Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 14. september 2017 - StrasbourgLõplik väljaanne
Toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded ***I
 Kambodža ja eelkõige Kem Sohka juhtum
 Gabon ja opositsiooni mahasurumine
 Laos ning eelkõige Somphone Phimmasone, Lod Thammavongi ja Soukane Chaithadi juhtumid
 Myanmar ja eelkõige rohingjade olukord
 ELi ja Tšiili vaheline mahetoodetega kauplemise leping ***
 ELi ja Tšiili vahelise assotsiatsioonilepingu protokoll (Horvaatia ühinemine) ***
 ELi–Tšiili assotsieerimislepingu kaubandussamba ajakohastamine
 Euroopa statistikaprogrammi pikendamine aastani 2020 ***I
 Euroopa riskikapitalifondid ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ***I
 Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ***I
 ELi institutsioonide läbipaistvus, vastutus ja usaldusväärsus
 Programmi „Eramus+“ tulevik
 Euroopa uus oskuste tegevuskava

Toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded ***I
PDF 978kWORD 167k
Euroopa Parlamendi 14. septembril 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega (COM(2015)0615 – C8‑0387/2015 – 2015/0278(COD))(1)
P8_TA(2017)0347A8-0188/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Volitus 1 a (uus)
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 26,
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades õigus- ja haldusnormid ning kõrvaldades tõkked, mis takistavad teatavate ligipääsetavate toodete ja teenuste vaba liikumist. See suurendab ligipääsetavate toodete ja teenuste kättesaadavust siseturul.
(1)  Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades liikmesriikide õigus- ja haldusnormid ning kõrvaldades tõkked, mis takistavad teatavate ligipääsetavate toodete ja teenuste vaba liikumist. See suurendab ligipääsetavaid tooteid ja teenuseid käsitleva teabe kättesaadavust ning parandab selle ligipääsetavust ja praktilisust siseturul.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Ligipääsetavate toodete ja teenuste järele on suur nõudlus, sest puuetega ja/või funktsionaalsete piirangutega inimeste arv suureneb oluliselt Euroopa Liidu rahvastiku vananedes. Keskkond, kus on parem ligipääs toodetele ja teenustele, tekitab kaasavama ühiskonna ja lihtsustab iseseisvat toimetulekut.
(2)  Ligipääsetavate toodete ja teenuste järele on suur nõudlus, sest funktsionaalsete piirangutega inimeste, sealhulgas puuetega inimeste (ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) artikli 1 tähenduses) arv suureneb oluliselt liidu rahvastiku vananedes. Keskkond, kus on parem ligipääs toodetele ja teenustele, tekitab kaasavama ühiskonna ja on iseseisva toimetuleku eeltingimus.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Toodete, vahendite, seadmete ja teenuste puhul tuleks tagada üldine ligipääsetavus, universaaldisain ja sooline perspektiiv, et puuetega inimesed saaksid neid tavapäraselt kasutada.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Kuna liikmesriikides vastu võetud õigus- ja haldusnormid seoses piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsuga toodetele ja teenustele on erinevad, takistab see nende toodete ja teenuste vaba liikumist ning moonutab tõhusat konkurentsi siseturul. Ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), on sellistest tõketest eriti mõjutatud.
(3)  Kuna liikmesriikides vastu võetud õigus- ja haldusnormid seoses piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste, sealhulgas puuetega inimeste ligipääsuga mõnedele toodetele ja teenustele on erinevad, takistab see nende vaba liikumist ning moonutab tõhusat konkurentsi siseturul. Teiste toodete puhul suurenevad erinevused tõenäoliselt siis, kui jõustub konventsioon. Ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), on sellistest tõketest eriti mõjutatud.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Ligipääsetavate toodete tarbijad ja ligipääsetavate teenuste kasutajad seisavad silmitsi kõrgete hindadega, mis tulenevad piiratud konkurentsist pakkujate vahel. Liikmesriikide õigusaktide killustatus vähendab potentsiaalset kasu, mida võidakse saada kodu- ja välismaiste kolleegidega kogemuste vahetamisest ühiskonna ja tehnoloogia arengu küsimustes.
(5)  Ligipääsetavate toodete, eelkõige tugitehnoloogiate tarbijad ja ligipääsetavate teenuste kasutajad seisavad silmitsi kõrgete hindadega, mis tulenevad piiratud konkurentsist pakkujate vahel. Liikmesriikide õigusaktide killustatus vähendab potentsiaalset kasu, mida võidakse saada kodu- ja välismaiste kolleegidega kogemuste vahetamisest ühiskonna ja tehnoloogia arengu küsimustes.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Seetõttu on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik riigisiseste meetmete ühtlustamine liidu tasandil, et teha lõpp ligipääsetavate toodete ja teenuste turu killustatusele, saavutada mastaabisääst, hõlbustada piiriülest kaubandust ning aidata ettevõtjatel suunata vahendeid innovatsiooni, selmet kasutada neid vahendeid saavutamaks kooskõla killustatud õigusnõuetega terves liidus, ning selleks, et tagada puuetega inimeste vaba liikumine.
(6)  Seetõttu on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik riigisiseste meetmete ühtlustamine liidu tasandil, et teha lõpp ligipääsetavate toodete ja teenuste turu killustatusele, saavutada mastaabisääst, hõlbustada piiriülest kaubandust, toodete ja teenuste vaba liikumist ning inimeste, sealhulgas puuetega inimeste liikumisvabadust, ning aidata ettevõtjatel suunata vahendeid innovatsiooni, selmet kasutada neid vahendeid killustatud õigusaktidest tulenevate kulude katmiseks.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 10 nõutakse, et liit võitleks oma poliitika ja tegevuse määratlemisel diskrimineerimisega puuete alusel. ELi toimimise lepingu artiklis 19 antakse liidule õigus võtta sellise diskrimineerimise vastu võitlemiseks vastu õigusakte.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva direktiivi eesmärk tagada puuetega inimeste õiguste täielik austamine, et nad saaksid kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus, ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 26 kohaldamist.
(9)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva direktiivi eesmärk tagada puuetega inimeste ja eakamate inimeste õiguste täielik austamine, et nad saaksid kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus, ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21, 25 ja 26 kohaldamist.
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Toodete ja teenuste parem ligipääsetavus parandab lisaks puuetega inimestele ka muude püsivalt või ajutiselt piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste elu, näiteks eakad, rasedad ja pagasiga reisivad isikud. Seetõttu on oluline, et käesolev direktiiv hõlmaks nii puuetega inimesi kui ka muid püsivalt või ajutiselt piiratud funktsionaalse võimekusega inimesi, et tagada tõeline kasu ja iseseisev elu laiemale osale ühiskonnast.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 b (uus)
(9b)  Liidus on puuete esinemissagedus naiste seas suurem kui meeste seas. Oma põhiõiguste ja -vabaduste teostamisel seisavad puuetega naised silmitsi diskrimineerimise mitmesuguste vormide ja oluliste takistustega. Need hõlmavad füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, majanduslikku ja institutsioonilist vägivalda. Samuti hõlmavad need diskrimineerimist juurdepääsul haridusele ja tööhõivele, mis võib põhjustada sotsiaalset eraldatust ja psühholoogilist traumat. Puue mõjutab naisi samuti ebaproportsionaalselt rohkem puuetega pereliikmete hooldajatena ja neid diskrimineeritakse seotuse alusel sagedamini kui mehi. Arvestades eeltoodut on vaja võtta meetmeid, et tagada puuetega naiste ja puuetega laste emade võrdne kohtlemine ning positiivsed meetmed ja poliitika, mis on põhiline inimõigus ja eetiline kohustus.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärk on tagada jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasu, mida annab ühendatud digitaalne ühtne turg. Liidu tarbijad ei saa veel täielikult kasu hindadest ja valikust, mida ühtne turg võib pakkuda, sest piiriülesed internetitehingud on ikka veel väga piiratud. Killustatus piirab ka nõudlust piiriüleste e-kaubanduse tehingute järele. Puuetega inimestele uue elektroonilise infosisu täielikult kättesaadavaks muutmiseks on ka vaja kooskõlastatud meetmeid. Seepärast on vaja ühtlustada ligipääsetavusnõuded kogu digitaalsel ühtsel turul ja tagada, et kõik ELi kodaniku, olenemata võimetest, saaksid ühtsest turust kasu.
(10)  Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärk on tagada jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasu, mida annab ühendatud digitaalne ühtne turg, lihtsustades kaubandust ja suurendades tööhõivet liidus. Liidu tarbijad ei saa veel täielikult kasu hindadest ja valikust, mida ühtne turg võib pakkuda, sest piiriülesed internetitehingud on ikka veel väga piiratud. Killustatus piirab ka nõudlust piiriüleste e-kaubanduse tehingute järele. Puuetega inimestele uue elektroonilise infosisu täielikult kättesaadavaks muutmiseks on ka vaja kooskõlastatud meetmeid. Seepärast on vaja ühtlustada ligipääsetavusnõuded kogu digitaalsel ühtsel turul ja tagada, et kõik ELi kodanikud, olenemata võimetest, saaksid ühtsest turust kasu.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)   Konventsiooni artiklis 4 kutsutakse osalisriike üles algatama või edendama teadus- ja arendustööd uute tehnoloogiate valdkonnas ning edendama nende tehnoloogiate kättesaadavust ja kasutamist, kaasa arvatud puuetega inimestele sobivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, liikumise abivahendid, seadmed ja abistavad tehnoloogiad. Ühtlasi nõutakse konventsioonis taskukohaste tehnoloogiate eelistamist.
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 b (uus)
(12b)  Raudteetranspordi sektori puhul osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/7971a ja komisjoni määruses (EL) nr 1300/20141b (piiratud liikumisvõimega inimestega seotud koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta) selgesõnaliselt konventsiooni artiklis 9 sätestatud ligipääsetavusnõuetele ja rakendatakse neid. Seega on puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute ligipääsetavusnõuded raudteetranspordi sektoris reguleeritud nimetatud õigusaktidega. Selleks, et tagada kooskõla ühelt poolt direktiivi (EL) 2016/797 ja komisjoni määruse (EL) nr 1300/2014 ning teiselt poolt käesoleva direktiivi vahel, tuleks piiratud liikumisvõimega inimestega seotud koostalituse tehnilise kirjelduse kõigi edaspidiste läbivaatamiste käigus võtta arvesse Euroopa juurdepääsetavuse aktist tulenevaid ligipääsetavusnõudeid.
________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).
1b Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110).
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Konventsiooni jõustumise tõttu liikmesriikide õiguskorras on vaja vastu võtta täiendavad siseriiklikud sätted toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta, mis ilma liidu meetmeteta suurendaks veelgi siseriiklike sätete erinevust.
(13)  Konventsiooni jõustumise tõttu liikmesriikide õiguskorras on vaja vastu võtta täiendavad siseriiklikud sätted toodete ja teenuste ning toodete ja teenuste pakkumisega seotud tehiskeskkonna ligipääsetavuse kohta, mis ilma liidu meetmeteta suurendaks veelgi siseriiklike sätete erinevust.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Lisaks käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele tuleks teha jõupingutusi, et rakendada ja jõustada liidu õigusakte, mis käsitlevad lennu-, raudtee-, bussi- ja siseveeteede transporti kasutavate reisijate õigusi. Sellised jõupingutused peaksid hõlmama mitmeliigilise transpordiga seotud aspekte, eesmärgiga edendada tõketeta ligipääsetavust, sealhulgas selliseid aspekte nagu taristu ja transpordisõidukid.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)  Komisjon peaks ergutama linnade ametiasutusi integreerima linnatransporditeenuste tõketeta ligipääsetavuse oma säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadesse ning avaldama korrapäraselt loetelusid ühiskondliku linnatranspordi ja liikuvuse tõketeta ligipääsetavuse alastest parimatest tavadest.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Dokumendis „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas”,33 mis on kooskõlas konventsiooniga, on sätestatud ligipääsetavus kui üks kaheksast tegevusvaldkonnast, ning selle eesmärgiks on tagada toodete ja teenuste kättesaadavus.
(15)  Komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatises „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“, mis on kooskõlas konventsiooniga, on sätestatud ligipääsetavus, mis on ühiskonnas osalemise põhiline eeltingimus, kui üks kaheksast tegevusvaldkonnast, ning selle eesmärgiks on tagada toodete ja teenuste kättesaadavus.
__________________
33 COM(2010) 636.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tooted ja teenused tulenevad sõeluuringust, mis viidi läbi mõjuhinnangu koostamise käigus, et teha kindlaks asjaomased tooted ja teenused piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste jaoks, sealhulgas puuetega inimeste ja eakate jaoks, mille puhul on liikmesriigid vastu võtnud või võivad tõenäoliselt vastu võtta erinevaid siseriiklikke ligipääsetavusnõudeid.
(16)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tooted ja teenused tulenevad sõeluuringust, mis viidi läbi mõjuhinnangu koostamise käigus, et teha kindlaks asjaomased tooted ja teenused puuetega inimeste jaoks, mille puhul on liikmesriigid vastu võtnud või võivad tõenäoliselt vastu võtta erinevaid siseriiklikke ligipääsetavusnõudeid.
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/13/EL1a on audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele kehtestatud mitmeid kohustusi. Seetõttu oleks asjakohasem lisada ligipääsetavusnõuded nimetatud direktiivi.
Mis aga puudutab veebisaite ja mobiilipõhiseid teenuseid, kuulub direktiivi 2010/13/EL kohaldamisalasse üksnes audiovisuaalne meediasisu. Seetõttu on asjakohane lisada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse veebisaitide ja mobiilipõhiste teenuste arhitektuur ning kogu sisu, mis ei kuulu direktiivi 2010/13/EL kohaldamisalasse.
Käesolev direktiiv peaks hõlmama ligipääsetavusnõudeid telefoniteenuste seadmetele ja veebisaitidele. Käesolev direktiiv peaks hõlmama ka ligipääsetavusnõudeid telefoniteenustele, juhul kui neid ei ole reguleeritud mõne teise liidu õigusaktiga, millega nähakse ette vähemalt samasugune kaitstuse tase nagu käesolevas direktiivis. Sellisel juhul peaks asjaomane liidu õigusakt olema käesoleva direktiivi suhtes ülimuslik.
_______________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Iga toode ja teenus peab vastama artiklis 3 osutatud ja I lisas loetletud ligipääsetavusnõuetele, et olla ligipääsetav puuetega inimestele ja eakatele. Ligipääsetavuskohustusi e-kaubanduse puhul kohaldatakse ka teenuste internetipõhise müügi suhtes vastavalt käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 2 punktidele a–e.
(17)  Iga toode ja teenus, mis kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ning lastakse turule pärast direktiivi kohaldamise kuupäeva, peaks vastama artiklis 3 osutatud ja I lisas loetletud ligipääsetavusnõuetele, et olla ligipääsetav puuetega inimestele. Ligipääsetavuskohustusi e-kaubanduse puhul kohaldatakse ka teenuste internetipõhise müügi suhtes vastavalt käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 2 punktidele a–e.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  Isegi juhul, kui teenus või osa sellest ostetakse allhanke korras kolmandalt isikult, ei tohiks seada ohtu selle teenuse ligipääsetavust ja teenuseosutajad peaksid järgima käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi. Teenuseosutajad peaksid ka tagama oma töötajatele asjakohase ja pideva koolituse, et nad kindlasti teaksid, kuidas kasutada ligipääsetavaid tooteid ja teenuseid. Koolitus peaks hõlmama selliseid teemasid nagu teavitamine, nõustamine ja reklaam.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Ligipääsetavusnõuded on vaja kehtestada ettevõtjatele ja liikmesriikidele kõige vähem koormaval viisil, hõlmates kohaldamisalasse ainult hoolikalt valitud tooted ja teenused.
(18)  Ühelt poolt on vaja kehtestada ligipääsetavusnõuded ettevõtjatele ja liikmesriikidele kõige tõhusamal ja vähim koormaval viisil, hõlmates kohaldamisalasse ainult hoolikalt valitud tooted ja teenused, mis lastakse turule pärast käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva. Teiselt poolt on vaja võimaldada ettevõtjatele käesoleva direktiivi kohaseid ligipääsetavusnõudeid tõhusalt rakendada, võttes eelkõige arvesse iseteenindusterminalide, piletiautomaatide ja registreerimisautomaatide tööiga. Tuleks arvesse võtta ka VKEde erilist positsiooni siseturul. Lisaks ei peaks mikroettevõtjate suurust, vahendeid ja iseloomu arvestades nõudma neilt käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuete täitmist ega kohustama neid käesoleva direktiivi kohustustest vabastuse saamiseks kasutama artiklis 12 sätestatud menetlust.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)  Siseturu parema toimimise tagamiseks peaksid liikmesriikide ametiasutused lähtuma käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuetest, kui nad kohaldavad käesolevas direktiivis osutatud liidu õigusaktide sätteid, mis on seotud ligipääsetavusega. Käesoleva direktiiviga ei tohiks siiski muuta nimetatud muude liidu õigusaktide sätete kohustuslikku või vabatahtlikku iseloomu. Seega tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et kui ligipääsetavusnõudeid kasutatakse nimetatud muude õigusaktide kohaselt, on need nõuded kogu liidus samad.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
(21)  Komisjoni direktiiviettepanek Euroopa Parlamendile ja nõukogule34 sisaldab ligipääsunõudeid konkreetsetele avaliku sektori veebisaitidele. Lisaks pannakse selles ette luua seire ja aruandluse metoodika alus asjaomaste veebisaitide vastavuse hindamiseks kõnealuses direktiivis loetletud nõuetele. Kõnealuses määruses sisalduvaid ligipääsetavusnõudeid ning seire- ja aruandlusmetoodikat kohaldatakse avaliku sektori veebisaitide suhtes. Eesmärgiga eelkõige tagada, et asjaomased asutused rakendavad samu ligipääsetavusnõudeid, sõltumata reguleeritud veebisaidi liigist, peaksid käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuded olema ühtlustatud kavandatava direktiiviga avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse kohta. E-kaubandus avaliku sektori veebisaitide puhul, mis ei kuulu kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse, kuulub käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse ning sellega püütakse tagada, et toodete ja teenuste internetipõhine müük on puuetega inimestele ja eakatele ligipääsetav sõltumata sellest, kas müüjaks on avalik või erasektor.
(21)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/210234 sisaldab avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavusnõudeid. Siiski hõlmab see direktiiv konkreetset erandite loetelu, sest veebisaitide ja mobiilirakenduste teatava sisu ning teatavat liiki veebisaitide ja mobiilirakenduste täielikult ligipääsetavaks muutmine tekitab ebaproportsionaalselt suure koormuse. Lisaks kehtestatakse selles seire ja aruandluse metoodika alus asjaomaste veebisaitide ja mobiilirakenduste vastavuse hindamiseks kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetele. Kõnealuses direktiivis sisalduvaid ligipääsetavusnõudeid ning seire- ja aruandlusmetoodikat kohaldatakse avaliku sektori veebisaitide ja mobiilirakenduste suhtes. Eesmärgiga eelkõige tagada, et asjaomased asutused rakendavad samu ligipääsetavusnõudeid, sõltumata reguleeritud veebisaidi või mobiilirakenduste liigist, peaksid käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuded olema ühtlustatud direktiivi (EL) 2016/2102 nõuetega. E-kaubandus avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste puhul, mis ei kuulu nimetatud direktiivi kohaldamisalasse, kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ning sellega püütakse tagada, et toodete ja teenuste internetipõhine müük on puuetega inimestele ligipääsetav sõltumata sellest, kas müüjaks on avalik või erasektor.
__________________
__________________
34 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse kohta, COM(2012) 721.
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22 a (uus)
(22a)  Teatavad käesoleva direktiiviga sätestatud ligipääsetavusnõuete osad, eriti need, mis on loetletud I lisas seoses teabe andmisega, on juba hõlmatud liidu transpordivaldkonna õigusaktidega. Nende õigusaktide hulgas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/20071a ja komisjoni määrus (EL) nr 1300/20141b ning komisjoni määrus (EL) nr 454/20111c raudteetranspordi kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi1d; ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi 1e. Et tagada nende õigusaktidega hõlmatud ettevõtjate huvides järjekindlus ja prognoositavus, tuleks käesoleva direktiivi vastavad nõuded lugeda täidetuks, kui eelnimetatud õigusaktide asjaomased nõuded on täidetud. Kui aga ligipääsetavusnõuded ei ole nimetatud õigusaktidega hõlmatud, näiteks nõue muuta ligipääsetavaks lennuliinide veebisaidid, tuleks kohaldada käesolevat direktiivi.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110).
1c Komisjoni 5. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11)
1d Komisjoni 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1).
1e Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22 b (uus)
(22b)  Käesoleva direktiivi eesmärk on täiendada kehtivaid liidu valdkondlikke õigusakte, hõlmates aspekte, mida kõnealustes õigusaktides ei käsitleta.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22 c (uus)
(22c)  Käesoleva direktiivi kohaldamisala kindlaksmääramine lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenuste osas peaks põhinema reisijate õigustega seotud kehtivatel valdkondlikel õigusaktidel. Kui käesolevat direktiivi teatud veoteenuste liikidele ei kohaldata, peaks liikmesriikidel olema võimalik ergutada teenuseosutajaid käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõudeid kohaldama.
Muudatusettepanekud 223 ja 228
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
(23)  Mõnel juhul hõlbustaksid tehiskeskkonna ligipääsetavusnõuded seotud teenuste ja puuetega inimeste vaba liikumist. Seetõttu võimaldatakse liikmesriikidel käesoleva direktiiviga lisada teenuste osutamiseks kasutatav tehiskeskkond käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, tagades vastavuse ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud X lisas.
(23)  Mõnel juhul on tehiskeskkonnale ligipääsetavus vajalik eeltingimus seotud teenuste tõhusaks kasutamiseks puuetega inimeste poolt. Seetõttu tuleks käesoleva direktiiviga kohustada liikmesriike lisama teenuste osutamiseks kasutatav tehiskeskkond käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, tagades vastavuse ligipääsetavusnõuetele, mis on sätestatud X lisas.
Samas tuleks ligipääsetavusnõudeid kohaldada ainult uue taristu ehitamisel või oluliste renoveerimistööde tegemisel.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)   Käesoleva direktiiviga ei muudeta kehtivaid liidu õigusakte, millega nähakse ette ligipääsetavusnõuete vabatahtlik iseloom.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 24
(24)  On oluline sätestada, et liidu õigusaktide puhul, millega kehtestatakse ligipääsetavuskohustused ilma nõudeid või spetsifikatsioone täpsustamata, on ligipääsetavus määratletud osutamisega käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele. Nii on see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL,35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL36 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL37 puhul, milles nõutakse, et tehnilised spetsifikatsioonid ja tehnilised või funktsionaalsed nõuded seoses kontsessioonide, ehitustööde või teenustega, mis kuuluvad nende õigusaktide kohaldamisalasse, võtavad arvesse puuetega inimeste või universaaldisaini kasutajate ligipääsetavuse kriteeriume.
(24)  On oluline sätestada, et liidu õigusaktide puhul, millega kehtestatakse ligipääsetavuskohustused ilma nõudeid või spetsifikatsioone täpsustamata, on ligipääsetavus määratletud osutamisega käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele. Niisuguste õigusaktide hulka kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL35, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL36 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL37, milles nõutakse, et tehnilised spetsifikatsioonid ja tehnilised või funktsionaalsed nõuded seoses kontsessioonide, ehitustööde või teenustega, mis kuuluvad nende õigusaktide kohaldamisalasse, võtavad arvesse puuetega inimeste või universaaldisaini kasutajate ligipääsetavuse kriteeriume.
__________________
__________________
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 24 a (uus)
(24a)  Üleeuroopalise transpordivõrgu taristu ligipääsetavuse tagamise kohustus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/20131a. Käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõudeid tuleks kohaldada ka teatavatele nimetatud määrusega reguleeritud transporditaristu elementidele, kuivõrd need on seotud käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete ja teenustega ning nende teenustega seotud taristu ja tehiskeskkond on mõeldud reisijatele kasutamiseks.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 24 b (uus)
(24b)  Käesoleva direktiiviga ei ole siiski kohane muuta nimetatud muude liidu õigusaktide sätete kohustuslikku või vabatahtlikku iseloomu, näiteks direktiivi 2014/24/EL artikli 67 puhul, milles käsitletakse pakkumuste hindamise kriteeriume ja mille alusel avaliku sektori hankijad võivad kindlaks teha majanduslikult kõige soodsama pakkumuse. Ka võimalikke sotsiaalseid aspekte võib arvesse võtta, kui leitakse, et see on seotud konkreetse hanke esemega. Seega tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et kui ligipääsetavusnõudeid kasutatakse nimetatud muude liidu õigusaktide kohaselt, on need nõuded kogu liidus samad.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Ligipääsetavuse saavutamiseks tuleb kõrvaldada takistused ja nende tekkimist ära hoida, eelistatavalt „universaaldisaini” lähenemisviisi abil. Ligipääsetavus ei tohiks välistada mõistlike abinõude võtmist, kui seda nõutakse liikmesriigi või liidu õigusaktidega.
(25)  Ligipääsetavuse saavutamiseks tuleb kõrvaldada takistused ja nende tekkimist ära hoida, eelistatavalt „universaaldisaini“ lähenemisviisi abil. Konventsiooni kohaselt on universaaldisain „toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks, ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini“. Konventsiooni kohaselt ei välista universaaldisain „vajaduse korral abiseadmeid kindlatele puuetega inimeste rühmadele“. Ligipääsetavus ei tohiks välistada mõistlike abinõude võtmist, kui seda nõutakse liikmesriigi või liidu õigusaktidega.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  Tõsiasi, et toode või teenus kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, ei tähenda automaatselt, et see kuulub ka nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ1a kohaldamisalasse.
__________________
1a Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 b (uus)
(25b)  Toote või teenuse sihtrühma kuuluvate puuetega isikute vajaduste tuvastamisel ja liigitamisel tuleks universaaldisaini põhimõtet tõlgendada vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee üldisele märkusele nr 2(2014) konventsiooni artikli 9 kohta.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27
(27)  Käesolev direktiiv peaks põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusel nr 768/2008/EÜ38 toodete osas, mis on juba hõlmatud teiste liidu õigusaktidega, et tagada niimoodi kooskõla ELi õigusaktidega.
(27)  Käesolev direktiiv peaks põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusel nr 768/2008/EÜ38 toodete osas, mis on juba hõlmatud teiste liidu õigusaktidega, et tagada niimoodi kooskõla ELi õigusaktidega. Nimetatud otsuse sätted, mis on seotud ohutusega, näiteks tagasivõtmisega, ei peaks siiski käesolevasse direktiivi kuuluma, sest ligipääsmatu toode ei ole ohtlik toode.
__________________
__________________
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
(28)  Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid tagama, et nad teevad turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetega vastavuses olevad tooted. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis.
(28)  Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, peaksid tagama, et nad teevad turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetega vastavuses olevad tooted. On vaja ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusprotsessis.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 29
(29)  Ettevõtjad peaksid vastutama toodete ja teenuste nõuetekohasuse eest vastavalt oma rollile turustusahelas, et tagada ligipääsetavuse kõrgetasemeline kaitse ning õiglane konkurents liidu turul.
(29)  Ettevõtjad peaksid vastutama toodete ja teenuste nõuetekohasuse eest vastavalt oma rollile turustusahelas, et saavutada parem ligipääsetavus ning tagada õiglane konkurents liidu turul.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30
(30)  Kõige sobivam täieliku vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kel on üksikasjalikud teadmised toote väljatöötamise ja tootmise protsessist. Vastavushindamise eest peaks vastutama tootja.
(30)  Kõige sobivam täieliku vastavushindamise teostaja on tootja, kel on üksikasjalikud teadmised toote väljatöötamise ja tootmise protsessist. Siiski ei peaks selle hindamise eest vastutama üksnes tootja. Hindamismenetluses võiks olla oluline roll tugevdatud turujärelevalveasutusel.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 32
(32)  Importijad peaksid tagama, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted oleksid vastavuses käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuetega ja eelkõige, et tootjad oleksid nende toodete puhul kasutanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi.
(32)  Importijad peaksid tagama, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted oleksid vastavuses käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuetega, esitades pädevale turujärelevalveasutusele kogu vajaliku teabe, et nende toodete puhul teostataks nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 36
(36)  Proportsionaalsuse huvides tuleks ligipääsetavusnõudeid kohaldada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei põhjusta ebaproportsionaalset koormust asjaomastele ettevõtjatele või nende toodete ja teenuste täielikku muutmist vastavalt määratletud kriteeriumidele.
(36)  Proportsionaalsuse huvides ei peaks ligipääsetavusnõuded põhjustama ebaproportsionaalset koormust asjaomastele ettevõtjatele või nende toodete ja teenuste täielikku muutmist vastavalt määratletud kriteeriumidele. Sellele vaatamata tuleb kehtestada kontrollimehhanismid, et kontrollida ligipääsetavusnõuete kohaldamisel tehtud erandite õigustatust.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)   Selle hindamisel, kas vastavus toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetele võiks ettevõtjatele põhjustada ebaproportsionaalset koormust, tuleks arvesse võtta asjaomaste ettevõtjate suurust, ressursse ja laadi ning nende hinnangulisi kulusid ja tulusid nõuete täitmisel võrrelduna hinnangulise kasuga puuetega inimeste jaoks. Selles kulude-tulude analüüsis tuleks muu hulgas arvesse võtta konkreetse toote või teenuse kasutamise sagedust ja kestust, konkreetset toodet või teenust kasutavate puudega inimeste hinnangulist koguarvu, teenuse osutamisel kasutatava taristu ja toodete eluiga ning seda, kuivõrd eksisteerib tasuta pakutavaid alternatiive, sh reisijateveo teenuste osutajate poolt. Selle hindamisel, kas vastavusega ligipääsetavusnõuetele kaasneb ebaproportsionaalne koormus, tuleks arvesse võtta üksnes õigustatud põhjuseid. Õigustatud põhjuseks ei tohiks olla see, et ligipääsetavust ei peeta esmatähtsaks, et puuduvad ajalised ressursid või teadmised.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39
(39)  Selleks et hõlbustada kohaldatavatele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda tooted ja teenused, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012,39 mis käsitleb Euroopa standardimist, eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone. Komisjon on juba esitanud Euroopa standardiorganisatsioonidele mitmeid ligipääsetavusega seotud standardimistaotlusi, mis on asjakohased harmoneeritud standardite väljatöötamiseks.
(39)  Selleks et hõlbustada kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda tooted ja teenused, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012,39 mis käsitleb Euroopa standardimist, eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone. Komisjon on juba esitanud Euroopa standardiorganisatsioonidele mitmeid ligipääsetavusega seotud standardimistaotlusi, mis on asjakohased harmoneeritud standardite väljatöötamiseks.
__________________
__________________
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 39 a (uus)
(39a)  Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus harmoneeritud standarditele vastuväidete esitamiseks, kui leitakse, et need standardid ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40
(40)  Harmoneeritud standardite puudumisel ja juhul, kui on vaja turu ühtlustamist, peaks komisjon võtma vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuete ühtsed tehnilised spetsifikatsioonid.
(40)  Euroopa standardid peavad lähtuma turust, arvestama üldsuse huvidega ning poliitiliste eesmärkidega, mis on selgelt väljendatud komisjoni poolt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile esitatud taotluses koostada harmoneeritud standardeid, ja põhinema konsensusel. Tehnilisi spetsifikatsioone tuleks seepärast kasutada üksnes viimase võimalusena. Komisjonil peaks olema võimalus võtta vastu tehnilisi spetsifikatsioone näiteks siis, kui standardimisprotsess on sidusrühmade vahelise konsensuse puudumisel blokeeritud, mis tekitab põhjendamatuid viivitusi sellise nõude kehtestamisel, mida oleks ilma asjakohase standardi vastuvõtmiseta võimatu rakendada, näiteks koostalitlusvõime. Komisjon peaks jätma piisavalt aega ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile esitatud harmoneeritud standardite koostamise taotluse vastuvõtmise ja sama juurdepääsetavuse nõudega seotud tehnilise spetsifikatsiooni vastuvõtmise vahele. Komisjonil ei tohiks lubada võtta vastu tehnilist spetsifikatsiooni, kui ta ei ole kõigepealt püüdnud vastavaid ligipääsetavusnõudeid saavutada Euroopa standardimissüsteemi abil. Komisjon ei tohiks kasutada tehniliste spetsifikatsioonide vastuvõtmise menetlust selleks, et vältida Euroopa standardimissüsteemi.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 40 a (uus)
(40a)  Selleks et kehtestada käesolevas direktiivis sätestatud toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetele vastavaid harmoneeritud standardeid ja tehnilisi spetsifikatsioone kõige tõhusamal viisil, peaks komisjon kaasama võimaluse korral otsustamisprotsessi puuetega inimeste katusorganisatsioonid ja kõik teised asjaomased sidusrühmad.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 42 a (uus)
(42a)  Toodete turujärelevalve teostamisel peaksid turujärelevalveasutused vaatama hindamisi läbi koostöös puuetega inimeste ning neid ja nende huve esindavate organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 44
(44)  CE-märgis, mis näitab toote vastavust käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuetele, on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. Käesoleva direktiiviga peaks järgima CE-märgist käsitlevaid üldpõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008,40 millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega.
(44)  Käesoleva direktiiviga peaks järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/200840 üldpõhimõtteid, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega. Lisaks vastavusdeklaratsioonile peaks tootja kulutõhusal viisil teavitama tarbijaid oma toodete ligipääsetavusest, lisades pakendile vastava märke.
__________________
__________________
40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 45
(45)  Määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt kinnitab tootja CE-märgise paigaldamisega tootele, et vastav toode vastab kõigile asjakohastele nõuetele ja et ta võtab selle eest endale kogu vastutuse.
(45)  Toote mittevastavus artiklis 3 sätestatud ligipääsetavusnõuetele ei kujuta iseenesest tõsist ohtu määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 tähenduses.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 48
(48)  Liikmesriigid peaksid tagama, et turujärelevalveasutused kontrollivad kooskõlas V peatükiga ettevõtjate vastavust artikli 12 lõikes 3 osutatud kriteeriumidele.
(48)  Liikmesriigid peaksid tagama, et turujärelevalveasutused kontrollivad kooskõlas V peatükiga ettevõtjate vastavust artikli 12 lõikes 3 osutatud kriteeriumidele ning et nad konsulteerivad korrapäraselt puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 48 a (uus)
(48a)  Riiklikud andmebaasid, mis sisaldavad kogu asjakohast teavet käesolevas direktiivis loetletud toodete ja teenuste ligipääsetavuse määra kohta, võimaldaksid turujärelevalvesse paremini kaasata puuetega inimesi ja neid esindavaid organisatsioone.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 49
(49)  Liikmesriigid peaksid tagama, et artiklis 22 osutatud pädevad asutused teatavad komisjonile artikli 22 lõikes 1 sätestatud erandite kasutamisest ning lisaksid lõikes 2 osutatud hinnangu VI peatüki kohaselt.
(49)   Liikmesriigid peaksid tagama, et pädevad asutused teatavad komisjonile artiklis 22 sätestatud erandite kasutamisest. Asjaomaste pädevate asutuste teostatud esialgne hinnang tuleks esitada komisjonile tema taotluse alusel. Selle hindamisel, kas vastavus toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetele võiks pädevatele asutustele põhjustada ebaproportsionaalset koormust, tuleks arvesse võtta nende pädevate asutuste suurust, ressursse ja laadi ning nende hinnangulisi kulusid ja tulusid nõuete täitmisel võrrelduna hinnangulise kasuga puuetega inimeste jaoks. Selles kulude-tulude analüüsis tuleks muu hulgas arvesse võtta konkreetse toote või teenuse kasutamise sagedust ja kestust, konkreetset toodet või teenust kasutavate puudega inimeste hinnangulist koguarvu, teenuse osutamisel kasutatava taristu ja toodete eluiga ning seda, kuivõrd eksisteerib tasuta pakutavaid alternatiive, sh reisijateveo teenuste osutajate poolt. Selle hindamisel, kas vastavusega ligipääsetavusnõuetele kaasneb ebaproportsionaalne koormus, tuleks arvesse võtta üksnes õigustatud põhjuseid. Õigustatud põhjuseks ei tohiks olla see, et ligipääsetavust ei peeta esmatähtsaks, et puuduvad ajalised ressursid või teadmised.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 50
(50)  Tuleks kindlaks määrata kaitsemeetmete menetlus, mida kohaldatakse vaid juhul, kui liikmesriigid ei jõua ühe liikmesriigi võetud meetmete osas kokkuleppele, ja mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses toodetega, mis ei vasta käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele. See võimaldaks ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste toodete suhtes varakult meetmeid võtta.
(50)  Tuleks kindlaks määrata kaitsemeetmete menetlus, mida kohaldatakse vaid juhul, kui liikmesriigid ei jõua ühe liikmesriigi võetud meetmete osas kokkuleppele, ja mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses toodetega, mis ei vasta käesoleva direktiivi ligipääsetavusnõuetele. See võimaldaks ka turujärelevalveasutustel koostöös puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja asjaomaste ettevõtjatega selliste toodete suhtes varakult meetmeid võtta.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 51 a (uus)
(51a)  Selleks et tagada proportsionaalsuse põhimõtte nõuetekohane kohaldamine seoses ettevõtjate tuvastamise kohustustega ning seoses kriteeriumidega, mida kasutatakse selle hindamisel, kas käesoleva direktiivi kohase kohustuse täitmine kujutab endast ebaproportsionaalset koormust, tuleks komisjonile anda ELi toimimise lepingu artikli 290 kohased õigusaktide vastuvõtmise volitused, et kindlaks määrata ajavahemik, mille jooksul ettevõtjad peavad suutma tuvastada mis tahes ettevõtja, kes on neile toote tarninud või kellele nad on toote tarninud, samuti täpsustada kriteeriume, mida tuleb arvesse võtta kõikide käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate toodete ja teenuste puhul, kui hinnatakse, kas koormust tuleb pidada ebaproportsionaalseks, tehes seda kõnealuseid kriteeriume muutmata. Nimetatud ajavahemik tuleks määrata proportsionaalselt toote olelusringiga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes1a sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
__________________
1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 51 b (uus)
(51b)  Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks vajalike piisavate ja tõhusate vahendite olemasolu ning kehtestama selleks asjakohased kontrollimehhanismid, nagu turujärelevalveasutuste tehtav järelkontroll, mille eesmärk on veenduda, et ligipääsetavusnõuete kohandamisest erandi tegemine on õigustatud. Ligipääsetavusega seotud kaebuste menetlemisel peaksid liikmesriigid järgima hea valitsemistava üldpõhimõtet ja täitma eelkõige ametnike kohustust tagada, et iga kaebuse kohta tehakse otsus mõistliku aja jooksul.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 52 a (uus)
(52a)  Liikmesriigid peaksid tagama, et otsuste suhtes, mille avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad teevad selle kohta, kas teatav leping kuulub direktiivide 2014/24/EL ja 2014/25/EL reguleerimisalasse, on võimalik rakendada tulemuslikke ja kiireid õiguskaitsevahendeid. Võttes arvesse õigusraamistikku, mis kehtib direktiividega 2014/24/EL ja 2014/25/EL hõlmatud valdkondades rakendatavate õiguskaitsevahendite puhul, tuleks need valdkonnad käesoleva direktiivi sätetest, mis käsitlevad täitmise tagamist ja karistusi, välja jätta. Nende valdkondade väljajätmine ei piira aluslepingutest tulenevat liikmesriikide kohustust võtta liidu õiguse kohaldamise ja tulemuslikkuse tagamiseks kõik vajalikud meetmed.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 53 a (uus)
(53a)  Käesoleva direktiivi kohased ligipääsetavusnõuded peaksid kehtima toodete kohta, mis on liidu turule lastud pärast kuupäeva, mil hakatakse kohaldama riigisiseseid meetmeid käesoleva direktiivi ülevõtmiseks, kaasa arvatud kolmandatest riikidest imporditud kasutatud tooted, mis lastakse liidu turule pärast seda kuupäeva.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 53 b (uus)
(53b)  Asjade, ehitustööde ja teenuste riigihankelepinguid, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/24/EL või direktiivi 2014/25/EL ja mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil käesolevat direktiivi hakatakse kohaldama, tuleks ka edaspidi täita vastavalt nendes riigihankelepingutes määratletud ligipääsetavusnõuetele.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 53 c (uus)
(53c)  Et anda teenuseosutajatele piisavalt aega käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega kohandumiseks, tuleb kehtestada üleminekuperiood, mille ajal ei pea teenuse osutamiseks kasutatud tooted käesolevas direktiivis sätestatud ligipääsetavusnõuetele vastama. Panga-, pileti- ja registreerimisautomaatide maksumust ja pikka olelusringi arvesse võttes tuleb ette näha, et kui selliseid seadmeid teenuste osutamisel kasutatakse, võib nende kasutamist jätkata kuni nende majanduslikult kasuliku tööea lõpuni.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 54 a (uus)
(54a)  Selliste rakenduste kasutamine, millega edastatakse ruumiandmete teenustel põhinevat teavet, aitab kaasa puuetega inimeste sõltumatule ja ohutule liikumisele. Nendes rakendustes kasutatavate ruumiandmete abil peaks olema võimalik anda teavet, mida on kohandatud vastavalt puuetega inimeste spetsiifilistele vajadustele.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel -1 (uus)
Artikkel -1
Reguleerimisese
Käesoleva direktiivi eesmärk on kõrvaldada ja hoida ära tõkked, mida käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete ja teenuste vabale liikumisele liikmesriikides tekitavad eri ligipääsetavusnõuded. Eesmärk on ka aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades teatavate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnorme.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  I, II –V ja VII peatükki kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:
1.  I, II–V ja VII peatükki kohaldatakse järgmiste toodete suhtes, mis lastakse turule pärast … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev]:
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a
(a)  üldotstarbeline arvuti riistvara ja operatsioonisüsteemid;
a)  üldotstarbeline arvuti riistvara ja sellesse installeeritud operatsioonisüsteemid, mis on mõeldud tarbijale kasutamiseks;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)
iiia)  makseterminalid;
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c
(c)  tarbija lõppseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus seose telefoniteenustega;
c)  tarbija lõppseadmed, mis on seotud telefoniteenustega;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt d
(d)  tarbija lõppseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus seoses audiovisuaalmeedia teenustega;
d)  tarbija lõppseadmed, mis on seotud audiovisuaalmeedia teenustega;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)  e‑raamatute lugerid.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  I, II –V ja VII peatükki kohaldatakse järgmiste teenuste suhtes:
2.  Ilma et see piiraks artikli 27 kohaldamist, kohaldatakse I, II–V ja VII peatükki järgmiste teenuste suhtes, mida osutatakse pärast … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev]:
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt -a (uus)
-a)  operatsioonisüsteemid, mis ei ole arvuti riistvarasse installeeritud ja mida pakutakse tarbijatele immateriaalse varana;
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a
(a)  telefoniteenused ja nendega seotud tarbija-lõppseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus;
a)  telefoniteenused ja nendega seotud tarbija-lõppseadmed;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b
(b)  audiovisuaalmeedia teenused ja nendega seotud tarbija-lõppseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus;
b)  audiovisuaalmeedia teenuste veebisaidid ja mobiilsideseadmetel põhinevad teenused;
Muudatusettepanekud 235, 236, 237, 238, 239 ja 253
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c
(c)  lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenused;
(c)  lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo ja liikuvusteenused ning nendega seoses pakutavad mitmeliigiliste ühendustega seotud teenused, sealhulgas ühiskondlik linnatransport, nagu metroo-, raudtee-, trammi-, trollibussi- ja bussisüsteemid, seoses järgmisega:
i) liidu territooriumil asuvad iseteenindusterminalid, sealhulgas piletiautomaadid, makseterminalid ja registreerimisautomaadid;
ii) veebisaidid, mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, arukad piletimüügisüsteemid ja reaalajas teave;
iii) sõidukid, nendega seotud taristu ja tehiskeskkond, sealhulgas astmeteta juurdepääs kõikidele ühistranspordijaamadele;
iv) takso- ja rendiautopark, mis sisaldab piisaval hulgal kohandatud sõidukeid.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt d
(d)  pangandusteenused;
d)  tarbijatele mõeldud pangandusteenused;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt e
(e)  e-raamatud;
e)  e‑raamatud ja nendega seotud seadmed, mida teenuseosutaja nende teenuste osutamiseks ja nendele ligi pääsemiseks kasutab;
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 2 – punkt f a (uus)
fa)   turismiteenused, sealhulgas majutuse ja toitlustuse pakkumine.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 3 – punkt a
(a)  riigihankelepingud ja kontsessioonid, mis on hõlmatud direktiiviga 2014/23/EL,42 direktiiviga 2014/24/EL ja direktiiviga 2014/25/EL.
a)  riigihankelepingud ja kontsessioonid, mis on hõlmatud direktiiviga 2014/23/EL, direktiiviga 2014/24/EL ja direktiiviga 2014/25/EL ning mis on koostatud või antud pärast … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev];
__________________
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 3 – punkt b
(b)  programmide ettevalmistamine ja rakendamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,43 ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1304/201344.
b)  selliste programmide ettevalmistamine ja rakendamine, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/201343 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/201344 alla ja mis võetakse vastu või mis viiakse ellu pärast … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev];
__________________
__________________
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 3 – punkt c
(c)  pakkumismenetlused avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks raudteel ja maanteel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007. 45
c)  teenuste riigihankelepingud, mis sõlmitakse konkurentsipõhise hankemenetluse alusel või otse pärast … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev] avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks raudteel ja maanteel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/200745;
__________________
__________________
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 3 – punkt d
(d)  transporditaristu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/201346.
d)  määruse (EL) nr 1315/2013 kohane transporditaristu, mis on projekteeritud või rajatud pärast … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev];
__________________
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/2013, 11. detsember 2013, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesolevat direktiivi veebisaitide ja mobiilsideseadmetel põhinevate rakenduste järgmise sisu suhtes ei kohaldata:
a)  kontoritarkvara failiformaadid, mis on avaldatud enne … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev];
b)  internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, tingimusel et navigeerimiseks kasutatavate kaartide puhul esitatakse esmatähtis teave ligipääsetaval digitaalsel kujul;
c)  kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda asjaomane ettevõtja ega pädev asutus ja mida asjaomane ettevõtja ega pädev asutus ei saa mõjutada;
d)  veebisaitide ja mobiilsideseadmetel põhinevate rakenduste sisu, mida võib pidada arhiiviks, mis tähendab, et veebisaidid või rakendused sisaldavad ainult sellist sisu, mida pärast … [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev] ei ajakohastata ega muudeta.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 a (uus)
Artikkel 1a
Mikroettevõtjate väljajätmine
Käesolevat direktiivi ei kohaldata mikroettevõtjate suhtes, kes toodavad, impordivad või levitavad direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid ja teenuseid.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
(1)  „ligipääsetavad tooted ja teenused” – tooted ja teenused, mis on piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele, sealhulgas puuetega inimestele, tajutavad, kasutatavad ja arusaadavad teistega võrdsetel alustel;
1)  „ligipääsetavad tooted ja teenused“ – tooted ja teenused, mida puuetega inimesed on võimelised tajuma, kasutama ja mõistma ning mis on kasutamiseks piisavalt vastupidavad;
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „universaaldisain” – toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine viisil, mis muudab need võimalikul suurel määral kõigile inimestele kasutatavaks, ilma et oleks vaja teha kohandusi või kasutada eridisaini; universaaldisain ei välista vajaduse korral abiseadmeid kindlatele piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste rühmadele;
välja jäetud
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
5a)  „teenus“ – teenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses1a;
____________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)
5b)  „teenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või osutab liidu turule mõeldud teenust;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16 a (uus)
16a)  „VKE“ – väike või keskmise suurusega ettevõtja, nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ1a;
____________________
1a Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19
(19)  „tagasivõtmine“ – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on seal juba lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud;
välja jäetud
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 20 a (uus)
20a)  „tarbijatele mõeldud pangandusteenused“ – teenused, mis võimaldavad klientidel liidus avada ja kasutada põhimaksekontosid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL1a tähenduses;
____________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21
(21)  „e-kaubandus” – veebipõhine toodete ja teenuste müük.
21)  „e‑kaubandus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ1a reguleerimisalasse kuuluv veebipõhine toodete ja teenuste müük äriühingutelt tarbijatele;
____________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)
21a)  „lennureisijate veo teenused“ – teenused, mida osutavad lennufirmad, reisikorraldajad ja lennujaamade käitajad, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/20061a artikli 2 punktides b–f;
____________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1).
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21 b (uus)
21b)  „bussisõitjate veo teenused“ – teenused, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 181/2011 artikli 2 lõigetega 1 ja 2;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21 c (uus)
21c)  „rongireisijate veo teenused“ – kõik rongireisijatega seotud teenused, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 2 lõigetega 1 ja 2;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21 d (uus)
21d)  „veeteedel reisijate veo teenused“ – reisijatega seotud teenused, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 2 lõikega 1.
Muudatusettepanek 337
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 21 e (uus)
21e)  „tugitehnoloogia“ – vahendid, seadmed või tootesüsteemid, mida kasutatakse selleks, et suurendada, säilitada või parandada funktsionaalsete piirangutega inimeste, sealhulgas puuetega inimeste toimimissuutlikkust;
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Järgmised iseteenindusterminalid, st pangaautomaadid, piletiautomaadid ja registreerimisautomaadid, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud I lisa II jaos.
3.  Järgmised iseteenindusterminalid, st pangaautomaadid, piletiautomaadid, registreerimisautomaadid ja makseterminalid, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud I lisa II jaos.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 4
4.  Telefoniteenused, sealhulgas hädaabiteenused, ja nendega seotud tarbija-lõppseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud I lisa III jaos.
4.  Telefoniteenused, sealhulgas hädaabiteenused, ja nendega seotud tarbija-lõppseadmed peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud I lisa III jaos.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 5
5.  Audiovisuaalmeedia teenused ja nendega seotud tarbijaseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud I lisa IV jaos.
5.  Veebisaidid ja mobiilsideseadmetel põhinevad audiovisuaalmeedia teenused ning nendega seotud tarbijaseadmed peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud I lisa IV jaos.
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 6
6.  Lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenused, veebisaidid, mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, arukad piletimüügisüsteemid, reaalajas teavet pakkuvad ja iseteenindusterminalid ning pileti- ja registreerimisautomaadid, mida kasutatakse reisijateveoteenuste pakkumiseks, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud I lisa V jaos.
6.  Lennu-, bussi-, liiniveo-, raudtee-, laevandus- ja mitmeliigilised reisijateveo teenused, sealhulgas linnatranspordi, liikuvuse ja tehiskeskkonnaga seotud teenused, veebisaidid, mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, arukad piletimüügisüsteemid, reaalajas teavet pakkuvad ja iseteenindusterminalid, näiteks makseterminalid, ning registreerimisautomaadid, mida kasutatakse reisijateveoteenuste, turismiga seotud teenuste, muu hulgas majutus- ja toitlustusteenuse pakkumiseks, peavad üksnes siis vastama I lisa V jaos sätestatud nõuetele, kui need nõuded ei ole juba hõlmatud järgmiste konkreetsete õigusaktidega: raudteetranspordi puhul määrus (EÜ) nr 1371/2007, määrus (EL) nr 1300/2014 ja määrus (EL) nr 454/2011; bussiveo puhul määrus (EL) nr 181/2011; mere- ja siseveeteede transpordi puhul määrus (EL) nr 1177/2010, ning lennuliikluse puhul määrus (EÜ) nr 1107/2006.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 7
7.  Pangandusteenused, veebilehed, mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, iseteenindusterminalid, sealhulgas pangaautomaadid, mida kasutatakse pangandusteenuste osutamiseks, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud I lisa VI jaos.
7.  Tarbijatele mõeldud pangandusteenused, veebilehed, mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, iseteenindusterminalid, sealhulgas makseterminalid ja pangaautomaadid, mida kasutatakse nende pangandusteenuste osutamiseks, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud I lisa VI jaos.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 8
8.  E-raamatud peavad vastama I lisa VII jaos sätestatud nõuetele.
8.  E‑raamatud ja nendega seotud seadmed peavad vastama I lisa VII jaos sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 10
10.  Liikmesriigid võivad oma riigi tingimusi arvestades otsustada, et tehiskeskkond, mida kasutavad reisijateveoteenuste kliendid, sealhulgas keskkond, mida haldavad teenuse osutajad ja taristuettevõtjad, samuti tehiskeskkond, mida kasutavad pangandusteenuste ning telefonioperaatorite klienditeeninduskeskuste ja kaupluste kliendid, peavad vastama I lisa X jaos sätestatud ligipääsetavusnõuetele, et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid neid paremini kasutada.
10.  Liikmesriigid tagavad, et tehiskeskkond, mida kasutavad reisijateveoteenuste kliendid, sealhulgas keskkond, mida haldavad teenuse osutajad ja taristuettevõtjad, samuti tehiskeskkond, mida kasutavad tarbijatele mõeldud pangandusteenuste ning telefonioperaatorite klienditeeninduskeskuste ja kaupluste kliendid, peavad uue taristu ehitamise või olemasoleva taristu ulatusliku renoveerimise puhul vastama I lisa X jaos sätestatud ligipääsetavusnõuetele, et puuetega inimesed saaksid neid paremini kasutada. See ei piira selliste riigisiseste ja liidu õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad riiklike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitset.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1
Liikmesriigid kohustuvad mitte tõkestama käesolevale direktiivile vastavate toodete ja teenuste turul kättesaadavaks tegemist oma territooriumil põhjustel, mis on seotud ligipääsetavusnõuetega.
Liikmesriigid kohustuvad mitte tõkestama käesolevale direktiivile vastavate toodete turul kättesaadavaks tegemist oma territooriumil põhjustel, mis on seotud ligipääsetavusnõuetega. Liikmesriigid kohustuvad mitte tõkestama käesolevale direktiivile vastavate teenuste osutamist oma territooriumil põhjustel, mis on seotud ligipääsetavusnõuetega.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Tootjad tagavad oma toodete turulelaskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklis 3 sätestatud kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega.
1.  Tootjad tagavad oma toodete turule laskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklis 3 sätestatud kohaldatavate ligipääsetavusnõuetega, välja arvatud juhul, kui need nõuded ei ole täidetavad seetõttu, et asjaomase toote kohandamiseks tuleks toote põhiolemust täielikult muuta või see tekitaks asjaomasele tootjale ebaproportsionaalse koormuse, nagu on sätestatud artiklis 12.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2
Kui nimetatud menetlusega on tõendatud toote vastavus asjakohastele ligipääsetavusnõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise.
Kui vastavushindamismenetlusega on tõendatud toote vastavus artiklis 3 sätestatud kohaldatavatele ligipääsetavusnõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni, milles on selgelt märgitud, et toode on ligipääsetav.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Tootjad peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja toodete tagasinõudmiste kohta ning teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.
4.  Tootjad peavad registrit kaebuste ja nõuetele mittevastavate toodete kohta.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 7
7.  Tootjad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja ohutusteave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on tarbijate ja lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.
7.  Tootjad tagavad, et tootega on kaasas juhised asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on tarbijate ja lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 8
8.  Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või nõuavad selle tagasi. Kui toode kujutab endast ohtu seoses ligipääsetavusega, teavitavad nad sellest ka viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad toote kättesaadavaks tegid, ning esitavad eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.
8.  Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks või vajaduse korral kõrvaldavad selle. Kui toode ei vasta käesolevale direktiivile, teavitavad nad sellest ka viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad toote kättesaadavaks tegid, ning esitavad eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 9
9.  Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust nõuetele tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetega ja selleks, et tagada vastavus artiklis 3 osutatud nõuetele.
9.  Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse nõudmisel talle toote vastavust nõuetele tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi võetud meetmetega, et tagada vastavus käesolevale direktiivile.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a
(a)  esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;
a)  esitada pädeva riikliku asutuse nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b
(b)  teha pädevate riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis nende volitustega hõlmatud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.
b)  teha pädevate riiklike ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigis meetmetes, mida võetakse, et tagada kõigis nende volitustega hõlmatud toodete vastavus käesolevale direktiivile.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Enne toote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud II lisas sätestatud vastavushindamise. Nad tagavad, et tootja on koostanud kõnealuse lisaga nõutava tehnilise dokumentatsiooni, et toode kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 5 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.
2.  Enne toote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud II lisas sätestatud vastavushindamise. Nad tagavad, et tootja on koostanud kõnealuse lisaga nõutava tehnilise dokumentatsiooni, et tootega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 5 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3
3.  Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artiklis 3 sätestatud nõuetele, ei lase ta toodet turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu.
3.  Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artiklis 3 sätestatud nõuetele, ei lase ta toodet turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui toode ei vasta käesolevale direktiivile.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 5
5.  Importijad tagavad, et tootega on kaasas juhised ja teave asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.
5.  Importijad tagavad, et tootega on kaasas juhised asjaomase liikmesriigi määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 7
7.  Importijad peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja toodete tagasinõudmiste kohta ning teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.
7.  Importijad peavad registrit kaebuste ja nõuetele mittevastavate toodete kohta.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõik 8
8.  Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta artiklis 3 sätestatud nõuetele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks ja vajaduse korral kõrvaldavad selle turult või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.
8.  Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks või vajaduse korral kõrvaldavad selle. Kui toode ei vasta käesolevale direktiivile, teavitavad importijad sellest viivitamata ühtlasi nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 9
9.  Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigi nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmete puhul.
9.  Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse nõudmise korral talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi meetmetega, mida võetakse, et tagada nende poolt turule lastud toodete vastavus artiklis 3 sätestatud ligipääsetavusnõuetele.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et toode kannab CE-märgist, et sellel oleks kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja lõppkasutajad, mille turul toode on kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 5 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 7 lõikes 4 sätestatud nõuded.
2.  Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et toode on kooskõlas käesoleva direktiiviga, et sellel oleks kaasas nõutud dokumendid ja juhised keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja lõppkasutajad, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 5 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 7 lõikes 4 sätestatud nõuded.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Kui turustajad arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artiklis 3 sätestatud nõuetele, ei tee ta toodet turul kättesaadavaks enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Lisaks teavitab turustaja tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu.
3.  Kui turustajad arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artiklis 3 sätestatud nõuetele, ei tee ta toodet turul kättesaadavaks enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Lisaks teavitab turustaja tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui toode ei ole kooskõlas käesoleva direktiiviga.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 5
5.  Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed toote nõuetega vastavusse viimiseks või vajaduse korral kõrvaldatakse see turult või võetakse tagasi. Lisaks, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad turustajad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turul kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.
5.  Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed toote nõuetega vastavusse viimiseks või vajaduse korral võetakse see tagasi. Lisaks, kui toode ei vasta käesolevale direktiivile, teavitavad turustajad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turul kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 6
6.  Turustajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigi nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmete puhul.
6.  Turustajad esitavad pädeva riikliku asutuse nõudmisel talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi meetmetega, mida võetakse, et tagada nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodete vastavus artiklis 3 sätestatud ligipääsetavusnõuetele.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2
2.  Ettevõtjad peavad olema võimelised esitama lõikes 1 osutatud teavet kümne aasta jooksul alates sellest, kui neile toodet tarniti, ja kümne aasta jooksul alates sellest, kui nad toodet tarnisid.
2.  Ettevõtjad peavad olema võimelised esitama lõikes 1 osutatud teavet teatava, vähemalt viie aasta pikkuse ajavahemiku jooksul alates sellest, kui neile toodet tarniti, või pärast seda, kui nad toodet tarnisid.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjonil on õigus võtta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajavahemiku täpsustamiseks kooskõlas artikliga 23a vastu käesolevat direktiivi täiendavaid delegeeritud õigusakte. Nimetatud ajavahemik peab olema asjaomase toote olelusringiga proportsionaalne.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Teenuseosutajad koostavad vajaliku teabe kooskõlas III lisaga ja selgitavad, kuidas teenused vastavad artiklis 3 osutatud ligipääsetavusnõuetele. Teave tehakse üldsusele kättesaadavaks kirjalikult ja suuliselt, sealhulgas vormis, mis on ligipääsetav piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele ja puuetega inimestele. Teenuseosutajad säilitavad seda teavet kogu teenuse osutamise aja jooksul.
2.  Teenuseosutajad koostavad vajaliku teabe kooskõlas III lisaga ja selgitavad, kuidas nende teenused vastavad artiklis 3 osutatud ligipääsetavusnõuetele. Teave tehakse üldsusele kättesaadavaks vormis, mis on ligipääsetav puuetega inimestele. Teenuseosutajad säilitavad seda teavet kogu teenuse osutamise aja jooksul.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 4
4.  Teenuseosutajad esitavad pädeva asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu teabe, mida on vaja teenuse vastavuse tõendamiseks artiklis 3 osutatud ligipääsetavusnõuetele. Nad teevad nimetatud ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigi meetmete puhul, mis võetakse selleks, et viia teenus vastavusse kõnealuste nõuetega.
4.  Teenuseosutajad esitavad pädeva asutuse nõudmise korral talle kogu teabe, mida on vaja teenuse vastavuse tõendamiseks artiklis 3 osutatud ligipääsetavusnõuetele. Nad teevad nimetatud ametiasutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigi meetmete puhul, mis võetakse selleks, et viia teenus vastavusse kõnealuste nõuetega.
Muudatusettepanek 339
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 3 – punkt b
(b)  ettevõtja hinnangulised kulud ja tulud võrrelduna eeldatava kasuga puuetega inimeste jaoks, võttes arvesse konkreetse toote või teenuse kasutamise sagedus ja kestust.
(b)  ettevõtja hinnangulised lisakulud ja tulud võrrelduna eeldatava kasuga funktsionaalsete piirangutega inimeste, sealhulgas puuetega inimeste jaoks, võttes arvesse konkreetse toote või teenuse kasutamise sagedust ja kestust.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 4
4.  Koormust ei peeta ebaproportsionaalseks, kui seda kompenseeritakse rahastamisega muudest ressurssidest kui ettevõtja omavahenditest, olgu selleks siis avalik-õiguslikud või eraõiguslikud ressursid.
4.  Koormust ei peeta ebaproportsionaalseks, kui seda kompenseeritakse rahastamisega muudest ressurssidest kui ettevõtja omavahenditest, mis on tehtud kättesaadavaks ligipääsetavuse parandamiseks, olgu selleks siis avalik-õiguslikud või eraõiguslikud ressursid.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 5
5.  Seda, kas vastavus toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetele võiks põhjustada nende toodete täieliku muutmise või ebaproportsionaalse koormuse, hindavad ettevõtjad.
5.  Seda, kas vastavus toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetele võiks põhjustada nende toodete täieliku muutmise või ebaproportsionaalse koormuse, hindavad esmalt ettevõtjad.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)
5a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesoleva artikli lõiget 3, täpsustades kriteeriume, mida tuleb arvesse võtta kõikide käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate toodete ja teenuste puhul, kui hinnatakse, kas koormust tuleb pidada ebaproportsionaalseks, tehes seda kõnealuseid kriteeriume muutmata.
Kõnealuste kriteeriumide täpsustamisel peab komisjon võtma arvesse võimalikku kasu mitte ainult puuetega inimeste, vaid ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste jaoks.
Komisjon võtab esimese sellise kõiki käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid ja teenuseid käsitleva rakendusakti vastu … [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 6
6.  Kui ettevõtjad on kasutanud lõigetes 1–5 sätestatud erandit konkreetse toote või teenuse puhul, teavitavad nad selle liikmesriigi ametiasutust, kus toode turule lastakse või kättesaadavaks tehakse. Teade peab sisaldama lõikes 3 osutatud hindamist. Mikroettevõtjad on kõnealusest teavitamiskohustusest vabastatud, kuid nad peavad suutma esitada asjakohased dokumendid vastava turujärelevalveasutuse taotluse korral.
6.  Kui ettevõtjad on kasutanud lõigetes 1–5 sätestatud erandit konkreetse toote või teenuse puhul, teavitavad nad selle liikmesriigi ametiasutust, kus toode turule lastakse või kättesaadavaks tehakse. Lõikes 3 osutatud hinnang esitatakse turujärelevalveasutusele tema taotluse alusel. Mikroettevõtjad on kõnealusest teavitamiskohustusest vabastatud, kuid nad peavad suutma esitada asjakohased dokumendid vastava turujärelevalveasutuse taotluse korral.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 6 a (uus)
6a.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega luuakse käesoleva artikli lõike 6 kohaldamiseks teavitamisnäidis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 1a osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon võtab esimese sellise rakendusakti vastu … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 6 b (uus)
6b.  Asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide, ning turujärelevalveasutuste vahel luuakse struktureeritud dialoog, et tagada erandite hindamiseks asjakohaste põhimõtete kehtestamine eesmärgiga tagada nende sidusus.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 6 c (uus)
6c.  Liikmesriike innustatakse pakkuma mikroettevõtjatele stiimuleid ja suuniseid, et hõlbustada käesoleva direktiivi rakendamist. Menetluste ja suuniste väljatöötamisel konsulteeritakse asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IV peatükk – pealkiri
Harmoneeritud standardid, ühtsed tehnilised spetsifikatsioonid ning toodete ja teenuste vastavus
Harmoneeritud standardid, tehnilised spetsifikatsioonid ning toodete ja teenuste vastavus
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõik 1
Tooted ja teenused, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses artiklis 3 osutatud ligipääsetavusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.
1.   Tooted ja teenused, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses artiklis 3 osutatud ligipääsetavusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
1a.  Komisjon esitab määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada kõigi artiklis 3 sätestatud toodete ligipääsetavusnõuete jaoks harmoneeritud standardid. Komisjon võtab need taotlused vastu … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 1 b (uus)
1b.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tehnilised spetsifikatsioonid, mis vastavad artiklis 3 sätestatud ligipääsetavusnõuetele. Komisjon teeb seda aga üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a)  Euroopa Liidu Teatajas ei ole vastavalt määrusele (EL) nr 1025/2012 avaldatud viidet harmoneeritud standarditele,
b)  komisjon on võtnud vastu lõikes 2 osutatud taotluse ja
c)  komisjon täheldab standardimismenetluses põhjendamatuid viivitusi.
Enne esimeses lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 1 c (uus)
1c.  Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud viiteid harmoneeritud standarditele, loetakse käesoleva artikli lõikes 1b osutatud tehnilistele spetsifikatsioonidele või nende osadele vastavad tooted ja teenused artiklis 3 sätestatud ning kõnealuste tehniliste spetsifikatsioonide või nende osadega hõlmatud ligipääsetavusnõuetega vastavuses olevateks.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14
Artikkel 14
välja jäetud
Ühtsed tehnilised spetsifikatsioonid
1.  Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole vastavalt määrusele (EL) nr 1025/2012 avaldatud harmoneeritud standardeid ning toodete ja teenuste puhul oleks turu ühtlustamise jaoks vaja üksikasjalikumaid ligipääsetavusnõudeid, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ühtsed tehnilised spetsifikatsioonid ligipääsetavusnõuete jaoks, mis on sätestatud käesoleva direktiivi I lisas. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2.  Tooted ja teenused või nende osad, mis on vastavuses lõikes 1 osutatud ühtse tehnilise spetsifikatsiooniga, loetakse vastavaks artiklis 3 osutatud ligipääsetavusnõuetele, mida nimetatud spetsifikatsioon või selle osad käsitlevad.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 2
2.  ELi vastavusdeklaratsioon koostatakse otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas esitatud näidise järgi. See peab sisaldama käesoleva direktiivi II lisas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse pidevalt. Tehnilist dokumentatsiooni käsitlevate nõuete puhul tuleb hoiduda mis tahes ebaproportsionaalse koormuse tekitamisest mikroettevõtjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.
2.  ELi vastavusdeklaratsioon koostatakse otsuse nr 768/2008/EÜ III lisas esitatud näidise järgi. See peab sisaldama käesoleva direktiivi II lisas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse pidevalt. Tehnilist dokumentatsiooni käsitlevate nõuete puhul tuleb hoiduda mis tahes ebaproportsionaalse koormuse tekitamisest väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus toode turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Kui toote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Osutatud deklaratsioon peab sisaldama teavet asjaomaste õigusaktide tuvastamiseks ning nende aktide ilmumise viiteid.
3.  Kui toote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ELi vastavusdeklaratsioon. Osutatud deklaratsioon peab sisaldama teavet asjaomaste õigusaktide tuvastamiseks ning nende aktide ilmumise viiteid.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 4 a (uus)
4a.  Lisaks ELi vastavusdeklaratsioonile lisab tootja pakendile märke, millega teavitatakse tarbijaid kulutõhusalt, lihtsalt ja täpselt sellest, et toode sisaldab ligipääsetavuselemente.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16
Artikkel 16
välja jäetud
Toote CE-märgise üldpõhimõtted
CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel -17 (uus)
Artikkel -17
Riiklik andmebaas
Iga liikmesriik loob üldsusele ligipääsetava andmebaasi ligipääsmatute toodete registreerimiseks. Tarbijatel on võimalik saada ja esitada teavet ligipääsmatute toodete kohta. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et teavitada tarbijaid või muid sidusrühmi kaebuste esitamise võimalusest. Selleks et võimaldada ligipääsmatuid tooteid käsitleva teabe levitamist kogu liidus, on kavas luua riiklike andmebaaside vaheline interaktiivne süsteem – võimaluse korral komisjoni või asjaomaste esindusorganisatsioonide vastutusalas.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 2
Liikmesriigid tagavad, et üldsus teab esimeses lõigus osutatud asutuste olemasolu, ülesandeid ja nimetusi. Kõnealused asutused teevad teabe taotluse korral sobivas vormingus kättesaadavaks.
Liikmesriigid tagavad, et üldsus teab esimeses lõigus osutatud asutuste olemasolu, ülesandeid ja nimetusi. Kõnealused asutused teevad oma tööd ja oma vastuvõetud otsuseid käsitleva teabe asjaomase üldsuse liikmete taotluse korral kättesaadavaks ligipääsetavas vormingus.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1
Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv toode kujutab ohtu käesolevas direktiivis käsitletud ligipääsetavusaspektidele, siis teostavad nad asjaomase toote hindamise, mis hõlmab kõiki käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega koostööd.
Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv toode ei ole vastavuses käesoleva direktiiviga, siis teostavad nad asjaomase toote hindamise, mis hõlmab kõiki käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega koostööd.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2
Kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjakohane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et toode nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaks toote turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul arvestades ohu suurust.
Kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik asjakohased parandusmeetmed, et kõnealune toode nimetatud nõuetega vastavusse viia. Kui asjaomane ettevõtja ei võta piisavaid parandusmeetmeid, nõuavad turujärelevalveasutused, et ettevõtja kõrvaldaks toote turult mõistliku aja jooksul.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 4
4.  Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata toote kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, toode turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.
4.  Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata toote kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul või toode turult kõrvaldada. Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 5 – sissejuhatav osa
5.  Lõikes 4 osutatud teave hõlmab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava toote väljaselgitamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja ohu laadi, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on seotud mõnega järgmistest põhjusest:
5.  Lõikes 4 osutatud teave hõlmab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava toote väljaselgitamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse laadi, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on seotud mõnega järgmistest põhjusest:
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 5 – punkt a
(a)  toote mittevastavus nõuetele, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklis 3,
a)  toote mittevastavus asjakohastele nõuetele, mis on sätestatud artiklis 3,
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 8
8.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamata kõik vajalikud piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse toode turult.
8.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamata kõik asjakohased ja proportsionaalsed piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse toode turult.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1
Kui artikli 19 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetme kohta vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab riigisisest meedet. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte.
Kui artikli 19 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetme kohta vastuväiteid või kui komisjonil on mõistlik tõendus eeldamaks, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab riigisisest meedet. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas liikmesriigi meede on põhjendatud või mitte.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 a (uus)
Artikkel 20a
Töörühm
1.  Komisjon moodustab töörühma.
Töörühm koosneb riikide turujärelevalveasutuste ja asjaomasete sidusrühmade, sealhulgas puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide esindajatest.
2.  Töörühm täidab järgmisi ülesandeid:
a)  teabe ja parimate tavade vahetamise hõlbustamine turujärelevalveasutuste vahel;
b)  artiklis 3 sätestatud ligipääsetavusnõuete kohaldamise sidususe tagamine;
c)  pärast komisjoni taotluse saamist vajalikuks peetavatel juhtudel artiklis 3 sätestatud ligipääsetavusnõuetest erandite tegemise kohta arvamuse väljendamine.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõik 1 – punkt c
(c)  kehtestades ligipääsetavusnõuded, mis on seotud sotsiaalsete ja kvaliteedikriteeriumidega, mille on kehtestanud pädevad asutused pakkumismenetluste jaoks avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks raudteel ja maanteel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1370/2007;
välja jäetud
Muudatusettepanekud 247 ja 281
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)   vajaduse korral kõigi asjakohaste liidu õigusaktide või liidu õigusaktides esinevate sätete suhtes, milles viidatakse ligipääsetavusele puuetega inimeste jaoks.
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt d b (uus)
db)   kui liit kaasrahastab tõketeta ligipääsetavaid transpordi- ja telekommunikatsioonitaristu projekte Euroopa ühendamise rahastu, struktuurifondide või EFSI raames, peetakse ligipääsetavuse komponente toetavaid või hõlmavaid projekte esmatähtsaks.
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1
1.  Artiklis 21 osutatud ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd need ei too käesoleva artikli tähenduses kaasa ebaproportsionaalset koormust pädevatele asutustele.
1.  Artiklis 21 osutatud ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd need ei too käesoleva artikli tähenduses kaasa ebaproportsionaalset koormust pädevatele asutustele või ettevõtjatele, kellega nad on sõlminud lepingu.
Muudatusettepanekud 226 ja 257
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 2 – punkt b
(b)  asjaomaste pädevate asutuste hinnangulised kulud ja tulud võrrelduna eeldatava kasuga puuetega inimeste jaoks, võttes arvesse konkreetse toote või teenuse kasutamise sagedust ja kestust.
b)  asjaomaste pädevate asutuste hinnangulised kulud ja tulud võrrelduna eeldatava kasuga piiratud funktsionaalse võimekusega ja puuetega inimeste jaoks, võttes arvesse konkreetse toote või teenuse kasutamise sagedust ja kestust.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 3
3.  Seda, kas vastavus artiklis 21 osutatud ligipääsetavusnõuetele põhjustab ebaproportsionaalse koormuse, hindavad asjaomased pädevad asutused.
3.  Seda, kas vastavus artiklis 21 osutatud ligipääsetavusnõuetele põhjustab ebaproportsionaalse koormuse, hindavad esialgselt asjaomased pädevad asutused.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesoleva artikli lõiget 2, täpsustades spetsiifilisi kriteeriume, mida tuleb arvesse võtta kõikide käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate toodete ja teenuste puhul, kui hinnatakse, kas koormust tuleb pidada ebaproportsionaalseks, tehes seda kõnealuseid kriteeriume muutmata.
Kõnealuste spetsiifiliste kriteeriumide täpsustamisel peab komisjon võtma arvesse võimalikku kasu mitte ainult puuetega inimeste, vaid ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste jaoks.
Komisjon võtab esimese sellise kõiki käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid ja teenuseid käsitleva rakendusakti vastu … [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 4
4.  Kui pädev asutus on kasutanud erandit, mis on sätestatud lõigetes 1, 2 ja 3 konkreetse toote või teenuse puhul, teatab ta sellest komisjonile. Teade peab sisaldama lõikes 2 osutatud hindamist.
4.  Kui pädev asutus on kasutanud erandit, mis on sätestatud lõigetes 1, 2 ja 3 konkreetse toote või teenuse puhul, teatab ta sellest komisjonile. Lõikes 2 osutatud hinnang esitatakse komisjonile tema taotluse alusel.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kui komisjonil on põhjust asjaomase pädeva asutuse otsuses kahelda, võib komisjon paluda artiklis 20a osutatud töörühmal käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hinnangut kontrollida ja esitada arvamuse.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 4 b (uus)
4b.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles esitatakse käesoleva artikli lõike 4 kohaldamiseks teavitamisnäidis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 1a osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon võtab esimese sellise rakendusakti vastu … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VII peatükk – pealkiri
RAKENDUSVOLITUSED JA LÕPPSÄTTED
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID, RAKENDAMISVOLITUSED JA LÕPPSÄTTED
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 a (uus)
Artikkel 23a
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artikli 10 lõikes 2a, artikli 12 lõikes 5a ja artikli 22 lõikes 3a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 2a, artikli 12 lõikes 5a ja artikli 22 lõikes 3a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  Artikli 10 lõike 2a, artikli 12 lõike 5a ja artikli 22 lõike 3a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)
1a.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud vahendid on järgmised:
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt a
(a)  sätted, mille kohaselt tarbija võib kooskõlas liikmesriigi õigusega pöörduda kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks liikmesriigis vastu võetud sätete täitmine;
a)  toote või teenuse nõuetele mittevastavusest otseselt mõjutatud tarbija võimalus pöörduda kooskõlas liikmesriigi õigusega kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks liikmesriigis vastu võetud sätete täitmine;
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt b
(b)  sätted, mille kohaselt avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud ühingud, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi sätete järgimine, võivad tarbijate nimel kooskõlas liikmesriigi õigusega pöörduda kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks liikmesriigis vastu võetud sätete täimine.
b)  avalik‑õiguslike asutuste või eraõiguslike ühingute, organisatsioonide või muude juriidiliste isikute, kellel on õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi sätete järgimine, võimalus pöörduda tarbijate nimel kooskõlas liikmesriigi õigusega kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks liikmesriigis vastu võetud sätete täimine. See õigustatud huvi võib seisneda toote või teenuse nõuetele mittevastavusest otseselt mõjutatud tarbijate esindamises.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba)  toote või teenuse nõuetele mittevastavusest otseselt mõjutatud tarbija võimalus kasutada kaebuste lahendamise mehhanismi; kõnealust mehhanismi võib käitada olemasolev organ, näiteks riiklik ombudsman.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid tagavad, et enne lõike 1 punktides a ja b osutatud kohtute või pädevate haldusasutuste poole pöördumist oleks võimalik kasutada alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanisme, mis on loodud selleks, et kõrvaldada mis tahes väidetav käesolevale direktiivile mittevastavus, millest on teatatud lõike 2 punktis ba osutatud kaebuste lahendamise mehhanismi kaudu.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 2 b (uus)
2b.  Käesolevat artiklit ei kohaldata lepingutele, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/24/EL või 2014/25/EL.
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 2
2.  Kehtestatud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2.  Kehtestatud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, kuid need ei tohi pakkuda ettevõtjatele alternatiivset võimalust jätta täitmata kohustus muuta oma tooted või teenused ligipääsetavaks. Sanktsioonidega peavad ettevõtja mittevastavuse korral kaasnema ka tulemuslikud parandusmeetmed.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 4
4.  Karistuste puhul võetakse arvesse rikkumise ulatust, sealhulgas nõuetele mittevastavate toodete või teenuste arvu, samuti nendest mõjutatud inimeste hulka.
4.  Karistuste puhul võetakse arvesse rikkumise ulatust, sealhulgas selle tõsidust ja nõuetele mittevastavate toodete või teenuste arvu, samuti nendest mõjutatud inimeste hulka.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates [ insert date - six years after the entry into force of this Directive].
2.  Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates … [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 2 a (uus)
2a.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2b kohaldamist, näevad liikmesriigid pärast … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ette viieaastase üleminekuperioodi, mille jooksul võivad teenuseosutajad jätkata oma teenuste osutamist, kasutades tooteid, mida nad enne seda kuupäeva kasutasid seaduslikult sarnaste teenuste osutamiseks.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 2 b (uus)
2b.  Liikmesriigid võivad ette näha, et teenuseosutajate poolt enne … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] teenuste osutamiseks seaduslikult kasutatud iseteenindusterminalide kasutamist võib jätkata sarnaste teenuste osutamiseks kuni nende majanduslikult kasuliku eluea lõpuni.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 5
5.  Liikmesriigid, kes kasutavad artikli 3 lõikes 10 sätestatud võimalust, edastavad komisjonile põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad on sel eesmärgil vastu võtnud, ning esitavad komisjonile aruande edusammude kohta nende rakendamisel.
5.  Liikmesriigid edastavad asjakohasel juhul komisjonile põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad on artikli 3 lõike 10 kohaldamise eesmärgil vastu võtnud, ning esitavad komisjonile aruande edusammude kohta nende rakendamisel.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõik 1
[…insert date - five years after the application of this Directive] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.
-1.   [Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 1
1.  Aruandes tuleb muu hulgas käsitleda edasiminekut toodete ja teenuste ligipääsetavuses ning selle mõju ettevõtjatele ja puuetega inimestele, pidades silmas ühiskonna, majanduse ja tehnoloogia arengut ning selgitades võimaluse korral välja koormuse vähendamise valdkonnad, eesmärgiga hinnata vajadust vaadata läbi käesolev direktiiv.
1.  Aruannetes, mis koostatakse artikli 12 lõike 6 ja artikli 22 lõike 4 kohaselt saadud teadete alusel, hinnatakse seda, kas direktiiv on saavutanud oma eesmärgid, eelkõige seoses ligipääsetavate toodete ja teenuste vaba liikumise edendamisega. Aruannetes käsitletakse ka ühiskonna, majanduse ja tehnoloogia arengut silmas pidades edasiminekut toodete ja teenuste ligipääsetavuses, vajadust lisada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse uusi tooteid ja teenuseid või jätta teatavad tooted või teenused käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja ning käesoleva direktiivi mõju ettevõtjatele ja puuetega inimestele, selgitades võimaluse korral välja koormuse vähendamise valdkonnad, et hinnata vajadust vaadata läbi käesolev direktiiv.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 2
2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile õigeaegselt kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks koostada aruande.
2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile õigeaegselt kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks koostada sellised aruanded.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 3
3.  Komisjoni aruandes võetakse arvesse majandusala sidusrühmade ning asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas puuetega inimesi ja eakaid esindavate organisatsioonide, seisukohti.
3.  Komisjoni aruandes võetakse arvesse majandusala sidusrühmade ning asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas puuetega inimeste organisatsioonide seisukohti.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – I jagu – A osa (uus)
A.  Operatsioonisüsteemid
1.  Selleks et maksimeerida teenuste mõistlikult eeldatavat kasutamist puuetega inimeste poolt, osutatakse teenuseid C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid järgides ja see hõlmab järgmist:
a)  teave kõnealuse teenuse toimimise ning selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta ning
b)  elektrooniline teave, sealhulgas kõnealuse teenuse osutamiseks vajalikud veebisaidid.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – I jagu – B osa (uus)
B.  Üldotstarbeline arvuti riistvara ja selle manusoperatsioonisüsteemid
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – I jagu – punkt 2
[.....]
välja jäetud
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – I jagu – C osa (uus)
C.  Funktsionaalsed toimivusnõuded
Selleks et toodete ja teenuste disain ja kasutajaliides oleksid ligipääsetavad, võetakse toodete ja teenuste kavandamisel arvesse järgmist:
a)  Kasutamine nägemisvõime puudumise korral
Kui toode pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda nägemisvõimet.
b)  Kasutamine piiratud nägemisvõime korral
Kui toode pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis võimaldab kasutajatel toodet kasutada piiratud nägemisvõimega; see on saavutatav näiteks elementide abil, mis on seotud paindliku kontrastsuse ja heledusega, paindliku suurendamisega sisu või funktsionaalsuse kaotuseta ning paindlike võimalustega esiplaani ja tausta visuaalsete elementide eristamiseks ja seadistamiseks ning vajaliku nägemisvälja paindliku seadistamisega.
c)  Kasutamine värvitaju puudumise korral
Kui toode pakub visuaalseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda kasutajalt värvitaju.
d)  Kasutamine kuulmisvõime puudumise korral
Kui toode pakub auditiivseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda kuulmisvõimet.
e)  Kasutamine piiratud kuulmisvõime korral
Kui toode pakub auditiivseid töörežiime, pakutakse vähemalt üks tõhustatud helifunktsioonidega töörežiim; see on saavutatav näiteks kasutaja võimalusega seadistada hääletugevust ning paindlike võimalustega eristada ja seadistada esiplaanil ja taustal olevat heli, kui hääl ja taust on olemas eraldi heliribadena.
f)  Kasutamine kõnevõime puudumise korral
Kui toode nõuab kasutajatelt häälsisendit, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis ei eelda neilt hääle kasutamist. Hääle kasutamine hõlmab mis tahes suuliselt tekitatavat heli, nt kõne, vilistamine või laksutamine.
g)  Kasutamine piiratud käsitsemisvõime või jõu korral
Kui toode nõuab manuaalseid toiminguid, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis võimaldab kasutajal kasutada toodet alternatiivsete toimingute abil, mis ei eelda peenmotoorset juhtimist ega käsitsemist, käejõudu ega korraga rohkem kui ühe juhtseadise kasutamist.
h)  Kasutamine piiratud ulatusvõime korral
Eraldiseisvate või paigaldatud toodete korral peavad nende juhtelemendid olema kõigi kasutajate küündivusulatuses.
i)  Valgustundlikkushoogude vallandamise riski minimeerimine
Kui toode pakub visuaalseid töörežiime, välditakse töörežiime, mis teadaolevalt vallandavad valgustundlikkushoogusid.
j)  Kasutamine piiratud kognitiivsete võimete korral
Toode hõlmab vähemalt ühte töörežiimi, mille elemendid lihtsustavad ja hõlbustavad selle kasutamist.
k)  Eraelu puutumatus
Kui toode hõlmab elemente, mis on sellele paigaldatud ligipääsetavuse eesmärgil, pakutakse vähemalt üks töörežiim, mis tagab kõnealauste ligipääsetavuse eesmärgil paigaldatud tooteelementide kasutamisel eraelu puutumatuse.
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – I jagu – D osa (uus)
D.  Tugiteenused
Olemasolu korral antakse tugiteenuste raames teavet toote ligipääsetavuse ning selle ühilduvuse kohta tugitehnoloogiaga, tehes seda puuetega inimeste jaoks ligipääsetavate sidevahendite abil.
Muudatusettepanekud 183 ja 291
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – II jagu – pealkiri
Iseteenindusterminalid: pangaautomaadid, piletiautomaadid ja registreerimisautomaadid
Iseteenindusterminalid: pangaautomaadid, piletiautomaadid, registreerimisautomaadid ja makseterminalid
Muudatusettepanekud 184, 291, 299 ja 342
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – II jagu – punkt 1
1.  Kavandamine ja tootmine
1.  Kavandamine ja tootmine
Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed ja eakad, saaksid kasutada tooteid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel arvestama ligipääsetavusega eelkõige järgmiste aspektide puhul:
Selleks et maksimeerida toodete mõistlikult eeldatavat kasutamist puuetega inimeste poolt, kavandatakse ja toodetakse tooteid I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid järgides. Sellega seoses ei vaja tooted ligipääsetavuselemendi aktiveerimist, et seda elementi vajav kasutaja saaks selle sisse lülitada.
Toodete kavandamine ja tootmine võimaldab ligipääsetavust tänu järgmistele aspektidele:
(a)  tootel olev teave toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend, hoiatused) peab olema:
a)  tootel olev teave toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend ja hoiatused);
(i)  kättesaadav rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  arusaadav;
(iii)  tajutav;
(iv)  eeldatavaid kasutustingimusi arvestades piisava suurusega kirjatüübiga;
(b)  toote kasutajaliides (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund) punkti 2 kohaselt;
b)  toote kasutajaliides (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund);
(c)  toote funktsionaalsus, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadusi punkti 2 kohaselt;
c)  toote funktsionaalsus, mis tähendab funktsioone, mille puhul on arvesse võetud puuetega inimeste vajadusi, ja milleks tuleb võimaldada isiklike kõrvaklappide kasutamist, esitada piiratud reageerimisaja korral kasutajale rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu hoiatusteade ja võimaldada lubatud aja pikendamist ning tagada piisava kontrastsusega ja kompimise teel eristatavad klahvide ja juhtseadised;
(d)  toote liidestamist abivahenditega.
d)  vajaduse korral ühilduvus liidu tasandil kättesaadavate abivahendite ja tugitehnoloogiatega, sealhulgas selliste kuulmistehnoloogiatega nagu kuuldeaparaadid, telecoil-süsteemid, kohleaarimplantaadid ja kuulamise abivahendid.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – II jagu – punkt 2
[....]
välja jäetud
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – III jagu – pealkiri
Telefoniteenused, sealhulgas hädaabiteenused, ja nendega seotud tarbija-lõppseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus
Telefoniteenused, sealhulgas hädaabiteenused, ja nendega seotud tarbija-lõppseadmed
Muudatusettepanekud 187, 292 ja 300
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – III jagu – A osa – punkt 1
1.  Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada teenuseid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab arvesse võtma järgmist:
1.  Selleks et maksimeerida teenuste mõistlikult eeldatavat kasutamist puuetega inimeste poolt, osutatakse teenuseid I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid järgides ja see hõlmab järgmist:
(a)  tuleb tagada, et teenuste pakkumisel kasutatavad tooted on kooskõlas punktis b „Seotud tarbija-lõppseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus” sätestatud eeskirjadega;
a)  teenuseosutajate poolt kõnealuse teenuse pakkumisel kasutatavad tooted kooskõlas käesoleva jao punktis B sätestatud eeskirjadega;
(b)  tuleb anda teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta järgmiselt:
b)  teave kõnealuse teenuse toimimise ning selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta;
(i)  infosisu peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida kasutajad saavad esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  tuleb võimaldada alternatiive mittetekstilisele sisule;
(iii)   elektrooniline teave, sealhulgas teenuse kasutamiseks vajalikud internetipõhised rakendused, tuleb esitada punkti c kohaselt.
ba)   elektrooniline teave, sealhulgas kõnealuse teenuse osutamiseks vajalikud internetipõhised rakendused;
(c)  veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
c)  veebisaitide ligipääsetavaks tegemine järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;
ca)  mobiilipõhised rakendused;
(d)  tuleb anda ligipääsetavat teavet, et suurendada abistavate teenuste vastastikust täiendavust;
d)  teave, et suurendada abistavate teenuste vastastikust täiendavust;
(e)  võtta arvesse funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja muudatusi, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, millega soovitakse vastata piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadustele.
e)  funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja muudatusi, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, millega soovitakse täita puuetega inimeste vajadusi ja tagada koostalitlus; see tuleb saavutada, toetades kahe kasutaja või kasutaja ja hädaabiteenistuse vahelist heli-, video- ja reaalajas tekstisidet, kas eraldi või kombineerituna (nn Total Conversation).
Muudatusettepanek 344
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – III jagu – A osa – punkt 1 a (uus)
1a.   Tugiteenused
Võimaluse korral antakse tugiteenuste raames (kasutajatoed, kõnekeskused, tehniline tugi, edastusteenused ja koolitusteenused) teavet teenuse ligipääsetavuse ning selle ühilduvuse kohta tugitehnoloogiaga, tehes seda piiratud funktsionaalse võimekusega kasutajate, sealhulgas puuetega inimeste jaoks ligipääsetavate sidevahendite abil.
Muudatusettepanek ud 188 ja 292
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – III jagu – B osa – pealkiri
B.  Seotud tarbija-lõppseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus
B.  Seotud tarbija-lõppseadmed
Muudatusettepanekud 189, 292 ja 301
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – III jagu – B osa – punkt 1
1.  Kavandamine ja tootmine
1.  Kavandamine ja tootmine
Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed ja eakad, saaksid kasutada tooteid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel arvestama ligipääsetavusega eelkõige järgmiste aspektide puhul:
Selleks et puuetega inimesed saaksid kasutada tooteid mõistlikult eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel järgima I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid ja see hõlmab järgmist:
(a)  tootel olev teave toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend, hoiatused) on
a)   tootel olevat teavet toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend ja hoiatused);
(i)  kättesaadav rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  arusaadav;
(iii)  tajutav;
(iv)  eeldatavaid kasutustingimusi arvestades piisava suurusega kirjatüübiga;
(b)  toote pakendit, sealhulgas sellel esitatavat teavet (avamine, sulgemine, kasutamine, kõrvaldamine);
b)  toote pakendit, sealhulgas sellel esitatavat teavet (avamine, sulgemine, kasutamine, kõrvaldamine);
(c)  juhised toote kasutamise, paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta peavad vastama järgmistele nõuetele:
c)  juhiseid toote kasutamise, paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta;
(i)  juhise tekst peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida saab esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu; ja
(ii)  juhised peavad võimaldama alternatiive mittetekstilisele sisule;
(d)  toote kasutajaliides (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund) punkti 2 kohaselt;
d)  toote kasutajaliidest (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund);
(e)  toote funktsionaalsus, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadusi punkti 2 kohaselt;
e)  toote funktsionaalsus, pakkudes funktsioone, millega soovitakse vastata puuetega inimeste vajadustele ja tagada koostalitlus; see tuleb saavutada hi‑fi audioseadmete toel, videoresolutsiooniga, mis võimaldab suhtlust viipekeeles, reaalajas tekstiga üksi või koos hääl- ja videosuhtlusega või tagades traadita ühenduse kuulmistehnoloogiatega;
(f)  toote liidestamist abivahenditega.
f)  toote liidestamist abivahenditega.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – III jagu – B osa – punkt 2
[....]
välja jäetud
Muudatusettepanek 346
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – III jagu – B osa – punkt 2 a (uus)
2a.   Tugiteenused
Võimaluse korral antakse tugiteenuste (kasutajatoed, kõnekeskused, tehniline tugi, edastusteenused ja koolitusteenused) raames teavet toote ligipääsetavuse ning selle ühilduvuse kohta tugitehnoloogiaga, tehes seda piiratud funktsionaalse võimekusega kasutajate, sealhulgas puuetega inimeste jaoks ligipääsetavate sidevahendite abil.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – IV jagu – pealkiri
Audiovisuaalmeedia teenused ja nendega seotud tarbija-lõppseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus;
Veebisaidid ja audiovisuaalmeedia teenuste internetipõhised rakendused ja nendega seotud tarbija-lõppseadmed
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – IV jagu – A osa – pealkiri
A.  Teenused
A.  Veebisaidid ja internetipõhised rakendused
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – IV jagu – A osa – punkt 1
1.  Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada teenuseid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab arvesse võtma järgmist:
1.   Selleks et puuetega inimesed saaksid kasutada teenuseid mõistlikult eeldataval ja optimaalsel viisil, osutatakse teenuseid I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid järgides ja see hõlmab järgmist:
a)   tuleb tagada, et teenuste pakkumisel kasutatavad tooted on kooskõlas punktis b „Seotud tarbija-lõppseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus” sätestatud eeskirjadega;
a)  veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;
b)   tuleb anda teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta järgmiselt:
b)   mobiilsideseadmetel põhinevad rakendused.
i)  infosisu peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida kasutajad saavad esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
ii)  tuleb võimaldada alternatiive mittetekstilisele sisule;
iii)  elektrooniline teave, sealhulgas teenuse kasutamiseks vajalikud internetipõhised rakendused, tuleb esitada punkti c kohaselt.
c)  veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
d)  tuleb anda ligipääsetavat teavet, et suurendada abistavate teenuste vastastikust täiendavust;
e)  võtta arvesse funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja muudatusi, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, millega soovitakse vastata piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadustele.
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – IV jagu – B osa – pealkiri
B.  Seotud tarbija-lõppseadmed, millel on tipptasemel andmetöötlusvõimsus
B.  Seotud tarbija-lõppseadmed
Muudatusettepanekud 195 ja 293
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – IV jagu – B osa – punkt 1
1.  Kavandamine ja tootmine
1.  Kavandamine ja tootmine
Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed ja eakad, saaksid kasutada tooteid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel arvestama ligipääsetavusega eelkõige järgmiste aspektide puhul:
Selleks et puuetega inimesed saaksid kasutada tooteid mõistlikult eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel järgima I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid ja see hõlmab järgmist:
(a)  tootel olev teave toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend, hoiatused) peab olema:
a)  tootel olevat teavet toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend ja hoiatused);
(i)  kättesaadav rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  arusaadav;
(iii)  tajutav;
(iv)  eeldatavaid kasutustingimusi arvestades piisava suurusega kirjatüübiga;
(b)  toote pakendit, sealhulgas sellel esitatavat teavet (avamine, sulgemine, kasutamine, kõrvaldamine);
b)  toote pakendit, sealhulgas sellel esitatavat teavet (avamine, sulgemine, kasutamine, kõrvaldamine);
(c)  juhised toote kasutamise, paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta peavad vastama järgmistele nõuetele:
c)  juhiseid toote kasutamise, paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta;
(i)  juhise tekst peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida saab esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu; ja
(ii)  juhised peavad võimaldama alternatiive mittetekstilisele sisule;
(d)  toote kasutajaliides (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund) punkti 2 kohaselt;
d)  toote kasutajaliidest (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund);
(e)  toote funktsionaalsus, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadusi punkti 2 kohaselt;
e)  toote funktsionaalsust, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud puuetega inimeste vajadusi,mida saab saavutada näiteks toetades võimalust valida, isikustada ja kuvada ligipääsuteenuseid, nagu subtiitrid kurtidele ja kuulmisraskustega inimestele, audiokirjeldused, subtiitrite pealelugemine ja viipekeelne tõlge, pakkudes vahendeid tõhusa Wi‑Fi‑ühenduse ja kuulmistehnoloogiate ühendamiseks või kasutajakontrolli, et aktiveerida audiovisuaalteenustele ligipääsuteenused kasutajale esmatasandi meedia kontrolliga samal tähtsuse tasandil;
(f)  toote liidestamist abivahenditega.
f)  toote liidestamist abivahenditega.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – IV jagu – B osa – punkt 2
[....]
välja jäetud
Muudatusettepanekud 197 ja 308
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – V jagu – pealkiri
Lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenused; reisijateveoteenuste osutamiseks kasutatavad veebisaidid; mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, arukad piletimüügisüsteemid, reaalajas teave; iseteenindusterminalid ning pileti- ja registreerimisautomaadid, mida kasutatakse reisijateveoteenuste pakkumiseks
Lennu-, bussi-, raudtee- ja veetranspordi reisijateveo teenused; reisijateveoteenuste osutamiseks kasutatavad veebisaidid; mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, arukad piletimüügisüsteemid, reaalajas teave; iseteenindusterminalid, sealhulgas makseterminalid, ning pileti- ja registreerimisautomaadid, mida kasutatakse reisijateveo-, liikuvus- ja turismiteenuste pakkumiseks
Muudatusettepanekud 198, 294REV, 303, 311, 315 ja 316
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – V jagu – A osa – punkt 1
1.  Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada teenuseid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab arvesse võtma järgmist:
1.   Selleks et puuetega inimesed saaksid kasutada teenuseid mõistlikult eeldataval ja optimaalsel viisil, osutatakse teenuseid I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid järgides ja see hõlmab järgmist:
(a)  tuleb anda teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta järgmiselt:
a)  teave asjaomase teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta;
(i)  infosisu peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida kasutajad saavad esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  tuleb võimaldada alternatiive mittetekstilisele sisule;
aa)   teavet selle kohta, kuidas teenuse, sh sõidukite, ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna ligipääsetavusomadusi kasutada, ja antakse teavet abi kohta vastavalt määrustele (EÜ) nr 1107/2006, (EL) nr 1177/2010, (EÜ) nr 1371/2007 ja (EL) nr 181/2011;
(iii)   elektrooniline teave, sealhulgas teenuse kasutamiseks vajalikud internetipõhised rakendused, tuleb esitada punkti b kohaselt.
ab)   elektrooniline teave, sealhulgas asjaomase teenuse kasutamiseks vajalikud internetipõhised rakendused, tuleb esitada punkti b kohaselt;
(b)  veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;
b)  veebisaidid, sealhulgas reisijateveo-, turismi-, majutus- ja toitlustusteenuste osutamiseks vajalikud veebirakendused peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist; see hõlmab vajaduse korral sisu esituse ja suhtlusviiside kohandamist koos ligipääsetava digitaalse ja elektroonilise alternatiivi pakkumisega töökindlal viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
ba)   mobiilsidepõhised teenused, sealhulgas teenuse osutamiseks vajalikud mobiilirakendused tuleb muuta järjepidevalt ja piisavalt ligipääsetavaks, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning töökindlal viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;
(c)  võtta arvesse funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja muudatusi, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, millega soovitakse vastata piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadustele.
c)  võtta arvesse funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja muudatusi, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, millega soovitakse vastata puuetega inimeste vajadustele, sealhulgas muutes mobiilsidepõhised teenused, sealhulgas teenuse osutamiseks vajalikud mobiilirakendused järjepidevalt ja piisavalt ligipääsetavaks, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning tehes seda töökindlal viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;
See puudutab teenuseid nagu arukad piletimüügisüsteemid (elektrooniline broneerimine, piletite broneerimine jne), reaalajas reisijateave (sõiduplaanid, teave liiklushäirete, ühendusteenuste ja muude transpordiliikidega edasi reisimise võimaluste jms kohta) ning lisateenusteave (jaamapersonali, rikkis liftide või teenuste kohta, mille osutamine ei ole ajutiselt võimalik).
ca)  mobiilsideseadmetel põhinevaid teenuseid, arukaid piletimüügisüsteeme ja reaalajas teavet.
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – V jagu – B osa
B.  Reisijateveoteenuste osutamiseks kasutatavad veebisaidid
välja jäetud
(a)  Veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – V jagu – C osa
C.   Mobiilsideseadmetel põhinevad teenused, arukad piletimüügisüsteemid, ja reaalajas teave
välja jäetud
1.  Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada teenuseid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab arvesse võtma järgmist:
(a)  tuleb anda teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta järgmiselt:
(i)  infosisu peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida kasutajad saavad esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  tuleb võimaldada alternatiive mittetekstilisele sisule;
(iii)  elektrooniline teave, sealhulgas teenuse kasutamiseks vajalikud internetipõhised rakendused, tuleb esitada punkti b kohaselt.
(b)  veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – V jagu – D osa – pealkiri
D.  Iseteenindusterminalid ning pileti- ja registreerimisautomaadid, mida kasutatakse reisijateveoteenuste pakkumiseks
D.  iseteenindusterminalid, sealhulgas makseterminalid, ning pileti- ja registreerimisautomaadid, mida kasutatakse reisijateveoteenuste pakkumiseks
Muudatusettepanekud 202 ja 327
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – V jagu – D osa – punkt 1
1.  Kavandamine ja tootmine
1.  Kavandamine ja tootmine
Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed ja eakad, saaksid kasutada tooteid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel arvestama ligipääsetavusega eelkõige järgmiste aspektide puhul:
Selleks et puuetega inimesed saaksid kasutada tooteid mõistlikult eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel järgima I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid ja see hõlmab järgmist:
(a)  tootel olev teave toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend, hoiatused) peab olema:
a)  tootel olevat teavet toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend ja hoiatused);
(i)  kättesaadav rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  arusaadav;
(iii)  tajutav;
(iv)  eeldatavaid kasutustingimusi arvestades piisava suurusega kirjatüübiga;
(b)  toote kasutajaliides (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund) punkti 2 kohaselt;
b)  toote kasutajaliidest (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund);
(c)  toote funktsionaalsus, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadusi punkti 2 kohaselt;
c)  toote funktsionaalsust, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud puuetega inimeste vajadusi;
(d)  toote liidestamine abivahenditega.
d)  toote ühilduvus abivahendite ja tugitehnoloogiatega, sealhulgas selliste kuulmistehnoloogiatega nagu kuuldeaparaadid, telecoil-süsteemid, kohleaarsed implantaadid ja kuulmise abivahendid; toode peab võimaldama ka isiklike kõrvaklappide kasutamist.
Muudatusettepanek 352
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – V jagu – D osa – punkt 1 a (uus)
1a.  Tugiteenused
Võimaluse korral antakse tugiteenuste raames (kasutajatoed, kõnekeskused, tehniline tugi, edastusteenused ja koolitusteenused) teavet toote ligipääsetavuse ning selle ühilduvuse kohta tugitehnoloogiatega, tehes seda piiratud funktsionaalse võimekusega kasutajate, sealhulgas puuetega inimeste jaoks ligipääsetavate sidevahendite abil.

Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – V jagu – D osa – punkt 2
[....]
välja jäetud
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VI jagu – pealkiri
Pangandusteenused; pangateenuste osutamiseks kasutatavad veebisaidid; mobiilsideseadmetel põhinevad pangateenused; sealhulgas pangaautomaadid, mida kasutatakse pangandusteenuste osutamiseks:
Tarbijatele mõeldud pangandusteenused; pangateenuste osutamiseks kasutatavad veebisaidid; mobiilsideseadmetel põhinevad pangateenused; iseteenindusterminalid, sealhulgas makseterminalid ja pangaautomaadid, mida kasutatakse pangandusteenuste osutamiseks
Muudatusettepanekud 205, 295 ja 304
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VI jagu – A osa – punkt 1
1.  Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada teenuseid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab arvesse võtma järgmist:
1.  Selleks et puuetega inimesed saaksid kasutada teenuseid mõistlikult eeldataval ja optimaalsel viisil, osutatakse teenuseid I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid järgides ja see hõlmab järgmist:
(a)  tuleb tagada, et teenuste pakkumisel kasutatavad tooted on kooskõlas punktis D sätestatud eeskirjadega;
a)  teenuseosutajate poolt kõnealuse teenuse pakkumisel kasutatavaid tooteid kooskõlas käesoleva jao punktis D sätestatud eeskirjadega;
(b)  tuleb anda teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta järgmiselt:
b)  teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta. See teave peab olema arusaadav ja selle keerukus ei tohi ületada Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B2 (kõrgem kesktase);
(i)  infosisu peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida kasutajad saavad esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  tuleb võimaldada alternatiive mittetekstilisele sisule;
(iii)   elektrooniline teave, sealhulgas teenuse kasutamiseks vajalikud internetipõhised rakendused, tuleb esitada punkti c kohaselt.
ba)  elektroonilist teavet, sealhulgas kõnealuse teenuse kasutamiseks vajalikke veebisaite ja internetipõhiseid rakendusi ning teavet elektrooniliste identimis- ja julgeolekumeetodite ja makseviiside kohta.
(c)  veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
(d)  võtta arvesse funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja muudatusi, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, millega soovitakse vastata piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadustele.
d)  funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja muudatusi, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, millega soovitakse vastata puuetega inimeste vajadustele;
da)  mobiilsideseadmetel põhinevaid pangateenuseid.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VI jagu – B osa
B.  Pangandusteenuste osutamiseks kasutatavad veebisaidid
välja jäetud
Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada teenuseid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab arvesse võtma järgmist:
(a)  veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VI jagu – C osa
C.   Mobiilsideseadmetel põhinevad pangateenused
välja jäetud
1.  Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada teenuseid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab arvesse võtma järgmist:
(a)  tuleb anda teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta järgmiselt:
(i)  infosisu peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida kasutajad saavad esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  tuleb võimaldada alternatiive mittetekstilisele sisule;
(iii)  elektrooniline teave, sealhulgas teenuse kasutamiseks vajalikud internetipõhised rakendused, tuleb esitada punkti b kohaselt.
(b)  veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VI jagu – D osa – pealkiri
D.  Iseteenindusterminalid, sealhulgas pangaautomaadid, mida kasutatakse pangandusteenuste osutamiseks
D.  Iseteenindusterminalid, sealhulgas makseterminalid ja pangaautomaadid, mida kasutatakse pangandusteenuste osutamiseks
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VI jagu – D osa – punkt 1
1.  Kavandamine ja tootmine
1.  Kavandamine ja tootmine
Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed ja eakad, saaksid kasutada tooteid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel arvestama ligipääsetavusega eelkõige järgmiste aspektide puhul:
Selleks et puuetega inimesed saaksid kasutada tooteid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel järgima I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid ja see hõlmab järgmist:
(a)  tootel olev teave toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend, hoiatused) peab olema:
a)  tootel olevat teavet toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend ja hoiatused);
(i)  kättesaadav rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  arusaadav;
(iii)  tajutav;
(iv)  eeldatavaid kasutustingimusi arvestades piisava suurusega kirjatüübiga;
(b)  toote kasutajaliides (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund) punkti 2 kohaselt;
b)  toote kasutajaliidest (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund);
(c)  toote funktsionaalsus, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadusi punkti 2 kohaselt;
c)  toote funktsionaalsust, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud puuetega inimeste vajadusi;
(d)  toote liidestamist abivahenditega.
d)  toote liidestamist abivahenditega.
Muudatusettepanek 356
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VI jagu –D osa – punkt 1 a (uus)
1a.  Tugiteenused
Võimaluse korral antakse tugiteenuste raames (kasutajatoed, kõnekeskused, tehniline tugi, edastusteenused ja koolitusteenused) teavet toote ligipääsetavuse ning selle ühilduvuse kohta tugitehnoloogiaga, tehes seda piiratud funktsionaalse võimekusega kasutajate, sealhulgas puuetega inimeste jaoks ligipääsetavate sidevahendite abil.

Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VI jagu – D osa – punkt 2
[....]
välja jäetud
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VII jagu – pealkiri
E-raamatud
E‑raamatud ja nendega seotud seadmed
Muudatusettepanek 305
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VII jagu – A osa – punkt 1
1.  Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada teenuseid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab arvesse võtma järgmist:
1.  Selleks et maksimeerida teenuste mõistlikult eeldatavat kasutamist puuetega inimeste poolt, osutatakse teenuseid käesolevas direktiivis sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid järgides ja see hõlmab järgmist:
(a)  tuleb tagada, et teenuste pakkumisel kasutatavad tooted on kooskõlas punktis B „Tooted” sätestatud eeskirjadega;
a)  teenuseosutajate poolt kõnealuse teenuse pakkumisel kasutatavaid tooteid kooskõlas käesoleva jao punktis B sätestatud eeskirjadega;
(b)  tuleb anda teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta järgmiselt:
b)  teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta ning olemasolevat teavet (metaandmed) toodete ja teenuste ligipääsetavuselementide kohta;
(i)  infosisu peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida kasutajad saavad esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  tuleb võimaldada alternatiive mittetekstilisele sisule;
(iii)  elektrooniline teave, sealhulgas teenuse kasutamiseks vajalikud internetipõhised rakendused, tuleb esitada punkti c kohaselt.
ba)   elektroonilist teavet, sealhulgas kõnealuse teenuse kasutamiseks vajalikke internetipõhiseid rakendusi ning e‑lugereid;
(c)  veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
c)  veebisaidid ja mobiilsideseadmetel põhinevad rakendused peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;
(d)  tuleb anda ligipääsetavat teavet, et suurendada abistavate teenuste vastastikust täiendavust;
d)  tuleb anda ligipääsetavat teavet, et suurendada abistavate teenuste vastastikust täiendavust;
(e)  tuleb võtta arvesse funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja muudatusi, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, millega soovitakse vastata piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadustele.
e)  tuleb võtta arvesse funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja muudatusi, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, millega soovitakse vastata puuetega inimeste vajadustele, tagades navigeerimise kogu dokumendis, dünaamilise kujunduse, võimaluse sünkroniseerida teksti ja audiosisu, kõnesünteesi tehnoloogia, võimaldades sisu alternatiivseid esitusviise ja koostalitlust paljude tugitehnoloogiatega viisil, mis võimaldab arusaadavust, tajutavust, kasutatavust ning mis muudab ühilduvuse kasutajaagentidega võimalikult suureks.
Muudatusettepanek 358
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VII jagu –punkt B – punkt 1
1.  Kavandamine ja tootmine Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed ja eakad, saaksid kasutada tooteid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel arvestama ligipääsetavusega eelkõige järgmiste aspektide puhul:
1.  Kavandamine ja tootmine Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada tooteid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel järgima järgmisi ligipääsetavusnõudeid:
(a)  tootel olev teave toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend, hoiatused) peab olema::
a)   tootel olev teave toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend, hoiatused) peab olema esitatud erinevates ligipääsetavates vormingutes, ja see peab olema:
(i)  kättesaadav rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
i)  kättesaadav rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;;
(ii)  arusaadav;
(ii)  arusaadav;
(iii)  tajutav;
iii)  tajutav;
(iv)  eeldatavaid kasutustingimusi arvestades piisava suurusega kirjatüübiga;
iv)  piisava suurusega kirjatüübiga, mille puhul on kontrast tähemärkide ja nende tausta vahel piisav, et nende loetavus oleks eeldatavates kasutustingimustes võimalikult suur;
(b)  toote pakend, sealhulgas sellel esitatav teave (avamine, sulgemine, kasutamine, kõrvaldamine);
b)  toote pakend, sealhulgas sellel esitatav teave (avamine, sulgemine, kasutamine, kõrvaldamine) ning kaubamärk, toote nimi ja liik, mis:
i)  peab vastama punktis 1 a sätestatud nõuetele;
ii)  peab andma lihtsalt ja täpselt kasutajatele teavet selle kohta, kuidas toode sisaldab ligipääsetavusomadusi ja kuidas see ühildub tugitehnoloogiaga;
(c)  juhised toote kasutamise, paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta peavad vastama järgmistele nõuetele:
c)  juhised toote kasutamise, paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta peavad nii eraldi esitamise korral kui ka tootesse integreerituna vastama järgmistele nõuetele:
(i)  juhiste sisu on kättesaadav tekstiformaatides, mida saab kasutada muude alternatiivsete abiformaatide loomisel, mida esitatakse erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
i)  need tehakse kättesaadavaks ligipääsetavas veebivormingus ja veebiväliste elektrooniliste dokumentide vormingus, mis on nii tajutav kui ka kasutatav; ja
(ii)  juhistes on alternatiivid mittetekstilisele sisule;
ii)  tootja esitab teenuse ligipääsetavusomaduste loetelu, selgituse selle kohta, kuidas neid kasutada, ja teabe toote ühilduvuse kohta tugitehnoloogiatega;
(d)  toote kasutajaliides (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund) punkti 2 kohaselt;
d)  toote kasutajaliides (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund) punkti 2 kohaselt;
(e)  toote funktsionaalsus, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadusi punkti 2 kohaselt;
e)  toote funktsionaalsus, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadusi punkti 2 kohaselt;
(f)  toote liidestamine abivahenditega.
f)   vajaduse korral ühilduvus abivahendite ja tugitehnoloogiatega.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VII jagu – B osa – punkt 2
[...]
välja jäetud
Muudatusettepanekud 215, 296, 306 ja 359
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VIII jagu – A osa – punkt 1
1.  Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada teenuseid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab arvesse võtma järgmist:
1.  Selleks et puuetega inimesed saaksid kasutada teenuseid mõistlikult eeldataval ja optimaalsel viisil, osutatakse teenuseid I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid järgides ja see hõlmab järgmist:
(a)  tuleb anda teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta järgmiselt:
a)  teavet asjaomase teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta;
(i)  infosisu peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida kasutajad saavad esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  tuleb võimaldada alternatiive mittetekstilisele sisule;
(iii)   elektrooniline teave, sealhulgas teenuse kasutamiseks vajalikud internetipõhised rakendused, tuleb esitada punkti b kohaselt.
aa)  elektroonilist teavet, sealhulgas kõnealuse teenuse kasutamiseks vajalikke veebi- ja mobiilipõhiseid rakendusi ja veebisaite ning teavet elektrooniliste identimis- ja julgeolekumeetodite ja makseviiside kohta, tuleb esitada punkti b kohaselt;
(b)  veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
b)  veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
ba)  mobiilsideseadmetel põhinevaid pangateenuseid.
Muudatusettepanek 360
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VIII jagu – A osa – punkt 1 a (uus)
1a.  Tugiteenused
Võimaluse korral antakse tugiteenuste raames (kasutajatoed, kõnekeskused, tehniline tugi, edastusteenused ja koolitusteenused) teavet teenuse ligipääsetavuse ning selle ühilduvuse kohta tugitehnoloogiaga, tehes seda piiratud funktsionaalse võimekusega kasutajate, sealhulgas puuetega inimeste jaoks ligipääsetavate sidevahendite abil.
Muudatusettepanek 335
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – VIII a jagu (uus)
VIIIa JAGU
Majutusteenused
Teenused
1.  Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada teenuseid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab arvesse võtma järgmist:
a)  tuleb anda teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta järgmiselt:
i)  teave peab olema kättesaadav ligipääsetavas veebivormingus, tehes selle alapunkti b kohaselt tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks;
ii)  selles esitatakse teenuse ligipääsetavuselementide loetelu ja selgitus selle kohta, kuidas neid kasutada, ja teave selle kohta, et teenus täiendab paljusid tugitehnoloogiaid;
b)  teenuse pakkumiseks vajalikud veebisaidid ja internetipõhised rakendused peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning töökindlal viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;
c)  mobiilsidepõhised teenused, sealhulgas e-kaubanduse teenuste osutamiseks vajalikud mobiilirakendused peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavust ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning töökindlal viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;
d)  elektroonilised identimis- ja turvameetodid ning makseviisid, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, peavad olema arusaadavad, tajutavad, kasutatavad ja töökindlad, õõnestamata kasutaja turvalisust ja eraelu puutumatust;
e)  tehiskeskkond tuleb teha puuetega inimeste jaoks ligipääsetavaks vastavalt X jaos sätestatud nõuetele, sealhulgas:
i)  kõik üldkasutatavad alad (vastuvõtuala, sissepääs, vaba aja veetmise rajatised, konverentsiruumid jne);
ii)  toad, kooskõlas X jao nõuetega; ligipääsetavate tubade miinimumarv asutuse kohta:
–  1 ligipääsetav tuba asutuste puhul, kus on kokku alla 20 toa;
–  2 ligipääsetavat tuba asutuste puhul, kus on üle 20, kuid alla 50 toa;
–  1 täiendav juurdepääsetav tuba iga 50 lisatoa kohta.
2.  Tugiteenused
Võimaluse korral antakse tugiteenuste raames (kasutajatoed, kõnekeskused, tehniline tugi, edastusteenused ja koolitusteenused) teavet teenuse ligipääsetavuse ning selle ühilduvuse kohta tugitehnoloogia ja -teenustega, tehes seda piiratud funktsionaalse võimekusega kasutajate, sealhulgas puuetega inimeste jaoks ligipääsetavate kommunikatsioonivahendite abil.

Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – IX jagu – A osa – punkt 1
1.  Kavandamine ja tootmine
1.  Kavandamine ja tootmine
Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed ja eakad, saaksid kasutada tooteid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel arvestama ligipääsetavusega eelkõige järgmiste aspektide puhul:
Selleks et puuetega inimesed ja eakad saaksid kasutada tooteid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab toodete kavandamisel ja tootmisel järgima I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid ja see hõlmab järgmist:
(a)  tootel olev teave toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend, hoiatused) peab olema:
a)  tootel olevat teavet toote kasutamise kohta (märgistus, kasutusjuhend, hoiatused);
(i)  kättesaadav rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  arusaadav;
(iii)  tajutav;
(iv)  eeldatavaid kasutustingimusi arvestades piisava suurusega kirjatüübiga;
(b)  toote pakendit, sealhulgas sellel esitatavat teavet (avamine, sulgemine, kasutamine, kõrvaldamine);
b)  toote pakendit, sealhulgas sellel esitatavat teavet (avamine, sulgemine, kasutamine, kõrvaldamine);
(c)  juhised toote kasutamise, paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta peavad vastama järgmistele nõuetele:
c)  juhiseid toote kasutamise, paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja kõrvaldamise kohta;
(i)  juhise tekst peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida saab esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu; ja
(ii)  juhised peavad võimaldama alternatiive mittetekstilisele sisule;
(d)  toote kasutajaliides (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund) punkti 2 kohaselt;
d)  toote kasutajaliidest (käsitsemine, käsklused ja tagasiside, sisend ja väljund);
(e)  toote funktsionaalsus, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadusi punkti 2 kohaselt;
e)  toote funktsionaalsust, pakkudes funktsioone, mille puhul on arvesse võetud puuetega inimeste vajadusi;
(f)  toote liidestamist abivahenditega.
f)  toote liidestamist abivahenditega.
Muudatusettepanekud 217 ja 297REV
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – IX jagu – A osa – punkt 2
[...]
välja jäetud
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – IX jagu – B osa – punkt 1
1.  Selleks et piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed, saaksid kasutada teenuseid eeldataval ja optimaalsel viisil, peab arvesse võtma järgmist:
1.  Selleks et puuetega inimesed saaksid kasutada teenuseid mõistlikult eeldataval ja optimaalsel viisil, osutatakse teenuseid I jao C osas sätestatud funktsionaalseid toimivusnõudeid järgides ja see hõlmab järgmist:
(a)  teha ligipääsetavaks tehiskeskkond, kus teenust osutatakse, sealhulgas transporditaristu, vastavalt C osale, ilma et see piiraks nende riiklike ja liidu õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitset;
a)  tehiskeskkonda, kus teenust osutatakse, sealhulgas transporditaristut, vastavalt C osale, ilma et see piiraks nende riiklike ja liidu õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitset;
(b)  teha ligipääsetavaks rajatised, sealhulgas sõidukid ja seadmed, mida on vaja teenuse osutamiseks, võttes arvesse järgmist:
b)  rajatisi, sealhulgas sõidukeid ja seadmeid, mida on vaja teenuse osutamiseks, võttes arvesse järgmist:
(i)  tehisala peab vastama punktis c esitatud nõuetele seoses peale- ja mahaminekuga, liikumise ja kasutamisega;
i)  tehisala peab vastama punktis c esitatud nõuetele seoses peale- ja mahaminekuga, liikumise ja kasutamisega;
(ii)  teave peab olema ligipääsetav erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(iii)  tuleb võimaldada alternatiive nähtavale mittetekstilisele sisule;
(c)  tuleb tagada, et teenuste pakkumisel kasutatavad tooted on kooskõlas A osas sätestatud eeskirjadega;
c)  teenuste pakkumisel kasutatavaid tooteid kooskõlas A osas sätestatud eeskirjadega;
(d)  tuleb anda teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta järgmiselt:
d)  teavet teenuse toimimise, selle ligipääsetavusomaduste ja süsteemide kohta;
(i)  infosisu peab olema kättesaadav vormingus, mida saab kasutada ka teistsuguste abistavate vormingute loomiseks, mida kasutajad saavad esitada erineval viisil ja rohkem kui ühe sensoorse kanali kaudu;
(ii)  tuleb võimaldada alternatiive mittetekstilisele sisule;
(iii)  elektrooniline teave, sealhulgas teenuse kasutamiseks vajalikud internetipõhised rakendused, tuleb esitada punkti e kohaselt.
(e)   veebisaidid peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
e)  veebisaidid ja mobiilsideseadmetel põhinevad rakendused peavad olema ligipääsetavad järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja arusaamist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral ligipääsetava elektroonilise alternatiivi; ning viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;
(f)  tuleb anda ligipääsetavat teavet, et suurendada abistavate teenuste vastastikust täiendavust;
f)  teavet selleks, et suurendada vastastikust täiendavust abistavate teenustega;
(g)  tuleb võtta arvesse funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja muudatusi, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, millega soovitakse vastata piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vajadustele.
g)  funktsioone, tavasid, põhimõtteid, menetlusi ja muudatusi, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, millega soovitakse vastata puuetega inimeste vajadustele.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – IX jagu – C osa – punkt 1 – sissejuhatav osa
1.  Piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste, sealhulgas puuetega inimeste, iseseisev ligipääs tehiskeskkonnale selle eeldatavaks iseseisvaks kasutamiseks, hõlmab üldsuse ligipääsuks mõeldud alade puhul järgmisi aspekte:
1.  Puuetega inimeste iseseisev ligipääs tehiskeskkonnale selle eeldatavaks iseseisvaks kasutamiseks, hõlmab üldsuse ligipääsuks mõeldud alade puhul järgmisi aspekte:
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – X jagu – lõik 1 – sissejuhatav osa
Piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste, sealhulgas puuetega inimeste, iseseisev ligipääs tehiskeskkonnale, kus osutatakse artikli 3 lõikes 10 viidatud teenuseid, selle eeldatavaks iseseisvaks kasutamiseks, hõlmab üldsuse ligipääsuks mõeldud alade puhul järgmisi aspekte:
Puuetega inimeste iseseisev ligipääs tehiskeskkonnale, kus osutatakse artikli 3 lõikes 10 viidatud teenuseid, selle eeldatavaks iseseisvaks kasutamiseks, hõlmab üldsuse ligipääsuks mõeldud alade puhul järgmisi aspekte:
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu direktiiv
II lisa – punkt 4 – alapunkt 4.1
4.1.  Tootja kinnitab CE-märgise igale käesolevas direktiivis osutatud üksiktootele, mis vastab käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.
välja jäetud

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A8‑0188/2017).


Kambodža ja eelkõige Kem Sohka juhtum
PDF 257kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta resolutsioon Kambodža, eelkõige Kem Sokha juhtumi kohta (2017/2829(RSP))
P8_TA(2017)0348RC-B8-0506/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kambodža kohta,

–  võttes arvesse ELi 5. septembri 2017. aasta kohapealset avaldust Cambodia Daily sulgemise kohta, 30. juuni 2017. aasta kohapealset avaldust viie inimõiguste kaitsja vabastamise kohta ja 22. veebruari 2017. aasta kohapealset avaldust poliitilise olukorra kohta Kambodžas, ning ELi delegatsiooni pressiesindaja 3. septembri 2017. aasta ja 25. augusti 2017. aasta avaldusi poliitilise ruumi piirangute kohta Kambodžas,

–  võttes arvesse Kambodža inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 5. septembri 2016. aasta aruannet ja 18. augusti 2017. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitee 27. aprilli 2015. aasta lõppmärkusi Kambodža teise perioodilise aruande kohta,

–  võttes arvesse inimõigustega tegelevate ASEANi parlamendiliikmete 2017. aasta märtsi aruannet,

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 2008. aasta ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse 1997. aasta koostöölepingut Euroopa Ühenduse ja Kambodža Kuningriigi vahel,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 8. märtsil 1999. aastal vastu võetud resolutsiooni üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike asutuste õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi,

–  võttes arvesse 1991. aasta Pariisi rahulepet, mille artiklis 15 on sätestatud kohustus austada Kambodžas inimõigusi ja põhivabadusi, muu hulgas rahvusvahelise kogukonna allakirjutanute poolt,

–  võttes arvesse Kambodža põhiseadust, eelkõige selle artiklit 41, milles on sätestatud sõna- ja kogunemisõigus ja -vabadus, artiklit 35 poliitikas osalemise õiguse kohta ja artiklit 80 parlamendiliikmete puutumatuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Kambodžas toimub üha enam poliitilise opositsiooni liikmete, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna esindajate vahistamisi;

B.  arvestades, et Kambodža opositsioonijuht Kem Sokha vahistati 3. septembril 2017 ning tundub, et seejuures ei järgitud nõuetekohase menetluse tagatisi ega austatud tema parlamentaarset puutumatust;

C.  arvestades, et Kem Sokhat süüdistatakse Kambodža karistusseadustiku artikli 443 kohaselt „välismaalastega kokkumängus“, mida Phnom Penhi munitsipaalkohus peab riigireetmiseks; arvestades, et süüdimõistmise korral võidakse talle määrata kuni 30‑aastane vanglakaristus;

D.  arvestades, et väidetavalt vahistati Kem Sokha ilma vahistamismääruseta ning ta ei ole saanud kohtuda juristiga; arvestades, et süüdistus põhineb videol kõnest, mille ta pidas 2013. aastal ja mis on olnud sestsaadik avalikult kättesaadav; arvestades, et inimõiguste organisatsioonid on väljendanud muret, et Kambodža valitsuse avaldused seavad ohtu tema õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele ja süütuse presumptsiooni;

E.  arvestades, et endine punakhmeeride sõjaväeülem ja praegune peaminister Hun Sen on olnud võimul üle 30 aasta; arvestades, et juhtiva opositsioonierakonna Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei (CNRP) endine esimees Sam Rainsy on endiselt vabatahtlikus pagenduses, mille põhjuseks on eelnevad süüdimõistmised fabritseeritud ja poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel;

F.  arvestades, et CNRP saavutas 4. juunil 2017 toimunud kohalikel valimistel märkimisväärselt parema tulemuse kui 2012. aastal, vaatamata valimisprotsessis esinenud olulistele puudustele – eelkõige vaba meedia ja kriitiliste kodanike ähvardamine, opositsiooni väiksem juurdepääs raadiole ja televisioonile, võimul oleva erakonna kontroll valimistega seotud institutsioonide üle, opositsioonikandidaatidele tehtud tapmisähvardused ning sõltumatu vaidluste lahendamise mehhanismi puudumine; arvestades, et üldvalimised on kavandatud 2018. aasta juuliks;

G.  arvestades, et veel kaks opositsiooni kuuluvat seadusandliku kogu liiget on vangistatud ja vähemalt kaheksa vastu on esitatud kriminaalsüüdistus; arvestades, et 11 opositsioonipartei liiget ja toetajat kannab praegu seitsme kuni 20 aasta pikkust vanglakaristust fabritseeritud süüdistuste tõttu, mis puudutavad mässu juhtimist või selles osalemist seoses 2014. aasta juulis toimunud meeleavaldusega;

H.  arvestades, et Kambodža parlamendi poolt 2017. aastal erakonnaseadusesse tehtud muudatused lubavad erakonna laiali saata, kui selle juhid kriminaalkorras süüdi mõistetakse; arvestades, et Kambodža siseministeeriumil on märkimisväärsed volitused peatada erakondade tegevus ebamääraste kriteeriumide alusel; arvestades, et 11. septembril 2017 ähvardas Kambodža peaminister Hun Sen CNRP laiali saata, kui erakond toetab jätkuvalt vahistatud juhti Kem Sokhat;

I.  arvestades, et CNRP noorteliikumise juhi kohta on esitatud vahistamismäärus;

J.  arvestades, et Kem Sokha vahistamine toimus olukorras, kus järjest enam piirati vabaühenduste, inimõiguste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna tegevust, muu hulgas maksualaste ja regulatiivsete uurimiste, hirmutamise ja vägivallaähvarduste abil; arvestades, et rahvusvaheline üldsus on 2015. aasta ühenduste ja valitsusväliste organisatsioonide seadust (LANGO) teravalt kritiseerinud, sest see annab ulatuslikud ja meelevaldsed volitused valitsusväliste organisatsioonide represseerimiseks;

K.  arvestades, et viimastel nädalatel on suletud märkimisväärne arv raadiojaamu, mis lasevad eetrisse teiste mainekate raadiojaamade saateid; arvestades, et valitsus sulges need jaamad selliste rikkumiste eest nagu „välissaadete esitamine luba taotlemata“; arvestades, et nende sulgemine piirab oluliselt juurdepääsu sõltumatule meediale, eriti väljaspool Phnom Penhi; arvestades, et need sõltumatud meediakanalid on kajastanud selliseid poliitiliselt tundlikke teemasid nagu korruptsioon, ebaseaduslik metsaraie ja inimõiguste rikkumine;

L.  arvestades, et 2016. aasta aprillis võeti viis Kambodža inimõiguste ja arengu assotsiatsiooni (ADHOC) inimõiguste kaitsjat enam kui 400 päevaks seoses Kem Sokha juhtumiga altkäemaksusüüdistusega vahi alla ning nad ootavad praegu kohtumenetlust; arvestades, et ametivõimud on korduvalt võtnud sihikule ja taga kiusanud maaga seotud õiguste aktivisti Tep Vannyt, kes kannab praegu vanglakaristust poliitiliselt motiveeritud süüdistuste tõttu;

M.  arvestades, et 4. septembril 2017 oli 1993. aastal asutatud sõltumatu ajaleht Cambodia Daily sunnitud tegevuse lõpetama, sest sai 6,3 miljoni USA dollari suuruse maksuarve;

N.  arvestades, et 23. augustil 2017 teatas Kambodža valitsus USA valitsusvälise organisatsiooni National Democratic Institute (NDI) väljasaatmisest LANGO alusel ning andis selle rahvusvahelisele personalile korralduse seitsme päeva jooksul riigist lahkuda;

O.  arvestades, et Kambodža valitsus paigutas hiljuti valimiste vaatlejana tegutsenud valitsusväliste organisatsioonide konsortsiumi Situation Room uurimise alla, kuna konsortsium oli väidetavalt rikkunud uut valitsusväliste rühmade seadust ning tegutsenud võimaliku „värvilise revolutsiooni“ baasina valitsuse kukutamiseks;

1.  väljendab sügavat muret halveneva kliima pärast opositsioonipoliitikute ja inimõiguslaste jaoks Kambodžas ning mõistab hukka kõik vägivallaaktid, poliitiliselt motiveeritud süüdistused, meelevaldsed kinnipidamised, küsitlemised, karistused ja süüdimõistvad kohtuotsused nende isikute suhtes;

2.  mõistab teravalt hukka CNRP esimehe Kem Sokha vahistamise mitmete pealtnäha poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel; nõuab Kem Sokha viivitamatut ja tingimusteta vabastamist, kõigi tema vastu esitatud süüdistuste tagasivõtmist ja muude opositsiooni kuuluvate seadusandliku kogu liikmete vahistamisega ähvardamise lõpetamist;

3.  mõistab hukka peaministri ja kõrgete ametnike avalikud ütlused Kem Sokha väidetava süü kohta, sest need rikuvad süütuse presumptsiooni põhimõtet ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, millele Kem Sokhal on õigus vastavalt Kambodža ja rahvusvahelistele inimõigusi käsitlevatele õigusaktidele; palub peaministril kaitsta parlamendiliikmete parlamentaarset puutumatust;

4.  nõuab tungivalt, et Kambodža ametivõimud tühistaksid vahistamismääruse ja loobuksid kõigist süüdistustest opositsioonijuhi ja seadusandliku kogu liikme Sam Rainsy vastu ning vabastaksid vangist ja süüdistustest teised opositsioonipoliitikud ja inimõiguste kaitsjad, kes on süüdi mõistetud ja vangistatud – eelkõige rahvusassamblee liikme Um Sam Ani, senaator Hong Sok Houri ning maaga seotud õiguste aktivisti Tep Vanny;

5.  nõuab tungivalt, et Kambodža valitsust tagaks riigis sõna- ja meediavabaduse, samal ajal kui kõik maksu- või muud küsimused tuleks lahendada asjakohaste menetluste abil; nõuab tungivalt, et valitsus laseks suletud raadiojaamadel tööd jätkata; väljendab muret National Democratic Institute’i (NDI) sulgemise pärast ilma nõuetekohase menetluseta;

6.  nõuab tungivalt, et Kambodža valitsus tagaks kõikide meetmete puhul nõuetekohase menetluse järgimise – sealhulgas edasikaebamise õiguse ning ühinemis- ja sõnavabaduse austamise;

7.  palub Kambodža valitsusel töötada demokraatia ja õigusriigi tugevdamise nimel ning järgida inimõigusi ja põhivabadusi, mis tähendab ka mitmekesisust, ühinemis- ja sõnavabadust käsitlevate põhiseaduse sätete täielikku järgimist;

8.  tuletab Kambodža valitsusele meelde, et see peab täitma oma kohustusi ja lubadusi seoses demokraatia põhimõtete ja põhiliste inimõigustega, mis on koostöölepingu oluline osa;

9.  väljendab tõsist muret jätkuva maa hõivamise ning selle pärast, et Kambodža valitsus käivitas hiljuti piiratud ja osalise hüvituskava; kutsub Kambodža valitsust üles uuesti alustama dialoogi partneritega, sh Euroopa Liidu ja kodanikuühiskonnaga, et kehtestada terviklik ja kaasav hüvituskava;

10.  rõhutab, et 2018. aasta juulis toimuvate Rahvuskogu valimisteni viiv usaldusväärne demokraatlik protsess nõuab õhustikku, kus poliitilised erakonnad, kodanikuühiskond ja meedia saavad täita oma õiguspärast rolli ilma hirmu, ähvarduste ja meelevaldsete piiranguteta;

11.  nõuab tungivalt, et Kambodža valitsus viiks ellu ÜRO inimõiguste ülemvoliniku soovitused ning tegeleks sisuliselt ÜRO eriraportööri tulevase aruandega inimõiguste olukorra kohta Kambodžas;

12.  rõhutab ELi ja rahvusvaheliste valimisvaatlusmissioonide olulisust ja nende panust õiglastesse ja vabadesse valimistesse; palub Kambodža riiklikul valimiskomisjonil ja asjassepuutuvatel valitsusasutustel tagada, et kõigil valimisõiguslikel isikutel, sh võõrtöötajatel ja kinnipeetavatel, oleks võimalus ja piisavalt aega registreeruda;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kambodža valitsusele ja Rahvuskogule.


Gabon ja opositsiooni mahasurumine
PDF 172kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta resolutsioon Gaboni ja sealse opositsiooni represseerimise kohta (2017/2830(RSP))
P8_TA(2017)0349RC-B8-0512/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gaboni kohta, eriti 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni õigusriigi kriisi kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Gabonis(1),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning rahvusvahelise koostöö ja arengu voliniku Neven Mimica 24. septembri 2016. aasta ühisavaldust pärast 2016. aasta presidendivalimiste ametlike tulemuste teatavakstegemist Gaboni konstitutsioonikohtu poolt,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu 1. septembri 2016. aasta pressiteadet, milles mõistetakse hukka vägivald ja nõutakse valimisjärgse konflikti rahumeelset lahendamist Gabonis,

–  võttes arvesse nõukogu 2017. aasta juuni järeldusi Aafrika ja ELi partnerlusele uue hoo andmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning rahvusvahelise koostöö ja arengu voliniku Neven Mimica pressiesindajate 11. septembri 2016. aasta ühisavaldust Gaboni kohta,

–  võttes arvesse ELi sõnavõttu 9. märtsil 2017. aastal toimunud ÜRO Inimõiguste Nõukogu 34. istungjärgul ÜRO inimõiguste ülemvolinikuga peetava interaktiivse dialoogi punkti 2 raames,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 4. novembri 2016. aasta resolutsiooni 359 (LIX) 2016 inimõiguste olukorra kohta Gaboni Vabariigis,

–  võttes arvesse Gaboni põhiseadust,

–  võttes arvesse muudetud Cotonou partnerluslepingut,

–  võttes arvesse 1981. aasta juunis vastu võetud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse 1966. aasta detsembris vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet,

–  võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2016. aasta augustis Gabonis toimunud presidendivalimisi varjutasid väidetavad valimispettused; arvestades, et valimistele järgnenud päevadel hävis põlengus riigi parlamendihoone, tapeti mitu meeleavaldajat ja sadu vahistati; arvestades, et kuigi julgeolekuolukord on nüüdseks üldiselt stabiliseerunud, on poliitilised ja sotsiaalsed pinged jätkuvalt suured kogu riigis ning majanduse halb olukord süvendab neid veelgi;

B.  arvestades, et demokraatia üks iseloomulikke tunnuseid on riigi aluseks oleva põhiseaduse, institutsioonide ja õigusriigi põhimõtte austamine; arvestades, et rahumeelsed, usaldusväärsed ja läbipaistvad valimised Gabonis oleksid aidanud suuresti kaasa demokraatia arengule ja võimuvahetusega seotud probleemide lahendamisele Kesk-Aafrika piirkonnas; arvestades, et Gaboni parlamendivalimised, mis olid algselt kavandatud 2016. aasta detsembriks, on juba kaks korda edasi lükatud kuni 2018. aasta aprillini, ületades põhiseadusega ette nähtud tähtaega;

C.  arvestades, et mitmete rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide teatel toimusid Gabonis eelkõige 2016. aasta augustis valimistele järgnenud vägivalla käigus vahistamised, tapmised ja sunniviisilised kadumised; arvestades, et Gabonis on kasvanud poliitiline vägivald, eelkõige selle pealinnas Libreville’is, kus väidetavalt on rünnatud mitmete opositsiooniliikmete kodusid;

D.  arvestades, et ametivõimud on represseerinud võimulolijate vastaseid opositsiooni ja kodanikuühiskonna liikmeid; arvestades, et inimõiguslaste rühmadelt tuleb pidevalt teateid inimõiguste ning sõna- ja kogunemisvabaduse olukorra pideva halvenemise kohta, sealhulgas teateid ülemäärase jõu kasutamisest rahumeelsete meeleavaldajate vastu, inimeste meelevaldsest vahistamisest ja kinnipidamisest ning poliitiliselt ajendatud kohtuasjadest;

E.  arvestades, et enne ja pärast 2016. aasta presidendivalimisi esitatud arvukate väidete kohaselt on Ali Bongo režiim seotud selliste inimõiguste rikkumistega nagu meelevaldsed vahistamised ja pikaajaline kinnipidamine ebainimlikes tingimustes, piinamine, kohtuväline hukkamine ning Ali Bongo režiimile ja tagasivalimisele vastuseisu väljendanud tsiviilisikute ja ajakirjanike kadunuks jääma sundimine;

F.  arvestades, et Gabon on kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitleva rahvusvahelise konventsiooni osaline, võtab parajasti selle sätteid üle riigi õigusesse ning tal on kohustus edastada ÜRO‑le teavet edusammude kohta, mida on tehtud pärast konventsiooni ratifitseerimist 2011. aastal, ja 2016. aasta valimistele järgnenud sündmuste kohta; arvestades, et pealesunnitud kadumisi käsitlev ÜRO komitee vaatab praegu läbi Gaboni aruannet ja hindab konventsiooni rakendamise edusamme;

G.  arvestades, et president Ali Bongo algatas oma tagasivalimise tagajärjel vallandunud kriisiolukorra lahendamise püüdena nn üleriigilise dialoogi, milles osalesid peaminister Emmanuel Issoze Ngondeti sõnul 1 200 kodanikuühiskonna organisatsiooni esindajad ja ligikaudu 50 erakonda; arvestades, et Jean Ping ja teised peamised opositsioonijuhid boikoteerisid neid kõnelusi;

H.  arvestades, et 18. augustil 2017 kutsus presidendikandidaat Jean Ping Gaboni rahvast üles kodanikuallumatusele ja nõudis presidendi kukutamist;

I.  arvestades, et viimastel nädalatel Jean Pingi toetuseks toimunud rahumeelsetel loata meeleavaldustel on kinni peetud kümneid inimesi ja mitmed neist viibivad endiselt vangistuses;

J.  arvestades, et 2. septembril 2017 ei lubatud poliitilise opositsiooni juhil ja endisel presidendikandidaadil Jean Pingil ja rohkem kui kahekümne opositsioonierakonna juhil riigist lahkuda, ilma et neid oleks sellest piirangust teavitatud ega avaldatud loetelu isikutest, keda selline piirang puudutab; arvestades, et see meede tühistati 8. septembril 2017;

K.  arvestades, et valitsus on keelanud Ali Bongo tagasivalimist vaidlustavatel poliitilistel oponentidel avalik-õiguslikus ja erameedias sõna võtta;

L.  arvestades, et Prantsusmaa kohtutele on esitatud mitu kaebust Gaboni kõrgete ametiisikute kohta seoses inimõiguste raskete rikkumiste ja ebaseaduslikult saadud tuluga (biens mal‑acquis);

M.  arvestades, et Prantsuse kohtud lõpetasid äsja uurimise seoses Gabonis ebaseaduslikult saadud tulu investeerimisega Prantsusmaale, mille tulemusel on kindlaks tehtud ja arestitud 50–60 miljoni euro väärtuses vara; uurimine algatati organisatsiooni Transparency International ja ühe Gaboni kodaniku esitatud kaebuste peale; arvestades, et juurdlusest ilmnes, et Bongo perekonnale Prantsusmaal vara hankimiseks kasutatud pangakontole kanti 1,3 miljonit eurot;

N.  arvestades, et Gaboni valitsuse poolt presidendivalimisi jälgima kutsutud ELi valimisvaatlusmissioon märkis oma lõpparuandes, et valimisprotsess ja eelkõige valimistulemuste konsolideerimine ja apellatsiooniprotsess ei olnud piisavalt läbipaisvad; arvestades, et valimisvaatlusmissioon jõudis järeldusele, et need kõrvalekalded seavad kahtluse alla valimistulemuste konsolideerimise terviklikkuse ja valimiste lõpptulemuse;

1.  tuletab meelde, et Cotonou lepinguga on Gabon võtnud kohustuse austada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja inimõiguste põhimõtteid, sealhulgas sõnavabadust, kogunemisvabadust, vaba juurdepääsu meediale, head valitsemistava ja poliitiliste ametite läbipaistvust;

2.  tuletab Gabonile kui lepinguosalisele meelde tema ülesandeid ja kohustusi, sealhulgas kohustust anda selget ja konkreetset teavet pärast lepingu ratifitseerimist ette võetud reformide kohta ning valimisjärgse vägivalla kohta ja meetmete kohta, mida on rakendatud selleks, et selgitada välja tõde ning tagada vastutavate isikute kohtu alla andmine;

3.  rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas on oluline roll opositsioonil; mõistab teravalt hukka opositsiooni survestamise ja hirmutamise Gabonis; peab vastuvõetamatuks, et mitmelt Gaboni opositsiooniliidrilt, sealhulgas 2016. aasta presidendivalimistel kandideerinud Jean Pingilt võeti ajutiselt õigus riigist lahkuda; tuletab meelde, et vastavalt Gaboni õigusaktidele tohib seda erandlikku meedet rakendada ainult kriminaaluurimise all olevate isikute suhtes; peab selle meetme rakendamist seetõttu meelevaldseks;

4.  mõistab teravalt hukka lakkamatud ähvardused, jõu ja karmide piirangute kasutamise ning hirmutamise, mida opositsioon, inimõiguslased ja ajakirjanikud Gabonis kogevad; kutsub ametivõime üles austama opositsiooni õigust rahumeelselt protesti avaldada ning viivitamata vabastama kõik isikud, keda ikka veel alusetult kinni peetakse, lõpetama täielikult opositsiooni ahistamise, hirmutamise ja tagakiusamise ning võtma konkreetseid meetmeid sõnavavabaduse kindlustamiseks;

5.  nõuab, et Gaboni valitsus reformiks ELi valimisvaatlusmissiooni soovitusi arvestades põhjalikult ja kiiresti valimisraamistikku, et seda parandada ning muuta see täiesti läbipaistvaks ja usaldusväärseks; rõhutab, et Gaboni ametivõimud peavad tagama täieliku ja avameelse koostöö kõigi asjaomaste siseriiklike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, et järgmised parlamendivalimised, mille korraldamise tähtaeg on juba ületatud, oleksid täiesti ausad ja usaldusväärsed ning toimuksid vabas, demokraatlikus, kaasavas ja rahumeelses keskkonnas;

6.  märgib, et kooskõlas Cotonou lepingu sätetega jätkavad EL ja Gabon tõhustatud poliitilist dialoogi; kutsub kõiki asjaosalisi üles selle dialoogi käigus täiel määral koostööd tegema ja konkreetset edu saavutama;

7.  kahtleb, kas valitsuse algatatud üleriigiline dialoog oli tõeliselt kaasav ning seega ka usaldusväärne ja asjakohane; märgib, et Jean Ping ja tema juhitud uue vabariigi koalitsioon (Coalition pour la nouvelle République) keeldusid dialoogis osalemast;

8.  on arvamusel, et praegu Gabonis valitsevad sügavad poliitilised ja sotsiaalsed lõhed nõuavad selget poliitilist reageerimist, et säilitada riigi stabiilsus, suurendada Gaboni kodanike usaldust ja tagada institutsioonide tegelik legitiimsus; nõuab, et ÜRO juhtimisel korraldataks rahvusvaheline uurimine, mis keskenduks valimistele ja pärast valimisi aset leidnud kuritarvitustele, et otsustada, kuidas alustada poliitilist dialoogi, mis võimaldaks kriisi lahendada ja samal ajal kindlustada Gaboni rahvale demokraatlikud õigused;

9.  nõuab, et eelkõige Prantsusmaa, arvestades oma tugevaid ajaloolisi sidemeid Gaboniga, kasutaks kogu oma poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu Gaboni valitsuse suhtes ning asuks ELi institutsioonides sellega seoses konstruktiivset osa etendama;

10.  palub Euroopa Liidu Gaboni delegatsioonil jätkuvalt hoolikalt jälgida Gabonis toimuvat ning kasutada kõiki kohaseid vahendeid ja instrumente ning tõhustatud poliitilist dialoogi, et edendada Cotonou lepingu oluliste osade täitmist ja toetada demokraatiat pooldavaid liikumisi;

11.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, komisjonil ja liikmesriikidel läbi vaadata oma poliitikameetmed Gaboni suhtes ning kaaluda sihtsanktsioonide kehtestamist isikutele, kes on vastutavad valimispettuste ja pärast valimisi toime pandud vägivallategude eest;

12.  kordab oma nõudmist, et Gaboni valitsus looks sellise kohtusüsteemi ja karistusrežiimi, mis tagaksid vahistamise ja karistuse vastavuse kuriteo raskusastmele;

13.  nõuab, et Gaboni valitsus annaks rahvusvahelise üldsuse murelikele küsimustele konkreetse vastuse ning looks dialoogi pidamiseks kiire, tõeliselt kaasava, läbipaistva ja sõltumatu nõuandefoorumi; kutsub ka opositsiooni üles selle protsessi usaldusväärsust hindama;

14.  kutsub kõiki poliitilisi jõude üles käituma vastutustundlikult ja mõõdukalt ning eelkõige hoiduma vägivalla õhutamisest;

15.  palub järgmise, Abidjanis toimuva ELi ja Aafrika tippkohtumise osalistel võtta päevakorda ka Gaboni olukord ja tuletada Gabonile meelde tema kohustusi inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte järgimisel;

16.  tunnustab Prantsusmaa korraldatud uurimist Gabonis ebaseaduslikult saadud tulu asjas ning väljendab lootust, et kõik ebaseadusliku tegevusega seotud isikud antakse kohtu alla; nõuab ülimat läbipaistvust ühte Prantsuse panka tehtud 1,3 miljoni euro suuruse makse osas, mida seostatakse Bongo perekonnaga;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Aafrika Liidule, Gaboni presidendile ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0017.


Laos ning eelkõige Somphone Phimmasone, Lod Thammavongi ja Soukane Chaithadi juhtumid
PDF 163kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta resolutsioon Laose ning eelkõige Somphone Phimmasone, Lod Thammavongi ja Soukane Chaithadi juhtumite kohta (2017/2831(RSP))
P8_TA(2017)0350RC-B8-0513/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Laose kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Laose DRV ühiskomisjoni 17. veebruaril 2017 Vietianes toimunud 8. kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse Laose DRVga suhtlemiseks loodud Euroopa Liidu delegatsiooni 3. mail 2017 ülemaailmse ajakirjandusvabaduse päeval puhul Vientianes tehtud avaldust,

–  võttes arvesse 1998. aasta inimõiguste kaitsjaid käsitlevat ÜRO deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ELi ja Laose Demokraatliku Rahvavabariigi vahel 1. detsembril 1997 sõlmitud koostöölepingut,

–  võttes arvesse ASEANi hartat,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2017. aasta märtsis mõisteti kolmele Laose töötajale Somphone Phimmasonele, Soukane Chaithadile ja Lod Thammavongile 12–20 aasta pikkune vanglakaristus ja kümnete tuhandete eurode suurune trahv Tais töötamise ajal valitsuse kritiseerimise eest sotsiaalmeedias seoses väidetava korruptsiooni, metsade hävitamise ja inimõiguste rikkumistega; arvestades, et neid kolme süüdistati ka valitsusvastases meeleavalduses osalemises Tais asuva Laose saatkonnahoone ees 2015. aasta detsembris;

B.  arvestades, et 25. mai 2016. aastal näitas riiklik televisioon Phimmasonet, Chaithadi ja Thammavongi vahistatuna Vientiane politseijaoskonnas; arvestades, et uudistes teatati, et nad on vahistatud riigi julgeoleku ohustamise pärast, kuna on kasutanud sotsiaalmeediat valitsuse maine kahjustamiseks;

C.  arvestades, et Vientiane politsei pidas kodanikuühiskonna aktivisti Sombath Somphone kinni 2012. aastal ja sellest ajast ei ole temast enam teateid; arvestades, et keskkonnakaitseaktivist ja ettevõtja Sompawn Khantisouk sunniti kadunuks jääma 2007. aastal ja seni ei ole õnnestunud tema asukohta kindlaks teha; arvestades, et Poola kodanik Bounthanh Thammavong mõisteti 2015. aastal neljaks ja pooleks aastaks vangi valitsuse kritiseerimise eest internetis;

D.  arvestades, et kodanikuühiskonna tegutsemisele on Laoses seatud karmid piirangud; arvestades, et Laos oli 2016. aastal ASEANi eesistujariik, kuid keeldus sel ajal korraldamast traditsioonilist kodanikuühiskonna kohtumist, mistõttu tuli ASEANi rahvaste foorumil kokku tulla hoopis Ida-Timoris;

E.  arvestades, et Laose valitsus ei ole astunud märkimisväärseid samme inimõiguste halva olukorra, sealhulgas vähemuste kohtlemise parandamiseks ning jätkab sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse ranget piiramist; arvestades, et endiselt ei ole kehtestatud õiglase kohtuliku arutamise norme, kohtusüsteemis vohab takistamatult korruptsioon ja sügavalt on juurdunud karistamatuse tunne inimõiguste rikkumise korral;

F.  arvestades, et Laose ametivõimud jätkavad usuvähemuste, eriti kristlaste ahistamist ja represseerimist; arvestades, et esinenud on arvukaid vara konfiskeerimise juhtumeid, süüdatud on kirikuid ja kodusid, kristlasi on pekstud jõulude tähistamise pärast ning inimesi on sunnitud kristlusest lahti ütlema;

G.  arvestades, et Laos ei ole allkirjastanud ega ratifitseerinud konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta;

H.  arvestades, et Laoses puudub meedia pluralism ja riik kontrollib rangelt meedia tegevust; arvestades, et 2008. aasta meediaseadust muudeti 2016. aasta novembris ja sellega kehtestati täiendavad piirangud, mis takistavad meediat valitsuse poliitikat kritiseerimast ja kohustavad ajakirjanikke esitama kirjutised enne avaldamist valitsusele tsenseerida;

I.  arvestades, et 2014. aastal andis Laose valitsus korralduse, millega keelatakse internetis kriitika valitsuse ja valitseva Laose Revolutsioonilise Rahvapartei (LPRP) aadressil;

1.  mõistab teravalt hukka Somphone Phimmasone, Soukane Chaithadi ja Lod Thammavongi vangimõistmise ning nõuab nende viivitamatut vabastamist;

2.  peab muret tekitavaks, et need kohtuotsused on lisa vahistamiste ja kadunuks jääma sundimiste reale, mis on osaks saanud aktivistidele ja meeleavaldajatele, kes on väljendanud kriitilisi seisukohti paljudel teemadel, alustades maavaidlustega ja lõpetades väidetavate korruptsioonijuhtumite ja võimu kuritarvitamisega;

3.  kordab oma nõudmist Laose valitsusele lõpetada inimõiguste kaitsjate, sõltumatute ajakirjanike ja ühiskonnaaktivistide ahistamine, meelevaldne vahistamine ja kinnipidamine ning austada sõna- ja ühinemisvabadust ning vähemuste õigusi; tuletab Laosele meelde tema rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad tema poolt ratifitseeritud inimõigustealastest lepingutest;

4.  kutsub Laose valitsust austama oma rahvusvahelisi kohustusi, kaitsma sõna- ja rahumeelse kogunemise vabadust ning ratifitseerima rahvusvahelise konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta, millele Laos kirjutas alla 2008. aastal;

5.  on sügavalt mures laialdase inimõiguste rikkumise pärast, sealhulgas kadunuks jääma sundimine ja õiglase kohtuliku arutamise puudumine; kutsub Laose ametivõime täitma oma rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi ja andma viivitamata teada vähemalt kümne teadmata kadunuks jäänud isiku, sealhulgas Sombath Somphone ja Sompawn Khantisouki asukoha ning esitama üksikasjaliku teabe vangistatud aktivistide vastu esitatud süüdistuste ja tõendite kohta;

6.  nõuab kõigi kadunuks jääma sundimise lahendamata juhtumite läbipaistvat, põhjalikku ja erapooletut uurimist, kaduma jäänute asukoha kohta teabe avaldamist ja süüdlaste vastutusele võtmist;

7.  mõistab hukka usuvähemuste, eriti kristlast tagakiusamise; kutsub valitsust viivitamata lõpetama igasuguse kristlastevastase tegevuse ja andma kohtu alla need, kes on süüdi süütamistes ja peksmistes;

8.  kutsub Laose ametivõime võimaldama ÜRO eriasutustele ja humanitaarorganisatsioonide esindajatele piiranguteta juurdepääsu, et nad saaksid külastada Laoses poliitvange ja kõiki rahvus- ja usuvähemusi;

9.  palub Laose valitsusel võtta meetmeid, et edendada mitmeparteilist poliitilist süsteemi ja tagada üksikisikute õigus kandideerida valimistel ilma LPRP heakskiiduta;

10.  toetab jõupingutusi parandada internetiühendust Laoses; nõuab, et Laose valitsus edendaks sõnavabadust soodustavat õhkkonda ning lõpetaks üksikisikute kontrollimise ja jälitamise internetis; kutsub sellega seoses Laose valitsust tunnistama kehtetuks repressiivsed elemendid 2015. aasta seaduses küberkuritegevuse ennetamise ja sellega võitlemise kohta;

11.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat võtma Laose valitsusega kiiresti arutlusele Somphone Phimmasone, Lod Thammavongi ja Soukane Chaithadi küsimuse; kutsub ELi Laose delegatsiooni jälgima tähelepanelikult inimõiguste olukorda riigis ja eelkõige olema kohal Phimmasone, Thammavongi ja Chaithadi kohtuistungitel ning võtma edaspidigi Laose ametivõimudega arutlusele vangistatud ja kaduma jäänud inimeste juhtumid;

12.  kutsub Euroopa välisteenistust üles hoidma neid küsimusi päevakorras ELi ja Laose DRV ühiskomisjoni edasistel koosolekutel ning järgmisel Aasia–Euroopa tippkohtumisel, mis toimub 2018. aastal Brüsselis;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Laose valitsusele ja parlamendile, ASEANi peasekretärile ja ÜRO Inimõiguste Nõukogule.


Myanmar ja eelkõige rohingjade olukord
PDF 173kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta resolutsioon Myanmari, eriti rohingjade olukorra kohta (2017/2838(RSP))
P8_TA(2017)0351RC-B8-0525/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari ja rohingja moslemite olukorra kohta, eriti 7. juuli 2016. aasta(1) ja 15. detsembri 2016. aasta(2) resolutsioone, ning oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudeks(3) ja 13. juuni 2017. aasta resolutsiooni kodakondsusetuse kohta Lõuna‑ ja Kagu‑Aasias(4),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi ELi Myanmari/Birma-strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. juuni 2016. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi strateegia Myanmaris/Birmas: eripartnerlus demokraatia, rahu ja heaolu edendamiseks“ (JOIN(2016)0024),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 30. märtsi 2016. aasta avaldust Myanmari Liidu Vabariigi uue valitsuse ametisseastumise puhul,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 2. detsembri 2016. aasta avaldust vägivalla hiljutise eskaleerumise kohta Myanmaris ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. septembri 2017. aasta avaldust olukorra kohta Arakani osariigis,

–  võttes arvesse 25. novembri 2016. aasta ühist pressiteadet ELi ja Myanmari kolmanda inimõigustealase dialoogi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 4. detsembri 2015. aasta järeldusi kodakondsusetuse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 29. novembri 2016. aasta ja Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 18. novembri 2016. aasta hiljutisi teateid inimõiguste olukorra halvenemise kohta Arakani osariigi põhjaosas,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 20. juuni 2016. aasta aruannet rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra kohta Myanmaris ning Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 18. märtsi 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,

–  võttes arvesse 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni ja 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 2014. aasta novembri ülemaailmset kodakondsusetuse kaotamise tegevuskava aastateks 2014–2024,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Myanmari inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri Yanghee Lee lähetuse lõpetuseks tehtud 20. jaanuari 2017. aasta avaldust, milles ta järeldas, et „olukord on praegu halvem kui mõne viimase aasta mis tahes ajahetkel“,

–  võttes arvesse Arakani osariigi nõuandekomisjoni 2017. aasta augusti lõpparuannet,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) põhikirja,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on viimasel kahel nädalal otsinud enam kui 300 000 rohingja moslemit Arakani osariigis valitseva vägivalla eest põgenedes pelgupaika Bangladeshist;

B.  arvestades, et Myanmari Arakani osariik on koduks ligikaudu miljonile rohingjale, kes on represseerimise ja jätkuvate tõsiste inimõiguste rikkumiste pärast kannatav valdavalt moslemivähemus, kelle elu ja turvalisus on ohus, kellele ei anta õigust tervishoiule ja haridusele ning keda ähvardab sunnitöö, seksuaalne vägivald ja poliitiliste õiguste piiramine;

C.  arvestades, et rohingja rahvas on olnud ametlikult kodakondsuseta alates 1982. aastast, mil jõustus Birma kodakondsuse seadus, mille tagajärjel piirati tõsiselt nende liikumisvabadust ja suleti nad laagritesse;

D.  arvestades, et rohingjade mässuliste rühm ründas 25. augustil 2017 Arakani osariigi politseijaoskondi ja sõjaväebaasi; arvestades, et sellele järgnes märkimisväärne sõjaline vastulöök, millega kaasnesid rasked ja ulatuslikud inimõiguste rikkumised, sealhulgas tapmised, vägistamised ja piinamised; arvestades, et inimõiguste organisatsioonid, eeskätt Human Rights Watch, on satelliidipiltide põhjal andnud teada kodude ja muude hoonete ulatuslikust hävitamisest Arakani osariigi põhjaosas, kuhu VVOdel ja sõltumatutel vaatlejatel ei ole praegu juurdepääsu;

E.  arvestades, et Myanmari kehtiva põhiseaduse kohaselt on sõjaväel tsiviiljärelevalve autonoomia ja ulatuslik mõjuvõim valitsuse ja riigi julgeoleku üle;

F.  arvestades, et need, kes põgenevad Myanmarist ja kellest paljud on naised ja lapsed, reisivad läbi ebaturvaliste piirkondade, neid ähvardavad tulevahetused ja ohtlikud rajad, samuti nälg ja arstiabi puudumine; arvestades, et kümneid inimesi on teel surma saanud; arvestades, et Bangladeshi rannikuvalve töötajad on leidnud vähemalt 20 põgenenud inimese laiba;

G.  arvestades, et Bangladesh on esitanud kaebuse Myanmari ametivõimude vastu maamiinide pärast, mis pandi Myanmari ja Bangladeshi piiri lõigule, et takistada vägivalla eest põgenenud rohingja moslemitel koju naasta;

H.  arvestades, et ÜRO ja rahvusvaheliste VVOde rahvusvahelistel töötajatel on keelatud siseneda konfliktist mõjutatud piirkonda, ning arvestades, et ÜRO ametid ei saa rohingjadele anda humanitaarabi, sealhulgas toitu, vett ja ravimeid;

I.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Raad Al Hussein teatas 10. septembril 2017, et olukord Myanmaris „näib olevat õpikunäide etnilisest puhastusest“;

J.  arvestades, et Hiina ja Venemaa blokeerisid 2017. aasta märtsis ÜRO Julgeolekunõukogu avalduse vastuvõtmist rohingja vähemuse olukorra kohta Myanmaris;

1.  mõistab teravalt hukka kõik rünnakud Arakani osariigis; on sügavalt mures inimõiguste rikkumiste suureneva raskuse ja ulatuse pärast, k.a tapmised, vägivaldsed kokkupõrked, tsiviilisikute vara hävitamine ja sadade tuhandete tsiviilelanike sundränne;

2.  nõuab tungivalt, et sõjavägi ja julgeolekujõud lõpetaksid viivitamata rohingjade tapmise, ahistamise ja vägistamise ning nende kodude põletamise;

3.  tuletab meelde, et Myanmari ametivõimud on kohustatud ilma diskrimineerimiseta kaitsma kõiki tsiviilelanikke väärkohtlemise eest ning uurima inimõiguste raskeid rikkumisi ja süüdlased vastutusele võtma kooskõlas inimõiguste standardite ja kohustustega;

4.  kutsub Myanmari ametivõime üles andma viivitamatu ja takistamatu juurdepääsu sõltumatutele vaatlejatele, rahvusvahelistele inimõiguste organisatsioonidele, ajakirjanikele ja teistele rahvusvahelistele vaatlejatele ning ÜROle, eelkõige ÜRO teabekogumismissioonile, mis moodustati märtsis ÜRO Inimõiguste Nõukogus, et tagada kõigi osaliste poolt toime pandud väidetavate raskete inimõiguste rikkumiste sõltumatu ja erapooletu uurimine;

5.  nõuab tungivalt, et humanitaarabiorganisatsioonidele võimaldataks juurdepääs kõigile konfliktipiirkondadele ja põgenikele ilma diskrimineerimata, et humanitaartöötajad saaksid aidata ohus olevaid inimesi;

6.  palub Myanmari valitsusel kõrvaldada viivitamata kõik Bangladeshi piirialal asuvad maamiinid;

7.  nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus ja eelkõige riiginõunik Aung San Suu Kyi mõistaks ühemõtteliselt hukka igasuguse rassi- või usuviha õhutamise ning võitleks rohingja vähemuse vastu suunatud sotsiaalse diskrimineerimise ja vaenutegevusega; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus tagaks ka usu- ja veendumusvabaduse, mis on üldine õigus; tuletab riiginõunikule meelde, et ta nõuaks tema enda taotlusel Arakani osariigi nõuandekomisjoni poolt koostatud lõpparuandes esitatud soovituste rakendamist; taunib olukorra järsku halvenemist alates Aung San Suu Kyi erakonna pressiesindaja poolt 18. mail 2015. aastal tehtud avaldusest, mille kohaselt peaks Myanmari valitsus taastama rohingja vähemuse kodakondsuse;

8.  tuletab Sahharovi auhinna 1990. aasta laureaadile Aung San Suu Kyile meelde, et auhind antakse neile, kes muude kriteeriumide hulgas kaitsevad inimõigusi ja vähemuste õigusi ning järgivad rahvusvahelist õigust; juhib tähelepanu vajadusele kaaluda, kas Sahharovi auhinna võiks tagasi võtta, kui laureaat rikub neid kriteeriume pärast auhinna saamist;

9.  tunnustab Bangladeshi jõupingutusi selles humanitaarkatastroofis, et hõlbustada sadade tuhandete rohingja pagulaste kaitsmist; innustab Bangladeshi ja teiste naaberriikide ametiasutusi võtma vastu kõiki, kes põgenevad Arakani osariigis aset leidva vägivalla eest, ning järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada rahalist ja materiaalset toetust nendele pagulastele;

10.  tuletab meelde oma soovitust, et nende riikide valitsused, kuhu suundub rohingja pagulaste vool, teeksid tihedat koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, kellel on tehnilised ekspertoskused pagulasseisundi kontrollimiseks ning volitused pagulaste ja kodakondsuseta isikute kaitsmiseks; nõuab, et EL ja ÜRO toetaksid selles küsimuses Myanmari naaberriike;

11.  lisaks nõuab, et ASEAN ja piirkondlikud valitsused võtaksid viivitamata meetmeid surve suurendamiseks Myanmari valitsusele, et lõpetada õiguste rikkumised, kaitsta kõiki tsiviilisikuid Arakani osariigis ja pakkuda toetust põgenevatele pagulastele;

12.  toetab jõupingutusi tugevdada poliitilist protsessi Kofi Annani juhitud nõuandekomisjoni soovituste rakendamise põhjal; palub ÜRO Julgeolekunõukogul ja Peaassambleel võtta tõhusaid diplomaatilisi ja poliitilisi meetmeid, tagamaks, et Myanmari valitsus täidaks oma kohustusi rohingja vähemuse suhtes seoses kaitse ja abi kättesaadavuse tagamisega; nõuab sellega seoses ÜRO Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka inimõiguste rikkumised, nõutakse tungivalt pääsu Arakani osariiki ning nõutakse kõigilt asjaosalistelt vastutamist rahvusvahelise õiguse raskete rikkumiste eest; lisaks nõuab, et 2017. aasta septembris toimuval ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungjärgul võetaks vastu reolutsioon teabekogumismissiooni volituste pikendamise kohta;

13.  nõuab tungivalt, et Hiina ning teised rahvusvahelised ja piirkondlikud osalejad kasutaksid kõiki võimalusi, et nõuda hirmutegude lõpetamist ja leida olukorrale rahumeelne lahendus;

14.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ning ELi liikmesriikidel suurendada oluliselt survet Myanmari valitsusele ja julgeolekujõududele, et nad lõpetaksid õiguste rikkumised, teeksid täiel määral koostööd ÜRO uurijate ja rahvusvaheliste humanitaarabiasutustega ning tagaksid vastutamise rahvusvahelise õiguse raskete rikkumiste eest; nõuab sellega seoses, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning ELi liikmesriigid täidaksid aktiivset osa, toetades ÜRO tasandil viivitamatute meetmete võtmist ja tehes selgeks, et EL on valmis kaaluma sihipäraste sanktsioonide kehtestamist üksikisikute ja üksuste vastu, ning kaaluksid tagajärgi seoses kaubandussoodustustega, mida Myanmarile tehakse, kui rahvusvahelise õiguse rasked rikkumised karistamatult jätkuvad;

15.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal anda Euroopa Parlamendile aru ELi algatuste kohta ÜROs ja ELi välisasjade nõukogu raames;

16.  nõuab, et EL ja tema liikmesriigid väljendaksid heameelt rohingjade esindajate teadete ja avalduste üle olukorra kohta kohapeal;

17.  toetab selleks tehtavaid jõupingutusi, et kohapeal oleksid sõltumatud ja ÜRO juhitud vaatlejad, et leevendada humanitaarkriisi; palub Myanmari ametiasutustel tagada sõltumatutele vaatlejatele, eriti ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 2017. aasta märtsis loodud teabekogumismissioonile viivitamatu ja takistamatu juurdepääs;

18.  toetab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo täielike volitustega esinduse loomist Myanmaris;

19.  nõuab, et EL ja tema liikmesriigid toetaksid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmset kodakondsusetuse kaotamise tegevuskava aastateks 2014–2024;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Myanmari valitsusele ja parlamendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Myanmari inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ning ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0316.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0506.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0089.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0247.


ELi ja Tšiili vaheline mahetoodetega kauplemise leping ***
PDF 232kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelise mahetoodetega kauplemise lepingu sõlmimise kohta (05530/2017 – C8‑0144/2017 – 2016/0383(NLE))
P8_TA(2017)0352A8-0257/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05530/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelise mahetoodetega kauplemise lepingu eelnõu (05551/2017),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C8‑0144/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8‑0257/2017),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tšiili valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Tšiili vahelise assotsiatsioonilepingu protokoll (Horvaatia ühinemine) ***
PDF 234kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelisele assotsiatsioonilepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kolmanda lisaprotokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (06750/2017 – C8‑0225/2017 – 2017/0042(NLE))
P8_TA(2017)0353A8-0277/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06750/2017),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelisele assotsiatsioonilepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kolmandat lisaprotokolli (06905/2017),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile i (C8‑0225/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8‑0277/2017),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tšiili valitsusele ja parlamendile.


ELi–Tšiili assotsieerimislepingu kaubandussamba ajakohastamine
PDF 351kWORD 62k
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi–Tšiili assotsieerimislepingu kaubandussamba ajakohastamist käsitlevateks läbirääkimisteks (2017/2057(INI))
P8_TA(2017)0354A8-0267/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahel 2002. aastal sõlmitud assotsiatsioonlepingut ja selle kaubandussammast, mis jõustus 1. veebruaril 2003(1) (edaspidi „assotsieerimisleping“),

–  võttes arvesse 2015. aasta aprillis toimunud ELi–Tšiili assotsiatsiooninõukogu kuuenda istungi tulemusi(2),

–  võttes arvesse ühise nõuandekomitee 5. oktoobril 2016 vastu võetud lõppdeklaratsiooni(3),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497) ning komisjoni 2017. aasta mai aruteludokumenti „Üleilmastumise ohjamise kohta“(4) ja 2017. aasta aprilli aruteludokumenti „Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta“(5),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid ja arvamusi (C‑350/12 P, 2/13, 1/09) ning Euroopa Ombudsmani 6. jaanuari 2015. aasta otsust, millega lõpetati tema omaalgatuslik uurimine OI/10/2014/RA teabe ja dokumentidele juurdepääsu kohta(6), ning võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15,

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks(7),

–  võttes arvesse oma 4. juulil 2017. aastal vastu võetud muudatusettepanekuid(8) ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv tulumaksualase teabe avalikustamise kohta teatavate äriühingute ja filiaalide poolt,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega(9) ning 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringut ELi ja Mehhiko üldlepingu ning ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu inimõigustega seotud klauslite mõju kohta(11),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning ILO inimväärse töö tegevuskava,

–  võttes arvesse ÜRO 2015. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni (Pariisi kokkulepe), mis jõustus 4. novembril 2016(12) ja mille Tšiili on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse ELi ja Tšiili parlamentaarse ühiskomisjoni 3. novembri 2016. aasta ühisdeklaratsiooni(13),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8, artikli 207 lõiget 3 ja artiklit 217,

–  võttes arvesse läbirääkimissuuniste eelnõu, mille komisjon võttis vastu 24. mail 2017,

–  võttes arvesse Tšiilit käsitlevat artiklit organisatsiooni International Work Group for Indigenous Affairs (IWGIA) aastaraamatus „The Indigenous World 2016“ („Põlisrahvaste maailm 2016. aastal“)(14),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 4 ja artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8‑0267/2017),

A.  arvestades, et strateegias „Kaubandus kõigile“ on sedastatud, et „komisjon peab järgima poliitikat, mis toob kasu kogu ühiskonnale ning edendab peamiste majandushuvide kõrval Euroopa ja üldisi standardeid ja väärtusi, seades suurema rõhu säästvale arengule, inimõigustele, maksudest kõrvalehoidmisele, tarbijakaitsele ning vastutustundlikule ja õiglasele kaubandusele“;

B.   arvestades, et EL ja Tšiili on lähedased partnerid, kellel on ühised väärtused ja ühine eesmärk edendada tulemuslikku mitmepoolset kaubanduse juhtimist ja inimõiguste austamist, samuti jagatud heaolu ja turvalisust eeskirjadel põhineva üldise süsteemi raames; arvestades, et EL on Tšiili suuruselt kolmas kaubanduspartner; arvestades, et Tšiili on omalt poolt oluline piirkondlik toimija ja viimastel aastakümnetel üks Lõuna‑Ameerika kõige kiiremini areneva majandusega riike, ja et reformid selles riigis veel jätkuvad;

C.  arvestades, et kehtiv assotsieerimisleping, sealhulgas selle kaubandussammas, sõlmiti 2002. aastal ning see on 2003. aastast toimunud rakendamise ajal olnud osalistele väga kasulik, kahekordistades kaubavahetust ning suurendades ka teenustekaubandust ja kauplemist investeerimisvahenditega(15); võttes aga arvesse, et nii EL kui ka Tšiili on pärast seda sõlminud ajakohasemaid ja laialdasemaid kaubanduslepinguid;

D.  arvestades, et 2016. aastal eksportis EL Tšiilisse kaupu rohkem kui 8,6 miljardi euro väärtuses ning Tšiili eksportis ELi kaupu 7,4 miljardi euro väärtuses; arvestades, et 2015. aastal oli ELi teenustekaubanduse väärtus Tšiiliga 3,8 miljardit eurot ning Tšiili teenustekaubanduse väärtus ELiga 2 miljardit eurot; arvestades, et ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Tšiilis oli 42,8 miljardit eurot(16);

E.  arvestades, et kehtiv assotsieerimisleping ei hõlma muu hulgas eraldi peatükke investeeringute, VKEde, intellektuaalomandi õiguste, energeetika ja soolise võrdõiguslikkuse kohta, samuti ei hõlma see kaubanduse ja kestliku arengu peatükki, sealhulgas kohustust jõustada töö- ja keskkonnastandardeid, ja parimate tavade edendamist sellistes valdkondades nagu ettevõtja sotsiaalne vastutus ja kestlikkuse tagamine;

F.  arvestades, et ELi kaubandusläbirääkimiste raames tuleb säilitada valitsuste õigus ja võime reguleerida üldsuse huvides, näiteks rahvatervise kaitse ja edendamine, sotsiaalteenused, sotsiaal- ja tarbijakaitse, riiklik haridussüsteem, ohutus, keskkond, loomade heaolu, avalik kõlblus, privaatsus ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse;

G.  arvestades, et ELi kaubandusläbirääkimistega tuleb tagada osalistele kõrgeim saavutatav sotsiaal-, töö- ja keskkonnakaitse tase ning need võivad olla vahendiks, mille abil edendada sotsiaalse õigluse ja kestliku arengu eesmärki nii ELis kui ka kogu maailmas; arvestades, et assotsieerimislepingu ajakohastamist tuleks käsitada ELi ja selle liikmesriikide võimalusena edendada oma kaubanduslepingutes veelgi ühiseid kõrgeid standardeid ja kohustusi, eelkõige tööõiguse, keskkonnakaitse, tarbijaõiguste ja üldsuse heaolu valdkonnas; arvestades, et komisjon on teatanud, et arutatakse erinevaid viise, kuidas nende kohustuste täitmist tagada, ja kaalutakse ka sanktsioonidel põhinevat mehhanismi;

H.  arvestades, et mõlema osalise kodanikuühiskonnaorganisatsioone hõlmava ELi ja Tšiili ühise nõuandekomitee esimene kohtumine toimus 4. ja 5. oktoobril 2016 eesmärgiga kontrollida kehtiva assotsieerimislepingu rakendamist ning selle ajakohastamise üle peetavaid läbirääkimisi, kasutades kodanikuühiskonna panust ning edendades dialoogi ja koostööd ELi ja Tšiili vahel, minnes kaugemale valitsusasutuste pakutavatest võimalustest; arvestades, et märkimisväärne viivitus ühise nõuandekomitee asutamisel ei tohi korduda ajakohastatud lepingu puhul; arvestades, et kui ajakohastatud leping jõustub, peab kodanikuühiskonna osalemise aluseks olema selge struktuur, liikmesuse ja aruandlusvolituste tasakaal;

I.  arvestades, et EL ja Tšiili peavad mõnepoolseid läbirääkimisi, et teenustekaubandust veelgi liberaliseerida (teenustekaubanduse leping);

J.  arvestades, et Tšiili ei ole osaline WTO mõnepoolses lepingus riigihangete kohta, vaid üksnes vaatleja, ega osale mõnepoolsetes läbirääkimistes keskkonnatoodete lepingu kohta;

K.  arvestades, et 2002. aasta ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu artikkel 45 sisaldab koostööpeatüki sätteid, milles täpsustatakse, et leping „aitab tugevdada põhimõtteid ja kavasid, millega parandatakse, laiendatakse ning tagatakse meeste ja naiste võrdne osalemine kõikides poliitika, majanduse, ühiskonna- ja kultuurielu valdkondades“;

L.  arvestades, et Tšiili on allkirjastanud Vaikse ookeani ülese partnerluse, mille tulevik näib praegu ebakindel, ja sõlminud kõikide Vaikse ookeani ülese partnerluse allkirjastanud riikidega vabakaubanduslepingud ning teda peetakse üldiselt stabiilseks ja usaldusväärseks partneriks;

M.  arvestades, et 2010. aastal sai Tšiilist esimese Lõuna‑Ameerika riigina OECD liige ning seal on usaldusväärsed makromajanduslikud raamtingimused;

N.  arvestades, et on oluline suurendada võimalusi, mida pakub assotsieerimislepingu kaubandussamba ajakohastamine ettevõtteid, eelkõige VKEsid ning nii ELi kui ka Tšiili kodanikke kõige kaasavamal viisil; arvestades, et selles osas on võimalik rohkem ära teha, k.a muu hulgas kättesaadava teabe levitamine, mis võib assotsieerimislepingu osaliste jaoks kaasa tuua eeliste olulise võimendava mõju;

O.  arvestades, et Tšiili on sõlminud 17 ELi liikmesriigiga kahepoolsed investeerimislepingud, mille sisu ei kajasta investeerimispoliitika hiljutisi arengusuundi ega parimaid tavasid ning mis asendatakse või kaotavad kehtivuse, kui jõustub investeerimispeatükki hõlmav leping liidu ja Tšiili vahel;

P.  arvestades, et Tšiili õigusaktides sätestatud ebaproportsionaalselt ranged tingimused, mida ELi kalalaevad peavad täitma, takistavad neid laevu, kui nad kasutavad Tšiilis sadamarajatisi, et lossida, ümber laadida, kütust võtta või püügivahendeid omandada;

Q.  arvestades, et Tšiili praegune ekspordistruktuur on teravas vastuolus Euroopa ekspordistruktuuriga, sest selles domineerib tugevalt toorainete eksport, nagu vask, puu- ja köögivili;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja Euroopa välisteenistusel:

   a) tagada, et Euroopa Parlament saaks täielikku, kohest ja täpset teavet kogu läbirääkimiste aja jooksul, et täita oma rolli otsuse tegemisel selle kohta, kas anda nõusolek ajakohastatud assotsieerimislepingu sõlmimiseks Tšiiliga, k.a lepingu kaubandussammas; pidada meeles, et kui vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 217 sõlmitud assotsieerimislepingud on tavapäraselt oma laadilt segalepingud ning hõlmavad valdkondi väljaspool ühist kaubanduspoliitikat, siis pärast Euroopa Liidu Kohtu arvamust ELi ja Singapuri vahelise vabakaubanduslepingu kohta tuleb sügavalt järele mõelda ELi–Tšiili assotsieerimislepingu ajakohastamise suuna üle, et eristada ja kaitsta kaubanduse alasid, mis kuuluvad ainupädevusse ja jagatud pädevusse, ning järgida täielikult pädevuste jaotust liidu ja selle liikmesriikide vahel kogu läbirääkimiste protsessi jooksul, samuti lepingute allkirjastamise ja sõlmimise eesmärgil; sõlmida seepärast kaks eraldiseisvat lepingut, tehes selget vahet kaubandus- ja investeerimislepingul, mis sisaldab ainult liidu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi, ja teisel lepingul, mis hõlmab küsimusi, mille puhul on pädevus liikmesriikidega jagatud;
   b) võtta teadmiseks, et nii EL kui ka Tšiili on alates nende kahepoolse assotsieerimislepingu jõustumisest sõlminud ajakohasemaid, edasipüüdlikumaid ja põhjalikumaid kaubanduslepinguid ning et lepingus ei käsitleta mitmesuguseid valdkondi, mis on olulised selle tagamiseks, et lepinguga aidataks kaasa jagatud majanduskasvu, võrdsete võimaluste, inimväärsete töökohtade ja kestliku arengu saavutamisele, sealhulgas töö- ja keskkonnastandardite, loomade heaolu ning soolise võrdõiguslikkuse austamisele ja edendamisele mõlema poole kodanike jaoks;
   c) pidada oluliseks ja vajalikuks ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu ajakohastamist, et võtta arvesse viimase 15 aasta majandus- ja poliitilist arengut, eelkõige selle kaubanduskomponendi puhul, kooskõlas vastastikkuse, vastastikuse abistamise ja tasakaalu põhimõtetega, ning arvestada ELi ja Tšiili parlamentaarse ühiskomisjoni väljendatud pideva toetusega ajakohastamisele ja asjaoluga, et ühine nõuandekomitee on väljendanud heameelt ajakohastamise nimel võetud meetmete üle;
   d) tuletada meelde, et globaliseerumine ja kaubanduspoliitika on kasude potentsiaalselt ebavõrdse jaotamise tõttu põhjustanud hiljuti tuliseid arutelusid Euroopas ja mujal; pidada vajalikuks prognoosida suundumusi ja võimalikke tagajärgi, et tagada kaubandusest saadavate tulude kaasavam jaotus ning pakkuda piisavat kaitset neile, kes lepingust kasu ei saa ja kes võivad edaspidi sattuda ebasoodsatesse tingimustesse; töötada seepärast välja poliitilised meetmed, peamiselt riiklikul, kuid ka liidu tasandil, muudes valdkondades kui kaubanduslepingute sätted, ulatudes tööstus-, rahandus- ja sotsiaalpoliitikani;
   e) meenutada mitmepoolse tegevuskava tähtsust ning seda, et kahepoolsetes läbirääkimistes ei tohi alahinnata eesmärki saavutada areng mitmepoolselt; võtta seisukoht, et tõhusamad kahepoolsed suhted ja ühine koostöö ELi ja Tšiili vahel peaks hõlbustama ka poolte suuremat koostööd ja koostoimet mitme- ja mõnepoolses kontekstis; innustada sellega seoses Tšiili täielikku osalemist WTO keskkonnatoodete lepingu ja WTO läbivaadatud riigihankelepingu läbirääkimistes;
   f) keskenduda ajakohastamise raames jagatud väärtustele ning jätakata inimõiguste klausli lisamise tava, nagu see on kombeks kõigis assotsieerimislepingutes,
   g) tagada, et ajakohastatud assotsieerimislepinguga tagatakse kogu teksti raames ning sätestatakse üksikasjalikult ja ühemõtteliselt poolte õigus ja võime võtta vastu ja kohaldada oma õigusnorme üldistes huvides, et saavutada sellised õiguspärased avaliku sektori poliitika eesmärgid nagu inimõiguste kaitse ja edendamine, sealhulgas vee kättesaadavus, rahvatervis, sotsiaalteenused, riiklik haridussüsteem, ohutus, keskkond, avalik kõlblus, sotsiaal- ja tarbijakaitse, eraelu ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse; tagada, et ühegi investori nõue nende eesmärkide saavutamist edukalt ei kahjustaks; rõhutada sellega seoses, et ELi vabakaubanduslepingute eesmärk ei ole piirata liidu, selle liikmesriikide või kohaliku tasandi üksuste õigustatud huve reguleerida üldsuse huvides;
   h) leida kaubavahetust käsitlevaid läbirääkimisi silmas pidades võimalusi parandada ulatuslikult turulepääsu tariifiridade üleselt, kõrvaldades tarbetud takistused, sealhulgas seoses ELi laevade juurdepääsuga sadamarajatistele, ning arvestades seejuures, et on teatav arv tundlikke põllumajandus-, tootmis- ja tööstustooteid, mida peaks sobivalt käsitlema, näiteks tariifikvootide, piisavate üleminekuperioodide või vajaduse korral otsese väljajätmise abil; kaasata kasutatav ja tõhus kahepoolne kaitseklausel, mis võimaldaks soodustused ajutiselt peatada, kui ajakohastatud assotsieerimislepingu jõustumise tulemusel suurenev import kahjustab oluliselt tundlikke sektoreid;
   i) lisada oma läbirääkimisjuhistesse eesmärk lihtsustada päritolureegleid ja tolliprotseduure, et kohandada neid üha keerukamate üldiste väärtusahelatega; tagada, et ajakohastatud assotsieerimisleping hõlmab pettusevastaseid sätteid ja meetmeid ning kohustusi standardida tollieeskirju ja -tavasid eesmärgiga suurendada läbipaistvust, tõhusust, õiguskindlust ja koostööd tolliasutuste vahel, ajakohastades ja lihtsustades samal ajal menetlusi, nagu on sätestatud WTO kaubanduse lihtsustamise lepingus ja muudetud Kyoto konventsioonis;
   j) võtta teenustekaubanduse puhul arvesse, et teenustesektori kogupotentsiaali ei ole kehtivas assotsieerimislepingus täiel määral ära kasutatud ning et ajakohastatud assotsieerimislepingus tuleks käsitleda tarbetuid takistusi turulepääsu ja riikliku käsitlemise puhul; arvestada, et tuleb kehtestada kohustused, tuginedes teenustekaubanduse üldlepingule, ning et vajaduse korral tuleks ajakohastada eeskirju, et võtta arvesse uusi arengusuundi; jätta audiovisuaalteenused lepingu kohaldamisalast välja; tagada ja selgesõnaliselt ette näha, et ajakohastatud assotsieerimisleping ei piiraks poolte võimet määratleda, reguleerida, osutada ja toetada avalikke teenuseid üldsuse huvides, et see ei nõuaks mingil juhul valitsustelt ühegi teenuse erastamist ega takistaks valitsustel osutada avalikke teenuseid, mida varem pakkusid eraõiguslikud teenuseosutajad, või tuua tagasi riikliku kontrolli alla teenused, mida valitsused on varem otsustanud erastada, ega välistaks võimaluse, et valitsused laiendaksid avalikkusele osutatavate teenuste ulatust, jättes välja kõik klauslid, sätted ja kohustused, mis kahjustaksid vajalikku paindlikkust, et viia praegused ja tulevased üldist majandushuvi pakkuvad teenused tagasi riikliku kontrolli alla;
   k) tagada, et ajakohastatud lepinguga kehtestatakse vajalikud meetmed, et tagada suurem regulatiivne läbipaistvus ning vastastikune tunnustamine, sealhulgas sätted, et tagada erapooletus ja kõrgeimate kaitsestandardite austamine nõuete, kvalifikatsioonide ja litsentside puhul, ning näha sellega seoses ette institutsioonilised mehhanismid konsulteerimiseks mitmesuguste huvirühmadega, näiteks VKEde ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;
   l) tagada, et kehtestatakse kohustused, et lihtsustada füüsiliste isikute riiki sisenemist ja seal viibimist majandustegevuse eesmärgil, kuid samal peavad teenusteosutajad järgima ELi ja liikmesriikide sotsiaal- ja tööõigusakte ning kohaldatavaid kollektiivlepinguid, kui töötajad saavad kasu 4. tarneviisi kohustustest;
   m) tagada, et ulatuslik koostöö regulatiivsetes küsimustes ja standardite ühtlustamine on endiselt vabatahtlik, et selle raames austatakse reguleerivate asutuste autonoomiat, see põhineb üksnes suuremal teabevahetusel ja halduskoostööl eesmärgiga tuvastada tarbetud takistused ja halduskoormused ning seejuures säilitatakse ettevaatuspõhimõtte; tuletada meelde, et koostöö regulatiivsetes küsimustes peab püüdma kaasa aidata üleilmse majanduse juhtimisele, suurendades lähenemist ja koostööd rahvusvaheliste standardite valdkonnas, tagades kõrgeima tarbijakaitse, keskkonnakaitse, sotsiaal- ja töökaitse taseme;
   n) võtta arvesse, et ajakohastatud assotsieerimisleping peab finantsteenuste puhul hõlmama ettevaatuserandit, tuginedes ELi ja Kanada ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sisule, et sätestada osapooltele poliitiline võimalus reguleerida oma finants- ja pangandussektoreid eesmärgiga tagada finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus; kaasata kaitsemeetmeid ja üldisi erandeid kapitali liikumise ja maksete suhtes, mida kohaldatakse, kui need võivad põhjustada või ähvardavad põhjustada tõsiseid raskusi majandus- ja rahaliidu sujuvale toimimisele või ELi maksebilansile;
   o) lisada sätted hea maksuhaldustava ja läbipaistvuse standardite kohtad, mis kinnitavad veel kord poolte kohustust rakendada rahvusvahelisi standardeid võitluses maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, eelkõige OECD asjaomaseid soovitusi maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kohta, ja mis hõlmavad automaatse teabevahetuse ning ärilist laadi usaldusfondide tegelike tulusaajate avalike registrite nõudeid ja konkreetsed sätted finantsteenuste, kapitali liikumise ja asutamise peatükkides, et välistada korporatsioonide avastamata maksuplaneerimine;
   p) tuletada meelde, et korruptsioon õõnestab inimõigusi, võrdsust, sotsiaalset õiglust, kaubandust ja ausat konkurentsi, takistades majanduskasvu; panna pooltele selge kohustus, lisades konkreetse jaotise, kus täpsustatakse selgeid ja kindlaid kohustusi ja meetmeid, mille abil võidelda korruptsiooni kõikide vormide vastu ning rakendada rahvusvahelisi standardeid ja mitmepoolseid korruptsioonivastaseid konventsioone;
   q) mõelda sellele, et ranged sätted riigihangete avamise kohta konkurentsile, mis edendavad kõige soodsama pakkumuse põhimõtet, mis hõlmab sotsiaalseid, keskkonna- ja innovatsioonialaseid kriteeriume, lihtsustatud menetlusi ja läbipaistvust pakkujatele, k.a tõhus juurdepääs teistest riikidest pärit pakkujatele, võivad samuti olla tõhusad vahendid korruptsiooni vastu võitlemiseks ja avaliku halduse ausameelsuse edendamiseks, olles samal ajal maksumaksjatele kulutõhusad; pakkuda ajakohastatud assotsieerimislepingu raames paremat juurdepääsu riigihanketurgudele, sealhulgas piirkondlikul tasemel, ning läbipaistvaid menetlusi, mis tuginevad riiklikul kohtlemisel, erapooletusel ja õiglusel;
   r) tagada, et investeerimispoliitika hõlmaks head valitsemistava ja investeeringute soodustamist, ning arendada ja säilitada investorite kohustusi, parandades samas investorikaitset;
   s) tagada, et läbirääkimissuunistes suunatakse komisjoni pidama läbirääkimisi ajakohastatud investeerimispeatüki kohta, võttes arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid, näiteks ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD), kestliku arengu investeerimispoliitika raamistikku ning Euroopa Kohtu hiljutist arvamust ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta;
   t) teha edusamme vaidluste lahendamise korra vajaliku rahvusvahelise reformi suunas; püüelda selle poole, et kõik osalised peaksid esmatähtsaks pädevate kohtute poole pöördumist ning asendaksid investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise avaliku investeerimiskohtu süsteemiga, kus oleks edasikaebamismehhanism, huvide konflikti käsitlevad ranged eeskirjad ja täitmisele pööratav käitumisjuhend; võtta arvesse investorite kohustusi ja säilitada õigus reguleerida, et saavutada õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu need, mis on seotud tervishoiu ja veevarustusega ning ka töö- ja keskkonnakaitsega; püüda vältida asjatuid kohtuvaidlusi ning hõlmata kõik demokraatlikud menetluslikud tagatised, nagu õigus võrdsele juurdepääsule õiguskaitsele (pöörates erilist tähelepanu VKEdele), kohtusüsteemi sõltumatus, läbipaistvus ja vastutus, tehes samal ajal tööd mitmepoolse investeerimiskohtu loomiseks;
   u) tagada, et ajakohastatud assotsieerimisleping sisaldaks kindlat ja ambitsioonikat kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevat peatükki, mis hõlmab siduvaid ja jõustatavaid sätteid, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid ja tõhusaid vaidluste lahendamise mehhanisme, mille puhul võetakse mitmesuguste jõustamismeetodite seas muu hulgas arvesse ka sanktsioonidel põhinevat mehhanismi, ja mis võimaldavad sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna nõuetekohast osalemist; arvestada sellega, et kaubandust ja kestlikku arengut käsitlev peatükk peaks hõlmama poolte kohustust vastu võtta ja riiklikes seadustes ja eeskirjades alal hoida peamistes ILO konventsioonides sätestatud põhimõtted ning rakendada tulemuslikult ajakohaseid ILO vahendeid, eelkõige valitsemistava käsitlevaid konventsioone, inimväärse töö tagamise suuniseid, ILO konventsiooni nr 169 põlisrahvaste õiguste kohta, mees- ja naistöötajate võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise konventsiooni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2011. aasta koduabiliste inimväärse töö konventsiooni (konventsioon nr 189) ning perekondlike kohustustega töötajate konventsiooni, tööstandardeid rändajatest töötajatele ning ettevõtjate sotsiaalset vastutust, k.a OECD sektoripõhiste suuniste ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete järgimine ning kord, mille kohaselt ühisesse nõuandekomiteesse kogunenud sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond võivad käivitada konsultatsioonid valitsusega;
   v) tagada, viidates Tšiili edusammudele kahepoolsetes kaubandusläbirääkimistes Uruguay ja Kanadaga, et osapooled lisaksid ka kaubandust ja soolist võrdõiguslikkust ning naiste võimestamist käsitleva peatüki, minnes kaugemale rahvusvaheliste inimõiguste, töö- ja sotsiaalstandardite järgimisest ja austamisest osaliste poolt, nähes ette aktiivseid meetmeid, mille eesmärk on suurendada naiste võimalusi, et assotsieerimislepinguga pakutavatest võimalustest kasu saada; sätestada meetmed, mis on suunatud muu hulgas parema töö- ja pereelu tasakaalu saavutamisele ning juurdepääsu tagamisele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele; tagada muu hulgas, et lepingupooled kohustuvad koguma eristatud andmeid, mis võimaldab ajakohastatud assotsieerimislepingu mõju põhjalikku eel- ja järelanalüüsi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas; jätkata naisettevõtjate (eelkõige mikroettevõtete ja VKEde) suurema osalemise taotlemist riigihangetes, tuginedes Tšiili soolise võrdõiguslikkuse ministeeriumi kogemustele, kes lõi 2015. aastal tugiprogrammi, et tugevdada naisettevõtjate osalemist pakkujatena riigihanketurul „Chile Compras“; toetada naisettevõtjate rahvusvahelistumist ja osalemist 4. tarneviisi võimalustes; tagada soolise võrdõiguslikkuse eksperditeadmiste olemasolu läbirääkimisrühmades ja kasutada neid korrapärastes aruteludes selle peatüki rakendamise üle ühises nõuandekomitees, mis peaks hõlmama ka soolist võrdõiguslikkust edendavaid organisatsioone;
   w) lisada ka mikroettevõtjaid ja VKEsid käsitlev laiaulatuslik peatükk, nähes selles ette märkimisväärse arengu kaubanduse hõlbustamise, kaubandustõkete ja tarbetu halduskoormuse kõrvaldamise seisukohast ning aktiivsed meetmed, mille eesmärk on tagada, et sellest tulenevad võimalused on piisavalt kasutuskõlblikud ja edastatakse kõikidele peamistele ja võimalikele osalistele (nt ühtsete liideste, eriotstarbeliste veebisaitide ja valdkondlike juhiste avaldamise teel, mis sisaldavad teavet menetluste ning uute kaubandus- ja investeerimisvõimaluste kohta);
   x) lisada energiapeatükk, mis hõlmaks muu hulgas taastuvenergiat ja tooraineid; tunnustada mitmepoolsete keskkonnalepingute ja eelkõige Pariisi kliimakokkuleppe rakendamise tähtsust, et kaasata kaubandusega seotud sätted ja kohustused, et osaleda rahvusvahelistes vahendites, läbirääkimistes ja üksteist täiendavates kaubandus- ja keskkonnapoliitika suundades, mis vastavad ringmajanduse eesmärkidele, sealhulgas rohelise majanduskasvu kohustused, ning et toetada ja edendada veelgi keskkonnakaupade ja -teenustega, taastuvenergiaga, aga ka kliimasäästlike tehnoloogiatega seotud kaubandust ja investeerimist;
   y) võtta vastu läbirääkimissuunised, mis tugevdavad kõnealusesse assotsieerimislepingusse lisatud loomade heaolu käsitlevaid õigusnorme, luues selles küsimuses tõhusa kahepoolse koostöö ja tingimisi liberaliseerimise, kui loomade heaolu on teatavate toodete valmistamisel ohus;
   z) võtta vastu läbirääkimissuunised, milles sätestatakse konkurentsiõiguse jõustamist käsitlevad nõuded ning sätted sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta, et rakendada läbipaistvuse, õiglase menetluse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, aga ka toetusi käsitlevaid eeskirju;
   aa) pidada meeles, et kõikides kaubanduslepingutes tuleb sätestada, et tarbija heaolu on üks üldistest eesmärkidest, ning veenduda, et assotsieerimislepinguga sätestatakse osapooltele kohustus tagada tarbijaohutuse ja -kaitse kõrge tase ning kõrgete rahvusvaheliste standardite järgimine, ning töötada välja sidusad parimad tavad, eeskätt tarbijate kaitse puhul finantsteenuste, toodete märgistamise ja e-kaubanduse valdkonnas;
   ab) nõustuda, et läbirääkimiste tulemuseks peavad olema tugevad ja jõustatavad sätted, mis hõlmavad kõikide intellektuaalomandiõiguste vormide tunnustamist ja kaitset, sealhulgas edasipüüdlikud sätted geograafiliste tähiste kohta, tuginedes kehtiva assotsieerimislepingu sätetele, ent laiendades neid, tagades parema turulepääsu, tõhusama jõustamise ning võimaluse lisada uusi geograafilisi tähiseid; tagada, et läbivaadatud assotsieerimislepingus on intellektuaalomandi õiguste peatükk, mis tagab vajaliku paindlikkuse, ja et intellektuaalomandi õigustega seotud sätted ei takistaks juurdepääsu taskukohastele hädavajalikele ravimitele ja ravile riiklike rahvatervise programmide alusel; tagada, et selle peatüki sätted on ulatuslikumad kui intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS‑leping) sätted;
   ac) tagada, et pooled tagaksid kõrgeima võimaliku läbipaistvuse ja osalemise taseme, veendudes, et täidetakse läbirääkimiste eesmärke, ning et see hõlmab pidevat ja nõuetekohaselt teavitatud dialoogi kõikide asjaosalistega, kelleks on nii sotsiaalpartnerid, nagu ettevõtjad ja ametiühingud, kui ka kodanikuühiskond, sealhulgas põlisrahvaste esindajad; kaasata sellega seoses süstemaatiliselt pädevad parlamentaarsed organid, eeskätt ELi ja Tšiili parlamentaarne ühiskomisjon ja ühine nõuandekomitee, assotsieerimislepingu kogu elutsükli jooksul alates läbirääkimistest kuni rakendamise ja hindamiseni, ning toetada rakendamisjärgus Tšiili ühiskonda kajastava Tšiili kodanikuühiskonna osalemise ametliku organi loomist, pöörates eritähelepanu põlisrahvastele; tagada selleks koostöös Tšiiliga, et kogu asjaomane teave avaldatakse üldsusele kõige juurdepääsetavamal viisil, kaasa arvatud hispaania keelde kui ühisesse ametlikku keelde tõlgitud teabelehed, kahjustamata sealjuures ELi läbirääkimisstrateegiat;
   ad) arvestada parlamendi üleskutsetega teha üldsusele kättesaadavaks kaubanduslepingute volitused ning avaldada läbirääkimissuunised assotsiaeerimislepingu ajakohastamiseks kohe pärast nende vastuvõtmist;
   ae) tagada, et assotsieerimislepinguga luuakse vajalikud mehhanismid, et lepingut rakendamise ajal ka tegelikult järgitaks, k.a kaasaegne, tõhus riikidevaheliste vaidluste lahendamise mehhanism;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tšiili Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 352, 30.12.2002, lk 3.
(2) Nõukogu pressiteade 197/15, 21.4.2015.
(3) http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.events-and-activities-eu-chile-jcc-01-declaration
(4) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/reflection-paper-globalisation_et.pdf
(5) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/reflection-paper-social-dimension-europe_et.pdf
(6) https://www.ombudsman.europa.eu/et/cases/decision.faces/en/58668/html.bookmark
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0041.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0284.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0298
(10) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 94.
(11) http://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_STU%282017%29558764
(12) http://unfccc.int/files/essential_background/convention/application/pdf/english_paris_agreement.pdf
(13) http://www.europarl.europa.eu/cmsdata/113103/1107500EN.pdf
(14) http://www.iwgia.org/publications/search-pubs?publication_id=740
(15) http://ec.europa.eu/trade/policy/countries-and-regions/countries/chile/
(16) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/september/tradoc_113364.pdf


Euroopa statistikaprogrammi pikendamine aastani 2020 ***I
PDF 241kWORD 50k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta, pikendades seda aastateks 2018–2020 (COM(2016)0557 – C8‑0367/2016 – 2016/0265(COD))
P8_TA(2017)0355A8-0158/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0557),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0367/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse aluslepingutele lisatud protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse aluslepingutele lisatud protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2016. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. juuni 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0158/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. septembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta, pikendades seda aastani 2020

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/1951) lõplikule kujule).

(1) ELT C 75, 10.3.2017, lk 53.


Euroopa riskikapitalifondid ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid ***I
PDF 238kWORD 45k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta ja määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (COM(2016)0461 – C8‑0320/2016 – 2016/0221(COD))
P8_TA(2017)0356A8-0120/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0461),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0320/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 12. septembri 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. juuni 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0120/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. septembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta ja määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/1991) lõplikule kujule).

(1) ELT C 394, 26.10.2016, lk 2.
(2) ELT C 75, 10.3.2017, lk 48.


Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ***I
PDF 537kWORD 72k
Euroopa Parlamendi 14. septembril 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (COM(2016)0493 – C8‑0336/2016 – 2016/0238(COD))(1)
P8_TA(2017)0357A8-0263/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on pikaajaliselt keskkonnasäästlik, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
(4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on pikaajaliselt keskkonnasäästlik, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi, tagada, et püütavate liikide kalavarud taastatakse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemale tasemele ja need säilitatakse sellisel tasemel, ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Mere bioloogiliste elusressursside kasutamisel seatakse määruses (EL) nr 1380/2013 sõnaselgelt eesmärgiks taastada ja säilitada püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Seetõttu tuleb kooskõlas asjaomase määruse artikli 2 lõikega 2 vastav kasutamise määr saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning järk-järgult tõusvalt kõikidele varude puhul hiljemalt 2020. aastaks, misjärel tuleks see säilitada.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.
(5)  Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb täielikus kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 peavad mitmeaastased kavad põhinema teadus-, tehnika- ja majandusnõuannetel ning sisaldama eesmärke ja mõõdetavaid sihttasemeid koos selgete ajakavade, kaitse piirväärtuste ja kaitseabinõudega.
(6)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 peavad mitmeaastased kavad põhinema teadus-, tehnika- ja majandusnõuannetel ning sisaldama eesmärke ja mõõdetavaid sihttasemeid koos selgete ajakavade, kaitse piirväärtuste, eesmärkide ja kaitseabinõudega, asjaomase määruse artiklis 15 sätestatud kalavarude kaitse eesmärkide ja soovimatu saagi võimalikult suurel määral vältimise või vähendamise eesmärkide saavutamiseks võetavate tehniliste meetmetega.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Lisaks võib komisjonil olla õigus rajada mitmeaastase kava raames määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 8 lõike 3 kohaselt kalavarude taastamise alasid.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Teatavaid ühist huvi pakkuvaid kalavarusid kasutavad ka kolmandad riigid, mistõttu on väga oluline, et liit konsulteeriks asjaomaste kolmandate riikidega, et tagada vastavate kalavarude säästev majandamine. Ametliku kokkuleppe puudumise korral peaks liit tegema kõik endast oleneva, et leppida kokku nende kalavarude püügi ühtne kord eesmärgiga hõlbustada säästvat majandamist, kusjuures liidu turuosalistele tuleks tagada võrdsed tingimused, need jõustada ja neid edendada.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Kõnealuse kava eesmärk peaks olema aidata täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige saavutada ja säilitada asjaomaste kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus (MSY) ning toetada püügi piirnormidega hõlmatud põhjalähedaste liikide lossimise kohustuse rakendamist ja kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist.
(10)  Kõnealuse kava eesmärk peaks olema aidata täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige taastada ja säilitada kalavarude biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel ning toetada püügi piirnormidega hõlmatud põhjalähedaste liikide lossimise kohustuse rakendamist, ühise kalanduspoliitika sotsiaal-majanduslike aspektide elluviimist ja saavutamist ning kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist, mille puhul viiakse püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile miinimumini.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Samuti peaks kava aitama kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele, nagu on sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, ning elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele, nagu on ette nähtud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ1 a ja nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ1 b.
_____________
1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
1 b Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega.
(11)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega ja need peavad järgima mitmeaastastes kavades kehtestatud eesmärke, ajaraamistikku ja marginaale.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 33 lõike 1 kohaselt tuleb juhul, kui kalavarusid majandatakse koos kolmandate riikidega, saavutada võimaluse korral ühine kokkulepe selliste varude majandamiseks vastavalt asjaomase määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidele. Lisaks tuleks selliste kokkulepete suhtes kohaldada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 1 ja 2 sätestatud eesmärke ning asjaomase määruse artiklis 4 sätestatud mõisteid.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse sihttasemed ei ole kättesaadavad, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiipi.
(14)  Kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse sihttasemed ei ole kättesaadavad, tuleks mitmeaastases kavas ette näha kalavarude majandamise suhtes kohaldataval ettevaatusprintsiibil põhinevad meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 8. Nimetatud meetmed peavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõike 2 kohaselt tagama asjaomaste varude kaitse vähemalt samaväärsel tasemel nagu maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavate kasutusmäärade puhul.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Harrastuskalapüügil võib olla kalavarudele suur mõju. Liikmesriigid peavad koguma püügiandmeid harrastuskalapüügi kohta kooskõlas andmete kogumise õiguslike nõuetega. Kui asjaomasel püügil on varudele märkimisväärne negatiivne mõju, tuleks kavas ette näha võimalus otsustada konkreetsete majandamismeetmete üle vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Kõik majandamis- ja tehnilised meetmed, mis käsitlevad harrastuskalapüüki liidu tasandil, peaksid olema proportsionaalsed taotletavate eesmärkidega.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Norra salehomaari funktsionaalse üksuse puhul on asjakohane kasutada järgmisi arvukuse miinimumtasemeid (kui need on kättesaadavad): minimaalne arvukus (Abundancebuffer), mis vastab Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni42 kehtestatud Põhjamere norra salehomaari pikaajalises majandamiskavas määratletud piirväärtusele Bbuffer, ning arvukuse piirväärtus (Abundancelimit), mis vastab kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtasemele MSY Btrigger (samaväärne näitajaga Blim), mille on määratlenud ICES7.
(16)  Norra salehomaari funktsionaalse üksuse puhul on asjakohane kasutada arvukuse miinimumtasemetena ICESi soovitatud minimaalset arvukust (Abundancebuffer) ja arvukuse piirväärtust (Abundancelimit) (kui need on kättesaadavad).
_________________
42 Põhjamere norra salehomaari varude pikaajaline majandamiskava
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Tuleks ette näha asjakohased kaitsemeetmed juhuks, kui kalavaru suurus langeb alla kõnealuste tasemete. Kaitsemeetmed peaksid hõlmama kalapüügivõimaluste vähendamist ja konkreetseid kaitsemeetmeid, kui teaduslike nõuannete põhjal on vaja parandusmeetmeid. Neid meetmeid peaksid vajaduse korral täiendama kõik muud meetmed, nagu näiteks komisjon meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12 või liikmesriigi meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 13.
(17)  Tuleks ette näha asjakohased kaitsemeetmed juhuks, kui kalavaru suurus langeb alla kõnealuste tasemete. Kaitsemeetmed peaksid hõlmama kalapüügivõimaluste vähendamist ja konkreetseid kaitsemeetmeid, kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal on vaja parandusmeetmeid. Neid meetmeid peaksid vajaduse korral täiendama kõik muud meetmed, nagu näiteks komisjoni meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12 või liikmesriigi meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 13.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Tuleks kehtestada norra salehomaari lubatud kogupüük ICESi IIa ja IV püügipiirkonnas, liites iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormid ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormid kõnealuses lubatud kogupüügi piirkonnas. See ei välista siiski meetmete võtmist, et kaitsta teatavaid funktsionaalseid üksusi.
(19)  Norra salehomaari puhul tuleks võimaluse korral iga funktsionaalse üksuse kohta määrata kindlaks eraldi lubatud kogupüük. Vastavate funktsionaalsete üksuste kaitsmiseks võib võtta eraldi meetmeid.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha täiendavad majandamismeetmed.
(20)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha muud kaitsemeetmed, eelkõige meetmed, eelkõige meetmed tagasiheite järkjärguliseks kaotamiseks, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, või kalapüügiga ökosüsteemile avaldatava negatiivse mõju minimeerimiseks, mida tuleb vajaduse korral täiendavalt kirjeldada kooskõlas määruse(EL) nr 1380/2013 artikliga 18.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Tuleks sätestada põhjalähedaste kalavarude piirkogused, mille ületanud kalalaev on kohustatud saagi lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Liikmesriigid peaksid selliste sadamate või rannikuäärsete kohtade määramisel kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude üle.
(25)  Tuleks sätestada põhjalähedaste kalavarude piirkogused, mille ületanud kalalaev on kohustatud lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Liikmesriigid peaksid selliste sadamate või rannikuäärsete kohtade määramisel kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva saagi lossimise üle.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõikele 3 tuleks ette näha sätted, mille alusel hindab komisjon korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohasust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele teaduslike nõuannete põhjal; kusjuures kava tuleks hinnata iga viie aasta tagant. Kõnealune ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud, rakendatud ja nende mõju kalavarudele ja kalapüügile ilmnenud. Ka teadusasutused soovitavad vähemalt sellist ajavahemikku.
(26)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõikele 3 tuleks ette näha sätted, mille alusel hindab komisjon korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohasust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal; kusjuures kava tuleks hinnata hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning seejärel iga viie aasta tagant. Kõnealune ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud, rakendatud ja nende mõju kalavarudele ja kalapüügile ilmnenud. Ka teadusasutused soovitavad vähemalt sellist ajavahemikku.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vete (edaspidi „Põhjameri“) põhjalähedaste varude ja nende varude püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“).
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vete (edaspidi tähistab viide „Põhjameri“ nimetatud kolme püügipiirkonda) põhjalähedaste varude ja nende varude püügi, sealhulgas harrastuskalapüügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“).
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
2a.   Kui komisjon leiab teaduslike nõuannete või asjaomase liikmesriigi taotluse alusel, et artiklis 2 osutatud loetelu on vaja kohandada, võib komisjon esitada ettepaneku selle loetelu muutmiseks.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2 b (uus)
2b.   Käesolevas määruses täpsustatakse ka määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud kõikide liikide lossimiskohustuse rakendamist (varud, mis ei ole käesoleva artikli lõikes 1 juba osutatud).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
(1)  „põhjalähedased kalavarud“ – tursklased ja lestalised ning Norra salehomaar, kes elavad merepõhjas või veesamba alumises osas;
(1)  „põhjalähedased kalavarud“ – tursklased, lestalised ja kõhrkalade liigid, norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ning harilikud süvameregarneelid (Pandalus borealis), kes elavad merepõhjas või veesamba alumises osas;
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
(1a)  „parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded“ – ICESi või STECFi läbi vaadatud teaduslikud nõuanded, mida toetavad uusimad kättesaadavad andmed ja mis vastavad määruses (EL) nr 1380/2013 ja eriti selle artiklis 25 sätestatud kõikidele nõuetele;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
(1b)   „FMSY-vahemik“ – ICESi välja arvutatud vahemik, mis ei tohiks pikas perspektiivis vähendada saagikust maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. ICESi nõuandva eeskirja kohaselt vähendatakse juhul, kui kudekarja biomass on väiksem kui kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase (MSY Btrigger), kalastussuremuse sihttaset (F) nii, et selle ülempiir ei ületa järgmist näitajat: FMSY väärtus korrutatuna kudekarja biomassiga lubatud kogupüügi aastal, jagatuna näitajaga MSY Btrigger;
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)
(1c)   „MSY Flower“ ja „MSY Fupper“ – FMSY-vahemiku madalaim ja kõrgeim väärtus;
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „1. rühm“ – põhjalähedased kalavarud, kelle puhul on sihttasemed FMSY-vahemikena ja biomassiga seotud kaitsemeetmed kehtestatud käesolevas kavas järgmiselt:
(2)  „1. rühm“ – põhjalähedased kalavarud, kelle puhul on I ja II lisas loetletud sihttasemed FMSY-vahemikena ja biomassiga seotud kaitsemeetmed kehtestatud käesolevas kavas järgmiselt:
a)  tursk (Gadus morhua), IV alapiirkonnas ning VIId ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Põhjameri, La Manche'i idaosa, Skagerrak), edaspidi „Põhjamere tursk“;
a)  tursk (Gadus morhua) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ning VIId (La Manche’i idaosa) ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Skagerrak), edaspidi „I alapiirkonna ning VIId ja IIIa läänepoolse rajooni tursk“;
b)  kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) IV alapiirkonnas ning VIa ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Põhjameri, Šotimaa läänepoolsed veed, Skagerrak), edaspidi „kilttursk“;
b)  kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ning VIa (Šotimaa läänepoolsed veed) ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Skagerrak), edaspidi „I  alapiirkonna ning VIa ja IIIa läänepoolse rajooni kilttursk“;
c)  merilest (Pleuronectes platessa) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja IIIa rajoonis (Skagerrak), edaspidi „Põhjamere merilest“;
c)  merilest (Pleuronectes platessa) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja IIIa rajoonis (Skagerrak), edaspidi „IV alapiirkonna ja IIIa rajooni merilest“;
d)  põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens) IV ja VI alapiirkonnas ning IIIa rajoonis (Põhjameri, Rockall ja Šotimaa läänepoolsed veed, Skagerrak ja Kattegat), edaspidi „põhjaatlandi süsikas“;
d)  põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja VI alapiirkonnas (Šotimaa läänepoolsed veed ja Rockall) ning IIIa rajoonis (Skagerrak ja Kattegat), edaspidi „ IV ja VI alapiirkonna ning IIIa rajooni põhjaatlandi süsikas“;
e)  harilik merikeel (Solea solea) IV alapiirkonnas (Põhjameri), edaspidi „Põhjamere harilik merikeel“;
e)  harilik merikeel (Solea solea) IV alapiirkonnas (Põhjameri), edaspidi „IV alapiirkonna harilik merikeel“;
f)  harilik merikeel (Solea solea) IIIa rajoonis ja alarajoonides 22–24 (Skagerrak ja Kattegat, Läänemere lääneosa), edaspidi „Kattegati harilik merikeel“;
f)  harilik merikeel (Solea solea) IIIa rajoonis (Skagerrak ja Kattegat) ja alarajoonides 22–24 (Läänemere lääneosa), edaspidi „IIIa  ajooni ja alarajoonide 22–24 harilik merikeel“;
g)  merlang (Merlangius merlangus) IV alapiirkonnas ja VIId rajoonis (Põhjameri ja La Manche’i idaosa), edaspidi „Põhjamere merlang“;
g)  merlang (Merlangius merlangus) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja VIId rajoonis (La Manche’i idaosa), edaspidi „IV alapiirkonna ja VIId rajooni merlang“;
ga)  euroopa merikurat (Lophius piscatorius) IIIa rajoonis (Skagerrak ja Kattegat), IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja VI alapiirkonnas (Šotimaa läänepoolsed veed ja Rockall);
gb)  harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) IVa rajooni idaosas ja IIIa rajoonis.
Komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega käesoleva punkti esimeses lõigus ja käesoleva määruse I ja II lisas sätestatud 1. rühma kalavarude loetelu.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 – sissejuhatav osa
(3)  „2. rühm“ – norra salehomaari (Nephrops norvegicus) funktsionaalsed üksused (FÜ), mille sihttasemed (väljendatud FMSY-vahemikena) ja arvukusega seotud kaitsemeetmed on kehtestatud käesolevas kavas ning mis hõlmavad järgmist:
(3)  „2. rühm“ – norra salehomaari (Nephrops norvegicus) funktsionaalsed üksused (FÜ), mille I ja II lisas sätestatud sihttasemed (väljendatud FMSY-vahemikena) ja arvukusega seotud kaitsemeetmed on kehtestatud käesolevas kavas ning mis hõlmavad järgmist:
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
(8a)   Asjaomaseid kalavarusid muudetakse üksnes parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
10.  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase, millest madalama näitaja korral tuleks käivitada sobivad konkreetsed majandamismeetmed selle tagamiseks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgema tasemeni.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)
(10a)   „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi, ning selle eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamisel taastatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemale tasemele ja need säilitatakse sellisel tasemel.
1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8, samuti toetab see kalapüügist sõltuvate inimeste rahuldava elatustaseme saavutamist, pidades silmas sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning selle eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamisel taastatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemale tasemele ja need säilitatakse sellisel tasemel. Maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldav püügitegevuse ulatus tuleb saavutada võimalikult kiiresti, aga igal juhul järk-järgult tõusvalt kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude puhul hiljemalt 2020. aastaks, misjärel tuleb see säilitada. Kalavarude puhul, mille kohta puuduvad teaduslikud nõuanded ja andmed, tuleb täita määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikes 2 sätestatud eesmärgid. Nimetatud eesmärkidega tagatakse asjaomaste varude kaitse vähemalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgiga samaväärsel tasemel.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Kavaga rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile oleks võimalikult väike. Kava on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund.
3.  Kavaga rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile, eelkõige ohustatud elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas mereimetajatele ja merelindudele oleks võimalikult väike. Kava täiendab ja on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 9 kohase ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga kalavarude majandamisele, liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund, ning direktiivides 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ sätestatud eesmärkide ja eeskirjadega. Lisaks nähakse kavas ette meetmed, mille eesmärk on leevendada kahjulikku sotsiaal-majanduslikku mõju ja võimaldada turuosalistel pikas perspektiivis suurendada majanduslikku nähtavust.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
3a.   Kava aitab tagada, et määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 33 lõike 1 kohaselt kolmandate riikidega ühiselt majandatavaid kalavarusid majandatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega ning et kalapüügivõimalused tervikuna ei ületa käesoleva määruse I lisas sätestatud väärtuste vahemikke.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3 b (uus)
3b.   Kavas võetakse arvesse liidu kahepoolseid suhteid kolmandate riikidega. Tulevastes kahepoolsetes kokkulepetes kolmandate riikidega võetakse kava arvesse.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b
b)  aidata kaasa direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teiste asjakohaste tunnuste täitmisele vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.
b)  täita direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teised asjakohased tunnused vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)
4a.   Kõik kava raames ette nähtud meetmed tuleb võtta käesoleva määruse artikli 2 punkti 1a kohaste parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal. ICES või STECF vaatavad parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded läbi ajaks, mil komisjon teeb ettepaneku võtta meetmeid käesoleva määruse artiklite 4, 5, 6 või 18 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 kohaselt.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  1. ja 2. rühma kalavarude kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020, misjärel tuleb sihttaset hoida I lisas määratletud vahemikes.
1.  1. ja 2. rühma kalavarude kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020, misjärel tuleb sihttaset hoida I lisas määratletud vahemikes, kusjuures tuleb järgida artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärke.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 peavad kalapüügivõimalused vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikele.
2.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 ja artiklile 17 tuleb kalapüügivõimalused kehtestada kooskõlas kavas seatud eesmärkide ja sihtidega ning parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega, ühtlasi peavad kalapüügivõimalused vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikele.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kalapüügivõimalused kindlaks määrata tasemetel, mis vastavad I lisa veerus A esitatust madalamatele kalastussuremuse tasemetele.
3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kalapüügivõimalused kindlaks määrata tasemetel, mis vastavad I lisas esitatust madalamatele kalastussuremuse tasemetele.
Muudatusettepanekud 83 ja 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Olenemata lõigetest 2 ja 3 võib kalavaru püügivõimalused kindlaks määrata vastavalt I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse vahemikele, tingimusel et asjaomane varu ületab II lisa veerus A märgitud kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset:
välja jäetud
a)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;
b)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varudele liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks; või
c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
4a.   Kalapüügivõimaluste määramisel tuleb tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb alla II lisa veerus B esitatud kudekarja biomassi piirväärtuse (Blim), oleks alla 5 %.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 b (uus)
4b.   Kui komisjon leiab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, et I lisas sätestatud kalastussuremuse vahemikud ei kajasta enam õigesti kava eesmärke, võib komisjon kiireloomuliselt esitada ettepaneku nimetatud vahemike muutmiseks.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  3. ja 4. rühma kalavarude püügivõimalused peavad olema kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud teaduslike nõuannetega.
1.  3. ja 4. rühma kalavarude püügivõimalused peavad olema kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastava kalastussuremusega seotud teaduslike nõuannete puudumisel peavad kalapüügivõimalused olema kooskõlas teaduslike nõuannetega, mille eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlikkus kooskõlas ettevaatusprintsiibiga.
2.  Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastava kalastussuremusega seotud teaduslike nõuannete ja andmete puudumisel tuleb kalapüügivõimaluste ja meetmete üle otsustamisel lähtuda määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 8 kohasest ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist kalavarude majandamisele ning järgida käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärke.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1
5.  rühma kalavarude majandamisel kohaldatakse ettevaatusprintsiipi vastavalt teaduslikele nõuannetele.
5.  rühma kalavarude majandamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 8 kohast ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele ning järgitakse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja käesoleva määruse artikli 3 lõigetes 1 ja 3 sätestatud eesmärke. Piisava teadusliku teabe puudumisega ei saa õigustada mere bioloogiliste ressursside kaitsemeetmete võtmise edasilükkamist või võtmata jätmist.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et teataval aastal on 1. rühma mis tahes kalavaru kudekarja biomass allpool kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset (MSY Btrigger) või 2. rühma mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtuse miinimumtaset (Abundancebuffer) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule A, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 kehtestada asjaomase kalavaru püügivõimalused tasemel, mis vastab käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi või arvukuse vähenemist.
1.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et teataval aastal on 1. rühma mis tahes kalavaru kudekarja biomass allpool kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset (MSY Btrigger) või 2. rühma mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtuse miinimumtaset (Abundancebuffer) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule A, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 kehtestada asjaomase kalavaru püügivõimalused tasemel, mis vastab käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi või arvukuse vähenemist, kusjuures kalastussuremust tuleb vähendada proportsionaalselt biomassi vähenemisega vastavalt ICESi nõuandvale eeskirjale. Kohaldatakse artikli 2 punktis 1b osutatud ICESi nõuandvat eeskirja.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on allpool biomassi piirväärtust (Blim) või norra salehomaari mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtust (Abundancelimit) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule B, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb nende parandusmeetmetega erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 peatada asjaomase varu sihtpüük ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.
2.  Kui parimatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on allpool biomassi piirväärtust (Blim) või norra salehomaari mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtust (Abundancelimit) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule B, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb nende parandusmeetmetega erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 peatada asjaomase varu sihtpüük ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.   Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et teataval aastal on käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva mis tahes kalavaru kudekarja biomass allpool kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset (MSY Btrigger), võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele, ning kalastussuremust vähendatakse lineaarselt, et see oleks proportsionaalne biomassi vähenemisega vastavalt ICESi nõuandvale eeskirjale. Kohaldatakse artikli 2 esimese lõigu punktis 1b osutatud ICESi nõuandvat eeskirja.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)
2b.   Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva mis tahes kalavaru kudekarja biomass on allpool biomassi piirväärtust (Blim) või muud asjakohast piirväärtust, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige võib parandusmeetmetega vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi või peatada asjaomase varu sihtpüügi.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 c (uus)
2c.   Käesolevas artiklis osutatud parandusmeetmed võivad olla:
a)  määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 12 ja 13 kohased erakorralised meetmed;
b)  käesoleva määruse artiklite 11 ja 11a kohased meetmed.
Kui kudekarja biomass on lõikes 1 osutatud tasemetest väiksem, sõltub käesolevas artiklis osutatud meetmete valik olukorra laadist, tõsidusest, kestusest ja kordumisest.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – pealkiri
3.–7. rühma konkreetsed kaitsemeetmed
Konkreetsed kaitsemeetmed
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et on vaja parandusmeetmeid, et tagada 3.–7. rühma mis tahes põhjalähedaste kalavarude kaitse, või kui 1. rühma mis tahes kalavarude kudekarja biomass või 2. rühma mis tahes funktsionaalse üksuse varude arvukus teataval aastal on allpool käesoleva määruse II lisa veeru A kohaseid kaitse piirväärtusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et on vaja täiendavaid meetmeid, et tagada mis tahes käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude majandamine kooskõlas käesoleva määruse artikliga 3, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte. Olenemata artikli 18 lõigetest 1 ja 3 võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte asjaomastes lõigetes osutatud ühise soovituse puudumisel. Nimetatud delegeeritud õigusaktid hõlmavad meetmeid, mis käsitlevad järgmist:
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt a
a)  püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, konksu suurus, püügivahendi konstruktsioon, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse säilitamiseks või parandamiseks;
a)  püügivahendite omaduste ja spetsifikatsioonide kindlaksmääramine, eeskätt võrgusilma suurus, konksu suurus, püügivahendi konstruktsioon, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse säilitamiseks või parandamiseks, eelkõige soovimatu kaaspüügi vähendamiseks;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Kudemispaikade ja kalavarude taastamise alade kindlaksmääramine
Hiljemalt 2020. aastaks määravad liikmesriigid kindlaks kudemispaigad ja alad, mille puhul on olemas selged tõendid kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade suure kontsentratsiooni kohta, ning koostavad käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 kohased ühised soovitused kalavarude taastamise alade rajamiseks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude puhul.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – pealkiri
Lubatud kogupüük
Kalapüügivõimalused
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)
1a.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 peavad liikmesriigid kalapüügivõimaluste jaotamisel lähtuma objektiivsetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1 b (uus)
1b.   Kolmandate riikidega ühiselt majandatavate kalavarude majandamisel võimaldavad liikmesriigid määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 33 lõike 2 kohaselt kalapüügivõimaluste vahetamist.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10– lõige 2
2.  Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, on norra salehomaari lubatud kogupüük ICESi IIa ja IV püügipiirkonnas iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.
2.  Norra salehomaari püügi piirnormid ICESi IIa ja IV püügipiirkonnas kehtestatakse iga funktsionaalse üksuse kohta ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude kohta kehtestatakse ühtne lubatud kogupüük.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Harrastuskalapüügi mõju
1.  Kõiki kättesaadavaid andmeid harrastuskalapüügi kohta analüüsitakse eesmärgiga hinnata selle tõenäolist mõju reguleeritavate liikide kalavarudele.
2.  Nõukogu arvestab lõikes 1 ette nähtud hindamist. Seoses nende kalavarudega, mille puhul harrastuskalapüüki peetakse märkimisväärseks, võtab nõukogu kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel harrastuskalapüüki arvesse muu hulgas järgmiselt:
a)  arvestades parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel põhinevat harrastuskalapüügi hinnangulist koguhulka ning parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid töönduslike kalapüügivõimaluste kui kalastussuremuse sihttasemele vastava kogupüügi kohta;
b)  kehtestades harrastuskalapüügile piiranguid, sealhulgas kaasavõetava saagi päevaseid piirmäärasid ja keeluaegasid; või
c)  muude asjakohaste vahenditega.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – pealkiri
Lossimiskohustusega seotud sätted 1.–7. rühma puhul
Lossimiskohustusega seotud sätted
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – punkt a
a)  lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad erandid lossimiskohustuse kohaldamisest liikide puhul, mille kõrge ellujäämise määr on teaduslikult tõendatud, võttes arvesse püügivahendi, püügimeetodite ja ökosüsteemi omadusi; ning
a)  lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad erandid lossimiskohustuse kohaldamisest liikide puhul, mille kõrge ellujäämise määr on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega tõendatud, võttes arvesse püügivahendi, püügimeetodite ja ökosüsteemi omadusi; ning
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c
c)  erisätted püügi dokumenteerimise kohta, mille eesmärk on eelkõige jälgida lossimiskohustuse täitmist; ning
c)  erisätted püügi dokumenteerimise kohta, mille eesmärk on eelkõige järelevalve ja kontroll võrdsete tingimuste kindlustamiseks, tagades lossimiskohustuse täieliku järgimise; ning
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõik 1 a (uus)
Käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke, milleks on eelkõige noorkalade ja kudevate kalade kaitse.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Tehnilised meetmed
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta:
a)  püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;
b)  püügivahendite muudatuste ja lisaseadmete spetsifikatsioonid, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;
c)  teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel, et kaitsta kudevaid kalu, alamõõdulisi kalu ja mittesihtliike või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile; ning
d)  käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse.
2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kord 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 17. Asjaomased liikmesriigid võivad kõnealuseid soovitusi esitada ka juhul, kui nad seda vajalikuks peavad, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks.
2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kord 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 17. Asjaomased liikmesriigid võivad kõnealuseid soovitusi esitada ka juhul, kui nad seda vajalikuks peavad, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks.
Olenemata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõigetest 1 ja 3, võib komisjon delegeeritud õigusakte vastu võtta ka kõnealustes lõigetes nimetatud ühise soovituse puudumisel.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1
Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile ning käesoleva määruse eesmärkide täitmise ulatust, sealhulgas kalavarude taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele ning edusammud hea keskkonnaseisundi saavutamise suunas. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui seda peetakse vajalikuks, võib komisjon aru anda varem.
Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse eesmärkide saavutamise edusammude ning käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude olukorra kohta vetes niipea kui võimalik pärast seda, kui on vastu võetud iga-aastane määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu. Asjaomane aruanne lisatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 50 osutatud aastaaruandele.
Aruanne peab sisaldama järgmist:
a)  igakülgseid teaduslikke nõuandeid, mille alusel kalapüügivõimalused kindlaks määrati; ning
b)  teaduslikku põhjendust, millest nähtub, et kalapüügivõimalused määrati kindlaks kooskõlas käesoleva määruse eesmärkide ja sätetega ning eelkõige kalastussuremuse sihttasemetega.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 a (uus)
Artikkel 18a
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antav toetus
Kava eesmärkide saavutamiseks võetud ajutisi peatamismeetmeid käsitatakse määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punktide a ja c kohaldamisel püügitegevuse ajutise peatamisena.
(See artikkel tuleks lisada X peatükki.)
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa

Komisjoni ettepanek

1.  1. rühm

Kalavaru

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY)

Veerg A

Veerg B

Põhjamere tursk

0,22 – 0,33

0,33 – 0,49

Kilttursk

0,25 – 0,37

0,37 – 0,52

Põhjamere merilest

0,13 – 0,19

0,19 – 0,27

Põhjaatlandi süsikas

0,20 – 0,32

0,32 – 0,43

Põhjamere harilik merikeel

0,11 – 0,20

0,20 – 0,37

Kattegati harilik merikeel

0,19 – 0,22

0,22 – 0,26

Põhjamere merlang

ei ole määratud

ei ole määratud

2.  2. rühm

Norra salehomaari funktsionaalne üksus (FÜ)

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY) (püügimäärana)

Veerg A

Veerg B

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)

0,056 – 0,079

0,079 – 0,079

Farne’i sügavik (FÜ 6)

0,07 – 0,081

0,081 – 0,081

Fladen Ground (FÜ 7)

0,066 – 0,075

0,075 – 0,075

Firth of Forth (FÜ 8)

0,106 – 0,163

0,163 – 0,163

Moray Firth (FÜ 9)

0,091 – 0,118

0,118 – 0,118

Muudatusettepanek

1.  1. rühm

Tabelis toodud väärtused vastavad eritaotlusel esitatud uusimatele ICESi nõuannetele „EU request to ICES to provide FMSY ranges for selected North Sea and Baltic Sea stocks“.

KALAVARU

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY)

IV alapiirkonna ning VIId ja IIIa läänepoolse rajooni tursk

FMSY lower – FMSY

 

IV alapiirkonna ning VIa ja IIIa läänepoolse rajooni kilttursk

FMSY lower – FMSY

 

IV alapiirkonna ja IIIa rajooni merilest

FMSY lower – FMSY

 

IV ja VI alapiirkonna ning IIIa rajooni põhjaatlandi süsikas

FMSY lower – FMSY

 

IV alapiirkonna harilik merikeel

FMSY lower – FMSY

 

IIIa rajooni ja alarajoonide 22–24 harilik merikeel

FMSY lower – FMSY

 

IV alapiirkonna ja VIId rajooni merlang

FMSY lower – FMSY

 

IIIa rajooni ning IV ja VI alapiirkonna euroopa merikurat

FMSY lower – FMSY

 

IVa rajooni idaosa ja IIIa rajooni harilik süvameregarneel

FMSY lower – FMSY

 

2.  2. rühm

Tabelis toodud väärtused vastavad eritaotlusel esitatud uusimatele ICESi nõuannetele „EU request to ICES to provide FMSY ranges for selected North Sea and Baltic Sea stocks“.

Norra salehomaari funktsionaalne üksus (FÜ)

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY) (püügimäärana)

 

Veerg A

 

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)

FMSY lower – FMSY

 

Farne’i sügavik (FÜ 6)

FMSY lower – FMSY

 

Fladen Ground (FÜ 7)

FMSY lower – FMSY

 

Firth of Forth (FÜ 8)

FMSY lower – FMSY

 

Moray Firth (FÜ 9)

FMSY lower – FMSY

 

Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa
II lisa
II lisa
Kaitse piirväärtused
Kaitse piirväärtused
(millele on osutatud artiklis 7)
(millele on osutatud artiklis 7)
1.  1. rühm
1.  1. rühm
Kalavaru
Kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase (tonnides) (MSY Btrigger)
Biomassi piirväärtus (tonnides) (Blim)

Kalavaru
Kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase (tonnides) (MSY Btrigger)
Biomassi piirväärtus (tonnides) (Blim)




Veerg A
Veerg B

Põhjamere tursk
165 000
118 000

IV alapiirkonna ning VIId ja IIIa läänepoolse rajooni tursk
165 000
118 000

Kilttursk
88 000
63 000

IV alapiirkonna ning VIa ja IIIa läänepoolse rajooni kilttursk
88 000
63 000

Põhjamere merilest
230 000
160 000

IV alapiirkonna ja IIIa rajooni merilest
230 000
160 000

Põhjaatlandi süsikas
200 000
106 000

IV ja VI alapiirkonna ning IIIa rajooni põhjaatlandi süsikas
150 000
106 000

Põhjamere harilik merikeel
37 000
26 300

IV alapiirkonna harilik merikeel
37 000
26 300

Kattegati harilik merikeel
2 600
1 850

IIIa rajooni ja alarajoonide 22–24 harilik merikeel
2 600
1 850

Põhjamere merlang
ei ole määratud
ei ole määratud

IV alapiirkonna ja VIId rajooni merlang
ei ole määratud
ei ole määratud





IIIa rajooni ning IV ja VI alapiirkonna euroopa merikurat
ei ole määratud
ei ole määratud





IVa rajooni idaosa ja IIIa rajooni harilik süvameregarneel
ei ole määratud
ei ole määratud

2.  2. rühm
2.  2. rühm
Norra salehomaari funktsionaalne üksus
Arvukuse piirväärtuse miinimumtase (miljonites) (Abundancebuffer)
Arvukuse piirväärtus (miljonites) (Abundancelimit)

Norra salehomaari funktsionaalne üksus
Arvukuse piirväärtuse miinimumtase (miljonites) (Abundancebuffer)
Arvukuse piirväärtus (miljonites) (Abundancelimit)




Veerg A
Veerg B

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)
EI KOHALDATA
EI KOHALDATA

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)
EI KOHALDATA
EI KOHALDATA

Farne’i sügavik (FÜ 6)
999
858

Farne’i sügavik (FÜ 6)
999
858

Fladen Ground (FÜ 7)
3583
2767

Fladen Ground (FÜ 7)
3583
2767

Firth of Forth (FÜ 8)
362
292

Firth of Forth (FÜ 8)
362
292

Moray Firth (FÜ 9)
262
262

Moray Firth (FÜ 9)
262
262

Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
II a lisa (uus)
IIa lisa
Keelatud liigid
a)   täht-sünkrai (Amblyraja radiata);
b)   järgmised saagraide liigid:
i)   salesaagrai (Anoxypristis cuspidata);
ii)   väike saagrai (Pristis clavata);
iii)   väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);
iv)   harilik saagrai (Pristis pristis);
v)   roheline saagrai (Pristis zijsron);
c)   hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias);
d)   sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia);
e)   ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IV alapiirkonna ja ICESi IIIa rajooni liidu vetes;
f)   Alfredi sarvikrai (Manta alfredi);
g)   hiid-sarvikrai (Manta birostris);
h)   järgmised merisarvikute liigid:
i)   vahemere merisarvik (Mobula mobular);
ii)   Mobula rochebrunei;
iii)   astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);
iv)   silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);
v)   väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);
vi)   Munki merisarvik (Mobula munkiana);
vii)   sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);
viii)   lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);
ix)   atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);
i)   ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;
j)   logardrailased (Rhinobatidae);
k)   euroopa ingelhai (Squatina squatina);
l)   lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta), kui neid püütakse traaliga vetes, mis jäävad ICESi II ja IV alapiirkonnas (liidu veed) liikmesriikide lähtejoontest mõõtes kaugemale kui kuus miili;
m)   viljastatud emased langustid (Palinuridae spp.) ja viljastatud emased homaarid (Homarus gammarus), välja arvatud siis, kui neid kasutatakse otsese taasasustamise või ümberasustamise eesmärgil.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A8‑0263/2017)


ELi institutsioonide läbipaistvus, vastutus ja usaldusväärsus
PDF 366kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta resolutsioon ELi institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta (2015/2041(INI))
P8_TA(2017)0358A8-0133/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta otsust läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 9 ja 10,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni huvigruppide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsust mitte kohtuda registreerimata lobistidega ja avaldada teave lobistidega kohtumiste kohta,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele (kodukorra artikli 104 lõige 7) aastatel 2011–2013(3),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) lobitöö läbipaistvuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta otsust Euroopa Parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0133/2017),

A.  arvestades, et liit järgib oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid kodanikke võrdselt (Euroopa Liidu lepingu artikkel 9); arvestades, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik (Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõige 3, mida väljendatakse sarnaselt selle lepingu preambuli põhjenduses 13 ning artikli 1 lõikes 2 ja artiklis 9); arvestades, et liidu institutsioonid, organid ja asutused teevad oma tööd võimalikult avalikult (ELi toimimise lepingu artikli 15 lõige 1);

B.  arvestades, et ELi institutsioonid on juba teinud edusamme avatumaks muutumisel ning enamjaolt juba edestavad riiklikke ja piirkondlikke poliitilisi institutsioone läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse valdkonnas;

C.  arvestades, et seadusandjate ja ühiskonna vaheline dialoog, nagu ka huvide esindatus on demokraatia oluline osa, ning arvestades, et erinevate huvide piisav esindatus õigusloomeprotsessis annab parlamendiliikmetele teavet ja kogemusi ning on esmatähtis pluralistlike ühiskondade nõuetekohaseks toimimiseks;

D.  arvestades, et kuna EL on oma kodanikest kaugenemas ja meedia huvi ELi asjade vastu tuleb suurendada, peavad ELi institutsioonid püüdlema võimalikult kõrgete läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse standardite poole; arvestades, et need põhimõtted on ELi institutsioonides hea valitsemistava edendamise ning ELi ja selle otsustusprotsessi toimimise suurema avatuse tagamise peamised ja üksteist täiendavad elemendid, ja arvestades, et need peaksid olema institutsioonide tegevuse juhtpõhimõtted;

E.  arvestades, et kodanike usaldus ELi institutsioonide vastu on demokraatia, hea valitsemistava ja tulemusliku poliitikakujundamise jaoks põhjapaneva tähtsusega; arvestades, et ELis on vaja on vähendada puudujääke vastutuse tagamisel ja hakata rakendama rohkem koostöiseid kontrollivorme, milles oleksid ühitatud demokraatliku järelevalve, kontrolli ja auditi meetmed ning millega tagatakse ühtlasi suurem läbipaistvus;

F.  arvestades, et läbipaistmatu ühepoolne huvide esindamine võib põhjustada korruptsiooni ohtu ja kujutada endast märkimisväärset ohtu ja tõsist probleemi poliitikakujundajate usaldusväärsuse ja üldsuse usalduse jaoks ELi institutsioonide vastu; arvestades, et korruptsioonil on tuntavad rahalised tagajärjed ning see kujutab endast tõsist ohtu demokraatiale, õigusriigile ja avaliku sektori investeeringutele;

G.  arvestades, et õigusakt kui kohustusliku läbipaistvusregistri uus alus eeldab registri ülesannete hulka kuuluva tegevuse õiguslikku määratlust, mis aitaks täpsustada olemasolevaid ebaselgeid mõisteid ning läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja aruandekohustuse tõlgendusi;

H.  arvestades, et mõnes liikmesriigis on riiklikud läbipaistvusregistrid juba loodud;

I.  arvestades, et kooskõlas läbipaistvuse nõudega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 3 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42, ja mis on osa Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, on kõikidel liidu kodanikel õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja ametite dokumentidega(5);

Läbipaistvusregistri muutmine võimalikult kohustuslikuks

1.  tervitab juhatuse otsust paluda oma administratsioonil töötada välja vorm kõigi raportööride ja arvamuste koostajate jaoks, et luua vabatahtlik seadusandlik jalajälg, millest nähtub, milliste huvide esindajate ja organisatsioonidega nad on konsulteerinud; seda vormi peaks pakutama ka infotehnoloogia vahendina;

2.  tuletab meelde oma 13. detsembri 2016. aasta kodukorra läbivaatamist, mille kohaselt parlamendiliikmed peaksid võtma vastu süstemaatilise tava kohtuda üksnes selliste huvide esindajatega, kes on end läbipaistvusregistris registreerinud, ning nõuab, et lisataks ka huvide esindajate ning peasekretäri, peadirektorite ja fraktsioonide peasekretäride vahelised kohtumised; palub parlamendiliikmetel ja nende töötajatel kontrollida, kas huvide esindajad, kellega nad kavatsevad kohtuda, on registreeritud, ja kui ei ole, siis paluda neil teha seda võimalikult kiiresti enne koosolekut; nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks sarnase sätte, mis hõlmaks alalisi esindusi; peab vajalikuks kohustada läbipaistvusregistris registreerujaid esitama dokumente, mis tõendavad, et esitatud teave on täpne;

3.  tuletab meelde komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsuses kohtumiste avaldamise kohta esitatud „kohtumine huvide esindajatega“ määratlust; tuletab meelde sätteid selle kohta, milliseid andmeid võib vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 mitte esitada; on veendunud, et selliseid kohtumisi käsitlevad sätted ei tohiks piirduda nn kahepoolsete kohtumistega ning peaksid hõlmama ka kohtumisi rahvusvaheliste organisatsioonidega;

4.  on arvamusel, et raportöörid, variraportöörid ja komisjonide esimehed peaksid „seadusandliku jalajäljena“ avalikustama huvide esindajatega peetud kohtumised, mis kuuluvad läbipaistvusregistri kohaldamisalasse ja on seotud nende vastutusalasse kuuluvate toimikutega, ning et heas usus tegutsevate teavitajate elu ja vabadust tuleks kaitsta eranditega;

5.  kutsub oma juhatust üles looma vajalikud vahendid, et võimaldada parlamendiliikmetel avaldada oma parlamendiprofiilide juures kohtumised huvide esindajatega, kui nad seda soovivad;

6.  palub komisjonil laiendada kõigile asjaomastele komisjoni töötajatele (üksuse juhi tasandil ja kõrgemal) tava kohtuda vaid nende organisatsioonide või füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on end registreerinud läbipaistvusregistris;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks kõigi ELi poliitikakujundamisprotsessi kaasatud asjaomaste komisjoni töötajate kohtumised väliste organisatsioonidega, võttes samal ajal arvesse vajalikke andmekaitse eeskirju; sellistel koosolekutel osaleva muu personali puhul tuleks avaldada viide üksusele või talitusele;

8.  toetab komisjoni üleskutset ELi institutsioonidele ja nende töötajatele ning ELi ametitele hoiduda kutsumast esinema registreerimata huvide esindajaid, kes kuuluvad läbipaistvusregistri kohaldamisalasse, olemast nende ürituste patrooniks või selliste ürituste korraldamisest ELi hoonetes ning võimaldamast neil osaleda komisjoni nõuandvates organites;

9.  palub komisjonil teha kogu teave huvide esindamise kohta ELi institutsioonides, huvide deklaratsioonid, tõendatud huvide konfliktid ja eksperdirühmad üldsusele hõlpsasti kättesaadavaks internetipõhise ühtse kontaktpunkti kaudu;

10.  soovitab komisjonil töötada välja meetmed, et saavutada parem tasakaal, võimestades alaesindatud huvisid;

11.  on seisukohal, et need Euroopa Parlamendi liikmed, kes on nimetatud raportööriks, variraportööriks või komisjoni esimeheks, kannavad erilist vastutust selle eest, et nad tagaksid läbipaistvuse oma suhtluse kohta huvide esindajatega, pidades silmas nende rolli ELi õigusloomes;

12.  on veendunud, et läbipaistvusregistris registreeritud üksused peaksid õigeaegselt tegema registreerujatele kohustuseks registri ajakohastamise seoses tegevusega, mis kuulub registri kohaldamisalasse, kui sellised kulud ületavad kõnealuse kategooria jaoks kehtestatud taseme;

13.  usub, et kõik registreeritud üksused peaksid olema kohustatud avaldama läbipaistvusregistris loetelu kõigist annetajatest ja nende annetustest, mis ületavad 3 000 eurot, märkides ära üksikannetuste laadi ja väärtuse igal aastal; üksikannetustest, mille väärtus ületab 12 000 eurot, tuleb viivitamata teatada;

14.  kordab oma pikaajalist nõudmist toetada ELi läbipaistvusregistrit õigusaktiga, kui institutsioonidevahelise kokkuleppega ei ole võimalik kõrvaldada kõiki lünki ja luua absoluutselt kohustuslik register kõigile huvide esindajatele; on seisukohal, et kõnealuse õigusakti ettepanekus võiks arvesse võtta edusamme, mida on tehtud institutsioonidevahelise kokkuleppe ja Euroopa Parlamendi käitumisjuhendi muutmise tulemusel; tuletab komisjonile meelde oma 15. aprilli 2014. aasta otsuses esitatud nõuet, et asjakohase õigusakti ettepanek kohustusliku läbipaistvusregistri kohta tuleb esitada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 352 enne 2016. aasta lõppu;

15.  kordab oma üleskutset nõukogule – koos selle ettevalmistavate organitega – ühineda läbipaistvusregistriga võimalikult kiiresti; kutsub kõiki liikmesriike üles kehtestama õigusaktid huvide esindamise läbipaistvuse edendamiseks; kutsub liikmesriike üles kehtestama eeskirju, mille alusel huvide esindajad peaksid tegema läbipaistvaks olukorra, kus nende kontaktide eesmärk riikliku tasandi poliitikute ja avaliku haldusega on mõjutada Euroopa Liidu õigusakte;

Läbipaistvus, vastutus ja usaldusväärsus huvide esindajatega suhtlemisel

16.  tuletab meelde oma 13. detsembri 2016. aasta otsust võtta ära privileegid neilt, kes ei soovi teha koostööd uurimistel või kuulamistel ning komisjonide koosolekutel, mille ülesanne on hankida teavet; kutsub komisjoni üles muutma registreeritud üksuste käitumisjuhendit veelgi rohkem, et stimuleerida neid mitte andma heas usus ebapiisavat või eksitavat teavet kuulamiste või komisjonide koosolekute käigus; on seisukohal, et läbipaistvusregistris registreeritud üksustel tuleks keelata käitumisjuhendi alusel võtta tööle isikuid või organisatsioone, kes varjavad nende osaliste huve, keda nad teenivad;

17.  on seisukohal, et elukutselised konsultatsioonifirmad, õigusbürood ja füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid peaksid täpselt ära näitama, millises mahus on nende tegevus registriga hõlmatud, tunnistades samas, et teatavaid isikuid võivad mõne liikmesriigi õigusaktid takistada läbipaistvusregistri nõuetele vastamast;

18.  nõuab, et registreeritud üksused, sealhulgas õigusbürood ja nõustamisfirmad deklareeriksid läbipaistvusregistris kõik oma kliendid, kelle nimel nad tegelevad läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluva huve esindava tegevusega; peab tervitatavaks mitmesuguste advokatuuride ja õigusliitude otsuseid, millega tehakse vahet advokaatide kohtuga seotud tegevuse ja muu tegevuse vahel, mis kuulub läbipaistvusregistri kohaldamisalasse; palub samuti, et Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu ergutaks oma liikmeid võtma sarnaseid meetmeid, tunnistades samas, et teatavaid isikuid võivad mõne liikmesriigi õigusaktid takistada läbipaistvusregistri nõuetele vastamast;

19.  võtab teadmiseks, et mõnes liikmesriigis kehtivad elukutseid reguleerivatele eeskirjadele õigusnormid, mis objektiivsetel põhjustel ei võimalda õigusbüroodel end läbipaistvusregistris registreerida ja avaldada seejuures teavet oma klientide kohta, nagu register nõuab; näeb siiski ka märkimisväärset ohtu selles, et kõnealuseid õigusnorme võidakse kuritarvitada, et hoiduda avaldamast teavet, mida nõuetekohane registrisse kandmine eeldab; peab sellega seoses kiiduväärseks juristide kutseorganisatsioonide valmidust teha koostööd tagamaks, et teabe avaldamisest hoidutakse oma kutsetegevuse huvides üksnes siis, kui õigus seda objektiivselt võimaldab; kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidenti üles tagama, et see valmisolek annaks ka praktilisi tulemusi, ning kinnitama neid tulemusi lepingu muutmisega niipea kui võimalik;

20.  palub juhatusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 15 ja ELi lepingu artikliga 11 nõuda registreerimata organisatsioonide või üksikisikute puhul, kelle tegevus kuulub läbipaistvusregistri kohaldamisalasse, et nad registreeriksid end enne Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsu saamist; on seisukohal, et külastajate rühmad tuleks sellest nõudest vabastada; rõhutab, et Euroopa Parlament kui Euroopa kodanikke esindav koda peaks säilitama avatud uste poliitika kodanike suhtes ning et ei tuleks luua tarbetuid tõkkeid, mis võivad takistada kodanikel parlamendihoonete külastamist;

21.  peab kahetsusväärseks, et organisatsiooni Transparency International andmetel olid 2015. aastal üle poole ELi lobitöö avalikustamise registri sissekannetest ebatäpsed, mittetäielikud või tähendusetud;

22.  palub oma juhatusel ja peasekretäril hõlbustada lobitöötajate sissepääsulubade taaskäivitamiseks vajalikku protsessi, luues määratud taaskäivitamise koha selleks, et vältida liigset ooteaega hoonetesse sissepääsuks; nõuab, et kõrvaldataks piirang, mille kohaselt on Euroopa Parlamendi hoonetesse üheaegselt võimalik pääseda kuni neljal läbipääsuloa omanikul;

23.  tuletab meelde oma 13. detsembri 2016. aasta otsust parlamendiliikmete lähikonda kuuluvate isikute sissepääsulubade kohta ning kutsub peasekretäri üles muutma parlamendi ruumidesse sissepääsuks vajalike lubade väljaandmist reguleerivat 13. detsembri 2013. aasta eeskirja, et kohustada kõiki üle 18‑aastaseid isikuid, kes taotlevad parlamendiliikmete lähikonda kuuluvate isikute sissepääsuluba, allkirjastama dokumendi ja tagama, et nad ei ole seotud tegevusega, mis kuulub läbipaistvusregistri kohaldamisalasse;

24.  peab vajalikuks viivitamata kehtestada nõuetekohane süsteem esitatud teabe kontrollimiseks, millega tagatakse, et registreerijad esitavad sisulist, täpset, ajakohast ja põhjalikku teavet; nõuab sellega seoses, et suurendataks oluliselt Euroopa Parlamendi läbipaistvusüksuse ja läbipaistvusregistri ühissekretariaadi ressursse;

25.  on veendunud, et registreeritud üksuste deklaratsiooni peaks iga aasta kontrollima läbipaistvusüksus ja läbipaistvusregistri ühissekretariaat juhusliku valimi alusel piisavas koguses, et saada sisulisi, täpseid, ajakohaseid ja põhjalikke andmeid;

26.  usub, viidates ELi lepingu artikli 4 lõikele 2 ja artikli 5 lõikele 2, et ELi läbipaistvusregistri kohaldamisalasse ei peaks kuuluma demokraatlikult valitud ja kontrollitud riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi riiklikud institutsioonid ja nende esindused ELi institutsioonides, samuti nende siseorganid, ning eranditult neist koosnevad ametlikud ja mitteametlikud ühendused ja katusorganisatsioonid, kui nad tegutsevad üldsuse huvides, kuna need moodustavad osa ELi mitmetasandilisest valitsemissüsteemist;

Usaldusväärsuse kaitsmine huvide konfliktide eest

27.  palub neil ELi institutsioonidel ja asutustel, kellel ei ole veel käitumisjuhendit, koostada selline dokument nii kiiresti kui võimalik; peab kahetsusväärseks seda, et nõukogu ja Euroopa Ülemkogu ei ole seniajani vastu võtnud oma liikmete käitumisjuhendit; nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks konkreetse eetikakoodeksi (sealhulgas karistused), milles käsitletaks riiklikele esindajatele omaseid ohte; rõhutab, et nõukogu peab olema sama vastutustundlik ja läbipaistev kui teised institutsioonid; nõuab samuti käitumisjuhendeid ELi kahe nõuandva organi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ja personali jaoks; kutsub kõiki ELi asutusi üles võtma vastu juhatuse liikmete ja direktorite, teaduskomiteede ekspertide ja apellatsiooninõukogude liikmete huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise sidusa poliitika suunised ning heaks kiitma ja rakendama selge huvide konflikte käsitleva poliitika kooskõlas ELi detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühise lähenemisviisi järelmeetmete tegevuskavaga;

28.  on seisukohal, et kõiki ELi ametnikke, sealhulgas ajutisi töötajaid, registreeritud assistente, lepingulisi töötajaid ja riigi eksperte tuleks innustada läbima koolitust, mis käsitleb suhtlemist huvide esindajatega ja huvide konfliktide lahendamist;

29.  rõhutab, et vaja on suurendada usaldusväärsust ja parandada eetikaraamistikku selgete ja tugevdatud käitumisjuhendite ja eetiliste põhimõtete abil, et avada kõigi ELi institutsioonide ja ametiasutuste jaoks tee ühtse ja hästi toimiva usaldusväärsuse kultuuri arendamisele;

30.  tunnistab, et nn pöördukse mõju võib kahjustada institutsioonide ja huvide esindajate suhteid; nõuab, et ELi institutsioonid töötaksid välja süstemaatilise ja proportsionaalse lähenemise sellele probleemile; on seisukohal, et kõiki nn pöördust käsitlevaid õigusakte tuleks kohaldada ka nõukogu eesistuja suhtes;

31.  nõuab, et tugevdataks endiste volinike piiranguid, pikendades ooteaega kolme aastani ja muutes selle kohustuslikuks vähemalt kogu sellise tegevuste puhul, mis kuulub läbipaistvusregistri kohaldamisalasse;

32.  on seisukohal, et otsuseid kõrgemate ametnike ja endiste volinike uute rollide kohta peab tegema ametiasutus, kes on määratud tema tehtud otsustest mõjutatutest võimalikult sõltumatult;

33.  palub kõigil ELi institutsioonidel avaldada kooskõlas ELi andmekaitse-eeskirjadega igal aastal teabe ELi administratsioonist lahkunud kõrgete ametnike ja nende uute ametikohtade kohta;

34.  on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata 18‑kuulisele ooteajale õiguskontrollikomitee välis- ja ajutiste liikmete ametiaja lõpus, pidades silmas paremat õigusloomet, ja Euroopa Investeerimispanga direktorite nõukogu liikmete ametiaja lõpus, kusjuures selle ajavahemiku jooksul ei tohi nad teha lobitööd EIP juhtorganite liikmete ja töötajate seas oma äritegevuse, kliendi või tööandja heaks;

Eksperdirühmade usaldusväärsus ja tasakaalustatud koosseis

35.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle võtta järelmeetmeid seoses ombudsmani soovitustega, mis puudutavad huvide konflikte eksperdirühmades, ja toetab selgesõnaliselt iga isikuliselt ametisse määratud eksperdi piisavalt üksikasjalike elulookirjelduste avaldamist eksperdirühmade registris, ja iga isikuliselt ametisse määratud eksperdi huvide deklaratsiooni avaldamist eksperdirühmade registris;

36.  toetab ombudsmani nõudmist muuta läbipaistvusregistrisse kandmine eksperdirühma nimetamisel kohustuslikuks nende liikmete puhul, kes ei ole valitsusametnikud või kelle sissetulek ei pärine täielikult või valdavas osas sellistelt riigiasutustelt nagu ülikoolid, eeldades, et neid ei rahastata huvide esindajate ning majanduslike ja ärilise huvirühmade poolt;

37.  on seisukohal, et säte, mis sisaldab üldisi majanduslike ja mittemajanduslike huvide piiritlemise kriteeriume, nagu soovitas ombudsman, ja mille aluseks on ekspertide huvide deklaratsioonid, aitaks komisjonil valida eksperte, kes esindavad huve paremas tasakaalus;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks oma veebisaidil eksperdirühmade kohtumiste protokollid, sealhulgas avaldatud arvamuste mitmekesisuse;

39.  nõuab tungivalt, et komisjon hoolitseks selle eest, et konsultatsioonid hõlmaksid avatud küsimusi, selmet püüda üksnes valitud poliitikasuundadele kinnitust leida;

Euroopa valimiste usaldusväärsus

40.  on seisukohal, et Euroopa valimisseaduse kohaselt tuleb erakondade kandidaate määrata demokraatlikult ja salaja ning selle juures peavad parlamendiliikmed saama kaasa rääkida, ja et isikutelt, kes on lõpliku otsusega mõistetud süüdi ELi finantshuve kahjustavas korruptsioonis või liikmesriigis, tuleks võtta õigus valimistel kandideerida ajavahemiku jooksul, mis vastab õigusrikkumise raskusastmele; märgib, et selline õiguste äravõtmise menetlus on mõnes liikmesriigis juba olemas; on seisukohal, et uus õigusakt, näiteks direktiiv, võiks kehtestada eri liikmesriikide erinevate tavade ja õigusraamistike jaoks ühised miinimumnõuded õiguste äravõtmisele seoses korruptsiooniga;

Volinike õigusliku vastutuse tugevdamine

41.  kutsub komisjoni üles võtma eeskuju headest tavadest liikmesriikides, kus on olemas ministreid käsitlevad seadused, ning esitada vastavalt kaasotsustamismenetlusele seadusandlik ettepanek, millega kehtestatakse volinike läbipaistvuse kohustus ja õigused;

42.  nõuab, et otsus, millega kehtestatakse volinike tasustamine, sh nende palk, ja mille alates Euroopa Ühenduste loomisest on vastu võtnud ainult nõukogu, tehtaks edaspidi kaasotsustamismenetluse korras;

43.  juhib tähelepanu sellele, et mõnes liikmesriigis ei ole ministreid käsitlevaid seadusi, mis välistaksid võimaluse, et selline ametikandja on ettevõtte ainuomanik või osanik;

Huvide konfliktid eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega ja kolmandates riikides seoses ELi rahaliste vahendite haldamisega

44.  näeb tõsist huvide konflikti võimaluses, et ELi teenistuses olevatele ametiisikutele kuuluvad ettevõtted saavad taotleda ELi rahalisi vahendeid või saada selliseid rahalisi vahendeid alltöövõtjatena, samal ajal kui omanikud ja ametiisikud ise vastutavad nii rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise kui ka nende kasutamise suhtes kontrolli teostamise eest;

45.  palub komisjonil lisada kõikidesse ELi tulevastesse makseid käsitlevatesse õigusaktidesse klausli, mille kohaselt ELi liikmesriikides ja kolmandates riikides asuvad ELi teenistuses olevatele ametiisikutele kuuluvad ettevõtted ei saa taotleda ega saada liidu rahalisi vahendeid;

Dokumentidele täieliku juurdepääsu ja läbipaistvuse eesmärgi täitmine vastutuse tagamiseks õigusloomeprotsessis

46.  tuletab meelde oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis (üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele aastatel 2014–2015)(6) komisjonile ja nõukogule esitatud üleskutset, milles ta:

   nõudis määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisala laiendamist, et see hõlmaks kõiki ELi institutsioone, mida see praegu veel ei hõlma, nagu Euroopa Ülemkogu, Euroopa Keskpank, Euroopa Liidu Kohus ning kõik ELi asutused ja ametid;
   nõudis, et institutsioonid, ametid ja organid täidaksid täielikult kohustust pidada täielikke dokumendiregistreid, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklites 11 ja 12;
   leidis, et kolmepoolsetel läbirääkimistel koostatud dokumendid, näiteks päevakorrad, tulemuste kokkuvõtted, protokollid ja üldised lähenemisviisid nõukogus, on seotud seadusandliku menetlusega ja neid ei saa põhimõtteliselt käsitleda muudest seadusandlikest dokumentidest erinevalt ning need tuleks teha vahetult kättesaadavaks Euroopa Parlamendi veebisaidil;
   nõudis, et loodaks ühine institutsioonidevaheline register, sealhulgas spetsiaalne ühine andmebaas seadusandlike aktide menetlemise seisu kohta, mida juba töötatakse välja, nagu lepiti kokku institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta;
   palus nõukogul avaldada nõukogu töörühmade koosolekute protokollid ja muud dokumendid;
   palus komisjonil luua kõigi teise tasandi õigusaktide, eelkõige delegeeritud õigusaktide register ja märkis, et töö selle loomiseks on juba käimas, nagu oli lepitud kokku institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta;
   väljendas veendumust, et tuleks luua sõltumatu järelevalveasutus, kes teeks järelevalvet dokumentide salastamise ja salastatuse kustutamise üle;
   nõudis, et tehtaks kättesaadavaks parlamendikomisjonide koordinaatorite, juhatuse ja esimeeste konverentsi koosolekute päevakorrad ja tagasisideteated ning põhimõtteliselt kõik dokumendid, millele nendes päevakordades viidatakse, avaldades need parlamendi veebisaidil;

Läbipaistvus ELi välisesindatuses ja läbirääkimistes

47.  kiidab heaks Euroopa Kohtu hiljutise praktika, millega tugevdati parlamendi õigust saada teavet rahvusvaheliste lepingute kohta, ja institutsioonide kohustuse võtta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 40 alusel järelmeetmeid, pidades läbirääkimisi parema koostöö ja teabevahetuse teemal; võtab teadmiseks, et läbirääkimised algasid 2016. aasta lõpus, ning kutsub sellega seoses nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tõeliselt pühenduma ja tegema kõik vajalikud jõupingutused, et jõuda Euroopa Parlamendiga rahvusvaheliste lepingute kogu elutsükli jooksul parlamendiga toimuva parema koostöö ja teabevahetuse osas võimalikult kiiresti kokkuleppele, sest see aitaks suurendada ELi välistegevuse legitiimsust ja demokraatlikku kontrolli;

48.  märgib, et Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel on küll sõlmitud institutsioonidevaheline koostöökokkulepe, kuid parlamendi ja nõukogu vahel samaväärne kokkulepe puudub;

49.  rõhutab komisjoni hiljutisi jõupingutusi kaubandusläbirääkimiste läbipaistvuse suurendamisel; on sellegipoolest veendunud, et nõukogu ja komisjon võiksid oma töömeetodeid veelgi paremaks muuta, et teha Euroopa Parlamendiga paremat koostööd kõigi ühise kaubanduspoliitikaga seotud küsimuste ja läbirääkimiste kohta käivatele dokumentidele juurdepääsu, teabe ja otsuste vastuvõtmise asjus (näiteks teave läbirääkimiste kohta, kaasa arvatud kohaldamisala analüüs, volitused ja läbirääkimiste areng, kaubanduslepingud kui segalepingud või ainuõiguslikud lepingud ja nende esialgne kohaldamine, kaubandus- ja/või investeerimislepingutega asutatud organite tegevus ja vastu võetud otsused, eksperdikohtumised ning delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid); peab sellega seoses kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole Euroopa Parlamendi liikmetele ja avalikkusele kättesaadavaks teinud kõigi praegu läbiräägitavate lepingute läbirääkimisvolitusi, kuid tunneb heameelt asjaolu üle, et viimaks on pärast aasta kestnud läbirääkimisi komisjoni ja parlamendi vahel, mille teemaks oli juurdepääs dokumentidele, mis on seotud Atlandi‑ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimistega, saavutatud operatiivkokkulepe, millega antakse juurdepääs kõikidele Euroopa Parlamendi liikmetele, mistõttu on TTIP kõnelused siiani läbipaistvaimad; tunneb seetõttu heameelt komisjoni kaubanduse peadirektoraadi kavatsuse üle kasutada praegust TTIP läbipaistvuse algatust mudelina kõigi kaubandusläbirääkimiste jaoks, nii nagu on visandatud kaubandusstrateegias „Kaubandus kõigile“, ja seda rakendada;

50.  rõhutab, et Euroopa Kohtu osutuse kohaselt tuleneb läbipaistvuse nõue ELi sisese valitsemistava demokraatlikust olemusest, ning et kaubandusläbirääkimiste puhul, kus konfidentsiaalne teave ei ole kättesaadav avalikkusele, peab sellele olema juurdepääs parlamendiliikmetel, kes kodanike nimel kontrollivad kaubanduspoliitikat; on seetõttu seisukohal, et juurdepääs salastatud teabele on Euroopa Parlamendile kontrolli jaoks väga oluline, ja parlament omakorda peaks täitma kohustust sellist teavet nõuetekohaselt hallata; on arvamusel, et dokumentide salastatuks liigitamise kohta peaksid kehtima selged kriteeriumid, vältimaks mitmetimõistetavust ja meelevaldseid otsuseid, ja et dokumendi salastatus tuleks kustutada niipea, kui selline liigitus ei ole enam vajalik; kutsub komisjoni üles hindama, kas läbirääkimisdokumenti on võimalik avaldada, niipea kui kõnealune dokument on asutusesiseselt lõplikult koostatud; märgib, et Euroopa Kohtu praktikast nähtub selgelt, et kui ELi institutsioonist pärit dokumendile kehtib üldsuse juurdepääsuõiguse erand, peab institutsioon selgesõnaliselt põhjendama, miks juurdepääs sellele dokumendile võiks konkreetselt ja tegelikult kahjustada erandiga kaitstavat huvi, ning et oht peab olema mõistlikult eeldatav ja mitte pelgalt hüpoteetiline; kutsub komisjoni üles rakendama Euroopa Ombudsmani 2014. aasta juuli soovitusi, eelkõige mis puutub juurdepääsu kõigi läbirääkimiste dokumentidele ning läbipaistvusregistri alla kuuluvate üksikisikute ja organisatsioonidega peetud koosolekute päevakordade ja dokumentide avaldamisse; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti ja üldsust läbirääkimisvoorude päevakordade projektidest enne läbirääkimisi, ning lõplikest päevakordadest ja aruannetest pärast läbirääkimisi;

51.  on arvamusel, et EL peab asuma kaubandusläbirääkimiste läbipaistvuse suurendamisel juhtpositsioonile, ja seda mitte ainult kahepoolsete, vaid võimaluse korral ka mõne- ja mitmepoolsete protsesside puhul, seades sihiks vähemalt samaväärse läbipaistvuse kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames korraldatud kõnelustes; toonitab siiski, et komisjon peab veenma ka oma läbirääkimispartnereid omalt poolt läbipaistvust suurendama, et tagada protsessi vastastikkus, mille puhul ei satuks ohtu ELi läbirääkimispositsioon, ning lisama soovitud tasemel läbipaistvuse võimalike läbirääkimispartneritega läbiviidavasse analüüsi; toonitab, et suurem läbipaistvus on kõigi ELi rahvusvaheliste läbirääkimispartnerite ja huvirühmade huvides, ja et see võib tugevdada üleilmset toetust eeskirjadepõhisele kaubandusele;

52.  tuletab meelde, kui oluline on ühist kaubanduspoliitikat puudutava õigusloomeprotsessi jaoks usaldada ELi statistikat, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 338 lõikega 2, ning mõjuhinnanguid ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnanguid, mis vastavad erapooletuse ja usaldusväärsuse kõrgeimatele standarditele kui põhimõttele, millest tuleks komisjoni parema õigusloome poliitika raames juhinduda kõigi vastavate läbivaatamiste puhul; on arvamusel, et mõjuhinnangud sektorite kaupa annaksid ELi kaubanduslepingutele suurema usaldusväärsuse ja legitiimsuse;

53.  kordab komisjonile oma üleskutseid, mille ta esitas oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsioonis(7), nimelt koostada läbipaistvust, usaldusväärsust ja aruandekohuslust käsitlev Euroopa käitumisjuhend, mille eesmärk on suunata ELi esindajate tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides/organites; nõuab ülemaailmsete asutuste poliitika suuremat sidusust ja nende tegevuse suuremat kooskõlastamist demokraatlikku legitiimsust, läbipaistvust, aruandekohuslust ja usaldusväärsust käsitlevate terviklike standardite kehtestamise kaudu; on arvamusel, et EL peaks oma esindatust mitmepoolsetes organisatsioonides/organites ühtlustama ja kodifitseerima, et suurendada läbipaistvust, usaldusväärsust ja aruandekohuslust, mis on seotud liidu osalemisega neis organites, suurendada tema mõjujõudu ja edendada liidu poolt demokraatliku protsessi kaudu vastu võetud õigusakte; nõuab, et võetaks vastu institutsioonidevaheline kokkulepe, et muuta ametlikuks ELi esindajate ja Euroopa Parlamendi vahelised dialoogid, mis korraldatakse koos Euroopa Parlamendiga, et töötada välja suunised, mis käsitlevad ELi seisukohtade heakskiitmist ja sidusust enne tähtsaid rahvusvahelisi läbirääkimisi;

Läbipaistvus ning vastutus avaliku sektori kulutuste valdkonnas

54.  on veendunud, et kõik andmed eelarve ja kulutuste kohta ELis peaksid olema läbipaistvad ja nendega peaks kaasnema aruandekohustus avaldamise kaudu, sealhulgas liikmesriikide tasandil koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kohta;

Läbipaistvus ja vastutus euroala majandusjuhtimises

55.  on seisukohal, et eurorühmas, majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus, majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu nn mitteametlikel kohtumistel ja euroala tippkohtumistel tehtavad otsused tuleb vajaduse korral institutsionaliseerida ja need peavad olema läbipaistvad ja vastutustundlikud, mis tuleb tagada nende kohtumiste päevakordade ja protokollide avaldamise kaudu, saavutades tasakaalu soovitud läbipaistvuse ning liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitika vajaliku kaitsmise vahel;

ELi eelarvega seotud läbipaistvus ja aruandekohustus

56.  märgib, et 2014. aastal viidi lõpule 40 ELi institutsioonide töötajate ja liikmete uurimisega seotud juhtumit; rõhutab, et see arv on väike ja näitab, et pettus ja korruptsioon ei ole ELi institutsioonides laialt levinud(8);

57.  rõhutab, et 2014. aastal Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) teatatud võimalikest pettusejuhtumitest on kõige rohkem juhtumeid seotud Euroopa struktuurifondidega (549 juhtumit 1417st); rõhutab, et OLAF tegi soovituse nõuda 2014. aastal struktuurifondidesse sisse 476,5 miljonit eurot; märgib, et OLAFi soovituste kohaselt nõudsid asjaomased asutused 2014. aastal sisse 22,7 miljonit eurot; kutsub liikmesriike üles seadma esikohale ELi vahendite nõuetekohase eraldamise ja suurendama jõupingutusi nende sissenõudmiseks, kui need ei ole nõuetekohaselt eraldatud(9);

58.  palub komisjonil esitada läbivaadatud esimene majanduse juhtimise pakett ja teine majanduse juhtimise pakett, et anda Euroopa Parlamendile suuremad kontrollivolitused Euroopa poolaasta oluliste dokumentide vastuvõtmise üle ja eelkõige mõjusad vahendid, millega tagada, et austatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

59.  palub eurorühmal kaasata Euroopa Parlament Euroopa stabiilsusmehhanismi finantsabi saajatega kokkulepitud lepingutingimuste rakendamise järelevalvesse;

Rikkumisest teatajate kaitse ja korruptsioonivastane võitlus

60.  kiidab heaks Euroopa Ombudsmani uurimise selle kohta, kas ELi institutsioonid täidavad oma lubadust kehtestada rikkumisest teatamise sise‑eeskirjad; peab kahetsusväärseks ombudsmani järeldust, et mõned ELi institutsioonid ei ole veel nõuetekohaselt rakendanud rikkumisest teatajate kaitset käsitlevaid eeskirju; juhib tähelepanu asjaolule, et seni on üksnes Euroopa Parlament, komisjon, Euroopa Ombudsmani büroo ja kontrollikoda asjaomased eeskirjad vastu võtnud; nõuab, et parlament viiks läbi uuringu mehhanismi kohta, mis kaitseks registreeritud assistente juhul, kui nendest saavad rikkumisest teatajad;

61.  on seisukohal, et rikkumisest teatajate tõhus kaitse on oluline korruptsiooni vastu võitlemise vahend, ja kordab seetõttu oma 25. novembri 2015. aasta üleskutset(10) komisjonile teha hiljemalt 2016. aasta juuniks ettepanek ELi õigusraamistiku loomiseks rikkumisest teatajate jt selliste isikute tõhusaks kaitsmiseks(11), võttes arvesse hinnangut siseriiklikele eeskirjadele, et tagada rikkumisest teatajate kaitseks miinimumeeskirjad;

62.  kutsub komisjoni üles avalike hangete puhul rangelt rakendama meetmeid, mis on seotud kaalutlusõiguse ja menetlusest kõrvalejätmisega, korraldama igal juhtumil asjakohaseid taustakontrolle ning kohaldama menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumi, et ettevõtteid huvide konflikti korral kõrvale jätta – kõik need sammud on olulised institutsioonide usaldatavuse kaitse huvides;

63.  on seisukohal, et rikkumisest teatajaid on isegi ELi institutsioonides rohkem kordi süüdistatud kui toetatud; palub komisjonil esitada ettepanek ombudsmani bürood käsitleva määruse muutmiseks, lisamaks ombudsmani pädevusse, et ombudsmani büroo on väärkohtlemise ohvriks langenud rikkumisest teatajate jaoks esmane koht, kuhu pöörduda; palub komisjonil teha ettepanek ombudsmani büroo eelarve asjakohaseks suurendamiseks, et seda nõudlikku ülesannet oleks võimalik täita;

64.  nõuab, et EL taotleks nii ruttu kui võimalik Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) liikmeks astumist ja et Euroopa Parlamenti hoitaks selle taotlusega seotud edusammudega kursis; palub komisjonil lisada aruandesse ülevaate liikmesriikide suurimatest korruptsiooniprobleemidest, poliitilised soovitused nende lahendamiseks ning komisjoni võetavad järelmeetmed, võttes konkreetselt arvesse korruptiivse tegevuse kahjulikku mõju siseturu toimimisele;

65.  on seisukohal, et ELis lõpliku kohtuotsusega korruptsioonis süüdi mõistetud isikuil või äriühinguil, mida juhivad või omavad korruptsioonis või oma äriühingu kasuks avaliku sektori vahendite omastamises lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud isikud, peaks vähemalt kolm aastat olema keelatud sõlmida Euroopa Liiduga hankelepinguid ja saada ELi vahenditest toetust; palub komisjonil oma välistamissüsteemi läbi vaadata; rõhutab, et nimekiri äriühingutest, kelle hangetes osalemise komisjon on välistanud, tuleks vaikimisi avalikustada, et paremini kaitsta ELi finantshuve ja võimaldada laiema üldsuse järelevalvet;

66.  märgib, et pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni tunnustatud liikmeks saamist 12. novembril 2008 ei ole Euroopa Liit konventsioonis sätestatud läbivaatamismehhanismis osalenud, samuti ei ole ta teinud enesehindamist selle kohta, kuidas ta rakendab oma konventsioonist tulenevaid kohustusi; kutsub Euroopa Liitu üles täitma oma ÜRO korruptsioonivastasest konventsioonist tulenevaid kohustusi ja viima lõpule enesehindamise selles osas, kuidas ta rakendab oma konventsioonist tulenevaid kohustusi ja osaleb vastastikuse hindamise mehhanismis; palub komisjonil avaldada oma järgmise ELi korruptsioonivastase võitluse aruande niipea kui võimalik ja lisada oma ELi korruptsioonivastase võitluse aruannetesse ELi institutsioone käsitlev peatükk; nõuab, et komisjon jätkaks poliitililiste meetmete rakendamise keskkonna analüüsimist nii ELi institutsioonide kui ka liikmesriikide tasandil, et välja selgitada iseloomulikud kriitilised tegurid, haavatavad valdkonnad ja korruptsiooni soodustavad riskitegurid;

67.  tuletab meelde oma 16. aprilli 2014. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu liidu direktiiv, milles käsitletakse finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil(12), ning nõuab sellega seotud kiiret otsustamist;

ELi õigusaktide usaldusväärsus

68.  palub komisjonil uurida süsteemseid kaitsemeetmeid huvide konfliktide vältimiseks tööstustoodete reguleerimise ja poliitika jõustamise valdkonnas; palub komisjonil lahendada reguleeritud toodete avaliku riskihindamisega seotud struktuurne huvide konflikt, sest praegu põhineb nende toodete hindamine valdavalt või täielikult taotlejate või nende palgatud kolmandate osaliste uuringutel, samas kui sõltumatud uurimistulemused jäetakse pahatihti tähelepanuta või lükatakse tagasi; rõhutab, et tootjad peaksid ikkagi uuringuid esitama, kusjuures õigluse tagamiseks tuleks kulud suurettevõtete ja VKEde vahel jagada suhtelise turuosa põhjal, kuid kõik hindajad peaksid olema kohustatud oma hinnangutes täielikult arvestama sõltumatuid, vastastikuse eksperdihinnangu saanud teadustulemusi; palub komisjonil eelkõige läbi vaadata oma 2002. aasta teatis huvitatud osalistega peetavate konsultatsioonide üldpõhimõtete ja miinimumnõuete kohta; teeb ettepaneku, et ebasoodsate teadustulemuste valikulisest varjamisest tulenevate probleemide lahendamiseks tuleks tulemuste õigusloome- ja poliitikaprotsessis arvessevõtmise tingimuseks seada teadusuuringute ja teaduslike katsete eelnev registreerimine, kusjuures täpsustatakse nende ulatus ja kavandatav lõpetamistähtaeg; rõhutab, et usaldusväärsete ja sõltumatute teaduslike nõuannete saamiseks poliitika kujundamiseks on oluline kindlustada piisavad vahendid sisemise ekspertnõustamise arendamiseks ELi spetsialiseeritud asutustes, kaasa arvatud avaldamiskõlblike teadusuuringute ja katsetuste korraldamine, suurendades sel viisil huvi avaliku teenistuse vastu õigusloomenõustaja rollis, mis ei katkestaks teadlaste akadeemilist karjääri;

Komisjoni ja selle ametite aruandekohustuse suurendamine parlamendi ees

69.  palub komisjonil koostada määruse, milles käsitletakse kõiki ELi asutusi ja mille kohaselt antakse parlamendile kaasotsustamisõigus asjaomaste asutuste direktorite ametisse nimetamisel või ametist tagandamisel ning vahetu õigus neid küsitleda ja ära kuulata;

70.  rõhutab, et ELi ametites vajatakse sõltumatuid eksperte ning et tuleb pöörata suuremat tähelepanu huvide konfliktide kõrvaldamisele ametite teaduslikes töörühmades; märgib, et praegu ei tasustata paljude ametite eksperte, sealhulgas Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) eksperte; nõuab, et näiteks mittetulundusorganisatsioone esindavatele reguleerivate ametite ekspertidele või teadlastele makstaks piisavat hüvitist; rõhutab, kui olulised on piisavad vahendid ametisisese asjatundlikkuse arendamiseks ELi spetsialiseeritud ametites;

71.  palub EFSA‑l, Euroopa Ravimiametil (EMA) ja Euroopa Kemikaaliametil (ECHA) vaadata kiiresti läbi oma sõltumatuse poliitika nii, et oleks rangelt tagatud nende sõltumatus majandussektoritest, mida nad reguleerivad, ja vältida huvide konflikti töötajate ja ekspertide vahel;

72.  toetab riikide parlamentide tava kutsuda enda juurde volinikke, et neid küsitleda;

73.  tuletab meelde, et õigus moodustada uurimiskomisjone on omane parlamentaarsetele süsteemidele kogu maailmas ning et Lissaboni lepinguga nähakse ette seadusandlik erimenetlus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 kolmandas lõigus sätestatud uurimisõigust käsitleva määruse vastuvõtmiseks; rõhutab, et vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppima kokku uue määruse vastuvõtmises;

74.  nõuab nõukogu ja komisjoni kiiret otsust Euroopa Parlamendi 23. mai 2012. aasta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalike sätete kohta(13);

o
o   o

75.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0376.
(2) ELT C 271 E, 12.11.2009, lk 48.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0203.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0484.
(5) Euroopa Liidu Kohtu 21. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjades Rootsi Kuningriik vs Association de la presse internationale ASBL (API), Euroopa Komisjon (C‑514/07), Association de la presse internationale ASBL (API) vs Euroopa Komisjon (C‑528/07) ning Euroopa Komisjon vs Association de la presse internationale ASBL (API) (C‑532/07), liidetud kohtuasjad C‑514/07 P, C‑528/07 P ja C‑532/07 P, ECLI:EU:C:2010:541.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0202.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0108.
(8) OLAFi 2014. aasta aruanne, Euroopa Pettustevastase Ameti viieteistkümnes aruanne, 1. jaanuar – 31. detsember 2014.
(9) Samas.
(10) Vt 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408).
(11) Samas, punkt 144.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0427.
(13) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 41.


Programmi „Eramus+“ tulevik
PDF 260kWORD 53k
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta resolutsioon programmi „Erasmus+“ tuleviku kohta (2017/2740(RSP))
P8_TA(2017)0359B8-0495/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ(1),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1288/2013 (millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ) rakendamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Erasmus+ ja teiste vahendite kohta liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses: pidevõppe lähenemisviis(3),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(4),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust programmi „Erasmus+“ tuleviku kohta (O‑00062/2017 – B8‑0326/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et praeguses kontekstis ei peaks programmi „Erasmus+“ 30. aastapäev olema mitte üksnes tähistamishetk, vaid ka võimalus mõelda selle üle, kuidas muuta see programm paremini juurdepääsetavaks ja kaasavaks ning parandada haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas aktiivsete Euroopa kodanike ja organisatsioonide arengut;

B.  arvestades, et haridus on põhiline inimõigus ja avalik hüve, mis peaks olema kättesaadav kõigile taotlejatele, eriti madalama sissetulekuga üliõpilastele;

1.  rõhutab, et „Erasmus“ on üks kõige edukamaid ELi programme ja oluline vahend tegevuse toetamiseks haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas ning Euroopa lähendamiseks kodanikele; tunnustab äärmiselt positiivset mõju, mis sellel programmil on olnud viimase 30 aasta jooksul rohkem kui 9 000 000 osaleja isiklikule ja tööalasele elule Euroopas ja väljaspool seda, sealhulgas naaber- ja kandidaatriikides;

2.  rõhutab programmi „Erasmus+“ rolli, mis on liikuvuse ja strateegilise koostöö kaudu aidanud parandada ELi haridus- ja koolitusasutuste kvaliteeti, suurendada Euroopa haridussektori konkurentsivõimet, luua tugeva Euroopa teadmistepõhise majanduse ja saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke;

3.  on seisukohal, et programm „Erasmus+“ ja selle järglane peaksid keskenduma eelkõige pidevõppele ja liikuvusele, hõlmates formaalset, mitteformaalset ja informaalset haridust, ning et nii toimides saab see toetada oskuste ja põhipädevuste arendamist isikliku, sotsiaalse ja ametialase eneseteostuse huvides, mis käib käsikäes demokraatlike väärtuste, sotsiaalse ühtekuuluvuse, kodanikuaktiivsuse ning rändajate ja pagulaste integreerimise edendamisega ja võimaldab ulatuslikumat kultuuridevahelist dialoogi;

4.  rõhutab, et haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna poliitika jaoks kõigis haridussektorites on vaja sidusat lähenemisviisi, eelkõige valdkondadevaheliste meetmete ja sünergia kaudu muude ELi fondide ja programmidega; märgib sellega seoses, et Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö raamistiku eelseisev uuendamine on ideaalne võimalus viia programmi „Erasmus+“ järglase prioriteedid kooskõlla uue ELi noorsoostrateegia ja muude ELi rahastatavate programmidega;

5.  on veendunud, et programmi „Erasmus+“ tuleks vaadelda ka kui olulist vahendit kestliku arengu eesmärke ülemaailmselt edendavas ELi strateegias;

6.  märgib, arvestades kontinendil ja Ühendkuningriigis asuvate haridusasutuste ja organisatsioonide vahelist suurt liikuvust ja selle tähtsust, et Brexiti läbirääkimistel tuleb saavutada vastastikku rahuldav kokkulepe programmi „Erasmus+“ liikuvuskavades Ühendkuningriigis osalevate ELi üliõpilaste ja õppejõudude staatuse ning ELis osalevate Ühendkuningriigi üliõpilaste ja õppejõudude staatuse kohta;

Noorte töötus ning isiklik ja ühiskondlik eneseteostus

7.  on seisukohal, et programm „Erasmus+“ on märkimisväärselt edasi arenenud, võimaldades rohkemal arvul osalejatel saada programmist kasu ning aidates neil parandada oma teadmisi ja kõrvaldada puudusi oskustes ja pädevustes, eelkõige tänu programmi „Erasmus+“ laiendamisele vabatahtlikule tegevusele, mitteformaalsele ja informaalsele haridusele ja koolitusele ning selle geograafilise ulatuse laiendamisele väljapoole ELi;

8.  tunnistab, et liikuvuskogemusega üliõpilastel on üks aasta pärast õpingute lõpetamist töökoht kaks korda tõenäolisemalt kui nende mitteliikuvatel eakaaslastel ning peaaegu 90 %(5) kõikidest kutsehariduse ja -koolituse liikuvusprogrammide õppuritest kinnitavad, et nende tööalane konkurentsivõime on selle kogemuse tulemusena suurenenud; märgib siiski kahetsusega, et noorte puhul on töötuse oht kõige suurem; leiab seetõttu, et „Erasmus+“ peaks jõuliselt toetama meetmeid, mille eesmärgiks on paremad tööhõivevõimalused;

9.  rõhutab, et vabatahtlik tegevus ergutab kodanikuosalust ja kodanikuaktiivsust, aidates samas ka suurendada osalejate võimalusi töö leidmisel; rõhutab seetõttu, et programmi „Erasmus+“ raames toimuv rahastamine peaks olema osa laiemast poliitilikastrateegiast, mille eesmärk on luua Euroopas vabatahtlikku tegevust soodustav keskkond, mis ei dubleeri, vaid pigem tugevdab olemasolevaid edukaid algatusi; tuletab siiski meelde, et võimalikke kvaliteetseid töökohti ei saa kunagi asendada tasustamata vabatahtliku tegevusega;

10.  rõhutab asjaolu, et programm „Erasmus+“ peaks keskenduma innovatsioonile ja arengule ning asetama suurema rõhu oluliste oskuste ja pädevuste arendamisele, näiteks enesekindlus, loovus, ettevõtlikkus, kohanemisvõime, kriitiline mõtlemine, suhtlemisoskus, meeskonnatöö ning võime elada ja töötada mitmekultuurilises keskkonnas; rõhutab, et neid pädevusi saab täielikumalt arendada formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe tasakaalustatud kombineerimise kaudu ning et põhipädevuste omandamine juba varases lapseeas on väga oluline ja seda tuleks veelgi tõhustada, suurendades investeeringuid, mis on suunatud liikuvusele hariduse ja koolituse varasemates etappides;

11.  rõhutab, et programm „Erasmus+“ peaks soodustama tugevamaid sidemeid haridus- ja koolitusasutuste ja ettevõtjate vahel, et suurendada programmis osalejate oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning Euroopa majanduse konkurentsivõimet;

12.  toonitab programmi „Erasmus+“ rolli kutsehariduses ja -koolituses, kuna see aitab osalejatel arendada oskusi ja omandada tööturul vajatavaid kogemusi, aidates seega kaasa suuremale tööalasele konkurentsivõimele ja sotsiaalsele kaasatusele; julgustab parandama „Erasmus+“ kutseharidust ja -koolitust, et muuta see tänapäevasemaks, kättesaadavamaks, lihtsamaks ja digitaalajastusse sobivaks;

13.  tõdeb, et kutsehariduse ja -koolituse õppurite liikuvust saaks kergesti laiendada, nii et see hõlmaks lühi- ja pikemaajalist praktikat („Erasmus Pro“), et tugevdada ELi panust noorte töötuse vastasesse võitlusse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama kutsehariduse ja -koolituse õppurite liikuvuse võimalusi ning programmi kutsealase õpipoisiõppe mõõdet, tunnistamaks, et õpipoisiõpe on iseenesest juba väärtus, ning edendamaks kutsealase koolituse ja kutsekvalifikatsioonide arendamise riiklikke reforme ja kvalifikatsioonide tunnustamist; kinnitab samas, et praktika on koolitusvõimalus, mis ei asenda palgatööd;

Sotsiaalne kaasatus ja juurdepääsetavus

14.  väljendab kahetsust, et sotsiaalmajanduslike tegurite, piiratud rahastamise, kasvava ebavõrdsuse tõttu liikmesriikide vahel ja sees ning taotlemisprotsesside ja haldusmenetluste keerukuse tõttu saab programmist kasu vähem kui 5 % noortest eurooplastest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma programmi juurdepääsetavamaks ja avatumaks, et lõplikud abisaajad saaksid sellest suuremat kasu ja et suurendada eelkõige ebasoodsa taustaga ja erivajadustega inimeste toetamist;

15.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid muudaksid „Erasmus+“ veelgi kaasavamaks, et jõuda rohkemate noorte inimesteni erinevate vahendite abil, eelkõige digitaalseid vahendeid kasutades, ja organisatsioonide kaudu, sh formaalse ja mitteformaalse hariduse kõigi tasandite õppeasutuste, noorteorganisatsioonide, kunsti- ja rohujuure tasandi spordiorganisatsioonide, vabatahtlike organisatsioonide ja muude kodanikuühiskonna sidusrühmade kaudu, integreerides sotsiaalse kaasatuse ja mitmekesisuse strateegia programmi ja suunates selle erivajadustega ja vähemate võimalustega noortele;

16.  tuletab meelde, et koordineerimise ja õiguste ülekandmise võimaluse puudumine ELi sotsiaalkindlustussüsteemide vahel on puuetega inimeste liikuvusele suur takistus, kuigi on tehtud jõupingutusi muuta programm „Erasmus+“ ja muud liikuvusalased algatused kaasavamaks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama koostööd ja parandama seeläbi haavatavate inimeste liikuvust;

17.  tunnistab, et üks põhilisi takistusi kõrgharidust omandavate üliõpilaste suuremal kaasamisel on selguse ja järjepidevuse puudumine liikuvuse perioodi jooksul omandatud Euroopa arvestuspunktisüsteemi (ECTS) ainepunktide tunnustamises; kutsub liikmesriike ja pädevaid ametiasutusi, eelkõige kõrgharidusasutusi, täielikult rakendama õppelepinguid kui kohustuslikku osa liikuvusprotsessist ja tagama „Erasmus+“ kõrghariduse liikuvusperioodide käigus omandatud ECTSi ainepunktide sujuva tunnustamise;

18.  on veendunud, et noorematel põlvkondadel peaksid olema paremad võimalused programmi tulevikku kujundada, kuna nad sobivad kõige paremini programmi visiooni arendama ja seda järgmisele tasandile viima, nii et see vastaks nende töö, õppimise ja vabatahtliku tegevusega seotud praegustele ja tulevastele vajadustele ja ülesannetele;

19.  ergutab kasutama teatavat paindlikkust uue programmi kavandamisel, tagamaks, et programm suudab kiiresti reageerida tekkivatele probleemidele ning Euroopa ja rahvusvahelise tasandi strateegilistele prioriteetidele; rõhutab asjaolu, et kõik uued algatused peaksid täiendama olemasolevaid ja olema varustatud eelarvega, mis on nende tõhusaks toimimiseks piisav;

Euroopa identiteet ja kodanikuaktiivsus

20.  on kindlalt veendunud, et programm „Erasmus+“ peaks jätkuvalt ergutama kodanikuaktiivsust, kodanikuharidust ja kultuuridevahelist mõistmist ning kujundama Euroopa identiteedi tunnetuse; nõuab seetõttu, et kõik hariduse ja koolituse ning formaalse ja mitteformaalse õppimisega seotud liikuvustegevused, mida rahastatakse programmist „Erasmus+“, suurendaksid ka noorte teadlikkust Euroopa koostöö lisaväärtusest hariduse valdkonnas ja julgustaksid neid osalema Euroopa küsimuste lahendamisel;

21.  on veendunud, et vajaduse korral võiks haridusalase liikuvuse integreerimine kõrg- ja kutsehariduse programmidesse olla kasulik nii õppurite isiklikule arengule ja karjäärile kui ka kultuuridevahelise mõistmise edendamisele;

22.  kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa üliõpilaste e-kaarti (eCard), mis annaks üliõpilastele üleeuroopalise juurdepääsu teenustele;

Programmi rahastamine

23.  peab kahetsusväärseks, et programmi „Erasmus+“ mõne projekti vähene edu, piiratud toetused ja suur nõudlus programmis osalemise järele võivad ohustada programmi „Erasmus+“ kui ELi juhtalgatuse edu; on kindlalt veendunud, et programmi „Erasmus+“ peaeesmärk on olla suunatud kõigile noortele ning et niisuguse suurema sihiga programmi „Erasmus+“ järgmisel programmitöö perioodil peab kaasnema märkimisväärne täiendav rahastamine, mistõttu tuleks programmi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks selle eelarvet suurendada; palub seetõttu kõikidel liikmesriikidel, komisjonil ja asjaomastel sidusrühmadel, pidades silmas eelolevaid mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimisi, programmi „Erasmus+“ jõulisemalt ja nähtavamalt toetada;

24.  rõhutab, kui tähtis on see, et uus „Erasmus+“ programm käivitataks algusest peale sujuvalt ja strateegiliselt kavandatud eelarvega; soovitab kasutada regionaal- ja sotsiaalfonde, et suurendada liikmesriikide rahalist toetust programmi „Erasmus+“ liikuvustoetustele; tuletab meelde, et programmi eeskirjade järjekindel kohaldamine kõikides riigiasutustes, kaasa arvatud ühiste kvaliteedistandardite, projekti hindamise ja haldusmenetluste järgimine on programmi „Erasmus+“ sidusa rakendamise tagamiseks äärmiselt oluline;

o
o   o

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 50.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0018.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0107.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0005.
(5) Erasmus+ dashboard. Andmed 28. märtsi 2017. aasta seisuga; Vt http://www.ecvet-secretariat.eu/en/system/files/documents/3727/eu-vet-policy-context.pdf, p. 29.


Euroopa uus oskuste tegevuskava
PDF 270kWORD 78k
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2017. aasta resolutsioon Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta (2017/2002(INI))
P8_TA(2017)0360A8-0276/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 14 ja 15,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL ratifitseeris 2010. aastal,

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020“)(1),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitust „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“(3),

–  võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitust, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule(4),

–  võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi tõhusa õpetajahariduse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi, milles käsitletakse kvaliteedi tagamist hariduse ja koolituse toetamiseks,

–  võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(6),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2011. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava kohta(8),

–  võttes arvesse nõukogu 15. juuni 2011. aasta järeldusi väikelaste hariduse ja hoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada,

–  võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks(9),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja koolis edukalt toimetulemise edendamise kohta(10),

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2013. aasta järeldusi, mis käsitlevad investeerimist haridusse ja koolitusse – vastus teatisele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“ ning 2013. aasta majanduskasvu analüüsi(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(12),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(13),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatise „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ digitaaloskustega seotud osa (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“ (COM(2012)0669),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Erasmus+ ja teiste vahendite kohta liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses: pidevõppe lähenemisviis(14),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni oskuste arendamise poliitika kohta noorte töötuse vastu võitlemiseks(15),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine(16),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu(17),

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda(18),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti kohta ajavahemikuks 2011–2020(19),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2017. aasta järelduste eelnõud „Naiste ja meeste oskuste parandamine ELi tööturul“(20),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(21),

–  võttes arvesse komisjoni 2013. aasta märtsis avaldatud sotsiaalse Euroopa suuniseid „Sotsiaalne majandus ja sotsiaalsed ettevõtted“(22),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tagamise suuniseid,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020(23),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. veebruari 2017. aasta arvamust SOC/546,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse tööhõive ja sotsiaalkomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8‑0276/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud õigus saada kutse- ja elukestvat õpet;

B.  arvestades, et oskustel on strateegiline tähtsus tööalase konkurentsivõime, majanduskasvu, innovatsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse puhul, ning arvestades, et töökohad muutuvad kõigis sektorites ja kõigil kutsealadel järjest keerulisemaks ning kasvab suhteline nõudlus isegi madala kvalifikatsiooniga töökohtade puhul;

C.  arvestades, et heaolu ja meie sotsiaalsete saavutuste kaitse rajanevad üksnes meie ühiskonna oskustel ja teadmistel;

D.  arvestades, et madala kvalifikatsiooniga elanikkond seisab silmitsi suurema töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohuga;

E.  arvestades, et riikides, kus väheste põhioskustega ja digitaaloskustega täiskasvanute osakaal on kõige suurem, on väiksem tööjõu tootlikkus ning halvemad majanduskasvu ja konkurentsivõime väljavaated;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament jagab ja toetab komisjoni jõupingutusi investeerida inimkapitali kui ELi konkurentsivõime peamisse vahendisse, ning arvestades, et kvaliteetse hariduse eelduseks on õpetajate kvaliteet;

G.  arvestades, et paljud madalat kvalifikatsiooni eeldavad töökohad nõuavad nüüd paremat kirjaoskust, arvutusoskust ja muid põhioskusi ning isegi madalat kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade puhul teenuste sektoris on üha enam vaja täita keerukamaid mitterutiinseid ülesandeid(24);

H.  arvestades, et vastavalt hiljutisele Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelisele täiskasvanute oskuste uuringule (PIAAC) uuringule puuduvad ligikaudu 70 miljonil täiskasvanud eurooplasel sellised põhioskused nagu lugemis-, kirja- ja arvutusoskus, mis takistab nendel inimestel leida inimväärne töö ja saavutada inimväärne elatustase;

I.  arvestades, et 2025. aastaks on ELis 49 % kõigi vabade töökohtade (sealhulgas nii uued kui ka vabanevad töökohad) jaoks vaja kõrget kvalifikatsiooni, 40 % töökohtade puhul keskmise tasemega kvalifikatsiooni ning üksnes 11 % töökohtade puhul madala tasemega kvalifikatsiooni või kvalifikatsioonita isikut(25);

J.  arvestades, et elukestvale õppele juurdepääsu avardamine võib luua uusi aktiivse kaasamise ja suurema sotsiaalse osalemise võimalusi, eelkõige väheste oskustega isikutele, töötutele, erivajadustega inimestele, eakatele ja rändajatele;

K.  arvestades, et paljud liikmesriigid peavad leidma viise, kuidas kaitsta või edendada pikaajalisi investeeringuid haridusse, teadusuuringutesse, innovatsiooni, energeetikasse ja kliimameetmetesse, ning investeerima haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisse, sealhulgas elukestvasse õppesse;

L.  arvestades, et EL on platvorm, millel on parimad võimalused liikmesriikide vahel parimate tavade jagamiseks ja vastastikuseks õppimiseks;

M.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklite 165 ja 166 kohaselt vastutavad liikmesriigid üldise hariduse, sealhulgas kõrghariduse ja kutseõppe valdkonna eest;

N.  arvestades, et haridusalane koostöö ELi tasandil on vabatahtlik ning haridusvaldkond erineb siin oluliselt tööhõivevaldkonnast, millel on palju kindlam ühenduse alus;

O.  arvestades, et oskused ja pädevused käivad käsikäes ning seetõttu tuleks nendevahelist seost uues oskuste tegevuskavas veelgi tugevdada;

P.  arvestades, et tulevikku suunatud sektorite arendamine määrab, millist liiki oskusi on vaja;

Q.  arvestades, et Euroopa oskuste ja töökohtade uuringust selgus, et ligikaudu 45 % ELi täiskasvanud töötajatest usuvad, et nende oskuseid saab paremini välja arendada või töökohal ära kasutada;

R.  arvestades, et ILO andmetel on 25–45 % Euroopa töötajatest oma töö jaoks liiga madala või liiga kõrge kvalifikatsiooniga; arvestades, et selle põhjuseks on suuresti liikmesriikide majanduse struktuuri kiire muutumine;

S.  arvestades, et oskuste nõudlusele mittevastavus on murettekitav nähtus, mis mõjutab üksikisikuid ja ettevõtjaid, tekitades oskustöötajate nappuse, ning see on üks töötuse põhjustest(26); arvestades, et ELi täiskasvanud töötajatest 26 %-l puuduvad oma tööks vajalikud oskused;

T.  arvestades, et üle 30 % kõrge kvalifikatsiooniga noortest töötab töökohtadel, mis ei vasta nende oskustele ja püüdlustele, samal ajal kui 40 % Euroopa tööandjatest märgib, et neil ei õnnestu leida inimesi, kellel oleks kasvamiseks ja uuendamiseks vajalikud oskused;

U.  arvestades, et praegu on peaaegu 23 %-l elanikkonnast vanuses 20–64 aastat madal haridustase (koolieelne haridus, põhiharidus või teise taseme hariduse alumine aste); arvestades, et madala kvalifikatsiooniga isikute töövõimalused on väiksemad ja neil on ka suurem oht sattuda ebakindlale töökohale ning võrreldes kõrge kvalifikatsiooniga inimestega on neil kaks korda suurem tõenäosus olla pikaajaliselt töötu(27);

V.  arvestades, et madala kvalifikatsiooniga isikutel ei ole mitte ainult väiksemad töö leidmise võimalused, vaid nad on ka haavatavamad pikaajalise töötuse suhtes ning neil on suuremaid raskusi teenustele juurdepääsu saamise ja täieliku osalemisega ühiskonnas;

W.  arvestades, et inimestel on sageli oskusi, mida ei ole kindlaks tehtud, ei kasutata või ei tasustata asjakohaselt; arvestades, et oskused, mis on omandatud väljaspool formaalset keskkonda töökogemuse, vabatahtliku või ühiskondliku tegevuse või muude asjaomaste kogemuste kaudu, ei kajastu ilmtingimata kvalifikatsioonis või dokumentides ja seetõttu neid alahinnatakse;

X.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus aitab kaasa sotsiaalsele heaolule, innovatsioonile ja tööhõivele ning edendab ELi majanduse arengut, selles töötab ELis üle 12 miljoni inimese, mis on 7,5 % kogu majanduses hõivatud töötajatest, ning selle panus moodustab ELi kogulisandväärtusest 5,3 % ja luksuskaupade sektori panus veel 4 % ELi nominaalsest sisemajanduse koguproduktist(28);

Y.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi üks aluspõhimõtteid, mis on sätestatud aluslepingutes, ning see on kuulub liidu eesmärkide ja kohustuste hulka; arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte integreerimine kõikidesse liidu tegevustesse, näiteks haridusele ja koolitusele juurdepääsu, on liidu eriline ülesanne;

Z.  arvestades, et ELi tasandil peetakse noorte töötuse kontekstis NEET-noori (mittetöötavad ja mitteõppivad noored) üheks kõige haavatavamaks rühmaks; arvestades, et naistel on meestest 1,4(29) korda suurem tõenäosus sattuda NEET-noorte hulka, mis rõhutab veelgi enam soolise diskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse probleeme varases eas;

AA.  arvestades, et sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused ning kognitiivsed oskused on olulised isikliku heaolu ja õnne jaoks;

AB.  arvestades, et igal inimesel peab igas eluetapis olema õigus pääseda juurde kvaliteetsele formaalsele, informaalsele ja mitteformaalsele haridusele ning õppimis- ja koolitusvõimalustele, et nad saaksid omandada valdkonnaüleseid oskusi nagu arvutusoskus, digikirjaoskus ja meediapädevus, kriitiline mõtlemine, sotsiaalsed oskused, võõrkeeloskus ja asjakohased eluks vajalikud oskused; arvestades, et sellega seoses tuleb töötajatele võimaldada vaba aega isiklikuks arenguks ja koolituseks elukestva õppe raames;

AC.  arvestades, et on oluline, et oskuste eesmärk ei oleks mitte ainult suurendada tööalast konkurentsivõimet, vaid ka toetada kodanikuaktiivsuse võimet ning demokraatlike väärtuste ja sallivuse austamist, mis on eelkõige vahend radikaliseerumise ja igasuguse sallimatuse ärahoidmiseks;

AD.  arvestades, et kiiresti muutuvas, rohkem üleilmastunud ja digitaalses maailmas on kõige olulisemad valdkonnaülesed oskused, nagu sotsiaalsed, kultuuridevahelised ja digitaaloskused, probleemide lahendamine, ettevõtlus ja loovmõtlemine;

AE.  arvestades, et digitaalne üleminek on veel käimas ning ühiskondlikud ja tööturu vajadused muutuvad pidevalt;

AF.  arvestades, et digitaalne mõjuvõim ja enesekindlus on tugevate ühiskondade loomise ning ELi sees ühtsusele ja integratsioonile kaasa aitamise oluliseks eeltingimuseks;

AG.  arvestades, et tänapäeval seisavad meie haridus- ja koolitussüsteemid silmitsi märkimisväärse digitaalse üleminekuga, mis mõjutab õpetamise ja õppimise protsesse; arvestades, et tõhusate digitaaloskuste tagamine on oluline selleks, et töötajad oleksid valmis praegusteks ja tulevasteks tehnoloogilisteks muutusteks;

AH.  arvestades, et kuigi viimasel ajal on ELis suurenenud digitaalvaldkonna koolitusel osalenud inimeste arv, on vaja veel palju teha, et viia Euroopa majandus kooskõlla uue digitaalajastuga ning kaotada tööotsijate ja vabade töökohtade arvu vaheline lõhe;

AI.  arvestades, et haridussüsteemides on vaja uusi digitaalseid muutusi arvesse võtta, et jätkuvalt aidata inimestel saada kriitiliseks, enesekindlaks ja sõltumatuks; arvestades siiski, et seda tuleb teha sümbioosis juba õpetatavate ainetega;

AJ.  arvestades, et tulevikukindel oskuste tegevuskava tuleks kaasata tööalase kirjaoskuse laiemasse kajastamisse Euroopa ühiskondade järjest suurema digiteerimise ja robotiseerimise taustal;

AK.  arvestades, et valdkonnaüleseid pädevusi, näiteks kodaniku- ja sotsiaalpädevusi ning kodanikuharidust tuleks rõhutada koos keele-, digitaal- ja ettevõtlusoskustega;

AL.  arvestades, et ettevõtlusoskusi tuleb käsitada laiemas kontekstis, mõistes nende all algatusmeelt seoses osalemisega sotsiaalses tegevuses ja ettevõtlikku meelt, ning arvestades, et seetõttu tuleks neid uues oskuste tegevuskavas rohkem rõhutada eluks vajalike oskustena, millest on inimestel kasu nii nende isiklikus kui ka tööelus ning mis toovad samal ajal kasu ka kogukonnale;

AM.  arvestades, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning noortele töökohtade tagamiseks tuleb ELis edendada asjatundlikkust teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas;

AN.  arvestades, et nõudlus STEM-valdkonna töötajate ja sellega seotud töötajate järele suureneb alates praegusest kuni 2025. aastani tõenäoliselt umbes 8 %, mis on tunduvalt suurem kui prognoositud keskmine 3 % suurenemine kõigi kutsealade puhul; arvestades, et tööhõive STEM-valdkonnaga seotud sektorites suureneb tõenäoliselt samuti – alates praegusest kuni 2025. aastani umbes 6,5 %(30) ;

AO.  arvestades, et kutsehariduse ja -õppe halva kuvandi ja tuhmuva atraktiivsuse tõttu ning kutsehariduse ja -õppe kehva kvaliteedi tõttu mõnes liimesriigis ei vali õppijad karjääri paljutõotavates valdkondades ja sektorites, kus on tööjõupuudus;

AP.  arvestades, et käsitledes oskuste teemat, eriti oskuste nõudlusele mittevastavust ja töövõimalusi, tuleb arvesse võtta konkreetseid probleeme, millega seisavad vastamisi maapiirkonnad;

AQ.  arvestades, et roheline sektor oli Euroopas majanduslanguse ajal üks peamisi töökohtade loojaid ja seda tuleks uue oskuste tegevuskava kaudu edasi edendada;

AR.  arvestades, et Euroopa vananeva rahvastiku tõttu suureneb nõudlus tervishoiutöötajate, sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste järele;

AS.  arvestades, et perekondadel on esmatähtis roll laste põhioskuste omandamise soodustamisel;

Eluks ja tööks vajalike oskuste arendamine

1.  tervitab komisjoni 2016. aasta juunis vastu võetud teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“;

2.  tunnistab, et haridus- ja koolitusvaldkond on liikmesriikide pädevuses ning EL saab liikmesriikide meetmeid vaid toetada, koordineerida ja täiendada;

3.  on seisukohal, et EL vajab haridussektori eesmärkides ja toimimises paradigma muutust; nõustub sellega, et pööratakse tähelepanu Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisele kooskõlas kiiresti muutuva majandusliku, tehnoloogilise ja ühiskondliku keskkonnaga, tagades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele kõikides etappides;

4.  märgib, et kuigi vajadused oskuste järele on dünaamilised, keskendutakse oskuste paketis peamiselt tööturu kohestele vajadustele; rõhutab sellega seoses, et oluline on teha tihedat koostööd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop), et ette aimata vajadusi oskuste järele ning töötada välja üleeuroopaline oskuste vajaduste prognoosimise vahend ja elukestev õpe, et kohaneda uute oludega tööturul ning parandada isikute kohanemisvõimet, kodanikuaktiivsust ja sotsiaalset kaasatust;

5.  kutsub liikmesriike üles keskenduma oma haridus- ja koolitusprogrammides ning õppekavades mitte ainult tööalase konkurentsivõime oskustele, kirja- ja arvutusoskusele, digikirjaoskusele ja meediapädevusele, vaid ka sellistele oskustele, mis on ühiskonnale üldisemalt kasulikud, nagu valdkonnaülesed või pehmed oskused (juhtimisoskus, sotsiaalsed ja kultuuridevahelised oskused, haldamine, ettevõtlus- ja finantsharidus, vabatahtlik tegevus, võõrkeelteoskus, läbirääkimine), ning seadma prioriteediks nende võimete arendamise ka kutseharidus- ja -õppe programmides koos Euroopa käsitöönduse edendamisega;

6.  nõuab, et igaühel oleks õigus pääseda igas eluetapis tõeliselt juurde oskustele, et ta saaks omandada põhioskusi 21. sajandi jaoks;

7.  tunnistab, kui väärtuslikud on hariduse rahvusvahelistumine ning liikuvusprogrammides osalevate õppijate ja töötajate arvu suurenemine; rõhutab sellega seoses programmi „Erasmus +“ tähtsust;

8.  märgib lisaks, et paljude uuringute kohaselt annab liikuvus inimestele kutsealased erioskused ning ka valdkonnaülesed ja ülekantavad oskused, nagu kriitiline mõtlemine ja ettevõtlusvaim, ning annab neile paremad karjäärivõimalused; tunnistab, et praegu ELi eelarvest õpiliikuvusele eraldatud vahendid ei pruugi olla piisavad selleks, et saavutada 2020. aastaks seatud 6 % õpiliikuvuse eesmärk;

9.  julgustab liikmesriike edasi arendama sektoritevahelise liikuvuse võimalusi koolides üldiselt; rõhutab, et kutsehariduse ja -õppe õpiliikuvus vajab suuremat toetust ja edendamist ning et erilist tähelepanu tuleks liikuvuse kontekstis pöörata piiriülestele piirkondadele;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et haridus ja koolitus peaksid aitama kaasa noorte isiklikule arengule ja kasvamisele, et neist saaksid ennetavalt tegutsevad ja vastutustundlikud kodanikud, kes on valmis elama ja töötama tehnoloogiliselt arenenud ja üleilmastunud majandusega riikides, ning peaksid andma neile elukestvaks õppeks olulised pädevused, mis on kombinatsioon eneseteostamiseks ja -arenguks, kodanikuaktiivsuseks ja tööks vajalikest teadmistest, oskustest ja hoiakutest;

11.  rõhutab, et kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid on oskuste arendamise olulisteks eeldusteks;

12.  märgib, et hariduse andmine ja lapsehoiu tagamine on liikmesriikide kohustus, ning kutsub neid üles parandama alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti ja kättesaadavust ning rajama piisava taristu, mis pakuks kvaliteetset ja kättesaadavat lapsehoidu iga sissetulekutasemega inimestele, ning kutsub üles kaaluma tasuta juurdepääsu andmist vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavatele peredele;

13.  rõhutab, et loovus ja innovatsioon on muutumas ELi majanduses liikumapanevaks jõuks ning neid tuleks siseriiklikes ja Euroopa poliitikastrateegiates süvalaiendada;

14.  väljendab heameelt uue oskuste tegevuskava eesmärgi üle muuta õppijate esimeseks valikuks kutseharidus ja -õpe, mis vastaks tööturu nõudlusele ja oleks seotud tulevaste tööalaste nõudmistega tänu tööandjate osalemisele kursuste kavandamisel ja läbiviimisel;

15.  innustab liikmesriike minema kaugemale „õigete kutseoskuste“ edendamisest ja keskenduma ka nendele hariduse aspektidele, mis on tööpõhisemad ja praktilisemad ning soodustavad ettevõtlikku meelt, uuendusmeelsust ja loovust, aitavad kriitiliselt mõelda, mõista jätkusuutlikkuse käsitust, väärtustades selliseid põhiõigusi ja -väärtusi nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, sallivus ja austus, ning osaleda avatud mõtlemisega kodanikena täiel määral demokraatlikus protsessis ja ühiskondlikus elus;

16.  on siiski arvamusel, et hariduse ja oskuste arendamise suhtes on vaja võtta terviklik lähenemisviis, milles oleks protsessi keskmes õppija, ja tagada piisavad investeeringud elukestva õppe meetmetesse; arvab lisaks, et haridus ja koolitus peab olema kättesaadav ja taskukohane kõigile ning vaja on suuremaid jõupingutusi kõige haavatavamate rühmade kaasamiseks;

17.  kutsub liikmesriike üles tagama, et kodanikuühiskond, eksperdid ja perekonnad, kellel on kogemus kohapeal toimuvaga, kaasatakse aktiivsemalt eluks vajalike oskuste üle peetavasse arutellu;

18.  julgustab liikmesriike keskenduma ka sooliste stereotüüpide kaotamisele, sest viimasel ajal kõrgkooli lõpetanutest moodustavad naised 60 %; rõhutab, et nende tööhõive määr on ometi jätkuvalt madalam kui meestel ja nad on paljudes sektorites alaesindatud;

19.  innustab liikmesriike sobitama tööturul oskused paremini kokku töökohtadega ning eriti kehtestama kvaliteetse õpipoisiõppe, mis aitab inimestel olla oma haridusteel ja hiljem tööturul paindlikud;

20.  tunnistab duaalse haridussüsteemi(31) väärtust, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et ühes liikmesriigis kasutatavat süsteemi ei saa pimesi kopeerida teises liikmesriigis; ergutab parimate tavade mudelite jagamist, millesse peaksid olema kaasatud ka sotsiaalpartnerid;

21.  tuletab sellega seoses meelde vajadust tõhustada koostööd liikmesriikide vahel, et õppida parimatest tavadest, mis alandavad töötuse määra, näiteks õpipoisiõpe ja elukestev õpe;

22.  juhib tähelepanu Cedefopi rollile, kuna tema üks peamine ülesanne on tuua kokku eri liikmesriikide poliitilised juhid, sotsiaalpartnerid, teadlased ja praktikud, et vahetada mõtteid ja kogemusi, töötades selleks muu hulgas välja valdkonnapõhiseid platvorme;

23.  rõhutab, et kultuur, loovus ja kunst aitavad oluliselt kaasa isiklikule arengule, tööhõivele ja majanduskasvule kogu ELis, kuna need edendavad innovatsiooni, soodustavad ühtekuuluvust, tugevdavad kultuuridevahelisi suhteid, parandavad vastastikust mõistmist ja aitavad hoida alal Euroopa identiteeti, kultuuri ja väärtusi; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada oma toetust kultuuri- ja loomemajandusele, et uurida põhjalikult nende potentsiaali ja seda ära kasutada;

24.  rõhutab, et rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate praeguse sissevoolu tõttu ELi on vaja kehtestada kolmanda riigi kodanike suhtes järjepidevam lähenemisviis, mis hõlmab nende oskuste, pädevuste ja teadmiste hindamist, et muuta need nähtavaks, ning oskuste tunnustamise ja valideerimise mehhanismi loomist;

25.  tuletab meelde, et uued tulijad toovad kaasa uusi oskusi ja teadmisi, ning nõuab, et töötataks välja vahendid, millega pakkuda mitmekeelset teavet olemasolevate võimaluste kohta formaalõppe ja informaalse õppimise, kutseõppe, praktika ja vabatahtliku töö valdkonnas; peab oluliseks edendada kultuuridevahelist dialoogi, et lihtsustada rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate sisenemist tööturule ja integreerumist ühiskonda;

26.  kiidab heaks komisjoni ettepanekud kolmandate riikide kodanikele mõeldud kutsekirjelduse koostamise vahendi kohta ja loodab selles ettevõtmises kiireid edusamme; soovitab Euroopa uues oskuste tegevuskavas viia migrantide oskuste käsituse kooskõlla kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskavaga; rõhutab, et migrantide oskuste täiendamiseks tuleks rakendada terviklikumat lähenemisviisi, mis hõlmaks sotsiaalse ettevõtluse, kodanikuhariduse ja informaalse õppe kasutamist, ning rõhuasetus ei tohiks langeda üksnes läbipaistvusele, võrreldavusele ning migrantide oskuste ja kvalifikatsiooni varajasele määramisele;

27.  on arvamusel, et tuleb tegutseda kooskõlastatult, et võidelda ajude äravoolu vastu, määratledes asjaomased meetmed olemasolevate oskuste ärakasutamiseks, et vältida inimkapitali kadu liikmesriikides;

28.  tuletab meelde, et investeeringud tänase hariduse võimesse määravad praeguste ja tulevaste töökohtade kvaliteedi, töötajate kvalifikatsiooni, sotsiaalse heaolu ja demokraatliku osalemise ühiskonnas;

29.  kutsub liikmesriike üles tegelema rahvastiku vananemisest tekkivate probleemidega, arendades tervishoiuga, heaoluga ja haiguste vastu võitlemisega seotud erioskusi;

Hariduse roll võitluses töötuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu

30.  on seisukohal, et ELi konkurentsivõime, majanduskasv ja sotsiaalne ühtekuuluvus sõltuvad suuresti haridus- ja koolitussüsteemidest, mis ennetavad inimeste mahajäämust;

31.  rõhutab, et haridus ja koolitus ei ole olulised tegurid mitte ainult tööalase konkurentsivõime tõstmisel, vaid ka isikliku arengu, sotsiaalse kaasamise ja ühtekuuluvuse ning kodanikuaktiivsuse edendamisel, ning arvab seetõttu, et võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja piisav investeerimine oskustesse ja pädevustesse on äärmiselt olulised töötuse kõrge määra alandamisel ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, eriti kõige haavatavamate ja ebasoodsamas olukorras olevate rühmade seas (NEET-noored, pikaajalised töötud, väheste oskustega isikud, pagulased ja puudega inimesed); tuletab meelde, et selles osas on tähtsaim tulevikus vajatavate oskuste tõeline prognoosimine;

32.  peab kahetsusväärseks, et investeeringud haridusse ei vasta endiselt vajadustele ja et hariduse eelarve järjestikused kärped mõjutavad enim neid õpilasi ja täiskasvanuid, kes on pärit ebasoodsatest sotsiaal-majanduslikest oludest;

33.  väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et aastatel 2010–2014 vähenesid investeeringud haridusse ja koolitusse kogu ELis 2,5 %(32); rõhutab, et selleks, et haridus saaks täita oma eesmärki töötuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamisel, on piisavate vahenditega riiklikud haridussüsteemid väga olulised;

34.  rõhutab, et OECD(33) andmetel aitavad kõrgemalt haritud inimesed suurendada ühiskonna demokraatlikkust ja majanduse jätkusuutlikkust, sõltuvad vähem avaliku sektori abist ja on vähem haavatavad majanduslanguste suhtes; juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et investeerimine kvaliteetsesse haridusse ja innovatsiooni ei ole otsustava tähtsusega mitte ainult töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, vaid ka selleks, et EL saaks konkureerida edukalt üleilmsetel turgudel; palub komisjonil ja liikmesriikidel taastada avaliku sektori investeeringud alus-, põhi- ja keskharidusse kõigi, eriti ebasoodsamatest oludest pärit laste jaoks vähemalt kriisieelsel tasemel;

35.  juhib tähelepanu asjaolule, et igal inimesel peab igas eluetapis olema õigus pääseda juurde õppimis- ja koolitusvõimalustele, et omandada valdkonnaüleseid oskusi, nagu arvutusoskus, digikirjaoskus, meediapädevus, kriitiline mõtlemine, sotsiaalsed oskused ja muud asjakohased eluks vajalikud oskused; on seisukohal, et uus oskuste tegevuskava on samm õiges suunas, soodustades ühiste kohustuste võtmist, et luua ühine arusaam elukestva õppe meetmete otsustavast tähtsusest;

36.  rõhutab väliste ühingute ja valitsusväliste organisatsioonide rolli, kuna nad õpetavad lastele muid oskusi ja sotsiaalseid pädevusi, näiteks kunste ja käelist tegevust, aitavad neil integreeruda, oma keskkonda paremini mõista, õpetavad solidaarsust õppimises ja elus ning parandavad tervete klasside õppeoskusi;

37.  tuletab meelde, et puudega inimestel on erivajadused, mistõttu nad vajavad oskuste omandamisel asjakohast tuge; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta (kui nad rakendavad uut oskuste tegevuskava) haridus- ja koolitusmeetmete kavandamisel kaasav lähenemisviis, sealhulgas tugiõpetajate abil ning tehes oskusi, koolitusi ja rahastamisvõimalusi käsitleva teabe kättesaadavaks võimalikult paljudele inimrühmadele, võttes arvesse väga erinevaid puudeid; on seisukohal, et ettevõtlus on paljude puudega inimeste jaoks teostatav võimalus, et toetada nende osalemist tööturul; juhib sellega seoses tähelepanu sellele, kui tähtis on parandada puudega inimeste digitaaloskusi ja kui oluline on juurdepääsetava tehnoloogia roll;

38.  märgib, et kuigi üha enam tunnustatakse potentsiaali, mis on kvaliteetsel alusharidusel ja lapsehoiul haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamisel ning edasistele õpingutele kindla aluse rajamisel, puudub uues oskuste tegevuskavas tulevikukujutlus hariduse varasemate etappide jaoks; kutsub seepärast liikmesriike üles investeerima kvaliteetsesse alusharidusse ja lapsehoidu, et parandada selle kvaliteeti ja juurdepääsu sellele, ning samuti võtma meetmeid, mille eesmärk on vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist;

39.  palub liikmesriikidel toetada eelkõige alushariduse ja lapsehoiu 2014. aasta kvaliteediraamistikku(34) ning rõhutab, et kõigile noortele, kes on põhikoolist või keskkoolist välja langenud, peavad olema kättesaadavad asjakohased programmid, et anda neile teine võimalus; peab keskhariduse omandamist soovitavaks;

40.  juhib tähelepanu asjaolule, et haridus peaks lisaks tööturu vajadustele vastavate oskuste ja pädevuse tagamisele aitama kaasa ka noorte isiklikule arengule ja kasvamisele, et neist saaksid ennetavalt tegutsevad ja vastutustundlikud kodanikud;

41.  kutsub liikmesriike üles suunama investeeringuid kaasavasse haridusse, mis on vastavuses ühiskonna kitsaskohtadega, ja tagab võrdse juurdepääsu ja võrdsed võimalused kõigile, sealhulgas erineva sotsiaal‑majandusliku taustaga noortele ning haavatavatele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

42.  kutsub liikmesriike üles laiendama teise võimaluse hariduse ja koolituse võimalusi, et riskirühmade esindajaid paremini tööturul integreerida;

43.  väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle võtta meetmeid oskuste arendamiseks, et vähendada erinevusi hariduses ja ebasoodsaid tegureid kogu inimese eluea vältel, võimaldades seeläbi Euroopa kodanikel tõhusalt võidelda töötusega ning tagada konkurentsivõime ja innovatsioon Euroopas, kuid juhib tähelepanu paljudele haldustõketele, mis aeglustavad kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tehtavaid edusamme seoses töötajate liikuvuse, kvalifikatsioonide tunnustamise ja kutsealade õpetamisega;

44.  nõuab seepärast, et liikmesriigid tagaksid, et siseturu infosüsteem (IMI) toimib nõuetekohaselt, hõlbustab andmete vahetamist ja tõhustab halduskoostööd, tekitamata seejuures tarbetut halduskoormust, ning võtaksid kasutusele lihtsamad ja kiiremad menetlused teises liikmesriigis töötamist kavandavate kvalifitseeritud töötajate kutsekvalifikatsioonide ja erialase täiendamise nõuete tunnustamiseks ning väldiksid igasugust diskrimineerimist;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eelkõige hõlbustama haavatavate kodanike juurdepääsu oskuste arendamisele ja hindama, kas oleks vaja spetsiaalseid vahendeid, nagu kohalikud ELi infokeskused ja spetsiaalsed võtmepädevuste raamistiku näitajad, et võtta arvesse ebasoodsas olukorras olevate rühmade vajadusi;

Elukestva õppe võimaluste edendamine

46.  toonitab, kui oluline on elukestev õpe töötajate enesearenduse jaoks, sealhulgas pidevalt muutuvate töötingimustega kursis olemine(35), ning kõigi jaoks võimaluste loomine, et edendada Euroopas igas vanuses õppimise kultuuri; julgustab komisjoni ja liikmesriike edendama elukestvat õpet ja sellesse investeerima, eeskätt riikides, kus osalemise määr on madalam kui 15 % sihttase;

47.  juhib murega tähelepanu vastuvõetamatule olukorrale, kus 70 miljonil eurooplasel puuduvad põhioskused; tervitab seetõttu oskuste täiendamise meetmete algatuse loomist ning nõuab selle kiiret rakendamist ja järelevalvet; palub lisaks komisjonil ja liikmesriikidel ergutada järjepidevat lähenemisviisi oskuste täiendamise, ümberõppe ja elukestva õppe suhtes, võttes parema juurdepääsu ja motiveerimise jaoks kasutusele mitmekesised kavad, mis on kohandatud iga liikmesriigi vajadustest lähtuvalt ning mõeldud nii töötutele kui ka töötavatele inimestele;

48.  on seisukohal, et oskuste täiendamise meetmete algatus peaks hõlmama õppimisvajaduste individuaalset hindamist, kvaliteetset õppevõimalust ning omandatud oskuste ja pädevuste süsteemset valideerimist, mis võimaldab neid tööturul kergesti tunnustada; rõhutab, et on vaja tagada laialdane juurdepääs lairibaühendusele, võimaldamaks digikirjaoskust; peab kahetsusväärseks seda, et Euroopa Parlamenti ei kaasatud algatuse kujundamisse;

49.  rõhutab, et valdkondlike ja erioskuste arendamine peab olema haridusteenuse osutajate, tööandjate ja ametiühingute ühine vastutus ning seepärast peaksid liikmesriigid tagama tiheda dialoogi sotsiaalpartneritega; rõhutab, et kõik asjaomased tööturul osalejad tuleks kaasata koolitusprotsessi, selle kujundamisse ja läbiviimisse, et anda inimestele vajalikud oskused kogu karjääri vältel ning et ettevõtted saaksid olla konkurentsivõimelised ning samal ajal edendada isiklikku arengut, kvaliteetseid töökohti, karjääriväljavaateid ja arengut;

50.  rõhutab vajadust töötada välja terviklik haridus- ja koolitussüsteem, et tagada õppijatele eri liiki oskused: põhioskused (kirjaoskus, arvutusoskus ja digitaaloskused), kõrgetasemelised üldoskused (näiteks probleemide lahendamise oskus ja õpioskus), ametialased, tehnilised ja kutse- või sektoripõhised oskused ning sotsiaal-emotsionaalsed oskused;

51.  toonitab, et väheste oskustega isikute konkreetsete vajaduste mõistmine ja neile kohandatud koolituse pakkumine on oluline samm tõhusamate koolitusprogrammide kujundamisel; tuletab meelde, et reageerimis- ja kohanemisvõime, mis tugineb kogutud kogemustele ning arvestab muutuvate asjaoludega, on tõhusa haridusprotsessi kriitilise tähtsusega elemendid;

52.  rõhutab, et teavitustegevus ja suunised inimestele, kes on ebasoodsas olukorras, sealhulgas puudega inimestele, pikaajalistele töötutele ja alaesindatud rühmadele, kes ei pruugi olla teadlikud oma oskuste taseme tõstmise kasust või uute oskuste omandamise või oskuste suurendamise võimalustest, on sellise algatuse edu jaoks väga olulised;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma suunatud meetmeid ülalpeetavate perekonnaliikmete eest hoolitsemise ajavahemiku järel tööle tagasi pöörduvate vanemate ümberõppe ja oskuste valideerimise valdkonnas;

54.  kutsub üles kõigi asjaomaste sidusrühmade tihedale kaasamisele ja dialoogile mitte ainult riiklikul ja Euroopa, vaid ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et vastata tööturu tõelisele olukorrale ja vajadustele;

55.  tuletab meelde, et elukestev õpe tuleb hõlmata laiemasse kutsealase pädevuse konteksti;

Hariduse ja tööhõive seoste tugevdamine

56.  tuletab meelde, et oskuste nappuse ja mittevastavuse probleemi lahendamine tööturul ja sotsiaalse liikuvuse võimaluste edendamine, sealhulgas kutse- ja õpipoisiõppe puhul, on hädavajalik, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, sotsiaalset ühtekuuluvust, töökohtade loomist, innovatsiooni ja ettevõtlust, eelkõige VKEde ja käsitööettevõtete jaoks; ergutab seetõttu liikmesriike lähtuma kutseõppe edendamisel majanduse vajadustest;

57.  rõhutab, et tuleb püüda saavutada inimese kogu karjääri ja arengutee ulatuses paindlikum ja isikupärastatud(36) lähenemisviis karjääri kujundamisele ning elukestvale haridusele ja koolitusele, ning tunnistab rolli, mis saab selle saavutamisel olla peamiselt avaliku, aga ka erasektori osalejatel, tunnistades samas, et varasest etapist peale peab haridus- ja oskustepoliitika põhielement olema individuaalseid vajadusi ja eelistusi arvestav ning individuaalsete oskuste hindamisele ja laiendamisele keskenduv juhendamine ja nõustamine;

58.  palub liikmesriikidel koostada koos sotsiaalpartneritega ja kehtestada poliitika, kus nähakse ette õppe- ja koolituspuhkus, samuti töökohal õppimise võimalus; kutsub neid üles võimaldama õppimist töö ajal ja väljaspool tööd, sealhulgas tasustatud koolituspuhkust, mis on kättesaadav kõikidele töötajatele ja eelkõige ebasoodsas olukorras inimestele, pöörates erilist tähelepanu naistöötajatele;

59.  toonitab, et oskustepoliitikas tuleks alati arvestada käimasolevate tööturu muutustega ja lisaks ka tagada, et see poliitika oleks piisavalt universaalne, et arendada töötajate õppimisvõimet ja hõlbustada nende kohanemist tuleviku väljakutsetega;

60.  rõhutab, et vastutus oskuste arendamise eest peab jagunema haridusasutuste ja tööandjate vahel; rõhutab, et tööstussektor/tööandjad peaksid osalema inimestele vajalike oskuste pakkumisel ja vajaliku koolituse andmisel, et ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised ning et sisendada inimestesse enesekindlust;

61.  kordab, et tööalase konkurentsivõime, innovatsiooni ja kodanikuaktiivsuse, sealhulgas ökokodakondsuse tõhustamiseks peavad põhioskused käima käsikäes muude võtmepädevuste ja hoiakutega: loovus, loodusteadlikkus, algatustunne, võõrkeelteoskus, kriitiline mõtlemine, sh e-kirjaoskuse ja meediakirjaoskuse abil, ja oskused, mis kajastavad kiiremini arenevaid sektoreid;

62.  rõhutab taastuvate energiaallikate suurt potentsiaali innovatsiooni ja tööhõive jaoks ning seoses ressursi- ja energiatõhususe suurendamise püüetega; palub komisjonil ja liikmesriikidel haridus- ja tööhõivevõimalusi silmas pidades võtta uue oskuste tegevuskava rakendamisel arvesse energia- ja keskkonnaküsimusi;

63.  rõhutab vajadust rakendada töökohal õppijatele, õpipoistele ja töötajatele kohandatud toetust, et tagada kõigi üksikisikute tööturule kaasamine;

64.  tunnistab, et tähtis on soodustada tööpõhist õpipoisi- ja praktikaõpet kui vahendit, mis veelgi hõlbustab inimeste integreerumist tööturuga, st luues sildu / põlvkondadevahelist oskuste edasiandmist;

65.  märgib, et õpipoisiõpet, praktikat ja erioskuste koolitust loetakse kõige tõhusamat liiki koolituseks, mis aitab vältida noorte tagasilangemist mittetöötava ja mitteõppiva noore seisundisse; märgib, et rõhutatud on, et kutse- ja akadeemilise hariduse ja koolituse duaalse süsteemi kasutamine vähendab mittetöötavate ning mitteõppivate noorte arvu, võimaldades enamate noorte jäämist haridusse/koolitusse ja aidates suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ning tõenäosust, et nad suunduvad sujuvamalt tööhõivesse/ alustavad karjääri; rõhutab, et makromajandusliku analüüsi andmetel annab parimaid tulemusi duaalse hariduse ja koolituse ning aktiivse tööturupoliitika kombineerimine;

66.  kutsub liikmesriike üles osutama VKEdele abi tööpõhise ettevõtetevahelise koolitamise ja oskuste arendamise jaoks;

67.  palub kehtestada riiklikus seadusandluses ja praktikas noorte jaoks konkreetsed meetmed, mis oleksid täiskasvanutele suunatud meetmetega võrdväärsed, et hõlbustada noorte üleminekut haridusest tööle, tagades kvaliteetse ja tasustatud praktika ja õpipoisiõppe, mis võimaldab noortele praktilist kohapeal toimuvat õpet, samuti piiriülesed vahetusprogrammid, nagu programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“, andes noortele võimaluse rakendada oma andeid ning omada piisavaid sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi ja juurdepääsu piisavale tööhõivele ja sotsiaalkaitsele; palub liikmesriikidel eriliselt toetada VKEsid, et ka nemad saaksid tööle võtta praktikante ja duaalses haridussüsteemis osalejaid;

68.  kutsub liikmesriike üles tagama kvaliteediraamistikku, mis ei luba praktika ja õpipoisiõppe kasutamist odava või tasuta tööjõu saamiseks; juhib tähelepanu sellele, et põhiliste töötervishoiu- ja ohutusstandardite ning -õiguste mõistmine on samuti oluline, et kujundada kvaliteetset tööhõivet ja vältida ekspluateerimist; kutsub seetõttu liikmesriike üles looma praktika ja õpipoisiõppe riiklikke õiguslikke kvaliteediraamistikke, tagades eelkõige tööhõivekaitse ja nõuetekohase sotsiaalkindlustuskatte;

69.  palub komisjonil esitada õpipoisiõppe kvaliteediraamistik ning kutsub liikmesriike üles seda kinnitama(37);

70.  arvab, et vajalike oskuste prognoosimiseks tuleb eelkõige koolihariduselt tööpõhisele õppele ja inimväärsele tööhõivele efektiivset üleminekut võimaldavate kutsekvalifikatsiooni programmide koostamisel, rakendamisel ja hindamisel kõigil tasanditel kindlalt kaasata kodanikuühiskond, eelkõige noorte- ja kogukondlikud organisatsioonid, sotsiaalpartnerid, hariduse ja väljaõppe pakkujad ja spetsialiseeritud tugiteenistused;

71.  rõhutab vajadust tagada, et kvalifikatsioon oleks tööandjate jaoks mõttekas, kaasates selle kujundamisse tööturu osalisi;

Mitteformaalse ja informaalse õppimise määrav roll

72.  rõhutab, et on oluline valideerida mitteformaalne ja informaalne õppimine, et jõuda õppijateni ning anda neile mõjuvõimu; märgib, et see vajadus on eriti ilmne haavatavas või halvemas olukorras olevate inimeste puhul, näiteks madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud või pagulased, kes vajavad eelisjuurdepääsu valideerimise korrale;

73.  kahetseb, et tööandjad ja formaalhariduse pakkujad ei tunnusta piisavalt mitteformaalse ja informaalse õppimise kaudu omandatud oskuste, pädevuse ja teadmiste väärtust ja asjakohasust; rõhutab sellega seoses vajadust töötada selle nimel, et ületada kõigi asjaomaste sidusrühmade teadlikkusepuudus valideerimise valdkonnas;

74.  tunnistab, et täiendavaks takistuseks on valideerimisel järgitavate lähenemisviiside võrreldavuse ja sidususe puudumine ELi riikides, eriti kutsehariduse ja -õppe vallas; möönab lisaks, et tõelise juurdepääsu, tunnustuse ja finantstoe pakkumisel on jätkuvalt suuri raskusi, eriti halvemas olukorras rühmadele, nagu madala kvalifikatsiooniga isikud, kes vajavad eelisjuurdepääsu valideerimisele;

75.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles valideerimisvõimalusi paremini tutvustama; väljendab sellega seoses heameelt edusammude üle, mida on viimastel aastatel tehtud seoses nõukogu soovituse rakendamisega, mis käsitleb mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist 2018. aastaks; on siiski arvamusel, et on vaja edasisi jõupingutusi, et kehtestada asjakohased õigusraamistikud ja luua laiahaardelised valideerimisstrateegiad valideerimise võimaldamiseks;

76.  tuletab meelde, et mitmed toimivad Euroopa läbipaistvusvahendid, nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), on välja töötatud üksteisest eraldi; rõhutab, et selleks, et võimaldada üksikisikul paremini oma edasijõudmist mõõta ja võimalusi hinnata ning eri kontekstides toimunud õppimise tulemustest kasu saada, tuleb neid paremini kooskõlastada ja toetada kvaliteedi tagamise süsteemidega ning need tuleb kaasata riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku, et suurendada eri sektorite ja osaliste, sh tööandjate vahelist usaldust;

77.  rõhutab, et on vaja tähelepanu ümber suunata mitteformaalsele haridusele, sest see võimaldab suurendada eriti haavatavamas ja halvemas olukorras inimeste, sealhulgas erivajadustega ja puudega, madala kvalifikatsiooniga ja formaalharidusele piiratud juurdepääsuvõimalustega inimeste mõjuvõimu; on veendunud, et mitteformaalse hariduse pakkujatel ja valitsusvälistel organisatsioonidel on head võimalused jõuda formaalsest haridussüsteemist kõrvale jäänud ebasoodsas olukorras rühmadeni, ja neid tuleks selles rollis paremini toetada, tagamaks, et oskuste tegevuskavast saaksid abi need, kes seda kõige rohkem vajavad;

78.  tunnistab, kui oluline on vabatahtlik tegevus teadmiste, kogemuste ja oskuste omandamise vahendina tööalase konkurentsivõime suurendamiseks ja kutsekvalifikatsiooni saamiseks;

79.  rõhutab, et mitteformaalsel õppimisel, sealhulgas vabatahtlikul tegevusel on oluline roll ülekantavate teadmiste, kultuuridevahelise pädevuse ja selliste eluks vajalike oskuste tõhusamal arendamisel nagu meeskonnatöö, loovus ja algatusvõime, tugevdades ühtlasi eneseaustust ja õpimotivatsiooni;

80.  lisaks rõhutab, kui olulised on informaalsed haridusprogrammid, kunsti- ja sporditegevus ning kultuuridevaheline dialoog, pidades silmas kodanike aktiivset kaasamist ühiskondlikesse ja demokraatlikesse protsessidesse ning nende vastuvõtlikkuse vähendamist radikalismipropaganda suhtes; rõhutab, et informaalne ja mitteformaalne õpe täidab peamist osa tööturult enim tõrjutud ja haavatavate inimeste kaasamisel; nõuab, et liikmesriigid rakendaksid täielikult ja õigeaegselt nõukogu mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist käsitlevat 20. detsembri 2012. aasta soovitust;

81.  rõhutab, kui tähtsad on valdkonnaülesed oskused, mis on omandatud spordi kaudu mitteformaalse ja informaalse õppimise raames, ning toob esile seose spordialase töölesobivuse, hariduse ja koolituse vahel;

82.  toonitab, et informaalne ja mitteformaalne õpikeskkond pakuvad ka võimalusi selliste ühiste väärtuste aktiivseks edendamiseks, nagu vabadus, sallivus ja mittediskrimineerimine, samuti teadmiste omandamiseks kodakondsuse, jätkusuutlikkuse ja inimõiguste, sealhulgas naiste ja laste õiguste kohta;

83.  kutsub liikmesriike üles kasutusele võtma menetlusi informaalse ja mitteformaalse hariduse tunnustamiseks, lähtudes nende liikmesriikide parimatest tavadest, kes on sellised vahendid juba kasutusele võtnud, et tagada edu oskuste täiendamisel(38); juhib sellega seoses tähelepanu tööturust kõige kaugemal seisvatele rühmadele suunatud reageerimismeetmete olulisusele;

84.  toonitab, et informaalsel ja mitteformaalsel õpikeskkonnal, mida kasutatakse laialdaselt kogukonnahariduses ning töös tavapärases akadeemilises ja täiskasvanuhariduses alaesindatud rühmadega, on tõrjutud ja haavatavas olukorras inimeste kaasamisel määrav roll; kinnitab sellega seoses vajadust võtta arvesse naiste ja tüdrukute, puudega inimeste, LGBTI-inimeste, rändajate ja pagulaste ning etnilistest vähemustest inimeste perspektiivi ja vajadusi;

85.  rõhutab, kui oluline on karjäärialane nõustamine madala kvalifikatsiooniga inimeste toetamisel; juhib sellega seoses tähelepanu liikmesriikide avaliku ja erasektori tööhõiveteenuste suutlikkuse ja kvaliteedi olulisusele;

86.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma Europassi kava raames ühiste oskuste hindamise vahendite kasutuselevõtmist;

87.  kutsub liikmesriike üles oma valideerimissüsteeme edasi arendama ja suurendama inimeste teadlikkust kättesaadavatest valideerimisteenustest; julgustab liikmesriike looma juurdepääsetavamat, atraktiivsemat ja avatumat korda edasiõppeks, nt kutsehariduse ja -õppe jätkamise teel;

Digitaalvaldkonna ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) alased ja ettevõtlusoskused

88.  juhib tähelepanu tõsiasjale, et tänapäeva ühiskonnas on põhiliste digitaaloskuste tagamine väga oluline eeltingimus isiklikuks ja tööalaseks eneseteostuseks, kuid on arvamusel, et vaja on edasisi jõupingutusi, et varustada inimesi spetsiifilisemate digitaaloskustega, et nad suudaksid kasutada digitaaltehnikat innovaatilisel ja looval viisil;

89.  rõhutab vajadust kindlaks teha uue tehnoloogia käsitlemiseks vajalikud oskused ja edendada nõutavate digioskuste arendamist, mida vajavad keskmise turukapitalisatsiooniga ja mikroettevõtjad ning VKEd; osutab eelkõige asjaolule, et oskuste arendamine leiab digiajastul aset kiirete muutuste kontekstis, mis võib tööturu tasakaalu häirida, mistõttu on vaja muutustega kaasas käivat elukestvat õpet;

90.  on veendunud, et STEM-valdkonna haridusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, et parandada digitaalset õppimist ja õpetamist; rõhutab tihedat seost loovuse ja innovatsiooni vahel, ja nõuab seetõttu kunsti- ja loovõppe liitmist STEM-õppe tegevuskavaga, samuti leiab, et tüdrukuid ja noori naisi tuleb varasest east alates julgustada STEM-erialasid õppima;

91.  rõhutab vajadust lõimida õppe- ja õpetamisprotsessi uus tehnoloogia, samuti hõlbustada hariduse omandamist praktilise tegevuse ja tegelike kogemuste kaudu, võttes arvesse eakohaseid IKT- ja meediaõppekavasid, milles peetakse silmas laste arengut ja heaolu ning mille abil lapsi varakult juhendatakse tehnoloogiat vastutustundlikult kasutama ja soodustatakse kriitilist mõtlemist, et varustada inimesed õigete oskuste, pädevuse ja teadmistega, ning tagada kõigi digioskuste arendamine, mida üksikisikud ja ettevõtted üha digitaalsemaks muutuva majanduse tingimustes vajavad; tuletab meelde vajadust julgustada tüdrukuid ja noori naisi IKT erialasid õppima;

92.  lisaks rõhutab vajadust koostööaltima, kooskõlastatuma ja suunatuma lähenemisviisi järele digitaaloskuste strateegiate arendamiseks ja rakendamiseks;

93.  kutsub sel eesmärgil komisjoni üles suurendama Euroopa raamprogrammidest ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist pakutavat rahastamist, et edendada Euroopas kaasavaid, innovatiivseid ja kaalutlevaid ühiskondi, et kõik kodanikud, eelkõige ebakindla sotsiaalse ja majandusliku taustaga või eraldatud piirkondades elavad kodanikud ning puuetega inimesed, eakad ja töötud, osaleksid täiel määral ühiskonnas ja tööturul;

94.  tervitab komisjoni ettepanekut soovitada liikmesriikidel koostada põhjalikud riiklikud digioskuste strateegiad, pöörates erilist tähelepanu digitaalse lõhe vähendamisele ja pidades eelkõige silmas eakaid inimesi; märgib siiski, et nende strateegiate tulemuslikkuse kindlustamiseks tuleb tagada õpetajatele elukestva õppe võimalused ning kõigil haridustasanditel vastavalt kohandatud tugev pedagoogiline juhtimine ja innovatsioon, mis põhineb selgel arusaamal ea- ja arengukohasest meediapedagoogikast, samuti õpetajate algsel ja jätkuval koolitusel ja täeindõppel ning heade tavade vahetamisel;

95.  toonitab, et meediakirjaoskus võimaldab kodanikel omandada kriitiline arusaam meedia eri vormidest, suurendades ja rikastades nii digikirjaoskuse pakutavaid ressursse ja võimalusi;

96.  kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi meediakirjaoskuse parandamiseks koolide õppekavades ja kultuurhariduslikes institutsioonides ning töötama riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil välja algatusi, mis hõlmavad kõiki formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe ja koolituse tasandeid;

97.  kordab, et digioskused peavad hõlmama digitaalset ja meediakirjaoskust, samuti kriitilist ja loovat mõtlemist, et õppijatest ei saaks mitte lihtsalt tehnoloogia kasutajaid, vaid aktiivsed loojad, uuendajad ja vastutustundlikud kodanikud digitaliseeritud maailmas;

98.  palub liikmesriikidel teha igal haridustasemel kättesaadavaks IKT-koolituse ning digioskuste ja meediapädevuse arendamise võimalused; rõhutab sellega seoses, kui olulised on avatud õppematerjalid, mis tagavad kõigi inimeste juurdepääsu haridusele;

99.  rõhutab vajadust lisada hariduse kõikidesse tasanditesse ja läbi erisuguste teemade ettevõtlusõppe, sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse elemendid, sest noorte ettevõtlusvaimu ergutamine juba varases etapis suurendab töölesobivust, toetab võitlust noorte töötuse vastu ja soodustab loovuse, kriitilise mõtlemise ning juhtimisoskuste kujunemist, millest on abi sotsiaalprojektide käivitamisel ja kohalike kogukondade elus; ühtlasi toonitab, kui tähtis on kogemustest õppimine ja „positiivse läbikukkumise“ kontseptsioon;

100.  leiab, et ettevõtlusharidus peaks hõlmama sotsiaalset mõõdet, sest see hoogustab majandust, leevendades samal ajal puudust, sotsiaalset tõrjutust ja muid ühiskondlikke probleeme, ning käsitlema teemasid nagu õiglane kaubandus, sotsiaalne ettevõtlus ja alternatiivsed ettevõtlusmudelid, näiteks kooperatiivid, et püüelda sotsiaalsema, kaasavama ja kestlikuma majanduse poole;

101.  tuletab meelde, et loomemajandus on üks ettevõtlikumaid ja kiiremini arenevaid sektoreid ning loomevaldkonna haridus aitab arendada valdkonnaüleseid oskusi, nagu loovmõtlemine, probleemide lahendamise oskus, meeskonnatöö ja leidlikkus; võtab teadmiseks, et kunsti- ja meediavaldkond on noortele iseäranis huvipakkuv;

102.  juhib tähelepanu sellele, et ettevõtlus eeldab selliste valdkonnaüleste oskuste arendamist nagu loovus, kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö ja algatusvõime, mis aitavad kaasa noore isiklikule ja ametialasele arengule ning hõlbustavad tema üleminekut tööturule; on veendunud, et seetõttu on vaja hõlbustada ja edendada ettevõtjate osalemist haridusprotsessis;

103.  nõuab tungivalt akadeemilise kogukonna, muude haridus- ja koolitusasutuste või osalejate ja töömaailma vahelise aktiivse dialoogi loomist, andmevahetust ja koostööd, et välja töötada noortele vajalikke oskusi ja pädevusi andvad haridusprogrammid;

Kutsehariduse ja -õppe moderniseerimine ning keskendumine tööpõhise õppimise väärtusele

104.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles kujundama ja kehtestama poliitikat, millega tagatakse õppe- ja koolituspuhkus, samuti töö käigus toimuv kutseõpe ja elukestev õpe, sealhulgas ka teistes liikmesriikides; kutsub neid üles tegema tööl ja väljaspool tööd toimuva õppe, sealhulgas tasulise õppe võimalused kättesaadavaks kõigile töötajatele, eelkõige ebasoodsas olukorras olijatele, pöörates eriti tähelepanu naistöötajatele sektorites, kus naised on struktuurselt alaesindatud(39);

105.  kordab kutsehariduse ja -õppe kui asjakohast liiki hariduse tähtsust mitte ainult töölesobivuse ja kutsekvalifikatsiooni paremaks omandamiseks, vaid ka kõigile, sh sotsiaalselt haavatavas olukorras kodanikele ja ebasoodsas olukorras rühmadele võrdsete võimaluste loomiseks;

106.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piisavad investeeringud kutseharidusse ja -õppesse, et garanteerida, et see on tervikliku ja osalust soodustava haridushoiaku kohaselt õppijatele, tööandjatele ja ühiskonnale senisest asjakohasem, ja kohandada seda tööturu vajadustele, muutes selle osaluspõhise, lõimitud ja kooskõlastatud lähenemise abil haridussüsteemi lahutamatuks osaks, ja tagada seejuures kõrged kvalifikatsioonistandardid ning kvaliteet; rõhutab vajadust tihedama koostöö järele kutsehariduse ja -õppe ning kõrgema hariduse pakkujate vahel, et tagada kutsehariduse ja -õppe lõpetajate edukas üleminek kõrgemasse haridusse;

107.  peab oluliseks akadeemilise hariduse ja kutseõppe üleminekuvõimaluste hõlbustamist;

108.  rõhutab vajadust tugevdada kutse- ja karjäärinõustamise tavasid nii haridussüsteemis kui ka täiskasvanute hariduses oskuste ja pädevuste suunas, mida vajatakse riikide perspektiivsetes harudes ning sektorites, millel on kõrge lisaväärtus ja investeerimispotentsiaal;

109.  kiidab heaks komisjoni algatused kutsehariduse ja -õppe edendamiseks; tunnistab, et kutsehariduses ja -õppes ei ole liikuvus veel oma potentsiaali saavutanud; on seisukohal, et kutsehariduse ja -õppe asutuste täiendav rahastamine aitaks kutsehariduses ja -õppes liikuvust ning kvaliteeti, asjakohasust ja kaasavust parandada;

110.  rõhutab vajadust uurida kutsehariduse ja -õppe õpetajate sektoritevahelise liikuvuse võimalust mitte ainult oma valdkonnas, vaid kõigi koolide vahel;

111.  jääb seisukohale, et peamine vastutus kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi eest kuulub liikmesriikide ja piirkondlikule tasandile; kutsub komisjoni üles edendama kutseharidust ja soodustama parimate tavade vahetamist;

112.  kutsub liikmesriike üles muutma kutsehariduse ja -õppe kuvandit piisavate investeeringute ja kvalifitseeritud töötajate abil, tugevdades sidet tööturu ja tööandjatega ning luues arusaama, et kutseharidus ja -õpe on väärtuslik haridus- ja karjäärisuund;

113.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama kutsehariduse ja -koolituse mainet ja atraktiivsust ning liikuvust selles valdkonnas kui olulist isiklikku karjäärivalikut, tagades, et noortel ja nende peredel oleks juurdepääs kutsehariduse ja -koolituse võimalustele ja suunistele, et tehtaks piisavalt investeeringuid selle haridusliigi kvaliteedi suurendamiseks, et see oleks kõigile juurdepääsetav ja taskukohane, et akadeemilise hariduse ning kutsehariduse ja -koolituse vahel loodaks rohkem sildu ning kutsehariduse ja -koolituse programmides edendataks soolist tasakaalu ja mittediskrimineerimist;

114.  nõuab konkreetsete eesmärkide, näiteks täielikult toimiva ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemi rakendamist ja tunnustamist ECVETi kasutamise abil;

115.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel arendada hariduse ja kutseõppe partnerlusi ning võrrelda selle valdkonna parimaid kogemusi, et vähendada hariduse või koolituse poolelijätjate ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arvu; soovitab teha seda keskkoolide ja ettevõtjate koostöö vormis, sealhulgas õpipoisiõppe abil, et luua võimalused uuesti õppimist alustada, saavutada süsteemide suurem lõimitus ja sobitada oskused paremini tegelike vajadustega;

116.  julgustab liikmesriike looma kvaliteetseid duaalse hariduse ja kutseõppe süsteeme koostöös kohalike ja piirkondlike majanduses osalejatega, võttes õppust parimate tavade vahetamisest ja kooskõlas iga haridussüsteemi eripäraga, et vältida nüüd ja edaspidi olukorda, kus oskused ei vasta tööturu nõudlusele;

117.  kutsub liikmesriike üles parandama selliste andmete kogumist, millega uuritakse kutsehariduse- ja õppe õpilaste karjääri edenemist, et tõhusamalt käsitleda nende tööväljavaateid, hinnata kutsehariduse ja -õppe kvaliteeti ning õpilastele karjäärivalikuks teavet pakkuda;

118.  tuletab meelde, et õppijate ja õpetajate liikuvust on vaja rohkem toetada; palub seetõttu liikmesriikidel lisada mobiilsuse toetamine oma riiklikesse programmidesse, et aidata suurel osal noortest välismaal kogemusi omandada;

Õpetajad ja koolitajad

119.  usub, et õpetajatel ja koolitajatel on õppimise tulemuslikkuses oluline osa; rõhutab, et tuleb investeerida kõigi haridussektorite õpetajate esialgsesse ja pidevasse erialasesse arengusse, samuti tagada kvaliteetne tööhõive ning luua elukestva karjääri alase nõustamise teenused, mis peab olema kogu ELis püsiv prioriteet;

120.  rõhutab, et kõigi õpetajate, koolitajate, mentorite ja haridustöötajate seisundi parandamine ning oskuste täiendamine on uue oskuste tegevuskava täitmise eeltingimus ning et tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et noori haridussüsteemi tööle meelitada ja motiveerida õpetajaid kutsealale jääma, muu hulgas parandades töötajate hoidmise poliitikat; märgib, et see nõuab õpetajatega arvestamist ja nende väärtustamist, ligitõmbavaid tasustamis- ja töötingimusi, paremat juurdepääsu tööajal toimuvale jätkuõppele, eriti digitaalse didaktika valdkonnas, samuti meetmeid vägivalla ja ahistamise vastu võitlemiseks ja selle ennetamiseks haridusasutustes; kutsub komisjoni üles soodustama soolist võrdõiguslikkust õpetajate kutsealal; rõhutab, et uuenduslike õpetamise ja õppimise tavade toetamine ning liikuvuse ja parimate tavade vahetamise hõlbustamine võiks olla üks samm selle eesmärgi suunas;

121.  meenutab, et mõnedes liikmesriikides on majandus- ja finantskriisid õpetajate haridust märkimisväärselt mõjutanud; toonitab, kui oluline on investeerimine õpetajatesse, koolitajatesse ja haridustöötajatesse ning nende varustamine uute oskuste ja õpetamistehnikaga kooskõlas tehnoloogilise ja sotsiaalse arenguga;

122.  kutsub liikmesriike üles laialdaselt investeerima õpetajate pidevõppesse, sh praktiliste kogemuste omandamisse välismaal, ning tagama õpetajate pidevat kutsealast arengut ja aitama neil omandada uusi oskusi, nagu IKT- ja ettevõtlusoskused ning üldine haridusalane oskusteave; rõhutab sellega seoses, et kõigi haridustöötajate oskuste täiendamiseks tuleks ette näha piisav arv tasustatud koolituspäevi;

123.  rõhutab vajadust arendada kutsehariduse ja -õppe õpetajate pädevusi, et anda õpilastele ettevõtlusoskusi tihedas koostöös VKEdega; rõhutab sellega seoses paindlike värbamistavade edendamist (nt tööstusharu kogemustega õpetajad);

124.  soovitab liikmesriikidel pakkuda ajendeid, et värvata õpetaja elukutse jaoks kandidaate, kellel on kõrgetasemeline pädevus, ja tasustada häid õpetajaid;

Uue oskuste tegevuskava rakendamine: ülesanded ja soovitused

125.  palub komisjonil teha tihedat koostööd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop), et paremini hinnata ja ennetada tulevast oskustevajadust ning oskusi paremini kohandada vastavalt tööturul pakutavatele töökohtadele;

126.  rõhutab, et uut oskuste tegevuskava tuleb edasi arendada, rakendada ja jälgida koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega, kaasa arvatud sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja mitteformaalse hariduse pakkujad, tööturuasutused ja kohalikud omavalitsused; palub komisjonil soodustada nende sidusrühmadega laiema partnerluse edendamist;

127.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles asetama algatuse rakendamisel suurt rõhku kooskõlastamisele erinevate otseselt või kaudselt oskuste arendamisega seotud organisatsioonide vahel, nagu ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, riiklikud tööhõiveametid ja muud ametid, haridus- ja koolitusasutused, vabaühendused jne;

128.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama jõupingutusi, et teha kutsehariduse ja -õpe nähtavamaks ning suurendada selle kvaliteeti ja atraktiivsust; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriike seadma täiendavaid eesmärke, et soodustada töökohal õppimist kutsehariduse ja -õppe programmides;

129.  nõuab, et praeguse lõhe kaotamiseks teeksid kutseõppe ja kõrghariduse pakkujad omavahel rohkem koostööd, et tagada kutseõppe lõpetanute sujuv üleminek kõrgharidusse; soovitab selles vallas õppida mitmete liikmesriikide parimatest tavadest, kus kasutatakse tõhusaid duaalseid haridussüsteeme;

130.  palub komisjonil ja liikmesriikidel järgida sotsiaalpoliitikas, hariduses ja tööhõives kooskõlastatud ja integreeritud lähenemisviisi, et võimaldada kutsehariduse ja -õppe pidevat kohandamist ja arengut ning võimaldada sellise hariduse omandanud inimestel kõrgematele haridus- ja koolitustasanditele üle minna;

131.  rõhutab vajadust parandada erinevate kvalifikatsioonide mõistetavust ja võrreldavust liikmesriikide vahel; toetab ettepanekut Euroopa kvalifikatsiooniraamistik läbi vaadata ja seda edasi arendada ning nõuab liikmesriikide ja sidusrühmade koostöö tihendamist; nõuab, et ELi kvalifikatsioonivahendid, nimelt Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteem (ECVET) ning Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik (EQAVET), oleksid omavahel rohkem kooskõlas;

132.  kutsub liikmesriike üles keskenduma ka edaspidi sellele, et pakkuda igas vanuses kodanikele võimalusi oma digioskusi ja -pädevust arendada, soodustades samal ajal majanduse digimuundust ning õppimis-, töö- ja äritegemise viiside ümberkujundamist; kutsub sellega seoses liikmesriike üles arvesse võtma komisjoni kavatsust keskenduda ELi e-oskuste strateegia kaudu selle muutuse positiivsetele aspektidele; nõuab kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite suuremat kaasamist algatusse „Digioskuste ja töökohtade koalitsioon“;

133.  nõustub valdkondliku oskustekoostöö kavaga, mille komisjon esitas kuue sektori katseprogrammi raames, ja soovitab seda jätkata;

134.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama keskendumist digitaaloskustele, eelkõige majanduse digimuundusele ning töö- ja äritegemise viiside ümberkujundamisele, ning võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse keskenduda selle muutuse positiivsetele aspektidele ELi e-oskuste strateegias;

135.  nõuab, et liikmesriigid lisaksid õppekavadesse varajase ettevõtlushariduse(40), sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas, et kujundada oma kodanikes individuaalne ettevõtluslik meelelaad kui võtmepädevus, mis toetab isiklikku arengut, kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja töölesobivust;

136.  kutsub komisjoni üles koostama samaväärseid pädevusraamistikke teiste võtmepädevuste, näiteks finantskirjaoskuse jaoks, tehes seda samamoodi nagu digitaal- ja ettevõtlusoskuste puhul;

137.  on arvamusel, et selleks, et esitatud oskuste täiendamise meetmed käegakatsutavaid tulemusi annaksid, on oluline õppust võtta noortegarantii rakendamise kogemusest; on seisukohal, et eelkõige peaks püüdma tagada kiirema rakendamise ja integreeritud lähenemisviisi koos vastavate sotsiaalteenustega ning edendama paremat koostööd sotsiaalpartneritega, nt ametiühingute ja tööandjate ühendustega, ja muude sidusrühmadega;

138.  usub, et inimeste minimaalsete oskustega varustamine on tähtis, kuid sellest ei piisa, sest oluline on tagada, et iga inimest ergutatakse omandama kõrgetasemelisi oskusi ja pädevust, et tulevikus ettetulevate oludega paremini kohaneda, eelkõige haavatavate rühmade puhul, kes on ebakindlasse töösuhtesse sattumise ohus;

139.  kahetseb, et ettepanekute rakendamiseks puuduvad spetsiaalsed rahastamisvahendid, mis võib tõsiselt takistada meetmete võtmist, mis võiksid riigi tasandil tõelist mõju avaldada, kuid on seisukohal, et liikmesriike tuleks julgustada olemasolevaid rahastamisvõimalusi täiel määral ära kasutama, et toetada tegevuskava rakendamist, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi; rõhutab, et kavandatud rahastamisvahendeid, nimelt Euroopa Sotsiaalfond ja Erasmus+, juba kasutatakse riiklikul tasandil; palub seetõttu komisjonil liikmesriike julgustada oskusi suuremal määral rahastama ja ergutada selleks tehtavaid tõhusaid kulutusi, sest see on oluline investeering inimkapitali, mis toob nii sotsiaalset kui majanduslikku kasu;

140.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama rahalisi vahendeid, et riiklike digioskuste strateegiate raames kaotada tehnoloogiline lõhe hästi varustatud haridus- ja koolitusasutuste ning sobivat varustust mitteomavate haridus- ja koolitusasutuste vahel ning toetada õpetajate ja koolitajate tehnoloogiliste oskuste täiendamist, et tänapäeva järjest digitaalsemaks muutuva maailmaga sammu pidada;

141.  soovitab tungivalt tegeleda digitaalse lõhe küsimusega ning anda kõigile võrdsed võimalused digitaaltehnoloogiale juurdepääsu saamiseks, samuti digiosalemise jaoks vajaliku pädevuse, hoiakute ja motivatsiooni omandamiseks;

142.  palub komisjonil ja liikmesriikidel ühtlasi tegelda selliste küsimustega nagu õpilaste nõrk edasijõudmine teatud õppevaldkondades, vähene osalusmäär täiskasvanuõppes, haridussüsteemist varakult lahkumine, sotsiaalne kaasatus, kodanikuaktiivsus, soolised lõhed ja koolilõpetanute töölesobivuse määr;

143.  kutsub liikmesriike üles edendama koostööd ja tugevdama sünergiat formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse pakkujate, piirkondade ja kohalike omavalitsuste ning tööandjate ja kodanikuühiskonna vahel, konsulteerides sotsiaalpartneritega, et jõuda rohkemate madala kvalifikatsiooniga töötajateni ja nende konkreetseid vajadusi paremini arvesse võtta;

144.  nõuab, et õppimises võimaldataks suuremat paindlikkust asukoha, õpetamisviisi ja õppemeetodite osas, mille eesmärk on meelitada õppima väga erinevaid õppijaid ja täita nende vajadusi, muutes seega õppimisvõimalused kõigi jaoks paremaks;

145.  tervitab ettepanekut läbi vaadata võtmepädevuste raamistik, mis pakub väärtuslikke võrdlusandmeid ja kujundab ühise arusaama valdkonnaüleste oskuste arendamisest, ja nõuab selle mõju tugevdamist riiklikul tasandil, sealhulgas õppekavades ja õpetajate väljaõppes; kutsub komisjoni üles tagama, et võtmepädevuste raamistik oleks seotud nõukogu 2012. aasta soovitusega mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta;

146.  tunneb heameelt Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kavandatava läbivaatamise üle, mis peaks aitama parandada omandatud pädevuse ja kvalifikatsiooni arusaadavust Euroopa Liidu eri liikmesriikides; rõhutab, et selline vahend on hädavajalik kutsealase liikuvuse arendamiseks, eelkõige piirialadel, ja rõhutab vajadust tagada mitteformaalse ja informaalse õppimise teel omandatud oskuste, pädevuse ja teadmiste suurem nähtavus;

147.  palub liikmesriikidel läheneda oskuste täiendamise rakendamisele üldiselt, pakkudes erinevaid võimalusi, pidades sealjuures silmas konkreetseid vajadusi kohalikul, piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil (nt kultuuridevahelised, kodaniku-, ökoloogilised, keelelised, tervisealased ja pereoskused) ning pakkudes enamat kui ainult põhioskused;

148.  palub komisjonil toetada liikmesriikide pingutusi vastastikuse õppetegevuse ja heade poliitiliste tavade vahetamise kaudu;

149.  toetab Europassi raamistiku läbivaatamist, eelkõige Europassi kasutamisel üleminekut dokumendipõhiselt vahendilt teenusepõhisele platvormile ja pingutusi erinevate õppe- ja oskuseliikide nähtavamaks muutmiseks, seda eelkõige väljaspool formaalset haridussüsteemi omandatud oskuste korral;

150.  on veendunud, et läbivaatamisega tuleks tagada, et vahenditest saaksid kasu halvemas olukorras olevad rühmad, näiteks puudega inimesed, madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud, eakad või pikaajalised töötud, ja peab otsustavalt tähtsaks raamistiku juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks;

151.  usub, et soolist ebavõrdsust oskuste arendamisel tuleks uues oskuste tegevuskavas paremini arvesse võtta;

152.  toetab algatust koolilõpetanute edasise tegevuse jälgimiseks, et pakkuda õppekavade ja õppimisvõimaluste kavandamisel tõendipõhisemat ja asjakohasemat lähenemisviisi; kutsub üles samalaadse süsteemi loomisele kutseõppe lõpetanute edasise tegevuse laialdaseks jälgimiseks;

153.  nõuab, et järjepidevalt ja suuremal määral toetataks Erasmus+ liikuvusprogrammi, mis pakub noortele, haridustöötajatele, vabatahtlikele, õpipoistele, praktikantidele ja noortele töötajatele kaasavaid õppimis- ja koolitusvõimalusi ja edendab neid;

154.  kutsub komisjoni üles analüüsima liikmesriikide kutsekvalifikatsioonikavasid ning teeb ettepaneku kohandada neid nii, et need vastaksid uute kutsealade muutuvatele vajadustele; rõhutab, et liikmesriigid peaksid toetama haridustöötajaid, hõlbustades juurdepääsu uusimatele tehnoloogiatele, ning tuletab sellega seoses meelde komisjoni välja töötatud eTwinningu platvormi;

155.  palub komisjonil välja kuulutada täiskasvanuõppe Euroopa aasta, mis aitab suurendada täiskasvanuhariduse ja aktiivsena vananemise väärtuse mõistmist kogu Euroopas, ning andma piisavalt aega selle ettevalmistamiseks ELi ja riiklikul tasandil;

156.  palub komisjonil korraldada kord aastas Euroopa oskuste foorum, et anda asjaomastele haldusasutustele, haridusasutustele, praktikutele, õpilastele, tööandjatele ja töötajatele võimalus vahetada oskuste prognoosimise, arendamise ja valideerimise valdkonna parimaid tavasid;

o
o   o

157.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.
(2) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 29.
(3) ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.
(4) ELT C 67, 20.2.2016, lk 1.
(5) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.
(6) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
(7) ELT C 191, 1.7.2011, lk 1.
(8) ELT C 372, 20.12.2011, lk 1.
(9) ELT C 290, 4.12.2007, lk 1.
(10) ELT C 417, 15.12.2015, lk 36.
(11) ELT C 64, 5.3.2013, lk 5.
(12) ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.
(13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.
(14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0107.
(15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0008.
(16) ELT C 265, 11.8.2017, lk 48.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0292.
(18) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0321.
(19) https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/lsa/119628.pdf.
(20) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6268-2017-INIT/et/pdf.
(21) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0005.
(22) Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (ISBN: 978‑92‑79‑26866‑3); http://www.euricse.eu/wp-content/uploads/2015/03/social-economy-guide.pdf.
(23) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0411.
(24) Euroopa Komisjon (2016), Euroopa uue oskuste tegevuskava analüütilised põhialused (SWD(2016)0195).
(25) Cedefop, ilmub varsti Euroopa Komisjonis, 2016.
(26) http://www.cedefop.europa.eu/en/events-and-projects/projects/assisting-eu-countries-skills-matching.
(27) Vt SWD(2016)0195.
(28) Uuring „Boosting the competitiveness of cultural and creative industries for growth and jobs“ (Kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõime suurendamine majanduskasvu ja töökohtade jaoks), 2015.
(29) Aruanne „Society at a Glance 2016 – OECD Social Indicators“ (Ülevaade ühiskonnast: sotsiaalvaldkonna näitajad).
(30) Cedefop, Rising STEMs Database (Tõusva STEM-valdkonna andmebaas), märts 2014.
(31) Duaalne haridussüsteem kombineerib ühel kursusel õpipoisiõppe ettevõttes kutseharidusega kutsekoolis.
(32) Hariduse ja koolituse valdkonna 2016. aasta ülevaade.
(33) https://www.oecd.org/education/school/50293148.pdf.
(34) Eurofound (2015), Early childhood care: working conditions, training and quality of services – A systematic review (Lapsehoid: töötingimused, koolitus ja teenuste kvaliteet. Süstemaatiline ülevaade).
(35) Vt vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.
(36) Nihe õpitulemustest lähtumise suunas — Poliitikasuunad ja tavad Euroopas — Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop).
(37) Tuleb tugineda kutseõppe nõuandekomitee 2. detsembril 2016. aastal vastu võetud arvamusele „Jagatud nägemus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe ja tööpõhise õppimise jaoks“.
(38) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus.
(39) Vt vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.
(40) European Commission/EACEA/Eurydice, 2016. Entrepreneurship Education at School in Europe. Eurydice aruanne.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika