Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2193(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0312/2017

Esitatud tekstid :

A8-0312/2017

Arutelud :

PV 25/10/2017 - 15
CRE 25/10/2017 - 15

Hääletused :

PV 26/10/2017 - 10.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0420

Vastuvõetud tekstid
PDF 191kWORD 57k
Neljapäev, 26. oktoober 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Läbirääkimisvolitused kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Uus‑Meremaaga
P8_TA(2017)0420A8-0312/2017

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioon parlamendi soovitusega nõukogule kavandatavate läbirääkimisvolituste andmiseks kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Uus‑Meremaaga (2017/2193(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean‑Claude Junckeri, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ja Uus‑Meremaa peaministri John Key 29. oktoobri 2015. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse ELi ja Uus‑Meremaa 21. septembri 2007. aasta suhteid ja koostööd käsitlevat ühisdeklaratsiooni ning ELi ja Uus‑Meremaa 5. oktoobri 2016. aasta suhteid ja koostööd käsitlevat partnerluslepingut,

–  võttes arvesse 14. septembril 2017 avaldatud komisjoni kaubanduspaketti, milles komisjon võttis kohustuse avalikustada kõik tulevased kaubandusläbirääkimiste volitused,

–  võttes arvesse 3. juulil 2017 allkirjastatud ELi ja Uus‑Meremaa tolliküsimustes tehtavat koostööd ja vastastikust haldusabi käsitlevat lepingut,

–  võttes arvesse Uus‑Meremaa muid kahepoolseid lepinguid, eelkõige lepingut elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel kohaldatavate sanitaarmeetmete kohta ning vastavushindamiste vastastikuse tunnustamise lepingut,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Austraalia ja Uus‑Meremaaga vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta(1) ja 12. septembri 2012. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Uus‑Meremaa vahelise lepingu sõlmimist, millega muudetakse lepingut vastastikuse tunnustamise kohta(2),

–  võttes arvesse G20 rühma riikide riigipeade ja valitsusjuhtide kommünikeed, mis avaldati pärast 15. ja 16. novembril 2014 Brisbane’is toimunud kohtumist,

–  võttes arvesse president Herman Van Rompuy, president José Manuel Barroso ja peaminister John Key 25. märtsi 2014. aasta ühisdeklaratsiooni Uus‑Meremaa ja Euroopa Liidu vahelise partnerluse süvendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 liidu pädevuse kohta allkirjastada ja sõlmida vabakaubandusleping Singapuriga(3),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembril 2016 avaldatud uuringut tulevaste kaubanduslepingute kumuleeruva mõju kohta ELi põllumajandusele,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni digitaalse kaubanduse strateegiat käsitleva raporti projekti (2017/2065(INI)),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõiget 3 ja artiklit 218,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 3,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8‑0312/2017),

A.  arvestades, et EL ja Uus‑Meremaa teevad koostööd väga erinevate ühiste probleemide lahendamiseks ning mitmetel rahvusvahelistel foorumitel, muu hulgas kaubanduspoliitika küsimuste lahendamiseks mitmepoolses kontekstis;

B.  arvestades, et 2015. aastal oli EL Uus‑Meremaa suuruselt teine kaubanduspartner Austraalia järel ning et ELi ja Uus‑Meremaa vahelise kaupadega kauplemise maht oli 8,1 miljardit eurot ja nendevahelise teenustekaubanduse maht 4,3 miljardit eurot;

C.  arvestades, et ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Uus-Meremaal oli 2015. aastal ligi 10 miljardit eurot;

D.  arvestades, et Uus‑Meremaa on ühinenud riigihankeid käsitleva lepinguga;

E.  arvestades, et 30. juulil 2014 viis EL lõpule läbirääkimised ELi ja Uus‑Meremaa suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepingu sõlmimiseks;

F.  arvestades, et Euroopa põllumajandussektor ning sellised põllumajandustooted nagu veise-, vasika- ja lambaliha, piimatooted, teraviljad ja suhkur, sealhulgas teatavad suhkrusordid, on neil läbirääkimistel eriti tundlikud teemad;

G.  arvestades, et Uus‑Meremaa on maailma juhtiv võieksportija, suuruselt teine piimapulbri eksportija ning oluline osaleja ka muude piimatoodete ning veise-, vasika- ja lambaliha ülemaailmsetel eksporditurgudel;

H.  arvestades, et EL ja Uus‑Meremaa osalevad mitmepoolsetel läbirääkimistel keskkonnatoodetega ja teenustega kauplemise edasiseks liberaliseerimiseks (vastavalt keskkonnatoodete leping ja teenustekaubanduse leping);

I.  arvestades, et EL tunnistab Uus‑Meremaal toimiva isikuandmete kaitse piisavaks;

J.  arvestades, et Uus-Meremaa osales lõpulejõudnud läbirääkimistel ebaselge tulevikuga Vaikse ookeani ülese partnerluse teemal ning osaleb käimasolevatel piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse läbirääkimistel Ida-Aasias, mis hõlmavad tema peamisi kaubanduspartnereid; arvestades, et Uus-Meremaal on alates 2008. aastast vabakaubandusleping Hiinaga;

K.  arvestades, et Uus‑Meremaa panustas oluliselt Vaikse ookeani ülesesse partnerlusse, et pikas perspektiivis edendada teatavate liikide kaitset ning tõhusamate kaitsemeetmete abil tõkestada ebaseaduslikku looduslike liikidega kaubitsemist, ning arvestades, et lisaks on ta kehtestanud nõuded keskkonnakaitsemeetmete tulemuslikuks jõustamiseks ja tõhustatud piirkondlikus koostöös osalemiseks; arvestades, et selliselt võetud kohustused peaksid toimima ELi ja Uus‑Meremaa vabakaubanduslepingu võrdlusnäitajatena;

L.  arvestades, et Uus‑Meremaa on üks ELi vanimaid ja lähimaid partnereid, kellega me jagame ühiseid väärtusi ning kohustust edendada üleilmses reeglitepõhises süsteemis jõukust ja julgeolekut;

M.  arvestades, et Uus‑Meremaa on ratifitseerinud ja rakendanud peamised sotsiaalseid õigusi, tööõigust ja inimõigusi ning keskkonnakaitset käsitlevad rahvusvahelised konventsioonid ja järgib täielikult õigusriigi põhimõtteid;

N.  arvestades, et Uus-Meremaa on üks ainult kuuest WTO liikmest, kellel veel ei ole sooduspääsu ELi turule ja kellega ei toimu sellealaseid läbirääkimisi;

O.  arvestades, et 29. oktoobri 2015. aasta ühisavalduse järel käivitati ettevalmistav analüüs, et uurida ELi ja Uus‑Meremaa vaheliste vabakaubanduslepingu läbirääkimiste teostatavust ja mõlema poole soovi nende alustamiseks; arvestades, et see analüüs on lõpule viidud;

P.  arvestades, et tulevikus palutakse Euroopa Parlamendil otsustada, kas anda nõusolek võimaliku ELi ja Uus-Meremaa vabakaubanduslepingu sõlmimiseks;

Strateegiline, poliitiline ja majanduslik taust

1.  toonitab ELi ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna vaheliste suhete süvendamise tähtsust, muu hulgas selleks, et tugevdada Euroopas majanduskasvu, ning rõhutab, et see kajastub ELi kaubanduspoliitikas; tunnistab, et Uus‑Meremaal on selles strateegias keskne osa ning et kaubandussuhete laiendamine ja süvendamine võib aidata nimetatud sihti saavutada;

2.  tunnustab Uus‑Meremaad tema tugeva ja järjepideva pühendumuse eest mitmepoolse kaubanduse küsimustele;

3.  on seisukohal, et liidu kahe- ja mitmepoolse koostöö strateegiad on realiseeritavad vaid reeglite- ja väärtustepõhise kaubavahetuse raames ning et Uus‑Meremaaga heatasemelise, auahne, tasakaalustatud ja õiglase vabakaubanduslepingu sõlmimine vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus ei kahjusta kuidagi ei mitmepoolsel tasandil edenemise püüdlusi ega ka juba sõlmitud kahe- ja mitmepoolsete lepingute täitmist, ning et see on nimetatud strateegiate keskne osa; on veendunud, et süvendatud kahepoolsest koostööst võib saada vaheaste liikumisel edasise mitmepoolse koostöö suunas;

4.  on veendunud, et kaasaegse, süvitsi mineva, auahne, tasakaalustatud, õiglase ja põhjaliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavad läbirääkimised on sobiv vahend kahepoolse partnerluse süvendamiseks ning seniste, küpsete kaubandus- ja investeerimissuhete edasiseks tugevdamiseks; on seisukohal, et neist läbirääkimistest võib saada näide uue põlvkonna vabakaubanduslepingutest, milles Uus‑Meremaa kõrgelt arenenud majandust ja õiguskeskkonda arvesse võttes rõhutatakse suuremate sihtide seadmise tähtsust ja kaasaegsete vabakaubanduslepingute toimeala laiendamist;

5.  rõhutab, et EL ja Uus‑Meremaa on säästva keskkonnapoliitika osas maailmas juhtpositsioonil ning et seetõttu on neil võimalus vägagi kaugeleulatuvas säästva arengu peatükis kokku leppida ja see ellu viia;

6.  hoiatab ohu eest, et kokkuleppe põllumajandust puudutavad sätted võivad osutuda tugevalt tasakaalustamatuks Euroopa kahjuks, ja kiusatuse eest kasutada põllumajandust survevahendina, et saavutada tööstustoodete ja teenuste ulatuslikum pääs Uus‑Meremaa turule;

Analüüs

7.  märgib, et 7. märtsil 2017 viidi lõpule ELi ja Uus‑Meremaa ettevalmistav analüüs, mis pälvis nii komisjoni kui ka Uus‑Meremaa valitsuse heakskiidu;

8.  väljendab rahulolu komisjoni poolt õigeaegselt lõpule viidud ja avaldatud mõjuhinnangu üle, millega püütakse põhjalikult hinnata ELi ja Uus‑Meremaa vaheliste kaubandus- ja investeeringusuhete süvendamisest mõlema poole, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade ja ülemereterritooriumite elanikele ja ettevõtjatele tulenevaid võimalikke kasusid ja kahjusid ning seejuures pöörata erilist tähelepanu selle sotsiaalsetele ja keskkonnamõjudele, k.a mõju ELi tööturule; ühtlasi püütakse ette näha ja arvesse võtta Brexiti võimalikku mõju Uus‑Meremaalt ELi suunduvatele kauba- ja investeeringuvoogudele, eelkõige vastastikusel pakkumiste esitamisel ja kvootide arvutamisel;

Läbirääkimisvolitused

9.  palub, et nõukogu volitaks komisjoni alustama Uus‑Meremaaga läbirääkimisi kaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimiseks, võttes seejuures arvesse analüüsi tulemusi, käesolevas resolutsioonis antud soovitusi, mõjuhinnangut ja selgeid eesmärke;

10.  palub, et nõukogu oma otsuses läbirääkimissuuniste vastuvõtmise kohta täiel määral järgiks ELi ja selle liikmesriikide vahelist pädevuste jagunemist, nagu see on väljendatud Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamuses 2/15;

11.  palub komisjonil ja nõukogul esitada võimalikult kiiresti ettepanek tulevaste kaubanduslepingute üldise ülesehituse kohta, võttes arvesse ELi ja Singapuri vahelist vabakaubanduslepingut käsitlevat Euroopa Liidu Kohtu arvamust 2/15, ning teha selgelt vahet üksnes ELi ainupädevusse kuuluvaid küsimusi käsitleval kaubandus- ja välismaiste otseinvesteeringute lepingul, ning võimalikul teisel lepingul, mis hõlmab ka küsimusi, mis kuuluvad samaaegselt nii ELi kui ka liikmesriikide pädevusse; rõhutab, et selline vahetegemine mõjutaks parlamentaarset ratifitseerimismenetlust ning selle mõte ei ole mitte liikmesriikide demokraatlike menetluste eiramine, vaid Euroopa lepingutel põhinev kohustuste demokraatlik delegeerimine; nõuab Euroopa Parlamendi tihedat kaasamist kõigisse praegustesse ja tulevastesse vabakaubanduslepingute läbirääkimistesse nende kõigil etappidel;

12.  palub komisjonil lepingute lõppversioone allkirjastamiseks ja sõlmimiseks esitades, ning nõukogul nende allkirjastamise ja sõlmimise küsimuste otsustamisel täiel määral järgida pädevuste jagunemist ELi ja liikmesriikide vahel;

13.  kutsub komisjoni üles, seejuures liidu läbirääkimispositsiooni nõrgestamata, korraldama läbirääkimisi võimalikult läbipaistvalt, tagades vähemalt samal tasemel läbipaistvuse ja üldsusega konsulteerimise nagu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimistel USAga, pidama selleks pidevat dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga ning täiel määral järgima muudel läbirääkimistel kujunenud parimaid tavasid; väljendab rahulolu komisjoni algatusega avaldada kõik oma kaubanduslepingute läbirääkimissuuniseid käsitlevad soovitused, ning peab seda soodsaks pretsedendiks; nõuab, et nõukogu seda eeskuju järgiks ning avaldaks läbirääkimissuunised kohe, kui need on vastu võetud;

14.  rõhutab, et vabakaubandusleping peab kohtadel parandama turulepääsu ja soodustama kaubavahetust, looma inimväärseid töökohti, tagama mõlema poole kodanike hüvanguks soolise võrdõiguslikkuse, toetama säästvat arengut ja ELi norme, kaitsma üldhuviteenuseid ja järgima demokraatlikke menetlusi, ning kõige selle juures parandama ELi ekspordivõimalusi;

15.  rõhutab, et ambitsioonikas lepingus tuleb sisukalt käsitleda investeeringuid, kaupade ja teenustega kauplemist (järgides Euroopa Parlamendi hiljutisi soovitusi poliitilise manööverdamisruumi ja tundlike sektorite kohta), tolliküsimusi ja kaubanduse hõlbustamist, digiteerimist, e‑kaubandust ja andmekaitset, tehnoloogilisi uuringuid ja innovatsiooni toetamist, riigihankeid, energeetikat, riigiettevõtteid, konkurentsi ja säästva arengu küsimusi, selliseid regulatiivseid küsimusi nagu kõrged sanitaar- ja fütosanitaarnormid ning muud põllumajandustooteid ja toiduaineid puudutavad normid, lõdvendamata seejuures ELi kõrgeid nõudeid, jõulisi ja jõustatavaid tööõigus- ja keskkonnanorme ning maksude vältimise ja korruptsiooni vastast võitlust, jäädes kõige selle juures liide ainupädevuse piiresse ning pöörates erilist tähelepanu VKEde ja mikroettevõtete vajadustele;

16.  palub, et nõukogu sõnaselgelt tunnistaks vastaspoole kohustusi põlisrahvaste suhtes;

17.  toonitab, et ELil on üleilmne juhtpositsioon loomade heaolu küsimustes ning et kuna ELi ja Uus‑Meremaa vabakaubandusleping mõjutab miljoneid põllumajandusloomi, tuleb komisjonil tagada, et osapooled võtaksid endale ulatuslikud kohustused põllumajandusloomade kaitse ja heaolu parandamiseks;

18.  rõhutab, et looduslike liikidega ebaseaduslikul kaubitsemisel on märkimisväärne ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne mõju ning et kaugeleulatuv leping peab edendama kõigi looduslike liikide ja nende elupaikade kaitset ning aitama otsustavalt võidelda looduslike liikide ebaseadusliku püüdmise/korjamise, nendega kaubitsemise ja nende ümberpaigutamise vastu;

19.  rõhutab, et kalanduse puudulik haldamine ja ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük võib kaubandust, arengut ja keskkonda oluliselt kahjustada, ning et osapooled peavad võtma endale sisulisi kohustusi haide, raide, kilpkonnade ja mereimetajate kaitsmiseks ning ülepüügi, ülemäärase püügivõimsuse ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamiseks;

20.  rõhutab, et selleks, et vabakaubanduslepingul oleks tõepoolest ELi majandusele soodne mõju, tuleks läbirääkimissuunistesse lisada järgmised punktid:

   a) kaupade ja teenustega kauplemise liberaliseerimine ja mõlemale poolele tegeliku juurdepääsu võimaldamine teineteise kauba- ja teenuseturgudele, milleks tuleb kaotada mittevajalikud õiguslikud tõkked ja samas tagada, et leping kuidagi ei takistaks kummagi poole proportsionaalset reguleerimistegevust, mis on suunatud õiguspäraste poliitikaeesmärkide täitmisele; leping i) ei tohi takistada osapooltel üldhuviteenuste määratlemist, reguleerimist, pakkumist ja toetamist ning peab sisaldama sellekohaseid selgeid sätteid; ii) ei tohi kohustada valitsusi mingeid teenuseid erastama ega takistada neid üldsusele osutatavate teenuste ulatust laiendamast; iii) ei tohi takistada valitsustel taastada riiklikku kontrolli selliste varasemalt erastatud teenuste üle nagu veevarustus, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, ei tohi alandada ELi kõrgeid norme tervishoiu, toidu, tarbijakaitse, keskkonna, tööõiguse ja -ohutuse valdkonnas ega tohi, erinevalt varasematest kaubanduslepingutest, piirata kunsti ja kultuuri, hariduse ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste riiklikku rahastamist; kohustuste võtmisel tuleks tugineda teenuskaubanduse üldlepingule (GATS); sellega seoses juhib tähelepanu vajadusele säilitada Euroopa tootjatele praegu esitatavad nõuded;
   b) niivõrd kui leping võib sisaldada siseriiklike regulatsioonide peatükki, ei tohi läbirääkijad tugineda vajalikkuse kriteeriumitele;
   c) piisavate ühiste konkurentsinormide ja koostöö korral tõenäoliselt ei kohaldata antud valdkonnas WTO eeskirjadest ulatuslikumaid dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid;
   d) asjatute mittetariifsete tõkete alandamine ning reguleerimisalase koostöö dialoogide süvendamine ja laiendamine peab selle praktilisuse ja vastastikuse kasulikkuse korral toimuma vabatahtlikkuse alusel ega tohi takistada kumbagi osapoolt võtmast regulatiivseid, õiguslikke ja poliitilisi meetmeid, arvestades et reguleerimisalase koostöö eesmärk on soodustada maailmamajanduse juhtimist rahvusvaheliste normide ulatuslikuma ühtlustamise ja koostöö kaudu, mille üheks näiteks on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni normide vastuvõtmine ja rakendamine; seejuures tuleb tagada tarbijakaitse (nt toiduohutuse valdkonnas), keskkonnakaitse (nt looma- ja taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas), sotsiaalkaitse ja töötajate kaitse kõrgeim tase;
   e) olulised järeleandmised riigihangete valdkonnas kõigil valitsustasanditel, sh riigiettevõtete ja eri- või ainuõigustega ettevõtete puhul, tagades Euroopa ettevõtetele turulepääsu strateegilise tähtsusega sektorites ning ELi riigihanketurgudega võrdväärse avatuse, arvestades, et menetluste lihtsustamine ja läbipaistvus (ka välisriikidest pärit) pakkumuste esitajate osas võib ka tulemuslikult aidata tõkestada korruptsiooni ja tugevdada avaliku halduse usaldusväärsust ning tõhustada maksumaksjate raha kasutamist tarnete kvaliteedi, tõhususe, tulemuslikkuse ja aruandekohustuse mõttes; tagada riigihankelepingute sõlmimisel ökoloogiliste ja sotsiaalsete kriteeriumite kohaldamine;
   f) eraldi peatükk, et võtta arvesse VKEde ja mikroettevõtete huvisid ja vajadusi turulepääsu lihtsustamise küsimustes, milles käsitletaks muu hulgas tehniliste standardite vastastikuse sobivuse suurendamist ja tolliprotseduuride sujuvamaks muutmist, kusjuures eesmärk oleks konkreetsete ärivõimaluste loomine ja ettevõtete rahvusvahelisemaks muutmine;
   g) arvestades Euroopa Liidu Kohtu arvamust 2/15 ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta, mille kohaselt kaubandus ja säästev areng kuuluvad ELi ainupädevusse ning säästev areng on ELi ühtse kaubanduspoliitika lahutamatu osa, peab iga tulevane leping sisaldama jõulist ja ambitsioonikat säästva arengu peatükki; tulemuslikud dialoogi-, järelevalve- ja koostöövahendid, sealhulgas siduvad ja jõustatavad sätted, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid ja tõhusaid vaidluste lahendamise mehhanisme, mille puhul võetakse mitmesuguste jõustamismeetodite seas muu hulgas arvesse ka sanktsioonidel põhinevat mehhanismi ja mis võimaldavad sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna nõuetekohast osalemist ning tihedat koostööd asjaomaste mitmepoolsete organisatsioonide ekspertidega; kaubandusega seotud tööturu- ja keskkonnaküsimusi ning säästva arengu tähtsust kaubanduse ja investeeringute jaoks käsitleva peatüki sätted, sealhulgas sellised, millega edendatakse asjaomaste rahvusvaheliselt kokku lepitud eeskirjade ja põhimõtete (nt tööõiguse põhireeglid, ILO neli peamist juhtkonventsiooni ja mitmepoolsed, sh kliimamuutusi käsitlevad keskkonnakonventsioonid) edendamist ja tulemuslikku rakendamist;
   h) nõue, et osapooled peavad edendama ettevõtjate sotsiaalset vastutust, sealhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud abivahendite osas, ning valdkondlike OECD suuniste ja ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete järgimist;
   i) liidu pädevusse kuuluvat investeeringute liberaliseerimist käsitlevad põhjalikud sätted, mille juures võetakse arvesse viimaseid poliitilisi arenguid, näiteks Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta;
   j) jõulised ja jõustatavad meetmed, mis hõlmavad intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas veinide, piiritusjookide ning muude põllumajandus- ja toiduainetetööstuse toodete geograafiliste tähiste tunnustamist ja kaitset; üleilmsete väärtusahelate keerukale maailmale sobivad lihtsustatud tolliprotseduurid ning lihtsad ja paindlikud päritolureeglid, mis muu hulgas suurendavad läbipaistvust ja aruandekohustust ning mille puhul võimalikult sageli kasutatakse mitmepoolseid päritolureegleid või muudel puhkudel selliseid mittekoormavaid päritolureegleid nagu tariifistiku alamrubriigi muutmine;
   k) ambitsioonikad ja tasakaalustatud põllumajanduse ja kalanduse peatükid, mis võivad konkurentsivõimet tõsta ning tootjatele ja tarbijatele kasu tuua vaid juhul, kui neis nõuetekohaselt arvestatakse kõigi Euroopa tootjate ja tarbijate huvidega ning võetakse arvesse asjaolu, et mitmete tundlike põllumajandustoodete suhtes tuleks kohaldada sobivaid meetmeid, näiteks rakendada neile tariifikvoote või piisavaid üleminekuperioode, võetakse vajalikul määral arvesse kaubanduslepingute kumuleeruvat mõju põllumajandusele ning ühe võimalusena jäetakse kõige haavatavamad sektorid läbirääkimiste temaatikast välja; lisatakse kasutatav, sobiv, tulemuslik ja kiire kahepoolne kaitseklausel, millega saab sooduskohtlemise ajutiselt peatada juhul, kui kaubanduslepingu jõustumisel kasvanud import haavatavaid sektoreid tõsiselt kahjustab või võib neid tõsiselt kahjustada;
   l) ambitsioonikad sätted, mis võimaldavad digitaalse ökosüsteemi täielikku toimimist ning edendavad piiriüleseid andmevoogusid, sh sellised põhimõtted nagu aus konkurents ja ambitsioonikad piiriülese andmeside eeskirjad, mis on ELi praeguste ja tulevaste andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirjadega igati kooskõlas ega piira nende kohaldamist, arvestades, et andmevood on teenusmajanduse olulised tõukejõud ja tavapäraste töötleva tööstuse ettevõtete ülemaailmsete väärtusahelate kesksed komponendid, mistõttu põhjendamatuid lokaliseerimisnõudeid tuleks võimalikult piirata; andmekaitse ja eraelu puutumatus on mitte kaubandustõkked, vaid Euroopa Liidu lepingu artiklis 39 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõigused;
   m) ülemeremaade ja -territooriumite ning äärepoolseimate piirkondade kohtlemist käsitlevad konkreetsed ja ühemõttelised sätted, millega tagatakse läbirääkimistel nende erihuvide arvessevõtmine;

21.  kutsub komisjoni üles kindlustama tasakaalustatud kokkuleppe olulise osana põllumajandustoodete märgistamise, jälgitavuse ja tegeliku päritoluga seotud kaitse, et vältida tarbijatele väära või eksitava mulje jätmist;

22.  rõhutab ELi ühtse turu ja Uus‑Meremaa turu mastaapide erinevust, mida tuleb nende kahe vahel sõlmitavas võimalikus vabakaubanduslepingus arvesse võtta;

Euroopa Parlamendi roll

23.  rõhutab, et pärast ELi ja Singapuri vahelist vabakaubanduslepingut käsitleva Euroopa Liidu Kohtu arvamuse 2/15 avaldamist peaks Euroopa Parlament nägema, et tema tähtsus on suurenenud ELi vabakaubanduslepingute läbirääkimiste kõigil etappidel, läbirääkimisvolituste vastuvõtmisest alates ja lepingu lõpliku sõlmimisega lõpetades; ootab Uus‑Meremaaga peetavate läbirääkimiste käivitumist ning kavatseb neid hoolikalt jälgida ja nende edukale lõpuleviimisele kaasa aidata; tuletab komisjonile meelde tema kohustust läbirääkimiste kõigil etappidel (nii läbirääkimisvoorude eel kui ka nende järel) Euroopa Parlamenti kiiresti ja täielikult teavitada; kavatseb läbirääkimiste ja tulevase lepinguga seotud õiguslikke ja regulatiivseid küsimusi uurida nii, et see ei piira tema kui kaasseadusandja eelisõigusi; rõhutab oma keskset kohustust toimida ELi kodanike esindajana ning on valmis läbirääkimiste käigus kaasavaid ja avatud arutelusid hõlbustama;

24.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu kohaselt küsitakse tulevase lepingu sõlmimiseks Euroopa Parlamendi nõusolekut, mistõttu tema seisukohti tuleks igas läbirääkimiste järgus nõuetekohaselt arvesse võtta; palub komisjonil ja nõukogul taotleda enne lepingu ajutist kohaldamist Euroopa Parlamendi nõusolekut ning lisada nimetatud tava institutsioonidevahelisse kokkuleppesse;

25.  tuletab meelde, et parlament hakkab tulevase lepingu rakendamist jälgima;

o
o   o

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Uus‑Meremaa valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid: P8_TA(2016)0064.
(2) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 210.
(3) ECLI:EU:C:2017:376.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika