Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Kreeka taotlus – EGF/2017/003 GR/Attica retail) (COM(2017)0613 – C8‑0360/2017 – 2017/2229(BUD))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0613 – C8‑0360/2017),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),
– võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,
– võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 7/2013, mille kohaselt on EGFil tõeline Euroopa lisaväärtus, kui sellest kaasrahastatakse koondatud töötajatele mõeldud teenuseid või toetusi, mida liikmesriikide hüvitissüsteemides üldjuhul ette ei ole nähtud,
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,
– võttes arvesse oma resolutsioone Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta, mis on vastu võetud alates 2007. aasta jaanuarist, sealhulgas tähelepanekuid, mille on taotluste kohta esitanud tööhõive- ja sotsiaalkomisjon,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,
– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0367/2017),
A. arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;
B. arvestades, Kreeka esitas taotluse EGF/2017/003 GR/Attica retail, et saada EGFist rahalist toetust seoses 725 inimese koondamisega üheksas ettevõttes, mis tegutsevad Atika piirkonnas ja kümnes teises piirkonnas(4) jaekaubanduse alla kuuluvas majandussektoris;
C. arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 ette nähtud sekkumiskriteeriumidel;
D. arvestades, et tõendamaks seost koondamiste ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisi vahel, on Kreeka selgitanud, et riigi majandus on kuue järjestikuse aasta jooksul (2008–2013) olnud sügavas languses; arvestades, et 2008.–2016. aastal vähenes Kreeka SKP 26,2 % ja avaliku sektori tarbimine 22,8 % ning riigis jäi töötuks veel 700 000 inimest; arvestades, et välisvõla tagasimaksmiseks on Kreeka valitsused pidanud alates 2008. aastast maksumäärasid järsult tõstma, avaliku sektori kulusid kokku hoidma ja vähendama riigiametnike palkasid, eelkõige pensione, kuid kohaldatud meetmete koosmõjul on palgad vähenenud ka erasektoris; arvestades, et sissetulekute vähenemise tagajärjel on vähenenud ka tarbimine, mis on jaekaubanduse sektorit rängalt mõjutanud;
1. nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud ja et Kreekal on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 2 949 150 eurot, mis moodustab 4 915 250 euro suurustest kogukuludest 60 %;
2. märgib, et komisjon pidas kinni 12 nädala pikkusest tähtajast Kreeka ametiasutustelt täieliku taotluse kättesaamisest kuni rahalise toetuse andmise tingimustele vastavuse kohta lõpliku hinnangu andmiseni 23. oktoobril 2017 ja tegi hinnangu samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks;
3. märgib, et üheksale asjaomasele ettevõtjale kuuluvad poed ja supermarketid, kus müüakse tarbekaupu; peab kahetsusväärseks, et 2008.–2015. aastal vähenes jaekaubanduse maht kodumasinate puhul 60 %, toiduainete jaemüüjate puhul 30 % ning supermarketite puhul 23 %;
4. tunnistab, et koondamised on otseselt seotud jaekaubanduse sektori käibe kahanemisega, mis sai alguse 2008. aastal; märgib, et 2008.–2015. aastal vähenes jaekaubandus-, tööstus- ja ehitussektori töökohtade arv 164 000 võrra ning see moodustab 64,2 % kõikidest kaotatud töökohtadest;
5. tuletab meelde, et majanduskriisi tagajärjel on Kreeka leibkondade ostujõud 2008. aastast saadik väga palju vähenenud; märgib, et kuna ettevõtetele ja üksikisikutele antakse palju vähem laenu, mõjutab see jaekaubandussektori ettevõtjaid; peab kahetsusväärseks, et nimetatud kahe teguri koosmõjul langes jaekaubandussektori kogukäibe indeks 2008.–2016. aastal rohkem kui 63 %; juhib tähelepanu sellele, et 2008. aastast alates võetud kokkuhoiumeetmed, eelkõige palkade kärpimine, üürilepingute uuesti läbirääkimine ja arvete maksmistähtaja edasilükkamine on muutnud olukorra veel halvemaks; juhib tähelepanu sellele, et see juhtum näitab, et võetud meetmete abil ei olnud võimalik võidelda majanduskriisiga tõhusalt ega pikaajaliselt;
6. rõhutab murelikult, et Atika piirkonnas, kus toimub üle 70 % koondamistest, on töötuse määr 22,9 % ning ülejäänud kümnes piirkonnas jääb töötuse määr 19,5 % (Egeuse piirkond) ja 26,8 % (Ípeirose ja Lääne‑Makedoonia piirkond) vahele; tunneb muret selle pärast, et nii suured koondamised võivad neis piirkondades finants- ja majanduskriisi algusest saadik tekkinud tööpuuduse probleemi veelgi suurendada; märgib eelkõige, et 31,8 % Atika elanikest on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus;
7. märgib, et Kreekal on kavas võtta viit liiki meetmeid, milleks on i) professionaalne nõustamine, ii) koolitus, ümberõpe ja kutseõpe, iii) ettevõtluse alustamise toetus, iv) tööotsimis- ja koolitustoetus ning v) töökoha loomise toetus;
8. märgib, et 85,2 % sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest on üle 55 aasta vanused ning 24,8 % on üle 64 aasta vanused; peab kahetsusväärseks, et koondamise vältimiseks ei suudetud lahendust leida, arvestades eelkõige seda, et tööstaaži tõttu on tööd leida veel raskem; tunneb heameelt Kreeka otsuse üle pakkuda töötajatele, eelkõige eakamatele toetusesaajatele nende vajadustele vastavaid kutseõppekursusi, mis haakuvad tööturu praeguste vajadustega;
9. märgib, et kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel konsulteeriti Kreeka töötajate üldkonföderatsiooni tööinstituudi (GSEE) peasekretäri ja esindajatega, ja tunneb selle üle heameelt; tuletab meelde, et restruktureerimisprotsesside prognoosimise, vältimise ja haldamisega seoses üksmeelsete lahenduste ja ühiste seisukohtadeni jõudmiseks on parim vahend vastastikusel usaldusel ja jagatud vastutusel põhinev pidev sotsiaalne dialoog; toonitab, et selline dialoog võiks aidata töökohtade kadumist ära hoida ja seega vähendada EGFi kasutamist;
10. märgib, et sissetulekutoetused moodustavad individuaalsete meetmete kogupaketist 34,72 %, mis jääb napilt alla EGFi määruses sätestatud maksimummäära (35 %) ja on palju kõrgem määr kui muude hiljutiste juhtumite puhul esitatu; tuletab meelde, et nende meetmete puhul nõutakse, et sihtrühma kuuluvad toetusesaajad osaleksid tööotsingul või koolitusmeetmetes aktiivselt;
11. rõhutab, et Kreeka ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikeks meetmeteks ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest;
12. tuletab meelde, et EGFist toetust saav kooskõlastatud individuaalne teenustepakett peaks olema mõeldud algatuste jaoks, millega parandatakse tööhõivet, töötajate kvalifikatsiooni ja nende töökogemuse väärtustamist, et aidata neil siseneda ettevõtluskeskkonda, kuhu kuuluvad ka ühistud, ning seda tuleks kooskõlastada liidu olemasolevate programmidega, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondiga; on veendunud, et sidusa strateegiaga oleks võimalik tootmise mujale viimise ohtu vähendada ja luua soodsad tingimused, et tuua tööstustootmine liitu tagasi; rõhutab asjaolu, et EGFi kasutamisest tuleks tähtsamaks pidada ammendavat poliitikat, millega restruktureerimist vältida ja ennetada; rõhutab ühtlasi, et liidu tööstuspoliitika peab soodustama jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu;
13. tuletab meelde, et parlament väljendas muret erinevuse pärast EGFist taotletud vahendite ja liikmesriikide poolt hüvitatud summade vahel juba oma 15. septembri 2016. aasta resolutsioonis Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse, mõju ja lisaväärtuse kohta aastatel 2007–2014(5); palub, et komisjon innustaks liikmesriike ka edaspidi tõenäolisi kulusid realistlikumalt prognoosima, et hiljem oleks vaja võimalikult vähe raha tagasi nõuda;
14. tuletab meelde, et vastavalt EGFi määruse artiklile 7 tuleks kooskõlastatud individuaalse teenuste paketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ülemineku eesmärgiga;
15. kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;
16. kordab, et palub komisjonil tagada üldsusele juurdepääs kõigile EGFi juhtumitega seotud dokumentidele;
17. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;
18. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.