Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (11382/2/2017 – C8-0358/2017 – 2015/0289(COD))

P8_TA(2017)0475 A8-0374/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (11382/2/2017 – C8‑0358/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. mai 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2015)0636) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 67a,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8‑0374/2017),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 303, 19.8.2016, lk 116. (2) Vastuvõetud tekstid, 2.2.2017, P8_TA(2017)0015.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 652/2014 (COM(2016)0605 – C8‑0404/2017 – 2016/0282B(COD))

P8_TA(2017)0476 A8-0380/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0605),

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi 16. novembri 2017. aasta otsust jagada komisjoni ettepanek kaheks ning anda põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile luba koostada eraldi seadusandlik raport põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni pädevusvaldkonda kuuluvate sätete kohta, nimelt komisjoni ettepaneku artiklite 267–270 ja 275 kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 2 ja 3, artiklit 42, artikli 43 lõiget 2 ja artikli 168 lõike 4 punkti b,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 26. jaanuari 2017. aasta arvamust nr 1/2017(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 11. mai 2017. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0211/2017),

–  võttes arvesse allpool toodud põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. novembri 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8‑0380/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avalduse;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

4.  rõhutab, et komisjoni ettepaneku kaheks jagamise eesmärk on võimaldada põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni pädevusvaldkonda kuuluvate sätete kohaldamise alustamist 1. jaanuaril 2018. aastal, ning rõhutab, et komisjoni ettepaneku ülejäänud osa(4) vaadatakse läbi hilisemas etapis;

5.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ning (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/2393) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Uued eeskirjad tootjaorganisatsioonide ja konkurentsiõiguse kohta (ühine turukorraldus)

Euroopa Parlament tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 42 on sätestatud, et konkurentsieeskirju kohaldatakse põllumajandussaaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määratud ulatuses, võttes arvesse sama aluslepingu artiklis 39 kindlaks määratud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärke.

Nagu on sätestatud aluslepingus ja arvestades Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat(5), on ÜPP eesmärgid Euroopa konkurentsipoliitika suhtes ülimuslikud. Kuid põllumajandusturud ei ole vabastatud konkurentsiõiguse kohaldamisest. Konkurentsieeskirjade kohandamine vastavalt põllumajanduse eripärale on kaasseadusandjate, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigus.

Seoses sellega teeb Euroopa Parlament ettepaneku täpsustada käesoleva määruse abil ÜPP eeskirjade, eriti tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude rolli ja ülesannete ning Euroopa konkurentsiõiguse kohaldamise vahelist suhet. Selline täpsustus on vajalik, arvestades praegust ebakindlust kõnealuste eeskirjade rakendamise suhtes, ja see on oluline, et saavutada liidu eesmärk tugevdada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas. Euroopa Parlamendi ettepanekute aluseks on põllumajandusturgude töökonna 14. novembri 2016. aasta aruandes esitatud soovitused. Need soovitused põhinevad mitmesugustel kuulamistel, mis korraldati toiduainete tarneahela kõigi osalejatega – tootjate, töötlejate ja jaemüüjatega –, ja neilt saadud teabel.

Euroopa Parlamendi eesmärk on lihtsustada ja täpsustada tingimusi, mille alusel võivad kõigi määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 loetletud sektorite tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud teha oma liikmete nimel toiminguid, mis on seotud tootmise kavandamisega, turule laskmisega, läbirääkimiste pidamisega põllumajandustoodete tarnimise lepingute üle ja tootmiskulude optimeerimisega. Nende ülesannete täitmine eeldab sisuliselt teatavate tavade olemasolu, sh sisekonsultatsioone ja äriteabe vahetamist nendes üksustes. Seetõttu tehakse ettepanek jätta need tavad ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud konkurentsivastaste kokkulepete keelu kohaldamisalast välja ja teha tootjaorganisatsioonidele või tootjaorganisatsioonide liitudele, kes viivad ellu vähemalt ühte majandustegevust, selle artikli kohaldamisest erand. See erand ei ole siiski absoluutne: konkurentsiasutustele jääb õigus sekkuda, kui nad on seisukohal, et selline tegevus välistab tõenäoliselt konkurentsi või ohustab ÜPP eesmärke.

Sellest tulenevalt oleksid tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude roll ja ülesanded ning nende suhe konkurentsiõigusega täpsustatud. Ilma et see piiraks komisjoni institutsioonilisi õigusi, on Euroopa Parlament seisukohal, et uued eeskirjad ei vaja täiendavat täpsustamist komisjoni suunistena.

KOMISJONI AVALDUSED

Artikli 1 kohta – Maaelu areng

—  Maaelu arengu programmide kestuse pikendamine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 10 lõike 2 kohaselt heakskiidetud maaelu arengu programmidega aastateks 2014–2020 seotud kulusid rahastatakse jätkuvalt EAFRD toetusest, kui seda makstakse toetusesaajatele hiljemalt 31. detsembriks 2023. Komisjon käsitleb maaelu arengu toetuse jätkumist pärast 2020. aastat järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus.

—  Riskijuhtimine

Komisjon kinnitab oma kavatsust vaadata läbi määruses (EL) nr 1305/2013 sisalduvate riskijuhtimisvahendite toimimine ja tõhusus ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamist ja lihtsustamist käsitleva ettepaneku raames.

—  Karistused seoses programmiga Leader

Komisjon kinnitab oma kavatsust vaadata läbi komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sisalduvate programmi LEADER karistuste tõhusus ja proportsionaalsus.

Artikli 2 kohta – Horisontaalne määrus

—  Kriisireserv

Komisjon kinnitab, et põllumajandussektori kriisireservi toimimine ja finantsdistsipliiniga seotud assigneeringute hüvitamine, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 25 ja artikli 26 lõikega 5, vaadatakse läbi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise raames, et võimaldada tõhusat ja õigeaegset sekkumist turukriisi ajal.

—  Ühtne audit

Komisjon toetab ühtse auditi põhimõtet, nagu on kinnitatud uue finantsmääruse artikli 123 ettepanekus. Samuti kinnitab komisjon, et põllumajanduskulude juhtimise ja kontrolli praegune õigusraamistik, mis on loodud määrusega (EL) nr 1306/2013, võimaldab juba sellist lähenemisviisi kasutada ning et 2014.–2020. aasta auditistrateegias on seda arvesse võetud. Kui sertifitseerimisasutuse arvamust, mis on esitatud kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 lõikega 1, peetakse usaldusväärseks, võtab komisjon seda arvamust arvesse, kui ta hindab vajadust teha asjaomase makseasutuse auditeid.

Artikli 3 kohta – Otsetoetused

—  Valgurikaste kultuuride kava

Komisjon kinnitab oma kavatsust vaadata läbi pakkumise ja nõudluse olukord seoses taimsete valkudega ELis ning kaaluda võimalust töötada välja „Euroopa taimsete valkude strateegia“, et veelgi soodustada taimsete valkude tootmist ELis majanduslikult tõhusal ja keskkonnahoidlikul viisil.

Artikli 4 kohta – Ühine turukorraldus

—  Tootmise vabatahtliku vähendamise kava

Komisjon kinnitab, et määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus) artiklites 219 ja 221 juba sisaldub vajalik õiguslik alus, mis võimaldab tal käsitleda vastavalt kättesaadavatele eelarvevahenditele turuhäireid ja muid konkreetseid probleeme, sealhulgas piirkondlikul tasandil esinevaid probleeme, ning annab võimaluse pakkuda põllumajandustootjatele otsest finantsabi. Peale selle võimaldab komisjoni ettepanek lisada määrusesse (EL) nr 1305/2013 (maaelu arengu toetuste kohta) sektoripõhine sissetuleku stabiliseerimise vahend liikmesriikidel lisada oma maaelu arengu programmidesse võimaluse hüvitada konkreetse sektori põllumajandustootjatele nende sissetuleku märkimisväärse vähenemise korral tekkinud kahjud.

Komisjon kinnitab veel, et artikli 219 kohaselt võib ta turuhäirete või nende ohu korral kehtestada kavad (sh sellise kava toimimise vajalikud üksikasjad), mille alusel antakse liidu toetust tootjatele, kes vähendavad vabatahtlikult oma toodangut (näide: komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1612, ELT L 242, 9.9.2016, lk 4).

—  Tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine

Komisjon tuletab meelde, et tootjate koostöö eeskirjad riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise kohta, sealhulgas vajalik halduskoostöö asjaomaste liikmeriikide vahel, on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/232. Kõnealuste eeskirjade toimimine ja asjakohasus vaadatakse läbi ÜPP ajakohastamise ja lihtsustamise käimasoleva protsessi raames.

—  Ebaaus kaubandustava

Komisjon kinnitab, et on käivitanud toiduainete tarneahela algatuse, mis läbib praegu parema õigusloome suunistega nõutud menetluste eri etappe. Komisjon otsustab võimaliku seadusandliku ettepaneku üle pärast menetluse lõpuleviimist ja kui võimalik, siis 2018. aasta esimeses pooles.

—  Tootjate koostöö

Komisjon võtab teadmiseks parlamendi ja nõukogu kokkuleppe artiklite 152, 209, 222 ja 232 muudatuste kohta. Komisjon märgib, et parlamendi ja nõukogu kokkulepitud muudatused on sisulised ja lisatud ilma mõjuhinnanguta, nagu on nõutud paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkulepe punktiga 15. See põhjustab soovimatul määral õiguslikku ja menetluslikku ebakindlust, mille mõju ja tagajärjed ei ole teada.

Kuna kõik komisjoni algsesse ettepanekusse tehtud muudatused kokku tähendavad märkimisväärset muudatust õigusraamistikus, märgib komisjon murega, et mõned uued tootjaorganisatsioonidele soodsad sätted võivad kahjustada väiksemate põllumajandustootjate elujõulisust ja heaolu ning tarbijate huve. Komisjon kinnitab oma kohustust säilitada põllumajandussektoris tõhus konkurents ja tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärkide täielik saavutamine. Sellega seoses märgib komisjon, et kaasseadusandjate poolt kokku lepitud muudatuste kohaselt on nii komisjonil kui ka liikmesriikide konkurentsiasutustel väga piiratud roll, et tegutseda tõhusa konkurentsi säilitamiseks.

Komisjoni üldine nõusolek koondettepaneku suhtes, sealhulgas parlamendi ja nõukogu poolt kokku lepitud muudatused, ei piira edasisi ettepanekuid, mida komisjon võib nendes valdkondades seoses ühise põllumajanduspoliitika reformiga teha pärast 2020. aastat, ega muid algatusi, mis on mõeldud eeskätt selleks, et tegeleda küsimustega, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt praegu kokku lepitud tekstist.

Komisjon kahetseb, et kaasseadusandjad ei ole piisavalt tegelenud küsimusega, mis puudutab komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste väga piiratud rolli tegutseda tõhusa konkurentsi säilitamise nimel, ning väljendab muret sellise piirangu võimaliku mõju üle põllumajandustootjatele ja tarbijatele. Komisjon märgib, et õigusakti tuleb tõlgendada kooskõlas aluslepinguga, eelkõige seoses komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste sekkumisvõimalusega juhul, kui tootjaorganisatsioon, mis hõlmab suurt osa turust, kavatseb piirata oma liikmete tegutsemisvabadust. Komisjon avaldab kahetsust, et selline võimalus ei ole õigusaktiga selgelt tagatud.

(1) ELT C 91, 23.3.2017, lk 1. (2) ELT C 75, 10.3.2017, lk 63. (3) ELT C 306, 15.9.2017, lk 64. (4) Menetluse number: 2016/0282A(COD). (5) Kohtuotsus, Maizena, 139/79, EU:C:1980:250, punkt 23; kohtuotsus, Saksamaa vs. nõukogu, C‑280/93, EU:C:1994:367, punkt 61.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et jätkata kehtivate piirangute kohaldamist lennutegevuse ulatuse suhtes ja teha ettevalmistusi üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast (COM(2017)0054 – C8-0028/2017 – 2017/0017(COD))

P8_TA(2017)0477 A8-0258/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0054),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8‑0028/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. oktoobri 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8‑0258/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et jätkata kehtivate piirangute kohaldamist lennutegevuse ulatuse suhtes ja teha ettevalmistusi ülemaailmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/2392) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus

ICAOs üleilmse turupõhise meetme rakendamisel tehtava töö tulemus mängib keskset rolli kõnealuse meetme tõhususe tagamisel ja lennundussektori tulevase panuse andmisel Pariisi kokkuleppe kohaste eesmärkide saavutamiseks. On oluline, et ICAO liikmesriigid, õhusõidukite käitajad ja kodanikuühiskond oleksid jätkuvalt ICAO töösse kaasatud. Sellega seoses peab ICAO tegutsema täiesti läbipaistvalt ja olema kontaktis kõigi sidusrühmadega, et neid aegsasti teavitada töö edenemisest ja tehtud otsustest.

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 75. (2) Käesolev seisukoht asendab 13. septembril 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0338).

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (COM(2016)0597 – C8-0375/2016 – 2016/0276(COD))

P8_TA(2017)0478 A8-0198/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0597),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 172 ja 173, artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 182 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0375/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. detsembri 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. detsembri 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutavate komisjonide poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heakskiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 8. novembri 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8‑0198/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/…, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2017/2396) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus, mis käsitleb Euroopa ühendamise rahastu programmi rahaliste vahendite suurendamist 225 miljoni euro võrra

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilise kokkuleppega, mis käsitleb EFSI rahastamise jätkamist, paigutatakse Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditest ümber 275 miljonit eurot. See on 225 miljonit eurot vähem kui komisjoni ettepanekus.

Komisjon kinnitab, et finantsplaneering vaadatakse uuesti läbi, et kajastada selles Euroopa ühendamise rahastu programmi rahaliste vahendite suurendamist 225 miljoni euro võrra.

Komisjon teeb asjakohased ettepanekud 2019. ja 2020. aasta iga-aastase eelarvemenetluse käigus, et tagada kõnealuse summa optimaalne eraldamine Euroopa ühendamise rahastu programmi raames.

(1) ELT C 75, 10.3.2017, lk 57. (2) ELT C 185, 9.6.2017, lk 62.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta otsus Eleonora Forenza eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse kohta (2017/2199(IMM))

P8_TA(2017)0479 A8-0398/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Gabriele Zimmeri 20. juulil 2017. aastal esitatud ja täiskogu istungil 11. septembril 2017. aastal teatavaks tehtud taotlust kaitsta Eleonora Forenza eesõigusi ja puutumatust seoses vahejuhtumiga, mis leidis temaga aset G20 tippkohtumise ajal 8. juulil 2017. aastal toimunud meeleavalduse ajal Hamburgis,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Eleonora Forenza ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2 ning artikleid 7 ja 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0398/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi liige ja fraktsiooni GUE/NGL esimees Gabriele Zimmer taotles vastavalt protokolli nr 7 artiklitele 8 ja 9 sama fraktsiooni liikme Eleonora Forenza puutumatuse kaitsmist, kuna Saksamaa politsei otsis ta läbi ja pidas ta kinni koos teiste aktivistide rühma liikmetega G20 tippkohtumisega seotud meeleavalduse ajal 8. juulil 2017 Hamburgis; arvestades, et läbiotsimine ja vahistamine toimus pärast nimetatud meeleavaldust, kui Eleonora Forenza läks koos oma rühma liikmetega einestama;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on parlamendiliikme puutumatuse kaitsmise taotluse suhtes tehtava otsuse sisu osas lai kaalutlusruum(2);

C.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklid 8 ja 9 artiklid on teineteist välistavad(3); arvestades, et kõnealune juhtum ei puuduta Euroopa Parlamendi liikme väljendatud arvamust, vaid pigem avaliku korra seisukohast ohtlikuks peetavat käitumist (oletatav osalemine massirahutuses); arvestades, et seepärast on kohaldatav protokolli nr 7 artikkel 9;

D.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel ning teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes; arvestades, et nimetatud erand on kohaldatav Itaaliast pärit Euroopa Parlamendi liikme Eleonora Forenza suhtes tema Saksamaal viibimise ajal;

E.  arvestades, et Eleonora Forenza puutumatuse kaitsmise taotluse kohaselt tegi ta kohe pärast Saksamaa politseiga kokkupuutumist neile teatavaks, et ta on Euroopa Parlamendi liige; arvestades, et ta esitas viivitamata oma staatust tõendavad dokumendid; arvestades, et Eleonora Forenzal õnnestus isegi võtta ühendust Itaalia konsuliga Hamburgis, kes rääkis operatsiooni juhtinud politseiametnikuga;

F.  arvestades, et vaatamata asjaolule, et Eleonora Forenza on Euroopa Parlamendi liige, otsis Saksa politsei ta põhjalikult läbi ja pidas kinni üle nelja tunni;

G.  arvestades, et eespool esitatut arvesse võttes oli Saksa politsei teadlik asjaolust, et ta on kinni pidanud Euroopa Parlamendi liikme; arvestades, et see on vastuolus Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolliga nr 7, eriti selle artikli 9 esimese lõigu punktiga b;

H.  arvestades, et vahejuhtumi asjaolusid arvesse võttes on selge, et Eleonora Forenzat ei peetud kinni õigusrikkumise toimepanekul, mistõttu Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 9 kolmanda lõiguga ette nähtud erand ei ole kohaldatav ning Eleonora Forenzal on täielik õigus puutumatusele;

1.  otsustab kaitsta Eleonora Forenza eesõigusi ja puutumatust;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Saksamaa Liitvabariigi pädevale ametiasutusele ja Eleonora Forenzale.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T‑345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346/11 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23. (2) Kohtuasi T‑42/06, Gollnisch vs. parlament (eespool viidatud), punkt 101. (3) Liidetud kohtuasjad C‑200/07 ja C‑201/07: Marra vs. De Gregorio ja Clemente (eespool viidatud), punkt 45.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta otsus Ingeborg Gräßle puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2017/2220(IMM))

P8_TA(2017)0480 A8-0397/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ingeborg Gräßle puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 27. juulil 2017. aastal Ellwangeni (Saksamaa) riigiprokuratuur seoses kriminaalmenetlusega 21 Js 11263/17 ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 2. oktoobril 2017. aastal,

–  võttes arvesse Ingeborg Gräßle loobumist õigusest olla ära kuulatud vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklit 46,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0397/2017),

A.  arvestades, et Ellwangeni riigiprokuratuur esitas Saksamaa Liitvabariiki esindavaks Euroopa Parlamendi liikmeks valitud Ingeborg Gräßle puutumatuse äravõtmise taotluse seoses Saksamaa kriminaalkoodeksi artikli 229 kohase õiguserikkumisega; arvestades eelkõige, et süüdistus on esitatud tahtmatu kehavigastuse tekitamise eest;

B.  arvestades, et Ingeborg Gräßle eiras 10. juunil 2017 Heidenheimis Brenzstrasse ja Ploucquetstrasse ristmikul autot juhtides punast foorituld ning põhjustas õnnetuse, mille tõttu sai üks isik õlavigastuse; arvestades, et selle tulemusel on esitatud tsiviilhagi;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklis 46 on sätestatud, et liidupäeva liiget võib karistatava süüteo eest vastutusele võtta või vahistada ainult Liidupäeva nõusolekul, välja arvatud juhul, kui ta tabatakse õiguserikkumiselt või päev pärast seda, kui ta kõnealuse teo toime pani;

E.  arvestades, et üksnes parlament on pädev otsustama, kas puutumatus tuleks konkreetsel juhul ära võtta või mitte; arvestades, et parlament võib parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise üle otsustamisel võtta mõistlikult arvesse parlamendiliikme seisukohta(2);

F.  arvestades, et väidetav õiguserikkumine ei ole otseselt ega ilmselgelt seotud Ingeborg Gräßle kohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena ning seda ei saa käsitada tema poolt oma kohustuste täitmisel Euroopa Parlamendi liikmena avaldatud arvamuse või antud häälena vastavalt Euroopa Liidu privileege ja immuniteete käsitleva protokolli nr 7 artiklile 8;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament ei ole kõnealuse juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t tal puudub alus piisavalt tõsiseks ja täpseks kahtluseks, et menetluse eesmärk on tekitada parlamendiliikmele poliitilist kahju;

1.  otsustab Ingeborg Gräßle puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Saksamaa Liitvabariigi pädevale ametiasutusele ja Ingeborg Gräßlele.

(1) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, C‑101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, C-149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C‑200/07 ja C‑201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T‑42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C‑163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T‑346 ja T‑347/11, ECLI:EU:T:2013:23. (2) Kohtuasi T‑345/05: Mote vs. parlament (eespool viidatud), punkt 28.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavatele Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele kohalduvate täiendavate tollimaksude kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2017)0361 – C8‑0226/2017 – 2014/0175(COD))

P8_TA(2017)0481 A8-0331/2017

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0361),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0226/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0331/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub nimetatud ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembri 2017. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… teatavatele Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele kohalduvate täiendavate tollimaksude kohta (kodifitseeritud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/196) lõplikule kujule).

(1) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (13419/2016 – C8‑0100/2017 – 2006/0058(NLE))

P8_TA(2017)0482 A8-0376/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13419/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelist lennutranspordilepingut(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0100/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8‑0376/2017),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 134, 25.5.2007, lk 4.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu sõlmimise kohta (13076/2017 – C8-0415/2017 – 2017/0193(NLE))

P8_TA(2017)0483 A8-0386/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13076/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu eelnõu (13073/2017),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0415/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A8‑0386/2017),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Šveitsi Konföderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu liidu nimel sõlmimise kohta (12409/2016 – C8‑0469/2016 – 2016/0166(NLE))

P8_TA(2017)0484 A8-0325/2017

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12409/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu (09452/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 37 ja artikli 31 lõikele 1 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artiklitele 207 ja 209 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja lõike 8 teisele lõigule (C8‑0469/2016),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1) otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8‑0325/2017),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kasahstani Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0485.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu liidu nimel sõlmimise kohta (12409/2016 – C8‑0469/2016 – 2016/0166(NLE) – 2017/2035(INI))

P8_TA(2017)0485 A8-0335/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12409/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu (09452/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 31 lõikele 1 ja artiklile 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2 ning artiklitele 207 ja 209 ning eelkõige artikli 218 lõike 6 punktile a (C8‑0469/2016),

–  võttes arvesse, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping allkirjastati 21. detsembril 2015 Astanas komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini juuresolekul,

–  võttes arvesse, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu osi kohaldatakse kooskõlas ELi ainupädevusega ajutiselt alates 1. maist 2016,

–  võttes arvesse, et 23. jaanuaril 1995 allkirjastatud ELi ja Kasahstani vahelist partnerlus- ja koostöölepingut on järjepidevalt rakendatud alates selle jõustumisest 1. juulil 1999,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele Euroopa Liidu ja Kasahstani vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta(1),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kasahstani kohta, sealhulgas 10. märtsi 2016. aasta(2), 18. aprilli 2013. aasta(3) ja 15. märtsi 2012. aasta(4) resolutsioone, ning 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni Jevgeni Žovtise juhtumi kohta Kasahstanis(5),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta(6) ja 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi Kesk‑Aasia strateegia rakendamise ja läbivaatamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakeskuse tegevuse jätkamise lepingu sõlmimise kohta(8), ning asjaolu, et nimetatud keskus asub Kasahstanis Astanas,

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu otsuse eelnõu(9),

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2015. aasta ja 19. juuni 2017. aasta järeldusi ELi Kesk‑Aasia strateegia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse ja komisjoni talituste neljandat, 13. jaanuaril 2015 avaldatud eduaruannet 2007. aastal vastu võetud ELi Kesk‑Aasia strateegia rakendamise kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Kasahstani iga‑aastast inimõigustealast dialoogi,

–  võttes arvesse mitmesuguseid ELi ja Kesk‑Aasia vahelisi kohtumisi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8‑0335/2017),

A.  arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping peaks aitama märgatavalt tihendada ja tugevdada pooltevahelisi poliitilisi ja majandussidemeid nii Kasahstani kui ka ELi elanike huvides, austades ja arvestades samal ajal poolte erinevusi ning konkreetseid poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi;

B.  arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping (artikkel 1) võib edendada selliste oluliste punktide täitmist nagu demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja turumajanduse põhimõtete järgimine, mis olid ette nähtud juba partnerlus- ja koostöölepingus, kui kõikide klauslite täitmise suhtes kohaldatakse ranget ja tõhusat järelevalvemehhanismi, mis põhineb selgetel võrdlusalustel ja tähtaegadel; arvestades, et uue olulise punktina on lepingusse lisatud massihävitusrelvade leviku tõkestamine (artikkel 11);

C.  arvestades, et Kasahstan on esimene Kesk‑Aasia riik, kes on sõlminud ELiga laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu; arvestades, et kui kõik liikmesriigid ja Euroopa Parlament on laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerinud, asendab see 1999. aasta partnerlus- ja koostöölepingu, ning arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu tekst avaldati 15. juulil 2015;

D.  arvestades, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping käsitleb mitmesuguseid uusi koostöövaldkondi, mis ei teeni mitte ainult ELi poliitilisi ja majandushuve, vaid sobivad ka Kasahstani toetamiseks riigi moderniseerimise järgmises etapis, mida ta soovib saavutada, tagades samal ajal nii koostöö ülemaailmsete probleemide lahendamise vallas – eelkõige seoses kestliku sotsiaalse ja majandusarenguga kõigi kodanike hüvanguks, kultuurilise mitmekesisuse säilitamisega, keskkonnakaitsega ning kliimamuutuse tagajärgede ohjamisega vastavalt Pariisi kokkuleppe nõuetele – kui ka rahuvalve ja piirkondliku koostöö;

E.  arvestades, et alates 2016. aasta maist on laiendatud partnerlus- ja koostöölepingut ajutiselt kohaldatud rohkem kui kahe kolmandiku ulatuses;

F.  arvestades, et Euroopa Parlament on valmis osalema oma pädevuste raames aktiivselt Kasahstaniga tehtava koostöö arendamisel ja täiendama seda koostööd konkreetsetes valdkondades, sealhulgas parlamentidevaheliste suhete alal;

G.  arvestades, et Kasahstan ühines 1. jaanuaril 2016 Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO);

H.  arvestades, et Kasahstan ühines 2012. aasta märtsis Euroopa Nõukogu komisjoniga „Demokraatia õiguse kaudu“ (Veneetsia komisjon);

ELi ja Kasahstani vaheliste suhete ning laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üldsätted

1.  rõhutab, et ELi ja Kasahstani vaheliste poliitiliste, majandus- ja kultuurisuhete edendamine peab põhinema ühistel kohustustel, mis on võetud üldiste väärtuste, eriti demokraatia, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja inimõiguste austamise suhtes, ning juhinduma vastastikustest huvidest;

2.  märgib, et Kasahstan rakendab järjepidevalt ELile lähenemise strateegiat; rõhutab, et Kasahstan aitab olulisel määral rakendada ELi Kesk‑Aasia strateegiat, mis vaadatakse 2019. aastal põhjalikult läbi;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping loob tihedamatele suhetele kindla aluse; märgib, et Kasahstan on esimene Kesk‑Aasia partnerriik, kellega EL on viinud lõpule laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimised ja selle lepingu sõlminud; on seisukohal, et see uue põlvkonna leping on hea mudel, mida saaks edaspidi kohaldada ka piirkonna teistele riikidele;

4.   väljendab heameelt laiendatud partnerlus- ja koostöölepingus väljendatud kindla kavatsuse üle tõhustada koostööd ja tihendada tuntavalt ELi ja Kasahstani vahelisi majandussidemeid mitmesugustes erinevates murettekitavates või ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu demokraatia ja õigusriigi põhimõte, inimõigused ja põhivabadused, kestlik areng, välis- ja julgeolekupoliitika, kaubandus, õigus, vabadus ja turvalisus ning 29 muud olulist poliitikavaldkonda, nagu majandus- ja finantskoostöö, energeetika, transport, keskkond ja kliimamuutused, tööhõive ja sotsiaalküsimused, kultuur, haridus ja teadusuuringud; julgustab pooli aktiivselt täitma oma kohustusi;

5.  loodab, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping aitab edendada õigusriiki ja kõigi kodanike demokraatlikku osalust, tagada mitmekülgsema poliitilise maastiku ja paremini toimiva, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi ning parandada valitsuse tegevuse läbipaistvust ja vastutust, tööõigust vastavalt ILO nõuetele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ärivõimalusi, keskkonna kestlikku arengut, veevarude ja muude ressursside haldamist, näiteks energia tõhusat kasutamist, ning taastuvate energiaallikate arendamist;

6.  rõhutab, kui tähtsad on Euroopa Parlamendi 22. novembri 2012. aasta soovitused ELi ja Kasahstani vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimiste kohta ja et need kehtivad endiselt;

7.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament rõhutas, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu alaste läbirääkimiste edenemine tuleb siduda poliitilise reformi edusammudega ning tegelike saavutustega inimõiguste austamise, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja demokratiseerimise valdkonnas, kus Veneetsia komisjoni soovituste rakendamine võib olla kasulik; väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et õigust väljendusvabadusele ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadusele piiratakse endiselt; nõuab tungivalt, et riik rakendaks täies ulatuses soovitusi, mille rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õigusega tegelev ÜRO eriraportöör esitas oma 2015. aasta jaanuaris toimunud Kasahstani lähetuse tulemusaruandes;

8.  rõhutab, et edasised sammud peavad tuginema põhimõtte „rohkema eest rohkem“ kohaldamisele;

9.  väljendab heameelt asjaolu üle, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping andis võimaluse pidada läbirääkimisi ELi ja Kasahstani vahelise viisalihtsustuslepingu üle ning samal ajal ka võimaliku lepingu üle, millega reguleeritakse konkreetseid tagasivõtmise kohustusi; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tõhustada vahetusi, eelkõige noorte ja akadeemilisel tasandil, ning nõuab sellega seoses programmi „Erasmus+“ märkimisväärset laiendamist Kasahstani suhtes;

10.  kordab oma üleskutset nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, et nad

11.  tuletab meelde, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, nõukogu ja komisjon täidavad endiselt ainult osaliselt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 10 ja Euroopa Kohtu asjaomaseid otsuseid, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi õigust viivitamatule ja täielikule juurdepääsule kõikidele läbirääkimisdokumentidele ja seotud teabele;

12.  palub ELi – Kasahstani parlamentaarsel koostöökomisjonil ajakohastada oma kodukorda, et näha ette demokraatlik kontroll lepingu ajutise kohaldamise üle nendes valdkondades, mis on juba jõustunud, kasutada oma õigust esitada soovitusi ning valmistuda kogu laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu kontrollimiseks pärast selle täielikku jõustumist;

Poliitiline dialoog ja koostöö, demokraatia, õigusriigi põhimõte, hea valitsemistava ning põhivabadused

13.   kutsub ELi üles seadma Kasahstaniga peetavas poliitilises dialoogis järjekindlalt esmatähtsale kohale õigusriigi põhimõtte, demokraatia, põhivabaduste ja inimõiguste küsimused;

14.  kutsub Kasahstani üles, arvestades sotsiaalseid meeleavaldusi, millest mõned on olnud vägivaldsed, võtma programmi „Kasahstan 2050“ rakendamisel poliitiliste, demokraatlike ja sotsiaalsete reformide suhtes ennetavaid ja konkreetseid meetmeid, sealhulgas eristama selgelt täidesaatvat ja seadusandlikku võimu ning võtma täiendavaid põhiseadusliku süsteemi kontrolli- ja tasakaalustusmeetmeid kooskõlas Kasahstani rahvusvaheliste kohustustega mitmesuguste ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning Euroopa Nõukogu õigusaktide raames; kordab oma veendumust, et Kasahstani soovitud üleminek uut tüüpi, tugevalt teadusele keskendunud majanduskasvule ei näi olevat võimalik ilma kvaliteetse hariduseta, suure osa elanikkonna juurdepääsuta esmatähtsatele nüüdisaegsetele teenustele ning kaasava sotsiaalpoliitika ja reguleeritud sotsiaalsete suhete süsteemita, eelkõige majanduses; väljendab heameelt nn 100‑sammulise programmi üle, mille raames püütakse tegeleda riigi kiireloomuliste reformidega;

15.  väljendab heameelt mõningate hiljutiste edusammude üle põhiseaduslike ja haldusreformide valdkonnas ning kodanikuühiskonnaga konsulteerimise platvormi loomise üle; on siiski tõsiselt mures 2015. aastal jõustunud kriminaalseadustiku ja haldusseadustiku piirava mõju pärast kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja nende tegevusele;

16.  kutsub Kasahstani üles täies ulatuses rakendama OSCE/ODIHRi poolt 20. märtsi 2016. aasta valimistele lähetatud rahvusvahelise vaatlusmissiooni soovitusi, mille kohaselt on riigil OSCE ees seoses demokraatlike valimiste korraldamisega võetud kohustuste täitmisel käia veel pikk tee; nõuab tungivalt, et Kasahstani ametiasutused väldiksid sõltumatute kandidaatide tegevuse piiramist; nõuab ühtlasi tungivalt kodanike valimisõiguste austamist;

17.  väljendab heameelt Kasahstani koostöö üle Veneetsia komisjoniga ning nõuab Veneetsia komisjoni esitatud asjakohaste soovituste täielikku rakendamist eelkõige demokraatlike ja kohtureformide valdkonnas;

18.  väljendab heameelt käimasolevate haldusreformide üle ja soovitab täiendavaid reforme, mis tagaksid tõeliselt sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi ning tulemuslikumad meetmed korruptsiooni vastu võitlemiseks kõikidel tasanditel; palub siiski tagada tõhusama valitsemise ja reformi koos tõeliselt sõltumatu ja korruptsioonivaba kohtusüsteemiga, mis tagab õiguse õiglasele kohtumenetlusele ja kaitseõigused, ning teha suuremaid ja tulemuslikumaid jõupingutusi korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastu võitlemisel; nõuab peamiste sotsiaalvaldkondade parandamist ja ajakohastamist ning neisse investeerimist; rõhutab, et riigi pikaajalise stabiilsuse huvides on oluline pöörata põhjalikumat tähelepanu äärealade ja väljaspool peamisi linnu asuvate piirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele arengule;

19.  märgib, et olemas on platvormid kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamiseks; kordab oma muret valitsusväliseid organisatsioone käsitlevate õigusaktide pärast, millega piiratakse nende sõltumatust ja tegutsemisvõimet; tuletab meelde, kui tähtis on tegus ja sõltumatu kodanikuühiskond Kasahstani kestliku tuleviku jaoks; nõuab tungivalt, et Kasahstani ametiasutused tagaksid igas olukorras, et kõik Kasahstani inimõiguslased ja valitsusvälised organisatsioonid saaksid viia ellu oma õiguspärast inimõigustealast tegevust igasuguste piiranguteta ja repressioone kartmata ning seega aidata kaasa ühiskonna kestlikule arengule ja demokraatia tugevdamisele; on seisukohal, et laiendatud partnerlus- ja koostööleping tähendab ka tõelise kodanikuühiskonna arengu tõhusamat toetamist, ning palub Kasahstani ametiasutustel võtta vastavaid meetmeid ja komisjonil tõhustada programme, mille eesmärk on tugevdada ja edendada sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide tegevust;

20.  palub lõpetada sõltumatute ajakirjanike, kodanikuühiskonna aktivistide, ametiühingujuhtide, inimõiguste kaitsjate, opositsioonipoliitikute ja muude end avameelselt väljendavate isikute kohtulik tagakiusamine, ahistamine ja vangistamine kättemaksuks selle eest, et nad kasutavad oma väljendusvabadust ja muid põhivabadusi, kusjuures see nähtus on viimastel aastatel hoogustunud; nõuab kõigi vangistuses olevate aktivistide ja poliitvangide täielikku rehabiliteerimist ja viivitamatut vabastamist ning teistele isikutele kohaldatavate vaba liikumise piirangute kaotamist; nõuab, et lõpetataks Interpoli väljaandmismenetluste kuritarvitamine ja välisriigis viibivate opositsioonipoliitikute tagakiusamine;

21.  väljendab heameelt, et 2016. aasta augustis vabastati tingimisi vanglast Kasahstani silmapaistev aktivist ja opositsioonierakonna Alga! juht Vladimir Kozlov;

22.  väljendab muret meediavabaduse, väljendusvabaduse, ühinemis- ja kogunemisvabaduse ning usuvabaduse piiramise pärast, sealhulgas piiravate õigusaktide, surveavaldamise, tsensuuri ja kriminaalmenetluste algatamisega aktivistide vastu; märgib, et sõltumatu meedia, blogijate ja üksikisikute sõnavabadus on üldine väärtus, mida tuleb hoida; soovitab Kasahstanil kohaldada oma õigussüsteemis Euroopa Nõukogu standardeid; võtab teadmiseks Kasahstani jõupingutused riigi rahvusvahelise maine parandamiseks, nagu näitas näituse „Expo 2017“ hiljutine avamine Astanas; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et need jõupingutused on vastuolus teisitimõtlejate mahasurumise ja kodanikuühiskonnale surve avaldamisega viimastel kuudel;

23.  tunneb muret, et hiljuti reformitud kriminaalseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku mõnede sätetega piiratakse väljendusvabadust; ergutab Kasahstani neid sätteid läbi vaatama eelkõige seoses laimu kriminaliseerimisega;

24.  rõhutab, et meediavabadus ja väljendusvabadus on väga olulised demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste kehtestamisel ja tugevdamisel; peab kahetsusväärseks, et olukord on muutunud sõltumatute meediakanalite jaoks üha vaenulikumaks; väljendab muret meediat käsitleva õigusakti eelnõu pärast, mille eesmärk on rakendada ajakirjanike suhtes eeskirju, mis kohustaks neid laskma oma teabe riigiasutustel üle kontrollida; nõuab tungivalt, et Kasahstani ametiasutused võtaksid sellised muudatusettepanekud oma õigusakti eelnõust tagasi ning tagaksid ajakirjanikele uurimistegevuses ja teabe avaldamisel täieliku sõltumatuse; kutsub lisaks Kasahstani ametiasutusi üles mitte piirama juurdepääsu riigi suhtes kriitilisele veebi- ja muule meediale riigis ja välismaal; peab kahetsusväärseks, et laim on Kasahstanis endiselt kriminaalkorras karistatav, ning toonitab, et arvestades väljendusvabaduse olukorda riigis, on see muutunud probleemiks; väljendab muret asjaolu pärast, et riigiametnikud ja muud avaliku elu tegelased, kelle suhtes kohaldatakse erikaitset, on algatanud arvukaid laimu puudutavaid kohtuasju, sealhulgas kohtuasjad mõne uudistekanali ja muu veebisaidi vastu, mis avaldavad valitsuse poliitika kohta ebasoodsaid teateid ja mille sisu blokeeritakse pidevalt, ning nõuavad suuri summasid moraalse kahju tekitamise eest artiklite tõttu, milles käsitletakse korruptsioonisüüdistusi, rikkumisi või muid neile ebameeldivaid küsimusi;

25.  nõuab tungivalt meediavabaduse, väljendusvabaduse, ühinemis- ja kogunemisvabaduse ning usuvabaduse alal ilmnenud negatiivsete suundumuste muutmist; soovitab Kasahstanil kohaldada oma õigusaktides Euroopa Nõukogu standardeid; võtab sellega seoses teadmiseks, et alates 2016. aastast on kõik Kasahstani valitsusvälised organisatsioonid kohustatud õigusaktide kohaselt end ametiasutustes registreerima ja esitama igal aastal oma tegevuse kohta teabe, mis kantakse valitsusväliste organisatsioonide riiklikku andmebaasi; rõhutab, et see samm võib olla ajendatud soovist suurendada asjaomase sektori läbipaistvust; väljendab siiski muret asjaolu pärast, et uued nõuded suurendavad valitsusvälise sektori juba niigi ulatuslikke aruandekohustusi riigi ees ning et läbipaistvuspoliitikat kohaldatakse mittetulundusliku valitsusvälise sektori suhtes ebaproportsionaalselt, sest muude juriidiliste isikute suhtes seda ei kohaldata; väljendab muret asjaolu pärast, et registreerimata ühendustes osalemine on kriminaalkorras karistatav ja et uue andmebaasi jaoks teabe esitamata jätmise või „ebaõige“ teabe esitamise eest võidakse organisatsioone karistada; peab kahetsusväärseks, et kohus võib peatada või lõpetada registreeritud avaliku ühenduse tegevuse siseriiklike õigusnormide rikkumise eest, olenemata rikkumise raskusest;

26.  märgib murelikult, et hiljuti vastu võetud terrorismivastased õigusaktid, sh seaduseelnõu, milles tehakse ettepanek võtta terrorismis kahtlustatavatelt isikutelt kodakondsus ära, võivad põhjustada rahumeelse ja õiguspärase poliitilise opositsiooni mahasurumist; nõuab tungivalt, et Kasahstani ametiasutused väldiksid nende õigusaktide kasutamist, sest sellega võidakse piirata sõnavabadust, usu- ja veendumusvabadust ning kohtunike sõltumatust või keelustada opositsiooni tegevus;

27.  võtab teadmiseks, et ÜRO inimõiguste komitee väljendas oma 2016. aasta suvel vastu võetud lõppjäreldustes Kasahstani kohta muret selle pärast, et riigi kriminaalseadustiku artikkel 174, millega keelustatakse sotsiaalsete, riigisiseste või muude ebakõlade õhutamine, ning artikkel 274, millega keelustatakse teadaolevalt vale teabe levitamine, on liiga üldiselt sõnastatud ning et neid sätteid kasutatakse väljendusvabaduse ning muude kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga kaitstud õiguste põhjendamatuks piiramiseks; peab kahetsusväärseks, et kriminaalseadustiku eespool nimetatud sätete alusel on esitatud süüdistus paljudele kodanikuühiskonna aktivistidele ja ajakirjanikele ning nad vangistatud; märgib, et nende hulgas on Maks Bokajev ja Talgat Ajan, kes kannavad viieaastast vanglakaristust Kasahstanis 2016. aasta kevadel toimunud rahumeelsetel maareformi meeleavaldustel osalemise eest; nõuab tungivalt, et Kasahstani valitsus vabastaks kõik need isikud ja loobuks nendevastastest süüdistustest;

28.  kutsub Kasahstani üles vaatama läbi oma 2014. aasta ametiühingute seaduse ja 2015. aasta tööseadustiku, et viia need kooskõlla ILO standarditega; tuletab Kasahstanile meelde tema kohustust järgida täies ulatuses ILO standardite kohaldamise komisjoni 2017., 2016. ja 2015. aasta järeldusi;

29.  peab kahetsusväärseks, et 2017. aasta jaanuaris lõpetati kohtumäärusega Kasahstani sõltumatute ametiühingute keskliidu (CITUK) tegevus, sest väidetavalt ei olnud liit piirava olemusega 2014. aasta ametiühingute seaduse alusel oma seisundit kinnitanud; tuletab Kasahstani ametiasutustele meelde, et neil tuleb tagada sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem ning võimaldada tõelist sotsiaalset dialoogi, sealhulgas selliste sõltumatute ametiühingute nagu Kasahstani sõltumatute ametiühingute keskliidu ja selle liikmete olemasolu ja toimimise edendamise kaudu; viitab ILO standardite kohaldamise komisjoni järeldustele olukorra kohta Kasahstanis 2017. aasta juunis; peab kahetsusväärseks, et 25. juulil 2017 mõistis kohus Kasahstani sõltumatute ametiühingute keskliidu presidendi Larissa Harkova süüdi ametiühingu rahaliste vahendite omastamises ja nendega seotud pettuses, mida peetakse poliitiliselt motiveeritud süüdistusteks; mõistab hukka asjaolu, et kohus määras talle meelevaldselt karistuseks vaba liikumise piirangu neljaks aastaks, 100 tundi üldkasulikku tööd ja viieaastase keelu töötada avalikes ühendustes juhtivatel ametikohtadel; kutsub Kasahstani üles tühistama tema süüdimõistmise ja loobuma tema vastu esitatud süüdistustest;

30.  peab kahetsusväärseks, et 2017. aasta aprillis ja mais määrati veel kahele ametiühingujuhile – Nurbek Kušakbajevile ja Amin Jeleusinovile – vastavalt kahe ja poole ning kaheaastane vanglakaristus kriminaalsüüdistuste alusel, mille põhjusi peetakse samuti poliitilisteks; märgib, et kolme ametiühingujuhi süüdimõistmine tekitab sõltumatute ametiühingute tegevusele riigis tõsiseid probleeme;

31.  märgib Kasahstani paljurahvuselist ja eri usundeid järgivat iseloomu ning rõhutab, et vähemusi ja nende õigusi tuleb kaitsta, eelkõige seoses keelte kasutamise, usu- või veendumusvabaduse, mittediskrimineerimise ja võrdsete võimalustega; väljendab heameelt erinevate kogukondade rahumeelse kooseksisteerimise üle Kasahstanis;

32.  nõuab ELi ja Kasahstani iga‑aastase inimõigustealase dialoogi põhjalikku läbivaatamist, et muuta see tõhusamaks ja rohkem tulemustele suunatuks; kutsub Kasahstani ametiasutusi üles osalema täiel määral selles dialoogis ning kõigil muudel foorumitel, et saavutada märgatavaid edusamme inimõiguste olukorras riigis, pöörates sealjuures eritähelepanu üksikjuhtumitele; tuletab meelde, et tagada tuleb kodanikuühiskonna kaasamine kõnealustesse dialoogidesse ja konsultatsioonidesse;

33.  rõhutab vajadust osaleda järjepidevalt ÜRO Inimõiguste Nõukogu inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise mehhanismi tsüklis, eelkõige seoses Inimõiguste Nõukogu soovituste tõhusa rakendamisega;

34.  nõuab kindlalt, et Kasahstan täidaks ÜRO piinamisvastase komitee soovitusi ja piinamisküsimustega tegeleva ÜRO eriraportööri 2009. aasta soovitusi;

35.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata ÜRO Inimõiguste Nõukogu üleskutsetele on Kasahstan seni keeldunud 2011. aasta Žangaözeni sündmuste sõltumatust rahvusvahelisest uurimisest;

36.  väljendab heameelt Kasahstani taotluse üle ühineda mitme Euroopa Nõukogu konventsiooniga;

37.  peab kahetsusväärseks, et Kasahstan ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osaline ega allakirjutanud riik, ning kutsub riiki üles sellele alla kirjutama ja sellega ühinema;

Rahvusvahelised suhted, piirkondlik koostöö ja ülemaailmsed probleemid

38.  väljendab heameelt Kasahstani viljaka koostöö üle rahvusvahelistes suhetes olulise osalejana nii piirkondliku kui ka ülemaailmse rahu ja stabiilsuse tagamises, näiteks hõlbustades kõnelusi Iraani tuumakokkuleppe üle ja Astanas pooltevahelisi läbirääkimisi, et leida kõikehõlmav lahendus Süüria sõja lõpetamiseks, aga ka tema diplomaatiliste jõupingutuste kaudu seoses Ukraina konfliktiga ning algatades Aasia interaktsiooni ja usalduse suurendamise meetmete konverentsi; ergutab Kasahstani jätkama aktiivset tegevust rahvusvahelisel areenil ja täitma seal sisukat rolli; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et Kasahstan kutsus üles järk-järgult kaotama tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise kaudu relvastatud konfliktid ning algatas tuumarelvavaba maailma saavutamise ülddeklaratsiooni; väljendab eelkõige heameelt Kasahstani otsuse üle mitte ühineda keeluga, mille Venemaa kehtestas ELi põllumajandustoodetele, ning leiab, et see on konkreetne ja julgustav märk riigi valmisolekust tõhustada dialoogi ja koostööd ELiga;

39.  märgib Kasahstani geostrateegilist tähtsust ja tunnustab riigi mitmesuunalist välispoliitikat, mille eesmärk on edendada sõbralikke ja prognoositavaid suhteid, sealhulgas arendada ja tasakaalustada eelkõige heanaaberlikke suhteid Venemaa, Hiina ja selliste Kesk‑Aasia riikidega, kellega Kasahstanil on ühine piir, ning muude partneritega, kaasa arvatud USA ja ELiga;

40.  tunnustab Kasahstani olulist osa välis- ja julgeolekupoliitikas, mis on paljuski põhjustatud rollist, mida see riik täidab järjepidevalt ülemaailmses tuumadesarmeerimises ja -julgeolekus, ning asjaolust, et Kasahstan on 2017.–2018. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige;

41.  tunnistab, et Daesh ja teised ÜRO Julgeolekunõukogu määratletud terroriorganisatsioonid kujutavad endast Kasahstanile julgeolekuprobleemi; märgib, et paljud Kasahstani kodanikud on Lähis‑Idas välisvõitlejad; tunnistab, et Afganistani jätkuv konflikt võib Kasahstani olukorda veelgi destabiliseerida, sealhulgas usuäärmusluse, uimastikaubanduse ja terrorismi tõttu; nõuab tihedamat koostööd vägivaldse äärmusluse ja terrorismi vastu võitlemisel ning juhib tähelepanu asjaolule, et eelkõige tuleb tegeleda radikaliseerumise algpõhjustega; märgib, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 13 keskendutakse terrorismivastase võitluse meetmetele ning et praeguses rahvusvahelises olukorras on sellel eriti oluline roll;

42.  märgib, et Kasahstan kuulub kõigisse peamistesse piirkondlikesse organisatsioonidesse; on seisukohal, et rahvusvaheline profiil, mille Kasahstan saavutas alles hiljuti selliste mitmekesiste rahvusvaheliste organisatsioonide juhatamisega nagu OSCE, Islami Koostöö Organisatsioon, Sõltumatute Riikide Ühendus, Šanghai Koostööorganisatsioon ja Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon, on hea lähtepunkt ühistegevuseks, mille eesmärk on stabiliseerida Kesk-Aasia piirkonna julgeolekuolukorda ja leida mitmepoolsed lahendused ülemaailmsetele probleemidele; väljendab sellega seoses heameelt Kasahstani selgete avalduste üle selle kohta, et tema kuulumine Euraasia Majandusliitu ei mõjuta suhete tugevdamist ELiga;

43.  soovitab ELil toetada jätkuvalt piirkondlikku koostööd Kesk‑Aasias, eelkõige õigusriigi põhimõtte, usaldust suurendavate meetmete, veevarude ja ressursside haldamise, piirihalduse, stabiilsuse ja julgeoleku vallas; toetab sellega seoses Kasahstani jõupingutusi heanaaberlike suhete edendamisel ja piirkonna stabiilsuse tagajaks saamisel; nõuab, et Kesk‑Aasia riigid saavutaksid veevarude haldamise, energeetika ja julgeoleku küsimustes kestliku kokkuleppe, mis esindab kõigi huve;

44.  tunnistab, et Kasahstan on Kesk‑Aasia piirkonnas juhtiv jõud; nõuab tungivalt, et Kasahstan kasutaks seda positsiooni oma piirkondlike naabrite positiivseks kaasamiseks ja astuks samme piirkondliku koostöö edendamiseks;

Kestlik areng, energeetika ja keskkond

45.  väljendab heameelt Kasahstani kolmanda moderniseerimisstrateegia üle, mis kuulutati välja 2017. aasta jaanuaris ja mille eesmärk on jõuda 30 enim arenenud riigi hulka maailmas;

46.  väljendab heameelt põhjalikuma tooraineid ja energiakoostööd käsitleva peatüki üle, mis võib aidata oluliselt suurendada ELi energiajulgeolekut; tuletab meelde, et Kasahstanil on ELi energiavarustuses tähtis roll; kutsub ELi üles tegema energeetika vallas aktiivsemat koostööd ning edendama dialoogi Kasahstani ja teiste Kesk‑Aasia riikidega, et tugevdada ELi energiajulgeolekut;

47.  väljendab heameelt, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingusse lisati kliimamuutustealast koostööd käsitlev peatükk; nõuab, et EL jätkaks Kasahstani valitsusega koostööd ning aitaks tal määrata kindlaks ja töötada välja uuendusliku ja kestliku keskkonna- ja ökoloogiapoliitika; tuletab meelde, et Kasahstani mõjutavad märkimisväärselt maailma kahe kõige laastavama, inimtegevusest tingitud keskkonnakatastroofi tagajärjed, nimelt Araali mere kuivamine ja Semej/Semipalatinski lähedal asuv nõukogudeaegne tuumapolügoon; kutsub komisjoni üles suurendama Kasahstani ametiasutustele antavat nii tehnilist kui ka rahalist abi, et parandada oluliselt Araali mere vesikonna veevarude haldamist ja veevarude kaitset Araali mere päästmise rahvusvahelise fondi tegevusprogrammi raames ning töötada välja tõhus tegevuskava endise tuumapolügooni ala puhastamiseks; väljendab heameelt Kasahstani osalemise üle vabatahtlikus partnerlusprogrammis „Green Bridge“; usub, et see tagab stabiilse ja pikaajalise aluse keskkonnasäästlike investeeringute tegemiseks, uuele tehnoloogiale ja uuendustele üleminekuks ning sellise ühiskonna saavutamiseks, kus ei kasutata CO2‑heitega energiaallikaid;

48.  rõhutab, et Kasahstanis tuleb riigi rikkalike loodusvarade kaevandamise ja töötlemise suhtes kohaldada keskkonnasäästliku arengu põhimõtteid; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et Kasahstan peab kinni mäetööstuse läbipaistvuse algatuse standarditest;

Kaubandus ja majandus

49.  tuletab meelde, et EL on Kasahstani tähtsaim kaubandus- ja investeerimispartner ning et Kasahstan on ELi peamine kaubanduspartner Kesk‑Aasias; loodab, et neid suhteid tugevdatakse veelgi; märgib, et 80 % Kasahstani ekspordist Euroopa Liitu moodustavad nafta ja gaas; kordab, kui tähtis on mitmekesistada Kasahstani kaubavahetust ELiga; rõhutab, et õigusriigi tingimustes võivad kaubandus- ja inimõigused üksteist tugevdada; rõhutab, et äriringkonnal on oluline osa positiivsete ajendite pakkumisel inimõiguste, demokraatia ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et ülemaailmsed väärtusahelad aitavad tugevdada peamisi rahvusvahelisi töö-, keskkonna-, sotsiaal- ja inimõiguste standardeid, sealhulgas kehtestada töötervishoiu ja tööohutuse meetmed ja tagada nende täitmine, luua koolitusvõimalused ja erapooletud asutused ning vähendada korruptsiooni;

50.  väljendab heameelt selle üle, et Kasahstan ühines 1. jaanuaril 2016 WTOga, mis soodustas riigi majandus- ja haldussüsteemide ajakohastamist; märgib, et Kasahstani majandus põhineb suuresti toorainete ja süsivesinike kasutamisel ja ekspordil; loodab, et silmapaistev programm Kasahstani majanduse mitmekesistamiseks – milles EL võib täita olulist osa – ja riigi reformimiseks, mis hõlmab muu hulgas avaliku halduse asjatundlikkuse tagamist ja korruptsioonivastaste meetmete kasutuselevõttu, viiakse tegelikkuses täielikult ellu; kutsub eelkõige komisjoni üles aitama Kasahstanil muuta oma majandus keskkonnasäästlikuks ja kestlikuks;

51.  võtab teadmiseks Kasahstani võetud kohustuse liberaliseerida täielikult kapitali liikumine otseinvesteeringutena ning peab kahetsusväärseks, et laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu kaubanduse ja äri jaotis ei sisalda korruptsioonivastaseid sätteid; on seisukohal, et lepingu rakendamise kontrollimisel tuleks pöörata eritähelepanu äriühingu üldjuhtimise ja korruptsiooni teemadele, et vältida rahapesu ohu suurenemist;

52.  väljendab heameelt Kasahstani otsusekindluse üle austada ja täita oma kohustusi laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu ning WTO raames, nagu näitas laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu kohaldamise esimene aasta; kutsub Kasahstani üles täitma laiendatud partnerlus- ja koostöölepinguga võetud kohustused intellektuaalomandiõiguste vallas piirkondliku ammendumise korra alusel;

53.  kutsub Kasahstani üles täielikult ühtlustama oma imporditariife oma WTO ja laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu kohustustega ning tegema seda sõltumata oma osalemisest Euraasia Majandusliidus, et vältida kulukate hüvitiste maksmist WTO kaubanduspartneritele;

54.  palub Kasahstanil ühineda tulemuslike sanitaar-ja fütosanitaarkontrollide võimaldamiseks kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemiga ning kasutada kahepoolseid ELi ja Kasahstani sanitaar- ja fütosanitaarsertifikaate;

55.  võtab teadmiseks laiendatud partnerlus- ja koostöölepingus ette nähtud üldise viieaastase üleminekuperioodi riigihangetele ja kaheksa‑aastase üleminekuperioodi ehitustöödele ning ootab kaubavahetuse suurenemist, kui need perioodid on lõpule jõudnud; märgib, et riigihanked on Kasahstani jaoks tähtis avaliku poliitika vahend;

o
o   o

56.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Kesk‑Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kasahstani valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 419, 16.12.2015, lk 159. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0083. (3) ELT C 45, 5.2.2016, lk 85. (4) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 93. (5) ELT C 224 E, 19.8.2010, lk 30. (6) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 91. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0121. (8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0007. (9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0484.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta otsus komisjoni ettepaneku kohta pikendada ühtse kriisilahendusnõukogu esimehe ametiaega (N8‑0092/2017 – C8‑0425/2017 – 2017/0901(NLE))

P8_TA(2017)0486 A8-0393/2017

(Heakskiitmine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2017. aasta ettepanekut ühtse kriisilahendusnõukogu esimehe ametiaja pikendamise kohta (N8‑0092/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014 (millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010)(1) artikli 56 lõike 6 kolmandat lõiku ja artikli 56 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 122a,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0393/2017),

A.  arvestades, et nõukogu nimetas Elke Königi 19. detsembril 2014 ühtse kriisilahendusnõukogu esimeheks ametiajaga kolm aastat alates 23. detsembrist 2014(2);

B.  arvestades, et vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikele 7 võib ühtse kriisilahendusnõukogu esimehe ametiaega pikendada ühe korra viie aasta võrra;

C.  arvestades, et 29. novembril 2017 võttis komisjon vastu ettepaneku pikendada Elke Königi ametiaega ühtse kriisilahendusnõukogu esimehena ja edastas selle ettepaneku Euroopa Parlamendile;

D.  arvestades, et Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon hindas seejärel ühtse kriisilahendusnõukogu esimehe ametikohale esitatud kandidaadi sobivust, pidades eelkõige silmas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikes 4 kehtestatud nõudeid;

E.  arvestades, et parlamendikomisjon korraldas 4. detsembril 2017. aastal Elke Königi kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

1.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku pikendada Elke Königi ametiaega ühtse kriisilahendusnõukogu esimehena;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1. (2) ELT L 367, 23.12.2014, lk 97.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta resolutsioon ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus (2017/2069(INI))

P8_TA(2017)0487 A8-0385/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 24. jaanuaril 2017. aastal avaldatud aruannet „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus. 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“ (COM(2017)0030),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 25 kohast komisjoni 24. jaanuari 2017. aasta aruannet „ELi kodakondsuse tugevdamiseks aastatel 2013–2016 tehtud edusammud“ (COM(2017)0032),

–  võttes arvesse komisjoni läbiviidud ELi kodakondsust käsitlevat 2015. aasta avalikku konsultatsiooni ning valimisõigusi ja kodakondsust käsitlevate 2015. aasta Eurobaromeetri uuringute tulemusi,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 6 ja 9–12, ELi toimimise lepingu artikleid 18–25 ja ELi põhiõiguste harta artikleid 11, 21 ja 39–46,

–  võttes arvesse ELi lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi põhimõtte austamist,

–  võttes arvesse ELi lepingu artikli 3 lõiget 2, milles sätestatakse isikute vaba liikumise õigus,

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste harta artiklis 44 sätestatud petitsiooniõigust,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 165,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 227 sätestatud petitsiooniõigust,

–  võttes arvesse protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 2016. aasta järeldusi ühtse turu strateegia kohta(1) ja eelkõige dokumenti 18. septembril 2015 Lissabonis toimunud SOLVITi keskuste mitteametliku kohtumise tulemuse kohta(2),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi kodakondsust käsitleva 2013. aasta aruande kohta „ELi kodanikud – teie õigused, teie tulevik“(3)

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides(4),

–  võttes arvesse oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta(5),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile lapsendamiste piiriüleste aspektide kohta(6),

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni(7) programmi „Kodanike Euroopa“ rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist, ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0411),

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit petitsioonikomisjoni laste heaolu küsimusi käsitleva töörühma tegevuse kohta(8) ja eelkõige selle järeldusi,

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni petitsioonikomisjoni 2015. aasta tegevuse kohta(9),

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni 23. märtsi 2017. aasta arvamust(10) ja põhiseaduskomisjoni 1. juuni 2017. aasta arvamust(11) Euroopa Komisjoni aruande kohta, milles käsitletakse ELi õiguse kohaldamise järelevalvet 2015. aastal,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni korraldatud kuulamisi aastatel 2016 ja 2017, eelkõige kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, petitsioonikomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ühist avalikku kuulamist 11. mail 2017. aastal teemal „Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike olukord ja õigused“, 11. oktoobri 2016. aasta avalikku kuulamist teemal „ELi kodanike vaba liikumise ja töötamise takistused siseturul“, 4. mai 2017. aasta avalikku kuulamist teemal „Võitlus diskrimineerimise vastu ja vähemuste kaitse“, 15. märtsil 2016. aastal Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi ning Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, petitsioonikomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni korraldatud avalikku ühist kuulamist teemal „Liidu kodakondsus praktikas“ ning 29. juunil 2017. aastal kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja petitsioonikomisjoni korraldatud ühist kuulamist kodakondsusetuse kohta,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni 23. veebruari 2016. aasta kuulamist teemal „ELi põhiõiguste harta kohaldamisala laiendamine (artikkel 51)?“, 21. juuni 2016. aasta kuulamist teemal „Läbipaistvus ja teabevabadus ELi institutsioonides“ ja 22. juuni 2017. aasta kuulamist teemal „Kodanike kindlustunde ja usalduse taastamine ELi suhtes“ koos käesoleva ametiaja varasemate kuulamistega teemal „Petitsiooniõigus“ (23. juuni 2015) ja teemal „Euroopa kodanikualgatus“ (26. veebruar 2015),

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni taotlusel Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C poolt 2016. ja 2017. aastal tellitud uuringuid „ELi kodanike ja nende pereliikmete liikumis- ja elamisvabaduse takistused“, „Saadud petitsioonidest ilmnev diskrimineerimine“, „Brexiti mõju petitsiooniõigusele ja petitsioonikomisjoni pädevusele, vastutusele ja tegevusele“ ning „Petitsioonikomisjoni kaitsev roll ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kontekstis“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8‑0385/2017),

A.  arvestades, et ELi kodakondsus ja sellega seotud õigused kehtestati algselt 1992. aastal Maastrichti lepinguga ning neid täiendati 2009. aasta detsembris jõustunud Lissaboni lepinguga ning ELi põhiõiguste hartaga;

B.  arvestades, et kodakondsuse teostamise eelduseks on kõigi inimõiguste, eeskätt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamine ja kasutamine;

C.  arvestades, et ELi lepingutes sätestatud eesmärkide, nagu täielik tööhõive ja sotsiaalne areng, saavutamiseks välja töötatud terviklik lähenemisviis on oluline selleks, et võimaldada ELi kodakondsusest tulenevate õiguste ja vabaduste tegelikku kasutamist;

D.  arvestades, et ELi kodakondsus saadakse liikmesriigi kodakondsuse kaudu, mis on reguleeritud siseriiklike õigusaktidega; arvestades, et samas tulenevad ELi kodakondsusest õigused ja kohustused, mis on sätestatud ELi õiguses ega sõltu liikmesriikidest; arvestades, et eespool nimetatud põhjusel on samuti tõsi, et liikmesriigid, sh nende ametiasutused, ei saa neid õigusi ja kohustusi põhjendamatult piirata; arvestades, et riigi kodakondsuse andmisel peaksid liikmesriigid juhinduma ELi õiguse põhimõtetest, näiteks proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest, mida on põhjalikult käsitletud Euroopa Kohtu praktikas; arvestades, et aluslepingute kohaselt pööravad ELi institutsioonid võrdselt tähelepanu igale ELi kodanikule;

E.  arvestades, et ELi kodanikud eeldavad, et liikmesriigid, sh nende ametiasutused, rakendavad nii ühenduse õigust kui ka siseriiklikke õigusnorme, mis on eelduseks sellele, et kodanikud saaksid tulemuslikult kasutada oma Euroopa kodakondsusest tulenevaid õiguseid;

F.  arvestades, et ELi kodakondsuse edendamispüüd on seotud demokraatia kvaliteedi parandamisega liidu tasandil, põhiõiguste ja -vabaduste tegeliku kasutamisega ning iga kodaniku võimalusega osaleda liidu demokraatlikus elus;

G.  arvestades, et ühe liikmesriigi piiri mis tahes ühepoolne muutmine rikub vähemalt ELi lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ning artikli 4 lõiget 2 ning seab lisaks ohtu ELi kodakondsusest tulenevate õiguste kasutamise;

H.  arvestades, et Lissaboni lepinguga konsolideeriti ELi kodakondsuse lahutamatud õigused ja tagatised, muu hulgas vabadus reisida, töötada ja õppida teistes ELi riikides, vabadus osaleda Euroopa poliitilises elus, edendada võrdõiguslikkust ja mitmekesisuse austamist ning olla kaitstud eelkõige kodakondsuse alusel toimuva diskrimineerimise eest; arvestades, et viimastel kümnenditel ELis vabalt liikumise õiguse üha suurema kasutamise tagajärg on see, et ühe perekonna liikmetel, kaasa arvatud sageli lastel, on eri riikide kodakondsus; arvestades, et kuigi see suundumus on hea ELi kodakondsuse kui omaette institutsiooni kindlustamiseks, toob see eri valdkondades, sealhulgas õigusküsimustes, kaasa teatavaid vajadusi ja probleeme;

I.  arvestades, et Ühendkuningriigi EList lahkumise ehk Brexiti väljavaade on tõstnud esile ELi kodakondsusega seotud õiguste tähtsuse ja nende olulise rolli miljonite ELi kodanike igapäevaelus ning on suurendanud ELis teadlikkust õiguste kaotamisest, mida Brexit võib mõlemale poolele kaasa tuua, eriti 3 miljonile Ühendkuningriigis elavale ELi kodanikule ja 1,2 miljonile ELis elavale Ühendkuningriigi kodanikule;

J.  arvestades, et lisaks Ühendkuningriigis toimuvale seavad pagulaste humanitaarkriis, töötuse ja vaesuse kõrge tase ning ksenofoobia ja rassismi tõus Euroopa Liidus kahtluse alla süsteemi usaldusväärsuse ning Euroopa projekti tervikuna;

K.  arvestades, et õigus liikumisvabadusele ja selle kasutamisele on ELi kodakondsuse puhul keskse tähtsusega ning need täiendavad ELi siseturu muid vabadusi; arvestades, et noorte eurooplaste seas on liikumisvabadus eriti hinnatud ning ELi kodanikud peavad liikumisvabadust enim tunnustatud ja populaarseks õiguseks, kuna rahu tagamise järel on tegemist ELi kõige positiivsema saavutusega;

L.  arvestades, et nagu osutatakse mitmes laekunud petitsioonis, on mitu liikmesriiki rikkunud liikumisvabadust ja selle kasutamist, saates ELi kodanikke oma territooriumilt välja või ähvardades seda teha;

M.  arvestades, et komisjonile ja siseturu probleemide lahendamise võrgustikule (SOLVIT) esitatud petitsioonide ja kaebuste kohaselt on ELi kodanikel oma põhiõiguste ja -vabaduste kasutamisel märkimisväärseid raskusi tõsiste majanduslike ja tööhõiveprobleemide tõttu, mida süvendavad liikmesriikide halduskoormus ja bürokraatia, ning liikmesriikide ametiasutuste antava eksitava teabe ja/või nendepoolse koostöö puudumise tõttu;

N.  arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis sätestatud põhimõte, mille kohaselt on keelatud diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, on ELi kodakondsuse esmane väljendus; arvestades, et samal ajal on see liikumisvabaduse eduka kasutamise oluline eeldus, nagu nähtub petitsioonidest;

O.  arvestades, et vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine on ELi üks põhiväärtusi, mis on sätestatud aluslepingutes; arvestades, et ligikaudu 8 % ELi kodanikest kuulub rahvusvähemusse ja ligikaudu 10 % kodanikest räägib piirkondlikku või vähemuskeelt; arvestades, et vähemuste tulemuslikku kaitset tuleb tugevdada;

P.  arvestades, et kodanike õiguste ja demokraatlike institutsioonide tugevdamine hõlmab võitlust diskrimineerimise ja soolise ebavõrdsuse vastu kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega;

Q.  arvestades, et naiste alaesindatus otsustustasandi ametikohtadel, eelkõige poliitilises tegevuses ja ettevõtete juhatuse tasandil, takistab suutlikkuse arendamist ja vähendab naiste osalemist ELi demokraatlikus elus;

R.  arvestades, et naiste osalemist poliitiliste otsuste tegemisel ja juhirolli selles takistavad jätkuvalt mitmesugused tegurid, näiteks sooliste stereotüüpide püsimine ning hiljutise majanduskriisi tagajärjed ja negatiivne mõju soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;

S.  arvestades, et piiriüleste perekonnasiseste vaidluste korral ohvrite kaitsmisel soolise ja koduse vägivalla eest püsivad ELis märkimisväärsed lõhed;

T.  arvestades, et naiste diskrimineerimine ELis takistab võrdsuse saavutamist; arvestades, et naised on jätkuvalt alaesindatud nii hääletajatena kui ka juhtivatel ametikohtadel nii valitavates ametites, avalikus teenistuses, akadeemilistes ringkondades, meedias kui ka erasektoris; arvestades, et naiste laialt levinud mitmekordne diskrimineerimine ning vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate naiste ebaproportsionaalselt suur arv takistavad naistel oma kodanikuõigusi täiel määral kasutada;

U.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklites 20 ja 227 ning ELi põhiõiguste harta artiklis 44 sätestatud õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole on üks ELi kodakondsuse tugisammas, ELi kodanike õiguste seas tuntuselt teisel kohal ning selle ülesanne on luua kodanike ja Euroopa institutsioonide vaheline ühenduslüli protsessi kaudu, mis peab olema avatud, demokraatlik ja läbipaistev;

V.  arvestades, et ELi kodanike põhiõiguste tagamist oleks võimalik saavutada ELi põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamiseks kasutatava uue lähenemisviisiga;

W.  arvestades, et Euroopa kodanikud on Euroopa Parlamendis otseselt esindatud ja neil on demokraatlik õigus Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida ja hääletada isegi juhul, kui nad elavad teises liikmesriigis; arvestades, et kõik liikmesriigid ei soodusta ega edenda võrdselt vaba liikumise õigust kasutanud Euroopa kodanike õigust hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel; arvestades, et mitmes petitsioonis juhitakse tähelepanu bürokraatlikele tõketele ja halduslikele või muudele puudujääkidele nende isikute hääleõiguse kasutamisel, kes tahavad hääletada oma päritoluliikmesriigi riiklikel või kohalikel valimistel, kuid elavad teises liikmesriigis; arvestades, et on kodanikke, kel on takistusi selle demokraatliku õiguse kasutamisel, näiteks puuetega inimesed liikmesriikides, kes on ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni, kuid ei ole täitnud kohustust reformida oma valimisseadust selleks, et puuetega inimesed saaksid kasutada oma hääleõigust;

X.  arvestades, et kodanikel on õigus korraldada koos teiste ELi kodanikega kõigist liikmesriikidest Euroopa kodanikualgatus või seda toetada, mis peaks võimaldama neil osaleda ELi seadusandliku tegevuskava koostamises; arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on oluline otsedemokraatia vahend, mis võimaldab kodanikel aktiivselt osaleda ELi poliitika ja õigusloome kujundamises; arvestades, et see peaks olema läbipaistev ja tulemuslik; arvestades, et kõnealuse õiguse kasutamine ei ole siiani olnud piisav;

Y.  arvestades, et Schengeni ala loomine ja Schengeni acquis’ lõimimine ELi raamistikku on oluliselt tõhustanud liikumisvabadust ELis ja on ühtlasi Euroopa integratsiooniprotsessi üks suurimaid saavutusi; arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas oma 9. juuni 2011. aasta järeldustes nr 9166/3/11 ja 9167/3/11 Schengeni hindamisprotsessi edukat lõpetamist ning Bulgaaria ja Rumeenia tehnilist valmisolekut Schengeni alaga ühinemiseks;

Z.  arvestades, et turvalisus on üks ELi kodanike suurimatest muredest; arvestades, et EL peaks tekitama oma kodanikes tunde, et nende vabadust kaitstakse ja turvalisus tagatakse kogu ELi territooriumil, tagades samas nende vabaduste ja õiguste samaväärse tunnustamise ning kaitse; arvestades, et terrorism on globaalne oht, millega tuleb Euroopa kodanike turvalisuse tagamiseks tõhusalt tegeleda kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil;

AA.  arvestades, et vastavalt komisjoni mõjuhinnangule (SEC(2011)1556) , mis on lisatud nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides(12), vastuvõtmiseni viinud ettepanekule, reisib või elab ligikaudu seitse miljonit Euroopa Liidu kodanikku väljaspool ELi riikides, kus nende riikidel ei ole saatkonda või konsulaati; arvestades, et esindamata ELi kodanike arv suureneb 2020. aastaks tõenäoliselt vähemalt kümne miljoni inimeseni; arvestades, et ELi kodanikel on ELi mittekuuluva riigi territooriumil, kus puudub nende päritoluriigi esindus, õigus mis tahes muu liikmesriigi diplomaatilise ja konsulaarasutuse kaitsele samadel tingimustel, mida kohaldatakse asjaomase riigi kodanike suhtes;

1.  võtab teadmiseks komisjoni 2017. aasta aruande ELi kodakondsuse kohta, milles on loetletud järgmiste aastate uued prioriteedid tegevusvaldkondade kaupa; tuletab meelde, et ELi õiguse korrektne kohaldamine on liikmesriikide ja ELi institutsioonide jagatud vastutus; rõhutab sellega seoses komisjoni tähtsat rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana ELi toimimise lepingu artiklite 258–260 rakendamisel; väidab, et prioriteedid peavad olema määratletud selliselt, et saaks tõhusalt tegeleda kodanike muredega ning et järgmiseks kolmeks aastaks on vaja selgelt määratletud, konkreetseid kohustusi ja meetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks ELi õiguskaitsepoliitika elluviimist, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid ja mehhanisme;

2.  märgib, et petitsiooniõigus, õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole ning dokumentidele ja registritele juurdepääsu õigus on ELi kodakondsuse põhjapanevad, käegakatsutavad elemendid, mis suurendavad otsuste tegemise läbipaistvust; väljendab seetõttu soovi, et neid õigusi komisjoni aruandes ELi kodakondsuse kohta edendataks ja esile tõstetaks kui võtmetähtsusega elemente ja asjakohaselt kajastataks;

3.  rõhutab asjaolu, et petitsioonide esitamise õiguse tõhusat kasutamist on hõlbustanud petitsioonide täiustatud menetlemine Euroopa Parlamendis ja petitsioonikomisjoni portaali käivitamine 2014. aasta lõpus, mis võimaldab petitsioone lihtsal viisil esitada ja tõhusamalt hallata, nagu on kirjeldatud petitsioonikomisjoni vastavates aastaaruannetes; nõuab, et viivitamata viidaks lõpule projekti järgmiste etappide rakendamine ette nähtud viisil, kuna see võimaldab petitsioonide esitajatele ja toetajatele palju interaktiivsemat petitsioonimenetluse jälgimist;

4.  rõhutab, et edukas kodanikuõiguste kasutamine eeldab, et liikmesriigid järgivad kõiki õiguseid ja vabadusi, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas; rõhutab asjaolu, et demokraatlik ja kodanike osalusel toimuv valitsemine, võimalikult suur läbipaistvus ja kõigi kodanike otsene kaasamine otsustusprotsessidesse tugevdavad kokkuvõttes ELi kodakondsust; kutsub liikmesriike üles andma ELi kodanikele rohkem teavet nende õiguste ja kohustuste kohta ning lihtsustama nende õiguste võrdset teostamist ja võrdset austamist nii kodanike päritoluriigis kui ka muudes liikmesriikides; tõstab esile olemasolevaid erandeid, mida mõni liikmesriik on teinud ELi aluslepingute osadest, mis tekitab tegelikke erinevusi kodanike õigustes;

5.  avaldab suurt kahetsust, et peaaegu kümne aasta jooksul ei ole ELi diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmisel suudetud erilisi edusamme teha; kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles uuesti alustama asjakohaseid läbirääkimisi ja käsitlema neid kõrgeima prioriteedina; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse aktiivselt toetada nende läbirääkimiste lõpuleviimist;

6.  leiab, et tuleks suurendada ELi poliitika tõhusust diskrimineerimisvastase võitluse valdkonnas ja eemaldada allesjäänud tõkked; soovitab komisjonil ajakohastada kaks esimest diskrimineerimisvastast direktiivi, nimelt nõukogu direktiivid 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ, et viia need kooskõlla aluslepingute kehtiva versiooniga ja ELi põhiõiguste hartaga;

7.  kutsub üles võtma vastu tõhusa reguleeriva raamistiku ja kooskõlastusmeetmed ELi ja liikmesriikide tasandil, et tagada sotsiaalse kaitse kõrge tase ja piisava tasuga püsivate töökohtade loomine; leiab, et selline lähenemisviis on ELi kodakondsusega seotud põhiõiguste ja -vabaduste tugevdamisel määrava tähtsusega;

8.  rõhutab, et ELi ja liikmesriikide tasandil võetud kokkuhoiumeetmed on süvendanud majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, piirates seega oluliselt ELi kodakondsusega seotud põhiõiguste ja -vabaduste tegelikku kasutamist;

9.  tuletab meelde oma 14. septembril 2017. aastal vastu võetud muudatusi(13) ja komisjoni ettepanekut võtta vastu ülddirektiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste, sh eri transpordiliikide ligipääsetavusnõuetega (COM(2015)0615); soovitab, et seadusandjad kiirendaksid oma tegevust Euroopa juurdepääsetavuse akti vastuvõtmisel; tervitab saavutatud institutsioonidevahelist kokkulepet, mille kohaselt ELi autoriõiguses rakendatakse Marrakechi lepingut ja mida petitsioonikomisjon on toetanud 2011. aastast alates, ning kordab oma nõudmist, et EL ja selle liikmesriigid Marrakechi lepingu kiiresti ratifitseeriksid; kutsub kõiki liikmesriike üles ratifitseerima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja allkirjastama selle protokolli; toetab vastastikku tunnustatava ELi puudega isiku kaardi kasutamise laiendamist võimalikult paljudesse liikmesriikidesse; ergutab liikmesriike hõlbustama puuetega inimeste ja piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste liikuvust ELis; toonitab, et ELi veebisaitide juurdepääsetavust puuetega inimestele on vaja parandada;

10.  kutsub komisjoni üles võtma aktiivsemaid meetmeid võitluses LGBTI‑inimeste diskrimineerimise vastu ja astuma vastu homofoobiale, määratledes konkreetsed meetmed riigi ja Euroopa tasandil; nõuab samal ajal, et ELi institutsioonid jälgiksid tähelepanelikult LGBTI‑inimeste õigusi ja edendaksid LGBTI‑inimeste ja nende perekondade piiriüleste õiguste tunnustamist ELis;

11.  tuletab meelde, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet saab rakendada ainult strateegilise soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kaudu kõigis ELi poliitikavaldkondades, sealhulgas oma dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ kaudu; kutsub komisjoni üles hõlbustama täielikku juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni üles võtma sisulisi meetmeid, et kõrvaldada diskrimineerimine ja võidelda naiste kohta tehtavate diskrimineerivate avalduste vastu ELis, mis soodustavad soolisi stereotüüpe; kordab vajadust investeerida kodakondsusesse ja kodanikuharidusse ning soolist võrdõiguslikkust käsitlevasse haridusse kogu Euroopas; juhib tähelepanu soolisele palga- ja pensionilõhele ELis, mis vähendab miljonite naiste võimalust saavutada tegelik majanduslik sõltumatus; rõhutab, kui tähtis on noorte ja eelkõige naiste ja tüdrukute osalemine poliitikas ning palub komisjonil ja liikmesriikidel teha rohkem selleks, et neid osalema julgustada;

12.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, et EL allkirjastaks ja viiks lõpule ühinemise Istanbuli konventsiooniga; peab siiski kahetsusväärseks, et keskendutakse vaid kahele aspektile, s.o kriminaalasjades tehtavale õigusalasele koostööle ning varjupaigaküsimustele ja välja- või tagasisaatmise lubamatusele, mis tekitab õiguskindlusetust ELi konventsiooniga ühinemise ulatuse suhtes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ja rakendamise üle peetavaid läbirääkimisi; palub liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, konventsioon kiiresti ratifitseerida ja palub komisjonil teha ettepaneku võtta vastu direktiiv naistevastase vägivalla vastu võitlemise kohta; peab tervitatavaks töö- ja eraelu tasakaalu paketi esitamist komisjoni poolt ja palub kõikidel institutsioonidel need meetmed võimalikult kiiresti ellu viia; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama naiste asumist juhtivatele kohtadele ja nende esindatust sellistel kohtadel ning võtma konkreetseid meetmeid nende haavatavate kodanike probleemide lahendamiseks, kes kannatavad valdkonnaülese mitmekordse diskrimineerimise all, nii et need kodanikud saaksid kasutada oma kodanikuõigusi, näiteks asjakohaste strateegiate abil; palub, et nõukogu suurendaks pingutusi, et lõpetada naiste osalemist ettevõtete juhtorganites käsitleva direktiivi blokeerimine; kordab oma üleskutset, et komisjon võtaks dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ vastu teatisena;

13.  tuletab meelde, et traditsioonilised rahvusvähemused on Euroopas juba sajandeid enamuskultuuridega koos eksisteerinud; rõhutab vajadust, et ELi institutsioonid etendaksid aktiivsemat rolli vähemuste kaitsmisel, näiteks edendades kohtumisi, seminare ja resolutsioone teadlikkuse parandamiseks ning võttes konkreetseid haldusmeetmeid ELi institutsioonides; on veendunud, et EL peaks kehtestama kõrged standardid vähemuste kaitseks, alustades seejuures standarditest, mis on kodifitseeritud sellistes rahvusvahelistes õigusaktides nagu Euroopa Nõukogu aktid, ning need standardid peaksid olema kindlalt lõimitud õigusraamistikku, millega tagatakse demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamine kogu ELis; ergutab kõiki liikmesriike viivitamata täielikult ratifitseerima rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ja Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat ning rakendama aluslepinguid heas usus; tuletab lisaks meelde vajadust rakendada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raamistikus välja töötatud põhimõtteid; mõistab hukka mis tahes retoorika, mis õhutab diskrimineerima kodakondsuse alusel; ergutab liikmesriikide valitsusi leidma püsivaid lahendusi ja edendama keelelist mitmekesisust kõikides liikmesriikides ja ELis tervikuna, piiramata seda ELi ametlike keeltega, sest nii aluslepingud kui ka ELi põhiõiguste harta sisaldavad viiteid rahvusvähemuste kaitsele ja keele alusel toimuvale diskrimineerimisele;

14.  väljendab sügavat muret Euroopas elavate romade hulga pärast, kes on sünni registreerimisel aset leidnud diskrimineerimise ohvrid, kellel ei ole seetõttu isikut tõendavaid dokumente ja kellel puudub oma elukohariigis juurdepääs olulistele põhiteenustele ning seega ei ole neil võimalik kasutada ühtegi õigust ELis; kutsub liikmesriike üles võtma sellega seoses viivitamata parandusmeetmeid, et kaitsta nende põhiliste inimõiguste ja kõigi teiste ELi kodakondsusega kaasnevate õiguste kasutamisvabadust; palub komisjonil hinnata ja kontrollida olukorda liikmesriikides ning algatada nende inimeste tuvastamine ja kaitse, kelle kodakondsust ei ole tunnustatud ja kes ei saa isikut tõendavaid dokumente;

15.  palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada konkreetsed meetmed liikumisvabaduse takistuste kaotamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2017. aasta resolutsiooniga ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul(14) ning Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooniga lapse parimate huvide kaitse kohta kogu ELis, lähtudes Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonidest(15);

16.  kutsub komisjoni üles kontrollima korrapäraselt direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamist liikmesriikides ja võtma asjakohaseid meetmeid liikumisvabaduse võimalike takistuste eemaldamiseks; kiidab heaks liidu kodanike liikumisvabaduse õigust käsitleva e‑õppe vahendi, mis aitab kohalikel ametiasutustel paremini mõista liikumisvabadusega kaasnevaid õigusi ja kohustusi;

17.  tunnustab komisjoni pingutusi muuta kättesaadavaks ja hõlpsamini juurdepääsetavaks mitmesugused teavitamis- ja abistamisvõimalused nagu võrgustik „Europe Direct“, portaal „Teie Euroopa“ ja e‑õiguskeskkond, milles käsitletakse Euroopa Liitu ja ELi poolt oma kodanikele antud õiguseid, eesmärgiga anda rohkem teavet üksikisikutele, kes kasutavad ELi kodanikele kuuluvaid õiguseid; tunnustab komisjoni ettepanekut luua ühtne digivärav, mis pakuks kodanikele veebis lihtsat juurdepääsu ühtsel turul õiguste kasutamisega seotud teabele, abile ja probleemide lahendamise teenustele;

18.  palub komisjonil tugevdada SOLVITi võrgustikku, parandades selle teenuste ja riiklike keskuste vahelist suhtlust, et tagada lahendamata ja korduvate juhtumite puhul paremad järelmeetmed ning ELi eri õiguskaitsevahendite, nagu süsteemide EU PILOT ja CHAP tihedam seostatus; kutsub liikmesriike samal ajal üles propageerima ELi kodanike seas SOLVITi võrgustikku ja selle teenuseid ning teisi hüvitamis- ja kodanikuosaluse mehhanisme nii liidu tasandil (näiteks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa kodanikualgatuse abil) kui ka riiklikul tasandil (näiteks kohalike ombudsmanide, petitsioonikomisjonide või seadusandlike rahvaalgatuste abil);

19.  toetab ELi kodakondsust käsitlevas 2017. aasta aruandes komisjoni võetud kohustust korraldada kogu ELi hõlmav teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaania ELi kodakondsusõiguste kohta, et aidata kodanikel oma õigustest paremini aru saada; juhib tähelepanu sellele, et kodanikel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik Euroopa kodakondsuse tegelikuks tugevdamiseks, ning et see teave tuleks esitada selges ja arusaadavas vormis, et kodanikel oleks võimalik teha teadlikke otsuseid aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaste õiguste teostamisel; soovitab edendada läbipaistvust ja ennetavat konsulaarabi, mis on selle eesmärgi saavutamiseks kõige sobivam vahend, ning avaldada sobival viisil teavet, mis on vajalik, et uued elanikud saaksid end lihtsamini sisse seada;

20.  tuletab meelde, et tervishoiuteenuste kättesaadavus, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamine teistes liikmesriikides on valdkonnad, milles ELi kodanikel esineb sageli raskusi, ning nõuab komisjonilt jõulist tegevust selliste olukordade lahendamiseks;

21.  väljendab muret üldsuse kasvava poliitilise rahulolematuse pärast; rõhutab vajadust seada esikohale võitlus ksenofoobia, rassismi, diskrimineerimise ning vaenu õhutamise vastu;

22.  tunnistab, et valimisaktiivsuse suurendamiseks Euroopa Parlamendi valimistel peavad tegutsema nii EL kui ka liikmesriigid; julgustab viimaseid edendama demokraatlikku osalemist, teavitades kodanikke paremini nende õigusest kandideerida ja hääletada kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel, tehes seda erinevate kanalite kaudu ja arusaadavas keeles ning kõrvaldades nende osalemiselt kõik takistused, nagu majanduslik, sotsiaalne või keeleline diskrimineerimine, ebaaus tegevus või korruptsioon; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kõrvaldaksid puuetega kodanike juurdepääsu takistused ja hõlbustaksid hääletamist oma tavapärasest hääletamiskohast eemal elavatel, töötavatel või õppivatel kodanikel, võttes näiteks kasutusele elektroonilised tuvastamis- ja hääletamislahendused;

23.  on seisukohal, et valimisi käsitleva akti reform võiks pakkuda liidule võimaluse muutuda demokraatlikumaks; toonitab asjaolu, et tuhanded eurooplased jagavad seda seisukohta; tuletab meelde vajadust edendada osalemist Euroopa Parlamendi valimistel, suurendades Euroopa tasandi erakondade nähtavust, ning kordab tõsiasja, et Euroopa mõõtme suurendamine Euroopa Parlamendi valimistel on ELi ja selle liikmesriikide jagatud vastutus; kutsub nõukogu üles lisama eelnimetatud õigusakti läbivaatamisel soolist aspekti arvestavaid ja sooliselt tasakaalus nimekirju; palub komisjonil tegeleda kaebustega hääleõiguse kasutamise kohta Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse valimistel, töötada välja konkreetne tegevuskava elektroonilise hääletamise kasutuselevõtuks Euroopa Parlamendi valimistel alates varaseimast võimalikust kuupäevast, ja teha see süsteem laiemalt kättesaadavaks kõigile ELi kodanikele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et innustada inimesi, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust ja kes elavad alaliselt mõnes ELi liikmesriigis, võtma vastuvõtva liikmesriigi kodakondsust, et nad saaksid täies ulatuses kasutada ELi kodakondsusega seotud õigusi; on seisukohal, et ELi kodanikel, kes kolivad teise ELi liikmesriiki ja asuvad seal elama, peaks olema õigus kasutada hääleõigust oma päritolumaa riiklikel valimistel; palub liikmesriikidel, kes on pikemaks ajaks teise liikmesriiki elama kolinud kodanikud hääleõigusest ilma jätnud, kergendada nendele kodanikele määratud tingimusi ja säilitada nende õigus riiklikel valimistel hääletada; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vajalikud meetmed, mis võimaldavad puuetega inimestel kasutada oma hääleõigust ilma igasuguse diskrimineerimiseta; toetab võimalust võtta lisaks siseriiklikule isikut tõendavale dokumendile kasutusele Euroopa ID‑kaart;

24.  võtab teadmiseks komisjoni viimase teatise (COM(2017)0482) Euroopa kodanikualgatuse kohta, mis sisaldab ettepanekut muuta 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 211/2011 eesmärgiga parandada selle toimimist; loodab, et määruse läbivaatamise tulemuseks on läbipaistvam, tõhusam ja kasutajasõbralikum Euroopa kodanikualgatus, mis samas tagab kodanike demokraatliku ja laialdasema osalemise Euroopa arutelus ja tegevuskavade koostamises; rõhutab määruse tulevasel läbivaatamisel Euroopa Parlamendi märkimisväärset seadusandlikku rolli ja komisjoniga tehtava tiheda koostöö olulisust; kutsub komisjoni üles lisama sätted, mille eesmärk on vaadata läbi õigusliku vastuvõetavuse tingimused, Euroopa kodanikualgatuse registreerimise nõuded ning kodanikualgatuse läbivaatamise kord;

25.  leiab, et komisjonil tuleks liidu kodakondsuse huvides tugevdada Euroopa kultuurilist mõõdet; innustab rahastama programmist „Kodanike Euroopa“ rohkem uuenduslikke projekte, millel on potentsiaali avaldada süsteemset mõju; soovitab töötada paralleelselt programmiga „Kodanike Euroopa“ ning selle täiendamiseks välja programmi „Tunne Euroopat“;

26.  teeb ettepaneku, et liidu kodakondsuse ja selle teostamise tugevdamise eesmärgil ergutaks komisjon kohalikke ametiasutusi määrama Euroopa asjade eest vastutavad volikogu liikmed, kuna see tasand on kodanikele kõige lähemal;

27.  soovitab komisjonil luua kõigis oma asukohtades, kaasa arvatud liikmesriikides asuvates esindustes, sissetulevate küsimuste register, nii et kodanikel oleks võimalik nõuetekohaste tagatistega pöörduda kirjalikult või isiklikult mis tahes ELi institutsiooni poole;

28.  soovitab komisjonil võtta koostöös universaalse postiteenuse osutajatega kasutusele teateedastussüsteem, millel oleks sisu, kuupäeva ja saatja sertifitseerimise võimalus, nii et kodanikud saaksid ilma ise kohale ilmumata ja nõuetekohaste tagatistega pöörduda kirjalikult Euroopa institutsioonide poole;

29.  väljendab veendumust, et ELi põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigus sõna- ja teabevabadusele, vaba meedia ning eri seisukohtade esitamine ühiskonnas ja meedias on toimiva demokraatia lahutamatu osa ning seega moodustavad need ELi liikmesuse põhjapaneva aluse, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklites 2 ja 6; rõhutab vajadust selgelt määratletud ELi poliitika järele, et võidelda Euroopa-vastase propaganda ja valeandmete esitamise vastu ning edendada avaliku meedia sõltumatust valitsustest; teeb ettepaneku, et kõigi liikmesriikide avalikus ringhäälingus kehtestataks minimaalne aeg, mis pühendatakse ELi asjade käsitlemisele; teeb ettepaneku, et ELi institutsioonid töötaksid edasi selle nimel, et luua Euroopa telekanalid, mis saadavad eetrisse saateid kõigis liikmesriikides ja kõigis ELi ametlikes keeltes, ning selle nimel, et õpetada kodanikele meediapädevust juba varases eas; toetab ajakirjandus- ja multimeediateoste levitamist kõigis ELi ametlikes keeltes; rõhutab sellega seoses vajadust jätkata Euroopa ajakirjanike teadlikkuse suurendamist;

30.  väidab, et keeleline mitmekesisus ja läbipaistvus on peamised vahendid, mille abil tuua kodanikud ELile lähemale ja kaasata nad selle tegevusse; võtab teadmiseks, et Euroopa ombudsmani poolt 2016. aastal lõpetatud uurimistest 30 % teema on juurdepääs dokumentidele, ja seetõttu soovitab edendada dokumentidele juurdepääsu õigust ja võimalikult paljude dokumentide tõlkimist kõigisse ELi ametlikesse keeltesse; toetab kodanikega peetava dialoogi süvendamist ja innustab pidama avalikke arutelusid, et parandada kodanike arusaamist ELi mõjust nende igapäevaelule ja võimaldada neil osaleda arvamuste vahetuses sihtrühmadele suunatud telesaadete kaudu; nõuab horisontaalset direktiivi rikkumistest teatamise kohta, milles määratakse kindlaks nõuetekohased kanalid ja menetlused juhtumitest teatamiseks;

31.  toetab avaliku teenistuse kultuuri edendamist ELi ja liikmesriikide institutsioonides ning leiab, et EL peaks olema eeskujuks, järgides kõrgeimaid haldus- ja läbipaistvusstandardeid kooskõlas ELi põhiõiguste harta artikliga 41; teeb ettepaneku muuta liikmesriikide kohalikud ELi kontorid ühtseteks kontaktpunktideks, mis pakuvad ELi kodanikele igakülgset teenust, et vähendada bürokraatiat ja sellest tulenevaid ELi kodakondsusõiguste teostamise takistusi; rõhutab, kui oluline on andmete ühekordse küsimise põhimõte, mis vähendab nende Euroopa ettevõtete tarbetut halduskoormust, kellel palutakse piiriüleste toimingute kohta esitada korduvalt samu andmeid ja dokumente;

32.  toonitab, et hariduse kättesaadavusel on ülitähtis roll tulevaste ELi kodanike teavitamisel nende õigustest; rõhutab, kui tähtis on edendada programmi „Erasmus+“ abil valdkonnaüleste oskuste arendamist, mis tõhustavad kultuuridevahelist mõistmist ja aktiivset osalemist mitmekesistes ühiskondades; innustab liikmesriike tegema koolide õppekavades rohkem ruumi eelkõige ELi kodakondsuse ja ka ELi küsimuste alasele kodanikuharidusele ning kohandama vastavalt õpetajakoolitust; tuletab meelde vajadust toetada õpetajaid ja haridusala töötajaid, et nad lõimiksid oma õppetöösse teabe ELi õiguste ja kodakondsuse kohta; rõhutab seoses sellega vajadust jätkuvalt edendada ja arendada veebiplatvorme, et haridusvaldkonna spetsialistidel oleks võimalik kätte saada uuenduslikke mitmekeelseid õppematerjale, mis aitaksid neil inspireerida ja motiveerida õpilasi käsitlema ELi temaatikat; nõuab tungivalt, et komisjon algataks Euroopa kodakondsuse alase hariduse strateegia, mis sisaldab ette pandud suuniseid sellise õppekava väljatöötamiseks, mis võiks hõlmata koolide külaskäike ELi institutsioonidesse;

33.  tuletab meelde, et vastavalt ELi kehtivale õigusele tähendab liikmesriigi väljaastumine liidust selle kodanikele Euroopa kodakondsuse kaotust; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi lahkumine EList on esimene juhtum ajaloos, kus kodanikud jäävad ilma neile ELi aluslepingutega antud õigustest; rõhutab, et see õiguste kaotus mõjutab eeldatavasti tuntavalt nende igapäevaelu; rõhutab, et iga kokkulepe peaks põhinema võrdsuse, sümmeetria, õiglase kohtlemise, vastastikkuse ning mittediskrimineerimise põhimõtetel, samuti ELi õiguse, sealhulgas ELi põhiõiguste harta ja selle jõustamisraamistiku sõltumatuse täielikul austamisel; nõuab tungivalt, et mõlemad läbirääkimiste pooled peaksid esmatähtsaks kõiki mõjutatud kodanikke ja kaitseksid nende õigusi; kutsub läbirääkimiste pooli üles säilitama Ühendkuningriigi väljaastumise järel võimalikult suures ulatuses kõik sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud tuletatud õigused, eelkõige õiguse tervishoiule;

34.  teeb ettepaneku kuulutada 9. mai Euroopas riigipühaks, et tugevdada Euroopa ühisesse perre kuuluvuse tunnet;

35.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et nende siseriiklikud õigusaktid on piisavalt selgelt sõnastatud ja üksikasjalikud, nii et oleks tagatud kodanike ja nende pereliikmete õigus liikumisvabadusele, ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid koolitaksid sellega seoses nõuetekohaselt pädevaid riigiasutusi, jagaksid huvitatud isikutele täpsel viisil korrektset teavet ning edendaksid teiste riikide ametiasutustega tihedat koostööd ja kiiret teabevahetust, eelkõige juhtudel, mis puudutavad piiriülest kindlustust ja vanaduspensioneid; nõuab vastuvõtvate liikmesriikide ja asjakohaste konsulaatide vahel paremat koostööd, mis tagab nõuetekohase tugivõrgustiku ja õiglase kohtlemise piiriülestel juhtudel, eelkõige kui juhtum on seotud lapse isikuhooldusõigusega; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku lapsendamisotsuste piiriülese tunnustamise kohta;

36.  palub Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Ülemkogul anda kõikidele riikidele, kes täidavad vajalikud tehnilised kriteeriumid, võimalus saada Schengeni ala liikmeks ja seeläbi anda kõikidele ELi kodanikele võimalus kasutada liikumisvabadust ilma piirikontrolli takistusteta;

37.  tuletab meelde, et julgeolekut käsitlevad ELi õigusaktid peaksid olema ajakohased, tulemuslikud ja tõhusad, et ennetada ja avastada julgeolekuohtude muutumisi ning neile muutustele reageerida; nõuab Euroopa julgeoleku tegevuskava kiiret rakendamist, selle valdkonna kehtivate ELi õigusaktide täitmise paremat tagamist ning tõhusamat teabevahetust, samuti tegevuse kooskõlastamist liikmesriikide vahel ja ELi ametitega; peab tervitatavaks komisjoni algatusi, et tugevdada liikmesriikide vahelist koostööd julgeoleku vallas; rõhutab, et võitluses terrorismi vastu on oluline täiel määral austada põhiõigusi; rõhutab, et ELi julgeolekuvaldkonna sise- ja välistegevuse ühtlustamine on ELi kodanike tulemusliku kaitse seisukohast hädavajalik;

38.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et töötada välja tõhus ja tõeline julgeolekuliit, mille raames tegeldakse terrorismiohu kõikide aspektidega;

39.  on seisukohal, et deradikaliseerimine ja radikaliseerumise ennetamine on ELi jaoks esmatähtis ning soovitab tungivalt tugevdada nii valdkonnaüleseid eriprogramme, milles käsitletakse haridusküsimusi, vabatahtlikku ja kultuuritegevust ja noorte tööhõivet kui ka deradikaliseerimisprogramme institutsioonides, kohalikes kogukondades, kodanikuühiskonnas, usukogukondades ja piirkondlikes omavalitsustes; on veendunud, et tervikliku poliitikaga selles valdkonnas peaksid kaasnema pikaajalised ennetavad deradikaliseerimisprotsessid õigusvaldkonnas; rõhutab vajadust töötada välja sotsiaalse kaasatuse alaseid strateegiaid ja diskrimineerimisvastaseid poliitikameetmeid; palub liikmesriikidel käsitleda radikaliseerumist terviklikult ja kasutada ära komisjoni algatusel loodud radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku eksperdiarvamusi; rõhutab, et radikaliseerumise ennetamisele saab kaasa aidata ka ELi programmide, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ või programm „Kodanike Euroopa“, rahastatud tegevuste kaudu;

40.  nõuab direktiivi (EL) 2015/637 täielikku ja tulemuslikku rakendamist, et tagada ELi kodanike konsulaarkaitse kolmandates riikides, kus nende liikmesriigid ei ole esindatud;

41.  palub komisjonil teha ettepanek võtta ELi tagasipöördumistunnistuse jaoks kasutusele uus turvalisem vorm nende väljaspool ELi asuvate esindamata ELi kodanike jaoks, kelle pass on varastatud, kadunud, hävinud või ajutiselt kättesaamatu, selleks et tagada nende turvaline koju naasmine;

42.  rõhutab, et kuritegevuse ja terrorismi ohvritele tuleb ELi piires tagada õiguste asjakohane tase ilma diskrimineerimiseta, ning et neid tuleks kohelda austusega ja väärikalt ja nad peaksid saama asjakohast abi lähtuvalt enda ja oma pere vajadustest; rõhutab, et üha suurem arv Euroopa kodanikke on kannatanud terroriaktide all riigis, mis ei ole nende kodumaa, ja nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriikides töötataks kiiresti välja protokollid välismaalastest eurooplaste aitamise kohta terroriakti korral, kooskõlas direktiiviga (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta; rõhutab vajadust eraldi direktiivi järele, milles käsitletaks terrorismi ohvrite kaitset;

43.  avaldab kahetsust, et tsiviil- ja sotsiaalküsimustes esineb piiriüleseid takistusi, näiteks seoses perekonnaõiguse või pensionidega, mis takistavad paljudel kodanikel ELi kodakondsuse võimalusi täielikult kasutada;

44.  väljendab kahetsust, et lapsevanematel ja lastel ei ole lahuselu või lahutamise korral igas liikmesriigis ühesuguseid õiguskaitsevahendeid, mistõttu sajad lapsevanemad Euroopas on pöördunud petitsioonikomisjoni poole palvega seda teemat aktiivsemalt käsitleda, hoolimata petitsioonikomisjoni väga piiratud volitustest selles valdkonnas;

45.  nõuab, et liikmesriigid teeksid tõhusamalt koostööd, et tagada soolise vägivalla ohvrite kaitse, ning et piiriülestes perekonnavaidlustes võetaks arvesse laste parimad huvid;

46.  tunneb heameelt ELi solidaarsuskorpuse loomise üle Euroopa noorte kodanike jaoks, kutsub üles algatust nõuetekohaselt rahastama, nii et kvaliteetseid töökohti ei asendataks tasustamata vabatahtliku tööga;

47.  kutsub liikmesriike üles võtma koordineerimis- ja koostöömeetmeid, et tulemuslikult lahendada topeltmaksustamise ja maksudiskrimineerimisega seotud probleeme piiriüleses kontekstis, ning võtta paremini arvesse töötajate piiriülese liikumise tegelikku olukorda; on seisukohal, et topeltmaksustamisega seotud probleemide lahendamiseks ei piisa olemasolevatest kahepoolsetest maksukonventsioonidest ega liikmesriikide ühepoolsest tegevusest ning nendega tegelemiseks on vaja kooskõlastatud ja õigeaegset tegevust liidu tasandil;

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Nõukogu dokument 6622/16. (2) Nõukogu dokument 14268/15. (3) ELT C 378, 9.11.2017, lk 146. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0106. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0385. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0013. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0063. (8) PE 601.177v04‑00. (9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0512. (10) PE 597.698v03‑00. Vt ka raportit A8‑0265/2017. (11) PE 603.107v02‑00. Vt ka raportit A8‑0265/2017. (12) ELT L 106, 24.4.2015, lk 1. (13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0347. (14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0083. (15) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0142.

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2017. aasta resolutsioon digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta (2017/2065(INI))

P8_TA(2017)0488 A8-0384/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõiget 3 ja artiklit 218,

–  võttes arvesse teenustekaubanduse üldlepingut,

–  võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) infotehnoloogia lepingut (ITA),

–  võttes arvesse WTO e‑kaubanduse töökava,

–  võttes arvesse G7 IKT‑valdkonna ministrite ühisdeklaratsiooni, mis tehti 29. ja 30. aprillil 2016. aastal Kagawas Takamatsus toimunud kohtumisel,

–  võttes arvesse 2016. aastal Cancúnis esitatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ministrite deklaratsiooni digitaalmajanduse kohta,

–  võttes arvesse Interneti Haldamise Foorumi dünaamilist kaubanduskoalitsiooni,

–  võttes arvesse ELi käimasolevaid kaubandusläbirääkimisi kolmandate riikidega,

–  võttes arvesse 6. juulil 2017. aastal komisjoni poolt teatavaks tehtud põhimõttelist kokkulepet ELi‑Jaapani majanduspartnerluslepingu kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(2),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine“ (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ (COM(2016)0178),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuni 2017. aasta aruannet kaubandus- ja investeerimistõkete kohta (COM(2017)0338),

–  võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatist „Euroopa andmepõhise majanduse rajamine“ (COM(2017)0009),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/58/EÜ (privaatsust ja elektroonilist sidet käsitlev määrus) (COM(2017)0010),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raamistiku kohta isikustamata andmete vabaks liikumiseks Euroopa Liidus (COM(2017)0495),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 2. mai 2017. aasta töödokumenti „Digitaalsus arengu heaks: digitehnoloogia ja -teenuste integreerimine ELi arengupoliitikasse“ (SWD(2017)0157),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta(3),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks(4),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimisteks(5),

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu tippkohtumist ja ÜRO Peaassamblee poolt 25. septembril 2015. aastal vastu võetud lõppdokumenti „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ ning 17 kestliku arengu eesmärki,

–  võttes arvesse eelseisvat WTO 11. ministrite konverentsi, mis toimub 10.–13. detsembril 2017 Argentinas Buenos Aireses ja millel tõenäoliselt arutatakse e‑kaubandust,

–  võttes arvesse ÜRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu algatusi arengumaade toetamiseks (ITU‑D),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste harta artikli 8 lõiget 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 lõiget 1,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse sõnavabaduse kaitsega tegeleva ÜRO eriraportööri aruandeid, mis käsitlevad väljendusvabadust ja erasektorit digitaalajastul (A/HRC/32/38) ning digitaalse juurdepääsu pakkujate rolli (A/HRC/35/22),

–  võttes arvesse ELi inimõiguste alaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal, mille nõukogu (välisasjad) võttis vastu 12. mail 2014. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (Euroopa lepingute seeria, nr 108) ja selle lisaprotokolli,

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni Atlandi‑üleste andmevoogude kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Aruanne kaubanduspoliitika strateegia „Kaubandus kõigile“ rakendamise kohta. Edumeelse kaubanduspoliitika kujundamine üleilmastumise ohjamiseks“ (COM(2017)0491),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0384/2017),

A.  arvestades, et tehnoloogia areng, juurdepääs avatud internetile ja majanduse digiteerimine on majanduskasvu mootoriks, sest need võimaldavad ettevõtjatel, eriti idufirmadel, mikroettevõtjatel ja VKEdel luua uusi võimalusi toodete ja teenuste arendamisel, tellimisel, tootmisel, turustamisel või tarnimisel ning jõuda klientideni kogu maailmas kiiremini ja väiksemate kuludega kui kunagi varem; arvestades, et kujunemisjärgus tehnoloogiad, näiteks hajusandmebaasi tehnoloogia, võivad edendada digitaalkaubandust, parandades rahvusvaheliste lepingute läbipaistvust ja kiirendades väärtuse ülekandumist; arvestades, et digitaalse infosisu üha laialdasem piiriülene edastamine on asendanud füüsiliste kaupadega kauplemise ning mõnikord on piir kaupade ja teenuste vahel ähmane;

B.  arvestades, et andmete kogumine, andmete koondamine ja võimalus edastada andmeid piiriüleselt võib olla innovatsiooni, tootlikkuse ja majandusliku konkurentsivõime peamine tõukejõud;

C.  arvestades, et meie majanduse ja rahvusvahelise kaubanduse üleilmastumine ja digiteerimine on võimaldanud ettevõtetel kasvada ja pakkunud kodanikele majanduslikke võimalusi; arvestades, et traditsiooniliste tööstusharude digiteerimine mõjutab tarneahelaid ning tootmis- ja teenusmudeleid, mis võivad tuua kaasa töökohtade loomise uutes tööstusharudes, kuid võivad ka kahjustada praeguseid töökohti ja tuua kaasa ebakindlad töötingimused, kuna üha enam tavapäraselt inimeste täidetavaid ülesandeid automatiseeritakse või viiakse mujale (või tehakse mõlemat); rõhutab sellega seoses, et nende jaoks tuleb kehtestada vajalikud sotsiaalsed kõrvalmeetmed, mis toovad kasu kogu ühiskonnale, näiteks tugev haridus- ja koolituspoliitika, aktiivne tööturupoliitika ja meetmed digilõhe ületamiseks;

D.  arvestades, et digitaalmajandus eeldab eeskirjadel põhinevat raamistikku, sealhulgas tänapäevaseid kaubanduseeskirju, mis suudavad kooskõlastada kiired turumuutused tarbijate õigustega, pakkudes poliitilist ruumi ja ruumi uute reguleerivate algatuste jaoks, mida valitsused vajavad inimõiguste kaitsmiseks ja kaitse tugevdamiseks;

E.  arvestades, et juurdepääs vabale, avatud ja turvalisele internetile on digitaalmajanduses eeskirjadel põhineva kaubanduse ja arengu eeltingimus; arvestades, et võrgu neutraalsuse põhimõte peaks olema ELi digitaalkaubanduse strateegia oluline osa, et võimaldada ausat konkurentsi ja innovatsiooni digitaalmajanduses, tagades samal ajal sõnavabaduse internetis;

F.  arvestades, et investeeringud taristusse ja juurdepääs oskustele on endiselt ühenduvuse ja seetõttu ka digitaalkaubanduse peamised probleemid;

G.  arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärkides rõhutatakse, et arengu edendamise seisukohast on otsustavalt tähtis tagada vähim arenenud riikide elanikele 2020. aastaks üldine ja taskukohane juurdepääs internetile, sest digitaalmajanduse areng võib olla töökohtade ja majanduskasvu edasiviiv jõud ning e-kaubandus on üks võimalus suurendada väikeste eksportijate arvu, ekspordimahtu ja ekspordi mitmekesistamist;

H.  arvestades, et naised võivad ettevõtjate ja töötajatena saada kasu paremast juurdepääsust ülemaailmsetele turgudele ning tarbijatena madalamatest hindadest, arvestades, et paljud probleemid ja ebavõrdsus takistavad endiselt naiste osalemist maailmamajanduses, kuna paljudel naistel madala ja keskmise sissetulekuga riikides puudub endiselt juurdepääs internetile;

I.  arvestades, et e‑kaubandus edeneb hoogsalt ka arengumaades;

J.  arvestades, et valitsused rakendavad kogu maailmas digitaalset protektsionismi, kehtestades tõkkeid, mis takistavad turulepääsu ja otseinvesteeringuid, või loovad kodumaistele äriühingutele ebaõiglaseid eeliseid; arvestades, et paljudel kolmandates riikides riikliku (küber)turvalisuse nimel võetavatel laialdastel meetmetel on üha kahjulikum mõju IKT‑toodetega kauplemisele;

K.  arvestades, et välisriikide äriühingutel on praegu märksa parem juurdepääs Euroopa turule kui Euroopa äriühingutel kolmandate riikide turgudele; arvestades, et paljud meie kaubanduspartnerid sulgevad üha enam oma siseturge ja kasutavad digitaalset protektsionismi; arvestades, et EL peaks kinnitama oma digitaalkaubanduse strateegia vastastikkuse, ausa konkurentsi, aruka reguleerimise ja läbipaistvuse põhimõtetes, et taastada tarbijate usaldus ja võrdsed võimalused ettevõtjatele;

L.  arvestades, et asukohapõhine piiramine tuleks lõpetada ning tulevikus ei tohiks siseturul toimuda mingisugust põhjendamatut diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel;

M.  arvestades, et kõigil kaubandusläbirääkimistel tuleks edendada alustalasid, mis aitavad säilitada ELi digitaalsel ühtsel turul avatud interneti, sealhulgas selliseid põhimõtteid nagu aus konkurents, võrgu neutraalsus ja vahendaja vastutuse kaitsemeetmed; arvestades, et digitaalkaubanduse ülemaailmse mõõtme tõttu on WTO loomulik koht eeskirjadel põhineva mitmepoolse raamistiku üle läbirääkimiste pidamiseks; arvestades, et WTO 11. ministrite konverents 2017. aasta detsembris loob platvormi sellise protsessi käivitamiseks;

N.  arvestades, et Euroopa Liit peab järgima ELi põhiõiguste hartat, sealhulgas selle artiklit 8, mis käsitleb õigust isikuandmete kaitsele, sama põhiõigust käsitlevat ELi toimimise lepingu artiklit 16 ja Euroopa Liidu lepingu artiklit 2; arvestades, et õigus eraelu puutumatusele on universaalne inimõigus; arvestades, et kõrged andmekaitsestandardid aitavad suurendada Euroopa kodanike usaldust digitaalmajanduse vastu ja soodustavad sellega digitaalkaubanduse arengut; arvestades, et kõrgete andmekaitsestandardite edendamine, eelkõige tundlike andmete puhul, ja rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamine peavad käima digitaalajastul käsikäes, et toetada väljendus- ja teabevabadust, e‑kaubandust ja krüpteerimist ning lükata tagasi digitaalne protektsionism, massijälgimine, küberspionaaž ja internetitsensuur;

O.  arvestades, et digitaalkaubandus peab kaitsma ohustatud looduslikke liike, ning arvestades, et internetipõhised kauplemiskohad peavad keelama oma platvormidel eluslooduse ja eluslooduse toodete müügi;

P.  arvestades, et eraettevõtjad kehtestavad digitaalmajanduses järjest enam norme ja standardeid, mis mõjutavad otseselt kodanikke ja tarbijaid, samuti riigisisest ja rahvusvahelist kaubandust ning kiirendavad samal ajal tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist äritegevuse ja klientide kaitseks;

Q.  arvestades, et OECD soovitused maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu ning ELi plaanid äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta on rõhutanud vajadust tegeleda mitme, sealhulgas digitaalmajandusest tuleneva maksuprobleemiga; arvestades, et makse tuleks maksta seal, kus saadakse kasumit; arvestades, et piiriüleste äriühingute maksubaasi arvutamise läbipaistvam, tõhusam ja õiglasem süsteem peaks ära hoidma kasumi ümberpaigutamise ja maksustamise vältimise; arvestades, et sidus ELi lähenemisviis maksustamisele digitaalmajanduses on vajalik selleks, et saavutada kõigi äriühingute õiglane ja tõhus maksustamine ning luua võrdsed võimalused; tuletab meelde, et kaubanduslepingud peaksid sisaldama hea maksuhaldustava klauslit, millega kinnitatakse osaliste võetud kohustust rakendada võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu kokkulepitud rahvusvahelisi standardeid;

R.  arvestades, et OECD andmetel on kuni 5 % ELi imporditud kaupadest võltsitud, mille tagajärjel kahaneb märkimisväärselt töökohtade arv ja maksutulu;

S.  arvestades, et tundlikke sektoreid (näiteks audiovisuaalteenused) ja põhiõigusi (näiteks isikuandmete kaitse) ei tohiks kaubandusläbirääkimistel käsitleda;

T.  arvestades, et digitaalkaubanduse eesmärk peab olema edendada mitte ainult hargmaiste ettevõtjate, vaid ka VKEde ja idufirmade kasvu;

U.  arvestades, et Mehhiko täidab Euroopa Nõukogu andmekaitse konventsiooniga (nr 108) ühinemise tingimused;

V.  arvestades, et isikuandmete kaitse on kaubanduslepingutes vaidlustamatu, ning arvestades, et andmekaitse on ELi kaubandusläbirääkimiste volitustest alati välja jäetud;

W.  arvestades, et kaubanduslepingud saavad aidata parandada digitaalõigusi; arvestades, et võrgu neutraalsust, andmete sundlokaliseerimise põhjendamatute nõuete keelamist, andmete turvalisust, andmetöötluse ja andmete salvestamise turvalisust, krüpteerimist ja vahendaja vastutust käsitlevate sätete lisamine kaubanduslepingutesse võib tugevdada eeskätt sõnavabaduse kaitset;

1.  rõhutab, et EL peaks väärtuste ühendusena ja maailma suurima teenuste eksportijana kehtestama digitaalseid kaubavooge käsitlevates rahvusvahelistes eeskirjades ja lepingutes nõudeid kolme elemendi põhjal: 1) tagades digitaalsete kaupade ja teenuste turulepääsu kolmandates riikides, 2) tagades, et kaubanduseeskirjadega luuakse tarbijatele käegakatsutavat kasu, ning 3) tagades ja edendades põhiõiguste austamist;

2.  rõhutab, et kuigi digitaalse ühtse turu strateegias käsitletakse paljusid digitaalkaubanduse probleeme, seisavad ELi ettevõtted ikkagi silmitsi oluliste ülemaailmsete takistustega, nagu läbipaistmatud eeskirjad, valitsuse sekkumine ja andmete õigustamatu lokaliseerimine või salvestamine; juhib tähelepanu sellele, et mõnedel digitaalse ühtse turu strateegia põhimeetmetel, nagu ELi pilvandmetöötluse algatus ja autoriõiguse reform, on rahvusvaheline mõõde, mida võiks käsitleda Euroopa digitaalkaubanduse strateegias;

3.  rõhutab vajadust ületada digilõhe, et minimeerida võimalikku kahjulikku sotsiaalset ja arengualast mõju; rõhutab sellega seoses, et oluline on edendada naiste osalemist STEM‑valdkonnas (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika), kõrvaldada tõkked elukestva õppe teelt ning kaotada sooline ebavõrdsus uutele tehnoloogiatele juurdepääsemisel ja nende kasutamisel; kutsub komisjoni üles täiendavalt uurima, kuidas on omavahel seotud praegune kaubanduspoliitika ja sooline võrdõiguslikkus ning kuidas saab kaubandus edendada naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist;

4.  märgib, et digitaalmajanduse võrgumõju võimaldab ühel äriühingul või väikesel arvul äriühingutel omada suurt turuosa, mis võib põhjustada liigset turukontsentratsiooni; rõhutab, et oluline on edendada ausat ja tõhusat konkurentsi kaubanduslepingutes, eelkõige digitaalsete teenuste osutajate (näiteks veebiplatvormide) ja kasutajate (näiteks mikroettevõtjate, VKEde ja idufirmade) vahel ning edendada tarbijate valikuvõimalusi, vähendada tehingukulusid, tagada kõigi turuosaliste mittediskrimineeriv kohtlemine ja vältida turgu valitseva seisundi tekkimist, mis moonutab turge; rõhutab sellega seoses, kui oluline on hõlmata digitaalkaubanduse strateegia olulise osana võrgu neutraalsus; on seisukohal, et digitaalkaubanduse strateegiat peab täiendama tugevdatud ja tõhus rahvusvaheline konkurentsipoliitika raamistik, sealhulgas tihedam koostöö konkurentsiasutuste vahel ja tugevad konkurentsipeatükid kaubanduslepingutes; kutsub komisjoni üles tagama, et ettevõtjad ja äriühingud järgivad konkurentsieeskirju ning konkurente ei diskrimineerita tarbijate huve kahjustades;

5.  rõhutab, et turvalise lairiba internetiühenduse ja digitaalsete makseviiside kättesaadavus, tõhus tarbijakaitse, eriti õiguskaitsemehhanismid piiriülese veebimüügi puhul, ning prognoositavad tolliprotseduurid on olulised elemendid digitaalkaubanduse, kestliku arengu ja kaasava majanduskasvu võimaldamiseks;

6.  on seisukohal, et kaubanduslepingud peaksid nägema ette tihedama koostöö tarbijakaitseametite vahel, ning pooldab algatusi, millega edendatakse tarbijate usaldust suurendavaid meetmeid kaubandusläbirääkimistel, nagu elektroonilisi allkirju ja lepinguid ning soovimatuid teadaandeid käsitlevad kohustused; rõhutab, et tarbijate õigusi tuleb kaitsta ja neid ei tohi mingil juhul lahjendada;

7.  rõhutab, et arengumaades moodustavad VKEd enamiku ettevõtetest ning annavad tööd enamikule tootmis- ja teenindussektori töötajatest; tuletab meelde, et piiriülese e‑kaubanduse hõlbustamine võib otseselt mõjutada elatise parandamist, edendades kõrgemat elatustaset ja hoogustades majandusarengut;

8.  tuletab meelde, et kaubanduslepingutes ei takista miski ELi ja tema liikmesriike säilitamast, parandamast ja kohaldamast oma andmekaitse-eeskirju; tuletab meelde, et isikuandmeid võib edastada kolmandatele riikidele, kasutamata üldisi kohustusi kaubanduslepingutes, kui on täidetud – nii praegu kui ka tulevikus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(7) IV peatükis ja määruse (EL) 2016/679 V peatükis sätestatud nõuded; tunnistab, et kaitse piisavuse otsused, sealhulgas osalised ja sektoripõhised otsused, on põhimehhanismid isikuandmete edastamise kaitsmiseks nende edastamise korral ELilt kolmandale riigile; märgib, et EL on võtnud vastu kaitse piisavuse otsused oma 20 suurimast kaubanduspartnerist ainult nelja puhul; tuletab meelde, kui oluline on tagada eelkõige kaitse piisavuse dialoogide kaudu andmete edastamine kolmandatest riikidest ELi;

9.  kutsub komisjoni üles seadma kaitse piisavuse otsuste vastuvõtmine prioriteediks ja seda kiirendama, tingimusel et kolmandad riigid tagavad oma siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste kohustuste alusel kaitsetaseme, mis on ELis tagatud kaitsega „sisuliselt samaväärne“; palub komisjonil võtta vastu ning avalikustada ajakohastatud ja üksikasjalik siduv konkreetsete tähtaegadega menetluskord nende otsuste tegemiseks, austades täielikult riiklike järelevalveasutuste volitusi ja Euroopa Parlamendi arvamust;

10.  tuletab meelde, et võimalus andmetele piiriüleselt juurde pääseda ning neid piiriüleselt koguda, töödelda ja edastada on muutunud üha tähtsamaks igat liiki ettevõtja jaoks, kes tarnib kaupu ja osutab teenuseid rahvusvahelisel tasandil; märgib, et see on tähtis nii isikuandmete kui ka isikustamata andmete jaoks ning hõlmab masinatevahelist sidet;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks võimalikult kiiresti piiriülese andmeedastuse eeskirjad, mis vastavad täielikult ELi olemasolevatele ja tulevastele andmekaitse- ja eraelu puutumatuse eeskirjadele; kutsub komisjoni lisaks üles hõlmama ELi kaubanduslepingutesse horisontaalse sätte, millega säilitatakse täielikult ühe osalise õigus kaitsta isikuandmeid ja eraelu puutumatust, tingimusel et seda õigust ei kasutata õigustamatult piiriülese andmeedastuse eeskirjadest kõrvalehoidmiseks muudel põhjustel kui isikuandmete kaitse; on seisukohal, et sellised eeskirjad ja sätted peaksid moodustama osa kõikidest uutest ja hiljuti algatatud kaubandusläbirääkimistest kolmandate riikidega; rõhutab, et igasugused vastavad kohustused tuleks võimaliku tulevase investeeringute kaitset käsitleva peatüki kohaldamisalast välja arvata;

12.  palub komisjonil rangelt keelata vabakaubanduslepingutes põhjendamatud andmete lokaliseerimise nõuded; on arvamusel, et selliste nõuete kaotamine peaks olema peamine prioriteet, ja rõhutab, et järgida tuleks asjaomaseid andmekaitse õigusakte; väljendab kahetsust, et selliseid nõudeid on püütud kasutada kaubanduse mittetariifsete tõkete ja digitaalse protektsionismi vormina; on seisukohal, et selline protektsionism piirab tõsiselt Euroopa ettevõtjate võimalusi kolmandate riikide turgudel ja kahjustab digitaalkaubanduse tõhususe eeliseid;

13.  palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti oma seisukoht piiriülese andmeedastuse, andmete lokaliseerimise õigustamatute nõuete ja andmekaitsemeetmete kohta kaubandusläbirääkimistel kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga, et lisada see kõikidesse uutesse ja hiljuti alustatud läbirääkimistesse ning vältida ELi kõrvalejätmist rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel;

14.  kutsub komisjoni üles võitlema kolmandate riikide meetmete, näiteks kohalike toodete ostmise poliitika, omamaise osaluse nõuete või sunniviisiliste tehnosiirete vastu, niivõrd kui need ei ole õigustatud ÜRO juhitud programmidega digilõhe kaotamiseks või intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepinguga seotud eranditega, tagamaks, et Euroopa ettevõtjad saaksid tegutseda õiglases ja prognoositavas keskkonnas;

15.  rõhutab, et EL peaks jätkama jõupingutusi kahe-, mõne- ja mitmepoolsel tasandil, et tagada, et kolmandad riigid oleksid välisinvesteeringute suhtes sama avatud kui EL ja tagaksid ELi ettevõtjatele võrdsed tingimused; väljendab heameelt ELi määruse ettepaneku üle, millega kehtestatakse raamistik liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute läbivaatamiseks, ning toetab selle eesmärke kaitsta paremini elutähtsaid taristuid ja tehnoloogiaid;

16.  rõhutab, et digitaalkaubanduse strateegia peab olema täielikult kooskõlas võrgu neutraalsuse põhimõttega ja tagama internetiliikluse võrdse kohtlemise ilma diskrimineerimise, piirangute või sekkumiseta, olenemata selle saatjast, vastuvõtjast, tüübist, sisust, seadmest, teenusest või rakendusest; tuletab lisaks meelde, et liikluskorraldusmeetmeid tuleks lubada üksnes erandjuhtudel, kui need on rangelt vajalikud, ja üksnes nii kaua, kui need on vajalikud, et täita õiguslikud nõuded, säilitada võrgu terviklikkus ja turvalisus või hoida ära ähvardav võrgu ülekoormus;

17.  toonitab, et Euroopa tööstuse digiteerimise ja e‑valitsemise suurendamiseks on ülioluline võtta kasutusele taristu, mis oleks juurdepääsetav eriti maa-, mägi- ja äärepoolsetes piirkondades, millel oleks piisav kaetus, kvaliteet ja turvalisus ning mis toetaks võrgu neutraalsust;

18.  taunib sügavalt kolmandate riikide tavasid, mille kohaselt lubatakse turulepääsu vaid juhul, kui riigiasutustele avalikustatakse ja edastatakse selle tarkvara lähtekoodid, mida äriühingud müüa kavatsevad; on seisukohal, et turulepääsu üldise nõudena on sellised meetmed ebaproportsionaalsed; palub komisjonil keelata vabakaubanduslepingutele allakirjutanud valitsustel selline tegevus; rõhutab, et eespool mainitu ei tohiks takistada riigiasutusi edendamast tarkvara läbipaistvust, julgustamast lähtekoodi avalikustamist tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu ning jagamast andmeid avatud andmete litsentside kaudu;

19.  tuletab meelde, et mõnel juhul on vajalikud kohapeal viibimise nõuded, et tagada tõhus usaldatavusnõuete täitmise järelevalve või regulatiivne järelevalve ja jõustamine; kordab oma üleskutset komisjonile, et ta võtaks seetõttu 1. tarneviisi raames piiratud kohustusi, et vältida õiguslikku arbitraaži;

20.  usub, et hankepoliitikas tuleks digitaalkaubandust veelgi hõlbustada, sealhulgas peaks kasutama ära võimalust pakkuda kaugteenuseid ja võimaldada Euroopa ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, osaleda avaliku ja erasektori hangetes;

21.  märgib, et digitaalkaubandust käsitlevad kohustused ei tohiks välistada arengut soodustava tehnosiirde nõudeid;

22.  palub komisjonil keelata kolmandate riikide ametiasutustel nõuda toodetes kasutatava (krüptograafilise) tehnoloogia üksikasjade avalikustamist või edastamist nende toodete tootmise, müügi või levitamise tingimusena;

23.  märgib, et intellektuaalomandi õiguste kaitse ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse on ELi teadmistepõhise majanduse eeltingimus ning rahvusvaheline koostöö on võitluses võltsitud kaupadega kauplemise vastu kogu väärtusahelas keskse tähtsusega; ergutab seetõttu komisjoni püüdlema rahvusvaheliste standardite, nagu WTO TRIPS‑lepingu ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) internetilepingute ülemaailmse rakendamise poole; tuletab meelde, et kogu ELis on nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda vajalik uue loomingu õiguskaitse, sest see soodustab investeeringuid ja toob kaasa täiendavaid uuendusi; rõhutab siiski, et kaubanduslepingute raames ei ole asjakohane tõsta õiguste omajate intellektuaalomandi kaitse taset, nähes ette ulatuslikumad volitused autoriõiguse jõustamiseks; rõhutab, et ravimite kättesaadavust kolmandates riikides ei tohiks raskendada intellektuaalomandi kaitsmise alusel; rõhutab, et võltsitud kaupadega kauplemine eeldab selgelt erinevat lähenemisviisi intellektuaalomandi rikkumistele digitaalmajanduses;

24.  manitseb komisjoni tähelepanelikult jälgima interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni (ICANN) geneerilise tippdomeeni programmi gTLD, mis laiendab domeeninimesid tuhandetele üldnimetustele, ning tagama kooskõlas tasuta ja vaba interneti osas võetud kohustusega õiguste omajate kaitse, eriti seoses geograafiliste tähistega;

25.  palub komisjonil kasutada kaubanduslepinguid, et takistada osalisi kehtestamast väliskapitali piiranguid, kehtestada konkurentsi soodustavad hulgijuurdepääsu eeskirjad turgu valitsevate ettevõtjate võrkudele, kehtestada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad litsentsimise eeskirjad ja tasud ning tagada ELi telekommunikatsiooniteenuste osutajatele eksporditurgudel tegelik juurdepääs kliendiliini taristutele; tuletab meelde, et eeskirjadel põhinev konkurents telekommunikatsioonisektoris toob kaasa kõrgema kvaliteediga teenused ja madalamad hinnad;

26.  palub komisjonil jätkata jõupingutusi, et töötada WTOs välja siduvad mitmepoolsed e‑kaubanduse kohustused, ning keskenduda jätkuvalt konkreetsetele ja realistlikele tulemustele;

27.  kutsub komisjoni üles kiiresti uuesti alustama teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisi kooskõlas Euroopa Parlamendi vastu võetud soovitustega; liitub arvamusega, et EL peaks kasutama võimalust võtta juhtroll tehnika tasemel ülemaailmsete digitaalsete standardite kehtestamisel;

28.  tuletab meelde, et alates 1998. aastast on WTO liikmed järginud elektrooniliste edastuste tariifide moratooriumit; rõhutab, et selliste tariifidega kaasneksid tarbetud lisakulud nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele; palub komisjonil muuta moratoorium alaliseks kokkuleppeks elektrooniliste edastuste tariifide keelamise kohta, kusjuures tuleb hoolikalt analüüsida mõju 3D‑printimise alal;

29.  võtab teadmiseks WTO jõupingutused oma e‑kaubanduse töökava arendamisel; palub komisjonil taotleda WTO infotehnoloogia lepingu edasist laiendamist, et hõlmata rohkem tooteid ja WTO liikmeid, ning võtab teadmiseks Buenos Aireses 2017. aasta detsembris toimuva WTO ministrite konverentsi; palub komisjonil niipea kui võimalik konsulteerida Euroopa ettevõtjate ja liikmesriikidega e-kaubandust ja muid digitaalkaubanduse küsimusi käsitlevate komisjoni seisukohtade teemal, milles tuleb konverentsil kokku leppida, et tagada ühtne Euroopa seisukoht;

30.  palub komisjonil kasutada kaubanduslepinguid, et edendada IKT-standardite koostalitlusvõimet, mis on kasulikud nii tarbijatele kui ka tootjatele, eriti seoses turvalise asjade internetiga, 5G ja küberturvalisusega, jätmata seejuures kõrvale mitut sidusrühma hõlmava juhtimise seaduslikke foorumeid, mis on avatud internetti hästi teeninud;

31.  toetab komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „IKT standardimise prioriteedid digitaalsel ühtsel turul“ (COM(2016)0176); rõhutab, et kuigi IKT standardimine peab lähtuma jätkuvalt peamiselt tööstusharust, olema vabatahtlik ja konsensusel põhinev, tuginedes läbipaistvuse, avatuse, erapooletuse, konsensuse, tõhususe, asjakohasuse ja sidususe põhimõtetele, suurendavad IKT standardimise selgemad prioriteedid koos kõrgetasemelise poliitilise toega konkurentsivõimet; märgib, et selle protsessi raames tuleks kasutada Euroopa standardimissüsteemi vahendeid ning see peaks hõlmama mitmesuguseid sidusrühmi nii ELis kui ka rahvusvahelisel tasandil, et tagada paremate standardimisprotsesside loomine kooskõlas Euroopa standardimise ühisalgatusega; kutsub komisjoni üles soodustama ELi juhtimisel ülemaailmsete tööstusstandardite tekkimist peamiste 5G‑tehnoloogiate ja võrguarhitektuuri jaoks, eeskätt 5G avaliku ja erasektori partnerluse (5G PPP) tulemuste kasutamise teel põhiliste ELi ja rahvusvaheliste standardimisasutuste tasandil;

32.  rõhutab rahvusvaheliste standardite olulisust digitaalseadmete ja -teenuste jaoks, eelkõige küberturvalisuse valdkonnas; palub komisjonil töötada selle nimel, et tagada põhiliste küberturvalisuse meetmete kasutuselevõtmine asjade interneti toodete ja pilvepõhiste teenuste puhul;

33.  on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kasvavale arvule tarbijatele ja üksikisikutele, kes müüvad ja ostavad kaupu internetis ning peavad internetis ostetud kaupade tõttu läbima koormavaid tolliprotseduure; tuletab meelde vajadust kehtestada veebis müüdavatele ja kasutamata tagastatud kaupadele lihtsustatud, maksu- ja tollimaksuvaba tollikäitlus; tuletab meelde, et WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu eesmärk on kiirendada tolliprotseduure ning parandada nende aruandekohustust ja läbipaistvust; rõhutab vajadust digiteerida tolliinfo ja -korraldus veebipõhise registreerimise ja teabe menetlemise kaudu, mis peaks hõlbustama piiril toimuvat tollivormistust, koostööd pettuste avastamisel, korruptsioonivastast võitlust ja tolliga seotud hindade läbipaistvust; on arvamusel, et selliste vahendite nagu vaidluste veebipõhise lahendamise laialdasem kasutamine oleks tarbijatele kasulik;

34.  palub komisjonil julgustada kaubanduslepingutele allakirjutanuid lisama oma vabakaubanduslepingute telekommunikatsiooni peatükki sätteid, millega muudetaks nii rahvusvahelised rändlustasud kui ka rahvusvahelistele kõnedele ja sõnumitele kohaldatavad tasud läbipaistvaks, õiglaseks, mõistlikuks ja tarbijast lähtuvaks; kutsub komisjoni üles toetama poliitikat, millega edendatakse rändlusteenuste kulupõhiseid jaehindu, et alandada hindu, edendada läbipaistvust ja hoida ära kaubandustavad, mis on ebaausad või tarbijate jaoks mis tahes viisil kahjulikud;

35.  tunnistab, et e‑kaubanduse direktiivi (2000/31/EÜ) põhimõtted on kaasa aidanud digitaalmajanduse arengule, luues soodsad tingimused innovatsiooniks ning tagades sõnavabaduse ja ettevõtlusvabaduse; tuletab meelde, et EL peab kaubandusläbirääkimistel järgima ELi õigustikku;

36.  kutsub komisjoni üles veelgi laiendama digitaalseid tehnoloogiaid ja teenuseid ELi arengupoliitikasse, nagu on muu hulgas kirjeldatud tegevuskavas „Digitaalsus arengu heaks“; palub komisjonil kasutada kaubanduslepinguid digitaalõiguste parandamiseks ja edendamiseks; tunnistab, et ainult 53,6 % kõigist leibkondadest kogu maailmas on juurdepääs internetile; peab kahetsusväärseks asjaolu, et endiselt on olemas märkimisväärne digilõhe; kutsub komisjoni üles suurendama investeeringuid digitaalsesse taristusse maailma lõunapoolsetes riikides, et see digilõhe ületada, muu hulgas soodustades avaliku ja erasektori partnerlust, kuid järgides siiski arengu tõhususe põhimõtteid; võtab sellega seoses teadmiseks ÜRO ITU‑D panuse telekommunikatsiooni- ning IKT‑seadmete ja -võrkude loomisse, arendamisse ja täiustamisse; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et investeeringud lairibataristusse arengumaades aitavad lahutamatult kaasa vaba, avatud ja turvalisele interneti põhimõtte järgimisele ning sõltuvad sellest, ning et komisjon töötaks välja asjakohased lahendused mobiilse internetiühenduse edendamiseks; rõhutab, et sellised investeeringud on eriti olulised kohalike mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, eriti arengumaades, et võimaldada neil suhelda digitaalselt hargmaiste ettevõtetega ja pääseda juurde ülemaailmsetele väärtusahelatele; tuletab meelde, et piiriülese e-kaubanduse hõlbustamine võib otseselt mõjutada elatise parandamist, edendades kõrgemat elatustaset ja hoogustades majandusarengut; tuletab meelde panust, mida sellised püüdlused võivad anda soolise võrdõiguslikkuse saavutamisesse, sest suur osa nendest äriühingutest kuulub naistele ja neid juhivad naised; kordab, et digitaalkaubandus võib olla ka avaliku halduse vahend ja seeläbi toetada e-valitsuse arengut;

37.  rõhutab, et on hädavajalik, et igasugune digitaalkaubanduse strateegia oleks täielikult kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega ning eelkõige peaks see püüdma edendada ja võimaldada idufirmade ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegelemist piiriülese e-kaubandusega, tuletades meelde panust, mida see võib anda soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks;

38.  on seisukohal, et digitaalküsimustele tuleks pöörata rohkem tähelepanu ka ELi kaubandusabi poliitikas, et soodustada e-kaubanduse kasvu, toetades tugevamalt innovatsiooni ja taristut ning juurdepääsu rahastamisele, eelkõige mikrorahastamise algatuste kaudu, samuti abistades e‑kaubandusettevõtete veebis nähtavuse suurendamisel arengumaades, hõlbustades platvormidele juurdepääsu ja edendades e‑makselahenduste kättesaadavust ning juurdepääsu kulutõhusatele logistika- ja kättetoimetamisteenustele;

39.  rõhutab, et igasugune digitaalkaubanduse strateegia, sealhulgas selle kõrvalmeetmed, peab olema täielikult kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja aitama kaasa selle elluviimisele; märgib, et eesmärk nr 4 kvaliteetse hariduse kohta (tagada kõikidele tüdrukutele ja poistele tasuta, õiglane ja kvaliteetne alg- ja keskharidus), eesmärk nr 5 (saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada kõikide naiste ja tütarlaste mõjuvõimu), eesmärk nr 8.10 (edendada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, eelkõige tugevdades riikide finantseerimisasutuste suutlikkust ja laiendades finantsteenuste kättesaadavust), eesmärk nr 9.1 (arendada välja usaldusväärne ja vastupidav taristu, keskendudes sellele, et see taristu oleks kõikidele võrdselt kättesaadav) ning eesmärk nr 9.3 (muuta finantsteenused, sealhulgas taskukohased laenud, kättesaadavamaks väikeettevõtetele, seda eelkõige arengumaades, ning suurendada nende integreerimist väärtusahelatesse ja turgudele) on siinkohal eriti olulised;

40.  kohustub ajakohastama oma digitaalkaubanduse strateegiat iga viie aasta järel;

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa välisteenistusele.

(1) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1. (2) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0299. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0041. (5) ELT C 265, 11.8.2017, lk 35. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0233. (7) ELT L 281, 23.11.1995, lk 31.