Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta otsus Marine Le Peni puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2017/2021(IMM))

P8_TA(2017)0266 A8-0223/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Marine Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 9. detsembril 2016 Aix‑en‑Provence’i apellatsioonikohtu peaprokurör Pascal Guinot ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 19. jaanuaril 2017,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 kutsunud Marine Le Peni ärakuulamisele 29. mail ja 12. juunil 2017,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse 29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 23 esimest lõiku, artikli 29 esimest lõiku, artiklit 30 ja artikli 31 esimest lõiku ning 29. juuli 1982. aasta seaduse artikleid 93‑2 ja 93‑3,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0223/2017),

A.  arvestades, et Aix‑en‑Provence’i apellatsioonikohtu peaprokurör taotleb Euroopa Parlamendi liikme Marine Le Peni puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat väärtegu puudutava hagiga;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 kohaselt ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

C.  arvestades, et vastavalt protokolli (nr 7) artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 teises lõigus on sätestatud, et parlamendiliiget võib kuriteo või väärteo toimepanemise eest arreteerida või temalt vabaduse võtta või seda piirata ainult selle parlamendikoja juhatuse nõusolekul, mille koosseisu ta kuulub, ning et selline nõusolek ei ole vajalik kuriteolt või väärteolt tabamise korral või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse puhul;

E.  arvestades, et Marine Le Peni süüdistatakse avalikult valitud ametniku avalikus laimamises, mis on väärteona sätestatud Prantsusmaa õiguses, täpsemalt 29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 23 esimeses lõigus, artikli 29 esimeses lõigus, artiklis 30 ja artikli 31 esimeses lõigus ning 29. juuli 1982. aasta seaduse artiklites 93‑2 ja 93‑3;

F.  arvestades, et Christian Estrosi esitas 28. juulil 2015 Nice’i kõrgema astme eeluurimiskohtunikule tsiviilhagi Marine Le Peni vastu tema vastutusele võtmiseks avalikult valitud ajutise mandaadiga ametniku avaliku laimamise eest; arvestades, et Estrosi väidab, et 3. mail 2015 tegi Marine Le Pen saates Le Grand Rendez‑vous, mida kanti üle üheaegselt nii kanalil iTELE kui ka Europe 1, järgmisi märkusi, mida võib pidada tema vastu esitatud väideteks või süüdistusteks, mis teotasid tema au või kahjustasid mainet:

„Vaadake, ma tean seda, et Estrosi on rahastanud UOIFi (L’Union des organisations islamiques de France, Prantsusmaa Islamiorganisatsioonide Liit), ta on halduskohtus süüdi mõistetud UOIFi kuuluva mošee käest nii madala üürihinna küsimise eest, et talle loeti isegi halduskohtus sõnad peale, ning see peegeldab viisi, kuidas linnapead ebaseaduslikult ja 1905. aasta seadust rikkudes mošeesid rahastavad; kui teid on tabatud näppupidi klientelistlikust, uskkonnaga seotud meepotist, tuleb muidugi välja öelda šokeerivaid asju, kuid ma pööran vähe tähelepanu sõnadele ja rohkem tegudele…“; vastuseks saatejuhi esitatud küsimusele „Nii et Estrosi aitab kaasa džihadistide tegevusele?“ vastas Le Pen väidetavalt: „Abi, vahendite pakkumine, toetus; kui keegi aitab islami fundamentalismil end sisse seada, levida, värvata, siis moraalselt on ta mingil määral kaasosaline“;

G.  arvestades, et Marine Le Peni on vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 kutsutud kahel korral ärakuulamisele; arvestades, et ta ei ole siiski kasutanud võimalust esitada vastutavale komisjonile oma tähelepanekuid;

H.  arvestades, et väidetav tegevus ei ole otseselt või ilmselgelt seotud Marine Le Peni töökohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena ning tema mainitud sõnu ei saa pidada Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamusteks või antud häälteks vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklile 8;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklit 8 arvesse võttes on selge, et süüdistused ei ole seotud Marine Le Peni kui Euroopa Parlamendi liikme ametiga, vaid on seotud üksnes riiklikku või piirkondlikku laadi tegevusega, ning arvestades, et artikkel 8 ei ole seetõttu kohaldatav;

J.  arvestades, et ära on võimalik võtta üksnes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikliga 9 hõlmatud puutumatust;

K.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklit 9 arvesse võttes ei ole alust arvata, et puutumatuse äravõtmise taotlus oleks esitatud selleks, et püüda takistada Marine Le Peni parlamentaarset tööd, või eesmärgiga tekitada talle poliitilist kahju (fumus persecutionis);

1.  otsustab Marine Le Peni puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsuse Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Marine Le Penile.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23.

Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsioon Aserbaidžaani ajakirjaniku Afgan Muhtarli juhtumi kohta (2017/2722(RSP))

P8_TA(2017)0267 RC-B8-0414/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Aserbaidžaani kohta, eelkõige inimõiguste olukorda ja õigusriigi põhimõtet käsitlevaid resolutsioone,

–  võttes arvesse ELi ja Aserbaidžaani vahel kujunenud suhteid, mis said alguse 1999. aastal partnerlus- ja koostöölepingu kujul, idapartnerluse loomist ja Aserbaidžaani osalemist Euronesti parlamentaarses assamblees,

–  võttes arvesse Aserbaidžaani Vabariigi parlamendis (Milli Majlis) 30. septembril 2016 vastu võetud otsust, millega tunnistati kehtetuks varasem 14. septembri 2015. aasta otsus lõpetada liikmesus ja osalemine Euronesti parlamentaarses assamblees, seega otsustades assambleesse jääda ja selle tegevuses osaleda,

–  võttes arvesse, et 14. novembril 2016 kiideti heaks Euroopa Komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale volituse andmine läbirääkimiste pidamiseks ELi ja selle liikmesriikide nimel laiaulatusliku lepingu sõlmimise üle Aserbaidžaani Vabariigiga ja läbirääkimiste alustamist nimetatud lepingu üle 7. veebruaril 2017,

–  võttes arvesse Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi visiiti Brüsselisse 6. veebruaril 2017,

–  võttes arvesse väliskomisjoni delegatsiooni hiljutist visiiti Aserbaidžaani 22. mail 2017,

–  võttes arvesse rahvusvahelist konventsiooni, mis käsitleb kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest,

–  võttes arvesse Freedom House’i aruannet „Vabadus maailmas 2017. aastal“, milles leitakse, et Aserbaidžaani ajakirjandus „ei ole vaba“ ja riigi internet on „osaliselt vaba“,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. märtsi 2017. aasta avaldust Mehman Huseinovi süüdimõistmise kohta Aserbaidžaanis,

–  võttes arvesse ELi ja Gruusia vahelist assotsieerimislepingut / põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut, mis jõustus 1. juulil 2016,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Nils Muiznieksi varasemaid avaldusi ajakirjanike, kodanikuühiskonna / inimõiguste aktivistide ning opositsiooniliikmete tagakiusamise kohta Aserbaidžaanis,

–  võttes arvesse OSCE ODIHRi direktori Michael Georg Linki 8. juuni 2017. aasta avaldust Aserbaidžaani ajakirjaniku ja inimõiguste kaitsja Afgan Muhtarli väidetava röövimise ja väärkohtlemise kohta kinnipidamise ajal,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja avaldust Gruusias elavate Aserbaidžaani kodanike ebaseadusliku kinnipidamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et maapaos viibiv Aserbaidžaani uuriv ajakirjanik Afgan Muhtarli, kes kolis 2015. aastal Thbilisisse, jäi seal kadunuks 29. mail 2017 ja ilmus mõni tund hiljem välja Bakuus;

B.  arvestades, et tema advokaadi sõnul pidasid Afgan Muhtarli kinni tundmatud isikud, kes väidetavalt kandsid Gruusia kriminaalpolitsei vormiriietust, nad sundisid ta autosse, peksid teda ja sõidutasid ta Aserbaidžaani piirile, kus tema asjade hulka sokutati väidetavalt 10 000 eurot;

C.  arvestades, et Afgan Muhtarlit ähvardab nüüd kohtu alla andmine ebaseadusliku piiriületuse, ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja politseiametniku vastase vägivalla eest; arvestades, et eespool nimetatud süüdistused võivad tuua kaasa mitmeaastase vanglakaristuse ning et kohus mõistis talle 31. mail 2017 kolmekuulise eelvangistuse;

D.  arvestades, et Afgan Muhtarli on töötanud mitme sõltumatu meediakanali, sealhulgas Radio Free Europe / Radio Liberty jaoks ning ta on tuntud Aserbaidžaani võime käsitleva kriitilise ajakirjandusliku töö poolest; arvestades, et ta läks Gruusiasse maapakku, et pääseda Aserbaidžaani võimude poolse survestamise eest oma töö pärast;

E.  arvestades, et Gruusia on Euroopa inimõiguste konventsiooni osalisriik ja seetõttu on Gruusial kohustus tagada tema territooriumil elavate aserbaidžaanlaste turvalisus ning hoida ära nende sunniviisiline tagasisaatmine päritoluriiki; arvestades, et Aserbaidžaani kodanikud on siiski järjest sagedamini saanud Gruusias elamisloa pikendamise taotlusele eitava vastuse;

F.  arvestades, et Gruusia president Giorgi Margvelašvili on öelnud, et Afgan Muhtarli röövimine oli tõeline proovikivi Gruusia omariikluse ja suveräänsuse jaoks;

G.  arvestades, et Gruusia siseministeerium on algatanud Afgan Muhtarli juhtumi uurimise karistusseadustiku artikli 143 (ebaseaduslik vangistamine) alusel ning on võtnud selles küsimuses ühendust Aserbaidžaani kolleegidega;

H.  arvestades, et inimõiguste üldine olukord Aserbaidžaanis on põhjustanud viimasel paaril aastal jätkuvalt tõsist muret ja riigis toimub valitsusväliste organisatsioonide juhtide, inimõiguste kaitsjate, opositsiooniliikmete, ajakirjanike ja muude kodanikuühiskonna esindajate jätkuv hirmutamine, represseerimine, tagakiusamine, väidetav piinamine, kehtivad reisikeelud ja liikumisvabadust piiratakse;

I.  arvestades, et Bakuu apellatsioonikohtus andis 17. mail 2017 korralduse saata Madalmaades poliitilise varjupaiga saanud Leyla ja Arif Yunus tagasi Aserbaidžaani osalema uutel kohtuistungitel;

J.  arvestades, et Sabaili ringkonna kohus jättis transpordi-, kommunikatsiooni- ja kõrgtehnoloogia ministeeriumi taotluse alusel 12. mail 2017 muutmata otsuse blokeerida viis veebipõhist meediaväljaannet, sh Radio Free Europe / Radio Liberty (RFE/RL) Aserbaidžaani teenistus, Azadliq.info, Meydan TV ning satelliittelekanalid Turan TV ja Azerbaijani Saadi;

K.  arvestades, et suhete taaskäivitamine Aserbaidžaani Vabariigi parlamendi (Milli Majlis) ja Euroopa Parlamendi vahel ning Aserbaidžaani uuendatud liikmesus ja osalemine Euronesti parlamentaarses assamblees ning selle tegevuses on osutunud väärtuslikuks;

L.  arvestades, et EL ja Aserbaidžaan alustasid 7. veebruaril 2017 läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, milles järgitakse põhimõtteid, mis kinnitati Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisel 2015. aastal, ja mis annab uuendatud aluse poliitiliseks dialoogiks ja koostööks ELi ja Aserbaidžaani vahel;

1.  mõistab teravalt hukka Afgan Muhtarli röövimise Thbilisis ja tema järgnenud meelevaldse kinnipidamise Bakuus; on seisukohal, et see on inimõiguste tõsine rikkumine, ning mõistab selle ränga õigusrikkumise hukka;

2.  kutsub Gruusia võime üles tagama kiire, põhjaliku, läbipaistva ja mõjusa uurimise seoses Afgan Muhtarli sunniviisilise kadumisega Gruusias ja ebaseadusliku üleviimisega Aserbaidžaani ning tooma süüdlased kohtu ette;

3.  peab väga oluliseks, et Gruusia võimud teeksid kõik võimaliku, et saada täielik kindlus kõigi kahtluste osas, mis puudutavad Gruusia riigiteenistujate osalemist kadunuks jääma sundimises;

4.  tuletab meelde, et Gruusia võimude kohustus on kaitsta kõiki kolmandate riikide kodanikke, kes elavad Gruusias või taotlevad seal poliitilist varjupaika ja keda ähvardavad päritoluliikmesriigis inimõigustealase või poliitilise tegevuse eest tõsised õiguslikud tagajärjed; tuletab sellega seoses meelde Euroopa inimõiguste konventsiooni, mille osaline Gruusia on, artiklit 3;

5.  mõistab kindlalt hukka Afgan Muhtarli vastutusele võtmise valesüüdistuste alusel ja kordab, et teda jälitatakse tema töö tõttu sõltumatu ajakirjanikuna;

6.  kutsub Aserbaidžaani võime üles loobuma viivitamata ja tingimusteta kõigist süüdistustest Afgan Muhtarli vastu ja ta vabastama ning vabastama ka kõik need, kes vahistati põhiõiguste, sh sõnavabaduse kasutamise eest; kutsub Gruusia võime üles võtma Afgan Muhtarli juhtumi puhul kõik vajalikud meetmed Aserbaidžaani võimude suhtes, et tal oleks võimalik uuesti ühineda oma perekonnaga;

7.  väljendab sügavat muret selle üle, et Afgan Muhtarli juhtum on järjekordne näide selle kohta, kuidas Aserbaidžaani võimud võtavad sihikule ja kiusavad taga maapaos viibivaid kriitikuid ja nende kodumaal elavaid sugulasi; tuletab meelde varasemaid juhtumeid, mil võime kritiseerivate maapaos viibivate Aserbaidžaani kodanike suhtes on antud välja rahvusvahelised vahistamismäärused;

8.  nõuab kohest, täielikku, läbipaistvat, usutavat ja erapooletut uurimist seoses Aserbaidžaani blogipidaja ja aktivisti Mehman Galandarovi surmaga 28. aprillil 2017, mil ta viibis Aserbaidžaani riiklikus kinnipidamisasutuses;

9.  nõuab kõigi poliitvangide, sh ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja muude kodanikuühiskonna aktivistide, nimelt Afgan Muhtarli, Ilkin Rustamzadehi, Rashad Ramazanovi, Seymur Hazi, Giyas Ibrahimovi, Mehman Huseinovi, Bairam Mammadovi, Ilgar Mammadovi, Araz Gulijevi, Tofig Hasanli, Ilgiz Qahramanovi, Afgan Sadõgovi jt kohest ja tingimusteta vangist vabastamist, sealhulgas, kuid mitte ainult, nende vabastamist, kelle kohta Euroopa Inimõiguste Kohus on teinud vastava otsuse, ning nõuab kõigist nende vastu esitatud süüdistustest loobumist ning nende poliitiliste ja kodanikuõiguste täielikku taastamist, mis laieneks ka varem vangistatud ja seejärel vabastatud poliitvangidele, nagu Intigam Alijev, Hadija Ismajilova jt;

10.  kutsub Aserbaidžaani võime üles lõpetama Leyla ja Arif Yunuse jätkuv tagakiusamine ning juhib Interpoli tähelepanu sellele, et see juhtum põhineb poliitilistel motiividel;

11.  kordab tungivat üleskutset Aserbaidžaani võimudele teha lõpp ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja teiste valitsust kritiseerivate isikute valikulise kriminaalvastutusele võtmise ja vangistamise tavale ning tagada, et kõigil kinnipeetavatel, sealhulgas ajakirjanikel, poliitilistel ja kodanikuühiskonna aktivistidel oleksid täielikud nõuetekohase menetluse õigused ja et nende suhtes kohaldataks õiglase kohtumõistmise norme;

12.  nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani võimud tagaksid, et sõltumatud kodanikuühiskonna rühmitused ja aktivistid saaksid tegutseda põhjendamatute takistusteta või tagakiusamise kartuseta, muu hulgas tunnistades kehtetuks kodanikuühiskonda rangelt piiravad seadused, vabastades valitsusväliste rühmituste ja nende juhtide külmutatud pangakontod ning võimaldades juurdepääsu välisrahastamisele;

13.  nõuab tungivalt, et Aserbaidžaan täidaks täielikult kõiki Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning teeks koostööd Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni ja ÜRO inimõiguste ülemvolinikuga ja viiks ellu nende soovitused ning järgiks ÜRO erimenetlusi, mis puudutavad inimõiguste kaitsjaid, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadust, sõnavabadust ja õigust mitte olla meelevaldselt kinnipeetud, eesmärgiga muuta oma õigusakte ja kohandada oma tavasid täielikus vastavuses ekspertide järeldustega;

14.  väljendab heameelt mitme silmapaistva inimõiguste kaitsja, ajakirjaniku ja aktivisti vabastamise üle Aserbaidžaanis 2015. ja 2016. aastal;

15.  rõhutab, kui oluline on hea poliitiline kliima valitsuse, opositsioonijõudude ja kodanikuühiskonna vahel laiemalt;

16.  toonitab, kui tähtis on uus partnerlusleping Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vahel; toonitab, et uue lepingu keskmes peavad olema demokraatlikud reformid, õigusriigi põhimõte, hea haldustava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine; tuletab meelde, et Euroopa Parlament jälgib uue lepingu üle peetavate läbirääkimiste käigus tähelepanelikult olukorda, enne kui teeb otsuse, kas anda nõusolek või mitte;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa välisteenistusele, Euroopa Ülemkogule, komisjonile, Aserbaidžaani ja Gruusia presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule, OSCE‑le ja ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsioon Pakistani, eelkõige inimõiguste kaitsjate olukorra ja surmanuhtluse kohta (2017/2723(RSP))

P8_TA(2017)0268 RC-B8-0419/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Pakistani kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi Pakistani kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Pakistani viieaastast tegevuskava,

–  võttes arvesse Pakistani inimõiguste tegevuskava,

–  võttes arvesse ELi ja Pakistani mitmeaastast sihtprogrammi (2014–2020),

–  võttes arvesse Pakistani lähetatud ELi valimisvaatlusmissiooni aruannetes esitatud soovitusi,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja tema pressiesindaja avaldusi Pakistani kohta,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 18,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millele Pakistan on alla kirjutanud,

–  võttes arvesse lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Pakistani põhiseadust,

–  võttes arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse ning inimõiguste kaitsjate kohta ja suuniseid surmanuhtluse küsimuses ning 2012. aasta ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Pakistanis kehtis surmanuhtluse suhtes moratoorium kuni 2015. aastani, kuid riik taastas selle pärast 2014. aasta detsembris Peshawaris asuvas riiklikus sõjakoolis toimunud veresauna; arvestades, et moratoorium kaotati algselt ainult terroristliku tegevuse eest, kuid hiljem laiendati seda kõigile surmanuhtlusega karistatavatele kuritegudele;

B.  arvestades, et Pakistan on nüüdseks üks suurima surmamõistetute arvuga riike maailmas; arvestades, et on teateid juhtumitest, mil surmanuhtlus viidi täide ajal, kui edasikaebamismenetlus oli ikka veel pooleli;

C.  arvestades, et Pakistani nn jumalateotuse seaduses (karistusseadustiku jagu 295‑C) on surmanuhtlus sätestatud kohustusliku karistusena; arvestades, et praegu ootavad sajad inimesed kohtuprotsessi ja mitu inimest on mõistetud surma, süüdistatuna jumalateotuses; arvestades, et seaduse mõistete sõnastust peetakse ebamääraseks, nii et seda on lihtne kuritarvitada poliitiliste teisitimõtlejate vastu või riiklike institutsioonide ja muude asutuste vastu suunatud õigustatud kriitika vaigistamiseks;

D.  arvestades, et 2017. aasta märtsis keelas peaminister igasuguse jumalat teotava internetisisu ja Pakistani ametiasutused on palunud sotsiaalmeediaettevõtetel aidata tuvastada jumalateotuses kahtlustatavaid pakistanlasi; arvestades, et 14. aprillil 2017 langes Abdul Wali Khani ülikoolis õppiv üliõpilane Mashal Khan kaasüliõpilaste omakohtu ohvriks, kes süüdistasid teda jumalat teotava internetisisu avaldamises; arvestades, et 10. juunil 2017 mõistis Pakistani terrorismivastane kohus Facebookis avaldatud väidetava jumalateotuse eest surma Taimoor Raza; arvestades, et aktivist Baba Jan ja veel 12 meeleavaldajat mõisteti eluks ajaks vangi, mis on üks kõige karmimaid meelavaldamise eest mõistetud karistusi;

E.  arvestades, et Pakistani Rahvusassamblee võttis 18. aprillil 2017 vastu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka vägivaldse rahvahulga omakohus Mashal Khani üle väidetava jumalateotuse pärast; arvestades, et Pakistani senat on arutanud reforme, et kuritarvitusi ohjata;

F.  arvestades, et sõjaväekohtutel oli lubatud tegutseda kaks aastat, sellal kui tsiviilkohtusüsteemi pidi tugevdatama; arvestades, et kohtusüsteemi arendamisel on tehtud vähe edusamme ning 22. märtsil 2017 pikendati sõjaväekohtute tegutsemisluba vastuoluliselt veel kaheks aastaks;

G.  arvestades, et Pakistanis on täheldatud rohkelt inimõiguste kaitsjate, poliitiliste teisitimõtlejate ja usuvähemustesse ja -rühmadesse kuuluvate isikute, näiteks ahmadija moslemite hirmutamise, ründamise, vangistamise, piinamise ja tagakiusamise ning tapmisjuhtumeid; arvestades, et kadunuks jääma sundimise või tahtevastase kadumise juhtumitega tegeleva ÜRO töörühma ja vabaühenduste kogutud andmetest nähtub, et kadunuks jääma sunnivad julgeoleku- ja õiguskaitseasutused, sealhulgas politsei ja luureasutused; arvestades, et mitte ühtki sellise kuriteo toimepanijat ei ole tulemuslikult vastutusele võetud;

H.  arvestades, et India kodanik Kulbhushan Jadhav mõisteti 2017. aasta aprillis sõjaväekohtu poolt süüdi ja talle määrati karistuseks surmanuhtlus; arvestades, et kohtuasi on praegu Rahvusvahelises Kohtus põhjusel, et talle ei võimaldatud juurdepääsu konsulaarabile; arvestades, et 4. mail 2017 hukkus Belutšistani provintsis 10‑aastane poiss ja veel viis inimest sai haavata rahvahulga rünnakus politseijaoskonna vastu, mis arvati olevat ajendatud väidetavast jumalateotusest; arvestades, et 30. mail 2017 lõppes Rajanpuris teismelise (keda kohalik meedia nimetas üksnes nimega Shumaila) väidetav vägistamine pereliikme poolt sellega, et ohver mõisteti kogukonnakohtu poolt surma; arvestades, et sellised juhtumid ei ole harvaesinevad;

I.  arvestades, et rohkem Asia Bibi nime all tuntud Aasiya Noreeni juhtum tekitab endiselt sügavat muret inimõiguste olukorra pärast Pakistanis; arvestades, et kristlasest Pakistani naine Asia Bibi mõisteti Pakistani kohtu poolt süüdi jumalateotuses ja talle määrati 2010. aastal surmanuhtlus poomise teel; arvestades, et karistuse täideviimisel oleks Asia Bibi esimene Pakistanis jumalateotuse eest õiguspäraselt hukatud naine; arvestades, et eri rahvusvahelistes petitsioonides on nõutud tema vabastamist põhjendusega, et teda kiusatakse taga usutunnistuse tõttu; arvestades, et kristlasest vähemuste minister Shahbaz Bhatti ja moslemist poliitik Salmaan Taseer mõrvati omakohturühmituste poolt selle eest, et nad võtsid sõna Asia Bibi kaitseks ja nn jumalateotust käsitlevate õigusaktide vastu; arvestades, et vaatamata Asia Bibi surmanuhtluse ajutisele peatamisele viibib ta senini vangistuses ja tema perekond varjab ennast;

J.  arvestades, et vabaühenduste mahasurumine jätkub endise hooga; arvestades, et riikliku terrorismivastase kava rakendamise ettekäändel on mitmeid vabaühendusi hirmutatud ja ahistatud ning mõnede vabaühenduste bürood suletud;

K.  arvestades, et 12 miljonil naisel ei ole riiklikku isikutunnistust ja nad on seega jäetud ilma õigusest registreerida end valimistel osalema; arvestades, et mitu ELi valimisvaatlusmissiooni on esitanud soovitusi valimisprotsessi parandamiseks järgmistel valimistel, mis on kavandatud 2018. aastaks;

L.  arvestades, et Pakistan liitus GSP + kavaga 1. jaanuaril 2014; arvestades, et see kava peaks olema oluline stiimul põhiliste inimõiguste ja töötaja õiguste ning keskkonnaalaste ja hea valitsustava põhimõtete järgimiseks;

M.  arvestades, et EL täidab ka edaspidi täielikult võetud kohustust jätkata Pakistaniga dialoogi ja koostööd viieaastase tegevuskava ja sellele järgneva kava raames;

1.  väljendab uuesti ELi kindlat vastuseisu surmanuhtlusele kõikidel juhtudel ja ilma eranditeta; nõuab surmanuhtluse üldist kaotamist; väljendab sügavat muret Pakistani otsuse pärast lõpetada surmanuhtluse suhtes kehtestatud moratoorium, ja selle pärast, et hukkamised jätkuvad nüüd meelehärmi põhjustava kiirusega; kutsub Pakistani üles kehtestama uuesti moratooriumi, mille pikaajaline eesmärk on surmanuhtluse täielik kaotamine;

2.  väljendab sügavat muret teadete pärast surmanuhtluse kasutamise kohta Pakistanis pärast nõuetele mittevastavaid kohtumenetlusi, alaealiste ja vaimsete häiretega isikute hukkamise ja väidetavate piinamisjuhtumite pärast; kutsub valitsust üles viima siseriiklike õigusaktide surmanuhtlust käsitlevad sätted kooskõlla rahvusvaheliste õiguse ja standarditega, sealhulgas peatama hukkamised mis tahes muud süüteo eest kui tahtlik tapmine, keelustama alaealiste ja vaimsete häiretega õigusrikkujate hukkamise ning kehtestama moratooriumi hukkamiste läbiviimisele, kui kohtumenetlus on veel pooleli;

3.  mõistab hukka Pakistanis inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimise valdkonnas toimunud tagasimineku ning eelkõige kohtuväliste tapmiste sagenemise ja ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate, vabaühenduste ja valitsuse kritiseerijate hirmutamise ja nende vastu jõu kasutamise; tuletab meelde Pakistani valitsuse kohustust tagada põhiõiguste austamine; väljendab heameelt selle üle, et Pakistan võttis vastu inimõiguste tegevuskava, ning nõuab, et sellele järgneksid tegelikud edusammud; hoiatab sellega seoses, et EL on väga häiritud sellest, kui aktivistid langevad endiselt kirjeldatud tavade ohvriks ning edusamme ei ole märgata;

4.  väljendab muret julgeolekujõududele antud ulatusliku tegevusvabaduse pärast ja kutsub Pakistani valitsust üles tagama parema järelevalve nende tegevuse üle; kutsub pädevaid ametivõime üles alustama viivitamatult erapooletut uurimist seoses vahialuste surmajuhtumitega ja julgeolekujõudude toime pandud tapmiste ja väidetava piinamisega, ning võtma kohtuväliste tapmiste ja piinamise toimepanijad vastutusele;

5.  peab kahetsusväärseks, et Pakistan kasutab tsiviilasjades pädevust omavaid sõjaväekohtuid, kus ärakuulamised toimuvad salaja; nõuab tungivalt, et Pakistani võimud annaksid sõjaväekohtute kasutamise järelevalve eesmärgil juurdepääsu rahvusvahelistele vaatlejatele ja inimõigusorganisatsioonidele; nõuab lisaks kohest ja läbipaistvat üleminekut sõltumatute tsiviilkohtute kasutamisele, mis on kooskõlas rahvusvaheliste kohtumenetluse normidega; rõhutab, et kohtu ette toodud kolmandate riikide kodanikele peab olema võimaldatud juurdepääs konsulaarteenustele ja kaitse;

6.  peab väga murettekitavaks, et Pakistanis rakendatakse jätkuvalt jumalateotust käsitlevat seadust, ja on veendunud, et sellega soodustatakse usulise sallimatuse õhkkonda; võtab teadmiseks Pakistani ülemkohtu järeldused, et jumalateotuses süüdistatavad isikud kannatavad ebaproportsionaalselt suurt ja korvamatut kahju, kuna piisavad kaitsemeetmed selliste õigusaktide väärkasutamise vastu puuduvad; kutsub seetõttu Pakistani valitsust üles tunnistama kehtetuks karistusseadustiku jaod 295‑A, 295‑B ja 295‑C ning kehtestama tõhusad menetluslikud ja institutsioonilised kaitsemeetmed jumalateotuse süüdistuse kuritarvitamise vastu; kutsub lisaks valitsust üles võtma kindlamat seisukohta ja mõistma hukka omakohtu väidetavate jumalateotajate suhtes ning mitte kasutama ise jumalateotusega seotud retoorikat;

7.  kutsub Pakistani valitsust üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et kaitsta inimelusid ning ajakirjanike ja blogipidajate õigusi; väljendab muret selle pärast, et Pakistani võimud taotlesid Twitterilt ja Facebookilt kasutajate teabe avalikustamist, et teha kindlaks jumalateotuses kahtlustatavad isikud; kutsub Pakistani valitsust ja parlamenti üles muutma 2016. aasta elektrooniliste kuritegude ennetamise seadust ja jätma sellest välja liiga ulatuslikud sätted andmete seire ja säilitamise ja veebilehtede sulgemise kohta ebamääraste kriteeriumide alusel; nõuab ka kõigi jumalateotuse süüdistuse või poliitilise teisitimõtlemise alusel määratud surmanuhtluste, sealhulgas Taimoor Raza karistuse äramuutmist; kutsub sellega seoses Pakistani presidenti üles kasutama oma armuandmise õigust;

8.  võtab teadmiseks ELi ja Pakistani viieaastase tegevuskava rakendamisel tehtud edusammud, kuid väljendab lootust, et uus strateegiline tegevuskava, mille koostamine peaks lõpule jõudma 2017. aastal, on ambitsioonikam ja aitab tugevdada ELi ja Pakistani vahelisi sidemeid;

9.  nõuab tungivalt, et Pakistani valitsus leiaks Asia Bibi lahendamata juhtumile võimalikult positiivse ja kiire lahenduse; soovitab meetmete võtmist Asia Bibi ja tema perekonna turvalisuse tagamiseks, arvestades väidetava jumalateotuse süüdistuse ohvrite varasemat kohtlemist omakohturühmituste ja kohtuväliste toimijate poolt;

10.  tuletab meelde, et GSP + staatuse andmine on seotud tingimustega ja rahvusvaheliste konventsioonide tõhus rakendamine on selle kava oluline nõue; kutsub Pakistani valitsust üles tegema tugevaid pingutusi, et rakendada 27 põhikonventsiooni ja tõendada oma edusamme;

11.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tõstatama need küsimused Pakistani võimudega korrapärase inimõigustealase dialoogi käigus;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Pakistani valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Indoneesias (2017/2724(RSP))

P8_TA(2017)0269 RC-B8-0424/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Indoneesia kohta, eriti 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni(1),

–  võttes arvesse ELi ja Indoneesia vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. mail 2014, ning 29. novembri 2016. aasta ühist pressiteadet partnerlus- ja koostöölepingu raames toimunud ELi ja Indoneesia ühiskomitee esimese kohtumise järel,

–  võttes arvesse ELi 9. mai 2017. aasta kohapealset avaldust usu- ja veendumusvabaduse ning sõnavabaduse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 17. veebruari 2017. aasta koondaruannet Indoneesia kohta ning inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist (kolmas tsükkel) ja 20. veebruari 2017. aasta kokkuvõtet sidusrühmade märkustest Indoneesia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 27. juuli 2016. aasta avaldust kavandatavate hukkamiste kohta Indoneesias,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelist kuuendat inimõigustealast dialoogi, mis toimus 28. juunil 2016,

–  võttes arvesse 14. oktoobri 2016. aasta Bangkoki deklaratsiooni ASEANi ja ELi globaalse partnerluse edendamise kohta ühiste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Indoneesia ratifitseeris 2006. aastal,

–  võttes arvesse 1987. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Indoneesia on rahvaarvult neljas riik maailmas, suuruselt kolmas demokraatlik riik, suurim valdavalt moslemitest elanikkonnaga riik ja mitmekesine ühiskond, mis koosneb 255 miljonist eri etnilise, keele- ja kultuuritaustaga kodanikust;

B.  arvestades, et Indoneesia on ELi jaoks oluline partner; arvestades, et ELi ja G20 liikmeks oleva Indoneesia vahel on tugevad suhted; arvestades, et EL ja Indoneesia jagavad samu väärtusi seoses inimõiguste, valitsemistava ja demokraatiaga;

C.  arvestades, et 2016. aastal tehti Indoneesias enneolematul arvul vägivaldseid, diskrimineerivaid ja ahistavaid verbaalseid rünnakuid ning salvavaid avaldusi LGBTI‑inimeste vastu; arvestades, et selliseid rünnakuid on väidetavalt otseselt või kaudselt õhutanud valitsusametnikud, riiklikud institutsioonid ja äärmuslased; arvestades lisaks, et selliste rünnakute iseloom on 2017. aastal hullemaks muutunud;

D.  arvestades, et Acehi autonoomses eriprovintsis, mida valitsetakse šariaadi alusel, loetakse samasooliste vaheline ühisel nõusolekul põhinev seksuaalvahekord ja abieluvälised seksuaalsuhted kuriteoks ning nende eest võib määrata karistuseks kuni 100 piitsahoopi ja 100‑kuuse vanglakaristuse; arvestades, et 2017. aasta mais mõisteti kahele noorele mehele samasooliste seksuaalsuhete eest karistuseks 85 kepihoopi; arvestades, et õigus mitte olla piinatud on põhiline ja võõrandamatu õigus;

E.  arvestades, et Indoneesia ülejäänud osas ei ole homoseksuaalsus ebaseaduslik; arvestades, et sellest hoolimata on LGBTI‑kogukond viimastel aastatel surve alla sattunud;

F.  arvestades, et 21. mail 2017 vahistati Jakartas geiklubis toimunud politseihaarangu käigus 141 meest „pornograafiaseaduste rikkumise“ eest;

G.  arvestades, et alates 2016. aasta jaanuarist vaatab Indoneesia konstitutsioonikohus läbi petitsiooni, mille eesmärk on kriminaliseerida gei- ja abieluväline seks;

H.  arvestades, et Indoneesias suureneb sallimatus usuvähemuste suhtes, mille on muutnud võimalikuks diskrimineerivad õigusnormid, sealhulgas jumalateotust käsitlev seadus, millega tunnustatakse ametlikult üksnes kuut usundit; arvestades, et 2017. aasta juuni seisuga on mitu inimest süüdi mõistetud ja vangistatud jumalateotust käsitlevate seaduste alusel;

I.  arvestades, et 2017. aasta jaanuaris leidis riiklik inimõiguste komisjon (Komisi Nasional Hak Asaki Manusia), et mõnes provintsis, nagu Lääne‑Jaava, on usuline sallimatus palju suurem kui teistes ning et piirkondlike omavalitsuste ametnikud vastutavad sageli kas kuritarvituste sallimise või otsese toimepanemise eest;

J.  arvestades, et tõsist muret väljendatakse ajakirjanike vastu suunatud hirmutamise ja vägivalla pärast; arvestades, et ajakirjanikel peaks olema juurdepääs tervele riigile;

K.  arvestades, et organisatsiooni Human Rights Watch andmetel langes ajavahemikul 2010–2015 49 % kuni 14‑aastastest tütarlastest naiste suguelundite moonutamise ohvriks;

L.  arvestades, et ametivõimud hukkasid 2016. aasta juulis neli süüdimõistetud uimastikaubitsejat ning andsid teada, et 2017. aastal hukatakse veel 10 surmamõistetud kinnipeetavat;

1.  hindab tugevaid suhteid ELi ja Indoneesia vahel ning kordab, kui olulised on tugevad ja pikaajalised poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised sidemed kahe poole vahel; rõhutab, kui oluline on ELi ja Indoneesia vaheline inimõigustealane dialoog, mis võimaldab avatud arvamustevahetust inimõiguste ja demokraatia üle, mis on ka partnerlus- ja koostöölepingu aluseks;

2.  nõuab ELi ja Indoneesia tugevamaid parlamentaarseid kontakte, mille kaudu saab konstruktiivselt arutada erinevaid vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi, sealhulgas inimõigusi; kutsub Indoneesia parlamenti üles selliseid parlamentidevahelisi suhteid tugevdama;

3.  väljendab heameelt Indoneesia aktiivse osalemise üle piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil; rõhutab, et Indoneesiat kontrolliti hiljuti inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise kontekstis ÜRO Inimõiguste Nõukogu koosolekul 2017. aasta mais; rõhutab, et nii nagu ka eelnevate tsüklite puhul, nõustus Indoneesia selle läbivaatamisega vabatahtlikult;

4.  kutsub Acehi autonoomse eriprovintsi ametivõime üles vältima edasist homoseksuaalide tagakiusamist ja dekriminaliseerima homoseksuaalsust, muutes islami kriminaalkoodeksit; mõistab karmilt hukka kahe 20‑ ja 23‑aastase homoseksuaalse mehe kepiga peksmise Acehis 22. mail 2017, kusjuures see oli esimene kord, kus Acehi ametivõimud peksid inimesi kepiga homoseksuaalse tegevuse eest; mõistab karmilt hukka tõsiasja, et homoseksuaalsus on Acehi šariaadil põhineva islami kriminaalkoodeksi kohaselt ebaseaduslik; rõhutab, et nende kahe mehe karistamine on julm, ebainimlik ja inimväärikust alandav kohtlemine, mida võidakse rahvusvahelise õiguse kohaselt pidada piinamiseks; kutsub ametivõime lisaks üles lõpetama viivitamata avaliku ihunuhtluse;

5.  väljendab samuti muret kasvava sallimatuse pärast Indoneesia LGBTI‑kogukonna vastu väljaspool Acehi autonoomset eriprovintsi; mõistab karmilt hukka tõsiasja, et kuigi homoseksuaalsus ei ole Indoneesia karistusseadustiku kohaselt kuritegu, vahistati 21. mail 2017 Jakartas geiklubis toimunud politseihaarangu käigus 141 meest; nõuab tungivalt, et ametivõimud ja valitsusametnikud hoiduksid tegemast avalikke avaldusi, mis on diskrimineerivad LGBTI‑inimeste või muude vähemuste vastu riigis; rõhutab, et politsei kohustus on tagada seaduse täitmine ning kaitsta haavatavaid vähemusi, mitte neid taga kiusata;

6.  lükkab tagasi Indoneesia Psühhiaatrite Ühingu väite, et homoseksuaalsus ja transsoolisus on vaimse tervise probleemid; kutsub ametivõime üles lõpetama LGBTI‑inimeste sunniviisilise kinnipidamise ning tegema lõpu ka kõigile „ravi“ vormidele, mille eesmärk on „tervendada“ nad homoseksuaalsusest, biseksuaalsusest või transsoolisest identiteedist, ja seda keeldu rangelt jõustama;

7.  väljendab heameelt president Widodo 19. oktoobri 2016. aasta avalduse üle, milles ta mõistis hukka LGBTI‑inimeste diskrimineerimise; kutsub president Widodot üles kasutama oma prominentset positsiooni selleks, et mõista avalikult hukka sallimatus ja kuriteod LGBTI‑inimeste, vähemuste, naiste ja organisatsioonide või kogunemiste vastu riigis;

8.  nõuab jumalateotust käsitleva seaduse läbivaatamist, kuna see seab usuvähemused ohtu; toetab ÜRO soovitusi tunnistada kehtetuks karistusseadustiku artiklid 156 ja 156a, religiooni kuritarvitamise ja laimamise tõkestamist käsitlev seadus, elektroonilisi tehinguid ja andmeid käsitlev seadus ning loobuda jumalateotuses süüdistatavate isikute karistamisest ja kohtu alla andmisest;

9.  väljendab muret selle pärast, et Indoneesias suureneb sallimatus etniliste, usu- ja seksuaalvähemuste suhtes; kutsub Indoneesia ametivõime tungivalt üles jätkama ja tugevdama oma jõupingutusi usulise sallivuse ja sotsiaalse mitmekesisuse edendamiseks; mõistab karmilt hukka kõik vägivallaaktid vähemuste vastu ning nende tagakiusamise ja hirmutamise; nõuab kõigi selliseid rikkumisi toime pannud isikute vastutusele võtmist;

10.  väljendab oma muret meediavabaduse tõsiste rikkumiste pärast; kutsub Indoneesia valitsust üles nõudma, et riigiasutused võtaksid vastu nulltolerantsi poliitika ajakirjanike füüsilise ahistamise suhtes ja annaksid välismaisele meediale avatud juurdepääsu riigile;

11.  kutsub Indoneesia ametivõime üles tunnistama kehtetuks kõiki õigusnorme, millega põhjendamatult piiratakse põhivabadusi ja inimõigusi; kutsub Indoneesia ametivõime üles vaatama läbi kõiki oma seadusi ja tagama, et need on kooskõlas riigi rahvusvaheliste kohustustega, eriti nendega, mis puudutavad sõna-, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust, võrdsust seaduse ees, diskrimineerimisest hoidumist ning arvamuse avaldamise ja avaliku kogunemise õigust;

12.  väljendab muret teadete pärast jätkuva naistevastase vägivalla kohta ja naisi kahjustavate tavade kohta, nagu naiste suguelundite moonutamine; kutsub Indoneesia ametivõime üles jõustama oma õigusakte naistevastase vägivalla kohta, muutma seksuaalse vägivalla kõik vormid karistatavaks ning võtma vastu õigusakte soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks;

13.  väljendab heameelt uimastitega kaubitsemise eest surma mõistetud inimeste surmaotsuste täideviimise peatamise üle, kuni nende kohtuasjad läbi vaadatakse; nõuab tungivalt, et Indoneesia valitsus peataks jätkuvalt kõikide selliste surmaotsuste täideviimise ning vaataks kohtuasjad uuesti läbi kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; nõuab, et surmanuhtluse kasutamisele kehtestataks viivitamata uuesti moratoorium eesmärgiga surmanuhtlus kaotada;

14.  kutsub Indoneesia valitsust üles täitma kõiki oma kohustusi ning austama, kaitsma ja tagama kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis sätestatud õigusi ja vabadusi;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Indoneesia valitsusele ja parlamendile, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile ning ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0002.

Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsioon Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rakendamine (2016/2064(INI))

P8_TA(2017)0270 A8-0200/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(1) (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määrus),

–  võttes arvesse komisjoni 31. mai 2016. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale pealkirjaga „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi valitsemise kohta 2015. aastal“ (COM(2016)0353),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa investeerib taas: Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga aastaaruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Investeerimispanga grupi 2015. aasta rahastus- ja investeerimismeetmete kohta Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames(2),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumendi hinnangut SWD(2016)0297, Euroopa Investeerimispanga hinnangut Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) toimimise kohta(3), määruse (EL) 2015/1017 rakendamise ad-hoc auditit Ernst and Young poolt(4) ning Euroopa Kontrollikoja arvamust(5),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2016 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (COM(2016)0597),

–   võttes arvesse 2015. aasta detsembris Prantsusmaal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(6),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(7),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni aruannet ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0200/2017),

1.  võtab teadmiseks suure investeeringute puudujäägi Euroopas, mis komisjoni hinnangul on vähemalt 200–300 miljardit eurot aastas; rõhutab eelkõige sellega seoses, et Euroopa vajab suure riskiga rahastust, eriti VKEde rahastamise, teadus- ja arendustegevuse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning transpordi, side ja energiataristu valdkonnas, mis on vajalik kaasava majandusarengu tagamiseks; väljendab muret asjaolu pärast, et kõige uuemad andmed rahvamajanduse arvepidamise kohta ei näita Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (edaspidi EFSI) asutamisest saati mingit investeeringute tõusu, mis põhjustab muret, et ilma muutusteta ootab ees aeglase majanduskasvu ja kõrge töötuse määra jätkumine, eeskätt noorte ja järgmiste põlvkondade hulgas; rõhutab, et majanduskasvu elavdamiseks, töötuse vähendamiseks, tugeva, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise tööstuse edendamiseks ning ELi pikaajaliste poliitikaeesmärkide saavutamiseks on vaja nimetatud investeeringute puudujääk kaotada, luues teatavates strateegilistes piirkondades investeeringutele soodsa keskkonna;

2.  rõhutab EFSI rolli rahastusega seotud raskuste lahendamisel ja takistuste kõrvaldamisel ning strateegiliste, muutusi toovate ja tootlike investeeringute rakendamisel, mis annavad majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale palju lisaväärtust, samuti liikmesriikide majandusvaldkonna reformimisel ja ajakohastamisel, majanduskasvu ja töökohtade loomisel, mille puhul turupõhist rahastamist vaatamata majanduslikule teostatavusele ei toimu, ja erainvesteeringute edendamisel kõigis ELi piirkondades;

3.  tuletab meelde määrusega ette nähtud Euroopa Parlamendi rolli, eelkõige seoses EFSI rakendamise järelevalvega; tunnistab siiski, et EFSI toimimise ja ELi majandusele avalduva mõju põhjalikuks tõenduspõhiseks hindamiseks on veel liiga vara, kuid on arvamusel, et tuleb anda esialgne hinnang valitud ja tagasilükatud projekte ning nendega seotud otsuseid käsitlevate kõikehõlmavate andmete alusel, et teha kindlaks EFSI 2.0 ja järgnevate variantide võimalikud parandusi vajavad valdkonnad; palub komisjonil esitada põhjalik hinnang kohe, kui kogu teave muutub kättesaadavaks;

Täiendavus

4.  tuletab meelde, et EFSI eesmärk on tagada täiendavus, aidates tegeleda turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordadega ning toetades toiminguid, mida ei oleks saanud ellu viia või ei oleks saanud seda teha samas ulatuses liidu olemasolevate rahastamisvahendite raames või erasektori allikatest ilma EFSI osaluseta; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et täiendavuse mõistet on vaja täpsustada;

5.  tuletab meelde, et EFSIst toetatud projekte, millega püütakse luua töökohti, edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning majanduslikku, territoriaalset ja sotsiaalset sidusust kooskõlas EFSI määruse artiklis 9 kindlaksmääratud üldeesmärkidega, peetakse täiendavateks, kui nad hõlmavad riske, mis on iseloomulikud EIP eritegevusele, nagu on sätestatud EIP põhikirja artiklis 16 ja EIP krediidiriski hindamise põhimõtetes; tuletab meelde, et EFSI raames toetatud projektide riskiprofiil on üldjuhul kõrgem kui EIP tavatoimingutega toetatud projektidel; rõhutab, et EIP eritegevuse miinimumriskist väiksemat riski kätkevaid EIP projekte võib samuti EFSIst toetada, kui ELi tagatise kasutamine on vajalik täiendavuse tagamiseks;

6.  märgib, et kuigi kõiki EFSI raames heakskiidetud projekte esitletakse eritegevustena, on sõltumatus hinnangus leitud, et osa projektidest oleks saanud rahastada ilma ELi tagatise kasutamiseta;

7.  palub komisjonil koostada koostöös EIP ja EFSI juhtimisstruktuuridega loetelu kõikidest ELi toetatavatest ja EIP rahastatavatest meetmetest, mis on hõlmatud täiendavuse kriteeriumidega, ning esitada selged ja põhjalikud seletused tõendite kohta, et neid projekte ei oleks saanud teostada muude vahendite abil;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et EFSI kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide vahel võib olla vastuolu selles mõttes, et erainvesteeringute kaasamise eesmärgi täitmiseks võib juhtuda, et EIP rahastab väiksema riskiga projekte, mille vastu investorid juba huvi tunnevad; nõuab, et EIP ja EFSI juhtimisstruktuurid rakendaksid tõelist täiendavust vastavalt EFSI määruse artiklile 5 ning tagaksid turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete olukordade täieliku lahendamise;

9.  palub EIP-l tagada läbipaistvus fondide haldamisel ja seoses mis tahes osaleva avaliku või erasektori või kolmanda osapoole vahendite päritoluga ning esitada konkreetsed andmed, muu hulgas konkreetsete projektide ja välisinvestorite kohta; juhib tähelepanu EFSI määruse sätetele, milles nõutakse parlamendile aru andmist; rõhutab taas asjaolu, et kõik potentsiaalsed tulevased kolmandate riikide osalejad peavad täitma kõiki ELi avalike hangete, tööõiguse ja keskkonnaeeskirju, ning eeldab, et EIP projektidele kehtivaid sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud nõudeid kohaldatakse täielikult ka EFSI projektide rahastamisotsuste puhul;

Tulemustabel ja projektide valimine

10.  märgib, et nagu on sätestatud määruses, peab projekt enne EFSI toetuse jaoks valituks osutumist läbi tegema hoolsuskohustuse ja otsustusmenetluse nii EIPs kui ka EFSI juhtimisstruktuurides; võtab teadmiseks, et projektide arendajad on väljendanud soovi saada kiiret tagasisidet ja suuremat läbipaistvust seoses nii valikukriteeriumide kui ka sellega, kui palju ja mis liiki EFSI toetust / osamakseid sellest on võimalik saada; nõuab suuremat selgust, et julgustada projektide arendajaid EFSI toetust taotlema, sealhulgas avalikustades tulemustabeli EFSI rahastuse taotlejatele; nõuab otsustamisprotsessi läbipaistvamaks muutmist valikukriteeriumide ja rahalise toetuse osas ning selle kiirendamist, tagades samal ajal jätkuvalt põhjaliku hoolsuskohustuse menetluse, et kaitsta ELi vahendeid; rõhutab, et hindamisprotsessi lihtsustamiseks, eelkõige investeerimisplatvormide jaoks, tuleks julgustada EIPd kohaldama ühist hoolsuskohustuse menetlust koos riiklike tugipankadega või delegeerima selle täielikult neile;

11.  on seisukohal, et projektide ja rahastamiskõlblike üksuste hindamise kriteeriumeid tuleks selgemaks muuta; palub EFSI juhtorganeid esitada vastavalt täiendavat teavet kõikidele EFSI raames heakskiidetud projektidele antud hinnangute kohta, eelkõige seoses nende täiendavuse ja panusega jätkusuutlikku majanduskasvu ning nende töökohtade loomise suutlikkusega, nagu see on määruses sätestatud; nõuab kõlblike vastaspoolte suhtes rangemaid ühingujuhtimise eeskirju, et sellist liiki üksused oleksid vastuvõetavad EFSI partnerid seoses ELi põhimõtete ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standarditega;

12.  tuletab meelde, et tulemustabel on vahend investeeringute komitee jaoks, mis võimaldab tal ELi tagatise kasutamisel eelistada paremate näitajatega ja lisaväärtust loovaid toiminguid, ning et investeeringute komitee peab seda vastavalt kasutama; kavatseb kontrollida tulemustabeli ja selle näitajate järgimist, kohaldamist ja kasutamist; nõuab projektide valikukriteeriumide asjakohast kohaldamist ja selle menetluse läbipaistvamaks muutmist; tuletab meelde, et kehtiva määruse lisa kohaselt peab investeeringute komitee projektide prioriseerimisel andma igale tulemustabeli sambale võrdse tähtsuse, sõltumata sellest, kas sambale antakse numbriline punktisumma või see koosneb hindeta kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest näitajatest; peab kahetsusväärseks, et projekti tehnilisi aspekte käsitlevat kolmandat sammast peetakse praeguses tulemustabelis sama tähtsaks kui esimest ja teist sammast, mis on seotud palju olulisemate soovitud tulemustega; kritiseerib asjaolu, et EIP ise tunnistab, et investeeringute komitee eksperdid kasutavad neljandat sammast vaid teabe pakkumise eesmärgil, mitte otsustamiseks; nõuab, et tulemustabelid – välja arvatud tundlik äriteave – avalikustataks pärast seda, kui projekti suhtes on vastu võetud lõplik otsus;

13.  tunnistab, et uute innovaatiliste projektide ettevalmistamine võib võtta paar aastat, kuid et EIP-le avaldatakse survet saavutada 315 miljardi euro eesmärk ja seega pidi ta EFSI tegevused kohe käivitama; väljendab siiski muret, et EIP toetub seega suures osas oma olemasolevale madalama riskiga projektide esitamise süsteemile, vähendades nii oma tavapärast rahastust; kardab, et EFSI ei paku kõrge riskiga innovatiivsetele projektidele täiendavat rahastust; rõhutab, et projekti eritegevusena klassifitseerimine ei tähenda tingimata, et see on riskantne; projekt võib aga eritegevuseks liigituda ka seetõttu, et selle rahastamine on üles ehitatud kunstlikult riskantsel viisil, mis tähendab, et ka väga väikese riskiga projekte on lihtne muuta suure riskiga projektideks; rõhutab, et projekti kriteeriume ei tohiks mingil juhul leevendada üksnes selleks, et saavutada poliitiline eesmärk võtta kasutusele 315 miljardit eurot investeeringuid;

14.  palub, et EIP hindaks oma potentsiaalset aastast laenuandmisvõimet keskpikas perioodis, võttes arvesse EFSIt ja võimalikke muudatusi õigusaktides, ning jätkaks omavahenditest laenu andmist 70–75 miljardit eurot aastas, kasutades kasumit, programmide tagasimakseid jms, ning kasutaks EFSId täiendava vahendina; märgib, et see tähendab, et EIP tegevusmaht ulatuks kokku vähemalt 90 miljardi euroni, mitte 75 miljardi euroni;

15.  peab oluliseks arutada, kas kavandatav finantsvõimendus 15 on asjakohane, et võimaldada EFSIst toetada kvaliteetseid suure riskiga projekte, ning kutsub komisjoni üles selle kohta hindamist läbi viima; tuletab meelde, et mainitud finantsvõimendus 15 on portfellipõhine ja kajastab EIP rahastamiskogemust, et kõrvaldada turutõrkeid; nõuab, et kaalutaks avalike eesmärkide saavutamist EFSI abil täiendusena mahu nõudele; soovitab võtta arvesse ka liidu poolt Pariisi kliimakonverentsil (COP21) seatud eesmärke; palub EIP-l avalikustada juba saavutatud finantsvõimenduse ning selle aluseks oleva arvutusmetoodika;

16.  juhib tähelepanu asjaolule, et väikesemahulistel projektidel esineb vajamineva rahastuse saamisel tihti raskusi; märgib murega, et oma väiksuse tõttu ei söanda väikesed projektid EFSI rahastust taotleda või peetakse neid selleks koguni kõlbmatuks; juhib tähelepanu asjaolule, et väikesel projektil võib sellest hoolimata olla riiklikul või piirkondlikul tasandil märkimisväärne mõju; rõhutab, et tuleb suurendada Euroopa investeerimisnõustamise keskuse antavat tehnilist abi, mida saab kasutada selleks, et nõustada ja toetada väikesemahuliste projektide arendajaid projektide koostamisel ja ühendamisel investeerimisplatvormide või raamlepingute kaudu; kutsub juhatust üles seda probleemi käsitlema ja tegema ettepanekuid selle olukorra parandamiseks;

Sektoripõhine hajutamine

17.  rõhutab, et EFSI on nõudlusel põhinev vahend, mida peaksid siiski suunama määruses sätestatud ja juhatuse kindlaksmääratud poliitilised eesmärgid; nõuab selliste sektorite paremat teavitamist, mille investeerimisnõudlus on täitmata, kuid mis ei ole suutnud EFSIt veel täielikult ära kasutada, ja neile teabe edastamist; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et investeerimisnõudluse suurendamiseks tuleks võtta rohkem meetmeid ELi makromajanduslikul tasandil;

18.  väljendab heameelt, et EFSI rahastus hõlmab kõiki EFSI määruses nimetatud sektoreid; juhib tähelepanu, et teatud sektorid on siiski liiga vähe esindatud, eelkõige sotsiaaltaristu, tervise ja haridussektor, kuhu on suunatud vaid 4 % EFSI raames heakskiidetud rahastamisest; märgib, et sellel võib olla mitmesuguseid põhjuseid, näiteks asjaolu, et mõnes sektoris võivad EFSIst vahendite taotlemise kogemused ja tehnilised teadmised olla piiratud, või asjaolu, et nad pakkusid juba EFSI käivitamisel paremaid investeerimisvõimalusi ehk n-ö kohe alustatavaid ja rahastamiskõlblikke projekte; kutsub EIPd sellega seoses arutama, kuidas parandada sektoripõhist hajutamist, sidudes selle määruses sätestatud eesmärkidega ning küsimusega, kas EFSI toetust peaks laiendama muudesse sektoritesse;

19.  tuletab meelde, et ELi poolt heaks kiidetud COP21 kliimakokkulepe eeldab olulist üleminekut kestlikule investeerimisele, mida EFSI peaks täiel määral toetama; rõhutab, et EFSI investeeringud peavad olema nende kohustustega kooskõlas; toonitab vajadust tõhustada kliimamuutust käsitlevat aruandlust;

20.  juhib tähelepanu vajadusele suurendada sellistele pikaajalistele projektidele antavate vahendite osakaalu nagu telekommunikatsioonivõrgud või suhteliselt suure riskiga projektid, mis on üldjuhul seotud kõrgetasemelisema, kujunemisjärgus ja uue tehnoloogiaga; märgib, et investeerimine lairibataristusse ja 5Gsse, küberjulgeolekusse, traditsioonilise majanduse digiteerimisse, mikroelektroonikasse ja kõrgjõudlusega andmetöötlusse võib aidata digilõhet vähendada;

21.  peab kahetsusväärseks koondumise piirmäärade puudumist algses käivitamisetapis; tuletab meelde, et transpordisektor on andnud EFSIsse kõige suurema panuse, 2,2 miljardit eurot 8 miljardist eurost, mis moodustab üle 25 % kogu tagatisfondist; märgib murelikult, et transpordisektor on saanud vaid ligikaudu 13 % kõikidest EFSI taristu- ja innovatsioonikomponendi raames praeguseks kasutusele võetud ja kättesaadavaks tehtud investeeringutest, mis jääb kaugele maha iga konkreetse sektori jaoks kehtestatud 30 % suurusest piirmäärast; palub investeeringute komiteel pöörata erilist tähelepanu transpordisektori projektidele, kuna neid esineb investeerimisportfellis endiselt väga vähe ning transport täidab majanduskasvu ja tarbijaohutuse puhul märkimisväärset rolli;

Juhtimine

22.  märgib, et EFSI juhtimisstruktuurid on täies ulatuses sisse seatud EIPs; on seisukohal, et EFSI tõhususe ja vastutuse parandamiseks tuleks arutada võimalust muuta EFSI juhtimisstruktuur EIP omast täielikult eraldiseisvaks;

23.  tuletab meelde, et EFSI tegevdirektor vastutab EFSI igapäevase juhtimise, investeeringute komitee koosolekute ettevalmistamise ja juhatamise eest ning esindamise eest välissuhetes; tuletab meelde, et tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja; peab kahetsusväärseks, et tegelikult ei ole vastavad ametikohad, eelkõige tegevdirektori asetäitja ametikoht, selgelt kindlaks määratud; kutsub EIPd üles kaaluma tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ülesannete selgemat sätestamist, et tagada läbipaistvus ja vastutus; peab tähtsaks, et tegevdirektor, keda abistab tegevdirektori asetäitja, jätkaks investeeringute komitee koosolekute päevakorra koostamist; soovitab veel, et tegevdirektor peaks välja töötama menetlused, mis aitaksid lahendada investeeringute komitee liikmete võimalikke huvide konflikte, andma juhatusele aru ning tegema ettepanekuid sanktsioonide kohaldamiseks rikkumiste korral ja nende rakendamise vahendite kohta; usub, et tegevdirektoril ja tegevdirektori asetäitjal oleks nende ülesannete täitmisel suurem autoriteet, kui nad oleksid EIPst rohkem iseseisvad; kutsub sellega seoses EIPd üles uurima võimalusi, kuidas suurendada tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja sõltumatust;

24.  tuletab meelde, et investeeringute komitee eksperdid vastutavad EFSI projektide valiku, ELi tagatise andmise ning investeerimisplatvormide, riiklike tugipankade või -institutsioonidega tehtavate tehingute heakskiitmise eest; tuletab veel kord meelde, et nad on sõltumatud; väljendab seetõttu muret investeeringute komitee ekspertide dokumenteeritud huvide konfliktide pärast, mida edaspidi tuleks igal juhul vältida;

25.  on seisukohal, et projektide valimine ei ole piisavalt läbipaistev; toonitab, et EIP peaks parandama EFSI raames heakskiidetud projekte käsitleva teabe avalikustamist ning põhjendama nõuetekohaselt täiendavust ja tulemustabelit, samuti projektide panust EFSI eesmärkide saavutamisse, rõhutades eriti EFSI toimingute oodatavat mõju investeeringute puudujäägile liidus;

26.  kutsub EIPd kaaluma, kuidas oleks tegevdirektori ja juhatuse abil võimalik parandada investeeringute komitee liikmete vahelist koostööd; peab tähtsaks tegevdirektori osalemist juhatuse koosolekutel, mis annaks tegevdirektorile võimaluse teavitada juhatust tulevastest tegevustest;

27.  teeb ettepaneku arutada, kuidas suurendada EFSI juhtimisstruktuuride läbipaistvust Euroopa Parlamendi jaoks, ja Euroopa Parlamendi nimetatava ühe täiendava täisliikme lisamist juhatusse; nõuab tungivalt, et EFSI juhtimisorganid annaksid Euroopa Parlamendile ennetavalt teavet;

Riiklikud tugipangad

28.  tuletab meelde, et tänu oma oskusteabele on riiklikud tugipangad EFSI edu jaoks hädavajalikud, kuna nad tunnevad kohalikke turge ja on nendega lähedalt seotud; leiab, et siiani ei ole sünergiaid vajalikul määral ära kasutatud; märgib, et on oht, et EIP tõrjub kohalikud institutsioonid välja, ja kutsub EIPd üles suurendama oma suutlikkust kaasata riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke partnereid; nõuab, et EIP toetaks olemasolevate avalike pangastruktuuride tõhustamist, et hõlbustada aktiivselt heade tavade ja turualaste teadmiste vahetamist nende asutuste vahel; on seisukohal, et selle eesmärgi nimel peaksid riiklikud tugipangad sõlmima EIFiga koostöölepinguid; tunnistab, et EFSI ja EIP on üha rohkem nõus võtma madalama järguga / allutatud osamakseid koos riiklike tugipankadega ning nõuab tungivalt, et nad seda jätkuvalt teeksid; kutsub komisjoni ja EIPd üles arutama, kas oleks kasulik kaasata riiklike tugipankade oskusteavet juhatusse;

Investeerimisplatvormid

29.  tuletab meelde, et tuleks muuta võimalikuks geograafilise või temaatilise fookusega hajutatud investeeringud, aidates rahastada ja ühendada erinevatest allikatest tulevaid projekte ja fonde; märgib murega, et esimene investeerimisplatvorm käivitati alles 2016. aasta kolmandas kvartalis ja et see viivitus vähendab märkimisväärselt väikesemahuliste projektide võimalust saada EFSI-lt toetust ning piiriüleste projektide arendamist; rõhutab vajadust lihtsustada investeerimisplatvormide loomise eeskirju; palub, et EIP ja Euroopa investeerimisnõustamise keskus edendaksid investeerimisplatvormide kui investeeringute geograafilise ja temaatilise mitmekesistamise vahendi kasutamist;

30.  nõuab tungivalt, et EFSI juhtorganid pööraksid investeerimisplatvormidele rohkem tähelepanu, et maksimeerida nende võimalikku kasu investeerimistõkete kõrvaldamiseks, eelkõige vähem arenenud finantsturgudega liikmesriikides; kutsub EIPd üles andma sidusrühmadele, sh riiklikele, kohalikele ja piirkondlikele organitele platvormide ning nende loomise tingimuste ja kriteeriumide kohta rohkem teavet; tunnustab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust strateegiliste projektide kindlakstegemisel ning osalemise ergutamisel;

31.  teeb ettepaneku arutada, milliseid vahendeid on veel võimalik kasutada investeerimisplatvormide edendamiseks, näiteks prioriseerides platvormide kaudu esitatud projektide heakskiitmist, koondades väiksemaid projekte ja rühmalepinguid ning luues mehhanisme lepingute rühmade rahastamiseks; usub, et eelkõige tuleks edendada riigiüleseid platvorme, kuna paljudel energia- ja digitaalvaldkonna projektidel on riigiülene mõõde;

Rahastamisvahendid

32.  tuletab meelde, et EIP on EFSI jaoks välja töötanud uued rahastamisvahendid, et pakkuda suure riskiga finantseerimiseks kohandatud tooteid; nõuab, et EIP suurendaks veelgi oma lisaväärtust, keskendudes riskantsematele finantstoodetele, nagu allutatud rahastamine ja kapitalituru instrumendid; väljendab muret projektide arendajate kriitika pärast, et pakutavad rahastamisvahendid ei vasta nende projektide vajadustele (suure riskiga projektid vajavad tihti ettemaksu, et anda investeeringutele tõuget, ja mitte väikeseid summasid igal aastal), ning investorite seisukoha pärast, et nad ei ole praegu võimelised EFSI rahastamises osalema, kuna ei ole piisavalt sobivaid omakapitali vahendeid; kutsub EIPd üles hindama seda koostöös projektide arendajate ja investoritega; lisaks kutsub EIPd üles uurima, kuidas võib roheliste võlakirjade väljatöötamine maksimeerida EFSI potentsiaali selliste projektide rahastamisel, millel on positiivne mõju keskkonnale ja/või kliimale;

Geograafiline hajutamine

33.  väljendab heameelt, et 2016. aasta lõpuks olid kõik 28 riiki saanud EFSI-lt rahastust; märgib siiski murega, et 30. juuni 2016. aasta seisuga olid nn vanad liikmesriigid (EL-15) saanud 91 % EFSI toetusest ning uued liikmesriigid (EL-13) vaid 9 % toetusest; peab kahetsusväärseks, et EFSI toetusest on peamiselt kasu saanud piiratud arv riike, kus investeeringute puudujääk on juba niigi ELi keskmisest väiksem; märgib, et toetust saavates riikides on sageli EFSI rahastatavate projektide geograafiline jaotus ebavõrdne; juhib tähelepanu territoriaalse kontsentratsiooni riskile ning rõhutab vajadust pöörata rohkem tähelepanu vähem arenenud piirkondadele kõigis 28 liikmesriigis; nõuab, et EIP annaks täiendavat tehnilist abi EFSIst vähem toetust saanud riikidele ja piirkondadele;

34.  tunnistab, et SKP ja heakskiidetud projektide arv on omavahel seotud; tunnistab, et suuremad liikmesriigid saavad ära kasutada arenenumaid kapitaliturge ja seega on neil suurem tõenäosus saada kasu sellistest turupõhistest instrumentidest nagu EFSI; rõhutab, et EFSI toetuse väiksemat mahtu ELi 13 liikmesriigis võivad põhjustada ka muud asjaolud, nagu projektide väiksus, asjaomase piirkonna perifeerne geograafiline asukoht ning konkureerimine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega; toob siiski murega esile teatud riikide ebaproportsionaalset kasu ja rõhutab, et geograafilist jaotust on vaja veelgi hajutada, eelkõige sellistes eluliselt vajalikes sektorites nagu ajakohastamine ning majanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse parandamine, põhitähelepanuga tehnoloogia arengul; palub komisjonil täiendavalt uurida praeguse geograafilise jaotuse põhjuseid ja need kaardistada;

Euroopa investeerimisnõustamise keskus

35.  peab Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevust väga oluliseks; on seisukohal, et selle ülesanne anda kõikidel projekti elluviimise etappidel ulatuslikku nõu ja tehnilist abi ühest kohast vastab suures osas ametiasutuste ja projektide arendajate üha suuremale vajadusele tehnilise abi järele;

36.  väljendab heameelt, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus tegutseb juba 2015. aasta septembrist, olles läbinud kiiresti kasutuselevõtmise etapi; tunnistab, et kuna Euroopa investeerimisnõustamise keskus on olnud olemas lühikest aega ja alguses oli töötajatest puudus, ei ole kõik keskuse teenused täielikult välja arendatud ning et tegevus on peamiselt keskendunud projektide väljatöötamise ja koostamise toetamisele, poliitilise nõu andmisele ning projektide läbivaatamisele; rõhutab, et Euroopa investeerimisnõustamise keskusesse tuleks värvata eri valdkondade eksperte, et suunata paremini nõuandeid, teabevahetust ja tuge sektoritele, kes ei kasuta EFSI potentsiaali täiel määral ära;

37.  on veendunud, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus võib olla väga kasulik paljude EFSI rakendamise puudujääkide kõrvaldamiseks; usub kindlalt, et selleks peab ta võtma rohkem initsiatiivi abi andmisel sellistes valdkondades nagu investeerimisplatvormide loomine, samuti pidades silmas viimaste tähtsust väiksemate projektide rahastamises; rõhutab ka Euroopa investeerimisnõustamise keskuse osa nõu andmises muude liidu rahastusallikate kombineerimise kohta EFSIga;

38.  on samuti seisukohal, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus võib aktiivselt kaasa aidata geograafilise ja sektoripõhise hajutamise edendamisele, hõlmates mitte ainult kõik piirkonnad ja rohkem sektoreid oma teenuste pakkumisel, vaid abistades ka EIPd tegevuste käivitamisel; usub, et Euroopa investeerimisnõustamise keskusel võib olla tähtis osa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe eesmärgi saavutamises;

39.  tuletab meelde, et EFSI määruses antakse Euroopa investeerimisnõustamise keskusele volitused võimendada kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus; usub, et selles valdkonnas on vaja teha märkimisväärseid täiustusi, eeskätt suurendada koostööd asjakohaste riiklike institutsioonidega; peab teenuste pakkumist kohalikul tasandil väga oluliseks, muu hulgas selleks, et võtta arvesse konkreetset olukorda ja kohalikke vajadusi, eelkõige sellistes riikides, kus ei ole kogemustega riiklikke tugiinstitutsioone või -panku; on seisukohal, et selle arvesse võtmiseks tuleks tugevdada sidemeid muude kohalike pakkujatega;

40.  ootab, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus viiks viivitamatult oma värbamismenetlused lõpule ja võtaks tööle kõik vajalikud töötajad; väljendab siiski kahtlust, kas ettenähtud töötajate arv on piisav selleks, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus saaks pakkuda vajalikke nõustamisteenuseid ja toime tulla suurema töömahuga, sealhulgas suuremate volitustega;

41.  rõhutab, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus peab parandama oma teenuste profiili, täiustama teabevahetust ning suurendama Euroopa investeerimisnõustamise keskuse sidusrühmade teadlikkust ja mõistmist tema tegevuste kohta; on seisukohal, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kasutada kõiki asjaomaseid teabekanaleid, sealhulgas riiklikul ja kohalikul tasandil;

Euroopa investeerimisprojektide portaal

42.  peab kahetsusväärseks, et komisjon käivitas Euroopa investeerimisprojektide portaali alles 1. juunil 2016, s.o peaaegu üks aasta pärast EFSI määruse vastuvõtmist; märgib, et nüüd portaal toimib ja praegu on esitletud 139 projekti, kuid on seisukohal, et see on siiski väga kaugel EFSI määruse vastuvõtmisel eeldatud potentsiaalist;

43.  on seisukohal, et Euroopa investeerimisprojektide portaal on projektide arendajate jaoks kasutajasõbralik platvorm, mis aitab suurendada investeerimisprojektide nähtavust läbipaistval viisil; usub siiski, et oluliseks teguriks portaali edu jaoks on selle nähtavuse märkimisväärne parandamine, et seda tunnustataks üldiselt kasuliku, usaldusväärse ja tõhusa vahendina nii investorite kui ka projektide arendajate hulgas; nõuab tungivalt, et komisjon teeks tugevate kommunikatsioonitegevuste abil selles suunas jõupingutusi;

44.  märgib, et Euroopa investeerimisprojektide portaali käivitamise ja arendamise, juhtimise, toetamise, hooldamise ja veebimajutamisega seotud kulud kaetakse praegu ELi eelarvest Euroopa investeerimisnõustamise keskusele ette nähtud 20 miljoni euro suurusest iga-aastasest eraldisest; tuletab siiski meelde, et eraõiguslikelt projektide arendajatelt oma projekti portaalis registreerimise eest võetav tasu moodustab Euroopa investeerimisprojektide portaali sihtotstarbelise välistulu ja on tulevikus selle peamine rahastusallikas;

Tagatis

45.  tuletab meelde, et liit annab EIP-le lõpliku ja tingimusteta tagatise EFSI raames võetavatele rahastus- ja investeerimismeetmetele; on veendunud, et ELi tagatis on võimaldanud EIP-l võtta taristu ja innovatsioonikomponendi puhul suuremaid riske ning VKEde komponendi toel suurendada ja kiirendada VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamist COSME ja InnovFini raames; usub, et 25 miljoni euro künnist, mida EIP tundub kasutavat oma tavapärastes laenutehingutes, ei tuleks kohaldada EFSI suhtes, et suurendada väiksemate projektide rahastamist ning hõlbustada juurdepääsu rahastamisele VKEde jt potentsiaalsete kasusaajate jaoks;

46.  rõhutab, et tänu väga ulatuslikule rakendamisele, mis annab tunnistust suurest turunõudlusest, tugevdati VKEde komponenti kehtiva õigusraamistiku raames täiendava 500 miljoni euroga taristu ja innovatsioonikomponendi võlaportfellist; väljendab heameelt, et tänu EFSI määruse paindlikkusele anti VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele täiendavat rahastust; kavatseb tähelepanelikult jälgida tagatise andmist kahe komponendi raames; märgib ühtlasi, et 30. juuni 2016. aasta seisuga saavutasid taristu ja innovatsioonikomponendi raames sõlmitud tehingud üksnes 9 % eesmärgiks seatud kogumahust;

47.  tuletab meelde, et ELi tagatisfondi rahastatakse peamiselt ELi eelarvest; võtab arvesse kõiki asjakohaseid hinnanguid, mille kohaselt tagatisfondi praegune eraldise määr 50 % tundub olevat ettevaatlik ja mõistlik seoses võimalike kahjude katmisega ning liidu eelarve oleks kaitstud juba siis, kui kohandatud sihtmäär oleks 35 %; kavatseb hinnata, kas madalamat sihtmäära käsitlevad ettepanekud kahjustaksid valitud projektide kvaliteeti ja olemust; rõhutab, et siiani ei ole EIP või Euroopa Investeerimisfondi tehingute puudujääkide põhjustatud realiseerimisi toimunud;

Tulevane rahastamine, fondi suutlikkus

48.  märgib, et komisjon on teinud ettepaneku laiendada EFSIt nii ajalises kui ka finantssuutlikkuse mõttes ning see mõjutaks ELi eelarvet; väljendab kavatsust esitada alternatiivseid rahastamisettepanekuid;

49.  tuletab meelde, et liikmesriike kutsuti üles EFSIsse panustama, et laiendada selle suutlikkust ja võimaldada toetada rohkem suurema riskiga investeeringuid; peab kahetsusväärseks, et kuigi selliseid investeeringuid peetakse ühekordseks meetmeks nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta)(8) artikli 5 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)(9) artikli 3 tähenduses, ei läinud liikmesriigid selle algatusega kaasa; palub EIPlt ja komisjonilt teavet selle kohta, kas nad on vahepeal teinud pingutusi liikmesriikide veenmiseks EFSIt toetama ning kas nad suudaksid ligi meelitada muid investoreid; kutsub komisjoni ja EIPd suurendama oma jõupingutusi selles suunas;

Täiendavus teiste ELi rahastamisallikatega

50.  märgib, et komisjoni ja EIP teadlikkus EFSI ja ELi eelarve rahastamisvahendite kattumisest ja nendevahelisest konkurentsist on viinud suuniste vastuvõtmiseni, milles soovitatakse kombineerida EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastust; rõhutab, et mis tahes EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastuse kombineerimine ei tohi kahjustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi toetuste rahastuse taset ega suunitlust; juhib siiski tähelepanu püsivatele erinevustele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides, eeskirjades, aruandluse tähtaegades ja riigiabi eeskirjade kohaldamises, mis takistab kombinatsioonide kasutamist; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on hakanud nende küsimustega tegelema oma ettepanekus vaadata läbi finantsmäärus, ja loodab, et kõnealune läbivaatamine on õigeaegne, et lihtsustada vahendite kombineeritud kasutamist ning vältida konkurentsi ja kattumist; usub, et tuleb teha rohkem ning et selleks on väga olulised investeerimiskava teine ja kolmas sammas;

51.  teeb komisjonile ettepaneku esitada oma korrapärastes aruannetes selliste projektide loetelu, mis saavad kasu Euroopa ühendamise rahastust antavate toetuste ühendamisest EFSIga;

52.  märgib, et avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevad transporditaristu projektid peaks tavaliselt lähtuma põhimõttest „kasutaja maksab“, et vähendada taristu ehitamiseks ja käitamiseks riigieelarvele ja maksumaksjatele pandud koormust; märgib, et on oluline koordineerida erinevaid ELi rahastamisvahendeid, et tagada ELi transpordipoliitika eesmärkide täitmine kogu ELis, ja mitte edendada avaliku ja erasektori partnerluse liiki vahendeid struktuurifondide arvelt;

Maksustamine

53.  on väga mures, et mõnel juhul on EIP EFSI kaudu edendanud selliste projektide toetamist, mis on üles ehitatud maksuparadiisis asuvaid ettevõtteid kasutades; nõuab tungivalt, et EIP ja Euroopa Investeerimisfond hoiduksid maksustamise vältimise struktuuride, eelkõige agressiivsete maksukavandamisskeemide, või liidu õigusaktides ja sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes sätestatud ELi maksualaste hea valitsemistava põhimõtetega vastuolus olevate praktikate kasutamisest või end nendega sidumisest; rõhutab, et ükski projekt ega arendaja ei saa olla sõltuv ühestki isikust ega äriühingust, kes tegutseb riigis, mis on lisatud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ühisesse ELi loetellu;

Teabevahetus ja nähtavus

54.  märgib, et paljud projektide arendajad ei ole EFSI olemasolust teadlikud või neil ei ole piisavalt selget ettekujutust sellest, mida EFSI võib neile pakkuda, mis on konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja konkreetsed sammud rahastamise taotlemisel; rõhutab, et tuleb teha rohkem, sealhulgas pakkuda sihipärast tehnilist tuge EFSIst vähem toetust saanud liikmesriikides nende oma ametlikus keeles, et suurendada teadlikkust EFSI olemusest, selle konkreetsetest toodetest ja teenustest ning investeerimisplatvormide ja riiklike tugipankade rollist;

55.  nõuab, et tõlgitaks kogu teabematerjal ja andmed, mis on osa rahastamisprotsessist, kõigi liikmesriikide keeltesse, et hõlbustada teavitamist ja juurdepääsu kohalikul tasandil;

56.  väljendab muret, et ELi rahastuse eraldamise eest vastutavatele finantsvahendajatele otse antav toetus võib kaasa tuua olukorra, kus lõplik toetuse saaja ei ole teadlik EFSIst toetuse saamisest, ning nõuab lahenduste leidmist EFSI nähtavuse parandamiseks; kutsub seetõttu EIPd üles lisama EFSI lepingutesse konkreetse klausli, mis selgitab projekti arendajale, et saadud rahastus tuleb EFSI/ELi eelarvest;

Laiendamine

57.  tunnistab, et piiratud ulatusega EFSI ei suuda ilmselt üksi Euroopa investeeringute puudujääki katta, kuid EFSI on siiski ELi investeerimiskava keskne sammas ja see annab tunnistust ELi sihikindlusest selle probleemi lahendamisel; kutsub üles tegema veel ettepanekuid, kuidas Euroopasse investeerimist püsivalt suurendada;

o
o   o

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1. (2) http://www.eib.org/attachments/strategies/efsi_2015_report_ep_council_en.pdf (3) http://www.eib.org/attachments/ev/ev_evaluation_efsi_en.pdf, September 2016. (4) 14. novembri 2016. aasta aruanne, https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/ey-report-on-efsi_en.pdf (5) ELT C 465, 13.12.2016, lk 1. (6) ELT C 268, 14.8.2015, lk 27. (7) ELT C 195, 12.6.2015, lk 41. (8) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. (9) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsioon Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta (2017/2003(INI))

P8_TA(2017)0271 A8-0195/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(1),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtse turu strateegia kohta(2),

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni väikeste transpordiettevõtjate uute võimaluste ja koostööl põhinevate ärimudelite kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu kõrgetasemelise konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühma 12. septembri 2016. aasta kohtumist ja eesistujariigi aruteludokumenti sellel teemal(4),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse komisjoni 25. mai 2016. aasta teatist „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“ (COM(2016)0288),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele” (COM(2015)0550),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 29. septembri 2016. aasta kohtumist ja selle tulemusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(5) (teenuste direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(7),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/136/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta(8),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 25. mai 2016. aasta töödokumenti ebaausate kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise suuniste kohta (SWD(2016)0163),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(9),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. detsembri 2016. aasta arvamust „Jagamismajandus ja veebiplatvormid: linnade ja piirkondade ühine seisukoht“(10),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. detsembri 2016. aasta arvamust jagamismajanduse kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8‑0195/2017),

A.  arvestades, et jagamismajandus on kasutajate, tehingute ja tulu poolest viimastel aastatel kiiresti kasvanud, muutnud seeläbi toodete ja teenuste pakkumise viisi ja pannud proovile paljudes valdkondades kinnistunud ärimudelid;

B.  arvestades, et jagamismajandus on Euroopa Liidu kodanikele sotsiaalselt kasulik;

C.  arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse peamine tõukejõud ning nende osakaal kõikide mittefinantssektori ettevõtjate hulgas oli 2014. aasta andmetel 99,8 % ning nende arvele langes kaks kolmandikku kõigist töökohtadest;

D.  arvestades, et vaid 1,7 % ELi ettevõtetest kasutab täiustatud digitaaltehnoloogia kõiki võimalusi ning 41 % ei kasuta neid üldse; arvestades, et kõigi majandussektorite digiteerimine on ELi konkurentsivõime säilitamise ja suurendamise seisukohalt kriitilise tähtsusega;

E.  arvestades, et komisjoni hiljutine uuring näitab, et 17 % Euroopa tarbijatest on kasutanud teenuseid, mida pakub jagamismajandus, ja 52 % on pakutavatest teenustest teadlikud(12);

F.  arvestades, et jagamismajanduse tööhõivemahu kohta ei ole ametlikke statistilisi andmeid;

G.  arvestades, et jagamismajandus pakub noortele, rändajatele, osaajaga töötajatele ja eakatele võimalusi tööturule pääsemiseks;

H.  arvestades, et jagamismajanduse mudelid võivad aidata suurendada naiste osalust tööturul ja majanduses, pakkudes võimalusi paindlikeks ettevõtlus- ja tööhõivevormideks;

I.  arvestades, et kuigi komisjoni hiljutine teatis Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta on hea lähtealus selle valdkonna tulemuslikuks edendamiseks ja reguleerimiseks, tuleb tulevastesse valdkonna analüüsidesse ja soovitustesse lisada soolise võrdõiguslikkuse mõõde ja kajastada asjakohaste diskrimineerimisvastaste õigusaktide sätteid;

J.  arvestades, et sotsiaalse õigluse ja kaitse edendamine, mis on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9, on ka ELi siseturu eesmärk;

Üldised märkused

1.  väljendab heameelt Euroopa jagamismajanduse tegevuskava käsitleva teatise üle ja rõhutab, et see peaks olema esimene samm tasakaalustatud, kõikehõlmavama ja põhjapanevama ELi jagamismajanduse strateegia suunas;

2.  usub, et kui jagamismajandust arendatakse vastutustundlikult, loob see olulisi võimalusi kodanikele ja tarbijatele, kes saavad kasu tihedamast konkurentsist, kohandatud teenusest, laienenud valikust ja madalamatest hindadest; rõhutab, et majandus kasvab asjaomases sektoris tarbijate toel ja see annab tarbijatele aktiivsema rolli;

3.  rõhutab, et ettevõtetel tuleb võimaldada kasvada, kaotades takistused, dubleerimise ja killustatuse, mis pidurdab piiriülest arengut;

4.  ergutab liikmesriike tagama õigusselguse ning mitte pidama jagamismajandust ohuks traditsioonilisele majandusele; rõhutab, et jagamismajanduse reguleerimisel on oluline hõlbustada ja anda võimalusi, mitte piirata;

5.  nõustub, et jagamismajandus loob uusi ja huvitavaid ettevõtlusvõimalusi, töökohti ja majanduskasvu ning täidab sageli olulist osa majandussüsteemi muutmisel nii tõhusamaks kui ka sotsiaalselt jätkusuutlikumaks ja keskkonnasäästlikumaks, võimaldades jagada paremini ressursse ja vahendeid, mis on muidu alakasutatud, ning aidates sellega kaasa ringmajandusele üleminekule;

6.  tunnistab samal ajal, et jagamismajandus võib olulisel määral mõjutada väljakujunenud reguleeritud ärimudeleid paljudes strateegilistes sektorites, nagu transport, majutus, toitlustus, teenused, jaekaubandus ja rahandus; mõistab, millised probleemid kaasnevad olukorraga, kus sarnastele ettevõtjatele kehtivad eri õigusnormid; usub, et jagamismajandus suurendab tarbijate mõjuvõimu, pakub uusi töövõimalusi ja võib parandada maksukuulekust, kuid rõhutab siiski, kui oluline on tagada kõrgel tasemel tarbijakaitse, kaitsta täielikult töötajate õigusi ning tagada maksukuulekus; tunnistab, et jagamismajandus mõjutab nii linna- kui ka maakeskkonda;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et ettevõtjatel, tarbijatel ja ametiasutustel ei ole selge, kuidas kehtivaid norme mõnes valdkonnas rakendada, ning seega on vaja tegeleda õiguslikult reguleerimata küsimustega; tunneb muret ühtse turu killustumise ohu pärast; on teadlik, et asjakohase reguleerimiseta võivad need muutused põhjustada õiguskindlusetust kehtivate normide suhtes ja takistada üksikisikute õiguste ning tarbijakaitse kasutamist; on seisukohal, et normid peavad vastama digitaalajastu eesmärgile ning on sügavalt mures selle pärast, et õiguskindlusetus ja liiga keerulised normid mõjuvad jagamismajanduses osalevatele Euroopa idufirmadele ja mittetulundusühendustele negatiivselt;

8.  on seisukohal, et jagamismajanduse õitsenguks ELis tuleb välja töötada dünaamilise, selge ja vajaduse korral ühtlustatud õiguskeskkond ning luua võrdsed konkurentsitingimused;

Jagamismajandus ELis

9.  rõhutab, et jagamismajandust tuleb käsitleda mitte ainult uute ärimudelite kogumina kaupade ja teenuste pakkumiseks, vaid ka majanduse ja ühiskonna integreerimise uue vormina, kus pakutavad teenused põhinevad mitmesugustel ühendatud majandus- ja sotsiaalsetel suhetel ning luuakse uusi kogukonnavorme ja ettevõtlusmudeleid;

10.  märgib, et Euroopas on jagamismajandusel mõned eriomadused ja need kajastavad ka Euroopa ettevõtlusstruktuuri, mis koosneb peamiselt VKEdest ja mikroettevõtjatest; rõhutab, et on vaja tagada ettevõtluskeskkond, kus jagamisplatvormid saaksid kasvada ja kujuneda maailmaturul ülimalt konkurentsivõimeliseks;

11.  märgib, et Euroopa ettevõtjatel on kalduvus luua koostööplatvorme sotsiaalsetel eesmärkidel, ja tunnistab üha suurenevat huvi koostööpõhistele ettevõtlusmudelitele tugineva jagamismajanduse vastu;

12.  rõhutab, kui oluline on hoida ära mis tahes vormis diskrimineerimist ning tagada jagamisteenuste tegelik ja võrdne kättesaadavus;

13.  on seisukohal, et jagamismajanduse raames pakutavad teenused, mida avalikkusele reklaamitakse ja osutatakse kasumi teenimise eesmärgil, kuuluvad nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega)(13) kohaldamisalasse ning peaks seetõttu olema kooskõlas naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega;

ELi õigusraamistik: kasutajalt kasutajale suunatud teenuseosutajad, tarbijad ja koostööplatvormid

14.  tunnistab, et kui teatud osad jagamismajandusest on normidega reguleeritud, seda ka kohalikul ja riiklikul tasandi, siis teised osad võivad jääda õiguslikult reguleerimata valdkondadesse, kuna alati ei ole selge, missuguseid ELi määruseid kohaldatakse, ja see võib põhjustada riiklike, piirkondlike ja kohalike normide ning kohtupraktika tõttu liikmesriikide vahel olulisi erinevusi, killustades ühtset turgu;

15.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle praegust killustatust vähendada, kuid peab kahetsusväärseks, et komisjoni teatis ei aidanud luua piisavat selgust kehtivate ELi õigusaktide kohaldatavuse suhtes erinevatele jagamismajanduse mudelitele; rõhutab, et liikmesriigid peavad tugevdama kehtivate õigusaktide jõustamist ning palub komisjonil mõelda jõustamisraamistiku loomisele, et liikmesriike selles aidata, eelkõige seoses teenuste direktiivi ja tarbijaõigustikuga; palub komisjonil kasutada selles kontekstis kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlusi juhul, kui tuvastatakse õigusaktide ebaõige või ebapiisav rakendamine;

16.  rõhutab, et turulepääsunõuded jagamismajanduse platvormide ja teenusepakkujate jaoks peavad olema vajalikud, põhjendatud ja proportsionaalsed, nagu on sätestatud aluslepingutes ja teisestes õigusaktides, samuti lihtsad ja selged; toonitab, et seda hinnates tuleks võtta arvesse, kas on tegemist kutselise teenuseosutajaga või kasutajalt kasutajale pakutava teenusega, ning viimastele peaksid kehtima kergemad õiguslikud nõudmised, samal ajal tuleks aga tagada kvaliteedinormid ja kõrgel tasemel tarbijakaitse, võttes arvesse ka erinevusi sektorite vahel;

17.  tunnistab, et nii juhtivad kui ka uued ettevõtted ning digitaalsete platvormidega ja jagamismajandusega seotud teenused vajavad arenguks ettevõtlussõbralikku keskkonda, kus valitseb terve konkurents ja õigusaktides tehtavad muudatused on läbipaistvad; nõustub, et hinnates teenuste direktiivi kontekstis turulepääsunõudeid, peaksid liikmesriigid võtma arvesse jagamismajanduse ärimudelite eriomadusi;

18.  palub komisjonil töötada koos liikmesriikidega välja täiendavad suunised, et näha ette tõhusad kriteeriumid kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajate ja kutseliste teenuseosutajate eristamiseks, mis on jagamismajanduse õiglaseks arendamiseks väga tähtis; märgib, et need suunised peaksid andma selguse ja õiguskindluse ning võtma muu hulgas arvesse liikmesriikide erinevaid õiguskeskkondi ja erinevusi majanduslikus olukorras, näiteks sissetulekute tasemes, sektorite eripära, mikro- ja väikeettevõtete olukorda ning tegevuse suunatust tulu saamisele; on seisukohal, et olukorda võiks aidata parandada üldpõhimõtete ja kriteeriumite kogum ELi tasandil ja künniste kogum riiklikul tasandil ning palub komisjonil viia läbi vastav uurimus;

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et kui künniste kehtestamine võib aidata ettevõtjaid ja kasutajalt kasutajale teenuse osutajaid selgelt eristada, võib see samal ajal ka tekitada ebavõrdsust ühelt poolt mikro- ja väike-ettevõtete ning teiselt poolt kasutajalt kasutajale teenuse osutajate vahel; peab ülimalt soovitatavaks, et võrreldavate kategooriate teenuseosutajatel oleks võrdsed konkurentsitingimused; nõuab, et kaotataks tarbetu halduskoormus ja põhjendamatud turulepääsunõuded kõikide ettevõtjate, eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate jaoks, kuna see raskendab ka innovatsiooni;

20.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle tagada tarbijaõiguse piisavus ja hoida ära jagamismajanduse kuritarvitamist seadustest kõrvalehoidmiseks; on seisukohal, et tarbijad peaksid saama kasutada kõrgel tasemel ja tõhusat kaitset, sõltumata sellest, kas teenuseid osutavad kutselised või kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajad; rõhutab eelkõige seda, kui tähtis on kaitsta tarbijaid tehingute puhul, mida tehakse kasutajalt kasutajale, tunnistades samal ajal, et teatavat kaitset saab anda iseregulatsioon;

21.  nõuab meetmete võtmist tagamaks, et aeg-ajalt teenuseid osutavad teenuseosutajad kasutaksid täielikult ja pidevalt tarbijakaitsealaseid nõudeid kutseliste teenuseosutajatega samaväärsel või võrreldaval viisil;

22.  märgib, et tarbijatel peaks olema juurdepääs teabele selle kohta, kas teenuseosutaja ei või olla teiste teenusekasutajate hinnangutele mõju avaldanud, näiteks kinnimakstud reklaami vormis;

23.  juhib tähelepanu vajadusele anda tarbijatele vaidluste puhul suuremat selgust ning kutsub koostööplatvorme üles tagama kaebuste menetlemise ja vaidluste lahendamise efektiivsete süsteemide rakendamise, mille abil tarbijad saaksid oma õigusi paremini kasutada;

24.  rõhutab, et jagamismajanduse ärimudelid põhinevad suures osas mainel, ning toonitab, et sellega seoses on läbipaistvus suure tähtsusega; on veendunud, et paljudel juhtudel aitavad jagamismajanduse ärimudelid suurendada tarbijate mõju ja lubavad neil tehnoloogia toel etendada aktiivsemat rolli; rõhutab, et tarbijakaitsenormid on jagamismajanduses endiselt vajalikud, eriti kui teatavatel toimijatel on turul valitsev seisund, kui teave on ühekülgne või kui puudub valik või konkurents; rõhutab, kui oluline on tagada tarbijatele adekvaatne teave igale tehingule kohaldatava õiguskorra ning sellest tulenevate õiguste ja juriidiliste kohustuste kohta;

25.  palub komisjonil võimalikult kiiresti veelgi täpsustada koostööplatvormide vastutuskorda, et suurendada vastutustundlikku käitumist, läbipaistvust ja õiguskindlust ning suurendada sealjuures kasutajate usaldust; tunnistab, et eelkõige puudub kindlus selles, kas konkreetne platvorm osutab alusteenust või üksnes e-kaubanduse direktiivile vastavat infoühiskonna teenust; palub seetõttu komisjonil anda lisasuuniseid nende aspektide kohta ning kaaluda edasiste meetmete vajalikkust, et muuta õigusraamistik paremini toimivaks; kutsub koostööplatvorme üles rakendama samal ajal sellega seoses vabatahtlikke meetmeid;

26.  palub komisjonil täpsemalt uurida ka ELi õigusakte, et vähendada ebakindlust ja tagada suurem õiguskindlus jagamismajanduse ärimudelitele kohaldatavate nõuete osas ja hinnata, kas on kohane kehtestada uued reeglid või kehtivaid muuta, eelkõige mis puudutab aktiivseid vahendajaid ning nende kohta kehtivaid teabe- ja läbipaistvusnõudeid, kohustuste rikkumist ja vastutust;

27.  on kindlalt seisukohal, et võimalik uus õigusraamistik peaks aitama tugevdada platvormide enesejuhtimisvõimet ja vastastikuse hindamise mehhanisme, kuna need tegurid on osutunud efektiivseks ning neis võetakse arvesse tarbijate rahulolu jagamisteenustega; on veendunud, et koostööplatvormid peaksid niisuguse uue regulatiivse keskkonna loomises ise aktiivselt osalema – parandama moonutatud teavet, kasutades eelkõige mainet toetavate digitaalsete mehhanismide võimalusi, et suurendada kasutajate usaldust; märgib samas, et koostööplatvormide enesereguleerimise võime ei asenda vajadust kehtivate reeglite järele, mis sisalduvad näiteks teenuste direktiivis ja e-kaubanduse direktiivis, ELi tarbijaõiguses ja teistes võimalikes õigusaktides;

28.  on sellega seoses kindlalt seisukohal, et digitaalsed usalduse suurendamise mehhanismid on jagamismajanduse väga oluline osa; tunnustab kõiki koostööplatvormide rakendatud meetmeid ja algatusi, mis on suunatud moonutuste vältimisele, reitingu- ja hindamismehhanismide usaldatavuse ja läbipaistvuse suurendamisele, usaldusväärsete mainekriteeriumide kujundamisele, tagatiste või kindlustuse kasutuselevõtule, kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajate ja tootvate tarbijate identsuskontrollile ning turvaliste ja läbipaistvate maksesüsteemide väljatöötamisele; peab niisuguseid uusi tehnoloogilisi suundumusi, näiteks kahesuunalisi reitingusüsteeme, hindamiste sõltumatut kontrollimist ja sertifitseerimissüsteemide vabatahtlikku vastuvõtmist, headeks näideteks selle kohta, kuidas takistada kuritarvitusi, manipulatsioone, pettust ja võltstagasisidet; soovitab koostööplatvormidel õppida parimatest tavadest ja suurendada teadlikkust kasutajate juriidilistest kohustustest;

29.  juhib tähelepanu sellele, et ülimalt oluline on täpsustada meetodeid, mille alusel algoritmidel põhinevad otsustussüsteemid toimivad, et tagada algoritmide õiglus ja läbipaistvus; palub komisjonil uurida seda küsimust ka ELi konkurentsiõiguse seisukohast; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikide, erasektori ja asjaomaste reguleerivate asutustega koostööd, et kindlaks määrata sektoripõhised kriteeriumid, mille alusel saaks välja töötada algoritmide vastutuspõhimõtted teabepõhiste koostööplatvormide jaoks;

30.  rõhutab, et vaja on hinnata andmete kasutamist, kui sel võib olla mitmetine mõju ühiskonna eri sektoritele, et vältida diskrimineerimist ja teha kindlaks võimalik suurandmete tekitatud kahju eraelu puutumatusele; tuletab meelde, et EL on isikuandmete kaitse üldmäärusega juba loonud tervikliku andmekaitseraamistiku, ning palub jagamismajanduse platvormidel andmekaitse küsimust mitte hooletusse jätta, vaid anda teenuseosutajatele ja kasutajatele läbipaistvat teavet kogutud isikuandmete ja selle kohta, kuidas neid andmeid töödeldakse;

31.  märgib, et paljusid ELi õigustikus sisalduvaid norme juba kohaldatakse jagamismajandusele; palub komisjonil hinnata ELi õigusraamistiku täiendamise vajadust eesmärgiga takistada ühtse turu edasist killustumist, järgides parema õigusloome põhimõtteid ja arvestades liikmesriikide kogemusi; on kindlalt seisukohal, et seda raamistikku tuleks vajaduse korral ühtlustada ning see peaks olema paindlik, tehnoloogianeutraalne ja tulevikukindel ning sisaldama üldpõhimõtete ja konkreetsete normide kombinatsiooni, ning sellele võivad vajaduse korral lisanduda sektoripõhised normid;

32.  rõhutab, kui olulised on sidusad õigusaktid, et tagada kõigile siseturu hea toimimine, ning kutsub komisjoni üles kaitsma kehtivaid norme ja õigusakte töötajate ja tarbijate õiguste valdkonnas enne selliste uute õigusaktide kehtestamist, mis võivad siseturgu killustada;

Konkurents ja maksukuulekus

33.  väljendab rahulolu selle üle, et jagamismajanduse tõus on suurendanud konkurentsi ja sundinud olemasolevaid majandustegevuses osalejaid keskenduma tarbijate tegelikele nõudmistele; soovitab komisjonil edendada nii koostööplatvormide endi vahel kui ka nende ja traditsiooniliste ettevõtete vahel võrreldavate teenuste puhul võrdseid konkurentsitingimusi; rõhutab, kui oluline on teha kindlaks ja kõrvaldada tõkked, mis takistavad jagamisettevõtete, eriti idufirmade tekkimist ja laienemist; rõhutab sellega seoses vajadust tagada andmete vaba liikumine, andmete ülekantavus ja koostalitlusvõime, kuna need aitavad hõlbustada platvormide vahetamist ja vältida kinnistamist ning on avatud ja ausa konkurentsi ning koostööplatvormide kasutajate mõjuvõimu suurendamise põhitegurid, samal ajal tuleb aga arvesse võtta kõigi turul osalejate õigustatud huve ning kaitsta kasutajaid puudutavat teavet ja isikuandmeid;

34.  väljendab rahulolu selle üle, et veebiplatvormid võimaldavad majandustehinguid paremini jälgida, et tagada maksukuulekus ja maksunõuete täitmine, peab aga murettekitavaks praeguseks mõnes sektoris ilmnenud raskusi; rõhutab, et jagamismajandust ei tohiks kunagi kasutada maksukohustuste vältimise moodusena; rõhutab peale selle, et pädevatel asutustel ja koostööplatvormidel on tingimata vaja maksukuulekuse ja maksude kogumise tagamiseks koostööd teha; märgib, et mõnes liikmesriigis on nende küsimustega tegeletud ning selles vallas on avalik ja erasektor edukalt koostööd teinud; kutsub komisjoni üles hõlbustama parimate tavade vahetust liikmesriikide, sealhulgas nende pädevate asutuste ja sidusrühmade vahel eesmärgiga töötada välja efektiivseid ja innovaatilisi lahendusi maksukuulekuse ja maksunõuete täitmise parandamiseks, samuti ka piiriülese maksupettuse ohu kõrvaldamiseks; kutsub koostööplatvorme üles selles aktiivselt osalema; soovitab liikmesriikidel täpsustada teavet, mida erinevad jagamismajanduses osalejad peavad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele maksualase teabe kohustuste raames maksuhalduritele avaldama, ning teha selles vallas üksteisega koostööd;

35.  jagab seisukohta, et samaväärseid teenuseid osutavatele ettevõtjatele, tegutsegu nad traditsioonilises majanduses või jagamismajanduses, tuleks kohaldada samalaadseid maksukohustusi, ning on veendunud, et makse tuleks maksta seal, kus teenitakse tulu ja kus tegemist ei ole pelgalt kulude kandmises osalemisega, kusjuures järgida tuleb subsidiaarsuse põhimõtet ning ka riigi ja kohaliku tasandi maksuseadusi;

Mõju tööturule ja töötajate õigustele

36.  rõhutab, et digipööre avaldab tööturule suurt mõju ja et jagamismajanduses esilekerkivad suundumused on osa praegusest ühiskonna digitaliseerumisega seotud arengusuunast;

37.  märgib, et samas avab jagamismajandus uusi võimalusi ja uusi paindlikke töötamismooduseid kõigile kasutajatele, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjatele, töötutele ning inimestele, kes on hetkel tööturult eemal või kes muidu ei saa tööturul osaleda, ning seega võiks jagamismajandus toimida tööturule sissepääsuna, seda eriti noorte ja marginaliseeritud rühmade jaoks; märgib aga, et selline areng võib mõnel juhul tekitada ka ebakindla olukorra; rõhutab ühelt poolt vajadust tööjõuturu paindlikkuse järele ning teiselt poolt vajadust töötajate majandusliku ja sotsiaalse turvalisuse järele, lähtudes liikmesriikides kujunenud tavadest ja traditsioonidest;

38.  kutsub komisjoni üles uurima, mil määral saab liidu kehtivaid norme kohaldada digitaalse tööturu suhtes, ning tagama piisava rakendamise ja jõustamise; kutsub liikmesriike koostöös sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega üles hindama proaktiivselt ja ennetavale loogikale tuginedes vajadust ajakohastada olemasolevaid õigusakte, sh sotsiaalkindlustussüsteeme, et pidada sammu tehnoloogia arenguga ning tagada samal ajal töötajate kaitse; palub, et komisjon ja liikmesriigid kooskõlastaksid sotsiaalkindlustussüsteeme, et tagada hüvitiste ülekantavus ja tööperioodide kokkuliitmine vastavalt liidu ja riikide õigusaktidele; ergutab sotsiaalpartnereid kollektiivlepinguid vajaduse korral ajakohastama, et kehtivad kaitsestandardid oleksid tagatud ka digitaalse töö vallas;

39.  rõhutab, et jagamisteenuste puhul on ülimalt tähtis tagada töötajate õigused – eelkõige õigus organiseeruda, õigus pidada kollektiivläbirääkimisi ja ühisaktsioone korraldada vastavalt riigis kehtivatele õigusaktidele ja tavadele; tuletab meelde, et kõik jagamismajanduses töötajad on kas palgatöötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad ja neid tuleks sellele vastavalt liigitada; palub liikmesriikidel ja komisjonil vastavalt oma pädevusvaldkondadele tagada kõigile jagamismajanduses töötajatele, sõltumata nende staatusest, õiglased töötingimused ning piisav õigus- ja sotsiaalkaitse;

40.  palub komisjonil avaldada suunised selle kohta, kuidas kohaldada liidu õigust platvormimajanduse mitmesuguste ärimudelite suhtes, et täita vajaduse korral regulatiivsed lüngad tööhõive ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas; on seisukohal, et platvormimajanduse suur läbipaistvuspotentsiaal võimaldab head jälgitavust, mis on kooskõlas olemasolevate õigusaktide jõustamise eesmärgiga; palub liikmesriikidel kindlustada piisav tööjärelevalve veebiplatvormide üle ning näha normide rikkumise korral ette sanktsioonid, eelkõige seoses töö- ja tööhõivetingimustega ning kvalifikatsiooni puudutavate konkreetsete nõuetega; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pöörama selles valdkonnas erilist tähelepanu deklareerimata töö ja näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise probleemile ning võtma platvormimajanduse küsimuse deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi tegevuskavasse; palub liikmesriikidel tagada järelevalve jaoks piisavad vahendid;

41.  toonitab, et oluline on tagada füüsilisest isikust ettevõtjatele, kelle hulk üha suureneb ja kes on jagamismajanduses kesksed osalised, põhiõigused ja piisav sotsiaalkaitse, sealhulgas õigus kollektiivläbirääkimisi pidada ja ühisaktsioone korraldada, seda ka seoses töötasuga;

42.  soovitab liikmesriikidel tunnistada, et jagamismajandus tekitab ka tõrkeid, ning valmistada seetõttu teatavatele sektoritele ette meetmed koolituse ja töökohavahetuse toetamiseks;

43.  rõhutab, et oluline on, et koostööplatvormide töötajad saaksid kasutada reitingute ja hinnangute ülekantavust, mille puhul on tegemist nende digitaalturuväärtusega, ning oluline on lihtsustada reitingute ja hinnangute ülekantavust eri platvormide vahel, austades samas andmekaitsenõudeid ja kõigi osapoolte eraelu puutumatust; juhib tähelepanu veebipõhiste hinnangutega seotud võimalikele ebaausatele ja meelevaldsetele tavadele, mis võivad mõjutada platvormimajanduse töötajate töötingimusi ja hüvitisi ning võimalusi tööd saada; on kindlalt seisukohal, et reitingu- ja kontrollimehhanismid tuleks välja töötada läbipaistval viisil ning töötajaid tuleks nende mehhanismide väljatöötamisel kasutatavatest üldistest kriteeriumitest teavitada ja nendega konsulteerida asjakohastel tasanditel ning kooskõlas liikmesriikides kehtivate õigusaktide ja tavadega;

44.  rõhutab, et muutuvas töömaailmas on olulised ajakohased oskused ja oluline on tagada, et kõigil töötajatel oleksid digitaalühiskonna ja -majanduse jaoks nõutavad oskused; kutsub komisjoni, liikmesriike ja jagamismajanduse ettevõtteid üles võimaldama elukestvat õpet ja digitaaloskuste arendamist; on seisukohal, et elukestva õppe ja koolituse rahastamiseks on vaja avalikke ja erainvesteeringuid ning rahastamisvõimalusi, eriti mikro- ja väikeettevõtete jaoks;

45.  rõhutab kaugtöö ja nutitöö (smartworking) tähtsust jagamismajanduse puhul ja toonitab sellega seoses vajadust võrdsustada need töövormid traditsiooniliste töövormidega;

46.  palub komisjonil uurida, mil määral on renditöö direktiivi (2008/104/EÜ(14)) võimalik kohaldada konkreetsete veebiplatvormide suhtes; leiab, et paljud vahendusega tegelevad veebiplatvormid sarnanevad struktuuri poolest rendiagentuuridega (kolmepoolne lepinguline suhe: rendiagentuuri töötaja / veebiplatvormi töötaja, rendiagentuur / veebiplatvorm, kasutajaettevõte / klient);

47.  palub riiklikel tööturuasutustel ja Euroopa tööturuasutuste võrgustikul EURES jagada paremini teavet jagamismajanduse pakutavate võimaluste kohta;

48.  palub komisjonil, liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel anda veebiplatvormide töötajatele piisavalt teavet töö- ja tööhõivetingimuste ning töötajate õiguste kohta, samuti nende töösuhete kohta nii platvormide kui ka kasutajatega; on seisukohal, et platvormid peaksid õiguslike nõuete täitmise tagamiseks andma kohaldatava õigusraamistiku kohta ennetavalt teavet nii kasutajatele kui ka töötajatele;

49.  juhib tähelepanu sellele, et teave töömaailmas jagamismajanduse tõttu toimunud muutuste kohta on puudulik; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles koguma – ka koostöös sotsiaalpartneritega – usaldusväärsemaid ja terviklikumaid andmeid selle kohta ning soovitab liikmesriikidel määrata üks juba olemasolev pädev riigi tasandi üksus, kes jälgiks ja hindaks tõusvaid suundumusi jagamismajanduse tööturul; rõhutab, et sellega seoses on tähtis teabe ja parimate tavade vahetus liikmesriikide vahel; rõhutab, et oluline on jagamismajanduse tööturgu ja töötingimusi hoolikalt jälgida, et võidelda ebaseadusliku tegevuse vastu;

Jagamismajanduse kohalik mõõde

50.  märgib, et järjest rohkem kohalikke asutusi tegeleb juba aktiivselt jagamismajanduse reguleerimise ja arendamisega ning käsitleb koostöötavasid nii oma poliitika reguleerimisesemena kui ka koostööl põhineva valitsemismudeli ja osalusdemokraatia uute vormide korralduspõhimõttena;

51.  märgib, et riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel on palju tegutsemisruumi kontekstist lähtuvate meetmete vastuvõtmiseks, et käsitleda selgelt kindlaksmääratud avaliku huvi eesmärke proportsionaalsete meetmetega, mis on täielikus kooskõlas ELi õigusaktidega; palub seetõttu komisjonil toetada liikmesriike nende poliitika kujundamisel ja normide vastuvõtmisel kooskõlas ELi õigusega;

52.  märgib, et liikumise eesotsas on olnud linnad, kus sellised linnale omased tingimused nagu rahvastiku tihedus ja füüsiline lähedus soodustavad jagamistavade omaksvõtmist, minnes arukatelt linnadelt üle jagamislinnadele ja lihtsustades üleminekut kodanikusõbralikumatele taristutele; on samuti veendunud, et jagamismajandus võib pakkuda märkimisväärseid võimalusi sisemistele äärealadele, maapiirkondadele ja ebasoodsas olukorras olevatele territooriumitele, võib luua uusi ja kaasavaid arendamisvorme, sellel võib olla positiivne sotsiaal-majanduslik mõju ja see võib aidata marginaliseeritud kogukondi turismisektori saadava kaudse kasu kaudu;

Jagamismajanduse edendamine

53.  juhib tähelepanu sellele, kui olulised on piisavad pädevused ja oskused ning koolitus, et võimalikult paljud isikud saaksid osaleda aktiivselt jagamismajanduses ja kasutada ära selle potentsiaali;

54.  rõhutab, et IKT võimaldab jagamismajanduse uuenduslikel ideedel kiiresti ja tõhusalt areneda ning samas ühendab osalejaid (kasutajaid või teenuseosutajaid) ja annab neile mõjuvõimu, hõlbustab nende turulepääsu ja turul osalemist ning muudab äärepoolseimad piirkonnad ligipääsetavamaks;

55.  palub komisjonil ennetavalt julgustada avaliku ja erasektori koostööd, eelkõige seoses e-isikutunnistuste kasutuselevõtmisega, et suurendada tarbijate ja teenuseosutajate usaldust veebipõhiste tehingute vastu, tuginedes e-isikutunnistuste vastastikuse tunnustamise ELi võrgustikule, ning kõrvaldada teised jagamismajanduse kasvu takistused, nagu tõkked piiriüleste kindlustussüsteemide tagamisel;

56.  juhib tähelepanu sellele, kuidas 5G kasutuselevõtt muudab põhjalikult meie majanduse loogikat ning muudab seeläbi teenused mitmekesisemaks ja kättesaadavamaks; rõhutab sellega seoses, kui oluline on luua konkurentsivõimeline turg uuenduslikele ettevõtjatele, kelle edukus määrab lõppkokkuvõttes meie majanduse tugevuse;

57.  juhib tähelepanu sellele, et jagamismajandus on üha olulisem energiasektoris, võimaldades tarbijatel, tootjatel, üksikisikutel ja kogukondadel tõhusalt osaleda taastuvenergia tsükli mitmetes detsentraliseeritud etappides, sealhulgas oma tarbeks tootmine ja tarbimine, salvestamine ja jagamine, kooskõlas liidu kliima- ja energiaeesmärkidega;

58.  juhib tähelepanu asjaolule, et jagamismajandus õitseb eelkõige kogukondades, kus on tugevad teadmiste ja hariduse jagamise mudelid, edendades ja tugevdades seeläbi avatud innovatsiooni kultuuri; rõhutab, kui olulised on sidusad poliitikameetmed ning lairiba- ja ultralairibaühenduse kasutuselevõtmine jagamismajanduse täieliku potentsiaali arendamise ja koostööpõhise mudeli pakutavatest eelistest kasusaamise eeltingimusena; tuletab seega meelde vajadust võimaldada asjakohane võrgujuurdepääs kõigile kodanikele ELis ja eelkõige hõredamalt asustatud piirkondades, äärealadel või maapiirkondades, kus piisav ühenduvus ei ole veel kättesaadav;

59.  rõhutab, et jagamismajanduse kiire areng ja laienemine vajab toetust ning see peab jääma avatuks teadusuuringutele, innovatsioonile ja uutele tehnoloogiatele, et meelitada ligi investeeringuid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi õigusaktid ja poliitika oleksid tulevikukindlad, ning eriti tuleks sellega seoses pakkuda kõigile avatud, katsetamiseks ettenähtud võimalusi, et soodustada digitaalset ühenduvust ja digikirjaoskust, toetada Euroopa ettevõtjaid ja idufirmasid ning ergutada neljanda tööstusrevolutsiooni (Industry 4.0) innovatsioonikeskusi, klastreid ja ettevõtlusinkubaatoreid, arendades koostoimet samal ajal toimivate traditsiooniliste ärimudelitega;

60.  rõhutab transpordisektori keerulist olemust nii jagamismajanduse raames kui ka väljaspool seda; märgib, et see sektor on tugevalt reguleeritud; märgib jagamismajanduse mudelite potentsiaali parandada märkimisväärselt transpordisüsteemi tõhusust ja säästvat arengut (sh võimaldada jagamismajanduse rakenduste abil kasutajatele tõrgeteta mitmeliigilise transpordi piletimüügisüsteemid ja ühtsed teekonnad), selle ohutust ja turvalisust ning muuta äärepoolseimad piirkonnad ligipääsetavamaks ja vähendada liiklusummikute soovimatuid välismõjusid;

61.  kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles edendama jagamismajanduse transporditeenuste ja tavatranspordisüsteemi kasulikku kooseksisteerimist; kutsub komisjoni üles integreerima jagamismajanduse oma töösse, mis käsitleb transpordisektori uusi tehnoloogiaid (ühendatud sõidukid, autonoomsed sõidukid, integreeritud digitaalne piletisüsteem ja intelligentsed transpordisüsteemid), nende tugevate vastastikuste seoste ja loomuliku koostoime tõttu;

62.  rõhutab vajadust pakkuda platvormidele ja nende kasutajatele õiguskindlust ning tagada jagamismajanduse areng ELi transpordisektoris; märgib, et liikuvusvaldkonnas on oluline selgelt eristada ühelt poolt i) koossõitu ja kulude jagamist sellise reisi ajal, mille juht kavandas enda otstarbeks, ning teiselt poolt ii) reguleeritud reisijateveoteenuseid;

63.  tuletab meelde, et komisjoni hinnangute kohaselt on kasutajalt kasutajale majutus jagamismajanduse suurim sektor kauplemise mahu alusel, samal ajal kui kasutajalt kasutajale transport on suurim sektor platvormi tulu arvestades;

64.  toonitab, et turismisektoris on kodujagamise puhul tegemist ressursside ja alakasutatud ruumi suurepärast kasutamisega, eelkõige piirkondades, mis traditsiooniliselt turismist kasu ei saa;

65.  mõistab sellega seoses hukka mõnede avaliku sektori asutuste poolt selliste normide kehtestamise, mille eesmärk on piirata majutusvõimaluste pakkumist jagamismajanduse kaudu;

66.  juhib tähelepanu raskustele, mida Euroopa koostööplatvormid kogevad riskikapitalile juurdepääsul ja seoses oma laienemisstrateegiatega ning mida teravdavad siseturgude väiksus ja killustatus ning piiriüleste investeeringute kriitiline vähesus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täiel määral ära olemasolevaid rahastamisvahendeid, et investeerida jagamisettevõtetesse ning edendada algatusi, millega hõlbustatakse juurdepääsu rahastamisele, eelkõige idufirmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja ettevõtete jaoks;

67.  rõhutab, et koostööl põhinevad rahastamissüsteemid, nagu ühisrahastamine, on oluline täiendus tavapärastele rahastamiskanalitele osana tõhusast rahastamise ökosüsteemist;

68.  märgib, et VKEde osutatavad teenused jagamismajanduse sektoris ei ole alati piisavalt kohandatud puudega inimeste ja eakate vajadustele; nõuab vahendeid ja programme, mille eesmärk on toetada neid ettevõtteid, et nad võtaksid arvesse puudega inimeste vajadusi;

69.  kutsub komisjoni üles hõlbustama ja edendama jagamismajanduse sektoris tegutsevate Euroopa ettevõtjate juurdepääsu asjakohastele eelarveridadele, ka ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames;

70.  märgib uuenduslike tehnoloogiate ja digitaalsete vahendite, nagu plokiahelad ja hajusandmebaasi tehnoloogiad, kiiret arengut ja kasvavat levikut, ka finantssektoris; rõhutab, et asjaomase detsentraliseeritud tehnoloogia kasutamine võib jagamismajanduses võimaldada tõhusaid kasutajalt kasutajale tehtavaid tehinguid ja kasutajatevahelisi ühendusi, millega kaasneb sõltumatute turgude või võrgustike tekkimine ja mis asendavad tulevikus koostööplatvormide rolli vahendajana;

o
o   o

71.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0237. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0455 (4) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11834-2016-INIT/en/pdf (5) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36. (6) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1. (7) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. (8) ELT L 337, 18.12.2009, lk 11. (9) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. (10) ECON-VI/016. (11) ELT C 75, 10.3.2017, lk 33. (12) Eurobaromeetri kiiruuring 438 (märts 2016) koostööplatvormide kasutamise kohta. (13) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37. (14) ELT L 327, 5.12.2008, lk 9.

Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsioon veebiplatvormide ja digitaalse ühtse turu kohta (2016/2276(INI))

P8_TA(2017)0272 A8-0204/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 25. mai 2016. aasta teatist „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“ (COM(2016)0288) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0172),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0184),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ (COM(2016)0179) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0108 ja SWD(2016)0109),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0110),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2015)0100),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ (COM(2016)0178) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0106),

–  võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatist „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“ (COM(2017)0009) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0002),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa pilvandmetöötluse algatuse kohta(1),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(2),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires(4),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 531/2012 rändluse hulgiturgude eeskirjade osas (COM(2016)0399),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (COM(2016)0590),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2016)0593),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul(5) (elektroonilise kaubanduse direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus(7) (võrgu- ja infoturbe direktiiv),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (COM(2016)0287) (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (COM(2016)0283),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta (COM(2015)0634),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 25. mai 2016. aasta töödokumenti pealkirjaga „Ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise/kohaldamise juhendid“ (SWD(2016)0163),

–  võttes arvesse komisjoni 2013. aasta juunis avaldatud IKT sektori suuniseid ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 15. septembri 2016. aasta töödokumenti pealkirja „Esialgne aruanne e-kaubanduse sektori uuringu kohta“ (SWD(2016)0312),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A8-0204/2017);

A.  arvestades, et digitaalse ühtse turu mõte on vältida liikmesriikide õigusnormide killustatust ning kaotada tehnilised, õiguslikud ja maksutõkked, et ettevõtjad, kodanikud ja tarbijad saaksid digitaalsetest vahenditest ja teenustest täiel määral kasu;

B.  arvestades, et digiteerimine ja uus tehnoloogia muudab pidevalt sideliike, juurdepääsu teabele ja kodanike, tarbijate ning ettevõtjate käitumist, ning arvestades, et neljas tööstusrevolutsioon toob kaasa kõigi majanduse ja ühiskonna aspektide digiteerimise;

C.  arvestades, et interneti ja mobiilside muutuv kasutamine pakub uusi ärivõimalusi igas suuruses ettevõtjatele ning kujunevad uued ja alternatiivsed ettevõtlusmudelid, kus kasutatakse ära uut tehnoloogiat ja juurdepääsu maailmaturule, kuid ühtlasi tekib ka uusi probleeme;

D.  arvestades, et internetiplatvormide areng ja kasutamine väga mitmesugustel eesmärkidel, kaasa arvatud äritegevuse ning kaupade ja teenuste jagamise eesmärgil, on muutnud tarbijate ja ettevõtjate suhtlemisviise sisupakkujate, kauplejate ja muude kaupu ning teenuseid pakkuvate isikutega;

E.  arvestades, et elektroonilise kaubanduse direktiiv vabastab vahendajad vastutusest sisu eest üksnes juhul, kui nad ei ole edastatud ja/või hostitud teabest teadlikud ega kontrolli seda, kuid kui vahendaja on rikkumisest, ebaseaduslikust tegevusest või teabest teadlik, peab ta otsekohe kiiresti tegutsema, et kõrvaldada või blokeerida juurdepääs ebaseaduslikule teabele;

F.  arvestades, et paljud veebiplatvormid ja infoühiskonna teenused pakuvad hõlpsamat juurdepääsu kaupadele, teenustele ja digitaalsele sisule ning on laiendanud oma tegevust seoses tarbijate ja teiste osalistega;

G.  arvestades, et komisjonil on käsil rida hindamisi tarbijakaitse-eeskirjade ja ettevõtjatevaheliste tavade kohta, mida veebiplatvormid oma ettevõtjatest kasutajate suhtes rakendavad;

H.  arvestades, et loovus ja innovatsioon on digitaalmajanduse tõukejõud ning arvestades, et seetõttu on ülimalt oluline tagada intellektuaalomandiõiguste kõrgetasemeline kaitse;

Üldine sissejuhatus

1.  kiidab heaks teatise „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“;

2.  peab tervitatavaks mitmesuguseid Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia raames juba esitatud algatusi; kahetseb siiski kooskõla ja järjepidevuse puudumist nende algatuste vahel; on seisukohal, et digitaalse ühtse turu saavutamine on ELi konkurentsivõime edendamiseks, kvaliteetsete ja kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomiseks ning Euroopa digitaalmajanduse kasvu edendamiseks väga oluline;

3.  möönab, et veebiplatvormid rikastavad tänapäeva digitaalmajandust ja ühiskonda, suurendades tarbijate valikuvõimalusi ning luues ja kujundades uusi turge; juhib siiski tähelepanu sellele, et veebiplatvormid toovad kaasa ka poliitikameetmete ja õigusliku reguleerimisega seonduvaid probleeme;

4.  tuletab meelde, et paljud ELi poliitikameetmed kohalduvad ka veebiplatvormidele, kuid märgib, et mõnikord ei jõustata õigusakte asjakohaselt või tõlgendavad liikmesriigid neid erinevalt; rõhutab, et tähtis on ELi õigusakte nõuetekohaselt rakendada ja jõustada, enne kui asutakse kaaluma, kas olukorra parandamiseks oleks vaja kehtivat õigusraamistikku täiendada;

5.  kiidab heaks käimasoleva töö kehtiva õigusraamistiku ajakohastamiseks ja täiendamiseks, et see digitaalajastul oma eesmärke täidaks; on veendunud, et tõhus ja atraktiivne õiguskeskkond on Euroopa internetipõhise ja digitaalse ettevõtluse arenguks hädavajalik;

Platvormide määratlus

6.  tunnistab, et oleks väga keeruline leida ELi tasandil ühtne, asjakohane ja tulevikukindel veebiplatvormide määratlus, sest leidub suurel hulgal eri liiki ja eri tegevusvaldkondadega veebiplatvorme ning digitaalmaailm muutub kiiresti; on lisaks veendunud, et ühtne ELi tasandil määratlus või kõigile ühe mõõdupuuga lähenemine ei aitaks ELil platvormimajanduses edu saavutada;

7.  teab samas, kui tähtis on vältida ELi siseturu killustumist piirkondlike või riiklike eeskirjade ja määratluste paljususe tulemusel, ning mõistab, et nii ettevõtetele kui ka tarbijatele on vaja tagada õiguskindlus ja võrdsed tingimused;

8.  on seetõttu veendunud, et veebiplatvorme tuleks vastavates valdkondlikes ELi tasandi õigusaktides eristada ja määratleda vastavalt nende omadustele, liigitusele ja põhimõtetele ning lähtudes probleemipõhisest käsitlusest;

9.  peab tervitatavaks komisjonis käimasolevat tööd veebiplatvormide küsimuses, sealhulgas sidusrühmadega konsulteerimist ja mõjuhinnangu koostamist; on seisukohal, et selline tõendipõhine lähenemisviis on vajalik, et luua valdkonnast terviklik arusaam; palub, et komisjon pakuks selle süvaanalüüsi alusel vajaduse korral välja reguleerivaid või muid meetmeid;

10.  märgib, et ettevõtjalt tarbijale ning tarbijalt tarbijale suunatud veebiplatvorme kasutatakse väga mitmekesiseks tegevuseks, nagu e-kaubandus, meedia, otsingumootorid, side, maksesüsteemid, tööjõupakkumine, operatsioonisüsteemid, transport, reklaam, kultuurisisu levitamine, jagamismajandus ja suhtlusvõrgustikud; märgib lisaks, et kuigi teatavad ühised omadused võimaldavad veebiplatvorme kindlaks teha, võivad need esineda mitmekesisel kujul ja nende määratlemiseks võib olla palju erinevaid lähenemisviise;

11.  märgib, et internetipõhiseid ettevõtjalt tarbijale ning tarbijalt tarbijale suunatud platvorme iseloomustavad suuremal või vähemal määral teatavad ühised tunnused, nagu näiteks (kuid mitte ainult): tegutsemine mitmetahulistel turgudel; kahte või enamasse eri kasutajarühma kuuluvate osaliste otsekontaktide võimaldamine elektroonilisel teel; eri tüüpi kasutajate kokkuviimine; kasutajate eelistustega kohandatud ja kasutajate andmetel põhinevate võrguteenuste pakkumine; sisu liigitamine või ristviidetega varustamine, näiteks kasutades algoritme, kaupu või teenuseid, mida kolmandad isikut pakuvad või võrku riputavad; mitme osalise kokkuviimine kauba müümise, teenuse osutamise või sisu, teabe, kaupade või teenuste vahetamise või jagamise eesmärgil;

12.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on selgitada meetodeid, mille alusel võetakse vastu algoritmidel põhinevad otsused, ja edendada läbipaistvust nende algoritmide kasutamisel; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles uurima vigade ja kõrvalekallete võimalust algoritmide kasutamisel, et vältida mis tahes diskrimineerimist, ebaausaid tavasid või eraelu puutumatuse rikkumist;

13.  leiab siiski, et tuleks selgelt eristada ettevõtjalt tarbijale suunatud ja ettevõtjatevahelisi platvorme, võttes arvesse ettevõtjatevaheliste veebiplatvormide esilekerkimist, mis on tööstusliku interneti arengu alus, nagu pilvepõhised teenused või andmete jagamise platvormid, mis võimaldavad teabevahetust asjade interneti toodete vahel; kutsub komisjoni üles uurima ühtse turu tõkkeid, mis takistavad selliste platvormide kasvu;

Euroopa veebiplatvormide jätkusuutliku kasvu soodustamine

14.  märgib, et veebiplatvormid kasutavad internetti suhtlusvahendina ja toimivad osaliste vahendajana, hõlbustades juurdepääsu ülemaailmsele turule ning tuues kasu kasutajatele, tarbijatele ja äriühingutele; arvestades, et võrguplatvormid võivad aidata kaupade ja teenuste pakkumist ja nõudlust kohandada, lähtudes kogukonna arvamusest, jagatud juurdepääsust, mainest ja usaldusest;

15.  märgib, et internetipõhised platvormid ja rakendused, millest paljude autoriks on Euroopa arendajad, saavad kasu mobiilseadmete, personaalarvutite, sülearvutite ja muude arvutiseadmete tohutust ja järjest kasvavast arvust ning on nendel seadmetel aina paremini kättesaadavad;

16.  juhib tähelepanu sellele, et peamiseks prioriteediks tuleb pidada piisavaid investeeringuid kiire lairibaühenduse ja muu digitaalse taristu kasutuselevõtuks, et saavutada gigabitiühiskonna ühenduvuseesmärgid, kuna see on äärmiselt oluline, et võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel 5G tehnoloogia arengust kasu saada ning tagada kõigis liikmesriikides üldine ühenduvus;

17.  toonitab, et üha laialdasem nutiseadmete, sealhulgas nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamine on veelgi suurendanud ja parandanud juurdepääsu uutele teenustele, sealhulgas veebiplatvormidele, seega suurendades nende majanduslikku ja ühiskondlikku tähtsust, eelkõige noorte hulgas, kuid üha enam ka kõigis teistes vanuserühmades; märgib, et digiteerimine suureneb veelgi internetitehnoloogia ja asjade interneti arenguga, mis eeldatavasti ühendab 2020. aastaks 25 miljardit objekti;

18.  on seisukohal, et kvaliteetse tehnoloogia abil veebiplatvormidele juurdepääsemine on oluline kõigile kodanikele ja ettevõtjatele, mitte ainult neile, kes juba internetis tegutsevad; rõhutab, kui oluline on vältida lünki, mis võivad tekkida digitaalsete oskuste puudumisest või ebavõrdsest juurdepääsust tehnoloogiale; rõhutab, et nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil on vaja pühenduda digitaalsete oskuste arendamisele;

19.  juhib tähelepanu kiiresti arenevatele veebiplatvormiturgudele, mis pakuvad uusi toodete ja teenuste müügivõimalusi; tunnistab selliste turgude globaalset ja piiriülest iseloomu; juhib tähelepanu sellele, et üleilmsed veebiplatvormiturud pakuvad tarbijatele suurt valikuvõimalust ja tõhusat hinnakonkurentsi; märgib, et kokkulepe „rändle nagu kodus“ toetab veebiplatvormide piiriülest mõõdet, muutes internetiteenuste kasutamise taskukohasemaks;

20.  märgib veebiplatvormide suurenevat rolli uudiste ja muu kodanike jaoks ja demokraatia toimimiseks väärtusliku teabe jagamisel ning sellele juurdepääsu tagamisel; on veendunud, et internetiplatvormid võivad toimida ka e-valitsuse võimaldajana;

21.  soovitab tungivalt, et komisjon jätkaks Euroopa veebiplatvormide ja idufirmade kasvu edendamist ja nende kasvu- ning üleilmse konkurentsivõime tugevdamist; kutsub komisjoni üles jätkama veebiplatvormide suhtes innovatsiooni soodustavat poliitikat, et hõlbustada turule sisenemist; kahetseb, et ELi osakaal veebiplatvormide turukapitalisatsioonis on väike; rõhutab, et tähtis on kõrvaldada tõkked, mis takistavad veebiplatvormide tõrgeteta piiriülest toimimist ja Euroopa digitaalse ühtse turu toimimist; rõhutab mittediskrimineerimise tähtsust ja vajadust hõlbustada võrreldavaid teenuseid pakkuvate platvormide vahetamist;

22.  rõhutab, et oluline on avatud keskkond, ühtsed eeskirjad, piisava ühenduvuse kättesaadavus, olemasolevate rakenduste koostalitlusvõime ja avatud standardite kättesaadavus;

23.  tunnistab veebiplatvormide märkimisväärset kasulikkust VKEdele ja idufirmadele; märgib, et veebiplatvormid on tihti lihtsaim ja sobilikem esimene samm väikeettevõtjatele, kes soovivad internetti minna ja veebiturustuskanalitest kasu saada; märgib, et veebiplatvormid võimaldavad VKEdel ja idufirmadel maailmaturgudele pääseda, tegemata ülemääraseid investeeringuid kuluka digitaalse taristu ülesehitamisse; rõhutab, kui oluline on läbipaistvus ja õiglane juurdepääs platvormidele, ja tuletab meelde, et mõnede veebiplatvormide valitseva seisundi tugevnemine ei tohiks kahandada ettevõtlusvabadust;

24.  soovitab tungivalt, et komisjon seaks esikohale meetmed, mis soodustavad Euroopa idufirmade ja veebiplatvormide tekkimist ja arengut; rõhutab, et idufirmade rahastamise ja neisse investeerimise hõlbustamine, kasutades kõiki olemasolevaid rahastamisvahendeid, on otsustavalt tähtis Euroopa päritoluga veebiplatvormide arenguks, eelkõige võimaldades juurdepääsu riskikapitalile ja eri kanalitele, näiteks pangandus- või avaliku sektori vahendid, või alternatiivseid rahastamisvõimalusi, nagu ühisrahastamine ja ühisinvesteeringud;

25.  märgib, et mõned veebiplatvormid võimaldavad jagamismajandust ja toetavad selle kasvu Euroopas; tervitab komisjoni teatist jagamismajanduse kohta ja rõhutab, et see peaks olema esimene samm antud valdkonnas põhjalikuma ELi strateegia väljakujundamiseks, mis toetab uute ärimudelite arengut; rõhutab, et need uued ärimudelid loovad töökohti, edendavad ettevõtlust ja pakuvad kodanikele ning tarbijatele uusi teenuseid, suuremat valikut ja paremaid hindu, samuti loovad paindlikkust ja uusi võimalusi, kuid võivad samas põhjustada töötajatele probleeme ja riske;

26.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid on viimastel aastakümnetel parandanud töö- ja sotsiaalseid standardeid ja sotsiaalkaitsesüsteeme ja rõhutab, et sotsiaalse mõõtme areng peab olema tagatud ka digitaalajastul; märgib, et digiteerimine mõjutab tööturgu, töökohtade ümberkujundamist ning töötajate ja ettevõtjate lepingulisi suhteid; märgib, kui oluline on tagada töö- ja sotsiaalsete õiguste austamine ja kehtivate õigusaktide nõuetekohane jõustamine, et veelgi tugevdada sotsiaalkindlustusskeeme ja tööhõive kvaliteeti; samuti kutsub liikmesriike üles koostöös sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega hindama vajadust ajakohastada olemasolevaid õigusakte, sh sotsiaalkindlustussüsteeme, et pidada sammu tehnoloogia arenguga ning tagada samal ajal töötajate kaitse, samuti tagada inimväärsed töötingimused ja kogu ühiskonnale üldist kasu tuua;

27.  palub liikmesriikidel tagada piisav sotsiaalkindlustus füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on digitaalsel tööturul tähtsad osalejad; samuti kutsub liikmesriike üles vajaduse korral välja töötama uusi kaitsemehhanisme, et tagada veebiplatvormide töötajate piisav kaitse, mittediskrimineerimine ja sooline võrdõiguslikkus ning Euroopa tasandil parimaid tavasid jagada;

28.  märgib, et tervisevaldkonna veebiplatvormid võivad toetada innovatiivset tegevust, luues ja edastades asjaomaseid teadmisi kaasatud tervishoiuteenuste tarbijatelt tervishoiukeskkonna uuendamisse; rõhutab, et uute innovatsiooniplatvormide kaudu kavandatakse ja luuakse ühiselt innovaatiliste tervishoiutoodete järgmine põlvkond, nii et need vastavad täpselt praegu rahuldamata vajadustele;

Vahendajate vastutuse selgitamine

29.  märgib, et vahendajate praegune piiratud vastutus ELis on üks küsimusi, mille teatud sidusrühmad on veebiplatvormide teemalises arutelus tõstatanud; märgib, et konsulteerimine platvormide regulatiivse keskkonna teemal on näidanud suhtelist toetust e-kaubanduse direktiiviga sätestatud praegusele raamistikule, kuid ka vajadust kõrvaldada teatavad puudused selle rakendamises; on seetõttu veendunud, et vastutust tuleks veelgi täpsustada, sest sellel on ELi digitaalmajanduses keskne tähtsus; on veendunud, et on vaja komisjoni suuniseid vahendaja vastutuse raamistiku rakendamiseks, et võimaldada internetiplatvormidel oma kohustusi ja vastutuseeskirju täita, suurendada õiguskindlust ning kasutajate kindlustunnet; kutsub komisjoni üles selleks täiendavaid meetmeid koostama, tuletades meelde, et platvormid, mis ei täida e-kaubanduse direktiivis ette nähtud neutraalset rolli, ei saa taotleda vastutusest vabastamist;

30.  rõhutab, et hoolimata asjaolust, et tänapäeval tarbitakse loovsisu rohkem kui kunagi varem, eriti selliseid teenuseid nagu kasutajate poolt üles laetud sisu platvormid ja sisu koondavad teenused, ei ole loovsektorid kogenud selle tarbimise kasvuga võrreldavat tulude kasvu; rõhutab, et selle olukorra üheks peamiseks põhjuseks peetakse nn väärtuse ülekandmist, mis tekkis sellest, et puudus selgus nende veebiteenuste staatuses autori- ja e-kaubanduse õiguse seisukohast; arvestades, et on loodud ebaõiglane turg, mis ohustab digitaalse ühtse turu ja selle peamiste osaliste, nimelt kultuuri- ja loomemajanduse arengut;

31.  tunneb heameelt, et komisjon on võtnud kohustuse avaldada suunised vahendaja vastutuse kohta, kuna valitseb teatud segadus seoses kehtivate eeskirjade ja nende rakendamisega mõningates liikmesriikides; on veendunud, et suunised tugevdavad tarbijate usaldust internetipõhiste teenuste vastu; kutsub komisjoni üles oma ettepanekuid esitama; kutsub komisjoni üles pöörama tähelepanu regulatiivsetele erinevustele veebikeskkonna ja muu maailma vahel ja looma võrdseid võimalusi samaväärsete teenuste osutamiseks internetis ja väljaspool seda, kui see on vajalik ja võimalik, võttes arvesse iga valdkonna eripära, ühiskonna arengut ja vajadust suurendada läbipaistvust ja õiguskindlust ning mitte takistada uuendustegevust;

32.  on seisukohal, et digitaalsed platvormid võimaldavad laiemat juurdepääsu kultuuri- ja loometeostele ning pakuvad loome- ja kultuurisektorile suurepäraseid võimalusi uute ärimudelite kujundamiseks; toonitab vajadust kaaluda, kuidas see protsess võiks toimida nii, et seejuures oleks tagatud suurem õiguskindlus ja austus õiguste omajate vastu; rõhutab, kui oluline on läbipaistvus ja võrdsete võimaluste tagamine; on sellega seoses seisukohal, et õiguste omajaid on vaja autoriõiguse ja intellektuaalomandi raames kaitsta, et tagada väärtuste tunnustamine ning innovatsiooni, loovuse, investeeringute ja sisutootmise stimuleerimine;

33.  kutsub veebiplatvorme üles tugevdama meetmeid ebaseadusliku ja kahjuliku infosisu tõkestamiseks; võtab teadmiseks käimasoleva töö seoses audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga ja komisjoni kavatsuse teha ettepanek videote jagamise platvormidele kehtivate meetmete kohta, mis käsitlevad alaealiste kaitset ning vihakõnega seotud sisu kõrvaldamist; märgib, et puuduvad viited terrorismile õhutamisega seotud sisu kohta; nõuab erilise tähelepanu pööramist sellele, et vältida kiusamist ja vägivalda haavatavate inimeste vastu;

34.  on seisukohal, et veebiplatvorme käsitlev vastutuskord peaks võimaldama lahendada ebaseadusliku sisu ja kaupadega seotud küsimused tõhusal viisil, näiteks hoolsuskohustuse kohaldamise teel, säilitades samas tasakaalustatud ja uuendussõbraliku lähenemise; nõuab tungivalt, et komisjon määratleks ja veelgi täpsustaks teatamis- ja kõrvaldamismenetlusi ning annaks suuniseid vabatahtlikeks meetmeteks sellise sisu suhtes;

35.  rõhutab, kui tähtis on võtta meetmeid võltsuudiste levitamise vastu; kutsub internetiplatvorme üles pakkuma kasutajatele vahendeid võltsuudiste vaidlustamiseks nii, et teised kasutajad saaksid teada, et sisu on vaidlustatud; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et vaba arvamustevahetus on demokraatia alus ja eraelu puutumatuse õigus kehtib ka sotsiaalmeedia valdkonnas; rõhutab vaba ajakirjanduse väärtust kodanikele usaldusväärse teabe jagamisel;

36.  kutsub komisjoni üles põhjalikult analüüsima praegust olukorda ja õigusraamistikku seoses võltsuudistega ja kontrollima õigusliku sekkumise võimalust, et piirata võltsinfosisu levitamist ja levimist;

37.  toonitab, et veebiplatvormid peavad võitlema ebaseaduslike toodete ja sisu ning ebaausate kaubandustavade vastu (nt meelelahutusürituste piletite ülikõrge hinnaga edasimüümine) regulatiivsete meetmetega, mida täiendavad tõhusad isereguleerimismeetmed (nt selged kasutustingimused ja asjakohased mehhanismid korduvrikkujate kindlakstegemiseks või spetsiaalsed sisu modereerimise töörühmad ja ohtlike toodete seire) või hübriidmeetmetega;

38.  kiidab heaks ettevõtjatele mõeldud tegevusjuhendi veebis leviva ebaseadusliku vihakõne vastu võitlemiseks, milles lepiti kokku 2016. aastal ja mida toetas komisjon, ning palub komisjonil koostada internetiplatvormide jaoks asjakohased ja mõistlikud vahendid ebaseaduslike toodete ja sisu kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks;

39.  on veendunud, et isikuandmete kaitse üldmääruse ja võrgu- ja infoturbe direktiivi täitmine on andmete omandiõiguse valdkonnas olulise tähtsusega; märgib, et kasutajatele pakutakse sageli stiimuleid oma isikuandmete jagamiseks veebiplatvormidele; rõhutab vajadust teavitada kasutajaid kogutud andmete täpsest laadist ja kasutusviisist; rõhutab, et tarbijate jaoks on äärmiselt oluline, et neil oleks kontroll oma isikuandmete kogumise ja kasutamise üle; toonitab, et samuti peaks olema võimalik isikuandmeid mitte anda; märgib, et reegel „õigus olla unustatud“ kehtib ka veebiplatvormidel; kutsub internetiplatvorme üles tagama anonüümsust, kui isikuandmeid töötlevad kolmandad isikud;

40.  palub komisjonil kiiresti lõpule viia ametliku teavitamise ja meetmete võtmise menetluste vajaduse hindamine, sest sellised menetlused võimaldaksid tugevdada vastutuskorda kogu ELis ühetaolisel viisil;

41.  ergutab komisjoni võimalikult kiiresti esitama praktilist juhendit internetis müüdavate kaupade turujärelevalve kohta;

Võrdsete tingimuste loomine

42.  soovitab tungivalt, et komisjon tagaks võrdsed tingimused veebiplatvormide teenuseosutajatele ja teistele teenustele, millega nad konkureerivad, kaasa arvatud ettevõtjatevahelised ja tarbijatevahelised teenused; rõhutab, et õiguskindlusel on eduka digitaalmajanduse loomisel väga oluline roll; märgib, et konkurentsisurve on eri sektorites ja ühe sektori eri osaliste vahel erinev; tuletab meelde, et kõigile ühe mõõduga mõõtmine annab harva häid tulemusi; leiab, et vajadustega kohandatud lahenduste või reguleerivate meetmete kavandamisel arvestada platvormide erijooni, et tagada võrdsel alusel aus konkurents;

43.  juhib tähelepanu asjaolule, et veebiplatvormide suurus ulatub hargmaistest ettevõtjatest mikroettevõtjateni; rõhutab, et tarbija valiku edendamiseks ning turge moonutavate monopolide või valitsevate positsioonide tekke vältimiseks on tähtis veebiplatvormide õiglane ja tulemuslik konkurents; rõhutab, et veebiplatvormide või sidusteenuste vahel liikumise hõlbustamine on oluline meede, millega ennetada turutõrkeid ja vältida klientide sidumise olukordi;

44.  märgib, et veebiplatvormid muudavad traditsioonilist ülireguleeritud ärimudelit; rõhutab, et võimalikud kehtiva õigusraamistiku reformid peaksid keskenduma eeskirjade ühtlustamisele ja õigusliku killustatuse vähendamisele, et kindlustada veebiplatvormidele ja uutele teenustele avatud ja konkurentsivõimeline turg, tagades samas kõrgetasemelise tarbijakaitse; rõhutab vajadust vältida ülereguleerimist ja jätkata õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ning parema õigusloome põhimõtte rakendamist; rõhutab, et oluline on tehnoloogiline neutraalsus ning veebis ja väljaspool seda kohaldatavate eeskirjade sidusus võrdväärsetes olukordades, niivõrd kui see on vajalik ja võimalik; rõhutab, et õiguskindlus soodustab konkurentsi, investeeringuid ja innovatsiooni;

45.  rõhutab taristusse investeerimise tähtsust nii linna- kui ka maapiirkondades; rõhutab, et aus konkurents tagab investeeringud kvaliteetse kiire lairibaühenduse teenustesse; rõhutab, et veebiplatvormiteenuste pakkumise ja kasutamise eelduseks on usaldusväärse ja kiire taristu, nagu ülikiire lairibaühenduse ja telekommunikatsioonivõrkude täielik kasutuselevõtmine ja taskukohane juurdepääs neile; rõhutab, et võrk peab olema neutraalne ning juurdepääs veebiplatvormidele võrdne ja mittediskrimineeriv, sest see on innovatsiooni ja tõeliselt konkurentsivõimelise turu eeltingimus; nõuab tungivalt, et komisjon ühtlustaks digiteerimisprotsessi hõlbustavate seotud algatuste rahastamisskeeme, et kasutada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde (ESIF), programmi „Horisont 2020“ ja liikmesriikide panust riiklikest eelarvetest; palub komisjonil hinnata avaliku ja erasektori partnerluste ning ühiste tehnoloogiaalgatuste potentsiaali;

46.  kutsub komisjoni üles kaaluma ühtlustatud lähenemisviisi loomist platvormide kasutajate õigusele andmeid parandada ja vastuväiteid esitada ning teost hoidumise õigusele;

47.  palub komisjonil luua võrdsed võimalused seoses platvormidele kahju hüvitamise nõuete esitamisega, mis tulenevad kasutajat püsivalt kahjustavate halvustavate faktide levitamisest;

Kodanike ja tarbijate teavitamine ja nende mõjuvõimu suurendamine

48.  rõhutab, et tuleviku internet ei saa olla edukas, kui kasutajatel puudub veebiplatvormide vastu usaldus, kui ei ole rohkem läbipaistvust, võrdseid võimalusi, isikuandmete kaitset, paremat kontrolli reklaami ja muude automatiseeritud süsteemide üle ning kui veebiplatvormid ei järgi kõiki kehtivaid õigusakte ja kasutajate õigustatud huve;

49.  rõhutab läbipaistvuse tähtsust andmete kogumisel ja kasutamisel ning on seisukohal, et veebiplatvormidel tuleb asjakohaselt reageerida kasutajate muredele, taotledes isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt nende nõusolekut ja teavitades neid tõhusamalt ja selgemalt sellest, milliseid andmeid kogutakse ning kuidas neid ELi andmekaitseraamistiku kohaselt jagatakse ja kasutatakse, jättes samas võimaluse nõusolek üksikute sätete suhtes tagasi võtta, kaotamata täielikku juurdepääsu teenusele;

50.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed, et täielikult tagada kodanike õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele digitaalkeskkonnas; rõhutab, kui tähtis on isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetekohane rakendamine, millega tagatakse lõimitud ja vaikimisi eraelukaitse põhimõtte täielik kohaldamine;

51.  märgib, et tähtis on selgitada andmete kättesaadavuse, andmete omandiõiguse ja vastutusega seotud küsimusi, ning palub komisjonil hinnata kehtivat õigusraamistikku nende probleemide seisukohast;

52.  rõhutab, et veebiplatvormide piiriülene iseloom kujutab endast digitaalse ühtse turu arendamisel tohutut eelist, kuid nõuab ka paremat koostööd riiklike ametiasutuste vahel; palub tarbijakaitseametitel ja mehhanismidel koostööd teha ja seoses veebiplatvormide tegevusega tõhusat tarbijakaitset pakkuda; märgib lisaks ka piiriülese jõustamise ja koostöö määruse tähtsust; avaldab heameelt komisjoni kavatsuse üle 2017. aastal ELi tarbija- ja turundusõiguse kontrollimisel õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames täpsemalt hinnata kehtivate tarbijakaitse-eeskirjade täiendava ajakohastamise vajadust seoses platvormidega;

53.  soovitab internetiplatvormidel pakkuda tarbijatele selgeid, kõikehõlmavaid ja õiglasi tingimusi, tagada tingimuste esitamisel ja andmete töötlemisel, õiguslike ja müügigarantiide ning võimalike kulude esitamisel tarbijasõbralikkus ning vältida keerukat terminoloogiat, et tugevdada tarbijakaitset ja suurendada tarbijate usaldust ning oma õiguste mõistmist, kuna see on veebiplatvormide eduks hädavajalik;

54.  juhib tähelepanu sellele, et ranged tarbijakaitsestandardid veebiplatvormide tegevuses ei ole vajalikud mitte ainult ettevõtjate-, vaid ka tarbijatevahelistes suhetes;

55.  nõuab kehtivate õigusaktide ja iseregulatsioonimehhanismide hindamist, et kindlaks teha, kas need pakuvad kasutajatele, tarbijatele ja ettevõtjatele piisavat kaitset, võttes arvesse kaebuste suurenevat arvu ning uurimisi, mida komisjon on mitme platvormide suhtes alustanud;

56.  rõhutab, kui tähtis on anda kasutajatele selget, erapooletut ja läbipaistvat teavet kriteeriumide kohta, mida kasutatakse neile esitatava teabe filtreerimisel, järjestamisel, spondeerimisel, isikupärastamisel ja arvustamisel; rõhutab, et spondeeritavat ja muud sisu tuleb selgelt eristada;

57.  palub komisjonil lahendada teatavad probleemid seoses platvormide arvustussüsteemidega, näiteks võltsitud arvustused või negatiivsete arvustuste kustutamine konkurentsieelise saamise eesmärgil; rõhutab vajadust arvustused tarbijatele usaldusväärsemaks ja kasulikumaks muuta ja tagada, et platvormid järgivad kehtivaid kohustusi ja võtavad kahjulike tavade vastu meetmeid, näiteks kasutades vabatahtlikke süsteeme; väljendab heameelt ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamise suuniste üle;

58.  kutsub komisjoni üles hindama kriteeriumide ja künniste vajalikkust, millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt võib veebiplatvormide suhtes täiendavat turujärelevalvet rakendada, ja palub anda veebiplatvormidele suuniseid, et aidata neil kehtivaid kohustusi ja suuniseid õigeaegselt täita, eelkõige tarbijakaitse ja konkurentsi valdkonnas;

59.  rõhutab, et autorite ja loojate õigused peavad olema kaitstud ka digiajastul, ja tuletab meelde, kui tähtis on loomemajandus ELi tööhõivele ja majandusele; kutsub komisjoni üles hindama kehtivat intellektuaalomandiõiguste jõustamise direktiivi (IPRED)(9), et vältida aruandlusprotsesside sihilikku kuritarvitamist ja tagada, et kõik väärtusloomeahela osalised, sealhulgas internetiteenuse pakkujad, saaksid tõhusamalt võltsimise vastu võidelda, võttes aktiivseid, proportsionaalseid ja tõhusaid meetmeid, et tagada jälgitavus ja vältida võltsitud kaupade edendamist ja jaotamist, arvestades, et võltsimine ohustab tarbijaid;

60.  rõhutab vajadust taastada tasakaal intellektuaalomandi väärtuse jaotamisel, eelkõige kaitstud audiovisuaalset infosisu levitavatel platvormidel;

61.  nõuab edasist koostööd platvormide ja õiguste omajate vahel, et tagada nõuetekohane kasutusõiguse taotlemine ja võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu internetis; tuletab meelde, et sellised rikkumised võivad endast kujutada tõelist probleemi ja seda mitte ainult äriühingute jaoks, vaid ka tarbijate tervist ja ohutust silmas pidades, mistõttu tarbijaid tuleb ebaseaduslikust võltsitud toodetega kauplemisest teavitada; kordab seetõttu oma nõudmist kohaldada vastavate makseteenuste puhul nn rahavoo jälgimisel põhinevat lähenemisviisi, et võltsijad majandustegevuseks vajalikest vahenditest ilma jätta; toonitab, et intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi (IPRED) läbivaatamine võiks olla sobiv vahend, millega tagada kõrgetasemeline koostöö platvormide, kasutajate ja kõigi teiste ettevõtjate vahel koos e-kaubanduse direktiivi nõuetekohase kohaldamisega;

62.  kutsub komisjoni üles veelgi edendama tarbijate internetioste puudutavate vaidluste lahendamiseks käivitatud platvormi, muuta seda kasutajasõbralikumaks ning jälgida, et ettevõtjad järgiksid kohustust esitada oma veebisaidil link sellele platvormile, et käsitleda aina arvukamaid kaebusi mitmete veebipõhiste platvormide vastu;

Usalduse suurendamine veebikeskkonnas ja innovatsiooni edendamine

63.  rõhutab, et tõhus isikuandmete ja tarbijaõiguste kaitse veebiturgudel kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ning võrgu- ja infoturbe direktiiviga on prioriteetsed usalduse suurendamise meetmed nii avalikus poliitikas kui ka suhetes ettevõtjatega; rõhutab, et tarbija- ja andmekaitse eeldab mitmesuguseid meetmeid ja tehnilisi vahendeid eraelu puutumatuse kaitseks internetis, interneti turvalisuse ja küberjulgeoleku valdkonnas; rõhutab läbipaistvuse tähtsust seoses andmete kogumise ja maksete turvalisusega;

64.  märgib, et elektrooniliste maksete läbipaistvuse kõrge tase aitab kaitsta tarbijate ja ettevõtjate õigusi ning vähendada riske; tunneb samuti heameelt uute alternatiivsete makseviiside üle, nagu virtuaalvaluuta ja e-rahakott; märgib, et läbipaistvus aitab hindu ja tehingukulusid võrrelda ning muudab majandustehingud paremini jälgitavaks;

65.  rõhutab, et õiglane, ettenähtav ja innovatsioonisõbralik keskkond ning teadus- ja arendustegevusse ja tööjõu oskuste täiendamisse investeerimine on uute ideede ja innovatsiooni edendamise seisukohalt eriti tähtsad; rõhutab avatud andmete ja standardite tähtsust uute veebiplatvormide arendamisel ja innovatsioonitegevuses; tuletab meelde, et 2018. aastal tuleb läbi vaadata avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise direktiivi(10) rakendamine; märgib, et avatud, täiustatud ja ühised katsekeskkonnad ja avatud rakenduste programmeerimisliidesed võivad olla Euroopa jaoks väärtus;

66.  rõhutab, kui tähtis on komisjoni ja eelkõige liikmesriikide vastutustundlik suhtumine digitaalsete oskuste arendamisse, et luua kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, kuna see on tingimus, et tagada kogu ELis õiglastel tingimustel kõrge tööhõivetase ja kaotada digitaalne kirjaoskamatus, mis suurendab digitaalset lõhet ja digitaalset tõrjutust; rõhutab seetõttu, et digioskuste arendamine ja täiustamine on hädavajalik ja eeldab suuri investeeringuid haridusse ning pidevõppesse;

67.  on seisukohal, et platvormid, kuhu on talletatud märkimisväärses mahus kaitstud teoseid, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks, sõlmiksid asjaomaste õiguste omajatega litsentsilepingud kasumi mõistlikuks jaotamiseks autorite, loojate ja õiguste omajate vahel, v.a juhul, kui viimased ei ole aktiivsed, mistõttu nende suhtes kohaldatakse e-kaubanduse direktiivi artiklis 14 ette nähtud erandit; rõhutab, et sellistes litsentsilepingutes ja nende rakendamisel tuleb austada kasutajate õigust oma põhiõigusi kasutada;

Ettevõtjatevaheliste suhete tunnustamine ja ELi konkurentsiõigus

68.  kiidab heaks komisjoni meetmed konkurentsiõiguse paremaks jõustamiseks digimaailmas ja rõhutab vajadust teha konkurentsi valdkonnas õigeaegseid otsuseid, võttes arvesse digitaalsektori kiiret arengut; märgib siiski, et ELi konkurentsiõigust on vaja mõneti kohandada, et see digimaailmas oma eesmärke täidaks;

69.  väljendab muret mõnedel veebiplatvormidel kasutatavate ebaausate ettevõtjatevaheliste kauplemistavade pärast, nagu vähene läbipaistvus (näiteks otsingutulemustes, andmete kasutamisel või hinnakujunduses), tingimuste ühepoolne muutmine, reklaami või sponsitud tulemuste esiletõstmine, vähendades samas mittemakstud tulemuste nähtavust, võimalikud ebaõiglased tingimused, näiteks makseviisides, ja võimalik kaksikrolli kuritarvitamine, kui platvormid on nii vahendajad kui ka konkurendid; märgib, et see kaksikroll võib luua veebiplatvormide jaoks majanduslikke stiimuleid oma toodete ja teenuste kasuks diskrimineerimist kasutada ja diskrimineerivaid ettevõtjatevahelise e-kaubanduse tingimusi kehtestada; kutsub komisjoni üles selles osas asjakohaseid meetmeid võtma;

70.  palub komisjonil esitada ettepanek majanduskasvu ja tarbijat soodustava sihtotstarbelise ettevõtjatevahelise e-kaubanduse õigusraamistiku kohta, lähtudes turujõu kuritarvitamise ennetamise põhimõttest ja tagades, et platvormid, mis toimivad väravana järgnevale turule, ei muutuks sisule juurdepääsu kontrollijateks; leiab, et selline raamistik peaks ennetama tarbija heaolu kahjustamist ning edendama konkurentsi ja innovatsiooni; soovitab lisaks, et see raamistik peaks olema tehnoloogiliselt neutraalne ja võimeline maandama riske, näiteks seoses mobiilsete operatsioonisüsteemide turuga, kuid ka tulevasi riske seoses uue internetipõhise tehnoloogiaga, nagu asjade internet või tehisintellekt, mis veelgi tugevdavad platvormide positsiooni veebiettevõtjate ja tarbijate vahel;

71.  avaldab heameelt sihtotstarbelise andmekogumise üle ettevõtjatevahelise e-kaubanduse tavade kohta, mille komisjon 2017. aasta kevadeks läbi viib, ning soovitab tungivalt võtta tõhusad meetmed ausa konkurentsi tagamiseks;

72.  toonitab, et ELi konkurentsiõigus ja ametiasutused peavad tagama võrdsed tingimused, kus see on asjakohane, kaasa arvatud tarbijakaitse ja maksuküsimuste valdkonnas;

73.  võtab teadmiseks hiljutised paljastused, mis hõlmavad muu hulgas digitaalseid suurettevõtteid ja nende maksuplaneerimistavasid ELis; väljendab siinjuures heameelt komisjoni jõupingutuste üle võitluses maksustamise vältimise vastu ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema ettepanekuid edasisteks reformideks, et ennetada maksustamise vältimise tavasid ELis; nõuab, et tagataks, et kõik ettevõtted, sealhulgas digitaalsed ettevõtted maksaksid oma makse liikmesriikides, kus toimub nende majandustegevus;

74.  osutab erinevustele 28 liikmesriigi õigusraamistikes ja digitaalse sektori eripärale, mis tihti ei eelda ettevõtja füüsilist kohalolu riigis, kus asub turg; kutsub liikmesriike üles kohandama oma käibemaksusüsteeme kooskõlas sihtriigi põhimõttega(11);

ELi koht maailmas

75.  juhib tähelepanu sellele, et ELi kohaolu maailmaturul on kahetsusväärselt väike, mille põhjuseks on eelkõige digitaalse turu praegune killustatus, õiguskindlusetus ning rahastamise ja suutlikkuse puudumine tehnoloogiliste uuenduste turustamiseks, mistõttu Euroopa ettevõtjatel on raske selles uues ülemaailmsel konkurentsil põhinevas majanduses konkureerida ja ülemaailmset liidripositsiooni haarata; ergutab idu- ja kasvufirmadele arengut ja töökohtade loomist soodustavat keskkonda looma;

76.  kutsub Euroopa institutsioone üles tagama Euroopa ja kolmandate riikide ettevõtjatele võrdseid tingimusi, näiteks maksustamises ja muudes sarnastes küsimustes;

77.  on veendunud, et Euroopal on võimalus digitaalmaailmas tähtsaks osalejaks saada ja leiab, et EL peaks kujundama Euroopas innovatsioonisõbraliku kliima, tagades vettpidava õigusraamistiku, mis kaitseb kõiki sidusrühmi;

o
o   o

78.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0052. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0010. (4) ELT L 310, 26.11.2015, lk 1. (5) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1. (6) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. (7) ELT L 194, 19.7.2016, lk 1. (8) ELT C 75, 10.3.2017, lk 119. (9) Direktiiv 2004/48/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45). (10) Direktiiv 2003/98/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90). (11) Vt parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni lõpliku käibemaksusüsteemi väljatöötamise ja käibemaksupettuste vastase võitluse kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0453).

Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsioon humanitaarolukorra kohta Jeemenis (2017/2727(RSP))

P8_TA(2017)0273 RC-B8-0407/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Jeemeni kohta, eelkõige 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Jeemenis(1) ja 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Jeemenis(2),

–  võttes arvesse nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi Jeemeni kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. oktoobri 2016. aasta avaldust rünnaku kohta Jeemenis ja 19. oktoobri 2016. aasta avaldust relvarahu kohta Jeemenis,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Jeemeni kohta, eelkõige resolutsioone 2216 (2015), 2201 (2015) ja 2140 (2014),

–  võttes arvesse 25. aprillil 2017 Genfis toimunud kõrgetasemelist rahastajate konverentsi Jeemeni humanitaarkriisi leevendamiseks,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ja rahvusvaheliste sanktsioonide eriraportööri Idriss Jazairy 12. aprillil 2017. aastal esitatud üleskutset lõpetada Jeemeni mereblokaad,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Zeid Ra’ad Al Husseini 10. oktoobri 2016. aasta avaldust häbiväärse rünnaku kohta matuselistele Jeemenis, 10. veebruari 2017. aasta avaldust sõdivate poolte vahele lõksu jäänud Jeemeni tsiviilisikute kohta ja 24. märtsi 2017. aasta avaldust ühe kuu jooksul tapetud enam kui 100 tsiviilisiku (sh kalurid ja põgenikud) kohta ajal, mil Jeemeni konflikt oli kestnud juba kaks aastat,

–  võttes arvesse ÜRO Jeemeni erisaadiku Ismaïl Ould Šeik Ahmedi 21. oktoobri ja 19. novembri 2016. aasta ning 30. jaanuari 2017. aasta avaldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et humanitaarolukord Jeemenis on katastroofiline; arvestades, et 2017. aasta veebruaris kuulutas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Jeemenis välja maailma kõige tõsisema toiduga kindlustatusega seotud hädaolukorra; arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) teatas 2017. aasta mais, et Jeemenis vajab toiduabi 17 miljonit inimest, kellest seitse miljonit on toiduvarude osas hädaolukorras; arvestades, et 2,2 miljonit last kannatab tõsise akuutse alatoitumuse all ja iga kümne minuti järel sureb üks laps põhjustel, mida oleks võimalik vältida; arvestades, et Jeemenis on kaks miljonit riigisisest põgenikku ja üks miljon tagasipöördujat;

B.  arvestades, et jätkuval konfliktil on laastavad tagajärjed riigile ja selle elanikkonnale; arvestades, et vaatamata rahvusvahelistele üleskutsetele leida kriisile poliitiline lahendus ei ole vaenupooled suutnud kokkuleppele jõuda ja sõjategevus jätkub; arvestades, et kumbki pool ei ole saavutanud sõjalist võitu ega saavuta seda ilmselt ka tulevikus;

C.  arvestades, et ÜRO andmetel on 2015. aasta märtsist saadik vägivallas hukkunud umbes 10 000 inimest ja üle 40 000 on saanud vigastada; arvestades, et nii maa peal kui ka õhus toimuvad kokkupõrked on muutnud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo kohapealsetele vaatlejatele piirkonda sisenemise võimatuks ning nad ei saa hukkunud tsiviilisikute arvu kontrollida, mistõttu arvud kajastavad ainult neid surmajuhtumeid ja vigastusi, mida ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on suutnud tõendada ja kinnitada; arvestades, et sõda on Jeemeni tsiviiltaristuid ja institutsioone rängalt kahjustanud ning need on üha vähem suutelised põhiteenuseid osutama; arvestades, et tervishoiusüsteem on kokkuvarisemise äärel ning olulise tähtsusega esmatasandi tervishoiutöötajatele ei ole kuude kaupa palka makstud;

D.  arvestades, et Jeemenis on praegu teine koolera- ja ägeda vesise diarröa puhang, millega seoses on tuvastatud üle 100 000 arvatava koolerajuhtumi ja millesse on 27. aprillist kuni 8. juunini 2017 kogu riigis surnud ligi 800 inimest;

E.  arvestades, et kaitsetumaid inimrühmi, naisi ja lapsi tabab jätkuv sõjategevus ja humanitaarkriis eriti rängalt, ning arvestades, et erilist muret tekitab naiste ja tütarlaste ohutus ja heaolu; arvestades, et lapsed on Jeemenis kasvava vägivalla ees eriti kaitsetud ning ÜRO andmetel on hukkunud 1 540 ja vigastada saanud 2 450 last;

F.  arvestades, et vägivalla tõttu ei saanud üle 350 000 lapse eelmisel õppeaastal oma haridusteed jätkata, mistõttu on UNICEFi andmetel Jeemenis kokku üle kahe miljoni lapse, kes ei käi koolis; arvestades, et lapsi, kes koolis ei käi, ähvardab relvarühmitustesse värbamise oht;

G.  arvestades, et ligi 90 % riigi põhitoiduainetest imporditakse; arvestades, et ÜRO inimõiguste ja rahvusvaheliste sanktsioonide eriraportöör on rõhutanud, et koalitsioonivägede poolt 2015. aasta märtsist Jeemenile kehtestatud õhu- ja mereblokaad oli üks humanitaarkatastroofi peapõhjuseid ning et riigis valitsev vägivald ja üldine kütusepuudus on katkestanud riigisiseste toiduainete jaotusvõrkude tegevuse;

H.  arvestades, et toimiva valitsusega stabiilne ja turvaline Jeemen on ülimalt oluline rahvusvaheliste pingutuste seisukohast võitluses äärmusluse ja vägivalla vastu piirkonnas ja ka laiemalt, samuti Jeemeni enda rahu ja stabiilsuse jaoks;

I.  arvestades, et olukord Jeemenis ohustab tõsiselt stabiilsust piirkonnas, eelkõige Aafrika Sarvel ja Punase mere ümbruses ning Lähis‑Idas laiemalt; arvestades, et Araabia poolsaare Al Qaeda (AQAP) on suutnud ära kasutada poliitilise ja julgeolekuolukorra halvenemise Jeemenis ning laiendanud oma kohalolekut ja suurendanud terrorirünnakute arvu ja ulatust; arvestades, et AQAP ja nn Islamiriik (ISIS/Da’esh) on end Jeemenis sisse seadnud ja tapnud terrorirünnakutes sadu inimesi;

J.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioonis nõutakse, et EL algataks Saudi Araabia vastu relvaembargo kehtestamise kooskõlas nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP;

K.  arvestades, et nii al‑Houthi kui ka liitlaste relvajõude on süüdistatud sõjaseaduste tõsistes rikkumistes, mis seisneb keelustatud jalaväemiinide paigaldamises, kinnipeetavate väärkohtlemises ning huupi rakettide tulistamises Jeemeni ja Saudi Araabia lõunaosa asustatud piirkondadesse;

L.  arvestades, et 2015. ja 2016. aastal Jeemenile antud ELi humanitaarabi kogusumma ulatus 120 miljoni euroni; arvestades, et 2017. aastataks eraldatud abisumma on 46 miljonit eurot; arvestades, et vaatamata 2017. aasta aprillis Genfis toimunud kõrgetasemelisele rahastajate konverentsile Jeemeni humanitaarkriisi leevendamiseks, mille käigus eri riigid ja organisatsioonid andsid 1,1 miljardi USA dollarini küündivaid lubadusi, olid abiandjad 9. mai 2017. aasta seisuga eraldanud rahalisi vahendeid summas, mis moodustab vaid 28 % ÜRO esitatud üleskutsest anda Jeemenile 2017. aastal 2,1 miljardi dollari eest humanitaarabi; arvestades, et 2017. aastal kavatsetakse arenguabina eraldada veel 70 miljonit eurot;

1.  väljendab sügavat muret Jeemenis valitseva humanitaarolukorra murettekitava halvenemise pärast, mida iseloomustab laialdane toiduga kindlustamatus ja tõsine alatoitlus, valimatud rünnakud tsiviilelanike ning meditsiini- ja abitöötajate vastu, tsiviil- ja meditsiinitaristu hävitamine, jätkuvad õhurünnakud, maapealne sõjategevuse ja mürsurünnakud, hoolimata korduvatest nõudmistest sõjategevus lõpetada;

2.  väljendab sügavat kahetsust konflikti põhjustatud inimohvrite ja kõigi nende inimeste kannatuste pärast, kes on jäänud sõjategevusele jalgu, ning avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; kinnitab veel kord oma pühendumust Jeemeni ja jeemenlaste jätkuvale toetamisele; nõuab, et kõiki pooled püüaksid saavutada viivitamatu relvarahu ja naaseksid läbirääkimiste laua taha; kordab oma kindlat toetust Jeemeni territoriaalsele terviklikkusele, suveräänsusele ja sõltumatusele;

3.  väljendab sügavat muret, et jätkuvad õhurünnakud ning maapealne sõjategevus on toonud kaasa tuhandete tsiviilisikute hukkumise ja sundrände, on võtnud inimestelt elatise, mis seab ohtu veel rohkem inimelusid, on Jeemenit veelgi destabiliseerinud ja hävitab riigi füüsilist taristut, on tekitanud ebastabiilsuse, mida on ära kasutanud terrori- ja äärmusorganisatsioonid, nagu ISIS/Da’esh ja AQAP, ning on teravdanud juba niigi kriitilist humanitaarolukorda;

4.  mõistab teravalt hukka kõik terroriaktid ja vägivalla tsiviilelanike vastu, sh pommitamise, kobarlahingumoona kasutamise, raketi- ja mürsurünnakud, snaipritule ning jalaväemiinide väidetava kasutamise ning rünnakud, mille tagajärjel hävib tsiviiltaristu, sealhulgas koolid, meditsiiniasutused, elamurajoonid, turud, veevärgid, sadamad ja lennujaamad;

5.  nõuab tungivalt, et Jeemeni valitsus täidaks oma kohustusi võitluses ISISe/Da’eshi ja AQAPi vastu, kes praegust ebastabiilset olukorda ära kasutavad; tuletab meelde, et igasugune terroriakt on õigustamatu ja kuritegelik, sõltumata selle motiividest, täideviijast ning täideviimise ajast ja kohast; rõhutab, et kõik konfliktiosalised peavad võtma otsustavaid meetmeid selliste rühmituste vastu, kelle tegevus kujutab tõsist ohtu kokkuleppe saavutamisele läbirääkimiste teel ning julgeolekule nii piirkonnas kui ka kaugemal;

6.  kordab kõigile osapooltele ning nende piirkondlikele ja rahvusvahelistele toetajatele esitatud üleskutset järgida rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist inimõigustealast õigust, tagada tsiviilelanike kaitse ja hoiduda tsiviiltaristu, eriti meditsiinirajatiste ja veesüsteemide võtmisest otseseks sihtmärgiks; tuletab meelde, et tsiviilisikute ja tsiviiltaristu, sealhulgas haiglate ja meditsiinitöötajate sihilik ründamine kujutab endast rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsist rikkumist; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus tagaks Jeemenis toimepandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest vastutavate isikute rahvusvaheliselt kriminaalvastutusele võtmise; toetab seoses sellega ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Zeid Ra’ad Al Husseini üleskutset luua sõltumatu rahvusvaheline organ Jeemeni konfliktis sooritatud kuritegude põhjalikuks uurimiseks; rõhutab, et konfliktile püsiva lahenduse leidmiseks on ülimalt oluline tagada õiguserikkumiste eest vastutusele võtmine;

7.  kordab, et Jeemeni konflikti ei ole võimalik sõjaliselt lahendada ja et seda kriisi saab lahendada ainult Jeemeni juhitavate kaasavate läbirääkimiste kaudu, millesse hõlmatakse kõik asjaomased pooled, milles täielikult ja sisuliselt osalevad ka naised ning mille tulemuseks on kaasav poliitiline lahendus; kinnitab oma toetust ÜRO peasekretäri, ÜRO Jeemeni erisaadiku ja Euroopa välisteenistuse püüdlustele aidata kaasa läbirääkimiste taasalustamisele ning kutsub konflikti kõiki osalisi tungivalt üles reageerima nendele pingutustele konstruktiivselt ja eeltingimusi esitamata; toonitab, et poliitilise lahenduse juurde tagasipöördumise lihtsustamiseks on väga oluline rakendada selliseid usaldust suurendavaid meetmeid nagu kohesed sammud püsiva relvarahu tagamiseks, mehhanism relvajõudude väljaviimiseks ÜRO kontrolli all, kaubandusliku ja humanitaarjuurdepääsu hõlbustamine ning poliitvangide vabastamine;

8.  nõuab tungivalt, et Saudi Araabia ja Iraan tegutseksid kahepoolsete suhete parandamise nimel ja püüaksid teha koostööd sõjategevuse lõpetamiseks Jeemenis;

9.  toetab ELi üleskutset kõikidele konflikti osapooltele võtta kõik vajalikud meetmed, et vältida relvastatud konfliktides vägivalla kõigi vormide, sealhulgas seksuaalse ja soolise vägivalla kasutamist ning neile reageerida; mõistab teravalt hukka laste õiguste rikkumise ja väljendab muret laste piiratud juurdepääsu pärast elementaarsetelegi tervishoiuteenustele ja haridusele; mõistab hukka lapssõdurite värbamise ja kasutamise vaenutegevuses; nõuab, et EL ja rahvusvaheline üldsus toetaksid demobiliseeritud laste rehabiliteerimist ja taasintegreerimist kogukonda;

10.  kutsub kõiki konflikti osapooli üles tegutsema selle nimel, et kõrvaldada kõik logistilised ja finantstakistused, mis mõjutavad toidu ja meditsiinitarvete importi ja jagamist abivajavatele tsiviilelanikele; nõuab eelkõige, et osapooled tagaksid oluliste kaubanduslike sisenemispunktide, nagu Hodeida ja Adeni sadama täieliku ja tulemusliku toimimise; rõhutab, et need on väga olulised humanitaarabi ja esmatähtsate kaubatarnete riiki pääsemise seisukohast; kutsub üles taasavama Sana’a lennujaama kommertslendudele, mis võimaldaks tuua riiki hädavajalikke ravimeid ja kaupu ning ravi vajavatel Jeemeni elanikel riigist lahkuda;

11.  nõuab, et nõukogu edendaks tulemuslikult rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist, nagu on sätestatud asjakohastes ELi suunistes; kordab eriti, et kõik ELi liikmesriigid peavad rangelt kohaldama nõukogu ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP (relvaekspordi kohta) sätestatud eeskirju; tuletab seoses sellega meelde oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni;

12.  rõhutab, kui tähtis on suurendada kohalike omavalitsuste mõjuvõimu ja parandada nende suutlikkust teenuste osutamisel, samuti kaasata Jeemeni diasporaa ja rahvusvahelised vabaühendused elutähtsate teenindussektorite toetamisse; rõhutab eelkõige, et EL ja teised rahvusvahelised osalised peavad tegelema kiiresti koolerapuhanguga ja toetama tervishoiusüsteemi, et vältida selle kokkuvarisemist, sealhulgas lihtsustades tarneid ja palkade maksmist esmatasandi meditsiinipersonalile, kes on üliolulised humanitaarabi andmise seisukohast;

13.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et EL ja selle liikmesriigid on valmis suurendama elanikele humanitaarabi andmist kogu riigis, et reageerida suurenevatele vajadustele, ja mobiliseerima oma arenguabi, et rahastada projekte üliolulistes sektorites; väljendab heameelt seoses Jeemeni humanitaarkriisi leevendamisele pühendatud kõrgetasemelisel rahastamisüritusel võetud kohustustega ning rõhutab ÜRO juhitud kooskõlastatud humanitaaraktsioonide vajalikkust, et leevendada Jeemeni rahva kannatusi; nõuab ühtlasi, et kõik riigid täidaksid oma rahastamisüritusel antud lubadused humanitaarvajaduste rahuldamiseks;

14.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama viivitamata ettepaneku ELi integreeritud Jeemeni strateegia kohta ning andma uue tõuke Jeemeni rahualgatusele ÜRO egiidi all; nõuab sellega seoses ELi eriesindaja määramist Jeemenisse;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretärile, Araabia Riikide Liiga peasekretärile ja Jeemeni valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0066. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0270.

Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsioon Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamise kohta (2017/2733(RSP))

P8_TA(2017)0274 B8-0405/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et rahvusvahelised erakonnad ja poliitilised sihtasutused aitavad kujundada laiemat euroopalikku poliitilist teadlikkust ja väljendada liidu kodanike tahet;

B.  arvestades, et Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamine peaks toetama liidu põhimõtetele vastavat poliitilist tegevust, olema läbipaistev ja mitte võimaldama kuritarvitusi;

C.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 6 asutatakse Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet, mis tuleb moodustada 1. septembriks 2016 ja mille ülesanne on otsustada, kas Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registreerimine ja registrist kustutamine toimub määrusega kehtestatud menetluste ja tingimuste kohaselt;

1.  avaldab kahetsust määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 arvukate puuduste pärast, eriti seoses kaasrahastamise (omavahendite) tasemega ja võimalusega, et Euroopa Parlamendi liige kuuluks mitmesse erakonda;

2.  õhutab komisjoni kõiki puudusi lähemalt uurima ja esitama võimalikult kiiresti ettepaneku määruse läbivaatamiseks;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.