Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 5. juuli 2017 - Strasbourg
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Euroopa maksekäsumenetlus
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Euroopa väiksemate nõuete menetlus
 Juurdepääs konfidentsiaalsele teabele (kodukorra artikli 5 lõike 5 ja artikli 210a tõlgendamine)
 Kigalis vastuvõetud kokkulepe osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli muutmiseks ***
 Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta ***
 ELi ja Kuuba vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimine (nõusolek) ***
 ELi ja Kuuba vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimine (resolutsioon)
 Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT‑süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti ja Eurojusti vaheline vastastikuse mõistmise memorandum *
 Liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastane võitlus kriminaalõiguse abil ***II
 Tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitlev liidu õigusraamistik ***I
 HIVi, tuberkuloosi ja C‑hepatiidi epideemiate laienemine Euroopas
 2018. aasta eelarve – volitus kolmepoolseteks läbirääkimisteks
 ELi strateegia rahvusvaheliste kutuurisuhete valdkonnas
 Soovitused nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 72. istungjärguks
 ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamine

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Euroopa maksekäsumenetlus
PDF 233kWORD 49k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 19. juuni 2017. aasta delegeeritud määrusele, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) I lisa (C(2017)03984 – 2017/2747(DEA))
P8_TA(2017)0291B8-0437/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2017)03984),

–  võttes arvesse komisjoni 19. juuni 2017. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni 22. juuni 2017. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus)(1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2421(2), eriti selle artiklit 30 ja artikli 31 lõiget 5,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 4. juulil 2017, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1896/2006 lisades on esitatud selle kohaldamist hõlbustavad vormid;

B.  arvestades, et määrust (EÜ) nr 1896/2006 muudeti määrusega (EL) 2015/2421, mida kohaldatakse alates 14. juulist 2017; arvestades, et Euroopa maksekäsumenetluse muudatused peaksid kajastuma määruse (EÜ) nr 1896/2006 I lisas;

C.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1896/2006 I lisa tuleb asendada, ning arvestades, et uut I lisa tuleks hakata kohaldama samal ajal kui määrust (EL) 2015/2421;

D.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1896/2006 muudatusi hakatakse kohaldama 14. juulist 2017 ning seetõttu peaks delegeeritud määrus jõustuma 14. juulil 2017;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 399, 30.12.2006, lk 1.
(2) ELT L 341, 24.12.2015, lk 1.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: Euroopa väiksemate nõuete menetlus
PDF 234kWORD 49k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 19. juuni 2017. aasta delegeeritud määrusele, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) I, II, III ja IV lisa (C(2017)03982 – 2017/2748(DEA))
P8_TA(2017)0292B8-0438/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2017)03982),

–  võttes arvesse komisjoni 19. juuni 2017. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni 22. juuni 2017. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus)(1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2421(2), eriti selle artiklit 26 ja artikli 27 lõiget 5,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 4. juulil 2017, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 861/2007 lisades on esitatud selle kohaldamist hõlbustavad vormid;

B.  arvestades, et määrust (EÜ) nr 861/2007 muudeti määrusega (EL) 2015/2421, mida kohaldatakse alates 14. juulist 2017; arvestades, et Euroopa väiksemate nõuete menetluse muudatused peaksid kajastuma ka nimetatud lisades esitatud vormides;

C.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 861/2007 lisad I–IV tuleb asendada, ja arvestades, et uued lisad I–IV peaksid jõustuma samal ajal kui määrus (EL) 2015/2421;

D.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 861/2007 muudatusi hakatakse kohaldama 14. juulist 2017, nii et delegeeritud määrus peaks samuti jõustuma 14. juulil 2017;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 199, 31.7.2007, lk 1.
(2) ELT L 341, 24.12.2015, lk 1.


Juurdepääs konfidentsiaalsele teabele (kodukorra artikli 5 lõike 5 ja artikli 210a tõlgendamine)
PDF 149kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta otsus konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu kohta (kodukorra artikli 5 lõike 5 ja artikli 210a tõlgendamine) (2017/2095(REG))
P8_TA(2017)0293

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 23. juuni 2017. aasta kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 226,

1.  võtab vastu kodukorra artikli 5 lõike 5 järgmise tõlgenduse:"„Konfidentsiaalse teabega tutvumisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi sõlmitud institutsioonidevaheliste lepingute sätteid, mis reguleerivad konfidentsiaalse teabe käsitlemist1a, ning nende rakendamiseks Euroopa Parlamendi pädevate organite vastu võetud sise-eeskirja1b.____________________1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel 20. novembril 2002. aastal sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe, mis käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (ELT C 298, 30.11.2002, lk 1).Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelisi suhteid käsitlev 20. oktoobri 2010. aasta raamkokkulepe (ELT L 304, 20.11.2010, lk 47).12. märtsi 2014. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda (ELT C 95, 1.4.2014, lk 1).1b Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2002. aasta otsus institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise kohta, mis reguleerib Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (ELT C 298, 30.11.2002, lk 4).Euroopa Parlamendi juhatuse 15. aprilli 2013. aasta otsus konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta (ELT C 96, 1.4.2014, lk 1).“"

2.  võtab vastu kodukorra artikli 210a järgmise tõlgenduse:"„Käesolev säte kohaldub niivõrd, kuivõrd konfidentsiaalse teabe käsitlemist reguleerivad õigusnormid näevad ette konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu kinnisel koosolekul väljaspool eraldi turvaala.“"

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.


Kigalis vastuvõetud kokkulepe osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli muutmiseks ***
PDF 232kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli Kigali muudatuse Euroopa Liidu nimel sõlmimist (07725/2017 – C8‑0157/2017 – 2017/0016(NLE))
P8_TA(2017)0294A8-0237/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07725/2017),

–  võttes arvesse Montreali protokolli Kigali muudatust, mis võeti vastu Montreali protokolli osaliste 28. koosolekul, mis toimus oktoobris 2016 Rwandas Kigalis,

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0157/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A8‑0237/2017),

1.  annab nõusoleku muudatuse sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta ***
PDF 237kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta protokolli (hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta) muutmise Euroopa Liidu nimel heakskiitmist (07524/2017 – C8‑0143/2017 – 2013/0448(NLE))
P8_TA(2017)0295A8-0241/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07524/2017),

–  võttes arvesse 1999. aasta protokolli (hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta) tekstis ja II–IX lisas tehtud muudatusi ning sellele X ja XI lisa lisamist (07524/2017),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0143/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A8‑0241/2017),

1.  annab nõusoleku protokolli muutmiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


ELi ja Kuuba vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimine (nõusolek) ***
PDF 233kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (12502/2016 – C8-0517/2016 – 2016/0298(NLE))
P8_TA(2017)0296A8-0232/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12502/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelist poliitilise dialoogi ja koostöö lepingut (12504/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C8‑0517/2016),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A8‑0232/2017),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kuuba Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0297.


ELi ja Kuuba vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimine (resolutsioon)
PDF 286kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (12502/2016 – C8‑0517/2016 – 2016/0298(NLE)2017/2036(INI))
P8_TA(2017)0297A8-0233/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse diplomaatiliste suhete sõlmimist ELi ja Kuuba vahel 1988. aastal,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12502/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelist poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu projekti (12504/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 207 ja 209 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C8‑0517/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle V jaotist liidu välistegevuse kohta,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingut, eriti selle viienda osa I–III ja V jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli J.2 põhjal nõukogu poolt 2. detsembril 1996. aastal sõnastatud ühist seisukohta 96/697/ÜVJP Kuuba kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/2233, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 96/697/ÜVJP Kuuba kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi Euroopa Liidu üldise välis‑ ja julgeolekupoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2009. aasta teatist „Euroopa Liit ja Ladina‑Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil“ (COM(2009)0495),

–  võttes arvesse Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide seni toimunud tippkohtumistel vastu võetud deklaratsioone, eelkõige ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse 10.–11. juunil 2015. aastal Brüsselis toimunud teise tippkohtumise (teemal „Meie ühist tulevikku kujundades: koostöö jõuka, sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna loomiseks meie kodanikele“) poliitilist deklaratsiooni pealkirjaga „Järgmise põlvkonna partnerlus“,

–  võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2012. aasta järeldusi ELi ja Kariibi mere piirkonna ühise strateegia kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste eriesindaja ettekannet Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni ühisel koosolekul 12. oktoobril 2016. aastal, kus ta tutvustas Kuuba ja ELi vahelise inimõigustealase dialoogi tulemusi,

–  võttes arvesse Kuuba kodanikuühiskonna organisatsioonide aruandeid,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta seadusandlikku resolutsiooni(3), mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kuuba kohta, eelkõige 17. novembri 2004. aasta resolutsiooni Kuuba kohta(4), 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni ELi seisukoha kohta Kuuba valitsuse suhtes(5), 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni Kuuba kohta(6) ja 11. märtsi 2010. aasta resolutsiooni meelsusvangide kohta Kuubal(7),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid ja dokumente,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A8‑0233/2017),

A.  arvestades, et Euroopa ja Kuuba vahel on pikaaegsed ajaloolised ning majandus- ja kultuurisidemed;

B.  arvestades, et ELil on Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega mitmekesised ja laialdased suhted;

C.  arvestades, et ELi hoiab suhteid Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendusega; arvestades, et Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendus väljendab heameelt ELi ja Kuuba suhete laienemisvõimaluse üle,

D.  arvestades, et Kuuba oli ainuke Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riik, kellega EL ei olnud mingeid lepinguid sõlminud; arvestades, et liidu 20 liikmesriiki on sõlminud mitmesuguseid kahepoolseid lepinguid ja säilitavad saarega häid suhteid;

E.  arvestades, et ühine seisukoht 96/697/ÜVJP tunnistati kehtetuks nõukogu 6. detsembri 2016. aasta otsusega (ÜVJP) 2016/2233;

F.  arvestades, et 2008. aastal taaskäivitati ELi ja Kuuba kõrgetasemeline dialoog ja taastati kahepoolne arengukoostöö; arvestades, et 2010. aastal käivitas nõukogu arutelu ELi ja Kuuba suhete tuleviku teemal ning võttis 2014. aasta veebruaris vastu läbirääkimisjuhised, mille järel sama aasta aprillis algasid poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu ametlikud läbirääkimised, mis jõudsid lõpule 11. märtsil 2016;

G.  arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingus määratakse kindlaks ELi ja Kuuba vaheliste suhete üldpõhimõtted ja eesmärgid, muu hulgas poliitilise dialoogi, koostöö ja valdkondliku poliitilise dialoogi kolm keskset peatükki ning kaubandus ja kaubanduskoostöö;

H.  arvestades, et inimõigusi käsitletakse nii poliitilise dialoogi kui ka koostöö peatükkides; arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu mõlemad pooled kinnitavad uuesti, et austavad universaalseid inimõigusi, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjaomastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates õigusaktides; arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu mõlemad pooled kinnitavad uuesti oma pühendumust ÜRO rolli tugevdamisele ning kõikidele ÜRO hartas sätestatud põhimõtetele ja eesmärkidele; arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt tuleks liidu välistegevuses juhinduda järgmistest põhimõtetest: demokraatia, õigusriik, inimõiguste – sealhulgas kodaniku-, poliitiliste-, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste – ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus ning ÜRO harta põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine; arvestades, et seetõttu peab inimõiguste täielik järgimine ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitsmine olema poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu oluline püüdlus;

I.  arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping sisaldab nn inimõiguste klauslit, mis on ELi rahvusvaheliste lepingute tavapärane oluline osa ning võimaldab inimõigusi käsitlevate sätete rikkumise korral poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu peatada;

J.  arvestades, et lepingupooled on üldjoontes kokku leppinud koostööpeatüki alla kuuluvate koostöövaldkondade ja ‑korra osas, sealhulgas sellistes küsimustes nagu inimõigused, valitsemine, õigus ja kodanikuühiskond;

K.  arvestades, et Kuuba on valmis tegema ELiga koostööd demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames; arvestades, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi peamised eesmärgid on toetada, arendada ja tugevdada demokraatiat kolmandates riikides ning suurendada austust inimõiguste ja põhivabaduste vastu ning nende järgimist; arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu mõlemad pooled tunnistavad, et demokraatia põhineb inimeste vabal tahtel määrata kindlaks oma poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised süsteemid ning nende täielikul osalemisel kõigis eluvaldkondades;

L.  arvestades, et ELi ja Kuuba vaheline inimõigustealane dialoog, mida juhib ELi inimõiguste eriesindaja, loodi 2015. aastal; arvestades, et inimõiguste olukord valmistab endiselt muret;

M.  arvestades, et 2016. aasta juunis Kuubal toimunud inimõigustealase dialoogi teisel kohtumisel, kus osalesid ministeeriumite ja ametite esindajad, käsitleti ühinemisvabaduse ja inimõiguste küsimusi mitmepoolses, näiteks surmanuhtluse kontekstis; arvestades, et inimõigustealase dialoogi kolmas kohtumine toimus 22. mail 2017 Brüsselis;

N.  arvestades, et Euroopa Parlament on kolmel eraldi korral andnud Sahharovi auhinna mõttevabaduse eest Kuuba aktivistidele: 2002. aastal Oswaldo Payále, 2005. aastal opositsiooniliikumisele Daamid Valges (Damas de Blanco) ja 2010. aastal Guillermo Fariñasele;

O.  arvestades, et EList on saanud Kuuba suurim välisinvestor ning tema peamine ekspordi- ja kaubanduspartner ning et aastatel 2009–2015 kahekordistus nendevaheline kaubavahetus ja ELi eksport Kuubale;

P.  arvestades, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu üks peatükk on pühendatud rahvusvahelise kaubanduse põhimõtetele ning selles käsitletakse tollikoostööd, kaubavahetuse hõlbustamist ja mitmekesistamist, tehnilisi norme ja standardeid, kestlikku kaubandust ning stabiilse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva äri- ja investeerimiskorra edendamist; arvestades, et kaubanduse liberaliseerimine, majanduslikud ja finantsinvesteeringud, tehnoloogilised uuendused ja üldised turuvabadused võimaldaksid saarel oma majandust ajakohastada;

Q.  arvestades, et 2011. aastal Kuubas avaliku arutelu järel vastu võetud majandus- ja sotsiaalpoliitika suunised sisaldavad ettepanekut käivitada riigis reformi-, kohandus- ja ajakohastamisprotsessid;

R.  arvestades, et Kuubas alustati 2016. aastal kahte uut avalikku arutelu teemal „Majandus- ja sotsiaalse mudeli kontseptsiooni väljatöötamine“ ning „Riigi majandus- ja sotsiaalse arengu tegevuskava aastani 2030: riigi visioon, prioriteedid ja strateegilised sektorid“;

S.  arvestades, et EL ja Kuuba on leppinud kokku selles, et kaasata sooline perspektiiv kõigisse oma koostöövaldkondadesse ning pöörata erilist tähelepanu igasuguse naistevastase vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele;

T.  arvestades, et 18‑st ÜRO inimõigusi käsitlevast konventsioonist on Kuuba allkirjastanud 11 ja ratifitseerinud 8 konventsiooni; arvestades, et Kuuba ei ole ratifitseerinud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ega majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti;

U.  arvestades, et Kuuba on ratifitseerinud kõik kaheksa Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamist konventsiooni;

V.  arvestades, et Kuuba Rahvuskogu on 1977. aastast Parlamentidevahelise Liidu liige;

W.  arvestades, et ÜRO Peaassamblee on üksteise järel vastu võtnud 26 resolutsiooni, milles nõutakse Ameerika Ühendriikide Kuuba‑vastase kaubandusembargo lõpetamist ning et 2016. aasta oktoobris võeti selleteemaline resolutsioon esmakordselt ühehäälselt vastu;

X.  arvestades oma kauaaegset seisukohta, mida on korduvalt väljendatud ja mida jagavad ka teised Euroopa institutsioonid, on vastu ekstraterritoriaalsetele õigusaktidele, kuna need on otseselt kahjulikud Kuuba elanikkonnale ning mõjutavad Euroopa ettevõtjate tegevust;

1.  väljendab heameelt selle üle, et 12. detsembril 2016 sõlmiti Brüsselis ELi ja Kuuba vaheline poliitilise dialoogi ja koostöö leping, ning märgib, et see loob ELi ja Kuuba suhetele uue raamistiku ning vastab ELi huvidele, muutes 1996. aasta ühist seisukohta; rõhutab, et selle lepingu edu sõltub selle rakendamisest ja järgimisest;

2.  omistab ELi ja Kuuba suhetele suurt strateegilist väärtust;

3.  märgib, et lepingu sisu, ülesehitus ja dünaamika on kooskõlas ELi institutsioonide poolt välissuhetes järgitavate põhimõtete ja väärtustega;

4.  toob esile tõsiasja, et Euroopa Liidu Nõukogu kehtestas suheteks Kuubaga uue raamistiku ning otsustas alustada läbirääkimisi ja viia need märkimisväärselt kiiresti edukalt lõpule;

5.  rõhutab kohustust, mida Kuuba koos ELiga endale võtab, ja mõlema poole vastutust seoses lepingu sätete täitmisega, sealhulgas poliitilise dialoogi kaudu;

6.  tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping, mis on esimene ELi ja Kuuba vaheline leping, tähistab pöördepunkti lepinguosaliste kahepoolsetes suhetes; väljendab rahulolu selle üle, et mõlemad pooled on nõustunud arendama neid suhteid struktureeritult, leppides omavahel kokku tegevuskavas ja kohustustes, mis on mõlema allkirja andnud poole jaoks siduvad;

7.  toonitab, kui oluline on poliitilise dialoogi peatüki lisamine ning ELi ja Kuuba vahelise institutsionaliseeritud inimõigustealase dialoogi alustamine; nõuab, et EL toetaks parlamendi seisukohti demokraatia, universaalsete inimõiguste ja põhivabaduste, nagu sõna-, kogunemis- ja poliitilise ühinemise vabaduse ja teabevabaduse kohta kõigis selle vormides, ning parlamendi ülemaailmset inimõiguste kaitsjate toetamise poliitikat kogu selle dialoogi vältel; soovitab mõlemal lepinguosalisel kehtestada tagatised inimõiguste kaitsjate tööks ning kogu kodanikuühiskonna ja opositsiooni poliitiliste jõudude aktiivseks osalemiseks selles dialoogis ilma piiranguteta; märgib siiski, et inimõigustealane dialoog ei ole praeguseks teinud Kuubas lõppu omavolilistele poliitiliselt motiveeritud kinnipidamistele, vaid vastupidi – Kuuba inimõiguste ja rahvusliku leppimise komisjoni andmetel on viimastel aastatel toimunud üha enam rünnakuid;

8.  rõhutab ELi ja Kuuba vahelise inimõigustealase dialoogi tähtsust ning kiidab heaks tõsiasja, et see käivitati enne poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu läbirääkimiste lõpuleviimist; kordab, et ELi Kuubale suunatud poliitika eesmärgid hõlmavad inimõiguste ja põhiõiguste austamist ning majanduse ja ühiskonna ajakohastamist, mille eesmärk on parandada Kuuba elanikkonna elatustaset;

9.  võtab teadmiseks Kuuba jõupingutused ÜRO peamiste inimõiguste ja tööõiguse põhimõtete oma õigussüsteemi ülevõtmisel ning nõuab tungivalt, et Kuuba ratifitseeriks seni veel ratifitseerimata ÜRO inimõigustealased konventsioonid, täpsemalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti ning naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolli; võtab teadmiseks Kuuba riikliku seksuaalhariduse keskuse tehtud töö; kutsub Kuuba valitsust üles jätkama jõupingutuste tegemist, et peatada LGBTI‑kogukonna mis tahes diskrimineerimine ja tõrjumine;

10.  nõuab tungivalt, et Kuuba valitsus ühtlustaks oma inimõiguste poliitika rahvusvaheliste standarditega, mis on määratletud hartades, deklaratsioonides ja rahvusvahelistes õigusaktides, mille Kuuba on allkirjastanud; väidab, et inimeste tagakiusamine ja vangistamine nende ideaalide ja rahumeelse poliitilise tegevuse tõttu on vastuolus inimõiguste ülddeklaratsioonis kehtestatud sätetega ning nõuab seepärast kõigi niisugustel asjaoludel vangistatud isikute vabastamist;

11.  tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping sisaldab sätet lepingu peatamiseks inimõigusi käsitlevate sätete rikkumise korral; nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus tagaksid korrapärase teabevahetuse sisseviimise Euroopa Parlamendiga poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu rakendamise, selle lepinguga ette nähtud vastastikuste kohustuste täitmise ning eelkõige kõikide käesolevas resolutsioonis nimetatud inimõigusi, keskkonnaalaseid ja töötajate õigusi käsitlevate sätete järgimise kohta; kutsub Euroopa välisteenistust üles tegema – eelkõige ELi delegatsiooni kaudu – kõik endast oleneva, et jälgida poliitilise dialoogi ja koostöölepingu rakendamisel tähelepanelikult olukorda Kuubas seoses inimõiguste ja põhivabaduste austamisega, ning andma sellest aru Euroopa Parlamendile;

12.  rõhutab, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping peaks aitama kaasa Kuuba kodanike elamistingimuste ja sotsiaalsete õiguste parandamisele, kinnitades süstemaatilise töö tähtsust demokraatia ja inimõiguste, sh väljendus‑, kogunemis‑ ja poliitilise ühinemisvabaduse väärtuse edendamisel;

13.  väljendab heameelt selle üle, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingus nimetatakse sõnaselgelt kodanikuühiskonda üheks koostöös osalejaks; väljendab sügavat solidaarsust Kuuba elanikkonnaga ning edusammudega, mida tehakse demokraatia kehtestamiseks ning põhiõiguste austamiseks ja edendamiseks; innustab mõlemaid lepinguosalisi edendama lepingu rakendamise etapi jooksul Kuuba kodanikuühiskonna aktiivset osalust;

14.  tuletab meelde Kuuba kodanikuühiskonna olulist rolli riigi majanduslikus ja demokraatlikus arengus; toonitab, et kodanikuühiskonnal on vaja võtta juhtroll kõikides käesoleva lepingu valdkondades, sealhulgas nendes, mis on seotud arenguabiga; tuletab meelde Euroopa Parlamendi toetust Sahharovi auhinna näol Kuuba kodanikuühiskonna rollile inimõiguste ja demokraatia edendamisel Kuubas;

15.  tuletab meelde, et internetiga ühendatus Kuubas on maailmas üks kõige kehvemaid ning et ligipääs internetile on äärmiselt kallis ja sisu on endiselt piiratud; väljendab heameelt tõsiasja üle, et üha rohkem kuubalasi saavad internetti kasutada, kuid on veendunud, et valitsus peaks tegema rohkem, et soodustada tsenseerimata juurdepääsu ja parandada elanikkonna digitaalõigusi;

16.  nõuab, et Euroopa välisteenistus teavitaks sobivate ajavahemike järel ja lepingus ettenähtud kooskõlastamiskorra kohaselt Euroopa Parlamenti lepingu rakendamisel ja kohaldamisel tehtud edusammudest;

17.  võtab teadmiseks Kuuba ja Ameerika Ühendriikide suhete normaliseerimisprotsessi, mis tipnes kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisega 2015. aastal, ning innustab tegema lisajõupingutusi;

18.  kordab oma korduvalt väljendatud kauaaegset seisukohta, mida jagavad ka teised Euroopa institutsioonid, et on vastu õigusaktidele ja meetmetele, millel on ekstraterritoriaalne mõju, kuna need on kahjulikud Kuuba elanikkonnale ning häirivad Euroopa ettevõtjate tavapärast tegevust;

19.  tunnistab, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping võib soodustada reformi‑, kohandus‑ ja ajakohastamisprotsesse, mille käivitamiseks tehakse Kuubas juba ettepanekuid – eelkõige on soovitatud leida riigile mitmekesisemaid rahvusvahelise koostöö partnereid ning töötada välja poliitilise ja majandusarengu üldine raamistik; rõhutab, et tihedamad poliitilised ja majanduslikud suhted Kuubaga võivad aidata edendada riigis poliitilisi reforme Kuuba rahva ootuste kohaselt; nõuab tungivalt, et Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid aitaksid kaasa Kuuba majanduslikule ja poliitilisele üleminekule, soodustades arengut niisuguste demokraatlike ja valimisnormide suunas, mille puhul austatakse kõigi kodanike põhiõigusi; toetab mitmesuguste ELi välispoliitika vahendite, eeskätt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kasutamist, et tugevdada ELi dialoogi Kuuba kodanikuühiskonna ja nendega, kes toetavad Kuubas rahumeelset üleminekut;

20.  märgib, et see poliitilise dialoogi ja koostöö leping, mis on üldse kõige esimene ELi ja Kuuba vaheline leping, loob nendele suhetele uue õigusliku raamistiku ning hõlmab kaubandust ja koostööd käsitlevat peatükki, mille eesmärk on luua kohalike ja Euroopa ettevõtjate jaoks paremini prognoositav ja läbipaistvam keskkond;

21.  rõhutab, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu kaubanduse ja kaubanduskoostöö sambas ei ole Kuubale ette nähtud kaubandussoodustusi; tuletab meelde, et see sammas hõlmab tollikoostööd, kaubanduse lihtsustamist, intellektuaalomandi õigusi, sanitaar‑ ja fütosanitaarmeetmeid, tehnilisi kaubandustõkkeid, traditsioonilisi ja käsitöötooteid, kaubandust ja kestlikku arengut, koostööd kaubanduse kaitsemeetmete osas, päritolureegleid ja investeeringuid;

22.  märgib, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping on kahepoolsete kaubandus‑ ja investeeringualaste suhete laienemise platvorm, kuna sellega luuakse tavapärane alus ELi ja Kuuba vahelistele kaubandus‑ ja majandussuhetele;

23.  toetab pikaaegset tava – mida kinnitas 29. septembri 2014. aasta kuulamisel ka volinik Cecilia Malmström – poliitiliselt tähtsate lepingute kaubandus- ja investeerimissätteid ajutiselt enne mitte kohaldada, kui Euroopa Parlament on andnud selleks oma nõusoleku; kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles seda tava jätkama ja laiendama seda kõigile ELi välispoliitikaga seotud rahvusvahelistele lepingutele, kui need hõlmavad kaubandusaspekte, nagu kõnealune poliitilise dialoogi ja koostöö leping;

24.  on seisukohal, et leping aitab edendada dialoogi ja majanduskoostööd, kuna see soodustab prognoositavat ja läbipaistvat ettevõtluskeskkonda ning hõlbustab edaspidi tugevama ja stabiilsema raamistiku väljatöötamist, tagades nii selle, et kuubalased saavad EList pärinevate äriühingute ja üksikisikutega investeeringutes ühiselt osaleda;

25.  kutsub samuti üles Kuubal tegutsevaid Euroopa ettevõtjaid, eriti neid, kes saavad krediiti või või mis tahes finantsabi avalikust sektorist, kohaldama samu töö‑ ja eetikanorme, mida nõutakse nende päritoluriikides;

26.  tunnustab asjaolu, et Kuuba on ratifitseerinud kõik kaheksa ILO põhikonventsiooni ja palub võtta kohustusi nende kiireks rakendamiseks; nõuab tungivalt, et Kuuba ja kõik riigid, kellega tal on kokkulepped või kellega ta peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks, ratifitseeriks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) eeskirjad ja inimväärse töö tegevuskava ning täidaks neid, samuti keelustaks tööjõu ekspluateerimise kõik vormid; märgib, et on valdkondi, kus sotsiaalsed ja töötajate õigused on ohus, näiteks värbamistavad Kuuba riigiettevõtetes ja palkade konfiskeerimise tava turismisektoris; rõhutab sellega seoses, et kõigile töötajatele peavad olema tagatud peamised töötajate õigused ja piisav sotsiaalne kaitse kooskõlas ILO konventsioonidega, ning kutsub mõlemaid osalisi üles tegutsema sel eesmärgil kooskõlas poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu artikliga 38;

27.  märgib, et EL on Kuuba peamine eksporditurg ja suuruselt teine kaubanduspartner ning suurim välisinvestor; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi kaubanduspoliitika ei anna Kuubale mingeid kaubandussoodustusi ja ELi tariifikvoote kohaldatakse nii, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on teatanud; tuletab meelde, et ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) reformi tulemusel kaotas Kuuba 2014. aasta jaanuaris ELi eksportimisel kaubandussoodustused, kuna ta oli jõudnud üle keskmise sissetulekuga riikide hulka ega vastanud enam abikõlblikkuse kriteeriumidele; rõhutab samuti, et kaubandus moodustab endiselt vaid tagasihoidliku osa Kuuba majandusest, kusjuures eksport ja import kokku annavad 26,4 % SKPst;

28.  teeb ettepaneku, et edaspidi uuritaks võimalust lisada Kuuba CARIFORUMi‑ELi majanduspartnerluslepingusse, mis sisaldab mitmeid konkreetseid ja kasulikke kaubanduskoostöö peatükke ning annaks Kuubale parema piirkonnaga integreerumise võimaluse;

29.  märgib, et Kuuba on WTO liige, ning rõhutab seetõttu vajadust austada Maailma Kaubandusorganisatsiooni aluspõhimõtteid, nagu kaubanduse lihtsustamine, kokkulepped kaubandustõkete valdkonnas, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning kaubanduse kaitsemeetmed;

30.  kutsub Kuubat üles ratifitseerima WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu, mis jõustus 2017. aasta veebruaris; tunneb heameelt, et riigis luuakse kaubanduse hõlbustamise komitee, ning palub sellega seoses komisjonil ja Euroopa välisteenistusel pakkuda tehnilist tuge;

31.  rõhutab, et tollikoostöö on äärmiselt tähtis valdkond, mida tuleb edasi arendada, et tegeleda muu hulgas selliste oluliste probleemküsimustega nagu piiride julgeolek, rahvatervis, geograafiliste tähiste kaitse, võitlus kaupade võltsimise vastu ja terrorismivastane võitlus; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles andma tehnilist ja rahalist abi ning looma vastastikusel kokkuleppel kahepoolseid instrumente, et aidata Kuubal rakendada kaubanduse lihtsustamise meetmeid ja teabeteenuseid;

32.  rõhutab, et Kuuba eksporti tuleb mitmekesistada, et see ei piirduks ainult traditsiooniliste toodetega, ning palub komisjonil luua ajutised kaubanduse tugipunktid, et vahetada parimaid tavasid ja pakkuda Kuuba eksportijatele vajalikke teadmisi, parandamaks kaupade pääsu ELi turule;

33.  väljendab heameelt Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) rolli üle, kes pakub programmi Mercator raames strateegilist toetust Kuuba ametile Aduanas General de la República (AGR), et hinnata valmisolekut WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamiseks; rõhutab, et AGRi ennetavalt aktiivne roll kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamisel on oluline ja palub komisjonil Kuubat selles protsessis aidata;

34.  võtab teadmiseks Kuuba ametiasutuste võetud meetmed vaba ettevõtluse ja majanduse liberaliseerimise soodustamiseks; rõhutab Kuuba erasektori järkjärgulise tugevdamise tähtsust; toonitab asjaolu, et tugevate välisinvesteeringute arenguks, et parandada riigi füüsilist ja tehnilist taristut ning rajada konkurentsivõimeline Kuuba tootmissüsteem, tuleb koos reguleerimisega võtta rohkem majandus- ja finantsmeetmeid, mis annab õiguskindluse – sealhulgas sõltumatute, läbipaistvate ja erapooletute institutsioonide abil – ja riigi majandusele stabiilsuse; toob esile, et Kuuba võib selles osas tugineda ELi liikmesriikide kogemustele;

35.  palub lugeda Kuuba EIP välislaenude andmise volituse raames rahastamiskõlblikuks riigiks, tingimusel et EIP sätestatud nõuded on täidetud;

36.  tunneb heameelt selle üle, et poliitilise dialoogi ja koostöö lepingusse on lisatud sätted, mis on suunatud Kuuba kestlikule majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele arengule, eelkõige kohustus teha jõupingutusi täitmaks kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärke, võttes arvesse Addis Abeba tegevuskava arengu rahastamise kohta; palub lepinguosalisi pärast poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu ratifitseerimist kiiresti luua spetsiaalne dialoog kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise küsimuses;

37.  tuletab meelde, et diplomaatilised suhted ELi ja Kuuba vahel seati sisse 1988. aastal ning Kuuba on saanud ELilt arenguabi ja humanitaarabi 1984. aastast saadik, ja et Kuuba saab praegu arengukoostöö rahastamisvahendi määruse alusel ajavahemikul 2014–2020 ELilt 50 miljonit eurot abi;

38.  tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping hõlbustab Kuuba osalemist ELi programmides ning aastateks 2014–2020 kavandatud mitmeaastase sihtprogrammi tõhusamat rakendamist, et toetada Kuuba valitsuse poolt vastu võetud majanduse ja ühiskonna kaasajastamise strateegiat;

39.  peab murettekitavaks, et Kuuba suhtes, mis on OECD arenguabikomitee liigituse kohaselt „kõrgema keskmise sissetulekuga riik“, valitseb oht, et arenguabi andmine arengukoostöö rahastamisvahendi määruse raames võidakse järk‑järgult lõpetada; on seisukohal, et riigi olukord areneva saareriigina ja selle majanduslik olukord, mida veelgi võimendab ühepoolsete sunnimeetmete negatiivne mõju, õigustavad meetmete võtmist, mis võimaldavad Kuubale ELi abi andmist jätkata, ning et sellele tuleks erilist tähelepanu pöörata arengukoostöö rahastamisvahendi määruse eelseisva vahehindamise raames;

40.  toetab lepinguosaliste kinnitust, et kõigil arenenud riikidel on vaja eraldada 0,7 % oma kogurahvatulust ametlikuks arenguabiks ning et tärkava turumajandusega riigid ja keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid peaksid seadma eesmärgiks suurendada oma panust rahvusvahelisse avaliku sektori rahastamisse;

41.  tervitab soolise võrdõiguslikkuse edendamist kõikides asjaomastes koostöövaldkondades, kaasa arvatud kestlik areng;

42.  võtab teadmiseks ja kiidab heaks Kuuba rolli lõuna-lõuna koostöös, tema pühendumuse ja rahvusvahelise solidaarsuse humanitaarabi andmise näol, eelkõige tervishoiu ja hariduse valdkonnas;

43.  märgib, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping teeb Kuubale kättesaadavamaks ELi programmid ja neis osalemise, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ ning haridus‑, koolitus‑, noorte‑ ja spordiprogrammi Erasmus+, mis omakorda tihendab teadlaste- ja laiemalt inimestevahelist läbikäimist;

44.  märgib, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping on ka vahend, mis võimaldab edendada mitmepoolsetel foorumitel ühiste lahenduste leidmist sellistele üleilmsetele probleemidele nagu ränne, terrorismivastane võitlus ja kliimamuutused;

45.  kinnitab oma otsust saata Kuubale Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ametlik delegatsioon; palub, et Kuuba ametiasutused lubaksid Euroopa Parlamendi delegatsioonid riiki ja võimaldaksid neil suhelda oma koostööpartneritega;

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kuuba valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 322, 12.12.1996, lk 1.
(2) ELT L 337 I, 13.12.2016, lk 41.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0296.
(4) ELT C 201 E, 18.8.2005, lk 83.
(5) ELT C 288 E, 25.11.2006, lk 81.
(6) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 377.
(7) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 82.


Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT‑süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti ja Eurojusti vaheline vastastikuse mõistmise memorandum *
PDF 236kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT‑süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti ja Eurojusti vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimine Eurojusti poolt (07536/2017 – C8-0136/2017 – 2017/0804(CNS))
P8_TA(2017)0298A8-0215/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (07536/2017),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0136/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu(1)), eriti selle artikli 26 lõiget 2,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0215/2017),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.


Liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastane võitlus kriminaalõiguse abil ***II
PDF 250kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (06182/1/2017 – C8‑0150/2017 – 2012/0193(COD))
P8_TA(2017)0299A8-0230/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (06182/1/2017 – C8‑0150/2017),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2012)0363) suhtes,

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 67a,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits‑ ja siseasjade komisjoni ühiseid nõupidamisi, mis viidi läbi kodukorra artikli 55 kohaselt,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits‑ ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8‑0230/2017),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, 16.4.2014, P7_TA(2014)0427.


Tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitlev liidu õigusraamistik ***I
PDF 429kWORD 51 144k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta (COM(2013)0884 – C8‑0033/2014 – 2013/0432(COD))
P8_TA(2017)0300A8-0239/2016

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0884),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 33, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0033/2014),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ning artikleid 33 ja 114,

–  võttes arvesse Leedu Seimi ja Rootsi Riksdagi poolt protokolli (nr 2) (Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjon arvamust (A8‑0239/2016),

1.  võtab esimese lugemise seisukohana vastu 25. oktoobril 2016. aastal vastuvõetud teksti(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. juulil 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/… tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta

P8_TC1-COD(2013)0432


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit artikleid 33 ja 114, [ME 1]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Tolliliidu valdkonna õigusnormid on liidu õigusega ühtlustatud. Nende täitmine kuulub siiski liikmesriikide õiguse reguleerimisalasse.

(1a)   Käesolev direktiiv peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013(5) (edaspidi „tolliseadustik“). [ME 2]

(2)  Sellest tulenevalt kohaldatakse tollieeskirjade Tollieeskirjade rikkumiste ja asjaomaste karistuste suhtes kohaldatakse 28 erinevat õigusnormide kogumit. Liidu tollialaste õigusaktide rikkumist ei käsitleta seetõttu kogu liidus ühetaoliselt ja konkreetsel juhul määratavad karistused võivad oma iseloomult ja raskusastmelt erineda olenevalt karistust määravast liikmesriigist, mis võib jätta selle liikmesriigi ilma tuludest ning moonutada kaubavahetust. [ME 3]

(3)  Liikmesriikide õigussüsteemide lahknevus kahjustab tolliliidu optimaalset juhtimist ja siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikku läbipaistvust seoses sellega, kuidas erinevad tolliasutused rikkumisi käsitlevad, ja takistab ühtlasi tolliliidus võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele, kes niigi peavad liidu eri piirkondades erinevaid eeskirju järgima, sest see mõjutab nende juurdepääsu tollialastele lihtsustustele ja hõlbustustele. [ME 4]

(4)  Tolliseadustiku koostamisel võeti arvesse rahvusvahelist elektroonilist keskkonda, mis võimaldab tolliasutustevahelist reaalajas teabevahetust ja ühe liikmesriigi tehtud otsuse kohaldamist kõigis teistes liikmesriikides. Kõnealuse õigusraamistiku täitmine on seega vaja ühtlustada. Tolliseadustik sisaldab ka sätet, millega nõutakse liikmesriikidelt tõhusate, hoiatavate ja proportsionaalsete karistuste kehtestamist.

(5)  Käesolevas direktiivis sätestatud õigusraamistik, mis käsitleb liidu tollialaste õigusaktide täitmist, on kooskõlas liidu finantshuvide kaitseks kehtestatud õigusnormidega ning eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/…(6). Selle direktiiviga kehtestatav raamistik hõlmab nii liidu finantshuvidele mõju avaldavaid tollieeskirjade rikkumisi, mis ei kuulu liidu finantshuve kriminaalõiguse abil kaitsva õigusakti reguleerimisalasse, kui ka tollieeskirjade rikkumisi, mis ei avalda liidu finantshuvidele mingisugust mõju.

(6)  Kehtestada Käesoleva direktiiviga tuleks selliste käitumisviiside nimekiri kehtestada loend sellistest käitumisviisidest, mida tuleks pidada liidu tollialaste õigusaktide rikkumiseks ja mille eest määratakse karistus. Need Sellised tollieeskirjade rikkumised peaksid täielikult põhinema tollialastest õigusaktidest tulenevatel kohustustel (otseste viidetega tolliseadustikule). Käesoleva direktiiviga ei määrata kindlaks, kas nähakse ette, et liikmesriigid peaksid nende tollieeskirjade rikkumiste suhtes kohaldama haldus- või muid kui kriminaalkaristusi. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalus näha kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega ette muud liiki karistuste asemel kriminaalkaristused seal, kus seda tingib asjaomase rikkumise raskus ja iseloom, nii et määratud karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. [ME 5]

(7)  Esimesse käitumisviiside kategooriasse peaksid kuuluma range vastutusega seotud tollieeskirjade rikkumised, mille puhul süü tuvastamine ei ole nõutav, võttes arvesse asjaomaste kohustuste objektiivsust ja asjaolu, et nende täitmise eest vastutavad isikud ei saa eirata nende olemasolu ja siduvust. [ME 6]

(8)  Teise ja kolmandasse käitumisviiside kategooriasse peaksid kuuluma tollieeskirjade rikkumised, mis pannakse toime vastavalt kas ettevaatamatusest või tahtlikult, kusjuures vastutuse tekkimiseks tuleb nimetatud subjektiivne koosseis tuvastada. [ME 7]

(9)  Tollieeskirjade tahtliku rikkumise toimepanekule kaasaaitamist ja kihutamist ning teatavate tollieeskirjade rikkumiste tahtliku toimepaneku katset tuleks käsitada tollieeskirjade rikkumisena.

(10)  Õiguskindlustuse Õiguskindluse tagamiseks tuleks ette näha, et tegevust või tegevusetust, mis tuleneb tolliasutuse tehtud veast tulenevat tegevust või tegevusetust, millele on osutatud tolliseadustikus, ei tuleks käsitada tollieeskirjade rikkumisena. [ME 8]

(11)  Liikmesriigid peaksid tagama, et juhul kui tollieeskirjade rikkumine on toime pandud juriidilise isiku huvides, saab sama tollieeskirjade rikkumise eest vastutusele võtta nii juriidilise isiku kui ka füüsilise isiku.

(12)  Liikmesriikide karistussüsteemide ühtlustamiseks tuleks kehtestada karistuste skaalad, mis kajastavad tollieeskirjade rikkumiste eri kategooriaid ja nende raskusastet. Selleks et kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, peaksid liikmesriigid ühtlasi tagama, et nende pädevad asutused võtavad kohaldatavate karistuste liigi ja taseme kindlaksmääramisel arvesse konkreetseid raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. [ME 9]

(12a)   Tolliasutused peaksid karistuse määramisel lähtuma kaupade väärtusest vaid juhul, kui tõsine eeskirjade rikkumine on seotud mitte tollimaksude tasumata jätmisega, vaid asjaomaste kaupade väärtusega, näiteks seonduvalt intellektuaalomandiõigustega või keeldude või piirangute alla kuuluvate kaupadega. [ME 10]

(13)  Tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamiseks tuleks kehtestada nelja-aastane aegumistähtaeg alates tollieeskirjade rikkumise toimepanekust või – pidevate või korduvate rikkumiste korral – sellist rikkumist kujutava käitumise lõpetamisest. Liikmesriigid peaksid tagama, et et aegumistähtaeg katkeb sama tollieeskirjade rikkumist käsitleva juurdluse või kohtumenetluse korral aegumistähtaja kulg katkeb kohtumenetlusega seotud teo või rikkumise eest vastutava isiku sooritatud teo toimepanemise korral. Liikmesriigid võivad Liikmesriikidel peaks olema võimalus ette näha kõnealuse aegumistähtaja kulgemise peatamise juhtumid. Asjaomase kohtumenetluse algatamisele või jätkamisele Aegumistähtaja mis tahes katkemisest sõltumata tuleks kohtumenetluste kestusele kehtestada kaheksa-aastane ja karistuse täitmisele kolmeaastane aegumistähtaeg. [ME 11]

(14)  Tuleks ette näha tollieeskirjade rikkumist käsitleva haldusmenetluse peatamine juhul, kui sama isiku vastu on samade asjaoludega seoses algatatud kriminaalmenetlus. Haldusmenetluse jätkamine pärast kriminaalmenetluses otsuse tegemist peaks olema võimalik ainult ranges kooskõlas ne bis in idem põhimõttega, mis tähendab, et ühe rikkumise eest ei tohi kaks korda karistada. [ME 12]

(15)  Pädevusalaste konfliktide vältimiseks tuleks kehtestada eeskirjad, millega määratakse kindlaks, milline pädev liikmesriik peaks juhtumit uurima.

(15a)   Käesoleva direktiivi üldeesmärk on tagada liidu tollialaste õigusaktide tulemuslik rakendamine. Direktiiviga ette nähtud õigusraamistik ei võimalda siiski jõustamise, sealhulgas järelevalve, kontrolli ja uurimise integreeritud käsitlust. Seetõttu peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nende aspektide kohta, sealhulgas ühtse riskijuhtimise raamistiku rakendamise kohta, et hinnata täiendavate õigusaktide vajadust. [ME 13]

(16)  Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha liikmesriikidevaheline ning liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö, mis tagab tollieeskirjade rikkumiste suhtes tõhusate meetmete võtmise.

(17)  Pädevatel asutusel peaks tollieeskirjade rikkumiste uurimise hõlbustamiseks olema võimalik arestida ajutiselt kaupa, veovahendeid või muid rikkumise toimepanekuks kasutatud vahendeid.

(18)  Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta(7) on liikmesriigid võtnud kohustuse esitada ülevõtmismeetmetest teavitamisel põhjendatud juhtudel vähemalt ühe dokumendi, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate riiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Seadusandja leiab, et käesoleva direktiivi puhul on selliste dokumentide esitamine põhjendatud.

(18a)   Käesoleva direktiivi eesmärk on tollikoostöö tugevdamine tollialaseid karistusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise teel. Kuna liikmesriikide õigustavad on praegu väga erinevad, ei ole võimalik neid täielikult ühtlustada. [ME 14]

(19)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada kõigile liikmesriikidele ühine tollieeskirjade rikkumiste nimekiri ja näha ette alus liikmesriikides tõhusate, hoiatavate ja proportsionaalsete karistuste määramiseks täielikult ühtlustatud tolliliidu valdkonnas, ei suuda liikmesriigid oma erinevatele õigustraditsioonidele tuginedes kõnealust eesmärki piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem teha liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja määrata kindlaks liidu tollieeskirjade rikkumisi käsitlev raamistik ja nähakse ette karistused ning sellega nähakse nende rikkumiste eest ette muud kui kriminaalkaristused ja ühtlustatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnorme. [ME 15]

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse määruses (EL) nr 952/2013 („tolliseadustik“) sätestatud kohustuste ja tolliseadustiku artikli 5 lõikes 2 määratletud liidu tollialaste õigusaktide muudes osades sätestatud identsete kohustuste rikkumise suhtes.

2a.   Käesolev direktiiv hõlmab liikmesriikide kohustusi Euroopa Liidu kaubanduspartnerite, samuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Maailma Tolliorganisatsiooni ees, ning selle eesmärk on kehtestada ühtne ja tulemuslikult toimiv siseturg, hõlbustades seejuures kaubandust ja tagades õiguskindluse. [ME 16]

Artikkel 2

Tollieeskirjade rikkumised ja asjaomased karistused Üldpõhimõtted

1.   Liikmesriigid sätestavad eeskirjad artiklites 3–6 ja 6 nimetatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratavate karistuste kohta ranges kooskõlas ne bis in idem põhimõttega.

Liikmesriigid tagavad, et igasugune artiklites 3 ja 6 sätestatud tegevus või tegevusetus kujutab endast tollieeskirjade rikkumist, kui see on toime pandud tahtlikult või hooletuse tõttu.

Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega ette näha muud liiki karistuste asemel kriminaalkaristused seal, kus seda tingib asjaomase rikkumise raskus ja iseloom, nii et määratud karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel:

a)   teevad tolliasutused kindlaks, kas rikkumine pandi toime hooletusest, mis tähendab, et vastutav isik ei kontrollinud oma tegevust mõistliku hoolsusega, või et vastutav isiku võetud abinõud olid selgelt ebapiisavad rikkumist põhjustanud asjaolude ärahoidmiseks, olgugi et nende ilmnemine oli mõistlikult ettenähtav;

b)   teevad tolliasutused kindlaks, kas rikkumine pandi toime tahtlikult, mis tähendab kas seda, et vastutav isik oli teadlik, et tegu või tegevusetus kujutab endast rikkumist, või sooritas ta selle tahtlikult ja teadlikult tollialaste õigusaktide rikkumise eesmärgil;

c)   ei kujuta tehnilised vead või eksimused endast tollieeskirjade rikkumist, välja arvatud juhul, kui kõigi asjaolude põhjal on selge, et need pandi toime tahtlikult või hooletusest. [ME 17]

Artikkel 2a

Kaubavahetuse lihtsustamine

Selleks et täita liidu kohustusi WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu raames, teevad liikmesriigid koostööd, et luua kõiki liikmesriike hõlmav koostöösüsteem. Nimetatud süsteemi eesmärk on: kooskõlastada tollikaristuste tulemuslikkuse põhinäitajaid (kaebuste arvu analüüs, rikkumiste korduvuse määr jne); levitada tolliteenistuste vahel parimaid tavasid (kontrolli ja karistuste tõhusus, halduskulude vähendamine jms); edastada ettevõtjate kogemusi ja luua nende vahel sidemeid; jälgida, kuidas tolliteenistused tegutsevad; ning koguda statistikat kolmandatest riikidest pärit ettevõtete rikkumiste kohta. Kõiki liikmesriike teavitatakse koostöösüsteemi raames viivitamata täheldatud tollieeskirjade rikkumistest ja rikkumiste uurimisest viisil, mis soodustab kaubavahetust, tõkestab ebaseaduslike kaupade siseturule pääsemist ning suurendab kontrollide tulemuslikkust. [ME 18]

Artikkel 3

Range vastutusega seotud Tollieeskirjade rikkumised

Liikmesriigid tagavad, et süü vormist olenemata kujutab järgmine tegevus alljärgnevad tegevused või tegevusetus kujutavad endast tollieeskirjade rikkumist:

a)  tollideklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, sisenemise ülddeklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni või reekspordi teatist esitav isik ei taga deklaratsioonis, teatises või taotluses esitatud teabe õigsust ja täielikkust kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 punktiga a;

b)  tollideklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, sisenemise ülddeklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni või reekspordi teatist esitav isik ei taga lisadokumentide autentsust, õigsust ja kehtivust kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 punktiga b;

c)  isik ei esita sisenemise ülddeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 127, merelaeva või õhusõiduki saabumise teatist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 133, ajutise ladustamise deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 145, tollideklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 158, vabatsoonis lubatud tegevuse teatist kooskõlas tolliseadustiku artikli 244 lõikega 2, väljaveoeelset deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 263, reekspordi deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 270, väljumise ülddeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 271 või reekspordi teatist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 274;

d)  ettevõtja ei säilita tolliformaalsuste täitmisega seotud dokumente ja teavet tollile kättesaadaval viisil tollialaste õigusaktidega kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 51;

e)  liidu tolliterritooriumile toodud kauba äraviimine tollijärelevalve alt tolli loata vastuolus tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 esimese ja teise lõiguga;

f)  kauba äraviimine tollijärelevalve alt vastuolus tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 neljanda lõiguga ning artikli 158 lõikega 3 ja artikliga 242;

g)  liidu tolliterritooriumile kaupa toov isik ei täida kauba asjakohasesse kohta toimetamisega seotud kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 135 lõikega 1 või ei teavita tolli, kui kohustusi ei ole võimalik täita, kooskõlas ei teavita viivitamata tolli vastavalt tolliseadustiku artikli 137 lõigetega lõigetele 1 ja 2 kaupade asukohast;

h)  vabatsooni kaupa toov isik ei too kauba, juhul kui vabatsoon külgneb liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise maismaapiiriga, ei too vabatsooni kaupa toov isik kaupa otse sellesse vabatsooni ilma mõnd muud liidu tolliterritooriumi osa läbimata kooskõlas tolliseadustiku artikli 135 lõikega 2;

i)  deklarant ei esita ajutise ladustamise või tolliprotseduuri eesmärgil dokumente tollile, kui liidu õigusaktidega seda nõutakse või kui see on vajalik tollikontrolliks, kooskõlas tolliseadustiku artikli 145 lõikega 2 ja artikli 163 lõikega 2;

j)  ajutiselt ladustatud kaupu ajutiselt ladustav deklarant või kaupu heakskiidetud ladustamiskohas või muus tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas ajutiselt ladustav liiduvälise kauba eest vastutav ettevõtja isik ei suuna kõnealust kaupa tolliprotseduurile või ei ega reekspordi seda kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 149;

k)  tollideklaratsiooni või lisadeklaratsiooni esitamise ajal ei ole tolliprotseduuri deklarandi valduses ja tollile kättesaadavad kõnealuse protseduuri taotlemiseks nõutavad lisadokumendid kooskõlas tolliseadustiku artikli 163 lõikega 1 ja artikli 167 lõike 1 teise lõiguga;

l)  tolliprotseduuri deklarant ei esita tolliseadustiku artikli 166 kohase lihtsustatud deklaratsiooni või tolliseadustiku artikli 182 kohase deklarandi arvestuskande tegemise korral pädevale tolliasutusele kindlaksmääratud tähtaja jooksul lisadeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikli 167 lõikega 1;

m)  tolliasutuse poolt kaubale, pakendile või veovahendile kinnitatud identifitseerimisvahendi eemaldamine või hävitamine eelneva loata, mille toll on andnud kooskõlas tolliseadustiku artikli 192 lõikega 2;

n)  seestöötlemisprotseduuri pidaja ei lõpeta tolliprotseduuri kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 257;

o)  välistöötlemisprotseduuri pidaja ei ekspordi defektset kaupa kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 262;

p)  ehitise rajamine vabatsoonis tolliseadustiku artikli 244 lõikes 1 sätestatud tolli eelneva loata;

q)  tollimaksukohustuslane ei maksa impordi- või eksporditollimaksu kindlaksmääratud tähtaja jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 108;

qa)   ettevõtja ei esita tolliasutuste nõudmisel asjakohases vormis ja mõistliku aja jooksul vajalikke dokumente ja kogu vajalikku teavet ega osuta tolliformaalsuste või -kontrolli lõpuleviimiseks kogu vajalikku abi kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõikega 1;

qb)   tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsuse saaja ei täida kõnealusest otsusest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 1;

qc)   tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsuse saaja ei teata tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja mis mõjutavad otsuse kehtivust või sisu, kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 2;

qd)   liidu transiidiprotseduuri pidaja ei esita kaupa puutumatul kujul ettenähtud tähtaja jooksul sihtkoha tolliasutusele kooskõlas tolliseadustiku artikli 233 lõike 1 punktiga a;

qe)   kauba mahalaadimine või teisele veovahendile laadimine ei toimu tolli loal või tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas kooskõlas tolliseadustiku artikliga 140;

qf)   kauba ladustamine ajutise ladustamise kohas või tollilaos ilma tolliseadustiku artiklite 147 ja 148 kohase tolli antud loata;

qg)   loa omanik või protseduuri pidaja ei täida tolliladustamisprotseduurile suunatud kauba ladustamisest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 242 lõike 1 punktidega a ja b;

qh)   tollile valeteabe või -dokumentide esitamine, kui toll nõuab teabe või dokumentide esitamist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 15 või 163;

qi)   ettevõtja esitab ebaõigeid või puudulikke andmeid või mitteautentseid, ebaõigeid või kehtetuid dokumente, et saada luba

i)   volitatud ettevõtja staatuse saamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 38;

ii)   lihtsustatud deklaratsiooni kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 166;

iii)   muu tollialase lihtsustuse kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 177, 179, 182 või 185; või

iv)   kauba suhtes eriprotseduuri kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 211;

qj)   kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile või viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, esitamata seda tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 139 või 245 või artikli 267 lõikega 2;

qk)   kauba töötlemine tollilaos ilma tolli poolt tolliseadustiku artikli 241 kohaselt antud loata;

ql)   käesoleva artikli punktis qd ja qj nimetatud tollieeskirjade rikkumisega seotud kauba omamine või omandamine. [ME 19]

Artikkel 4

Ettevaatamatusest toimepandud tollieeskirjade rikkumised

Liikmesriigid tagavad, et kui järgmine tegevus pandi toime või jäeti tegemata ettevaatamatusest, on tegemist tollieeskirjade rikkumisega:

a)  ajutiselt ladustatud liiduvälise kauba eest vastutav ettevõtja ei suuna kõnealust kaupa tolliprotseduurile või ei reekspordi seda kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 149;

b)  ettevõtja ei osuta tollile tolliformaalsuste või -kontrolli lõpuleviimiseks kogu vajalikku abi kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõikega 1;

c)  tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei täida kõnealusest otsusest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 1;

d)  tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei teata tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada otsuse kehtivust või sisu, kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 2;

e)  ettevõtja ei esita liidu tolliterritooriumile toodud kaupa tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 139;

f)  liidu transiidiprotseduuri pidaja ei esita kaupa puutumatu kujul ettenähtud tähtaja jooksul sihtkoha tolliasutusele kooskõlas tolliseadustiku artikli 233 lõike 1 punktiga a;

g)  ettevõtja ei esita vabatsooni toodud kaupa tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 245;

h)  ettevõtja ei esita liidu tolliterritooriumilt väljaviidavat kaupa väljaveol tollile kooskõlas tolliseadustiku artikli 267 lõikega 2;

i)  kauba mahalaadimine või teisele veovahendile laadimine ei toimu tolli loal või tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas kooskõlas tolliseadustiku artikliga 140;

j)  kauba ladustamine ajutise ladustamise kohas või tollilaos artiklite 147 ja 148 kohaselt tolli antud loata;

k)  loa omanik või protseduuri pidaja ei täida tolliladustamisprotseduurile suunatud kauba ladustamisest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 242 lõike 1 punktidega a ja b. [ME 20]

Artikkel 5

Tahtlikult toimepandud tollieeskirjade rikkumised

Liikmesriigid tagavad, et kui järgmine tegevus pandi toime või jäeti tegemata tahtlikult, on tegemist tollieeskirjade rikkumisega:

a)  tollile valeteabe või -dokumentide esitamine, kui toll nõuab teabe või dokumentide esitamist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 15 või 163;

b)  ettevõtja esitab valeandmeid või kasutab muud ebaausat viisi, et saada tollilt luba

i)  volitatud ettevõtja staatuse saamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 38;

ii)  lihtsustatud deklaratsiooni kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 166;

iii)  muu tollialase lihtsustuse kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 177, 179, 182 või 185;

iv)  kauba suhtes eriprotseduuri kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 211;

c)  kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile või viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, esitamata seda tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 139 või 245 või artikli 267 lõikega 2;

d)  tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei täida kõnealusest otsusest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 1;

e)  tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei teata tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada otsuse kehtivust või sisu, kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 2;

f)  kauba töötlemine tollilaos ilma tolli poolt tolliseadustiku artikli 241 kohaselt antud loata;

g)  artikli 4 punktis f ja käesoleva artikli punktis c nimetatud tollieeskirjade rikkumisega seotud kauba omandamine või omamine. [ME 21]

Artikkel 6

Tollieeskirjade rikkumise toimepanekule kaasaaitamine ja kihutamine ja tollieeskirjade rikkumise katse

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 5 artikli 8b lõikes 2 osutatud tegevusele või tegevusetusele kaasaaitamine või kihutamine on kujutab endast tollieeskirjade rikkumine rikkumist.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 5 3 punktides b ja c qi ja qj osutatud tegevuse või tegevusetuse katse on kujutab endast tollieeskirjade rikkumine rikkumist. [ME 22]

Artikkel 7

Tolliasutuse tehtud viga

Juhul kui artiklites 3–6 ja 6 osutatud tegevus või tegevusetus tuleneb tolliasutuse tehtud veast, ei kujuta see endast tollieeskirjade rikkumist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 119. Tolliasutused vastutavad kõnealusest veast tingitud kahjueest. [ME 23]

Artikkel 8

Juriidiliste isikute vastutus

1.  Liikmesriigid tagavad juriidilise isiku vastutusele võtmise vastutuselevõtmise artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumise eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal ühel järgmisel alusel:

a)  õigus esindada juriidilist isikut;

b)  õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid;

c)  õigus kontrollida juriidilist isikut. [ME 24]

2.  Liikmesriigid tagavad ka juriidilise isiku vastutusele võtmise juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku järelevalve või kontrolli puudumine võimaldas lõikes 1 osutatud isiku alluvuses oleval isikul panna kõnealuse juriidilise isiku kasuks toime tollieeskirjade rikkumise.

3.  Juriidilise isiku lõigete 1 ja 2 kohane vastutus ei mõjuta tollieeskirjade rikkumise toimepannud füüsilise isiku vastutust.

3a.   Käesolevas direktiivis kohaldamisel tähendab juriidiline isik üksust, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud asutused, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid. [ME 26]

Artikkel 8a

Arvessevõetavad tegurid hindamaks, kas tegemist on väiksema rikkumisega

1.   Hindamaks, kas artiklis 3 osutatud rikkumist saab lugeda väiksemaks rikkumiseks, tagavad liikmesriigid menetluse algusest alates, et kogu rikkumise tuvastamise kestel võtavad nende pädevad asutused arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas järgmist:

a)   rikkumine pandi toime hooletusest;

b)   asjaomase kauba suhtes ei kohaldata tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 teises lauses ja artikli 267 lõike 3 punktis e osutatud keeldusid või piiranguid;

c)   rikkumise mõju tasutavate tollimaksude summale on väike või olematu;

d)   rikkumise eest vastutav isik tegi uurimise käigus tulemuslikult koostööd pädeva asutusega;

e)   rikkumise eest vastutav isik teatas rikkumisest vabatahtlikult, tingimusel et rikkumise suhtes ei teostata veel uurimist, millest asjaomase rikkumise eest vastutav isik teadlik oleks;

f)   rikkumise eest vastutav isik suudab näidata, et ta teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et täita liidu tollialaseid õigusakte, tõestades kõrgetasemelise kontrolli olemasolu oma tegevuses, näiteks nõuetelevastavuse süsteemi näol;

g)   rikkumise eest vastutav isik on väike või keskmise suurusega ettevõtja, kellel ei olnud tolliküsimustes varasemaid kogemusi.

2.   Pädevad asutused loevad rikkumise väiksemaks rikkumiseks vaid juhul, kui sellega ei seondu artiklis 8b osutatud raskendavaid asjaolusid. [ME 27]

Artikkel 8b

Arvessevõetavad tegurid hindamaks, kas tegemist on tõsise rikkumisega

1.   Hindamaks, kas artiklis 3 või 6 osutatud rikkumist saab lugeda tõsiseks rikkumiseks, tagavad liikmesriigid menetluse algusest alates, et kogu rikkumise tuvastamise kestel võtavad nende pädevad asutused arvesse järgmisi asjaolusid:

a)   rikkumine pandi toime tahtlikult;

b)   rikkumine kestis pikemat aega, mis annab tunnistust kavatsusest seda jätkata;

c)   antud rikkumisega sarnane või sellega seotud rikkumine jätkub või kordub, s.t pannakse toime rohkem kui ühel korral;

d)   rikkumine mõjutab oluliselt tasumata jäetud impordi- või eksporditollimaksude summat;

e)   asjaomaste kaupade suhtes kohaldatakse tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 teises lauses ja artikli 267 lõike 3 punktis e osutatud keeldusid või piiranguid;

f)   rikkumise eest vastutav isik keeldub koostööst või igakülgsest koostööst pädeva asutusega;

g)   rikkumise eest vastutav isik on varem rikkumisi toime pannud.

2.   Artikli 3 punktides f, g, p, qi ja qj osutatud rikkumised on oma olemuselt tõsised rikkumised. [ME 28]

Artikkel 9

Karistused artiklis 3 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest Tollieeskirjade väiksemate rikkumiste eest määratavad muud kui kriminaalkaristused

1.   Liikmesriigid tagavad, et lisaks tasumata jäetud tollimaksude tasumisele määratakse selliste artiklis 3 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest, mis loetakse artikli 8a kohaselt väiksemateks rikkumisteks, tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja hoiatavad karistused muud kui kriminaalkaristused järgmistes piirides:

a)  rahatrahv vahemikus 1–5 % kauba väärtusest kuni 70 % tasumata jäetud tollimaksudest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega;

b)  rahatrahv vahemikus 150–kuni 7 500 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 kehtestatud piirides ettenähtud karistuste suuruse määramisel tagavad liikmesriigid kõigi artiklis 8a loetletud oluliste asjaolude arvessevõtmise. [ME 29]

Artikkel 10

Karistused artiklis 4 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 4 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused järgmistes piirides:

a)  rahatrahv kuni 15 % kauba väärtusest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga;

b)  rahatrahv kuni 22 500 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga. [ME 30]

Artikkel 11

Karistused artiklites 5 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest Tollieeskirjade tõsiste rikkumise eest määratavad muud kui kriminaalkaristused

1.   Liikmesriigid tagavad, et lisaks tasumata jäetud tollimaksude tasumisele määratakse artiklites 5 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest, mis loetakse artikli 8b kohaselt tõsisteks rikkumisteks, tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja hoiatavad karistused muud kui kriminaalkaristused järgmistes piirides:

a)  rahatrahv kuni 30 % kauba väärtusest vahemikus 70–140 % tasumata jäetud tollimaksudest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega;

aa)   rahatrahv vahemikus 15–30 % kaupade väärtusest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub mitte tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega, vaid kaupade väärtusega;

b)  rahatrahv kuni vahemikus 7 500 kuni 45 000 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega ega ka kaupade väärtusega.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 kehtestatud piirides ettenähtud karistuste suuruse määramisel tagavad liikmesriigid kõigi artiklis 8a ning artikli 8b lõikes 1 loetletud oluliste asjaolude arvessevõtmise. [ME 31]

Artikkel 11a

Tollieeskirjade tõsiste rikkumise eest määratavad teised muud kui kriminaalkaristused

1.   Lisaks artiklis 11 nimetatud karistustele võivad liikmesriigid tõsiste rikkumiste korral kooskõlas tolliseadustikuga kohaldada järgmisi mitterahalisi karistusi:

a)   kauba alaline või ajutine konfiskeerimine;

b)   saadud loa peatamine.

2.   Vastavalt tolliseadustikule näevad liikmesriigid tollialaste õigusaktide tõsise või korduva rikkumise korral ette volitatud ettevõtja staatuse andmise otsuse tühistamise. [ME 32]

Artikkel 11b

Läbivaatamine

1.   Komisjon koos liikmesriikide pädevate asutustega vaatab artiklite 9 ja 11 alusel kohaldatavad trahvisummad läbi … [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Läbivaatamismenetlusega tahetakse tolliliidu toimimise ühtlustamiseks tagada, et tolliliidu raames määratavad trahvisummad oleksid ühtlasemad.

2.   Komisjon avaldab igal aastal liikmesriikide poolt artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratud karistuste üksikasjad.

3.   Liikmesriigid tagavad kooskõla tollialaste õigusaktidega tolliseadustiku artikli 5 punkti 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012(8) tähenduses. [ME 33]

Artikkel 11c

Kokkuleppemenetlus

Kohtumenetluse algatamise või jätkamise alternatiivina sätestavad liikmesriigid kokkuleppemenetluse võimaluse, mis võimaldab pädevatel asutustel sõlmida rikkumise eest vastutava isikuga kokkuleppe tollieeskirjade rikkumise lahendamiseks tingimusel, et kõnealune isik nõustub koheselt jõustatava karistusega.

Kui aga kohtumenetlust on juba alustatud, võivad pädevad asutused kokkuleppe sõlmida üksnes kohtuasutuse nõusolekul.

Komisjon esitab kokkuleppemenetluste suunised, mille kohaselt tagatakse, et rikkumise eest vastutavale isikule antakse läbipaistvalt ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kokkuleppe sõlmimise võimalus ning et mis tahes kokkuleppe sõlmimise järel avaldatakse kokkuleppemenetluse tulemus. [ME 34]

Artikkel 12

Karistuste tõhus kohaldamine ja karistuse määramise õiguse kasutamine pädevate asutuste poolt

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad artiklites 3–6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratavate karistuste liigi ja taseme kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

a)  rikkumise raskus ja kestus;

b)  asjaolu, et rikkumise eest vastutav isik on volitatud ettevõtja;

c)  tasumata jäetud impordi- või eksporditollimaksu suurus;

d)  asjaolu, et asjaomase kauba suhtes kohaldatakse tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 teises lauses ja artikli 267 lõike 3 punktis e osutatud keeldusid või piiranguid või asjaomane kaup ohustab avalikku julgeolekut;

e)  rikkumise eest vastutava isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;

f)  rikkumise eest vastutava isiku varasemad rikkumised. [ME 35]

Artikkel 12a

Nõuete täitmine

Liikmesriigid tagavad, et suunised ja väljaanded selle kohta, kuidas täita liidu tollialaseid õigusakte praegu ja edaspidi, tehakse huvitatud isikutele hõlpsasti juurdepääsetaval, mõistetaval ja ajakohastatud kujul kättesaadavaks. [ME 36]

Artikkel 13

Aegumine

1.  Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaeg artiklites 3–6 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamiseks on neli aastat ja see algab et seda arvestatakse alates tollieeskirjade rikkumise toimepaneku päevast.

2.  Liikmesriigid tagavad, et tollieeskirjade rikkumise pideva või korduva toimepaneku korral algab aegumistähtaeg päevast, mil lõpeb endast tollieeskirjade rikkumist kujutav tegevus või tegevusetus.

3.  Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaja kulgemise katkeb, kui pädev asutus teatab asjaomasele isikule katkestab kas rikkumise eest vastutava isiku tegu või igasugune pädeva asutuse tegu, mis on seotud sama tollieeskirjade rikkumist käsitleva juurdluse või kohtumenetluse algatamisest kohtumenetlusega ja millest asjaomasele isikule teatatakse. Aegumistähtaja kulgemine algab pärast katkestamist uuesti jätkub päeval, mil aegumist katkestanud tegevus lõpetatakse.

4.  Liikmesriigid Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et artiklites 3–6 käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamine aegumistähtaja katkemistest sõltumata aegub artiklites 3 või jätkamine on välistatud 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitlev menetlus kaheksa aasta möödumisel käesoleva artikli lõikes 1 või 2 osutatud päevast.

5.  Liikmesriigid tagavad, et karistuse määramist käsitleva otsuse täitmise aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab lõpliku otsuse tegemise päevast.

6.  Liikmesriigid sätestavad lõigetes 1, 4 ja 5 osutatud tähtaegade peatamise alused. [ME 37]

Artikkel 14

Menetluse peatamine

1.  Liikmesriigid tagavad artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitleva haldusmenetluse peatamise, juhul kui samade asjaoludega seoses on sama isiku vastu algatatud kriminaalmenetlus.

2.  Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitlevat peatatud haldusmenetlust ei jätkata, juhul kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluses on lõplik otsus tehtud. Muudel juhtudel võib artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitlevat peatatud haldusmenetlust jätkata.

Artikkel 15

Pädevus

1.  Liikmesriigid tagavad oma pädevuse teostamise artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste üle vastavalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)  tollieeskirjade rikkumine pannakse tervikuna või osaliselt toime asjaomase liikmesriigi territooriumil;

b)  tollieeskirjade rikkumist toime panev isik on asjaomase liikmesriigi kodanik;

c)  tollieeskirjade rikkumisega seotud kaup asub asjaomase liikmesriigi territooriumil.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kui mitu liikmesriiki leiavad, et nad on pädevad menetlema sama tollieeskirjade rikkumist, teostab oma pädevust liikmesriik, kus samade asjaoludega seoses on sama isiku vastu algatatud kriminaalmenetlus. Juhul kui pädevust ei saa lõike 1 alusel kindlaks määrata, tagavad liikmesriigid, et oma pädevust teostab liikmesriik, mille pädev asutus algatab esimesena samade asjaoludega seoses sama isiku vastu tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse.

Artikkel 16

Liikmesriikide koostöö

Liikmesriigid teevad koostööd ja vahetavad teavet, mis on vajalik artiklites 3–6 ja 6 osutatud, endast tollieeskirjade rikkumist kujutava tegevuse või tegevusetusega seotud menetluse jaoks, eelkõige juhul juhtudel, kui mitu liikmesriiki on algatanud samade asjaoludega seoses menetluse sama isiku vastu. Liikmesriikidevahelise koostöö eesmärk on suurendada kaupade tollikontrollide tõhusust ning ühtlustada liidusiseseid menetlusi. [ME 38]

Komisjon teostab järelevalvet liikmesriikidevahelise koostöö üle tollikontrolli ja -karistuste tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramisel, parimate tavade levitamisel ning tolliametnike koolituse koordineerimisel. [ME 39]

Artikkel 17

Arestimine

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on võimalik ajutiselt arestida kaupa, veovahendeid ja või artiklites 3–6 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste toimepanekuks kasutatud muid vahendeid. Kui liikmesriik pärast karistuse määramist kauba alaliselt konfiskeerib, võib ta vastavalt vajadusele selle hävitada, ringlusse võtta või seda taaskasutada. [ME 40]

Artikkel 18

Komisjonipoolne aruandlus ja läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt 1. maiks 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid.

Komisjon esitab 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liidu tollialaste õigusaktide jõustamise teiste elementide kohta nagu järelevalve, kontroll ja uurimine, lisades vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käeoleva direktiivi täiendamiseks. [ME 41]

Artikkel 18a

Liikmesriikide aruandlus

Liikmesriigid saadavad komisjonile rikkumiste statistika, milles on ära näidatud ka rikkumiste eest määratud karistused, et võimaldada komisjonil hinnata käesoleva direktiivi kohaldamist. Selline teave esitatakse igal aastal pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Komisjon võib niisuguseid andmeid kasutada käesoleva direktiivi läbivaatamisel, et riikide karistussüsteeme paremini ühtlustada. [ME 42]

Artikkel 19

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. maiks 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nende õigus- ja haldusnormide vastuvõtmisel lisavad liikmesriigid neisse viite käesolevale direktiivile või lisavad neile selle viite nende ametlikul avaldamisel. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste liikmesriigi õigusnormide teksti.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 487, 28.12.2016, lk 57.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0400.
(3) ELT C 487, 28.12.2016, lk 57.
(4) Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta seisukoht.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/…, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L …).
(7)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).


HIVi, tuberkuloosi ja C‑hepatiidi epideemiate laienemine Euroopas
PDF 195kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta resolutsioon ELi reageerimise kohta HIVi/AIDSi, tuberkuloosi ja C‑hepatiidi probleemile (2017/2576(RSP))
P8_TA(2017)0301B8-0436/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsust nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ(1),

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tegevuskava tervisesektori reageerimiseks HIVi probleemile WHO Euroopa regioonis, milles käsitletakse tervisesektori HIV/AIDSi vastase võitluse ülemaailmset strateegiat aastateks 2016–2021,

–  võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 2014. aasta epidemioloogilist aruannet sugulisel teel levivate nakkuste, sh HIVi, ja vere kaudu levivate viiruste kohta,

–  võttes arvesse ECDC 2016. aasta korrapärast ülevaadet B‑ ja C‑hepatiidi esinemise kohta ELis/EMPs,

–  võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta kirjalikku deklaratsiooni C‑hepatiidi kohta(2),

–  võttes arvesse ECDC 2016. aasta suuniseid tuberkuloosi tõrje kohta haavatavate ja raskesti ligipääsetavate rahvastikurühmade seas,

–  võttes arvesse WHO Euroopa regiooni tuberkuloosi vastu võitlemise tegevuskava aastateks 2016–2020(3),

–  võttes arvesse Bratislavas 3.–4. oktoobril 2016 toimunud ELi tervishoiuministrite mitteametliku kohtumise tulemust, mille kohaselt liikmesriigid leppisid kokku toetada HIVi, tuberkuloosi ja viirusliku hepatiidi vastase võitluse ELi integreeritud poliitikaraamistiku väljatöötamist,

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739), milles käsitletakse kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet ning juhtimist ELis ja maailmas, ning milles Euroopa Komisjon teatab oma kavatsusest anda panus kestliku arengu eesmärkide suunas liikumise edusammude seiresse, aruandlusse ja läbivaatamisse ELi kontekstis,

–  võttes arvesse Riia ühisdeklaratsiooni tuberkuloosi ja multiresistentse tuberkuloosi kohta, mis võeti vastu 30.–31. märtsil 2015. aastal Riias toimunud idapartnerluse ministrite esimesel samateemalisel konverentsil;

–  võttes arvesse Maailma Terviseassamblee poolt 2016. aasta mais vastu võetud WHO esimest viirusliku hepatiidi vastast ülemaailmset tervishoiustrateegiat aastateks 2016–2021, milles rõhutatakse üldise tervisekindlustuse suurt tähtsust ja mille eesmärk on vähendada kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega 2030. aastaks viirusliku hepatiidi uute juhtumite arvu 90 % võrra ja suremust 65 % võrra, ning lõppkokkuvõttes kaotada viiruslik hepatiit kui oht rahvatervisele,

–  võttes arvesse WHO Euroopa tegevuskava tervishoiusektori reageerimiseks viirusliku hepatiidi probleemile WHO Euroopa piirkonnas, mille üldine eesmärk on kaotada Euroopa piirkonnas 2030. aastaks viiruslik hepatiit kui oht rahvatervisele, vähendades haigestumust ja suremust viirusliku hepatiidi ja selle tüsistuste tagajärjel ning tagades kõigi jaoks võrdse juurdepääsu soovitatud ennetamis-, testimis-, ravi- ja hooldusteenustele,

–  võttes arvesse WHO HIVi/AIDSi vastast Euroopa tegevuskava aastateks 2012–2015,

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu võimaluste kohta parandada ravimite kättesaadavust(4), milles komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles vastu võtma strateegilised kavad, tagamaks juurdepääsu elupäästvatele ravimitele ning koordineerima C‑hepatiidi likvideerimise kava Euroopa Liidus, kasutades selleks selliseid vahendeid, nagu Euroopa ühised hankemenetlused,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärkide raamistikku, eelkõige kestliku arengu eesmärki nr 3, millega on seatud siht likvideerida 2030. aastaks HIVi ja tuberkuloosi epideemia ja võidelda C‑hepatiidi vastu,

–  võttes arvesse 22. oktoobri 2007. aasta Berliini deklaratsiooni tuberkuloosi kohta (The Berlin Declaration on Tuberculosis – All Against Tuberculosis, EUR/07/5061622/5, WHO Euroopa ministrite foorum, 74415),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi reageerimise kohta HIVile/AIDSile, tuberkuloosile ja C‑hepatiidile (O‑000045/2017 – B8‑0321/2017),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ECDC andmetel ei ole HIViga nakatunute seas üks inimene seitsmest oma seropositiivsusest teadlik, ning et ajavahemikku HIViga nakatumisest kuni selle diagnoosimiseni hinnatakse keskmiselt neljale aastale; arvestades, et HIVi viiruse leviku oht on diagnoosimata haigete puhul 3,5 korda suurem kui diagnoosiga haigete puhul;

B.  arvestades, et Dublini deklaratsioon partnerluse kohta võitluseks HIV/AIDSi vastu Euroopas ja Kesk-Aasias on oluliselt kaasa aidanud ühtse järelevalveraamistiku loomisele ELis ja naaberriikides, mis võimaldab HIVi vastase võitluse edusammude jälgimist;

C.  arvestades, et on olemas kindlad tõendid selle kohta, et kokkupuute-eelne profülaktika on tõhus nakatumise ennetamise vahend ning et retroviiruse vastase ravi kasutamine kaotab peaaegu täielikult viiruse ülekandumise ohu, vähendades viiruskoormust sel määral, et see ei ole tuvastatav(5);

D.  arvestades, et kuigi HIViga nakatumiste arv uimasteid süstivate inimeste seas on enamikus Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EL/EMP) riikides jätkuvalt langenud, võis 2015. aastal neljas riigis uutest ja teatatud HIVi‑juhtumitest neljandikku seostada süstitavate narkootikumide kasutamisega;

E.  arvestades, et HIViga nakatumine leviku kaudu vanematelt lastele või vereülekande teel on ELis/EMPs nüüdseks praktiliselt välistatud;

F.  arvestades, et kuna tuberkuloos ja multiresistentne tuberkuloos levivad õhu kaudu, kujutavad nad endast piiriülest terviseohtu globaliseerunud maailmas, kus elanikkonna liikuvus järjest kasvab;

G.  arvestades, et tuberkuloosi epidemioloogia erineb kogu ELis/EMPs ja oleneb muu hulgas sellest, kui kaugele liikmesriik on jõudnud tuberkuloosi likvideerimise meetmetega;

H.  arvestades, et kui 2050. aastaks võib seostada ravimresistentsusega 10 miljonit surmajuhtumit aastas, siis on neljandik neist tingitud ravimresistentse tuberkuloosi tüvedest, mis läheb maailma majandusele maksma vähemalt 16,7 miljardit USA dollarit ja Euroopale vähemalt 1,1 miljardit USA dollarit;

I.  arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata ka liitnakkuse küsimusele, eriti tuberkuloosi ning viirusliku B‑ ja C‑hepatiidi puhul; arvestades, et HIV‑positiivsete isikute seas on tuberkuloos ja viiruslik hepatiit laialt levinud ning kiirema kuluga, põhjustades märkimisväärselt palju haigestumis‑ ja surmajuhtumeid;

J.  arvestades, et nende epideemiatega võitlemisel on äärmiselt vajalik piiriülene ja valdkonnaülene koostöö;

K.  arvestades, et viiruslik hepatiit on üks suurimaid ohte rahvatervisele kogu maailmas, kusjuures kroonilist B‑hepatiiti(6) põeb 240 miljonit inimest ja kroonilist C‑hepatiiti põeb 150 miljonit inimest; arvestades, et WHO Euroopa piirkonnas on kroonilisse B‑hepatiiti haigestunud hinnanguliselt 13,3 miljonit inimest ja hinnanguliselt 15 miljonit inimest põeb C‑hepatiiti; arvestades, et B‑hepatiit põhjustab WHO Euroopa piirkonna liikmesriikides igal aastal ligikaudu 36 000 ja C‑hepatiit umbes 86 000 surmajuhtumit;

L.  arvestades, et WHO on teinud kindlaks, et narkootikumide süstimine on Euroopa piirkonna C‑hepatiidi epideemia peamine soodustaja, kusjuures enamik uutest haigestunutest on süstivad narkomaanid;

M.  arvestades, et kuna kogurahvatulu üldiselt kasvab ja abikõlblikkuse tingimusi välisrahastuse saamiseks muudetakse, väheneb Euroopa piirkonnas kiiresti juurdepääs terviseprogrammide jaoks ette nähtud rahvusvahelisele rahalisele toetusele; arvestades, et see mõjutab eelkõige Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riike, kus HIVi, tuberkuloosi ja C‑hepatiidi esinemise määr on kõige kõrgem, mis seab tõsiselt ohtu tõhusa reageerimise nendele haigustele; arvestades, et paljud riigid WHO Euroopa piirkonnas sõltuvad oma terviseprogrammide rahastamisel ikka veel suurel määral välisrahastusest, eeskätt kõige haavatavamate ja peamiselt mõjutatud rahvastikurühmade abistamisel;

N.  arvestades, et komisjonil on keeruline jälgida kestliku arengu eesmärkide saavutamisel viirusliku hepatiidi vallas tehtud edusamme, kuna liikmesriikide seireandmed tihti puuduvad või on ebapiisavad;

O.  arvestades, et lähenemisviisid viirusliku hepatiidi vastasele võitlusele ei ole kogu ELis ikka veel järjepidevad, kusjuures mõnel liikmesriigil puudub riiklik kava täielikult, samas kui teised riigid on seadnud endale märkimisväärseid rahastamiskohustusi, võtnud kasutusele strateegiad ja välja töötanud riiklikud kavad terviklikuks reageerimiseks viirusliku hepatiidi probleemile;

P.  arvestades, et maailmas on 130–150 miljonit inimest nakatunud kroonilisse C‑hepatiiti; arvestades, et ligikaudu 700 000 inimest sureb igal aastal C‑hepatiidiga seotud maksahaigustesse;

Q.  arvestades, et 2014. aasta andmetel oli 28 ELi/EMP liikmesriigis C‑hepatiiti haigestunute arv 35 321, mis tähendab, et 100 000 elaniku kohta põeb C‑hepatiiti ligilähedaselt 8,8 inimest(7);

R.  arvestades, et aastatel 2006–2014 kasvas C‑hepatiidi diagnoositud ja teatatud juhtumite arv kõigis ELi/EMP liikmesriikides kokku 28,7 % ning suurem osa sellest kasvust leidis aset pärast 2010. aastat(8);

S.  arvestades, et C‑hepatiidi andmete tõlgendamist eri riikides takistavad erinevused järelevalvesüsteemides, testimistavades ja programmides, ning raskused selle määratlemisel, kas juhtum on äge või krooniline(9);

Terviklik ja integreeritud ELi poliitikaraamistik

1.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama välja HIVi/AIDSi, tuberkuloosi ja viirusliku hepatiidi vastu võitlemise tervikliku ELi poliitikaraamistiku, võttes arvesse erinevat olukorda ja konkreetseid probleeme ELi liikmesriikides ja nende naaberriikides, kus HIVi ja multiresistentse tuberkuloosi esinemissagedus on kõrgeim;

2.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama piisavaid vahendeid ja ressursside kasutuselevõtmist, et saavutada kestliku arengu eesmärk nr 3;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama kogukondade ja haavatavate isikutega tehtavat tööd, kasutades selleks mitut valdkonda hõlmavat koostööd, tagades valitsusväliste organisatsioonide kaasamise ja teenuste osutamise mõjutatud elanikkonnale;

4.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles täitma tugevat poliitilist rolli dialoogis Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia naaberriikidega ning tagama kavade olemasolu jätkusuutlikuks üleminekuks siseriiklikule rahastamisele, nii et HIVi, viirusliku hepatiidi ja tuberkuloosi programmid oleksid pärast rahvusvaheliste rahastajate toetuse lõppemist tõhusad, järjepidevad ning nende vahendeid oleks suurendatud; kutsub komisjoni ja nõukogu üles jätkama nende riikidega tihedat koostööd selle tagamiseks, et nad võtaksid HIVi, viirusliku hepatiidi ja tuberkuloosi probleemidele reageerimise suhtes kohustused ja omavastutuse;

5.  palub, et komisjon arutaks liikmesriikide ja tulevaste nõukogu eesistujariikidega võimalust Dublini deklaratsiooni ajakohastamiseks, et tagada HIVi/AIDSi, viirusliku hepatiidi ja tuberkuloosi käsitlemine võrdsetel alustel;

HIV/AIDS

6.  rõhutab, et HIV on jätkuvalt selline nakkushaigus, millega kaasneb suurim sotsiaalne häbimärgistamine, millel võib olla tõsine mõju sellest puudutatud inimeste elukvaliteedile; rõhutab, et 2015. aastal teatasid 31 ELi/EMP riiki peaaegu 30 000 uuest HIVi nakatumise juhust, kusjuures puudusid selged märgid selle arvu üldisest vähenemisest;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama juurdepääsu innovaatilistele raviviisidele, kaasa arvatud kõige haavatavamate rühmade jaoks, ning võitlema HIV‑nakkusega seotud ühiskondliku häbimärgistamise vastu;

8.  toonitab, et ELis/EMPs on suguline vahekord endiselt peamine HIVi levikuviis, millele järgneb narkootikumide süstimine; rõhutab, et naised ja lapsed on nakkuse ees kaitsetud;

9.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles mitte üksnes suurendama investeeringuid teadustegevusse tulemusliku ravi leidmiseks ning uute vahendite ja innovaatiliste ja patsiendikesksete lähenemisviiside väljatöötamiseks kõnealuste haiguste vastu, vaid tagama ka nende vahendite kättesaadavuse ja taskukohasuse ning tegelema tõhusamalt kaasnevate nakkustega, eriti tuberkuloosi, viirusliku B‑ ja C‑hepatiidi ja nende tüsistustega;

10.  rõhutab, et ennetamine on endiselt peamine vahend võitluses HIV/AIDSi vastu, kuid et igast kolmest ELi/EMP riigist kaks on teatanud, et ennetamistegevuseks kättesaadavad vahendid ei ole uute HIVi nakatumiste arvu vähendamiseks piisavad;

11.  kutsub liikmesriike, komisjoni ja nõukogu üles jätkuvalt toetama HIV/AIDSi ennetamist ja raviga ühendamist ühismeetmete ja projektide kaudu ELi rahvatervise programmi raames ning edendama tõendatult tulemuslikke rahvatervisealaseid meetmeid HIVi ennetamiseks, sealhulgas terviklikke kahjude vähendamise teenuseid narkootikumide tarvitajatele, ravi kui ennetustegevust, kondoomi kasutamist, kokkupuute-eelset profülaktikat ja tõhusat seksuaalkasvatust;

12.  kutsub liikmesriike üles koondama HIVi testimise teenuseid peamistele sihtrühmadele piirkondades, kus HIVi esinemissagedus on kõige suurem, järgides WHO soovitusi;

13.  kutsub liikmesriike üles tõhusalt võitlema seksuaalsel teel levivate nakkustega, mis suurendavad HIViga nakatumise ohtu;

14.  ergutab liikmesriike tegema HIV-testid tasuta kättesaadavaks, eelkõige haavatavate rühmade jaoks, et tagada varane avastamine ja parandada aruandlust nakatumiste arvu kohta, mis on oluline haiguse kohta asjakohase teabe ja hoiatuste jagamiseks;

Tuberkuloos

15.  rõhutab, et Euroopa Liidus on tuberkuloosi esinemissagedus üks madalamaid kogu maailmas; toonitab siiski, et ligikaudu 95 % tuberkuloosi põhjustatud surmajuhtumitest leiab aset väikse ja keskmise sissetulekuga riikides; rõhutab lisaks, et WHO Euroopa piirkonnas ning eelkõige Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikides esineb palju multiresistentset tuberkuloosi, mis moodustab ligikaudu veerandi multiresistentse tuberkuloosi juhtudest kogu maailmas; arvestades, et WHO poolt nimetatud 27‑st multiresistentse tuberkuloosi kõrge esinemissagedusega riigist asub 15 riiki WHO Euroopa piirkonnas;

16.  juhib tähelepanu sellele, et tuberkuloos on HIV-viirusega inimeste peamine surma põhjustaja ja ligikaudu üks igast kolmest surmajuhtumist on HIV-viirusega inimeste puhul tingitud tuberkuloosist(10); rõhutab, et 2014. aastal suurenes kolmandat aastat järjest tuberkuloosi haigestunud inimeste arv, mis kasvas 9 miljonilt 2013. aastal 9,6 miljonile 2014. aastal; rõhutab, et diagnoositakse ainult üks neljast multiresistentse tuberkuloosi juhtumist, mis toob esile asjaolu, et haiguse avastamisel ja diagnoosimisel esineb suuri lünki;

17.  rõhutab, et antimikroobikumiresistentsus kujutab endast nakkuste ning haiguste, sealhulgas tuberkuloosi ravimisel üha tõsisemat meditsiinilist probleemi;

18.  tuletab meelde, et ravi katkestamine on üks põhjustest, mis toob kaasa ravimiresistentsuse väljakujunemise, tuberkuloosi leviku ja patsientide halvad ravitulemused;

19.  rõhutab, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad tuberkuloosi ennetamise, avastamise ja raviskeemi järgimise parandamiseks välja töötama tuberkuloosiprogrammid ja nägema ette rahalise toetuse, et tugevdada koostööd kogukondade ja haavatavate isikutega mitut valdkonda hõlmava koostöö kaudu, millesse tuleks eelkõige arenguriikides kaasata valitsusvälised organisatsioonid; toonitab lisaks, et tuberkuloosi ravi järjepidevuse tagamiseks on oluline selle ravi toetamisse rahaliselt kaasata kõik osalised, sest tuberkuloosi ravi võib olla üle jõu käivalt kulukas;

20.  rõhutab, et oluline on tegeleda kujuneva antimikroobikumiresistentsuse kriisiga, sealhulgas rahastades teadus- ja arendustegevust uute vaktsiinide, innovaatiliste patsiendikesksete lähenemisviiside ning tuberkuloosi diagnostika ja ravi väljatöötamiseks;

21.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles täitma tugevat poliitilist rolli tagamaks, et antimikroobikumiresistentsuse ja multiresistentse tuberkuloosi vaheline seos kajastuks 2017. aasta juulis Saksamaal toimuva G20 tippkohtumise tulemustes ning uues ELi antimikroobikumiresistentsuse tegevuskavas, mis avaldatakse 2017. aastal;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd, et võtta riikidevaheliste kahepoolsete kokkulepete ja ühismeetmete abil piiriüleseid meetmeid tuberkuloosi leviku tõkestamiseks;

23.  kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tugevdama kõrgeimal poliitilisel tasandil ja eri sektorites tuberkuloosi ja multiresistentse tuberkuloosi alast piirkondlikku koostööd ning muutma selle ametlikuks, ja samuti seadma tulevaste ELi eesistujariikidega sisse partnerlussuhted selle töö jätkamiseks;

C‑hepatiit

24.  rõhutab, et Euroopa Liidus levib C‑hepatiit peamiselt narkootikumide süstimise teel saastunud süstlanõelte jagamise ja mittesteriilsete süstimisvahendite kasutamise tõttu; rõhutab, et tervishoiutöötajate C‑hepatiidi viirusega nakatumise tase süstlatorkevigastuste tagajärjel on keskmisest suurem; rõhutab, et kahjude vähendamise teenuste osutamine, sealhulgas asendusravi opioididega ning nõela- ja süstlavahetuse programmid kujutab endast viirusliku hepatiidi ennetamise kriitilise tähtsusega strateegiat, mis peaks sisaldama ka häbimärgistamisest ja diskrimineerimisest ülesaamise meetmeid; rõhutab, et hüvitatud tervisekontrollid ei hõlma sageli C‑hepatiidi (anti‑HCV) ja B‑hepatiidi viiruse pinnaantigeeni (HBsAg) analüüse; toonitab, et viirus võib harvadel juhtudel levida sugulisel teel, või ravi- ja iluraviasutustes kasutatud ebapiisavate nakkustõrjetavade tõttu, või perinataalselt, st nakatunud emalt lootele;

25.  rõhutab, et üle 90 %‑l patsientidest puuduvad haigestumisel sümptomid ja tavaliselt avastatakse haigus juhuslikult analüüsi käigus või alles sümptomite ilmnemisel, mistõttu põhjustab see 55 % – 85 %‑l juhtudest kroonilise hepatiidi; arvestades, et 15– 30 %-st inimestest, kes põevad kroonilist hepatiiti, on 20 aasta jooksul risk haigestuda maksatsirroosi, mis on hepatotsellulaarse kartsinoomi peamine põhjus;

26.  rõhutab, et 75 %‑l hepatotsellulaarse kartsinoomi juhtudest annab patsiendi C‑hepatiidi seroloogiline test positiivse tulemuse;

27.  rõhutab, et liikmesriikides ei ole ühtset metoodikat C‑hepatiidi sõeluuringute jaoks ning andmed mõjutatud inimeste arvu kohta võivad olla alahinnatud;

28.  rõhutab, et aprillis 2016 ajakohastas WHO oma suuniseid kroonilise C‑hepatiidi nakkusega isikute sõeluuringute, ravi ja hoolduse kohta, ning et need täiendavad olemasolevaid WHO suunised vere kaudu levivate viiruste, sealhulgas C‑hepatiidi leviku vältimise kohta; juhib tähelepanu sellele, et nimetatud suunistes antakse selle valdkonna kohta olulisi soovitusi ning juhitakse tähelepanu asjaoludele, mida tuleks nende rakendamisel silmas pidada;

29.  rõhutab, et C‑hepatiidi nakkust saab ravida, eriti kui see on avastatud ja seda ravitakse viirusevastaste ravimite asjakohaste kombinatsioonidega; juhib tähelepanu sellele, et üle 90 % C‑hepatiidi nakkusega inimestest tervenevad viirusevastase ravi tulemusel; rõhutab, et viiruslikku B‑hepatiiti saab ära hoida vaktsineerimisega ja seda on võimalik kontrolli all hoida, kuid toonitab, et vähem kui 50 % viirusliku B‑hepatiidi juhtudest diagnoositakse alles aastakümneid pärast nakatumist;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama viirusliku hepatiidi likvideerimise siseriiklike kavade jätkusuutliku rahastamise ning kasutama selleks ELi struktuurifonde ja ELi muid kättesaadavaid rahalisi vahendeid;

31.  kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles kehtestama kogu ELi hõlmava nakkuste ühtlustatud seire programmi, mille abil saaks õigeaegselt tuvastada viirusliku hepatiidi, tuberkuloosi ja HIVi puhanguid, hinnata esinemissageduse suundumusi, ette näha haiguskoormust ja tõhusalt jälgida diagnostika, ravi ja hoolduse etappe reaalajas, sealhulgas konkreetsetes haavatavates rühmades;

32.  kutsub komisjoni üles arutama liikmesriikidega, kuidas anda esmatasandi arstiabi valdkonna töötajatele parimad vahendid (näiteks C‑hepatiidi (anti‑HCV) ja B‑hepatiidi viiruse pinnaantigeeni (HBsAg) analüüside lisamisega tervisekontrolli, haiguslugudesse, järeltestidesse ja ravile suunamisse), et suurendada diagnoosimise määra ja tagada suunistekohane ravi;

33.  peab kahetsusväärseks, et praegu puudub C‑hepatiidi vastane vaktsiin, mistõttu on otsustava tähtsusega esmane ja teisene ennetus; rõhutab siiski, et paljudel juhtudel takistavad testimist C‑hepatiidi viirusega nakatumise eripära ning sõeluuringute metoodika puudumine;

34.  kutsub komisjoni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhtimisel võtma liikmesriikidega kooskõlastatult kasutusele valdkondadevaheline kava, et standardida sõeluuringute, testimise ja ravi metoodikat ning tagada 2030. aastaks C‑hepatiidi likvideerimine;

o
o   o

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Maailma Terviseorganisatsioonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.
(2) ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 247.
(3) http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0007/283804/65wd17e_Rev1_TBActionPlan_150588_withCover.pdf
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0061.
(5) https://thinkprogress.org/massive-hiv-treatment-study-found-zero-transmissions-between-mixed-status-couples-73d4a497f77b
(6) http://www.euro.who.int/en/health-topics/communicable-diseases/hepatitis/data-and-statistics
(7) Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) epidemioloogiline aruanne. http://ecdc.europa.eu/en/healthtopics/hepatitis_C/Documents/aer2016/AER-hepatitis-C.pdf
(8) Samas.
(9) Samas.
(10) WHO ülemaailmne aruanne tuberkuloosi kohta 2015.


2018. aasta eelarve – volitus kolmepoolseteks läbirääkimisteks
PDF 376kWORD 66k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta resolutsioon volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks (2017/2043(BUD))
P8_TA(2017)0302A8-0249/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 30. mail 2017. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti (COM(2017)0400),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsiooni 2018. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(4),

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta järeldusi 2018. aasta eelarve suuniste kohta (06522/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 86a,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0249/2017),

2018. aasta eelarve projekti prioriteedid: majanduskasvu, tööhõive ja julgeoleku suurendamine

1.  tuletab meelde, et oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonis kinnitas Euroopa Parlament, et ELi 2018. aasta eelarve põhiküsimused ja prioriteedid on jätkusuutlik majanduskasv, inimväärsed, kvaliteetsed ja stabiilsed töökohad, sotsiaal‑majanduslik ühtekuuluvus, julgeolek, ränne ja kliimamuutused;

2.  usub, et komisjoni ettepanek on üldjoontes hea lähtekoht käesoleva aasta läbirääkimisteks, arvestades, et ELil peab olema oma 2018. aasta eelarve abil võimalik jätkata jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive suurendamist ning tagada samal ajal oma kodanike julgeolek ja käsitleda rändega seotud probleeme; peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei ole võetud täielikult arvesse parlamendi üleskutset võtta meetmeid kliimamuutuste vastu;

3.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon otsustas võtta eelarveprojektis arvesse 2014.–2020. aasta finantsraamistiku muutmise tulemusi juba enne selle ametlikku vastuvõtmist nõukogu poolt, andes sellega selgelt märku, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmine on väga oluline ja ELi eelarve peab muutuma paindlikumaks, et liit saaks uutes hädaolukordades tõhusalt tegutseda ja rahastada oma poliitilisi prioriteete;

4.  kordab oma kindlat veendumust, et ELis jätkusuutliku majanduskasvu ning stabiilsete ja kvaliteetsete töökohtade loomise saavutamiseks on kõige olulisem suurendada investeeringuid teadus- ja uuendustegevusse, taristusse, haridusse ning VKEdesse; väljendab sellega seoses heameelt, et programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastut ja programmi „Erasmus+“ soovitakse tugevdada, sest need programmid aitavad otseselt nimetatud eesmärkide täitmisele kaasa; on siiski seisukohal, et neid on vaja veelgi tugevdada, võttes eelkõige arvesse EFSI rahastamiseks nende poliitikavaldkondade rahastamisse tehtud kärpeid;

5.  tuletab meelde VKEde väga olulist rolli töökohtade loomisel ja investeeringupuudujäägi vähendamisel ning rõhutab, et nende piisav rahastamine peab jääma ELi eelarve üheks põhiprioriteediks; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et programmile COSME kavandatud eraldis on 2017. aasta eelarvega võrreldes 2,9 % väiksem, ning märgib, et kavatseb sellele programmile 2018. aasta eelarves rohkem assigneeringuid eraldada; rõhutab vajadust VKEsid veelgi rohkem toetada ning nõuab programmi rahaliste kohustuste täielikku täitmist praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud aastate jooksul; tervitab komisjoni püüet lihtsustada VKEde rahastamist programmi „Horisont 2020“ raames;

6.  tunnustab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rolli kogu ELis ja ELi piirkondade vahel investeeringupuudujäägi vähendamisel ning selliste strateegiliste investeeringute elluviimisel, mis pakuvad suurt lisaväärtust majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale; toetab seetõttu EFSI pikendamist 2020. aastani; rõhutab rahaliste vahendite kiiret kasutamist EFSI VKEde komponendi puhul ning väljendab heameelt selle plaanitava suurendamise üle; peab siiski kahetsusväärseks, et puudub terviklik lähenemisviis VKEde rahastamisele, mis võimaldaks saada selge ülevaate kõigist olemasolevatest rahalistest vahenditest; rõhutab, et Euroopa Parlament on käimasolevatel seadusandlikel läbirääkimistel seisukohal, et EFSI pikendamise rahastamiseks ei tohiks olemasolevaid ELi programme rohkem kärpida; on seisukohal, et EFSI, mille tagatisfondi rahastatakse peamiselt ELi eelarvest, ei tohiks toetada üksusi, mis on asutatud või tegutsevad jurisdiktsioonides, mis on kantud asjaomases poliitikavaldkonnas koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu või mis ei järgi tegelikult läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid ELi või rahvusvahelisi maksustandardeid;

7.  võtab rahuloluga teadmiseks ELi algatused kaitseuuringute ning tehnoloogia arendamise ja hankimise valdkonnas, mis aitavad luua vastavas sektoris mastaabisäästu ja suurema kooskõlastamise liikmesriikide vahel ning toovad õige arendamise korral kaasa mõistlikumad kaitsekulutused ja võimaldavad säästu liikmesriikide tasandil; rõhutab samuti vajadust suurendada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovatiivsust; tuletab meelde oma varasemat seisukohta, et selle valdkonna uute algatuste rahastamiseks tuleks eraldada lisaraha, mitte kärpida olemasolevate programmide, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu eelarvet;

8.  märgib, et komisjon ei ole järginud Euroopa Parlamendi taotlust esitada idee „Interraili Euroopa sõidukaart 18. sünnipäevaks“ kohta hinnang ja asjaomased ettepanekud; usub, et selliste ettepanekutega on võimalik suurendada Euroopa-teadvust ja identiteeti; rõhutab siiski, et mis tahes uute projektide rahastamiseks tuleb kasutada uusi rahalisi vahendeid ja nii, et see ei mõjuta olemasolevaid programme, ning see peaks olema maksimaalselt sotsiaalselt kaasav; kordab, et nõuab komisjonilt endiselt selle idee kohta asjaomaste ettepanekute esitamist;

9.  väljendab heameelt selle üle, et 2018. aasta eelarve projektis on noorte tööhõive algatusele ette nähtud lisaraha, mis tähendab, et Euroopa Parlamendi varasemaid nõudmisi selle programmi jätkamiseks on arvesse võetud; võtab samal ajal teadmiseks ettepaneku võtta vastu paranduseelarve projekt nr 3/2017, millega nähakse noorte tööhõive algatusele ette kulukohustustes 500 miljoni euro eraldamine, milles Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku 2017. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus; on veendunud, et väljapakutud summad on noorte tööhõive algatuse eesmärkide saavutamiseks selgelt ebapiisavad, ning usub, et noorte tööpuuduse probleemiga tulemuslikuks tegelemiseks peab noorte tööhõive algatus aitama ka edaspidi kaasa liidu peamiste eesmärkide, st majanduskasvu ja tööhõive suurendamise saavutamisele; toonitab, et noorte tööpuudusele on vaja leida tulemuslik lahendus kogu liidus, ning rõhutab, et noorte tööhõive algatust on võimalik veel paremaks ja tõhusamaks muuta, tagades eelkõige, et see loob tõelist Euroopa lisaväärtust noorte tööhõivepoliitikale liikmesriikides ja ei asenda endiste riiklike poliitikate rahastamist;

10.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitikal on ELi majanduskasvu ja arengu seisukohalt keskne roll; rõhutab, et 2018. aastal on oodata, et ühtekuuluvuspoliitika programmide mahajäämus likvideeritakse ja neid hakatakse maksimaalses tempos ellu viima; rõhutab, et Euroopa Parlament on kindlal seisukohal, et nendele programmidele, mis kuuluvad ühte ELi peamistest poliitikavaldkondadest, tuleb tagada piisavad assigneeringud; on siiski mures selle pärast, et riikide tasandil esineb rakenduskavade täitmisel lubamatuid viivitusi; kutsub liikmesriike üles tagama, et korraldus-, auditeerimis- ja sertifitseerimisasutuste määramine oleks lõpule viidud ning rakendamist kiirendatakse; tunnistab, et tulenevalt pikkadest läbirääkimistest õigusliku aluse üle lasub vastutus selle eest, et rakendamise määr on madal, ka ELi läbirääkimisi pidavatel institutsioonidel; märgib asjaolu, et mõned liikmesriigid on seisukohal, et ühtekuuluvusfondid võiksid olla liidu poliitikavaldkondades solidaarsuse tagamise vahendiks;

11.  on eriti mures selle pärast, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõpuks võivad taas kuhjuda tasumata arved, ja tuletab meelde, et 2014. aasta lõpus paisus nende maht enneolematult suureks – 24,7 miljardi euroni; kiidab heaks asjaolu, et komisjon esitas mitmeaastase finantsraamistiku muutmisega seoses esmakordselt maksete prognoosi kuni 2020. aastani, kuid rõhutab, et seda tuleb igal aastal nõuetekohaselt uuendada, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid õigeaegselt vajalikke meetmeid võtta; hoiatab kahjuliku mõju eest, mis uuel maksekriisil võiks eelkõige ELi eelarvest toetuse saajatele olla; on veendunud, et ELi usaldusväärsus sõltub ka sellest, kas EL on suuteline tagama oma eelarves piisavad maksete assigneeringud, mille abil tal oleks võimalik oma kohustusi täita; rõhutab, et maksete hilinemisel on negatiivne mõju erasektorile, eelkõige ELi VKEdele, kellel on avaliku sektori asutustega lepingud;

12.  rõhutab, kui tähtis on täita ELi võetud kohustus saavutada COP 21‑l kindlaks määratud eesmärgid, pidades eelkõige silmas USA valitsuse hiljutist otsust sellest kokkuleppest taganeda; rõhutab sellega seoses, et kui suuremaid jõupingutusi ei tehta, tekib tõsine oht, et ei suudeta täita eesmärki eraldada mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) jooksul vähemalt 20 % ELi kulutustest kliimameetmetele; märgib murelikult, et bioloogilisele mitmekesisusele mõeldud vahendeid suurendati tagasihoidlikult vaid 0,1 %; rõhutab, kui oluline on bioloogilise mitmekesisuse kaitse arvessevõtmine kogu ELi eelarves, ning kordab oma varasemat nõudmist jälgimise metoodika järele, milles võetaks arvesse kõiki bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutusi ja nende tõhusust; rõhutab ka, et ELi rahastatavad projektid ei tohiks avaldada negatiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele ja vähese süsinikdioksiidiheitega ringmajandusele üleminekule;

13.  rõhutab, et erivahendite kasutuselevõtmine enneolematult suures summas on näidanud, et ELi eelarve ei olnud algselt kavandatud lahendama selliseid küsimusi nagu praegune rände‑ ja pagulaskriis; on seisukohal, et üleminek kriisijärgsele lähenemisviisile on ennatlik; on seepärast vastu rubriigis 3 võrreldes 2017. aasta eelarvega kavandatavatele kärbetele, mis ei ole kooskõlas ELi lubadusega leida rände- ja pagulaskriisile tõhus lahendus; rõhutab siiski, et pärast reageerimist kiireloomulisele ja enneolematule olukorrale peaks nüüd järgnema süsteemsem ja ennetavam lähenemisviis, mida täiendaks ELi eelarve tulemuslik kasutamine; kordab taas, et kodanike julgeolek ja turvalisus on ELi prioriteet;

14.  kinnitab, et rände- ja pagulaskriisi algpõhjustega tegelemine annab probleemile pikaajalise ja kestliku lahenduse koos stabiilsusega ELi naaberriikides ning et selle eesmärgi saavutamiseks on kõige olulisem teha rändajate ja pagulaste päritoluriikidesse investeeringuid; väljendab sellega seoses heameelt välisinvesteeringute kava üle ning institutsioonidevahelise kokkuleppe üle Euroopa säästva arengu fondi (EFSD) osas ja kutsub üles fondi viivitamatut rakendama; võtab seetõttu hämmastusega teadmiseks rubriigi 4 assigneeringute vähendamise, mida ei saa täielikult põhjendada sellega, et varem on eelarvet suurendatud või täitmismäär on olnud madal; kinnitab taas, et rände algpõhjustega tegelemine hõlmab muu hulgas tegelemist selliste küsimustega nagu vaesus, tööpuudus, haridus- ja töövõimalused, aga ka ebastabiilsus, konfliktid ja kliimamuutused;

15.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames kavandatakse idapartnerlusele ette nähtud assigneeringuid vastavalt Euroopa Parlamendi varasematele nõudmistele suurendada; on veendunud, et ELi toetus kõnealustele riikidele, eelkõige nendele, kes on sõlminud assotsieerimislepingu, on ülioluline, et edendada ELi idapoolsete naabrite juures majanduslikku integratsiooni ELiga ja lähenemist ELile ning arendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja inimõiguste austamist; rõhutab, et niisugune toetus peaks kehtima niikaua, kuni asjaomased riigid vastavad abikõlblikkuse kriteeriumidele, eelkõige õigusriigi, korruptsioonivastase võitluse ja demokraatlike institutsioonide tugevdamise seisukohast;

16.  rõhutab, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF), mis loodi selleks, et tegutseda suurte loodusõnnetuste korral ning väljendada ülejäänud Euroopa solidaarsust katastroofipiirkondadega Euroopas, on väga tähtis, ja võtab teadmiseks, et ELSFi kulukohustuste ja maksete assigneeringuid on eelarveprojektis suurendatud; palub komisjonil viivitamata hinnata, kas assigneeringuid oleks vaja veel rohkem suurendada, võttes arvesse eelkõige Itaalias toimunud maavärinaid ning Hispaania ja Portugali (inimelude traagilist kaotust põhjustanud) tulekahjusid, mis on kaasa toonud ulatuslikud laastavad tagajärjed eelkõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade inimeste jaoks; nõuab selle fondi kasutuselevõtmise eeskirjade kohandamist, et võimaldada suuremat paindlikkust ja vahendite õigeaegset kasutuselevõttu ning et neid vahendeid saaks kasutada rohkemate eri tüüpi ränkade tagajärgedega katastroofide puhul ja et rahalisi vahendeid oleks pärast katastroofi toimumist võimalik kiiremini kätte saada;

17.  märgib, et 2018. aasta eelarve projektis on mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides 1, 3 ja 4 jäetud kõigi ülemmäärade alla kas väga väike või olematu varu; on seisukohal, et see on alates 2014. aastast tehtud mahukate uute algatuste (EFSI, rändega seotud ettepanekud ning hiljuti kaitseuuringud ja Euroopa solidaarsuskorpus) tagajärg, kuna need kõik on surutud mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade alla, milles lepiti kokku 2013. aastal; tuletab meelde, et just mitmeaastane finantsraamistik (eelkõige pärast muutmist) sisaldab paindlikkussätteid, mis on küll piiratud, kuid mida tuleks tulemuslike programmide edukuse säilitamiseks ning uute ja ennenägematute probleemide lahendamiseks täiel määral ära kasutada; märgib, et Euroopa Parlament kavatseb paindlikkussätteid muutmisprotsessi käigus veel suuremas ulatuses ära kasutada; nõuab veel kord uute tegelike omavahendite lisamist ELi eelarvesse;

18.  märgib sellega seoses, et eelarveprojektis on mitmes kohas märgitud, et tuleb esitada kirjalik muutmisettepanek, millega võidaks osaliselt ennetada seisukohta, mida Euroopa Parlament eelarve menetlemisel väljendab; peab kahetsusväärseks, et selle asemel, et lisada need juba eelarveprojekti, andis komisjon teada, et järgmises kirjalikus muutmisettepanekus võidakse teha ettepanek julgeoleku- ja rändevaldkonna uute algatuste ning Türgi pagulasrahastu võimaliku pikendamise kohta; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks aegsasti järgmiste ettepanekute üksikasjad, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid neid põhjalikult analüüsida; rõhutab, et nende võimalike algatuste tõttu ei tohi nõudmisi ja muudatusettepanekuid, mille Euroopa Parlament on praeguses eelarvemenetluses esitanud, jätta tähelepanuta ega ammugi mitte asendada;

19.  kordab oma toetust komisjoni strateegia „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ rakendamisele ning nõuab jätkuvalt tulemuslikkust kajastavate andmete kvaliteedi ja esitamise parandamist, et tagada täpne, selge ja arusaadav teave ELi programmide tulemuslikkuse kohta;

Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

20.  märgib, et alamrubriigi 1a kulukohustused on komisjoni 2018. aasta eelarve ettepanekus 2017. aasta kulukohustustest 2,5 % suuremad, st 21,8413 triljonit eurot; tunneb heameelt selle üle, et suure osa kulukohustuste assigneeringute suurendamisest moodustavad programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Erasmus+“ assigneeringud, sest need suurenesid vastavalt 7,3 %, 8,7 % ja 9,5 %, kuid märgib siiski, et see on veidi vähem, kui nende finantsplaneeringus ette nähtud; rõhutab eriti programmile „Horisont 2020“ esitatud taotluste väga madalat edukuse määra;

21.  on aga üllatunud, et vähendatud on COSME programmi kulukohustuste ja maksete assigneeringuid (vastavalt 2,9 % ja 31,3 %), kuigi VKEde toetamine on üks ELi peamisi prioriteete;

22.  kordab, et mis puudutab EFSI pikendamist, siis Euroopa Parlament on Euroopa ühendamise rahastu assigneeringute igasuguse edasise kärpimise vastu, ning on seisukohal, et ELi tagatise jaoks eraldatud 1,1 miljardit eurot lisaraha tohiks võtta ainult mittesihtotstarbelisest varust (summas 650 miljardit eurot) ja oodatavast positiivsest netotulust (summas 450 miljardit eurot); tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakett (IKT osa) hõlmab ka uut WiFi4EU algatust; tuletab meelde, et nõudlus Euroopa ühendamise rahastu eelarve järele on süstemaatiliselt liiga suur, kuna sellele ei eraldata piisavalt assigneeringuid, eelkõige mis puudutab taristu tegevussuunda;

23.  võtab teadmiseks, et komisjon on teinud ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpus; märgib aga murega, et vaatamata Euroopa Parlamendi hoiatustele on 30. mail 2017 vastu võetud seadusandlikus ettepanekus ette nähtud, et kolme neljandikku solidaarsuskorpuse eelarvest rahastatakse nii, et raha paigutatakse ümber olemasolevatest programmidest ja eelkõige programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot); on mures ohu pärast, mis sellise olukorraga nende ELi programmide jaoks kaasneb, ja väljendab oma kavatsust tugevdada programmi „Erasmus+“ 2018. aasta eelarves veelgi; kordab, et mis tahes uusi poliitilisi kohustusi tuleks rahastada uutest assigneeringutest ja mitte olemasolevatest programmidest assigneeringute ümberpaigutamise abil;

24.  tunneb heameelt selle üle, et kaitseuuringuid käsitlevat ettevalmistavat meedet soovitakse tugevdada ja komisjon on esitanud kaitsetööstuse arengukava kohta seadusandliku ettepaneku;

Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

25.  märgib, et alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringute kogusumma on 55,4079 miljardit eurot, mis on 2017. aasta eelarvest 2,4 % suurem (kui võtta arvesse ka paranduseelarve projekti nr 3);

26.  märgib, et maksete assigneeringute jaoks on kavandatud 46,7635 miljardit eurot, mida on 2017. aasta summast 25,7 % rohkem, mis tuleneb suuresti sellest, et 2017. aastal tekkisid uute rakenduskavade tööle rakendamisel viivitused ja seetõttu vähenesid maksed järsult; tuletab meelde, et kuna liikmesriikide prognoosid olid ebatäpsed, jäi 2016. aastal alamrubriigis 1b suures summas maksete assigneeringuid – rohkem kui 11 miljardi euro eest – kasutamata, ning märgib, et 2018. aastaks kavandatud summasid on pärast varasemaid prognoose juba 1,6 miljardi euro võrra vähendatud;

27.  rõhutab, et 2014.–2020. aasta programmide rakendamisel tuleb saavutada maksimaalne tempo, ja on igati veendunud, et tasumata arvete ebanormaalset kuhjumist tuleb edaspidi vältida; palub sellega seoses komisjonil ja liikmesriikidel lahendada kõigepealt kõik seni lahendamata probleemid, mis on tekkinud seetõttu, et riiklike korraldus- ja sertifitseerimisasutuste määramine on viibinud, ning kaotada muud maksetaotluste esitamisega seotud kitsaskohad; loodab siiralt, et liikmesriikide ametiasutused ja komisjon on 2018. aasta eelarve maksevajadusi paremini prognoosinud ja maksete assigneeringud kasutatakse kogu kavandatud mahus ära; tunnistab, et ELi institutsioonide vahelised pikad läbirääkimised õigusliku aluse üle on üks mitmest põhjusest, miks praegune rakendamise määr on madal;

28.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku rahastada noorte tööhõive algatuse jätkamist, ja võtab teadmiseks, et kulukohustuste koguvarust soovitakse kasutusele võtta 233,3 miljonit eurot; palub komisjonil ja liikmesriikidel järgida Euroopa Kontrollikoja hiljutises aruandes toodud märkusi; tuletab meelde, et kui noorte tööhõive algatuse eraldist suurendatakse, tuleb sama suur summa eraldada Euroopa Sotsiaalfondist; märgib, et kavatseb uurida kõiki võimalusi, et selle programmi assigneeringuid 2018. aasta eelarves suurendada;

29.  toonitab, kui oluline on Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks, ning palub, et 2018. aasta eelarves eraldataks vastavad vahendid, et sihtrühmade vajadusi ja fondi eesmärke oleks võimalik piisavalt täita;

Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

30.  võtab teadmiseks, et rubriigi 2 kulukohustusteks on ette nähtud 59,5535 miljardit eurot (1,7 % rohkem kui 2017. aastal) ja makseteks 56,3598 miljardit eurot (+2,6 %), mis tähendab, et kulukohustuste ülemmäära alla jääb 713,5 miljoni euro suurune varu; märgib, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) 2018. aasta vajaduste rahastamiseks on assigneeringuid suurendatud (+2,1 %) peamiselt seetõttu, et 2018. aastal on kasutatav sihtotstarbelise tulu summa eeldatavasti palju väiksem;

31.  märgib, et komisjon on rubriigi 2 ülemmäärade alla jätnud 713,5 miljoni euro suuruse varu; juhib tähelepanu sellele, et kui põllumajandusturud muutuvad ebastabiilsemaks, nagu see juhtus piimasektori kriisi ajal, tuleb seda varu võib‑olla kasutada; palub komisjonil tagada, et ülemmäärade alla jääv varu oleks võimalike kriiside lahendamiseks piisav;

32.  rõhutab erakorraliste toetusmeetmete pikendamist teatavate puuviljade puhul, mille turuolukord on endiselt keeruline; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei paku praegu seoses Venemaa ELi‑impordi keeluga toetusmeetmeid loomakasvatussektorile, eelkõige piimasektorile, ja loodab seetõttu, et nimetatud suundumus muutub; eeldab seetõttu, et kui rubriigi 2 varu kasutusele võetakse, eraldatakse osa sellest piimatootjatele riikides, mida Venemaa embargo on kõige enam mõjutanud; ootab komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut, mis on kavas esitada 2017. aasta oktoobris ja peaks tuginema EAGFi rahastamist käsitlevatele ajakohastatud andmetele, mis näitavad põllumajandussektori tegelikke vajadusi ning milles võetakse nõuetekohaselt arvesse Venemaa embargo ja muude turukõikumiste mõju;

33.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ja programmi „LIFE+“ kulukohustusi on kooskõlas finantsplaneeringuga (vastavalt 2,4 % ja 5,9 %) suurendatud, kuid peab kahetsusväärseks, et kuna maksete assigneeringuid on järsult vähendatud, siis tähendab see ilmselt seda, et nende kahe programmi rakendamine ajavahemikul 2014–2020 on olnud aeglane;

Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

34.  märgib, et rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuteks on kavandatud 3,4731 miljardit eurot; rõhutab, et rändega seotud ja pagulaste olukorrale ning sellega kaasnevatele probleemidele tuleb leida ühtne, terviklik ja kestev lahendus;

35.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle eraldada julgeolekuprobleemide lahendamiseks veel 800 miljonit eurot, eriti pärast ELis toimunud arvukaid terrorirünnakuid;

36.  on seisukohal, et nende probleemide suuruse ja pakilisuse tõttu ei ole arusaadav, miks on võrreldes 2017. aasta eelarvega järsult vähendatud rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid (‑18,9 %) ja maksete assigneeringuid (‑21,7 %), eelkõige Varjupaiga-, Rände‑ ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ja õigusprogrammi osas; nõuab, et nendele fondidele eraldataks piisavalt eelarvevahendeid; rõhutab, et neid kärpeid ei saa põhjendada sellega, et kokkulepitud meetmete rakendamisel või uute õiguslike ettepanekute vastuvõtmisel on tekkinud viivitused; palub seetõttu komisjonil tagada, et eraldataks piisavad eelarvevahendid ja et lisavajaduse katmiseks tegutsetaks kiiresti;

37.  peab kahetsusväärseks, et praeguseni puudub tõhus jaotussüsteem, mille tagajärjel on teatavate liikmesriikide, eelkõige Itaalia ja Kreeka koormus teiste liikmesriikide omast suurem; tuletab meelde, et 2016. aastal saabus ELi 361 678 pagulast ja rändajat, kellest 181 405 saabus Itaaliasse ja 173 447 Kreekasse, ning Itaalia on 2017. aastal seni ELi saabunud pagulastest ja rändajatest vastu võtnud juba 85 %; peab kahetsusväärseks, et seni on Itaalia saanud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ainult 147,6 miljonit eurot, mis moodustab kogusummast, mis riigil rändekriisi haldamiseks kulub, ainult 3 %;

38.  on peale selle seisukohal, et koostööd, mida liikmesriigid teevad julgeolekuga seotud küsimustes, oleks võimalik ELi eelarvest eraldatava suurema toetuse abil veel paremaks muuta; soovib teada, kuidas selle eesmärgini jõuda, kui Sisejulgeolekufondi asjaomaseid eelarveridu on 2017. aasta eelarvega võrreldes järsult vähendatud; rõhutab, et uute teabe- ja piirikontrollisüsteemide, nt ELi reisiinfo ja ‑lubade süsteemi (ETIAS) ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks tuleb tagada vajalik rahastus;

39.  on seisukohal, et 2018. aasta on väga oluline Euroopa rände tegevuskava seisukohast, mille mitut peamist elementi praegu välja töötatakse; rõhutab, et arvukate arutlusel olevate seadusandlike ettepanekute (nt Dublini ühise varjupaigasüsteemi reform, uus riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning ETIAS) eelarvemõju tuleb hoolikalt hinnata ning samuti tuleb arvestada võimalusega, et nende vastuvõtmine viibib; rõhutab, et selleks, et liit saaks selles valdkonnas täita oma eesmärgid ning kehtestada kiiresti tõhusa Euroopa varjupaiga‑ ja rändepoliitika, mis on täielikult kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja põhineb liikmesriikide solidaarsusel, on vaja piisavalt raha;

40.  juhib tähelepanu sellele, et oma ettepanekus ei ole komisjon juba kolmandat aastat järjest jätnud rubriigi 3 ülemmäära alla mitte mingisugust varu, mis näitab seda, et mitmeaastase finantsraamistiku väikseima rubriigi suurus ei ole enam ammu asjakohane, mida Euroopa Parlament väitis ka mitmeaastase finantsraamistiku muutmist menetledes; väljendab seetõttu heameelt selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku võtta 817 miljoni euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringutena kasutusele paindlikkusinstrument, mis on võimalik ainult tänu sellele, et muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määrus võimaldab suuremat paindlikkust; rõhutab, et kuludeks ettenähtud vahenditest ikkagi ei piisa, ja peab kahetsusväärseks, et komisjon lükkas kõik võimalikud uued ettepanekud järgmise kirjaliku muutmisettepanekuni edasi;

41.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on kultuuri- ja meediaprogramme pidevalt igati toetanud; väljendab heameelt selle üle, et programmi „Loov Euroopa“, sh „Multimeediameetmete“ alla kuuluva Euroopa kultuuripärandi aasta assigneeringuid soovitakse 2017. aasta eelarvega võrreldes suurendada; nõuab lisaks, et piisav rahasumma tuleb eraldada ka programmile „Kodanike Euroopa“; kutsub komisjoni üles multimeediameetmete eelarvereale kuuluvad algatused läbi vaatama, et tagada eelarve kaudu kvaliteetse ja sõltumatu ELi teemade kajastamise tõhus toetamine; kinnitab oma toetust Euranet+ kestlikule mitmeaastasele rahastamiskorrale; lõpetuseks väljendab heameelt, et toidu- ja söödaprogrammi ning tarbijaprogrammi kulukohustuste assigneeringuid on 2017. aasta eelarvega võrreldes suurendatud; rõhutab, et tervishoiuprogramm peab olema mõjuv ning selleks, et Euroopas saaks tervishoiuvaldkonnas, sh tervishoiuteenustes kasutavate uudsete lahenduste, tervishoiualase ebavõrdsuse, krooniliste haiguste tekitatava koormuse, antimikroobikumiresistentsuse, piiriüleste tervishoiuteenuste ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse alal koostööd teha, tuleb ette näha asjakohane eelarve;

Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

42.  peab kahetsusväärseks, et rubriigi 4 koguassigneeringuid on vähendatud ning kulukohustuste assigneeringute summa on 9,6 miljardit eurot (2017. aasta eelarvega võrreldes on seda 5,6 % vähem); märgib, et rubriigi 4 tähtsaimate rahastamisvahendite assigneeringuid vähendati peamiselt seetõttu, et 2017. aasta eelarves oli suurendatud Türgi pagulasrahastu ja Euroopa rände tegevuskavaga seotud uue partnerlusraamistiku assigneeringuid;

43.  on seisukohal, et arengukoostöö rahastamisvahendis ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendis, eriti viimatinimetatud vahendi lõunanaabrust puudutavas osas, tehtud kärbete suurus ei ole täielikult põhjendatud, kui arvestada, mida EL peab rändevaldkonnas lisaks partnerlusraamistiku alusel sõlmitud rändekokkulepetele ja rahvusvahelises arengutegevuses võetud kohustustele pikas perspektiivis tegema; palub seoses sellega suurendada rahuprotsessile ning Palestiinale ja Palestiina pagulaste abiorganisatsioonile mõeldud rahalisi vahendeid; tuletab meelde, kui oluline on tagada lõunanaabrusele piisavad rahalised vahendid, sest stabiilsuse saavutamine Lähis‑Idas on rände algpõhjustega tegelemisel kõige tähtsam;

44.  väljendab siiski heameelt seoses asjaoluga, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi idanaabruse osa assigneeringuid soovitakse suurendada, mis aitab toetada demokraatlikke reforme ja ELiga lõimumist, eelkõige riikides, kes on liiduga sõlminud assotsieerimislepingu;

45.  märgib suurenenud toetust poliitiliste reformide jaoks Türgis (ühinemiseelse abi rahastamisvahend), eriti olukorras, kus õigusriigi põhimõtte järgimisel, sõnavabaduses ja põhiõigustes on riigis toimunud tagasiminek; nõuab, et kui ühinemisläbirääkimised peatatakse, peataks Euroopa Komisjonil ka ühinemiseelse abi maksmise, ning et sellise stsenaariumi käivitumisel toetataks nende summadega otse Türgi kodanikuühiskonda, ning investeeritaks rohkem inimestevahelistesse vahetusprogrammidesse, nt üliõpilastele, akadeemikutele ja ajakirjanikele mõeldud programmi „Erasmus+“; loodab, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendist toetust saavatele Lääne‑Balkani riikidele, kes vajavad reformide jaoks hädasti rahalist toetust, tagatakse piisavad rahalised vahendid;

46.  on seisukohal, et kuna kõrgharidus on partnerriikides toimuvate üldiste reformide seisukohast väga tähtis, tuleks ELi ja naaberriikide vahelist üliõpilaste liikuvust ning akadeemilist koostööd ka edaspidi toetada; peab seetõttu kahetsusväärseks, et kolme välisabivahendi, st ühinemiseelse abi rahastamisvahendi, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja arengukoostöö rahastamisvahendi – mille eesmärk on edendada programmi „Erasmus+“ rakendamisel kõrghariduse rahvusvahelist mõõdet – tehnilise ja finantsabi assigneeringuid on vähendatud;

47.  võtab teadmiseks, et komisjon soovitab jätta ülemmäära alla 232 miljoni euro suuruse varu; on veendunud, et ülesanneteks, mida EL peab välistegevuses lahendama, on vaja pidevaid rahaeraldisi, mille summa on suurem kui rubriigi 4 praegune suurus; tuletab meelde, et 2017. aastal kasutati ettenägemata kulude varu selleks, et eraldada raha rohkem kui ülemmäära piires võimalik; kordab, et uutele algatustele tuleb eraldada uued assigneeringud ja kõik paindlikkussätted tuleb mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel kokkulepitud ulatuses täielikult ära kasutada;

48.  palub komisjonil, kes on mitu korda mõista andnud, et Türgi pagulasrahastut võidakse pikendada, esitada juhul, kui ta seda tõesti kavatseb teha, pikendamise kohta võimalikult kiiresti korrektne ettepanek; tuletab meelde, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on lubanud tagada, et Türgi pagulasrahastu ja usaldusfondide loomine toimub läbipaistvalt ja selgelt ning kooskõlas liidu eelarve ühtsuse põhimõttega, võttes arvesse eelarvepädevate institutsioonide õigusi, sh parlamentaarset kontrolli; nõuab veel kord tungivalt, et liikmesriigid peaksid õigeaegselt kinni endale võetud kohustustest seoses Türgi pagulasrahastu ja usaldusfondide rahastamisega;

49.  toetab täielikult lubadusi, mille EL andis Brüsselis toimunud Süüria-teemalisel konverentsil ja millega kinnitati varasemaid, Londonis antud lubadusi; nõustub sellega, et lubaduste täitmiseks suurendatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja humanitaarabi assigneeringuid mõlemaid 120 miljoni euro võrra;

Rubriik 5 – Haldus

50.  märgib, et rubriigi 5 kulud on 2017. aasta eelarve omadest 3,1 % suuremad ja moodustavad 9,6824 miljardit eurot (lisatud on 287,9 miljonit eurot); märgib, et rohkem kui üks kolmandik nominaalsummast, mille võrra rubriiki suurendati, tuleneb vajadusest eraldada pensionideks rohkem (108,5 miljonit eurot rohkem) assigneeringuid; võtab teadmiseks, et lisaassigneeringuid on peamiselt vaja seetõttu, et pensionisaajate arv prognoosi kohaselt suureneb (+4,2 %); võtab ühtlasi teadmiseks, et ka järgmistel aastatel on oodata pensionisaajate arvu suurenemist; võtab teadmiseks, et halduskulud on rangelt kindlaks määratud ja kõik kulud, mis ei ole seotud palkadega, on nominaalsummas külmutatud;

51.  märgib, et kui 570 miljonit eurot, mis on ette nähtud 2017. aastal rubriigi 3 jaoks ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmiseks, tasaarvestada, jääb ülemmäära alla tegelikuks varuks 93,6 miljonit eurot; rõhutab, et pensionide tõttu moodustab rubriik 5 ELi eelarvest veidi suurema osa (kulukohustuste assigneeringutena 6,0 %) kui seni;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

52.  rõhutab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on olulised vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, mis võivad kujuneda ELi püsimeetmeteks ja ‑programmideks; kavatseb jätkata katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi väljatöötamist; märgib, et praeguses ettepanekus on mõne rubriigi varu üsna piiratud või lausa olematu, ja kavatseb uurida, kuidas saaks eelarvesse mahutada võimalikke katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, ilma et peaks vähendama muudele poliitilistele prioriteetidele mõeldud raha; on seisukohal, et kui Euroopa Komisjon viib katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ellu, peaks ta vastava projekti / ettevalmistava meetme algatanud Euroopa Parlamendi liikmeid pidevalt kursis hoidma, et tagada ettepaneku idee täielik järgimine;

Ametid

53.  võtab teadmiseks, et detsentraliseeritud ametitele on 2018. aasta eelarve projektis ette nähtud 3,1 % suuremad koguassigneeringud (võtmata arvesse sihtotstarbelist tulu) ja 146 uut ametikohta, kuid juhib tähelepanu suurtele erinevustele optimaalselt toimivate ametite (-11,2 %) ja uute ülesannetega ametite (+10,5 %) vahel; eeldab, et need arvud kajastavad olukorda, kus enamik ameteid on oma personalis 5 % või isegi suurema kärpe 2013. aastast alates juba ära teinud (mõned ametid teevad viimased kärped 2018. aastal) ning sel ajavahemikul on personali lubatud suurendada ainult ametitel, mis tegelevad rände ja julgeolekuga (183 uut ametikohta), finantsjärelevalveasutustel (28 uut ametikohta) ja teatavatel ametitel, kellele anti uusi ülesandeid (Euroopa Liidu Raudteeamet, Euroopa Lennundusohutusamet, Euroopa GNSSi Agentuur) (18 uut ametikohta); kordab oma 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames esitatud nõudmist(5), et ametite, sh ELi ametite võrgustiku alalise sekretariaadi (nüüdse nimetusega „ühine tugikeskus“) korrektseks toimimiseks tuleb vahendid säilitada või neid vajaduse korral suurendada;

54.  kordab, et on veendunud, et ELi ametitele, mis tegutsevad justiits‑ ja siseküsimuste valdkonnas, tuleb kiiresti ette näha vajalikud tegevuskulud ja vajaliku suurusega personal, et neil oleks võimalik edukalt täita lisaülesandeid ja ‑kohustusi, mis neile on viimastel aastatel antud; väljendab seoses sellega heameelt, et Euroopa Piiri‑ ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) personali plaanitakse suurendada kuni tasemeni, mida Euroopa Parlament peab miinimumiks, mida neil ametitel on oma töö tulemuslikuks tegemiseks vaja; rõhutab, et Europolile ette nähtud eelarvest ja personalist ei piisa, et amet saaks täita talle antud ülesandeid, sest komisjon ja liikmesriigid on varasematel aastatel otsustanud tugevdada liikmesriikide koostööd eelkõige terrorismi-, organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse- ja inimkaubandusevastase võitluse ning saatjata laste kaitse valdkonnas; juhib tähelepanu praeguses teabevahetussüsteemis kindlaks tehtud puudustele ja nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks eu‑LISA‑le asjakohased inimressursid ja rahalised vahendid, et amet saaks täita talle hiljuti antud lisaülesandeid ja -kohustusi; rõhutab Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) olulist rolli liikmesriikide toetamisel varjupaigataotluste haldamise valdkonnas, eriti olukorras, kus varjupaigataotlejate arv on kasvanud; peab kahetsusväärseks, et on vähendatud Eurojusti tegevuskulusid (mis on 23,6 % väiksemad kui 2017. aastal) ja personali (neli ametikohta vähem), sest Eurojusti töökoormus on viimasel ajal suurenenud;

55.  märgib murega, et eelkõige vähendatakse tööhõive- ja koolitusvaldkonnas tegutsevate ELi ametite (Cedefop, ETF, EU-OSHA, Eurofound) personali viie ametikoha võrra ja keskkonna alal (ECDC, ECHA, EEA, EFSA, EMA) tegutsevate oma 12 ametikoha võrra; on seisukohal, et see on vastuolus liidu üldise poliitikaga luua inimväärseid, kvaliteetseid ja püsivaid töökohti ning võidelda kliimamuutuste vastu; tunneb heameelt selle üle, et ACERi ja GSA personali ja eelarvet on suurendatud, kuid rõhutab, et sellest suurendamisest ametitele ülesannete korrektseks täitmiseks ei piisa;

56.  märgib, et 2018. aastal saabub kolmas kemikaalimääruse REACH kohase registreerimise tähtaeg, mis puudutab Euroopas paljusid ettevõtteid ja seni suurimat arvu VKEsid, ning et see mõjutab märkimisväärselt ka ECHA töökoormust; palub, et seetõttu loobuks komisjon oma kavast vähendada 2018. aastal ajutiste teenistujate ametikohti 6 võrra ja lükkaks vähendamise 2019. aastani edasi, et ECHA saaks 2018. aasta töökava tulemuslikult ja tervenisti ellu viia; märgib sellega seoses, et ECHA on 2012. aastast saadik vähendanud REACHiga seotud töötajate arvu juba 10 %;

o
o   o

57.  tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on otseselt aluslepingutest tulenev õiguslik kohustus; nõuab, et eelarvemenetluses jõustataks sooteadlik eelarvestamine ning et eelarvekulusid kasutataks kui mõjusat vahendit naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks; soovitab töötada välja eelarvekava soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks ELi institutsioonides vastavalt vastuvõetud katseprojektile ning lisada tulevikus eraldi eelarverida soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise koordineerimise haldamiseks institutsioonides;

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

LISA

2018. AASTA EELARVEMENETLUSE KUUPÄEVI JA LEPITUSKOMITEE TEGEVUSE ÜKSIKASJU KÄSITLEV ÜHISAVALDUS

A.  Kooskõlas eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa A osaga lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku järgmistes olulistes 2018. aasta eelarvemenetluse kuupäevades:

1.  kolmepoolsed läbirääkimised kuulutatakse välja 13. juuli hommikul, enne nõukogu seisukoha vastuvõtmist;

2.  komisjon püüab esitada 2018. aasta eelarvestuse projekti mai lõpuks;

3.  nõukogu püüab oma seisukoha vastu võtta ja Euroopa Parlamendile edastada 37. nädalaks (septembri kolmas nädal), eesmärgiga hõlbustada õigeaegse kokkuleppe saavutamist Euroopa Parlamendiga;

4.  Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon püüab hääletada nõukogu seisukoha kohta tehtud muudatusettepanekute üle hiljemalt 41. nädala lõpuks (oktoobri keskpaik);

5.  kolmepoolsed läbirääkimised kuulutatakse välja 18. oktoobri pärastlõunal, enne Euroopa Parlamendis toimuvat lugemist;

6.  Euroopa Parlamendi täiskogus toimuval lugemisel toimub hääletamine 43. nädalal (23.–26. oktoobri täiskogu istung);

7.  lepitusperiood algab 31. oktoobril. Lepitusmenetluseks ette nähtud aeg lõpeb kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punktiga c 20. novembril 2017;

8.  lepituskomitee koosolekud toimuvad 6. novembri pärastlõunal Euroopa Parlamendis ja 17. novembril nõukogus ning vajadusel võib lepituskomitee uuesti kokku tulla; lepituskomitee koosolekud valmistatakse ette kolmepoolsete läbirääkimiste käigus. Kolmepoolsed läbirääkimised on kavas 9. novembri hommikul. 21‑päevase lepitusperioodi jooksul, sh 13. või 14. novembril (Strasbourg) võidakse välja kuulutada uued kolmepoolsed läbirääkimised.

B.  Lepituskomitee tegevuse üksikasjad on esitatud eespool nimetatud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa E osas.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0085.
(5) Vt. Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ametite 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0155).


ELi strateegia rahvusvaheliste kutuurisuhete valdkonnas
PDF 229kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas (2016/2240(INI))
P8_TA(2017)0303A8-0220/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikeid 3 ja 4,

‒  võttes arvesse UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. märtsi 2017. aasta resolutsiooni 2347,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige kestliku arengu eesmärke 4 ja 17,

‒  võttes arvesse komisjoni ning komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

‒  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas (COM(2007)0242),

–  võttes arvesse ettevalmistavat meedet „Kultuur ELi välissuhetes“ ja selle soovitusi(1),

–  võttes arvesse dokumenti „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis‑ ja julgeolekupoliitika strateegia“, mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 28. juunil 2016. aastal,

‒  võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta(2),

‒  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamise kohta (COM(2010)0390),

‒  võttes arvesse oma 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi strateegilise kommunikatsiooni kohta vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale(3),

‒  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 2005. aasta raamkonventsiooni, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon)(4),

‒  võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2008. aasta järeldusi kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide välissuhetes(5),

‒  võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta(6),

‒  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(7),

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke(8),

‒  võttes arvesse nõukogu 23. detsembri 2014. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) kohta(9),

‒  võttes arvesse UNESCO 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni,

‒  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu resolutsiooni CM/Res(2010)53, millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe Euroopa Nõukogu kultuuriradade kohta,

‒  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta(11),

‒  võttes arvesse nõukogu 24. novembri 2015. aasta järeldusi kultuuri kohta välissuhetes, keskendudes eelkõige arengukoostööle(12),

‒  võttes arvesse oma 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da’eshi poolt(13), eelkõige selle punkti 3, milles „kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles kasutama kultuuridiplomaatiat ja kultuuridevahelist dialoogi, et lepitada eri kogukonnad ja ehitada üles hävitatud mälestised“,

‒  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas(14),

‒  võttes arvesse 21.–22. novembril 2016 toimunud nõukogu 3502. istungi (haridus, noored, kultuur ja sport) tulemusi,

‒  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kultuuri‑ ja hariduskomisjoni palvel koostatud uuringut pealkirjaga „Research for CULT Committee – European Cultural Institutes Abroad“ („Uuring kultuuri- ja hariduskomisjonile: Euroopa kultuuriinstituudid välismaal“)(15),

‒  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kultuuri‑ ja hariduskomisjoni palvel koostatud uuringut pealkirjaga „Research for CULT Committee – European capitals of culture: success strategies and long-term effects“ („Uuring kultuuri- ja hariduskomisjonile: Euroopa kultuuripealinnad – edustrateegiad ja pikaajaline mõju“)(16),

‒  võttes arvesse Euroopa Komisjoni välispoliitika vahendite talituse tellitud 2015. aasta uuringut „Analysis of the perception of the EU and EU’s policies abroad“ („Arusaam EList ja ELi välispoliitikast välismaal – analüüs“)(17),

‒  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal „ELi strateegia rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas“,

‒  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „ELi strateegia rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas“,

‒  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta (COM(2016)0543),

‒  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa solidaarsuskorpuse kohta (COM(2016)0942),

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2015. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 27. septembri 2016. aasta otsust, millega Ahmad al‑Faqi al‑Mahdi mõisteti süüdi mitme mausoleumi hävitamises Timbuktus ja millega kohus langetas kooskõlas Rooma statuudiga esmakordselt otsuse, et kultuuripärandi hävitamist võib käsitada sõjakuriteona,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid väliskomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ühiseid arutelusid,

–  võttes arvesse väliskomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8‑0220/2017),

A.  arvestades, et EL on muutumas tähtsamaks osalejaks rahvusvahelistes suhetes ning peaks suunama lisavahendid ja energia oma ühise kultuuri, kultuuripärandi, kunstilise loomingu ja innovatsiooni edendamisse regionaalses mitmekesisuses ELi toimimise lepingu artikli 167 alusel;

B.  arvestades, et EL on oluline osaleja rahvusvahelises poliitikas, kes etendab üha suuremat rolli maailma asjades, sealhulgas kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamise abil rahvusvahelistes suhetes;

C.  arvestades, et kultuuril on oma sisemine väärtus, ja et ELi kogemus on näidanud, et kultuurivahetus võib aidata edendada liidu välispoliitika eesmärke ning olla võimsaks sillaks erineva etnilise, usulise ja sotsiaalse taustaga inimeste vahel, tugevdades kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist, sealhulgas Euroopa välisteenistuse tegevuse abil; on sellega seoses arvamusel, et kultuurist peaks saama kolmandate riikidega peetava poliitilise dialoogi lahutamatu osa ning kultuur tuleb süstemaatiliselt lisada projektidesse ja programmidesse;

D.  arvestades, et selleks, et EL saaks edendada kultuuridevahelist mõistmist, peab liit laiendama ühiseid sidevahendeid tõelise Euroopa meedia kujul, nagu Arte, Euronews ja Euranet;

E.  arvestades, et kultuur ja kultuuri kaitsmine on lahutamatult seotud inimõiguste ja põhivabaduste austamisega;

F.  arvestades, et teaduskoostöö on välispoliitika oluline element, mis loob sildu riikide vahel, parandab rahvusvaheliste teadusuuringute kvaliteeti ja suurendab teadusdiplomaatia rolli;

G.  arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel on mitmesugused ühised kultuurilised, keelelised, ajaloolised ja usulised juured, ja arvestades, et saades innustust Euroopa kultuurilisest, usulisest ja humanistlikust pärandist, on neil õnnestunud olla ühinenud mitmekesisuses; arvestades, et Euroopa kultuur ja kultuuripärand esindavad nii materiaalsel kui ka immateriaalsel kujul samal määral Euroopa ühiskondade ja piirkondade, nende ühiskonna enamiku, aga ka vähemuste kultuuri mitmekesisust;

H.  arvestades, et Pariisis 2015. aasta märtsis vastu võetud deklaratsioonis käsitletakse kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamist hariduse kaudu ning rõhutatakse vajadust edendada kultuuridevahelist aktiivset dialoogi, üleilmset solidaarsust ja vastastikust austust;

I.  arvestades, et ELi ajaloo jooksul on kultuurisuhted olnud sotsiaalse ühtekuuluvuse ning kestliku majandus- ja inimarengu olulised ajurid, etendades samas olulist rolli kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamisel, inimestevaheliste kontaktide tugevdamisel ja radikaliseerumise ennetamisel, et kaitsta kultuuripärandit, kindlustada demokraatlikke protsesse ning osaleda konfliktide ennetamises, lahendamises ja vastupanuvõime suurendamises;

J.  arvestades, et kultuuridiplomaatia peaks edendama kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, sealhulgas vähemuskeelte säilitamist, sest need on omaette väärtus ja annavad panuse Euroopa kultuuripärandisse;

K.  arvestades, et inimõigused hõlmavad ka kultuurilisi õigusi, ning arvestades, et võrdset tähelepanu tuleks seega pöörata iga inimese õigusele osaleda kultuurielus ja nautida oma kultuuri, austades samal ajal täielikult kõigi põhilisi inimõigusi;

L.  arvestades, et 2014. aasta detsembris kehtestati piiravad meetmed, et takistada Süüriast pärinevate kultuuriväärtustega kauplemist; arvestades, et on selge vajadus luua hädaolukordadele reageerimise mehhanism, et tuvastada ja takistada kultuuripärandi hävitamist ja kultuuriväärtuste väljaviimist, sealhulgas konfliktipiirkondades või -riikides, tegusid, mida saab konfliktiolukordades kasutada hirmutamiseks või šokeerimiseks ning mis mõnel juhul võivad endast kujutada nn kultuurilist puhastust;

M.  arvestades, et kultuur on ühine hüve ja arengut käsitleva uue konsensuse kavandamine peab sisaldama arutelu avalike hüvede tagasinõudmise üle, sealhulgas kultuuri kaudu;

N.  arvestades, et EL ja liikmesriigid eraldi annavad üle poole arenguabist maailmas ja see asjaolu väärib suuremat teadvustamist;

O.  arvestades, et kultuuripärand on üldine pärand ning selle kaitsmine on rahu ja vastupanuvõime tagamise eeltingimus;

P.  arvestades, et ühisteatises „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ nähakse ette ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete raamistik; arvestades siiski, et selles ei suudeta kindlaks määrata temaatilisi ja geograafilisi prioriteete, konkreetseid eesmärke ja tulemusi, sihtrühmi, ühiseid huve ja algatusi, rahalisi eraldisi, usaldusväärset finantsjuhtimist, kohalikku ja piirkondlikku perspektiivi, raskusi ja rakendamise korda;

Q.  arvestades, et inimestevahelised kontaktid, nagu noortevahetus, sõpruslinnad ja partnerlussuhted kutsealal, on olnud olulised vahendid tugevdamaks kultuuridevahelist mõistmist ja EL peaks neid edendama oma välispoliitilistes suhetes;

R.  arvestades, et liikuvus moodustab ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete olulise osa, mis nõuab mehhanismide loomist, et hõlbustada viisade kättesaadavust kolmandatest riikidest ja kolmandatesse riikidesse kultuuritöötajatele, teadlastele, akadeemikutele, õpetajatele, üliõpilastele ja töötajatele ning varem ELi programmides(18) osalenute vilistlaste võrgustikule;

S.  arvestades, et EL ja selle naaberriigid on ajaloo vältel üksteist kultuurilises plaanis mõjutanud;

T.  arvestades, et koostöö, koolitus, kunstnike ja kultuuritöötajate ning nende teoste liikuvus, sealhulgas Euroopa ja rahvusvaheliste võrgustike raames, ning kunstnike residentuurid on võtmetähtsusega tegurid nii Euroopa kui ka Euroopa-väliste kultuuride ja kunsti levitamisel ja vahetamisel ning neid tuleb edendada ja soodustada;

U.  arvestades, et kunstnike ja kultuuritöötajate viisapoliitika on väga oluline eduka koostöö ja tööde vaba ringluse jaoks Euroopa ja rahvusvaheliste võrgustike kaudu, samuti kunstnike aktiivsete residentuuriprogrammide tagamiseks, mis hõlmavad kodanikuühiskondi maailma eri riikides ja piirkondades;

V.  arvestades, et see võiks olla kasulik lähtepunkt, et teha kokkuvõtteid ELi kultuurivaldkonna tegevuskava raames saavutatust eesmärgiga töötada välja ja muuta paremaks strateegia, kehtestada selged ja mõõdetavad eesmärgid kooskõlas konkreetse riigi eripäraga, prioriteedid ja realistlikud tulemused, ning õppida parimatest tavadest;

W.  arvestades, et EL peaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni olulise partnerina tegema tihedamat koostööd UNESCOga, et kaitsta ülemaailmset kultuuripärandit;

X.  arvestades, et ELi programmide ja vahendite vaheline koordineerimine peaks tugevdama ELi rahvusvaheliste suhete kultuurilist mõõdet, et luua dialoogi ühisruum kultuuridevahelise mõistmise ja usalduse jaoks;

Y.  arvestades, et ELi algatused ja meetmed peaksid olema kolmandates riikides nähtavamad, sealhulgas Euroopa naabruspoliitikas osalevates riikides, ning nende tulemusi tuleks paremini omistada, hinnata ja levitada(19);

Z.  arvestades, et audiovisuaal-, kultuuri- ja loomesektori toodete ja teenuste arv kasvab, nagu ka nende panus SKPsse ja rahvusvahelisse ringlusse;

AA.  arvestades, et paljud Euroopa Nõukogu sertifitseeritud Euroopa kultuurirajad kulgevad läbi ELi idapoolsete ja lõunapoolsete naaberriikide, samuti kandidaatriikide, ja arvestades, et see aitab kaasa sidemete tugevdamisele ELi ja selle naaberriikide vahel;

AB.  arvestades, et liidu jõupingutused ühiskonna vastupanuvõime toetamisel, mille käigus süvendatakse tööd kultuuri, hariduse ja noorte valdkonnas, edendavad pluralismi, kooseksisteerimist ja austust;

Eesmärgid

1.  tunneb heameelt ühisteatise üle, milles antakse ülevaade kõigist dokumentidest, meetmetest, algatustest, programmidest ja projektidest, mida EL ja selle liikmesriigid toetavad või rakendavad ning mille ühiseks nimetajaks on kultuur; nõuab, et töötataks välja tulemuslik rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia;

2.  võtab teadmiseks, et ühisteatise eesmärk on soodustada kultuurialast koostööd ELis ja selle partnerriikidega ning edendada ülemaailmset korda, mille aluseks on rahu tagamine, võitlemine ekstremismi ja radikaliseerumise vastu kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi kaudu, ja konfliktide ennetamine, mille puhul austatakse demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, sõnavabadust, kunstilist vabadust, vastastikust mõistmist, inimõigusi, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning põhiõigusi; rõhutab ühtlasi kultuuridiplomaatia, hariduse ja kultuurialaste vahetuste olulisust universaalsete väärtuste ühise tuumiku tugevdamisel;

3.  tunnustab Euroopa välisteenistuse ja komisjoni ühiselt tehtud jõupingutusi, et laiendada teadus- ja teadusuuringute poliitika rahvusvahelist mõõdet, ja nõuab tungivalt, et komisjon toetaks edasipüüdliku teadusdiplomaatia arengut;

4.  nõuab kultuuriliste õiguste edendamist põhiliste inimõiguste lahutamatu osana ning kultuuri käsitamist selle sisemise väärtuse tõttu kestliku arengu neljanda eraldiseisva, mitmeid valdkondi hõlmava tugisambana koos sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase mõõtmega;

5.  tunneb heameelt ühisteatise lähenemisviisi üle, milles määratletakse kolm töösuunda: kultuuri kui kestliku sotsiaal- ja majandusarengu mootori toetamine; kultuuri- ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine rahumeelsete kogukondadevaheliste suhete eesmärgil; ning koostöö tugevdamine kultuuripärandi valdkonnas;

6.  nõuab kunstilise sõnavabaduse kui Euroopa Liidu väärtuse ja püüdluse edendamist, tugevdades vaba dialoogi ja heade tavade vahetamist rahvusvahelisel tasandil;

7.  rõhutab, et ELil on kaasavas valitsemises palju erinevaid kogemusi, et ELi tugevus seisneb ühinenud mitmekesisuses ning et just siinkohal annab EL lisaväärtust;

8.  täheldab, et kuigi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet tuleb kultuuri valdkonnas järgida – arvestades samal ajal ka ELi ja liikmesriikide ühiseid kultuurilisi juuri ja pärandit ning pikaajalise kunstilise ja kultuurilise suhtluse tulemust –, on üheskoos töötamise ja loomise harjumuse kujundamisega pandud alus teiste kultuuride austamisele ja mõistmisele;

9.  rõhutab, et EL on areen, kus kõik liikmesriigid ühendavad jõud, et etendada rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas tugevamat rolli, kasutades ära koostööst saadavat vastastikust kasu;

10.  teeb ettepaneku, et iga liikmesriik võiks algatada ühismeetmeid koos ELiga, et igal aastal esile tõsta erinevat ELi riiki näiteks näituste ja koostöö abil, kusjuures eriline roll kuuluks rotatsiooni korras vahetuvale eesistujariigile, et saavutada sisemine lisaväärtus ELi ja liikmesriikide jaoks ning suurendada nende tegevuse ja algatuste nähtavust välismaal, sealhulgas ELi delegatsioonide kaudu, milleks tehtaks kättesaadavaks konkreetsed inimressursid ja rahalised vahendid;

11.  liikmesriigid, eelkõige väiksemad liikmesriigid ning nende kultuuriasutused ja kultuurivallas tegutsejad võiksid lisada oma kultuurilistele saavutustele väärtust, kasutades ELi nende edendamiseks ja jagamiseks välismaal;

12.  kultuuridiplomaatia võib toimida ELi ja liikmesriikide saadikuna;

13.  tuletab seoses materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandiga meelde, kui tähtis on koostöö liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel seoses ligipääsetavuse, teadusuuringute, edendamise, kaitse ja majandamisega ning võitlusega kunsti ebaseadusliku kaubanduse, rüüstamise ja hävitamise vastu, sealhulgas piirkondadele suunatud sihtotstarbeliste vahendite ja abi kaudu ning piiriülese politseikoostöö abil nii ELis kui ka sellest väljaspool;

14.  rõhutab sõltumatu meedia tähtsust kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise pädevuse edendamisel ning vajadust tugevdada sellist meediat kui usaldusväärse teabe allikat, eelkõige ELi naabruses;

15.  tunneb heameelt asjaolu üle, et ühisteatises kujutatakse kultuuri- ja loomemajandust ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete olulise elemendina; arvestades, et need tööstusharud annavad panuse Euroopa nn pehmesse võimu Euroopa väärtuste saadikutena, eriti seoses piirkondlike loomekeskuste ja kultuurivõrgustikega, ning soovitab, et need tehtaks kindlaks ning neile pakutaks stiimuleid ja kutseoskuste arendamist; kutsub komisjoni üles ajakohastama kultuuri- ja loomesektorite osaliste ja tegutsejate võrgustikke, keskendudes eelkõige VKEdele, Euroopa loomepiirkondadele ja loomemajanduse platvormidele kui mitmekordistava mõju ja innovatsiooni loojatele, sealhulgas muudes valdkondades;

16.  palub komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha kindlaks kultuuriosalejad, kellele kuulub lahutamatu osa ühisteatise elluviimises, täpsustades, et need peaksid hõlmama muu hulgas kunstnikke, kultuuri- ja loomesektorite spetsialiste, kultuuriasutusi, era- ja avaliku sektori sihtasutusi, ülikoole ning kultuuri- ja loomevaldkonna ettevõtjaid;

Juhtimine ja vahendid

17.  kutsub komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama selle valdkonna aastaseid ja mitmeaastaseid tegevuskavasid, mis peaksid sisaldama meetmeid, strateegilisi temaatilisi ja geograafilisi prioriteete ning ühiseid eesmärke, ja nõuab ühisteatise rakendamise korrapärast läbivaatamist, mille tulemustest tuleks anda aru Euroopa Parlamendile;

18.  rõhutab, et ELi poliitikavaldkondades ja meetmetes, milles osalevad kolmandad riigid, on vaja suuremat sidusust; rõhutab, et on vaja tugineda olemasolevatele teadusuuringute tulemustele, parimatele tavadele ning muudele kultuuripärandi kaitsmisega seotud ELi rahastatavatele algatustele ja vahenditele, mis võib tuua kasu koostööle kolmandate riikidega; nõuab suuremat sünergiat kõigi osalejate vahel ning muid ELi rahastatavaid algatusi, mis võiksid aidata strateegia eesmärke saavutada, et tagada ressursitõhusus, optimeeritud tulemused ning ELi tegevuse ja algatuste suurem mõju; soovitab tõhusa strateegia tagamiseks teha kokkuvõte senistest kogemustest;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon näeks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette eelarverea rahvusvaheliste kultuurisuhete toetamiseks olemasolevates programmides ja tulevastes projektikonkurssides, eelkõige järgmise põlvkonna kultuuri- ja haridusprogrammides, nii et need saaksid nõuetekohasel viisil töötada välja oma rahvusvahelised meetmed;

20.  teeb ettepaneku töötada välja ELi programm, mis käsitleb rahvusvahelist liikuvust ja vahetusi, näiteks residentuuriprogramme, eriti kultuuri- ja loomesektorite noorte kutseliste töötajate ja kunstnike jaoks, ja keskendada sellele ressursse;

21.  teeb sellega seoses ettepaneku, et Erasmuse programmis ning muudes haridusalase ja vabatahtliku liikuvuse programmides varem osalenuid ja varasemaid toetusesaajaid tuleks julgustada kasutama oma kultuuridevahelisi oskusi ja pädevust teiste hüvanguks, ning nad peaksid saama mõjukateks osalejateks partnerluste arendamisel kultuuriliste välissuhete valdkonnas;

22.  kutsub komisjoni üles arendama kultuuriturismi mõõdet näiteks temaatiliste programmide ning parimate tavade koostamise ja vahetamise teel, et lihtsustada rahvusvahelist liikuvust ja vahetusi kolmandate riikide kodanikega ning ka juurdepääsu kultuuriobjektidele;

23.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles lisama rahvusvahelised kultuurisuhted horisontaalselt rahvusvahelise koostöö vahenditesse ja programmidesse ning ka läbivaatamiste käigus, et tagada sidusus ja muuta rahvusvahelised kultuurisuhted tõhusaks vahendiks;

24.  kutsub komisjoni üles tugevdama kultuurilise mõõtme mõju rahvusvahelistes suhetes, lisades kultuurilise mõõtme süstemaatiliselt läbirääkimistesse ja assotsieerimislepingutesse; rõhutab ELi jaoks vajadust koostada käitumispõhimõtted riikidevaheliste projektide koostööpartneritele ja luua paindlik raamistik riikidevahelise kultuurialase koostöö lihtsustamiseks, eemaldades tõkked;

25.  kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama kultuurisuhteid naabruses asuvate riikidega tehnilise abi, suutlikkuse suurendamise programmide, koolituse, kutseoskuste arendamise ja teadmussiirde abil – ka meediasfääris –, et parandada juhtimist ja soodustada uute partnerluste loomist riiklikul, piirkondlikul, kohalikul ja piiriülesel tasandil, võttes samal ajal järelmeetmeid piirkondlikele programmidele lõuna- ja idanaabruse, sealhulgas Lääne‑Balkani riikides;

26.  rõhutab, et jätkusuutlikkuse huvides peab ELi kultuuri välisrahastamistegevus lähtuma kohalike partnerite jõulisest kaasamisest, programmide kohandamisest kohaliku olukorra järgi ja rahastamisjärgse perioodi nõuetekohasest arvessevõtmisest projektide puhul, mis hõlmavad üleminekut riiklikule rahastamisele või muudele tulu teenimise mudelitele;

27.  rõhutab kultuuri- ja inimõigusalgatuste tähtsust, mille eesmärk peaks olema kultuuritöötajate toetamine riikides või regioonides, kus nende õigused on ohustatud; kutsub üles rahastama asjaomaseid programme ühiselt Euroopa demokraatia rahastust ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist;

28.  rõhutab, et partnerriikide aktiivne kodanikuühiskond võib aidata märkimisväärselt kaasa ELis propageeritavate väärtuste levitamisele, ja et seetõttu on oluline, et EL pakuks kahepoolsete suhete arendamisel tuge partnerriikide kultuurivaldkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidele;

29.  kutsub komisjoni üles lisama kultuuri kõigisse olemasolevatesse ja tulevastesse kahe- ja mitmepoolsetesse koostöölepingutesse koos piisavate eelarvevahenditega, arvestades nõuetekohaselt kohustustega, mis on võetud UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni raames, et panna suuremat rõhku kultuuripärandi majanduslikule potentsiaalile ning kultuuri- ja loomesektoritele kestliku arengu edendamisel, sealhulgas sellistes valdkondades nagu majanduskasv ja töökohtade loomine, ning nende mõjule sotsiaalsele heaolule; väidab, et seda võiks teha näiteks ELi ja AKV riikide 2020. aasta järgse uue partnerluse üle peetavate järgmiste läbirääkimiste volituste raames; nõuab, et selles valdkonnas töötataks välja ELi näitajad, et soodustada kultuuripoliitilist arutelu;

30.  rõhutab noorte liikuvuse ja ülikoolide koostööprogrammide olulisust, kuna need on väga väärtuslikud meetmed, mille abil luua pikaajalisi akadeemilisi ja kultuurisuhteid;

31.  palub komisjonil tugevdada rahvusvahelist mõõdet programmides Erasmus, „Loov Euroopa“, „Kodanike Euroopa“ ja „Horisont 2020“; tuletab sellega seoses meelde ELi kultuuri-, haridus-, noorte- ja spordiprogrammide põhjapanevat rolli sallimatuse ja eelarvamuste vastu võitlemise ning ühtekuuluvustunde ja kultuurilise mitmekesisuse austamise tugevdamise keskse elemendina; palub komisjonil edendada eelkõige Euroopa naabruspoliitika raames ELi kõige lähemate partnerriikide osalemist nendes programmides;

32.  tunnustab komisjoni jõupingutusi teaduse, teadusuuringute, hariduse ja kultuurikoostöö rolli edendamisel pehme võimu vahenditena Euroopa välissuhetes; rõhutab, et teadus- ja kultuurivahetus aitab kaasa suutlikkuse suurendamisele ja konfliktide lahendamisele, eriti suhetes naaberriikidega;

33.  kutsub komisjoni üles tugevdama ja laiendama ELi programmi COSME (ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm) rahvusvaheliste kultuurisuhete strateegiale, ning tugevdama ELi temaatiliste programmide kaudu kultuurisektoris tegutsevaid VKEsid väljaspool ELi asuvates riikides;

34.  rõhutab Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rolli ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskonna rolli strateegia loomisel;

35.  toonitab, et Euroopa Parlament peaks etendama aktiivset rolli kultuuri edendamisel ELi välistegevuses, sealhulgas infobüroode ja kontaktasutuste kaudu;

36.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles määrama igas ELi delegatsioonis kontaktisiku, kes töötaks koos liikmesriikide riiklike kultuuriasutuste, esindajate ja kohalike kodanikuühiskondade, osalejate ja asutustega struktureeritud dialoogi protsessi raames, mille eesmärk on teha üheskoos kindlaks koostöö ühised prioriteetsed valdkonnad, vajadused ja meetodid, ning tagama piisava eelarve ja koolituse; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel teavitada Euroopa Parlamenti rakendamise seisust ja saavutatud tulemustest iga kahe aasta tagant;

37.  nõuab, et Euroopa välisteenistuses eraldataks rahvusvahelisteks kultuurisuheteks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid, mis võimestaks Euroopa välisteenistust ja annaks talle katalüütilise juhtrolli ELi eri talituste seas, kes tegelevad rahvusvaheliste kultuurisuhetega;

38.  seisab selle eest, et rahvusvahelisi kultuurisuhteid käsitataks hariduse, koolituse ja teadusuuringute olulise teemana, et suurendada selles valdkonnas toimijate suutlikkust ning edendada kultuurilist osalemist hariduse kaudu, sealhulgas andes ELi töötajatele asjakohast koolitust kultuuripädevuste vallas;

39.  nõuab liikmesriikide kultuuriasutuste rolli selget määratlemist seoses ELi kultuurimõjuga väljaspool liidu piire, ning pidades silmas kaasavat ja ühist Euroopa narratiivi muu hulgas ELi riiklike kultuuriinstituutide võrgustiku (EUNIC) ja muude foorumite abil, ning pooldab võrdset ja kaasavat lähenemist kõigile sidusrühmadele, sealhulgas kodanikuühiskonnale; tunnustab sellega seoses liikmesriikide kultuuriasutustes siiani tehtud tööd; ergutab edasist koostööd välismaal, et optimeerida liikmesriikide huve, pöörates seejuures erilist tähelepanu väiksematele liikmesriikidele ning sellistele liikmesriikidele, kellel puuduvad välismaal kultuuriinstituudid, ja nende kultuurilise esindamise vajadustele;

40.  nõuab, et tugevdataks strateegilist partnerlust UNESCOga ühisteatise rakendamisel, kasutades ära organisatsiooni usaldusväärsust Euroopas ja ülemaailmset haaret, et mitmekordistada kõikide ELi ja ELi-väliste sidusrühmade ühistegevuse mõju, ning et võetaks kaalumisele ühenduse loomine tulevaste töörühmade või nõuandvate kogudega, et aidata teatist rakendada;

41.  rõhutab vajadust määratleda uuesti riiklike kultuuriinstituutide oluline roll kultuuridevahelises vahetuses, pidades silmas, et mõnel neist on pikad traditsioonid ning arvukad kontaktid kolmandates riikides, mistõttu nad võivad moodustada kindla aluse koostööks ja suhtlemiseks erinevate Euroopa osalejatega; juhib samuti tähelepanu nende potentsiaalile riikidevaheliste kahepoolsete suhete edendamisel ja hõlbustamisel ning Euroopa kultuuridiplomaatia strateegia väljatöötamisele ja rakendamisele kaasa aitamisel;

42.  kutsub komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välispoliitika ja julgeoleku kõrget esindajat üles jätkuvalt toetama individuaalselt kohandatud õppekava EUVP (Euroopa Liidu külastusprogramm) arendamist kui võimsat vahendit dialoogi tõhustamiseks, demokraatia edendamiseks ja püsiva platvormi moodustamiseks noorte ja tulevaste liidrite ning kolmandate riikide arvamusekujundajate ja Euroopa institutsioonide peamiste koostööpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks;

43.  tunneb heameelt kultuuridiplomaatia platvormi loomise üle ning nõuab, et see saaks jätkusuutlikuks ning selle eesmärke, tulemusi ja juhtimist hinnataks korrapäraselt; tunnistab, et paljud erinevad institutsioonilised ja muud sidusrühmad(20) tegutsevad aktiivselt rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas, ning palub komisjonil edendada struktureeritud dialoogi kõikide sidusrühmade vahel, sealhulgas avatud koordinatsiooni meetodi kaudu;

44.  nõuab ohustatud pärandiga seotud ennetamiseks, hindamiseks ja taastamiseks ning kahjude hindamiseks mõeldud mehhanismi viivitamatut loomist, k.a kiire erakorraline mehhanism pärandi kaitsmiseks konfliktiriikides, tuginedes ÜRO rahuvalveoperatsioonide osakonna kultuuriväärtuste kaitsele keskenduva rakkerühma algatusest saadud kogemustele, tehes tihedat ja struktureeritud koostööd UNESCOga ning saades tehnilist abi programmilt Copernicus – Maa seire Euroopa programm; väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et võeti vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2347, milles sedastatakse, et kultuuripärandi hävitamine võib kujutada endast sõjakuritegu, ning kutsutakse ELi ja Euroopa välisteenistust üles töötama koos kõigi partneritega, et aidata kaasa konfliktide ennetamisele, rahu kindlustamisele ning lepituse ja taastamise protsessidele kõikides konfliktist mõjutatud piirkondades;

45.  nõuab kooskõlastamist ELi tasandil, et võidelda relvastatud konfliktide ja sõdade käigus varastatud kultuuriesemete ebaseadusliku kauplemise vastu ja need tagasi võita, tunnistades, et sellisel koordineerimisel on esmatähtis roll püüdlustes tõkestada terrorirühmituste rahastamist;

46.  rõhutab vajadust tugevdada ELi ja UNESCO strateegilist partnerlust, luues stabiilse koostööplatvormi ja teabevahetuse ühiste prioriteetide kohta, et tõhusalt toime tulla ühiste kultuuri- ja haridusprobleemidega;

47.  teeb ettepaneku pöörata Euroopa kultuurifoorumil ja Euroopa arengukoostöö päevade ajal erilist tähelepanu struktureeritud dialoogi pidamisele kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete teemal;

48.  palub komisjonil korraldada kultuuritegelastele mõeldud kultuuri ja arengut käsitlev erikollokvium või -foorum, järgides ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma 2009. aasta aprilli Brüsseli deklaratsiooni, ning leiab, et see peaks olema avatud ELi naabruse ja teiste strateegiliste partnerriikide osalejatele;

49.  on arvamusel, et otsus Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 kohta on võimalus aidata edendada kultuuripärandit kui ELi rahvusvahelise mõõtme olulist elementi ühtse lähenemisviisi kaudu, tuginedes partnerriikide huvile Euroopa kultuuripärandi ja eksperditeadmiste vastu;

50.  nõuab juba olemasolevate õigusaktide tõhusat rakendamist, et paremini kaitsta kultuuripärandit, autoriõigust ja intellektuaalomandit; palub komisjonil esitada kavandatava seadusandliku ettepaneku kultuuriväärtuste, eelkõige konfliktipiirkondadest pärinevate väärtuste ELi importimise reguleerimiseks, mis oleks ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise vahend;

51.  palub ELil ja liikmesriikidel, kes on allkirjastanud ja ratifitseerinud 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ning seega võtnud kohustuse konventsiooni rakendada, toetada ühistegevust selle rakendamiseks;

Inimestevaheline käsitus

52.  nõustub ühisteatises tehtud ettepanekuga minna ülevalt-alla tutvustuspõhiselt lähenemiselt üle inimestevahelisele (P2P) käsitusele, rõhutades koosloomise ja ühistootmise protsesse kultuuri- ja loomemajanduses; on arvamusel, et kultuur peaks jõudma kõikide kodanikeni;

53.  leiab, et noored on üks peamisi sihtrühmi ELis ja partnerriikides ning et kokkupuude teiste kultuuride ja keeltega pakub kogemusi, mis tekitavad sageli elukestva huvi, ning sedastab, et näitekunst, kujutav kunst, tänavakunst, muusika, teater, film, kirjandus ja sotsiaalmeedia ning digiplatvormid üldiselt on kõige paremad kanalid noorteni jõudmiseks ja nende kaasamiseks;

54.  palub väärtustada ELi ja kolmandate riikide vahelisi ühisprojekte kultuuripärandi uurimise ja digiteerimise arendamise valdkonnas, et hõlbustada ligipääsu teadmistele, uute teenuste ja toodete väljatöötamist ning uue kultuuriturismi edendamist;

55.  nõuab kultuurisisu – mille üks peamisi loojaid on Euroopa – väärtuse ja rolli integreerimist Euroopa poliitikavaldkondadesse, sealhulgas digitaalsektorisse, eesmärgiga luua üleilmseid virtuaalseid kodanikuvõrgustikke, et suurendada kultuurilist osalust ja vahetust;

56.  nõuab ELi ühenduvuse algatuse loomist, et aidata geograafiliselt raskesti ligipääsetavates kohtades elavatel noortel aktiivsemalt osaleda;

57.  tunneb heameelt komisjoni algatuste üle vastastikuse õppimise edendamiseks noortele kultuurivaldkonna ettevõtjatele suunatud programmides, nagu „Med Culture“, või algatuste toetamiseks kultuuridevaheliste suhete alase koolituse vallas, mille näiteks on programm „More Europe“;

58.  pooldab meetmeid, mis teevad võimalikult lihtsaks kolmandate riikide suurema osalemise piiriülestes ja ühisprojektides, nagu Euroopa Nõukogu kultuurirajad, samuti soovitab nad lisada kolmandates riikides asuvate ELi delegatsioonide tulevasse strateegiasse osalejatena, võimaldades neil saada täit kasu oma tööst kolmandates riikides sellise ELi kultuurilise tegevuse nagu Euroopa kultuuripealinn ja filmiauhind Lux kallal; tuletab meelde, et digitaalsed töövahendid, tehnoloogilised platvormid, nagu Europeana, ja kultuurivõrgustikud võivad etendada olulist rolli laiema publikuni jõudmisel ja parimate tavade levitamisel;

59.  nõuab kultuuriviisa programmi loomist olemasoleva teadusviisa programmi eeskujul kolmandate riikide kodanikele, kunstnikele ja teistele kultuurivaldkonna töötajatele, et tugevdada kultuurisuhteid ja kõrvaldada kultuurisektoris liikuvust tõkestavad asjaolud;

60.  kutsub komisjoni üles parandama koostööd Euroopa Nõukoguga, eelkõige programmides, mille eesmärk on tõsta esile kultuuri kui demokraatia, kultuuridevahelise dialoogi, kultuuripärandi ja audiovisuaalmaailma edasikandjat;

61.  sedastab, et vaja on põhjalikke teadmisi valdkonnast ning kohalikest osalejatest ja kodanikuühiskonnast, et parandada nende osalejate juurdepääsu programmidele ja rahastamisele ning tagada, et kasutatakse ära nende osalemisest ELi programmides ja algatustes tulenev mitmekordistav mõju; soovitab konsulteerida kohalike osalejatega, sealhulgas kohalike ametiasutustega, et kavandada programme koos; kutsub üles arendama uuenduslikke ja koostööpõhiseid käsitusi, toetudes olemasolevatele vahenditele ja võrgustikele (toetused, alltoetused)(21), ja võtta neile järelmeetmeid, arvestades soolist tasakaalu;

62.  täheldab, et arengustrateegiad ja -programmid keskenduvad peamiselt materiaalsele ja sotsiaal-kultuurilisele puudusele; nõuab haavatavate kogukondade, sealhulgas maa- ja äärepoolseimates piirkondades asuvate kogukondade paremat teavitamist, et edendada sotsiaalset ühtekuuluvust;

63.  nõuab ELi ja liikmesriikide kultuuri valdkonna tegevuse paremat nähtavust ja levitamist rahvusvahelisel tasandil, kehtestades sealhulgas selleks ühised suunised(22) ning suheldes sihtrühmadega kohalikes keeltes;

64.  nõuab paradigma muutust meediakajastuses, milleks tuleks soodustada Euroopa kultuuriteabe andmist ELi kultuuriportaali käivitamise, festivalide ja Euroopa Kultuuri Majade kontseptsiooni väljatöötamise abil, k.a arvatud struktureeritud koostöö kohaliku meedia ja sotsiaalmeedia platvormidega ning koostöö muu hulgas Euroopa Ringhäälinguliidu, EURONEWSi ja EURANETiga;

65.  julgustab ELi täiel määral ära kasutama multimeediauuringute potentsiaali, et mõista arenguriikide praegusi probleeme ja võimalusi, sealhulgas kultuuriga seotud küsimused ja kultuuri rolli hindamine arengus ja rahvusvahelises koostöös;

ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia

66.  rõhutab kultuuri kui pehme võimu vahendi, rahu tagamise, stabiilsuse ja lepituse katalüsaatori ning kestliku sotsiaal-majandusliku ja inimarengu mootori olulist rolli ELi välispoliitikas;

67.  rõhutab hariduse ja kultuuri olulist rolli kodanikuaktiivsuse ja eri kultuuride tundmise edendamises ning paremate sotsiaalsete, inimlike ja majanduslike väljavaadete loomises;

68.  peab kiiduväärseks tõsiasja, et ELi üldises strateegias rõhutatakse kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi tähtsust vastastikuse mõistmise edendamisel; peab siiski kahetsusväärseks, et ei mainita kultuuri ja kunsti sisemist väärtust radikaliseerumise ja terrorismi piirajatena; nõuab seetõttu, et suurendataks vahendeid, mis on konkreetselt mõeldud kultuurisektori tugevdamiseks ja koostööks;

69.  kutsub komisjoni üles suurendama koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO, UNESCO, Interpoli, Tollikoostöö Nõukogu ja Rahvusvahelise Muuseumide Nõukoguga, et tõhustada võitlust ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu, millega võidakse rahastada kuritegevust, sealhulgas terroriorganisatsioone;

70.  palub, et komisjoni asepresident ning liidu välispoliitika ja julgeoleku kõrge esindaja annaks kultuuriteemadele ELi üldise strateegia tegevuskava rakendamisel konkreetse rolli;

71.  rõhutab, et EL, mille aluseks on sellised väärtused nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste austamine, peaks välispoliitika puhul tuginema oma kogemustele ja saadud õppetundidele, ja et see peaks kajastuma suhete arendamises kolmandate riikidega kultuuri ja kultuuripärandi kaudu, märkides sealjuures, et see annaks ELile ka võimaluse oma kultuuriväärtusi näidata ja eksportida;

72.  nõuab sihipärast kultuuri- ja hariduspoliitikat, millega saab toetada ELi peamisi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke ning tugevdada demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste kaitset; tuletab meelde, et 2018. aasta on inimõiguste ülddeklaratsiooni 70. aastapäev;

73.  nendib, et ELi kultuuriline mõjukus võimaldab kavandada nähtavust rahvusvahelistes suhetes selle mitmekesise kultuurilise identiteedi kanalite kaudu;

74.  tuletab meelde, et haridus ja kultuur on äärmiselt olulised tegurid, mis hõlbustavad kestliku arengu eesmärkide saavutamist 2030. aastaks, erilise tähelepanuga linnade taaselustamisel ning Euroopa ja maailma linnadel; nõuab seetõttu, et Euroopa arengukonsensuse uues ettepanekus rõhutataks kultuuri rolli ning kultuurilise väljenduse kaitset ja edendamist;

75.  nõuab rahvusvaheliste kultuurisuhete tugevdamist aruteludes rände- ja pagulaspoliitika üle; nõuab tungivalt, et EL, kelle tugevus on olla ühinenud mitmekesisuses, võtaks kasutusele tasakaalustatud käsituse, mis austaks kultuurilisi erinevusi ja kus diasporaad etendaksid väga olulist rolli; rõhutab, et kultuur peaks sillutama teed vastastikusele mõistmisele, et elada koos suuremas kooskõlas;

76.  täheldab, et EL tegutseb ka konkreetsetes keskkondades, kus poliitiline olukord ja õigusraamistik, milles kultuurisuhteid alal hoitakse, on vaenulik ja repressiivne; sedastab, et kolmandates riikides kannatab EL sageli ebatäpse, erapooliku ja subjektiivse teabe tagajärjel ning on lauspropaganda sihtmärgiks; nõuab sellega seoses erimeetmeid ja asjakohast tegevust;

77.  kutsub ELi ja liikmesriike üles tugevdama olemasolevaid ressursse haridusele ja kultuurile ligipääsu valdkonnas, eelkõige alaealiste rändajate ja pagulaste jaoks ELis ja kolmandates riikides; palub toetada nn hariduskoridore üliõpilaste jaoks ELi ülikoolides (ka koostöös telemaatiliste ülikoolidega), austades alati keelelist ja kultuurilist mitmekesisust;

78.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles soodustama kultuurisuhteid ELi otseste naabritega, et edendada konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on stimuleerida kultuuridevahelist dialoogi(23) ning tegeleda rände, turvalisuse ja radikaliseerumise küsimustega, millega EL praegu silmitsi seisab;

79.  soovitab ELil teha koostööd kõigi selle valdkonna asjakohaste institutsioonide ja kohalike partneritega, et saavutada seatud eesmärgid rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas nii rahvusvahelistes organisatsioonides tehtava mitmepoolse koostöö kui ka partnerluste kaudu kesksete osalejatega kohapeal;

80.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tugevdama koostööd Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppega kultuuriradade kohta, mis on institutsiooniline vahend ka kolmandate riikidega rohujuure tasandi kultuurisuhete tugevdamiseks, kultuurilise mitmekesisuse põhiväärtuste, kultuuridevahelise dialoogi ja vähem tuntud kultuurisihtkohtade kestliku territoriaalse arengu edendamiseks, säilitades seejuures nende ühist kultuuripärandit;

81.  ergutab ELi tegema tihedat koostööd kõikide riikidega, kes jagavad ELi eesmärke ja väärtusi ning on valmis nende toetuseks tegutsema; rõhutab, et see on eriti oluline selleks, et luua stabiilset ja õiguspärast tegevust, mis aitaks tunnustada ELi kui ülemaailmset osalejat;

o
o   o

82.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) http://ec.europa.eu/culture/library/publications/global-cultural-citizenship_en.pdf
(2) ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0441.
(4) http://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-/conventions/treaty/199
(5) ELT C 320, 16.12.2008, lk 10.
(6) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 135.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0005.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0403.
(9) ELT C 463, 23.12.2014, lk 4.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0293.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0486.
(12) ELT C 417, 15.12.2015, lk 41.
(13) ELT C 346, 21.9.2016, lk 55.
(14) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 32.
(15) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/563418/IPOL_STU(2016)563418_EN.pdf
(16) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/etudes/join/2013/513985/IPOL-CULT_ET(2013)513985_EN.pdf
(17) http://ec.europa.eu/dgs/fpi/showcases/eu_perceptions_study_en.htm
(18) Näiteks programmid Erasmus, „Horisont 2020“ ja „Loov Euroopa“.
(19) Näiteks Euroopa Liidu külastusprogramm (EUVP), mis loodi 1974. aastal Euroopa Parlamendi ja komisjoni poolt, on individuaalne õppekava paljulubavate noorte juhtide ja arvamusekujundajate jaoks väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest, mille moto on „ELi väärtuste jagamine kogu maailmas alates 1974. aastast“.
(20) Komisjoni peadirektoraadid (eelkõige hariduse ja kultuuri peadirektoraat (EAC), rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DEVCO), naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (NEAR), teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (RTD) ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (CONNECT), Euroopa välisteenistus, välispoliitika vahendite talitus (FPI), ELi delegatsioonid, liikmesriikide delegatsioonid, liikmesriikide kultuuriinstituudid välismaal, Euroopa Nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee, Euroopa Liidu riiklike kultuuriinstituutide võrgustik (EUNIC), Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (ICOM), kultuuriväärtuste kaitse ja restaureerimise rahvusvaheline keskus (ICCROM), UNESCO, rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud kultuuritegelased, tänavakunstnikud ning muud platvormid ja võrgustikud.
(21) Näiteks ELi rahastatav programm „Med Culture“, mis tegeleb kultuuripoliitika ja kultuurisektoriga seotud tavade arendamise ja täiustamisega. Kaasav käsitus hõlmab kultuurivaldkonnas ja ka teistes seotud sektorites töötavaid kodanikuühiskonna esindajaid, ministeeriume ning era- ja avaliku sektori asutusi.
(22) Üks ettepanek oleks nn kultuurisaadikute loomine, kes on pühendunud Euroopa integratsioonile ja rahvusvahelistele suhetele ning toetavad neid (sarnaselt ÜRO hea tahte saadikutele). Need võivad olla kunstnikud, muusikud, kirjanikud jne.
(23) Näiteks ELi rahastatav projekt Young Arab Voice.


Soovitused nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 72. istungjärguks
PDF 212kWORD 65k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta soovitus nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 72. istungjärgu kohta (2017/2041(INI))
P8_TA(2017)0304A8-0216/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO inimõiguste konventsioone ning nende fakultatiivprotokolle,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 21, 34 ja 36,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 71. istungjärku,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1325 (2000), 1820 (2009), 1888 (2009), 1889 (2010), 1960 (2011), 2106 (2013), 2122 (2013) ja 2242 (2015) naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudeks(1),

–  võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2015. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas,

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni haiglate ja koolide ründamise kui rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 71. istungjärgul,

–  võttes arvesse laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi muudetud suuniseid,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös, millega antakse ELile õigus ÜRO Peaassambleel sekkuda, et esitada suulisi ettepanekuid ja muudatusettepanekuid, mis pannakse liikmesriigi taotlusel hääletusele, ning kasutada vastulause esitamise õigust,

–  võttes arvesse 19. septembril 2016. aastal vastu võetud pagulasi ja rändajaid käsitlevat New Yorgi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 2016. aasta resolutsiooni A/71/L.48, millega luuakse rahvusvaheline, erapooletu ja sõltumatu mehhanism, mis aitab uurida rahvusvahelise õiguse alusel kõige raskemaid Süüria Araabia Vabariigis alates 2011. aasta märtsist toime pandud kuritegusid ja anda kohtu alla nende eest vastutavaid isikuid,

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta nn ISISe/Daeshi poolt(4),

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Põhja-Iraagis ja Mosulis(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0216/2017),

A.  arvestades, et ELi pühendumus tõhusale mitmepoolsusele ja heale ülemaailmsele juhtimisele, milles on keskne roll ÜRO‑l, on ELi välispoliitika lahutamatu osa ja selle aluseks on veendumus, et üleilmsete kriiside, probleemide ja ohtudega tegelemiseks sobib enim mitmepoolne süsteem, mis põhineb universaalsetel normidel ja väärtustel;

B.  arvestades, et mitmed natsionalistlikud ja protektsionistlikud liikumised kõikjal maailmas seavad kahtluse alla koostööl, dialoogil, vabal ja õiglasel kaubandusel ning inimõigustel põhineva rahvusvahelise korra;

C.  arvestades, et EL peaks aktiivselt osalema sellise ÜRO väljaehitamisel, mis suudaks tõhusalt kaasa aidata ülemaailmsete lahenduste leidmisele ning rahu, julgeoleku, inimõiguste, arengu, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetel rajaneva rahvusvahelise korra saavutamisele; arvestades, et ELi liikmesriigid peavad tegema kõik selleks, et veelgi koordineerida oma tegevusi ÜRO süsteemi organites ja üksustes, lähtudes ELi lepingu artikli 34 lõikes 1 sätestatud mandaadist;

D.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on kokku jätkuvalt ÜRO süsteemi suurimaks rahastajaks, tagades peaaegu 50 % kõigist ÜRO-le suunatud maksetest, kusjuures ELi liikmesriigid annavad umbes 40 % ÜRO korralisest eelarvest; arvestades, et ELi maksed ÜRO‑le peaksid olema nähtavamad;

E.  arvestades, et EL teeb jõupingutusi keskkonnasäästlikkuse heaks, eelkõige võitluses kliimamuutustega, edendades sel eesmärgil rahvusvahelisi meetmeid keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning loodusvarade säästvaks majandamiseks;

F.  arvestades, et EL on üks kõige kindlameelsem inimõiguste, põhivabaduste, kultuuriväärtuste ja mitmekesisuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitsja ning edendaja;

G.  arvestades, et ELi julgeolekukeskkond muutub üha ebastabiilsemaks ja kõikuvamaks, tingituna paljudest pikaajalistest või esilekerkivatest probleemidest, sealhulgas vägivaldsetest konfliktidest, terrorismist, organiseeritud kuritegevusest, propagandast ja kübersõdadest, enneolematutest pagulaste voogudest ja rändesurvest ning kliimamuutuste mõjust, mida on võimatu lahendada riikide tasandil ja mis nõuavad piirkondlikke ja ülemaailmseid vastuseid ning aktiivset ja konstruktiivset koostööd;

H.  arvestades, et EL ja ÜRO peaksid täitma olulist osa kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel, eesmärgiga vähendada vaesust ja luua kollektiivset heaolu, võidelda ebavõrdsusega, luua turvalisem ja õiglasem maailm ning võidelda kliimamuutustega ja kaitsta looduskeskkonda; arvestades, et ÜRO Peaassamblee on otsustanud suurendada organisatsiooni jõupingutusi uue arengukava rakendamiseks;

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

Rahu ja julgeolek

Terrorismivastane võitlus

Relvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine

Ränne

Inimõigused, demokraatia ja õigusriik

Areng

Kliimamuutused

EL ja ÜRO süsteemi reform

   a) nõuda jätkuvalt Ida‑Euroopa ja Lõuna‑Kaukaasia riikide, nimelt Gruusia, Moldova ja Ukraina suveräänsuse, rahvusvaheliselt tunnustatud piiride ja territoriaalse terviklikkuse täielikku austamist, pidades silmas rahvusvahelise õiguse rikkumisi nendel aladel; toetada ja elavdada diplomaatilisi jõupingutusi, et leida kõigile kestvatele ja pikaajalistele konfliktidele, ning samuti konfliktile Mägi‑Karabahhi piirkonnas ja inimõiguste, territoriaalse terviklikkuse, jõukasutamisest hoidumise ning inimeste võrdsete õiguste ja enesemääramise õiguse austamisele kohapeal, rahumeelne ja püsiv lahendus; nõuda tungivalt, et rahvusvaheline üldsus rakendaks täielikult Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamise poliitikat; survestada aktiivselt Venemaad kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalist liiget, et lahendada Ukraina konflikt vastavalt Minski kokkulepetele, ja lõpetada Gruusia Abhaasia ja Lõuna‑Osseetia piirkondade okupatsioon; leida geopoliitiline tasakaal, mis lükkaks tagasi kõik ainumõjusfääride püüdlused;
   b) jätkata täielikku toetust ÜRO püüdlustele aidata leida Küprose jagatuse lõpetamiseks terviklik lahendus, ja rõhutab, et Küprose probleemi lahendamine avaldab positiivset mõju kogu piirkonnale ning nii Küprose kreeklastele kui ka Küprose türklastele; nõuab tungivalt, et nõukogu kasutaks kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et igakülgselt kaasa aidata taasühinemise edukale lõpuleviimisele ja toetada ÜRO rolli;
   c) toetada ÜRO juhtimisel tehtavaid jõupingutusi, et leida lahendus endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi nimeküsimusele Skopje ja Ateena vahelise lepinguga;
   d) nõuda kõigilt ÜRO liikmesriikidelt tungivalt, et nad teeksid kättesaadavaks kõik vajalikud rahalised ja inimressursid, et aidata kohalikku elanikkonda relvastatud konfliktides ja põgenikke, ning nõuda kõigilt ÜRO liikmesriikidelt tungivalt, et nad täidaksid rahalised kohustused ÜRO ees;
   e) järgida tuumalepet Iraani ja ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete ja Saksamaa vahel kui rahvusvahelise ja eelkõige ELi diplomaatia olulist edusammu ning avaldada jätkuvalt survet Ameerika Ühendriikidele praktilise rakendamise saavutamiseks;
   f) kasutada kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et parandada riigi ja valitsusväliste osalejate tegevuse kooskõla rahvusvahelise humanitaarõigusega; toetada Rahvusvahelise Punase Risti Komitee juhitud jõupingutusi rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist tugevdava tõhusa mehhanismi loomiseks;
   g) nõuda suuremaid mitmepoolseid kohustusi, et leida püsivad ja jätkusuutlikud poliitilised ja rahumeelsed lahendused praegustele konfliktidele Lähis‑Idas ja Põhja‑Aafrikas, eelkõige Süürias, Iraagis, Jeemenis ja Liibüas; elavdada diplomaatilisi jõupingutusi külmutatud konfliktide lahendamiseks kogu maailmas; jätkuvalt toetada ÜRO erisaadikute tegevust, meetmeid ja algatusi, mille eesmärk on need konfliktid lahendada; nõuda, et rahvusvaheline üldsus jätkaks humanitaar-, finants- ja poliitilise abi andmist humanitaarolukorra parandamise ning vägivalla viivitamatu lõpetamise eesmärgil; ennetada rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumisi, sealhulgas tsiviilinfrastruktuuri ja tsiviilelanikkonna otsest sihtmärgiks võtmist, ja mõista kindlalt hukka sellised rikkumised Süürias; nõuda tungivalt, et kõik ÜRO liikmesriigid teeksid kättesaadavaks kõik vajalikud rahalised ja inimressursid, et aidata elanikkonda konfliktipiirkondades; toetada ÜRO tehtud jõupingutusi Süüria ja Iraagi konflikti jätkusuutlikuks lahendamiseks ning toetada jätkuvalt ELi rolli humanitaarvaldkonnas ja ELi piirkondlikku algatust; nõuda tungivalt, et rahvusvaheline üldsus teeks kõik endast sõltuva, et mõista kindlalt hukka isikud, kes vastutavad Süüria konflikti ajal toimepandud sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi eest, kas nende riiklikus kohtusüsteemis, rahvusvahelistes kohtutes või ajutistes erikohtutes; toetada ÜRO rahuplaani algatust Jeemenis ja tegeleda kiiremas korras praeguse humanitaarkriisiga; kutsuda kõiki pooli üles austama kõigi Jeemeni kodanike inimõigusi ja vabadusi ning rõhutada kõigi riigis rahuvalve- ja humanitaarmissioonidel töötavate isikute julgeoleku parandamise tähtsust; ergutada Iraani ja Saudi Araabia lähenemist, mis on oluline, et maandada piirkondlikke pingeid ja aidata kaasa konfliktide lahendamisele Jeemenis ja mujal; ergutada sellise tegevuse edendamist, et tegeleda terrorismi ja ekstremismi algpõhjustega, mis kujutavad endast ohtu rahvusvahelisele julgeolekule ja piirkonna stabiilsusele; nõuda suuremat toetust ÜRO toetatavale valitsusele Liibüas ja täita keskset osa Liibüa stabiliseerimisel ning selle ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse säilitamisel Liibüa poliitilise kokkuleppe raames; kinnitada veel kord, et kiiresti on vaja ühendada kõik relvajõud seaduslike tsiviilvõimude kontrolli alla, nagu on sätestatud Liibüa poliitilises kokkuleppes; uuendada oma toetust jõupingutustele, mida teevad nende pikaajaliste konfliktide lahendamiseks ÜRO Lähis‑Ida rahuprotsessi erisaadik ja ÜRO peasekretäri eriesindaja Lääne‑Saharas; nõuda Lähis‑Ida käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamist;
   h) toetada Süüria‑siseseid läbirääkimisi, mis lähtuvad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2254 (2015); rõhutada, et poolte eesmärk peaks olema raamkokkulepe, mis sisaldab poliitilist paketti, nii et on võimalik rakendada läbiräägitud poliitilist üleminekuprotsessi kooskõlas resolutsioonis 2254 (2015) ettenähtud selge järjestuse ja tähtaegadega; rõhutada, et selle eesmärgi saavutamiseks on esitatud selge tegevuskava, mis sisaldab nelja teemavaldkonda; väljendada muret, et pidev võitlus Süürias õõnestab 30. detsembril 2016 jõustunud relvarahu ning et sellel olulised negatiivsed tagajärjed Süüria tsiviilisikutele, humanitaarabi juurdepääsule ja poliitilise protsessi tempole; toetada ÜRO peasekretäri Süüria erisaadiku üleskutset, et Süürias relvarahu tagavad riigid teeksid kiireid jõupingutusi relvarahu hoidmiseks;
   i) tegutseda Euroopa Kohtu Lääne‑Saharat käsitleva otsuse;
   j) tagada, et ÜRO Peaassamblee kindlustab koostöös ELi ja USAga kõik vahendid, tagamaks, et kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, mille aluseks oleksid 1967. aasta piirid ja mõlema riigi pealinnaks saaks Jeruusalemm ning mille puhul turvaliste ja tunnustatud piiridega Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik, ühtne ja elujõuline Palestiina riik eksisteerivad kõrvuti rahus ja julgeolekus, oleks jätkusuutlik ja tulemuslik;
   k) nõuda Iraagi institutsioonide suuremat toetamist ja võimestamist ning kaasavama ühiskonna saavutamise ja kõigi ümberasustatud etniliste ja usuvähemuste taasintegreerimise nimel tehtava töö vajalikkuse tunnistamist, sealhulgas Põhja‑Iraagis ja pärast sõjalise operatsiooni lõppemist Mosulis ja selle ümbruses, kus tuleb leida rahumeelne ja kaasav konfliktijärgne lahendus; kinnitada veel kord, et tsiviilisikute pidev kaitse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimine on väga olulised sõjaliste strateegiate elluviimisel Iraagis;
   l) jätkata peamiste julgeolekuohtudega tegelemist Saheli, Sahara ja Tšaadi järve, Ida‑Aafrika järvede piirkonnas ning Aafrika Sarve piirkonnas, et juurida välja ISILi/Daeshi ja Al Qaedaga seotud rühmituste ning Boko Harami või mis tahes muu seotud terrorirühmituse põhjustatud terrorioht;
   m) teha rahvusvahelise üldsusega tervikuna koostööd, et lahendada Aafrikat, eelkõige Somaaliat, Lõuna‑Sudaani, Sudaani, Kesk‑Aafrika Vabariiki, Malit, Nigeeriat, Burundit ja Ida-Aafrika järvede piirkonda ohustavad humanitaar- ja julgeolekukriisid; kannustada ÜRO liikmesriike tugevdama toetust Aafrika Liidu rolli ja suutlikkuse suurendamiseks rahuvahendamise ja kriiside ohjamise valdkonnas, püüdes samal ajal saavutada täiendavust ÜRO rahukindlustamise toetusosakonnaga; veenduda, et ÜRO stabiliseerimismissiooni Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO) kohandatakse kiiresti selle uue mandaadi kohaselt, ja eelkõige, et 31. detsembri 2016. aasta kokkulepe viiakse ellu;
   n) kutsuda rahvusvahelist üldsust üles ühinema jõupingutustega ohjata Kongo Demokraatliku Vabariigi praegust poliitilist kriisi ja hoida ära riigi kokkuvarisemine;
   o) toonitada suurema konfliktide ennetamisse investeerimise olulisust, võttes arvesse selliseid tegureid nagu poliitiline või usuline radikaliseerumine, valimistega seotud vägivald, elanikkonna ümberasumine või kliimamuutused;
   p) juhtida ÜRO ja eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete tähelepanu teatavate Lääne‑Balkani riikide vaheliste pingete suurenemisele; nõuda tungivalt, et nende juhid ilmutaksid oma piirkondlikus poliitikas vaoshoitust ning et EL ja ÜRO osaleksid jätkuvalt täie pühendumusega kahepoolsetele erimeelsustele püsivate lahenduste leidmises, muu hulgas tegutsedes vajaduse korral vahendajatena; mõista hukka Venemaa tegevus Lääne‑Balkanil, mis ähvardab destabiliseerida habrast reformiprotsessi piirkonna riikides ja kahjustada nende ELi ja NATOga seotud püüdlusi;
   q) ergutada ÜROd suurendama jõupingutusi, et tuua rahu Afganistani ja tugevdada habrast julgeolekuolukorda riigis;
   r) mõista kindlalt hukka Põhja‑Korea juhtkonna tegevus, mis ohustab rahu ja julgeolekut Korea poolsaarel ja kaugemal; julgustada Hiinat kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalist liiget avaldama jätkuvalt survet Põhja‑Korea režiimile, et see vähendaks oma agressiivset tegevust, mis ohustab piirkondlikku ja rahvusvahelist julgeolekut; töötada välja lähenemisviis ja reageerida jõuliselt, tagades ka ulatusliku ja piisavalt kindla rahvusvahelise konsensuse, et takistada Põhja‑Korea režiimi arendamast vaenulikku tuumavõimekust ning panemast toime eksterritoriaalseid tapmisi, rünnakuid ja röövimisi;
   s) nõuda tungivalt, et ÜRO Peaassamblee ja ÜRO Julgeolekunõukogu arutaksid Lõuna‑Hiina mere piirkonna pingeid, kavatsusega tuua kokku kõik asjaomased pooled tegevusjuhendit käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimiseks;
   t) kiita heaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2307 (2016) vastuvõtmise ja tunnustada Colombia valitsuse ja rahva jõupingutusi rahu saavutamiseks;
   u) suurendada oluliselt liikmesriikide toetust ÜRO rahuvalveoperatsioonidele ja rahu kindlustamise operatsioonidele, mis hõlmavad inimõiguste komponenti ja selgeid väljumisstrateegiaid, eriti personali ja varustuse näol, ning tugevdada sellega seoses ELi vahendajarolli; tagada toetuse ja panuse parem nähtavus; jätkata selliste menetluste väljatöötamist, mis võimaldaksid ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat kasutada ÜRO operatsioonide toetuseks, pöörates samal ajal piisavat tähelepanu keerulise kriisiohjamissüsteemi erinevatele mõõtmetele, näiteks inimõigustele, kestlikule arengule ja massilise rände algpõhjustele; toetada seda, et ÜRO Julgeolekunõukogu reformib oma vetoõiguse kasutamist tõendite ilmnemisel sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude kohta;
   v) toetada ÜRO Julgeolekunõukogu tema jõupingutustes suurendada ÜRO kaasatust rahuläbirääkimistes;
   w) toetada naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide täielikku rakendamist; nõuda naiste võrdset ja aktiivset osalemist aktiivsete toimijatena; edendada naiste aktiivset kaasamist konfliktide ennetamisse ja lahenduste leidmisse ning vägivaldse äärmusluse vastasesse võitlusse; tuletada meelde, et seksuaalset vägivalda, nagu vägistamist, kasutatakse sõjalise taktikana ja see kujutab endast sõjakuritegu; tagada sõjategevusega kaasnenud vägistamisjuhtumite puhul turvalise arstiabi andmine; nõuda naiste ja tütarlaste kaitse tugevdamist konfliktiolukordades eriti seoses seksuaalse vägivallaga, toetada ja tugevdada ÜRO kaudu rahvusvahelisi jõupingutusi, et teha lõpp laste kasutamisele relvastatud konfliktides ning tagada sooline analüüs ning sooliste ja inimõiguste süvalaiendamine kõigis ÜRO meetmetes; nõuda, et töötataks välja näitajad naiste osalemise edusammude mõõtmiseks rahu ja julgeoleku tagamisel;
   x) tegeleda kiirelt ÜRO 15. mai 2015. aasta hindamisaruande (õiguste tagamise ja abi andmisega seotud jõupingutuste kohta seoses rahuvalveoperatsioonidel ÜRO ja seotud personali poolt toime pandud seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamisega) kõigi aspektidega, ning luua toimivad ja läbipaistvad järelevalve‑ ja aruandlusmehhanismid seoses väidetavate kuritarvitustega; uurida, võtta vastutusele ja karistada ilma viivituseta sõjaväelasi ja tsiviilpersonali, kes panid toime seksuaalvägivalla aktid;
   y) jätkuvalt tugevdada kaitsmise kohustuse rolli kui olulist põhimõtet ÜRO liikmesriikide töös konfliktide lahendamise, inimõiguste ja arengu alal; jätkuvalt toetada jõupingutusi kaitsmise kohustuse toimivaks muutmiseks ja toetada ÜROd ülimalt tähtsa ülesande täitmises, nimelt riikide abistamises kaitsmise kohustuse rakendamisel, et kaitsta inimõigusi, õigusriigi põhimõtet ja rahvusvahelist humanitaarõigust; edendada inimeste turvalisuse käsituse laia definitsiooni ja kaitsmise kohustuse põhimõtet;
   z) ergutada kõiki ÜRO liikmesriike allkirjastama ja ratifitseerima jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni;
   aa) osaleda avalikus ja põhjalikus arutelus kõikide ÜRO Peaassamblee liikmetega selle üle, kui oluline on järgida kogu maailmas presidendivolituste puhul põhiseadusega kehtestatud piire;
   ab) kinnitada veel kord, et mõistab kategooriliselt hukka terrorismi ja toetab täielikult meetmeid, mille eesmärk on terroriorganisatsioonide, eelkõige ISILi/Daeshi tagasilöömine ja hävitamine, sest need kujutavad endast selget ohtu piirkondlikule ja rahvusvahelisele julgeolekule; toonitada, et kõik terrorismivastase võitluse meetmed peaksid olema täielikult kooskõlas rahvusvahelise humanitaar- ja inimõigustealase õigusega;
   ac) toetada ÜROd terrorismivastase võitluse muutmisel oma terrorismiennetuse kava peamiseks elemendiks kooskõlas ELi osalemisega terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastase võitluse raames võetavates ennetusmeetmetes; tugevdada ELi ja ÜRO ühiseid jõupingutusi äärmusliku vägivalla ja terrorismi algpõhjustega võitlemisel, hübriidohtudega võitlemisel ning uurimistegevuse edendamisel ja suutlikkuse suurendamisel küberkaitse valdkonnas; edendada haridust kui vahendit vägivaldse äärmusluse ennetamiseks ja tugineda kohalike partnerite loodud olemasolevatele algatustele radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastu võitlemise lähenemisviiside väljatöötamiseks, rakendamiseks ja arendamiseks, edendades samal ajal rahvusvahelist tegevust vägivalla eest vastutavate isikute kohtu ette toomisel; toetada ELi suuremat osalust ÜRO suutlikkuse suurendamise algatustes seoses võitlusega välisvõitlejate ja vägivaldse äärmusluse vastu;
   ad) tõhustada jõupingutusi terroristide värbamise tõkestamiseks ja võitluseks terroristliku propaganda vastu, mida levitatakse nii sotsiaalmeedia platvormide kui ka radikaliseerunud ja viha õhutavate jutlustajate võrgustike kaudu; toetada äärmusliku propaganda sihtmärgiks olevate ja äärmuslikele ideedele vastuvõtlikute kogukondade vastupanuvõimet suurendavaid meetmeid, käsitledes muu hulgas äärmuslike ideedeni viivaid majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja poliitilisi põhjuseid; toetada radikaliseerumisvastaseid ja deradikaliseerumist toetavaid meetmeid kooskõlas ÜRO vägivaldse ekstremismi ennetamise tegevuskavaga; tuletada meelde, et inimõiguste edendamine ja kaitsmine ning õigusriigi põhimõtte austamine on terrorismivastase poliitika põhielemendid;
   ae) teha ÜRO Peaassambleega koostööd, et võidelda terrorismi rahastamisega, luua mehhanismid terroristide ja terroristlike organisatsioonide kindlakstegemiseks ning tugevdada kogu maailmas varade külmutamise mehhanisme, järgides samal ajal nõuetekohast menetlust ja õigusriigi põhimõtteid puudutavaid rahvusvahelisi standardeid;
   af) tugevdada rahvusvahelise politsei-, juriidilise ja kohtualase koostöö tõhusust võitluses terrorismi ja rahvusvaheliste kuritegudega; väljendada selles suhtes heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2322 (2016) üle ja rõhutada vajadust kiirendada rahvusvahelise kohtualase koostöö protsesse, tugevdada olemasolevaid rahvusvahelise politseikoostöö mehhanisme ja ajakohastada keskvalitsuse ja kohtuasutuste kontaktide võrgustikku;
   ag) toetada ÜRO jõupingutusi, mille eesmärk on takistada valitsusvälistel toimijatel ja terrorirühmitustel välja töötada, toota, omandada või edasi toimetada massihävitusrelvi ja nende kandesüsteeme; nõuda tuumarelva leviku tõkestamise lepingu, keemiarelvade keelustamise konventsiooni ning bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni täielikku täitmist ja aktiivselt meetmete võtmist ülemaailmse desarmeerimise suunas;
   ah) aidata kaasa relvakaubanduslepingu täielikule rakendamisele ning kutsuda kõiki ÜRO liikmesriike üles seda lepingut allkirjastama ja ratifitseerima;
   ai) tegutseda tulemuslikumalt relvade ja laskemoona kõrvalejuhtimise ja ebaseadusliku relva‑ ja laskemoonakaubanduse vastu, hõlmates ka väike‑ ja kergrelvi, ning eelkõige töötada välja relvastuse jälgimise süsteem; nõuda, et ÜRO liikmed võtaksid aktiivselt meetmeid ülemaailmse desarmeerimise edendamiseks;
   aj) pöörata erilist tähelepanu tehnoloogilistele edusammudele robootika relvastuseks muutumise valdkonnas ja eelkõige relvastatud robotite ja droonide valdkonnas ning nende vastavusele rahvusvahelisele õigusele; kehtestada õigusraamistik droonide ja relvastatud robotite kohta kooskõlas olemasoleva rahvusvahelise humanitaarõigusega, et vältida selle tehnoloogia väärkasutamist ebaseaduslikus tegevuses riiklike ja mitteriiklike osalejate poolt;
   ak) nõuda üleilmset tugevamat reageerimist rände probleemile, võttes aluseks 19. septembril 2016. aastal toimunud ÜRO Peaassamblee eduka tippkohtumise, kus käsitleti pagulaste ja rändajate massilist rännet ja tegeleti ebaseadusliku rände aspektidest tingitud probleemidega ja julgeolekuga seotud küsimustega, nagu inimsmugeldamine ja ‑kaubandus, ning jõupingutuste tegemist seaduslike rändevõimaluste loomiseks; rõhutada vajadust nõuda tõhusat ja viivitamatut pühendumist humanitaarkriisi algpõhjuste ja enneolematute rände- ja pagulasvoogudega tegelemisele;
   al) rohkem toetada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tööd rahvusvaheliste volituste täitmisel, mis sellele ametile on pagulaste, sealhulgas haavatavas olukorras rühmade, nagu naised, lapsed ja puuetega inimesed, kaitsmiseks antud; rõhutada, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti eelarvevajaduste ja saadud vahendite vahel on märkimisväärne rahalise katteta tühimik, ja nõuda suuremat ülemaailmset solidaarsust; nõuda ÜRO poolt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti põhitegevuseks eraldatavate korraliste eelarvevahendite suurendamist, et tagada selle toimimine; nõuda poliitilist osalemist, rahastamist ja konkreetseid solidaarsusakte pagulasi ja rändajaid käsitleva New Yorgi deklaratsiooni toetuseks;
   am) toetada ja kaitsta lesbide, geide, biseksuaalide, trans‑ ja intersooliste inimeste (LGBTI) õigusi; nõuda ÜRO liikmesriikides selliste õigusaktide kehtetuks tunnistamist, mis kriminaliseerivad inimesi seksuaalsuse või soolise identiteedi alusel, ja edendada rahvusvahelisi meetmeid homofoobsete ja transfoobsete vihakuritegude vastu;
   an) edendada ja austada inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 nimetatud arvamus- ja sõnavabaduse põhimõtteid, ja rõhutada, kui tähtis on vaba ajakirjandus terves ühiskonnas ning iga kodaniku roll selles;
   ao) nõuda lastekaitsesüsteemide tugevdamist ja toetada konkreetseid meetmeid lapspagulaste ja rändajate parimates huvides lapse õiguste konventsiooni alusel;
   ap) nõuda suuremaid jõupingutusi ebaseadusliku rände tõkestamiseks ja inimsmugeldamise ja ‑kaubanduse vastu võitlemiseks ning eelkõige kuritegelike võrgustike vastu võitlemiseks asjakohase luureteabe õigeaegse ja tõhusa vahetuse abil; parandada ohvrite tuvastamise ja kaitse meetodeid ning tõhustada kolmandate riikidega tehtavat koostööd, et kuritegelikul teel saadav tulu asjaomases valdkonnas tuvastada, arestida ja tagasi nõuda; korrata ÜRO tasandil, kui oluline on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja selle protokollide – välismaalaste ebaseaduslikult maa‑, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri toimetamist tõkestava protokolli ning naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli – ratifitseerimine ja täies ulatuses rakendamine;
   aq) nõuda tungivalt, et kõik riigid, sh ELi liikmesriigid, ratifitseeriksid kiirelt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti fakultatiivprotokolli, millega nähakse ette kaebuste esitamise ja uurimismehhanismid;
   ar) kutsuda kõiki riike, eelkõige ELi liikmesriike, üles osalema aktiivselt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametis Genfis läbirääkimistel rahvusvahelise siduva hargmaiste korporatsioonide ja inimõiguste lepingu üle;
   as) korrata selgelt ja kindlalt, et kõik ÜRO konventsioonidega kokku lepitud inimõigused on universaalsed, lahutamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud ning need õigused tuleb maksma panna; nõuda inimõiguste ja põhivabaduste suuremat kaitsmist kõigis nende väljendusvormides, kaasa arvatud uue tehnoloogia kontekstis; jätkata kõigi ÜRO liikmesriikide julgustamist, et allkirjastada eri inimõiguste konventsioonid, need ratifitseerida ja rakendada ning järgida nende instrumentide aruandluskohustusi; nõuda arvamus- ja sõnavabaduse kaitsmist; rõhutada vaba meedia olulisust;
   at) nõuda, et kõik ÜRO liikmesriigid rakendaksid ÜRO eriraportööri soovitusi rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormide kohta; edendada, tugevdada ja süvalaiendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust toetavaid meetmeid; nõuda naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist, millega tugevdatakse naiste juhtimist ja osalust kõigil otsuste tegemise tasanditel, pöörates seejuures erilist tähelepanu vähemusse kuuluvate naiste kaasamisele; nõuda naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ja diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist, võttes samuti arvesse soolisel identiteedil ja sooväljendusel põhinevat diskrimineerimist; toetada laste õigusi, tagades eelkõige nende juurdepääsu haridusele ja relvarühmitustesse värvatud laste rehabiliteerimise ja taasintegreerimise ning kaotades laste tööjõu kasutamise, piinamise, laste nõidumises süüdistamise, inimkaubanduse, laste abielud ja seksuaalse ärakasutamise; toetada aktiivselt täiendavaid meetmeid LGBTI‑inimeste õiguste rikkumise vastu võitlemiseks; toetada LGBTI‑inimeste ja LGBTI‑inimeste inimõiguste kaitsjate olukorra hoolikat jälgimist LGBTI‑vastaste seadustega riikides;
   au) jätkata usu‑ ja veendumusvabaduse kaitsmist; nõuda, et tehtaks suuremaid jõupingutusi usu‑ ja teiste vähemuste õiguste kaitseks; nõuda usu‑ ja etniliste vähemuste suuremat kaitset tagakiusamise ja vägivalla eest; nõuda, et tühistataks seadused, millega muudetakse karistatavaks jumalateotus ja usust taganemine ja mida võidakse kasutada usuvähemuste ja mitteusklike tagakiusamise ettekäändena; toetada ÜRO usu‑ ja veendumusvabaduse eriraportööri tegevust; töötada aktiivselt selle nimel, et ÜRO tunnistaks ISILi/Daeshi poolt usu-, etniliste ja teiste vähemuste vastu toime pandud genotsiidi ning et inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja genotsiidi arvatavad juhtumid suunataks Rahvusvahelisesse Kriminaalkohtusse; toetada ÜRO tegevust piinamise ja muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise vastu, massihukkamiste ja uimastitega seotud kuritegude eest hukkamise vastu;
   av) kinnitada veel kord oma ühest hukkamõistu inimõiguste kaitsjate, rikkumistest teatajate, ajakirjanike või blogijate igat liiki vägivalla‑, ahistamis‑, hirmutamis‑ või tagakiusamisjuhtudele; toetada ajakirjanike turvalisusega tegeleva ÜRO peasekretäri eriesindaja ametissenimetamist;
   aw) tuletada meelde ÜRO Peaassamblee kohustust, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeid valides tuleb arvesse võtta kandidaatide austavat suhtumist inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatia edendamisse ja kaitsesse; nõuda inimõiguste valdkonnas selgete tulemuspõhiste kriteeriumide koostamist, mis oleks ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesuse eeltingimuseks;
   ax) tugevdada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli ja rahvusvahelist kriminaalõigussüsteemi, et suurendada vastutust ja teha lõpp karistamatusele; kutsuda kõiki ÜRO liikmesriike üles Rooma statuudi ratifitseerimise kaudu Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ühinema ning ergutada neid ratifitseerima Kampala muudatusi; tagada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule tugev diplomaatiline, poliitiline ja rahaline toetus;
   ay) tuletada meelde ELi seisukohta surmanuhtluse suhtes kohaldatava nulltolerantsi küsimuses; tegeleda jätkuvalt aktiivselt surmanuhtluse kaotamise edendamisega kogu maailmas; nõuda surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi kehtestamist ja jätkata tegutsemist surmanuhtluse kaotamiseks kogu maailmas; käivitada algatus, et edendada piinamis‑ ja surmanuhtluse täideviimise vahendite vastast võitlust käsitlevat rahvusvahelist raamistikku, tuginedes nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 kogemustele selles küsimuses;
   az) tõugata tagant aktiivsemat pühendumist õigusriigi põhimõtte edendamisele, mis on valdkondadevaheline küsimus, mis seob ÜRO kolme sammast: rahu ja julgeolek, inimõigused ja areng; teha koostööd ÜRO inimõiguste ülemvolinikuga, et nõuda tungivalt, et Venezuela ametivõimud vabastaksid kõik poliitilised vangid ja austaksid võimude lahusust;
   ba) toetada ÜRO jõupingutusi kehtestada spordi- ja inimõiguste kohta rahvusvaheline raamistik, mis lihtsustab suurte spordiüritustega seotud inimõiguste rikkumise ennetamist, nende jälgimist ja õiguskaitsevahendite tagamist;
   bb) toetada jätkuvalt ÜRO inimõiguste ülemvoliniku tööd vastutuse ja ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumise ohvrite õiguskaitsevahenditele juurdepääsu parandamisel, et anda oma osa siseriiklike õiguskaitsevahendite õiglasemasse ja tõhusamasse süsteemi, eelkõige jõhkrate inimõiguste rikkumiste korral ettevõtlussektoris; paluda kõigil valitsustel täita oma kohustusi inimõiguste järgimise tagamisel, samuti õigussüsteemile juurdepääsu tagamisel äritegevusega seotud inimõiguste rikkumise ohvritele, kes nii oma riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil kogevad õiguskaitsevahenditele juurdepääsul praktilisi ja õiguslikke raskusi;
   bc) rõhutada ELi juhtrolli protsessis, mis tipnes kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi vastuvõtmisega ÜRO Peaassamblees 2015. aasta septembris; võtta konkreetsed meetmed, et tagada kestliku arengu tegevuskava 2030 ja 17 kestliku arengu eesmärgi kui ennetamise ja kestliku arengu tähtsate vahendite tõhus rakendamine; töötada tulevaste põlvkondade elu parandamise nimel ning julgustada riike võtma endale vastutust ja looma riiklikke raamistikke 17 kestliku arengu eesmärgi saavutamiseks ning toetada neid selles; ergutada ÜRO liikmesriike täitma oma kohustusi seoses arenguabikulutustega ja nõuda kindla näitajate raamistiku kasutuselevõtmist ja statistiliste andmete kasutamist, et jälgida edusamme ja tagada vastutus arengumaade olukorra hindamise, edusammude jälgimise ja aruandluse tagamise eest; rõhutada, et lisaks SKP‑le tuleb vaadelda muid näitajaid, et hinnata täpsemalt arengumaade olukorda ja võtta tõhusaid meetmeid võitluses vaesuse vastu ja kestliku arengu soodustamiseks eelkõige keskmise sissetulekuga riikide puhul; nõuda üleliidulisi algatusi naiste õiguste edendamisel ja kaitsmisel; nõuda Pekingi tegevusplatvormi, elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ja poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe täielikku rakendamist;
   bd) jätkata oma jõupingutusi, et saavutada poliitikavaldkondade arengusidusus kõigis ELi poliitikasuundades, mis on kriitilise tähtsusega kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, ja tõugata ka ÜRO tasandil tagant suuremat poliitikasidusust kooskõlas eesmärgiga 17.14; toetada ÜRO püüdlust suurendada jõupingutusi, et saavutada integreeritud ja kooskõlastatud poliitikatugi tegevuskava 2030 elluviimiseks ja seega edendada ÜRO arengusüsteemi, mis töötab integreeritumal viisil, tugevdatud ametitevahelise tööga ja projektide ühendatud elluviimisega, tugevdades eelkõige julgeoleku ja arengu vahelist seost; kutsuda ÜROd üles süstemaatiliselt integreerima suutlikkuse arendamist ja head valitsemistava pikaajalistesse arengustrateegiatesse, et kõrvaldada vaesus ja nälg, ennetada konflikte ja luua tõhusalt vastupanuvõime, edendada ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut, võidelda sotsiaalse ebavõrdsuse vastu ning anda humanitaarabi elanikkonnale; rõhutada, et kindel, usaldusväärne ja taskukohane juurdepääs veele ja piisavatele sanitaarteenustele parandavad elatustaset, laiendavad kohalikku majandust ja soodustavad väärikamate töökohtade loomist;
   be) rõhutada, et kestliku arengu kõrgetasemelisest poliitilisest foorumist peaks kujunema peamine otsustusorgan, mille pädevuses on tagada kestliku arengu eesmärkide rakendamise sidusad, tõhusad ja kaasavad järelmeetmed ning läbivaatamine; tunnustada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike osalejate olulist rolli tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide edukas elluviimises; tunnustada kestliku arengu eesmärkide tähtsat rolli rahvusvahelise rahu ja julgeoleku jaoks;
   bf) tagada, et EL jääb kliimamuutuste vastases võitluses esirinda ja jätkab selles valdkonnas koostööd ÜROga; paluda kõigil ÜRO liikmesriikidel järgida Pariisi kokkulepet ja tagada 2015. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsil tehtud otsuste kiire elluviimine;
   bg) teha tihedat koostööd väikeste saareriikide ja teiste kliimamuutuse kõige tõsisemate muutustega silmitsi seisvate riikidega, et tagada, et nende häält ja nende vajadusi võetakse arvesse erinevates ÜRO foorumites;
   bh) kutsuda ELi liikmesriike üles kooskõlastama tihedamalt oma tegevust ÜRO süsteemi organites ja üksustes ning võtta lisaks kohustus tõhustada ELi vaatlejastaatust teatavates ÜRO allorganisatsioonides; tugevdada teabevahetust ja tagada, et liikmesriikide seisukohti ELi tasandil kooskõlastatakse aina enam; taotleda seisukohtade vastavusseviimist kandidaatriikide, partnerriikide ja teiste sarnaselt meelestatud riikidega;
   bi) teha tööd rahvusvahelise maksualase koostöö tugevdamise nimel, toetades rahvusvahelise maksuorgani loomist ÜRO süsteemi raames; võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesuga ülemaailmse automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas ja ühise ülemaailmse maksuparadiiside musta nimekirja koostamisega;
   bj) toetada aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu põhjalikku reformimist ulatusliku konsensuse põhjal, et peegeldada paremini maailma uut olukorda ning suuta tulemuslikumalt reageerida praegustele ja tulevastele julgeolekuohtudele; toetada liidu pikaajalist eesmärki saada koht ÜRO reformitud Julgeolekunõukogus; nõuda tungivalt, et ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed hoiduksid vetoõiguse kasutamisest inimsusevastaseid kuritegusid käsitlevate juhtumite puhul; aidata kaasa ÜRO Peaassamblee töö taaselavdamisele ning kõigi ÜRO institutsioonide tegevuse paremale kooskõlastamisele ja sidususele, mis peaks suurendama süsteemi tõhusust, tulemuslikkust, legitiimsust, läbipaistvust, vastutust, suutlikkust ja esinduslikkust, et kiiremini reageerida globaalsetele väljakutsetele;
   bk) toetada tugevalt äsja valitud ÜRO peasekretäri reformide tegevuskava; ergutada hoogu ÜRO rahu‑ ja julgeolekustruktuuri, toimimise ja sekretariaadi struktuuri reformiks lihtsustamise, detsentraliseerimise ja paindlikkuse abil ning rahandusliku korralduse sujuvamaks muutmisega; luua ÜRO rikkumisest teatajate kaitseks tõhus süsteem;
   bl) toetada aktiivselt ÜRO peasekretäri jõupingutusi määrata rohkem naisi juhtivatele ametikohtadele ÜRO peakorteri tasandil;
   bm) edendada arutelu parlamentidel ja piirkondlikel assambleedel ÜRO süsteemis oleva rolli teemal ja ÜRO Parlamentaarse Assamblee loomise teemal, et suurendada organisatsiooni demokraatlikku profiili ja sisemist demokraatlikku protsessi ning kaasata maailma kodanikuühiskond vahetult otsuste tegemise protsessi;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, Euroopa välisteenistusele, komisjonile ning teavitamise eesmärgil ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0089.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0201.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0317.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0051.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0422.


ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamine
PDF 175kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 5. juuli 2017. aasta resolutsioon ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (2017/2732(RSP))
P8_TA(2017)0305RC-B8-0440/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 9, 151, 152, artikli 153 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 173,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 27 ja 30,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti ELi lepingu artikli 5 lõiget 3 ning protokolli (nr 2) (Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava – Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse“ (COM(2010)0682),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(1),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse president Jean‑Claude Junckeri poliitikasuuniseid „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“,

–  võttes arvesse oma 5. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses(2),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta ja 23. juuni 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tööstuse konkurentsivõime tegevuskava kohta, Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta ning digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja avalike teenuste moderniseerimise paketi kohta,

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 29. mai 2017. aasta järeldusi tulevase ELi tööstuspoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, mille Euroopa Parlament ratifitseeris 4. oktoobril 2016,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (O‑000047/2017 – B8‑0319/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa tööstus on paljudes sektorites ülemaailmne liider ning annab üle poole Euroopa ekspordist, ligikaudu 65 % teadus- ja arendustegevuse investeeringutest ning enam kui 50 miljonit töökohta (st 20 % Euroopa töökohtadest, nii otseselt kui ka kaudselt);

B.  arvestades, et viimase 20 aasta jooksul on Euroopa töötleva tööstuse panus ELi SKPsse vähenenud 19 %‑lt vähem kui 15,5 %‑le ning selle panus teadus- ja arendustegevuse investeeringutesse ja töökohtade loomisse on sel perioodil samuti langenud;

C.  arvestades, et seetõttu on väga oluline tugevdada meie tööstuslikku baasi, et hoida eksperditeadmised ja oskusteave ELis;

D.  arvestades, et ELi poliitika peab võimaldama Euroopa tööstusel hoida oma konkurentsivõimet ja suutlikkust investeerida Euroopasse ning tegeleda sotsiaalsete ja keskkonnaalaste ülesannetega, sh kliimamuutusega, säilitades samal ajal oma liidripositsiooni sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse valdkonnas;

E.  arvestades, et ringmajandusel on äärmiselt soodne mõju Euroopa taasindustrialiseerimisele, energiatarbimise ja kolmandatest riikidest pärit toormest sõltuvuse vähendamisele, ning arvestades, et investeerimine taastuvenergiasse ja energiatõhususse on oluline tegur edendamaks tööstuse uuenemist, mis suudaks kujundada soodsaid mõjuringe;

F.  arvestades, et kaugeleulatuvate eesmärkidega innovatsioonipoliitika, mille raames soodustatakse kõrge kvaliteediga, innovatiivsete ja energiatõhusate toodete tootmist ning edendatakse jätkusuutlikke protsesse, võimaldab ELil suurendada oma konkurentsivõimet maailmas; arvestades, et innovatsioon ning investeerimine teadus- ja arendustegevusse, töökohtade loomisse ja oskuste uuendamisse on jätkusuutliku majanduskasvu jaoks ülimalt olulised; arvestades, et innovaatiline tööstus sõltub suuresti ELi teaduse suutlikkusest, teadusuuringute edenemisest ja eelkõige teaduskoostööst;

G.  rõhutab, et nii Euroopa suur- kui ka väiketööstus seisab silmitsi ülemaailmse konkurentsiga, ning arvestades, et ELi tööstuse jaoks on oluline ühtne toimiv siseturg ning avatud ja õiglane kaubavahetus kolmandate riikidega, kusjuures õiglane kauplemine tööstustoodetega peab järgima ELi standardeid;

H.  arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes moodustavad valdava enamuse kõigist Euroopa äriühingutest ja kujutavad endast ELi tööstuse alustala, kogevad suuri probleeme maailmamajanduse muutuste ning rahanduslike ja haldustakistuste tõttu;

I.  arvestades, et naisettevõtjad moodustavad vaid 31 % füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatest isikutest ja 30 % alustavatest ettevõtjatest ELis ning et naised on tööstuses, eriti teaduse, inseneriteaduste ja juhtimisvaldkonna töökohtadel alaesindatud;

J.  arvestades, et tänapäeval on rohkem kui 60 % kõigist ettevõtetest pereettevõtted, mille arvele langeb kuni 50 % kõigist Euroopa Liidu erasektori töökohtadest;

K.  arvestades, et tööstuse digiteerimist toetav strateegia on Euroopa majanduse konkurentsivõime jaoks äärmiselt oluline;

L.  arvestades, et ELi rahastamisvahendid ja programmid etendavad strateegilist rolli konkurentsivõime tõstmisel, investeeringute ligimeelitamisel Euroopa Liitu ja investeeringukao vältimisel;

1.  rõhutab, et tööstusel on tähtis roll jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni mootorina Euroopas;

2.  rõhutab Euroopa tööstusbaasi tugevdamise ja ajakohastamise tähtsust ning tuletab meelde ELi eesmärki tagada, et 2020. aastaks annaks tööstus 20 % liidu SKP‑st;

3.  kutsub komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega 2018. aasta alguseks välja järjepidevat ja terviklikku tööstuspoliitikat käsitleva liidu strateegia ja tegevuskava, mille eesmärk on Euroopa taasindustrialiseerimine, koos asjakohaste eesmärkide, näitajate, meetmete ja ajakavadega; palub komisjonil tugineda selle strateegia puhul tööstuspoliitika ELi strateegilistesse poliitikaalgatustesse integreerimise mõju hindamisele ja ulatuslikule dialoogile asjaomaste sidusrühmadega ning võtta kõikides suurtes poliitikaalgatustes arvesse tööstuse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust; tõstab esile asjaolu, et see liidu strateegia peab põhinema muu hulgas digiteerimisel, energia- ja ressursitõhusal majandusel ning olelusringi ja ringmajanduse lähenemisviisil;

4.  on veendunud, et Euroopa õigusraamistik ning avaliku ja erasektori investeeringud peaksid võimaldama tööstusharudel asjaomaste muutustega kohanduda ja võtta ennetavaid meetmeid, et aidata kaasa töökohtade loomisele, majanduskasvule, piirkondlikule lähenemisele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

5.  tõstab esile VKEde kui ELi tööstuse alustala tähtsust ning rõhutab vajadust tugevdada VKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ning suuremate ettevõtjate vahelisi väärtusahelaid, samuti vajadust arendada ELi tööstuspoliitikat VKEdele sobival viisil, tegeledes probleemidega, millega need silmitsi seisavad; toonitab vajadust toetada ettevõtlussõbraliku keskkonna loomist, milleks tuleks tekitada kõigile ELi VKEdele, idu- ja kasvufirmadele, noorettevõtjatele (eriti kõige innovaatilisemates valdkondades) ja sotsiaalsetele ettevõtetele võrdsed tingimused;

6.  rõhutab, et konkurentsivõime klastrid, ettevõtlusvõrgustikud ja digitaalse innovatsiooni keskused kujutavad endast väga kasulikku lahendust asjaomaste sidusrühmade kokkuviimiseks; nõuab, et EL toetaks avaliku sektori investeerimist innovatsiooni, kuna selles valdkonnas on see strateegilise tähtsusega; palub komisjonil klastreid ja nende koostööd Euroopa tasandil toetada, sest see tagab piirkondlikul ja kohalikul tasandil VKEde, teaduskeskuste ja ülikoolide kaasamise; kutsub komisjoni üles töötama välja aruka spetsialiseerumise platvorme, et nende kaudu ergutada sektorite- ja valdkondadevaheliste ühenduste loomist; rõhutab vajadust tugevdada piirkondadevahelist koostööd, et arendada riikidevahelisi võimalusi ja valdkonnaüleseid innovatsiooniliite;

7.  kutsub komisjoni üles tegema kindlaks probleemid ja takistused, mida naised kogevad ettevõtjaks hakkamisel, edendama ja toetama naiste töötamist juhtivatel ametikohtadel ning võitlema ebavõrdsuse vastu palkade ja ametikohtadele juurdepääsetavuse vallas;

8.  on veendunud, et Euroopa tööstust tuleks käsitleda ELi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse seisukohast strateegilise tähtsusega varana; rõhutab asjaolu, et üksnes tugev ja vastupanuvõimeline tööstus ning tulevikku suunatud tööstuspoliitika võimaldavad ELil tulla toime mitmesuguste eelseisvate väljakutsetega, sealhulgas jätkusuutliku taasindustrialiseerimise, ülemaailmse konkurentsi, kiire tehnoloogilise arengu ja kvaliteetsete töökohtade loomisega;

9.  rõhutab, kui tähtsad on energialiit, digitaalne ühtne turg, digitaalarengu tegevuskava ning Euroopa ühendamine piisava, tulevikukindla ja tõhusa taristu kaudu;

10.  rõhutab, et Euroopas konkurentsivõime suurendamiseks on ELi jaoks oluline, et Euroopa toodete kvaliteedi parandamist toetataks taasindustrialiseerimisprotsesside kaudu, eelkõige teadustegevuse ja digiteerimise kaudu;

11.  toonitab, et selleks, et aidata liidu tööstusel lahendada probleeme, mida praeguses üleilmastunud keskkonnas tekitavad kiiresti muutuvad majandusolud ja õigusnormid, tuleb Euroopa tööstus Euroopa ja välismaiste otseinvesteeringu jaoks atraktiivsemaks muuta;

12.  rõhutab, kui oluline on liidu tööstusstrateegia õigeaegne vastuvõtmine, ja tuletab seoses sellega meelde, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb tööstussektori jaoks säilitada piisavad rahalised vahendid, mida eraldatakse eelkõige erivahendite ning selliste rahastamisvahendite kaudu nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), Euroopa ühendamise rahastu (CEF) ja ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME);

13.  tuletab meelde ELi kohustusi vastavalt Pariisi kokkuleppele; nõuab, et ELi tööstusstrateegiasse integreeritaks tulemuslikud rahastamisvahendid ja meetmed, mis aitavad alandada nn süsinikuriski ja vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu;

14.  rõhutab vajadust täielikult ära kasutada tööstuse potentsiaali eelkõige keskkonnatehnoloogiate valdkonnas ja tagada, et tööstus pidevalt arendaks ja levitaks parimaid olemasolevaid tehnikaid ja tärkavat innovatsiooni;

15.  rõhutab vajadust vähendada ettevõtete, sh pereettevõtete halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid, tagades samal ajal ELi õigusaktide tulemuslikkuse tarbija-, tervise-, ohutus- ja keskkonnakaitse valdkonnas;

16.  rõhutab, kui oluline on ELi tööstusele vaba ja õiglane rahvusvaheline kaubandus, mille aluseks on ühtsed eeskirjad ja võrdsed tingimused; nõuab paremat kooskõla kaubandus- ja tööstuspoliitika vahel, et vältida ebajärjekindlust, mis võib põhjustada tegevuse üleviimisi ja edasist deindustrialiseerimist ELis;

17.  rõhutab vajadust vältida olukorda, kus ELi kaubanduspoliitika soodustaks konkurentsivastaseid tavasid; rõhutab, et EL vajab järjepidevat ja WTO eeskirjadele vastavat tõhusat dumpingu- ja subsiidiumivastast strateegiat;

18.  rõhutab, et Euroopa tööstus seisab silmitsi ülemaailmse konkurentsiga, ning palub seetõttu komisjonil hinnata turu määratluste ja ELi kehtivate konkurentsieeskirjade asjakohasust, et võtta arvesse ülemaailmsete turgude arengut ning oluliste riiklike osalejate kasvavat rolli kolmandates riikides;

19.  kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu välismaal asuvatele riigiettevõtetele, mida nende valitsused toetavad ja subsideerivad viisil, mida ELi ühtse turu eeskirjad ei lubaks ELi üksuste puhul;

20.  palub, et komisjon kontrolliks koostöös liikmesriikidega kolmandatest riikidest pärit välismaiseid otseinvesteeringuid ELi strateegilistesse tööstusharudesse, taristutesse ja tähtsatesse tulevikutehnoloogiatesse või muudesse julgeolekuhuvide seisukohast olulistesse valdkondadesse ning kaitseks juurdepääsu neile, pidades siiski meeles, et Euroopa sõltub arvestataval määral välismaistest otseinvesteeringutest;

21.  rõhutab, et selleks, et jätkata uute oskuste ning ümberõppe, oskuste täiendamise ja elukestva õppe edendamist, nagu komisjon on soovitanud oma dokumendis „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava“, tuleb ELis tegutseda kooskõlastatult, konsulteerides kõigi sidusrühmadega, sh sotsiaalpartnerid ja akadeemilised ringkonnad;

22.  tuletab meelde ELi standardite kehtestamise olulist rolli ja soovitab pöörata suurt tähelepanu sellele, et EL oleks rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides juhtpositsioonil;

23.  võtab teadmiseks vajaduse kooskõlastada ELi jõupingutusi, mille eesmärk on vähendada ressursisõltuvust kolmandatest riikidest, milleks on vaja keskenduda neljale aspektile:

   a) õiglane juurdepääs ressurssidele rahvusvahelisel turul,
   b) jätkusuutlik mäetööstus,
   c) tõhusust parandavad tehnoloogilised uuendused,
   d) ringmajandus;

24.  rõhutab, et uus tööstuspoliitika strateegia peab viima eri poliitikavaldkonnad, eelkõige kaubandus-, keskkonna-, teadusuuringute, tervise-, investeerimis-, konkurentsi-, energia-, kliima- ja loomemajanduspoliitika tööstuspoliitikaga kooskõlla, et luua üks sidus lähenemisviis;

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 482, 23.12.2016, lk 89.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0377.
(3) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 131.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0240.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika