Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2086(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0403/2017

Esitatud tekstid :

A8-0403/2017

Arutelud :

PV 15/01/2018 - 18
CRE 15/01/2018 - 18

Hääletused :

PV 16/01/2018 - 5.5
CRE 16/01/2018 - 5.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0005

Vastuvõetud tekstid
PDF 206kWORD 61k
Teisipäev, 16. jaanuar 2018 - Strasbourg
Naised, sooline võrdõiguslikkus ja kliimaõiglus
P8_TA(2018)0005A8-0403/2017

Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2018. aasta resolutsioon naiste, soolise võrdõiguslikkuse ja kliimaõigluse kohta (2017/2086(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 10. detsembril 1948 vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni ning ÜRO inimõiguste konventsioone ja nende fakultatiivprotokolle,

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW),

–  võttes arvesse neljanda maailmakonverentsi 1995. aasta Pekingi deklaratsiooni ja Pekingi tegevusprogrammi, eelkõige selle määrava tähtsusega valdkonda „K“ (naised ja keskkond),

–   võttes arvesse kliimamuutustega kohanemise demograafilist uuringut (DECA), mille on koostanud ÜRO Rahvastikufond (UNFPA) ja milles on rahvastikuandmed ühendatud kliimaohtude geograafiaga ning mida saab kasutada katastroofiohtude vähendamise poliitikavahendina,

–   võttes arvesse ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni (UNCCD), mis jõustus 1996. aasta detsembris, eelkõige selle üldsätete artiklit 5,

–  võttes arvesse 26. novembrist kuni 8. detsembrini 2012 Kataris Dohas toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 18. istungjärku (COP 18) (otsus 23/CP.18),

–  võttes arvesse 1.–12. detsembrini 2014 Peruus Limas toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 20. istungjärku (COP 20), eelkõige Lima soolise võrdõiguslikkuse küsimuste tööprogrammi (otsus 18/CP.20),

–  võttes arvesse 30. novembrist kuni 11. detsembrini 2015 Prantsusmaal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP 21),

–   võttes arvesse Pariisi kokkuleppe artiklit 8,

–  võttes arvesse 7.–18. novembrini 2016 Marokos Marrakechis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 22. istungjärku (COP 22) ja selle otsust soolise võrdõiguslikkuse ja kliimamuutuste kohta, millega pikendatakse 2014. aasta Lima soolise võrdõiguslikkuse küsimuste tööprogrammi (otsus 21/CP.22),

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris vastu võetud ja 1. jaanuaril 2016 jõustunud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige selle kestliku arengu eesmärke 1, 4, 5 ja 13,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 22. juuni 2017. aasta resolutsiooni 35/20 inimõiguste ja kliimamuutuste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artikli 3 lõiget 5,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 8,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2012. aasta järeldusi „Sooline võrdõiguslikkus ja keskkond: parem otsuste tegemine, kvalifikatsioon ja konkurentsivõime ELis kliimamuutuste leevendamise poliitika valdkonnas“,

–  võttes arvesse nõukogu poolt 26. oktoobril 2015 vastu võetud ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2016–2020,

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2014. aasta resolutsiooni 1.–12. detsembril 2014 Peruus Limas toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP 20) kohta(1),

–  võttes arvesse oma 14. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni eesmärgi kohta sõlmida Pariisis uus rahvusvaheline kliimakokkulepe(2),

–   võttes arvesse parlamendi 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni naiste ja kliimamuutuse kohta(3),

–  võttes arvesse dokumenti „Position Paper on the 2015 New Climate Agreement“ (2015. aasta uut kliimakokkulepet käsitlevad seisukohad), mille organisatsioon Women and Gender Constituency avaldas 1. juunil 2015(4),

–  võttes arvesse keskkonna ja kliimamuutuste ning soolise võrdõiguslikkuse aruannet(5), mille Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) avaldas 26. jaanuaril 2017,

–  võttes arvesse inimõigusi ja kliimameetmeid käsitlevat Genfi kokkulepet,

–  võttes arvesse oma kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A8‑0403/2017),

A.  arvestades, et kliimamuutused leiavad aset kogu maailmas, kuid avaldavad suuremat hävitavat mõju globaalse soojenemise eest kõige vähem vastutavatele riikidele ja kogukondadele; arvestades, et kliimamuutused avaldavad suuremat mõju inimrühmadele, kelle elatusvahendid sõltuvad kõige enam loodusvaradest ja/või kellel on kõige väiksemad võimalused vastu seista sellistele looduslikele ohtudele nagu põuad, maalihked, üleujutused ja orkaanid; arvestades, et nende jaoks, kellel on kohanemiseks vähem raha, on kliimamuutuste tagajärjed kõige rängemad;

B.  arvestades, et kliimamuutused avaldavad naistele ja meestele erinevat mõju; arvestades, et naised on kaitsetumad ning neil suurem risk ja koormus eri põhjustel, näiteks on neil ressursse, haridust, tööd ja maaomandiõigust meestest raskem saada, samuti sotsiaalsete ja kultuuriliste normide ja nende mitmesuguste läbipõimunud kogemuste tõttu;

C.  arvestades, et naised on kliimamuutuste vastu eriti kaitsetud ja neile langeb nende ühiskondliku rolli tõttu kliimamuutuste tagajärgedest ebaproportsionaalselt suur koormus, sest nad peavad perele hankima vett, toitu ja küttematerjali ning pereliikmete eest hoolitsema; arvestades, et naiste arvele langeb kogu maailmas rohkem kui 70 % veega seotud töödest ja veemajandusest; arvestades, et piirkondades, kus kliimamuutuste mõju on kõige suurem, töötab 70 % kõigist naistest põllumajandussektoris, kuid kliimapoliitika kujundamises osalevad nad harva;

D.  arvestades, et ÜRO hinnangul on 15‑aastaste ja vanemate hulgas endiselt 781 miljonit kirjaoskamatut, kellest peaaegu kaks kolmandikku on naised(6), ning naiste sõltumatuse tagamiseks, eelkõige õnnetuste korral, tuleb neile sobivate teabekanalite kaudu teavet ja haridust anda;

E.  arvestades, et Aafrika põllumajandussektoris toodavad naised üle 90 % ja samal ajal kuulub neile põllumaast ainult umbes 1 %;

F.  arvestades, et loodusõnnetused mõjutavad haridust, tervishoidu, struktuurset vaesust ja elanikkonna ümberasumist väga palju;

G.  arvestades, et ÜRO hinnangul moodustavad 1,3 miljardist kogu maailmas vaesuses elavast inimesest 70 % naised; arvestades, et vaesed elavad sagedamini äärealadel, mis on üleujutuste, merepinna tõusu ja tormi vastu kaitsetud; arvestades, et naistel ja lastel on tõenäosus loodusõnnetustes surma saada 14 korda suurem kui meestel;

H.  arvestades, et kliimamuutuste mõjud süvendavad soolist ebavõrdsust, mis on seotud diskrimineerimise, terviseohtude, elatusvahendite kaotamise, ümberasumise, rände, vaesuse, inimkaubanduse, vägivalla, seksuaalse ärakasutamise ja toiduga kindlustamatusega ning võimalusega kasutada taristut ja hädavajalikke teenuseid; arvestades, et tarvis on sootundlikku käsitlust, milles analüüsitaks kliimamõjusid nii, et kriitiliselt vaadatakse üle tarbimisharjumused ja see, kuidas need kliimamuutusi mõjutavad;

I.  arvestades, et naiste ebavõrdne osalemine otsustusprotsessides ja tööturul suurendab ebavõrdsust ning takistab naistel sageli kliimapoliitika kujundamisesse, kavandamisse ja elluviimisse täiel määral panustada ja selles osaleda; arvestades, et naised pole mitte ainult ohvrid, vaid nad suudavad ka edukalt muutusi läbi viia, kui nad saaksid töötada oma kogukondades välja leevendamis- ja kohanemisstrateegiaid ning töötada otsuseid tegevatel ametikohtadel, kuid neile tuleb selleks pädevus anda;

J.  arvestades, et 1995. aasta Pekingi tegevuskavas (BPfA) tõendati, et soo, keskkonna ja säästva arengu vahel on selge seos, ning kinnitati, et naistel on säästvate ja keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmismudelite väljatöötamisel strateegiline roll ning naised peavad saama kõikidel tasanditel tehtavate keskkonnaotsuste tegemisel osaleda võrdsetel alustel;

K.  arvestades, et UNCCD üldsätete artiklis 5 tunnistatakse naiste rolli maakogukondades ja piirkondades, kus kõrbestumise ja põua tagajärjed on kõige karmimad, ning soovitatakse, et mehed ja naised peaksid kõrbestumise ja põua tagajärgedega võitlemisest võrdselt osa võtma;

L.  arvestades, et soolist tasakaalu ja seda, et naistel oleks kõikides protsessides sisuline roll, on tegelikult võimalik saavutada ainult siis, kui soolise ebavõrdsuse struktuursed põhjused kõrvaldada;

M.  arvestades, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised otsustasid COP 18 istungjärgul (otsus 23/CP.18) kehtestada vastavalt konventsioonile ja Kyoto protokollile loodud asutustes soolise tasakaalu eesmärgi, et parandada naiste osalemist, tagada tõhusam kliimamuutuste poliitika, milles naiste ja meeste vajadusi käsitletakse võrdselt, ning jälgida, milliseid edusamme sootundlikku kliimapoliitika soodustamisel soolise tasakaalu eesmärgi saavutamisel on tehtud;

N.  arvestades, et ELi liikmesriikides on riigi tasandil kliimamuutusi käsitlevaid otsuseid tegevates organites naisi endiselt liiga vähe, kuid komisjoni vastavates peadirektoraatides see nii ei ole, sest näiteks kliimameetmete peadirektoraadis ja energeetika peadirektoraadis on mõlemas naisi 40 %;

O.  arvestades, et COP 20 istungjärgul (otsus 18/CP.20) vastu võetud Lima soolise võrdõiguslikkuse küsimuste tööprogrammis nõutakse, et osalised parandaksid esindustes soolist võrdõiguslikkust ja soodustaksid kliimamuutuste poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel soolise võrdõiguslikkusega arvestamist; arvestades, et osalisi innustatakse toetama nii naissoost kui ka meessoost saadikute koolitamist ja teadlikkuse suurendamist teemadel, mis puudutavad soolist tasakaalu ja kliimamuutusi;

P.  arvestades, et Pariisi kokkuleppes (COP 21) on sätestatud, et osalised peaksid lepingu täitmiseks võetavate kliimamuutustevastaste meetmete puhul võtma arvesse kohustusi, mis neil on muu hulgas inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

Q.  arvestades, et mehhanismid, millest rahastatakse kohanemis- ja leevendamismeetmeid, mille eesmärk on leevendada rahalist või muud kahju või toetada kliimamõjust tingitud ümberasumist, oleksid tõhusamad, kui naised, sh kohapeal tegutsevad naised, oleksid nendega seotud kavandamis-, otsustamis- ja rakendamisprotsessidesse täielikult kaasatud; arvestades, et naiste teadmistest, sh kohalikke ja põliseid olusid puudutavatest teadmistest, võib olla kasu katastroofide ohjamisel, bioloogilise mitmekesisuse suurendamisel, veemajanduse ja toiduga kindlustatuse parandamisel, kõrbestumise ennetamisel, metsade kaitsmisel, taastuvenergia tehnoloogiatele kiire ülemineku tagamisel ja rahvatervise toetamisel;

R.  arvestades, et Pariisi kokkuleppe osalised on tunnistanud, et kliimamuutused on inimkonna ühine mure; arvestades, et osalised peaksid kliimamuutuste ohjamise meetmete rakendamisel järgima, edendama ja arvestama kohustusi, mis neil on seoses inimõigustega, õigusega tervisele, põlisrahvaste, kohalike kogukondade, ümberasujate, laste, puuetega inimeste ning kaitsetute inimeste õigustega, õigusega arengule, samuti seoses soolise võrdõiguslikkuse, naiste osatähtsuse suurendamise ja eri põlvkondade võrdse kohtlemisega;

S.  arvestades, et kliimaõiglus ühendab inimõigused ja arengu, sest tänu sellele kaitstakse kõige kaitsetumate inimeste õigusi ning tagatakse, et kliimamuutustest ja nende mõjust tingitud kahju ja kasu jaotuvad õiglaselt;

T.  arvestades, et kestliku arengu eesmärkides tunnistatakse, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamise ja kõigi kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas kliimamuutuste eesmärgi nr 13 saavutamise vahel valitseb seos, ning nähakse ette võimalus kõrvaldada naiste kehvema sotsiaalse ja majandusliku olukorra algpõhjused ning suurendada seega nende võimet tulla kliimamuutustega toime;

U.  arvestades, et kliimamuutuste mõju sellistes piirkondades nagu Sahara-tagune Aafrika ja Lõuna-Aasia võib viia 2030. aastaks rohkem kui 100 miljonit inimest äärmisesse vaesusesse, mis põhjustab konflikte ja ajendab ümberasumist; arvestades, et ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni kohaselt võivad 2045. aastaks olla kõrbestumise tagajärjel sunnitud ümber asuma 135 miljonit inimest; arvestades, et ÜRO Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon märgib tõenditele antud hinnangus, et 2050. aastaks võib kliima tõttu ümber asunud inimesi olla vahemikus 25 miljonit kuni 1 miljard, millest kõige sagedamini räägitakse 200 miljonist;

V.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus, sotsiaalne õiglus ja õigus arengule on kliimaõigluse põhimõtted; arvestades, et kuigi kliimamuutused mõjutavad kogu ühiskonda, puudutab kliima tõttu ümber asumine kõige rohkem just naisi;

W.  arvestades, et kliimamuutuste tagajärjel juhtub sagedamini ja suuremas ulatuses loodusõnnetusi, mille tõttu võib hävida vara, lõppeda tulutoov majandustegevus, elutähtsad tervishoiuteenused võivad muutuda kättesaamatuks ning soopõhise vägivalla oht võib suureneda; arvestades, et naiste võimet tulla loodusõnnetuste tagajärgedega toime pärsib sageli valitsev ebavõrdsus; arvestades, et kliimamuutused võivad ebavõrdsust süvendada, sest kaitsetus suureneb ja ümberasumine sageneb;

X.  arvestades, et paljusid nimetatud mõjusid on siiski võimalik ära hoida, kui viia ellu kiire, kaasav ja sootundlik arengukava, milles on tähtsaimal kohal kliimamuutuste leevendamine ja muutuvate kliimaoludega kohanemine;

Y.  arvestades, et kliimamuutuste mõju suurendab inimeste ümberasumist eeldatavasti palju rohkem, kui praeguste rahvusvaheliste raamistike näitajate kohaselt võib arvata; arvestades, et kliimamõjudest tingitud ümberasumisele reageerimine on ülioluline ülesanne, mille lahendamiseks on vaja terviklikku ja põhjalikku ülemaailmset strateegiat, mis põhineb inimõiguste austamisel;

Z.  arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 2017. aastal vastu võetud dokument „Inimõiguste ja kliimamuutuste valdkonda käsitlevad põhisõnumid“ on suur samm selle poole, et hakata leevendama negatiivset mõju, mida kliimamuutused tekitavad inimõiguste täielikule ja tõhusale teostamisele; arvestades, et säästva arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja Pariisi kokkuleppega on üleilmsetele juhtidele antud valdkondadevaheline õiguslik alus, mille alusel töötada välja raamistik, mille abil saab kliimamuutustega seotud ümberasumisele tõhusalt lahendusi otsida, tuginedes olemasolevatele ÜRO vahenditele;

AA.  arvestades, et ELil on selge õigusraamistik, milles nõutakse ELi sise- ja välispoliitikas soolise võrdõiguslikkuse ning inimõiguste austamist ja edendamist; arvestades, et ELi kliimapoliitikal võib olla märkimisväärne mõju inimõiguste kaitsele ja sootundliku kliimapoliitika edendamisele kogu maailmas;

AB.  arvestades, et vastavalt aluslepingutega antud volitustele on ELil võimalik õigus- ja poliitikaraamistikke tõhusalt parandada, et toetada kliimaõiglust ja osaleda aktiivselt sellise rahvusvahelise raamistiku väljatöötamisel, millega kaitsta kliima tõttu ümber asunud inimeste inimõigusi; märgib, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud endale kohustuse võtta tulevases ülemaailmses turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppes soolist aspekti arvesse;

AC.  arvestades, et 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon ei sisalda kliimapõgenike kategooriat;

1.  tunnistab, et sooline võrdõiguslikkus on kestliku arengu ja kliimaprobleemidega toimetuleku katalüsaator; rõhutab, et naised ei ole üksnes ohvrid, vaid ka võimsad muutuste elluviijad, kes võivad täielikul osalemisel kavandada ja ellu viia tulemuslikke kliimastrateegiaid ja/või kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamisega seotud lahendusi ning suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele, kuna neil on kogemusi eri valdkondades ja praktilisi teadmisi mitmes sektoris, alates põllumajandusest, metsandusest ja kalandusest kuni energiainfrastruktuuri ja säästvate linnadeni;

2.  märgib, et naiste osalus maapiirkondade tööturul hõlmab suurt hulka erisuguseid töökohti, mis ei piirdu traditsioonilise põllumajandusega, ning rõhutab sellega seoses, et naised võivad maapiirkondades algatada muutuse, mis väljendub liikumises kestliku ja keskkonnahoidliku põllumajanduse poole, ning neil võib olla oluline roll roheliste töökohtade loomisel;

3.  kutsub komisjoni üles rakendama programme, mille kaudu kaasaegse tehnoloogia ja oskusteabe üleandmine aitab arengumaadel ja piirkondadel kliimamuutustega kohaneda ning teha koostööd naistega, kes moodustavad 70 % katastroofialdiste riikide põllumajandustööjõust;

4.  on veendunud, et naiste mõjuvõimu suurendamine maapiirkondades on otsustavalt tähtis seoses maa, laenude ja säästvate põllumajandusmeetodite kättesaadavusega, mis võimaldavad suurendada kliimamuutustega kohanemise võimet, kaasa arvatud ökosüsteemide, veevarude ja mullaviljakuse kaitse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoidma neid aspekte oma arengupoliitikas muu hulgas riiklike investeerimiskavade kaudu ja toetades vastutustundlikke erainvesteeringuid, kasutades selliseid raamistikke nagu ÜRO algatuse Global Compact ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted ning ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) tegevuskava säästva arengu eesmärkidesse investeerimiseks;

5.  möönab, et naised ja tüdrukud tunnevad oma olukorda ja vajadusi ise kõige paremini ning seepärast tuleks nendega konsulteerida kõigis küsimustes, mis neid puudutavad; võtab teadmiseks, et EIGE andmetel tunnevad naised kliimamuutuse pärast statistiliselt rohkem muret; tunnistab, et naised kui uuendajad, juhid, korraldajad, õpetajad ja hooldajad on sajandite jooksul leidnud rasketes olukordades võimalusi oma perekondi ülal pidada ja nende vajadusi täita ning neil on tohutu innovatsioonipotentsiaal ka tulevikus;

6.  kutsub komisjoni üles kaaluma oma kaubandus- ja välis- ning arengupoliitika sotsiaalset ja keskkonnamõju, sealhulgas oma meetmete mõju naistele; kutsub komisjoni üles nõudma sotsiaalsete ja keskkonnanormide siduvat iseloomu säästvat arengut käsitlevates peatükkides neis kaubanduslepingutes, mille üle ta läbirääkimisi peab;

7.  mõistab, et tervishoiu, hariduse ja mõjuvõimu suurendamise valdkonnas on arengupoliitikal koos keskkonnapoliitikaga keskne tähtsus säästva arengu saavutamisel ja lõppkokkuvõttes kliimamuutuse probleemi lahendamisel; tunnistab, et see, kuidas rakendatakse nende poliitikavaldkondade meetmeid linnastumise taoliste süvenevate suundumuste haldamisel, mõjutab kliima muutumist oluliselt;

8.  juhib tähelepanu sellele, et säästva arengu eesmärk nr 13 („Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuse ja selle mõju vastu võitlemiseks“) hõlmab naiste kaasamist kliimameetmetesse eesmärgi nr 13b raames, mis on järgmine: „Toetada kliimamuutustega seotud tõhusa planeerimise ja juhtimise suutlikkuse suurendamise mehhanisme vähim arenenud riikides, keskendudes muu hulgas naistele, noortele ning kohalikele ja tõrjutud kogukondadele.“;

9.  peab kahetsusväärseks, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste panustamine soolise võrdõiguslikkuse alasesse töösse on üksnes vabatahtlik; kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles taas kinnitama, et nad toetavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava väljatöötamist, vastuvõtmist ja rahastamist, mida täiendab terviklik iga-aastane tööprogramm, mis hõlmab rahastamist, prioriteetseid tegevusvaldkondi, tähtaegu, saavutuste põhinäitajaid, vastutavate osalejate määratlemist ning järelevalve- ja läbivaatamismehhanisme;

10.  palub komisjoni ja liikmesriike eeskuju näidata ja vastu võtta eesmärgid ning tähtajad soolise tasakaalu saavutamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni delegatsioonides;

11.  rõhutab vajadust võtta ajutisi erimeetmeid, et edendada soolist tasakaalu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel loodud ametlikes ja mitteametlikes organites;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse ja inimõigustega seotud kohustustega, et ELi riiklikult kindlaks määratud panused hõlmavad edaspidi järjekindlat aruandlust soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste mõõtme kohta;

13.  kutsub liikmesriike üles järgima soolist võrdõiguslikkust ja kliimamuutusi käsitlevat otsust 21/CP.22, milles kokkuleppeosalistel palutakse määrata riiklik soolise võrdõiguslikkuse kontaktasutus kliimaläbirääkimisteks, meetmete rakendamiseks ja järelevalveks ja seda toetada, samuti toetada soolise võrdõiguslikkuse kontaktasutusi kolmandates riikides ja partnerriikides;

14.  võtab teadmiseks, et naised teevad suurema osa tasustamata majapidamis- ja hooldustöödest ja lisaks langetavad ka enamiku igapäevastest tarbimisotsustest, mistõttu, kui neile anda täpset teavet ja valikuvõimalusi, võivad nad oma valikute kaudu kestlikku arengut mõjutada; märgib, et näiteks on uuringud näidanud, et kohalikke toiduaineid eelistades võivad tarbijad vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid kuni 5 %;

15.  tuletab meelde oma 16. novembri 2011. aasta resolutsiooni Durbani kliimakonverentsi kohta (COP 17)(7) ja selles võetud kohustust püüda saavutada naiste vähemalt 40 %‑line esindatus kõigis kliimameetmete rahastamisega seotud asutustes;

16.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada sootundlik, inimõiguspõhine lähenemine sundrände küsimustega tegeleva Varssavi rakkerühma töös, keda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 22. istungjärgul (COP 22) volitati välja töötama soovitused integreeritud lähenemiseks kliimamuutuste kahjuliku mõjuga seotud ümberasumise ärahoidmisele, minimeerimisele ja käsitlemisele, milles tunnistatakse, et naised ja tütarlapsed on kliimamuutusega seotud ümberasumise korral eriti kaitsetus seisundis, eelkõige inimkaubanduse ja soopõhise vägivalla ees;

17.  kutsub komisjoni üles integreerima kliimamuutuse küsimusi kõigil tasanditel kõigisse arenguprogrammidesse; ühtlasi kutsub üles suurendama maal elavate ja põlisrahvaste hulka kuuluvate naiste osalemist otsuste tegemise protsessis, kavandamises ja rakendamises ning kliimamuutusi käsitleva poliitika ja arenguprogrammide väljatöötamisel;

18.  palub komisjoni ja liikmesriike tagada sootundlik lähenemine oma töös katastroofide tõttu ümberasumist käsitleva platvormi (Nanseni algatus) raames ja oma tegevuskavas katastroofide ja kliimamuutuste tagajärjel piiriüleselt ümber asunud isikute kaitsmiseks;

19.  palub komisjonil ja liikmesriikidel välja töötada näitajad ja koguda sooliselt eristatud andmeid kliimamuutuste poliitika, programmide ja projektide kavandamisel, rakendamisel, jälgimisel ja hindamisel, kasutades selliseid vahendeid nagu sooline analüüs, soolise mõju hindamine, soolise võrdõiguslikkuse eelarvestamine ning keskkonna ja soolise võrdõiguslikkuse indeks, sealhulgas EIGE tugevdamise kaudu;

20.  palub komisjonil ja liikmesriikidel anda oma panus turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet käsitlevasse ülemaailmsesse kokkuleppesse, eesmärgiga tagada kliimaõiglus, tunnistades kliimamuutust rände põhjusena, toetada inimõigustel põhinevat lähenemisviisi ja integreerida ülemaailmsesse kokkuleppesse sooline võrdõiguslikkus, kooskõlas kliimamuutuse tõttu ümber asuma sunnitud inimeste vajadustega;

21.  tuletab meelde ELi poolt ülemaailmse humanitaarabi tippkohtumisel võetud põhikohustust nr 4, nimelt tagada, et humanitaarabi kavandamisel arvestataks soolist võrdõiguslikkust; kutsub komisjoni üles tagama, et see kohustus kajastuks humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi suurõnnetusteks valmisoleku programmi rakendamisel, samuti kriisialdiste riikide vastupanuvõime tegevuskava 2013–2020 ja vastupanuvõime näitaja rakendamisel;

22.  mõistab kindlalt hukka seksuaalse vägivalla kasutamise sundümberasujatest ja rändajatest naiste vastu; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sisserännanud naistele ja tüdrukutele, kes on olnud kogu reisi vältel vägivalla ohvrid, ning tagada nende juurdepääs psühholoogilistele ja meditsiiniteenustele;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suunama asjaomaseid programme katastroofidest mõjutatud piirkondadesse, suurendama jõupingutusi neile piirkondadele abi andmiseks ning tegutsema seal katastroofide tekitatud probleemide lahendamise nimel, pöörates erilist tähelepanu naiste ja laste olukorrale, kes kannatavad katastroofide tagajärgede all kõige rohkem;

24.  kutsub kõiki sidusrühmi üles edendama naiste mõjuvõimu ja teadlikkuse suurendamist, parandades nende teadmisi kaitse kohta kliimakatastroofide eel, ajal ja järel ning kaasates neid aktiivselt katastroofide ennetamisse, varajase hoiatamise süsteemide arendamisse ja riskiennetusse, kuna katastroofide korral moodustab see olulise osa nende rollist vastupanuvõime suurendamisel;

25.  kutsub komisjoni ja liikmesriike koostöös kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega toetama, tugevdama ja rakendama järelevalvemehhanisme ümberasustatute ja rändajate vastuvõtukeskustes, kus puuduvad vajalikud miinimumtingimused soolise vägivalla ennetamiseks, et peatada igasugune naiste ja tüdrukute ahistamine;

26.  palub komisjonil koostöös kodanikuühiskonna ja inimõigusteorganisatsioonidega tagada pagulaste ja ümberasustatud isikute, eelkõige haavatavate naiste ja tüdrukute inimõiguste austamine vastuvõtukeskustes;

27.  mõistab, et kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist on võimalik ühitada, eelkõige arengumaades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima asjaomaste projektide ja mehhanismide raames, näiteks ÜRO programm raadamisest tulenevate heitkoguste vähendamiseks (UN‑REDD), kuidas luua naistele tasustatud tööhõivevõimalusi selliste keskkonnateenuste osutamiseks, mida nad praegu pakuvad tasuta, näiteks taasmetsastamine, metsastamine ja loodusvarade kaitse;

28.  palub ELi ja liikmesriike selleks, et veelgi edendada naiste esindatust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel, pakkuda rahastamist naisdelegaatide koolituseks ja osalemiseks; kutsub komisjoni üles hõlbustama ja toetama naiste võrgustike loomist ja kodanikuühiskonna tegevust seoses kliimamuutuste poliitika väljatöötamise ja rakendamisega; kutsub komisjoni üles tagama, et naised oleksid kõigi ELi toetusel riiklikul ja kohalikul tasandil korraldatavate kliimamuutuste teemaliste konsultatsioonide, programmide ja rahastamise võrdõiguslikud osalised ja abisaajad;

29.  palub komisjonil ja vastavalt soolise võrdõiguslikkuse, arengu- ning kliima- ja energiaküsimuste eest vastutavatel peadirektoraatidel lisada sooline võrdõiguslikkus struktureeritult ja süsteemselt ELi kliimamuutuste- ja energiapoliitikasse ning mitte keskenduda üksnes välismõõtmele; kutsub eelkõige õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraati ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati tungivalt üles suurendama oma teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise küsimuses ja tõhustama sellealast tööd, kuna see on seotud kliimaõiglusega; rõhutab, et kliimameetmete peadirektoraat peaks eraldama vahendid soolise võrdõiguslikkuse kontaktasutuse koosseisu komplekteerimiseks; kutsub ELi ja liikmesriike üles välja töötama nn kliimaõigluse põhimõtet; rõhutab, et meie võimetus kliimamuutust tõhusalt käsitleda toob kaasa väga ebaõiglased ja kahjulikud tagajärjed vaestele riikidele ja rahvastele ning eriti naistele;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ÜRO inimõiguste nõukogule esitatavates üldise korrapärase läbivaatamise aruannetes aru andma ka soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste ning kliimameetmete kohta;

31.  märgib, et ELi soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega seotud finantskohustused on suurenenud, kuid inimressurssidega seotud suutlikkus üha suureneva töömahuga toime tulla on jäänud samaks; rõhutab, et EL peab ilmutama kindlat pühendumist soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega seotud institutsiooniliste kohustuste täitmisele, mis on eelkõige kehtestatud arengukoostööd käsitlevate üldiste poliitikasuundadega, nimelt kestliku arengu eesmärkide ja ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga;

32.  peab kahetsusväärseks, et sooline võrdõiguslikkus ja kliimamuutused ei ole ELi teises soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas prioriteetne valdkond; märgib, et sootundlikud näitajad ei ole piisaval määral välja töötatud ega tulemusi käsitlevasse aruandlusse integreeritud ning et sisemine aruandekohustus, samuti soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega seotud tulemuste rahastamine on jätkuvalt nõrk; märgib, et kõige vähem edusamme on tehtud ELi teise soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava eesmärgi nr 20 osas, mis käsitleb naiste võrdset õigust kliima- ja keskkonnaküsimuste otsustamisel osaleda ja neid otsuseid mõjutada, ning kutsub komisjoni üles selle eesmärgi saavutamiseks tõsisemalt pingutama; tuletab meelde, et teise soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava raames on esitatud neljast sambast koosnev ELi välispoliitika tegevuskava, mis hõlmab horisontaalset eesmärki muuta komisjoni teenistused ja Euroopa välisteenistuse institutsiooniline korraldus tõhusamaks, et liidu kohustusi paremini täita, austades seejuures täielikult meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtet;

33.  möönab, et parematest tehnilistest suunistest üksi ei piisa ELi tulemuslikkuse parandamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise valdkonnas;

34.  teeb komisjonile ettepaneku koostada põhjalik teatis „Sooline võrdõiguslikkus ja kliimamuutused – vastupanuvõime suurendamine ja kliimaõigluse edendamine leevendamis- ja kohanemisstrateegias“, et soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise valdkonnas täie pühendumusega tegutseda ja vähendada praeguseid puudusi institutsioonidevahelises koordineerimises;

35.  kutsub parlamendikomisjone üles soolist aspekti paremini arvesse võtma, kui nad töötavad oma pädevuse raames sellistes valdkonnaülestes küsimustes nagu kliimamuutused, kestlik areng ja inimõigused;

36.  rõhutab, et nii kliimamuutustega kohanemise kui ka nende mõju leevendamise rahastamine tuleb muuta sooteadlikuks; väljendab heameelt seoses soolise võrdõiguslikkuse poliitika hiljutiste edusammudega mitmepoolsete finantsmehhanismide valdkonnas; ühtlasi tunneb rõõmu erasektori algatuste üle, mille eesmärk on suurendada ettevõtete sotsiaalset vastutust, kehtestades lisatoetuse projektidele, mis vastavad kestlikkuse kriteeriumidele, sealhulgas naiste elatusvahendite ja haridusvõimaluste edendamise alal; märgib siiski, et ÜRO arenguprogrammi (UNDP) kohaselt toetab ainult 0,01 % kogu maailma rahastamisest projekte, mis tegelevad nii kliimamuutuste kui ka naiste õiguste küsimustega; kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama, et nende kliimamuutuste programmid vastaksid kõrgeimatele rahvusvahelistele inimõiguste standarditele ega kahjustaks soolist võrdõiguslikkust;

37.  on seisukohal, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) kolm rahastamismehhanismi – Roheline Kliimafond (GCF), Ülemaailmne Keskkonnafond (GEF) ja kohanemisfond (AF) – peaksid avama sooteadlikuma kliimainvesteerimispoliitika jaoks täiendavad rahastamisvõimalused;

38.  nõuab tungivalt, et EL seaks arenguabi tingimuseks eelkõige inimõigustepõhiste kriteeriumide arvessevõtmise ja kliimamuutuste poliitikas uute sootundlike kriteeriumide kehtestamise;

39.  nõuab sootundlikke meetmeid selle tagamiseks, et naisi ei peetaks ainult kliimameetmetest tuleneva kasu saajateks, vaid et neid nähtaks ka puhta energiatehnoloogia ettevõtja rollis; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et komisjon kuulutas välja naiste ja säästva energiaga seotud projektikonkursi, mille kaudu eraldatakse 20 miljonit eurot tegevuseks, mis edendab arenguriikide säästva energia sektoris naisettevõtlust, ning soovitab komisjonil seda summat tulevikus veelgi suurendada;

40.  nõuab soolise võrdõiguslikkuse teemaliste koolituste korraldamist ELi ametnikele, eelkõige neile, kes tegelevad arengu- ja kliimapoliitikaga;

41.  nõuab, et kliima tõttu toimuvasse ümberasumisse suhtutaks tõsiselt; on valmis alustama arutelu kliimast tingitud rännet käsitleva sätte kehtestamise üle; nõuab, et moodustataks eksperdirühm selle küsimuse uurimiseks rahvusvahelisel tasandil, ning nõuab tungivalt kliimast tingitud rände käsitlemist rahvusvahelises tegevuses; nõuab tõhusamat rahvusvahelist koostööd, et tagada vastupanuvõime kliimamuutustele;

42.  kiidab heaks ÜRO naiste juhtprogrammi algatused ning ülemaailmse kliimamuutuste liidu projektid ja programmid, mis loovad soolise aspekti ja kliimamuutuste valdkonna vahel läbiva seose;

43.  tunneb heameelt ÜRO inimõiguste ja keskkonna eriesindaja ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu töö üle selles valdkonnas ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid jõupingutusi toetama, sealhulgas rahalise abi kaudu;

44.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 289, 9.8.2016, lk 27.
(2) ELT C 349, 17.10.2017, lk 67.
(3) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 91.
(4) http://womengenderclimate.org/wp-content/uploads/2015/06/WGC_FINAL_1June.pdf
(5) http://eige.europa.eu/rdc/eige-publications/gender-environment-and-climate-change
(6) ÜRO, „The World’s Women 2015“, https://unstats.un.org/unsd/gender/chapter3/chapter3.html
(7) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 83.

Viimane päevakajastamine: 27. september 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika