Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/2245(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0329/2017

Esitatud tekstid :

A8-0329/2017

Arutelud :

PV 13/11/2017 - 19
CRE 13/11/2017 - 19

Hääletused :

PV 14/11/2017 - 5.6
CRE 14/11/2017 - 5.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0427

Vastuvõetud tekstid
PDF 229kWORD 64k
Teisipäev, 14. november 2017 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtmine piirkondades, et tegeleda demograafiliste muutustega
P8_TA(2017)0427A8-0329/2017

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2017. aasta resolutsioon ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutuselevõtmise kohta piirkondades, et tegeleda demograafiliste muutustega (2016/2245(INI))

Euroopa Parlament,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 174 ja 175,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist(5),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni saarte erilise olukorra kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006(7),

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades(8),

—  võttes arvesse oma 10. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika kohta ELi mägipiirkondades(9),

—  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni aruande kohta, milles käsitletakse aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) elluviimist, tulemusi ja üldhinnangut(10),

—  võttes arvesse oma 10. mai 2016. aasta resolutsiooni uute territoriaalsete arengu vahendite kohta ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng(11),

—  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni demograafiliste muutuste ja nende tagajärgede kohta ELi tulevasele ühtekuuluvuspoliitikale(12),

—  võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta,(13)

—  võttes arvesse oma 22. septembri 2010. aasta resolutsiooni mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva Euroopa strateegia kohta(14),

—  võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta(15),

—  võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(16),

—  võttes arvesse komisjoni aruannet „ Rahvastiku vananemist käsitlev 2015. aasta aruanne. Majandus- ja eelarveprognoosid ELi 28 liikmesriigi kohta (2013–2060)“ (The 2015 Ageing Report. Economic and budgetary projections for the 28 EU Member States (2013‑2060)) (European Economy 3/2015),

—  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta kuuendat aruannet majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse. Arengu ja hea juhtimistava soodustamine ELi piirkondades ja linnades“,

—  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

—  võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2009. aasta teatist „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga EL‑is (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)” (COM(2009)0180),

—  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine“ (COM(2007)0244),

—  võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus“ (COM(2006)0571),

—  võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2005. aasta teatist rohelise raamatu „Silmitsi demograafiliste muutustega – uus põlvkondadevaheline solidaarsus” kohta (COM(2005)0094),

—  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

—  võttes arvesse Regioonide Komitee 16. juuni 2016. aasta arvamust Euroopa Liidu vastuse kohta demograafilistele väljakutsetele(17),

—  võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna B (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2013. aasta septembri uuringut: „Kuidas saavad regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika lahendada demograafilisi probleeme?“ (How can regional and cohesion policies tackle demographic challenges?),

—  võttes arvesse Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrgu trükist „Territoriaalse potentsiaali esiletõstmine ja uue poliitika kujundamine Euroopa kindlat tüüpi piirkondades: saared, mäed, hõredalt asustatud ja rannikualad“ (Revealing territorial potentials and shaping new policies in specific types of territories in Europe: islands, mountains, sparsely populated and coastal regions)(18),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekute vormis seisukohta (A8‑0329/2017),

A.  arvestades, et demograafilised muutused on tõeline mureküsimus Euroopas ja kogu maailmas ning keskne probleem, mitte ainult üldiselt, vaid ka tänapäeva kohaliku arengu ja territoriaalse tõhustamise poliitikameetmete jaoks ELis, koos tööhõiveküsimuste, kontrollimatu globaliseerumise, kliimamuutuse, üleminekuga vähem süsihappegaasiheiteid tekitavale majandusele ning väljakutsetega, mida esitavad tööstuslik ja tehnoloogiline üleminek ning sotsiaalne ja majanduslik kaasamine;

B.  arvestades, et nagu enamike postindustriaalsete ühiskondade puhul, on ka Euroopa elanikkonda mitu aastakümmet iseloomustanud eluea pikenemine ja madal sündimus, mis võib muuta rahvastiku struktuuri ja vanusepüramiidi ning mille kõrvalmõjud on kahanev tööealine elanikkond ja vananev elanikkond; arvestades, et majanduskriis, mis tabas kogu Euroopa Liitu, on avaldanud suurt mõju paljudele valdkondadele ja piirkondadele, eriti maapiirkondadele, ning on eelkõige suurendanud vaesust ja põhjustanud rahvaarvu vähenemist; arvestades, et püsiv sooline palgalõhe ja suurenev pensionilõhe takistab suurel määral naiste osalemist tööturul;

C.  arvestades, et rahvastiku kiire kasv arengumaades ja ELi elanikkonna kahanemine tähendab prognooside kohaselt seda, et Euroopa Liidu osakaal maailma rahvastikus väheneb 6,9 %‑lt 2015. aastal 5,1 %‑le 2060. aastal(19);

D.  arvestades, et prognooside kohaselt väheneb ajavahemikus 2015–2050 elanikkond 273‑st NUTS 2 tasandi piirkonnast 132‑s(20); arvestades, et kõnealune vähenemine mõjutab eelkõige kohalikke haldusüksusi;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu ja kõigi liikmesriikide tähtsaim prioriteet on edendada kasvu, mis on ühtlasi arukas, kestlik ja kaasav;

F.  arvestades, et geograafilised ja demograafilised eripärad süvendavad arenguprobleeme; arvestades, et seetõttu lisati Lissaboni lepingusse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide hulka territoriaalne ühtekuuluvus;

G.  arvestades, et demograafilised muutused ei mõjuta kõiki riike ja piirkondi ühtemoodi nii nende loomuliku dünaamika kui ka seonduvate rändevoogude tõttu, kuna suuremas osas linna- ja eriti suurlinnade piirkondadest toimub rahvastiku juurdekasv ning enamik maa- ja äärepoolseid piirkondi seisab silmitsi elanikkonna vähenemisega, kusjuures seis on väga erinev äärepoolseimates piirkondades; arvestades, et selline tasakaalustamatus tähendab nii rahvastiku vähenemist kui ka rahvastiku suurenemist kogevate territooriumide jaoks suuri väljakutseid; arvestades, et eraldatud piirkondi ja piiratud juurdepääsuga piirkondi ohustab kõige enam rahvastiku vähenemine; arvestades, et teisalt tuleks tähelepanu pöörata valglinnastumise mõjule, mis rahvastiku ulatusliku liikumise tagajärjel suurtest linnadest nende ümbruses asuvatele aladele avaldab survet nii kohalikele kui ka piirkondlikele omavalitsustele;

H.  arvestades, et Euroopa piirkonnad ei ole ühtsed territooriumid; arvestades, et need võivad hõlmata alasid, kus valitseb tööpuudus või vaesus ja kus kogetakse erilisi probleeme, eriti seoses demograafiliste muutustega, mistõttu on väga oluline luua suunatud vahendid selleks, et vähendada allpiirkondlikku ebavõrdsust ja aidata kaasa parema territoriaalse tasakaalu saavutamisele linna-, äärelinna- ning maapiirkondades;

I.  arvestades, et naised ja eriti üksikemad puutuvad rohkem kokku vaesuse ja tõrjutusega;

J.  arvestades, et demograafilised muutused kujutavad endast proovikivi kogu elanikkonna sotsiaalse ühtekuuluvuse ja heaolu tagamise ning tasakaalustatud majandusarengu soodustamise jaoks; arvestades, et demograafilised muutused mõjutavad taristut ning teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, mis tähendab ühenduvuse lõhet või arstiabi puudumist ning on sageli tingitud ebapiisavast ühendusest linna- ja maapiirkondade elanike vahel;

K.  arvestades, et demograafilised muutused hõlmavad suuri poliitilisi väljakutseid eri valdkondades, mis on seotud mitmesuguste ühtekuuluvuspoliitika valdkondadega; arvestades, et regionaalpoliitika ja selle Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, sh Ühtekuuluvusfond, on nende muutustega toimetulekuks peamised vahendid;

L.  arvestades, et Euroopa Liidu muudes kui linnapiirkondades elab 113 miljonit inimest, seal asub 12 miljonit põllumajandusettevõtet ja 172 miljonit hektarit põllumajandusmaad ning need aitavad suurel määral kaasa Euroopa riikide majandusele, kultuuridele ja ökosüsteemidele;

M.  arvestades, et nõuetekohane taristu ja teenuste piisav tase on olulised tegurid rahvastiku struktuuri haldamisel piirkondades, mis on hõredalt asustatud või kannatavad väljarände tõttu ning kus investeeringute ja töökohtade tähtsus on suurem;

N.  arvestades, et asjakohane taristu, juurdepääs avalikele teenustele ja kvaliteetsed töökohad on olulised tegurid, mis määravad inimeste soovi piirkonda elama jääda;

O.  arvestades, et naised puutuvad rohkem kokku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega kui mehed – seda enam, kui nad on üle 60 aasta vanad;

P.  arvestades, et demograafilistel muutustel on kõige suurem mõju vähem arenenud piirkondadele;

Q.  arvestades, et maapiirkondi mõjutavatel demograafilistel muutustel on majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, need põhjustavad territoriaalset killustumist ning mõjutavad elukvaliteeti ja keskkonda, seda kõike lisaks tõsistele demograafilistele tagajärgedele;

R.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on põhiõigus, ELi ühine väärtus ning vajalik tingimus ELi majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseks;

S.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on tähtis majandusarengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vahend;

T.  arvestades, et negatiivsed demograafilised muutused vajavad tugevamat põlvkondadevahelist solidaarsust;

Üldosa

1.  toonitab, et demograafilised muutused tekitavad suurt majanduslikku, sotsiaalset, rahalist ja keskkonnaalast survet liikmesriikide valitsustele ning avalikke teenuseid – eriti sotsiaalkaitset ja sotsiaalteenuseid – pakkuvatele ning taristut ehitavatele ja hooldavatele kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, mis tagavad ökosüsteemide säilimise kestliku ruumilise planeerimise abil; rõhutab, et seda survet süvendab veelgi tööjõu vähenemine ja suurem sõltuvusmäär; rõhutab kvaliteetsete avaliku ja erasektori teenuste suurt tähtsust; rõhutab kvaliteetsete ja taskukohaste avaliku ja erasektori teenuste kättesaadavuse olulisust soolise võrdõiguslikkuse tagamise vahendina;

2.  on seisukohal, et demograafiliste muutustega tuleks tegeleda kõikide Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste kooskõlastatud tegevuse ning kohandamisstrateegiate abil, mis kajastavad kohalikku ja piirkondlikku tegelikkust, saavutades tõhusa mitmetasandilise valitsemise nii konkreetsetele piirkondadele suunatud kõnealuste spetsiifiliste poliitikasuundade ülesehituse kui ka nende rakendamise valdkonnas; on arvamusel, et sellise koordineeritud ja integreeritud reageerimise eesmärk peaks olema kodanike elukvaliteedi parandamine ja neile paremate majanduslike võimaluste pakkumine, ning tuleks püüda investeerida asjaomaste piirkondade sotsiaal- ja avalike teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja taskukohasuse parandamisse; on lisaks arvamusel, et kodanikuühiskonna esindajad ja teised sidusrühmad tuleks kaasata; juhib tähelepanu sellele, et mis tahes laiaulatuslik lähenemisviis peab kajastama linnade, maapiirkondade, kalapüügi- ja rannikupiirkondade ning oma geograafilise või demograafilise olukorraga seotud konkreetsete probleemidega silmitsi seisvate piirkondade rolli ning et seetõttu tuleb sellise lähenemisviisi puhul ühtlasi võtta arvesse konkreetseid väljakutseid, mida esitavad äärepoolseimad piirkonnad, väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, piiriülesed ja mäestikualad, nagu on sõnaselgelt tunnistatud Lissaboni lepingus; kutsub liikmesriike ja komisjoni võtma arvesse eri poliitikameetmete mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja demograafilistele muutustele;

3.  tunnistab, et demograafilised muutused, mis tekitavad uusi probleeme, pakuvad samal ajal linnaliste ühiskondade nõudluse nihete (eriti seoses toidu, vaba aja ja puhkeajaga) tulemusena arenguvõimalusi kohalikul tasandil põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse pakutavate kvaliteetsete, ohutute ja eriomaste toodete tootmise võimaluse abil; on arvamusel, et maa- ja ökoturism, e‑kaubandus, kogukonnapõhised teenused ja eelkõige nn hõbedane majandus pakuvad ühtlasi arenguvõimalusi kohalikul tasandil, tõhustades siseriiklike põllumajanduslike või mittepõllumajanduslike toodete, näiteks käsitöö, tikandite ja keraamika väärtust geograafiliste tähiste kaitse Euroopa süsteemi kaudu; rõhutab sellega seoses, kui tähtsad on aruka spetsialiseerumise strateegiad, mis aitavad piirkondadel ja kohalikel territooriumidel teha kindlaks suure lisaväärtusega tegevuse ja luua atraktiivseid ökosüsteeme tegeliku mitmefunktsionaalse maaelu arengu strateegia põhjal, mis lõimib ringmajanduse piirkondlikku planeerimisse; juhib tähelepanu sellele, et maaturism, mis aitab säilitada dünaamilist elustiili maapiirkondades, on samuti oluline sektor; rõhutab sotsiaalse dialoogi ja sotsiaalpartnerite kaasamise tähtsust koos teiste kohalike sidusrühmade ja ametiasutustega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavandamise ja rakendamise kõikides etappides, et paremini ennetada demograafiliste muutuste mõju kohalikele tööturgudele ja töötada välja uued strateegiad nende probleemide lahendamiseks;

Demograafiliste muutuste näitajad ELis

4.  märgib, et demograafiliste muutustega seotud põhilised probleemid, mida praegu paljudes ELi osades kogetakse, on vananemine, mida põhjustab vanusepüramiidi häire, sündivuse vähenemine ja sellest tulenev väikelaste ja noorte populatsiooni järsk vähenemine, pidev rahvastiku kadu, oskustööjõu nappus, töökohtade puudus, noorte lahkumine töövõimaluste puudumise tõttu ja demograafilise struktuuri muutused; tunnistab, et praegune põllumajanduspoliitika, traditsiooniliste tegevusalade, toodete ja tootmissüsteemide, tööjõu ja kohaliku oskusteabe kadumine, naiste nähtamatu töö, ettevõtlusvaimu puudumine, investeeringute puudumisest tulenev piirkondliku konkurentsivõime nappus või täielik puudumine või bioloogilise mitmekesisuse kadumine, metsamaa võsastumine ja tuleoht on märkimisväärsed lisaprobleemid, mis on seotud demograafiliste muutustega; rõhutab, et nende suundumuste mõju erineb oluliselt piirkonniti, osaliselt seetõttu, et inimesed liiguvad suurtesse linnakeskustesse paremate töökohtade otsingul;

5.  rõhutab, et ELi rahvastikupoliitika üks peamisi eesmärke peaks olema kõikide demograafilise tasakaalustamatuse all kannatavate piirkondadega ja nende piirkondade eripäraga arvestamine – tegurid, millega kohanemist on ühtekuuluvuspoliitikaga pikka aega üritatud ja milles 2020. aasta järel tuleb kohanemiseks palju rohkem teha; toonitab tõsiasja, et kuigi demograafilised muutused mõjutavad kõiki alasid, olgu maal või linnas, nende järelmid erinevad ja need sõltuvad eri teguritest, nagu intensiivsus ja kiirus, millega muutused toimuvad, ja kas need mõjutavad sisserändepiirkondi või kahaneva elanikkonnaga piirkondi;

6.  rõhutab, et tuleb edendada ja toetada väikeste ja keskmise suurusega mägi- ja maapiirkondade põllumajandusettevõtteid, kes tänu traditsioonilistele (tootmis)meetoditele kasutavad integreeritud ja jätkusuutlikul viisil loodusvarasid, näiteks karjamaid ja erinevaid söödakultuure, toodavad eriliste kvaliteediomadustega tooteid ning võivad aidata kaasa kõnealuste piirkondade rahvastiku vähenemise aeglustumisele või rahvastiku suurenemisele;

7.  rõhutab, et sellised liitu mõjutavad demograafilised nähtused ei ole uued, kuid need on nüüd suurenenud enneolematu kiirusega, eelkõige sotsiaalse ja majandusliku surve tõttu; juhib tähelepanu eakate inimeste arvu pidevale kasvule – ligikaudu 2 miljonit inimest saab igal aastal 60 –, millel on mõju ruumilisele, elamuehituse ja transpordi planeerimisele ning muud liiki taristule ja teenustele; märgib murega, et demograafilised probleemid mõjutavad eriti rängalt piirkondi, mida iseloomustab tööealise elanikkonna järsk langus; tunnistab, et investeeringute puudumine, vilets taristu, madalad ühenduvusmäärad, piiratud juurdepääs sotsiaalteenustele ja töökohtade puudumine on peamised elanikkonna vähenemisele kaasa aitavad tegurid; rõhutab, et demograafilised muutused võivad oluliselt mõjutada pensioneid ja eriti keskkonnasäästlikkust, kuna maapiirkondade rahvastiku vähenemine ja kasvav linnastumine mõjutavad ökosüsteeme, looduskaitset ja loodusvarade kasutamist, avaldades erilist mõju linnade maakasutusele, taristule, eluasemeturule ja taimestikule;

8.  on seisukohal, et demograafiliste muutuste soolist mõõdet tuleks arvesse võtta valdkondadevahelisel viisil, sest elanikkonna vähenemise all kannatavad piirkonnad kannatavad väljarände tõttu ka soolise ja vanuselise tasakaalustamatuse all; on veendunud, et väljakutseid, mida esitavad demograafilised muutused, saab ja tuleb käsitleda soolist võrdõiguslikkust soodustavas poliitikaraamistikus, mis on põhjus, miks sooline võrdõiguslikkus tuleb lõimida aruteludesse kõigi demograafiliste küsimustega seotud asjade üle; on seetõttu arvamusel, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamist kõikides Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides tuleks edaspidi veelgi tugevdada;

9.   tuletab meelde, et strateegias „Euroopa 2020“ käsitletakse demograafilisi probleeme enamikus selle seitsmest juhtalgatusest, mis töötati välja probleemide lahendamiseks ja ELi jaoks eluliselt tähtsate prioriteetide seadmiseks tööhõive, innovatsiooni, hariduse, vaesuse vähendamise ning kliima ja energia valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et strateegia ja selle juhtalgatuste rakendamise esmatähtis osa põhineb rahalisel toel ühtekuuluvuspoliitika vahendite näol, sh sätted rahvastiku muutuse ja vananemise käsitlemiseks, ja et kõnealuseid mõõtmeid tuleb rõhutada kõigis Euroopa Liidu vahendites;

10.  on seisukohal, et elanikkonna vähenemise ja vananemisega seotud probleemid nõuavad paljude majandus-, sotsiaal- ja poliitiliste meetmete ning programmide objektiivset, põhjalikku ja kõikehõlmavat ümberhindamist pikas perspektiivis;

ELi poliitika kooskõlastamine

11.  nõuab ELi vahendite, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, sealhulgas Ühtekuuluvusfondi, Euroopa territoriaalse koostöö, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja Euroopa ühendamise rahastu paremat kooskõlastamist, et tagada terviklikum lähenemine demograafilistele muutustele; soovitab, et kuna seni kasutatud mehhanismidega ei ole õnnestunud demograafilise tasakaalustamatuse jätkumist tagasi hoida, on vaja läbi vaadata praegused poliitikasuunad ja kõik eespool nimetatud mehhanismide toimimine; tunneb sellega seoses heameelt jõupingutuste üle koostoime suurendamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja EFSI vahel; kutsub komisjoni taas kord üles tegema ettepaneku demograafiliste muutuste strateegia kohta, mis seab prioriteediks järgmised valdkonnad: inimväärne tööhõive ja kvaliteetsed töösuhted, pöörates erilist tähelepanu uutele töövormidele ja nende sotsiaalsele rollile; selliste poliitikavaldkondade territoriaalne aspekt, mis edendavad majandustegevust ja tööhõivet; taristu edendamine ettevõtluse asukoha tegurina, nii et demograafiliste probleemidega kokku puutuvad territooriumid muutuksid juurdepääsetavaks ja konkurentsivõimeliseks; laiaulatuslik IKT, mis hõlmab kvaliteeti ja hinda, mis on mõlemad konkurentsivõimelised väiksema rahvastikutihedusega territooriumidel; põhiliste heaoluriigi teenuste osutamine demograafiliste probleemidega kokku puutuvatel territooriumidel; kohalik ühistransport, mis tagab juurdepääsu avalikele teenustele; poliitika, mille eesmärk on tagada parem tasakaal pere- ja töökohustuste vahel, kestlik põlvkondade vahetumine ja ülalpeetavate piisav hoolitsus; poliitika, mis käsitleb rahvusvahelise kaitse all olevate rändajate ja pagulaste vastuvõtmist, integreerimist ja tagasisaatmist; ning uute, atraktiivsemate vahendite ulatuslik kasutamine maaelu kohta teabe edastamiseks; rõhutab selliste olemasolevate algatuste tähtsust nagu täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus, ühiskava „Intelligentne elukeskkond“ ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) digi- ja tervishoiualased teadmis- ja innovaatikakogukonnad; kutsub komisjoni üles arvestama juba kõnealustes algatustes välja töötatud lahendusi Euroopa piirkondade demograafiliste probleemidega tegelemisel; rõhutab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tähtsust elukestva õppe valdkonnas hariduse ja koolituse toetamisel rahvaarvu vähenemise ohuga piirkondades; leiab, et parema õigusloome tegevuskavaga tuleks nõuda, et enne mis tahes ELi seadusandlikku algatust tehtav mõjuanalüüs hõlmaks mõju, mis seadusandlikul algatusel võib olla demograafiale;

12.  rõhutab, kui tähtis on, et EL lõimiks demograafilisi kaalutlusi kõigisse poliitikavaldkondadesse ja lisaks need oma eelarverubriikidesse, et võimaldada nende poliitikasuundade arendamist, eelkõige põllumajanduse, keskkonna, infoühiskonna, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, tööhõive, hariduse, sotsiaalpoliitika ning transpordi valdkonnas; on arvamusel, et demograafilise mõju aruannete järeldusi tuleb võtta arvesse oma poliitika kujundamisel ning demograafilisi kriteeriumeid kasutada nende poliitikameetmete tulemuste ja soovimatute mõjude hindamistes, et soodustada sellist lähenemisviisi demograafilistele muutustele, mis hõlmab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist; on arvamusel, et erilist tähelepanu tuleks pöörata maapiirkondadele, kus niisugused demograafilised probleemid on eriti teravad; rõhutab sellega seoses algatuse „Arukad külad“ potentsiaali, mille abil saab tänapäevast tehnoloogiat, nagu 5G, ja innovatsiooni kasutades maakogukondi taaselustada; rõhutab lisaks maa- ja linnapiirkondade tihedama koostöö tähtsust; rõhutab, kui tähtis on tagada üldine juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele avalikele teenustele ja taristutele, sealhulgas digitaalsetele avalikele teenustele ja taristutele, eriti laste, noorte ja eakate inimeste jaoks, et edendada sotsiaalset kaasatust, tagada sooline võrdõiguslikkus ja leevendada demograafiliste muutuste mõju; rõhutab, kui oluline on pakkuda eelkõige rahvaarvu vähenemise ohuga piirkondades uusi palgatöö võimalusi, et säilitada kogukondi ja luua tingimused rahuldava tasakaalu saavutamiseks töö- ja eraelu vahel; on arvamusel, et oluline on rõhutada, et üldise geograafilise nägemusega vaadeldakse linna- ja maapiirkondi täiendavate funktsionaalsete ruumidena; rõhutab, et vaja on suuremat lõimimist eri fondide vahel, et toimuks tõeline, kaasav ja kestlik kohalik areng; juhib tähelepanu sellele, et ELi demograafiapoliitika peaks püüdma olema täielikum ning koordineeritum liikmesriikidega ja horisontaalselt; tuletab meelde, et Euroopa Liit mitte ainult ei eralda rahalisi vahendeid piirkondliku arengu jaoks, vaid ka kujundab suurel määral kohalike ja piirkondlike ametiasutuste suutlikkust kasutada enda rahalisi vahendeid sotsiaalse territoriaalse ebavõrdsusega võitlemiseks; rõhutab, et kuigi riigiabi ajakohastamise tulemusel on erandeid, mille puhul teavitamist ei ole vaja, lihtsustatud ja arvuliselt suurendatud, on praegune raamistik väiksemate piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jaoks ikka veel väga keeruline ja koormav; on arvamusel, et kuigi riigihanke-eeskirju 2014. aastal lihtsustati, on väikeste piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jaoks ikka veel liiga palju takistusi sellele, et nad saaksid parandada niisuguste tundlike piirkondade majandust;

13.  on arvamusel, et EL peaks toetama liikmesriikide rände- ja kaasamispoliitikat, austades nende liikmesriikide õigusi ja pädevusi, ja samuti subsidiaarsuse põhimõtet, et viia negatiivsed demograafilised suundumused miinimumini; rõhutab perekondade loovust ja perekondi toetavate poliitikameetmete olulist rolli; on seisukohal, et kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi tuleks volitada rakendama edukat integratsioonipoliitikat kohapeal; on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema aktiivsed osalejad demograafiliste probleemide lahendamiseks võetud meetmetes; nõuab, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja riigipõhistes soovitustes võetaks arvesse piirkondlikku ebavõrdsust ja tasakaalustamatust piirkondade vahel liikmesriikides; on veendunud, et piirialadel peab selline koostöö kajastama nii piiriüleste algatuste nõudmisi kui ka ulatust; soovitab töötada selles valdkonnas välja koolitusprogrammid, et luua parem arusaam ja suurem teadlikkus asjaomastest küsimustest; on seisukohal, et demograafiliste probleemide lahendamisel peab kogu Euroopas olema terviklik lähenemisviis ja et probleemi lahendamine ühes Euroopa osas ei tohiks avaldada negatiivset mõju teistele Euroopa aladele; nõuab, et loodaks üleeuroopalisel tasandil võrgustikud selleks, et jagada häid tavasid ja kogemusi, mille abil kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ning kodanikuühiskonna sidusrühmad saaksid harida üksteist demograafiliste muutuste tõttu esilekerkinud küsimuste käsitlemise vallas;

Euroopa fondide tõhususe suurendamine

14.  rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega tuleb demograafilisi muutusi järgmisel programmitöö perioodil tõhusamalt käsitleda, kasutades järgmist: suurem, paremini suunatud keskendumine demograafilistele muutustele kui prioriteetsele valdkonnale lõplikes õigusaktides ja suunistes liikmesriikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste toetamiseks, uurides Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide potentsiaali, et käsitleda demograafilisi muutusi ning töötada välja ja rakendada assotsieerimislepinguid ja rakenduskavasid; ennetav lähenemisviis demograafiat käsitleva poliitika kujundamises ning heade tavade ja kogemuste vahetamine õppimiseks institutsiooni tasandil; tehniline tugi haldusasutustele ja kohalikele sidusrühmadele tõhusate poliitikasuundade rakendamisel, mis käsitlevad demograafilisi muutusi nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil; ja kohalike asutuste kohustuslik aktiivne osalemine fonde rakendavate programmide väljatöötamises, haldamises ja struktuurisiseses hindamises ning demograafiliste probleemidega silmitsi seisvate piirkondade vajalik väljaselgitamine NUTS 3 ja kohaliku haldusüksuse tasandil; ergutab pakkuma kohalikele sidusrühmadele ja korraldusasutustele tehnilist tuge ja koolitusi demograafiliste muutustega tegelemise tõhusa poliitika rakendamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; on seisukohal, et mõnes liikmesriigis varjavad toetused NUTS 2 tasandil sageli sotsiaalterritoriaalset, piirkonnasisest või isegi piirkonnaülest ebavõrdsust; nõuab, et ELi kaardid kasutaksid mõõtkava, millest piisaks, et kajastada territooriumiga seotud probleeme, nii et need võiksid aidata suunata toetust kõige ebasoodsamas olukorras piirkondadele;

15.  palub Euroopa Regionaalarengu Fondil (ERF) anda suurem panus vananemise, maaelu ja rahvastiku väljavooluga seotud kõrgete näitajatega piirkondade aitamisse ja toetada neid rohkem, et parandada nende transpordi- ja telekommunikatsioonitaristut, vähendada digilõhet (k.a põlvkondade vahel) ning võimaldada kasutada paremaid avalikke teenuseid; toonitab sellega seoses e-tervise valdkonna tähtsust; palub liikmesriikidel ja piirkondadel suunata olemasolevaid investeeringuid paremini demograafilistele muutustele ja nende mõjule;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, et pidurdada suurenevat väljarännet hõredalt asustatud piirkondadest, kus nõuetekohane taristu ja piisav teenuste tase on eriti lastega perede säilitamise jaoks väga olulised eeltingimused;

17.  rõhutab, et Euroopa Sotsiaalfond (ESF) peaks tõhustama oma tegevust noorte koolitamisel ja harimisel ning edendama tööalast konkurentsivõimet ja aitama inimestel leida parem tasakaal töö- ja pereelu vahel ning võidelda vanemaealiste sotsiaalse ja digitaalse tõrjutusega; rõhutab samuti, et fond peaks ettevalmistavate programmide abil parandama tööhõivevõimalusi väheneva rahvastikuga piirkondade elanike jaoks, ning edendama nende piirkondades elavate naiste, noorte ja eakate sotsiaalset ja digitaalset kaasatust; juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et ESFi äärepoolseimate piirkondade toetamiseks kasutamisel hoolitsetakse selle eest, et tagada parem tasakaal töö- ja pereelu vahel; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust pakkuda olemasolevate vahendite piires konkreetseid rahalisi vahendeid, et toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi tõsiste ja püsivate ebasoodsate demograafiliste tingimustega; palub teha fondi väljamakseid sellise korra kohaselt, mis seab prioriteediks tegevussuunad lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis; rõhutab, kui oluline on lisada Ühtekuuluvusfond tulevastesse strateegiatesse, et käsitleda demograafilisi muutusi, tuletades meelde, et fond loodi eesmärgiga tugevdada ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; on arvamusel, et oluline on pakkuda ESFi abil palju suuremat tuge väikestele organisatsioonidele, mis arendavad ja juhivad innovaatilisi sotsiaalprojekte, ning samuti kogu ELi hõlmavatele riikidevahelistele katseprojektidele, millega käsitletakse sotsiaalseid ja tööhõiveküsimusi, et lihtsustada innovaatilist piirkondlikku, piiriülest, riikidevahelist ja makropiirkondlikku koostööd ning seega vastata väljakutsetele, mida esitavad demograafilised muutused;

18.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et nagu on rõhutatud Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 5/2017, on ELi noortegarantii, mille eesmärk on aidata ilma töökohata, väljaõppeta või hariduseta noori, teinud vähe edusamme ning selle tulemused ei vasta esialgsetele ootustele;

19.  on seisukohal, et territoriaalsete lõhede vältimiseks peaksid kõige ebasoodsamate demograafiliste muutustega piirkonnad saama EFSIst kasu suuremate investeeringute teel ELi prioriteetsetesse valdkondadesse, nagu energia, transport, haridus, ettevõtlus, innovatsioon, teadusuuringud, VKEd, haridus või sotsiaaltaristu; on seisukohal, et 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika arendamisel tuleks arutada eristaatuse andmist demograafiliselt ebasoodsas olukorras piirkondadele;

Ühtekuuluvuspoliitika tulevik demograafiliste muutustega tegelemisel

20.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika pakub õigeid vahendeid, millega käsitleda demograafilisi muutusi, eriti seoses muude ELi, riiklike ja piirkondlike poliitikameetmetega, nii rahvastiku vananemise kui ka rahvastiku vähenemise suhtes ja peaks seetõttu mängima olulisemat rolli, et toetada paindlikult piirkondi demograafiliste muutustega kohanemisel; on veendunud, et see peaks kajastuma ka konkreetseid fonde käsitlevates määrustes demograafiliste muutuste käsitlemisel, mis on osa Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 alusel antud sõnaselge pädevusest; nõuab, et määratletaks täpselt ELi toimimise lepingu artiklis 174 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 121 osutatud „rasked ja püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused“, mis võimaldaks demograafilisi probleeme statistiliselt kvantifitseerida; rõhutab linna- ja maapiirkondade vahelise sideme tähtsust ning kutsub komisjoni üles mõtlema võimalusele täiendada integreeritud säästva linnaarengu strateegiat partnerlussuhete kaudu linnade ja maapiirkondade kestliku arengu eesmärgil; leiab, et komisjon peaks võtma ennetusmeetmeid, et vältida demograafiliste muutuste negatiivset mõju, ja pakkuma tehnilist abi rahvaarvu vähenemisest enim mõjutatud piirkondadele;

21.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika peab edendama naiste tööalast konkurentsivõimet ja kaasatust, eelkõige emade puhul, kellel on raskusi töö leidmisega; nõuab seetõttu, et naistele võimaldataks juurdepääs koolitus- ja haridusprogrammidele; juhib siiski tähelepanu sellele, et omandatud kvalifikatsioon peaks vastama tööturu vajadustele; rõhutab, kui tähtis on aidata noortel emadel tööle naasta, pakkudes igas vanuses lastele usaldusväärseid pikapäeva lastehoiuteenuseid, sealhulgas koolieelse õppimise võimalusi, et peatada rahvaarvu vähenemine;

22.  usub, et demograafiliste probleemidega tegelemiseks peaksid piirkonnad kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ennetavamalt, et võidelda noorte tööpuuduse vastu ja anda noortele inimestele võimalus alustada korralikku karjääri; märgib, et seda on võimalik saavutada, toetades noorte koolitusprogramme ja ettevõtlikkust;

23.  nõuab, et tulevase ühissätete määruse raames loodaks õigusraamistik, et käsitleda piirkondi, kes seisavad silmitsi tõsiste ja püsivate demograafiliste probleemidega; rõhutab vajadust ennetavama ja sihipärasema lähenemisviisi järele demograafilise poliitika kujundamisele, sest demograafiliste muutuste piirkondlik lahknevus tekitab tõenäoliselt märkimisväärset ebavõrdset sotsiaal-majanduslikku mõju Euroopa territooriumidele, mis võib ELis piirkondlikke erinevusi veelgi suurendada; nõuab, et tugevdataks ja ühtlustataks halduslikult uusi vahendeid, et tõhustada alt üles suunatud lähenemisviisi ja mitmetasandilist juhtimist – nagu kogukonna juhitud kohalik areng ja integreeritud territoriaalne investeering –, et suurendada kohalikku ja piirkondlikku osalemist osana integreeritud ja terviklikust lähenemisviisist piirkondlikule arengule; nõuab, et loodaks portaalipõhised teenused, mis aitaksid olemasolevatel maaettevõtetel saada paremat sidet nende linnas asuvate kolleegidega; toonitab, kui oluline on võtta tulevase ühtekuuluvuspoliitika raames rohkem arvesse konkreetset territoriaalset eripära, mis avaldub allpiirkondlikul tasandil; rõhutab, et suutlikkuse ja jõulise juhtimise puudumine mitmes kohalikus ja piirkondlikus ametiasutuses on oluline takistus EFSI programmide õnnestumisele, ja nõuab sellega seoses suutlikkuse suurendamise vahendeid;

24.  palub komisjonil kaaluda võimalust määratleda uued kriteeriumid, mille alusel eristada demograafiliste probleemidega maadlevaid piirkondi demograafiliste, majanduslike, keskkonnamõju ja juurdepääsetavuse näitajate alusel, ning viia läbi võimalike sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste näitajate uuringuid, et täiendada SKP näitajat kriteeriumidega, mis hõlmavad sotsiaalset kapitali, oodatavat eluiga ja keskkonna kvaliteeti; on seisukohal, et SKP ja rahvastikutihedus ei ole sellised näitajad, millest piisaks raskete ja püsivate demograafiliselt ebasoodsate tingimustega territooriumide liigitamiseks; palub komisjonil lõimida ühtekuuluvuspoliitikasse lisaks SKP-näitajale uued, muutuvad näitajad, nagu demograafiline näitaja ja eelkõige ELi piirkondliku sotsiaalarengu indeks, et anda täielikum ülevaade nende piirkondade ees seisvatest konkreetsetest probleemidest, või kaaluda nimetatud piirkondadele lisaassigneeringu eraldamist, mis on sarnane praegusel programmitöö perioodil (ühissätete määruse VII lisa punkt 9) ette nähtud toeks hõredalt asustatud piirkondadele; rõhutab, et on vaja konkreetseid vahendeid selleks, et jälgida ja hinnata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide potentsiaali ja tegelikku mõju demograafiliste muutuste käsitlemisel, koostades suunised asjaomaste demograafiliste näitajate järgnevaks väljatöötamiseks; rõhutab, kui oluline on omada usaldusväärset, ajakohast, liigitatud statistikat tõhusama ja objektiivsema poliitilise haldamise otstarbel, eriti ELi erinevate hõredalt asustatud piirkondade põhiomaduste üksikasjalikuma mõistmise jaoks; nõuab seetõttu, et Eurostat esitaks enamaid üksikasju statistika vallas, mis on oluline sobiva Euroopa demograafiapoliitika väljatöötamiseks, eriti demograafilisi, perekonnaga seotud, sotsiaalseid ja majanduslikke näitajaid, ning seega nõuab tungivalt, et need liigendataks vähemalt allpiirkondlikul, st NUTS 3 tasandil;

25.  on arvamusel, et tulevane ühtekuuluvuspoliitika peaks hõlmama konkreetseid meetmeid demograafilistest probleemidest kõige enam mõjutatud piirkondade jaoks ja võimaldama temaatilist eesmärkide või kaasrahastamise määra seadmisel suuremat paindlikkust, pidades silmas piirkondadevaheliste ja piirkonnasiseste strateegiate kooskõlastamist samas liikmesriigis kohaliku osalusega; kutsub komisjoni üles kaaluma demograafilise arengu riikliku strateegia muutmist uueks eeltingimuseks;

26.  kutsub komisjoni üles lisama strateegiasse „Euroopa 2020“ demograafia juhtalgatuse, mida rahastatakse olemasolevatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ja mis hõlmab mitmesuguseid meetmeid kolmes kategoorias: arukas majanduskasv meetmete abil, millega aidata demograafiliste väljakutsetega silmitsi seisvaid territooriume IKT, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja VKEde valdkonnas; kaasav majanduskasv meetmete abil, millega innustada noori piirkonda jääma, tagades kestliku põlvkondade vahetumise, füüsilisest isikust ettevõtjate töö ja sotsiaalse kaasamise meetmed rändajate ja pagulaste jaoks, kes on rahvusvahelise kaitse all; ning kestlik majanduskasv meetmete abil, millega aidata kõnealustel piirkondadel investeerida rohelisse majandusse, sh säästvatesse transpordisüsteemidesse; tunneb heameelt ELi nutikate külade algatuse üle, milles nõutakse, et poliitikas pöörataks erilist tähelepanu digitaalse lõhe ületamisele maa- ja linnapiirkondade vahel ning kasutataks ära potentsiaali, mida pakub maapiirkondade ühenduvus ja digiteerimine, ja mis toetab arukate saarte algatust kui Euroopa saarte ametiasutuste ja kogukondade alt-üles tehtavaid jõupingutusi, mille eesmärk on püüda parandada saarte elukvaliteeti kestlike ja integreeritud lahenduste abil;

27.  on seisukohal, et 2020. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik peaks andma jõulise, otsustava tõuke jõupingutustele käsitleda demograafilisi väljakutseid, võttes arvesse praegust demograafilist olukorda ja suundumusi, ja et see peab hõlmama selliste lahenduste edendamist, mis kasutavad vajaduse korral sihipäraseid meetmeid, nagu eelarverea assigneeringud; nõuab, et tugevdataks sotsiaalset kaasamist toetavaid teenuseid ja taristut ÜPP teise samba raames, mis on ette nähtud maaelu arengu edendamiseks ja mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) alusel, ning pöörama ümber sotsiaalse ja majandusliku languse ja rahvastiku vähenemise suundumuse raskete ja püsivate ebasoodsate demograafiliste tingimustega piirkondades; palub riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel vahetada kogemusi, häid tavasid ja uusi meetodeid, mis aitaksid vältida demograafiliste muutuste negatiivseid tagajärgi; on veendunud, et üleeuroopalised transpordivõrgud (TEN-T) ja meremagistraalid peaksid teenindama raskete ja püsivate ebasoodsate demograafiliste tingimustega piirkondi;

28.  rõhutab iga kogukonna juhitud kohaliku arengu metoodika lisaväärtust kõigis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides, et töötada välja ja rakendada integreeritud ja spetsiaalselt kohandatud alt-üles lahendusi; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et kogukonna juhitud kohalik areng on kohustuslik vaid EAFRD puhul ning et kohalikud ja osalusel põhinevad lähenemisviisid vähenevad ERFis, ESFis ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis (EMKF); palub seepärast komisjonil muuta kogukonna juhitud kohaliku arengu kasutamine kohustuslikuks kõigis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides;

o
o   o

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.
(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0049.
(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 281.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0099.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0213.
(10) ELT C 316, 22.9.2017, lk 145.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0211.
(12) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 9.
(13) ELT C 74 E, 13.3.2012, lk 19.
(14) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 55.
(15) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 75.
(16) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 131.
(17) ELT C 17, 18.1.2017, lk 40.
(18) ESPON töödokument, Luxembourg, ESPON EGTC, märts 2017.
(19) Eurostat, „The EU in the World“ („EL maailmas“) (2016. aasta väljaanne).
(20) Eurostat, „Eurostat Regional Yearbook“ („Eurostati piirkondlik aastaraamat“), 2016. aasta väljaanne.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika