Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2192(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0311/2017

Esitatud tekstid :

A8-0311/2017

Arutelud :

PV 25/10/2017 - 15
CRE 25/10/2017 - 15

Hääletused :

PV 26/10/2017 - 10.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0419

Vastuvõetud tekstid
PDF 187kWORD 57k
Neljapäev, 26. oktoober 2017 - Strasbourg
Läbirääkimisvolitused kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Austraaliaga
P8_TA(2017)0419A8-0311/2017

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioon parlamendi soovitusega nõukogule kavandatavate läbirääkimisvolituste andmiseks kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Austraaliaga (2017/2192(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean‑Claude Junckeri, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ja Austraalia peaministri Malcolm Turnbulli 15. novembril 2015 tehtud ühisavaldust,

–  võttes arvesse ELi ja Austraalia 29. oktoobril 2008 sõlmitud partnerlusraamistikku ning ELi ja Austraalia 5. märtsil 2015 sõlmitud raamlepingut,

–  võttes arvesse muid ELi ja Austraalia kahepoolseid lepinguid, eelkõige vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise lepingut ning veinikaubanduse lepingut,

–  võttes arvesse 14. septembril 2017 avaldatud komisjoni kaubanduspaketti, milles komisjon võttis kohustuse avalikustada kõik tulevased kaubandusläbirääkimiste volitused,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ning eelkõige 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Austraalia ja Uus‑Meremaaga vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta(1) ja 12. septembri 2012. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu sõlmimist, millega muudetakse lepingut vastastikuse tunnustamise kohta(2),

–  võttes arvesse G20 rühma riikide riigipeade ja valitsusjuhtide kommünikeed, mis avaldati pärast 15. ja 16. novembril 2014 Brisbane’is toimunud kohtumist,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Austraalia välisministri 22. aprillil 2015 tehtud ühisavaldust ELi ja Austraalia partnerluse tihendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. mail 2017 esitatud arvamust 2/15, mis käsitleb liidu pädevust allkirjastada ja sõlmida vabakaubandusleping Singapuriga(3),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2016. aasta uuringut tulevaste kaubanduslepingute kumulatiivse mõju kohta ELi põllumajandusele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõiget 3 ja artiklit 218,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 3,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8‑0311/2017),

A.  arvestades, et EL ja Austraalia teevad ühiste probleemide lahendamiseks koostööd paljudes eri valdkondades ja mitmel rahvusvahelisel foorumil, sealhulgas mitmepoolsel areenil kaubanduspoliitilistes küsimustes;

B.  arvestades, et EL on Austraalia suuruselt kolmas kaubanduspartner, kellega kahepoolse kaubavahetuse maht oli 2015. aastal üle 45,5 miljardi euro, kusjuures ELil oli rohkem kui 19 miljardi euroga positiivne kaubandusbilanss;

C.  arvestades, et ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Austraalias oli 2015. aastal 145,8 miljardit eurot;

D.  arvestades, et Austraalia on ühinemas riigihankeid käsitleva lepinguga;

E.  arvestades, et EL viis 22. aprillil 2015 lõpule läbirääkimised ELi ja Austraalia raamlepingu üle;

F.  arvestades, et Euroopa põllumajandussektor ja kindlad põllumajandustooted, nagu veise- ja lambaliha, piimatooted, teravili ja suhkur – sealhulgas teatavad suhkrusordid – on nendel läbirääkimistel eriti tundlikud küsimused;

G.  arvestades, et Austraalia on maailma suuruselt kolmas veiseliha ja suhkru eksportija ning on tähtsal kohal piimatoodete ja teravilja ülemaailmsel eksporditurul;

H.  arvestades, et EL ja Austraalia peavad mõnepoolseid läbirääkimisi, et veelgi liberaliseerida keskkonnatoodetega ja teenustega kauplemist (vastavalt keskkonnatoodete lepingu ja teenustekaubanduse lepinguga);

I.  arvestades, et Austraalia on osaline Vaikse ookeani ülese partnerluse (TPP) läbirääkimistes, mis on lõpule viidud, kuid mille tulevik on veel ebakindel, ning käimasolevates Aasia ja Vaikse ookeani piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse läbirääkimistes, milles osalevad Austraalia tähtsaimad kaubanduspartnerid; arvestades, et Austraalial on alates 2015. aastast vabakaubandusleping Hiinaga;

J.  arvestades, et Austraalia võttis TPPs olulisi kohustusi edendada teatavate liikide pikaajalist kaitset ja võidelda ebaseadusliku looduslike liikidega kaubitsemisega tõhustatud kaitsemeetmete abil, ning arvestades, et Austraalia sätestas ka nõuded keskkonnakaitse tulemuslikuks jõustamiseks ja võttis kohustuse teha tõhustatud piirkondlikku koostööd; arvestades, et selliseid kohustusi tuleks kasutada ELi ja Austraalia vabakaubanduslepingu sätete võrdlusalusena;

K.  arvestades, et Austraalia on üks ELi vanimaid ja lähimaid partnereid, tal on liiduga ühised väärtused ning siht edendada üleilmse eeskirjadepõhise süsteemi raames heaolu ja julgeolekut;

L.  arvestades, et Austraalia on ratifitseerinud ja rakendanud peamised sotsiaalseid, töötajate ja inimõigusi ning keskkonnakaitset käsitlevad rahvusvahelised paktid ja järgib täielikult õigusriigi põhimõtteid;

M.  arvestades, et Austraalia on üks ainult kuuest WTO liikmest, kellel veel ei ole sooduspääsu ELi turule ja kellega ei toimu sellealaseid läbirääkimisi;

N.  arvestades, et pärast 15. novembri 2015. aasta ühisavaldust tehti algust analüüsiga, et uurida ELi ja Austraalia vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamise teostatavust ja ühiseid eesmärke; arvestades, et analüüs on lõpule viidud;

O.  arvestades, et Euroopa Parlamendil palutakse otsustada, kas anda nõusolek võimaliku ELi ja Austraalia vabakaubanduslepingu sõlmimiseks;

Strateegiline, poliitiline ja majanduslik taust

1.  toonitab ELi ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna vaheliste suhete süvendamise tähtsust, muu hulgas selleks, et tugevdada Euroopas majanduskasvu, ning rõhutab, et see kajastub ELi kaubanduspoliitikas; tunnistab, et Austraalial on selles strateegias keskne osa ning et kaubandussuhete laiendamine ja süvendamine võib aidata nimetatud sihti saavutada;

2.  tunnustab Austraaliat tema tugeva ja järjepideva pühendumuse eest mitmepoolse kaubanduse küsimustele;

3.  on seisukohal, et liidu kahepoolse ja piirkondliku koostöö strateegiate kõiki võimalusi saab kasutada vaid siis, kui järgitakse eeskirjade- ja väärtustepõhist kaubavahetust, ning et nende strateegiate oluline osa on Austraaliaga kvaliteetse, kõrgete eesmärkidega, tasakaalustatud ja õiglase vabakaubanduslepingu sõlmimine vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus, samas mingil juhul kahjustamata mitmepoolsete edusammude saavutamise püüdlusi või juba sõlmitud mitme- ja kahepoolsete lepingute rakendamist; on veendunud, et süvendatud kahepoolsest koostööst võib saada vaheaste liikumisel edasise mitmepoolse koostöö suunas;

4.  on veendunud, et kaasaegse, süvitsi mineva, kõrgete eesmärkidega, tasakaalustatud, õiglase ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavad läbirääkimised on sobiv vahend kahepoolse partnerluse süvendamiseks ning olemasolevate, juba küpsete kaubandus- ja investeerimissuhete edasiseks tugevdamiseks; on seisukohal, et neist läbirääkimistest võib saada näide uue põlvkonna vabakaubanduslepingutest, milles Austraalia kõrgelt arenenud majandust ja õiguskeskkonda arvesse võttes rõhutatakse suuremate sihtide seadmise tähtsust ja kaasaegsete vabakaubanduslepingute toimeala laiendamist;

Analüüs

5.  märgib, et 6. aprillil 2017 viidi lõpule ELi ja Austraalia analüüs, mis pälvis nii komisjoni kui ka Austraalia valitsuse heakskiidu;

6.  tunnustab komisjoni mõjuhindamise õigeaegse lõpuleviimise ja avaldamise eest, et põhjalikult hinnata ELi ja Austraalia tõhustatud kaubandus- ja investeerimissuhetest tulenevat võimalikku kasu ja kahju mõlema poole elanikele ja ettevõtjatele, sealhulgas äärepoolseimatele piirkondadele ning ülemeremaadele ja -territooriumitele, pöörates samas erilist tähelepanu sotsiaalsele ja keskkonnamõjule, k.a ELi tööturule avaldatavale mõjule, ning prognoosida ja võtta arvesse Brexiti võimalikku mõju Austraaliast ELi suunduvatele kauba- ja investeeringuvoogudele, eelkõige pakkumiste vahetamise ettevalmistamisel ja kvootide arvutamisel;

Läbirääkimisvolitused

7.  kutsub nõukogu üles andma komisjonile volitused alustada Austraaliaga läbirääkimisi kaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimiseks, võttes seejuures arvesse analüüsi tulemusi, käesolevas resolutsioonis antud soovitusi, mõjuhinnangut ja selgeid eesmärke;

8.  kiidab heaks komisjoni otsuse rõhutada, et rohelise kasti maksed ei moonuta kaubandust ning neid ei peaks käsitlema dumpinguvastaste või tasakaalustusmeetmetega;

9.  kutsub nõukogu üles läbirääkimisjuhiste vastuvõtmise otsust tehes täielikult austama ELi ja liikmesriikide pädevuse jagunemist, nagu võib järeldada Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamusest 2/15;

10.  palub komisjonil ja nõukogul esitada võimalikult kiiresti ettepanek kaubanduslepingute tulevase üldise ülesehituse kohta, võttes arvesse ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingut käsitlevat Euroopa Liidu Kohtu arvamust 2/15, ning teha selgelt vahet üksnes ELi ainupädevusse kuuluvaid küsimusi käsitleval kaubandus- ja välismaiste otseinvesteeringute liberaliseerimise lepingul ning võimalikul teisel lepingul, mis hõlmab ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse kuuluvaid küsimusi; rõhutab, et selline vahetegemine mõjutaks parlamentaarset ratifitseerimisprotsessi ning selle mõte ei ole mitte liikmesriikide demokraatlike menetluste eiramine, vaid ELi aluslepingutel põhinev kohustuste demokraatlik delegeerimine; nõuab Euroopa Parlamendi tihedat kaasamist kõigisse praegustesse ja tulevastesse vabakaubanduslepingute läbirääkimistesse nende kõigil etappidel;

11.  palub komisjonil (lõplikult vormistatud lepingute esitamisel allkirjastamiseks ja sõlmimiseks) ja nõukogul (lepingute allkirjastamise ja sõlmimise kohta otsuse tegemisel) täielikult austada pädevuse jagunemist ELi ja selle liikmesriikide vahel;

12.  kutsub komisjoni üles, seejuures liidu läbirääkimispositsiooni nõrgestamata, korraldama läbirääkimisi võimalikult läbipaistvalt, tagades vähemalt samal tasemel läbipaistvuse ja üldsusega konsulteerimise nagu Atlandi‑ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimistel USAga, pidama selleks pidevat dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga ning täiel määral järgima muudel läbirääkimistel kujunenud parimaid tavasid; väljendab rahulolu komisjoni algatusega avaldada kõik oma kaubanduslepingute läbirääkimisjuhiseid käsitlevad soovitused ning peab seda soodsaks pretsedendiks; nõuab tungivalt, et nõukogu seda eeskuju järgiks ning avaldaks läbirääkimisjuhised kohe, kui need on vastu võetud;

13.  rõhutab, et vabakaubandusleping peab parandama turulepääsu ja soodustama kaubavahetust kohapeal, looma inimväärseid töökohti, tagama mõlema poole kodanike hüvanguks soolise võrdõiguslikkuse, toetama kestlikku arengut ja ELi norme, kaitsma üldhuviteenuseid ja järgima demokraatlikke menetlusi ning kõige selle juures parandama ELi ekspordivõimalusi;

14.  rõhutab, et kõrgete eesmärkidega lepingus tuleb sisukalt käsitleda investeerimist, kaubavahetust ja teenustekaubandust (lähtudes Euroopa Parlamendi hiljutistest soovitustest, mis puudutavad reservatsioone poliitilise tegevusruumi ja tundlike sektorite puhul), tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamist, digiteerimist, e-kaubandust ja andmekaitset, tehnoloogiauuringuid ja innovatsiooni toetamist, riigihankeid, energeetikat, riigiettevõtteid, konkurentsi, kestlikku arengut, regulatiivsed küsimusi, nagu kõrged sanitaar- ja fütosanitaarnormid ning muud põllumajandus- ja toiduainetetööstuse toodete normid, tegemata sealjuures järeleandmisi ELi kõrgetes standardites, töö- ja keskkonnastandardite alaseid kindlaid ja jõustatavaid kohustusi ning maksustamise vältimise ja korruptsiooni vastast võitlust, mis peab samas jääma liidu ainupädevusse, pöörates selle kõige juures erilist tähelepanu mikroettevõtetele ja VKEdele;

15.  kutsub nõukogu üles läbirääkimisjuhistes selgesõnaliselt tunnustama teise poole kohustusi põlisrahvaste küsimuses ning lubama sellega seoses reservatsioonide tegemist siseriiklikes soodustuste kavades; rõhutab, et lepingus tuleks korrata mõlema poole kohustust järgida ILO konventsiooni nr 169 põlisrahvaste õiguste kohta;

16.  rõhutab, et kalavarude puudulik majandamine ja ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük võib kaubandust, arengut ja keskkonda oluliselt kahjustada ning et osapooled peavad võtma endale sisulisi kohustusi haide, raide, kilpkonnade ja mereimetajate kaitsmiseks ning ülepüügi, ülemäärase püügivõimsuse ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamiseks;

17.  rõhutab, et asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtted loomade teaduslikel eesmärkidel kasutamise osas on ELi õigusaktides tugevalt juurdunud; toonitab, kui oluline on, et loomkatseid ja -uuringuid käsitlevaid olemasolevaid ELi meetmeid ei kaotataks ega nõrgendataks, ei piirataks loomade kasutamist käsitlevate tulevaste õigusnormide kehtestamist ning et ELi teadusasutusi ei seataks ebasoodsasse konkurentsiolukorda; on seisukohal, et osapooled peavad püüdlema asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtteid käsitlevate parimate tavade valdkonnas õigusnormide ühtlustamise poole, et suurendada katsete tulemuslikkust ning vähendada kulusid ja vajadust loomi kasutada;

18.  rõhutab, et tuleb lisada meetmed põllumajandusliku toidutööstuse toodete võltsimise kaotamiseks;

19.  rõhutab, et selleks, et vabakaubandusleping kujuneks ELi majanduse jaoks tõeliselt kasulikuks, tuleks läbirääkimisjuhistesse lisada järgmised aspektid:

   a) kaubavahetuse ja teenustekaubanduse liberaliseerimine ja mõlemale poolele tegeliku juurdepääsu võimaldamine teineteise kauba- ja teenuseturgudele, milleks tuleb kaotada mittevajalikud õiguslikud tõkked ja samas tagada, et leping kuidagi ei takistaks kummagi poole proportsionaalset reguleerimistegevust, mis on suunatud õiguspäraste poliitikaeesmärkide täitmisele; leping i) ei tohi takistada osapooltel üldhuviteenuste määratlemist, reguleerimist, pakkumist ja toetamist ning peab sisaldama sellekohaseid selgeid sätteid; ii) ei tohi kohustada valitsusi mingeid teenuseid erastama ega takistada neid üldsusele osutatavate teenuste ulatust laiendamast; iii) ei tohi takistada valitsustel taastada riiklikku kontrolli selliste varasemalt erastatud teenuste üle nagu veevarustus, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, ei tohi alandada ELi kõrgeid norme tervishoiu, toidu, tarbijakaitse, keskkonna, tööõiguse ja -ohutuse valdkonnas ega tohi, erinevalt varasematest kaubanduslepingutest, piirata kunsti ja kultuuri, hariduse ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste riiklikku rahastamist; kohustuste võtmisel tuleks tugineda teenuskaubanduse üldlepingule (GATS); sellega seoses juhib tähelepanu vajadusele säilitada Euroopa tootjatele praegu esitatavad nõuded;
   b) niivõrd kui leping võib sisaldada siseriiklike regulatsioonide peatükki, ei tohi läbirääkijad tugineda vajalikkuse kriteeriumitele;
   c) kohustused, mis käsitlevad WTO eeskirjadest ulatuslikumaid dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid, jättes piisavate ühiste konkurentsinormide ja koostöö korral nende kohaldamise võimaluse korral välja;
   d) tarbetute mittetariifsete tõkete vähendamine ning reguleerimisalase koostöö dialoogide süvendamine ja laiendamine peab selle praktilisuse ja vastastikuse kasulikkuse korral toimuma vabatahtlikkuse alusel ega tohi takistada kumbagi osapoolt võtmast regulatiivseid, õiguslikke ja poliitilisi meetmeid, arvestades et reguleerimisalase koostöö eesmärk on soodustada maailmamajanduse juhtimist rahvusvaheliste normide ulatuslikuma ühtlustamise ja nendealase koostöö kaudu, mille üheks näiteks on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) normide vastuvõtmine ja rakendamine, tagades seejuures tarbijakaitse (nt toiduohutuse valdkonnas), keskkonnakaitse (nt looma- ja taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas) ning sotsiaal- ja töötajate kaitse kõrgeima taseme;
   e) olulised järeleandmised riigihangete valdkonnas kõigil valitsemistasanditel, sh riigiettevõtete ja eri- või ainuõigustega ettevõtete puhul, tagades Euroopa ettevõtetele turulepääsu strateegilise tähtsusega sektorites ning ELi riigihanketurgudega võrdväärse avatuse, arvestades, et menetluste lihtsustamine ja läbipaistvus (ka välisriikidest pärit) pakkumuste esitajate osas võib ka tulemuslikult aidata tõkestada korruptsiooni ja tugevdada avaliku halduse usaldusväärsust ning tõhustada maksumaksjate raha kasutamist tarnete kvaliteedi, tõhususe, tulemuslikkuse ja aruandekohustuse mõttes; riigihankelepingute sõlmimisel tuleb tagada ökoloogiliste ja sotsiaalsete kriteeriumite kohaldamine;
   f) eraldi peatükk, et võtta arvesse VKEde ja mikroettevõtete huvisid ja vajadusi turulepääsu lihtsustamise küsimustes, milles käsitletaks muu hulgas tehniliste standardite ühilduvuse suurendamist ja tolliprotseduuride sujuvamaks muutmist, kusjuures eesmärk oleks konkreetsete ärivõimaluste loomine ja ettevõtete rahvusvahelisemaks muutmine;
   g) arvestades Euroopa Liidu Kohtu arvamust 2/15 ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta, mille kohaselt kaubandus ja kestlik areng kuuluvad ELi ainupädevusse ning kestlik areng on ELi ühise kaubanduspoliitika lahutamatu osa, peab iga tulevane leping sisaldama jõulist ja kõrgete eesmärkidega kestliku arengu peatükki; tulemuslikke dialoogi-, järelevalve- ja koostöövahendeid käsitlevad sätted, sealhulgas siduvad ja jõustatavad sätted, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid ja tõhusaid vaidluste lahendamise mehhanisme ning mille puhul võetakse mitmesuguste jõustamismeetodite seas muu hulgas arvesse ka sanktsioonidel põhinevat mehhanismi ja mis võimaldavad sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna nõuetekohast osalemist ning tihedat koostööd asjaomaste mitmepoolsete organisatsioonide ekspertidega; kaubandusega seotud tööturu- ja keskkonnaküsimusi ning kestliku arengu tähtsust kaubanduse ja investeeringute jaoks käsitleva peatüki sätted, sealhulgas sellised, millega edendatakse asjaomaste rahvusvaheliselt kokku lepitud eeskirjade ja põhimõtete (nt tööõiguse põhireeglid, ILO neli peamist valitsemistava käsitlevat konventsiooni ja mitmepoolsed, sh kliimamuutusi käsitlevad keskkonnakonventsioonid) järgimist ja tulemuslikku rakendamist;
   h) nõue, et osapooled peavad edendama ettevõtjate sotsiaalset vastutust, kaasa arvatud rahvusvaheliselt tunnustatud õigusaktide osas, ning valdkondlike OECD suuniste ja ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete järgimist;
   i) liidu pädevusse kuuluvat investeeringute liberaliseerimist käsitlevad põhjalikud sätted, mille juures võetakse arvesse viimaseid poliitilisi arenguid, näiteks Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta;
   j) jõulised ja täitmisele pööratavad meetmed, mis hõlmavad intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas veinide, piiritusjookide ning muude põllumajandus- ja toiduainetetööstuse toodete geograafiliste tähiste tunnustamist ja kaitset, kasutades võrdlusalusena ELi ja Austraalia lepingu sätteid veinisektori kohta ja püüdes samas olemasolevat õigusraamistikku täiustada ning tagada kõigi geograafiliste tähiste kõrgetasemelise kaitse; üleilmsete väärtusahelate keerukale keskkonnale sobivad lihtsustatud tolliprotseduurid ning lihtsad ja paindlikud päritolureeglid, mis muu hulgas suurendavad läbipaistvust ja aruandekohustust ning mille puhul võimalikult sageli kasutatakse mitmepoolseid päritolureegleid või muudel puhkudel selliseid mittekoormavaid päritolureegleid nagu tariifistiku alamrubriigi muutmine;
   k) ambitsioonikad ja tasakaalustatud põllumajanduse ja kalanduse peatükid, mis võivad konkurentsivõimet tõsta ning tootjatele ja tarbijatele kasu tuua vaid juhul, kui neis nõuetekohaselt arvestatakse kõigi Euroopa tootjate ja tarbijate huve ning võetakse arvesse asjaolu, et mitmete tundlike põllumajandustoodete suhtes tuleks kohaldada sobivaid meetmeid, näiteks rakendada neile tariifikvoote või piisavaid üleminekuperioode, võetakse vajalikul määral arvesse kaubanduslepingute kumuleeruvat mõju põllumajandusele ning ühe võimalusena jäetakse kõige tundlikumad sektorid läbirääkimiste temaatikast välja; lisatakse kasutatav, sobiv, tulemuslik ja kiire kahepoolne kaitseklausel, millega saab sooduskohtlemise ajutiselt peatada juhul, kui kaubanduslepingu jõustumisel kasvanud import tundlikke sektoreid tõsiselt kahjustab või võib neid tõsiselt kahjustada;
   l) ambitsioonikad sätted, mis võimaldavad digitaalse ökosüsteemi täielikku toimimist ning edendavad piiriüleseid andmevoogusid, sh sellised põhimõtted nagu aus konkurents ja ulatuslikud piiriülese andmeedastuse eeskirjad, mis on ELi praeguste ja tulevaste andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirjadega igati kooskõlas ega piira nende kohaldamist, arvestades, et andmevood on teenustemajanduse olulised tõukejõud ja tavapäraste tootmisettevõtete üleilmsete väärtusahelate kesksed komponendid, mistõttu põhjendamatuid lokaliseerimisnõudeid tuleks võimalikult piirata; andmekaitse ja eraelu puutumatus ei ole kaubandustõkked, vaid Euroopa Liidu lepingu artiklis 39 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõigused;
   m) ülemeremaade ja -territooriumite ning äärepoolseimate piirkondade kohtlemist käsitlevad konkreetsed ja ühemõttelised sätted, millega tagatakse läbirääkimistel nende erihuvide arvessevõtmine;

Euroopa Parlamendi roll

20.  rõhutab, et pärast ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingut käsitleva Euroopa Liidu Kohtu arvamuse 2/15 avaldamist peaks Euroopa Parlamendi tähtsus suurenema ELi vabakaubanduslepingute läbirääkimiste kõigil etappidel, alates läbirääkimisvolituste vastuvõtmisest kuni lepingu lõpliku sõlmimiseni; ootab Austraaliaga läbirääkimiste alustamist ning kavatseb neid hoolikalt jälgida ja nende edukale lõpuleviimisele kaasa aidata; tuletab komisjonile meelde tema kohustust läbirääkimiste kõigil etappidel (nii läbirääkimisvoorude eel kui ka nende järel) Euroopa Parlamenti kiiresti ja täielikult teavitada; kavatseb läbirääkimiste ja tulevase lepinguga seotud õiguslikke ja regulatiivseid küsimusi uurida nii, et see ei piira tema kui kaasseadusandja eelisõigusi; kinnitab oma peamist kohustust – esindada ELi kodanikke – ning loodab aidata kaasa läbirääkimiste käigus toimuvatele kaasavatele ja avatud aruteludele;

21.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil palutakse anda nõusolek tulevasele lepingule, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, ja seepärast tuleks parlamendi seisukohti kõikides etappides arvesse võtta; palub komisjonil ja nõukogul taotleda enne lepingu kohaldamist Euroopa Parlamendi nõusolekut ning lisada nimetatud tava institutsioonidevahelisse kokkuleppesse;

22.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament hakkab tulevase lepingu rakendamist jälgima;

o
o   o

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Austraalia valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0064.
(2) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 210.
(3) ECLI:EU:C:2017:376.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika