigi eelarvestatud programmide edu piirasid oluliselt konkreetsed poliitilised asjaolud ja välistegurid, nii et olukord tõesti pahatihti komisjoni kontrolli alt väljus, esines siiski konkreetseid puudusi, millega komisjon oleks võinud tegeleda;

226.  märgib, et kontrollikoja täheldatud puuduste hulgas oli komisjoni aeglane reageerimine ootamatutele muutustele, programmide vähene kooskõlastamine Moldova riikliku strateegiaga, ulatuslike eesmärkide puudumine, ebamäärased tingimused ja täiendavate stiimulipõhiste vahendite andmise vähene põhjendatus;

227.  palub komisjonil ergutada Moldova võime kujundama süstemaatilisi, selgelt sõnastatud riiklikke strateegiaid, mis hõlmaksid selgeid, mõõdetavaid eesmärke, ning programmide kavandamist selgemalt nende eesmärkidega siduma;

228.  ergutab komisjoni kasutama eelhindamist, et rahastamisvajadused selgelt kindlaks teha ning sihikindlalt ja põhjendatult eelarvet planeerida;

229.  palub komisjonil seada esikohale korruptsioonivastane võitlus ja väljendab kahetsust, et valitsusel puudub tõeliselt tulemuslik korruptsioonivastase võitluse strateegia; kiidab heaks kõrgetasemelise korruptsioonivastase nõuniku ametissenimetamise peaministri kantseleis; kordab siiski, et püsivate tulemuste saavutamiseks selles valdkonnas peavad riigi ametiasutused koostama ulatuslikuma ja mõjusama strateegia ning ilmutama suuremat poliitilist tahtekindlust; kutsub ametiasutusi üles esmajärjekorras keskenduma korruptsioonivastasele võitlusele ning avaliku halduse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamisele;

230.  palub komisjonil jätkata dialoogi kõigi erinevate poliitiliste vaadetega poliitiliste liidrite, riigiasutuste ning kohtu- ja õiguskaitseekspertidega, et jõuda kokkuleppele aktiivses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning rangete meetmete ja mehhanismide rakendamises, et ennetada korruptsiooni ja majanduskuritegusid vastavalt riigi kriminaalõigusele;

231.  ergutab komisjoni töötama välja projekte, mis tugevdaksid korruptsioonijuhtumitele ja pettustele avalikkuse tähelepanu juhtivate rikkumistest teatajate õigusi ja positsiooni;

232.  märgib, et abi andmise peamiseks viisiks on valdkondlik eelarvetoetus (74 % abist) ja projektid; märgib kahetsusega, et eelarvetoetuse abil suudeti avalikku haldust tugevdada vaid piiratud määral;

233.  võtab murega teadmiseks, et valdkondlik eelarvetoetus on väga riskantne eelarvevahendite jaotamise viis, eelkõige Moldova puhul, kus avalik haldus on massilise korruptsiooni tõttu halvatud ja domineerib kohalik oligarhia; palub komisjonil kasutatud meetodid põhjaliku riskianalüüsi alusel läbi vaadata;

234.  palub komisjonil kasutada meetodeid, mis annaksid Moldova kodanikele nähtavaid ja tuntavaid tulemusi;

235.  märgib, et projektid koostati üldiselt asjakohaselt, kuigi ulatus ja ajastus oli puudulikult kooskõlastatud ja tehniline abi haldussuutlikkuse suurendamiseks tuli vajalikust hiljem;

236.  kahetseb, et kuigi projektid andsid üldiselt oodatud tulemusi, ei olnud tulemused alati püsivad, mille osaliseks põhjuseks olid poliitilise tahte puudumine ja välistegurid; palub komisjonil lähtuda edukate projektide saavutustest, mis on jätkusuutlikud, millel on mõõdetav lisaväärtus ning mida rakendati ja kasutati vastavalt eeskirjadele; palub komisjonil parandada strateegilist planeerimist ning tagada projektide jätkusuutlikkus ja elujõulisus, seades selle projektide eeltingimuseks;

237.  märgib, et projektid aitasid avaliku halduse tugevdamisele osaliselt kaasa, kuid ei vastanud alati Moldova administratsiooni vajadustele ja eesmärkidele; palub komisjonil projekte riigi konkreetsete vajaduste kohaselt paremini suunitleda;

238.  palub, et komisjon jätkaks usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimist; palub, et komisjon aitaks kavandada projekte, mis soodustaksid investeeringute toomist riiki, ning arendada vastavat koostööd rahvusvaheliste finantsasutustega; julgustab komisjoni seadma esikohale projekte, millel on suur potentsiaal sellistes põhivaldkondades nagu riigihanked ja valikumenetlused, ning vältima piiratud väljavaadete või kestlikkusega projektide rahastamist;

239.  märgib murega, et kuigi komisjon töötas 2012. aastal välja süstemaatilisema riskianalüüsi, moodustas eelarvetoetusega tegelevad kõrgetasemelised juhtkomiteed ning käivitas uute riskide kindlaks tegemiseks eelhoiatussüsteemi, ei suutnud ta õigeaegselt avastada nn sajandi vargust, massilist korruptsiooni, mille ilmsikstuleku ajaks oli jõutud omastada 1 miljardi USA dollari ulatuses hoiuseid, mis võisid hõlmata ka liidult saadud rahalisi vahendeid; märgib, et 2015. aasta juulis eelarvetoetuse maksed lõpuks peatati ning nende jätkamise tingimuseks seati makromajandusliku ja eelarveolukorra paranemine ning IMF‑iga kokkuleppe sõlmimine;

240.  kutsub komisjoni üles eelhoiatussüsteemi ja riskianalüüsi parandama, et võimalikele riskidele kiiremini ja paindlikumalt reageerida;

241.  märgib, et haldussuutlikkuse loomine on Moldovas otsustava tähtsusega, sest riik ei kontrolli täielikult kogu oma territooriumi, mis soodustab separatistlike meeleolude levikut venemeelsete jõudude seas; tuletab meelde, et Moldoval on ELiga liitumise perspektiiv ja seega on ta liidu strateegiline partner;

242.  kahetseb, et Moldova jätkuv poliitiline ebastabiilsus on kahjustanud pikaks ajaks riigi demokraatlike institutsioonide usaldusväärsust, mistõttu demokraatia edusammud on jäänud tagasihoidlikuks, toetus liiduga integreerumisele on vähenenud ja venemeelsed poliitilised algatused tugevnenud;

243.  kutsub komisjoni üles jätkama tegevust Moldovas, et tugevdada Moldova ja liidu poliitilisi sidemeid ja majanduslikku integratsiooni; rõhutab, et nende eesmärkide saavutamiseks on tähtis liidu toetus, suunamine ja seire, mis aitab ellu viia peamisi reforme, et tõkestada riiklike institutsioonide politiseerumist ja süsteemset korruptsiooni ning reformida riiklikku haldust;

XIX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2016 „Romade integratsioonile suunatud ELi poliitikaalgatused ja rahaline abi: viimasel kümnendil on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid kohapeal vajatakse täiendavaid jõupingutusi“

244.  tuletab meelde Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi 2000/43/EÜ(11), võrdse tööalase kohtlemise direktiivi 2000/78/EÜ(12) ja direktiivi 2004/38/EÜ(13) liikumis- ja elukohavabaduse kohta liidus;

245.  peab tervitatavaks nõukogu 2008. aasta raamotsust rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta(14), Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta(15), komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatist aastani 2020 kehtivate romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta (COM(2011)0173), nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitust romade tõhusaks integratsiooniks võetavate meetmete kohta(16) ning komisjoni 17. juuni 2015. aasta teatist „Aruanne romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta (2015)“ (COM(2015)0299);

246.  tuletab meelde, et romade integratsioon sõltub nende kaasamisest ja sellest, kas nende suhtes kehtivad samad õigused mis kõigile Euroopa kodanikele, kelle hulka nad täielikult kuuluvad;

247.  tuletab meelde romade kaasamise ühiseid aluspõhimõtteid(17), nimelt kümmet ühist aluspõhimõtet, mida arutati 2009. aastal Prahas peetud esimesel romade kaasamise Euroopa platvormil ning mis hiljem lisati 8. juunil 2009. aastal toimunud tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungi järelduste lisasse;

248.  toetab kontrollikoja soovitusi ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid kontrollikoja soovitusi võimalikult kiiresti;

249.  peab kahetsusväärseks, et programmitöö perioodil 2007–2013 ei pööratud piisavalt tähelepanu romade kaasamisele ega integratsioonile; kutsub üles võtma tulevikus liidu strateegilise raamistiku väljatöötamisel paremini arvesse kaasamise ja diskrimineerimisega kaasnevaid probleeme, millega romad ja muud marginaliseeritud kogukonnad kokku puutuvad;

250.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja uuringus ei võetud arvesse laiemat hulka riike, nagu Slovakkia, Kreeka või Prantsusmaa, kus romad moodustavad elanikkonnast märkimisväärse osa;

251.  kutsub liikmesriike üles määratlema ebasoodsas olukorras olevad inimesed, kellele soovitakse vastavalt nende vajadustele ja probleemidele tähelepanu pöörata, ning pöörama ELi rahaliste vahendite eraldamisel eritähelepanu roma elanikkonnale;

252.  kahetseb, et ühtekuuluvuspoliitika rahalised vahendid, mis on romade kaasamise, integratsiooni ja nende vastase diskrimineerimise vastu võitlemisega seotud projektide ainsad rahastamisvahendid, ei võimalda oma keerukuse tõttu romade kaasamisele ja nende õigustele juurdepääsu tagamisele piisavalt kaasa aidata;

253.  peab seetõttu vajalikuks, et kõik liikmesriigid võtaksid vastu tegevuskava, milles analüüsitakse romade toetuseks mõeldud seaduste, määruste, haldusnormide ja rahaliste vahendite tegelikku mõju ning selgitaksid välja, millistes küsimustes tuleks ressursse ja haldussuutlikkust riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil tugevdada, et see aitaks koostada ja juhtida projekte, mille eesmärk on romade kaasamine, integratsioon ja nende vastase diskrimineerimise vastu võitlemine;

254.  kutsub komisjoni üles esitama romadele suunatud rahaliste vahendite kohta üksikasjalikku teavet, analüüsima praeguseid takistusi ja võtma neid arvesse rahaliste vahendite lihtsustamisel;

255.  peab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel tähtsaks marginaliseeritud roma kogukondadele kasu toovate pikaajaliste projektide valimist;

256.  rõhutab vajadust kehtestada romade ja muude marginaliseeritud kogukondade kaasamisega tegelevate projektide puhul paindlikumad valikukriteeriumid;

257.  palub komisjonil tagada järgmisel programmitöö perioodil või rakenduskavade läbivaatamisel, et romasid käsitlevates riiklikes integratsioonistrateegiates sisalduvaid romade integreerimise eesmärke kajastataks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raamistikus kõikidel võimalikel tegevustasanditel;

258.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon esitaksid romade kohta asjakohaseid ja ühtlustatud statistilisi andmeid, mis võimaldaksid nende sotsiaalset, halduslikku ja majanduslikku kaasatust täpsemalt hinnata;

259.  rõhutab, et tõrjumine eluaseme osas, kodutus, haridusest ilmajätmine ja töötus ja diskrimineerimine tööhõives on sageli marginaliseerumise põhitegurid; rõhutab seetõttu, et romade ja muude marginaliseeritud kogukondade abistamisel on oluline integreeritud lähenemisviis, mis hõlmab eluaset, haridust ja tööhõivet;

260.  rõhutab, et üks suurimaid takistusi romade diskrimineerimise vastases võitluses on väga puudulik teatamine diskrimineerimisjuhtumitest sellistele organisatsioonidele või institutsioonidele nagu politsei või sotsiaalteenistused; kutsub seetõttu liikmesriike üles koostama strateegia, et lõpetada institutsiooniline diskrimineerimine ja parandada romade usaldust institutsioonide vastu;

261.  kutsub komisjoni üles käivitama partnerluses marginaliseeritud kogukondade esindajatega, eelkõige roma elanikkonna ja spetsialiseeritud asutustega, liikmesriikide ametiasutustes koolitustsüklit, et võidelda diskrimineerivate tavade vastu ja anda eeskuju, et edendada kaasamist sisuka, konstruktiivse ja tõhusa dialoogi abil;

262.  juhib tähelepanu sellele, et liidul on tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, milleks on 2014.–2020. aastal ette nähtud 900 miljonit eurot ja milles pööratakse eritähelepanu kaitsetutele isikutele ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele;

263.  kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa fondi loomist, mis oleks konkreetselt suunatud romade ja muude marginaliseeritud kogukondade kaasamisele, ning palub komisjonil tagada kõnealuse fondi kulutuste nõuetekohane kontroll;

264.  kutsub komisjoni üles koostama tõelist romade kaasamise Euroopa strateegiat, mis oleks kogu Euroopat hõlmav tegevuskava, mis koostatakse ja mida rakendatakse kõigil poliitilistel ja haldustasanditel, kuhu on kaasatud roma kogukonna esindajaid ja mis rajaneb sellistel põhiväärtustel nagu võrdsus, juurdepääs õigustele ja mittediskrimineerimine; rõhutab, et see strateegia peaks aitama kaasa sellele, et romad oleksid tegelikult kaasatud ja et neil oleks juurdepääs haridusele, tööhõivele, eluasemele, kultuurile, tervishoiule, osalemisele ühiskonna asjades, koolitusele ja vabale liikumisele liidus;

265.  rõhutab siiski, et liikmesriikide ülesanne on võtta romadele suunatud kõiki vajalikke toetusmeetmeid ja tagada oma territooriumil riiklike õigusaktide ja õiguste ühetaoline kohaldamine ilma igasuguse diskrimineerimiseta;

XX osa – Kontrollikoja eriaruande nr 15/2016 „Kas komisjon haldas mõjusalt humanitaarabi konfliktidest mõjutatud elanikkonnale Ida‑Aafrika järvede piirkonnas?“

266.  väljendab heameelt eriaruande üle, milles keskendutakse ülevaate andmisele liidu arengu- ja koostöötegevuse tulemustele suunatud lähenemisviisis sisalduvate riskide kohta, ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

267.  väljendab heameelt tulemuste üle, mille kohaselt oli humanitaarabi hallatud mõjusalt, eriti keerulises töökeskkonnas, mida iseloomustab ebakindlus ja ettearvamatus, mille tõttu on tõhus rakendamine tõeline katsumus;

268.  kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamiseks, kui kohalikud tingimused seda lubavad; on seisukohal, et seda võiks potentsiaalselt toetada alalise hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise talitustevahelise platvormi kaudu; on veendunud, et taoline platvorm võiks muu hulgas olla abiks ka ühendamist vajavate programmide väljaselgitamisel; on arvamusel, et võimaluse korral tuleks kõikide sidusrühmade hulgas luua integreeritud lähenemisviis, milles on selgelt välja toodud koordineerimise eesmärgid ja sidus riiklik/piirkondlik strateegia;

269.  kutsub komisjoni talitusi ühtlasi üles parandama üleminekut lühiajaliselt humanitaarabi andmiselt pikaajalisele arengualasele sekkumisele ning sidusale koordineerimisele mitte ainult liidu eri abiandjate vahel, vaid ka riiklike prioriteetidega ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiste strateegiate koostamise kaudu ning ühise humanitaar- ja arenguabi võrgustiku abil;

270.  on seisukohal, et humanitaarabi tegeliku mõju korrapärasel hindamisel, mis hõlmab piirkondlike halduskulude hindamist, tuleks rohkem keskenduda tõhususele ning võimalike ühtsete ja tavapäraste kululiikide võrdlusaluste väljatöötamisele;

271.  innustab ajakavasid võimaluse korral abi andmise keskkonnaga paremini kohandama, et vältida pikka ja kulukat pikendamist;

272.  kutsub asjaomaseid liidu ja ÜRO institutsioone üles finants- ja haldusraamistiku lepingut täielikult järgima ja rakendama; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile lepingu ja sellega seotud suuniste rakendamise kohta aru ning tuvastada täiustamist vajavaid valdkondi ja teha vastavasisulisi ettepanekuid;

273.  tuletab meelde, et ÜRO ja rahvusvaheliste organisatsioonide aruandlus peaks tagama rahastamise võimalikult täpse jälgitavuse, sekkumise alguses kokku lepitud abi andmise korralduslike aspektide võrdlemise ning andma komisjoni talitustele kasulikku tagasisidet; rõhutab, kui oluline on, et partnerorganisatsioonid esitaksid aruanded komisjonile aegsasti, sest tänu sellele on humanitaarabi ja selle rahastamist võimalik kiiresti korraldada või muuta;

274.  rõhutab vajadust parandada ÜRO aruandekohustust ja läbipaistvust seoses liidu vahendite kasutamisega ning rahvusvaheliselt kokku lepitud humanitaar- ja arengustrateegiate ja eesmärkide rakendamisega;

275.  palub komisjonil võtta kasutusele tulemuste hindamine humanitaarabi rakenduskava tasemel, et võimaldada selliste kavade võrdlemist ning parimate tavade jagamist;

276.  peab kahetsusväärseks, et tulemustealane teave on puudulik ja mittepiisav, mille tagajärjel ei ole komisjonil võimalik järelevalvefunktsiooni korrektselt täita;

277.  rõhutab, et selleks, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik oma kontrollipädevust teostada, on vaja tagada kõigil tasanditel kõrgeim läbipaistvuse ja institutsioonilise aruandekohustuse tase, mis saavutatakse juurdepääsu kaudu liidu finantseeritud projektidega seotud terviklikele ja usaldusväärsetele eelarve- ja finantsandmetele;

XXI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 16/2016 „ELi haridusalased eesmärgid: kavad on omavahel vastavuses, kuid tulemuslikkuse hindamisel esineb puudujääke“

278.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle, toetab selles esitatud soovitusi ja on rahul, et komisjon need heaks kiidab ja neid ka arvesse võtab;

279.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on kontrollikoja varasemaid soovitusi rakendanud oma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta õigusraamistikus, tagades sellega tulemusraamistiku ja -reservi, eeltingimuste ning ühiste väljund- ja tulemusnäitajate kaudu raha parema kasutamise;

280.  rõhutab, et on vaja keskenduda tulemuslikkusele ja tulemustele, ning väljendab heameelt selle üle, et uus õigusraamistik 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiks sisaldab sätteid, mille kohaselt liikmesriigid peavad oma tulemustest aru andma;

281.  võtab teadmiseks puudujäägid tulemuslikkuse mõõtmisel, eelkõige seoses ajavahemikul 2007–2013 ellu viidud projektide jaoks eesmärkide ning väljundi- ja tulemusnäitajate kehtestamisel; peab kahetsusväärseks, et tulemusnäitajad ei ole endiselt täielikult usaldusväärsed ja ootab selle puudujäägi kõrvaldamist programmitöö perioodi 2014–2020 teisel poolel;

282.  tunneb heameelt selle üle, et koolist väljalangenute arv väheneb endiselt ja kolmanda taseme hariduse omandajate arv suureneb; kutsub liikmesriike üles viima oma riigisisesed eesmärgid haridusalaste eesmärkide paremaks saavutamiseks vastavusse liidu eesmärkidega;

283.  märgib, et liidus on seatud eesmärgiks jõuda 2020. aastaks selleni, et äsja ülikooli lõpetanutest leiab töö 82 %, ning viiest külastatud liikmesriigist neli ei ole seda eesmärki veel saavutanud; juhib tähelepanu sellele, et neis neljas liikmesriigis oli sügav majanduskriis, millest nad nüüd on hakanud toibuma; on veendunud, et on endiselt võimalik, et kõnealused liikmesriigid selle eesmärgi saavutavad ja isegi ületavad;

284.  rõhutab, kui tähtis on säilitada liidu investeeringud haridusse piisaval tasemel, sest haridustaseme ja tööalase konkurentsivõime vahel on tihe seos;

XXII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 17/2016 „ELi institutsioonid saavad teha rohkem selleks, et lihtsustada enda korraldatavatel hangetel osalemist“

285.  tunneb heameelt leidude ja soovituste üle, mille Euroopa Kontrollikoda on esitanud eriaruandes nr 17/2016 (2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine) „ELi institutsioonid saavad teha rohkem selleks, et lihtsustada enda korraldatavatel hangetel osalemist“;

286.  kutsub üles muutma hanked nii liidu institutsioonides kui ka riikide tasandil läbipaistvamaks, tehes avalikke hankeid puudutavad dokumendid ja andmed üldsusele kättesaadavaks; on seisukohal, et liidu institutsioonide hanketegevus on internetis halvasti esitatud, teave on puudulik ja ebaselge ning seda tuleb otsida paljudelt eri veebisaitidelt;

287.  pooldab igati kontrollikoja soovitust selle kohta, et liidu institutsioonid peaksid oma hanketegevuse jaoks looma ühtse elektroonilise kontaktpunkti, mis võimaldaks ettevõtjatel leida kogu asjakohase teabe ühelt veebisaidilt ja mille kaudu nad saaksid liidu institutsioonidega suhelda; on seisukohal, et hankemenetluste haldamine, sealhulgas teabevahetus kohaldatavate eeskirjade, ärivõimaluste, asjakohaste hankedokumentide ja pakkumuste esitamise kohta, ning kogu muu institutsioonide ja ettevõtjate vaheline suhtlus peaks toimuma sellise ühtse kontaktpunkti kaudu;

288.  nõuab, et komisjon avaldaks veebisaidil ühes institutsioonide kolmest töökeelest teabe kõikidele liikmesriikidele makstud ELi rahaliste vahendite kohta, esitades kõikide liikmesriikide kohta ühesugused andmed, mis hõlmavad vähemalt lepingu summat ja eset, töövõtja nime, alltöövõtjate (kui neid kasutatakse) nimesid, lepingu kestust ja teavet võimalike lisadokumentide kohta; juhib tähelepanu, et selle abil oleks kõikide liikmesriikide valitsusvälistel organisatsioonidel ja kodanikel võimalik jälgida, kuidas raha kasutatakse ja kui kulutõhusad projektid on;

289.  rõhutab, et hankijate ülesanne on tagada, et avalikud hanked oleksid turupõhised, tooksid piisavalt palju pakkumusi ja annaksid kõikidele ettevõtjatele tasakaalustatud osalemisvõimaluse; nõustub kontrollikojaga, et liidu finantsmääruse 2016. aastal toimuva muutmise käigus peaks komisjon tegema ettepaneku ühtse riigihangete reeglistiku koostamiseks; rõhutab, et erinevalt praegusest olukorrast, kus eelis on suurettevõtjatel, tuleks soodustada just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist; on seisukohal, et ühtsed eeskirjad peaksid ühtlasi sisaldama reegleid, mis selgitavad ehituslepingute sõlmimisele eelnevate turu-uuringute tegemist ja hankemenetlustes rakendatavaid keelenõudeid, ning erinevusi 2014. aasta hankedirektiivist(18) tuleks selgitada;

290.  tuletab meelde, et kui hankijad kasutavad piiratud hankemenetlusi, siis võivad potentsiaalsed pakkujad loobuda pakkumuse esitamisest ning puudub läbipaistvus ja teave maksumaksjate raha kasutamise kohta; rõhutab, et nõukogu kasutas piiratud hankemenetlust valdava enamiku hangete puhul ning kõik liidu institutsioonid kokku sõlmisid 25 % või rohkem lepinguid 2010.–2014. aastal piiratud menetlust järgides; nõuab, et neid menetlusi kasutataks väga piiratud juhtudel, mil see on tõepoolest põhjendatud;

291.  võtab teadmiseks, et Euroopa Parlament avaldab oma veebisaidil igal aastal täieliku loetelu kõigist töövõtjatest, kellega sõlmitud lepingute maksumus ületas 15 000 eurot, kuid ta ei avalda kõiki oma lepinguid; innustab kõiki institutsioone avaldama kogu teabe kõigi töövõtjate ja kõigi avalike hangete tulemusel sõlmitud lepingute kohta, sh ka juhtudel, mil leping sõlmiti hankemenetlust korraldamata või kui kasutati piiratud menetlust;

292.  rõhutab, et hangetele tuleb teha rohkem reklaami ja hanketeated tuleb avaldada nii, et need on kõigi ettevõtjate jaoks läbipaistvad; tuletab meelde, et kontrollikoja leiu kohaselt kasutas „Euroopa Parlament [...] ühe Brüsselis asuva hoone 133,6 miljoni eurose ehituslepingu puhul läbirääkimistega hankemenetlust, kuigi hoonet ei olnud hankelepingu allkirjastamise ajal (27. juuni 2012) veel olemas“, eirates nõuet, et vaid olemasolevate hoonete puhul võib teha erandi finantsmääruse kohaldamise eeskirjades (artikli 134 lõige 1) sätestatud reeglist, mille kohaselt peab hange olema nii laiapõhjaline kui võimalik; rõhutab, et kõigi lõpetamata või veel ehitamata hoonete puhul tuleks kasutada avatud ja konkurentsipõhiseid hankemeetodeid, ning on seisukohal, et seda põhimõtet tuleks laiendada kõigile ehituslepingutele, sest need lepingud on keerukad ja nendega seotud summad suured;

293.  nõustub kontrollikojaga, et institutsioonide hankemenetlustes osalejate arvu suurendamiseks peaksid liidu institutsioonid lepingud võimaluse korral osadeks jagama; rõhutab, et 2014. aastal andis nõukogu 10 aastaks ühele ettevõtjale üle 93 miljoni euro suuruse raamlepingu nõukogu olemasolevate ja tulevaste hoonete haldamiseks, hoolduseks, remondiks ja tehniliste paigaldiste kohandamiseks ning lepingut osadeks ei jagatud; märgib, et 2015. aastal toimis komisjon samamoodi viieaastase kestusega ja peaaegu üheksa miljoni euro suuruse lepingu puhul, mis puudutas liidu tasuta nõuandeteenust „Teie Euroopa Nõuanne“; rõhutab, et raamlepingute puhul, mida osadeks ei jagata ja mille kestus on liiga pikk (10 või seitse aastat; kõige kauem – 17 aastat – kestis raamleping, mille nõukogu sõlmis Justus Lipsuse hoone ehitamiseks), kaob konkurents ning tekib ebaselguse ja korruptsiooni oht; palub seetõttu kõikidel institutsioonidel selline tegevus lõpetada, sest see on täielikult vastuolus läbipaistvuse ja hea tava põhimõttega, mida liit peaks edendama;

294.  nõuab, et kõik liidu institutsioonid töötaksid välja ja võtaksid kasutusele asjakohased vahendid ja meetodid auditeerimiseks ja hindamiseks, et tuvastada õigusnormide rikkumised ja anda sellest teada; kordab, et pettuse ja korruptsiooni vastu võitlemiseks on vaja paremat seire-, avastus-, analüüsi- ja aruandlustehnoloogiat; rõhutab, et see teave tuleb teha kättesaadavaks ka liikmesriikidele; rõhutab, et rikkumiste paljastamisel on keskne roll rikkumisest teatajatel, ning tuletab meelde, et kõik Euroopa Liidu institutsioonid ja ametid peavad vastu võtma siduvad sise-eeskirjad rikkumisest teatajate kaitseks vastavalt 1. jaanuaril 2014 jõustunud liidu personalieeskirjade artiklile 22c;

295.  nõustub kontrollikojaga, et komisjon peaks tegema ettepanekuid liidu finantsmääruse muutmiseks, mis võimaldaks kiiresti läbi vaadata kaebused, mille on esitanud ettevõtjad, kes peavad neile osaks saanud käitumist ebaõiglaseks; märgib, et sellised kaebused tuleks läbi vaadata enne, kui ettevõtjad pöörduvad liidu Ombudsmani või liidu kohtute poole;

296.  on seisukohal, et avalike hangete puhul on õiguskaitset võimalik tagada eelkõige avalike hangetega seotud korruptsiooni uurimisele keskenduvate pädevate ja sõltumatute uurimisorganite ja -asutuste loomise kaudu; juhib tähelepanu, et liidu institutsioonid ja liikmesriigid peaksid avalikke hankeid puudutavat teavet vahetama nii omavahel kui ka OLAF‑i, Europoli, Eurojusti ja muude uurimisorganitega; soovitab tungivalt, et uurimisvolitustega asutused ja eelkõige OLAF parandaksid oma juhtumite haldamise süsteemi, et koostada aruandeid ja statistikat uuritavate juhtumite eri liikide ja nende uurimise tulemuste kohta;

297.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et lõpetatud hangete hilisema mõjusa järelevalve tagamiseks peavad liidu institutsioonid looma oma hankelepinguid puudutavat teavet sisaldava ühtse andmehoidla;

298.  rõhutab, et hankeandmete keskne kogumine aitab luua sisukat, täpset ja üksikasjalikku statistikat, mille abil hoida ära, tuvastada ja uurida hangetega seotud korruptsiooni ning võtta asjakohaseid vastumeetmeid; rõhutab, et kesksetesse hankeandmebaasidesse (sh TED) andmeväljade lisamine võiks aidata tuvastada olukordi, kus on suur hanke-eeskirjade eiramise oht; palub liidu institutsioonidel tagada, et andmeid kantakse nendesse andmebaasidesse aegsasti ja täielikult;

299.  rõhutab, et avalike hangete läbipaistvust aitavad tagada ning pettust ja võimalikke huvide konflikte tuvastada ka uurivad ajakirjanikud ja valitsusvälised organisatsioonid; on kindlalt veendunud, et eespool nimetatutel peaks olema täielik juurdepääs ARACHNE-le ja ORBISele ning muudele asjaomastele vahenditele ja andmebaasidele, mille abil on võimalik teha kindlaks kõik juhud, mille puhul võib kahtlustada liidu institutsioonide ja ka kõigi liikmesriikide hangetes huvide konflikti või korruptsiooni olemasolu, eriti seoses Euroopa Liidu rahaliste vahendite abil omandatud varaga;

300.  nõuab tungivalt, et kõik institutsioonid ja ametid avaldaksid alati kõigi keskastmejuhtide ja kõrgema juhtkonna liikmete, organisatsiooni liikmete, ekspertide ja mis tahes liiki juhtorganite või -struktuuride liikmete elulookirjeldused ja majanduslike huvide deklaratsioonid ning seda ka liikmesriikide lähetatud ekspertide puhul, sest selliste ekspertide elulookirjeldused peaksid olema igal ajal üldsusele kättesaadavad; rõhutab, et huvide konflikti puudumise deklaratsioon, mida teatavad institutsioonid ja ametid endiselt kasutavad, ei ole avaldamiseks kõlblik dokument, sest huvide konflikti olemasolu või puudumist peaks alati hindama sõltumatu kolmandast isikust organisatsioon või organ;

301.  palub kontrollikojal korrapäraselt avaldada andmeid kõikidest rikkumisest teatamisega seotud kuritarvitusjuhtude ning kõikide selliste olukordade kohta, kus menetluste kontrollimise ja auditeerimise käigus tuvastati huvide konflikt või pöördukse efekt, ning nõuab, et kontrollikoda avaldaks vähemalt korra aastas eriaruanded huvide konfliktide ärahoidmise poliitika ning kõigis Euroopa Liidu ametites ja ühisettevõtetes ning eelkõige tööstusega seotud ühisettevõtetes tuvastatud huvide konflikti juhtumite kohta;

302.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoja soovituse kohaselt peaksid liidu institutsioonid üksteiselt õppimiseks ja parimate hanketavade jagamiseks kasutama vastastikuseid eksperdihindamisi;

XXIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2016 „Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus“

303.  väljendab heameelt kontrollikoja koostatud eriaruande üle säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteemi kohta liidus ja eriti kontrollikoja tehtud märkuste ja ettepanekute üle; võtab teadmiseks, et komisjon nõustus viiest soovitusest neljaga täielikult ja ühega osaliselt; kutsub komisjoni üles kaaluma uuesti täielikku nõustumist soovitusega, mis käsitleb liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsust;

304.  märgib, et liitu peetakse üleilmse keskkonnapoliitika eestvedajaks, kes kehtestab rahvusvahelisel tasandil keskkonnastandardeid ja edendab parimat tava, et kaitsta keskkonda ja säilitada konkurentsivõimeline osalus ülemaailmsel turul; märgib, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis seab liit 2050. aastaks eesmärgiks „hea elu maakera võimaluste piires“; märgib, et üks prioriteetidest on tagada, et meie „õitseng ja heas seisundis keskkond võrsuvad innovaatilisest suletud tsükliga majandusest, kus midagi ei raisata ja kus loodusvarasid majandatakse säästvalt ning elurikkust kaitstakse, väärtustatakse ja taastatakse nii, et see suurendab ühiskonna vastupanuvõimet“;

305.  märgib, et liit võttis taastuvenergia direktiiviga(19) kohustuse tagada, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikide transpordiliikide osas on 2020. aastaks vähemalt 10 %, mida võib saavutada vaid biokütuste olulisel määral kasutamisega; märgib siiski, et biokütuste tootmine ise võib olla seotud teatavate ohtudega, mis puudutavad maakasutust, ja seetõttu on vaja tagada biokütuste säästvus;

306.  rõhutab, et säästvate biokütuste jaoks tulemusliku ja usaldusväärse sertifitseerimissüsteemi loomine on üks olulisemaid samme seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi poliitiliste prioriteetide täitmise suunas; märgib, et biokütuste säästvust sertifitseeritakse komisjoni poolt heaks kiidetud vabatahtlike kavade alusel; väljendab kahetsust, et kontrollikoda leidis, et liidu säästvate biokütuste sertifitseerimissüsteem ei ole täiesti usaldusväärne;

307.  märgib kahetsusega, et komisjoni tunnustamismenetlusega ei võeta arvesse mõningaid säästvuse ja õiglase kaubanduse olulisi aspekte, nagu maavaldusega seotud konfliktid, sunniviisiline töö või lapstööjõu kasutamine, põllumajandusettevõtjate kehvad töötingimused, ohud tervisele ja turvalisusele ning maakasutuse kaudse muutuse mõju, mida peetakse eri juhtudel väga oluliseks; leiab, et see näitab järjepidevusetust komisjoni poliitikas; kutsub komisjoni üles töötama uuesti terviklikumal viisil välja oma hindamismenetlused ja lisama need aspektid vabatahtlike kavade kontrollimenetlusse; kutsub komisjoni üles nõudma, et vabatahtlike kavade kohta koostataks kord aastas aruanne, mis käsitleb sertifitseerimistegevust ja eespool nimetatud ohte käsitlevat asjakohast teavet;

308.  märgib, et siiani on komisjon esitanud kaks aruannet liidu biokütusepoliitika mõju kohta sotsiaalsele jätkusuutlikkusele liidus ja kolmandates riikides ning mõju kohta toiduainete kättesaadavusele taskukohaste hindadega; märgib kahetsusega, et aruannetes sisalduv teave oli üsna piiratud ning selles tehti üksnes ebaselgeid järeldusi; kutsub komisjoni üles parandama aruandlussüsteemi ja esitama Euroopa Parlamendile üksikasjalikke analüüse, et avalikkust neist olulistest küsimustest teavitada;

309.  märgib suure murega, et biokütuste tootmine võib konkureerida toiduks kasutatavate põllukultuuride kasvatamisega ja et biokütuste tootmiseks kasvatavate põllukultuuride laialdasel levikul võib olla tohutu mõju keskkonna- ja tervishoiustandarditele arengumaades, nt Lõuna‑Ameerikas või Lõuna‑Aasias, ning see võib viia ulatusliku metsade hävitamiseni ja traditsioonilisest põllumajandusest loobumiseni, millel on kohalikele kogukondadele pikaajaline sotsiaalmajanduslik mõju; peab kahetsusväärseks, et komisjoni aruannetes ei käsitleta arengumaade laiemaid arenguküsimusi; kutsub komisjoni üles võtma oma keskkonna-, energia-, arengupoliitika ja teiste seotud poliitikavaldkondade jaoks vastu terviklikum ja sidusam lähenemisviis; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu maakasutuse kaudse muutuse mõjule;

310.  märgib kahetsusega, et komisjon tunnustas vabatahtlikke kavasid, millel puuduvad asjakohased kontrollimenetlused tagamaks, et jäätmetest toodetud biokütused on saadud tõepoolest jäätmetest või et biokütuste tootmiseks vajalikud liidus kasvatatavad lähteained vastavad ka tegelikult liidu põllumajandusele kehtestatud keskkonnanõuetele; kutsub komisjoni üles kontrollima, et liidu biokütuste lähteainete tootjad tõesti täidaksid liidu põllumajandusele kehtestatud keskkonnanõudeid; kutsub komisjoni üles esitama piisavalt tõendeid biokütuste tootmiseks kasutatavate jäätmete ja jääkide päritolu kohta;

311.  märgib murega, et osa tunnustatud kavasid ei olnud piisavalt läbipaistvad või koosnes nende juhtimisstruktuur ainult mõne ettevõtja esindajatest; kutsub komisjoni üles tagama, et vabatahtlike kavade puhul ei esineks huvide konflikti, ning tagama tõhusa teabevahetuse teiste sidusrühmadega;

312.  kutsub komisjoni üles tagama ühtlasi, et vabatahtlikud kavad ja ettevõtjate tegevus oleksid läbipaistvad, nõudes, et vabatahtlike kavade jaoks loodaks ametlik veebisait, kus on avaldatud üksikasjalik teave vabatahtlike kavade, nende sertifitseerimismenetluste, töötajate, väljastatud sertifikaatide, auditiaruannete, kaebuste ja ettevõtjate kohta, kellega nad koostööd teevad;

313.  märgib murega, et komisjon ei teosta tunnustatud vabatahtlike kavade toimimise üle järelevalvet ja ei saa seega saada kindlust sertifikaatide kvaliteedis; märgib kahetsusega, et puudub konkreetne kaebuste esitamise süsteem, mis võimaldaks komisjonil kontrollida, kas kaebusi käsitletakse nõuetekohaselt; kutsub komisjoni üles kehtestama järelevalvesüsteemi, mille kaudu kontrollida, kas vabatahtlike kavade sertifikaadid vastavad tunnustamiseks seatud nõuetele; kutsub komisjoni üles nõudma, et vabatahtlike kavade osas seataks veebisaitidel üles läbipaistvad, kasutajasõbralikud, informatiivsed ja ligipääsetavad kaebuste esitamise süsteemid; kutsub komisjoni üles tegema järelevalvet kaebuste esitamise süsteemide üle ja võtma vajaduse korral meetmeid;

314.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon annab vabatahtlike kavade tarvis välja suuniseid, mis aitavad kaasa parimate tavade ja parema tulemuslikkuse edendamisele; märgib siiski, et need suunised ei ole siduvad ja neid ei rakendata täies ulatuses; kutsub komisjoni üles muutma suunised vabatahtlikele kavadele siduvaks, et tagada nõuete täitmine;

315.  märgib, et liikmesriigid vastutavad selle tagamise eest, et komisjonile edastatud säästvaid biokütuseid käsitlev statistika oleks usaldusväärne, kuigi on oht statistikat üle hinnata; kutsub komisjoni üles kehtestama liikmesriikidele nõue lisada oma statistikale asjakohased tõendid, näiteks sertifikaat või deklaratsioon, mille on välja andnud säästvate biokütuste kohta andmete kogumise eest vastutav asutus, kes edastab selle dokumendi riikide ametiasutustele, kes omakorda saadab selle Eurostatile;

316.  kordab, et tihti ei ole liikmesriikide esitatud andmed erinevate määratluste tõttu võrreldavad, mis teeb tegeliku olukorra kindlakstegemise sisuliselt võimatuks; kutsub komisjoni üles ühtlustama jäätmete määratlust, mida taastuvenergia direktiivi loetelu ei hõlma, kuid mida kasutatakse täiustatud biokütuste tootmiseks käitistes, mis olid olemas enne direktiivi (EL) 2015/1513(20) (millega muudetakse taastuvenergia direktiivi) vastuvõtmist;

317.  märgib murega, et jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuste eriline väärtus (topeltarvestus) suurendab pettuse ohtu; juhib tähelepanu, et komisjoni ja liikmesriikide vahel on vaja pidada arutelu järelevalve ja pettuse ennetamise teemadel; kutsub komisjoni üles sellist arutelu algatama;

318.  väljendab heameelt kontrollikoja aruandes toodud vabatahtliku kava näite üle, kus vabatahtliku kavaga sätestatakse kõrged standardid säästvaks tootmiseks, püüdes mitte ainult keskkonnakahju ära hoida, sh pinnase, vee ja õhu kaitsmise abil, vaid ka tagada asjakohased töötingimused ning põllumajandusettevõtete töötajate tervisekaitse ning inimõiguste, töötajate õiguste ja maaga seotud õiguste järgimine; peab seda parima tava näiteks; kutsub komisjoni kaaluma vabatahtlike kavade sellise platvormi loomist, kus saaks parimaid tavasid vahetada;

XXIV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 19/2016 „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“

319.  peab kiiduväärseks kontrollikoja eriaruandes nr 19/2016 esitatud leide ja soovitusi; „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“;

320.  peab kahetsusväärseks, et rahastamisvahendite tervikliku ülevaate põhjal ei saa neid pidada edukaks meetmeks, mis suurendaks liidu investeeringuid; märgib, et eelkõige komisjon ja ka liikmesriigid on võtnud suuremaid riske, ja peab kahetsusväärseks, et nendele ei lisandunud märkimisväärset erasektori panust;

321.  rõhutab halduskulude ja -tasude kõrget taset võrreldes lõplikele toetusesaajatele tegelikult välja makstud summadega; teeb ettepaneku kehtestada finantsvahendajatele maksulaed; märgib, et eriotstarbeliste Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi suurus tuleks läbi vaadata, et kasutada võimaluse korral ära märkimisväärset säästu fondide tegevuskuludes;

322.  on seisukohal, et just komisjonil on võimalik kõige paremini anda liikmesriikidele täiendavaid juhiseid selle kohta, kuidas luua selliseid rahastamisvahendeid (mida haldaks otse või kaudselt komisjon) liikmesriikides või liidu tasandil; rõhutab, kui oluline on tagada, et rahastamisvahendeid ei kasutataks vastuvõetamatul maksustamise vältimise eesmärgil;

323.  on mures, et maksuotsuseid on mõnel juhul kasutatud rahastamisvahendite ligitõmbavamaks muutmiseks erasektori investoritele; peab kahetsusväärseks, et komisjon leiab, et maksualaseid eelotsuseid ei saa iseenesest pidada tema enda poliitikaga vastuolus olevaks; palub komisjonil ära hoida mis tahes vormis eelotsused liidu rahastamisvahendi kasutamise kohta;

324.  jagab seisukohta, et auditeeritud programmitöö perioodist (2007–2013) saadud õppetunde tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendite loomisel arvesse võtta; leiab eelkõige, et ettepanekud peaksid olema suunatud pigem tulemuslikkusele ja tulemustele kui lihtsalt nõuete järgimisele; on seisukohal, et projektid peavad andma rohkem lisandväärtust liidu piirkondade piirkondliku spetsialiseerumise ja majandusliku arengu seisukohalt;

325.  peab kahetsusväärseks, et eelmise perioodi õiguslik alus võimaldas liikmesriikidel osa sissemaksetest fonde haldavate pankade ja finantsvahendajate kontodel külmutada, ilma et neid oleks tegelikult eesmärgipäraselt kasutatud; võtab teadmiseks muudatused, mille komisjon oma lõpetamise suunistes sisse viis; palub komisjonil olukorda aktiivselt jälgida, et nimetatud tava ära hoida;

326.  kinnitab, et finantsvõimendus peaks demonstreerima seda, mil määral on nii liidu kui ka liikmesriikide algsed rahalised sissemaksed ligi meelitanud erasektori investeeringuid; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja eriaruande leiud näitavad, et erakapitali ei suudetud kaasata ei tsentraliseeritult ega ka koostöös liikmesriikidega hallatavate rahastamisvahendite puhul; on seisukohal, et liikmesriikide poolset finantsvahendite kaasrahastamist tuleks koos Euroopa Liidu rahalise toetusega käsitleda osana rahastamisest avaliku sektori vahenditest;

327.  nõuab, et komisjon esitaks rahastamisvahendite finantsvõimenduse määratluse, mida kohaldataks kõigis liidu eelarvevaldkondades, mis võimaldab üksteisest selgelt eristada rakenduskava erasektori ja riigi avaliku sektori vahendite ja/või täiendava era- või avaliku sektori antavat finantsvõimendust ning milles võetakse arvesse asjaomase rahastamisvahendi liiki; soovitab liikmesriikidel võta täiendavaid meetmeid rahastamisvahendite ringlust puudutavate andmete kogumiseks, haldamiseks ja jagamiseks;

328.  juhib tähelepanu vajadusele anda tulevastele rahastamisvahendite eraldistele nende finantsvõimenduse kohta algusest peale selge ja konkreetne hinnang; ootab, et komisjon tagaks programmitöö perioodi 2007–2013 Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisvahendite suhtes, et liikmesriigid esitaksid täielikud ja usaldusväärsed andmed erasektori vahendite kohta kapitalieraldistes, mida maksti nii rakenduskavade kaudu kui ka lisaks neile;

329.  on arvamusel, et enne otsuse tegemist asjaomaste taristuprojektide finantskorraldusmeetmete kohta peaksid korraldusasutused tagama, et nende ettepaneku suhtes on tehtud sõltumatu ja kvaliteetne eelhindamine, mis põhineb standarditud ja ühiselt kokkulepitud metoodikal; toetab seisukohta, et enne asjaomaseid taristuprojekte sisaldavate rakenduskavade heakskiitmist peaks komisjon kontrollima nende vastavust sõltumatule eelhinnangule ja tagama eelhindamise kvaliteedi;

330.  soovitab korraldusasutustel siduda fondivalitsejate tasu reaalselt tehtud investeeringute kvaliteediga, mida mõõdetakse selle kaudu, kuidas investeeringud on rakenduskava strateegiliste eesmärkide saavutamisele kaasa aidanud ja milline on rahastamisvahendi investeeringutest rakenduskavasse tagasi tulevate ressursside väärtus;

331.  soovitab korraldusasutustel ja liidu institutsioonidel kohaldada aktiivset lähenemist ja anda kohapealset tehnilist abi rahastamisvahendite parema kasutamise edendamiseks piirkondades;

332.  soovitab tungivalt, et komisjon teeks programmitöö perioodil 2014–2020 toetuste ja (nii tsentraliseeritult kui ka koostöös liikmesriikidega hallatavate) rahastamisvahendite rakendamiskulude võrdleva analüüsi, et kindlaks määrata nende tegelik suurus ja mõju strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide ning ühtekuuluvuse 11. poliitikaeesmärgi saavutamisele; märgib, et see teave oleks iseäranis oluline seadusandlike ettepanekute ettevalmistamiseks 2020. aasta järgseks perioodiks; palub esitada enne 2019. aasta lõppu täieliku tulemuslikkuse hinnangu, et oleks võimalik kaaluda selliste vahendite tulevikku;

XXV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 20/2016 „Haldussuutlikkuse suurendamine Montenegros: edusamme on tehtud, kuid paljudes põhivaldkondades vajatakse paremaid tulemusi“

333.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle, kiidab heaks selles esitatud soovitused ja innustab komisjoni neid soovitusi Montenegro haldussuutlikkuse tugevdamisel arvesse võtma;

334.  väljendab heameelt asjaolu üle, et liidu ühinemiseelne abi on haldussuutlikkuse tugevnemisele kaasa aidanud; märgib samas, et mitmes olulises valdkonnas on edasiminek olnud siiski väga aeglane;

335.  peab kahetsusväärseks, et kuigi projektid andsid üldiselt oodatud tulemusi, ei olnud tulemused alati jätkusuutlikud, mille osaliseks põhjuseks olid riiklike ametiasutuste poliitilise tahte puudumine ja välistegurid; palub komisjonil lähtuda edukate projektide saavutustest, mis on jätkusuutlikud, millel on mõõdetav lisaväärtus ning mida rakendati ja kasutati vastavalt eeskirjadele; palub komisjonil parandada strateegilist planeerimist ning tagada projektide jätkusuutlikkus ja elujõulisus, seades selle projektide eeltingimuseks;

336.  peab kahetsusväärseks riiklike ametiasutuste vähest pühendumust, millel on negatiivne mõju haldussuutlikkuse tugevdamise edenemisele; kutsub riikide ametiasutusi üles võtma tulemuslikkuse suurendamiseks projektitulemuste osas järelmeetmeid; rõhutab, et riigihalduse depolitiseerimise ja ohjeldamisega tulemuslikult tegelemiseks on vaja tugevat poliitilist tahet;

337.  väljendab heameelt asjaolu üle, et projektid olid enamikul juhtudel teiste ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) projektide või rahastajate tegevusega hästi kooskõlastatud; rõhutab sellegipoolest, et esines ka kehvemat kooskõlastatust, mis tõi kaasa mõne meetme kattumise; palub komisjonil kooskõlastada paremini Montenegrole suunatud tegevusi teiste, mitut toetusesaajat hõlmavate projektidega;

338.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni aruannetes oli liiga vähe teavet, mis näitaks aja jooksul haldussuutlikkuse suurendamise alal tehtud edusamme; märgib, et aruannetes ei hinnatud alati avaliku halduse samu osi ja haldussuutlikkuse hindamise kriteeriumid ei olnud alati selged, mis tegi eri perioodide võrdluse keerulisemaks;

339.  väljendab samas heameelt 2015. aasta eduaruannetes kasutatud iga-aastase hindamise uue aruandlusmetoodika üle, milles hindamisskaalad on paremini ühtlustatud ja võrreldavad; kutsub komisjoni üles toetuma nimetatud aruandlussüsteemile ka tulevikus;

340.  märgib, et komisjon on hästi kasutanud poliitilist dialoogi kui reformiprotsessi toetamise mitterahalist vahendit, kuid samas rõhutab, et suured probleemid on veel lahendamata;

341.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata viimase aasta jooksul saavutatud konkreetsetele tulemustele korruptsioonivastaste õigusaktide rakendamisel on edasiminek korruptsioonivastase võitluse vallas jätkuvalt aeglane; rõhutab, et kogu õigusriigi süsteem peaks olema tulemuslikum, pidades eelkõige silmas võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu; palub komisjonil julgustada riiklikke ametiasutusi tugevdama finantsuurimise suutlikkust ja rikkumistest teatajate kaitset;

342.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2016. aastal alustas tööd korruptsioonivastase võitluse amet; märgib siiski, et korruptsioon on paljudes valdkondades ikka veel levinud ja kujutab jätkuvalt tõsist probleemi;

343.  võtab teadmiseks, et projektijuhtimise detsentraliseerimine võib pakkuda väärtuslikke suutlikkuse arendamise võimalusi tegevstruktuurides tänu üksikasjalikele eelkontrollidele; märgib lisaks, et IPA struktuuridega kogutud projektijuhtimise alaste heade tavade levitamine teistele samas valdkonnas tegutsevatele haldusasutustele võib anda mõjusaid tulemusi; kutsub komisjoni üles seda võimalust ära kasutama, et muuta suutlikkuse arendamine Montenegros tulemuslikumaks; palub komisjonil julgustada riiklikke ametiasutusi kaaluma suutlikkuse arendamise heade tavade kasutamist;

344.  märgib, et Montenegrot peetakse ühinemisprotsessis piirkonna kõige edasijõudnumaks riigiks; rõhutab, et liidul on olnud selles riigis asendamatu roll; samas märgib kahetsusega, et Montenegrot on hiljaaegu lõhestanud poliitiline ebastabiilsus ja polariseerumine ning kasvavalt pingeline võitlus mõjuvõimu pärast Venemaa ja NATO vahel, kelle vägedega riik 2017. aastal liitub; kutsub komisjoni üles jätkama poliitilist dialoogi riigi ametiasutustega, et aidata valitsusel ja opositsioonil kompromissideni jõuda;

XXVI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2016 „ELi tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammid Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias: alates 2011. aastast on tehtud mõningaid edusamme, kuid oluliste probleemide lahendamine seisab veel ees“

345.  tunneb heameelt kontrollikoja pühendumuse üle tuumarajatiste dekomisjoneerimisele, mida näitas tema praegune ja 2011. aasta eriaruanne(21);

346.  toetab kontrollikoja soovitust, mille komisjon suuremas osas täielikult üle võttis;

347.  tuletab meelde, et pärast 2012. aastat on eelarvekontrollikomisjon pööranud tuumarajatiste dekomisjoneerimise küsimusele erilist tähelepanu ning korraldas seepärast 2012., 2013. ja 2014. aastal teabekogumismissiooni kolme tuumarajatise juurde;

348.  rõhutab, et tuumaohutus on mitte ainult asjaomase liikmesriigi, vaid ka kogu liidu ja selle naaberriikide elanikkonna jaoks esmatähtis küsimus;

349.  rõhutab, et Leedu puhul peab olema esmatähtis teise reaktori tuumkütuse varraste eemaldamine ja ohutu vaheladustamine;

350.  tuletab meelde, et Leedus oli üks peamine viivituste põhjus tehnilised ja ärilised vaidlused riigi ametiasutuste ja väliste töövõtjate vahel, mida ei suudetud aastaid lahendada; on seisukohal, et vältida dekomisjoneerimisprotsessi takistamist selliste probleemide tõttu, tuleks luua spetsiaalsed projektihaldusmeeskonnad; küsib komisjonilt, kas sellised projektihaldusmeeskonnad on loodud kõigis kolmes asjaomases liikmesriigis;

351.  tuletab komisjonile meelde, et Slovakkia riigikontroll kavatses viia 2015. aastal läbi JAVYSi(22) auditeerimise; palub end selle auditi tulemustest teavitada; kutsub sellega seoses Bulgaaria ja Leedu pädevaid ametiasutusi üles auditeerima Ignalina ja Kozloduy tuumarajatiste dekomisjoneerimisprotsesse;

352.  väljendab muret madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete ladustamiskohtadega seotud töödega viivitamise pärast; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile teavet edusammude kohta;

353.  kutsub komisjoni üles teavitama oma pädevat komisjoni pingutustest rahastamispuudujäägi kaotamiseks, eelkõige Leedus;

354.  tuletab meelde, et kontrollikoja hinnangute kohaselt ulatuvad dekomisjoneerimise kulud kolmes liikmesriigis, sealhulgas kõrge radioaktiivsusega jäätmete ja kasutatud tuumkütuse kõrvaldamise maksumus, 11 388 miljoni euroni; on arvamusel, et dekomisjoneerimise kulud ei peaks hõlmama kasutatud tuumkütuse ja kõrge radioaktiivsusega jäätmete kõrvaldamise kulusid, mis jäävad liikmesriikide vastutusvaldkonda ja peaksid olema kaetud siseriiklikest vahenditest;

355.  kutsub komisjoni üles esitama koos kolme asjaomase liikmesriigiga aruande kolme tuumarajatiste dekomisjoneerimisega tekitatud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegeliku olukorra kohta;

356.  kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et uurida võimalusi kõrgaktiivsete tuumajäätmete geoloogiliste hoidlate tuvastamiseks;

357.  toonitab, et Ignalina tuumaelektrijaama sulgemine oli liidu tingimus Leedule riigi ühinemisel vastutasuks liidu toetuse eest tuumajaama sulgemiseks, dekomisjoneerimiseks ning sotsiaalsete ja majanduslike mõjude leevendamiseks, nagu on määratletud ühinemislepingu protokollis (nr4); märgib, et Leedu on järginud oma kohustusi Ignalina tuumareaktorite sulgemiseks vastavalt kokkulepitud ajakavale; tunneb siiski muret dekomisjoneerimisel esinevate viivituste üle ja soovitab seetõttu liidu ametiasutustel seda protsessi põhjalikumalt kontrollida;

358.  tuletab meelde, et tuumaohutus on kogu liidu elanikkonna jaoks esmatähtis küsimus, ning võttes arvesse kontrollikoja soovitust rahastamist jätkata, nõuab, et komisjon hindaks põhjalikult Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias tuumarajatiste dekomisjoneerimise spetsiaalsete rahastamisprogrammide jätkamise vajadust pärast 2020. aastat; toonitab, et komisjoni soovitatud mis tahes võimalik uus liidu rahastamine tuumarajatiste dekomisjoneerimiseks kolmes liikmesriigis pärast 2020. aastat peaks sisaldama selgeid eeskirju ja õigeid stiimuleid, et teostada dekomisjoneerimist tõhusamate kontrollimehhanismidega nii rahastamise kui ka ajastuse osas, toonitades liidu rahaliste vahendite mõjusa kasutamise vajadust;

359.  kutsub komisjoni üles tagama, et kõiki dekomisjoneerimise ja kasutatud tuumkütuse ladustamisega seotud tulevasi kulusid võetakse nõuetekohaselt arvesse ja neid arvutatakse kooskõlas rahvusvaheliste normide ja liidu õigusaktidega;

360.  palub komisjonil hinnata tegevuskavu kolmes riigis, et soovitada korraldada sarnaste projektide puhul ühised pakkumused, eelkõige radioaktiivsete jäätmete ladustamisrajatiste alaste konsultatsioonide ja projekteerimise osas;

361.  kutsub komisjoni üles hindama dekomisjoneerimisprotsessi Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias, sealhulgas liidu finantsabi kulutõhusat kasutamist rahastamisperioodil 2007–2013;

362.  kutsub Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka üles auditeerima dekomisjoneerimise toetusfondi toimimist ajavahemikul 2007–2013;

363.  on mures kontrollikoja leidude üle, et asjaomaste rahastamiskavade ja rahastamisperioodi 2014–2020 üksikasjalike dekomisjoneerimiskavade, st teise ja kolmanda eeltingimuse(23) komisjonipoolne hindamine oli ebapiisav; küsib, kes kannab komisjonis selle vea eest rahalist vastutust; tahab sellega seoses saada teavet täidetud tegevuskava kohta, millega tehti avastatud puudused heaks;

XXVII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2016 „ELi meretransport – palju ebamõjusaid ja jätkusuutmatuid investeeringuid“

364.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ja kiidab heaks selles esitatud soovitused;

365.  väljendab heameelt asjaolu üle, et hoolimata märkimisväärsetest erinevustest liikmesriikide sadamate läbilaskevõime kasutusmäärades on meretranspordi maht liidus viimasel kümnendil suurenenud;

366.  rõhutab, et liikmesriikide sadamate investeerimispoliitika on kehtestatud vastavalt riigi tasandil tehtud poliitilistele otsustele, mis võivad erineda liidu strateegiast, mille on määratlenud samuti needsamad liikmesriigid; on arvamusel, et komisjoni esmane ülesanne peaks olema tagada, et riiklik tegevus taristu rahastamisel liidus oleks kooskõlas liidu transpordipoliitikaga, ning ühtlustada see liidu tasandi strateegiatega; tunneb kahetsust, et komisjoni käsutuses ei ole kõiki vahendeid sellise järjepidevuse tagamiseks;

367.  tunnistab, et investeeringud sadamataristusse on pikaajalised investeeringud; peab kahetsusväärseks, et enamikul juhtudel on investeeringute tulusus siiski madal ja tulud laekuvad aeglaselt;

368.  peab kahetsusväärseks, et riiklikud sadamate arengustrateegiad olid enamasti küll välja töötatud, ent endiselt oli probleemiks usaldusväärsete rakenduskavade ja koordineerimise puudumine;

369.  väljendab sügavat muret kontrollikoja leiu üle, et ei esitatud andmeid koguläbilaskevõime kohta ning esitatud andmed olemasoleva läbilaskevõime kohta ei olnud usaldusväärsed;

370.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei esita andmeid põhisadamate läbilaskevõime kohta, mis takistab komisjonil läbilaskevõime jälgimist; rõhutab, kui oluline on olukorda parandada, et komisjon saaks koostada kogu liitu hõlmava sadamate arenguplaani; kutsub komisjoni üles koostama selge aruandesüsteemi liikmesriikide andmete osas;

371.  on seisukohal, et Euroopa Investeerimispanga ja komisjoni talituste vahelist koordineerimist on võimalik parandada parema koostöö ja läbipaistvamate menetluste abil;

XXVIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 25/2016 „Põldude identifitseerimise süsteem: kasulik töövahend põllumajandusmaa toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks, ent selle haldamist saaks veelgi parandada“

372.  soovitab, et liikmesriigid teeksid kvantifitseeritud tasuvusuuringute ja riskihindamiste abil praegusel ÜPP perioodil suuremaid pingutusi põldude identifitseerimise süsteemi andmete usaldusväärsuse suurendamiseks süsteemi õigeaegse ja põhjaliku ajakohastamise abil; on sisukohal, et proportsionaalse hindamise keerukusest tulenevalt peaksid nimetatud varianti kasutavad liikmesriigid praegusel ÜPP perioodil rohkem pingutama selget kirjeldust ja hindamiskriteeriume sisaldavate toetuskõlblikkuse määrade kataloogide koostamiseks ning kasutama täiendavaid tehnilisi töövahendeid, et suurendada ortokujutiste analüüsi objektiivsust ja tagada reprodutseeritavus; kui see on teostatav ja kulutõhus; soovitab liikmesriikidel kaaluda ka võimalust registreerida oma põldude identifitseerimise süsteemides teavet maaomandi- ja rendisuhete kohta;

373.  soovitab, et liikmesriigid töötaksid komisjoni toel praegusel ÜPP perioodil välja ja võtaksid kasutusele raamistiku oma põldude identifitseerimise süsteemide käitamise ja ajakohastamise maksumuse hindamiseks; on seisukohal, et see peaks võimaldama liikmesriikidel mõõta oma põldude identifitseerimise süsteemide tulemuslikkust ja süsteemis tehtud paranduste kulutasuvust;

374.  soovitab, et liikmesriigid tagaksid oma põldude identifitseerimise süsteemide abil ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade, püsirohumaade ja uute maa kategooriate usaldusväärse kindlaksmääramise ja registreerimise ning nende üle tehtava mõjusa järelevalve; soovitab neil samuti analüüsida kõigi nõuetele vastavuse või põllumajanduse keskkonnatoetuse kava raames kaitstud maastikuelementide põldude identifitseerimise süsteemides registreerimise kulusid ja tulusid, et veelgi parandada taoliste keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse seisukohast kasulike elementide seiret ja kaitset;

375.  soovitab, et ÜPP järgmise perioodi põldude identifitseerimise süsteemiga seotud eeskirjade lihtsustamiseks ja optimeerimiseks vaataks komisjon üle praeguse õigusraamistiku, kaaludes nt 2 %-sest stabiilsuslävest ja 100 puu reeglist loobumist;

376.  soovitab, et komisjon teeks enne 2017. aasta kvaliteedihindamise algust tasuvusanalüüsi, et uurida kvaliteedihindamise valimite statistilise esinduslikkuse suurendamise võimalikkust, mis aitaks parandada põldude identifitseerimise süsteemis registreeritud maatükkide üldkogumi katvust;

377.  soovitab, et komisjon parandaks alates 2016. aastast järelevalvet kvaliteedihindamise tulemuste üle, analüüsides kvaliteedihindamise alases aruandluses leitud kõiki ebajärjekindlusi, neid kontrollides, liikmesriikidele tagasisidet andes ning tagades vajaduse korral parandusmeetmete ettevalmistamise ja võtmise; palub samuti komisjonil teha igal aastal kõigi liikmesriikide ja kõigi võrdlusmaatükkide tüüpide kohta üksikasjalik suundumuste analüüs, mis aitaks potentsiaalseid probleeme õigeaegselt avastada;

XXIX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 26/2016 „Nõuetele vastavuse mõjusamaks ja lihtsamaks muutmine on endiselt keeruline ülesanne“

378.  soovitab, et komisjon uuriks 2020. aastale järgneva perioodi ÜPP mõjuhinnangu raames, kuidas arendada edasi nõuetele vastavuse tulemuslikkuse mõõtmiseks mõeldud näitajate süsteemi; soovitab samuti uurida, kuidas võtta arvesse seda, mil määral põllumajandustootjad nende näitajate puhul nõuetele vastavuse tingimusi täidavad, et tugevdada keskkonnastandardite rakendamist ja jõustamist põllumajanduses ning tagada vastavus ÜPP‑le;

379.  soovitab, et tagada esinenud probleemide mittekordumine, võtaks komisjon vastavalt kohalikele territoriaalsetele vajadustele arvesse eri nõudeid; on seisukohal, et lisaks peaksid maksete tasemed olema tihedamalt seotud põllumajandustootjatele esitatavate nõudmistega, mis võimaldaks pöörata tähelepanu konkreetsetele keskkonnaprobleemidele ja kompenseeriks ühtlasi põllumajandustootjatele piirangud, mis neile on seatud;

380.  soovitab, et komisjon parandaks edaspidi nõuetele vastavusega seotud rikkumisi puudutava teabe jagamist asjaomaste teenistustega, et aidata neil tuvastada rikkumiste põhjused ja võtta nendega tegelemiseks asjakohaseid meetmeid;

381.  nõuab, et komisjon teeks 2020. aastale järgneva perioodi ÜPP jaoks ettepaneku parandada kohapealsete nõuetele vastavuse kontrollide eeskirju ning palub liikmesriikidel teostada oma halduskontrolli tulemuslikult, kasutades kogu asjakohast olemasolevat teavet; on seisukohal, et see võimaldaks põhiliste kontrollipunktide mõjusamat eesmärgistamist;

382.  soovitab komisjonil analüüsida 2020. aastale järgneva perioodi ÜPP mõjuhindamise raames kahe sarnaste keskkonnaeesmärkidega süsteemi (head põllumajandus- ja keskkonnatingimused ning keskkonnasäästlikumaks muutmine) rakendamisest saadud kogemusi, et nendevahelist koostoimet veelgi suurendada; on seisukohal, et analüüsis tuleks arvesse võtta selliseid kriteeriume nagu standardite keskkonnamõju ja varasem nõuete täitmine põllumajandustootjate poolt;

383.  julgustab komisjoni töötama peale ÜPP tulemuslikkuse aruande valmimist (kavakohaselt 2018. aasta lõpuks) välja metoodikat nõuetele vastavuse maksumuse mõõtmiseks;

384.  teeb ettepaneku kvalitatiivsete näitajate ja konkreetsemate eesmärkide lisamiseks nõuetele vastavuse tingimustele; soovitab toetusesaajatele lihtsat, kiiret ja lihtsustatud kohaldamismeetodit;

385.  soovitab, et komisjon edendaks 2020. aastale järgneva perioodi ÜPP jaoks karistuste ühtlustatumat kohaldamist liidu tasandil, selgitades täpsemalt rikkumiste raskusastme, ulatuse, püsivuse, korduvuse ja tahtlikkuse mõisteid, kuid võttes ühtlasi arvesse erinevaid tingimusi eri liikmesriikides; on seisukohal, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks liidu tasandil kehtestada miinimumtingimused;

386.  on arvamusel, et perioodist 2007–2013 saadud õppetundide valguses oleks vaja, et perioodil 2014–2020 ja edaspidi hinnataks näitajate abil nõuetele vastavuse süsteemi rakendamise tegelikke tulemusi;

XXX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 27/2016 „Euroopa Komisjoni juhtimine kui parim tava?“

387.  soovitab komisjonil, kui ta otsustab parimat tava mitte järgida, selle põhjuseid selgitada, nagu Euroopa avalike huvide üksustelt nõutakse, ning soovitab ka jõuliselt keskenduda tulemustele, kuid samal ajal talletades saadud kogemusi;

388.  soovitab komisjonil

389.  Euroopa Parlament nõuab, et

XXXI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 28/2016 „Tõsiste piiriüleste terviseohtudega tegelemine ELis: palju on juba tehtud, ent võtta tuleb veel täiendavaid meetmeid“

390.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle, toetab selles esitatud soovitusi ja ergutab komisjoni neid soovitusi arvesse võtma, kui ta rakendab edasisi meetmeid tõsiste piiriüleste terviseohtudega tegelemisel liidus;

391.  kordab kontrollikoja soovitust, et esimese aruandlustsükli käigus saadud kogemusi tuleb asjakohaselt rakendada enne järgmist aruannet; edasise aruandluse asjakohasuse tagamiseks peab protsess olema järjepidev kõikides liikmesriikides;

392.  tunnustab edusamme, mida on tehtud alates aastateks 2008–2013 välja töötatud tervisestrateegiast, kuid rõhutab vajadust parema ja strateegilisema järelevalve järele;

393.  toetab kontrollikoja soovitust, et terviseohutuse komitee töötaks välja strateegilise kava tegevusalaste ja strateegiliste probleemide lahendamiseks, millega komitee silmitsi seisab;

394.  märgib, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel ei ole ametlikku korda, et abitaotlustele tulemuslikult reageerida; usub, et sellist olukorda ei saa lubada;

395.  soovitab, et mitmetel komisjoni talitustel, mille ülesanded on seotud tervisega, ning tervise ja toiduohutuse peadirektoraadil töötada välja struktureeritud lähenemisviis koostöö parandamiseks;

396.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole ühiselt tegutsenud pandeemilise gripi vaktsiini ühishangete korraldamise kiirendamiseks, ja tunnistab, et gripp on probleem, mis mõjutab terviseteenuseid kõikides liikmesriikides igal aastal; on seisukohal, et koordineeritud lähenemisviis kõikides liikmesriikides aitaks kaasa liidu kodanike tervise parandamisele ja kulude vähendamisele;

397.  kutsub komisjoni, liikmesriike ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust üles tegema koostööd varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi edasiarendamiseks; toonitab, et seda laialdaselt kasutusel olnud süsteemi tuleb uuendada tehnoloogilisi muutusi arvestades, et tagada optimaalne kasutus.

o
o   o

398.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

(1) ELT L 69, 13.3.2015. (2) ELT C 380, 14.10.2016, lk 1. (3) ELT C 375, 13.10.2016, lk 1. (4) ELT C 380, 14.10.2016, lk 147. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0143. (6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (7) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22). (11) Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22) (12) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77). (14) Nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (ELT L 328, 6.12.2008, lk 55). (15) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2011. aasta resolutsioon romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta (ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 112). (16) ELT C 378, 24.12.2013, lk 1. (17) Vt eriaruande nr 14/2016 III lisa, lk 74–76. (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65). (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16). (20) ELT L 239, 15.9.2015, lk 1. (21) Eriaruanne nr 16/2011 „ELi finantsabi Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks: saavutused ja tulevased probleemid“ (http://eca.europa.eu). (22) Jadrové vyrad'ovacia spoločnost' (JAVYS): Bohunice tuumaelektrijaama omanik ja selle dekomisjoneerimise eest vastutav organisatsioon. (23) Vt dokumenti COM(2011)0783 final, nõukogu määruseid (Euratom) nr 1368/2013 ja nr 1369/2013 ning komisjoni rakendusotsust C(2014)5449.

1. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2016/2202(DEC))

P8_TA(2017)0145 A8-0125/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2016)0485 – C8‑0326/2016),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2016)0386),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2015 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2015. aastal (05376/2017-C8‑0081/2017, 05377/2017-C8‑0082/2017, 05378/2017-C8‑0083/2017, 05379/2017-C8‑0084/2017),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(3) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Burkina Fasos Ouagadougous(4),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMT‑de assotsieerimise otsus“)(5),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV‑EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(6) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(7) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV‑EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(8) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV‑ELi koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(9) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV‑EÜ konventsiooni alusel)(10) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(11) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(12) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(13) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0125/2017),

1.  annab komisjonile heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2016/2202(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2016)0485 – C8‑0326/2016),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2016)0386),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2015 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(14),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(15) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2015. aastal (05376/2017-C8‑0081/2017, 05377/2017-C8‑0082/2017, 05378/2017-C8‑0083/2017, 05379/2017-C8‑0084/2017),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(16) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Burkina Fasos Ouagadougous(17),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMT‑de assotsieerimise otsus“)(18),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV‑EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(19) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(20) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV‑EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(21) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV‑ELi koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(22) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV‑EÜ konventsiooni alusel)(23) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(24) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(25) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(26) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0125/2017),

1.  annab heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

3. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2016/2202(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0125/2017),

A.  arvestades, et ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel sõlmitud partnerluslepingu – millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000. aastal Cotonous(27) ja mida on muudetud 22. juunil 2010. aastal Burkina Fasos Ouagadougous(28) – („Cotonou leping“) kui liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide suhete raamistiku peamine eesmärk on vähendada vaesust ja see lõpuks täielikult kaotada kooskõlas säästva arengu eesmärkidega;

B.  arvestades, et nõukogu otsuse 2013/755/EL(29) peamine eesmärk on aidata kaasa ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT‑de) järjepidevale arengule, edendades ÜMT‑de konkurentsivõimet, parandades nende vastupanuvõimet, vähendades nende majanduslikku ja keskkonnaalast kaitsetust ning süvendades koostööd ÜMT‑de vahel ja teiste partneritega;

C.  arvestades, et Euroopa Arengufondid (EAF‑id) on peamine vahend, mille abil liit saab rahastada AKV riikidega ja ÜMT‑dega tehtavat arengukoostööd;

D.  arvestades, et EAF‑ide valitsustevahelisest olemusest tulenevalt kasutatakse 79 riigis palju erinevaid rakendusmeetodeid, kohaldades hangete ja lepingute sõlmimise suhtes keerukaid eeskirju ja menetlusi;

E.  arvestades, et EAF‑i tegevust rakendatakse keerulistes oludes, kus on sageli tegemist suure geopoliitilise või institutsioonilise riskiga;

F.  arvestades, et EAF‑i nõuetekohast rakendamist mõjutavad välistegurid võivad arengualaseid püüdlusi vähendada või need olematuks muuta;

G.  arvestades, et EAF‑e rahastavad liikmesriigid ning neid haldavad komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP), kusjuures selle eest, et EAF‑ide eelarve täitmisele antaks heakskiit, vastutab ainult komisjon;

H.  arvestades, et liidul on võimalused ja mõjuvõim üleilmsete ja geopoliitiliste probleemide lahenduste kujundamiseks;

I.  arvestades, et liikmesriikide ajaloo tõttu on liit kohustatud AKV riikide ja ÜMT‑de arengut toetama;

J.  arvestades, et geograafia, üleilmastumise ja demograafiliste muutuste tõttu on liidu, AKV riikide ja ÜMT‑de tulevik omavahel seotud;

K.  arvestades, et 2100. aasta maailma rahvastiku arvu käsitlevate prognooside ning uute rändevoogude, relvakonfliktide, ülemaailmse soojenemise ning arvukate majandus- ja sotsiaalkriiside mõju tõttu peab liit eelkõige oma arengupoliitika eesmärkide raames kiiresti midagi ette võtma; arvestades, et arenguabi on tähtis vahend, mille eri rakendusmeetodid tuleb kõigi nende arvukate üleilmsete probleemide lahendamiseks optimaalsemaks muuta;

L.  arvestades, et peale selle, et rändekriis on seadnud kahtluse alla rahvusvahelise abi põhimõtted ja eesmärgid, on see esile toonud tõsiasja, et solidaarsuse põhimõtet peavad ühtsemalt ja tingimusteta kohaldama kõik liikmesriigid;

M.  arvestades, et praegused rändekriisid ei tohi varjutada demograafiliste rahutustega seotud alaliste rändelainete probleemi, mis vajab teistsuguseid lahendusi;

N.  arvestades, et AKV riikide ja ÜMT‑de jaoks on vaja uut käsitlusviisi ning uusi finantsstiimuleid ja rahastamisvahendeid;

O.  arvestades, et uut tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et suur osa AKV riikidest on väikesed arenevad saareriigid; arvestades, et saartel ja eriti AKV saartel on rahvusvahelisel areenil uus roll, eelkõige tänu kliimamuutusi käsitlevatele rahvusvahelistele läbirääkimistele;

P.  arvestades, et paljud ÜMT‑d asuvad AKV riikidega samas piirkonnas; arvestades, et ÜMT‑del on sarnased üleilmsed probleemid, kuid erinevalt AKV riikidest kuuluvad nad Euroopa perre ja peaksid seetõttu saama vahendite eraldamisel rohkem tähelepanu; arvestades, et ÜMT‑de puhul tuleks arvesse võtta nende eripära, st väiksust ning konstitutsioonilist sidet ÜMT‑de ja liidu vahel;

Q.  arvestades, et 2013. aasta septembris allkirjastasid komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat vastastikuse mõistmise memorandumi, et tõhustada koostööd äärepoolseimate piirkondade, ÜMT‑de ja AKV riikide vahel;

R.  arvestades, et liidu välissekkumised toimuvad rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, kes kas rakendavad liidu vahendeid või kaasrahastavad projekte koos liiduga, millega omakorda kaasnevad järelevalve- ja juhtimisküsimused;

S.  arvestades, et liidu tegevuse tase ja laad peavad olema diferentseeritud ja tingimuslikud ning sõltuma eri valdkondades, nagu demokratiseerimine, inimõigused, hea valitsemistava, säästev sotsiaal-majanduslik areng, õigusriigi põhimõte ja korruptsioonivastane võitlus, tehtud mõõdetavatest edusammudest ning liit peab vajaduse korral andma edusammude soodustamiseks abi;

T.  arvestades, et korrapärane ja põhjalik poliitiline dialoog on peamine vahend, millega tagada AKV riikide ja ÜMT‑de suurem omavastutus ning suutlikkus kohandada poliitikaeesmärke;

U.  arvestades, et tingimata tuleb tagada, et kõik liidu poliitikavaldkonnad ja liidu arengupoliitika eesmärgid on sidusad;

V.  arvestades, et kõigi arenguabi vormide puhul on ülimalt oluline suurendada liidu nähtavust ja anda edasi liidu väärtusi;

W.  arvestades, et rakendamisprotsesside lihtsustamine aitab suurendada abi andmise tulemuslikkust;

X.  arvestades, et selleks, et muuta kogu arenguabi tulemuslikumaks, jälgides kõigi abiandmisviiside kaupa pidevalt, milline on nende mõju, on esmajoones vaja jätkusuutlikkust;

Y.  arvestades, et liidu toetus valitsemisvaldkonnas on arenguabi keskne osa, mis aitab algatada tulemuslikke valitsemistava reforme;

Z.  arvestades, et eelarvetoetusega, mis võib olla üks tähtsamaid vahendeid muutuste soodustamiseks ja peamiste arenguprobleemide lahendamiseks, kaasneb märkimisväärne usaldusrisk ning seda tuleks anda ainult siis, kui on tagatud piisav läbipaistvus, jälgitavus, aruandekohustus ja tulemuslikkus ning tõendatud, et poliitilised reformid viiakse kindlasti ellu; arvestades, et eelarvetoetus sobib eriti hästi väikestele ja eraldatud territooriumidele, nagu AKV saared;

AA.  arvestades, et läbipaistvus ja aruandekohustus on demokraatliku kontrolli ja arenguabi tulemuslikkuse eeltingimused;

AB.  arvestades, et halduskulude haldamist tuleb kõigil juhtudel ja kõigi abiandmisviiside puhul järjepidevalt jälgida;

AC.  arvestades, et ebaseaduslikud finantsvood muudavad vaesuse arenguriikides veel suuremaks;

AD.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon on korduvalt nõudnud EAF‑i kandmist liidu üldeelarvesse, et seeläbi suurendada EAF‑i ja kogu arengupoliitika nähtavust ja demokraatlikku kontrolli;

AE.  arvestades, et selleks, et liidu kodanikud oleksid arengupoliitika poolt, peab see olema võimalikult läbipaistev, hästi juhitud ja tulemuslik;

Kinnitav avaldus

Rahaliste vahendite rakendamine 2015. aastal

1.  märgib, et 2015. aasta kulud puudutasid nelja EAF‑i, milleks olid eelkõige 8. EAF, mille suurus oli 12,48 miljardit eurot, 9. EAF, mille suurus oli 13,8 miljardit eurot, 10. EAF, mille suurus oli 22,682 miljardit eurot, ja 11. EAF, mille suurus oli 30,506 miljardit eurot; märgib, et 11. EAF‑i vahenditest eraldatakse 29,089 miljardit eurot AKV riikidele ja 364,5 miljonit eurot ÜMT‑dele ning kummastki summast eraldatakse vastavalt 1,134 miljardit eurot ja 5 miljonit eurot EIP hallatavale AKV riikide investeerimisrahastule; märgib, et 1,0525 miljardit eurot on seotud komisjoni kuludega EAFide kavandamisel ja rakendamisel;

2.  märgib, et neid vahendeid rakendatakse projektide ja eelarvetoetuse kaudu järgmisel neljal viisil: 42 % maksetest tehti otsese eelarve täitmise raames ja neist 24 % tehti eelarvetoetuse kaudu; märgib, et ülejäänud 58 % tehti kaudse eelarve täitmise raames, nimelt 31 % rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, 24 % kolmandate riikide kaudu ning 3 % liikmesriikide ametiasutuste kaudu;

3.  märgib murelikult, et 2015. aasta kulutused hõlmavad ikka veel 1995. aastal tegevust alustanud 8. EAF‑i vahendeid;

4.  tunneb heameelt koostöötalituse EuropeAid 2015. aastal tehtud jõupingutuste üle seoses 2015. aasta üldiste kulukohustuste tasemega 5,034 miljardit eurot (netosumma), mille põhjuseks oli 11. EAF‑i jõustumine, mis suurendas kulukohustusteks kasutada olevate vahendite summat 27,839 miljardi euro võrra; märgib, et 11. EAF mõjutas täitmata kulukohustuste täitmise määra, mis vähenes üldiste kulukohustuste puhul 98 %‑lt 69,7 %‑ni ning individuaalsete kulukohustuste puhul 91,2 %‑lt 63,5 %‑ni;

5.  peab kahetsusväärseks, et kuna komisjonil ei olnud 2015. aastal piisavalt maksete assigneeringuid, tekkis arengukoostöö eelarves keeruline olukord, mis kahjustas vahendite üldist tulemuslikkust, sest 483 miljonit eurot kanti üle 2016. aastasse ning maksti hinnanguliselt 1 miljon eurot viivist; tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle arenguabi järjepidevuse tagamisel ja esineva maksete ebapiisavuse kahjuliku mõju piiramisel;

6.  märgib ära ka komisjoni järjepidevad jõupingutused vähendada kogu oma vastutusvaldkonna raames vanu eelmakseid (saavutati 39 %; eesmärk oli 25 %) ja vanu täitmata kulukohustusi (saavutati 46 %; eesmärk oli 25 %) ning avatud aegunud lepingute arvu, kuigi viimase osas ei ole EAF‑ide puhul tehtud nii suuri edusamme; ergutab komisjoni talitusi jätkama EAF‑ide osakaalu vähendamist aegunud lepingutes;

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

7.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda leidis oma aastaaruandes 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) eelarveaastal 2015 rahastatud tegevuste kohta, et lõplik raamatupidamise aastaaruanne annab kõikides olulistes aspektides õiglase pildi EAFide finantsolukorrast 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning et nende tehingute tulemused, rahavood ja netovara muutused lõppenud aastal on kooskõlas EAF‑i finantsmääruse sätete ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel põhinevate raamatupidamiseeskirjadega;

8.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon lahendas probleemi, mis puudutas eelmaksetelt teenitud – nii 750 000 eurot ületavate kui ka vahemikku 250 000 kuni 750 000 eurot jäävate – intresside sissenõudmist, tänu millele oli komisjonil võimalik 2015. aastal teenitud intresse summas 2,5 miljonit eurot finantsaruannetes korrektselt kajastada; palub komisjonil uurida ka seda, milline on olukord alla 250 000 euro suuruste intresside puhul;

9.  peab sissenõudekorralduste haldamise puhul kahetsusväärseks, et 9,6 miljoni euro väärtuses kasutamata eelmakseid kajastati põhitegevusest laekunud tuluna, st ebakorrektselt;

10.  peab kahetsusväärseks, et 8., 9., 10. ja 11. EAF‑i raames tühistati 29,6 miljoni euro väärtuses sissenõudekorraldusi kodeerimisvigade, vigade parandamise või muudatuste tõttu; palub komisjonil anda aru 15,8 miljoni euro kohta, mille suhtes algatatud kohtuvaidlus on endiselt lahendamata;

11.  väljendab suurt muret selle pärast, et 1 miljoni euro suuruse sissenõudekorralduse puhul loobuti pärast komisjoni ja võlgniku vahel saavutatud vastastikust kokkulepet 623 000 euro(30) sissenõudmisest; märgib, et sissenõudekorraldused on kooskõlas nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(31) (edaspidi „finantsmäärus“) kui ka proportsionaalsuse põhimõttega; rõhutab aga asjaolu, et kaalul on maksumaksjate raha, mida tuleb vajalike vahenditega kaitsta;

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

12.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja hinnangul on 2015. aasta raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

13.  peab kahetsusväärseks kontrollikoja hinnangut, et 8., 9., 10. ja 11. EAFi kulutehingute kõige tõenäolisem veamäär on sama mis 2014. aastal (3,8 %) ning kõrgem kui 2013. aastal (3,4 %) ja 2012. aastal (3 %); palub EIP‑l ja komisjonil koostada tegevuskava selle kohta, kuidas muuta oluliste vigade arvu suurenemise suundumust, ja esitada see eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

14.  väljendab muret asjaolu pärast, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse hindamisel tegi kontrollikoda kindlaks, et maksed on olulisel määral vigadest mõjutatud; väljendab muret maksetehingute valimi tulemuste pärast, mille kohaselt olid 140st maksest 35 (25 %) vigadest mõjutatud; märgib, et sisekontrollisüsteemid ja nende tulemuslikkuse kontrollid ei hõlma mitte ainult abisaavates riikides asuvaid komisjoni peakortereid ja liidu delegatsioone, vaid ka muid asjaosalisi, nagu riiklikud eelarvevahendite käsutajad, mille on määranud AKV riigid, kus on sageli tuvastatud kontrollide puudusi; palub komisjonil nende puudulikku institutsioonilist ja haldussuutlikkust toetada ja tugevdada;

15.  tunneb muret asjaolu pärast, et 2015. aasta 3,8 % veamäära tekitasid samasugused vead mis 2014. aastal, st tõendavate dokumentide puudumine (see veakategooria puudutab 3 692 833 miljonit eurot) ja hanke-eeskirjade eiramine (see veakategooria puudutab 1 176 140 miljonit eurot), mis moodustavad hinnangulisest veamäärast 70 % (2014. aastal 63 %); palub EIP‑l ja komisjonil suurendada jõupingutusi ja parandada tulemuslikult rahastamisprojektide eel- ja järelkontrolli, et summad, mille puhul esineb selliseid vigu nagu tõendavate dokumentide puudumine ja hanke‑eeskirjade eiramine, oleksid edaspidi oluliselt väiksemad;

16.  väljendab lisaks oma pikaajalist muret puudujääkide pärast eelkontrollides, kuivõrd 28 lõpptehingust, mille suhtes viidi läbi eelkontroll, kiideti lõpuks heaks 16 lõpptehingut kõnealuste eelkontrollide käigus ilmnenud kvantifitseeritavatest vigadest hoolimata; peab kahetsusväärseks, et sarnaselt eelnevatele aastatele oli enamik leitud vigu seotud programmide eelarvestuse ning koos rahvusvaheliste organisatsioonidega hallatavate toetuste ja tegevustega; palub komisjonil pöörata seetõttu EAF‑i rakendamise seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rohkem tähelepanu eelkontrollidele; märgib, et eelarvetoetuse olemus piiritleb eelarvetoetuse eraldamise faktilisele veamäärale niisuguse hinnangu andmisega, mille kohaselt esineb tehingutes vigade oht;

17.  rõhutab, milline risk peitub nominaalses käsitlusviisis, mille kohaselt järeldatakse, et komisjoni osalus mitme rahastajaga projektides ei sisalda korrektsusega seotud vigu, kui see on liidetud teiste rahastajate osalusele ja see ei ole ette nähtud konkreetsetele kindlaksmääratud kuluartiklitele, sest komisjon eeldab, et kulud on kooskõlas liidu rahastamiskõlblikkuse eeskirjadega, kui kogusumma sisaldab liidu osaluse katmiseks piisavalt rahastamiskõlblikke kulusid;

18.  väljendab muret selle pärast, et nominaalne käsitlusviis piirab suurel määral kontrollikoja tööd, eelkõige seetõttu, et 2015. aasta eelarvest eraldati eelarvetoetuse kaudu 763 miljonit eurot, mis moodustab EAF‑i 2015. aasta kuludest 24 %;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon kaotaks eelkontrollidest kiiresti nimetatud puudujäägid, ja märgib samal ajal, et komisjonile oli oma infosüsteemide kaudu kättesaadav piisav teave, et ennetada, tuvastada ja parandada kvantifitseeritavaid vigu enne kulutuste tegemist ning sellel oleks olnud otsene positiivne mõju hinnangulisele veamäärale, mis oleks olnud 1,7 % võrra madalam;

20.  märgib, et eiramiste ja vigade tõttu nõuti alusetute maksete hüvitamiseks tagasi 89,9 miljonit eurot;

Kindluse andmise raamistiku komponendid

21.  tunneb heameelt selle üle, et nagu Euroopa Parlament oma varasemates Euroopa Arengufondide resolutsioonides nõudis, on üldreservatsioonide asemel esitatud nüüd diferentseeritud reservatsioonid, nimelt i) üks temaatiline reservatsioon kahe suure riskiga kuluvaldkonna kohta, mis on seotud toetustega otsese eelarve täitmise raames (2015. aastal makstud kogusummast 18 %) ja koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega toimuva kaudse eelarve täitmise raames, ning ii) konkreetne reservatsioon Aafrika rahutagamisrahastu kohta;

22.  võtab teadmiseks meetmed, mida komisjon kahes suurema riskiga valdkonnas on võtnud, ja palub, et komisjon esitaks nende meetmete rakendamise kohta Euroopa Parlamendile aruande;

23.  palub komisjonil jätkata tegevuspõhise eelarvestusega kaasnevate riskide hindamise täpsemaks muutmist, et tagada ka edaspidi valdkondliku kindluse piisav tase; palub sellega seoses hinnata kaudse eelarvet täitmise riskide ja kaitsetuse taset;

24.  väljendab muret selle pärast, et kaudne eelarve täitmine on riskantne ja seda eelkõige seetõttu, et ei ole võimalik jälgida, mida tehakse rahaga, mille rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat eraldab kohalikele asjaosalistele ja alltöövõtjatele;

25.  peab kiiduväärseks, et välisauditite leidude jälgimiseks kasutatavaid seirevahendeid on parandatud; tunneb heameelt komisjoni välja töötatud uue auditirakenduse ja kvaliteediraamistiku üle ning toetab kontrollikoja soovitust neid uusi vahendeid parandada;

26.  tunneb heameelt selle üle, et jääkvigade määra uuring viidi läbi neljandat aastat järjest ja sellest on saanud oluline kontrolli-, seire- ja auditistrateegia vahend;

27.  rõhutab, et jääkvigade määra arvutatakse nii, et auditeerimisasutuste iga-aastastest veamääradest lahutatakse riikide ja liidu tasandil kohaldatud mitmeaastased finantskorrektsioonid;

28.  väljendab suurt muret selle pärast, et iga-aastases tegevusaruandes sisalduvate lõpetatud lepinguliste toimingute 2015. aasta jääkvigade määr oli hinnanguliselt 2,2 %, mis on endiselt kõrgem kui olulisuse piirmäär, milleks on 2 %, ja vastab umbes 174 miljonile eurole, sh 98 miljonit eurot EAF‑ide jaoks;

29.  palub komisjonil jätkuvalt järgida jääkvigade määra hindamisel nõudlikke metoodikastandardeid ning hoolikalt jälgida ja jõustada liikmesriikide finantskorrektsioone;

30.  juhib tähelepanu sellele, et vahendite kasutamise suutlikkuse, nõuetele vastavuse ja tulemuslikkuse vahel tuleb leida tasakaal, mis peab kajastuma ka toimingute juhtimises;

31.  tunneb heameelt, et komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi hinnangulised kontrollikulud vähenesid 2014. aasta 371 miljonilt eurolt 2015. aastal 293 miljoni euroni, ning julgustab komisjoni muutma peadirektoraadi kontrollitegevust veelgi kulutõhusamaks, tagades samas, et vigu tekib võimalikult vähe;

32.  kutsub komisjoni üles kasutama eel- ja järelhindamisel juhtimis- ja tulemuslikkuse hindamise vahendeid, mis on kooskõlas komisjoni algatusega „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“, mille eesmärk on analüüsida, milline on liidu muu välispoliitika ja -tegevuse mõju toetust saavate riikide olukorrale;

Liidu arengukoostöö tulemuspõhise lähenemisviisiga seotud riskid

33.  võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon on integreerinud riskianalüüsi oma sellise välistegevuse juhtimisse, mis toimub väga mitmesuguste riskidega keerulises ja hapras keskkonnas, kus partnerriikidel on erinevad arengutasemed ja juhtimisraamistikud;

34.  juhib tähelepanu sellele, et enne eri projektide rahastamise kohta otsuse tegemist tuleb parandada pikaajaliste tulemustega (väljundid, tulemused ja mõju) seotud terminite kasutamist ning sõnastada tõelised ja jätkusuutlikud konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised eesmärgid; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu „saavutatavate ja realistlike“ sihtide seadmisele, et vältida juhtumeid, kus partnerriigid küll saavutasid algsed eesmärgid, kuid märkimisväärsete arengualaste tulemusteta; kordab, et arengueesmärkide hindamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte;

35.  peab vajalikuks hoiduda keskendumisest eelarve täitmise tulemusele kui ainsale juhtimisalasele eesmärgile, sest see võib kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist ja tulemuste saavutamist; rõhutab, et mis tahes stiimulipõhine lähenemisviis, mis on rajatud nn positiivse tingimuslikkuse süsteemile, millega kaasnevad korrektselt tegutsevate toetusesaajate jaoks stiimulid ja ebakorrektselt tegutsevate jaoks karmimad kontrollid, peaks olema seotud konkreetsete ja rangete tulemusnäitajatega, mille abil on võimalik puudusi ja saavutatud eesmärke kvantitatiivselt hinnata;

36.  rõhutab igati, et positiivsel tingimuslikkusel põhineva süsteemi puhul tuleks eranditult kinni pidada ettevaatuspõhimõttest;

37.  tuletab meelde, et suurte riskitegurite (välis-, finants- ja operatsioonirisk) korrapärane seire ja kindlakstegemine ning nende kvantifitseerimine alates tuvastamise etapist kuni rakendamise etapini ei ole ainult hea finantsjuhtimise ja kvaliteetsete kulutuste eeltingimus, vaid ka liidu sekkumismeetmete usaldusväärsuse, jätkusuutlikkuse ja maine tagamise eeltingimus; on arvamusel, et tegevuste ja riikide kaupa riskiprofiilide loomine hõlbustab samuti kiire riskimaandamise strateegia koostamist juhul, kui partnerriigis olukord halveneb;

38.  rõhutab, et kontrollikeskkonda ja riskijuhtimise funktsioone tuleb pidevalt kohandada, et võtta arvesse uute abistamiseks mõeldud rahastamisvahendite ja rahastuvormide tekkimist, näiteks segarahastamine, usaldusfondid ja finantspartnerlused teiste rahvusvaheliste institutsioonidega, ning samuti siis, kui toetust saavad riigid saavad eri liiki abi;

39.  on veendunud, et arenguriikidest partnerriikide suutlikkuse, juhtimisraamistike ja omavastutuse arendamine aitab maandada süsteemseid riske, võimaldab kasutada rahalisi vahendeid ettenähtud otstarbel ning täita säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse nõudeid, võttes arvesse ka ökoloogiat, võrdsust ja eetikat; ergutab sellega seoses komisjoni uurima põhjalikumalt kohalike audiitorfirmade ja kohalike teenuselepingute kasutamise võimalikkust ja riske, tagades täieliku läbipaistvuse ja aruandekohustuse;

40.  märgib, et finantsmääruse kohaselt on toetusesaajatel õigus tellida teenuseid kohalikelt audiitorfirmadelt; on aga väga mures puuduste pärast, mis esinevad koostöötalituse EuropeAid juhtimisinfosüsteemides seoses välisauditite tulemuste ja järelmeetmetega, nagu kontrollikoda märkis EAF‑i 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus; nõuab tungivalt, et seal, kus puuduliku kvaliteedi riski peetakse suuremaks ning auditi- ja kontrolliaruannetes ei ole kehtiva kvaliteediraamistiku tõhusaks kasutamiseks tegelikult tehtud töö kohta piisavalt teavet, kehtestaks rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat kontrollide usaldusväärsuse hindamiseks mõeldud kvaliteediraamistiku nende auditite ja kulukontrollide jaoks, mille on teinud kohalikud audiitorfirmad, millega toetusesaajad on ise lepingud sõlminud;

Euroopa Arengufondi abi tulemuslikkuse parandamine

41.  rõhutab, et selleks, et arenguabi oleks eelkõige kasutatavate instrumentide, abiandmisviiside ja asjaomaste rahaliste vahendite poolest usaldusväärne, on oluline see, et oleks võimalik tõendada toetuse kulutõhusust ja tänu sellele saavutatud tulemusi, aga ka see, et saavutataks liidu välispoliitika ja -tegevuse ning arenguabi eesmärkide, eelkõige sotsiaalse arengu, inimõiguste kaitse ja keskkonnakaitse eesmärkide vaheline sidusus;

42.  tuletab meelde, et abi tulemuslikkus, partnerriigi omavastutus arengutulemuste eest ning partnerriikide juhtimisraamistikele toetumine on juhtpõhimõtted, mida tuleb korrapäraselt täiustada;

43.  rõhutab, et igal juhul ja iga projekti puhul peab projekti rakendamise viis vastama projekti eesmärkidele; usub, et suurem tõhusus on saavutatav, toetades projekte, mille suurust on kohandatud vastavalt seatud eesmärkidele, mis viivad konkreetsete ja tuvastatavate tulemusteni ja on mõeldud kohalike kogukondade säästvaks arenguks;

44.  on seisukohal, et EAF‑i kaudu rahastatud tarituprojektide kohta tuleb teha sõltumatu eelhindamine, mille puhul võetakse arvesse projektide sotsiaalset ja keskkonnamõju ning lisaväärtust; on seisukohal, et rahastamisotsused peaksid olema kooskõlas nõuetekohase kulude-tulude analüüsiga, mis tähendab seda, et rahastatakse projekte, mille rakendamine ei ole keskkonna, rahakulu ega sotsiaalse mõju mõttes vastuoluline;

45.  tuletab meelde, et kui tulemuslikkuse seire ja tulemuste hindamine on häiritud, raskendab see avaliku aruandekohustuse eesmärkide täitmist ja poliitikakujundajatele tervikliku teabe andmist; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendile tuleb tingimata anda täpselt teada, millises ulatuses on liidu peamised eesmärgid tegelikult saavutatud; rõhutab, et vaja on tasakaalustatumat lähenemisviisi, mis tähendab väiksemat konfidentsiaalsust ja suuremat läbipaistvust, eelkõige välisabi haldamise aruannetes;

46.  usub, et konkreetse rakenduskorra valikuga kaasnevate riskide hindamine on ülioluline enne liidu rahaliste vahendite sidumist kulukohustustega ja oodatavate tulemuste kindlaksmääramisel; usub, et selleks, et tagada EAF‑i toetuse tulemuslikkus, on suur tähtsus projektide kombinatsioonil, seda nii teemade kui ka rakendamise tüüpide osas;

47.  usub, et tehnoloogia- ja haldusvahendite ulatuslikum toetamine on vajalik selleks, et muuta EAF‑i abi tulemuslikumaks, pidades eelkõige silmas eeskirjade keerukust, sest EAF‑i finantsmäärus ei ole muudest õigusaktidest eraldiseisev dokument, vaid seda tuleb kasutada koostoimes muude õigusaktidega, millega kaasneb aga suur õigusliku ebakindluse ja vigade oht;

48.  usub, et rahaliste vahendite eraldamise eeskirju tuleb lihtsamaks muuta, et tagada rahaliste vahendite parem kasutamine ja suurendada abi osutamise tulemuslikkust; ergutab komisjoni hakkama rahaliste vahendite eraldamise eeskirju lihtsamaks muutma ja toetama projektide rakendamisel kohalikke partnereid; rõhutab aga, et lihtsamaks muutmine ei tohi toimuda praeguse eel- ja järelkontrollide ning tasakaalu süsteemi arvelt, sest need on põhjaliku ülevaate saamiseks vajalikud; rõhutab, et eelkontrollides esinevad juba niigi püsivad puudused, mistõttu tuleb selle valdkonna lihtsustamist riskide tõttu hoolikalt kaaluda; tuletab komisjonile meelde, et kui arengufondidest rahaliste vahendite eraldamise eeskirju muudetakse lihtsamaks, tuleb rõhutada õige tasakaalu saavutamist väiksema halduskoormuse ja tulemusliku finantskontrolli vahel;

49.  nõuab, et rahaliste vahendite eraldamise eeskirjade lihtsustamisel ei tohiks assigneeringuid alusaktides sätestatud eesmärkidelt ja põhimõtetelt ümber suunata, ning on veendunud, et rahaliste vahendite eraldamine usaldusfondide kaudu ei tohiks toimuda EAF‑i ja liidu pikaajalise poliitika arvelt;

Teadmiste, tulemuslikkuse ja tulemuste rakkerühm

50.  tunneb heameelt selle üle, et liidu rahvusvahelise koostöö ja arengu tulemuste raamistiku kasutuselevõtmise raames on koostatud esimene aruanne, mis puudutab projektide valitud tulemusi ja mis on täienduseks komisjoni lubadusele parandada oma aruandekohustuse täitmist ja laiendada käimasolevate toimingute tulemusi käsitlevat aruandlust; on eriti huvitatud loetelust, mis koosneb korraldusliku tulemuslikkuse näitajatest, mis aitavad mõõta partnerriikide ja komisjoni talituste saavutatud arenguga seotud mõju, tulemusi ja väljundeid ning nende kohta aru anda;

51.  peab otstarbekaks lisada see teave kõikidesse järgmistesse iga-aastastesse tegevusaruannetesse, et jälgida, kuidas on muutunud liidu panus tulemustesse, mida on saavutatud arengukoostöö eri valdkondades, näiteks riigirahanduse juhtimine, hea valitsemistava või segarahastamise finantsvõimendus;

Liidu delegatsioonide saavutatud tulemuste hindamine

52.  tunneb heameelt edusammude üle liidu delegatsioonide saavutatud globaalsete tulemuste analüüsimisel, milles tuginetakse võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate alaste tulemuste võrdlusele rakendatavate sisekontrollisüsteemide ja auditisüsteemide tõhususe alaste sihtidega, samuti 2015. aasta toimingute ja vahendite tulemuslikule haldusele;

53.  nõuab, et EAF‑i vahenditega seotud strateegia, haldamine ja aruandekohustus oleksid kaugeleulatuvamad; rõhutab, et kõiki EAF‑i tegevusi saab vastupidavamaks muuta, kui tugevdada majandusliku ja finantsalase tõhususe kriteeriume ning teha kindlaks tõhususe ja tulemuslikkuse paranemine, mis kajastub juhtimistulemustes; on seisukohal, et vajaduste hinnangute koostamine on liidu rahastamise lõpliku tulemuslikkuse tagamise tõhus eeletapp;

54.  tunnistab 86 välisabi haldamise aruandest saadud teabe tähtsust komisjoni antava kinnituse jaoks välisabi haldamise ja delegatsioonide toimimise positiivsete suundumuste kohta, arvestades, et 24st võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajast saavutati 2015. aastal 20, samas kui 2014. aastal oli selleks arvuks 15;

55.  peab aga kahetsusväärseks, et üheksa delegatsiooni 86st ei saavutanud oma võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate sihttaset, milleks on 60 %; kutsub komisjoni talitusi üles hoolikalt jälgima neid delegatsioone, mis on hiljuti jõudnud 60 % sihttasemeni või mis on just ületanud 60 % sihttaseme, et täpsustada ja konsolideerida delegatsioonide suundumuste analüüsi;

56.  kutsub komisjoni talitusi üles nii ajakohastama korrapäraselt võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate määratlust ja nendega seotud hindamisviise kui ka arendama edasi oma riskihindamist, eriti iga delegatsiooni portfelli kuuluvate projektide riskiprofiilide (a priori või väljundi riskid) koostamise abil eesmärgiga valida varajases etapis paremini välja üksnes elujõulised projektid; soovitab tungivalt teha põhjalikuma riskide eelhindamise, et välja valitaks ainult kõige elujõulisemad projektid;

57.  kutsub komisjoni üles töötama välja projektide rakendamisel esinenud takistuste ja raskuste põhjuste tüpoloogia selleks, et teha viivitamata kindlaks kõige asjakohasemad lahendused ja parandusmeetmed;

58.  peab oluliseks, et delegatsioonide juhtidele tuletataks pidevalt meelde nende võtmerolli kindluse üldisel tugevdamisel ja toimingute juhtimisel, eriti seoses niisuguste erinevate komponentide kaalumisega, mis võivad olla reservatsiooni esitamise põhjuseks;

59.  kordab, et Euroopa välisteenistuse töötajatega liidu delegatsioonide aruandekohustust tuleb ulatuslikult suurendada; on veendunud, et seda tuleks teha lisaks välisabi haldamise aruannetele, mille koostavad ja allkirjastavad liidu delegatsioonide juhid;

60.  on seisukohal, et liidu delegatsioonide juhtidele tuleks selgelt meelde tuletada nende kohustusi ning juhtimis- ja kontrolliülesandeid ning seda, et nad ei tohiks keskenduda ainult oma ülesannete poliitilisele komponendile;

61.  kutsub komisjoni üles andma viivitamata aru konkreetsetest parandusmeetmetest, mida võetakse juhul, kui projekt on liigitatud „punaseks“ kolmel järjestikusel aastal võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja nr 5 puhul (rakendamise edenemise seisukohast „punaste“ projektide protsent) ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja nr 6 puhul (tulemuste saavutamise seisukohast „punaste“ projektide protsent), et vaadata kiiresti uuesti läbi programmi algsed eesmärgid, jaotada olemasolevad vahendid ümber asjakohasematele projektidele ja abivajadustele või isegi kaaluda võimalikku projekti peatamist;

62.  mõistab, millised on projekti rahastamise peatamise ja otsese eelarvetoetuse eraldamise peatamise diplomaatilised tagajärjed, kuid rõhutab jõuliselt, et liidu finantshuvisid tuleb kaitsta;

63.  nõuab tungivalt, et komisjon pööraks erilist tähelepanu koos rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja selle allasutused, ellu viidavate toimingute seirele, vanadele täitmata kulukohustustele, eriti EAF‑i kontekstis, ning arenguabiprogrammide teabesüsteemi (CRIS) niisuguste andmete ja väärtuste usaldusväärsusele, mida kasutatakse välisabi haldamise aruannete koostamisel;

64.  rõhutab, et 8., 9., 10. ja 11. EAF‑i vahendite kogusumma on 76,88 miljardit eurot, millest 41,98 miljardit eurot moodustavad maksed; on väga mures selle pärast, et täitmata kulukohustused moodustavad 11,61 miljardit eurot ja 2015. aasta lõpus oli kasutatav saldo 23,27 miljardit eurot;

Tulemuspõhine järelevalve

65.  palub komisjonil tagada hindamiste ja poliitika määratlemise omavahelise tegeliku seotuse, võttes arvesse kõiki otsustusprotsessis saadud kogemusi; palub komisjonil määrata eri hindamistegevusteks piisava haldussuutlikkuse ning tagada EuropeAidi hindamise ja tulemuspõhise järelevalve süsteemide usaldusväärsuse;

66.  tuletab meelde, et komisjoni abiprojektide ja -programmide tulemuslikkuse kohta tuleks anda välist, objektiivset ja erapooletut tagasisidet, mis moodustab osa komisjoni kohustusest tagada kvaliteet; on seisukohal, et hindamiste tulemused on poliitika ja poliitilise läbivaatamisprotsessi alusmaterjalina tähtsad, aidates kohandada strateegilisi poliitilisi eesmärke ja parandada liidu poliitikavaldkondade üldist sidusust; peab soovitavaks tagada, et rahastatud projektidele antakse lõplik hinnang sõltumatu järelanalüüsi käigus;

67.  on veendunud, et erinevate hindamiste tulemuste ja tõendite analüüsimisse ja koondamisse panustamine aitab komisjonil saada üldise ülevaate suundumustest ja võimaldab ka teha järeldusi, mis tugevdavad hindamisprotsesside lõplikku tulemuslikkust ning suurendavad samal ajal ka paremate tõendite hulka otsuste tegemiseks ja poliitika kujundamiseks;

68.  on seisukohal, et igal moel ja kõigi vahenditega teadmiste jagamine on olulise tähtsusega mitte ainult hindamiskultuuri, vaid ka eelkõige tulemusliku tulemuste saavutamise kultuuri arendamiseks;

Eelarvetoetusega seotud tegevus

69.  märgib, et kokku 5 746 000 miljoni euro suurusest maksete kogusummast nähti 2015. aastal eelarvetoetuseks ette 1 266 440 miljonit eurot (või 22 %);

70.  leiab, et eelarvetoetus on abi, mille puhul on arvesse võetud arenguabi eripära, millega soodustatakse riigi omavastutust ja abi tulemuslikkust ning mis on arengupoliitika eesmärkide saavutamisel andnud konkreetseid tulemusi; märgib siiski, et eelarvetoetusega kaasneb usaldusrisk ning see võib põhjustada tulemuste ja tulemuslikkuse suhtes ebakindlust; kutsub komisjoni üles tagama eelarvetoetuse kaudu antava arenguabi õige kasutamise, eelkõige pakkudes abisaajatele sihipärast koolitust ja tehnilist abi;

71.  tunneb heameelt komisjoni 2016. aasta eelarvetoetuse aastaaruande üle, mis annab ülevaate 2015. aasta võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatest kõikides liidu eelarvest toetust saavates riikides; julgustab komisjoni lisama kõnealuse aruande tulemused järgmisse iga-aastasesse tegevusaruandesse;

72.  tuletab meelde vajadust järgida pidevalt lepingueelse etapi nelja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumit, seatud eesmärkide arengut ning kokkulepitud oodatavaid tulemusi eelarvetoetuse kontrollimisel;

73.  rõhutab, et eelarvetoetuse panus arenguvaldkonna soovitud tulemustesse peab olema selgelt tõendatud ja selle kasutamise tingimuseks peab olema riigi rahanduse juhtimise parandamine ning demokraatlik järelevalve ja aruandekohustus, samuti täielik läbipaistvus toetust saavate riikide parlamentide ja kodanike jaoks; on seisukohal, et riikides, kes saavad eelarvetoetust, on kõige tähtsam siduda toetus tulemusliku korruptsioonivastase võitlusega;

74.  on seisukohal, et väljamaksete tulemuslikkuse kriteeriumid on keskse tähtsusega tegurid nii eelarvetoetusega seotud tegevuse juhtimisel kui ka süvendatud poliitilises ja poliitikadialoogis;

75.  peab vajalikuks tugevdada poliitilist ja poliitikadialoogi, abi tingimuslikkust ja loogilise ahela raamistikku, et tagada maksete otsuste ja eeltingimuste sidusus, sidudes maksed selgelt tulemuste, valitud eesmärkide ja eelnevalt kindlaks määratud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate saavutamisega; kutsub komisjoni talitusi üles tugevdama sellele vastavalt veelgi oma järelevalveraamistikku; kutsub komisjoni üles tulemuslikkust ja tulemusi hoolikalt jälgima ning andma neist korrapärasemalt aru;

76.  kutsub komisjoni üles andma korrapäraselt aru 2015. aastal algatatud Addise maksualgatuse rakendamisest, eriti meetmetest, mis algatati maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemiseks; leiab ühtlasi, et valitsuse tulemuslikkus ja riigi rahanduse juhtimine, korruptsioon ja pettus on peamised riskivaldkonnad, mida tuleb pidevalt ja põhjalikult kontrollida;

Usaldusfondide ja segarahastamisvahendite järelevalve mõõtme arendamine

77.  tunnistab vajadust töötada välja konkreetsed usaldusfondid kui eri sidusrühmade rahaliste vahendite koondamise vahendid, et suurendada paindlikkust ja kiirendada liidu reageerimist ülemaailmsetele rahvusvahelistele probleemidele, suurtele kriisidele või hädaolukordadele; usub sellele vaatamata, et väikesemahulised projektid, millel on selgelt tuvastatavad eesmärgid, rakendajad ja toetusesaajad ning mis annavad konkreetseid tulemusi ja mille puhul järgitakse pikaajalist strateegiat, võivad samuti tulemuslikult aidata liidul kõnealustele väljakutsetele reageerida;

78.  on seisukohal, et mis tahes uute arenguvahendite puhul tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta sidusust ja täiendavust EAF‑ide suhtes, pidades eelkõige silmas abi mõju ning juhtimis- ja halduskulude osakaalu koguabis; kutsub komisjoni üles tagama, et niisugused uued arenguvahendid oleksid alati kooskõlas liidu üldise strateegia ja arengupoliitika eesmärkidega;

79.  väljendab muret selle pärast, et usaldusfonde ja segarahastusplatvorme, mida liikmesriigid rahastavad suurte summadega, kuid mis ei kuulu liidu eelarvesse, on väga palju; rõhutab igati valitsemistava, tulemuslikkuse, läbipaistvuse ja aruandekohustusega seotud võimalikke probleeme; hoiatab komisjoni arengupoliitika eesmärkide täitmisel allhangete kasutamise ja eesmärkide nõrgenemise riski eest; palub kontrollikojal aidata hinnata riske, parandada üldist läbipaistvust ja aruandekohtustuse täitmist ning võrrelda usaldusfondide kaudu tehtud investeeringute tulemuslikkust EAF‑i otsese või kaudse haldamise kaudu tehtud investeeringute omaga;

80.  märgib, et usaldusfondid olid osa ad hoc lahendusest, mis näitab, et EAF‑is, liidu eelarves ja mitmeaastases finantsraamistikus puuduvad vahendid ja paindlikkus, mida on vaja kiireks ja terviklikuks reageerimiseks suurtele kriisidele; on veendunud, et selle tulemuslikkuse tõendamiseks on vaja rohkem aega;

81.  võtab teadmiseks, et loodud on Aafrika jaoks mõeldud liidu hädaolukorra usaldusfond, kuid peab kahetsusväärseks, et ei toimunud eelnevat konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, ehkki parlament teostab tugevdatud järelevalvet EAF‑i programmitöö üle, mille aluseks on komisjoni võetud poliitiline kohustus; täheldab, et Aafrika jaoks mõeldud liidu hädaolukorra usaldusfondi on makstud 57 % liikmeriikide ja teiste rahastajate (Šveits ja Norra) lubatud algsest summast (st 47,142 miljonit eurot); märgib, et 1,4 miljardit eurot EAF‑i reservist kasutatakse Aafrika jaoks mõeldud liidu hädaolukorra usaldusfondi tarbeks ning et liikmesriikide võetud rahalised kohustused moodustavad kokku ainult 81,492 miljonit eurot (st 4,3 % kavandatud 1,8 miljardist eurost); märgib Bekou usaldusfondile lubatud ning makstud 34,925 miljoni euro suurust summat;

82.  kutsub komisjoni üles rakendama ulatuslikke kontrollimehhanisme, et tagada eelkõige Euroopa Parlamendi poolne poliitiline kontroll nende uute rahastamisvahendite juhtimise, haldamise ja rakendamise üle eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis; peab oluliseks töötada nende rahastamisvahendite jaoks välja konkreetsed järelevalvestrateegiad, mille puhul on ette nähtud konkreetsed eesmärgid, sihid ja läbivaatamised;

83.  tunneb sügavat muret asjaolu pärast, et usaldusfondide tulemuslikkuse hindamiseks ei ole piisavalt konkreetseid eesmärke ning puuduvad siduvad näitajad ja mõõdetavad sihid; palub kavandatud meetmete tulemuslikkuse järelevalve korda (või tulemuste maatrikseid või raamistikke) veelgi tugevdada, et lisada sellesse (nendesse) keskmise pikkusega ja pikaajalised eesmärgid, mis on liidu poliitikaeesmärkidega täielikult kooskõlas;

84.  on eriti huvitatud teabest olemasolevate segarahastusvahenditega saavutatud finantsvõimenduse määrade kohta, keskendudes konkreetselt lisaväärtusele ja täiendavusele tavapärase liidu toetusega võrreldes;

Rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö raamistike tugevdamine

85.  täheldab, et EAF võttis koostöös rahvusvaheliste organisatsioonide ja arenguasutustega toimuva kaudse eelarve täitmise raames meetmeid väärtuses 810 miljonit eurot, sealhulgas ÜRO kaudu 347 miljoni euro ulatuses;

86.  tunnustab teatavates konkreetsetes valdkondades rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö lisaväärtust; rõhutab siiski korduvaid puudusi, näiteks finantsvigade tase, mis mõjutab veamäära taset, aruandlusega seotud puudused, probleem tulemuste eest vastutamisega ja sellest tingitud liidu kui rahastaja ebapiisav nähtavus ning vajadus ühtlustada ootusi, mis on seotud tulemustele orienteerituse ja kulutõhususega;

87.  ergutab eelkõige kaasrahastatavate ja mitme rahastajaga algatuste puhul komisjoni või rahvusvahelisi institutsioone:

Aafrika rahutagamisrahastu haldamine

88.  märgib, et Aafrika rahutagamisrahastu on liidu rahastamisvahend, mis on välja töötatud selleks, et toetada Aafrikaga rahu- ja julgeoleku valdkonnas tehtavat koostööd, ning mille kulukohustusega seotud assigneeringute kogusumma oli 2015. aastal 901,2 miljonit eurot ja sellest 600 miljonit eurot kaeti lepingutega ning kogusumma maksti välja 11. EAFist; märgib, et umbes 90 % ulatuses hallatakse EAFi vahendeid lepingute kaudu, mis sõlmitakse Aafrika Liidu komisjoniga, mis on Aafrika Liidu täitevasutus;

89.  märgib, et komisjonil puudub usk aastaid tegutseva Aafrika rahutagamisrahastu rakendamisse; on sellega seoses üllatunud komisjoni ettepaneku üle suunata veelgi rohkem arenguvahendeid ümber julgeolekumeetmetele Aafrikas; rõhutab ka, et Aafrika rahutagamisrahastu rahastamine EAFist on nüüdseks olnud ajutine lahendus juba 15 aastat; rõhutab, et arengu rahastamine on olnud kõigi nende aastate jooksul Aafrika julgeolekupoliitika jaoks väga oluline rahaline toetus, samas kui liidu julgeolekukulutused arenguga seotud eesmärkidel puuduvad täiesti;

90.  taunib tõsiasja, et Aafrika rahutagamisrahastu haldamise ja toimimise jälgimise kontrollisüsteem ei ole tulemuslikult kaitsnud EAFi ebaseaduslike ja ebakorrektsete kulutuste eest ning leevendusmeetmete rakendamine ei olnud piisav tuvastatud institutsiooniliste puuduste parandamiseks; peab kahetsusväärseks ka Aafrika rahutagamisrahastu raames rahastatava tegevusega seotud järelevalve- ja aruandlussüsteemide puudusi;

91.  väljendab muret selle pärast, et finantsmääruse nõuete kohaselt ellu viidud sambapõhiste hindamiste tulemusi ei ole arvesse võetud, eriti seoses raamatupidamis-, hanke- ja edasivolitusmenetluste rikkumistega; peab kahetsusväärseks, et parandusmeetmeid ei ole rakendatud kiiremini;

92.  kutsub komisjoni üles kohandama Aafrika rahutagamisrahastu rahastamise järelevalvesse ja selle käimasolevate projektide alasesse aruandlusesse kaasatud sidusrühmade (st komisjoni talituste, Euroopa välisteenistuse ja liidu delegatsioonide) valitsemistava, kooskõlastustööd ja vastavaid kohustusi;

93.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile õigeaegselt aru Aafrika rahutagamisrahastu vahendite haldamise parandamisest, sissnõudmiste tasemest ja parandusmeetmetest;

Koostöö ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMT‑d)

94.  märgib, et EAF‑id keskenduvad peamiselt Aafrika riikidele, ning on seisukohal, et ÜMT‑sid ei tohiks poliitiliste eesmärkide osas kõrvale jätta; kutsub komisjoni üles tekitama liidu sisepoliitiliste ja horisontaalsete poliitikameetmete suuremat koostoimet ning tagama selles ÜMT‑de konkreetse osaluse;

95.  usub, et tähelepanu tuleks juhtida abi tulemuslikkusele ja arengupoliitika mõjule, aga ka teistele Euroopa ja rahvusvahelistele poliitikameetmetele, mis on seotud ÜMT‑dega samas geograafilises piirkonnas asuvate riikidega; nõuab eritähelepanu pööramist Mayotte’i eriolukorrale, mis tekkis seetõttu, et 2014. aastal muudeti selle staatus ÜMT‑st äärepoolseimaks piirkonnaks;

96.  kutsub komisjoni üles tagama, et rahastus jaguneks kõigi ÜMT‑de vahel õiglaselt ja võrdselt; palub komisjonil ÜMT‑de ametiasutusi EAF‑i projektide rakendamisel rohkem toetada, eelkõige koolituse ja tehnilise abi kaudu;

97.  tuletab meelde ÜMT‑de geograafilist eripära; palub komisjonil ÜMT‑dele rahaliste vahendite eraldamisel sihipäraseid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid paremini arvesse võtta; palub ühtlasi, et komisjon esildaks BEST kava (Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev vabatahtlik kava) raames ettevalmistava meetme laiendusena alalise mehhanismi, mille abil kaitsta liidu ülemeremaades ja -territooriumidel bioloogilist mitmekesisust, arendada ökosüsteemi teenuseid ja võidelda kliimamuutuste mõju vastu;

98.  palub veel kord, et komisjon looks 2020. aastaks konkreetse rahastamisvahendi ÜMT‑de jaoks, arvestades nende erilist staatust ja kuulumist Euroopa perre.

EAF‑i reageering pakilistele ülemaailmsetele väljakutsetele

Rändeküsimus ja arenguabi

99.  tuletab meelde, et liidu arengupoliitika peamine eesmärk on vähendada vaesust ja see lõpuks kaotada ning et EAF on seni saavutanud edu AKV riikides ja ÜMT‑des; usub, et tulemuslik arenguabi ja rändeküsimused on omavahel seotud, sest ränne võib tekkida sotsiaalse või majandusliku kaitsetuse tagajärjel ja rände algpõhjuseid on võimalik sihipärase arenguabiga leevendada;

100.  märgib, et hiljuti vastu võetud liidu üldine strateegia säästva arengu eesmärkide saavutamiseks 2030. aastaks, mis tugevdab veelgi arengu ja rände seotust ning asetab rände ja julgeoleku uude arengu ja koostöö raamistikku;

101.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi hoiakut rännet käsitleva tervikliku lähenemisviisi suhtes, mis põhineb poliitikameetmete uudsel kombinatsioonil ning hõlmab ka rände ja arengu vahelise seose tugevdamist rände algpõhjustega tegelemise kaudu, pooldades ühtlasi rändekriisile reageerimise rahastamisviiside muutmist;

102.  märgib, et liit on suurendanud julgeolekusektori reformideks mõeldud toetust; on siiski veendunud, et komisjon peaks tagama, et rahalisi vahendeid ei kasutata selleks, et suurendada julgeolekut, suurendamata samal ajal demokraatlike reformide toetust;

103.  on veendunud, et rändekriisi ulatuse tõttu tuleb tegutseda ning abi anda kiiremini ja tulemuslikumalt; peab kasulikuks luua OECD arenguabi komitees rändevaldkonna jaoks sobiv sektorikood, tänu millele saaks rännet paremini arengukavasse lisada, lihtsustada rahaliste vahendite kasutamist ja kodeerimist ning paremini jälgida ja kontrollida rände algpõhjuste vastu võitlemisega seotud välistegevuseks eraldatud summasid;

104.  tunneb heameelt kavatsuse üle algatada Aafrikas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi mudelil põhinev välisinvesteeringute kava, mille eesmärk on korvata teatavate investeeringute puudumist; on seisukohal, et see on üks asjakohasemaid ja tõhusamaid vahendeid, mille abil saavutada Euroopa Parlamendi pikaajaline eesmärk tagada inimestele piisavalt head elamistingimused ja tegeleda seega ka Aafrikas toimuva massilise väljarände algpõhjustega;

105.  võtab teadmiseks, et EAF‑i vahendite abil aidatakse tegeleda praeguse ülemaailmse pagulas- ja rändekriisi algpõhjustega; toonitab, et EAF‑i vahendeid ei tohi kuritarvituslikult kasutada muul kui asjakohastes sätetes ette nähtud otstarbel (nt turvaline piirikontroll ja tõhusad tagasisaatmismeetmed); palub, et komisjon püüaks konstruktiivselt luua sünergiat liidu eelarve, EAF‑i ja kahepoolse koostöö vahel, et tegeleda rändekriisi ennetamisega seotud probleemidega;

106.  nõuab, et koostöös peamiste osalejatega täiendataks pidevalt liidu rändealast välispoliitikat ja poliitilisi võimalusi käsitlevat strateegilist arusaama ja raamistikku, et tagada välisrände mehhanismide selgus ning nende kooskõlastatud ja ühtne kasutuselevõtt lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis nii liidu eelarve raames kui ka väljaspool seda;

107.  peab hädavajalikuks saavutada tasakaal paremate tulemuste vajalikkuse ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu vahel selleks, et tagada suur ambitsioonikus liidu terviklike ja jätkusuutlike meetmete kavandamisel vastuseks rändekriisist tingitud praegustele ja tulevastele probleemidele; on arvamusel, et inimestele nende päritoluriikides ja muudes AKV riikides piisavate elamistingimuste pakkumiseks tuleb liidu poolt välisrändele tehtavate kulutuste väljamaksmist tõhustada ning see peab vastama nn lisaväärtuse kriteeriumidele;

108.  palub kõigil peamistel sidusrühmadel võtta arvesse tasakaalu sekkumismeetmete paindlikkuse, rahaliste vahendite vastastikuse täiendavuse, nende taseme ja vajaliku finantsvõimenduse vahel ning samuti liidu sekkumismeetmete võimalikku koostoimet ja üldist täiendavust, ning nendele asjakohaselt reageerida;

109.  usub, et Euroopa Parlamendi jaoks teeb rahaliste vahendite rakendamise üle järelevalve tegemise ja vastutuse kindlakstegemise raskemaks see, et vahendid on killustatud, sest igal neist on oma eesmärgid, mis ei ole omavahel seotud, mistõttu on rahasummasid, mida rändevaldkonna välistegevuse toetamiseks tegelikult kulutatakse, keeruline selgelt hinnata; peab kahetsusväärseks, et see tekitab ebatõhusust, läbipaistmatust ja aruandekohustuse puudulikku täitmist; on seisukohal, et praeguste poliitikavahendite kasutamise viise tuleb nende üldise tulemuslikkuse ja nähtavuse suurendamiseks muuta vastavalt selgele ja uudsele eesmärkide struktuurile;

110.  on sellega seoses veendunud, et erinevatele ja muutuvatele välisrände küsimustele eraldatud abi nõuetekohasesse suunamisse tuleks suhtuda vajaliku hoolikusega, tagades samal ajal ka piisava järelevalve väljamakstud rahaliste vahendite üle, et vältida rahaliste vahendite omastamise ja topeltrahastamise ohtu, ning tagades, et teised AKV riigid saaksid jätkuvalt kasu EAF‑i abist;

111.  usub, et kliimamuutused ja nendega kaasnevad probleemid, ränne ja areng on omavahel tihedalt seotud; nõuab selle seose paremat mõistmist arenguabi eraldamisel ja arengupoliitika eesmärgistamisel; palub komisjonil ja EIP‑l vältida pelgalt rändega seotud probleemide lahendamiseks kulutatavate summade suurendamist võtmata arvesse projekte, mille eesmärk on kohaneda kliimamuutustega, ja muid arenguprojekte;

Euroopa Investeerimispanga (EIP) toetused

112.  märgib, et 2015. aastal eraldati AKV riikidele ning ÜMT‑dele 936 miljonit eurot projektide raames, mida rakendati 15 riigis ja kuues piirkondlikus rühmas;

113.  toetab AKV riikide investeerimisrahastu raamistiku üldisi eesmärke, st kohaliku erasektori toetamist ning tööhõive ja sotsiaal-majandusliku infrastruktuuri arendamist, millega toetatakse säästvat arengut kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning erasektori ja võtmeinfrastruktuuri arendamist ELi‑Aafrika Infrastruktuuri sihtfondi raames;

114.  tunneb heameelt EIP pingutuste üle panustada liidu vastureaktsiooni kriitilistele rahvusvahelistele probleemidele, eriti EIP AKV rändepaketi ja majandusliku vastupanuvõime algatuse kaudu, toetades liitu ja partnerriike võitluses sotsiaal-majanduslike probleemide vastu, mis soodustavad rännet, tehes seda välisinvesteeringute kava eel; märgib samas EIP tegevuse asjakohast poliitilist ja demokraatlikku kontrolli kui jätkuvat väljakutset;

115.  kutsub EIP‑d üles rõhutama ja pidama kõigi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide puhul esmatähtsaks investeeringute pikaajalist mõju ja nende panust säästvasse arengusse;

116.  ergutab EIP‑d veelgi rohkem toetama kohaliku erasektori kui säästvuse peamise tõukejõu arengut, toetama abisaajatele otseselt huvi pakkuvat sotsiaalset ja majanduslikku põhiinfrastruktuuri ning uute kohalike ja piirkondlike partnerite otsingut mikrorahastamise erivaldkonnas; palub EIP‑l suurendada täiendavust rahaliste vahendite kasutamise parema põhjendamisega;

117.  palub EIP‑l tagada käimasoleva projekti korrapärase järelevalve ning algsete eesmärkide ja kriteeriumide tulemusliku täitmise projekti eluea jooksul; usub, et EIP peaks arvestama projekti ja selle eesmärkide võimalikku arengut;

118.  väljendab heameelt 2015. aastal esitatud teise EIP aruande üle, mis käsitleb tema välistegevuse tulemusi ning kolme samba alusel hindamise raamistiku ja tulemuste mõõtmise raamistiku kasutamist EIP poolt investeerimisprojektide eeldatavate tulemuste eelhindamisel;

119.  on veendunud, et investeerimisrahastu tulemuste ja tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku abil tuleks iga projekti puhul mõõta, milline on selle mõju arengule; rõhutab, et sihiks peavad olema samad eesmärgid ja strateegiad mis liidu arengupoliitikal; kutsub EIP‑d üles kooskõlastama oma tegevust paremini liidu arengupoliitika eesmärkidega;

120.  nõuab AKV riikide investeerimisrahastu edasilaenamislepingute süstemaatilist avaldamist ning juhatuse otsuste ja juhtimisalaste dokumentide suuremat läbipaistvust;

121.  leiab, et investeerimisrahastu audit on Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja vahelise koostöö ja kollektiivse kontrolli hea tava; peab aga kahetsusväärseks, et audit ei hõlma ÜMT‑des rakendatud projekte ega neile eraldatud rahalisi vahendeid; taunib asjaolu, et investeerimisrahastut ei käsitleta kontrollikoja iga-aastase kinnitava avalduse auditi raames ning selle puhul ei kohaldata Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;

Liikumine Cotonou lepingu järgse lepingu suunas

122.  tunnustab EAF‑i saavutusi, arvestades uusi väljavaateid, mida tuleks kaaluda selleks, et võtta arvesse muutusi AKV riikide ning ÜMT‑de maastikul ja uute säästvate eesmärkide väljatöötamisel, eriti seost rahu, humanitaarabi, kliimamuutuste ja nendega kaasnevate probleemide, väheneva bioloogilise mitmekesisuse ning rände vahel;

123.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ühisteatise „Uuendatud partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega“ üle, mille komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldasid 22. novembri 2016. aastal (JOIN(2016)0052), ning nõuab, et liidu institutsioonid jätkaksid arutelusid liidu ning AKV riikide suhete tuleviku üle;

124.  märgib, et kuigi komisjon on kavandanud olulisi lihtsustusi üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses, reguleerivad iga EAF‑i tegevust endiselt tema enda vastavad finantsmäärused; on veendunud, et ühtne finantsmäärus vähendaks eri EAF‑ide haldamise ja rakendamise keerukust; rõhutab lisaks, et Euroopa Parlament on kaua aega nõudnud EAF‑ide lisamist liidu eelarvesse;

125.  usub, et Cotonou lepingu järgse lepinguga tuleks tagada suurem sidusus arengueesmärkide ja kõikide liidu välispoliitika meetmete vahel ning selles tuleks keskenduda sellistele aspektidele nagu võitlus ebavõrdsuse vastu ning säästva arengu soodustamise meetmed;

126.  ootab tema täielikku teavitamist ja temaga konsulteerimist 11. EAFi vahekokkuvõtte teemal, milles tuleks võtta arvesse tegevuskava 2030 ja uut Euroopa konsensust arengu küsimuses, kuid samuti täielikult austada arengu tulemuslikkuse põhimõtteid, mida kinnitati taas ülemaailmse partnerluse Nairobi kõrgetasemelisel foorumil, ja eelkõige toetust saavate riikide isevastutust seoses prioriteetidega;

127.  soovitab, et Cotonou lepingu järgne leping ei piirduks majanduslike küsimustega ja et sellega edendaks tõhusat poliitilist dialoogi; tuletab meelde, et poliitiline dialoog on üks abi tulemuslikkuse ja tõhususe tagamise võtmeaspekt;

128.  on seisukohal, et Cotonou lepingu järgne leping peaks edendama kohalike kogukondade ja üldiselt kodanikuühiskonna võimestamist ja osalust, eriti kohalike partnerluste lepingute sõlmimise kaudu, et tagada nõuetekohane projekti rakendamine kohalikul tasandil, eriti eelarve kaudse täitmise raamistikus;

129.  nõuab, et tunnistataks kliimamuutuste ja nendega kaasnevate probleemide ning väheneva bioloogilise mitmekesisuse mõju kõikidele arenguteguritele; usub, et Cotonou lepingu järgses lepingus tuleks rohkem keskenduda abi saavate riikide säästvale arengule ja eelkõige energiasõltumatuse küsimusele;

130.  palub komisjonil tunnustada ja edasi arendada arengupoliitika saaremõõdet ning luua konkreetse vahendi väikestele arenevatele saareriikidele, võimaldades nii paremat rahaliste vahendite eraldamist, tulemuslikkust ja kohandatud kontrolli;

131.  soovitab komisjonil esitada mõju kohta, mida arengupoliitika avaldab ühes ja samas geograafilises piirkonnas asuvatele riikidele ja piirkondadele, esmase hinnangu ja anda sellest korrapärasemalt aru, et võimaldada kõigi neis piirkondades kasutada olevate rahaliste vahendite vahel suurema koostoime loomist;

132.  kordab Euroopa Parlamendi pikaajalist toetust eelarvesse kandmisele selleks, et suurendada demokraatlikku kontrolli ja aruandekohustust ning tõhustada tulemuslikkust, läbipaistvust ja nähtavust EAFide kasutamisel; rõhutab samuti, et eelarvesse kandmine vähendaks tehingukulutusi ning lihtsustaks aruandlus- ja raamatupidamisnõudeid, sest nende suhtes kohaldataks vaid üht halduseeskirja ja otsustamisstruktuuri;

Euroopa Parlamendi resolutsioonide järelmeetmed

133.  palub, et kontrollikoda lisaks oma järgmisse aastaaruandesse Euroopa Parlamendi iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud Euroopa Parlamendi soovituste järelmeetmete ülevaate.

(1) ELT C 375, 13.10.2016, lk 287. (2) ELT C 375, 13.10.2016, lk 297. (3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (4) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3. (5) ELT L 344, 19.12.2013, lk 1. (6) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108. (7) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355. (8) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32. (9) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1. (10) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53. (11) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1. (12) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1. (13) ELT L 58, 3.3.2015, lk 17. (14) ELT C 375, 13.10.2016, lk 287. (15) ELT C 375, 13.10.2016, lk 297. (16) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (17) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3. (18) ELT L 344, 19.12.2013, lk 1. (19) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108. (20) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355. (21) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32. (22) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1. (23) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53. (24) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1. (25) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1. (26) ELT L 58, 3.3.2015, lk 17. (27) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (28) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3. (29) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMT‑de assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1). (30) Teatis CAB D(2016) Ares 06675546. (31) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

1. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta otsus Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (2016/2152(DEC))

P8_TA(2017)0146 A8-0153/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0270/2016)(2),

–  võttes arvesse 2015. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament(3),

–  võttes arvesse siseaudiitori 2015. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse juhatuse 16. juuni 2014. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta(7), eriti selle artiklit 22,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0153/2017),

A.  arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2015. aasta raamatupidamisaruande vastu 4. juulil 2016. aastal;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja tõendas 24. juunil 2016. aastal, et tal on piisav kindlus, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrollimenetlused andsid aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajaliku tagatise;

C.  arvestades, et 2015. aasta haldus- ja muude kulude erihinnangus märkis kontrollikoda, et ta ei leidnud tõsiseid puudusi kontrollitud institutsioonide ja asutuste iga-aastastes tegevusaruannetes ega sisekontrollisüsteemides, mida nõutakse määruses (EL, Euratom) nr 966/2012;

D.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõike 1 kohaselt on nõutav, et kõik liidu institutsioonid võtaksid kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (2016/2152(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0153/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate ning et ta ei ole teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

B.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 129 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid avalikult eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul;

C.  arvestades, et kontroll – eelkõige eelarve täitmisele iga-aastase heakskiidu andmise menetluse vormis – aitab tagada, et parlamendi poliitilised juhid ja administratsioon täidavad liidu kodanike ees aruandekohustust; arvestades, et avaliku sektori vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja mõjusust on võimalik pidevalt parandada; arvestades, et tulemuspõhise eelarvestamise põhimõte ning hea tava inimressursside juhtimisel peaksid olema eelarve täitmise põhielemendid;

Parlamendi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise ülevaade

1.  märgib, et parlamendi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise ametliku järelevalvesüsteemi neli peamist komponenti on järgmised:

2.  märgib, et siseaudiitori aastaaruanne sisaldab leide, mis põhinevad konkreetsel auditeerimistööl; seab eesmärgiks eelarvehalduse ja finantsjuhtimise parandamise, kuid mitte täieliku ülevaate andmise parlamendi eelarvehaldusest ja finantsjuhtimisest; märgib, et ka kontrollikoja aruanne kajastab parlamendi tehingute puhul ainult väikese valimi (16 tehingut) hindamistulemusi;

3.  märgib, et halduskulude üldiselt madal veamäär võib olla põhjustatud sellest, et kontrollikoda pööras parlamendi tehingutele suhteliselt vähe tähelepanu;

4.  juhib aga tähelepanu sellele, et isegi kui veamäär on märkimisväärselt madal, siis mainerisk on suhteliselt suur, kui arvestada, et sellised finants- ja eelarvevead võivad avaldada negatiivset mõju institutsiooni reputatsioonile;

5.  märgib peale selle, et kuna alles hiljuti jõuti üldisele üksmeelele selles, et vaja on tulemuspõhist eelarvestamist, ei tohiks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse puhul piirduda ainult eeskirjade eiramise avastamisega, vaid tuleks ka mõõta konkreetseid tulemusi, ning ka see on parlamendi puhul eriti oluline, sest tulemuste puudumisel on institutsiooni mainele otsene mõju;

6.  märgib sellega seoses, et töö, mida parlament eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames teeb, annab võimaluse parlamendi administratsiooni raamatupidamise aastaaruannet põhjalikumalt analüüsida; nõuab, et tugevdataks aruandeid ja auditeid puudutavaid parlamendisiseseid eriteadmisi, mida raportöörid saavad eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportite koostamisel kasutada;

Parlamendi raamatupidamise aastaaruanne

7.  märgib, et parlamendi 2015. aasta lõplike assigneeringute kogusumma oli 1 794 929 112 eurot ehk 19,78 % kõigi liidu institutsioonide 2015. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku(8) rubriigist 5 ning lõplikud assigneeringud oli 2014. aasta eelarvest (1 755 631 742 eurot) 2,2 % suuremad;

8.  märgib, et 31. detsembri 2015. aasta seisuga raamatupidamise aastaaruandesse kantud kogutulu oli 176 367 724 eurot (2014. aastal oli see 174 436 852 eurot), sealhulgas 27 988 590 eurot sihtotstarbelist tulu (2014. aastal oli see 26 979 032 eurot);

9.  juhib tähelepanu sellele, et 71 % kulukohustuste kogumahust oli pärit neljast peatükist: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud); märgib, et see näitab, et parlamendi kulud on äärmiselt järjepidevad, suur osa eelarvest on seotud parlamendiliikmete ja töötajate töötasudega, mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele ja muudele lepingulistele kohustustele;

10.  võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2015. aastal suleti:

11.  märgib, et 2015. aastal seoti parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest kulukohustustega 99,1 %, kusjuures tühistamismäär oli 0,9 %, ning sarnaselt eelnevate aastatega saavutati väga kõrge eelarve täitmise määr;

12.  juhib tähelepanu sellele, et tühistatud assigneeringute summa oli kokku 41 422 684 eurot ning enamik neist olid seotud töötasude ja hoonetega seotud kuludega;

13.  märgib, et assigneeringujääke paigutati ümber summas 71 000 000 eurot, mis moodustas 4 % kõigist määratlemata otstarbega assigneeringute rubriikidest ja muudest allikatest ümber paigutatud assigneeringutest, et aidata katta Konrad Adenaueri hoone iga-aastaseid liisingumakseid; nõuab tungivalt, et parlamendi hoonete poliitika tuleks eelarvestrateegias piisava selgusega kindlaks määrata; peab assigneeringujääkide ümberpaigutamise taset väga kõrgeks; on kindlal arvamusel, et eelarve tõhusa haldamisega tuleks selliseid ümberpaigutamisi vähendada hädavajaliku miinimumini; palub seoses sellega kontrollikojal koostada aruanne parlamendi hoonete poliitika kohta;

Kontrollikoja arvamused 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

14.  märgib, et üldisest auditi tõendusmaterjalist nähtub, et halduskuludes ei esine vigu olulisel määral, sest seitsme kvantifitseeritava vea põhjal on hinnanguline veamäär mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 5 (haldus) 0,6 % (2014. aastal 0,5 %);

15.  väljendab suurt muret kontrollikoja leiu pärast, et kõigist kontrollitud 151st liidu institutsioonide tehingust esines vigu 22 puhul (14,6 %); märgib siiski, et 22 tehingust vaid seitse kvantifitseeriti ja omasid seega finantsmõju, mille tulemuseks on hinnanguline veamäär 0,6 %;

16.  võtab peale selle teadmiseks leiud, mis kontrollikoja 2015. aasta aastaaruandes puudutavad parlamenti; märgib, et kontrollikoda leidis puudusi 2014. aastal tehtud kulutuste kinnitamise ja arveldamise kontrollimisel; need hõlmasid vaid ühte kontrollitud kuueteistkümnest parlamendi tehingust, mis olid seotud mõne fraktsiooniga, ja puudused likvideeriti 2015. aastal;

17.  võtab teadmiseks vastused, mille parlament kontrollikojale ärakuulamismenetluse käigus andis; palub kontrollikojal hoida vastutavat komisjoni kursis oma soovituse rakendamisega, et anda paremaid juhiseid ja vaadata läbi fraktsioonidele eraldatud eelarveassigneeringute täitmise praegune kontrolliraamistik;

Siseaudiitori aastaaruanne

18.  märgib, et 30. jaanuaril 2017. aastal siseaudiitori osavõtul toimunud pädeva komisjoni avatud koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ja luges üles järgmised teemad, mille kohta ta 2015. aastal aruande vastu võttis:

19.  teadvustab ja toetab siseaudiitori seisukohti, mille kohaselt tuleb:

20.  märgib, et pärast järjestikuseid järelauditeid oli sisekontrolli raamistiku läbivaatamise käigus ette nähtud meetmetest (kõik puudutasid mõõdukat riski) 2015. aasta lõpus pooleli neli, millest ühe tähtaeg on nihkunud parlamendi uue finantsjuhtimissüsteemi raames 2017. aastasse; kutsub siseaudiitorit üles hoidma eelarvekontrollikomisjoni kursis meetmete puhul tehtud edusammudega;

21.  palub, et siseaudiitor keskenduks aastaaruande esitamisel rohkem sellistele aspektidele, kus esinesid vead ja/või rikuti õigusnorme; palub siseaudiitoril ühtlasi teha eelarvekontrollikomisjonile kättesaadavaks aruanded oma volituste täitmise käigus tuvastatud probleemide järelmeetmete, edasiste arengute ja lahenduste kohta; palub peasekretäril kehtestada menetlused toimivuse ja tulemuste hindamiseks;

2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

22.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta 20. oktoobril 2016. aastal, ja peasekretäri ettekande, milles käsitleti parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning võtab samuti teadmiseks seejärel parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse; peab siiski kahetsusväärseks, et paljud neist taotlustest on jäänud järelmeetmeteta ning ei ole antud mingeid põhjusi ega põhjendusi; rõhutab, kui oluline on võimalus eelarvekontrollikomisjonis sagedamini koos peasekretäriga arutada küsimusi, mis puudutavad parlamendi eelarvet ja selle rakendamist;

23.  märgib, et parlamendi eelarve täimisele heakskiidu andmist käsitleva raporti projekti esitamise kuupäeva ja peasekretärile täiendavate küsimuste esitamiseks antud tähtaja vahel valitses ebakõla; palub peasekretäril esitada vastused täiendavatele küsimustele enne muudatusettepanekute esitamise tähtaega ja vajaduse korral enne hääletust parlamendikomisjonis;

Parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

24.  märgib, et 30. jaanuaril 2017. aastal toimus eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel arvamuste vahetus, millest võtsid osa ka kontrollikoja liige ja siseaudiitor;

25.  väljendab rahulolu sellega, et parlamendi administratsioon püüab pidevalt parandada kõigi parlamendi teenistuste tulemusi ja teha seda tõhusal viisil, kuigi leiab ka, et mõnel juhul võtab muudatuste praktikasse viimine liiga kaua aega;

26.  märgib, et parlament, mis läheb igale kodanikule maksma umbes 3,60 eurot aastas, ei pea pelgama võrdlusi teiste parlamentaarsete süsteemidega, eriti kuna kolmandik kuludest kulub sellistele põhiteguritele (mitmekeelsus ja töökohtade arv), mille üle parlamendil endal on vaid piiratud mõju ning mis teisi parlamente samal viisil ei puuduta;

27.  märgib aga, et tähelepanu, mida tulemuspõhisele eelarvestamisele pööratakse, on peadirektoraaditi erinev ning on heal tasemel näiteks finantsküsimuste peadirektoraadis (DG FINS), kuid endiselt algetapis administratsiooni ülejäänud üksustes; kutsub peasekretäri üles tagama, et kogu administratsioonis seatakse selged ja mõõdetavad eesmärgid ning et nende täitmist kontrollitakse;

28.  võtab teadmiseks peasekretäri vastuse rakenduse ePetition kättesaadavuse kohta parlamendiliikmetele ja üldsusele ning õigustalituse aruande; palub peasekretäril anda aru õigusteenistuse soovituste järelmeetmetest;

29.  peab kiiduväärseks tähelepanu, mida administratsioon pöörab eelkõige riigihankemenetlustes jätkusuutlikkusele; märgib aga, et tänu uue riigihankedirektiivi(9) jõustumisele on võimalik suurendada sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse kriteeriumide osakaalu võrreldes madalaima hinna kriteeriumiga;

30.  kutsub peasekretäri üles esitama tegevuskava selle kohta, kuidas kohaldada parlamendi hankemenetlustes jätkusuutlikkuse kriteeriume, ja hindama sellega seoses keskkonnahoidlike hangete kasutamist;

31.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja andmeil on parlamendi mitmest asukohast tingitud kulud aastas 114 miljonit eurot, ja võtab teadmiseks, et oma 20. novembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(10) kohaselt on 78 % kõigist parlamendi koosseisuliste töötajate lähetustest otseselt tingitud parlamendi teenistuste geograafilisest hajutatusest; tuletab meelde, et mitme asukoha tagajärjeks keskkonna seisukohast on hinnanguliselt 11 000 – 19 000 tonni CO2 heidet; palub juhatusel nõuda peasekretärilt viivitamata parlamendi üheainsa töökoha tegevuskava väljatöötamist; kordab oma üleskutset parlamendile ja nõukogule tegeleda pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu parlament on juba mitmes varasemas resolutsioonis märkinud; on veendunud, et Ühendkuningriigi lahkumine ja vajadus paigutada ümber Euroopa ametid, mille praegune asukoht on Ühendkuningriigis, võivad pakkuda suurepärase võimaluse lahendada üheaegselt mitu küsimust; juhib siiski tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklile 341, milles sätestatakse, et liidu institutsioonide asukoht määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel, ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollile nr 6, milles on sätestatud, et parlamendi asukoht on Strasbourgis; tuletab meelde, et üheainsa töökoha lahendus nõuab aluslepingute muutmist;

32.  tuletab meelde administratsiooni vastust parlamendi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutava küsimustiku 75. küsimusele, et on otsustatud loobuda pikaajaliste lähetuste tavast, mis võimaldab saavutada märkimisväärset kokkuhoidu, kuid leiab, et see on tugevas vastuolus asjaoluga, et hetkel viibib pikaajalises lähetuses 13 parlamendi töötajat; on seisukohal, et töötaja pikaajaline lähetus (mis hõlmab kodumaalt lahkumise toetust ja päevarahasid) riiki, kus kõnealune isik juba elas ja töötas, kujutab endast maksumaksjate raha häbiväärset kasutamist ja on personalieeskirjadega vastuolus; nõuab iga pikaajalise lähetuse asjaolude selgitamist ning eriti pikaajalise lähetuse põhjuste ja kulude avalikustamist;

33.  tuletab meelde, et kõik liidu ametnikud ja muud teenistujad, isegi need, kes töötavad kabinettides, täidavad oma ülesandeid ainult liidu huve silmas pidades vastavalt personalieeskirjades sätestatud eeskirjadele; juhib tähelepanu sellele, et liidu ametnikud on palgatud maksumaksja raha eest, mis ei ole ette nähtud pressi- või muude selliste töötajate palkamiseks, kes tegelevad presidendi mis tahes poliitiliste huvidega liikmesriikides; kutsub juhatust üles kehtestama selgeid sätteid parlamendi eeskirjades;

34.  võtab teadmiseks presidendi 21. oktoobri 2015. aasta otsuse, millega ta soovis nimetada parlamendis ametisse juhtivametnikke, järgimata seejuures menetlusi ja kasutamata eelkõige avalikke kandideerimiskutseid; märgib, et see otsus „ei olnud kooskõlas eeskirjadega“ (administratsiooni vastus seoses eelarvekontrollikomisjoni teise küsimustikuga); nõuab, et see presidendi otsus tunnistataks ametlikult kehtetuks;

35.  märgib, et 15. detsembril 2015 andis president endale õiguse eraldada oma kantselei töötajatele piiramatult erihüvitisi, ületades kantselei kehtivat hüvitiste määra, vaatamata sellele, et personalieeskirjades ei ole sellist erihüvitist ette nähtud; tõstatab veel kord küsimuse sellise õiguse seaduslikkuse ja erihüvitiste kehtivuse kohta; palub kaaluda asjaomase otsuse kehtetuks tunnistamist;

Külastusrühmade toetussüsteemi haldamine

36.  võtab teadmiseks asjaolu, et juhatus võttis 24. oktoobril 2016. aastal vastu muudetud eeskirjad ametlikult kutsutud külastusrühmadele rahalise toetuse maksmise kohta;

37.  tunneb heameelt selle üle, et sellega vähendatakse märkimisväärselt sularahamaksete hulka ja nähakse ette kohustuslikud elektroonilised ülekanded, tänu millele väheneb vargusoht ja parlamendi maine kahjustamise oht, kuid säilib siiski arvestatav paindlikkus; toetab juhatuse kavatsust muudetud süsteem üks aasta pärast kasutuselevõtmist uuesti läbi vaadata; peab siiski kahetsusväärseks, et makseid võib teha selleks määratud assistentide isiklikele kontodele, kes peavad tõendama rühma kulusid; kardab, et sellega pannakse registreeritud assistentidele tarbetu rahaline ja õiguslik vastutus ja võimalik risk; nõuab tungivalt, et juhatus käsitleks seda küsimust esmatähtsana;

38.  taunib asjaolu, et parlament andis heakskiidu oma presidendi tegevusele parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisel, jättes viimasel hetkel välja olulised punktid, milles tõstatati küsimusi presidendi poliitilise ja finantstegevuse kohta 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste ajal;

Läbipaistvusregister ja huvide konfliktid

39.  väljendab heameelt seoses meedia ja üldsuse kasvava huviga parlamendi ja tema administratsiooni vastu; võtab siiski teatavaks mõnede ajakirjanike väited, et neil on otsitavat teavet raske kätte saada; juhib tähelepanu asjaolule, et parlamendi ja selle administratsiooni tegevuse läbipaistvus on institutsiooni legitiimsuse seisukohast ülioluline ning juurdepääsu teabele tuleks parandada, järgides alati isikuandmete kaitset käsitlevaid eeskirju;

40.  kutsub juhatust üles avaldama parlamendi veebisaidil masinloetavas vormingus asjakohased dokumendid, mille peasekretär on talle esitanud, välja arvatud juhul, kui see on võimatu dokumentides sisalduva teabe laadi tõttu, näiteks isikuandmete kaitsmiseks;

41.  rõhutab vajadust muuta parlamendi siseste otsustusorganite, eelkõige juhatuse töö läbipaistvamaks ja avatumaks; nõuab, et juhatuse päevakorrad avaldataks aegsasti intranetis ja et koosolekute protokolle avaldataks palju kiiremini; märgib, et ei ole vaja oodata, kuni need on tõlgitud kõikidesse keeltesse;

42.  tuletab meelde, et parlamendiliikmetel on kohustus teavitada administratsiooni viivitamata mis tahes muudatustest nende majanduslike huvide deklaratsioonides;

43.  palub peasekretäril esitada käesolev resolutsioon juhatusele, rõhutades kõiki taotlusi meetmete võtmiseks või otsuste tegemiseks juhatuse poolt; kutsub peasekretäri üles koostama tegevuskava ja ajakava, mis võimaldab juhatusel võtta järelmeetmeid ja/või reageerida soovitustele, mis sisalduvad parlamendi resolutsioonides eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning lisama tulemused iga-aastasesse järelevalvedokumenti; palub peasekretäril anda õigeaegselt aru eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile kõigist juhatusele esitatud projektidest, millel on märkimisväärne mõju eelarvele;

44.  on seisukohal, et parlamendiliikmetel peaks olema võimalik anda parlamendi veebisaidil oma valijaskonnale võimalikult läbipaistvat teavet oma tegevuse kohta, ning kutsub seetõttu peasekretäri üles töötama välja süsteemi, mille abil parlamendiliikmed saaksid avaldada üksikasjalikku teavet huvigruppide esindajatega peetavate kohtumiste kohta; ja nõuab tungivalt, et peasekretär tagaks selle võimaluse ilma edasiste viivitusteta, nagu nõuti juba parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis;

45.  kutsub juhatust üles määratlema ja avaldama üldkulude hüvitise kasutamise eeskirjad;

46.  märgib parlamendiliikmete vähest teadlikkust võimalusest tagastada üldkulude hüvitise ülejääk; tuletab parlamendiliikmetele meelde, et üldkulude hüvitis ei kujuta endast lisapalka; palub peasekretäril tutvustada seda võimalust esmatähtsana; nõuab tungivalt, et parlamendiliikmed tagastaksid ülejäägi oma mandaadi lõppedes;

47.  samuti kutsub peasekretäri üles varustama parlamendiliikmeid, kes soovivad avaldada üksikasju neile makstud kõigi muude parlamendi hüvitiste kohta oma isiklikul veebisaidil, kergesti töödeldavate asjakohaste andmetega;

48.  palub lisaks peasekretäril abistada samal viisil ka huvitatud fraktsioone;

49.  märgib, et parlamendi veebisaidil tehakse kättesaadavaks hulk Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tunnustamise otsust puudutavaid dokumente koos lõpliku eraldise kindlaksmääramise üksikasjadega; palub parlamendil taotleda, et komisjon esitaks ettepaneku Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist käsitleva kehtiva õigusakti(11) läbivaatamiseks, sealhulgas Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste loomise rangemate nõuete kohta, et hoida ära rikkumisi;

50.  peab kiiduväärseks erivormi kasutuselevõtmist, millega raportöörid saavad teada anda, milliste huvirühmade esindajad nende raporti koostamist mõjutasid (seadusandlik jalajälg);

51.  kordab, et nõuab parlamendi administratsioonilt aruande koostamist selle kohta, kuidas huvirühmade esindajad ja muud välisorganisatsioonid parlamendi hooneid kasutavad;

52.  väljendab muret selle pärast, et kehtiv parlamendiliikmete käitumisjuhend võib vajada huvide konfliktide vältimiseks täiendavaid parandusi, eelkõige seoses järgmisega:

Kommunikatsiooni peadirektoraat

53.  tunneb heameelt selle üle, et parlamendi kommunikatsioonitegevuse tulemuste mõõtmiseks on välja töötatud näitajad, ja kutsub peasekretäri üles käsitlema selle uue tulemuspõhise käsitlusviisi tõhusust parlamendi 2016. aasta tegevusaruande kommunikatsioonipeatükis eraldi jaos;

54.  toetab eri programme, mille eesmärk on teha parlamendi külastamine ajakirjanike ja teiste parlamendi tegevusest rohkem huvitatud kodanike jaoks lihtsamaks;

55.  kordab sellega seoses oma 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames tehtud üleskutset, milles märgiti, et parlamendi veebisait on endiselt suhteliselt vähe kasutajasõbralik, seal on raske orienteeruda ja see ei sisalda kõige uuemaid tehnoloogilisi lahendusi, mistõttu on raske leida kiiresti asjakohast teavet; samuti juhiti tähelepanu asjaolule, et Euroopa kodanikega suhtlemise tähtsust silmas pidades ei aita veebisait kaasa parlamendi maine parandamisele üldsuse jaoks;

56.  kutsub kommunikatsiooni peadirektoraati (DG COMM) üles võtma kasutusele tõhusama ja kasutajasõbralikuma veebisaidi, mis sisaldab tõhusamat veebisaidi otsingumootorit, mis tõstab parlamendi mainet üldsuse silmis ning vastab otsesemalt kodanike vajadustele ja huvidele; märgib, et arvestatavatele kulutustele vaatamata on saadud üksnes keskpäraseid tulemusi;

57.  väljendab muret parlamendi kommunikatsioonistrateegia tõhususe pärast; nõuab sellega seoses kehtiva strateegia põhjalikku läbivaatamist ja eelkõige aktiivsemat lähenemist neile kodanikele, keda parlamendi tegevus ei huvita või kes on parlamendi töö suhtes lausa skeptilised; kutsub peasekretäri üles töötama välja uue strateegia paremini ka nende kodanikeni jõudmiseks ja nendega suhtlemiseks, lihtsustades selleks muu hulgas nende juurdepääsu teabele, eesmärgiga kummutada parlamendi suhtes valitsevaid alusetuid eelarvamusi ning vältida tarbetuid ja kulukaid reklaamikampaaniaid;

58.  rõhutab vajadust ajakohastada parlamendi infobüroode ülesandeid, optimeerides uute kommunikatsioonitehnoloogiate ja -viiside kasutamist ning kasutades ära nende privilegeeritud geograafilist asukohta kodanikele lähemal selleks, et veelgi intensiivistada kohapeal toimuvat tegevust, näiteks arutelude korraldamist parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna osavõtul, eesmärgiga inimesi kuulata ja teha nendega koostööd; toonitab, et nende ürituste tulemusena internetis tekkivad arutelud ja meediatähelepanu peaksid aitama kodanikeni jõudmist veelgi parandada; märgib, et liikmesriikides asuvate parlamendi infobüroode hoonete ja töötajatega seotud kulud on ebaproportsionaalselt suured võrreldes sellega, kui palju raha kulutatakse nende büroode põhiülesannetele; palub peasekretäril esitada 2017. aasta lõpuks eelarvekontrollikomisjonile üksikasjaliku aruande Brüsselis ja Strasbourgis asuvate infobüroode tegevuse ja finantsaspektide kohta, keskendudes eriti nende pakutavale lisaväärtusele;

59.  on mures vastuste pärast kirjalikult vastatavatele küsimustele, mis puudutavad parlamendi infobüroosid mõnedes liikmesriikides, kuna enamikul juhtudel tuleneb üksnes väike osa nende tegevuskuludest infobüroode tegelike eesmärkide ja ülesannete täitmisest, samas kui lõviosa rahast kulutatakse büroode üürikuludele ning töötajate palkadele ja reisikuludele;

60.  kutsub peasekretäri üles parandama eri peadirektoraatide vahelist sisesuhtlust, näiteks selleks, et selliste uute tähtsate vahendite nagu õigusloome ajakava (legislative train) väljatöötamisest saaks teada suurem hulk inimesi nii parlamendi sees kui ka sellest väljaspool;

Filmiauhind LUX

61.  väljendab heameelt selle üle, et nagu 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames nõuti, tehti eelarvekontrollikomisjonile ning kultuuri- ja hariduskomisjonile ühine esitlus uuringu kohta, mille eesmärk oli välja selgitada, kas filmiauhind LUX on tuntud ja kuidas sellesse – kui üldse – vastavas liikmesriigis suhtutakse, ja uuringu tulemuste kohta;

62.  tuletab meelde, et uuringus selgitati peamiselt, kui hästi teavad filmiauhinda LUX parlamendiliikmed ja filmitegijad, ning käsitleti auhinna eesmärki – näidata kodanikele parlamendi pühendumust sellistele ühistele väärtustele nagu inimõigused ja solidaarsus ning oma pühendumust kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele;

63.  märgib, et uuringus oli vähe osalejaid, vastas üksnes 18 % praegusesse parlamendikoosseisu kuuluvatest parlamendiliikmetest (st 137 parlamendiliiget eri fraktsioonidest ja liikmesriikidest) ning nendest enam kui 90 % olid filmiauhinnaga LUX kursis, 75 % mõistsid selle eesmärke ja enam kui 80 % suhtus sellesse positiivselt;

64.  kahtleb meetodis, mille alusel parlamendiliikmed kandidaadid ja auhinna võitja välja valivad, ja palub juhatusel esitada aruanne selle kohta, millised on muud võimalused soovitud tulemuste saamiseks, näiteks toetades filmitegijate organisatsioonide endi samalaadset algatust;

65.  märgib, et kuigi aastate jooksul on vaatajate hulk suurenenud, on 43 000 vaatajat liidus endiselt väga väike arv, mis seab filmiauhinna LUX vajalikkuse kahtluse alla;

Euroopa Ajaloo Maja

66.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ajaloo Maja avamist on korduvalt edasi lükatud: algselt pidi see toimuma 2016. aasta märtsis, siis 2016. aasta septembris ja novembris ning nüüd peaks see toimuma 6. mail 2017. aastal;

67.  võtab murelikult teadmiseks, et jätkuvalt arutatakse ajutiste näituste laadi üle; rõhutab Euroopa Ajaloo Maja teadusliku sõltumatuse tähtsust näituse sisu ja kujunduse osas, kuna need määratakse kindlaks üksnes museoloogiliste ja ajalooliste kriteeriumide järgi;

68.  on rahul, et hinnangute kohaselt hakkab Euroopa Ajaloo Maja võtma vastu 250 000 külastajat aastas; juhib tähelepanu asjaolule, et hoone iga-aastased tegevuskulud on eelneva hinnangu kohaselt 13,3 miljonit eurot; väljendab muret selle pärast, et külastajate arv on kõrgete tegevuskuludega võrreldes proportsionaalselt väike, pidades silmas, et parlament võttis 2015. aastal vastu 326 080 külastajat ja sellega seotud tegevuskulud olid ainult 4,3 miljonit eurot;

69.  märgib, et seoses Parlamentariumi loomise ja Euroopa Ajaloo Maja avamisega on parlament ja selle ümbrus tõusmas elanike ja turistide huviobjektiks ning see aitab suurendada inimeste teadmisi Euroopa Parlamendi rollist ja näidata parlamendi seotust selliste konsensuslike väärtustega nagu inimõigused ja solidaarsus; palub juhatusel kaaluda kohalike võimudega dialoogi alustamist, et selgitada, kuidas nood saaksid Euroopa Ajaloo Maja rahastamises ja juhtimises osaleda;

70.  palub juhatusel kaaluda võimalust kohandada Euroopa Ajaloo Maja haldamine rohkem institutsioonidevahelise lähenemisviisiga, uurides võimalusi täiendavaks koostööks liidu teiste institutsioonide, eelkõige komisjoni ja nõukoguga;

71.  väljendab heameelt komisjoni otsuse üle anda Euroopa Ajaloo Maja iga-aastastesse tegevuskuludesse 800 000 euro suurune panus; on siiski seisukohal, et komisjon peaks katma iga-aastastest tegevuskuludest oluliselt suurema osa;

Personali peadirektoraat (DG PERS)

72.  märgib, et 31. detsembri 2015. aasta seisuga töötas sekretariaadis kokku 5391 ametnikku ja ajutist töötajat (96 inimest rohkem kui 31. detsembri 2014. aasta seisuga) ning fraktsioonides töötas kokku 771 ametnikku ja ajutist töötajat (26 inimest rohkem kui 31. detsembri 2014. aasta seisuga); märgib, et koos lepinguliste töötajatega oli personali peadirektoraat vastutav 9402 töötaja eest (467 inimest rohkem kui 31. detsembri 2014. aasta seisuga);

73.  võtab teadmiseks, et 1. jaanuari 2015. aasta seisuga kustutati parlamendi ametikohtade loetelust vastavalt 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamisele ja aastate 2014–2020 finantsraamistikule 47 ametikohta, misjärel jäi ametikohtade loetellu 6739 ametikohta, millest 5723 (84,9 %) olid ette nähtud sekretariaadile ja 1016 (15,1 %) fraktsioonidele; märgib, et 31. detsembri 2015. aasta seisuga olid sekretariaadi ametikohtadest vabad 4,9 % (2014. aasta lõpus 9,6 %);

74.  väljendab heameelt selle üle, et sooline tasakaal peadirektorite hulgas paranes suhtelt 18,2 % / 81,8 % 2014. aastal suhteni 33,3 % / 66,7 % 2015. aastal, kuid märgib, et sooline tasakaal direktorite hulgas vähenes suhtelt 34 % / 66 % aastal 2014 suhteni 31,1 % / 68,9 % aastal 2015; tuletab meelde, et absoluutse enamuse Euroopa Parlamendi töötajatest moodustavad naised, kuid juhtivatel ametikohtadel on naisi vaid piiratud arvul; märgib, et sooline tasakaal osakonnajuhatajate tasandil paranes jätkuvalt: 2014. aasta lõpu suhtelt 30 % / 70% suhtele 31,2 % / 68,8 % 2015. aasta lõpus; rõhutab, et juhtivate ametikohtade puhul seega tasakaal endiselt puudub ja nende ametikohtade jaoks on tingimata vaja võrdsete võimaluste programmi; on kindlalt seisukohal, et Euroopa Parlamendis peaks 2019. aastaks olema juhtivatel ametikohtadel naisi vähemalt 40 %;

75.  väljendab imestust selle üle, et parlamendi kõrgemate ametnike ametisse nimetamise nõuandekomitee koosneb üksnes kõrgema astme juhtidest, ja kutsub peasekretäri üles kaasama ka töötajate ühingu esindajat;

76.  toonitab, et geograafiline tasakaal, st liikmesriigist pärit töötajate arvu ja nende päritoluliikmesriigi rahvastikuarvu vaheline suhe, peaks jääma ressursside haldamisel endiselt oluliseks aspektiks eelkõige liiduga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikide puhul; tunneb heameelt asjaolu üle, et parlament on saavutanud liiduga enne ja pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikide ametnike vahel üldise tasakaalustatud koosseisu; kuid juhib tähelepanu sellele, et nende liikmesriikide kodanikud moodustavad kolmes töökohas „kõrgema taseme administraatoritest“ (AD 12–16) ikka vaid 3 %, samas kui nende liikmesriikide osakaal liidu rahvastikus on 21 %, ning selles osas oodatakse endiselt edusamme;

77.  märgib, et teatud tegevuste puhul, näiteks toitlustamine ning puhastus- ja koristustööd, eelistab parlament väljasttellimist ning seetõttu võib teatavates peadirektoraatides koosseisuväliseid töötajaid olla isegi rohkem kui ametnikke;

78.  märgib aga, et väljasttellimise otsustega ei saa selgitada kõikide koosseisuväliste töötajate olemasolu, näiteks tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi (DG ITEC) koosseisuväliste töötajate ja ametnike arvu suhet on raske mõista;

79.  on seisukohal, et koosseisuvälise personali abil ei tohiks kompenseerida ametikohtade arvu vähendamist, milles lepiti kokku 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamisel ja seoses kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga;

80.  võtab teadmiseks peasekretäri vastused seoses parlamendi poolt koosseisuväliste töötajate palkamise tingimustega; rõhutab, et administratsioon peab hoolikalt ja süstemaatiliselt tagama, et teenuseosutajad järgivad rangelt asjakohaseid tööhõivet, ohutust, heaolu jne käsitlevaid õigusakte, mida kohaldatakse kõigile parlamendi hoonetes töötavatele koosseisuvälistele töötajatele, nagu sööklate töötajad, koristajad, hoolduspersonal jne; kutsub parlamenti üles kehtestama püsivad hoiatus- ja järelevalvemehhanismid, et ennetada ja avastada kõik ühekordsed või süstemaatilised hooletuse, kuritarvitamise või eeskirjade rikkumise juhtumid, et võimaldada parlamendil viivitamatult võtta meetmeid;

81.  märgib, et parlamendi turvateenuse institutsioonisiseseks muutmise menetlus on lõpule viidud ja et sama menetlus autojuhiteenustega seoses on pooleli; kutsub peasekretäri üles andma eelarvekontrollikomisjonile aru kõnealuste menetluste käigus saadud kogemuste ja võimaliku saavutatud kokkuhoiu kohta;

82.  märgib murega, et nädalatel, mil parlamendiliikmeid töötavad mujal, nt valijatega kohtumise nädalad või Strasbourgis toimuvate täiskogu istungite ajal, ei maksta söökla töötajatele palka lepingus sisalduvate töötundide järgi ja et märkimisväärne arv neist on määratud lühiajalisele tööle, mis mõjutab nende töösuhet ja sissetulekut; kutsub peasekretäri üles leidma toitlustusteenuse pakkujaga läbi rääkides lahendust, millega tagatakse töötajatele igal nädalal regulaarsed töötunnid ja palk;

83.  märgib, et 2015. aasta lõpu seisuga töötas parlamendis 1813 registreeritud assistenti (aasta varem oli neid 1686); nõuab, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja kohalike assistentide õigustele pöörataks eritähelepanu, sest nende leping on otseselt seotud selle parlamendiliikme mandaadiga, kelle heaks nad töötavad, pidades silmas, et parlamendiliikmete registreeritud assistendid töötavad parlamendiga sõlmitud töölepingute alusel, samas kui kohalike assistentide töölepingute suhtes kohaldatakse eri liikmesriikide õigusakte;

84.  väljendab kahetsust, et eelarvekontrollikomisjonile ei esitatud enne 2016. aasta lõppu hindamisaruannet parlamendiliikmete registreeritud assistentide suhtes kohaldatavate sätete rakendamise kohta, nagu seda nõuti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis, ja seda ei ole siiani esitatud;

85.  juhib tähelepanu sellele, et ahistamise või rikkumisest teatamise korral on parlamendiliikmete registreeritud assistendid eriti kaitsetud, sest nende leping põhineb parlamendiliikme ja assistendi vastastikusel usaldusel; märgib, et usalduse puudumine on juba piisav põhjus, miks leping lõpetada; märgib, et kui parlamendiliige peab kuriteo või muu seaduserikkumise tagajärjel tekkinud mainekahju tõttu tagasi astuma, tähendab see tavaliselt, et ka kõigi tema assistentide lepingud lõpetatakse; nõuab seetõttu, et ahistamiskaebuste menetlemisega tegelevas nõuandekomitees suurendataks kohe registreeritud assistentide esindatust ja tagataks ka sooline tasakaal, nagu nõuti juba 2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus; palub juhatusel eraldada asjakohased rahalised vahendid, et katta parlamendiliikmete registreeritud assistentidest hagejate reisi- ja elamiskulud, kuna neil ei ole sageli vajalikke vahendeid, et tulla isiklikult Brüsselisse ja tuua oma juhtum ahistamiskaebustega tegeleva komitee ette; nõuab, et personalieeskirjade järgmise muutmise käigus kaalutaks võimalust näha registreeritud assistentidele ette rahalise hüvituse meetmed, et tagada registreeritud assistentide võrdne kohtlemine ja arvestada nende eriti kaitsetut olukorda ahistamise või rikkumistest teatamise juhtumite korral;

86.  tunneb heameelt, et administratsioon kavatseb alustada registreeritud assistentidele Strasbourgi lähetuste eest makstavate kindlasummaliste hüvitiste kohandamist, kuna need hüvitised on tunduvalt väiksemad kui alalistele ametnikele makstavad hüvitised; toonitab, et see kohandamine peaks tuginema läbipaistvale arvutusmeetodile ja olema vahetus seoses alaliste ametnike hüvitiste ja majutuskulude ülemmäära hiljutise tõstmisega; toonitab ka, et tulevaste muutmiste osas tuleks minna üle hüvitiste automaatsele indekseerimisele;

87.  taunib asjaolu, et juhatus ei ole vastanud parlamendi 2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides esitatud nõudmistele kohaldada registreeritud assistentide suhtes sama päevaraha määra mis muude töötajate suhtes; palub peasekretäril esitada enne igasuguste muudatuste rakendamist kalkulatsiooni sellest kohandusest põhjustatud lisakulude kohta; rõhutab samal ajal, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide lähetuste praeguseid hüvitiste ülemmäärasid ei ole kohandatud alates 2009. aastast ning et registreeritud assistentide ja muude töötajate vahe suurenes veelgi (vähemalt 40 %-ni) uute ülemmäärade kehtestamisega, mille nõukogu kiitis heaks 9. septembril 2016 ja mida seni on kohaldatud ainult ametnike suhtes (alates 10. septembrist 2016); kutsub seetõttu juhatust üles võtma vajalikke meetmeid selle ebavõrdsuse kaotamiseks;

88.  väljendab sügavat kahetsust asjaolu üle, et registreeritud assistendi töötamise aeg lõpeb tema tööandjaks oleva parlamendiliikme surma või tagasiastumise korral asjaomase kalendrikuu lõpus; toonitab, et see võib tähendada, et registreeritud assistendile ei võimaldata päevagi etteteatamisaega, kui parlamendiliikme ametiaeg juhtub lõppema kuu viimasel päeval; nõuab selle lubamatu olukorra lahendamist personalieeskirjade järgmise muutmise käigus, sidudes etteteatamisaja kindlaksmääratud ajavahemikuga, nt nelja nädalaga, mitte käimasoleva kalendrikuuga; kutsub juhatust ühtlasi üles kehtestama kiiresti ajutised meetmed, millega oleks võimalik seda probleemi enne õiguslikku läbivaatamist ajutiselt lahendada;

89.  tunneb muret, et väidetavalt esineb sellist käitumist, et parlamendiliikmed kohustavad registreeritud assistente minema lähetustele, eriti Strasbourgi, ilma lähetuskorralduseta ja ilma et neile hüvitataks lähetuskulud ja ka lihtsalt sõidukulud; on arvamusel, et selline käitumine loob võimaluse kuritarvitusteks – kui registreeritud assistendid reisivad ilma lähetuskorralduseta, peavad nad katma kulud oma vahenditest ja samuti puudub neil tööga seotud kindlustus; nõuab, et juhatus tagaks personalieeskirjade nõuetekohase rakendamise ja karistaks parlamendiliikmeid eeskirjade rikkumise korral;

90.  märgib, et praktikantidel on õigus saada Brüsseli ja Luxembourgi kõigis iseteenindusega restoranides põhiroogade pealt allahindlust 0,50 eurot ja Strasbourgis 0,80 eurot; on siiski seisukohal, et arvestades nende keskmist töötasu ja kõrgeid hindu viimasel kahel aastal, ei piisa sellest hinnaalandusest isegi minimaalse mõju avaldamiseks nende rahalisele olukorrale; nõuab peasekretärilt nende tasuga kooskõlas olevate hinnaalanduste võimaldamist;

91.  nõuab, et juhatus kindlustaks nende registreeritud assistentide sotsiaalsete ja pensioniõiguste tagamise, kes on töötanud kogu viimase kahe parlamendikoosseisu ametiaja jooksul ilma katkestusteta; palub sellega seoses administratsioonil esitada ettepaneku, milles võetakse personalieeskirjades nõutud 10 teenistusaasta arvutamisel arvesse otsust korraldada 2014. aasta valimised varem, samuti töölevõtmise menetlusele kulunud aega;

92.  kutsub esimeeste konverentsi üles kaaluma uuesti võimalust lubada registreeritud assistentidel saata teatavatel kehtestatavatel tingimustel parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nii nagu mitu parlamendiliiget on juba taotlenud;

93.  palub peasekretäril ja juhatusel uurida ja lahendada probleeme, mis tulenevad peamiselt viimasest ametiaja vahetumisest ja on seotud registreeritud assistentidega (nt viivitused lepingute allkirjastamisel, lepingute katkestamised, varasemaks toodud Euroopa Parlamendi valimised jne) ning millel võib olla tõsine mõju registreeritud assistentide edaspidisele tööõiguste omandamisele; palub parlamendiliikmete registreeritud assistentide esindajate kaasamist lahenduste otsimisse;

94.  palub võrdseid võimalusi ja töötajate õigusi silmas pidades parlamendil võtta vastu suunised palgaastme määramiseks parlamendiliikmete registreeritud assistentidele ning töötama iga tegevusüksuse jaoks välja vastavad selged ametijuhendid, vastutusvaldkonnad ja ülesanded;

95.  märgib, et 2015. aastal lõpetati 154 töötaja teenistus, neist 126 pensionile jäämise, 13 invaliidsuse, 9 tagasiastumise ja 6 surma tõttu; palub peasekretäril rangelt jõustada personalieeskirjade artiklit 16 neljandat lõiku, milles käsitletakse pärast parlamenditeenistuse lõppemist tekkida võivaid huvide konflikte, ja seda eelkõige tagasiastumise puhul, sest kummalisel kombel ei ole potentsiaalseid huvide konflikte kunagi avalikustatud;

96.  märgib murega, et juhuks, kui liikmesriik otsustab liidust lahkuda, pole töötajate osas ette nähtud mingeid erimeetmeid; mõistab, et see küsimus puudutab kõiki Euroopa Liidu institutsioone, ja kutsub peasekretäri üles arutama seda komisjoniga, et Ühendkuningriigi kodanikest töötajad ei peaks Brexiti tõttu kannatama ning et nende eeskirjadest tulenevad, lepingulised ja omandatud õigused oleksid täielikult kaitstud;

97.  nõuab koolituskursuste tõhusamat korraldamist, et kohandada need registreeritud assistentide erivajadustega; nõuab, et administratsioon võtaks eelkõige arvesse parlamendi ja parlamendiliikmete tegevuskava ning määrama kindlaks spetsiaalselt kohandatud ajakavad ja konkreetsed teemad;

98.  juhib tähelepanu sellele, et 43 % parlamendi töötajatest arvab, et kaugtöö suurendaks nende tööga rahulolu; toonitab, et parlament on ainus institutsioon, mis ei ole kehtestanud kaugtöö ja paindliku tööaja süsteemi, kusjuures need mõlemad on olnud palju aastaid kasutusel enamikus muudes institutsioonides, sh komisjonis, ning on end õigustanud, sest suurenenud on tootlikkus ja töötajate elukvaliteet on paranenud; märgib, et parlament võttis ajutise kaugtöö kasutusele 2016. aasta oktoobris; palub peasekretäril anda selle teenuse rakendamisest aru kõigile huvitatud teenistustele, sh parlamendiliikmetele ja nende assistentidele; nõuab ühtlasi paindliku tööaja süsteemi võimalikult kiiret ülevõtmist parlamendi töökorraldusse;

99.  kutsub parlamenti üles muutma parlamendiliikmete ja fraktsioonide juures võimaldatavat praktikat reguleerivaid eeskirju, et parandada praktikantide olukorda parlamendis, sh inimväärse töötasu, praktika kestuse fikseerimise ja õppelepingu osas;

Finantsküsimuste peadirektoraat (DG FINS)

Parlamendi sõlmitud lepingud

100.  märgib rahuloluga, et parlament avaldab oma veebisaidil igal aastal täieliku nimekirja kõigist töövõtjatest, kellega sõlmitud lepingute maksumus ületas 15 000 eurot, ning selles nimekirjas on välja toodud töövõtja nimi ja aadress, lepingu liik ja ese, selle kestus, maksumus, kasutatud hankemenetluse liik ja asjaomane peadirektoraat;

101.  juhib tähelepanu asjaolule, et nimekirja koostamisega on mindud kaugemale kui finantsmääruses sätestatud läbipaistvuse nõuetes kirjas; innustab kõiki liidu institutsioone avaldama kogu teabe kõigi töövõtjate ja kõigi avalike hangete tulemusel sõlmitud lepingute kohta, sh ka siis, kui leping sõlmiti hankemenetlust korraldamata või kasutati piiratud menetlust;

102.  toetab kontrollikoja järeldust, et lõpetatud hangete tegeliku läbipaistvuse ja hilisema järelevalve tagamiseks peavad liidu institutsioonid looma ühtse andmehoidla, kus hoida hankelepinguid puudutavat teavet;

103.  juhib tähelepanu sellele, et vaatamata varasematele nõudmistele teenust parandada, on parlamendi reisibüroo teenused endiselt ebarahuldavad, kuna hinnad on suhteliselt kõrged ning bürool ei ole õnnestunud sõlmida suuremate lennuettevõtjatega kokkuleppeid odavamate hindade ja reisikorralduse suurema paindlikkuse saavutamiseks;

104.  kutsub reisibürood üles püüdma aktiivselt pakkuda madalamaid hindu, olenemata lennuettevõtjast; teeb büroole ettepaneku võtta kasutusele tagasiside andmise protsess (kasutajate rahulolu-uuringud), et selgitada välja valdkonnad, kus võiks suuremat edasiminekut saavutada;

Vabatahtlik pensionifond

105.  märgib, et vabatahtliku pensionifondi hinnanguline kindlustusmatemaatiline puudujääk suurenes 2015. aasta lõpus 276,8 miljoni euroni; märgib peale selle, et 2015. aasta lõpu seisuga on arvesse minevate netovarade summa 155,5 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 432,3 miljonit eurot;

106.  tuletab meelde, et need prognoositud tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele, kuid 2015. aastal tehti vabatahtlikust pensionifondist makseid kokku 15,8 miljoni euro suuruses summas;

107.  juhib tähelepanu sellele, et see tekitab muret fondi vahendite võimaliku ammendumise pärast, kusjuures parlament peab tagama pensioniõiguste väljamaksmise ka juhul, kui fond ei suuda oma kohustusi täita;

108.  palub veel kord juhatusel koostada võimalikult kiiresti hinnang pensionifondi praeguse olukorra kohta;

109.  tuletab meelde eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni(12) punkti 112, milles paluti koostada pensionifondi hetkeolukorra kohta hinnang; peab kahetsusväärseks, et sellist hinnangut ei ole veel koostatud;

110.  tuletab meelde Euroopa Kohtu 2013. aasta otsust selle kohta, et otsus tõsta fondi liikmete pensioniiga 60 eluaasta asemel 63 eluaastale, et vältida kapitali varajast ammendumist ning ühtlustada tingimused parlamendiliikmete uue põhimäärusega, oli õigustatud;

111.  on seisukohal, et arvestades, et riiklikud pensionifondid peavad tavaliselt vastama rangetele standarditele ja neil ei tohi kindlustusmatemaatilist puudujääki olla, kuid vabatahtliku pensionifondi kindlustusmatemaatiline puudujääk moodustab kindlustusmatemaatilistest kulukohustustest 64 %, palub peasekretäril esitada juhatusele põhjalik tegevuskava, et hoida ära fondi enneaegne ammendumine;

Muud küsimused

112.  peab kahetsusväärseks, et kui parlament valib maksete tegemiseks ja kontode hoidmiseks finantseerimisasutusi, siis ei pööra ta mingit tähelepanu ettevõtte sotsiaalse vastutuse poliitikale, ja kutsub peasekretäri üles tagama, et edaspidi kasutaks parlament eelkõige selliste finantseerimisasutuste teenuseid, kelle investeerimispoliitika keskmes on jätkusuutlikkus ja muud ettevõtte sotsiaalse vastutuse aspektid;

113.  rõhutab, et 2015. aastal hoidis parlament pangakontodel, kus raha ei teeninud mingit intressitulu, keskmiselt 106,25 miljonit eurot; kutsub peasekretäri üles uurima, kas nii suurt likviidsust on vaja, ja eelkõige kutsub teda üles parandama sellega seoses rahahaldust ning võimaluse korral leidma võimalusi selliste hoiuste tootlust suurendada;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat (DG ITEC)

114.  on rahul tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi 2014.–2019. aasta strateegiliste suuniste elluviimisega; on seisukohal, et parlamendiliikmete ja töötajate elektroonilises töökeskkonnas on tehtud palju muudatusi, kuid muudatuste mõju, sealhulgas uute võimaluste kohta on suhteliselt vähe teada ja neid arendatakse peamiselt tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi sees; nõuab, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat ning kommunikatsiooni peadirektoraat teeksid tihedamat koostööd, et parandada paljudest juba ellu viidud või peagi ellu viidavatest uuendustest teavitamist nii institutsiooni sees kui ka väljaspool;

115.  mõistab, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat püüab parandada Google’i otsingumootori kaudu parlamendi veebilehtedele jõudvate külastajate arvu; on aga lisaks arvamusel, et parlamendi enda veebisaidi otsingumootor peaks andma sisukaid tulemusi, et kasutajad saaksid portaali kaudu jõuda kiiresti vajalikele veebilehtedele; märgib murega, et praegu otsingumootor korralikult ei toimi, ja palub peasekretäril leida sellele pikaajalisele probleemile kiiresti lahendus;

116.  märgib murega, et kuigi tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi pädevusvaldkonnas kulutatakse uue riistvara soetamiseks enam kui 35 miljonit eurot aastas, puudub selge keskkonnahoidlike ja sotsiaalselt jätkusuutlike hangete korraldamise poliitika, ja kutsub peasekretäri üles töötama sellega seoses välja tegevuskava, millega tagada, et edaspidi sisaldavad kõik pakkumiskutsed riistvara kohta keskkonna- ja sotsiaalseid kriteeriume;

117.  kutsub tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraati üles tegema kõik parlamendi veebilehed kaasaskantavatele seadmetele juurdepääsetavaks, kuna praeguseid liideseid ei saa pidada kaasaskantavate seadmetega ühilduvaks, kuigi suur osa nende veebilehtede külastajatest kasutab parlamendi ja erikomisjonide veebisaitidele sisenemiseks iPadi või mobiiltelefoni; teeb ettepaneku võtta meetmeid veebilehtede juurdepääsetavuse parandamiseks kaasaskantavatele seadmetele konkreetselt ja mõistliku aja jooksul;

118.  peab parlamendiliikmete mandaadi täitmise seisukohalt väga oluliseks, et printerid jääksid nende kabinettidesse; juhib tähelepanu, et odavad geneerilised kassetid võivad põhjustada ohtlikul tasemel tahkete osakeste heidet ja tervisekahjustusi; nõuab seetõttu, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat ning infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat võtaksid meetmeid, et edendada keskkonnasõbralike printerite hankimist ja tagada ainult originaalkassettide kasutamine, luues samal ajal parlamendiliikmete ja nende töötajate jaoks võimalusi printerite paiknemiseks strateegiliselt lähedal, kuid mitte nende kabinettides;

119.  võtab teadmiseks, et juhatus võttis 7. septembril 2015. aastal vastu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide turbe poliitika („IKT turbe poliitika“); rõhutab, et praegu maailmas toimuvat arvestades tuleb viivitamatult rakendada tunduvalt karmimat IKT turbe poliitikat, mille abil hoida kõik küberjulgeolekuga seotud ohud kontrolli all; tunneb seetõttu heameelt, et ametisse on nimetatud parlamendi küberjulgeoleku eest vastutav ametnik;

120.  kordab 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis esitatud nõuet luua hädaolukorras kasutatav kiirhoiatussüsteem, mille abil on tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil võimalik saata koostöös turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadiga kiirteateid SMSi või e-posti teel neile parlamendiliikmetele ja töötajatele, kes on nõus lisama oma kontaktandmed sellisesse spetsiifilistes hädaolukordades kasutatavasse kontaktandmete nimekirja;

121.  tunnustab tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraati selle eest, et ta on taganud WiFi levi kõigis parlamendi hoonetes; märgib aga, et Strasbourgi istungisaalis on WiFi ebaühtlane, eriti kui hääletuse ja peamiste arutelude ajal soovivad paljud parlamendiliikmed süsteemi korraga kasutada; kutsub peasekretäri üles võtma sellega seoses vajalikke parandusmeetmeid;

Liidu välispoliitika peadirektoraat

122.  väljendab heameelt asjaolu üle, et parlamentidevaheliste delegatsioonide teatavatelt avalikelt koosolekutelt juba tehakse veebiülekandeid; palub peasekretäril jätkata selle teenuse arendamist ning laiendamist koos delegatsioonide veebilehtede sisuga;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat (DG INLO)

123.  märgib, et 2010. aasta keskpika perioodi kinnisvarastrateegia on praegu läbivaatamisel; nõuab, et strateegia muudetaks pikaajalisemaks ning et sellesse lisataks Brexiti tõenäoliste tagajärgede stsenaarium;

124.  väljendab heameelt selle üle, et alates 2019. aastast on parlamendiliikmetel ja nende assistentidel Strasbourgis rohkem kontoriruumi; palub peasekretäril tagada, et seni, kuni parlamendi üheainsa töökoha idee elluviimiseks ei ole lahendust leitud, vastaks ruutmeetrite miinimumarv ühe assistendi kohta kehtivatele töötingimusi reguleerivatele eeskirjadele, sest praegu on parlament kontoriruumide ruutmeetrite miinimumarvu kohta ette nähtud eeskirjade teadliku eiramise tõttu haavatavas olukorras;

125.  väljendab sügavat kahetsust otsuse üle vahetada parlamendiliikmete ja nende assistentide Brüsseli kabinettides välja mööbel ning nõuab selle tegevuse kohest peatamist; märgib, et enamik mööblist on täiesti töökorras ja esinduslik ning seetõttu puudub igasugune vajadus seda muuta; on seisukohal, et mitmelt parlamendiliikmelt saadud tagasiside – vastupidiselt ülduuringu koostamisele – ei ole muutuste jaoks üksi piisav põhjendus ning administratsiooni esitatud väited maitse, moe ja aegunud stiili küsimustes on sama ebapiisavad; üksikud mööbliesemed tuleks välja vahetada ainult juhul, kui on näha selged kahjustused, ulatuslik kulumine või töökohaga seonduv konkreetne või üldist laadi terviseoht (nt ergonoomilisemate bürootoolide võimalik väljatöötamine); toonitab, et majanduskriisi ajal, mis on toonud kaasa meie praegused kitsendatud finantsolud, võib selline väljanägemise pärast muretsemine tõsiselt kahjustada parlamendi ja selle liikmete usaldusväärsust, eriti kodanike silmis ja avaliku arvamuse osas;

126.  märgib, et vastavalt juhatuse 2013. ja 2015. aasta otsustele ei nähta uutes toitlustusteenuste lepingutes ette parlamendi eelarvest otsest rahalise toetuse maksmist; väljendab muret, et teatavaid teenuseid pakuti 2015. aastal turuhinnast kõrgema hinnaga; peab silmas koosolekutel pakutavat kohvi; võtab teadmiseks, et hinnad vaadati 2016. aasta augustis läbi;

127.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et autojuhtide töölevõtmisel ja autojuhtimisteenuse andmisel parlamendi koosseisuliste töötajate kätte, mis algatati 2016. aastal turvakaalutlustel, kasutati meelevaldseid, subjektiivseid ja ebaproportsionaalseid kriteeriume; peab kahetsusväärseks, et seejuures ei võetud arvesse oskusi ega kogemusi, mille autojuhid olid omandanud parlamendiliikmetega otseses kontaktis oldud tööaastate jooksul, nendega loodud usaldussuhet ega seda, et nad kaotasid töö ja paljudega neist juhtus see vanuses, kus tööd on keeruline leida;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat (DG INTE)

128.  väljendab muret probleemse sotsiaalse dialoogi pärast, mis algas 2014. aasta jaanuaris suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadi ning tõlkide esindajate vahel ja mille osas ei ole seni mingit kokkulepet saavutatud; kutsub peasekretäri üles algatama asjaomaste poolte vahel lepitusmenetlust, et parandada vastastikust mõistmist ja leida lahendused, mis on kõigile vastuvõetavad;

129.  väljendab rahulolu suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadi kaasajastamisel juba saavutatud edusammude üle, eelkõige seoses tõlkide parema kättesaadavuse, suulise tõlke tegemisele kulutatud töötundide arvu mõõduka kasvu ja tõlkide töökoormuse parema jaotamise üle; märgib, et arvutusmeetodit on statistika osas selgitatud ja nüüd on tõlkide poolt tõlkekabiinis veedetud keskmise tundide arvu arvutamisest välja jäetud kõik aastapuhkused ja haiguspäevad;

130.  nõuab, et peasekretär annaks teada, milliseid meetmeid on pärast 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni vastuvõtmist selleks võetud, et muuta koosolekute korraldus parlamendi konverentsikorralduse ühtlustamise kaudu ressursitõhusamaks ja tulemuslikumaks;

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat (DG SAFE)

131.  tunneb heameelt selle üle, et parlamendi tööruume ja nende ümber olevaid alasid püütakse pidevalt ohutumaks ja turvalisemaks muuta; märgib, et parlamendi puhul tähendab ohutus vajadust leida optimaalne tasakaal – ühest küljest tuleb võtta arvesse eri kaitsemeetmeid, kuid samas tuleb vältida üleliia karmi turvarežiimi kehtestamist, mis takistaks parlamendi tööd; rõhutab sellele vaatamata, et parlamenti tuleks veel turvalisemaks muuta, ja palub peasekretäril tagada, et töötajad saaksid korraliku väljaõppe ja oleksid võimelised oma ülesandeid ka hädaolukorras asjatundlikult täitma;

132.  palub peasekretäril tagada, et peale Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi ametiasutuste tehakse aktiivset koostööd ka teiste liidu institutsioonidega;

133.  palub tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadil tugevdada küberkaitsevõimet, sest viimastel kuudel on küberrünnakute oht suurenenud;

Keskkonnahoidlik parlament

134.  tuletab meelde, et juhatus algatas 19. aprillil 2004. aastal parlamendis keskkonnajuhtimissüsteemi (EMAS) projekti; märgib, et juhatus võttis 2016. aastal vastu läbivaadatud keskkonnapoliitika, milles korratakse ja kinnitatakse, et parlamendi eesmärk on keskkonnahoidlikkust pidevalt parandada;

135.  tunneb heameelt selle üle, et keskkonnahoidlike avalike hangete jaoks luuakse institutsioonidevaheline kasutajatugi, mis tuleb nüüd täielikult tööle rakendada, seades selles valdkonnas selged eesmärgid ning suurendades jõupingutusi, mida tehakse keskkonnahoidlikest avalikest hangetest teavitamisel parlamendis ning nende soodustamisel ja tõhusal juhtimisel; rõhutab samuti, et alltöövõtjatest teenuseosutajad peavad nendest eeskirjadest samamoodi kinni pidama; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et parlamendis kasutatakse palju plastpudeleid, -topse, -mahuteid- ja pakendeid;

136.  tuletab meelde, et parlament on lubanud vähendada CO2 heitkoguseid ühe täistööaja ekvivalendi kohta 2020. aastaks 30 % (võrreldes 2006. aastaga); peab kiiduväärseks, et 2015. aastaks oli heide vähenenud 2006. aastaga võrreldes 24,3 %;

137.  peab seetõttu ülioluliseks, et parlament seaks endale uued, veelgi rangemad ja kvantitatiivsed eesmärgid, mille täitmist peaksid vastutavad teenistused korrapäraselt hindama; võtab sellega seoses teadmiseks juhatuse 2015. aasta otsuse kompenseerida kogu parlamendi süsinikuheide, sealhulgas heitkogused, mida tekitavad parlamendiliikmete lennud päritoluriigi ja parlamendi töökohtade vahel;

138.  tuletab parlamendile meelde energiatõhususe direktiiviga 2012/27/EL seoses võetud kohustust, mille kohaselt parlament lubab, ilma et see piiraks kehtivate eelarve- ja hanke-eeskirjade kohaldamist, kohaldada parlamendi omanduses ja kasutuses olevate hoonete suhtes samu nõudeid, mida kohaldatakse liikmesriikide keskvalitsuste hoonete suhtes sama direktiivi artiklite 5 ja 6 alusel, sest hooned on suure tähelepanu all ja et parlamendil peaks olema hoonete energiatõhususega seoses juhtiv roll; rõhutab, et sellest deklaratsioonist tuleb tingimata kinni pidada, sest sellest sõltub parlamendi usaldusväärsus hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi praegusel läbivaatamisel;

139.  kutsub juhatust üles uurima kava, millega edendada säästvamat ja tõhusamat transporti kodu ja töökoha vahel;

140.  peab kiiduväärseks parlamendi algatust rakendada toidujäätmete vähendamiseks terviklikku poliitikat; palub parlamendil tagada, et kõigis parlamendi hoonetes tegutsevad toitlustusteenuse pakkujad teevad kõik aktiivselt jõupingutusi toidujäätmete vältimise nimel; kutsub parlamenti üles annetama müümata toitu sagedamini heategevuseks;

141.  arvab, et kui võtta kasutusele koosolekuruumide tõhusa broneerimise süsteem ja ruumihaldusregister, võivad need aidata parlamendil kulusid suuresti kokku hoida ja keskkonda säästa, ning palub peasekretäril vastavalt tegutseda;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

142.  märgib, et 2015. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt:

143.  tuletab meelde, et kontrollikoda soovitas oma iga-aastases aruandes, et parlament „peaks üle vaatama fraktsioonidele eraldatud eelarveassigneeringute täitmise olemasoleva kontrolliraamistiku ja lisaks peaks parlament rangema järelevalve abil andma fraktsioonidele paremaid suuniseid nii fraktsioonide kulude kinnitamise ja haldamise kui ka hankemenetluste kohta kehtivate eeskirjade täitmise osas“;

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused

144.  märgib, et 2015. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt(13):

145.  märgib, et 2015. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt(14):