Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsi 14. novembri 2001. aasta Doha deklaratsiooni(1),

–  võttes arvesse WTO ministrite konverentsi 18. detsembri 2005. aasta Hongkongi deklaratsiooni(2),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Doha arengukava kohta, eelkõige 9. oktoobri 2008. aasta(3), 16. detsembri 2009. aasta(4), 14. septembri 2011. aasta(5), 21. novembri 2013. aasta(6) ja 26. novembri 2015. aasta(7) resolutsiooni,

–  võttes arvesse 2013. aasta detsembris Balil toimunud 9. ministrite konverentsi tulemusi ja eeskätt kaubanduse lihtsustamise lepingut(8),

–  võttes arvesse 2015. aasta detsembris Nairobis toimunud 10. ministrite konverentsi tulemusi ja 19. detsembril 2015 vastu võetud ministrite deklaratsiooni(9),

–  võttes arvesse Genfis toimunud WTO parlamentaarse konverentsi iga-aastasel istungjärgul 14. juunil 2016 konsensuse teel vastu võetud lõppdokumenti(10),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke(11),

–  võttes arvesse kaubandusabi kuuendat ülemaailmset läbivaatamist 11.–13. juulil 2017 Genfis(12),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et WTO‑l on alates selle loomisest olnud keskne roll mitmepoolsuse põhimõtte tugevdamisel, kaasava maailmamajanduse edendamisel ning avatud, eeskirjadel põhineva ja mittediskrimineeriva mitmepoolse kaubandussüsteemi kindlustamisel; arvestades, et Doha vooru alustati 2001. aastal eesmärgiga luua uusi kaubandusvõimalusi, tugevdada mitmepoolseid kaubanduseeskirju ja tegelda kaubandussüsteemis esineva tasakaalustamatusega, seades läbirääkimistel kesksele kohale arenguriikide ja eelkõige vähim arenenud riikide vajadused ja huvid;

B.  arvestades, et EL on kaubanduse valdkonnas järjekindlalt toetanud tugevat mitmepoolset ja eeskirjadepõhist käsitust, tunnistades samas, et täiendavad moodused, nagu kahepoolsed, piirkondlikud ja mõnepoolsed lepingud, võivad samuti soodustada kaubanduse avanemist ja majandusarengut – eriti kui avada tee liberaliseerimisele ning ajakohastada eeskirju ja korda nendes poliitikavaldkondades, millega WTOs nii põhjalikult ei tegelda – ning toetada mitmepoolset süsteemi, eeldusel et asjaomased lepingud vastavad WTO nõuetele, põhinevad ühistel eeskirjadel ja loovad tingimused võimalikuks tulevaseks mitmepoolsuseks;

C.  arvestades, et 2013. aastal toimunud 9. ministrite konverentsi tulemused olid süsteemse tähtsusega, eelkõige WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu sõlmimine, sest see on kõige märkimisväärsem mitmepoolne kaubandusleping pärast WTO asutamist 1995. aastal;

D.  arvestades, et teatavad WTO liikmed püüavad praegust rahvusvaheliste kaubandusvaidluste lahendamise mudelit õõnestada; arvestades, et WTO apellatsioonikogus on peagi vaid toimimiseks vajalik miinimumarv kohtunikke; arvestades, et USA lükkas hiljuti tagasi ELi ja mõnede Ladina-Ameerika riikide ettepanekud alustada valikumenetlust järjest arvukamate vabade töökohtade täitmiseks; arvestades, et selline ummikseis, mille tõttu on juba kaks seitsmest apellatsioonikogu vabast ametikohast täitmata jäänud, võib hävitada süsteemi, mis on maailma võimsaimate kaubanduspartnerite vaheliste vaidluste lahendamiseks keskse tähtsusega;

E.  arvestades, et 2015. aastal toimunud 10. ministrite konverentsi tulemused olid samuti suure tähtsusega, sest tehti kuus ministrite otsust põllumajanduse, puuvilla ja vähim arenenud riikidega seotud küsimustes, sealhulgas võeti kohustus kaotada eksporditoetused põllumajandustoodete ekspordilt, mis on tõenäoliselt WTO kõige tähelepanuväärsem saavutus põllumajanduse vallas;

F.  arvestades, et hiljutised arutelud selle üle, kuidas Doha arengukavaga edasi liikuda, on selgelt näidanud, et WTO liikmete arvamused lahknevad selles osas, kuidas läbirääkimisi jätkata, mis näitab, et eesmärkide ulatuslikkus on vaja läbi vaadata, et saavutada kõigi läbirääkimissammaste raames tegelikke tulemusi, ning arvestades, et läbivaatamisel tuleb täielikult arvesse võtta praeguse kaubanduskeskkonna tegelikke tingimusi;

G.  arvestades, et majanduse digitaaltehnoloogiale üleminek avab kaubandusele uusi võimalusi, hõlbustades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist maailmakaubanduses e-kaubanduse kaudu; arvestades, et seda peetakse järjest enam valdkonnaks, kus WTO‑l võiks olla oluline roll;

H.  arvestades, et WTO 11. ministrite konverents toimub 10.–13. detsembril 2017 Argentinas Buenos Aireses;

1.  kinnitab oma täielikku toetust mitmepoolsuse püsivale väärtusele ning nõuab kõigi huve teenivat, vabal, õiglasel ja eeskirjadepõhisel kaubandusel põhinevat tegevuskava, mis toetaks kestliku arengu tegevuskava, pidades esmatähtsaks sotsiaalseid, keskkonna- ja inimõigusi ning tagades, et mitmepoolselt kokkulepitud ja ühtlustatud eeskirju kohaldatakse kõigi suhtes ühetaoliselt;

2.  rõhutab vajadust tugineda WTO 9. ja 10. ministrite konverentsil kokku lepitud tulemustele, mis aitavad teha ja tagada 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimuval WTO 11. ministrite konverentsil märkimisväärseid edusamme mitmepoolsete kaubandussuhete raamistiku säilitamiseks ja tugevdamiseks; rõhutab, et pooled peaksid sellest hoolimata otsima uusi poliitilisi eesmärke sellistes valdkondades nagu digitaalkaubandus ja investeeringute hõlbustamine;

3.  nõuab tungivalt, et kõik WTO liikmed kasutaksid ära soodsa olukorra, mis on tekkinud hiljutiste edusammude tulemusena ega unustaks strateegilist eesmärki tugevdada mitmepoolset kaubandussüsteemi ja vajadust kindlustada WTO kui kaubandusläbirääkimiste keskme positsiooni, tunnistades samas, et praeguste probleemide lahendamiseks on vaja uusi meetodeid; märgib, et paindlikkus, avatus, kaasatus ja poliitiline tahe on otsustava tähtsusega, et Doha arengukava lahendamata küsimustega oleks võimalik ülemaailmselt, tasakaalustatult ja realistlikult edasi minna; on seisukohal, et alates Doha vooru algusest 2001. aastal on maailma majandus, poliitika ja tehnoloogia oluliselt muutunud ning arutada on vaja selliseid uusi küsimusi nagu e-kaubandus, digitaalkaubandus, investeerimise läbipaistvus, toetused ja ületootmine, ülemaailmsed väärtusahelad, avalikud hanked, teenuste riigisisene reguleerimine, mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (MVKEd) ning suurem ühilduvus Doha arengukavast laiemate kaubanduse, tööhõive ja keskkonnakaitse tegevuskavade vahel, ning seda on võimalik teha nii, et see ei mõjutaks ebasoodsalt Doha arengukava lahendamata küsimusi; rõhutab, et arengumaadel tuleks võimaldada leida oma meetodid, mis säilitaksid nendes uutes sektorites võrdsed võimalused;

4.  rõhutab, kui tähtis on WTO, mis toimib tõhusa ja tulemusliku läbirääkimiste foorumina kõigis oma liikmeid huvitavates küsimustes ja pakub platvormi avatud aruteluks ülemaailmse kaubandusega seotud küsimuste üle;

5.  rõhutab, et Buenos Airesesse on vaja minna hästi välja töötatud ettepanekutega, et tagada läbipaistvamad ja kaasavamad kaubandusläbirääkimised, sest ministrite konverents tuleks põhjalikult ette valmistada komitee tasandil peetavate läbirääkimiste teel; tunnustab sellega seoses edasiminekut läbirääkimistel selliste küsimuste üle nagu kalandustoetused, et võidelda ülepüügi ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

6.  võtab teadmiseks siseriiklike põllumajandustoetuste kohta tehtud ettepanekud, sealhulgas ELi ja Brasiilia ühisettepaneku; on seisukohal, et arutelu edendamine kõnesolevas valdkonnas võiks olla WTO 11. ministrite konverentsi otsustava tähtsusega tulemus; tuletab sellega seoses meelde vajadust leida püsiv lahendus riigivaru loomisele toiduga kindlustamiseks, puuvillasektori toetamiseks ja subsiidiumideks kooskõlas ministrite Nairobis tehtud otsusega; rõhutab, et läbirääkimised sellel teemal ja nende võimalik tulemus ei peaks olema tähtsamad kui arutelud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle;

7.  kinnitab taas, kui oluline on edendada läbirääkimisi ja saavutada tulemusi seoses teiste liikmete poolt tõstatatud teemadega, sealhulgas teenuste riigisisene reguleerimine, e-kaubandus, investeeringute hõlbustamine, horisontaalsed subsiidiumid ning läbipaistvuse parandamine ja hea reguleerimistava VKEde huvides;

8.  on seisukohal, et 2017. aasta ministrite konverentsi tulemustes tuleks selgelt tunnustada 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste olulisust kliimamuutuste vastu võitlemisel ja kaubanduse võimalikku rolli nende eesmärkide saavutamisel, ning et konverentsil tuleb määrata kindlaks selleks võetavad konkreetsed meetmed, kuna ülemaailmsed standardid ja mitmepoolsed võimalused on ülemaailmse kaubanduse jaoks kasulikud;

9.  kinnitab, et sooline võrdõiguslikkus ja kaasav areng on omavahel seotud, ja rõhutab, et naiste mõjuvõimu suurendamine on vaesuse kaotamisel otsustava tähtsusega ning majanduse arengu seisukohast on äärmiselt oluline kõrvaldada tõkked, mis takistavad naiste osalemist kaubanduses; tunnistab vajadust töötada välja meetmed, mille eesmärk on tegeleda mitmesuguste takistustega, mis piiravad naiste võimalusi majanduses; kutsub WTO liikmeid üles lisama tööprogrammi, millega tagataks, et sooteadlik kaubanduspoliitika oleks 2017. aasta ministrite konverentsi tulemustes tähtsal kohal;

10.  juhib tähelepanu 2017. aasta juulis Genfis toimunud kaubandusabi kuuendale ülemaailmsele läbivaatamisele „Kaubanduse, kaasavuse ja ühenduvuse edendamine kestliku arengu nimel“, millel keskenduti muu hulgas vajadusele vähendada digitaalset lõhet;

11.  pooldab seisukohta, et sel eesmärgil tuleks võtta konkreetseid meetmeid, et soodustada e-kaubandust ja muuta kaubanduse digitaalsed võimalused reaalsuseks; rõhutab, et parem ühenduvus pakub rohkem ärivõimalusi, muutes muu hulgas arenguriikide mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate turulepääsu lihtsamaks ja vähem kulukaks; märgib sellega seoses, et investeeringud taristusse on jätkuvalt peamine probleem ja et on äärmiselt oluline saavutada selles valdkonnas edusamme; kutsub seetõttu WTO liikmeid edendama taristusse tehtavaid investeeringuid, ergutades muu hulgas avaliku ja erasektori partnerlusi;

12.  rõhutab, kui oluline on arutada võimalikke kaubanduspoliitilisi lahendusi seoses kaubavahetuse üha teenustekesksemaks muutumisega (nn 5. tarneviis);

13.  palub komisjonil jätkata oma jõupingutusi, et töötada WTOs välja siduvad mitmepoolsed e-kaubanduse põhimõtted; toetab 2017. aasta juunis teenustekaubanduse nõukogu liikmetele esitatud ELi teatist „An enabling environment to facilitate online transactions“ (Internetipõhiste tehingute lihtsustamist võimaldav keskkond), milles esitatakse äärmiselt vajalikud ja õigeaegsed tarbijakaitset, soovimatuid teateid, autentimist ja usaldusteenuseid ning elektroonilisi lepinguid käsitlevad ühised põhimõtted, mis suurendaksid tarbijate usaldust ja kindlustunnet internetis ja looksid soodsa keskkonna digitaalkaubanduse jaoks;

14.  innustab taas alustama mitmepoolseid läbirääkimisi kaubanduse keskkonnatoodete lepingu üle;

15.  tunneb heameelt kaubanduse lihtsustamise lepingu jõustumise üle 22. veebruaril 2017; on seisukohal, et see leping toob märkimisväärset kasu kõigile WTO liikmetele ning eelkõige arenguriikidele ja asjaomastele ettevõtjatele, suurendades läbipaistvust ja õiguskindlust ning vähendades halduskulusid ja tolliprotseduuridele kuluvat aega;

16.  rõhutab, et oluline on, et kõik WTO liikmed viiksid ellu nii Balil kui ka Nairobis tehtud otsused, sealhulgas looksid vähim arenenud riikide teenuseosutajatele uusi ekspordivõimalusi, vabastades vähim arenenud riigid teenuste eest tasumisest ja lihtsustades päritolureegleid reguleerivaid eeskirju; võtab teadmiseks WTO liikmete kasvava huvi teenuste soodustamise lepingu vastu; nõuab tõhusamaid jõupingutusi mitmepoolsel tasandil, et märkimisväärselt lihtsustada ja ühtlustada päritolureegleid;

17.  rõhutab WTO keskset tähtsust eeskirjadepõhise kaubandussüsteemi jaoks ning peab ülimalt tähtsaks vajadust tagada selle otsuste elluviimine, siduvate kohustuste täitmise tagamine ja kaubandusvaidluste lahendamine, ning rõhutab ühtlasi WTO ainulaadset panust läbipaistvuse suurendamisse ja vastastikusesse hindamisse, eelkõige kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi abil; tunneb äärmist muret asjaolu pärast, et mitu apellatsioonikogu ametikohta on endiselt täitmata, mis raskendab suuresti selle tähtsa organi tööd, ohustades vaidluste lahendamise praegust nõuetekohast toimimist, ning nõuab kiiret otsust kõnealuste ametikohtade täitmise kohta;

18.  rõhutab, et on vaja saavutada WTO 11. ministrite konverentsi lõplik deklaratsioon, milles liikmed võivad kindlaks määrata uued valdkonnad ja Doha arengukavas loetletud valdkonnad, milles nad läbirääkimisi alustavad ja jätkavad;

19.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et Euroopa Parlament jääks tihedalt kaasatuks WTO 11. ministrite konverentsi ettevalmistustesse ja et teda hoitaks pidevalt sündmustega kursis ja temaga konsulteeritaks 2017. aasta ministrite konverentsi ajal; kutsub komisjoni jätkama teiste WTO liikmete veenmist, et suurendada WTO parlamentaarse mõõtme tähtsust;

20.  kutsub WTO liikmeid tagama WTO parlamentaarse mõõtme tugevdamise abil demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust; rõhutab sellega seoses vajadust tagada parlamendiliikmete parem juurdepääs kaubandusläbirääkimistele ja kaasatus WTO otsuste sõnastamisse ja täideviimisesse ning kaubanduspoliitika nõuetekohane kontrollimine kodanike huvides;

21.  peab kahetsusväärseks, et 9.–10. oktoobril 2017. aastal Marrakechis toimunud ministrite minikonverents ei toonud kaasa märkimisväärset edu WTO 11. ministrite konverentsi silmas pidades; kutsub kõiki osalisi üles täiel määral oma kohustusi täitma ja poliitilistest avaldustest tuleneva valmisoleku läbirääkimistel konkreetseteks meetmeteks muutma, et saavutada WTO 11. ministrite konverentsil Buenos Aireses positiivseid tulemusi ja luua tugev alus edasiseks tegevuseks ja pärast 2017. aasta ministrite konverentsi tehtavateks otsusteks;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning WTO peadirektorile.

(1) WTO ministrite konverentsi 14. novembri 2001. aasta Doha deklaratsioon (WT/MIN(01)/DEC/1). https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/min01_e/mindecl_e.htm. (2) WTO ministrite konverentsi 18. detsembri 2005. aasta Hongkongi deklaratsioon (WT/MIN(05)/DEC). https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/min05_e/final_text_e.htm. (3) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 31. (4) ELT C 286 E, 22.10.2010, lk 1. (5) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 84. (6) ELT C 436, 24.11.2016, lk 6. (7) ELT C 366, 27.10.2017, lk 140. (8) WTO ministrite konverentsi 7. detsembri 2013. aasta Bali deklaratsioon (WT/MIN(13)/DEC). https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/mc9_e/balideclaration_e.htm. (9) WTO ministrite konverentsi 19. detsembri 2015. aasta Nairobi deklaratsioon (WT/MIN(15)/DEC). https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/mc10_e/nairobipackage_e.htm. (10) http://www.ipu.org/splz-e/trade16/outcome.pdf. (11) http://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/. (12) https://www.wto.org/english/tratop_e/devel_e/a4t_e/gr17_e/gr17programme_e.htm.