Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2007. aasta rohelist raamatut jaefinantsteenuste kohta ühtsel turul (COM(2007)0226),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (tarbijakrediidi direktiiv)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (liikluskindlustuse direktiiv)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001(3),

–  võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta rohelist raamatut „Euroopa integreerituma kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete turu saavutamine“ (COM(2011)0941),

–  võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2014. aasta aruannet hinnavõrdluse veebisaitidega seotud heade tavade kohta,

–  võttes arvesse 2016. aasta aprilli arvamust, mille Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitas ELi institutsioonidele tööandjapensioni kogumisasutuste riskihindamise ja läbipaistvuse ühtse raamistiku kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (hüpoteekkrediidi direktiiv)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 910/2014 e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (maksekontode direktiiv)(7),

–  võttes arvesse komisjoni 8. augusti 2014. aasta aruannet Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi toimimise kohta (COM(2014)0509),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (kindlustustoodete turustamise direktiiv)(10),

–  võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2015. aasta rohelist raamatut jaefinantsteenuste kohta „Paremad tooted, suurem valik ja rohkem võimalusi tarbijatele ja ettevõtjatele“ (COM(2015)0630),

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 21. märtsi 2016. aasta vastust jaefinantsteenuseid käsitleva komisjoni rohelise raamatu kohta,

–  võttes arvesse 2016. aasta juuli Eurobaromeetri eriuuringut 446 finantstoodete ja -teenuste kohta,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu kohta(11),

–  võttes arvesse Better Finance’i 2016. aasta aruannet „Pension Savings: The Real Return“ (Pensionisäästude tegelik tootlus),

–  võttes arvesse oma 17. mai 2017. aasta resolutsiooni finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule(12),

–  võttes arvesse komisjoni 21. märtsi 2017. aasta konsultatsioonidokumenti Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2017. aasta tegevuskava „Tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava: paremad tooted ja laiem valik“ (COM(2017)0139),

–   võttes arvesse Ühendkuningriigi finantsinspektsiooni 2017. aasta juuni varade valitsemise turu uuringut,

–  võttes arvesse protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8‑0326/2017),

A.  arvestades, et ELi jaefinantsteenuste turg on endiselt küllaltki vähe arenenud ja väga killustunud, kuigi eri liikmesriikides on töö käimas; arvestades, et seetõttu tuleb võtta kiireloomulisi ja tõhusaid meetmeid, et soodustada uuendustegevust, mis on kasulik lõppkasutajatele, rakendades samas jaefinantsteenuste ühtse turu täieliku potentsiaali, ning mis suurendaks konkurentsivõimet, alandades hindu ja parandades toodete valikut ja mitmekesisust;

B.  arvestades, et jaefinantsteenuste alast uuendustegevust takistavate riiklike tõkete kaotamisel ja olemasolevate suundumuste piiramisel peaksime jääma sihikindlaks; kutsub komisjoni ja nõukogu üles seadma kapitaliturgude liidu raames piiriüleste jaeinvesteeringute valdkonnas suuremaid sihte, käsitledes mitte üksnes lihtsamaid probleeme, vaid ka seda turgu mõjutavaid kõige olulisemaid takistusi, mis hõlmavad keeleküsimusi, muret pettuse või kuritegevusega pärast, ebakindlust maksualase mõju seisukohast, väärtpaberi- ja äriühinguõiguse erinevusi, õiguskaitse- ja maksejõuetusmenetluste alast teadmatust ning usalduse puudumist tarbijakaitse raamistike vastu;

C.  arvestades, et Euroopa jaefinantsteenuste turg oleks toimiv ainult sel juhul, kui see annaks tarbijatele ja finantsteenuste osutajatele tegelikku lisaväärtust, tagades tõhusa konkurentsi ja tarbijakaitse, eelkõige seoses toodetega, mida on majanduselus osalemiseks ja haavatavatele tarbijatele vaja;

D.  arvestades, et Eurobaromeetri eriuuringus 446 jõutakse järeldusele, et eurooplased ostavad finantstooteid või -teenuseid endiselt enamasti oma riigis ja sageli isegi ei väljenda vajadust või soovi pääseda kõnealustele teenustele juurde välismaal, kuigi on olemas ka mõned reaalsed tõkked, mis takistavad neid seda tegemast; arvestades, et isegi nende enda liikmesriigis otsivad vaid vähesed paremaid pakkumisi ja vahetavad teenuseosutajat; arvestades, et sellest tulenev (piiriülese) konkurentsi puudumine võib takistada tarbijatel ja väikeinvestoritel saada ostetavate finantstoodete ja -teenuste puhul parimat pakkumist;

E.  arvestades, et parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsioonis on toodud finantstehnoloogia määratlus, mille kohaselt tuleks finantstehnoloogiat käsitleda kui uut tehnoloogiat, mille kaudu võimaldatakse või tagatakse rahastamine ning mis mõjutab kogu finantssektorit ja kõiki selle osasid pangandusest kindlustuse, pensionifondide, investeerimisnõustamise, makseteenuste ja turutaristuni; arvestades, et tehnoloogiate kohaldamine jaefinantsteenuste osutamise suhtes võib aidata ületada teatavaid siseturu takistusi ning suurendada kõnealuse sektori toimimise tõhusust; arvestades, et digiteerimine ei ole iseenesest piisav kõnealuste takistuste ületamiseks; arvestades, et piiriüleste jaefinantsteenuste tihedam integratsioon ja selle turu pakutavate võimaluste alane parem teavitamine võib aidata suurendada teadlikku nõudlust, mis soodustab selles valdkonnas kõrgemate kvaliteedistandardite seadmist;

1.  märgib, et komisjoni tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskavas võetakse arvesse mõningaid probleeme, mille parlament tõstatas oma raportis jaefinantsteenuseid käsitleva rohelise raamatu kohta, et tagada tarbijakaitse toimiva tehnoloogiapõhise jaefinantsteenuste ühtse turu saavutamise püüdluste raames, kaitstes samal ajal tarbijaid, soodustades konkurentsi, kindlustes andmekaitse, alandades hindu ja võideldes maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu vastu; usub siiski, et tegevuskava ei ole piisavalt kaugeleulatuv, et luua õiguskeskkond, mis soodustab läbipaistvust, majanduskasvu ja uuendustegevust ning mille vastu jaefinantstoodete valdkonna ettevõtjad ja tarbijad tunnevad suurt usaldust; märgib, et erapensionide, investeerimisfondide ja muude jaetoodetega seotud teenus- ja vahendustasud on endiselt kõrged ja läbipaistmatud, mis vähendab märkimisväärselt jaeinvestorite tegelikku tulu; jagab siiski komisjoni seisukohta, et viimastel aastatel finantsteenuste valdkonnas koostatud õigusaktide, sealhulgas finantsinstrumentide turgude II direktiivi ja kindlustustoodete turustamise direktiivi ülevõtmist ja rakendamist tuleks jätkata ja see tuleks seada esmatähtsale kohale ning samal ajal peaks vajaduse korral esitama uusi seadusandlikke algatusi;

2.  kiidab heaks selliste uute finantsteenuste ja institutsioonide arendamise, mis edendavad finantsturgudel konkurentsi ja uusi võimalusi tarbijate jaoks; märgib siiski, et 2016. aastal rahastati finantstehnoloogiat Euroopas ainult 2,2 miljardi USA dollari väärtuses, kuid Ameerika Ühendriikides 12,8 miljardi USA dollari ja Hiinas 8,6 miljardi USA dollari väärtuses, mis näitab, et selleks, et Euroopast saaks juhtiv uuendustegevuse turg, tuleb kiiresti muuta suhtumist ning vaja on tehnoloogia arengut arvesse võtvaid õigusakte; rõhutab, et jaefinantsteenuste tõeline ühtne turg, kus on tagatud kõrgetasemeline tarbijakaitse ja võrdsed võimalused uutele turule sisenejatele, teeb EList atraktiivse uuenduslike finantsteenuste keskuse ning tagab tarbijatele madalama hinnaga suurema ja parema valiku; rõhutab, et kuigi uued tehnoloogiad tekitavad õigusliku reguleerimise probleeme, kujutavad need endast samas lõpptarbijatele kasulikke suurepäraseid uuendusvõimalusi ning soodustavad majanduskasvu ja tööhõivet;

3.  peab äärmiselt oluliseks tagada, et piiriüleselt saab osutada igat liiki finantsteenuseid, sealhulgas, kuid mitte ainult arveldus- ja säästukontode avamine ning pangakaartide väljastamine, tarbijakrediit ja hüpoteeklaenud, kindlustus ja riigi võlakohustused;

4.  peab jaefinantsteenuste siseturu põhimõtetega vastuolus olevaks nõuet, mille kohaselt peavad kliendid toote tõhusaks pakkumiseks olema selle liikmesriigi elanikud või omama selle liikmesriigi väljastatud siseriiklikku isikut tõendavat dokumenti, kus finantstoodet, k.a riigi võlakohustused, pakutakse;

5.  usub, et oleks kasulik soodustada jaeinvestorite poolset riigi võlakohustuste omandamist;

6.  on kooskõlas ELi konkurentsipoliitika aastaaruannet käsitleva 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni(13) punktiga 135 seisukohal, et arveldus- ja säästukontode kasutamise eest tohiks tasu võtta vaid juhul, kui need on seotud kindlate teenustega;

7.  rõhutab, et võimalus võtta sularahaautomaadist raha on oluline avalik teenus, mille osutamisel ei tohi esineda diskrimineerimist ega ebaausaid võtteid ning seetõttu ei tohi see olla liiga kulukas;

8.  tuletab komisjonile meelde, et kui kaardiomanik kolib mõnda teise liikmesriiki, on finantsasutustel endiselt kombeks maksekaardid tühistada, ning nõuab, et sellega seoses võetaks midagi ette ja muu hulgas hoiatataks liikmesriikide ametiasutusi;

9.  tunneb heameelt asjaolu pärast, et tegevuskava abil soovitakse lahendada mitmeid olulisi küsimusi ning et selles kehtestatakse mõne valdkonna jaoks selge ajakavaga konkreetsed meetmed, mida komisjon peab võtma;

10.  on veendunud, et komisjon peaks võtma parlamenti igati kaasates Pariisi kokkuleppe rakendamise raames kapitaliturgude liidu kasutamisel ennetavama rolli, et toetada säästvate vastutustundlike investeeringute suurenevat turgu säästvate investeeringute soodustamise kaudu, andes börsil noteeritud ettevõtete ja finantsvahendajate abil tõhusat ja ühtlustatud keskkonnaalast, sotsiaalset ja äriühingu üldjuhtimisega seotud teavet ning võttes neid kriteeriumeid asjakohaselt arvesse investeeringute juhtimise süsteemides ja avalikustamisstandardites; nõuab peale selle tungivalt, et komisjon edendaks keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud reitinguteenuseid ja roheliste võlakirjade turu ühtset raamistikku, toetudes komisjoni asjakohasele uuringule ja G20 keskkonnahoidliku rahastamise uurimisrühma tööle; palub komisjonil esitada ettepaneku ELi säästukonto loomise kohta, et käivitada pikaajalised finantseeringud ja toetada keskkonnasõbralikkusele üleminekut Euroopas;

11.  rõhutab jaeteenustele dünaamilist turgu pakkuvate põhiliste finantskeskuste olulisust;

12.  leiab, et kõrgetasemeline tarbijakaitse ja läbipaistvus on jaefinantsteenuste ühtse turu arengu seisukohalt keskse tähtsusega; rõhutab eelkõige, et tuleb tagada haavatavate tarbijate kaitse põhimaksekonto direktiivi tõhusa rakendamise kaudu ning et vaja on ka täiendavaid meetmeid, nagu finantshariduse poliitika; on veendunud, et ELi ja siseriiklikke tarbijatele suunatud finantsteenuseid käsitlevaid õigusakte tuleb tugevdada ja nõuetekohaselt jõustada ning vajaduse korral täiendavalt ühtlustada kõigis liikmesriikides;

13.  palub komisjonil tagada põhimõtte „sama teenus, sama risk, samad eeskirjad, sama järelevalve“ kohaldamine, et vältida konkurentsi moonutamist, eelkõige uute turuosaliste tekkimise puhul; rõhutab, et nende eeskirjadega ei tohi uuendustegevust pidurdada; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks üldise huvi sätete kasutamist, kuna praegu on liikmesriikidel võimalik neid kaudselt kasutada selleks, et takistada uutel toodetel oma turule siseneda, ning annaks Euroopa järelevalveasutustele volitused tegutseda vahendajana liikmesriikide vahel, kui tekivad vastakad tõlgendused nende sätete kasutamise osas;

14.  rõhutab, et Euroopa jaefinantsteenuste turg peab VKEdele kasu tooma nii pakkumise kui ka nõudluse seisukohast; märgib, et pakkumise puhul tähendab see rahastamisele parema juurdepääsu tagamist VKEde jaoks ning nõudluse puhul tähendab see VKEdele hõlpsama juurdepääsu võimaldamist piiriülestele turgudele; rõhutab, et suurenev konkurents ei tohi kahjustada jaefinantsteenuseid osutavaid VKEsid, kes tegutsevad kohalikul tasandil;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et Euroopa finantsjärelevalveasutused EBA, ESMA ja EIOPA oleksid nõuetekohaselt rahastatud ja volitatud täitma kõiki oma reguleerimis- ja järelevalvekohustusi tarbijakaitse huvides;

16.  palub komisjonil uurida võimalust võtta jaefinantstoodete puhul kasutusele 29. režiim; kutsub komisjoni ühtlasi üles uurima, kas enimkasutatavate ELi finantstoodete jaoks oleks põhimaksekonto ja üleeuroopalise personaalse pensionitoote mudeli alusel võimalik luua standardiseeritud vaikevalikute ühtlustatud õigusraamistik;

Meede 1 – Madalamad tasud muus vääringus kui euro tehtavate tehingute puhul

17.  tuletab meelde, et euroalast väljapoole jäävate piiriüleste maksete teenustasud on jätkuvalt kõrged; palub seetõttu komisjonil teha kiiresti ettepanek määruse (EÜ) nr 924/2009 muutmiseks, et vähendada piiriüleste tehingute teenustasusid kõikides liikmesriikides; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et puudub ühine Euroopa internetipanga maksevahend, näiteks kogu ELi hõlmav ja Euroopale kuuluv krediit- või deebetkaart;

Meede 2 – Vääringu konverteerimise läbipaistvus

18.  rõhutab, et kehtivate õigusaktide jõustamine on oluline selleks, et võidelda läbipaistvuse puudumisega nn vääringu dünaamilise konverteerimise puhul; juhib tähelepanu asjaolule, et direktiiviga (EL) 2015/2366 kehtestatakse kauplejatele kohustus tuua selgelt esile ja esitada tarbijate jaoks vääringu dünaamilise konverteerimise lõplik kulu, kaasa arvatud juhul, kui asjaomased tarbijad võtavad sularahaautomaadist raha välja, millega kaasneb vääringu konverteerimine; rõhutab siiski, et tarbijad peavad saama valida parima määra ja peaksid olema teadlikud teenustasudest ja lisakuludest, tehes tehinguid, makseid välismaal või võttes sularahaautomaadist raha välja, sealhulgas vääringu dünaamilise konverteerimise puhul; palub komisjonil tagada, et teenuseosutajad avaldaksid muudetud makseteenuste direktiivi kulude ja tasude avaldamise nõude raames vahetuskursi juurdehindluse kui tasu ning et erinevate finantsteenuste osutajate pakutavad määrad oleksid esitatud läbipaistval viisil; märgib, et tarbijate parem finantskirjaoskus on selle eesmärgi saavutamiseks keskse tähtsusega; soovitab ELi tasandil läbi viia nn kontrollostusid, et hinnata piiriülese juurdepääsu takistusi, teenusekvaliteeti ja ELi õiguse järgimist ja anda selle kohta avalikult aru ning jälgida toodete ja teenuste arengut;

Meede 3 – Hõlpsam toodete vahetamine

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et tarbijad vahetavad enamikku pangandus- ja kahjukindlustustooteid väga harva, mis takistab sisenemist piiriülestele jaeturgudele, ning julgustab komisjoni seetõttu lihtsustama tarbijate jaoks üleminekut soodsamatele jaefinantsteenustele kõikjal ELis ja finantslepingute lõpetamist ning tegema laenud ja muud finantstooted piiriüleselt kättesaadavaks; rõhutab piiriüleste kindlustustoodete (nt liikluskindlustuse) pakkumise suurt potentsiaali; märgib siiski, et lepingulise vabaduse põhimõte võimaldab finantsasutustel otsustada, kellega nad lepingu sõlmivad; nõuab tungivalt, et komisjon tunnistaks sellega seoses, kui oluline on kontrollida agressiivset laenuandmist ja kiirlaene, mis on põhjustanud haavatavate tarbijate ja VKEde ärakasutamise;

20.  kiidab heaks komisjoni eesmärgi võtta üle maksekontode direktiivi kaudu saavutatu, et lihtsustada finantsteenuste osutajate ja toodete vahetamist; kutsub komisjoni üles esitama spetsiaalselt finantssektori jaoks välja töötatud seadusandlikke algatusi, et lõpetada põhjendamatu asukohapõhine piiramine ja hõlbustada klientide üleminekut soodsamatele jaefinantsteenustele teistes liikmesriikides; märgib, et piisav avalikustamine ja tarbijakaitse on selle saavutamiseks keskse tähtsusega;

Meede 4 – Kvaliteetsed võrdlusveebisaidid

21.  rõhutab, kui kasulik on hästi struktureeritud ja kergesti kasutatav ELi võrdlusportaal, mis hõlmab Euroopa jaefinantsteenuste turge tervikuna; ergutab komisjoni uurima sel eesmärgil liikmesriikides juba olemasolevaid erinevaid sõltumatuid portaale; rõhutab, et võrdlusvahendid peavad olema täpsed ja tarbijate seisukohast asjakohased ning keskenduma mitte üksnes toodete hinnale, vaid ka nende kvaliteedile, võttes arvesse muid kriteeriume, nagu filiaalide võrgustike olemasolu, vahetu kontakt ja äritavade jätkusuutlikkus, unustamata seejuures, et võrrelda saab ainult sarnaseid tooteid; juhib tähelepanu asjaolule, et tarbijates segaduse tekitamise vältimiseks tuleks tooteid võrrelda üksnes sarnaste toodetega;

22.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks selliseid vahendeid nagu ühtsed kontaktpunktid, mis soodustavad konkurentsi ja abistavad jaefinantsteenuseid osutavaid ettevõtjaid;

Meede 5 – Parem liikluskindlustus

23.  on seisukohal, et pärast liikluskindlustuse direktiivi REFITi-põhise hindamise lõpuleviimist komisjoni poolt on oluline direktiivi muuta, et tagada hüvitis liiklusõnnetuses kannatada saanud isikutele ning lihtsustada piiriülest kaasaskantavust ja boonusklassi tunnustamist, pidades silmas ka Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, mille kohaselt tuleks liikluskindlustuse direktiivi kohaldamisala võimalikult kiiresti läbi vaadata, et käsitleda boonusklassi mittetunnustamise probleemi ja tagada, et direktiivi kohaldatakse selliste asjaolude suhtes, nagu kaasseadusandjad ette nägid;

Meede 6 – Läbipaistvam hinnakujundus autorendivaldkonnas

24.  palub komisjonil uurida, kas on vaja täiendavaid algatusi, mis käsitlevad kindlustust müüvaid autorendiettevõtjaid, eesmärgiga tagada kõiki autorendiettevõtjaid hõlmav läbipaistev hinnakujundus kõigis liikmesriikides;

Meede 7 – Integreeritum tarbijakrediidi ühtne turg

25.  rõhutab, et tarbijate ülemäärase võlgnevuse probleemi lahendamine tuleb seada prioriteediks, kui komisjoni eesmärk on uurida võimalusi, kuidas muuta piirülene laenamine kättesaadavamaks; nõuab, et võetaks meetmeid, mis käsitlevad võlateabe kooskõlastamise vahendeid, järgides täielikult ELi õigust, sealhulgas andmekaitse- ja tarbijakaitsealaseid õigusakte, nii et individuaalsetel võlausaldajatel oleks enne täiendava krediidi andmist võimalik teada kliendi võla suurust, tuues kaasa tõhusama turu, kus krediidiandjad saavad üksteisega konkureerida; nõuab seda eesmärki silmas pidades tarbijate ülemäärase võlgnevuse põhjuste põhjalikku hindamist; juhib tähelepanu asjaolule, et finantsharidus on tõhus vahend, mille abil kaitsta ülemäärase võlgnevuse tekkimise ohus olevaid tarbijaid; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon edendaks finantsharidust ja mitme sidusrühma koostööd selles olulises valdkonnas; tuletab seoses kliendi andmete või suurandmete suurema kasutamisega finantsasutuste poolt meelde isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, millega antakse andmesubjektile õigus saada selgitusi automaatse töötlemise abil tehtud otsuse kohta ning seda otsust vaidlustada; rõhutab vajadust tagada, et ebaõigeid andmeid saab muuta ning et kasutatakse vaid kontrollitavaid ja asjakohaseid andmeid; kutsub kõiki sidusrühmi üles suurendama jõupingutusi, et tagada nende õiguste jõustamine; on arvamusel, et isikuandmete kasutamiseks antud nõusolek peab olema dünaamiline ning andmesubjektil peab olema võimalus muuta ja kohandada oma nõusolekut;

Meede 8 – Õiglased tarbijakaitse-eeskirjad

26.  palub komisjonil hoolikalt hinnata, kas siseriiklikud tarbijakaitse-eeskirjad ja tavad ei kujuta endast ebaausaid takistusi piiriülese investeerimise seisukohast ja kas need on kooskõlas väljakujunenud siseturu õigusaktide ja kohtupraktikaga põhjendatud ülekaalukate avaliku huviga seotud põhjustega, mis on saavutatavaid eesmärke arvesse võttes vajalikud ja proportsionaalsed; rõhutab, et asjakohastes Euroopa tarbijakaitse-eeskirjades on sageli teadlikult jäetud mõningane vabadus seoses nende ülevõtmisega siseriiklikku õigusesse, et võimaldada lisada Euroopa õigus olemasolevatesse siseriiklikkesse õigusnormidesse; rõhutab siiski, et siseriiklike tõkete kaotamine ei tohi kahjustada tarbijakaitset ning et tarbijakaitse peaks õigusaktide väljatöötamisel jääma peamiseks prioriteediks; peab murettekitavaks, et paljud dokumendid, mille jaefinantstoodete ja -teenuste pakkujad on koostanud vastuseks ELi õigusaktidele, ei ole tegelikult tingimata vajalikud ja nende praktiline kasu tarbijate jaoks on väike või olematu, kuid samas tekitavad need koormust, mis võib asjaomastele tarbijatele kaasa tuua tarbetult suuremaid kulusid; palub, et komisjon vaataks need dokumendid läbi, et neid ühtlustada, tegemata seda seejuures tarbijakaitsealase kasu arvel; rõhutab, et juurdepääs asjakohasele ja arusaadavale teabele on ülioluline, et tarbija saaks teha teadlikke finantsotsuseid; märgib siiski, et määrav on esitatava teabe kvaliteet, mitte kvantiteet; rõhutab vajadust kooskõlastada võimalikult tulemuslikult Euroopa eri õigusaktides sätestatud klientide teavitamise nõudeid; toonitab, et kahekordseid või vastuolulisi avalikustamisnõudeid tuleb vältida, et mitte tekitada tarbetut bürokraatiat ja kulu ning et kliente mitte segadusse ajada;

27.  palub komisjonil kaaluda koondõigusakti, et luua praeguse killustatud korra – mis sisaldab paljusid eraldiseisvaid õigusakte, nagu finantsinstrumentide turgude direktiiv, kindlustustoodete turustamise direktiiv, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev direktiiv jne – asemel tugev ja järjepidev tarbijakaitse läbipaistvuse raamistik, kõrvaldades tarbetu keerukuse, millega finantsteenuste osutajad silmitsi seisavad, ja sealhulgas lähendades liikmesriikide järelevalvetavasid; palub komisjonil edendada Euroopa järelevalveasutuste tarbijakaitsevolituste ulatuslikumat kasutamist valdkondlikes õigusaktides ja võtta seda arvesse Euroopa järelevalveasutuste rahastamise ja juhtimise eelseisva läbivaatamise raames; kutsub komisjoni üles andma Euroopa järelevalveasutustele volitused juhtida tööd, mida tehakse liikmesriikide äritegevusjärelevalve tavade lähendamiseks;

28.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse valmistada ette kampaania, et suurendada teadlikkust finantsvaidluste lahendamise võrgustikust FIN-NET, mis aitab tarbijatel oma õigusi jõustada kohtuväliselt, pöördudes pädeva alternatiivse vaidluste lahendamise organi poole; usub, et FIN-NET peaks veelgi suurendama oma tegevusulatust, täpsustama oma rolli ja täiustama oma veebisaiti;

Meede 9 – Parem krediidivõimelisuse hindamine

29.  palub komisjonil esitada ühtlustatud piiriülesed krediidivõimelisuse hindamise standardid ja põhimõtted, et tõhusamalt vähendada ülemäärase võlgnevuse suurenemise ohtu üleeuroopaliste internetipõhiste laenude andmisel, võttes põhjalikult arvesse hüpoteekkrediidi direktiivi ja tarbijakrediidi direktiivi rakendamise kohta avaldatud aruannete järeldusi;

Meede 10 – Finantstehnoloogia jaefinantsteenuste arendamiseks

30.  tunnustab tarbijate õigust kasutada tarkvara maksete tegemiseks ja enda kohta teabe jagamiseks;

31.  toetab komisjoni kavatsust esitada põhjalik finantstehnoloogia tegevuskava kapitaliturgude liidu ja digitaalse ühtse turu strateegiate raames, aidates seega kaasa tõhusa ja hästitoimiva integreeritud tehnoloogiakeskse finantsteenuste ühtse turu saavutamisele, millest saavad kasu kõik Euroopa lõppkasutajad, ning tagades samas võrdsed võimalused; toetab finantstehnoloogia töörühma loomist komisjoni poolt; juhib tähelepanu asjaolule, et finantstehnoloogiate arendamisest tekkiv uus keskkond nõuab mitmesuguste asjakohaste uute kaitsemeetmete kehtestamist, muu hulgas tarbijate harimine rahapesuvastaste uute toodete või eeskirjade ning finantstehnoloogia krediidiplatvormide finantsvõimenduse valdkonnas;

32.  palub komisjonil uurida parlamendi resolutsiooni finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule, et edendada tarbijakaitset, turvalisust, uuendustegevust ja ausat konkurentsi ning tagada, et põhimõtet „samad teenused, sama risk, samad eeskirjad, sama järelevalve“ kohaldataks kõikidele ettevõtetele, olenemata nende tegevusvaldkonnast või asukohast; rõhutab, et finantstehnoloogiat tuleks käsitleda kui uut tehnoloogiat, mille kaudu võimaldatakse või tagatakse rahastamine ning mis mõjutab kogu finantssektorit ja kõiki selle osasid pangandusest kindlustuse, pensionifondide, investeerimisnõustamise, makseteenuste ja turutaristuni;

33.  nõuab tungivalt, et komisjon looks uuenduslikke lahendusi soodustava keskkonna; märgib, et uuenduslikud ettevõtted, nagu finantstehnoloogia ettevõtted, pakuvad tõhusa jaefinantsteenuste turu loomiseks vajalikku konkurentsi;

34.  rõhutab, et finantstehnoloogia ettevõtete alla kuuluvatel erinevatel uutel finantsasutustel on klientide ja finantsstabiilsuse seisukohast samad kohustused kui teistel vastavatel traditsioonilistel asutustel ja teenustel;

Meede 11 – E‑identimine

35.  rõhutab e-allkirja ja e‑identimise potentsiaali tehingute lihtsustamisel ning kutsub komisjoni üles tuginema e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid käsitleva määruse raames tehtud tööle; rõhutab vajadust võtta arvesse isikuid, kes ei saa või ei taha kasutada e‑allkirja või e‑identimist; pooldab piiriülese e‑identimise koostalitlusvõimet finantsteenuste sektoris ja nõuab võrdsete võimaluste tagamist kõikides liikmesriikides (võimalusel ka Euroopa Majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis); kutsub lisaks komisjoni üles kiiresti hindama e‑identimise meetodite ees praegu seisvaid regulatiivseid takistusi ja rõhutab, et mis tahes algatused peavad olema tehnoloogiliselt neutraalsed;

36.  kordab, et komisjonil oleks vaja kindlaks teha ja kõrvaldada regulatiivsed tõkked, mis takistavad finantsteenuste puhul üleeuroopaliste e‑allkirja süsteemide kasutamist, ning hõlbustada seeläbi kogu ELi hõlmavat piiriülest digitaalset sotsialiseerimist (digital onboarding), mõjutamata seejuures olemasolevate süsteemide ohutustaset või nende võimet täita neljanda rahapesuvastase direktiivi nõudeid;

Meede 12 – Finantsteenuste internetipõhine müük

37.  rõhutab vajadust kohandada olemasolevat ELi õigusraamistikku digitaalvaldkonna vajadustega, et võidelda internetipõhise kaugmüügiga seotud tarbijakaitse ohtudega, luues seeläbi uusi ärivõimalusi Euroopa idufirmadele ja finantstehnoloogia ettevõtetele; juhib tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad tarbijate jaoks internetipõhiste hasartmängudega, mida pakutakse finantstoodetena, nagu binaaroptsioonid; on veendunud, et tugev ja ühtlustatud Euroopa järelevalve on vajalik, et kaitsta tarbijaid ja vältida õiguslikke lünki; rõhutab, et Euroopa tarbijakaitsestandardeid kohaldatakse sõltumata sellest, kas müük toimub traditsiooniliste või tänapäevaste turustuskanalite kaudu;

38.  rõhutab küberturvalisuse tähtsust ning peab kahetsusväärseks, et komisjon ei käsitle küberturvalisuse küsimusi oma tegevuskavas; palub seetõttu komisjonil tagada nende küsimuste käsitlemine oma rakkerühma töö käigus;

39.  rõhutab vajadust säilitada pangakontorid, mis pakuvad olulist avalikku teenust ja on eriti kasulikud VKEdele, eakatele ja haavatavatele tarbijatele, kes kasutavad vähem tõenäoliselt e‑panganduse teenust ja eelistavad vahetut suhtlemist; tunnistab, et filiaalide sulgemine halvendab finantstaristut kohalikul tasandil ja võib olla kogukondade jaoks väga kahjulik;

40.  märgib, et kliendi andmete või suurandmete suurem kasutamine finantsasutuste poolt võib tuua tarbijatele kasu, näiteks paremini kohandatud, segmenteeritud ja odavamad pakkumised, mis põhinevad riskide ja kapitali tõhusamal jaotamisel; peab seevastu murettekitavaks dünaamilise hinnakujunduse arengut ja selle potentsiaali tuua tarbijate seisukohast kaasa halvemad tagajärjed pakkumiste võrreldavuse osas ja sellest tulenevalt ka tõhusa konkurentsi ning riskide jagamise ja vastastikuse toetamise seisukohast krediidi- ja kindlustussektoris;

o
o   o

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 133, 22.5.2008, lk 66. (2) ELT L 263, 7.10.2009, lk 11. (3) ELT L 266, 9.10.2009, lk 11. (4) ELT L 60, 28.2.2014, lk 34. (5) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349. (6) ELT L 257, 28.8.2014, lk 73. (7) ELT L 257, 28.8.2014, lk 214. (8) ELT L 123, 19.5.2015, lk 1. (9) ELT L 337, 23.12.2015, lk 35. (10) ELT L 26, 2.2.2016, lk 19. (11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0434. (12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0211. (13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0027.