Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2127(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0339/2017

Esitatud tekstid :

A8-0339/2017

Arutelud :

PV 30/11/2017 - 4
PV 30/11/2017 - 6
CRE 30/11/2017 - 4
CRE 30/11/2017 - 6

Hääletused :

PV 30/11/2017 - 8.23
CRE 30/11/2017 - 8.23
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0474

Vastuvõetud tekstid
PDF 257kWORD 76k
Neljapäev, 30. november 2017 - Brüssel Lõplik väljaanne
Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimine
P8_TA(2017)0474A8-0339/2017

Euroopa Parlamendi 30. novembri 2017. aasta resolutsioon Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta (2017/2127(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 9, 10, 19, 168 ja artikli 216 lõiget 2 ning Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 3, 15, 21, 23, 25 ja 26,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011 vastavalt nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusele 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel(1),

–  võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2. oktoobri 2015. aasta kokkuvõtlikke märkusi Euroopa Liidu esialgse aruande kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Euroopa lepingute seeria nr 5, 1950) ja selle protokolle,

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat (ETS nr 35, 1961, muudetud 1996; ETS nr 163),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust Rec(2002)5 liikmesriikidele naiste vägivalla eest kaitsmise kohta ning soovitust CM/Rec(2007)17 soolise võrdõiguslikkuse standardite ja mehhanismide kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW) ja selle 6. oktoobri 1999. aasta fakultatiivprotokolli,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurilalaste õiguste rahvusvahelist pakti ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(4),

–  võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega (COM(2015)0615),

–  võttes arvesse Euroopa uut arengukonsensust „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ käsitlevat nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldust ja sellega võetud kohustust võtta arengukoostöös arvesse puuetega inimeste erivajadusi,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 2. veebruari 2017. aasta töödokumenti Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 rakendamise eduaruande kohta (SWD(2017)0029),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal(5),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv) kohaldamise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele(7),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2015. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste komitee poolt vastu võetud loetelu kohta küsimustest seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega(8),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(9),

–  võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teabedokumenti „The European Disability Strategy 2010-2020“ (Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Diskrimineerimine soo ja puude tõttu“,

–  võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. ja 2017. aasta põhiõiguste aruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti temaatilisi aruandeid,

–  võttes arvesse Eurostati 2014. aasta statistikat puuete kohta seoses juurdepääsuga tööturule, haridusele ja koolitusele ning vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsusega,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juunil 2017 avaldatud järeldusi „Euroopa jätkusuutlik tulevik: ELi vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030“,

–  võttes arvesse Euroopa vabatahtlikku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikku (SPC/2010/10/8),

–  võttes arvesse uut linnade tegevuskava (A/RES/71/256),

–  võttes arvesse Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta ning petitsioonikomisjoni arvamust (A8‑0339/2017),

A.  arvestades, et täieõiguslike kodanikena(11) on kõigil puuetega inimestel võrdsed õigused ning neil on õigus võõrandamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, sõltumatusele ja täielikule osalemisele ühiskonnas;

B.  arvestades, et Euroopa Liidus on hinnanguliselt 80 miljonit puuetega inimest, kellest 46 miljonit on naised;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingus on nõutud, et liit võitleks oma poliitika ja tegevuse määratlemisel diskrimineerimisega puuete alusel (artikkel 10), ja liidule on antud õigus võtta vastu õigusakte sellise diskrimineerimisega võitlemiseks (artikkel 19);

D.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 26 keelatakse sõnaselgelt puuete tõttu diskrimineerimine ja nähakse ette puuetega inimeste võrdne osalemine ühiskonnaelus;

E.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon on esimene rahvusvaheline inimõiguste leping, mille EL on ratifitseerinud ja mille on ka allkirjastanud ELi kõik 28 liikmesriiki ning ratifitseerinud 27 liikmesriiki; arvestades, et EL on suurim arenguabi andja maailmas ja üks kõige mõjukamatest sidusrühmadest rahvusvahelisel tasandil;

F.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse viia ellu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke ELi piires ning arengukoostöös partnerriikidega;

G.  arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt on puuetega inimesed isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis koostoimel mitmesuguste takistustega võib tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel; rõhutab eelkõige puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 9;

H.  arvestades, et Euroopa Kohtu kohtupraktika kinnitab tõsiasja, et puuetega inimeste õiguste konventsioon on ELi ja tema liikmesriikide jaoks ELi õiguse rakendamisel siduv, sest see on teisestes õigusaktides(12); arvestades, et on hädavajalik jõustada kehtivad ELi õigusaktid ja poliitikavahendid, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine oleks võimalikult ulatuslik;

I.  arvestades, et puuetega inimesed on mitmepalgeline rühm, ja arvestades, et naised, lapsed, eakamad isikud ja komplekssete toetusvajadustega ajutise või nähtamatu puudega isikud kogevad lisatakistusi ja mitmekordset diskrimineerimist;

J.  arvestades, et puuetega inimestel on lisakulud, väiksemad sissetulekud ja nende hulgas on rohkem töötuid; arvestades, et puuetega seotud toetusi tuleks käsitada riigi toena, mille eesmärk on kõrvaldada tõkked, et inimesed saaksid täiel määral ühiskonnas osaleda, kaasa arvatud töö kaudu;

K.  arvestades, et puuetega lastel on õigus elada oma perekonnas või perekeskkonnas vastavalt nende parimatele huvidele; arvestades, et perekonnaliikmed peavad sageli vähendama oma kutsetegevust või selle lõpetama, et hoolitseda puuetega pereliikmete eest;

L.  arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted hõlmavad diskrimineerimisest palju ulatuslikumat valdkonda, püüdes saavutada kaasavat ühiskonda, kus kõik puuetega inimesed ja nende perekonnad saavad oma inimõigusi täielikult kasutada;

M.  arvestades, et ikka veel on uusi ja läbivaadatud õigusakte ilma ühegi viiteta puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja juurdepääsetavusele; arvestades, et juurdepääsetavus on osalemise eeltingimus; arvestades, et EL kui puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline on kohustatud tagama puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide tiheda kaasamise õigusaktide ja poliitikameetmete väljatöötamisse ja rakendamisse, võttes samal ajal arvesse puuete erinevaid kontseptsioone;

N.  arvestades, et stereotüübid, väärarusaamad ja eelarvamused on osa diskrimineerimise, sh mitmekordse diskrimineerimise, häbimärgistamise ja ebavõrdsuse peamistest põhjustest;

O.  arvestades, et puuetega inimestel napib sageli toetust, kaitset, teavet hooldus- ja tervishoiuteenuste ja õiguste kohta, kaitset vägivalla eest ja lapsehoidu ning neil on sellistele teenustele ja teabele väga piiratud juurdepääs või puudub see üldse; arvestades, et tervishoiutöötajaid tuleks piisavalt koolitada arvestama puuetega inimeste erivajadusi;

P.  arvestades, et igal aastal elab kodutuna neli miljonit inimest, kellest suur osa on puuetega, kuid puuetega inimeste õiguste konventsioon ja ELi puuetega inimeste strateegia on jätnud need inimesed suures osas tähelepanuta;

Q.  arvestades, et vaatamata arvukatele rahvusvahelistele konventsioonidele, ELi ja riigi tasandi õigusaktidele ja strateegiatele ei saa puuetega inimesed ikka veel täielikult ühiskonnas osaleda ega oma õigusi kasutada; arvestades, et vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 29 on puuetega inimeste osalemist võimalik saavutada üksnes nende kaasamisega poliitilisse ja avalikku ellu, kus nad on sageli alaesindatud;

R.  arvestades, et komisjoni eduaruanne näitab, et puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustuste rakendamine hilineb ilmselgelt nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; arvestades, et strateegia raames on endiselt probleeme ning ELi poliitika, õigusaktide ja programmide puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kooskõlla viimiseks on vaja pikaajalist lähenemisviisi;

S.  arvestades, et iseseisva elamise mudel, nagu on rõhutatud puuetega inimeste õiguste konventsioonis, tagab suurima võimaliku juurdepääsetavuse taseme; arvestades, et juurdepääs muudele teenustele, nt kättesaadav transport, kultuurilised ja vabaajategevused, on kvaliteetse elu osa ja võib aidata puuetega inimesi integreerida;

T.  arvestades, et kaasav ja aktiivne juurdepääs tööturule on kohustuslik, kuna see on üks põhiline vahend, millega edendada puuetega inimeste iseseisvust; arvestades, et puuetega inimeste juurdepääs tööturule on praegu 58,5 %, samas kui puueteta inimeste osalus on 80,5 %, kusjuures mõned rühmad kogevad täiendavat diskrimineerimist puude liigi alusel; arvestades, et sotsiaalmajandus annab puuetega inimestele palju tööhõivevõimalusi;

U.  arvestades, et tugevamad suunised Euroopa tasandil ja piisavad vahendid ning koolitus puuetega seotud küsimustes võiksid tugevdada võrdõiguslikkust edendavate asutuste tõhusust ja sõltumatust riiklikul tasandil;

V.  arvestades, et Pariisi deklaratsiooni (kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu) järel on komisjon määranud kindlaks neli prioriteeti, millest üks on „soodustada ebasoodsas olukorras olevatel lastel ja noortel hariduse omandamist ja võtta nende vajadusi arvesse haridus- ja koolitussüsteemides“;

W.  arvestades, et puuetega inimeste tööturult eemal hoidmise üldine kulu on suurem kui nende tööturule kaasamise kulu; arvestades, et see kehtib eriti mitmekordse toetusvajadusega inimeste korral, kelle puhul pereliikmed võivad olla sunnitud hooldajateks hakkama;

X.  arvestades, et tööhõives osalevate puuetega inimeste arv võib olla väiksem kui andmed näitavad, arvestades, et paljud kuuluvad kategooriasse „tööhõiveks sobimatu“ või töötavad suletud sektoris või rohkem kaitstud keskkonnas, neil ei ole töötaja staatust ning nad ei ole seetõttu märgitud ametlikesse andmetesse ega ametlikku statistikasse;

Y.  arvestades, et tööandjaid tuleb toetada ja julgustada, et nad tagaksid puuetega inimeste võimaluste suurendamise nii hariduses kui ka tööhõives; arvestades, et sel eesmärgil on tööandjate teadlikkuse suurendamine üks viis, kuidas võidelda diskrimineerimise vastu puuetega inimeste tööle võtmisel;

Z.  arvestades, et töökohas võetavad meetmed on kriitilise tähtsusega positiivse vaimse tervise edendamiseks, vaimsete haiguste ja psühhosotsiaalse puude vältimiseks;

AA.  arvestades, et EL on suurim arenguabi rahastaja ja tal on juhtroll puuetega inimesi kaasavates programmides;

AB.  arvestades, et tööalane diskrimineerimine ei ole eraldiseisev probleem; arvestades, et diskrimineerimine hariduses, kutseõppes ja majutuses ning transpordile juurdepääsu puudumine võrduvad tööalase diskrimineerimisega;

AC.  arvestades, et 75 %‑l raske puudega inimestest ELis ei ole võimalust tööturul täiel määral osaleda; arvestades, et vaegtööhõive, nagu ka tööpuudus, võivad olla probleemiks eriti autismispektri häiretega inimeste või kurtide ja vaegkuuljate ning samuti pimedate ja pimekurtide jaoks;

AD.  arvestades, et kestliku arengu eesmärgid ja sotsiaalõiguste sammas võiksid olla ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise võimalikud vahendid;

AE.  arvestades, et õigus- ja teovõime puudumine kujutab endast olulist takistust hääleõiguse kasutamisel, sh Euroopa Parlamendi valimistel;

AF.  arvestades, et 34 % terviseprobleemide või puuetega naistest on oma elu jooksul kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda partneri poolt;

AG.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikes 7 antakse liikmesriikidele vastutus oma tervishoiupoliitika määratlemise ja tervishoiuteenuste korraldamise eest, mis tähendab, et Euroopa puuetega inimeste strateegia edu tagamiseks on väga oluline konsulteerida ja teha koostööd liikmesriikidega;

AH.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 25 rõhutatakse puuetega inimeste õigust võimalikult headele tervishoiuteenustele ilma diskrimineerimiseta;

AI.  arvestades, et puuetega inimesed on tervishoiuteenustes esinevate puuduste suhtes eriti kaitsetud, mis põhustab tervisega seotud riskikäitumist ja enneaegset surma;

Peamised tegevusvaldkonnad

Juurdepääsetavus

1.  tunnistab juurdepääsetavuse tervikliku määratluse ja kohaldamise olulisust ning selle väärtust puuetega inimeste võrdsete võimaluste, tõelise sotsiaalse kaasamise ja ühiskonnas osalemise alusena, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldisele märkusele nr 2, võttes arvesse puuetega inimeste vajaduste mitmekesisust ja edendades universaaldisaini üha olulisemaks muutuva ELi põhimõttena;

2.  tuletab komisjonile meelde tema kohustust võtta puuete ja juurdepääsetavuse küsimusi arvesse kõigis poliitikavaldkondades ning neid kõigis poliitikavaldkondades, nii avalikus kui ka erasektoris arendada ja edendada, ning soovitab luua komisjoni struktuuris juurdepääsetavuse asjatundjatest koosnevad üksused, kes kontrolliksid selle kohustuse täitmist;

3.  kutsub komisjoni üles kehtestama kohustuslikke nõudeid, mis tagaksid juurdepääsu üldkasutatavatele ruumidele ja eriti tehiskeskkonnale;

4.  kutsub liikmesriike üles kõiki juurdepääsetavust käsitlevaid õigusakte, sh audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, telekommunikatsiooni paketti ja veebi juurdepääsetavuse direktiivi ning samuti asjaomaseid transpordi- ja reisijate õiguste määruseid täielikult rakendama ja nende üle pidevat järelevalvet teostama; nõuab sellega seoses, et EL kooskõlastaks ja jälgiks nende rakendamist ning ühtlasi edendaks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist liidus ja väljaspool;

5.  loodab, et ELi kaasseadusandjad võtavad Euroopa juurdepääsetavuse akti viivitamata vastu; soovitab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielikuks rakendamiseks tuleks lõplikus tekstis rõhutada toodete ja teenuste kättesaadavust puuetega ja piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele; rõhutab, et on vaja laiaulatuslikke Euroopa eeskirju üldkasutatavate ruumide ja tehiskeskkonna juurdepääsetavuse kohta ning kõigile transpordiliikidele juurdepääsu kohta;

6.  peab murettekitavaks, et mõne sellise õigusakti nagu veebi juurdepääsetavust käsitleva direktiivi(13) või raudtee juurdepääsetavuse määruse(14) järelevalve toimub majandusharu ja liikmesriikide enesehindamise teel ja seda ei teosta sõltumatu üksus; soovitab seetõttu, et komisjon tõhustaks nõuete täitmise hindamist, ning kaalub õigusaktide järelevalve väljatöötamist, et tagada puuetega inimeste õiguste austamine, sealhulgas näiteks määruse (EÜ) nr 261/2004(15) rakendamisel;

7.  tuletab meelde, et kõigi juurdepääsetavusega seotud kohustuste rakendamine nõuab piisavat rahastamist ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil; palub ELil tagada, et kõik rahastamisprogrammid on kättesaadavad, et need järgivad universaaldisaini põhimõtteid ja neil on eraldi eelarve juurdepääsetavuse jaoks; kutsub liikmesriike üles suurendama avaliku sektori investeeringuid, et tagada puuetega inimeste juurdepääs nii füüsilisele kui ka digitaalsele keskkonnale;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama juurdepääsetavust IKT arendamise toetamise kaudu ning toetama kõiki algatusi, sealhulgas puuetega inimeste ohutuse alal tegutsevaid idufirmasid;

9.  peab vajalikuks iseseisva elu uurimist ja sellega seotud parimate tavade kasutuselevõtmist ELis;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et hädaabinumber 112 on täielikult kättesaadav kõigile mis tahes liiki puudega inimestele ning et õnnetusriski vähendamise poliitika ja programmid kaasavad igakülgselt kõiki puuetega inimesi ja on neile juurdepääsetavad;

11.  peab murettekitavaks, et riigihangete eeltingimust, mille kohaselt tuleb ka enne riigihankelepingu sõlmimist hankida kaupu juurdepääsetavust silmas pidades, ei rakendata riiklikul tasandil piisavalt; soovitab luua selleks kõiki juurdepääsetavuse suuniseid sisaldava portaali sarnaselt keskkonnahoidlike riigihangete portaaliga;

12.  soovitab tungivalt muuta reisijaõiguste kaebuste menetlus täielikult juurdepääsetavaks ja puuetega inimestele sobivaks ning määrata rohkem ja sama rangeid jõustamiskohustusi ülesandeks riiklikele täitevasutustele;

13.  rõhutab eriti, et juurdepääsetavus on puuetega inimeste õiguste konventsiooni keskne põhimõte ja muude konventsiooniga tagatud õiguste tegeliku kasutamise eeltingimus; rõhutab, et märkimisväärselt paljudes Euroopa kodanike esitatud petitsioonides kaevatakse juurdepääsetavuse puudumise või arhitektuuriliste tõkete üle; rõhutab, et juurdepääsuõigust, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9, tuleb rakendada terviklikult, et tagada puuetega inimeste juurdepääs oma ümbruskonnale, transpordile, avalikele asutustele ja teenustele, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et juurdepääsetavus oleks oluline prioriteet ja see integreeritaks paremini kõikidesse puuetepoliitika osadesse;

14.  märgib, et digitaalse ühtse turu strateegiat tuleks kõigis aspektides rakendada nii, et tagada puuetega inimestele täielik juurdepääs;

Osalemine

15.  väljendab heameelt ELi puudega isiku kaardi projekti üle; soovitab komisjonil koos liikmesriikidega kaasata kõik riigid tulevasse pikaajalisse algatusse eesmärgiga saavutada sama suur kasutusulatus nagu Euroopa parkimiskaardil ja hõlmata juurdepääsu teenustele, mis võimaldavad osaleda kultuurielus ja turismis;

16.  peab murettekitavaks, et ikka veel kasutatakse puuete meditsiinilist mudelit, mis keskendub puuetega inimeste meditsiinilisele diagnoosile, mitte keskkondlikele tõketele, millega nad kokku puutuvad; nõuab tungivalt, et komisjon algataks sellise lähenemisviisi muutmise, eelkõige andmete kogumise valdkonnas; kutsub liikmesriike üles uurima võimalusi, kuidas töötada välja puuete ühtne määratlus;

17.  väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud seoses Marrakeši lepinguga; rõhutab, et Euroopa Liidu Kohus märkis oma 14. veebruari 2017. aasta arvamuses, et ELil on Marrakeši lepingu sõlmimiseks ainupädevus, sest Marrakeši lepingust tulenevad põhikohustused kuuluvad valdkonda, mis on suures osas juba liidu ühiseeskirjadega hõlmatud; soovitab ELil ja liikmesriikidel koostada tegevuskava tagamaks, et see leping viiakse täiel määral ellu; kutsub ELi üles mitte ratifitseerima valikut, mis puudutab majanduslikku koormust;

18.  on arvamusel, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tuleb eelkõige järgmisel programmiperioodil kasutada kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja nende abil tuleks eelkõige soodustada deinstitutsionaliseerimist ja rahastada tugiteenuseid, et puuetega inimesed saaksid kasutada oma õigust elada kogukonnas iseseisvalt; on seisukohal, et komisjon peaks hoolikalt jälgima seda, kuidas liikmesriigid rakendavad institutsioonilistelt teenustelt kogukonnapõhistele teenustele ülemineku eeltingimusi, mis peavad olema konkreetsed ja mille kvaliteeti tuleb hinnata pidevalt ja läbipaistvalt; on seisukohal, et ELi vahendite, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Investeerimispanga laenude abil rahastatavad projektikavandid peaksid järgima universaaldisaini põhimõttest lähtuvaid juurdepääsueeskirju; on seisukohal, et nende eesmärkide saavutamisel ei saa loota üksnes rahastamisvahenditele;

19.  rõhutab, et on vaja tagada tasuta juurdepääs puude liigiga kohandatud teabevahetusele, ning rõhutab, et see on äärmiselt oluline seoses puuetega inimeste kodanikuosalusega;

20.  väljendab muret osalemise tõkete pärast, millega eestkoste all ja hooldusasutustes elavad inimesed kogu Euroopas kokku puutuvad, ja kutsub komisjoni üles tagama, et õigus- ja teovõimest ilma jäetud inimesed saavad kasutada kõiki Euroopa Liidu lepingutes ja õigusaktides sätestatud õigusi; kutsub liikmesriike üles edendama kaasatust, kiirendades deinstitutsionaliseerimise protsessi ja puuetega inimeste eest otsuste tegemise asendamist toetatud otsustamisega;

21.  kutsub komisjoni üles osana oma mitmetest korrapärastest aruannetest nõukogu direktiivide 93/109/EÜ(16) ja 94/80/EÜ(17) rakendamise kohta esitama hinnangu selle kohta, kas neid tõlgendatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 29 vastavalt;

22.  rõhutab tõsiasja, et puuetega naised ja tütarlapsed kannatavad topeltdiskrimineerimise all nii soo kui ka puuete tõttu ning võivad isegi puutuda kokku mitmekordse diskrimineerimisega, mis paljudel juhtudel tuleneb nii soost ja puuetest kui ka seksuaalsest sättumusest, vanusest, religioonist või etnilisest kuuluvusest;

23.  kordab, et puuetega naised on sageli ebasoodsamas olukorras kui puuetega mehed ja et nad on sagedamini vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus;

24.  on seisukohal, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut peaks pakkuma Euroopa ja liikmesriigi tasandil suuniseid puuetega naiste ja tütarlaste erilise olukorra kohta ning tegutsema aktiivselt võrdsete õiguste tagamise ja diskrimineerimise kaotamise nimel;

25.  tuletab meelde, et puuetega inimeste seas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine on tihedalt seotud nende pereliikmete tingimuste parandamisega, kes peavad sageli tegutsema tasustamata hooldajatena ja keda ei peeta töötavateks isikuteks; julgustab seetõttu liikmesriike esitama riiklikke tugistrateegiaid mitteformaalsete hooldajate jaoks, kelleks enamasti on puuetega inimeste naissoost sugulased;

26.  rõhutab, et eakate arv suureneb ning et WHO andmetel on puuete esinemissagedus suurem naiste seas, sest nende pikema oodatava eluea tõttu mõjutab see nähtus neid rohkem; rõhutab, et seetõttu seisab ees puuetega naiste arvu proportsionaalne kasv;

27.  rõhutab mikrorahastamise vahendite olulisust töökohtade ja majanduskasvu loomisel; kutsub liikmesriike üles tegema selliseid vahendeid puuetega naiste jaoks kergemini kättesaadavaks;

28.  rõhutab, et selleks et tagada puuetega inimestele iseseisev elu, on vaja toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis on suunatud toodete arendamisele puuetega inimeste abistamiseks nende igapäevategevustes;

Võrdõiguslikkus

29.  rõhutab, et võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld on puuetega inimeste strateegia keskmes;

30.  kutsub komisjoni üles käsitlema puuete valdkonda oma dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“;

31.  peab väga kahetsusväärseks Euroopa Ülemkogu pikaajalist ummikseisu horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmisel ja kutsub liikmesriike üles aitama kaasa horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi(18) vastuvõtmisele, liikudes pragmaatilise lahenduse suunas, mis peaks laiendama puuetega inimestele kaitse diskrimineerimise eest kõigis eluvaldkondades ning ühtlasi võimaldama käsitada diskrimineerimisena mõistliku eluaseme andmisest keeldumist ning mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist;

32.  peab puuetega inimeste diskrimineerimist ja kuritarvitamist käsitlevaid olemasolevaid andmeid murettekitavaks; on endiselt mures juhtumite pärast, mis jäävad teatamata seetõttu, et kaebuse esitamise ja teatamise mehhanismid ei ole juurdepääsetavad või et puudub usaldus ja teadlikkus oma õigustest; rõhutab, et sooliselt eristatud andmeid tuleks koguda, ja soovitab sellega seoses välja töötada uue meetodi andmete kogumiseks, eelkõige lennureisist mahajätmise ja abistamisest keeldumise või abistamisvõimaluste puudumise juhtumite kohta;

33.  kutsub liikmesriike üles tagama, et kõigil riiklikel võrdõiguslikkust edendavatel asutustel oleksid volitused puuete valdkonnas, piisavad ressursid ja sõltumatus, et pakkuda diskrimineerimise ohvritele vajalikku abi, ning kindlustama, et nende volituste laiendamisega kaasneks ka inimressursi suurenemine;

34.  nõuab, et EL ja liikmesriigid rahastaksid puuetega inimeste, nende organisatsioonide, ametiühingute, tööandjate liitude, võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja riigiametnike koolitust mittediskrimineerimise põhimõtte kohta ning töötaksid nende jaoks välja parimad tavad, hõlmates ka mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist ning mõistlikke abinõusid;

35.  kutsub ELi üles töötama programmi „Horisont 2020“ järgset teadusuuringute ja innovatsiooni raamistikku koostades välja võrdõiguslikkuse põhimõtteid käsitlevad teadusprogrammid;

Tööhõive

36.  rõhutab, et juurdepääs tööturule on laiahaardeline küsimus, mis eeldab toetusmeetmete rakendamist, millest võidavad nii üksikisikud kui ka tööandjad ning mis tagavad sotsiaalse kaasatuse ning peaksid hõlmama juurdepääsetavaid töölevõtumenetlusi, juurdepääsetavat transporti töökohta minekuks ja sealt tagasitulekuks, tööalast karjääri ja pidevat koolitust, samuti mõistlikke abinõusid ja juurdepääsetavaid töökohti; kutsub komisjoni üles ajakohastama heade tavade kokkuvõtet puuetega inimeste toetatud tööhõive kohta ELis ja EFTA/EMP riikides;

37.  julgustab kehtestama positiivse diskrimineerimise meetmeid, sealhulgas kiitma heaks puuetega inimeste töölevõtmise miinimumprotsendi avalikus ja erasektoris;

38.  peab kahetsusväärseks, et mõistlike abinõude tarvitusele võtmisest keeldumist ei loeta võrdse tööalase kohtlemise direktiivi tähenduses diskrimineerimiseks(19), kuigi ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee on seda kritiseerinud; tuletab meelde, et töö saamisel võrdset kohtlemist käsitleva direktiivi artiklis 1 keelatakse puuete alusel mis tahes vormis diskrimineerimine;

39.  kutsub liikmesriike üles tagama, et toetuste pärssiv mõju ei oleks takistuseks tööturul osalemisele, ning palub eraldada puuetega seotud toetused sissetulekutoetusest, võttes arvesse puuetega inimeste võimalikke täiendavaid hooldus- ja muid vajadusi ning võimaldades neil elada väärikalt ja omada juurdepääsu tööturule; kutsub liikmesriike sellega seoses üles tagama, et puuetega seotud toetusi ei võetaks ära töötamise tõttu;

40.  palub komisjonil toetada sotsiaalseid ettevõtteid kooskõlas Bratislava deklaratsioonis ja Madridi sotsiaalmajanduse deklaratsioonis sätestatud põhimõtetega, mis on puuetega inimeste tööhõivevõimaluste oluline allikas;

41.  kutsub liikmesriike üles kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kaaluma kõikide töölesobivuse õiguslike takistuste kaotamist, sealhulgas näiteks meetmed, mis on vastuolus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 12 ning mis takistavad puuetega inimestel sõlmida töölepinguid, avada pangakontot ja pääseda juurde oma rahale, jättes nad rahalisse kitsikusse, või riiklikud klauslid, milles teatava kategooria puuetega inimesed nimetatakse töövõimetuteks;

42.  rõhutab tõhusa taasintegreerimise ja rehabilitatsiooni ning aktiveerimis- ja säilitamismeetmete tähtsust vananevas ühiskonnas, sest need võimaldavad inimestel pärast haigust või füüsilist, vaimset või emotsionaalset puuet pöörduda tagasi või jääda tööle;

43.  tuletab meelde, et puuetega inimeste ja nende partnerite koormamine nende abistamise kuludega vähendab mitte ainult nende antud hetke sissetulekut, vaid ka nende tööalaseid väljavaateid ja hilisemat sissetulekut vanemas eas;

44.  mõistab, et töö- ja eraelu tasakaalu soodustavad meetmed, sealhulgas vabatahtlik, paindlik ja kaasav töökorraldus, näiteks nn tark töö (smart working), kaugtöö ja paindlik tööaeg, võivad olla puuetega inimestele kasulikud ja avaldada positiivset mõju vaimsele tervisele ning tagada turvalisuse ja stabiilsuse kõigile, kuid on mures, et digitaalne töökeskkond võib luua uusi tõkkeid, kui see ei ole juurdepääsetav ja mõistlikke abinõusid ei pakuta;

45.  palub komisjonil võtta tulevastesse aruannetesse head ja halvad tavad, et tööandjad saaksid tulemuslikult järgida puuetega inimesi käsitlevaid õigusakte;

46.  tunneb muret, et mõnes liikmesriigis ei ole kaitstud töökohtadel (sheltered workshops) töötavad puuetega inimesed seaduse alusel ametlikult töötajatena tunnustatud, neile makstakse miinimumpalgast väiksemat tasu ja neil ei ole õigust saada samu sotsiaaltoetusi, kui on ette nähtud tavalistele töötajatele;

47.  on eriti mures puuetega noorte ja pikka aega tööta olnud puuetega inimeste pärast; kutsub liikmesriike üles rakendama tööturul esmajärjekorras meetmeid puuetega inimeste, sealhulgas puuetega noorte heaks, näiteks looma spetsiaalseid karjäärinõustamiskeskusi, et anda õppivatele ja töötutele noortele nõu tulevase tööelu küsimustes, või tegema seda noortegarantii programmi raames;

48.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkuvalt soosima mitmekesisust kui ärimudelit ja edendama mitmekesisuse hartasid, millega toetatakse puuetega inimeste lisaväärtust töökohas;

49.  palub ELil tagada, et puuetega inimeste ja nende perede õigused võetaks kavandatud töö- ja eraelu tasakaalu paketti;

Haridus ja koolitus

50.  tunneb muret, et eri liikmesriikides jäävad paljud puuetega lapsed kvaliteetsest kaasavast haridusest ilma segregatsioonipoliitika, aga ka ehituslike tõkete tõttu, mis on puuetega laste ja noorte diskrimineerimise üks vorme;

51.  rõhutab, et haridus ja kutseõpe on puuetega inimeste tööalase konkurentsivõime jaoks olulise tähtsusega ning et sellekohasesse protsessi tuleks kaasata tööandjad, et puuetega inimeste vajadusi ulatuslikumalt arvesse võtta, sealjuures muu hulgas arvesse võtta uute tehnoloogiate võimalikke eeliseid sellistes valdkondades nagu inimese tööotsingud, isiklik areng ja suurem sõltumatus;

52.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõrvaldama kõik puuetega inimeste ees olevad õiguslikud, füüsilised ja korralduslikud takistused, et tagada neile kaasav haridus ja elukestva õppe süsteemid;

53.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tagaksid praktikantidele mõistlikud tingimused ja nõuab, et praktikale kandideerimise menetlused oleksid puuetega inimestele kättesaadavad ja et neile pakutaks eripraktikat, sealhulgas praktikat, mis stimuleeriks ka tööandjaid;

54.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles tagama, et programm „Erasmus +“ ja teised noorteprogrammid, nagu noortegarantii ja Euroopa solidaarsuskorpus, oleksid puuetega inimestele täielikult kättesaadavad individuaalsetel mõistlikel tingimustel ning et neile oleks kättesaadav teave oma juurdepääsuõiguste kohta, et neid osalema julgustada; soovitab selleks maksimaalselt suurendada olemasolevaid vahendeid, näiteks kaasava liikuvuse projektiga MappED! pakutavaid vahendeid;

55.  avaldab kahetsust, et uus oskuste tegevuskava ei hõlma konkreetset eesmärki seoses puuetega inimestega; rõhutab, et puuetega inimeste praegune vaeghõive ja tööturul diskrimineerimine tähendab ka väärtuslike oskuste raiskamist; palub seetõttu komisjonil kõikides tulevastes oskustega seotud algatustes puuetega inimeste vajadusi arvesse võtta;

56.  kutsub liikmesriike üles töötama välja tõhusaid meetmeid, et võidelda puuetega õpilaste segregatsiooni ja tõrjumise vastu koolides ja õpikeskkondades ning sellega seoses koostama riiklikke üleminekuprogramme, et tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee soovitustest lähtudes kvaliteetne ja kaasav haridus ja kutseõpe – nii formaal- kui ka vabaharidus – ka suurt toetust vajavate puuetega inimeste jaoks;

57.  rõhutab haridustöötajate väljaõppe ja ümberõppe olulisust, eelkõige keerukate vajadustega inimeste toetamiseks;

58.  soovitab paremini kasutada erivajaduste ja kaasava haridusega tegeleva Euroopa ameti võimalusi, et selle ameti praegusi volitusi maksimeerida;

59.  rõhutab, et äärmiselt oluline on valmistada õpetajaid ja koolitajaid ette puuetega lastega töötamiseks ja anda neile piisavat toetust; soovitab liikmesriikidel välja töötada õpetajate ja koolitajate kaasava hariduse, koolituse ja pideva kutsealase enesetäiendamise võimalused, võttes arvesse eri sidusrühmade, eelkõige puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja puuetega spetsialistide soovitusi;

60.  arvestades asjaolu, et puuetega ja/või hariduslike erivajadustega noorte seas on koolist väljalangejate arv suur, nõuab, et uuritaks võimalusi, mida pakuvad elukestev õpe ja atraktiivsete alternatiivsete õppevormide pakkumine; on seisukohal, et puuetega inimeste elukestva õppe programmide edendamine on puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia tähtis osa;

61.  kutsub õpetajaid, töötajaid, juhtorganeid ning puuetega õpilasi ja üliõpilasi üles jagama parimaid kaasava hariduse ja elukestva õppe tavasid;

62.  väljendab muret selle pärast, et vaatamata olukorra paranemisele on puuetega inimeste töötuse risk endiselt suur ning kolmanda taseme või samaväärse hariduse omandanuid on nende seas vähem kui 30 %, samas kui puueteta inimeste seas on selle haridustaseme omandanuid ligikaudu 40 %; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu puuetega ja/või hariduslike erivajadustega noorte probleemidele, mis võivad neil tekkida kesk- ja kõrgharidusest ja/või kutseõppest tööle siirdudes;

63.  soovitab ELi avalikel institutsioonidel ja ettevõtetel rakendada mitmekesisuspoliitikat ja riiklikke mitmekesisuse hartasid;

64.  rõhutab, et puuetega noored osalevad oma puueteta eakaaslastest vähem füüsilises tegevuses ja et koolidel on tähtis roll selles, et noored võtaksid omaks tervisliku eluviisi; rõhutab seetõttu, kui oluline on suurendada puuetega noorte osalemist füüsilises tegevuses; palub liikmesriikidel kiiresti kõrvaldada kõik olemasolevad tõkked, mis takistavad puuetega või erivajadustega inimeste osalemist sportimises;

65.  tuletab meelde vajadust vähendada digilõhet ning tagada, et puuetega inimesed saaksid digitaalsest liidust täiel määral kasu; rõhutab sellega seoses, kui oluline on parandada puuetega inimeste digioskusi ja -pädevust, eelkõige programmist „Erasmus+“ rahastatavate projektide abil, ning palub liikmesriikidel tagada vähem kaitstud kodanike, sealhulgas puuetega inimeste kaitse internetis, kasutades tõhusaid meetmeid vihakõne, küberkiusamise ja internetis diskrimineerimise kõigi vormide vastu ning andes nii mitmeformaalse kui ka formaalõppe raames rohkem digi- ja meediaoskuste alast haridust; palub lisaks liikmesriikidel teha puuetega lastele tasuta kättesaadavaks tehnoloogilised vahendid, mis võimaldaksid neil hariduses ja koolituses täiel määral osaleda;

Sotsiaalkaitse

66.  kutsub komisjoni üles tagama, et ELi puuetega inimesi käsitlev strateegia 2030. aastani sisaldaks konkreetseid meetmeid kaasavate sotsiaalkaitsesüsteemide edendamiseks kogu ELis, mis tagaks puuetega inimestele toetuste ja teenuste kättesaadavuse kogu eluea vältel; kutsub liikmesriike üles looma sotsiaalkaitse põhialuse puuetega inimestele, et tagada neile ajakohane elatustase;

67.  palub kaasseadusandjatel kaaluda puuetega inimeste kui eraldi sihtrühma lisamist sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevasse määrusesse(20);

68.  kutsub liikmesriike üles järgima puude hindamisel ja kindlaksmääramisel vastastikuse tunnustamise põhimõtet, millega peab järgima ega tohi kahjustada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni inimõigustel põhinevat mudelit, võttes arvesse keskkonnaga seotud ja ühiskondlikke tõkkeid, mis isikul tekivad, ja hõlmates kõiki asjaomaseid sidusrühmi, tagamaks, et puuetega inimeste elatustase ei satuks ohtu näiteks majanduse kohandamise programmide tõttu;

69.  palub komisjonil tagada, et Euroopa sotsiaalõiguste samba raames arvestatakse puuete küsimust kõigis aspektides;

70.  soovitab Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) ning tulevasi Euroopa sotsiaalfonde kasutada mitte üksnes tööhõive aktiveerimise meetmete, vaid ka sotsiaalse kaasamise vajadusteks; rõhutab rehabilitatsiooni kui sotsiaalse kaasamise vahendi tähtsust, et tagada puuetega inimeste aktiivne osalus ühiskonnas;

71.  soovitab liikmesriikidel võtta konkreetseid meetmeid, nagu finantsabi ja ajutise hoolduse võimaldamine, kaasavate sotsiaalkaitsesüsteemide edendamiseks kogu ELis, mis tagaks puuetega inimestele piisava elatustaseme, hüvitised ja teenuste kättesaadavuse kogu eluea vältel;

72.  nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et deinstitutsionaliseerimine ei põhjustaks kunagi puuetega inimeste kodutust põhjusel, et kogukonnas hoolduse võimaldamiseks puuduvad kohased ja/või juurdepääsetavad eluruumid;

Tervishoid

73.  palub komisjonil täielikult rakendada 2011. aasta direktiivi patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius(21); soovitab komisjonil lisada direktiivi ülevõtmisse tugev puudeid käsitlev osa, et tagada puuetega inimestele vastuvõetava hinnaga ja kvaliteetsete piiriülestele tervishoiuteenuste kättesaadavus; palub sellega seoses komisjonil teha direktiivi mõju hindamise, eesmärgiga seda muuta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga vastavusse viia, ja koostada kogu ELi jaoks suunised, kuidas riiklike kontaktpunktide töös puuete küsimusi arvesse võtta, kusjuures need hõlmaksid ühiseid tulemuslikkuse kriteeriume, sealhulgas puudeid käsitlevaid soovitusi; soovitab liikmesriikidel võimaldada tervishoiuspetsialistidele haridust ja koolitust puuetega patsientide erivajaduste kohta;

74.  peab murettekitavaks vaimse tervise ja tervishoiuteenustega seotud rikkumisi, sealhulgas inimõiguste rikkumisi, mis on paljudel juhtudel avaldanud märkimisväärset mõju teenuste kvaliteedile, ning märgib, et need teenused peavad olema orienteeritud tervise parandamisele, neid tuleb piisavalt rahastada ja neid tuleb osutada inimõigustel põhinevat mudelit järgides;

75.  palub liikmesriikidel tagada vaimse tervise teenused, mille puhul austatakse inimese õigus- ja teovõimet ning raviks ja haiglaravile saatmiseks peab teadva nõusoleku andma puudega inimene ise, mitte tema eest otsustaja, võttes sealjuures arvesse ka toetavaid otsustusmeetmeid;

76.  palub komisjonil tagada, et e‑tervise teenused ning tervise- ja raviteenused oleksid täielikult kättesaadavad ja ohutud kasutada kõigile puuetega inimestele, sealhulgas vaimse puude ja keerukate vajadustega inimestele, samuti nende pereliikmetele;

77.  toonitab, et kiiresti on vaja lahendada üldine probleem, et puuetega inimestel ei ole juurdepääsu valdkonnaülesele eriarstiabile, ning juhul kui juurdepääs ongi olemas, on patsientide ooteajad pikad – tegemist on suure takistusega ennetuse ja ravi võrdse kättesaadavuse osas, mille tulemusena halveneb sageli puuetega patsientide seisund ning tervishoiusüsteemile langeb koormus, mida saaks vältida;

78.  märgib, et tervishoiusüsteemid peaksid tagama seksuaalse vägivalla ja/või kuritarvitamise avastamise, sellest teatamise ja selle ärahoidmise;

79.  nõuab, et liikmesriigid suurendaksid puuetega täiskasvanute valdkondadevahelise hindamise ja ümberhindamise teenuste arvu, et töötada välja individuaalsed kavad, mida saab teoks teha territoriaalseid ressursse kasutades (näiteks kodu-/päevahooldus / elukohapõhised teenused) ja mis vastavad kindlaksmääratud biopsühhosotsiaalsetele nõuetele;

80.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid täielikult ära Euroopa tugivõrgustike raamistikku, et arendada kõigi puuetega inimeste ning eelkõige haruldaste puuetega inimeste jaoks valdkonnaülest ja eriarstiabi ning laiendada selle kättesaadavust;

81.  rõhutab, et komisjon ei ole ELi tervishoiutöötajaid käsitlevas tegevuskavas ning tõhusaid, kättesaadavaid ja vastupanuvõimelisi tervishoiusüsteeme käsitlevas ELi tegevuskavas puuetele tähelepanu pööranud, sest neid ei ole kummaski dokumendis konkreetselt mainitud;

82.  rõhutab dementsusevastase teise ühismeetmega saavutatud edu, avaldades samal ajal lootust, et järgmisel kolmeaastasel perioodil eraldavad lisavahendeid farmaatsiaettevõtted, kes osalevad innovatiivsete ravimite algatuses;

83.  kutsub komisjoni üles esitama strateegia tõsiste puuetega inimeste abistamiseks pärast nende igapäevase hoolduse eest vastutanud sugulaste surma (vrdl Itaalias hiljuti vastu võetud seadus dopo di noi);

84.  nõuab, et komisjon analüüsiks põhjalikult ÜRO kokkuvõtlike märkuste ja oma eduaruande vahelisi lahknevusi, eelkõige seoses Euroopa puuetega inimeste strateegia tervisealase prioriteediga;

85.  nõuab kohaliku sünnitusabi järjepidevat avaliku teenusena propageerimist liikmesriikides, et vähendada sünnituskomplikatsioonidest tulenevate puuete tekkimise juhtumeid ja tagada nii emade kui ka imikute jaoks ohutu sünnitus vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni ohutu sünnituse kontrollnimekirjale;

86.  peab julgustavaks saavutusi Euroopa telemeditsiini sektoris, kuna neil on potentsiaali põhjalikult muuta puuetega inimeste võimalusi teenustele juurdepääsuks; on ka veendunud, et 4G tehnoloogia kasutuselevõtt, 5G tehnoloogia esiletõus ja asjade interneti levik toovad kaasa puuetega inimestele pakutavate tervishoiuteenuste paranemise; kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa tervishoiutehnoloogia sektorit ei koormataks ülemäärase reguleerimisega ja sel sektoril oleksid piisavad võimalused saada rahalisi vahendeid.

Välistegevus

87.  nõuab, et ELi välistegevus oleks täielikus kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

88.  nõuab, et EL tagaks, et arengukoostöö ja humanitaartegevus oleksid puuetega inimestele täielikult kättesaadavad ja neid hõlmavad;

89.  nõuab, et EL võtaks ametlikku arenguabi käsitlevas aruandluses kasutusele puuetega inimeste õiguste mõõdiku;

90.  kutsub ELi üles kindlustama oma juhtrolli selles, et puuetega inimesi võetaks vastavalt Euroopa arengukonsensuses sisalduvale kohustusele arvesse arengukoostöös ja humanitaarabi andmisel, ning tegelema ka vähem kaitstud isikute ja tõrjutud rühmade mitmekordse diskrimineerimise probleemiga;

91.  kutsub komisjoni üles juhtima välistegevuse raames puuetega inimesi arvestava kestliku arengu eesmärkide elluviimist, sõltumatult uuest puuetega inimesi käsitlevast Euroopa strateegiast, ning võtma eesmärkide saavutamiseks vastu selge, läbipaistva ja kaasava tegevuskava;

92.  peab kahetsusväärseks, et ELi kestliku arengu eesmärkide tööhõive näitaja puhul ei tehta eristust puude järgi; palub ELil koostöös partnerriikidega soodustada andmete eristamist puude liigi järgi;

93.  kutsub ELi ja selle partnereid üles kaasama puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone poliitika kujundamise ja projektide kõikidesse etappidesse ning soodustama ka partnerriikides kohapeal puuetega inimeste organisatsioonide aktiivset osavõttu;

94.  tuletab meelde, et konfliktiriikides ja -piirkondades kogevad puuetega naised sageli veel suuremaid probleeme ja ohte; rõhutab seetõttu, et ELi välistegevuses on vaja puuetega naisi kaitsta;

ELi institutsioonide kohustused

95.  nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid muudaksid juurdepääsetavaks oma välis- ja siseveebisaitide funktsioonid, sisu, dokumendid, videod ja veebiteenused, kaasa arvatud avalikud konsultatsioonid ja avalik aruanne veebi juurdepääsetavuse suuniste vastavuse kohta, soovitused ja kohustused;

96.  avaldab kahetsust, et veel ei ole rakendatud projekti INSIGN, mis võimaldab kurtidel ja kuulmispuudega inimestel iseseisvalt ELi institutsioonidega suhelda, ühendades nad liikmesriikide viipekeele tõlkide ja tiitrite lisajatega, kuigi Euroopa Komisjon rahastas selle teenindusplatvormi prototüübi väljatöötamist, mida 2014. aastal Euroopa Parlamendis edukalt katsetati;

97.  palub ELi institutsioonidel teha lihtsa taotluse alusel kättesaadavaks kõik oma avalikud koosolekud, sealhulgas ka viipekeelde tõlke vahendite, kõnet tekstiks muutva rakenduse ja pimedate kirjas dokumentide, samuti muude täiendavate ja alternatiivsete kommunikatsioonimeetodite abil, ning tagada oma hoonete füüsiline juurdepääsetavus; võtab teadmiseks raskused kõigi kohtumiste otseülekannete ja videote subtiitritega varustamisel; kutsub siiski institutsioone üles pidevalt jälgima tehnoloogia arengut selles valdkonnas, et tulevikus juurdepääsetavust parandada;

98.  soovitab Euroopa institutsioonidel kooskõlas ELi mitmekeelsuse poliitikaga eelistada tõlkimist pigem riikide kui rahvusvahelisse viipekeelde;

99.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid juurdepääsetavuse seoses Euroopa Parlamendi valimistega ja kaasaksid ka need inimesed, kes elavad hooldusasutustes ja/või eestkoste all;

100.  tunnistab puuetega inimestele, eriti vaimse/intellektuaalse puudega inimestele juurdepääsetavate ja neid kaasavate valimisprotsesside puudumist nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlament tagaks parlamendi valimistega seotud teavitusmaterjalide täieliku juurdepääsetavuse;

101.  kutsub Euroopa koole, lasteaedu ja lastepäevakeskusi üles pakkuma kõigile ELi teenistujate lastele, sealhulgas komplekssete või suurte toetusvajadustega lastele kvaliteetset, kaasavat ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile vastavat haridust;

102.  palub ELil hõlbustada mõistlike abinõude ja muude tööhõive toetamise vormide, näiteks nn targa töötamise võimaluste pakkumist ELi institutsioonide töötajatele, kaasa arvatud parlamendiliikmete akrediteeritud assistendid, kellel on puue;

103.  kutsub komisjoni üles ühise ravikindlustusskeemi ühiseid eeskirju, rakendussätteid, ulatust, puuete küsimuse esindatust, juurdepääsetavust ja tavasid läbi vaatama, et see ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kooskõlla viia;

104.  nõuab tungivalt, et kõik ELi institutsioonid, asutused ja organid looksid kontaktpunktid, ning rõhutab kõiki peadirektoraate ja ELi institutsioone ühendava horisontaalse institutsioonidevahelise kooskõlastamismehhanismi vajalikkust; nõuab, et selle saavutamiseks vajaliku koostöö üksikasjad sätestataks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise strateegias;

105.  nõuab tungivalt, et institutsioonid kehtestaksid tervikliku värbamise, töökohal püsimise ja edutamise poliitika, kaasa arvatud ajutised positiivsed meetmed, et aktiivselt ja olulisel määral suurendada puuetega, sealhulgas psühhosotsiaalse ja intellektipuudega ametnike või töötajate ja praktikantide arvu kooskõlas direktiivi 2000/78/EÜ artikliga 5;

106.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi puuetega inimeste probleemidega tegeleva laiendatud töörühma rolli, kuna kooskõlas ÜRO konventsiooniga toimib see töörühm platvormina, mis ühendab Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide liikmeid ning organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajaid nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil; märgib, et laiendatud töörühm on arutelusid ja väitlusi soodustav foorum, mis aitab tagada strateegia rakendamist;

107.  nõuab, et Euroopa institutsioonid täiel määral konsulteeriksid puuetega teenistujate ja parlamendiliikmetega ja kaasaksid nad tõhusalt sise-eeskirjade, -poliitika ja -korra, sealhulgas personalieeskirjade ja mõistlike abinõude ning juurdepääsetavuse sätete väljatöötamisse, rakendamisse ja järelevalvesse;

Eduaruande lüngad kokkuvõtlike märkustega võrreldes

108.  väljendab kahetsust selle pärast, et ELi institutsioonide veebisaidid ei vasta AAA‑taseme juurdepääsetavusstandarditele; kutsub institutsioone üles neid võimalikult kiiresti vastavusse viima;

109.  kahetseb, et ELi transpordiõigusakte ei rakendata liikmesriikide tasandil ikka veel täies ulatuses; soovitab luua selleks igas liikmesriigis riiklikud täitevasutused;

110.  tunnustab raudteetranspordi juurdepääsetavuse valdkonnas tehtud edusamme; nõuab, et kõigi muude transpordiliikide, sealhulgas lennureiside puhul tagataks juurdepääsetavuse nõuete sama tase, et saavutada ohutuse ja juurdepääsetavuse tasakaal;

111.  märgib, et võrdse kohtlemise horisontaalset direktiivi komisjoni eduaruandes ei käsitleta;

112.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Liit ei ole kuigivõrd lähenenud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni vabatahtliku protokolli ratifitseerimisele;

113.  märgib, et komisjon ei ole seni oma õigusakte ulatuslikult läbi vaadanud, et tagada täielik ühtlustamine ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega;

114.  väljendab heameelt õigusaktide ajakohastatud loetelu üle, sealhulgas hiljuti vastu võetud õigusaktid, kuid avaldab kahetsust, et pädevusdeklaratsiooni ei ole läbi vaadatud ja et õigusaktide loetelu ei sisalda neid õigusakte, mis ei osuta konkreetselt puuetega inimestele, kuid sellele vaatamata on nende puhul asjakohased;

115.  avaldab kahetsust, et komisjon ei ole teinud edusamme puuetega naiste ja tütarlaste õiguste integreerimisel oma soolise võrdõiguslikkuse poliitikasse ja programmidesse ning soolise aspekti integreerimisel puuetega inimesi käsitlevatesse strateegiatesse;

116.  kiidab heaks selle, et EL allkirjastas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), ning kutsub nõukogu üles seda kiiresti ratifitseerima;

117.  avaldab kahetsust, et praegune lapse õigusi käsitlev Euroopa poliitika ei sisalda piisavalt puuetega poistele ja tüdrukutele suunatud igakülgset õigustepõhist strateegiat ega kaitsemeetmeid nende õiguste kaitseks ning et puuetega inimesi käsitlevates strateegiates ei käsitleta ega integreerita piisavalt puuetega poiste ja tüdrukute õiguste küsimusi; kutsub komisjoni üles kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsioonile pöörama erilist tähelepanu puuetega lastele; rõhutab, et eeskätt on vaja eeskujusid puuetega naistele ja tütarlastele;

118.  võtab teadmiseks, et EL ei ole korraldanud terviklikku kampaaniat, et suurendada teadlikkust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja võidelda puuetega inimeste vastaste eelarvamuste vastu;

Aastani 2030 kestva tervikliku ja tõhusa puuetega inimeste strateegia väljatöötamine

Horisontaalsed küsimused

119.  kutsub komisjoni üles tagama, et tulevase puuetega inimeste strateegia eesmärk oleks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi poliitika kõikides valdkondades täielikult rakendada ja lõimida konventsiooni kõigisse artiklitesse juurdepääsetavuse, osalemise, diskrimineerimiskeelu ja võrdõiguslikkuse küsimused, ning et strateegia hõlmaks piisavat eelarvet, rakendamise ajakava ja järelevalvemehhanismi ning sellel oleks sama õigusjõud mis praegusel strateegial; mõistab, et strateegia saab olla edukas üksnes siis, kui kõik sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond, on kaasatud;

120.  rõhutab, et strateegia aastateks 2020–2030 peaks põhinema ELi õigusaktide ja poliitika valdkonnaülesel ja põhjalikul läbivaatamisel, et tagada täielik ühtlustamine ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega, ning et see peaks hõlmama läbivaadatud pädevusdeklaratsiooni;

121.  palub, et komisjon edendaks tõhusa rehabilitatsiooni ja taasintegreerimisega seotud meetmeid, et vähendada või kõrvaldada haiguse või füüsilise, vaimse või emotsionaalse puude mõju isiku teenimisvõimele;

122.  soovitab komisjonil tagada, et mis tahes tulevane strateegia ja sellega seotud konsultatsiooniprotsess oleks läbipaistev, mõistetav ja täielikult juurdepääsetav ning sisaldaks selgeid näitajaid ja võrdlusaluseid;

123.  märgib, et ELi kestliku arengu eesmärkide näitajates 4. eesmärgi (haridus), 5. eesmärgi (sooline võrdõiguslikkus) ja 8. eesmärgi (inimväärne töö ja majanduskasv) raames ei võeta arvesse puuetega inimesi; nõuab seepärast, et tulevases strateegias kasutataks ülemaailmseid kestliku arengu eesmärkide näitajaid, et jälgida ELi peamiste tööhõivemeetmete ja -poliitika rakendamist;

124.  rõhutab, et oluline on tagada, et tulevane strateegia oleks kooskõlas muude ELi algatuste ja strateegiatega, et edendada puuetega inimeste, eelkõige naiste tööhõivet ja kaasamist;

125.  soovitab hõlmata 2020. aasta järgsesse strateegiasse horisontaalsete teemadena riigihanked ja standardimise, et suurendada puuetega inimeste tööalast konkurentsivõimet, samuti soodustada heade tavade koondamist ja vahetamist liikmesriikide vahel;

126.  kutsub komisjoni üles tagama, et ELi rahastatud projektid oleksid kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni inimõiguspõhise hoiakuga, jättes rahastamata projektid, mille tulemused ei ole juurdepääsetavad, milles jäetakse kõrvale puuetega inimesed või ei järgita juurdepääsetavuse standardeid;

127.  teeb ettepaneku võtta kasutusele juurdepääsetav hindamisvahend koos pideva järelevalvega, hõlmates konkreetseid näitajaid ja elluviidavaid eesmärke;

128.  nõuab, et liit ja liikmesriigid võtaksid pärast seda, kui EL on ratifitseerinud Istanbuli konventsiooni, vastu konkreetsed meetmed puuetega naiste ja tüdrukute vastase vägivalla vastu; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks tervikliku Euroopa strateegia, millega võidelda naistevastase vägivalla vastu, pöörates eritähelepanu puuetega naistele ja tütarlastele;

129.  tunnistab, et puuetega, eriti vaimse puudega naised on soolise vägivalla, seksuaalse ahistamise ja muus vormis väärkohtlemise suhtes kaitsetumad; tunnistab lisaks, et sõltuvusseisundi tõttu ei pruugi nad olla võimelised väärkohtlemist kindlaks tegema või sellest teada andma; rõhutab, et Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimist tuleb veel rohkem soodustada, võimaldades võtta ennetusmeetmeid, et vältida igasuguses vormis väärkohtlemist ning tagada vägivallaohvritele kvaliteetne, kättesaadav ja sihipärane toetus;

130.  nõuab, et EL integreeriks puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia kõikidesse ELi õigusaktidesse ja ELi poolaasta protsessi; nõuab sellega seoses ELi ja puuetega inimesi esindavate organisatsioonide tõelist struktureeritud dialoogi 2020. aasta järgse puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia koostamiseks;

131.  soovitab, et tulevane strateegia hõlmaks tugiteenuste olulist osa selles, et puuetega inimesed saaksid oma inimõigusi kasutada;

132.  soovitab, et tulevane strateegia hõlmaks töötajate koolitamisega seotud küsimusi, mis on otsustavalt tähtsad, et pakkuda tuge kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtetega;

Täiendavad tegevusvaldkonnad

133.  nõuab tungivalt võrdõiguslikkuse, soolise perspektiivi ja diskrimineerimiskeelu integreerimist tulevase strateegia kõigisse valdkondadesse, võttes seejuures arvesse puuetega LGBTQI-inimesi, kes puutuvad kokku mitmekordse diskrimineerimisega; palub, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid kampaaniaid ja koolituskursusi, et suurendada teadlikkust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja mitmekesisuse austamise vajadusest, et võidelda puuetega, psühhosotsiaalse puudega, õpiraskustega või autistlike inimeste diskrimineerimise, häbimärgistamise ja nendega seotud eelarvamuste vastu;

134.  rõhutab, et tuleb rohkem pingutada meedias levinud puuetega seotud stereotüüpide ja eelarvamuste ületamiseks, et muuta valdavaid väljatõrjuvaid sotsiaalseid norme; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima üldsuse teavitamise algatustesse, et tagada puuetega inimeste kujutamine võrdväärsete kodanikena ning võidelda puuetega seotud stereotüüpide vastu;

135.  juhib tähelepanu soo ja puuete koosmõjule, eriti seoses teadva nõusolekuga rasestumisvastaste vahendite kasutamise, sunniviisilise steriliseerimise ja reproduktiivõigustele juurdepääsu suhtes; palub liikmesriikidel kaaluda, kas oleks otstarbekas sellest seisukohast oma õigusakte hinnata;

136.  nõuab tungivalt, et ELi integreeriks puuetega laste õigused kõigisse tulevase strateegia valdkondadesse;

137.  tunnistab, et õigus- ja teovõime, sealhulgas hääleõigus, on inimõiguste kasutamise üks eeltingimus ning et mis tahes uue strateegiaga tuleb püüelda selle suunas, et üheski valdkonnas ei keelataks kellelegi puude tõttu õigus- ja teovõimet; rõhutab, et selleks peaks EL vastu võtma asjakohased meetmed, millega tagada, et kõik puuetega inimesed saavad kasutada kõiki Euroopa Liidu lepingutes ja õigusaktides sätestatud õigusi, näiteks õiguskaitse, kaupade ja teenuste kättesaadavus, sealhulgas panganduse, tööhõive ja tervishoiu valdkonnas, samuti hääletamine Euroopa Parlamendi valimistel ja tarbijaõigused kooskõlas konventsiooniga, ning soodustama mittesekkuvaid meetmeid ja toetust otsuste tegemisel, kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

138.  nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks uude strateegiasse kõik võimalikud meetmed, et tagada kõigi eri liiki puuetega isikute vabadus ja turvalisus kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja konventsiooni komitee soovitustega;

139.  kutsub komisjoni tungivalt üles säilitama partnerluse põhimõtet kõikides tulevastes rahastamist käsitlevates eeskirjades ning tagama, et seda täielikult austatakse;

140.  kutsub komisjoni üles edendama puuetega inimeste ja nende esindusorganisatsioonide struktuurset kaasamist kõigis otsustamisprotsessides nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning rahastama puuetega inimeste organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, et võimaldada neil struktuursel viisil osaleda kõigis otsustes, mis neid puudutavad; palub, et liikmesriigid jätkaksid puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohta koolituse pakkumist, et puuetega inimesed oleksid oma õigustest teadlikud ning oleks võimalik diskrimineerimist vältida;

141.  tuletab meelde, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee on väljendanud tõsist muret puuetega inimeste ebakindla olukorra pärast ELi praeguses rändekriisis; kutsub komisjoni tungivalt üles integreerima puuete küsimust oma rände- ja pagulaspoliitikasse ning tagama, et kogu ELi rahastamises, mis on suunatud selle humanitaarkriisi lahendamisele, hõlmataks ka puuete küsimust;

142.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid eristaksid andmeid puude liigi alusel ja teeksid Eurostatiga tihedat koostööd, et koguda puudeid käsitlevaid võrreldavaid andmeid eri valdkondades, hõlmates hooldusasutustes elavaid isikuid ja sidudes puuetega inimeste strateegia kestliku arengu eesmärkide protsessi ning kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030;

143.  rõhutab, et vaja on mõõdetavaid ja võrreldavaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid, sealhulgas juurdepääsetavuse, võrdõiguslikkuse, tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu, õpitulemuste ning kaasavas hariduses osalevate õpilaste arvu kohta, et hinnata ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELis ja liikmesriikides, ning kutsub tungivalt üles koguma andmeid, mis aitaksid neid näitajaid kohaldada;

144.  nõuab tungivalt, et EL looks koostöös puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega inimõigustel põhineva näitajate süsteemi, samuti võrreldava põhjaliku andmete kogumise süsteemi, kus andmed on jaotatud soo, vanuse, maa- või linnapiirkonnas asuva elukoha ning terviseprobleemi laadi alusel;

145.  tunnistab, et vaimse puudega isikud on diskrimineerimise ja kuritarvitamise suhtes eriti haavatavad ning nad paigutatakse sageli hooldusasutustesse, kus ei ole juurdepääsu haridusele ega enesemääramise võimalust;

146.  kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles võtma täiendavaid meetmeid, et jõuda kõige haavatavamate isikuteni, näiteks puuetega kodutud inimesed;

147.  rõhutab vajadust pidevalt jälgida puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist kooskõlas selle artikliga 33 ja konsulteerides puuetega inimeste organisatsioonidega;

148.  palub komisjonil tagada, et Euroopa Liidu kõrgetasemelise rassismi, ksenofoobia ja teiste sallimatuse vormide vastu võitlemise töörühma töö vihakuritegude dokumenteerimise ja nende kohta andmete kogumise täiustamiseks hõlmaks täielikult ka puuetega inimeste vastu sooritatud vihakuritegusid;

149.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid eraldaksid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 kohaselt loodud järelevalveraamistike jaoks piisavad ja stabiilsed finants- ja inimressursid, mis võimaldaksid neil oma ülesandeid sõltumatult täita;

150.  kutsub komisjoni üles eraldama ELi järelevalveraamistikule piisavalt vahendeid, et see võiks sõltumatult ja nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

151.  tuletab meelde, et petitsioonikomisjon saab igal aastal märkimisväärsel hulgal petitsioone, kus osutatakse raskustele, millega puuetega inimesed kõikjal ELis oma igapäevaelus kokku puutuvad, ning mis on seotud Euroopa puuetega inimeste strateegias määratletud kaheksa peamise tegevusvaldkonnaga ja muude juurdepääsuküsimustega, nagu tervishoiu ja sotsiaalkaitse ning hariduse ja koolituse kättesaadavus, juurdepääs tööturule, ehitistele ja transpordivahenditele, kaupade ja teenuste, teabe ja kommunikatsiooni kättesaadavus ning osalemine poliitilises, avalikus ja kultuurielus;

152.  kutsub kõiki liikmesriike üles ratifitseerima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja allkirjastama selle fakultatiivprotokolli;

153.  rõhutab kaitsvat rolli, mida petitsioonikomisjon petitsiooniprotsessi kaudu (koos Euroopa Ombudsmaniga, kelle ülesanne on kaitsta kodanikke haldusomavoli eest) ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikus täidab ja mis võimaldab petitsiooni esitajal kaevata oma õiguste rikkumise üle Euroopa Liidu, riigi ja kohaliku tasandi asutuste poolt; rõhutab, et parlamendikomisjoni saadud petitsioonid näitavad vajadust heaks kiita tulemuslik, horisontaalne, mittediskrimineeriv ja inimõigustel põhinev puuetepoliitika; rõhutab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti rolli puuetega inimeste põhiõiguste tugevdamisel ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise toetamisel ELis;

154.  rõhutab, et suurem osa Euroopa kodanike esitatud petitsioonidest puudutab probleeme, mis on seotud invaliidsuspensioni taotlusmenetlustega, tunnustuse saamisega ja pensioni hilinenud väljamaksmisega ametiasutuste poolt; rõhutab, et Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamisel ja selle sotsiaalkaitsevaldkonna tegevuses tuleks pöörata kõnealustele küsimustele erilist tähelepanu kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 28 küllaldase elatustaseme ja sotsiaalse kaitse kohta;

o
o   o

155.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 23, 27.1.2010, lk 35.
(2) UNCRPD/C/EU/CO/1.
(3) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
(4) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0485.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0360.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0318.
(8) ELT C 353, 27.9.2016, lk 41.
(9) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.
(10) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23.
(11) Käesoleva resolutsiooni kontekstis tuleks „täieõiguslikku kodanikku“ mõista ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tähenduses, st kõigil puuetega inimestel peaks olema täielik võimalus kasutada kõiki inimõigusi;
(12) Euroopa Kohtu 11. aprilli 2013. aasta otsus, HK Danmark, ühendatud kohtuasjad C‑335/11 ja C‑337/11, ECLI:EU:C:2013:222, punktid 29–30; Euroopa Kohtu 18. märtsi 2014. aasta otsus, Z, C‑363/12, ECLI:EU:C:2014:159, punkt 73; Euroopa Kohtu 22. mai 2014. aasta otsus, Glatzel, C-356/12, , ECLI:EU:C:2014:350, punkt 68.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
(14) Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1).
(16) Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34).
(17) Nõukogu 19. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/80/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel (EÜT L 368, 31.12.1994, lk 38).
(18) Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426).
(19) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika