Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ajavahemiku osas (COM(2017)0136 – C8‑0116/2017 – 2017/0060(COD))

P8_TA(2017)0429 A8-0332/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0136),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0116/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. juuli 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. oktoobri 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8‑0332/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/…, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ajavahemiku osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2017/2380) lõplikule kujule).

(1) ELT C 345, 13.10.2017, lk 67.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Karel Pinxten kontrollikoja liikmeks (C8‑0328/2017 – 2017/0812(NLE))

P8_TA(2017)0430 A8-0336/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0328/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0336/2017),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 19. oktoobri 2017. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  ei toeta nõukogu ettepanekut nimetada Karel Pinxten kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Pietro Russo kontrollikoja liikmeks (C8‑0329/2017 – 2017/0813(NLE))

P8_TA(2017)0431 A8-0337/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0329/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0337/2017),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 19. oktoobri 2017. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Pietro Russo kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Hannu Takkula kontrollikoja liikmeks (C8‑0330/2017 – 2017/0814(NLE))

P8_TA(2017)0432 A8-0338/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0330/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0338/2017),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 19. oktoobri 2017. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Hannu Takkula kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Baudilio Tomé Muguruza kontrollikoja liikmeks (C8‑0331/2017 – 2017/0815(NLE))

P8_TA(2017)0433 A8-0342/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0331/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0342/2017),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 26. oktoobri 2017. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Baudilio Tomé Muguruza kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Bettina Jakobsen kontrollikoja liikmeks (C8‑0332/2017 – 2017/0816(NLE))

P8_TA(2017)0434 A8-0341/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0332/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0341/2017),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 26. oktoobri 2017. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Bettina Jakobsen kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada João Alexandre Tavares Gonçalves de Figueiredo kontrollikoja liikmeks (C8‑0333/2017 – 2017/0817(NLE))

P8_TA(2017)0435 A8-0343/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0333/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0343/2017),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 26. oktoobri 2017. aasta koosolekul nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi ära;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada João Alexandre Tavares Gonçalves de Figueiredo kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Iliana Ivanova kontrollikoja liikmeks (C8‑0334/2017 – 2017/0818(NLE))

P8_TA(2017)0436 A8-0344/2017

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0334/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0344/2017),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 26. oktoobri 2017. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Iliana Ivanova kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (COM(2016)0721 – C8‑0456/2016 – 2016/0351(COD))

P8_TA(2017)0437 A8-0236/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0721),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0456/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. mai 2016. aasta resolutsiooni Hiina turumajandusliku staatuse kohta(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 11. oktoobri 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8‑0236/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. novembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/2321) lõplikule kujule).

LISA

Üleminekut käsitlev komisjoni avaldus

Komisjon tuletab meelde, et uue metoodika eesmärk on tagada liidu tootmisharu jätkuv kaitse ebaõiglaste, eelkõige suurte turumoonutustega seotud kaubandustavade vastu. Sellega seoses tagab komisjon, et liidu tootmisharule ei teki lisakoormust, kui tootmisharu taotleb dumpinguvastaste meetmete kohast kaitset, eelkõige võimaliku aegumise läbivaatamise taotluse esitamisel pärast seda, kui uus metoodika on kasutusele võetud.

Komisjoni avaldus artikli 23 kohta ning koostöö Euroopa Parlamendi ja nõukoguga

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu, kui ta kavatseb koostada alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohase aruande või seda ajakohastada. Kui Euroopa Parlament või nõukogu teatavad komisjonile, et nende arvates on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohase aruande koostamise või ajakohastamise tingimused täidetud, võtab komisjon asjakohased meetmed ning teavitab sellest vastavalt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Komisjoni avaldus seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohase aruandega

Komisjon kasutab kiiresti alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c sätestatud võimalust ja esitab aruanded oluliste moonutuste kohta, et need aruanded oleksid huvitatud isikute käsutuses taotluste koostamisel, mille suhtes võidakse kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a. Komisjon annab huvitatud isikutele juhiseid osutatud aruannete kasutamiseks.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0223.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon õigusriigi kohta Maltal (2017/2935(RSP))

P8_TA(2017)0438 B8-0597/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 4, 5, 6, 9 ja 10,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 20,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 6, 7, 8, 10, 11, 12 ja 47,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi kodakondsuse müügi kohta(1),

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja arvukaid ÜRO lepinguid inimõiguste valdkonnas, mis on kõikidele liikmesriikidele siduvad,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“ (COM(2014)0158),

–  võttes arvesse 24. oktoobril 2017 täiskogu istungil toimunud arutelu meediavabaduse kohta Maltal,

–  võttes arvesse uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi ja võrgustiku European Investigative Collaborations network poolt Panama dokumentide ja Malta dokumentide põhjal tehtud paljastusi,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni õiguspäraste meetmete kohta üldsuse huvides äriühingute ja avalik‑õiguslike asutuste konfidentsiaalset teavet avaldavate rikkumisest teatajate kaitseks(3),

–  võttes arvesse rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni (PANA‑komisjon) raportit ja soovitusi ning raporti lisa PANA‑komisjoni lähetuse kohta Maltale,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, ning arvestades, et need väärtused on universaalsed ja kõigil liikmesriikidel ühised;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta on osa liidu esmasest õigusest; arvestades, et väljendusvabadus ning meediavabadus ja meedia mitmekesisus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10; arvestades, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2, artikli 3 lõikega 1 ja artikliga 7 on liidul võimalus võtta meetmeid, kui on vaja kaitsta ühiseid väärtusi, millele liit on rajatud; arvestades, et õigusriigi mehhanismi tuleks rakendada võrdse rangusega kõigi liikmesriikide suhtes;

C.  arvestades, et EL on konstitutsiooniline süsteem, mis toimib vastastikusel usaldusel, et liikmesriigid tegutsevad kooskõlas demokraatia, õigusriigi ja põhiõigustega;

D.  arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatus on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 ning see on võimude lahususe demokraatliku põhimõtte oluline eeldus;

E.  arvestades, et korruptsioonijuhtumeid uuriv Malta ajakirjanik ja blogipidaja Daphne Caruana Galizia mõrvati 16. oktoobril 2017 toimunud autopommirünnakus;

F.  arvestades, et see mõrv tõi Maltal tänavatele meeleavaldajad ja kodanikud, kes nõuavad õiglust, vastutust ja õigusriigi austamist;

G.  arvestades, et meediapluralismi vaatlusvahendi (Media Pluralism Monitor) 2016. aasta aruandes Malta kohta täheldati keskmist (suuremapoolset) ohtu meediaturu mitmekesisusele ja poliitilisele sõltumatusele ning tuvastati ohtu suurendavad tegurid, nagu ebapiisavad andmed meediaturu kohta, ajakirjanike ja toimetuste sõltumatuse ebapiisav kaitse ja eneseregulatsioon, meediaväljaannete otsene kuulumine poliitikutele ja meediapädevuse poliitika puudumine(4);

H.  arvestades, et 2017. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis (mida avaldab vabaühendus Piirideta Reporterid) on Maltal peamiseks väljendusvabadust piiravaks teguriks peetud sealseid laimamist käsitlevaid seadusi, mida sageli kasutavad eeskätt poliitikud ajakirjanike vastu ja mis võimaldab määrata laimamise eest karistuseks rahatrahvi või vangistuse(5);

I.  arvestades, et Malta parlament arutab praegu Malta valitsuse esitatud seaduseelnõu, millega lõpetatakse laimu kriminaliseerimine ja kehtestatakse ajutine keeld kasutada laimuhagide puhul mis tahes seaduse alusel mis tahes liiki ennetavaid arestimis- või vahistamismääruseid(6);

J.  arvestades, et Daphne Caruana Galizia vastu olid Malta eri poliitiliste jõudude esindajad esitanud arvukalt laimuhagisid;

K.  arvestades, et käesoleval aastal külmutati Daphne Caruana Galizia pangakontod enne kohtumenetluse lõppemist kohtu ennetava arestimismääruse alusel seoses ühe ministri esitatud laimuhagiga;

L.  arvestades, et Malta meediaväljaannete teatel on rahapesusüüdistuse saanud Pilatuse pank (Pilatus Bank) avaldanud neile suurt survet, et nad võtaksid tagasi või eemaldaksid panga kohta avaldatud artikleid; arvestades, et Pilatuse pank on algatanud USAs kohtumenetluse Malta meediaväljaannete vastu seoses panga maine kahjustamisega; arvestades, et Malta rahapesu andmebüroo (FIAU) vastavusaruanne näitab, et Pilatuse panga kliendid on peamiselt riikliku taustaga isikud Aserbaidžaanist, kuid pank ei rakendanud nende klientide suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid, nagu nõutakse rahapesuvastases direktiivis; arvestades, et üks võimulolevasse erakonda kuuluv parlamendiliige on nõudnud juurdluse algatamist FIAU rikkumisest teataja suhtes;

M.  arvestades, et enne Galizia Daphne Caruana mõrva põgenes riigist üks rikkumisest teataja, kellelt saadud teave andis alust riikliku taustaga isikuid puudutavate korruptsiooni- ja rahapesusüüdistuste esitamiseks;

N.  arvestades, et Malta valitsus on rakendanud 2013. aastal vastu võetud rikkumisest teataja kaitse seadust(7) ja on üks vähestest ELi liikmesriikidest, kes on rikkumistest teatajate kaitsemeetmed seaduses sätestanud;

O.  arvestades, et vastavalt Malta põhiseadusele ja seadustele nimetab politseiülema ametisse peaminister, peaprokuröri nimetab ametisse president peaministri soovitusel ning kohtunikud nimetatakse alates 2017. aastast ametisse pärast seda, kui vastav komisjon on läbi viinud kandidaatide hindamise(8); arvestades, et asjaolu, et valitsusel on õigus nimetada ametisse politseiülem, FIAU juht ja peaprokurör, võib kahjustada Malta õiguskaitse- ja kohtuasutuste sõltumatust;

P.  arvestades, et paljudes meediaväljaannetes on täheldatud, et suur hulk töökohti Malta riigiettevõtetes loodi mõni nädal enne 2017. aasta juunis toimunud valimisi, mis tekitab kahtlusi, et seda võidi teha valimistega seotud kaalutlustel;

Q.  arvestades, et Malta keeldus ühinemast Euroopa Prokuratuuriga, mis on sõltumatu liidu organ, kelle pädevuses on uurida ELiga seotud pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendega seotud süüdistusi;

R.  arvestades, et 2016. aasta aprillis avalikuks tehtud Panama dokumentidest nähtub, et uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi Panama dokumentide andmebaasis on ühtekokku 714 Maltaga seotud ettevõtet; arvestades, et need dokumendid sisaldavad paljastusi ühe praeguse ministri ja ühe endise ministri ning kõrgete ametnike kohta;

S.  arvestades, et Euroopa Parlament korraldas 2017. aasta veebruaris Panama dokumentide uurimise raames oma delegatsiooni lähetuse Maltale; arvestades, et delegatsioon järeldas oma aruandes, et on põhjust arvata, et Malta politseil ei ole häid võimalusi oma ülesannete optimaalseks lahendamiseks, viidates võimalikule haldusomavoli juhtumile; arvestades, et delegatsioon täheldas, et rahapesuga seotud süüdimõistmiste ja konfiskeerimiste arv Maltal tundub olevat FIAU poolt politseile saadetavate aruannete keskmise arvuga võrreldes väga väike; arvestades, et üks valitsusametnik ja üks endine minister keeldusid PANA‑komisjoniga selle lähetuse ajal kohtumast;

T.  arvestades, et 2017. aasta mais avaldati Maltal kaks konfidentsiaalset FIAU aruannet aastast 2016, milles järeldati, et on piisavalt alust kahtlustada rahapesu, millega on seotud valitsuse ametnik; arvestades, et samal ajal avaldatud kolmandas aruandes kirjeldati üksikasjalikult FIAU poolt Pilatuse pangas läbi viidud kohapealset kontrolli, mille käigus väidetavalt leiti, et pank rikub Malta rahapesuvastaseid õigusakte; arvestades, et võrreldes kapitalinõuete direktiivis sätestatud nõuetele vastamise tagamiseks keskmiselt kuluva ajaga oli Pilatuse pangale tegevusloa andmise protsess väga kiire;

U.  arvestades, et FIAU juht ja politseiülem, mis on mõlemad valitsuse poolt otse täidetavad ametikohad, astusid tagasi varsti pärast nende aruannete valmimist; arvestades, et kõnealuste tõsiste rahapesukahtluste suhtes, millega on seotud poliitilise taustaga isikud, sealhulgas valitsuse liige, ei ole politseijuurdlust algatatud; arvestades, et ülalnimetatud juhtumite jaoks määrati ametisse kohtunikud; arvestades, et kaks FIAU töötajat koondati pärast FIAU aruannete lekkimist ajakirjandusse;

V.  arvestades, et Euroopa Komisjoni teavitati kõnealustest kahtlustest viimati 2017. aasta juunis, mil paluti korraldada täiendav uurimine seoses kolmanda rahapesuvastase direktiivi ja kapitalinõuete direktiivi järgimise ja piisava rakendamisega Maltal;

W.  arvestades, et ELi kodakondsus on üks liidu suuremaid saavutusi, ning arvestades, et aluslepingute kohaselt kuuluvad elukoha ja kodakondsusega seotud küsimused liikmesriikide ainupädevusse; arvestades, et ELil on volitused liikmesriikide korruptsioonivastase tegevuse jälgimiseks;

X.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikale kehtestab iga liikmesriik nõuetekohaselt Euroopa Liidu õigust järgides ise tingimused kodakondsuse saamiseks ja äravõtmiseks; arvestades, et alates Maastrichti lepingu jõustumisest tähendab liikmesriigi kodakondsuse andmine ühtlasi ELi kodakondsuse ja seega tugevate täiendavate õiguste andmist, mistõttu liikmesriigi naturalisatsiooniotsused ei ole teiste liikmesriikide ja ELi suhtes neutraalsed;

Y.  arvestades, et Malta valitsus käivitas 2014. aastal üksikinvestorite programmi, mille raames müüakse kolmandate riikide kodanikele Malta ja ELi kodakondsust hinnaga 650 000 eurot; arvestades, et selle programmi kaudu kodakondsuse saanute nimekiri on endiselt selgusetu, kuna neid ei ole avaldatud naturaliseerunud kodanike nimekirjas; arvestades, et FIAU 2016. aasta lekitatud aruandes väljendati muret võimaliku korruptsiooni pärast selle programmi haldamisel;

Z.  arvestades, et Malta valitsus usaldas selle investeerimisprogrammi haldamise ettevõttele Nexia BT, keda on Panama dokumentides mainitud usaldusfondide ja offshore-äriühingute asutajana Malta riikliku taustaga isikute huvides, kelle seas on ka üks valitsuse liige; arvestades, et Panama dokumentide kohaselt ei ole Nexia BT täitnud nõuetekohast hoolsuskohustust, mis eeldab kogu teabe esitamist tegelikult kasusaava omaniku tuvastamiseks;

AA.  arvestades, et Europoli finantsteabe rühma (Financial Intelligence Group) aruandes „From suspicion to action – converting financial intelligence into greater operational impact“ („Kahtlusest tegudeni – finantsandmete kasutamine tegevusmõju suurendamiseks“) rõhutatakse, et teatud osalised, sh kuritegelikud organisatsioonid, on kasutanud Malta internetipõhiste majandusharude teatavaid aspekte kuritegelikul teel saadud raha pesemiseks; arvestades, et seda ei tohiks tõlgendada nii, nagu puudutaks see kogu majandust tervikuna;

1.  mõistab sügavalt hukka Daphne Caruana Galizia mõrvamise ja kutsub Malta valitsust üles kasutama kõiki vajalikke vahendeid, et tuua tema mõrvarid kohtu ette;

2.  nõuab Daphne Caruana Galizia mõrva sõltumatut rahvusvahelist uurimist; võtab teadmiseks Malta ametiasutuste sammud rahvusvaheliste õiguskaitseorganite appikutsumiseks, kaasa arvatud USA Föderaalne Juurdlusbüroo ja Madalmaade kohtumeditsiinispetsialistid; nõuab Europoli täielikku kaasamist kogu uurimise kestel;

3.  märgib, et uurivate ajakirjanike ja rikkumisest teatajate kaitse on ühiskonna huvides väga oluline; kutsub Malta ametiasutusi ja kõiki ELi liikmesriike üles tagama rikkumisest teatajate ja ajakirjanike isikliku julgeoleku ja elatusvahendite kaitset;

4.  kutsub esimeeste konverentsi üles looma Daphne Caruana Galizia nimelist Euroopa uuriva ajakirjanduse auhinda, millega tunnustataks igal aastal väljapaistvat uurivat ajakirjandustööd Euroopas;

5.  avaldab kahetsust, et Malta viimaste aastate sündmused on põhjustanud tõsist muret õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste pärast, kaasa arvatud meediavabadus ning politsei ja kohtusüsteemi sõltumatus;

6.  kutsub komisjoni üles alustama Malta valitsusega dialoogi õigusriigi toimimise üle Maltal ja tagama Euroopa väärtuste austamist; palub, et komisjon hoiaks Euroopa Parlamenti oma hinnanguga kursis; kordab, et on vaja kõiki liikmesriike hõlmavat korrapärast järelevalveprotsessi ja dialoogi, et kaitsta ELi põhiväärtusi ehk demokraatiat, põhiõigusi ja õigusriiki, kaasates nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi, nagu soovitati parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste pakt);

7.  peab kahetsusväärseks, et Malta politsei on jätnud uurimata mitu tõsist väidet korruptsiooni ning rahapesuvastaste ja pangandusjärelevalve kohustuste rikkumise kohta, seades ohtu õigusriigi põhimõtte selles liikmesriigis; võtab teadmiseks, et mõnede kõnealuste väidete asjus on käimas magistraadikohtu uurimised; avaldab eelkõige kahetsust, et siiani ei ole Malta politsei algatanud uurimist seoses Panama dokumentide ja riikliku taustaga isikutega, keda mainitakse lekkinud FIAU aruannetes, ning märgib, et mõned FIAU aruannetes mainitud isikud kuuluvad endiselt valitsusse; kutsub Malta politseiülemat üles sellist uurimist algatama;

8.  võtab teadmiseks Malta ülemkohtuniku märkused õigusriigi kohta ja toetab tema väidet, et ilma nõuetekohase õiguskaitseta ei ole Maltal võimalik õigusriiki tagada(9);

9.  väljendab muret seoses PANA‑komisjoni raportiga, mis koostati pärast komisjoni visiiti Maltale ja kus märgiti, et avaliku sektori asutused, kes vastutavad nõuetele vastavuse, pettuste ja finantskuritegude vastase võitluse eest, on ülimalt politiseeritud;

10.  kutsub komisjoni üles kontrollima, kas Malta täidab kolmandat rahapesuvastast direktiivi ja kapitalinõuete direktiivi; märgib, et Malta on üks mitmest liikmesriigist, kelle suhtes komisjon algatas esialgse rikkumismenetluse seoses neljanda rahapesuvastase direktiivi üle võtmata jätmisega 26. juuni 2017. aasta tähtajaks; võtab teadmiseks, et ülevõtmine on käimas;

11.  kutsub Malta ametiasutusi üles ühinema Euroopa Prokuratuuriga, et võidelda koos teiste osalevate liikmesriikidega ELiga seotud pettuste ja muude kuritegude vastu, mis kahjustavad liidu finantshuve;

12.  kutsub Malta järelevalve- ja kohtuasutusi üles uurima Pilatuse panga lubade andmise menetlust, eelkõige seoses finantsasutuse juhtorgani sobivuse ja nõuetele vastavuse nõuete täitmisega, nagu on ette nähtud kapitalinõuete direktiivis, samuti kutsub üles uurima, kuidas Nexia BT on rahapesuvastast direktiivi täitnud;

13.  kordab Euroopa Parlamendi liikmete sageli väljendatud üldist muret seoses investeeringute eest kodakondsuse andmise skeemidega nii Maltal kui ka teistes ELi liikmesriikides; kutsub Maltat üles selgelt teada andma, kes on ostnud Malta passi ja kõik sellega kaasnevad õigused ja millised on kehtivad kaitsemeetmed, et tagada, et kõik need uued kodanikud on enne passiostu tegelikult ühe aasta Maltal elanud; kutsub komisjoni üles niisuguseid liikmesriikide kodakondsusprogramme jälgima, sest liikmesriigid peavad kodakondsuse vallas oma pädevust teostades nõuetekohaselt arvesse võtma ELi õigust;

14.  palub Maltal ja kõigil teistel liikmesriikidel tagada, et võitlus maksudest kõrvalehoidumise vastu oleks prioriteet ning et selleks eraldataks kõik vajalikud vahendid;

15.  peab kahetsusväärseks komisjoni otsust mitte avaldada 2017. aastal ELi korruptsioonivastast aruannet;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule ning Malta Vabariigi presidendile.

(1) ELT C 482, 23.12.2016, lk 117. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0402. (4) Nenadic, Iva, 2016. „Media Pluralism Monitor 2016 – Monitoring Risks for Media Pluralism in the EU and Beyond. Country report: Malta“. Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus. Kättesaadav aadressil http://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/mpm-2016-results/malta/ (5) Vt https://rsf.org/en/malta (6) Malta valitsuse seaduseelnõu „AN ACT to provide for the updating of the regulation of media and defamation matters and for matters consequential or ancillary thereto„ artikli 26 lõige 6. Vt http://justiceservices.gov.mt/DownloadDocument.aspx?app=lp&itemid=28292&l=1 (7) Vt http://justiceservices.gov.mt/DownloadDocument.aspx?app=lp&itemid=28292&l=1 (8) 2016. aasta seaduse nr XLIV artikkel 5 (96A) http://www.justiceservices.gov.mt/DownloadDocument.aspx?app=lp&itemid=27835&l=1 (9) http://www.independent.com.mt/articles/2017-10-02/local-news/Chief-Justice-boldly-speaks-out-about-rule-of-law-need-for-proper-law-enforcement-6736179695

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon mitmepoolsete läbirääkimiste kohta enne WTO 11. ministrite konverentsi 10.–13. detsembril 2017 Buenos Aireses (2017/2861(RSP))

P8_TA(2017)0439 B8-0593/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsi 14. novembri 2001. aasta Doha deklaratsiooni(1),

–  võttes arvesse WTO ministrite konverentsi 18. detsembri 2005. aasta Hongkongi deklaratsiooni(2),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Doha arengukava kohta, eelkõige 9. oktoobri 2008. aasta(3), 16. detsembri 2009. aasta(4), 14. septembri 2011. aasta(5), 21. novembri 2013. aasta(6) ja 26. novembri 2015. aasta(7) resolutsiooni,

–  võttes arvesse 2013. aasta detsembris Balil toimunud 9. ministrite konverentsi tulemusi ja eeskätt kaubanduse lihtsustamise lepingut(8),

–  võttes arvesse 2015. aasta detsembris Nairobis toimunud 10. ministrite konverentsi tulemusi ja 19. detsembril 2015 vastu võetud ministrite deklaratsiooni(9),

–  võttes arvesse Genfis toimunud WTO parlamentaarse konverentsi iga-aastasel istungjärgul 14. juunil 2016 konsensuse teel vastu võetud lõppdokumenti(10),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke(11),

–  võttes arvesse kaubandusabi kuuendat ülemaailmset läbivaatamist 11.–13. juulil 2017 Genfis(12),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et WTO‑l on alates selle loomisest olnud keskne roll mitmepoolsuse põhimõtte tugevdamisel, kaasava maailmamajanduse edendamisel ning avatud, eeskirjadel põhineva ja mittediskrimineeriva mitmepoolse kaubandussüsteemi kindlustamisel; arvestades, et Doha vooru alustati 2001. aastal eesmärgiga luua uusi kaubandusvõimalusi, tugevdada mitmepoolseid kaubanduseeskirju ja tegelda kaubandussüsteemis esineva tasakaalustamatusega, seades läbirääkimistel kesksele kohale arenguriikide ja eelkõige vähim arenenud riikide vajadused ja huvid;

B.  arvestades, et EL on kaubanduse valdkonnas järjekindlalt toetanud tugevat mitmepoolset ja eeskirjadepõhist käsitust, tunnistades samas, et täiendavad moodused, nagu kahepoolsed, piirkondlikud ja mõnepoolsed lepingud, võivad samuti soodustada kaubanduse avanemist ja majandusarengut – eriti kui avada tee liberaliseerimisele ning ajakohastada eeskirju ja korda nendes poliitikavaldkondades, millega WTOs nii põhjalikult ei tegelda – ning toetada mitmepoolset süsteemi, eeldusel et asjaomased lepingud vastavad WTO nõuetele, põhinevad ühistel eeskirjadel ja loovad tingimused võimalikuks tulevaseks mitmepoolsuseks;

C.  arvestades, et 2013. aastal toimunud 9. ministrite konverentsi tulemused olid süsteemse tähtsusega, eelkõige WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu sõlmimine, sest see on kõige märkimisväärsem mitmepoolne kaubandusleping pärast WTO asutamist 1995. aastal;

D.  arvestades, et teatavad WTO liikmed püüavad praegust rahvusvaheliste kaubandusvaidluste lahendamise mudelit õõnestada; arvestades, et WTO apellatsioonikogus on peagi vaid toimimiseks vajalik miinimumarv kohtunikke; arvestades, et USA lükkas hiljuti tagasi ELi ja mõnede Ladina-Ameerika riikide ettepanekud alustada valikumenetlust järjest arvukamate vabade töökohtade täitmiseks; arvestades, et selline ummikseis, mille tõttu on juba kaks seitsmest apellatsioonikogu vabast ametikohast täitmata jäänud, võib hävitada süsteemi, mis on maailma võimsaimate kaubanduspartnerite vaheliste vaidluste lahendamiseks keskse tähtsusega;

E.  arvestades, et 2015. aastal toimunud 10. ministrite konverentsi tulemused olid samuti suure tähtsusega, sest tehti kuus ministrite otsust põllumajanduse, puuvilla ja vähim arenenud riikidega seotud küsimustes, sealhulgas võeti kohustus kaotada eksporditoetused põllumajandustoodete ekspordilt, mis on tõenäoliselt WTO kõige tähelepanuväärsem saavutus põllumajanduse vallas;

F.  arvestades, et hiljutised arutelud selle üle, kuidas Doha arengukavaga edasi liikuda, on selgelt näidanud, et WTO liikmete arvamused lahknevad selles osas, kuidas läbirääkimisi jätkata, mis näitab, et eesmärkide ulatuslikkus on vaja läbi vaadata, et saavutada kõigi läbirääkimissammaste raames tegelikke tulemusi, ning arvestades, et läbivaatamisel tuleb täielikult arvesse võtta praeguse kaubanduskeskkonna tegelikke tingimusi;

G.  arvestades, et majanduse digitaaltehnoloogiale üleminek avab kaubandusele uusi võimalusi, hõlbustades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist maailmakaubanduses e-kaubanduse kaudu; arvestades, et seda peetakse järjest enam valdkonnaks, kus WTO‑l võiks olla oluline roll;

H.  arvestades, et WTO 11. ministrite konverents toimub 10.–13. detsembril 2017 Argentinas Buenos Aireses;

1.  kinnitab oma täielikku toetust mitmepoolsuse püsivale väärtusele ning nõuab kõigi huve teenivat, vabal, õiglasel ja eeskirjadepõhisel kaubandusel põhinevat tegevuskava, mis toetaks kestliku arengu tegevuskava, pidades esmatähtsaks sotsiaalseid, keskkonna- ja inimõigusi ning tagades, et mitmepoolselt kokkulepitud ja ühtlustatud eeskirju kohaldatakse kõigi suhtes ühetaoliselt;

2.  rõhutab vajadust tugineda WTO 9. ja 10. ministrite konverentsil kokku lepitud tulemustele, mis aitavad teha ja tagada 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimuval WTO 11. ministrite konverentsil märkimisväärseid edusamme mitmepoolsete kaubandussuhete raamistiku säilitamiseks ja tugevdamiseks; rõhutab, et pooled peaksid sellest hoolimata otsima uusi poliitilisi eesmärke sellistes valdkondades nagu digitaalkaubandus ja investeeringute hõlbustamine;

3.  nõuab tungivalt, et kõik WTO liikmed kasutaksid ära soodsa olukorra, mis on tekkinud hiljutiste edusammude tulemusena ega unustaks strateegilist eesmärki tugevdada mitmepoolset kaubandussüsteemi ja vajadust kindlustada WTO kui kaubandusläbirääkimiste keskme positsiooni, tunnistades samas, et praeguste probleemide lahendamiseks on vaja uusi meetodeid; märgib, et paindlikkus, avatus, kaasatus ja poliitiline tahe on otsustava tähtsusega, et Doha arengukava lahendamata küsimustega oleks võimalik ülemaailmselt, tasakaalustatult ja realistlikult edasi minna; on seisukohal, et alates Doha vooru algusest 2001. aastal on maailma majandus, poliitika ja tehnoloogia oluliselt muutunud ning arutada on vaja selliseid uusi küsimusi nagu e-kaubandus, digitaalkaubandus, investeerimise läbipaistvus, toetused ja ületootmine, ülemaailmsed väärtusahelad, avalikud hanked, teenuste riigisisene reguleerimine, mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (MVKEd) ning suurem ühilduvus Doha arengukavast laiemate kaubanduse, tööhõive ja keskkonnakaitse tegevuskavade vahel, ning seda on võimalik teha nii, et see ei mõjutaks ebasoodsalt Doha arengukava lahendamata küsimusi; rõhutab, et arengumaadel tuleks võimaldada leida oma meetodid, mis säilitaksid nendes uutes sektorites võrdsed võimalused;

4.  rõhutab, kui tähtis on WTO, mis toimib tõhusa ja tulemusliku läbirääkimiste foorumina kõigis oma liikmeid huvitavates küsimustes ja pakub platvormi avatud aruteluks ülemaailmse kaubandusega seotud küsimuste üle;

5.  rõhutab, et Buenos Airesesse on vaja minna hästi välja töötatud ettepanekutega, et tagada läbipaistvamad ja kaasavamad kaubandusläbirääkimised, sest ministrite konverents tuleks põhjalikult ette valmistada komitee tasandil peetavate läbirääkimiste teel; tunnustab sellega seoses edasiminekut läbirääkimistel selliste küsimuste üle nagu kalandustoetused, et võidelda ülepüügi ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

6.  võtab teadmiseks siseriiklike põllumajandustoetuste kohta tehtud ettepanekud, sealhulgas ELi ja Brasiilia ühisettepaneku; on seisukohal, et arutelu edendamine kõnesolevas valdkonnas võiks olla WTO 11. ministrite konverentsi otsustava tähtsusega tulemus; tuletab sellega seoses meelde vajadust leida püsiv lahendus riigivaru loomisele toiduga kindlustamiseks, puuvillasektori toetamiseks ja subsiidiumideks kooskõlas ministrite Nairobis tehtud otsusega; rõhutab, et läbirääkimised sellel teemal ja nende võimalik tulemus ei peaks olema tähtsamad kui arutelud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle;

7.  kinnitab taas, kui oluline on edendada läbirääkimisi ja saavutada tulemusi seoses teiste liikmete poolt tõstatatud teemadega, sealhulgas teenuste riigisisene reguleerimine, e-kaubandus, investeeringute hõlbustamine, horisontaalsed subsiidiumid ning läbipaistvuse parandamine ja hea reguleerimistava VKEde huvides;

8.  on seisukohal, et 2017. aasta ministrite konverentsi tulemustes tuleks selgelt tunnustada 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste olulisust kliimamuutuste vastu võitlemisel ja kaubanduse võimalikku rolli nende eesmärkide saavutamisel, ning et konverentsil tuleb määrata kindlaks selleks võetavad konkreetsed meetmed, kuna ülemaailmsed standardid ja mitmepoolsed võimalused on ülemaailmse kaubanduse jaoks kasulikud;

9.  kinnitab, et sooline võrdõiguslikkus ja kaasav areng on omavahel seotud, ja rõhutab, et naiste mõjuvõimu suurendamine on vaesuse kaotamisel otsustava tähtsusega ning majanduse arengu seisukohast on äärmiselt oluline kõrvaldada tõkked, mis takistavad naiste osalemist kaubanduses; tunnistab vajadust töötada välja meetmed, mille eesmärk on tegeleda mitmesuguste takistustega, mis piiravad naiste võimalusi majanduses; kutsub WTO liikmeid üles lisama tööprogrammi, millega tagataks, et sooteadlik kaubanduspoliitika oleks 2017. aasta ministrite konverentsi tulemustes tähtsal kohal;

10.  juhib tähelepanu 2017. aasta juulis Genfis toimunud kaubandusabi kuuendale ülemaailmsele läbivaatamisele „Kaubanduse, kaasavuse ja ühenduvuse edendamine kestliku arengu nimel“, millel keskenduti muu hulgas vajadusele vähendada digitaalset lõhet;

11.  pooldab seisukohta, et sel eesmärgil tuleks võtta konkreetseid meetmeid, et soodustada e-kaubandust ja muuta kaubanduse digitaalsed võimalused reaalsuseks; rõhutab, et parem ühenduvus pakub rohkem ärivõimalusi, muutes muu hulgas arenguriikide mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate turulepääsu lihtsamaks ja vähem kulukaks; märgib sellega seoses, et investeeringud taristusse on jätkuvalt peamine probleem ja et on äärmiselt oluline saavutada selles valdkonnas edusamme; kutsub seetõttu WTO liikmeid edendama taristusse tehtavaid investeeringuid, ergutades muu hulgas avaliku ja erasektori partnerlusi;

12.  rõhutab, kui oluline on arutada võimalikke kaubanduspoliitilisi lahendusi seoses kaubavahetuse üha teenustekesksemaks muutumisega (nn 5. tarneviis);

13.  palub komisjonil jätkata oma jõupingutusi, et töötada WTOs välja siduvad mitmepoolsed e-kaubanduse põhimõtted; toetab 2017. aasta juunis teenustekaubanduse nõukogu liikmetele esitatud ELi teatist „An enabling environment to facilitate online transactions“ (Internetipõhiste tehingute lihtsustamist võimaldav keskkond), milles esitatakse äärmiselt vajalikud ja õigeaegsed tarbijakaitset, soovimatuid teateid, autentimist ja usaldusteenuseid ning elektroonilisi lepinguid käsitlevad ühised põhimõtted, mis suurendaksid tarbijate usaldust ja kindlustunnet internetis ja looksid soodsa keskkonna digitaalkaubanduse jaoks;

14.  innustab taas alustama mitmepoolseid läbirääkimisi kaubanduse keskkonnatoodete lepingu üle;

15.  tunneb heameelt kaubanduse lihtsustamise lepingu jõustumise üle 22. veebruaril 2017; on seisukohal, et see leping toob märkimisväärset kasu kõigile WTO liikmetele ning eelkõige arenguriikidele ja asjaomastele ettevõtjatele, suurendades läbipaistvust ja õiguskindlust ning vähendades halduskulusid ja tolliprotseduuridele kuluvat aega;

16.  rõhutab, et oluline on, et kõik WTO liikmed viiksid ellu nii Balil kui ka Nairobis tehtud otsused, sealhulgas looksid vähim arenenud riikide teenuseosutajatele uusi ekspordivõimalusi, vabastades vähim arenenud riigid teenuste eest tasumisest ja lihtsustades päritolureegleid reguleerivaid eeskirju; võtab teadmiseks WTO liikmete kasvava huvi teenuste soodustamise lepingu vastu; nõuab tõhusamaid jõupingutusi mitmepoolsel tasandil, et märkimisväärselt lihtsustada ja ühtlustada päritolureegleid;

17.  rõhutab WTO keskset tähtsust eeskirjadepõhise kaubandussüsteemi jaoks ning peab ülimalt tähtsaks vajadust tagada selle otsuste elluviimine, siduvate kohustuste täitmise tagamine ja kaubandusvaidluste lahendamine, ning rõhutab ühtlasi WTO ainulaadset panust läbipaistvuse suurendamisse ja vastastikusesse hindamisse, eelkõige kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi abil; tunneb äärmist muret asjaolu pärast, et mitu apellatsioonikogu ametikohta on endiselt täitmata, mis raskendab suuresti selle tähtsa organi tööd, ohustades vaidluste lahendamise praegust nõuetekohast toimimist, ning nõuab kiiret otsust kõnealuste ametikohtade täitmise kohta;

18.  rõhutab, et on vaja saavutada WTO 11. ministrite konverentsi lõplik deklaratsioon, milles liikmed võivad kindlaks määrata uued valdkonnad ja Doha arengukavas loetletud valdkonnad, milles nad läbirääkimisi alustavad ja jätkavad;

19.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et Euroopa Parlament jääks tihedalt kaasatuks WTO 11. ministrite konverentsi ettevalmistustesse ja et teda hoitaks pidevalt sündmustega kursis ja temaga konsulteeritaks 2017. aasta ministrite konverentsi ajal; kutsub komisjoni jätkama teiste WTO liikmete veenmist, et suurendada WTO parlamentaarse mõõtme tähtsust;

20.  kutsub WTO liikmeid tagama WTO parlamentaarse mõõtme tugevdamise abil demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust; rõhutab sellega seoses vajadust tagada parlamendiliikmete parem juurdepääs kaubandusläbirääkimistele ja kaasatus WTO otsuste sõnastamisse ja täideviimisesse ning kaubanduspoliitika nõuetekohane kontrollimine kodanike huvides;

21.  peab kahetsusväärseks, et 9.–10. oktoobril 2017. aastal Marrakechis toimunud ministrite minikonverents ei toonud kaasa märkimisväärset edu WTO 11. ministrite konverentsi silmas pidades; kutsub kõiki osalisi üles täiel määral oma kohustusi täitma ja poliitilistest avaldustest tuleneva valmisoleku läbirääkimistel konkreetseteks meetmeteks muutma, et saavutada WTO 11. ministrite konverentsil Buenos Aireses positiivseid tulemusi ja luua tugev alus edasiseks tegevuseks ja pärast 2017. aasta ministrite konverentsi tehtavateks otsusteks;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning WTO peadirektorile.

(1) WTO ministrite konverentsi 14. novembri 2001. aasta Doha deklaratsioon (WT/MIN(01)/DEC/1). https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/min01_e/mindecl_e.htm. (2) WTO ministrite konverentsi 18. detsembri 2005. aasta Hongkongi deklaratsioon (WT/MIN(05)/DEC). https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/min05_e/final_text_e.htm. (3) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 31. (4) ELT C 286 E, 22.10.2010, lk 1. (5) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 84. (6) ELT C 436, 24.11.2016, lk 6. (7) ELT C 366, 27.10.2017, lk 140. (8) WTO ministrite konverentsi 7. detsembri 2013. aasta Bali deklaratsioon (WT/MIN(13)/DEC). https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/mc9_e/balideclaration_e.htm. (9) WTO ministrite konverentsi 19. detsembri 2015. aasta Nairobi deklaratsioon (WT/MIN(15)/DEC). https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/mc10_e/nairobipackage_e.htm. (10) http://www.ipu.org/splz-e/trade16/outcome.pdf. (11) http://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/. (12) https://www.wto.org/english/tratop_e/devel_e/a4t_e/gr17_e/gr17programme_e.htm.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel (2017/2130(INI))

P8_TA(2017)0440 A8-0308/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 8 ning ja eelkõige V jaotise artikleid 21, 22, 36 ja 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

–  võttes arvesse idapartnerluse käivitamist Prahas 7. mail 2009. aastal kui ELi ja tema idapartnerite Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina ühist püüdlust,

–  võttes arvesse Varssavis (2011), Vilniuses (2013) ja Riias (2015) toimunud idapartnerluse tippkohtumiste ühisdeklaratsioone,

–  võttes arvesse 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtide deklaratsiooni, mis võeti vastu Roomas 25. märtsil 2017,

–  võttes arvesse Euronesti parlamentaarse assamblee, idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi ning Regioonide Komitee ning idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP) soovitusi ja tegevust,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse teatisi Euroopa naabruspoliitika (ENP) kohta, täpsemalt 2017. aasta aruannet läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika rakendamise kohta (JOIN(2017)0018) ja 2017. aasta läbivaadatud töödokumenti pealkirjaga „Idapartnerlus – 20 tulemust 2020. aastaks: keskendumine peamistele prioriteetidele ja tulemustele“ (SWD(2017)0300), samuti 2016. aasta teatist Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu järeldusi ENP ja idapartnerluse kohta,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 72. istungjärgu kohta(1) ning oma resolutsioone, eelkõige 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni Afgan Mukhtarli juhtumi ja meedia olukorra kohta Aserbaidžaanis(2), 6. aprilli 2017. aasta(3) ja 24. novembri 2016. aasta(4) resolutsioone olukorra kohta Valgevenes, 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudel(5), 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni naiste õiguste kohta idapartnerluse riikides(6), 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga(7) ning 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta(8),

–  võttes arvesse Gruusia, Moldova ja Ukraina parlamentide 3. juuli 2017. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0308/2017),

A.  arvestades, et idapartnerluse aluseks on Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Euroopa Liidu ühine pühendumine oma suhete süvendamisele eesmärgiga austada rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja põhiväärtusi, nende hulgas demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust, samuti turumajandust, kestlikku arengut ja head valitsemistava;

B.  arvestades, et idapartnerlus on keskendunud ühistele eesmärkidele – stabiilsuse, usalduse loomise ja koostöö edendamisele, demokraatlike reformide toetamisele, heanaaberlikele suhetele, konfliktide rahumeelsele lahendamisele ja piirkondlikule koostööle, inimestevaheliste kontaktide tõhustamisele ja kaubanduse hoogustamisele, et süvendada poliitilist dialoogi ja assotsieerumist ning majanduslikku koostööd ja integratsiooni;

C.  arvestades, et EL püüab oma üldise strateegia ja läbivaadatud ENP kaudu tuua oma partnerid kiirendatud poliitilise assotsieerimise ja ELiga majandusliku integreerumise abil lähemale, püüdes samal ajal edendada poliitilist stabiliseerumist, ühiskondlikku vastupanuvõimet ja majanduslikku õitsengut oma naabruskonnas ning pakkudes võimalusi privilegeeritud poliitiliste ja majanduslike suhete loomiseks iga partnerriigi ambitsioonidest lähtuvalt;

D.  arvestades, et kuna EL peab koostööd omaette väärtuseks ja usub kindlalt, et see toob kasu kõigile asjaosalistele, on liit võtnud endale kohustuse jätkata tööd kõigi idapartnerluse riikidega, tingimusel et ei seata kahtluse alla ega õõnestata Euroopa põhiväärtusi;

E.  arvestades, et EL ja selle partnerid peavad leidma ressursid ja vahendid, mis vastaksid võetud kohustustele, ning arvestades, et partnerid peavad rohkem keskenduma olemasolevate lepingute rakendamisele;

F.  arvestades, et 2015. aasta Riia tippkohtumisel kutsuti osalejaid tagama järgmise tippkohtumise ajaks edusamme järgmistes valdkondades: 1) institutsioonide tugevdamine ja hea valitsemistava, 2) liikuvus ja inimestevahelised kontaktid, 3) majanduslik areng ja turuvõimalused ning 4) ühenduvus, energiatõhusus, keskkonna- ja kliimamuutused;

G.  arvestades, et pärast viimast tippkohtumist on tehtud märkimisväärseid edusamme, eelkõige on sõlmitud ja jõustatud kolm assotsieerimislepingut, sh põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduspiirkondi käsitlevad lepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, samuti on kehtestatud viisavaba režiim Gruusia ja Ukrainaga alates 2017. aastast (ja Moldovaga 2014. aastast), lõpule on viidud läbirääkimised kõikehõlmava ja laiendatud partnerluslepingu üle Armeeniaga (näide sellest, kuidas Euraasia Majandusliidu liikmesus ja osalemine ELi naabrusstrateegiates võivad koos eksisteerida), on alustatud läbirääkimisi uue kõikehõlmava lepingu üle Aserbaidžaaniga, mitmes nimetatud riigis on vastu võetud reforme Euroopa Liidu poliitilisel, tehnilisel ja rahalisel toel ning Valgevene suhtes jätkatakse kriitilist lähenemispoliitikat;

H.  arvestades, et alates idapartnerluse loomisest Prahas on mõne asutajaliikme inimõiguste olukord üldiselt halvenenud ja demokratiseerumise suundumused on asendunud vastupidiste suundumustega; arvestades, et üks peamistest ülesannetest on aidata kaasa praegusele arengule kaasava, vastutava, stabiilse ja elujõulise demokraatia suunas;

I.  arvestades, et suurenenud liikuvus ning inimestevaheliste kontaktide edendamine partnerriikide ja ELi vahel on endiselt asendamatud vahendid, mille abil edendada Euroopa väärtusi;

J.  arvestades, et komisjoni ja Euroopa välisteenistuse poolt välja pakutud uuel strateegilisel tegevuskaval, mis ühendab nii kahepoolset kui ka piirkondlikku koostööd, on eesmärk suunata ELi tulevast tööd kuues partnerriigis, keskendudes 2020. aastaks 20 tulemusele;

K.  arvestades, et ELi idapartnerite iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ohustavad endiselt lahendamata piirkondlikud konfliktid, sealhulgas mõned, mille algatas ja mida toetab jätkuvalt ja aktiivselt Venemaa Föderatsioon vastuolus oma rahvusvaheliste kohustustega järgida rahvusvahelist õiguskorda; arvestades, et EL peaks aktiivsemalt osalema oma naabruse konfliktide rahumeelses lahendamises; arvestades, et Venemaa agressioon Ukraina suhtes, Krimmi poolsaare annekteerimine ning kahe Gruusia piirkonna jätkuv okupeerimine, samuti Venemaast lähtuvad hübriidohud, sh destabiliseerimine ja propaganda, ohustavad Euroopa julgeolekut tervikuna;

L.  arvestades, et idapartnerluse poliitika põhineb iga partneri suveräänsel õigusel valida, kuivõrd tihedaid suhteid ta ELiga soovib; arvestades, et partnerid, kes püüavad tihendada suhteid ELiga, peaksid saama arvestada suurema abi ja toetusega ühiste eesmärkide saavutamiseks, kui nad täidavad võetud kohustusi reformide osas, vastavalt põhimõttele „rohkema eest rohkem“;

1.  soovitab nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele järgmist:

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ning teavitamise eesmärgil Lõuna‑Kaukaasia ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindajale, OSCE parlamentaarsele assambleele, Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele ning idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0304. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0267. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0126. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0456. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0089. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0487. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0018. (8) ELT C 265, 11.8.2017, lk 110. (9) ELT C 95, 1.4.2014, lk 1. (10) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta (2017/2819(RSP))

P8_TA(2017)0441 B8-0589/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava“ (COM(2017)0198),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta(1),

–  võttes arvesse ELi loodusalaste õigusaktide (linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv) toimivuskontrolli (SWD(2016)0472),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 1/2017 „Natura 2000 võrgustiku täies ulatuses rakendamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi“,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Aruandlus ELi elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi (2007–2012) alusel – looduse seisund ELis“,

–  võttes arvesse Eurostati 2016. aasta novembris avaldatud bioloogilise mitmekesisuse statistikat,

–  võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi loodust, rahvast ja majandust käsitleva ELi tegevuskava kohta(2),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta (O‑000067/2017 – B8‑0608/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ainult umbes pooltel kaitstud linnuliikidel ja väiksemal osal muudel liidu kaitsealustel liikidel ja elupaikadel on hea kaitsetase, ning arvestades, et kaitse-eesmärkide ja -meetmetega majandamiskava on olemas kõigist Natura 2000 aladest vaid 50 % puhul;

B.  arvestades, et loodusdirektiividel on oluline roll bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava 2011–2020, kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkulepe eesmärkide saavutamisele kaasa aitamises;

C.  arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti ELi looduse seisundi 2015. aasta hinnangus on märgitud, et liikmesriigid peavad maismaaökosüsteemidele avalduvateks peamisteks surveteguriteks ja ohtudeks põllumajandust ja loodustingimuste muutmist, mereökosüsteemide puhul aga bioloogiliste ressursside kasutamist (kalapüük) ja reostust; arvestades, et kõik need on inimtegevused ning neil on loodusele sügav ja kahjulik mõju;

D.  arvestades, et Eurostati bioloogilise mitmekesisuse statistika näitab, et ELi kõigi 167 levinud linnuliigi isendite arv on aastatel 1990–2014 vähenenud(3);

Üldised märkused

1.  kiidab heaks loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava ning peab seda loodusdirektiivide eesmärkide saavutamist silmas pidades sammuks õiges suunas;

2.  märgib siiski murega, et ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020 ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärke ei saavutata ilma koheste suuremate lisapingutusteta; rõhutab, et ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2010 eesmärke ei saavutatud;

3.  märgib, et kahjustamata ja vastupanuvõimelised ökosüsteemid suudavad paremini leevendada kliimamuutuste tagajärgi ja nendega kohaneda ning seeläbi piirata ülemaailmset soojenemist; märgib, et need on äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes vastupidavamad ja toibuvad nendest kergemini, omades mitmeid inimeste jaoks olulisi eeliseid;

4.  märgib, et Euroopas on peaaegu veerand looduslikest liikidest väljasuremisohus ning enamik ökosüsteeme on niivõrd kahjustatud, et nad ei suuda enam oma väärtuslikke funktsioonide täita; märgib, et see toob ELile kaasa suure sotsiaalse ja majandusliku kahju, kuna bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamised põhjused, st elupaikade halvenemine, loodusvarade ülekasutamine, invasiivsete võõrliikide sissetoomine ja levimine ning kliimamuutused suurenevad pidevalt, nullides nende ärahoidmiseks tehtud positiivsete algatuste mõju;

5.  märgib, et tegevuskava eesmärk on kiirendada liikumist EL 2020 eesmärgi poole, mis seisneb bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vähenemise peatamises ja tagasipööramises; peab siiski kahetsusväärseks, et rohkem ei ole 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiale või selle vahehinnangu järeldustele osutatud;

6.  kordab, et 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks on vaja teha pidevalt suuri lisapingutusi, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma see poliitikas tähtsamale kohale;

7.  rõhutab vajadust tagada liidu loodusalaste õigusaktide täielik ja järjekindel rakendamine;

8.  rõhutab, et märkimisväärseid edusamme kasvuhoonegaaside heitkoguste, õhureostuse ja muude saasteainete vähendamisel ning energia- ja materjalitõhususe parandamisel tuleb täiendada liikmesriikide lisameetmetega, et täielikult rakendada kokkulepitud poliitikat, mille eesmärk on paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust, loodusvarasid ja rahvatervist;

9.  rõhutab vajadust veelgi enam integreerida poliitikat ja teadmisi, et saavutada eesmärk elada hästi maakera võimaluste piires, mis on seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi pikaajaline visioon;

10.  peab kahetsusväärseks tegevuskava piiratud ajaraamistikku ja kutsub komisjoni üles alustama viivitamata tööd järgmise bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga, mis hõlmab 2020. aasta järgset perioodi;

Kõigi osalejate kaasamine

11.  peab tervitatavaks tegevuskavas kindlaksmääratud nelja prioriteetset valdkonda ja rõhutab vajadust kaasata riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil aktiivselt kõik asjaomased osalejad, et linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi rakendamises ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks oleks võimalik võtta konkreetseid tulemuslikke meetmeid;

12.  tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 1/2017, et koordineerimine vastutavate ametiasutuste ja muude sidusrühmade vahel ei ole liikmesriikides piisavalt välja arendatud;

13.  kutsub komisjoni üles tulemuslikult toetama riiklikke ja piirkondlikke osalejaid loodusalaste õigusaktide rakendamisel ja keskkonnajärelevalve parandamisel, sealhulgas pädevuse ja suutlikkuse suurendamise ning ressursside parema jaotamise kaudu;

14.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon kavatseb ajakohastada ja täiendada suunisdokumente kõikides ELi ametlikes keeltes, et parandada õigusaktide mõistmist kohapeal ja aidata avaliku sektori asutustel neid õigesti kohaldada, ning kutsub seoses sellega komisjoni üles kaasama sellesse protsessi kõiki sidusrühmi ja nendega konsulteerima;

15.  rõhutab kodanikuühiskonna rolli liidu loodusalaste õigusaktide parema rakendamise tagamisel ning sellega seoses Århusi konventsiooni sätete olulisust;

16.  kutsub komisjoni üles esitama uut seadusandlikku ettepanekut kohtulikule kontrollile juurdepääsu miinimumnõuete kohta ning läbi vaatama Århusi määrust, millega Århusi konventsiooni liidu meetmete suhtes rakendatakse, et võtta arvesse Århusi konventsioonist kinnipidamise komitee hiljutist soovitust;

17.  peab tervitatavaks asjaolu, et paindlikud lähenemisviisid rakendamisel, milles võetakse arvesse riikide konkreetset olukorda, ohustamata seejuures loodusdirektiivides sätestatud kaitsealaseid eesmärke ja nõudeid, aitab vähendada ja järk-järgult kõrvaldada looduskaitse ja sotsiaal-majandusliku tegevuse vahel tekkinud tarbetuid konflikte ja probleeme, aga ka lahendada praktilisi ülesandeid, mis tulenevad nimetatud direktiivide lisade kohaldamisest;

18.  palub komisjonil selgitada Regioonide Komitee rolli teadlikkuse tõstmisel ning kohaliku kaasatuse ja teadmiste vahetuse edendamisel;

Kaitsealused liigid ja elupaigad

19.  rõhutab, et liikmesriigid peavad tagama, et Natura 2000 alade seisund ei halveneks, ning rakendama kaitsemeetmeid kaitsealuste liikide ja elupaikade soodsa kaitsetaseme säilitamiseks või taastamiseks;

20.  nõuab loodusdirektiivide täielikku rakendamist, et tagada kaitsemeetmete võtmine vastavalt teaduse ja tehnika viimastele edusammudele;

21.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et tegevuskavas ei ole esitatud prioriteetset strateegiat ja konkreetseid meetmeid, et parandada tolmeldajate kaitset, iseäranis meetmeid võitluseks terviseohtude ja parasiitliikide (eriti varroalesta) vastu, teadusuuringute kooskõlastamist, analüüsimeetodite ühtlustamist ja tolmeldajaid käsitlevate teadusandmete jagamist Euroopa tasandil, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi varasemas resolutsioonis;

22.  nõuab uuesti tungivalt, et komisjon esitaks ELi ohustatud tolmeldajate kaitse ja säilitamise kohta ELi strateegia, milles pööratakse valdkondadevaheliselt suurt tähelepanu hindamatuid keskkonna- ja majandusteenuseid osutavate Euroopa tolmeldajate, eelkõige mesilaste murettekitavalt kõrge suremuse üliolulisele probleemile;

23.  teeb ettepaneku muuta varroalesta vastased meetmed ELi tasandil kohustuslikuks, toetada mesinike koolitust mesilaste kaitsmise meetodite alal ning julgustada kohalikke ja piirkondlikke asutusi, põllumajandustootjaid ja kõiki muid kodanikke edendama taimeliikide, eelkõige õitsvate taimede levitamist maa- ja linnapiirkondades, et suurendada meetaimede arvu;

24.  tuletab meelde, et endiselt valmistab muret asjaolu, et Vahemere piirkonnas tapetakse ebaseaduslikult linde ja eelkõige rändliike, aga mõnes liikmesriigis ka röövlinde; rõhutab vajadust Euroopa tasandil kooskõlastatud ja teaduslikel andmetel põhineva, rohkem kui üht liikmesriiki läbivaid rändlinnuliike käsitleva korralduskava järele;

25.  nõuab invasiivsete võõrliikide määruse täielikku ja tulemuslikku rakendamist ning sellele valdkonnale ELi eelarves piisavate vahendite tagamist; rõhutab, et liigi liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekirja lisamise aluseks peab olema standardiseeritud ja ühtlustatud riskihindamine; on seisukohal, et invasiivsete võõrliikide ohjamine on kiireloomuline prioriteet, eriti Natura 2000 aladel; kiidab Euroopa võõrliikide teabevõrgustiku (EASIN) veebiplatvormi, mis hõlbustab juurdepääsu võõrliike käsitlevatele andmetele;

26.  rõhutab, et Euroopa ühise looduskeskkonna kaitsmine on nii meie majanduse kui ka heaolu jaoks väga oluline, et Natura 2000 võrgustiku majanduslik väärtus on hinnanguliselt 200–300 miljardit eurot aastas ning võrgustik võib suurendada kohalike kogukondade sissetulekut turismi ja vaba aja veetmise teenuste kaudu ning et kahjustamata ökosüsteemid pakuvad väga olulisi teenuseid, nagu puhas vesi, süsiniku ladustamine, tolmeldavad putukad ning kaitse üleujutuste, laviinide ja ranniku erosiooni vastu(4); toonitab seetõttu, et Natura 2000 võrgustikku investeerimine on ka majanduslikult põhjendatud;

27.  tuletab meelde, et Natura 2000 võrgustiku merealad on palju nõrgemini määratletud kui maismaa-alad; palub asjaomastel liikmesriikidel selle küsimusega tegeleda ning komisjonil hõlbustada vajalikku koostööd kolmandate riikidega, et parandada merealade keskkonnakaitset;

28.  väljendab heameelt meetmete üle, mille eesmärk on ökosüsteemi teenuste integreerimine otsuste tegemisse; peab siiski kahetsusväärseks, et tegevuskavas puudub konkreetne bioloogilise mitmekesisuse summaarse vähenemise ärahoidmist käsitlev algatus;

Seosed muude poliitikavaldkondadega

29.  rõhutab vajadust võtta kiiresti meetmeid, et käsitleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamisi põhjuseid, nagu elupaikade hävimine ja halvenemine, mis on tingitud eelkõige maa ülemäärasest tarbimisest, reostusest, intensiivsest põllumajandustegevusest, sünteetiliste keemiliste pestitsiidide kasutamisest, võõrliikide levikust ja kliimamuutustest, ning rõhutab samuti vajadust tagada ELi eri poliitikavaldkondade sidusus;

30.  juhib tähelepanu asjaolule, et toimivuskontrollis rõhutatakse vajadust parandada sidusust ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP), ning rõhutab põllumajandusega seotud liikide ja elupaikade murettekitavat vähenemist; palub komisjonil hinnata ÜPP mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

31.  kordab, et üks kuuest põhiprioriteedist ELi maaelu arengu valdkonnas on põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja tugevdamine ning seda ka Natura 2000 aladel; tuletab meelde põllumajanduses osalejate tehtud suuri jõupingutusi, eelkõige seoses ÜPP 2013. aasta läbivaatamise raames kehtestatud keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmete rakendamisega;

32.  kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele tagada, et ÜPP raames eraldatavad rahalised vahendid suunataks bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud tegevuse toetamiselt ümber säästvate põllumajandustavade rahastamisele ja seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike koostöös maaomanike ja -kasutajatega uurima lisaks turuhinnal põhineva tasu eest nn roheliste ja siniste teenuste (loodus, maastik ja veemajandus) osutamise võimalusi;

34.  märgib, et liigid, mis on määratletud elupaikade direktiivis erilist kaitset vajavatena, on Euroopa mõnes piirkonnas saavutanud hea kaitsetaseme ning võivad seetõttu ohustada teisi looduslikke liike ja koduloomi ning häirida seeläbi ökosüsteemi loomulikku tasakaalu; palub komisjonil töötada välja hindamismenetluse, mis võimaldaks teatavates piirkondades liikide kaitsestaatust muuta, niipea kui soovitud kaitsetase on saavutatud;

35.  tuletab meelde, et inimeste ja suurkiskjate (eriti huntide) kooseksisteerimine võib teatavates piirkondades avaldada negatiivset mõju ökosüsteemide ja asustatud maapiirkondade säästvale arengule – eriti seoses traditsioonilise põllumajanduse ja säästva turismiga – ning muudele sotsiaal-majanduslikele tegevustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid nende probleemide lahendamiseks, et mitte seada ohtu maapiirkondade säästvat arengut, tunnistades samal ajal elupaikade direktiivis sisalduvat paindlikkust;

36.  palub komisjonil toetada selliseid meetmeid nagu põllumajandustootjate koolitamine seoses kariloomade kaitsega suurkiskjate eest ning kariloomade kaitse parimate tavade jagamine liikmesriikide vahel;

37.  peab kahetsusväärseks, et ÜPP ei sisalda meetmeid selleks, et kaitsta hääbumisohus traditsioonilise karjakasvatuse tava, mis on elupaikade haldamise ja looduskaitse oluline ajalooline vahend; nõuab, et tegevuskava toetaks karjakasvatuse arenguraamistikku Natura 2000 võrgustikus;

38.  kutsub komisjoni üles kaaluma eelkõige paindlikku jahikorraldust kui vahendit, mis aitab säästvalt majandada ELis piisavalt rohkearvulisi veelinnupopulatsioone ja säilitada vähenevaid veelinnupopulatsioone;

39.  rõhutab, et merealadel toimub märkimisväärne bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ning on veendunud, et ühine kalanduspoliitika (ÜKP) peaks edendama bioloogilist mitmekesisust ning säästvaid tarbimis- ja tootmisharjumusi; nõuab, et hinnataks ÜKP mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

Rahastamine

40.  kiidab heaks Euroopa Kontrollikoja aruande Natura 2000 võrgustiku kohta ja nõustub kontrollikoja hinnanguga, et ELi vahendeid ei ole kasutatud piisavalt võrgustiku majandamise toetamiseks;

41.  toonitab, et vastutus Natura 2000 alade rahastamise eest lasub peamiselt liikmesriikidel, ning rõhutab asjaolu, et puudusi loodusdirektiivide rakendamises on tõenäoliselt põhjustanud eelkõige ebapiisav rahastamine, nagu on märgitud toimivuskontrollis;

42.  rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse uute rahastamismehhanismide loomise võimalus 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ajavahemiku tõttu ebatõenäoline; nõuab, et kasutataks maksimaalselt ära olemasolevaid vahendeid, sealhulgas keskkonna rahastamisvahendi, ühise põllumajanduspoliitika ja struktuurifondide vahendeid;

43.  väljendab heameelt komisjoni peatse ettepaneku üle suurendada programmi LIFE raames loodusele ja bioloogilisele mitmekesisusele eraldatavaid vahendeid 10 %;

44.  märgib, et järgmist mitmeaastast finantsraamistikku silmas pidades tuleb teha rohkem ettevalmistavat tööd nii läbivaatamise kui ka prognooside seisukohast, et tagada looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja säästva põllumajanduse piisav rahastamine Natura 2000 aladel; peab sellega seoses väga tähtsaks seniste kulutuste põhjalikku läbivaatamist, et tuua esile varasemate meetmete tulemustega seoses saadud kogemused;

45.  nõuab, et järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku lisataks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks uued rahastamismehhanismid; nõuab, et komisjon tagaks, et tulevased põllumajanduse, maaelu arengu ja regionaalarengu rahastamisvahendid hõlmaksid sihtotstarbelisi bioloogilise mitmekesisuse ja Natura 2000 võrgustiku majandamise vahendeid, mida haldavad ühiselt riiklikud ja piirkondlikud keskkonnaasutused;

46.  palub komisjonil kohandada rahastamiskavasid tulemuslikumalt Natura 2000 eesmärkidega ja kehtestada valdkondadeülesed Natura 2000 tulemusnäitajad kõigi asjaomaste ELi vahendite puhul; palub komisjonil ühtlasi luua järelevalvemehhanismi Natura 2000 kulutuste jaoks, et parandada läbipaistvust, vastutust ja tulemuslikkust, ning integreerida need järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku;

47.  kordab, et Natura 2000 programmi rahastatakse tavaliselt kaasrahastamise teel; palub liikmesriikidel suurendada märkimisväärselt Natura 2000 rahastamist, et kehtestada atraktiivsem kaasrahastamise määr ning suurendada tänu sellele rahastamisvahendi kasutamist, ning võtta meetmeid taotlejate ja projekti toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks;

48.  rõhutab võimalusi, mida pakub rahastamine avaliku ja erasektori poolt ökosüsteemi teenuste, rohelise taristu ja muude looduskapitaliga seotud valdkondade arendamisel, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et looduskapitali rahastamisvahendist (NCFF) toetatakse jätkuvalt bioloogilise mitmekesisusega seotud projektide rakendamist perioodil 2017–2019;

49.  kutsub komisjoni üles edendama ja pakkuma välja vahendeid suurkiskjate piiriüleste majandamiskavade rahastamiseks ja arendamiseks ning nõuab ühtlasi suurkiskjate rolli üksikasjalikku uurimist ja võimalike kohandamismeetmete kasutuselevõttu selle tagamiseks, et säiliksid bioloogiline mitmekesisus, põllumajanduslik maastik ja sajanditepikkune tava lasta kariloomadel mägipiirkondades rohtu süüa;

Roheline taristu

50.  kiidab heaks tegevuskavas võetud kohustuse anda suuniseid, et toetada rohelise taristu väljatöötamist Natura 2000 alade paremaks ühenduvuseks, kuid kordab oma nõudmist esitada tegelik ettepanek rohelise taristu üleeuroopalise võrgu (TEN‑G) väljaarendamiseks;

51.  märgib, kui oluline on, et liikmesriikide pädevad asutused kasutaksid kõigi asjaomaste sidusrühmade osalusel paremini ära integreeritud ruumilise planeerimise protsesse, parandaksid TEN‑G horisontaalset käsitust valdkondlike teadmistega ning võimaldaksid rahastada maaelu arengu ja regionaalarengu vahendite kaudu suuremat ühenduvust ja rohelist taristut üldisemalt; märgib, et need kriteeriumid peaksid olema aluseks taristutööde kavandamisele 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus; märgib, et rohelise taristu idee aitab kaasa ka säästva majanduse kujundamisele, säilitades ökosüsteemide eelised ning leevendades samal ajal transpordi- ja energiataristu kahjulikke tagajärgi;

52.  märgib, et vaja on uurida rohelise taristu rolli selliste loodusõnnetuste tagajärgede leevendamises, mis on seotud ilmastiku- ja kliimamuutustega, eriti äärmuslike ilmastiku- ja kliimatingimustega, millest on olnud põhjustatud mõned kõige hävitavamad ja inimelusid nõudnud looduskatastroofid Euroopas ja maailmas;

o
o   o

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0034. (2) http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/06/19/conclusions-eu-action-plan-nature/pdf (3) http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Biodiversity_statistics (4) http://ec.europa.eu/environment/nature/pdf/state_of_nature_en.pdf

Euroopa Parlamendi 15. novembri 2017. aasta resolutsioon õigusriigi ja demokraatia olukorra kohta Poolas (2017/2931(RSP))

P8_TA(2017)0442 B8-0595/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi aluslepinguid, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 4, 6 ja 7,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseadust,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist ELi uue õigusriigi tugevdamise raamistiku kohta (COM(2014)0158),

–  võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Poolas(1),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2016. aasta resolutsiooni viimase aja sündmuste kohta Poolas ja nende mõju kohta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kehtestatud põhiõigustele(2),

–  võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2016. aasta õigusriigi‑alast soovitust(3), millega täiendati 27. juuli 2016. aasta soovitust, võttes arvesse sündmuste arengut Poolas seoses konstitutsioonikohtu uue esimehe ametisse nimetamisega,

–  võttes arvesse komisjoni 26. juuli 2017. aasta kolmandat õigusriigi‑alast soovitust(4), milles väljendati tõsist muret Poolas kavandatava kohtureformi pärast, mis komisjoni hinnangul võimendab veelgi süsteemset ohtu õigusriigile Poolas – ohtu, mis tuvastati juba komisjoni 2016. aasta jaanuaris algatatud õigusriigi tugevdamise menetluses,

–  võttes arvesse Poola valitsuse 20. veebruari 2017. aasta vastust, milles eitati süsteemse ohu olemasolu õigusriigile Poolas, ning Poola valitsuse 29. augusti 2017. aasta vastust, milles ei nõustutud komisjoni vastuväidetega kohtureformile ning seati kahtluse alla komisjoni pädevus arvustada kohtusüsteemi;

–  võttes arvesse komisjoni algatatud rikkumismenetlusi Poola suhtes, sealhulgas 29. juuli 2017. aasta menetlust ja 12. septembri 2017. aasta põhjendatud arvamust üldkohtute korralduse seaduse kohta, milles öeldi, et Poola seadus on vastuolus ELi õigusega, täpsemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 157, direktiiviga 2006/54/EÜ soolise võrdõiguslikkuse kohta tööhõives ning ELi lepingu artikli 19 lõikega 1, mida tuleb tõlgendada seoses Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis 22. märtsil, 31. augustil ja 6. novembril 2017 toimunud arvamuste vahetusi komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu koosolekutel 16. mail ja 25. septembril 2017. aastal peetud arvamuste vahetusi õigusriigi kohta Poolas,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 14. oktoobri 2016. aasta arvamust konstitutsioonikohtu seaduse kohta ning Veneetsia komisjoni esimehe 24. jaanuari 2017. aasta avaldust, milles ta väljendas sügavat muret halveneva olukorra pärast Poolas,

–  võttes arvesse, et 18. mail 2017 eemaldati konstitutsioonikohtu veebisaidilt ja selle juriidilisest andmebaasist internetis kolm kohtuotsust: 9. märtsi 2016. aasta otsus K 47/15 (milles kuulutati, et Poola parlamendi poolt konstitutsioonikohtu seaduses tehtud muudatused on põhiseadusega vastuolus), 11. augusti 2016. aasta otsus K 39/16 (milles vaidlustati konstitutsioonikohtu tegevuse muutmise teise akti peamiste sätete õiguspärasus) ning 7. novembri 2016. aasta otsus K 44/16 (konstitutsioonikohtu esimehe ja aseesimehe määramise seaduslikkuse kohta),

–  võttes arvesse, et Poola parlament võttis 2017. aasta juunis ja juulis vastu neli seadust kohtusüsteemi reformimiseks, nimelt seaduse, millega muudetakse kohtunike ja prokuröride riikliku kooli seadust, üldkohtute korralduse seadust ja teatavaid muid seadusi (kohtunike riikliku kooli seadus), seaduse, millega muudetakse Poola Kohtute Nõukogu seadust ja teatavaid muid seadusi (Poola Kohtute Nõukogu seadus), seaduse, millega muudetakse üldkohtute korralduse seadust (üldkohtute korralduse seadus) ja ülemkohtu seaduse, mis tekitas tõsist muret seoses võimude lahususe põhimõtte rikkumisega ning kohtute sõltumatuse kadumisega,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 18. juuli 2017. aasta kirja, milles öeldi, et valdav enamik parlamendi fraktsioonide juhtidest on vastuvõetud kohtureformi seaduste pärast mures,

–  võttes arvesse Poola presidendi 27. juuli 2017. aasta otsust panna veto kahele vastuolulisele seadusele, mis olid samal kuul Poola parlamendis heaks kiidetud ja mis seadsid Poola kohtunike sõltumatuse tõsisesse ohtu,

–  võttes arvesse Poola presidendi kahte ettepanekut, mis käsitlesid Poola Kohtute Nõukogu ja ülemkohut, nimelt kahtles president, kas need on Poola konstitutsiooniga kooskõlas, ning märkis, et need ei lahenda võimude lahususe ja kohtunike sõltumatusega seotud probleeme,

–  võttes arvesse Poola konstitutsioonikohtu 24. oktoobri 2017. aasta otsust, milles kuulutati, et ülemkohtu esimehe ja ülemkohtu kohtunike täiskogu esimehe valimise eeskirjad on põhiseadusvastased,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 27. juuli 2017. aasta ajutist kohtuotsust kohtuasjas C‑441/17, et peatada Białowieża metsade ulatuslik raie, mida Poola valitsus ei ole täitnud, ning kartusi, et jätkuv metsaraie tekitab metsale rasket ja pöördumatut kahju, kuni kohus kohtuasja menetleb,

–  võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. juuni 2017. aasta ajutisi kohtuotsuseid, et peatada kollektiivsed tagasisaatmised Valgevenesse; võttes arvesse Poola siseministri 2017. aasta jaanuaris tehtud ettepanekuid välismaalaste seaduse muutmiseks, mille kooskõla Euroopa ja rahvusvahelise õigusega on kaheldav,

–  võttes arvesse 2016. aasta detsembris muudetud avalikke kogunemisi käsitlevat seadust, mis võimaldab suurel määral piirata kogunemisvabadust, sh seada esikohale regulaarsed või tsüklilised kogunemised, mis on pühendatud patriootilistele, religioossetele ja ajaloolistele sündmustele, ning annab võimudele võimaluse keelata vastumeeleavaldused,

–  võttes arvesse 15. septembril 2017. aastal vastu võetud seadust Riikliku Vabaduse Instituudi – Kodanikuühiskonna Arendamise Keskuse kohta, mille kohaselt on kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääs avaliku sektori rahalistele vahenditele – sh ELi vahenditele – valitsuse kontrolli all, mis tekitab muret, kas valitsusvälised organisatsioonid, kaasa arvatud naiste õiguste organisatsioonid, on piisavalt rahastatud;

–  võttes arvesse rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide aruandeid õigusriigi ja põhiõiguste kohta Poolas, sh Amnesty Internationali 19. oktoobri 2017. aasta aruannet „Poland: On the streets to defend human rights“ (Poola: tänavatele inimõigusi kaitsma) ning Human Rights Watchi 24. oktoobri 2017. aasta aruannet „Eroding Checks and Balances - Rule of Law and Human Rights Under Attack in Poland“ (Võimude lahususe õõnestamine – õigusriik ja inimõigused on Poolas ohus),

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi 5. mai 2017. aasta arvamust Poola Kohtute Nõukogu seaduse ja teatavate muude seaduste muutmise eelnõu kohta, 22. augusti 2017. aasta arvamust Poola seaduseelnõu kohta, mis käsitleb riiklikku vabaduse instituuti ja kodanikuühiskonna arendamise riiklikku keskust, 30. augusti 2017. aasta arvamust Poola ülemkohtu seaduseelnõu teatavate sätete kohta, milles juhiti tähelepanu sellele, et esildatud sätted ei vasta rahvusvahelistele normidele ja OSCE raames võetud kohustustele,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitees 31. oktoobril 2016 vastu võetud kokkuvõtlikke märkuseid Poola seitsmenda perioodilise aruande kohta, milles nõuti tungivalt, et Poola võtaks meetmeid konstitutsioonikohtu ja kohtute sõltumatuse kaitsmiseks ning määratleks täpsemalt terrorismi, et hoida ära kuritarvitusi,

–  võttes arvesse Kanada sekkumist 9. mail 2017 ÜRO Inimõiguste Nõukogus Poola üldise korrapärase läbivaatamise kontekstis ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 23. oktoobri 2017. aasta kirja Poolale,

–  võttes arvesse ÜRO kohtunike ja juristide sõltumatuse eriraportööri 27. oktoobril 2017 toimunud ametliku Poola-visiidi esialgseid tähelepanekuid, milles väljendati muret seoses Poola kohtusüsteemi sõltumatuse olukorraga,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 11. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni 2188(2017) „New threats to the rule of law in Council of Europe member States: selected examples“ (Uued ohud õigusriigile Euroopa Nõukogu liikmesriikides: valitud näited),

–  võttes arvesse korduvaid massimeeleavaldusi valitsuse poliitika ja õigusaktide vastu, sealhulgas 2016. aasta oktoobri nn musta protesti, millega hoiti ära kehtiva abordiseaduse muutmine, 6. mail 2017 toimunud vabaduse marssi ja 2017. aasta juuli proteste pärast kohtureformi õigusaktide vastuvõtmist,

–  võttes arvesse 2017. aasta juuni seadust, millega piiratakse naiste ja tütarlaste hädaabi rasestumisvastaste tablettide kättesaadavust, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2017. aasta juuni teabelehte, milles peetakse hädaabi rasestumisvastaseid tablette turvalisteks ja soovitatakse teha need kättesaadavaks vajaliku reproduktiivtervishoiu osana, võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2015. aasta rakendusotsust, millega muudetakse otsusega C(2009)4049 inimravimile „ellaOne – ulipristaalatsetaat“ antud müügiluba,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus; arvestades, et nende väärtuste järgimise kiitis Poola rahvas heaks 2003. aastal toimunud rahvahääletusel;

B.  arvestades, et Poola põhiseaduse artiklis 9 sätestatakse, et Poola Vabariik järgib rahvusvahelist õigust, mis on tema jaoks siduv;

C.  arvestades, et EL toimib vastastikusel usaldusel, s.t liikmesriigid tegutsevad kooskõlas demokraatia, õigusriigi ja põhiõigustega, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis ja põhiõiguste hartas;

D.  arvestades, et õigusriik on üks ühistest väärtustest, millel EL rajaneb, ning arvestades, et aluslepingute kohaselt vastutab komisjon koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga õigusriigi kui ELi ühe alusväärtuse ning liidu õiguse, väärtuste ja põhimõtete järgimise tagamise eest;

E.  arvestades, et need põhimõtted hõlmavad järgmist: seaduslikkus, mis tähendab läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku õigusaktide kehtestamise protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; sõltumatud ja erapooletud kohtud; tõhus kohtulik kontroll, sealhulgas põhiõiguste täieliku austamise üle, ja võrdsus seaduse ees;

F.  arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatus on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 ning see on üks võimude lahususe demokraatliku põhimõtte olulisi nõudeid, mis kajastub ka Poola põhiseaduse artiklis 10;

G.  arvestades, et ühinemisvabadust tuleb kaitsta; arvestades, et elujõuline kodanikuühiskond ja pluralistlik meedia etendavad keskset rolli avatud ja pluralistliku ühiskonna edendamisel, üldsuse osalemisel demokraatlikus protsessis ja valitsuste vastutuse tugevdamisel; arvestades, et valitsusväliseid organisatsioone tuleks piisavalt rahastada;

H.  arvestades, et Poola valitsuse keeldumine Euroopa Kohtu otsuse täideviimisest, mis puudutab raiet Białowieża metsas, ning keeldumine Euroopa Inimõiguste Kohtu ajutiste korralduste täitmisest, mis käsitlevad Valgevenesse tagasisaatmist, on nähtavad märgid sellest, et Poola ei järgi ELi aluslepinguid;

I.  arvestades, et kümned meeleavaldajad on antud kohtusse väärtegude seadustiku ja mõnel juhul karistusseadustiku alusel; arvestades, et teadete kohaselt on politseisse kutsutud rohkem kui 300 inimest nende osalemise tõttu 2017. aasta oktoobris toimunud meeleavaldustel;

J.  arvestades, et põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis seotud mitmete inimõigustega, sealhulgas õigusega elule ja inimväärikusele, kaitsega ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise eest, õigusega tervishoiule, õigusega eraelu puutumatusele, õigusega haridusele ja diskrimineerimiskeeluga, mis kõik kajastuvad ka Poola põhiseaduses;

K.  arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste alaste teenuste, sealhulgas turvalise ja seadusliku abordi kättesaadavuse võimaldamisest keeldumine kujutab endast naiste põhiõiguste rikkumist; arvestades, et ÜRO inimõiguste komitee on palunud Poolal hoiduda mis tahes seadusandliku reformi vastuvõtmisest, mis tähendaks tagasiminekut juba niigi piiravate õigusaktide valdkonnas, millega reguleeritakse naiste puhul turvalise ja seadusliku abordi kättesaadavust; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmes kohtuasjas langetanud otsuse Poola vastu, kuna Poola on seda õigust piiravalt tõlgendanud;

1.  rõhutab, et äärmiselt oluline on järgida ELi lepingu artiklis 2 ja Poola põhiseaduses loetletud ühiseid Euroopa väärtusi ning tagada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigused;

2.  kordab oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsioonis ja 14. septembri 2016. aasta resolutsioonis väljendatud seisukohta; kordab eelkõige oma muret kiire seadusandliku arengu pärast, mis toimub paljudes valdkondades ilma nõuetekohaste konsultatsioonideta ning sõltumatu ja õiguspärase põhiseaduslikkuse läbivaatamise võimaluseta, mistõttu tekib oht, et süstemaatiliselt kahjustatakse põhilisi inimõigusi, demokraatlikku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi ning õigusriiki; kordab eelkõige oma muret selliste muutuste pärast avaliku meedia, kriminaalõiguse, politseiseaduse, avaliku teenistuse seaduse, terrorismivastase võitluse seaduse, valitsusväliste organisatsioonide seaduse, varjupaigaõiguse, kogunemisvabaduse ning naiste õiguste valdkonnas;

3.  peab äärmiselt kahetsusväärseks ja sedastab kasvava murega asjaolu, et ei ole leitud kompromisslahendust konstitutsioonikohtu nõuetekohase toimimise põhiprobleemile (kohtu sõltumatus ja legitiimsus ning kõikide kohtuotsuste avaldamine ja täitmine), mis kahjustab tõsiselt Poola põhiseadust ning demokraatia ja õigusriigi olukorda Poolas; osutab sügava kahetsusega sellele, et Poola valitsus keeldub võtmast arvesse konstruktiivset kriitikat, mida teeb Poola avalikkus ning riiklikud, rahvusvahelised ja ELi institutsioonid, ning et ei ole teatatud ühestki meetmest, mida võetaks selliste mureküsimuste lahendamiseks;

4.  on sügavalt mures Poola kohtusüsteemi käsitlevate muudetud õigusaktide pärast, eriti seetõttu, et need võivad struktuuriliselt kahjustada kohtusüsteemi sõltumatust ja nõrgestada õigusriigi põhimõtet Poolas;

5.  märgib, et 27. juulil 2017 vetostas president Duda kaks Poola parlamendi poolt vastu võetud vastuolulist seadust, kuulutades need kokkusobimatuks Poola põhiseadusega ning väites, et need ohustasid tõsiselt Poola kohtute sõltumatust; nõuab, et riigi tasandil peetaks kõigi asjaomaste sidusrühmadega laiaulatuslik arutelu kohtusüsteemi reformi üle, mis peaks toetama õigusriiki ning järgima ELi õigust ja kohtusüsteemi sõltumatuse Euroopa standardeid; kutsub Poola presidenti üles mitte kirjutama alla uutele õigusaktidele, kui need ei taga täielikult kohtute sõltumatust;

6.  toetab Euroopa Komisjoni avaldatud õigusriigi‑alaseid soovitusi, samuti komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlust Poola vastu ELi õigusnormide rikkumise tõttu; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse jälgida aluslepingute täitmise järelevalvajana olukorda Poolas ning seda, kuidas Poola ametiasutused võtavad tema soovitustele järelmeetmeid, jätkates samal ajal Poolale täieliku toetuse pakkumist asjakohaste lahenduste leidmisel ja õigusriigi tugevdamisel;

7.  nõuab tungivalt, et Poola parlament ja valitsus rakendaksid täielikult kõiki komisjoni ja Veneetsia komisjoni soovitusi ning hoiduksid reformidest, mis seaksid ohtu õigusriigi ja eriti kohtusüsteemi sõltumatuse austamise; nõuab sellega seoses mis tahes seaduste vastuvõtmise edasilükkamist, kuni komisjon ja Veneetsia komisjon on neid nõuetekohaselt hinnanud;

8.  kutsub Poola valitsust üles järgima Euroopa Kohtu 27. juuli 2017. aasta ajutist korraldust kohtuasjas C‑441/17 ning viivitamata peatama Białowieża metsa ulatusliku raie, mis võib põhjustada tõsist ja pöördumatut kahju UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvale alale; kutsub Poola valitsust üles peatama kiirkorras tagasisaatmise Valgevenesse kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. juuni 2017. aasta siduvate ajutiste korraldustega ning tagama, et kõigil, kes väljendavad Poola piiridel soovi taotleda varjupaika või rahvusvahelist kaitset, oleks täielik juurdepääs Poola varjupaigamenetlusele kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste ja ELi õigusega;

9.  kutsub Poola valitsust üles austama kogunemisvabadust, eemaldades praegusest rahvakogunemisi käsitlevast seadusest sätted, mis tähtsustavad valitsuse poolt heaks kiidetud tsüklilisi rahvakogunemisi; nõuab tungivalt, et ametiasutused hoiduksid kohaldamast kriminaalkaristusi isikutele, kes osalevad rahumeelsetel kogunemistel või millegi vastastel meeleavaldustel ning loobuda kriminaalsüüdistuste esitamisest rahumeelsetele meeleavaldajatele;

10.  kutsub Poola valitsust üles tunnistama kehtetuks seaduse, millega moodustatakse Riiklik Vabaduse Instituut – Kodanikuühiskonna Arengu Keskus, mis takistab kriitiliste kodanikuühiskonna rühmade juurdepääsu riiklikule rahastamisele, ning tagama, et avaliku sektori vahendite jagamine kodanikuühiskonnale toimuks õiglasel, erapooletul ja läbipaistval viisil, millega tagatakse pluralistlik esindatus;

11.  väljendab muret ajakirjanduses avaldatud teadete pärast opositsiooni ja kodanikuühiskonna liidrite üle teostatava politsei järelevalve kohta ning nõuab tungivalt, et Poola ametiasutused uuriksid neid teateid ning austaksid täielikult kõigi kodanike eraelu;

12.  palub Poola valitsusel võtta naiste ja tütarlaste õiguste osas kindla seisukoha, pakkudes tasuta ja kättesaadavaid rasestumisvastaseid vahendeid ilma diskrimineerimiseta ja tehes hädaabi rasestumisvastased vahendid kättesaadavaks retseptivabalt; nõuab sellega seoses niisuguse seaduse kehtetuks tunnistamist, millega piiratakse naiste ja tütarlaste puhul hädaabi rasestumisvastaste tablettide kättesaadavust;

13.  on väga kriitiline mis tahes seadusandliku ettepaneku suhtes, millega keelataks abordi tegemine loote raske või surmaga lõppeva väärarengu korral; rõhutab, et üldine juurdepääs tervishoiule, kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ning seonduvate õiguste valdkonnas, kuulub põhiliste inimõiguste hulka; kinnitab taas tugevalt oma toetust naiste õiguste organisatsioonidele, sest nende suhtes on hiljuti algatatud kohtumenetlusi;

14.  palub Poola valitsusel järgida kõiki sätteid, mis on seotud aluslepingutes, põhiõiguste hartas, Euroopa inimõiguste konventsioonis ja rahvusvahelistes inimõigustealastes standardites sätestatud õigusriigi põhimõtte ja põhiõigustega, ja astuda komisjoniga vahetusse dialoogi;

15.  palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt ja põhjalikult ning läbipaistval viisil tehtud edusammudest ja võetud meetmetest;

16.  on veendunud, et praegune olukord Poolas kujutab endast selget ohtu, et rikutakse oluliselt ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi; teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks koostada vastavalt kodukorra artikli 83 lõike 1 punktile a Poola kohta eriraport, et korraldada täiskogul hääletus põhjendatud ettepaneku üle, millega palutakse nõukogul võtta ELi lepingu artikli 7 lõike 1 alusel teatavad meetmed;

17.  kordab, et on vaja kõiki liikmesriike hõlmavat korrapärast järelevalveprotsessi ja dialoogi, et kaitsta ELi põhiväärtusi ehk demokraatiat, põhiõigusi ja õigusriiki, kaasates nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi, nagu soovitatakse parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(5) (demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste pakt);

18.  palub Poola valitsusel võtta asjakohaseid meetmeid seoses laupäeval, 11. novembril 2017. aastal Varssavis toimunud ksenofoobse ja fašistliku marsiga ning mõista see sügavalt hukka;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule, Poola presidendile, valitsusele ja parlamendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule ning OSCE‑le.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0123. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0344. (3) Komisjoni 21. detsembri 2016. aasta soovitus (EL) 2017/146, mis käsitleb õigusriigi olukorda Poolas ja täiendab soovitust (EL) 2016/1374 (ELT L 22, 27.1.2017, lk 65). (4) Komisjoni 26. juuli 2017. aasta soovitus (EL) 2017/1520, mis käsitleb õigusriigi olukorda Poolas ja täiendab soovitusi (EL) 2016/1374 ja (EL) 2017/146 (ELT L 228, 2.9.2017, lk 19). (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.