Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12409/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu (09452/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 31 lõikele 1 ja artiklile 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2 ning artiklitele 207 ja 209 ning eelkõige artikli 218 lõike 6 punktile a (C8‑0469/2016),

–  võttes arvesse, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping allkirjastati 21. detsembril 2015 Astanas komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini juuresolekul,

–  võttes arvesse, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu osi kohaldatakse kooskõlas ELi ainupädevusega ajutiselt alates 1. maist 2016,

–  võttes arvesse, et 23. jaanuaril 1995 allkirjastatud ELi ja Kasahstani vahelist partnerlus- ja koostöölepingut on järjepidevalt rakendatud alates selle jõustumisest 1. juulil 1999,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele Euroopa Liidu ja Kasahstani vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta(1),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kasahstani kohta, sealhulgas 10. märtsi 2016. aasta(2), 18. aprilli 2013. aasta(3) ja 15. märtsi 2012. aasta(4) resolutsioone, ning 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni Jevgeni Žovtise juhtumi kohta Kasahstanis(5),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta(6) ja 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasia strateegia rakendamise ja läbivaatamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse tegevuse jätkamise lepingu sõlmimise kohta(8), ning asjaolu, et nimetatud keskus asub Kasahstanis Astanas,

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu otsuse eelnõu(9),

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2015. aasta ja 19. juuni 2017. aasta järeldusi ELi Kesk‑Aasia strateegia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse ja komisjoni talituste neljandat, 13. jaanuaril 2015 avaldatud eduaruannet 2007. aastal vastu võetud ELi Kesk‑Aasia strateegia rakendamise kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Kasahstani iga‑aastast inimõigustealast dialoogi,

–  võttes arvesse mitmesuguseid ELi ja Kesk‑Aasia vahelisi kohtumisi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8‑0335/2017),

A.  arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping peaks aitama märgatavalt tihendada ja tugevdada pooltevahelisi poliitilisi ja majandussidemeid nii Kasahstani kui ka ELi elanike huvides, austades ja arvestades samal ajal poolte erinevusi ning konkreetseid poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi;

B.  arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping (artikkel 1) võib edendada selliste oluliste punktide täitmist nagu demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja turumajanduse põhimõtete järgimine, mis olid ette nähtud juba partnerlus- ja koostöölepingus, kui kõikide klauslite täitmise suhtes kohaldatakse ranget ja tõhusat järelevalvemehhanismi, mis põhineb selgetel võrdlusalustel ja tähtaegadel; arvestades, et uue olulise punktina on lepingusse lisatud massihävitusrelvade leviku tõkestamine (artikkel 11);

C.  arvestades, et Kasahstan on esimene Kesk‑Aasia riik, kes on sõlminud ELiga laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu; arvestades, et kui kõik liikmesriigid ja Euroopa Parlament on laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerinud, asendab see 1999. aasta partnerlus- ja koostöölepingu, ning arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu tekst avaldati 15. juulil 2015;

D.  arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping käsitleb mitmesuguseid uusi koostöövaldkondi, mis ei teeni mitte ainult ELi poliitilisi ja majandushuve, vaid sobivad ka Kasahstani toetamiseks riigi moderniseerimise järgmises etapis, mida ta soovib saavutada, tagades samal ajal nii koostöö ülemaailmsete probleemide lahendamise vallas – eelkõige seoses kestliku sotsiaalse ja majandusarenguga kõigi kodanike hüvanguks, kultuurilise mitmekesisuse säilitamisega, keskkonnakaitsega ning kliimamuutuse tagajärgede ohjamisega vastavalt Pariisi kokkuleppe nõuetele – kui ka rahuvalve ja piirkondliku koostöö;

E.  arvestades, et alates 2016. aasta maist on laiendatud partnerlus- ja koostöölepingut ajutiselt kohaldatud rohkem kui kahe kolmandiku ulatuses;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament on valmis osalema oma pädevuste raames aktiivselt Kasahstaniga tehtava koostöö arendamisel ja täiendama seda koostööd konkreetsetes valdkondades, sealhulgas parlamentidevaheliste suhete alal;

G.  arvestades, et Kasahstan ühines 1. jaanuaril 2016 Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO);

H.  arvestades, et Kasahstan ühines 2012. aasta märtsis Euroopa Nõukogu komisjoniga „Demokraatia õiguse kaudu“ (Veneetsia komisjon);

ELi ja Kasahstani vaheliste suhete ning laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üldsätted

1.  rõhutab, et ELi ja Kasahstani vaheliste poliitiliste, majandus- ja kultuurisuhete edendamine peab põhinema ühistel kohustustel, mis on võetud üldiste väärtuste, eriti demokraatia, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja inimõiguste austamise suhtes, ning juhinduma vastastikustest huvidest;

2.  märgib, et Kasahstan rakendab järjepidevalt ELile lähenemise strateegiat; rõhutab, et Kasahstan aitab olulisel määral rakendada ELi Kesk‑Aasia strateegiat, mis vaadatakse 2019. aastal põhjalikult läbi;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping loob tihedamatele suhetele kindla aluse; märgib, et Kasahstan on esimene Kesk‑Aasia partnerriik, kellega EL on viinud lõpule laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimised ja selle lepingu sõlminud; on seisukohal, et see uue põlvkonna leping on hea mudel, mida saaks edaspidi kohaldada ka piirkonna teistele riikidele;

4.   väljendab heameelt laiendatud partnerlus- ja koostöölepingus väljendatud kindla kavatsuse üle tõhustada koostööd ja tihendada tuntavalt ELi ja Kasahstani vahelisi majandussidemeid mitmesugustes erinevates murettekitavates või ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu demokraatia ja õigusriigi põhimõte, inimõigused ja põhivabadused, kestlik areng, välis- ja julgeolekupoliitika, kaubandus, õigus, vabadus ja turvalisus ning 29 muud olulist poliitikavaldkonda, nagu majandus- ja finantskoostöö, energeetika, transport, keskkond ja kliimamuutused, tööhõive ja sotsiaalküsimused, kultuur, haridus ja teadusuuringud; julgustab pooli aktiivselt täitma oma kohustusi;

5.  loodab, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping aitab edendada õigusriiki ja kõigi kodanike demokraatlikku osalust, tagada mitmekülgsema poliitilise maastiku ja paremini toimiva, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi ning parandada valitsuse tegevuse läbipaistvust ja vastutust, tööõigust vastavalt ILO nõuetele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ärivõimalusi, keskkonna kestlikku arengut, veevarude ja muude ressursside haldamist, näiteks energia tõhusat kasutamist, ning taastuvate energiaallikate arendamist;

6.  rõhutab, kui tähtsad on Euroopa Parlamendi 22. novembri 2012. aasta soovitused ELi ja Kasahstani vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta ja et need kehtivad endiselt;

7.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament rõhutas, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu alaste läbirääkimiste edenemine tuleb siduda poliitilise reformi edusammudega ning tegelike saavutustega inimõiguste austamise, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja demokratiseerimise valdkonnas, kus Veneetsia komisjoni soovituste rakendamine võib olla kasulik; väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et õigust väljendusvabadusele ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadusele piiratakse endiselt; nõuab tungivalt, et riik rakendaks täies ulatuses soovitusi, mille rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õigusega tegelev ÜRO eriraportöör esitas oma 2015. aasta jaanuaris toimunud Kasahstani lähetuse tulemusaruandes;

8.  rõhutab, et edasised sammud peavad tuginema põhimõtte „rohkema eest rohkem“ kohaldamisele;

9.  väljendab heameelt asjaolu üle, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping andis võimaluse pidada läbirääkimisi ELi ja Kasahstani vahelise viisalihtsustuslepingu üle ning samal ajal ka võimaliku lepingu üle, millega reguleeritakse konkreetseid tagasivõtmise kohustusi; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tõhustada vahetusi, eelkõige noorte ja akadeemilisel tasandil, ning nõuab sellega seoses programmi „Erasmus+“ märkimisväärset laiendamist Kasahstani suhtes;

10.  kordab oma üleskutset nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, et nad

11.  tuletab meelde, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, nõukogu ja komisjon täidavad endiselt ainult osaliselt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 10 ja Euroopa Kohtu asjaomaseid otsuseid, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi õigust viivitamatule ja täielikule juurdepääsule kõikidele läbirääkimisdokumentidele ja seotud teabele;

12.  palub ELi – Kasahstani parlamentaarsel koostöökomisjonil ajakohastada oma kodukorda, et näha ette demokraatlik kontroll lepingu ajutise kohaldamise üle nendes valdkondades, mis on juba jõustunud, kasutada oma õigust esitada soovitusi ning valmistuda kogu laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu kontrollimiseks pärast selle täielikku jõustumist;

Poliitiline dialoog ja koostöö, demokraatia, õigusriigi põhimõte, hea valitsemistava ning põhivabadused

13.   kutsub ELi üles seadma Kasahstaniga peetavas poliitilises dialoogis järjekindlalt esmatähtsale kohale õigusriigi põhimõtte, demokraatia, põhivabaduste ja inimõiguste küsimused;

14.  kutsub Kasahstani üles, arvestades sotsiaalseid meeleavaldusi, millest mõned on olnud vägivaldsed, võtma programmi „Kasahstan 2050“ rakendamisel poliitiliste, demokraatlike ja sotsiaalsete reformide suhtes ennetavaid ja konkreetseid meetmeid, sealhulgas eristama selgelt täidesaatvat ja seadusandlikku võimu ning võtma täiendavaid põhiseadusliku süsteemi kontrolli- ja tasakaalustusmeetmeid kooskõlas Kasahstani rahvusvaheliste kohustustega mitmesuguste ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning Euroopa Nõukogu õigusaktide raames; kordab oma veendumust, et Kasahstani soovitud üleminek uut tüüpi, tugevalt teadusele keskendunud majanduskasvule ei näi olevat võimalik ilma kvaliteetse hariduseta, suure osa elanikkonna juurdepääsuta esmatähtsatele nüüdisaegsetele teenustele ning kaasava sotsiaalpoliitika ja reguleeritud sotsiaalsete suhete süsteemita, eelkõige majanduses; väljendab heameelt nn 100‑sammulise programmi üle, mille raames püütakse tegeleda riigi kiireloomuliste reformidega;

15.  väljendab heameelt mõningate hiljutiste edusammude üle põhiseaduslike ja haldusreformide valdkonnas ning kodanikuühiskonnaga konsulteerimise platvormi loomise üle; on siiski tõsiselt mures 2015. aastal jõustunud kriminaalseadustiku ja haldusseadustiku piirava mõju pärast kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja nende tegevusele;

16.  kutsub Kasahstani üles täies ulatuses rakendama OSCE/ODIHRi poolt 20. märtsi 2016. aasta valimistele lähetatud rahvusvahelise vaatlusmissiooni soovitusi, mille kohaselt on riigil OSCE ees seoses demokraatlike valimiste korraldamisega võetud kohustuste täitmisel käia veel pikk tee; nõuab tungivalt, et Kasahstani ametiasutused väldiksid sõltumatute kandidaatide tegevuse piiramist; nõuab ühtlasi tungivalt kodanike valimisõiguste austamist;

17.  väljendab heameelt Kasahstani koostöö üle Veneetsia komisjoniga ning nõuab Veneetsia komisjoni esitatud asjakohaste soovituste täielikku rakendamist eelkõige demokraatlike ja kohtureformide valdkonnas;

18.  väljendab heameelt käimasolevate haldusreformide üle ja soovitab täiendavaid reforme, mis tagaksid tõeliselt sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi ning tulemuslikumad meetmed korruptsiooni vastu võitlemiseks kõikidel tasanditel; palub siiski tagada tõhusama valitsemise ja reformi koos tõeliselt sõltumatu ja korruptsioonivaba kohtusüsteemiga, mis tagab õiguse õiglasele kohtumenetlusele ja kaitseõigused, ning teha suuremaid ja tulemuslikumaid jõupingutusi korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastu võitlemisel; nõuab peamiste sotsiaalvaldkondade parandamist ja ajakohastamist ning neisse investeerimist; rõhutab, et riigi pikaajalise stabiilsuse huvides on oluline pöörata põhjalikumat tähelepanu äärealade ja väljaspool peamisi linnu asuvate piirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele arengule;

19.  märgib, et olemas on platvormid kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamiseks; kordab oma muret valitsusväliseid organisatsioone käsitlevate õigusaktide pärast, millega piiratakse nende sõltumatust ja tegutsemisvõimet; tuletab meelde, kui tähtis on tegus ja sõltumatu kodanikuühiskond Kasahstani kestliku tuleviku jaoks; nõuab tungivalt, et Kasahstani ametiasutused tagaksid igas olukorras, et kõik Kasahstani inimõiguslased ja valitsusvälised organisatsioonid saaksid viia ellu oma õiguspärast inimõigustealast tegevust igasuguste piiranguteta ja repressioone kartmata ning seega aidata kaasa ühiskonna kestlikule arengule ja demokraatia tugevdamisele; on seisukohal, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping tähendab ka tõelise kodanikuühiskonna arengu tõhusamat toetamist, ning palub Kasahstani ametiasutustel võtta vastavaid meetmeid ja komisjonil tõhustada programme, mille eesmärk on tugevdada ja edendada sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide tegevust;

20.  palub lõpetada sõltumatute ajakirjanike, kodanikuühiskonna aktivistide, ametiühingujuhtide, inimõiguste kaitsjate, opositsioonipoliitikute ja muude end avameelselt väljendavate isikute kohtulik tagakiusamine, ahistamine ja vangistamine kättemaksuks selle eest, et nad kasutavad oma väljendusvabadust ja muid põhivabadusi, kusjuures see nähtus on viimastel aastatel hoogustunud; nõuab kõigi vangistuses olevate aktivistide ja poliitvangide täielikku rehabiliteerimist ja viivitamatut vabastamist ning teistele isikutele kohaldatavate vaba liikumise piirangute kaotamist; nõuab, et lõpetataks Interpoli väljaandmismenetluste kuritarvitamine ja välisriigis viibivate opositsioonipoliitikute tagakiusamine;

21.  väljendab heameelt, et 2016. aasta augustis vabastati tingimisi vanglast Kasahstani silmapaistev aktivist ja opositsioonierakonna Alga! juht Vladimir Kozlov;

22.  väljendab muret meediavabaduse, väljendusvabaduse, ühinemis- ja kogunemisvabaduse ning usuvabaduse piiramise pärast, sealhulgas piiravate õigusaktide, surveavaldamise, tsensuuri ja kriminaalmenetluste algatamisega aktivistide vastu; märgib, et sõltumatu meedia, blogijate ja üksikisikute sõnavabadus on üldine väärtus, mida tuleb hoida; soovitab Kasahstanil kohaldada oma õigussüsteemis Euroopa Nõukogu standardeid; võtab teadmiseks Kasahstani jõupingutused riigi rahvusvahelise maine parandamiseks, nagu näitas näituse „Expo 2017“ hiljutine avamine Astanas; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et need jõupingutused on vastuolus teisitimõtlejate mahasurumise ja kodanikuühiskonnale surve avaldamisega viimastel kuudel;

23.  tunneb muret, et hiljuti reformitud kriminaalseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku mõnede sätetega piiratakse väljendusvabadust; ergutab Kasahstani neid sätteid läbi vaatama eelkõige seoses laimu kriminaliseerimisega;

24.  rõhutab, et meediavabadus ja väljendusvabadus on väga olulised demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste kehtestamisel ja tugevdamisel; peab kahetsusväärseks, et olukord on muutunud sõltumatute meediakanalite jaoks üha vaenulikumaks; väljendab muret meediat käsitleva õigusakti eelnõu pärast, mille eesmärk on rakendada ajakirjanike suhtes eeskirju, mis kohustaks neid laskma oma teabe riigiasutustel üle kontrollida; nõuab tungivalt, et Kasahstani ametiasutused võtaksid sellised muudatusettepanekud oma õigusakti eelnõust tagasi ning tagaksid ajakirjanikele uurimistegevuses ja teabe avaldamisel täieliku sõltumatuse; kutsub lisaks Kasahstani ametiasutusi üles mitte piirama juurdepääsu riigi suhtes kriitilisele veebi- ja muule meediale riigis ja välismaal; peab kahetsusväärseks, et laim on Kasahstanis endiselt kriminaalkorras karistatav, ning toonitab, et arvestades väljendusvabaduse olukorda riigis, on see muutunud probleemiks; väljendab muret asjaolu pärast, et riigiametnikud ja muud avaliku elu tegelased, kelle suhtes kohaldatakse erikaitset, on algatanud arvukaid laimu puudutavaid kohtuasju, sealhulgas kohtuasjad mõne uudistekanali ja muu veebisaidi vastu, mis avaldavad valitsuse poliitika kohta ebasoodsaid teateid ja mille sisu blokeeritakse pidevalt, ning nõuavad suuri summasid moraalse kahju tekitamise eest artiklite tõttu, milles käsitletakse korruptsioonisüüdistusi, rikkumisi või muid neile ebameeldivaid küsimusi;

25.  nõuab tungivalt meediavabaduse, väljendusvabaduse, ühinemis- ja kogunemisvabaduse ning usuvabaduse alal ilmnenud negatiivsete suundumuste muutmist; soovitab Kasahstanil kohaldada oma õigusaktides Euroopa Nõukogu standardeid; võtab sellega seoses teadmiseks, et alates 2016. aastast on kõik Kasahstani valitsusvälised organisatsioonid kohustatud õigusaktide kohaselt end ametiasutustes registreerima ja esitama igal aastal oma tegevuse kohta teabe, mis kantakse valitsusväliste organisatsioonide riiklikku andmebaasi; rõhutab, et see samm võib olla ajendatud soovist suurendada asjaomase sektori läbipaistvust; väljendab siiski muret asjaolu pärast, et uued nõuded suurendavad valitsusvälise sektori juba niigi ulatuslikke aruandekohustusi riigi ees ning et läbipaistvuspoliitikat kohaldatakse mittetulundusliku valitsusvälise sektori suhtes ebaproportsionaalselt, sest muude juriidiliste isikute suhtes seda ei kohaldata; väljendab muret asjaolu pärast, et registreerimata ühendustes osalemine on kriminaalkorras karistatav ja et uue andmebaasi jaoks teabe esitamata jätmise või „ebaõige“ teabe esitamise eest võidakse organisatsioone karistada; peab kahetsusväärseks, et kohus võib peatada või lõpetada registreeritud avaliku ühenduse tegevuse siseriiklike õigusnormide rikkumise eest, olenemata rikkumise raskusest;

26.  märgib murelikult, et hiljuti vastu võetud terrorismivastased õigusaktid, sh seaduseelnõu, milles tehakse ettepanek võtta terrorismis kahtlustatavatelt isikutelt kodakondsus ära, võivad põhjustada rahumeelse ja õiguspärase poliitilise opositsiooni mahasurumist; nõuab tungivalt, et Kasahstani ametiasutused väldiksid nende õigusaktide kasutamist, sest sellega võidakse piirata sõnavabadust, usu- ja veendumusvabadust ning kohtunike sõltumatust või keelustada opositsiooni tegevus;

27.  võtab teadmiseks, et ÜRO inimõiguste komitee väljendas oma 2016. aasta suvel vastu võetud lõppjäreldustes Kasahstani kohta muret selle pärast, et riigi kriminaalseadustiku artikkel 174, millega keelustatakse sotsiaalsete, riigisiseste või muude ebakõlade õhutamine, ning artikkel 274, millega keelustatakse teadaolevalt vale teabe levitamine, on liiga üldiselt sõnastatud ning et neid sätteid kasutatakse väljendusvabaduse ning muude kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga kaitstud õiguste põhjendamatuks piiramiseks; peab kahetsusväärseks, et kriminaalseadustiku eespool nimetatud sätete alusel on esitatud süüdistus paljudele kodanikuühiskonna aktivistidele ja ajakirjanikele ning nad vangistatud; märgib, et nende hulgas on Maks Bokajev ja Talgat Ajan, kes kannavad viieaastast vanglakaristust Kasahstanis 2016. aasta kevadel toimunud rahumeelsetel maareformi meeleavaldustel osalemise eest; nõuab tungivalt, et Kasahstani valitsus vabastaks kõik need isikud ja loobuks nendevastastest süüdistustest;

28.  kutsub Kasahstani üles vaatama läbi oma 2014. aasta ametiühingute seaduse ja 2015. aasta tööseadustiku, et viia need kooskõlla ILO standarditega; tuletab Kasahstanile meelde tema kohustust järgida täies ulatuses ILO standardite kohaldamise komisjoni 2017., 2016. ja 2015. aasta järeldusi;

29.  peab kahetsusväärseks, et 2017. aasta jaanuaris lõpetati kohtumäärusega Kasahstani sõltumatute ametiühingute keskliidu (CITUK) tegevus, sest väidetavalt ei olnud liit piirava olemusega 2014. aasta ametiühingute seaduse alusel oma seisundit kinnitanud; tuletab Kasahstani ametiasutustele meelde, et neil tuleb tagada sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem ning võimaldada tõelist sotsiaalset dialoogi, sealhulgas selliste sõltumatute ametiühingute nagu Kasahstani sõltumatute ametiühingute keskliidu ja selle liikmete olemasolu ja toimimise edendamise kaudu; viitab ILO standardite kohaldamise komisjoni järeldustele olukorra kohta Kasahstanis 2017. aasta juunis; peab kahetsusväärseks, et 25. juulil 2017 mõistis kohus Kasahstani sõltumatute ametiühingute keskliidu presidendi Larissa Harkova süüdi ametiühingu rahaliste vahendite omastamises ja nendega seotud pettuses, mida peetakse poliitiliselt motiveeritud süüdistusteks; mõistab hukka asjaolu, et kohus määras talle meelevaldselt karistuseks vaba liikumise piirangu neljaks aastaks, 100 tundi üldkasulikku tööd ja viieaastase keelu töötada avalikes ühendustes juhtivatel ametikohtadel; kutsub Kasahstani üles tühistama tema süüdimõistmise ja loobuma tema vastu esitatud süüdistustest;

30.  peab kahetsusväärseks, et 2017. aasta aprillis ja mais määrati veel kahele ametiühingujuhile – Nurbek Kušakbajevile ja Amin Jeleusinovile – vastavalt kahe ja poole ning kaheaastane vanglakaristus kriminaalsüüdistuste alusel, mille põhjusi peetakse samuti poliitilisteks; märgib, et kolme ametiühingujuhi süüdimõistmine tekitab sõltumatute ametiühingute tegevusele riigis tõsiseid probleeme;

31.  märgib Kasahstani paljurahvuselist ja eri usundeid järgivat iseloomu ning rõhutab, et vähemusi ja nende õigusi tuleb kaitsta, eelkõige seoses keelte kasutamise, usu- või veendumusvabaduse, mittediskrimineerimise ja võrdsete võimalustega; väljendab heameelt erinevate kogukondade rahumeelse kooseksisteerimise üle Kasahstanis;

32.  nõuab ELi ja Kasahstani iga‑aastase inimõigustealase dialoogi põhjalikku läbivaatamist, et muuta see tõhusamaks ja rohkem tulemustele suunatuks; kutsub Kasahstani ametiasutusi üles osalema täiel määral selles dialoogis ning kõigil muudel foorumitel, et saavutada märgatavaid edusamme inimõiguste olukorras riigis, pöörates sealjuures eritähelepanu üksikjuhtumitele; tuletab meelde, et tagada tuleb kodanikuühiskonna kaasamine kõnealustesse dialoogidesse ja konsultatsioonidesse;

33.  rõhutab vajadust osaleda järjepidevalt ÜRO Inimõiguste Nõukogu inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise mehhanismi tsüklis, eelkõige seoses Inimõiguste Nõukogu soovituste tõhusa rakendamisega;

34.  nõuab kindlalt, et Kasahstan täidaks ÜRO piinamisvastase komitee soovitusi ja piinamisküsimustega tegeleva ÜRO eriraportööri 2009. aasta soovitusi;

35.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata ÜRO Inimõiguste Nõukogu üleskutsetele on Kasahstan seni keeldunud 2011. aasta Žangaözeni sündmuste sõltumatust rahvusvahelisest uurimisest;

36.  väljendab heameelt Kasahstani taotluse üle ühineda mitme Euroopa Nõukogu konventsiooniga;

37.  peab kahetsusväärseks, et Kasahstan ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osaline ega allakirjutanud riik, ning kutsub riiki üles sellele alla kirjutama ja sellega ühinema;

Rahvusvahelised suhted, piirkondlik koostöö ja ülemaailmsed probleemid

38.  väljendab heameelt Kasahstani viljaka koostöö üle rahvusvahelistes suhetes olulise osalejana nii piirkondliku kui ka ülemaailmse rahu ja stabiilsuse tagamises, näiteks hõlbustades kõnelusi Iraani tuumakokkuleppe üle ja Astanas pooltevahelisi läbirääkimisi, et leida kõikehõlmav lahendus Süüria sõja lõpetamiseks, aga ka tema diplomaatiliste jõupingutuste kaudu seoses Ukraina konfliktiga ning algatades Aasia interaktsiooni ja usalduse suurendamise meetmete konverentsi; ergutab Kasahstani jätkama aktiivset tegevust rahvusvahelisel areenil ja täitma seal sisukat rolli; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et Kasahstan kutsus üles järk-järgult kaotama tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise kaudu relvastatud konfliktid ning algatas tuumarelvavaba maailma saavutamise ülddeklaratsiooni; väljendab eelkõige heameelt Kasahstani otsuse üle mitte ühineda keeluga, mille Venemaa kehtestas ELi põllumajandustoodetele, ning leiab, et see on konkreetne ja julgustav märk riigi valmisolekust tõhustada dialoogi ja koostööd ELiga;

39.  märgib Kasahstani geostrateegilist tähtsust ja tunnustab riigi mitmesuunalist välispoliitikat, mille eesmärk on edendada sõbralikke ja prognoositavaid suhteid, sealhulgas arendada ja tasakaalustada eelkõige heanaaberlikke suhteid Venemaa, Hiina ja selliste Kesk‑Aasia riikidega, kellega Kasahstanil on ühine piir, ning muude partneritega, kaasa arvatud USA ja ELiga;

40.  tunnustab Kasahstani olulist osa välis- ja julgeolekupoliitikas, mis on paljuski põhjustatud rollist, mida see riik täidab järjepidevalt ülemaailmses tuumadesarmeerimises ja -julgeolekus, ning asjaolust, et Kasahstan on 2017.–2018. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige;

41.  tunnistab, et Daesh ja teised ÜRO Julgeolekunõukogu määratletud terroriorganisatsioonid kujutavad endast Kasahstanile julgeolekuprobleemi; märgib, et paljud Kasahstani kodanikud on Lähis‑Idas välisvõitlejad; tunnistab, et Afganistani jätkuv konflikt võib Kasahstani olukorda veelgi destabiliseerida, sealhulgas usuäärmusluse, uimastikaubanduse ja terrorismi tõttu; nõuab tihedamat koostööd vägivaldse äärmusluse ja terrorismi vastu võitlemisel ning juhib tähelepanu asjaolule, et eelkõige tuleb tegeleda radikaliseerumise algpõhjustega; märgib, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 13 keskendutakse terrorismivastase võitluse meetmetele ning et praeguses rahvusvahelises olukorras on sellel eriti oluline roll;

42.  märgib, et Kasahstan kuulub kõigisse peamistesse piirkondlikesse organisatsioonidesse; on seisukohal, et rahvusvaheline profiil, mille Kasahstan saavutas alles hiljuti selliste mitmekesiste rahvusvaheliste organisatsioonide juhatamisega nagu OSCE, Islami Koostöö Organisatsioon, Sõltumatute Riikide Ühendus, Šanghai Koostööorganisatsioon ja Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon, on hea lähtepunkt ühistegevuseks, mille eesmärk on stabiliseerida Kesk-Aasia piirkonna julgeolekuolukorda ja leida mitmepoolsed lahendused ülemaailmsetele probleemidele; väljendab sellega seoses heameelt Kasahstani selgete avalduste üle selle kohta, et tema kuulumine Euraasia Majandusliitu ei mõjuta suhete tugevdamist ELiga;

43.  soovitab ELil toetada jätkuvalt piirkondlikku koostööd Kesk‑Aasias, eelkõige õigusriigi põhimõtte, usaldust suurendavate meetmete, veevarude ja ressursside haldamise, piirihalduse, stabiilsuse ja julgeoleku vallas; toetab sellega seoses Kasahstani jõupingutusi heanaaberlike suhete edendamisel ja piirkonna stabiilsuse tagajaks saamisel; nõuab, et Kesk‑Aasia riigid saavutaksid veevarude haldamise, energeetika ja julgeoleku küsimustes kestliku kokkuleppe, mis esindab kõigi huve;

44.  tunnistab, et Kasahstan on Kesk‑Aasia piirkonnas juhtiv jõud; nõuab tungivalt, et Kasahstan kasutaks seda positsiooni oma piirkondlike naabrite positiivseks kaasamiseks ja astuks samme piirkondliku koostöö edendamiseks;

Kestlik areng, energeetika ja keskkond

45.  väljendab heameelt Kasahstani kolmanda moderniseerimisstrateegia üle, mis kuulutati välja 2017. aasta jaanuaris ja mille eesmärk on jõuda 30 enim arenenud riigi hulka maailmas;

46.  väljendab heameelt põhjalikuma tooraineid ja energiakoostööd käsitleva peatüki üle, mis võib aidata oluliselt suurendada ELi energiajulgeolekut; tuletab meelde, et Kasahstanil on ELi energiavarustuses tähtis roll; kutsub ELi üles tegema energeetika vallas aktiivsemat koostööd ning edendama dialoogi Kasahstani ja teiste Kesk‑Aasia riikidega, et tugevdada ELi energiajulgeolekut;

47.  väljendab heameelt, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingusse lisati kliimamuutustealast koostööd käsitlev peatükk; nõuab, et EL jätkaks Kasahstani valitsusega koostööd ning aitaks tal määrata kindlaks ja töötada välja uuendusliku ja kestliku keskkonna- ja ökoloogiapoliitika; tuletab meelde, et Kasahstani mõjutavad märkimisväärselt maailma kahe kõige laastavama, inimtegevusest tingitud keskkonnakatastroofi tagajärjed, nimelt Araali mere kuivamine ja Semej/Semipalatinski lähedal asuv nõukogudeaegne tuumapolügoon; kutsub komisjoni üles suurendama Kasahstani ametiasutustele antavat nii tehnilist kui ka rahalist abi, et parandada oluliselt Araali mere vesikonna veevarude haldamist ja veevarude kaitset Araali mere päästmise rahvusvahelise fondi tegevusprogrammi raames ning töötada välja tõhus tegevuskava endise tuumapolügooni ala puhastamiseks; väljendab heameelt Kasahstani osalemise üle vabatahtlikus partnerlusprogrammis „Green Bridge“; usub, et see tagab stabiilse ja pikaajalise aluse keskkonnasäästlike investeeringute tegemiseks, uuele tehnoloogiale ja uuendustele üleminekuks ning sellise ühiskonna saavutamiseks, kus ei kasutata CO2‑heitega energiaallikaid;

48.  rõhutab, et Kasahstanis tuleb riigi rikkalike loodusvarade kaevandamise ja töötlemise suhtes kohaldada keskkonnasäästliku arengu põhimõtteid; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et Kasahstan peab kinni mäetööstuse läbipaistvuse algatuse standarditest;

Kaubandus ja majandus

49.  tuletab meelde, et EL on Kasahstani tähtsaim kaubandus- ja investeerimispartner ning et Kasahstan on ELi peamine kaubanduspartner Kesk‑Aasias; loodab, et neid suhteid tugevdatakse veelgi; märgib, et 80 % Kasahstani ekspordist Euroopa Liitu moodustavad nafta ja gaas; kordab, kui tähtis on mitmekesistada Kasahstani kaubavahetust ELiga; rõhutab, et õigusriigi tingimustes võivad kaubandus- ja inimõigused üksteist tugevdada; rõhutab, et äriringkonnal on oluline osa positiivsete ajendite pakkumisel inimõiguste, demokraatia ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et ülemaailmsed väärtusahelad aitavad tugevdada peamisi rahvusvahelisi töö-, keskkonna-, sotsiaal- ja inimõiguste standardeid, sealhulgas kehtestada töötervishoiu ja tööohutuse meetmed ja tagada nende täitmine, luua koolitusvõimalused ja erapooletud asutused ning vähendada korruptsiooni;

50.  väljendab heameelt selle üle, et Kasahstan ühines 1. jaanuaril 2016 WTOga, mis soodustas riigi majandus- ja haldussüsteemide ajakohastamist; märgib, et Kasahstani majandus põhineb suuresti toorainete ja süsivesinike kasutamisel ja ekspordil; loodab, et silmapaistev programm Kasahstani majanduse mitmekesistamiseks – milles EL võib täita olulist osa – ja riigi reformimiseks, mis hõlmab muu hulgas avaliku halduse asjatundlikkuse tagamist ja korruptsioonivastaste meetmete kasutuselevõttu, viiakse tegelikkuses täielikult ellu; kutsub eelkõige komisjoni üles aitama Kasahstanil muuta oma majandus keskkonnasäästlikuks ja kestlikuks;

51.  võtab teadmiseks Kasahstani võetud kohustuse liberaliseerida täielikult kapitali liikumine otseinvesteeringutena ning peab kahetsusväärseks, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu kaubanduse ja äri jaotis ei sisalda korruptsioonivastaseid sätteid; on seisukohal, et lepingu rakendamise kontrollimisel tuleks pöörata eritähelepanu äriühingu üldjuhtimise ja korruptsiooni teemadele, et vältida rahapesu ohu suurenemist;

52.  väljendab heameelt Kasahstani otsusekindluse üle austada ja täita oma kohustusi laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu ning WTO raames, nagu näitas laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu kohaldamise esimene aasta; kutsub Kasahstani üles täitma laiendatud partnerlus- ja koostöölepinguga võetud kohustused intellektuaalomandiõiguste vallas piirkondliku ammendumise korra alusel;

53.  kutsub Kasahstani üles täielikult ühtlustama oma imporditariife oma WTO ja laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu kohustustega ning tegema seda sõltumata oma osalemisest Euraasia Majandusliidus, et vältida kulukate hüvitiste maksmist WTO kaubanduspartneritele;

54.  palub Kasahstanil ühineda tulemuslike sanitaar-ja fütosanitaarkontrollide võimaldamiseks kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemiga ning kasutada kahepoolseid ELi ja Kasahstani sanitaar- ja fütosanitaarsertifikaate;

55.  võtab teadmiseks laiendatud partnerlus- ja koostöölepingus ette nähtud üldise viieaastase üleminekuperioodi riigihangetele ja kaheksa‑aastase üleminekuperioodi ehitustöödele ning ootab kaubavahetuse suurenemist, kui need perioodid on lõpule jõudnud; märgib, et riigihanked on Kasahstani jaoks tähtis avaliku poliitika vahend;

o
o   o

56.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Kesk‑Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kasahstani valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 419, 16.12.2015, lk 159. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0083. (3) ELT C 45, 5.2.2016, lk 85. (4) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 93. (5) ELT C 224 E, 19.8.2010, lk 30. (6) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 91. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0121. (8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0007. (9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0484.