Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2222(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0387/2017

Esitatud tekstid :

A8-0387/2017

Arutelud :

PV 14/12/2017 - 3
CRE 14/12/2017 - 3

Hääletused :

PV 14/12/2017 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0502

Vastuvõetud tekstid
PDF 287kWORD 61k
Neljapäev, 14. detsember 2017 - Strasbourg
Petitsioonikomisjoni 2016. aasta arutelud
P8_TA(2017)0502A8-0387/2017

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2017. aasta resolutsioon petitsioonikomisjoni 2016. aasta arutelude kohta (2017/2222(INI)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude tulemuste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 10 ja 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 24 ja 227,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 44, milles käsitletakse õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu sätteid, milles käsitletakse rikkumismenetlust, eelkõige selle artikleid 258 ja 260,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 216 lõiget 7,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8‑0387/2017),

A.  arvestades, et 2016. aastal esitati 1569 petitsiooni (2015. aastal aga 1431), millest 1110 (70,8 %) tunnistati vastuvõetavaks;

B.  arvestades, et 2016. aastal toetas ühte või mitut petitsiooni 6132 Euroopa Parlamendi petitsioonide veebiportaali kasutajat võrreldes 902 kasutajaga 2015. aastal, ning arvestades, et toetuste arv petitsioonide ja kasutajate kohta oli 2016. aastal 18 810 võrreldes 1329ga 2015. aastal;

C.  arvestades, et esitatud petitsioonide arv on ELi kogurahvastikuga võrreldes mõõdukas; arvestades, et see arv näitab, et teatav osa ELi kodanikest on petitsiooniõigusest teadlik ja kasutab seda ning soovib petitsioonimenetluse kaudu juhtida ELi institutsioonide tähelepanu neile muret tekitavatele küsimustele, mis kuuluvad ELi pädevusalasse; arvestades siiski, et Euroopa Parlamendile petitsiooni esitamise õiguse alase teadlikkuse tõstmiseks ja selle edendamiseks tuleb teha suuremaid jõupingutusi;

D.  arvestades, et õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole annab ELi kodanikele ja elanikele võimaluse esitada ametlik taotlus otse oma esindajatele ning seetõttu tuleks seda õigust asjakohaselt kaitsta ja edendada; arvestades, et see õigus on hädavajalik, et tagada ELi kodanike ja elanike aktiivne osalemine Euroopa Liidu tegevusvaldkondades;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament on juba kaua olnud rahvusvahelisel tasandil petitsioonimenetluse arendamisel esirinnas ning siiani on tal Euroopa kõige avatum ja läbipaistvam süsteem, mis võimaldab eelkõige petitsioonide esitajad täielikult tema tegevusse kaasata;

F.  arvestades, et petitsioonikomisjoni roll Euroopa kodanike mõjuvõimu suurendamisel kuulub põhiomaduste hulka, mis aitavad tugevdada Euroopa Parlamendi kuvandit ja autoriteeti valijaskonna silmis, võimaldades institutsioonil nõuda vastutust viisi eest, kuidas liikmesriigid ja muud ELi institutsioonid rakendavad ELi õigust, ning seda paremini kontrollida;

G.  arvestades, et aktiivne osalemine on võimalik üksnes kõigi ELi institutsioonide demokraatliku ja läbipaistva protsessi alusel, mis võimaldab Euroopa Parlamendil ja petitsioonikomisjonil muuta oma töö kodanikusõbralikuks ja otstarbekaks;

H.  arvestades, et need, kes esitavad ja toetavad petitsioone, on kaasatud kodanikud, kes omakorda ootavad ELi institutsioonidelt lisaväärtuse andmist oma murede lahendamisse; arvestades, et petitsioonide alusel piisavate meetmete võtmata jätmine põhjustab tõenäoliselt frustratsiooni ja seega rahulolematust liiduga;

I.  arvestades, et on täheldatud, et kodanikud pöörduvad petitsioonikomisjoni poole sageli viimase abinõuna, kui muud piirkondliku ja riikliku tasandi organid ja institutsioonid ei suuda nende mureküsimusi lahendada;

J.  arvestades, et petitsioonid võimaldavad Euroopa Parlamendil kuulda võtta ja aidata lahendada kodanikke mõjutavaid probleeme, ning arvestades, et kõnealuste petitsioonide kaudu tuleks hinnata ELi õigusaktide mõju ELis elavate inimeste igapäevaelule;

K.  arvestades, et kodanike otsese osalemise suurendamine ja otsustamisprotsesside kvaliteedi parandamine ELi tasandil on võimalik üksnes demokraatliku valitsemistava põhjal, et oleks võimalik tagada läbipaistvus, põhiõiguste tõhus kaitse ja kodanike teatatud juhtumite kaasamine ELi poliitilisse päevakorda;

L.  arvestades, et petitsioonid on kasulikud teabeallikad muu hulgas ELi õiguse rikkumiste ning ELi õiguse puuduste ja vastuolude tuvastamisel eesmärgiga tagada kõigi kodanike põhiõiguste täielik kaitse;

M.  arvestades, et petitsioonid pakuvad ka teistele parlamendikomisjonidele väga mitmesugust olulist teavet eri kasutusvaldkondades, muu hulgas seoses nende seadusandliku tegevusega; arvestades, et petitsiooni esitamise põhiõiguse tagamise eest petitsioonide asjakohase käsitlemise abil vastutab Euroopa Parlament tervikuna;

N.  arvestades, et iga petitsiooni tuleks hoolikalt hinnata ja käsitleda, ning arvestades, et igal petitsiooni esitajal on õigus saada petitsioonikomisjonilt esimene vastus, milles käsitletakse tõstatud küsimusi täies ulatuses ja täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud õigusega heale haldusele; arvestades, et tihti on vaja lahenduste otsimise täiendava järelmeetmena edasist teabevahetust ja vastuseid tulenevalt petitsioonide esialgsest läbivaatamisest või suhtlemisest Euroopa Komisjoniga või riikide ametiasutustega;

O.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 227 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artiklis 215 sätestatud petitsioonide lubatavuse kriteeriumide kohaselt peavad petitsioonid vastama formaalsetele lubatavuse tingimustele, see tähendab, et petitsiooni esitajat, kes on ELi kodanik või elanik, peab puudutama küsimus, mis kuulub Euroopa Liidu tegevusvaldkonda; arvestades, et nende tegevusvaldkondade all mõeldakse palju enamat kui lihtsalt ELi ainupädevuste kogumit; arvestades, et 459 petitsiooni tunnistati vastuvõetamatuks, sest need ei vasta formaalsetele tingimustele;

P.  arvestades, et petitsioonikomisjoni tõhusa töö tagamiseks tuleks põhjendamatute või vastuvõetamatute petitsioonide käsitlemine lõpetada ja esitada petitsiooni esitajale põhjendus; arvestades, et petitsioonide käsitlemise menetlus peaks alati põhinema petitsiooni esitajate parimatel huvidel;

Q.  arvestades, et petitsioonimenetluse eriline koostoimel põhinev olemus ja kodanike keskse tähtsusega roll selles muudavad iga juhtumi ainulaadseks ja välistavad eelnevalt kindlaks määratud tähtaja; arvestades, et niisugused menetlused nõuavad haldusülesannete täitjatelt erilist paindlikkust ja suhtekorraldusalaseid oskuseid;

R.  arvestades, et märkimisväärsel arvul petitsioone arutatakse avalikult petitsioonikomisjoni koosolekutel; arvestades, et petitsiooni esitajatel on õigus tutvustada oma petitsioone ja sageli ka osaleda täies ulatuses nende arutamisel, aidates seeläbi aktiivselt kaasa petitsioonikomisjoni tööle; arvestades, et 2016. aastal viibis petitsioonikomisjoni arutelude ajal kohal 201 petitsiooni esitajat ning nendes osales aktiivselt, st võttes ka sõna, 61 petitsiooni esitajat;

S.  arvestades, et teave, mille esitavad kodanikud petitsioonides ja petitsioonikomisjoni koosolekute ajal ning mida täiendab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide või teiste organite antud oskusteave, on petitsioonikomisjoni töös väga oluline;

T.  arvestades, et 2016. aastal tunti petitsioonides peamiselt muret siseturu küsimuste (eelkõige teenuste osutamine ja inimeste vaba liikumine), põhiõiguste (eriti lapse õigused ja puudega inimeste õigused), sotsiaalküsimuste (töötingimused), keskkonnaküsimuste (jäätmekäitlus, saaste ja keskkonnakaitse) ning Brexiti eriküsimuse pärast (omandatud õiguste kaotamine ja referendumi volitused);

U.  arvestades, et 2014. aasta lõpus loodud Euroopa Parlamendi petitsioonide veebiportaal toimib; arvestades, et veebiportaali kaudu esitati 2016. aastal 1067 petitsiooni (68 % esitatud petitsioonidest) võrreldes 992 petitsiooniga 2015. aastal; arvestades, et tehtud on tehnilisi parandusi, sh otsingufunktsiooni täiustamine, millest on kasu nii kasutajatele kui ka portaali administraatoritele; arvestades, et petitsioonide kokkuvõtted laetakse üles veidi pärast nende vastuvõtmist; arvestades, et muudetud on konfidentsiaalsuse seadistusi ja isikuandmete kaitse avaldusi ning lisatud on korduma kippuvate küsimuste (KKK) rubriik; arvestades, et 2015. ja 2016. aastal esitatud petitsioonide kokkuvõtted laeti üles uue migratsioonivahendi abil; arvestades, et otsingumootoreid on optimeeritud; arvestades, et edukalt on tegeletud kasutajate arvukate individuaalsete abipäringutega; arvestades, et väljatöötamisel on projekti edasised etapid, mis võimaldavad selliseid funktsioone nagu automaatne elektrooniline teavitamine iga asjakohase petitsiooni lisamisest petitsioonikomisjoni päevakorda koos selle tulevase veebiedastuse lingiga ning asjakohaste aruteludega seotud protokollide ja videote hilisemast üleslaadimisest, millest saavad kasu nii petitsiooni esitajad kui ka asjaomased toetajad;

V.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on oluline vahend, millega suurendada kodanike osalemist ELi poliitiliste otsuste tegemises ning mida tuleks täielikult ära kasutada, et suurendada kodanike usaldust ELi institutsioonide vastu ning aidata kaasa tõelise ja kaasava Euroopa Liidu loomisele; arvestades, et seadusandlik ettepanek, mille esitas Euroopa Komisjon 13. septembril 2017. aastal eesmärgiga vaadata läbi kehtiv määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (COM(2017)0482), kujutab endast väga vajaliku läbivaatamismenetluse alustamist, et muuta see vahend ELi kodanike jaoks juurdepääsetavamaks ja kasulikumaks;

W.  arvestades, et kavandatud oli korraldada neli Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 216a kohast teabekogumiskülastust; arvestades, et teabekogumiskülastused kujutavad endast petitsioonikomisjoni keskse tähtsusega vahendit, mis annab ainulaadse võimaluse koguda keeruliste küsimuste kohta teavet eri sidusrühmadelt ning aidata samal ajal muuta Euroopa Parlamendi töö Euroopa eri nurkadest pärit kodanikele tõeliselt nähtavaks; arvestades, et ellu viidi kaks teabekogumiskülastust, üks Hispaaniasse pärast seda, kui ELi kodanikud olid esitanud mitu petitsiooni veepoliitika raamdirektiivi võimalike rikkumiste kohta, ning üks Slovakkiasse seoses ELi struktuurifondide kasutamisega puuetega inimeste pikaajalise hoolekande keskustes; arvestades, et ülejäänud kaks kavandatud teabekogumiskülastust (üks Iirimaale ja teine Itaaliasse) tühistati;

X.  arvestades, et petitsioonikomisjon vastutab ka suhtlemise eest Euroopa Ombudsmani bürooga, kelle ülesanne on uurida ELi kodanike kaebusi võimaliku haldusomavoli kohta ELi institutsioonides ja organites;

Y.  arvestades, et Euroopa ombudsman Emily O’Reilly tutvustas oma 2015. aasta aruannet petitsioonikomisjoni 20. juuni 2016. aasta koosolekul, ning arvestades, et petitsioonikomisjoni iga‑aastane raport põhineb omakorda osaliselt Euroopa Ombudsmani aastaaruandel;

Z.  arvestades, et petitsioonikomisjon kuulub liikmena Euroopa ombudsmanide võrgustikku, mille liikmed on ka Euroopa Ombudsman, riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid ning liikmesriikide, kandidaatriikide ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide sarnased organid ning mille eesmärk on edendada ELi õiguse ja poliitikaga seotud teabe vahetust ning jagada parimaid tavasid;

AA.  arvestades, et 147 esitatud petitsiooni (millest 120 esitati 2016. aastal) puudutavad mitmesuguseid küsimusi – peamiselt kodanike õiguste kaitset –, mis tõstatati seoses Ühendkuningriigi referendumiga Euroopa Liidust lahkumise kohta;

AB.  arvestades, et petitsioonikomisjoni 2016. aasta jaanuaris vastu võetud ja sellest ajast alates rakendatud suuniste abil on petitsioonikomisjoni töö ja petitsioonide menetlemine muutunud selgemaks ja struktureeritumaks;

AC.  arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorra põhjalikult läbi vaadatud versioon (mis võeti vastu 2016. aasta detsembri täiskogu istungil) sisaldab ka petitsioonimenetluse muudatusi ja täpsustusi;

AD.  arvestades, et üksnes formaalne lähenemine petitsioonide käsitlemisele seoses keskkonnamõju hindamistega seab ohtu ELi keskkonnaalaste õigusaktide nõuetekohase rakendamise liikmesriikides ja usalduse Euroopa Komisjoni vastu, kes peaks tegema tõhusat järelevalvet kodanike põhiõiguste täieliku kaitse tagamiseks;

1.  rõhutab petitsioonikomisjoni tähtsat rolli kontaktpunktina, kellele ELi kodanikud ja elanikud saavad esitada oma kaebusi ELi õiguse rikkumiste ja kohaldamise puudujääkide kohta liikmesriikides ning ELi õigusaktides esinevate lünkade ja vastuolude kohta; rõhutab vajadust tagada täiel määral, et institutsioonid tegelevad esitatud küsimustega kiiresti ning ammendaval, erapooletul ja õiglasel viisil;

2.  tunnistab, et petitsioonid annavad otsesest allikast olulist teavet mitte ainult ELi õiguse kohaldamisel esinevate rikkumiste ja puuduste kohta liikmesriikides, vaid ka võimalike lünkade kohta ELi õigusaktides ning kodanike soovituste kohta uute võimalike õigusaktide vastuvõtmiseks või kehtivate õigusaktide võimalikuks täiustamiseks;

3.  tuletab meelde, et petitsioonid võimaldavad Euroopa Parlamendil ja teistel ELi institutsioonidel saada taas kontakti ELi kodanikega, keda ELi õiguse kohaldamine eri haldustasanditel mõjutab; leiab, et suutlikkus tagada läbipaistvus, kodanike otsene osalemine, põhiõiguste täielik kaitse, märkimisväärne edasiminek ELi institutsioonide reageerimises probleemidele, millele kodanikud nende tähelepanu on juhtinud, nende probleemidega tegelemises ja lahendamises, samuti parem koostöö ELi institutsioonide ja teiste ELi asutuste ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel on esmatähtsad vahendid, millega suurendada Euroopa Liidu otsustusprotsessi demokraatlikku legitiimsust ja vastutust;

4.  kinnitab, et petitsioonide tulemuslik käsitlemine paneb proovile nii Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Parlamendi suutlikkuse õigusaktide ülevõtmise ja ebaõige kohaldamisega seotud probleemidele reageerida ja neid lahendada ning kokkuvõttes ka suurendab seda suutlikkust; märgib, et Euroopa Komisjon peab ELi õiguse rakendamist esmatähtsaks, et kodanikud saaksid sellest kasu oma igapäevaelus;

5.  nõuab petitsioonide esitajate ja nende toetajate seisundi ja õiguste selget eristamist kooskõlas läbipaistvuspõhimõtetega;

6.  peab jätkuvalt konkreetseks kohustuseks tagada, et vastuvõetamatute või põhjendamatute petitsioonide korral ei viivitataks ebaproportsionaalselt kaua nende vastuvõetamatuks tunnistamise või käsitlemise lõpetamisega; rõhutab sellega seoses nõuet, mille kohaselt tuleb petitsiooni esitajale petitsiooni vastuvõetamatust või käsitlemise lõpetamist põhjendamatuse tõttu hoolikalt põhjendada;

7.  tunnistab ELi õiguse tulemusliku kohaldamise mõju ELi institutsioonide usaldusväärsuse suurendamisele; tuletab meelde, et Lissaboni lepingus sätestatud petitsiooniõigus on Euroopa kodakondsuse oluline element ning tõeline lakmustest ELi õiguse kohaldamise jälgimiseks ja võimalike lünkade leidmiseks; kutsub petitsioonikomisjoni üles korraldama riigi tasandil samu ülesandeid täitvate organitega korrapäraseid koosolekuid oluliste petitsioonide teemal, et suurendada teadlikkust Euroopa kodanike muredest ELis ja liikmesriikides ning tugevdada veelgi nende õigusi parema Euroopa õigusloome ja õiguse rakendamise abil; nõuab seetõttu kõikidelt riigi ja Euroopa tasandil petitsioonide käsitlemisse ja lahendamisse kaasatud asutustelt esmatähtsa küsimusena sellealaste ulatuslike kohustuste võtmist;

8.  tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et petitsioonid annavad ainulaadse võimaluse osutada olukordadele, kus ELi õigust ei austata, ja uurida neid, kasutades selleks Euroopa Parlamendi poliitilise kontrolli abi; tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et petitsioonikomisjoni esitatud abitaotlustega tuleks nõuetekohaselt tegeleda, ja kordab Euroopa Komisjonile esitatud üleskutset parandada vastuste kvaliteeti, st anda sisukamaid ja põhjalikumaid vastuseid, sealhulgas petitsioonikomisjoni koosolekutel, et tagada Euroopa kodanike mureküsimuste nõuetekohane ja läbipaistev käsitlemine; juhib tähelepanu asjaolule, et petitsioonides esile toodud probleemide käsitlemise viisil on oluline mõju kodanikele, ELi õiguses sätestatud petitsiooniõiguse tegelikule austamisele ja nende arvamustele ELi institutsioonidest; nõuab kindlalt, et Euroopa Komisjon teeks kindlaks, kuidas tõhustada liikmesriikide ametiasutustega tehtavat koostööd ELi õiguse rakendamist ja järgimist käsitlevatele päringutele vastuste andmisel;

9.  on seisukohal, et asjaolu, et esmane vastutus ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise tagamise eest liikmesriikides lasub siseriiklikel kohtutel, ei tohiks mingil juhul välistada Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja ennetavama rolli täitmist ELi õiguse järgimise tagamisel, eelkõige rahvatervise ja keskkonnakaitsega seotud juhtumite korral, mille puhul peaks olema ülimuslik ettevaatuspõhimõte;

10.  rõhutab, et nõukogu ja Euroopa Komisjoni võimalikult kõrge tasandi esindajad peavad osalema petitsioonikomisjoni koosolekutel ja kuulamistel, kui arutlusel olevad küsimused eeldavad eespool nimetatud institutsioonide kaasatust;

11.  kutsub petitsioonikomisjoni koosolekutel osalevaid Euroopa Komisjoni ametnikke üles olema valmis pidama petitsioonide esitajatega asjakohast dialoogi ning mitte piirduma juba koostatud ja enne koosolekut välja saadetud vastuse ettelugemisega;

12.  nõuab, et uuritaks telekonverentsiteenuste kasutamise võimalikkust; ergutab uute audiovisuaalsete tehnoloogiate kasutamist, et võimaldada petitsioonide esitajatel täita petitsioonikomisjoni töös suuremat rolli oma petitsiooni läbivaatamisel reaalajas osalemise kaudu;

13.  ei nõustu sellega, et Euroopa Komisjon on korduvalt tõlgendanud 27. aastaaruannet Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2009) viisil, mille kohaselt on tal väidetavalt õigus lõpetada selliste toimikute käsitlemine, mille suhtes ei ole rikkumismenetluse alustamiseks veel ametlikke samme tehtud, või peatada pooleliolev rikkumismenetlus juhtumite korral, mille menetlus on siseriiklikus kohtus pooleli; tuletab meelde, et oma 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni (petitsioonikomisjoni 2016. aasta tegevuse kohta)(1) punktis 11 kinnitas Euroopa Parlament veel kord, et ei nõustu Euroopa Komisjoni algse lähenemisviisiga eespool nimetatud aruande suhtes, nagu on väljendatud Euroopa Parlamendi 14. septembri 2011. aasta resolutsioonis(2), kus eelkõige punktides 1, 23 ja 32 paluti Euroopa Komisjonil suurendada oma jõupingutusi, et tagada oma volituste piires ELi õigusaktide järjepidev rakendamine, ja kasutada rikkumismenetlusi siseriiklike kohtumenetluste olemasolust sõltumata;

14.  märgib Euroopa Komisjoni 6. juuli 2017. aasta aastaaruandele „Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve. 2016. aasta aruanne“ (COM(2017)0370) viidates murega käimasolevate rikkumismenetluste arvu märkimisväärset suurenemist (21 %) eelmise aastaga võrreldes; kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma järelmeetmeid Euroopa Parlamendi üleskutsete suhtes jagada teavet käimasolevate rikkumismenetluste seisu kohta; rõhutab petitsioonide tähtsat rolli Euroopa õiguse ebapiisava rakendamise või hilise ülevõtmise tuvastamisel; tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et petitsioonikomisjon on võtnud kohustuse vastata kodanike ootustele õigeaegselt ja vastutustundlikult ning tagada samal ajal ELi õiguse demokraatlik kontroll ja nõuetekohane kohaldamine;

15.  palub Euroopa Komisjonil esitada täpsed statistilised andmed niisuguste petitsioonide arvu kohta, mille põhjal alustati EU Piloti või rikkumismenetlus; palub lisaks, et talle esitataks aruanded juhtumite kohta, mis on seotud eri käimasolevate menetlustega, ja dokumendid, mida on vahetatud EU Piloti ja rikkumismenetluste käigus, pärast seda, kui need menetlused on lõpule viidud Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaldamise abil, et hõlbustada struktureeritud dialoogi pidamist ja vähendada vaidluste lahendamise aega; palub Euroopa Komisjonil arutada neid aruandeid ennetavalt petitsioonikomisjoniga, kaasates sellesse asepresidendi, kes vastutab õiguse kohaldamise ja lihtsustamise eest;

16.  nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon kasutaks nõuetekohaselt oma volitusi, mis tulenevad tema rollist aluslepingute täitmise järelevalvajana, sest selline roll on ülimalt oluline ELi toimimise jaoks kodanike ja Euroopa seadusandjate seisukohast; nõuab, et rikkumismenetlustega tegeletaks õigeaegselt, et teha viivitamata lõpp olukordadele, mille raames ELi õigust ei austata;

17.  on seisukohal, et väga tähtis on koostöö tegemine teiste parlamendikomisjonidega; osutab sellega seoses petitsioonikomisjoni niisuguste suuniste vastuvõtmisele, milles sõnastatakse põhimõte luua koos teiste parlamendikomisjonidega petitsioonide võrgustik; tunneb heameelt asjaolu üle, et sellise võrgustiku suunised on vastu võetud; juhib tähelepanu kõigile parlamendikomisjonidele esitatud küsimustikule, mille eesmärk on mõista paremini neile arvamuse saamiseks või teavitamise eesmärgil edastatud petitsioonide läbivaatamise korda; märgib rahuloluga, et 2016. aastal toimus esimene võrgustiku koosolek töötajate tasandil ja 2017. aastal toimus kaks koosolekut liikmete tasandil; võtab positiivse sammuna teadmiseks petitsioonikomisjoni ja muude parlamendikomisjonide kooskõlastustöös tehtud edusammud ning kõikide asjaomaste parlamendikomisjonide poliitikavaldkondade temaatilise jaotuse, mis võimaldab teistele parlamendikomisjonidele saadetud petitsioonide suhtes paremate järelmeetmete võtmist; nõuab petitsioonikomisjoni võrgustiku tugevdamist eesmärgiga integreerida petitsioonid käimasolevasse õigusloomealasesse tegevusse; soovitab anda Euroopa Parlamendi liikmete töötajatele konkreetsed suunised petitsiooniõiguse kohta, et võimaldada neil paremini aidata menetluse käigust huvitatud valijaskonna liikmeid;

18.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartat kohaldatakse liikmesriikides vaid ELi õiguse rakendamisel; kordab asjaolu, et paljude kodanike jaoks on harta rakendamine olnud ebaselge ja mitterahuldav; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Liidu Kohus on tõlgendanud põhiõiguste harta artiklit 51 ettevaatlikult, võimaldades aga siiski harta kohaldamisala laiendamist, et hõlmata riigisisesed sätted, millega rakendatakse ELi õigust, ja sätted, millega tagatakse ELi õigusnormide tulemuslik kohaldamine; on seisukohal, et suurema osa ELi kodanike ootused hartas sätestatud õiguste suhtes ulatuvad palju kaugemale nende praegusest kohaldamisalast; rõhutab, et artikli 51 liiga kitsas või ebajärjekindel tõlgendamine põhjustab kodanike võõrdumist EList; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon võtaks meetmeid, et tagada artikli 51 kohaldamisala võimalikult järjekindel ja ulatuslik tõlgendus; tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametis on kasutusele võetud interaktiivne vahend, mis tagab hõlpsa juurdepääsu teabele iga liikmesriigi ametiasutuste kohta, kelle poole põhiõiguste küsimustes pöörduda;

19.  märgib, et pärast Ühendkuningriigi referendumit Euroopa Liidust lahkumise kohta on asjaomased petitsiooni esitajad mures nende edaspidiste õiguste pärast, mida on väljendatud paljudes Ühendkuningriiki käsitlevates petitsioonides; tuletab meelde oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni(3), milles Euroopa Parlament rõhutab, et väljaastumislepingu saab sõlmida vaid tema nõusolekul, ning nõudmist, et Ühendkuningriigis elavaid või elanud 27-liikmelise Euroopa Liidu kodanikke ning teistes liikmesriikides elavaid või elanud Ühendkuningriigi kodanikke koheldaks õiglaselt, ning on arvamusel, et nende vastavad õigused ja huvid tuleb läbirääkimistel seada täielikuks prioriteediks; võtab teadmiseks lahendamata mured, mis on seotud rohkem kui 15 aastat mujal ELis elanud Ühendkuningriigi kodanike hääleõigustega ja neilt valimisõiguse äravõtmisega; tuletab meelde, et petitsioonikomisjon on täitnud aktiivset rolli ELi ja Suurbritannia kodanike õiguste kaitsmisel, andes panuse Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta ja 3. oktoobri 2017. aasta resolutsioonidesse(4) Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta pärast Ühendkuningriigi teadet EList lahkumise kohta, tellides uuringu Brexiti petitsiooniõigusega seotud mõju kohta ning petitsioonikomisjoni pädevuste, kohustuste ja tegevuse kohta ning vaadates oma 21. juuni 2017. aasta koosolekul läbi petitsioonid, mis käsitlevad Brexitit ja kodanike õigusi; toetab Euroopa Komisjoni kohustust tagada täies ulatuses Ühendkuningriigis elavate Euroopa kodanike õigused Brexiti läbirääkimiste ajal ja pärast riigi lahkumist EList ning kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama mujal Euroopa Liidus elavatele Ühendkuningriigi kodanikele täielikud omandatud õigused, et hoida ära kodanike kasutamine kauplemisvahendina või nende õiguste õõnestamine läbirääkimiste tulemusena;

20.  juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni olulisele käimasolevale tööle seoses puuetega seotud küsimusi käsitlevate petitsioonidega ning rõhutab petitsioonikomisjoni valmisolekut toetada jätkuvalt puudega inimeste õiguste tugevdamise alaseid pingutusi; nõuab, et Euroopa institutsioonid oleksid selles valdkonnas eeskujuks ning tagaksid riikide ametiasutuste rakendusmeetmete täieliku ja järjepideva vastavuse ELi õigusaktidele ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile; rõhutab, et 22. ja 23. septembril 2016. aastal toimus teabekogumiskülastus Slovakkiasse, et koguda teavet investeeringute kasutamise kohta puudega inimestele mõeldud asutustes, ning selle raames soovitati Euroopa Komisjonil praegust olukorda uurida; rõhutab vajadust parandada puuetega inimeste osalemist poliitikas, eelkõige järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistamises, ning tunnustada kõigi puudega inimeste õigust hääletada kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklitega 12 ja 29;

21.  rõhutab taas tööd, mida petitsioonikomisjon teeb 2013. aasta Marrakechi lepingu (avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele) ratifitseerimise ja kiire rakendamise toetamiseks; rõhutab sellega seoses oma 3. veebruari 2016. aasta lühikest resolutsiooni(5) Marrakechi lepingu ratifitseerimise kohta, milles nõuti kõigilt asjaosalistelt kiiret reageerimist, et saavutada pikka aega kestnud olukorras edasiminek eesmärgiga lihtsustada ratifitseerimist ELi tasandil; märgib, et Euroopa Parlament ja nõukogu on jõudnud kokkuleppele Euroopa Komisjoni seadusandlike ettepanekute kohta, milles käsitletakse Marrakechi lepingu (COM(2016)0595 ja COM(2016)0596) rakendamist ja mis on muutunud siduvaks(6);

22.  juhib tähelepanu kahele iga-aastasele raportile, st raportile petitsioonikomisjoni 2015. aasta tegevuse kohta(7) ja raportile Euroopa Ombudsmani 2015. aasta tegevuse aruande kohta(8), ning mitmele petitsioonikomisjoni arvamusele, näiteks arvamus lapsendamiste piiriülese tunnustamise kohta(9), ELi võimaluste kohta parandada ravimite kättesaadavust(10), ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee lõppjäreldustele(11), ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta(12) ja põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal(13);

23.  juhib tähelepanu toetusele, mida petitsioonikomisjon on pakkunud Euroopa kodanikualgatusele; võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni ettepaneku vaadata läbi asjakohane määrus, et suurendada algatuse tähtsust demokraatliku osalemise vahendina; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Komisjon ei võtnud nõuetekohaselt arvesse Euroopa kodanikualgatust käsitleva muu kui seadusandliku resolutsiooni raames hiljuti tehtud tööd, eelkõige petitsioonikomisjoni arvamust, ega järginud seega ka täielikult institutsioonidevahelist kokkulepet; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon võtaks petitsioonikomisjoni arvamust arvesse eelseisvas seadusandlikus menetluses, et saavutada Euroopa kodanikualgatuste kaudu ELi kodanike täielik ja tõhus kaasamine ELi tasandi otsustusprotsessi;

24.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole kindlameelselt kasutanud oma kontrolliõigusi, vältimaks seda, et ühtsele turule tuuakse diiselmootoriga saastavaid autosid, mis suurendavad olulisel määral lubatud künnist ületavat NO2-heidet keskkonda ja mis ei vasta ELi tüübikinnitust ning sõiduautode ja kergsõidukite heidet käsitlevatele eeskirjadele; tuletab meelde, et see aspekt kuulub lahutamatu osana nende kodanike murettekitavate küsimuste hulka, kes on kasutanud oma petitsiooniõigust, et nõuda inimeste tervise, keskkonna ja tarbijate õiguste tõhusat kaitsmist;

25.  rõhutab, et läbipaistvus ja kodanike juurdepääs ELi institutsioonide dokumentidele peaks olema reegel, et tagada kodanike demokraatlike õiguste kaitse kõrgem tase; on seisukohal, et tuleks kiiresti esitada ettepanek määruse (EÜ) nr 1049/2001 muutmiseks selles suunas;

26.  rõhutab Euroopa Parlamendi tugevat koostööd Euroopa Ombudsmaniga ja viimase osalemist Euroopa ombudsmanide võrgustikus; rõhutab Euroopa Ombudsmani ja petitsioonikomisjoni suurepäraseid suhteid institutsioonilises raamistikus; tunneb erilist heameelt Euroopa Ombudsmani poolt kogu aasta jooksul antava korrapärase panuse üle petitsioonikomisjoni töösse; rõhutab Euroopa Ombudsmani olulist rolli töös, mille eesmärk on aidata parandada ELi tasandi otsustusprotsesse ja haldust, mis tuleks võimalikult kiiresti muuta täielikult läbipaistvateks, erapooletuteks ning kodanike õiguste tulemuslikku ja tõhusat kaitset võimaldavateks; toetab praeguse ombudsmani tööd tema pädevuse eri valdkondades, sealhulgas tema omaalgatuslikke ja strateegilisi uurimisi, mis on kasulikud mitte ainult hea halduse, vaid ka liidu parema demokraatliku toimimise seisukohast; tunneb heameelt Euroopa Ombudsmani algatuste üle, mille eesmärk on kasutada paremini ära võrgustiku potentsiaali ja suurendada selle nähtavust;

27.  tunneb heameelt hea halduse auhinna konkursi üle, mille kuulutas Euroopa Ombudsmani büroo välja 2016. aastal, et tunnustada ELi institutsioonide töötajaid, asutusi ja organeid, kes tegelevad oma igapäevaseid ülesandeid täites hea halduse edendamisega; nõuab praeguse Euroopa hea halduse tava eeskirja muutmist siduvaks määruseks, lisades sellesse muude aspektide hulgas konkreetsed sätted huvide konflikti ennetamiseks ELi institutsioonide, asutuste ja organite kõikidel tasanditel;

28.  rõhutab, et esitatud petitsioonides on käsitletud väga mitmesuguseid teemavaldkondi, alates siseturust, õigusküsimustest, energeetikast ja transpordist kuni põhiõiguste, tervise, keskkonnaõiguse, puuete ja loomade heaoluni, samuti Brexiti mitmesugust mõju kodanikele; rõhutab, et saadud petitsioonide arv on 2016. aastal 10 % kasvanud (1569), ja nõuab, et Euroopa institutsioonid võtaksid petitsioonidega tegelevatesse teenistustesse ja eelkõige petitsioonikomisjoni sekretariaati tööle piisavalt töötajaid;

29.  palub Euroopa Komisjonil tagada igakülgsete analüüside tegemise liikmesriikide selliste keskkonnahinnangute vastavuse kohta ELi õigusele, mis on seotud lubade andmisega selliste taristuprojektide elluviimiseks, mille puhul on kodanikud petitsioonide abil teatanud tõsisest ohust inimeste tervisele ja keskkonnale; rõhutab, et kooskõlas ettevaatuspõhimõttega on oluline teha need analüüsid ja võtta neile järgnevad võimalikud komisjonipoolsed meetmed eelnevalt ja ennetavalt, et hoida ära pöördumatut keskkonnaseisundi halvenemist;

30.  juhib tähelepanu arvukatele petitsioonidele laste heaolu küsimustega tegelevate asutuste tegevuse ning laste õiguste kaitse kohta, eelkõige piiriülese mõjuga juhtumite korral; tunnustab petitsioonikomisjoni laste heaolu küsimustega tegeleva töörühma tööd; juhib tähelepanu 2016. aasta märtsis vastu võetud lühikesele resolutsiooni ettepanekule lapse huvide (piiriülese) kaitse kohta Euroopas; võtab teadmiseks ettepaneku sõnastada uuesti Brüsseli IIa määrus (mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist, ning rahvusvahelisi lapserööve) ning märgib, et paljusid petitsioonides käsitletud küsimusi, näiteks küsimusi, mis on seotud menetluste ja tavadega, mida järgivad konkreetselt liikmesriikide asjaomased asutused lapsi puudutavate piiriülese mõjuga otsuste langetamisel, ja vanema sooritatud rahvusvahelisele lapseröövile järgnevate tagasitoomise menetluste tõhususega, tuleb esinevate probleemide kõrvaldamise eesmärgil põhjalikult uurida;

31.  rõhutab loomade heaolu käsitlevate petitsioonide jätkuvalt suurt arvu ning peab endiselt kahetsusväärseks loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia (2012‒2015) rakendamisel esinevaid viivitusi; peab ülimalt oluliseks käivitada ELi tasandil uus strateegia, et täita kõik olemasolevad lüngad ning tagada täielik ja tõhus loomade heaolu kaitse selge ning kõikehõlmava õigusraamistiku abil, mis vastab täielikult Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 13 nõuetele;

32.  peab kahetsusväärseks, et pärast petitsiooni nr 0747/2016 esitamist ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme juhtumi puhul, mis on seotud mittekodanike valimisõigustega Eestis ja Lätis; rõhutab, et mis tahes tarbetud viivitused võivad põhjustada usaldamatust Euroopa institutsioonide vastu;

33.  rõhutab, kui olulist osa täidab siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT), mille abil saavad kodanikud ja ettevõtjad väljendada oma muret avaliku sektori asutuste võimalike ELi õiguse rikkumiste pärast teistes liikmesriikides; kutsub Euroopa Komisjoni ja ka liikmesriike üles edendama SOLVITit, et muuta see kodanike jaoks kasulikumaks ja nähtavamaks; väljendab sellega seoses heameelt SOLVITi võrgustiku tugevdamise tegevuskava üle, mille Euroopa Komisjon avaldas 2017. aasta mais; palub Euroopa Komisjonil tagada selle tegevuskava kiire rakendamine ja anda selle tulemustest Euroopa Parlamendile aru;

34.  juhib tähelepanu petitsioonide veebiportaalis tehtud täiustustele; rõhutab, et veebiportaalis tuleb teha veel tehnilisi täiustusi, et tagada petitsioonikomisjoni täielik valmisolek tegeleda ootamatute olukordadega, näiteks siis, kui esitatud petitsioonide arv peaks järsult suurenema; on seisukohal, et portaali jätkuv tehniline arendamine ja suurem tehniline võimsus on petitsiooniprotsessi sujuvaks toimimiseks hädavajalikud; rõhutab portaali tähtsust hõlpsasti juurdepääsetava suhtlusvahendina nii kodanike ja petitsiooni esitajate kui ka mobiilsidevahendite kasutajate ja puudega inimeste jaoks; ootab projekti edasiste etappide kiiret rakendamist, mis võimaldab petitsioonide esitajatele ja toetajatele tõhustatud interaktiivset kogemust ja rohkem reaalajas saadavat teavet;

35.  nõuab sihipärasemat ja aktiivsemat pressi- ja teabeteenust ning aktiivsemat sotsiaalmeedia osalust, muutes petitsioonikomisjoni töö üldsuse muredele reageerimisel tõhusamaks;

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja liikmesriikide parlamentidele ning nende petitsioonikomisjonidele ja ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0512.
(2) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 66.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0102.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0361.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0037.
(6) ELT L 242, 20.9.2017, lk 1 ja 6.
(7) 30. novembril 2016 vastu võetud arvamus.
(8) 11. novembril 2016 vastu võetud arvamus.
(9) 21. aprillil 2016 vastu võetud arvamus.
(10) 15. novembril 2016 vastu võetud arvamus.
(11) 27. aprillil 2016 vastu võetud arvamus.
(12) 22. aprillil 2016 vastu võetud arvamus.
(13) 12. oktoobril 2016 vastu võetud arvamus.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika