Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0271 – C8‑0163/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus), eriti selle artiklit 11,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2), eriti selle punkti 12,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 29. juunil 2017. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti (COM(2017)0400), mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2018 (COM(2017)0615),

–  võttes arvesse 4. septembril 2017. aastal vastu võetud ja 13. septembril 2017. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta (11815/2017 – C8‑0313/2017),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2017. aasta seisukohta 2018. aasta üldeelarve projekti kohta(3),

–  võttes arvesse lepituskomitees 18. novembril 2017. aastal heaks kiidetud ühist teksti (14587/17 – C8‑0416/2017),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0370/2017),

A.  arvestades, et olles uurinud kõiki võimalusi jaotada kulukohustuste assigneeringud rubriigi 3 (Kodakondsus ja julgeolek) raames ümber, näib olevat vajalik võtta kulukohustuste assigneeringute jaoks kasutusele paindlikkusinstrument;

B.  arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku võtta kasutusele paindlikkusinstrument, et täiendada liidu 2018. aasta üldeelarves ette nähtud rahastamist üle rubriigi 3 ülemmäära 817,1 miljoni euroga, et rahastada meetmeid rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide vallas;

C.  arvestades, et 2018. aasta eelarve arutamiseks kokku kutsutud lepituskomitee leppis kokku, et rubriigi 3 assigneeringute suurendamisest tulenevalt võetakse täiendavalt kasutusele 20,2 miljonit eurot;

1.  märgib, et 2018. aastaks kehtestatud rubriigi 3 ülemmäär ei võimalda piisavalt rahastada kiireloomulisi meetmeid rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide vallas;

2.  nõustub seepärast paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisega summas 837,2 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena;

3.  nõustub peale selle vastavate maksete assigneeringute kavandatud jaotusega: 464 miljonit eurot 2018. aastal, 212,7 miljonit eurot 2019. aastal, 126,4 miljonit eurot 2020. aastal ja 34,2 miljonit eurot 2021. aastal;

4.  kordab, et selle instrumendi kasutuselevõtmine, mis on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 11, näitab veel kord tungivat vajadust liidu eelarve suurema paindlikkuse järele;

5.  kordab oma ammust seisukohta, et paindlikkusinstrumendi raames varem võetud kulukohustustest tulenevaid makseid võib arvestada üksnes väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

6.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

7.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0408.

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta praeguste rände, pagulaste sissevoolu ja julgeolekuohtudega seotud probleemide lahendamiseks võetavate kiireloomuliste eelarvemeetmete rahastamiseks

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2018/8).