Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/0382(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0392/2017

Esitatud tekstid :

A8-0392/2017

Arutelud :

PV 15/01/2018 - 12
CRE 15/01/2018 - 12
PV 12/11/2018 - 14
CRE 12/11/2018 - 14

Hääletused :

PV 17/01/2018 - 10.4
CRE 17/01/2018 - 10.4
Selgitused hääletuse kohta
PV 13/11/2018 - 4.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0009
P8_TA(2018)0444

Vastuvõetud tekstid
PDF 961kWORD 171k
Kolmapäev, 17. jaanuar 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine ***I
P8_TA(2018)0009A8-0392/2017

Euroopa Parlamendi 17. jaanuaril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2016)0767 – C8-0500/2016 – 2016/0382(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Taastuvate energiaallikate edendamine on üks liidu energiapoliitika eesmärke. Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ulatuslikum kasutamine moodustab koos energiasäästu ja suurema energiatõhususega tähtsa osa meetmepaketist, mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe täitmiseks ja selleks, et viia ellu liidu kliima- ja energiaraamistik 2030, sealhulgas siduv eesmärk vähendada liidus 2030. aastaks heitkogust vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega . Sellel on oluline osa ka energiavarustuskindluse tugevdamisel, tehnoloogilise arengu ja uuendustegevuse edendamisel ning tööhõivevõimaluste loomisel ja regionaalarengus, eriti maapiirkondades ja eraldatud piirkondades või väikese rahvastikutihedusega piirkondades .
(2)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikele 1 on taastuvate energiaallikate edendamine on üks liidu energiapoliitika eesmärke. Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ulatuslikum kasutamine moodustab koos energiasäästu ja suurema energiatõhususega hädavajaliku osa meetmepaketist, mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppes liidule võetud kohustuse täitmiseks ja selleks, et liit jõuaks hiljemalt 2050. aastaks nullilähedaste neto-heitkogusteni. Sellel on keskne tähtsus ka energiavarustuskindluse tugevdamisel, taskukohase säästva energia, tehnoloogilise arengu, uuendustegevuse ning tehnoloogia- ja tööstusalase juhtpositsiooni edendamisel, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja tervishoiuga seotud hüvede ning ulatuslike tööhõive- ja regionaalarenguvõimaluste loomisel, eriti eraldatud ja maapiirkondades, väikese rahvastikutihedusega piirkondades ja aladel, kust tööstustootmine osaliselt mujale üle viiakse.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Pariisi kokkuleppega seati kliimamuutuste leevendamisel globaalselt oluliselt kõrgemad eesmärgid, mille kohaselt allakirjutanud riigid võtsid kohustuse hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning püüda jätkuvalt hoida temperatuuri tõus nimetatud tasemega võrreldes alla 1,5 °C. Selleks et muuta energiasüsteem hiljemalt 2050. aastaks äärmiselt energiatõhusaks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevaks, peab liit olema valmis heitkoguseid varem ette nähtust palju rohkem ja kiiremini vähendama. Samas ei ole heitkoguste vähendamise kulud tänu taastuvenergia tehnoloogia (tuule- ja päikeseenergia) väljatöötamise ja kasutuselevõtu kiirusele nii suured, kui varem hinnati.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Eelkõige ulatuslikumad tehnoloogilised täiustused, stiimulid ühistranspordi laiendamiseks ja kasutamiseks, energiatõhusate tehnoloogiate kasutamine ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordi sektoris on koos energiatõhususmeetmetega väga mõjusad vahendid, mille abil vähendada liidus kasvuhoonegaaside heidet ja liidu sõltuvust imporditud gaasist ja naftast.
(3)  Eelkõige energiatarbimise piiramine,ulatuslikumad tehnoloogilised täiustused, ühistranspordi laiendamine, energiatõhusate tehnoloogiate kasutamine ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris on koos energiatõhususmeetmetega väga mõjusad vahendid, mille abil vähendada liidus kasvuhoonegaaside heidet ja liidu energiasõltuvust.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestati taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise õigusraamistik, milles sätestati 2020. aastaks täidetavad siduvad riiklikud eesmärgid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta energiatarbimises ja transpordis. Komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatises12 määrati kindlaks liidu tulevase energia- ja kliimapoliitika raamistik ning edendati ühist arusaama sellest, kuidas arendada kõnealust poliitikat pärast 2020. aastat. Komisjon tegi ettepaneku, et liidu 2030. aasta eesmärk peaks olema taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal liidus tarbitavas energias.
(4)  Direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestati taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise õigusraamistik, milles sätestati 2020. aastaks täidetavad siduvad riiklikud eesmärgid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta energiatarbimises ja transpordis.
__________________
12„Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ (COM/2014/015 final).
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Euroopa Ülemkogu kiitis 2014. aasta oktoobris kõnealuse eesmärgi heaks ja märkis, et liikmesriigid võivad seada ulatuslikumad riiklikud eesmärgid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Euroopa Parlament on resolutsioonis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta ajavahemikuks 2020–2030 ning resolutsioonis taastuvenergia kasutuselevõttu käsitleva arenguaruande kohta toetanud liidu siduvat eesmärki saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 30 % osakaal koguenergia lõpptarbimises ning rõhutanud, et selle eesmärgi elluviimiseks tuleks igale riigile kehtestada oma eesmärgid, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi olukorda ja võimalusi.
(6)  Euroopa Parlament on oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsioonis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 toetanud liidu siduvat eesmärki saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 30 % osakaal koguenergia lõpptarbimises ning rõhutanud, et selle eesmärgi elluviimiseks tuleks igale riigile kehtestada oma eesmärgid, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi olukorda ja võimalusi. Oma 23. juuni 2016. aasta resolutsioonis taastuvenergia kasutuselevõttu käsitleva arenguaruande kohta läks Euroopa Parlament veelgi kaugemale, tuletades meelde oma varasemat seisukohta seoses liidu vähemalt 30 % osakaalu eesmärgiga ja rõhutades, et Pariisi kokkulepet ja viimasel ajal toimunud taastuvenergia tehnoloogiate odavnemist arvesse võttes tuleks olla märksa ambitsioonikam.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Seetõttu tuleks arvesse võtta Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärke ja tehnoloogia arengut, sealhulgas taastuvenergiasse investeerimise kulude vähenemist.
Muudatusettepanek 324
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Seepärast on asjakohane kehtestada liidu siduv eesmärk saavutada taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal. Liikmesriigid peaksid lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas määrama kindlaks oma panuse kõnealuse eesmärgi saavutamisel, järgides määruses [juhtimine] sätestatud juhtimisprotsessi.
(7)  Seepärast on asjakohane kehtestada liidu siduv eesmärk saavutada taastuvenergia vähemalt 35 % osakaal, ning sellega koos riiklikud eesmärgid. Liikmesriikidel tuleks lubada oma eesmärgi ettenähtud tasemest kuni 10 % võrra kõrvale kalduda ainult erandkorras, lähtudes objektiivsetest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumitest ning kui seda põhjustavad nõuetekohaselt põhjendatud, mõõdetavad ja kontrollitavad asjaolud.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Liikmesriikide siduvate taastuvenergiaeesmärkide kehtestamisel tuleks võtta arvesse Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud kohustusi, taastuvenergia jätkuvalt suurt potentsiaali ning energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalikke investeeringuid.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Liidu 35 % eesmärgi ülekandmisel eri liikmesriikide eesmärkideks tuleks nõuetekohaselt silmas pidada õiglast ja adekvaatset jaotamist, mille juures võetakse arvesse liikmesriikide SKPd ning nende erinevaid lähtekohti ja võimalusi, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu, mis tuleb saavutada 2020. aastaks.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Liidu 2030. aasta siduva taastuvenergiaeesmärgi kehtestamisega kannustataks ka edaspidi selliste tehnoloogialahenduste arendamist, mille abil toodetakse taastuvenergiat ja tagatakse investoritele kindlustunne. Liidu tasandil kindlaks määratud eesmärk võimaldaks liikmesriikidele suuremat paindlikkust täita oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid võimalikult kulutõhusalt ning arvestades riigi konkreetset olukorda, energiaallikate jaotust ja taastuvenergia tootmise suutlikkust.
(8)  Liidu 2030. aasta siduva taastuvenergiaeesmärgi kehtestamisega kannustataks ka edaspidi selliste tehnoloogialahenduste arendamist, mille abil toodetakse taastuvenergiat ja tagatakse investoritele kindlustunne.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Liikmesriigid peaksid kaaluma, millises ulatuses on eri liiki energiaallikate kasutamine kooskõlas eesmärgiga piirata kliima soojenemist 1,5° C‑ga võrreldes tööstusajastu eelse tasemega, ning eesmärgiga saavutada fossiilkütustevaba ja vähese CO2‑heitega majandus. Komisjon peaks hindama, mil määral aitavad eri liiki taastuvad energiaallikad neid eesmärke saavutada, lähtudes tasuvusajast ja tulemustest võrreldes fossiilkütustega, ning kaaluda ühe säästlikkuskriteeriumina maksimaalse lubatud tasuvusaja ettepanekut, eriti lignotselluloosmaterjalist biomassi puhul.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Liikmesriigid peaksid võtma lisameetmeid juhul, kui taastuvate energiaallikate osakaal liidu tasandil ei vasta liidu trajektoorile taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu saavutamisel. Määruses [juhtimine] on sätestatud, et kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade hindamisel kindlaks puudujäägid eesmärkide ulatuslikkuse osas, võib ta võtta liidu tasandi meetmeid kõnealuse eesmärgi saavutamise tagamiseks. Kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete hindamisel kindlaks puudujäägid eesmärkide saavutamise osas, peaksid liikmesriigid kohaldama määruses [juhtimine] sätestatud meetmeid, mis võimaldavad neile meetmete valimisel piisavat pandlikkust.
välja jäetud
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit käsitlevad toetuskavad on osutunud tõhusaks vahendiks taastuvelektri kasutuselevõtmise edendamisel. Kui liikmesriigid otsustavad toetuskavasid rakendada, tuleks toetust anda kujul, mis moonutab võimalikult vähe elektriturgude toimimist. Sel eesmärgil on järjest rohkemates liikmesriikides toetus kujul, mis hõlmab selle andmist lisaks turul teenitud tulule.
(15)  Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit käsitlevad toetuskavad on osutunud mõjusaks vahendiks sellise elektrienergia kasutuselevõtmise edendamisel. Kui liikmesriigid otsustavad toetuskavasid rakendada, tuleks toetust anda kujul, mis moonutab võimalikult vähe elektriturgude toimimist. Sel eesmärgil annavad üha enamad liikmesriigid toetust nii, et see lisandub ettevõtlustulule, võttes seejuures arvesse eri tehnoloogiate iseärasusi ning väike- ja suurtootjate erinevat suutlikkust reageerida turusignaalidele.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kasutuselevõtt peaks kaasa tooma võimalikult väikesed kulud tarbijatele ja maksumaksjatele. Toetuskavade väljatöötamisel ja toetuse määramisel peaksid liikmesriigid püüdma viia miinimumini kasutuselevõtuga seotud süsteemi üldkulud, võttes igati arvesse võrgu ja süsteemi arendamise vajadusi, tulemuseks olevat energiaallikate jaotust ning tehnoloogiaga kaasnevaid pikaajalisi võimalusi.
(16)  Taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas energia salvestamisest saadavale elektrienergiale üleminek peaks toimuma nii, et minimeerida selle pikaajalised kulud tarbijatele ja maksumaksjatele. Toetuskavade väljatöötamisel ja toetuse määramisel peaksid liikmesriigid püüdma viia miinimumini kasutuselevõtuga seotud süsteemi üldkulud, võttes igati arvesse võrgu ja süsteemi arendamise vajadusi, tulemuseks olevat energiaallikate jaotust ning tehnoloogiatest pikemas perspektiivis tulenevaid võimalusi. Lisaks peaksid liikmesriigid käitistele toetuse määramiseks kasutama nii tehnoloogiaspetsiifilisi kui ka ‑neutraalseid hankeid.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 24. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta paremini ühendatud energia siseturu ja piisava toetuse olulisust, selleks et integreerida eri liiki taastuvenergia üha kasvavad mahud ja seeläbi võimaldada Euroopa Liidul täita seatud eesmärk olla energiasektoris toimuva ülemineku osas teerajaja. Seetõttu on energialiidu potentsiaali maksimaalseks ärakasutamiseks oluline kiiremas korras parandada ühendatust ja saavutada tulemusi Euroopa Ülemkogu kokkulepitud eesmärkide osas.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 b (uus)
(16b)  Taastuvate energiaallikate toetuskavade väljatöötamisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma ringmajanduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud1a jäätmehierarhia põhimõtteid. Eelistatuimad valikud peaksid olema jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. Liikmesriigid peaksid hoiduma sellistest toetuskavadest, mis on vastuolus jäätmekäitluse eesmärkidega ja tooksid kaasa ringlusse võetavate jäätmete ebatõhusa kasutamise. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et käesoleva direktiivi alusel kehtestatavad meetmed ei oleks vastuolus direktiivi 2008/98/EÜ eesmärkidega.

________________________


1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 c (uus)
(16c)  Bioenergiaallikate kasutamisel peaksid liikmesriigid rakendama kaitsemeetmeid bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja selleks, et vältida ökosüsteemide hävimist või vaesestumist ning sellist kõrvalekaldumist praegustest kasutusviisidest, mis otseselt või kaudselt kahjustaks bioloogilist mitmekesisust, pinnast või kasvuhoonegaaside üldist tasakaalu.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 d (uus)
(16d)  Liikmesriigid peaksid võimalikult palju edendama ja eelistama omamaiste taastuvate energiaallikate kasutamist ning vältima kolmandate riikide ressursside ulatuslikust impordist tingitud turumoonutusi. Sellega seoses tuleks arvesse võtta ja edendada olelusringipõhist lähenemisviisi.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 e (uus)
(16e)  Taastuvenergiakogukondadel, linnadel ja kohalikel omavalitsustel peaks olema õigus osaleda olemasolevates toetuskavades teiste suurte osalejatega võrdsetel alustel. Selleks peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta meetmeid, sealhulgas anda ühtse haldusalase kontaktpunkti kaudu teavet ning tehnilist ja finantsabi, vähendada haldusnõudeid, kaasata taastuvenergiakogukondadele kasulikke pakkumiskriteeriume, kehtestada nimetatud kogukondadele sobivad pakkumisajad või võimaldada nende kulude katmist otsetoetuste arvel.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 f (uus)
(16f)  Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks vajalike taristute kavandamisel tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu projektidest mõjutatud poolte, sealhulgas põliselanike osalemisega seotud poliitikameetmetele ja nõuetekohaselt tunnustada nende maaomandiõigusi.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 g (uus)
(16g)  Tarbijatele tuleks anda põhjalikku teavet, sealhulgas teavet kütte- ja jahutussüsteemide energiatõhususe eeliste ning elektrisõidukite madalamate jooksevkulude kohta, et nad kõik saaksid teha taastuvenergiaga seotud tarbimisvalikuid ja mitte olla kinnistatud mõne üksiku tehnoloogialahenduse külge.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 h (uus)
(16h)   Taastuvate energiaallikate turu arengut soodustades tuleks arvesse võtta selle negatiivset mõju teistele turuosalistele. Seepärast peaksid toetusprogrammid minimeerima turu- ja konkurentsimoonutuste ohtu.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  Liikmesriikidelt peaks küll nõudma, et nad osaliselt ja kasvavalt avaksid oma toetuskavad teistes liikmesriikides paiknevatele projektidele sellises ulatuses, mis kajastab liikmesriikide vahelisi füüsilisi voogusid, kuid toetuskavade avamine kohustuslikku määra ületavas ulatuses peaks jääma vabatahtlikuks. Liikmesriikidel on erinevad taastuvenergia võimalused ja nad rakendavad riigi tasandil erinevaid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetamise kavasid. Enamik liikmesriike rakendab selliseid mehhanisme, mis toetavad vaid nende territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. Siseriiklike toetuskavade nõuetekohaseks toimimiseks on tähtis, et liikmesriigid saaksid juhtida oma siseriiklike toetusmehhanismide mõju ja kulusid vastavalt oma erinevatele võimalustele. Üks oluline vahend käesoleva direktiivis eesmärgi saavutamiseks on tagada siseriiklike toetuskavade nõuetekohane toimimine vastavalt direktiividele 2001/77/EÜ ja 2009/28/EÜ, et säiliks investorite usaldus ja et liikmesriigid saaksid välja töötada mõjusad siseriiklikud meetmed eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia piiriülest toetamist ilma, et see ebaproportsionaalselt mõjutaks siseriiklikke toetusmehhanisme. Lisaks toetuskavade kohustuslikule osalisele avamisele näeb see ette vabatahtlikud liikmesriikidevahelise koostöö mehhanismid, mis võimaldavad neil kokku leppida, millises ulatuses toetab üks liikmesriik energiatootmist teises liikmesriigis ja millises ulatuses tuleks taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat käsitada ühe või teise liikmesriigi eesmärkide arvestuses. Eesmärkide saavutamiseks võetud mõlema meetme, st siseriiklike toetuskavade ja koostöömehhanismide tulemuslikkuse tagamiseks on oluline, et liikmesriigid saaksid kindlaks määrata, kas ja millises ulatuses (lisaks minimaalsele kohustuslikule toetuse avamise määrale) rakendatakse nende siseriiklikke toetuskavasid teistes liikmesriikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale, ning saaksid selles kokku leppida, kohaldades käesolevas direktiivis ette nähtud koostöömehhanisme.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Ilma et see piiraks toetuskavade kohandamist nende kooskõlla viimiseks riigiabi eeskirjadega, peaks taastuvate energiaallikate toetamise poliitika olema stabiilne ja tuleks vältida selle sagedast muutmist. Selline muutmine mõjutab otseselt kapitalirahastamiskulusid, projekti arendamise kulusid ja seetõttu ka liidus taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmisega seotud üldkulusid. Liikmesriigid peaksid vältima seda, et taastuvenergiaprojektide jaoks antava toetuse läbivaatamine mõjutaks negatiivselt projektide majanduslikku elujõulisust. Sellega seoses peaksid liikmesriigid edendama kulutõhusat toetuspoliitikat ja tagama selle majandusliku jätkusuutlikkuse.
(18)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 peaks taastuvate energiaallikate toetamise poliitika olema prognoositav ja stabiilne ning tuleks vältida selle sagedast või tagasiulatuvat muutmist. Poliitika prognoosimatus ja ebastabiilsus mõjutab otseselt kapitalirahastamiskulusid, projekti arendamise kulusid ja seetõttu ka liidus taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmisega seotud üldkulusid. Liikmesriigid peaksid õigel ajal teatama kõigist toetustega seotud muudatustest ja konsulteerima piisavalt sidusrühmadega. Liikmesriigid peaksid igal juhul vältima seda, et taastuvenergiaprojektide jaoks antava toetuse läbivaatamine mõjutaks negatiivselt projektide majanduslikku elujõulisust. Sellega seoses peaksid liikmesriigid edendama kulutõhusat toetuspoliitikat ja tagama selle majandusliku jätkusuutlikkuse.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
(19)  Liikmesriikide kohustus koostada taastuvenergia tegevuskavad ja eduaruanded ning komisjoni kohustus anda aru liikmesriikide edusammude kohta on väga tähtis selleks, et suurendada läbipaistvust, tagada selgus investoritele ja tarbijatele ning võimaldada tulemuslikku seiret. Määruses [juhtimine] on need kohustused lõimitud energialiidu juhtimise süsteemi, milles on seostatud energia- ja kliimavaldkonna kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused. Samuti on taastuvenergiat käsitlev läbipaistvusplatvorm lõimitud määrusega [juhtimine] loodud üldisemasse e-platvormi.
(19)  Liikmesriikide kohustus koostada taastuvenergia tegevuskavad ja eduaruanded ning komisjoni kohustus anda aru liikmesriikide edusammude kohta on väga tähtis selleks, et suurendada läbipaistvust, tagada selgus investoritele ja tarbijatele ning võimaldada tulemuslikku seiret. Tagamaks, et kodanikud on energiasüsteemi ümberkujundamises kesksel kohal, peaksid liikmesriigid oma taastuvenergia tegevuskavade raames välja töötama pikaajalised strateegiad, mis hõlbustavad linnade, taastuvenergiakogukondade ja energiat omatarbeks tootvate tarbijate taastuvenergia tootmist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses ... [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD))] on need kohustused lõimitud energialiidu juhtimise süsteemi, milles on seostatud energia- ja kliimavaldkonna pikaajalised strateegiad ning kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused. Samuti on taastuvenergiat käsitlev läbipaistvusplatvorm lõimitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ... [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD))] loodud üldisemasse e-platvormi.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)  Taastuvad mereenergiaallikad on liidu jaoks ainukordne võimalus vähendada oma sõltuvust fossiilkütustest, aidata täita CO2 heitkoguste vähendamise eesmärke ning luua täiesti uus majandusharu, mis looks töökohti olulisel osal liidu territooriumist, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades. Liit peab seetõttu looma soodsad reguleerivad ja majanduslikud tingimused nende energiaallikate kasutuselevõtuks.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 24 a (uus)
(24a)  Komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ rõhutati, et keskpikas perspektiivis on lennunduse jaoks eriti oluline täiustatud biokütuste kasutamine. Kommertslennundus sõltub täielikult vedelkütustest, kuna tsiviillennundusel puudub ohutu ja sertifitseeritud alternatiiv.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Selle tagamiseks, et IX lisas võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ17 kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, liidu säästlikkuskriteeriume ning vajadust tagada, et kõnealuse lisaga ei tekitata lisanõudlust maa järele, kuid edendatakse samas jäätmete ja jääkide kasutamist, peaks komisjon nimetatud lisa korrapärasel hindamisel kaaluma selliste täiendavate lähteainete lisamist, millega ei kaasne olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule.
(25)  Selle tagamiseks, et IX lisas võetakse arvesse ringmajanduse põhimõtteid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ17 kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, liidu säästlikkuskriteeriume, heitkoguste olelustsükli hindamist ning vajadust tagada, et kõnealuse lisaga ei tekitata lisanõudlust maa järele, kuid edendatakse samas jäätmete ja jääkide kasutamist, peaks komisjon nimetatud lisa korrapäraselt hindama ja kaaluma iga oma muudatusettepaneku mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule.
__________________
__________________
17Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3).
17Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2017. aasta resolutsioonis palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta kutsuti komisjoni üles võtma meetmeid, et soovitavalt aastaks 2020 kõrvaldada järk-järgult kasutusest taimsed õlid (näiteks biokütuste koostises kasutatav palmiõli), mis põhjustavad metsaraadamist.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
(28)  Taastuvatest energiaallikatest väljaspool liitu toodetud imporditud elektrit peaks olema võimalik arvesse võtta liikmesriikide taastuvenergia osakaalu saavutamisel. Et tagada nii liidus kui kolmandates riikides tavapärase energia taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga asendamise piisav mõju, on asjakohane tagada, et sellist importi saaks usaldusväärsel viisil jälgida ja arvestada. Kaaluda tuleb kolmandate riikidega sõlmitavaid lepinguid, milles käsitletakse sellise taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga kauplemise korraldust. Kui energiaühenduse asutamislepingu18 alusel tehtud sellekohase otsuse kohaselt on nimetatud lepingu osalised kohustatud järgima käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid, tuleks nende suhtes kohaldada käesolevas direktiivis ette nähtud liikmesriikidevahelise koostöö meetmeid.
(28)  Taastuvatest energiaallikatest väljaspool liitu toodetud imporditud elektrit peaks olema võimalik arvesse võtta liikmesriikide taastuvenergia osakaalu saavutamisel. Et tagada nii liidus kui ka kolmandates riikides tavapärase energia taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga asendamise piisav mõju, on asjakohane tagada, et sellist importi saaks usaldusväärsel viisil jälgida ja arvestada ning et see oleks igati kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Kaaluda tuleb kolmandate riikidega sõlmitavaid lepinguid, milles käsitletakse sellise taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiaga kauplemise korraldust. Kui energiaühenduse asutamislepingu18 alusel tehtud sellekohase otsuse kohaselt on nimetatud lepingu osalised kohustatud järgima käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid, tuleks nende suhtes kohaldada käesolevas direktiivis ette nähtud liikmesriikidevahelise koostöö meetmeid.
__________________
__________________
18 ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.
18 ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 a (uus)
(28a)  Kui liikmesriik algatab ühe või mitme kolmanda riigiga ühisprojekte, mis hõlmavad taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmist, peaksid nimetatud ühisprojektid olema seotud ainult käitistega, mis on hiljuti ehitatud või mille võimsust on äsja suurendatud. See aitab tagada, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kolmanda riigi energia kogutarbimises ei väheneks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia liitu importimise arvel. Asjaomased liikmesriigid peaksid lisaks hõlbustama asjaomasel kolmandal riigil ühisprojektiga hõlmatud käitiste elektrienergia toodangu osalist sisemaist kasutamist. Seejuures peaksid komisjon ja liikmesriigid ühisprojektidesse kaasatud kolmandaid riike õhutama arendama taastuvenergiapoliitikat, sealhulgas ambitsioonikaid eesmärke.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 b (uus)
(28b)   Käesoleva direktiiviga luuakse liidu raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks, mis aitab ka suurendada liidu ja selle liikmesriikide võimalikku positiivset mõju taastuvenergia sektori hoogsamaks arendamiseks kolmandates riikides. Liit ja selle liikmesriigid peaksid edendama teadus- ja arendustegevust ning investeeringuid taastuvenergia tootmisse arenguriikides ja teistes partnerriikides, suurendades seega nende keskkonnaalast ja majanduslikku jätkusuutlikkust ning taastuvenergia eksportimise suutlikkust. Lisaks võib taastuvenergia import partnerriikidest aidata liidul ja liikmesriikidel täita oma ambitsioonikad CO2 heitkoguste piiramise eesmärgid.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 c (uus)
(28c)   Arenguriigid on riigi tasandil üha enam vastu võtnud taastuvenergia edendamise meetmeid, kuna nende eesmärk on toota kasvava energiavajaduse rahuldamiseks energiat taastuvatest energiaallikatest. Rohkem kui 173 riiki, sh 117 arenguriiki ja kiiresti areneva turumajandusega riiki, olid 2015. aasta lõpuks endale seadnud taastuvenergiaalased eesmärgid.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28 d (uus)
(28d)   Energia kasutamine arengumaades on tihedalt seotud paljude selliste erinevate sotsiaalsete küsimustega nagu vaesuse vähendamine, haridus, tervishoid, elanikkonna kasv, tööhõive, ettevõtlus, kommunikatsioon, linnastumine ja naiste võimaluste piiratus. Taastuvenergial on märkimisväärne potentsiaal, mis võimaldab arengu- ja keskkonnaprobleeme koos käsitleda. Viimastel aastatel on toimunud oluline areng nii alternatiivsete energiatehnoloogiate tulemuslikkuse kui ka kulude vähendamise osas. Pealegi on paljudel arenguriikidel eriti head eeldused uue põlvkonna energiatehnoloogiate arendamiseks. Arengu- ja keskkonnaeelistele lisaks võib taastuvenergia aidata suurendada julgeolekut ja majanduslikku stabiilsust. Taastuvate energiaallikate laialdasem kasutamine vähendaks sõltuvust kalli fossiilkütuse impordist ning aitaks paljudel riikidel parandada maksebilanssi.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 31 a (uus)
(31a)  Sõltuvalt piirkonna geoloogilistest iseärasustest võib geotermilise energia tootmine vabastada maa-alustest vedelikest ja muudest geoloogilistest moodustistest kasvuhoonegaase ja muid aineid. Investeeringud tuleks suunata üksnes sellisesse geotermilise energia tootmisesse, mille keskkonnamõju on väike ja mille lõpptulemusena väheneb tavapäraste allikatega võrreldes kasvuhoonegaaside kogus. Komisjon peaks seepärast 2018. aasta detsembriks hindama vajadust seadusandlike ettepanekute järele, millega püütakse reguleerida geotermilise energia käitiste uurimis- ja käitamisetapis tekkivaid kõigi keskkonnale ja inimtervisele kahjulike ainete, sealhulgas CO2 heitkoguseid.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 33
(33)  Riiklikul ja piirkondlikul tasandil on uutes ja renoveeritud hoonetes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumnõudeid käsitlevad eeskirjad ja kohustused suurendanud märkimisväärselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Neid meetmeid tuleks liidus rohkem soodustada, toetades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tõhusamat rakendust ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjade kaudu.
(33)  Riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on uutes ja renoveeritud hoonetes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumnõudeid käsitlevad eeskirjad ja kohustused suurendanud märkimisväärselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Neid meetmeid tuleks liidus rohkem soodustada, toetades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tõhusamat rakendamist koos energiasäästu- ja energiatõhususmeetmetega ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjade kaudu.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 35
(35)  Selle tagamiseks, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse arendamise riiklikud meetmed tuginevad riigi taastuv- ja jäätmeenergia võimaluste põhjalikule väljaselgitamisele ja analüüsile ning et nende meetmetega nähakse ette taastuvenergia ja heitsoojuse ja -jahutuse allikate järjest suurem lõimimine energiatarbimisse, on asjakohane nõuda liikmesriikidelt, et nad hindaksid riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojuse ja -jahutuse kasutamist kütte ja jahutuse tootmiseks, et eelkõige hõlbustada taastuvenergia lõimimist kütte- ja jahutusseadmetesse ning edendada tõhusat ja konkurentsivõimelist kaugkütet ja -jahutust, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL21 artikli 2 punktis 41. Selleks et tagada kooskõla kütte ja jahutuse suhtes kehtivate energiatõhususnõuetega ning vähendada halduskoormust, peaks kõnealune hindamine olema osa põhjalikust hindamisest, mis tehakse ja millest teatatakse vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 14.
(35)  Selle tagamiseks, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse arendamise riiklikud meetmed tuginevad riigi taastuv- ja jäätmeenergia võimaluste põhjalikule väljaselgitamisele ja analüüsile ning et nende meetmetega nähakse ette taastuvenergia ja heitsoojuse ja -jahutuse allikate järjest suurem lõimimine energiatarbimisse, eelkõige toetades selliseid uuenduslikke tehnoloogiaid nagu soojuspumbad ning geotermilisel ja päikeseenergial põhinevad tehnoloogiad, on asjakohane nõuda liikmesriikidelt, et nad hindaksid riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojuse ja -jahutuse kasutamist kütte ja jahutuse tootmiseks, et eelkõige hõlbustada taastuvenergia lõimimist kütte- ja jahutusseadmetesse ning edendada tõhusat ja konkurentsivõimelist kaugkütet ja -jahutust, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL21 artikli 2 punktis 41. Selleks et tagada kooskõla kütte ja jahutuse suhtes kehtivate energiatõhususnõuetega ning vähendada halduskoormust, peaks kõnealune hindamine olema osa põhjalikust hindamisest, mis teostatakse ja millest teatatakse vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 14.
__________________
__________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 36
(36)  Läbipaistvate eeskirjade ja kooskõla puudumine erinevate lube andvate asutuste vahel takistab teatavasti taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Sellise üheainsa haldusalase kontaktpunkti loomisega, mille kaudu lõimitakse või koordineeritakse kõik loamenetlused, peaks vähenema keerukus ning suurenema tõhusus ja läbipaistvus. Heakskiitmisega seotud haldusmenetlusi tuleks tõhustada, seades taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat kasutavatele käitistele selged tähtajad. Planeerimiseeskirju ja -juhiseid tuleks kohandada, et võtta arvesse kulutõhusaid ja keskkonnasõbralikke taastuvenergiat kasutavaid kütte-, jahutus- ja elektriseadmeid. Käesolevat direktiivi ja eelkõige sätteid, milles käsitletakse loamenetluse korraldust ja kestust, tuleks kohaldada, ilma et see piiraks rahvusvahelise ja liidu õiguse, sealhulgas keskkonna ja inimeste tervise kaitset käsitlevate sätete kohaldamist.
(36)  Läbipaistvate eeskirjade ja kooskõla puudumine erinevate lube andvate asutuste vahel takistab teatavasti taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Sellise üheainsa haldusalase kontaktpunkti loomisega, mille kaudu lõimitakse või koordineeritakse kõik loamenetlused, peaks vähenema keerukus ning suurenema tõhusus ja läbipaistvus, sealhulgas omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade jaoks. Heakskiitmisega seotud haldusmenetlusi tuleks tõhustada, seades taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat kasutavatele käitistele selged tähtajad. Planeerimiseeskirju ja -juhiseid tuleks kohandada, et võtta arvesse kulutõhusaid ja keskkonnasõbralikke taastuvenergiat kasutavaid kütte-, jahutus- ja elektriseadmeid. Käesolevat direktiivi ja eelkõige sätteid, milles käsitletakse loamenetluse korraldust ja kestust, tuleks kohaldada, ilma et see piiraks rahvusvahelise ja liidu õiguse, sealhulgas keskkonna ja inimeste tervise kaitset käsitlevate sätete kohaldamist.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 43
(43)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel välja antud päritolutagatiste ainus ülesanne on näidata lõpptarbijale, et asjaomane energia osakaal või energiakogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Päritolutagatist võib anda sellega seotud energiast sõltumatult edasi ühelt valdajalt teisele. Kuid tagamaks, et taastuvenergia ühikut saaks tarbijale sellisena esitada vaid ühel korral, tuleks vältida päritolutagatiste topeltarvestust ja topeltesitamist. Taastuvenergiat, mille juurde kuuluva päritolutagatise müüs tootja eraldi, ei tohiks esitada või müüa lõpptarbijale taastuvatest energiaallikast toodetud energiana.
(43)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel välja antud päritolutagatiste ainus ülesanne on näidata lõpptarbijale, et asjaomane energia osakaal või energiakogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Päritolutagatist võib anda sellega seotud energiast sõltumatult edasi ühelt valdajalt teisele. Kuid tagamaks, et taastuvenergia ühikut saaks tarbijale sellisena esitada vaid ühel korral, tuleks vältida päritolutagatiste topeltarvestust ja topeltesitamist. Taastuvenergiat, mille juurde kuuluva päritolutagatise müüs tootja eraldi, ei tohiks esitada või müüa lõpptarbijale taastuvatest energiaallikast toodetud energiana. Tähtis on teha vahet toetuskavade jaoks kasutatavate roheliste sertifikaatide ja päritolutagatiste vahel.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 45
(45)  Oluline on esitada teave, mis käsitleb toetuse abil toodetud elektri jaotust lõpptarbijate vahel. Kõnealuse tarbijatele antava teabe kvaliteedi parandamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et päritolutagatised antakse välja kõigi toodetud taastuvenergia ühikute kohta. Topelthüvitamise vältimiseks ei peaks taastuvenergia tootjad, kes juba saavad rahalist toetust, saama päritolutagatisi. Siiski tuleks neid päritolutagatisi kasutada kasutamise kohta teabe esitamiseks, et lõpptarbija saaks selged, usaldusväärsed ja piisavad tõendid selle kohta, et asjakohased energiaühikud on pärit taastuvatest energiaallikatest. Lisaks tuleks sellise elektriga seotud päritolutagatised, mille tootmiseks on saadud toetust, turul enampakkumise teel maha müüa, ja saadud tulu tuleks kasutada taastuvenergia jaoks antavate avaliku sektori toetuste vähendamiseks.
(45)  Oluline on esitada teave, mis käsitleb toetuse abil toodetud elektri jaotust lõpptarbijate vahel. Kõnealuse tarbijatele antava teabe kvaliteedi parandamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et päritolutagatised antakse välja kõigi toodetud taastuvenergia ühikute kohta.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 49
(49)  Majanduskasvu saavutamise võimalused innovatsiooni ja säästva konkurentsivõimelise energiapoliitika kaudu on leidnud tunnustamist. Taastuvatest energiaallikatest energia tootmine sõltub sageli kohalikest või piirkondlikest VKEdest. Olulised on majanduskasvu ja tööhõive võimalused, mille piirkondlikud ja kohalikud investeeringud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiasse liikmesriikides ja piirkondades kaasa toovad. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seetõttu toetama riiklikke ja piirkondlikke arengumeetmeid kõnealustes valdkondades, soodustama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise heade tavade vahetamist kohalike ja piirkondlike arengualgatuste vahel ning edendama ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamist selles valdkonnas.
(49)  Majanduskasvu saavutamise võimalused innovatsiooni ja säästva konkurentsivõimelise energiapoliitika kaudu on leidnud tunnustamist. Taastuvatest energiaallikatest energia tootmine sõltub sageli kohalikest või piirkondlikest VKEdest. Olulised on kohaliku ettevõtluse arengu, jätkusuutliku majanduskasvu ja kvaliteetse tööhõive võimalused, mis kaasnevad piirkondlike ja kohalike investeeringutega taastuvatest energiaallikatest toodetud energiasse liikmesriikides ja piirkondades. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seetõttu tugevdama ja toetama riiklikke ja piirkondlikke arengumeetmeid kõnealustes valdkondades, soodustama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise heade tavade vahetamist kohalike ja piirkondlike arengualgatuste vahel ning pakkuma rohkem tehnilist abi ja koolitusprogramme, et täiendada kohapealset eeskirjade- ja finantsalast ning tehnilist oskusteavet ja suurendada teadmisi pakutavate rahastamisvõimaluste, sealhulgas liidu vahendite, näiteks ühtekuuluvuspoliitika vahendite sihipärasema kasutamise kohta selles valdkonnas.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 49 a (uus)
(49a)  Kohalikud ja piirkondlikud asutused püstitavad tihtipeale riiklikest eesmärkidest rangemaid taastuvenergiaeesmärke. Taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe soodustamise piirkondlikke ja kohalikke kohustusi toetatakse praegu selliste võrgustike kaudu nagu linnapeade pakt ja arukate linnade ja arukate kogukondade algatus ning säästva energia tegevuskavade väljatöötamisega. Sellised võrgustikud on asendamatud ja neid tuleks laiendada, sest need suurendavad teadlikkust ja hõlbustavad parimate tavade vahetamist ning saadaoleva rahalise toetuse jagamist. Sellega seoses peaks komisjon toetama ka huvitatud eesrindlike piirkondade ja kohalike asutuste piiriülest tööd, aidates luua selliseid koostöömehhanisme nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus, mis võimaldavad eri liikmesriikide avaliku sektori asutustel ühiselt pakkuda teenuseid ja ellu viia projekte, ilma et riikide parlamendid peaksid selleks eelnevalt sõlmima ja ratifitseerima rahvusvahelise kokkuleppe.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 49 b (uus)
(49b)  Kohalikel asutustel ja linnadel on energiasüsteemi ümberkujundamisel ja taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamisel juhtroll. Kohalikel asutustel kui kodanikele lähimal valitsemistasandil on tähtis osa liidu energia- ja kliimaeesmärkidele üldsuse toetuse tagamisel ning detsentraliseeritumate ja lõimitud energiasüsteemide kasutuselevõtmisel. Kohapealsete taastuvenergia investeeringute edendamiseks on tähtis teha rahastamine linnadele ja piirkondadele kättesaadavamaks.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 49 c (uus)
(49c)  Samuti tuleks uutesse tehnoloogiatesse ulatuslikumate investeeringute kaasamiseks kaaluda muid uuenduslikke meetmeid, näiteks energiatõhususe lepinguid ja avaliku sektori rahastamise standardimist.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 50
(50)  Taastuvate energiaallikate turu arengut soodustades tuleb arvesse võtta selle positiivset mõju piirkondliku ja kohaliku arengu võimalustele, ekspordiväljavaadetele ning tööhõive- ja sotsiaalse ühtsuse saavutamise võimalustele eelkõige VKEde ja sõltumatute energiatootjate jaoks.
(50)  Taastuvate energiaallikate turu arengut soodustades tuleb arvesse võtta selle positiivset mõju piirkondliku ja kohaliku arengu võimalustele, ekspordiväljavaadetele ning tööhõive- ja sotsiaalse ühtsuse saavutamise võimalustele eelkõige VKEde ja sõltumatute energiatootjate, sealhulgas omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade jaoks.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 51
(51)  Äärepoolseimate piirkondade eriolukorda on tunnistatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349. Äärepoolseimate piirkondade elektrisektorit iseloomustab sageli eraldatus, energiavarustuse piiratus ja sõltuvus fossiilkütustest, samas kui neis piirkondades on olulised kohalikud taastuvenergia allikad. Seega võiksid äärepoolseimad piirkonnad anda eeskuju innovatiivse energiatehnoloogia kasutamisel liidus. Seepärast on vaja edendada taastuvenergia kasutuselevõttu, et suurendada neis piirkondades energiavarustuse sõltumatust, ning tunnistada nende eriolukorda seoses taastuvenergia potentsiaaliga ja vajadusega avaliku sektori toetuse järele.
(51)  Äärepoolseimate piirkondade eriolukorda on tunnistatud ELi toimimise lepingu artiklis 349. Äärepoolseimate piirkondade elektrisektorit iseloomustab sageli eraldatus, energiavarustuse piiratus, kõrgem hind ja sõltuvus fossiilkütustest, samas kui neis piirkondades on olemas olulised kohalikud taastuvenergia allikad, eeskätt biomass ja mereenergiaallikad. Seega võiksid äärepoolseimad piirkonnad anda eeskuju innovaatilise energiatehnoloogia kasutamisel liidus ja muutuda üksnes taastuvenergiat kasutavateks territooriumideks. Seepärast on vaja kohandada taastuvenergiastrateegiat, et suurendada nende piirkondade energiavarustuse sõltumatust, suurendada energiavarustuskindlust ning tunnistada nende eriolukorda seoses taastuvenergia potentsiaaliga ja vajadusega avaliku sektori toetuse järele. Teisalt peaks äärepoolseimatel piirkondadel olema võimalik kasutada oma ressursside kõiki võimalusi, järgides rangeid säästlikkuskriteeriume ja kooskõlas kohalike tingimuste ja vajadustega, et suurendada taastuvenergia tootmist ja suurendada oma energiasõltumatust.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 52
(52)  On vaja võimaldada detsentraliseeritud taastuvenergia tehnoloogiate arendamist mittediskrimineerivatel tingimustel ja takistamata taristuinvesteeringute rahastamist Liikumisel detsentraliseeritud energiatootmise suunas on mitu eelist, näiteks kohalike energiaallikate kasutamine, suurem kohalik energiavarustuskindlus, lühemad transpordivahemaad ning vähenenud energia ülekandekaod. Samuti tugevdab selline detsentraliseerimine koha peal sissetulekuallikate ja töökohtade loomise abil ühiskonna arengut ja ühtekuuluvust.
(52)  On vaja võimaldada detsentraliseeritud taastuvenergia tehnoloogiate ja energiasalvestamise arendamist mittediskrimineerivatel tingimustel ja takistamata taristuinvesteeringute rahastamist. Liikumisel detsentraliseeritud energiatootmise suunas on mitu eelist, näiteks kohalike energiaallikate kasutamine, suurem kohalik energiavarustuskindlus, lühemad transpordivahemaad ning energia ülekandekadude vähenemine. Samuti tugevdab selline detsentraliseerimine kohalike sissetulekuallikate ja töökohtade loomisega ühiskonna arengut ja ühtekuuluvust.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 53
(53)  Arvestades omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimise suurenevat tähtsust on vaja omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate määratlust ja õigusraamistikku, mis võimaldab omatarbeks toodetud energia tarbijatel toota, salvestada ja müüa elektrit ilma ebaproportsionaalset koormust kandmata. Teatavatel juhtudel peaks olema lubatud ühine omatarbeks toodetud energia tarbimine, et ka näiteks korterielanikel oleksid sama suured tarbijavõimalused kui eramuelanikel.
(53)  Omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimise kasvavat tähtsust arvestades on vaja omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate määratlust ja õigusraamistikku, mis võimaldab omatarbeks toodetud energia tarbijatel toota, salvestada ja müüa elektrit ilma ebaproportsionaalset koormust kandmata. Omatarbeks toodetud energia tariifid ja selle eest tasumine peaksid stimuleerima arukamate taastuvate energiaallikate lõimimise tehnoloogiate loomist ja motiveerima omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaid tegema investeerimisotsuseid, mis on vastastikku kasulikud nii tarbijale kui ka võrgule. Sellise tasakaalu võimaldamiseks tuleb tagada, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatel ja taastuvenergiakogukondadel oleks õigus saada nende poolt võrku edastatud taastuvelektri eest tasu, mis kajastab edastatud elektrienergia turuväärtust ning selle pikaajalist väärtust võrgu, keskkonna ja ühiskonna jaoks. Tasu puhul tuleb arvesse võtta nii omatarbeks toodetud energia tarbimise pikaajalisi kulusid kui ka sellest saadavat kasu (võrgule, ühiskonnale ja keskkonnale tekkivate kulude vältimine), eelkõige juhul, kui kasutatakse lisaks ka muid selliseid hajaenergia ressursse nagu energiatõhusus, energia salvestamine, tarbimiskaja ja ühenduse võrgustikud. Tasu tuleks kindlaks määrata hajaenergia ressursside tasuvusanalüüsi põhjal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi …, [mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (uuesti sõnastatud) (2016/0380(COD))] artiklile 59.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 53 a (uus)
(53a)  Teatavatel juhtudel peaks olema lubatud ühine omatarbeks toodetud energia tarbimine, et ka näiteks korterielanike võimalused tarbijatena oleksid sama suured nagu eramuelanikel. Lisaks võimaldab ühine omatarbeks toodetud energia tarbimine taastuvenergiakogukondadel edendada energiatõhusust iga kodumajapidamise tasandil ning aidata võidelda energiaostuvõimetusega energiatarbimise piiramise ja tarnetariifide langetamise kaudu. Liikmesriigid peaksid seda võimalust kasutama, muu hulgas hinnates võimalust võimaldada osaleda neil kodumajapidamistel, kes muidu võib-olla osaleda ei saaks, sealhulgas tundlikel tarbijatel ja üürnikel.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 53 b (uus)
(53b)  Liikmesriigid peavad tagama tarbimiseeskirjade täitmise ning selliste meetmete kehtestamise või tugevdamise, mille eesmärk on võitlus sundmüügi, ebaausate müügimeetodite ning taastuvenergiaseadmete paigaldamisega seotud eksitavate väidete vastu, mis mõjutavad eeskätt kõige tundlikumaid elanikerühmi (nt vanurid ja maapiirkondade elanikud).
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 54
(54)  Kohapealne kodanike osalemine taastuvenergiaprojektides taastuvenergiakogukondade kaudu on andnud märkimisväärset lisaväärtust taastuvenergiale kohaliku heakskiidu saamise ja täiendava erakapitali kättesaadavuse kujul. Selline kohapealne osalemine on seda olulisem, kuivõrd suureneb taastuvenergia tootmise võimsus tulevikus.
(54)  Kohapealne kodanike ja kohalike asutuste osalemine taastuvenergiaprojektides taastuvenergiakogukondade kaudu on andnud märkimisväärset lisaväärtust taastuvenergiale kohaliku heakskiidu saamise ja täiendava erakapitali kättesaadavuse kujul, mis toob kaasa kohalikul tasandil investeeringud, suuremad valikuvõimalused tarbijatele, kodanike suurema kaasatuse energiasüsteemi ümberkujundamisse (innustades osalema neid kodumajapidamisi, kes muidu võib-olla osaleda ei saaks), energiatõhususe edendamise kodumajapidamiste tasandil ning abi võitluses energiaostuvõimetusega tänu energiatarbimise vähendamisele ja tarnetariifide alandamisele. Koos taastuvenergia tootmisvõimsuse edasise kasvuga muutub kohapealne osalemine järjest olulisemaks.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 55 a (uus)
(55a)  Tähtis on, et liikmesriigid tagaksid võrgukulude ja -lõivude õiglase ja moonutusteta jaotamise kõigi elektrisüsteemi kasutajate vahel. Kõik võrgutariifid peaksid kajastama kulusid.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 57
(57)  Mitu liikmesriiki on rakendanud kütte- ja jahutussektoris meetmeid oma 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks. Kuid arvestades, et puuduvad 2020. aasta järgsed siduvad riiklikud eesmärgid, ei pruugi ülejäänud riiklikud stiimulid olla piisavad pikaajaliste 2030. ja 2050. aasta CO2-heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks. Et sellised eesmärgid saavutada ning suurendada investorite kindlust ja soodustada taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse liiduülese turu arendamist, järgides ühtlasi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, on asjakohane toetada jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse pakkumisel taastuvenergia osakaalu järkjärgulisele suurendamisele kaasaaitamiseks. Arvestades seda, kui killustatud on mõned kütte- ja jahutusturud, on väga tähtis tagada selliste jõupingutuste kavandamisel paindlikkus. Samuti on tähtis tagada, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse võimalik kasutuselevõtt ei põhjustaks kahjulikku kõrvalmõju keskkonnale.
(57)  Mitmed liikmesriigid on rakendanud kütte- ja jahutussektoris meetmeid oma 2020. aasta taastuvenergiaeesmärkide saavutamiseks. Et sellised eesmärgid saavutada ning suurendada investorite kindlust ja soodustada taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse liiduülese turu arendamist, järgides ühtlasi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, on asjakohane toetada jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse pakkumisel taastuvenergia osakaalu järkjärgulise kasvu soodustamiseks. Mõningate kütte- ja jahutusturgude killustatuse tõttu on väga tähtis tagada selliste jõupingutuste paindlik kavandamine. Samuti on tähtis tagada, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse võimalik kasutuselevõtt ei põhjustaks kahjulikku kõrvalmõju keskkonnale ega inimeste tervisele.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 59 a (uus)
(59a)  Kodumajapidamistele ja kogukondadele, kes kauplevad paindlikkuse või omatarbeks toodetud energiaga või müüvad omatoodetud elektrienergiat, peavad jääma nende tarbijaõigused, sealhulgas õigus sõlmida leping vabalt valitud tarnijaga ja õigus tarnijat vahetada.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 60
(60)  Tuleks rõhutada võimalikku sünergiat taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse kasutuselevõtmiseks tehtavate jõupingutuste ning direktiivide 2010/31/EL ja 2012/27/EL alusel kehtivate kavade vahel. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks liikmesriikidel lasta võimalikult suures ulatuses kasutada selliste jõupingutuste elluviimiseks olemasolevaid haldusstruktuure.
(60)  Tõhusate taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutussüsteemide kasutamine peaks käima käsikäes hoonete põhjaliku renoveerimisega, mis vähendab tarbijate energianõudlust ja kulusid, leevendab kütteostuvõimetust ning loob kvaliteetseid kohalikke töökohti. Seepärast tuleks rõhutada võimalikku sünergiat taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse laialdasema kasutuselevõtmise vajaduse ning direktiivide 2010/31/EL ja 2012/27/EL alusel kehtivate kavade vahel. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks liikmesriikidel lasta võimalikult suures ulatuses kasutada selliste jõupingutuste elluviimiseks olemasolevaid haldusstruktuure.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 61 a (uus)
(61a)  Intelligentse transpordi valdkonnas on tähtis edendada maanteedel elektritranspordi arendamist ja kasutuselevõttu ning kiirendada tipptehnoloogia lõimimist uuenduslikku raudteetransporti, edendades keskkonnahoidlikule ühistranspordile üleminekut toetavat algatust Shift2Rail.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 62
(62)  Euroopa vähese CO2-heitega liikuvuse strateegias, mis avaldati 2016. aasta juulis, osutati sellele, et toidupõhised biokütused aitavad transpordisektoris CO2-heidet vähendada vaid piiratud määral ning nende kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada ja asendada täiustatud biokütustega. Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on asjakohane vähendada selliste toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib võtta arvesse käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamisel.
(62)  Kui varem toiduainete ja loomasööda tootmiseks kasutatud karja- või põllumaad hakatakse kasutama biokütuste tootmiseks, on jätkuvalt vaja muu kui kütustega seotud nõudlus siiski rahuldada kas senise tootmise intensiivistamisega või mittepõllumajandusmaa tootmisse võtmisega mujal. Viimane kujutab endast maakasutuse kaudset muutust ja kui seejuures muudetakse suure süsinikuvaruga maa põllumaaks, võivad sellega kaasneda olulised kasvuhoonegaaside heitkogused. Euroopa vähese CO2-heitega liikuvuse strateegias, mis avaldati 2016. aasta juulis, osutati sellele, et toidupõhised biokütused aitavad transpordisektoris CO2-heidet vähendada vaid piiratud määral ning nende kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada ja asendada täiustatud biokütustega. Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on asjakohane vähendada selliste toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib võtta arvesse käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamisel, eristades samal ajal põllukultuuripõhiseid biokütuseid, mis on tõhusad kasvuhoonegaaside heite seisukohast ja mille puhul maakasutuse kaudse muutumise risk on väike. Täiustatud biokütuste ja elektritranspordi kasutuselevõttu tuleks kiirendada.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 63 a (uus)
(63a)  Liit ja liikmesriigid peaksid püüdma suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu, vähendada energia kogutarbimist transpordis ning tõsta kõigi transpordisektorite energiatõhusust. Sellealaseid meetmeid võiks edendada nii transpordi planeerimisel kui ka energiatõhusamate autode tootmisel.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 63 b (uus)
(63b)  Maanteetranspordi kütusesäästlikkuse normid aitaksid tulemuslikult edendada taastuvenergial põhinevate alternatiivide kasutuselevõttu transpordisektoris ning saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava piiramise ja pikas perspektiivis transpordisektori CO2-heite vähendamise. Kooskõlas tehnoloogia arengu ning kliima- ja energiaeesmärkidega tuleks kütusesäästlikkuse norme edasi arendada.
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 63 c (uus)
(63c)  Täiustatud biokütustel on eeldatavasti oluline roll lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja seepärast tuleks kasutuselevõtukohustust täita eriti ka lennundusele tarnitava kütuse osas. Liidu ja liikmesriikide tasandil tuleks töötada välja poliitika, millega soodustada operatiivmeetmeid kütuse säästmiseks laevanduses ning teadus- ja arendustegevuse jõupingutusi tuule- ja päikeseenergial põhineva meretranspordi edendamiseks.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 65 a (uus)
(65a)  Selleks et taastuvelektri osakaalu transpordisektoris täpsemalt arvestada, tuleks välja töötada sobiv metoodika ning uurida erinevaid selleks sobilikke tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 66
(66)  Majanduse CO2-heite vähendamisele kaasaaitamiseks tuleks edendada selliste lähteainete kasutamist, mille mõju biokütustena on maakasutuse kaudse muutumise seisukohast väike. Eelkõige tuleks lisada käesoleva direktiivi lisasse lähteained selliste täiustatud biokütuste tootmiseks, mille tehnoloogia on innovatiivsem ja vähem küps. Selle tagamiseks, et kõnealune lisa oleks uusima tehnoloogilise arengu suhtes ajakohane, vältides samas tahtmatut negatiivset mõju, tuleks pärast direktiivi vastuvõtmist hinnata võimalust laiendada kõnealust lisa uutele lähteainetele.
(66)  Majanduse CO2-heite vähendamisele kaasaaitamiseks tuleks edendada selliste lähteainete kasutamist, mille mõju biokütustena on maakasutuse kaudse muutumise seisukohast väike. Eelkõige tuleks lisada käesoleva direktiivi lisasse lähteained selliste täiustatud biokütuste tootmiseks, mille tehnoloogia on innovaatilisem ja vähem väljakujunenud. Selle tagamiseks, et kõnealune lisa oleks uusima tehnoloogilise arengu suhtes ajakohane, vältides samas tahtmatut negatiivset mõju, tuleks seda korrapäraselt hinnata.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 68
(68)  Biomassi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks selle nimel, et vähendada majanduse CO2-heidet selle kasutamise kaudu materjalide ja energia saamiseks, peaksid liit ja liikmesriigid edendama olemasolevate puidu- ja põllumajandusressursside suuremat säästvat kasutuselevõtmist ja uute metsandus - ja põllumajandustootmis süsteemide väljatöötamist.
(68)  Biomassi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks selle nimel, et vähendada majanduse CO2-heidet selle kasutamise kaudu materjalide ja energia saamiseks, peaksid liit ja liikmesriigid edendama ainult olemasolevate puidu- ja põllumajandusressursside ulatuslikumast säästvast kasutuselevõtmisest saadud energia kasutamist ja uute metsandus- ja põllumajandustootmissüsteemide väljatöötamist, eeldusel et järgitakse säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume.
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 68 a (uus)
(68a)  Et tagada toorainete kõige väärtuslikum kasutusviis ja parimad keskkonnaalased tulemused, tuleks täiendavat tähelepanu pöörata ringmajanduse, biomajanduse ja taastuvenergia edendamise koostoimele. Liidu ja liikmesriikide poliitiliste meetmete puhul, millega toetatakse taastuvenergia tootmist, tuleks alati arvesse võtta ressursitõhususe ja biomassi optimeeritud kasutamise põhimõtet.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 69
(69)  Biokütuseid , vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid tuleks alati toota säästlikult. Seepärast tuleks nõuda, et biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida kasutatakse käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamiseks, ja biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mis saavad kasu toetuskavadest, vastaksid säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.
(69)  Taastuvenergiat tuleks alati toota säästlikult. Seepärast tuleks nõuda, et biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida kasutatakse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ja toetuskavadest kasu saavad taastuvenergia liigid vastaksid säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 71
(71)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste põllumajandusliku tooraine tootmine ning käesolevas direktiivis nende kütuste kasutamiseks sätestatud soodustused ei tohiks anda tõuget bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamiseks. Selliseid taastumatuid ressursse, mis on mitmes rahvusvahelises dokumendis tunnistatud inimkonnale väärtuslikuks, tuleks säilitada. Seepärast on vaja sätestada säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, millega tagatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kohaldatakse soodustusi üksnes juhul, kui on tagatud, et asjaomane põllumajanduslik tooraine ei pärine bioloogiliselt mitmekesistelt maa-aladelt või kui looduskaitsealadeks või haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks määratud maa-alade puhul on asjakohane pädev asutus tõendanud, et asjaomase põllumajandusliku tooraine tootmine ei ole looduskaitse eesmärgiga vastuolus. Metsi tuleks käsitada säästlikkuskriteeriumide puhul bioloogiliselt mitmekesisena, kui tegemist on põlis metsadega , järgides määratlust, mida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kasutab oma ülemaailmse metsaressursside hindamise (Global Forest Resource Assessment) puhul, või kui need on siseriiklike looduskaitsealaste õigusaktide alusel kaitse all. Bioloogiliselt mitmekesisteks metsadeks tuleks lugeda ka maa-alad, kus leiab aset mittepuiduliste metsasaaduste korjamine, tingimusel et inimtegevuse mõju on väike. Teisi FAO määratletud metsaliike, nagu inimtegevusest mõjutatud looduslikud metsad, poollooduslikud metsad ja istandikud, ei tuleks käsitada põlismetsana. Lisaks sellele on teatavate parasvöötme ja troopiliste rohumaade, sealhulgas suure bioloogilise mitmekesisusega savannide, steppide, võsastike ja preeriate suurt bioloogilist mitmekesisust arvestades asjakohane, et sellistelt maa-aladelt pärit põllumajanduslikust toorainest saadud biokütuste , vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes ei tohiks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud soodustusi. Komisjon peaks kehtestama asjakohased kriteeriumid , et määratleda sellised bioloogiliselt mitmekesised rohumaad vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele ja asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.
(71)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste põllumajandusliku tooraine tootmine ning käesolevas direktiivis nende kütuste kasutamiseks sätestatud soodustused ei tohiks avaldada ega soodustada kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele liidus või sellest väljaspool. Selliseid taastumatuid ressursse, mis on mitmes rahvusvahelises dokumendis tunnistatud inimkonnale väärtuslikuks, tuleb säilitada. Seepärast on vaja sätestada säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, millega tagatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kohaldatakse soodustusi üksnes juhul, kui on tagatud, et asjaomane põllumajanduslik tooraine ei pärine bioloogiliselt mitmekesistelt maa-aladelt või kui looduskaitsealadeks või haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks määratud maa-alade puhul on asjakohane pädev asutus tõendanud, et asjaomase põllumajandusliku tooraine tootmine ei ole looduskaitse eesmärgiga vastuolus. Metsi tuleks käsitada säästlikkuskriteeriumide puhul bioloogiliselt mitmekesistena, kui tegemist on põlismetsadega, järgides määratlust, mida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kasutab oma ülemaailmse metsaressursside hindamise (Global Forest Resource Assessment) puhul, või kui need on siseriiklike looduskaitsealaste õigusaktide alusel kaitse all. Bioloogiliselt mitmekesisteks metsadeks tuleks lugeda ka maa-alad, kus leiab aset mittepuiduliste metsasaaduste korjamine, tingimusel et inimtegevuse mõju on väike. Teisi FAO määratletud metsaliike, nagu inimtegevusest mõjutatud looduslikud metsad, poollooduslikud metsad ja metsaistandikud, ei tuleks käsitada põlismetsana. Sellegipoolest tuleks tagada kõnealuste metsade bioloogiline mitmekesisus ning kvaliteet, tervis, elujõulisus ja vastupidavus. Lisaks sellele on teatavate parasvöötme ja troopiliste rohumaade, sealhulgas suure bioloogilise mitmekesisusega savannide, steppide, võsastike ja preeriate suurt bioloogilist mitmekesisust arvestades asjakohane, et sellistelt maa-aladelt pärit põllumajanduslikust toorainest saadud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes ei tohiks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud soodustusi. Komisjon peaks kehtestama asjakohased kriteeriumid, et määratleda sellised bioloogiliselt mitmekesised rohumaad vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele ja asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 72 a (uus)
(72a)  Liidu biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuskriteeriumidega tuleks tagada, et üleminek vähese CO2‑heitega majandusele toetaks komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatise „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ eesmärke ja juhinduks kindlalt direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhiast.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 73
(73)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatavat põllumajanduslikku toorainet ei tohiks toota turbaaladel, sest lähteainete viljelemine turbaaladel tooks kaasa süsinikuvaru olulise vähenemise, kui asjaomast maad kõnealusel otstarbel täiendavalt kuivendataks, samas kui sellise kuivendamise puudumist on raske tõendada.
(73)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatavat põllumajanduslikku toorainet ei tohiks toota turbaaladel või märgaladel, kus see hõlmaks pinnase kuivendamist, sest lähteainete viljelemine turbaaladel või märgaladel tooks kaasa süsinikuvaru olulise vähenemise, kui asjaomast maad kõnealusel otstarbel täiendavalt kuivendataks.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 74 a (uus)
(74a)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatavat põllumajanduslikku toorainet tuleks toota selliste meetodite abil, mis on kooskõlas pinnase kvaliteedi ja mulla orgaanilise süsiniku kaitsega.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 75
(75)  On asjakohane kehtestada kogu liitu hõlmavad säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid elektri, kütte ja jahutuse tootmises kasutatavate biomasskütuste jaoks, et tagada jätkuvalt suur kasvuhoonegaaside heite vähenemine võrreldes fossiilkütustest alternatiividega, vältida tahtmatut mõju säästlikkusele ning edendada siseturgu.
(75)  On asjakohane kehtestada kogu liitu hõlmavad säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid elektri, kütte ja jahutuse tootmises kasutatavate biomasskütuste jaoks, et tagada jätkuvalt oluliselt väiksem kasvuhoonegaaside heide võrreldes fossiilkütuste kasutamisega, vältida soovimatut mõju säästlikkusele ning edendada siseturgu. Ilma et see piiraks suure keskkonnaväärtusega põlisressursside ranget austamist, peaksid äärepoolseimad piirkonnad saama kasutada oma ressursside potentsiaali taastuvenergia tootmise ja oma energiasõltumatuse suurendamiseks.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 76
(76)  Selle tagamiseks, et vaatamata suurenevale nõudlusele metsa biomassi järele toimub ülestöötamine säästvalt metsades, kus on tagatud uuendamine, et eritähelepanu pööratakse aladele, mis on otseselt määratud bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja konkreetsete looduseosade kaitseks, ning et säilitatakse bioloogilise mitmekesisuse ressursid ja jälgitakse süsinikuvaru, peaks puittooraine pärinema üksnes metsadest, mis on üles töötatud vastavalt säästva metsamajandamise põhimõtetele, mis on välja töötatud metsaga seotud rahvusvaheliste algatuste (nt Euroopa metsad) raames ja mida rakendatakse siseriikliku õiguse või parimate majandamistavade kohaselt metsakinnistu tasandil. Ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid abinõusid, et viia miinimumini oht kasutada bioenergia tootmisel mittesäästlikku metsa biomassi. Selleks peaksid ettevõtjad võtma kasutusele riskipõhise lähenemisviisi. Seda arvestades on asjakohane, et komisjon koostab energialiidu juhtimise komiteega ja nõukogu otsuse 89/367/EMÜ24 alusel loodud alalise metsakomiteega konsulteerimise põhjal tegevussuunised riskipõhise lähenemisviisi järgimise kontrollimise kohta.
(76)  Selle tagamiseks, et vaatamata suurenevale nõudlusele metsa biomassi järele toimuks ülestöötamine säästvalt metsades, kus on tagatud metsa uuendamine, et eritähelepanu pöörataks aladele, mis on otseselt määratud bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja konkreetsete loodusrikkuste kaitseks, ning et säilitataks bioloogilise mitmekesisuse ressursid ja jälgitaks süsinikuvaru, peaks puittooraine pärinema üksnes metsadest, mis on üles töötatud vastavalt säästva metsamajandamise põhimõtetele, mis on välja töötatud metsaga seotud rahvusvaheliste algatuste (nt Euroopa metsad) raames ja mida rakendatakse siseriikliku õiguse või parimate majandamistavade kohaselt tarnebaasi tasandil. Ettevõtjad peaksid tagama meetmete võtmise selleks, et vältida või piirata metsaraie kahjulikku mõju keskkonnale. Selleks peaksid ettevõtjad võtma kasutusele riskipõhise lähenemisviisi. Seda arvestades on asjakohane, et komisjon töötaks pärast energialiidu juhtimise komiteega ja nõukogu otsuse 89/367/EMÜ24 alusel loodud alalise metsakomiteega konsulteerimist välja liikmesriikide parimatel tavadel põhinevate nõuete rakendamise korra ning tegevussuunised riskipõhise lähenemisviisi järgimise kontrollimise kohta.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 76 a (uus)
(76a)  Kui siseriiklikud õigusaktid või praktika ei sisalda mõnda metsa biomassi säästlikkusega seotud kriteeriumi, tuleks tarnebaasi tasandil esitada selle konkreetse kriteeriumiga seonduvalt täiendavat teavet, ilma et nõutaks lisateabe esitamist kriteeriumide kohta, mis on liikmesriigi tasandil juba täidetud.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 76 b (uus)
(76b)  Riskipõhist lähenemisviisi tuleks kohaldada alates riiklikust tasandist. Kui mõne kriteeriumi nõuded ei sisaldu siseriiklikus õigusaktis ega järelevalvepraktikast, tuleks teave selle osa kohta esitada tarnebaasi tasandil, et vähendada mittesäästliku metsa biomassi tootmise ohtu.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 76 c (uus)
(76c)  Metsa ülestöötamine energia tootmiseks on kasvanud ja eeldatavasti kasvab jätkuvalt, mille tulemusena on suurenenud toorainete import kolmandatest riikidest ning nende toorainete tootmine liidus. Ettevõtjad peaksid tagama, et ülestöötamine toimuks kooskõlas säästlikkuskriteeriumidega.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 78
(78)  Biomasskütustest tuleks toota elektrit ja kütet tõhusal viisil, et suurendada nii palju kui võimalik energiajulgeolekut ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist ning piirata õhusaasteainete heidet ja vähendada nii palju kui võimalik survet piiratud biomassiressurssidele. Seepärast tuleks vähemalt 20 MW võimsusega käitistele ette nähtud avaliku sektori toetust, kui see on vajalik, anda üksnes tõhusatele elektri ja soojuse koostootmisjaamadele, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34. Biomassil põhineva elektriga seotud kehtivad toetuskavad peaksid siiski olema lubatud kuni nende ettenähtud lõppkuupäevani kõigi biomassil põhinevate käitiste puhul. Lisaks tuleks elektrit, mis on toodetud biomassist uutes käitistes, mille võimsus on vähemalt 20 MW, võtta taastuvenergiaeesmärkide ja -kohustuste elluviimisel arvesse üksnes siis, kui tegemist on tõhusate elektri ja soojuse koostootmisjaamadega. Riigiabieeskirjade kohaselt peaks liikmesriikidel siiski olema lubatud anda käitistele avaliku sektori toetust taastuvenergia tootmiseks ning võtta neis toodetud elektrit arvesse taastuvenergiaeesmärkide ja -kohustuste elluviimisel, et vältida suurenevat sõltuvust fossiilkütustest ja sellega seotud suuremat kliima- ja keskkonnamõju, juhul kui liikmesriigis, kes on ammendanud kõik biomassil põhinevate tõhusate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamise tehnilised ja majanduslikud võimalused, oleks elektrivarustuskindlus põhjendatult ohus.
(78)  Biomasskütustest tuleks toota elektrit ja kütet tõhusal viisil, et suurendada nii palju kui võimalik energiajulgeolekut ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist ning piirata õhusaasteainete heidet ja minimeerida survet piiratud biomassiressurssidele. Seepärast tuleks vähemalt 20 MW võimsusega käitistele ette nähtud avaliku sektori toetust anda vajaduse korral üksnes tõhusatele elektri ja soojuse koostootmisjaamadele, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34. Biomassist toodetud elektrienergia kehtivad toetuskavad peaksid siiski kõigi biomassil põhinevate käitiste puhul olema lubatud kuni nende ettenähtud lõppkuupäevani. Lisaks tuleks elektrit, mis on toodetud biomassist uutes käitistes võimsusega vähemalt 20 MW, võtta taastuvenergiaeesmärkide ja -kohustuste elluviimisel arvesse üksnes siis, kui tegemist on tõhusate elektri ja soojuse koostootmisjaamadega. Riigiabieeskirjade kohaselt peaks liikmesriikidel siiski olema lubatud anda käitistele avaliku sektori toetust taastuvenergia tootmiseks ning võtta neis toodetud elektrit arvesse taastuvenergiaeesmärkide ja -kohustuste elluviimisel, et vältida suurenevat sõltuvust fossiilkütustest ja sellega seotud suuremat kliima- ja keskkonnamõju, juhul kui liikmesriigis, kes on ammendanud kõik biomassil põhinevate tõhusate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamise tehnilised ja majanduslikud võimalused, oleks elektrivarustuskindlus põhjendatult ohus. Eeskätt tuleks suurendada toetust käitistele, mis toodavad biomassist taastuvenergiat energiaimpordist märkimisväärselt sõltuvates äärepoolseimates piirkondades, tingimusel et sellise taastuvenergia tootmisel järgitakse kõnealuste piirkondade eripärale kohandatud säästlikkuskriteeriumeid.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 80
(80)  Liidu säästlikkuskriteeriumide tegeliku rakendamise kogemuste põhjal on asjakohane tugevdada vabatahtlike rahvusvaheliste ja riiklike sertifitseerimiskavade rolli säästlikkuskriteeriumide järgimise kontrollimiseks ühtsel viisil.
(80)  Liidu säästlikkuskriteeriumide tegeliku rakendamise kogemuste põhjal on asjakohane võtta arvesse vabatahtlike rahvusvaheliste ja riiklike sertifitseerimiskavade rolli säästlikkuskriteeriumide järgimise kontrollimiseks ühtsel viisil.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 82
(82)  Vabatahtlikud kavad on järjest tähtsamad biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kehtestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimise tõendamisel. Seepärast on komisjonil asjakohane nõuda, et vabatahtlike kavade, sealhulgas komisjoni poolt juba tunnustatud kavade raames toimuva tegevuse kohta antakse korrapäraselt aru. Sellised aruanded tuleks läbipaistvuse suurendamiseks ja komisjonipoolse järelevalve parandamiseks avalikustada. Lisaks annaks selline aruandlus komisjonile vajalikku teavet vabatahtlike kavade toimimist käsitleva aruande koostamiseks, mille eesmärk on selgitada välja parimad tavad ja teha asjakohasel juhul ettepanek selliste parimate tavade edasiseks edendamiseks.
(82)  Vabatahtlikud kavad võivad etendada tähtsat rolli biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kehtestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumkriteeriumide järgimise tõendamisel. Seepärast on komisjonil asjakohane nõuda, et vabatahtlike kavade, sealhulgas komisjoni poolt juba tunnustatud kavade raames toimuva tegevuse kohta antaks korrapäraselt aru. Sellised aruanded tuleks läbipaistvuse suurendamiseks ja komisjonipoolse järelevalve parandamiseks avalikustada. Lisaks annaks selline aruandlus komisjonile vajalikku teavet vabatahtlike kavade toimimist käsitleva aruande koostamiseks, mille eesmärk on selgitada välja parimad tavad ja teha asjakohasel juhul ettepanek selliste parimate tavade edasiseks edendamiseks.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 84
(84)  Selleks et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust, tuleks biokütuste , vedelate biokütuste ja biomasskütuste levinud tootmisviiside jaoks sätestada vaikeväärtuste loetelu, mida tuleks täiendavate usaldusväärsete andmete kättesaadavaks muutumisel ajakohastada ja laiendada. Ettevõtjatel peaks alati olema õigus kasutada nimetatud loetelus kehtestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütustega seonduva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise taset. Kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on väiksem kui kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise nõutav miinimumtase, peaksid tootjad, kes soovivad tõendada, et nad järgivad nimetatud miinimumtaset, näitama, et nende tootmisprotsessist tulenevad tegelikud heitkogused on vaikeväärtuste arvutustes eeldatutest väiksemad.
(84)  Selleks et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust, tuleks biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste levinud tootmisviiside jaoks sätestada vaikeväärtuste loetelu, mida tuleks täiendavate usaldusväärsete andmete kättesaadavaks muutumisel ajakohastada ja laiendada. Ettevõtjatel peaks alati olema õigus kasutada nimetatud loetelus kehtestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütustega seonduva otsese kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise taset. Kui tootmisviisidest tuleneva otsese kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on väiksem kui kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise nõutav miinimumtase, peaksid tootjad, kes soovivad tõendada, et nad järgivad nimetatud miinimumtaset, näitama, et nende tootmisprotsessist tulenevad tegelikud heitkogused on vaikeväärtuste arvutustes eeldatutest väiksemad.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 85
(85)  On vaja sätestada selged eeskirjad biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamiseks.
(85)  On vaja sätestada selged, objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhinevad eeskirjad biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamiseks.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 99
(99)   Käesoleva direktiivi sätete mitteolemuslike osade muutmiseks või täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta: selliste täiustatud biokütuste lähteainete loetelu, mille osa transpordisektoris kütusetarnijatele kehtestatud kohustuse täitmisel on piiratud; transpordikütuste energiasisalduse kohandamine teaduse ja tehnika arenguga; metoodika, millega tehakse kindlaks biokütuse osakaal olukorras, kus biomass on töödeldud koos fossiilkütustega sama protsessi käigus; päritolutagatiste vastastikust tunnustamist käsitlevate lepingute rakendamine; päritolutagatiste süsteemi toimimise jälgimise eeskirjade kehtestamine; ning biokütustest ja vedelatest biokütustest kasvuhoonegaaside heitele tuleneva mõju ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamise valemid. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks vajalikul määral oma ettevalmistava töö käigus, sealhulgas ekspertidega, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidevalt võimalus
(99)  Käesoleva direktiivi sätete mitteolemuslike osade muutmiseks või täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta: selliste täiustatud biokütuste lähteainete loetelu, mille osa transpordisektoris kütusetarnijatele kehtestatud kohustuse täitmisel on piiratud; transpordikütuste energiasisalduse kohandamine teaduse ja tehnika arenguga; metoodika, millega tehakse kindlaks biokütuse osakaal olukorras, kus biomass on töödeldud koos fossiilkütustega sama protsessi käigus; päritolutagatiste vastastikust tunnustamist käsitlevate lepingute rakendamine; päritolutagatiste süsteemi toimimise jälgimise eeskirjade kehtestamine; biokütustest ja vedelatest biokütustest kasvuhoonegaaside heitele tuleneva mõju ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamise valemid; maksimaalse lubatud tasuvusaja kehtestamine, eelkõige lignotselluloosmaterjalist biomassi puhul, ning kõigis energiatootmissektorites täieliku läbipaistvuse tagamiseks hiljemalt 31. detsembriks 2018 fossiilkütuste ja neist saadava energia tootmise kriteeriumide kehtestamine. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks vajalikul määral oma ettevalmistava töö käigus, sealhulgas ekspertidega, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidevalt võimalus
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt a
a)  „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia) , geotermiline energia, ümbritseva keskkonna soojus, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;
a)  „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, biometaan, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt b
b)  „ümbritseva keskkonna soojus“ – kasulikul temperatuuril soojusenergia, mis on välja võetud või püütud soojuspumpadega, mille toimimiseks on vaja elektrit või muud lisaenergiat, ning mida on võimalik salvestada ümbritsevas õhus, maapinna all või pinnavees. Teatatavad väärtused määratakse kindlaks sama metoodikaga, mida kasutatakse soojuspumpadega välja võetud või püütud soojusenergia kohta andmete esitamiseks;
b)  „ümbritseva keskkonna energia“ – kasulikul temperatuuril soojusenergia, mida on võimalik salvestada ümbritsevas õhus (välja arvatud heitõhk), pinnavees või reovees. Teatatavad väärtused määratakse kindlaks sama metoodikaga, mida kasutatakse soojuspumpadega välja võetud või püütud soojusenergia kohta andmete esitamiseks;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt b a (uus)
ba)  „geotermiline energia” – soojusenergiana maapinna all salvestunud energia;
Muudatusettepanek 289
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt c
c)  „biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon;
c)  „biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest (kuid välja arvatud turvas ja geoloogilistes formatsioonides esinevad ja/või fossiilseks muutunud materjalid) pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus-, kaubandus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon ning bakterid;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt d
d)  „summaarne energia lõpptarbimine“ – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, sealhulgas elektri ja soojuse tarbimine energiasektoris elektri ja soojuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;
d)  „summaarne energia lõpptarbimine“ – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, sealhulgas elektri ja soojuse tarbimine energiasektoris elektri, soojuse ja transpordikütuste tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt e
e)  „kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;
e)  „kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast või detsentraliseeritud tootmisallikatest mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt f
f)  „vedelad biokütused“ – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja arvatud transpordi jaoks kasutatava energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist;
f)  „vedelad biokütused“ – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja arvatud transpordi jaoks kasutatava energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist või biomassi poolt;
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt g
g)  „biokütused“ – transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist;
g)  „biokütused“ – transpordis kasutatav vedel- või gaaskütus, mis on toodetud biomassist või selle abil;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt i
i)  „toetuskava“ – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu. See hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu fikseeritud hindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma;
i)  „toetuskava“ – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu. See hõlmab teadusuuringute ja investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas fikseeritud sisseostuhindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma;
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt q
q)  „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal“ – lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal; see hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke (näiteks õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored), väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure (näiteks raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog ja haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure), tööstuslikke jääke (sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist) ning biojäätmetest saadud materjali;
q)  „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal“ – lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal; see hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke (näiteks õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored), väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure (näiteks raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog ja haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure ning söödikultuurid, näiteks rohi, ristik ja lutsern), tööstuslikke jääke (sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist) ning biojäätmetest saadud materjali;
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt s
s)  „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused“ – vedel- või gaaskütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis;
s)  „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused“ – vedel- või gaaskütused, mida kasutatakse transpordis ning mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mille puhul süsiniku lähteaine kogutakse ümbritsevast õhust;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt z
z)  „ajakohastamine“ – taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) tootmisvõimsuse asendamiseks või tõhustamiseks;
z)  „ajakohastamine“ – taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) tootmisvõimsuse suurendamiseks, asendamiseks või tõhustamiseks;
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt y
y)  „heitsoojus või -jahutusenergia“ – tööstuslikes või elektritootmispaigaldistes kõrvalsaadusena toodetud jahutusenergia või soojus, mis jääks ilma juurdepääsuta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemile kasutamata ja hajuks õhku või vette;
y)  „heitsoojus või -jahutusenergia“ – tööstus- või energiakäitistes või kolmanda sektori poolt kõrvalsaadusena (tõhusa koostootmisprotsessi järel või seal, kus koostootmine ei ole teostatav) toodetud vältimatu soojus- või jahutusenergia, mis jääks ilma juurdepääsuta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemile kasutamata ja hajuks õhku või vette;
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt aa
aa)  „omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ – direktiivis [elektrienergia siseturu ühiseeskirju käsitlev direktiiv] määratletud aktiivne tarbija, kes tarbib ning võib salvestada ja müüa tema valdustes, sealhulgas kortermajas, ühises teenuste osutamise või ärikohas või suletud jaotusvõrgus toodetud taastuvelektrit, tingimusel et selliste omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate puhul, kes ei ole kodutarbijad, ei ole kõnealune tegevus peamine äri- ega kutsetegevus;
aa)  „omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis … [elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (2016/0380(COD))] määratletud aktiivne tarbija või ühiselt toimiv tarbijate rühm, kes tarbib ning võib salvestada ja müüa tema valdustes, sealhulgas kortermajas, elamurajoonis, äri- või tööstustegevuse või ühises teenuste osutamise kohas või ühes ja samas suletud jaotusvõrgus toodetud taastuvelektrit, tingimusel et selliste omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate puhul, kes ei ole kodutarbijad, ei ole kõnealune tegevus peamine äri- ega kutsetegevus;
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt aa a (uus)
aaa)  „taastuvenergiaühendus“ – kohalik energiaühendus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ... [elektrienergia siseturu ühiseeskirju käsitlev direktiiv (uuesti sõnastatud), 2016/0380(COD)] artikli 2 tähenduses, mis vastab käesoleva direktiivi artikli 22 lõikes 1 toodud nõuetele;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt bb
bb)  „omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimine“ – taastuvelektri tootmine ja tarbimine ning vajaduse korral salvestamine omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate poolt;
bb)  „omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimine“ – taastuvenergia tootmine ja tarbimine ning vajaduse korral salvestamine omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate poolt;
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt cc
cc)  „elektriostuleping“ – leping, mille alusel nõustub juriidiline isik ostma taastuvelektrit otse energiatootjalt;
cc)  „taastuvelektri ostu leping“ – leping, mille alusel nõustub juriidiline või füüsiline isik ostma taastuvelektrit otse energiatootjalt;
Muudatusettepanek 305
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt ee
ee)  „täiustatud biokütused“ – IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused;
ee)  „täiustatud biokütused“ – IX lisa A osas loetletud lähteainetest ning jäätmetest ja biomassi (mis ei ole pärit toidu/söödakultuuridest) jääkidest toodetud biokütused, kui see biomass vastab artiklis 26 sätestatud säästlikkuskriteeriumidele;
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt ff
ff)  „jäätmepõhised fossiilkütused“ – vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud taastumatutest jäätmetevoogudest, sealhulgas tööstusprotsessides tekkinud jäätmegaasidest ja heitgaasidest;
välja jäetud
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt ff a (uus)
ffa)  „süsinikku sisaldavad ringlusse võetud kütused“ – vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud vältimatutest taastumatut päritolu jäätmevoogudest, sealhulgas tööstusprotsessides tekkinud jäätmegaasidest ja heitgaasidest, ja mis põhjustavad kogu oma olelustsükli jooksul kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist; tahketest jäätmevoogudest tootmise puhul kasutatakse ainult jäätmeid, mida ei korduvkasutata ja mida ei võeta mehaaniliselt ringlusesse, järgides seejuures täielikult direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhiat; gaasiliste saasteainete heidetest tootmise puhul peab heide olema vältimatu ja mitte tootmisprotsessi tahtlik tulemus; nende süsinikku sisaldavate ringlusse võetud kütuste tootmiseks kasutatud gaasiliste jäätmete osakaalu ei saa arvesse võtta muudes heite vähendamise kavades, näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemis;
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt jj
jj)  „ülestöötamisluba“ – ametlik dokument, mille alusel on lubatud metsa biomassi üles töötada;
jj)  „ülestöötamisluba“ – seaduslik luba või sarnane siseriiklike ja/või piirkondlike õigusaktide kohane õigus metsa biomassi üles töötada;
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt mm
mm)  „metsakinnistu“ – üks või mitu metsaeraldist ja muu metsaga kaetud ala, mida käsitatakse majandamise või kasutamise seisukohast ühe üksusena;
mm)  „tarnebaas“ – geograafiline piirkond, kust on pärit biomassi lähteained;
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt nn
nn)  „biojäätmed“ – biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetetööstuse jäätmed;
nn)  „biojäätmed“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud biojäätmed;
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – pealkiri
Liidu siduv 2030. aasta üldeesmärk
Liidu siduv üldeesmärk ja riiklikud eesmärgid aastaks 2030
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad ühiselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 27 %.
1.  Liikmesriigid tagavad ühiselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 35%.
Muudatusettepanek 306
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
1a.   Liikmesriik tagab, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõikides transpordiliikides on 2030. aastal vähemalt 12 % energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis. Selleks et saavutada eesmärk, mis seisneb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 12 % osakaalus energia lõpptarbimisest, nõuavad liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2021 kütusetarnijatelt artiklis 25 osutatud taastuvenergia minimaalset osakaalu.
Nimetatud eesmärgi täitmise jälgimiseks arvestuste tegemisel peab biokütuste ja biogaasi kasutamisest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, kui seda artikli 28 lõikes 1 osutatud metoodika põhjal võrrelda fossiilkütuste kasutamisega, vastama artikli 26 lõikes 7 sätestatud kriteeriumidele.
Kui toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste osa liikmesriigis on alla 2 % ja ei ole seetõttu piisav kütusetarnija kohustuse ja transpordisektori 12 % eesmärgi vahelise erinevuse kaotamiseks, võib see liikmesriik oma artikli 7 lõikes 1 sätestatud piirnormi vastavalt kohandada kuni 2 %‑ni.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Iga liikmesriigi panus kõnealuse 2030. aasta üldeesmärgi saavutamisse määratakse kindlaks ja teatatakse komisjonile lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames kooskõlas määruse [juhtimine] artiklitega 3–5 ja 9–11.
2.  Liikmesriigid püstitavad kõnealuse 2030. aasta üldeesmärgi saavutamiseks eesmärgid oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade raames kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse … [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD))], artiklitega 3–5 ja 9–13. Kui komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse …, [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD))], artikli 3 kohaselt esitatud lõplike riiklike lõimitud energia- ja kliimakavade hindamisel leiab, et liikmesriikide eesmärgid on liidu siduva üldeesmärgi ühiseks täitmiseks ebapiisavad, peavad need liikmesriigid, kelle eesmärk on Ia lisas toodud valemi kohaselt arvutatud näitajast väiksem, oma eesmärki vastavalt suurendama.
Liikmesriik võib oma eesmärgist kuni 10 % võrra kõrvale kalduda juhul, kui seda põhjustavad erakorralised ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolud,teavitades sellest komisjoni hiljemalt 2025. aastal. Kui kõrvalekalle võib ohustada liidu siduva üldeesmärgi täitmist, võtavad komisjon ja liikmesriigid puudujäägi tulemuslikuks likvideerimiseks selliseid parandusmeetmeid nagu need, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ... [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD))], artikli 27 lõikes 4.
Muudatusettepanek 321
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a.   Liikmesriigid tagavad, et nende riiklik poliitika, kaasa arvatud toetuskavad, on välja töötatud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiaga ja välditakse olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete ja jääkide turul. Selleks vaatavad liikmesriigid oma riikliku poliitika korrapäraselt läbi ja põhjendavad mis tahes kõrvalekallet määruse … [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD))] artikli 18 punktis c nõutud aruannetes.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 4
4.  Komisjon toetab liikmesriikide ulatuslikke eesmärke tugiraamistiku kaudu, mis hõlmab liidu vahendite ja eelkõige rahastamisvahendite laialdasemat kasutamist eeskätt selleks, et vähendada taastuvenergiaprojektide kapitalikulusid.
4.  Komisjon toetab liikmesriikide ulatuslikke eesmärke tugiraamistiku kaudu, mis hõlmab liidu vahendite ja eelkõige rahastamisvahendite laialdasemat kasutamist eeskätt selleks, et vähendada taastuvenergiaprojektide kapitalikulusid ja toetada piiriülese mõõtmega taastuvenergia tootmise projekte.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – pealkiri
Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise rahaline toetamine
Taastuvatest energiaallikatest energia tootmise toetamine
Muudatusettepanek 322/rev
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid kohaldada vastavalt riigiabi eeskirjadele toetuskavasid. Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist käsitlevad toetuskavad kavandatakse selliselt, et välditakse elektriturgude põhjendamatut moonutamist ning tagatakse, et tootjad võtavad arvesse elektrienergia pakkumist ja nõudlust selle järele ning võimalikke võrgupiiranguid.
1.  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 195 ja vastavalt sama lepingu artiklitele 107 ja 108 võivad liikmesriigid artiklis 3 sätestatud liidu ja riiklike eesmärkide täitmiseks või ületamiseks kohaldada toetuskavasid. Et vältida asjatuid moonutusi tooraineturul, tuleb biomassist toodetava taastuvenergia toetuskavad koostada nii, et ei soodustataks biomassi põhjendamatut kasutamist peamiselt energiatootmiseks, kui leidub tööstuslikke või materjalina kasutamise viise, mis annavad suuremat lisaväärtust, kusjuures see võib hõlmata jäätmete ja jääkide eeliskasutamist. Liikmesriigid peaksid arvesse võtma olemasolevat kestlikku biomassivaru. Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist käsitlevad toetuskavad on turupõhised, et vältida moonutusi elektriturgudel, ning tagavad, et tootjad võtavad arvesse elektrienergia pakkumist ja nõudlust selle järele ning võimalikke süsteemi integreerimise kulusid või võrgupiiranguid.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid võivad kohaldada tehnoloogianeutraalseid või tehnoloogiaspetsiifilisi toetuskavasid. Tehnoloogiaspetsiifilisi toetuskavasid võib kohaldada ühel või mitmel alljärgneval põhjusel:
a)  uue või innovaatilise tehnoloogia potentsiaal pikemas perspektiivis;
b)  energiaallikate jaotuse tehnoloogilise või piirkondliku mitmekesistamise vajadus;
c)  süsteemi tõhus kavandamine ja võrgu lõimimine;
d)  võrgupiirangud ja võrkude stabiilsus;
e)  keskkonnaalased piirangud.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antav toetus kavandatakse selliselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter lõimitakse elektriturgu ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu.
2.  Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antav toetus kavandatakse selliselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter lõimitakse võimalikult suures ulatuses elektriturgu, tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu, ning taastuvatele energiaallikatele pakutakse turumoonutuste eest hüvitist.
Liikmesriigid võivad teha erandeid väikestele, alla 500 kW võimsusega käitistele ja näidisprojektidele. Seejuures tuule jõul toodetava elektrienergia puhul kehtestatakse künniseks paigaldatud võimsus 3 MW või kolm tootmisüksust.
Liikmesriigid võivad toetada taastuvenergiakogukondi ka muude mehhanismide ja menetluste kaudu, ilma et see piiraks teises lõigus nimetatud künniste kohaldamist.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Taastuvenergia toetamisel hankemenetluse kaudu kohaldatakse lõiget 3a, välja arvatud vähem kui 1 MW võimsusega väikeste käitiste, kuni kuue tootmisüksuse või 6 MW võimsusega tuuleenergiaprojektide ja näidisprojektide suhtes.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
3a.  Taastuvenergia toetuse andmisel hankemenetluse kaudu ja selleks, et tagada projektide elluviimise kõrge määr, teevad liikmesriigid järgmist:
a)  kehtestavad ja avaldavad mittediskrimineerivad ja läbipaistvad eelkvalifitseerimise kriteeriumid ja projekti elluviimise eeskirjad;
b)  konsulteerivad sidusrühmadega, et vaadata läbi projekti tehnilise kirjelduse kavand;
c)  avaldavad teabe varasemate hangete, sealhulgas projektide elluviimise määra kohta.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)
3b.  Liikmesriigid avaldavad toetusvahendite eeldatava eraldamise pikaajalise ajakava, mis hõlmab vähemalt järgmist viit aastat ning sisaldab soovituslikku ajakava (vajadusel ka pakkumiste sagedust), võimsust, eeldatavasti eraldatavat eelarvet või maksimumtoetust üksuse kohta ning abikõlblikke tehnoloogiaid.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3 c (uus)
3c.  Abikavade koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse taastuvenergiakogukondade ja omatarbeks toodetud energia tarbijate iseärasusi, et võimaldada neil võrdsetel tingimustel omavahel konkureerida.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3 d (uus)
3d.  Taastuvatest allikatest energia tootmise suurendamiseks äärepoolseimates piirkondades ja väikesaartel võivad liikmesriigid neis piirkondades asuvatele projektidele antavat rahalist toetust kohandada, et võtta arvesse isoleerituse ja välissõltuvuse tõttu kõrgemaid tootmiskulusid.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 4
4.  Liikmesriigid hindavad taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antud toetuse tulemuslikkust vähemalt iga nelja aasta tagant. Otsused toetuse jätkamise või pikendamise ja uue toetuse kavandamise kohta tehakse kõnealuse hindamise tulemuste põhjal.
4.  Liikmesriigid hindavad vähemalt iga nelja aasta tagant taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antud toetuse tulemuslikkust ja selle mõju jagunemist erinevate tarbijate rühmade vahel, sealjuures mõju tööstuse konkurentsivõimele.
Hindamisel võetakse arvesse toetuskavade võimalike muutuste mõju investeeringutele. Liikmesriigid lisavad nimetatud hindamise oma riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende kavade muudatustesse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ... [energialiidu juhtimise kohta (2016/0375(COD)].
Pikaajaline planeerimine, mille põhjal tehakse otsused toetuse andmise ja uute toetuste kavandamise kohta, põhineb hindamise tulemustel, mille juures võetakse arvesse toetuste üldist mõjusust taastuvenergia sihtide ja muude eesmärkide (näiteks taskukohasus ja energiakogukondade areng) saavutamisel, ning nende mõju jagunemist erinevate tarbijarühmade vahel, sh mõju tööstuse konkurentsivõimele.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
4a.  Hiljemalt ... [2021. aastaks] ja seejärel iga kolme aasta tagant annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru hankemenetluste kaudu antud toetuste toimimise kohta Euroopa Liidus, pöörates eelkõige tähelepanu sellele, kuidas need aitavad:
a)  kulusid kärpida;
b)  tehnoloogiat täiustada;
c)  saavutada kõrge projektide elluviimise määra;
d)  tagada väikeste osalejate ja kohalike asutuste diskrimineerimisvaba osalemise.
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 4 b (uus)
4b.  Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] vaatab komisjon läbi keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014‒2020 (2014/C 200/01), et neisse täiel määral lõimida käesoleva direktiivi artiklis 4 kehtestatud põhimõtted.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 4 c (uus)
4c.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuskava ei nähta ette olmejäätmetele, mis ei vasta direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud liigiti kogumise nõuetele.
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Liikmesriigid avavad taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist käsitlevad toetuskavad muudes liikmesriikides asuvatele tootjatele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
1.  Liikmesriigid avavad taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist käsitlevad toetuskavad teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. Liikmesriigid võivad piirata toetust käitistele nendes liikmesriikides, millega neil on võrkudevaheliste ühenduste kaudu otseühendus.
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad, et aastatel 2021–2025 on igal aastal vähemalt 10 % ja aastatel 2026–2030 vähemalt 15 % toetusest uue toetatud võimsuse jaoks avatud muudes liikmesriikides asuvatele käitistele.
2.  Liikmesriigid tagavad, et aastatel 2021–2025 on igal aastal vähemalt % ja aastatel 2026–2030 vähemalt 13 % toetusest uue toetatud võimsuse jaoks avatud muudes liikmesriikides asuvatele käitistele. Nimetatud miinimumtasemeid ületavate toetuste korral on liikmeriikidel kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 7 kuni 13 õigus otsustada, millises ulatuses nad toetavad mõnes teises liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid võivad taotleda, et komisjon vabastaks nad käesolevas artiklis sätestatud kohustusest, mis hõlmab ka otsust mitte lubada nende territooriumil asuvatel käitistel osaleda teistes liikmesriikides korraldatavates toetuskavades, ühel või mitmel järgmistest juhtudest:
a)  ebapiisav ühendusvõimsus;
b)  ebapiisavad loodusvarad;
c)  kahjulik mõju energiajulgeolekule või erandit taotleva liikmesriigi energiaturu nõuetekohasele toimimisele.
Kõik erandid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja vaadatakse läbi hiljemalt 31. detsembriks 2025.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Toetuskavad võib avada piiriüleseks osalemiseks muu hulgas avatud pakkumismenetluste, ühiste pakkumismenetluste, avatud sertifitseerimiskavade või ühiste toetuskavade kaudu. Avatud pakkumismenetluste, ühiste pakkumismenetluste või avatud sertifitseerimiskavade toel toodetud taastuvelekter arvestatakse liikmesriikide vastavate panuste hulka vastavalt rahaliste vahendite piiriülese jaotamise eeskirju sisaldavale koostöölepingule, järgides põhimõtet, et energia tuleks kanda käitist rahastanud liikmesriigi arvele.
3.  Toetuskavad võib avada piiriüleseks osalemiseks muu hulgas avatud pakkumismenetluste, ühiste pakkumismenetluste, avatud sertifitseerimiskavade või ühiste toetuskavade kaudu. Avatud pakkumismenetluste, ühiste pakkumismenetluste või avatud sertifitseerimiskavade toel toodetud taastuvelekter arvestatakse liikmesriikide vastavate panuste hulka vastavalt koostöölepingule, millega kehtestatakse piiriülese koostöö kord, sealhulgas osalemise ja rahaliste vahendite jaotamise tingimused, võttes arvesse maksude ja lõivude erinevusi ning järgides põhimõtet, et toodetud energia tuleks arvestada käitist rahastanud liikmesriigi kohustuste täitmise katteks. Koostöölepingu eesmärk on koostööd tegevate riikide halduslike raamtingimuste ühtlustamine, et tagada võrdsed konkurentsitingimused.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5 – lõige 4
4.  Komisjon hindab 2025. aastaks käesoleva artikli sätete kasulikku mõju taastuvelektri kulutõhusale kasutuselevõtmisele liidus. Selle hindamise põhjal võib komisjon teha ettepaneku lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid suurendada.
4.  Komisjon abistab liikmesriike kogu läbirääkimisprotsessi jooksul läbirääkimiste korraldamisel ja koostöökorra kehtestamisel teabe ja analüüsidega, sealhulgas arvuliste ja kvalitatiivsete andmetega koostöö otseste ja kaudsete kasude ja kahjude kohta, samuti suuniste ja tehnilise oskusteabega. Selleks toetab komisjon parimate tavade vahetamist ja koostab näidis-koostöölepingud.
Komisjon hindab 2025. aastaks käesoleva artikli sätete kasulikku mõju taastuvelektri kulutõhusale kasutuselevõtmisele liidus. Selle hindamise põhjal võib komisjon teha ettepaneku lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid muuta.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõik 1
Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade järgimiseks vajalike kohanduste tegemist, tagavad liikmesriigid, et taastuvenergiaprojektide jaoks antava toetuse taset ja sellise toetuse andmise tingimusi ei vaadata läbi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja toetatud projektide majanduslikke aspekte.
Liikmesriigid tagavad, et uute või olemasolevate taastuvenergiaprojektide jaoks antava toetuse taset ja sellise toetuse andmise tingimusi ei vaadata läbi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja nende majandusnäitajaid.
Kui muid reguleerimisvahendeid muudetakse ja need muudatused mõjutavad toetust saavaid taastuvenergia projekte, peavad liikmesriigid tagama, et regulatiivsed muudatused ei halvenda toetatavate projektide majandustulemusi.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid tagavad, et toetuskavade mis tahes muudatus teostatakse artikli 4 lõike 4 kohase pikaajalise kavandamise põhjal, avalikustatakse vähemalt kuus kuud enne selle jõustumist ning et muudatuse arutamiseks korraldatakse läbipaistvad ja kaasavad avalikud konsultatsioonid. Kehtiva toetuskava sisulise muutmisega kaasneb enne uue toetuskava jõustumist asjakohane üleminekuperiood.
Kui regulatiivsed või võrgu toimimises teostatud muudatused kahjustavad oluliselt või diskrimineerival viisil toetatavate projektide majandustulemusi, peavad liikmesriigid tagama sellistele toetatavatele projektidele hüvitise maksmise.
Muudatusettepanek 307
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 4
Liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel ei moodusta transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osa rohkem kui 7 % kõnealuse liikmesriigi energia lõpptarbimisest maantee- ja raudteetranspordis. See piirmäär vähendatakse 2030. aastaks 3,8 %-ni vastavalt X lisa A osas esitatud trajektoorile.
Liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel ei moodusta transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osa rohkem kui nende osa kõnealuse liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarsest lõpptarbimisest 2017. aastal ning maksimaalselt 7 % summaarsest lõpptarbimisest maantee- ja raudteetranspordis.
Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema piirmäära ning teha vahet toidu- ja söödakultuuridest toodetud eri liiki biokütustel, vedelatel biokütustel ja biomasskütustel, kehtestades näiteks väiksema piirmäära õlikultuuridest toodetud toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste osa kohta, võttes arvesse maakasutuse kaudset muutust.
Palmiõlist toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste osa on alates 2021. aastast 0 %. Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema piirmäära ning teha vahet toidu- ja söödakultuuridest toodetud eri liiki biokütustel, vedelatel biokütustel ja biomasskütustel, kehtestades näiteks väiksema piirmäära õlikultuuridest toodetud toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste osa kohta, võttes arvesse maakasutuse kaudset muutust ja muud tahtmatut mõju säästlikkusele.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1
Lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas elektrienergia tootmine omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja energiakogukondade poolt ning välja arvatud elektrienergia tootmine eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades.
Lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas elektrienergia tootmine omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade poolt ning välja arvatud elektrienergia tootmine eelnevalt üles pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades.
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 3
Soojuspumpade abil toodetud ümbritseva keskkonna soojusenergiat võetakse lõike 1 punkti b kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba käitamiseks kasutatud primaarenergia koguse. Käesoleva direktiivi tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaks loetav soojuse kogus arvestatakse välja vastavalt VII lisas sätestatud meetodile.
Soojuspumpade abil kütmiseks või jahutamiseks üle kantud ümbritseva keskkonna energiat ja geotermaalenergiat võetakse lõike 1 punkti b kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba käitamiseks kasutatud primaarenergia koguse. Käesoleva direktiivi tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaks loetav soojuse kogus arvestatakse välja vastavalt VII lisas sätestatud meetodile.
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 4 a (uus)
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada metoodika, mille järgi arvestatakse kütmiseks ja jahutamiseks ning kaugkütteks ja -jahutuseks kasutatud taastuvenergia hulk, ning vaadata läbi VII lisa soojuspumpadest saadava energia arvutamise kohta.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 4 – punkt b a (uus)
(ba)  artikli 3 lõike1 punktis a sätestatud eesmärgi täitmise hindamisel korrutatakse lennundus- ja merendussektorisse tarnitud kütuste osakaalu saamiseks nende energiasisaldus vastavalt 2 ja 1,2-ga ning maanteesõidukitele tarnitud taastuvelektri osakaalu saamiseks korrutatakse selle energiasisaldus 2,5-ga.
Muudatusettepanekud 140 ja 308
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 2
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu muutmiseks, et lähteaineid lisada, ent mitte välja jätta. Iga delegeeritud õigusakt peab põhinema teaduse ja tehnika uusima arengu analüüsil, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid kooskõlas liidu säästlikkuskriteeriumidega, ning toetama arusaama, et asjaomane lähteaine ei tohi tekitada lisanõudlust maa järele, edendama jäätmete ja jääkide kasutamist, vältides ühtlasi olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule, aitama võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning mitte tekitama keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele kahjuliku mõju avaldumise riski.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu muutmiseks. Iga delegeeritud õigusakt peab põhinema teaduse ja tehnika uusima arengu analüüsil, võttes vajalikul määral arvesse ringmajanduse põhimõtteid ja direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhiat kooskõlas liidu säästlikkuskriteeriumidega, ning toetama arusaama, et asjaomane lähteaine ei tohi tekitada lisanõudlust maa järele, edendama jäätmete ja jääkide kasutamist, vältides ühtlasi olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule, aitama võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet, tuginedes olelustsükli heitkoguste hinnangule, ning mitte tekitama keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele kahjuliku mõju avaldumise riski.
Muudatusettepanek 309
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 3
Iga kahe aasta tagant hindab komisjon IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu lähteainete lisamiseks, järgides käesolevas lõikes sätestatud põhimõtteid. Esimene hindamine toimub hiljemalt kuus kuud pärast [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Vajaduse korral võtab komisjon vastu õigusaktid IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu muutmiseks, et lähteaineid lisada, ent mitte välja jätta.
Iga kahe aasta tagant hindab komisjon IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu lähteainete lisamiseks, järgides käesolevas lõikes sätestatud põhimõtteid. Esimene hindamine toimub hiljemalt kuus kuud pärast [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Vajaduse korral võtab komisjon vastu õigusaktid IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu muutmiseks, et lähteaineid lisada. Komisjon viib 2025. aastal läbi erihindamise IX lisas esitatud lähteainete väljajätmiseks ja võimalik selle tulemusel koostatav delegeeritud õigusakt võetakse vastu ühe aasta jooksul alates hindamisest.
Muudatusettepanek 310
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 3 a (uus)
Lähteaineid jäetakse IX lisast välja ainult pärast avalikku konsultatsiooni ja kooskõlas artiklis 6 kehtestatud rahalise toetuse stabiilsuse põhimõtetega. Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, lubatakse lähteainete väljajätmise korral olemasolevatel käitistel, mis toodavad asjaomasest lähteainest biokütuseid, lugeda seda energiat taastuvenergiaks ja võtta seda arvesse artiklis 25 sätestatud kütusetarnija kohustuse puhul kuni varasema tootmistasemeni, kuid mitte üle selle.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 5 a (uus)
5a.  Käesoleva direktiivi IX lisas loetletud lähteainetest kütuste tootmise edendamise poliitika kindlaksmääramisel tagavad liikmesriigid, et järgitakse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhiat, sealhulgas selle sätteid, mis käsitlevad olelusringil põhinevat lähenemist eri jäätmevoogude tekitamise ja käitlemise üldmõjule.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 5 a (uus)
5a.  Komisjon hõlbustab liikmesriikidevaheliste ühisprojektide loomist eelkõige sihipärase tehnilise abiga ja projektide väljatöötamise toetamisega.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Liikmesriik võib (või mitu liikmesriiki võivad) teha koostööd ühe või mitme kolmanda riigiga igat liiki ühisprojektides, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisega. Selles koostöös võivad osaleda ka eraettevõtjad.
1.  Liikmesriik võib (või mitu liikmesriiki võivad) teha koostööd ühe või mitme kolmanda riigiga igat liiki ühisprojektides, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisega. Selles koostöös võivad osaleda ka eraettevõtjad ja selle käigus tuleb täiel määral järgida rahvusvahelist õigust.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  elektrienergia on toodetud kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kontrollides eriti tootmise vastavust inimõigustele.
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 3 – punkt e
e)  taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b ja c osutatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist, ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist liitu eksporditavat kogust.
e)  taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b, c ja ca osutatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist, ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist liitu eksporditavat kogust.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõige 5 – punkt d
d)  lisatakse punktide b ja c kohta ning käitises toodetud ja siseturul kasutatava elektrienergia osa või koguse kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil käitis tegevust alustab .
d)  lisatakse lõike 2 punktide b, c ja ca kohta ning käitises toodetud ja siseturul kasutatava elektrienergia osa või koguse kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil käitis tegevust alustab .
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon hõlbustab ühiste toetuskavade loomist liikmesriikide vahel eelkõige suuniste ja parimate tavade levitamise kaudu.
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad riiklikud eeskirjad, mida kohaldatakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ja nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrgu infrastruktuuride suhtes ning protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütuseks või muudeks energiatoodeteks, on proportsionaalsed ja vajalikud.
Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad riiklikud eeskirjad, mida kohaldatakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ja nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrkude suhtes ning protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütuseks, vedelaks biokütuseks ja biomasskütuseks või muudeks energiatoodeteks, ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste suhtes, on proportsionaalsed ja vajalikud ning kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a
a)  haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud;
a)  haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud ning vajalike lubade ja litsentside väljastamiseks on kehtestatudprognoositavad tähtajad;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 2 – punkt d
d)  taastuvatest energiaallikatest energia tootmise detsentraliseeritud seadmete jaoks kehtestatakse lihtsustatud ja vähem koormavad loamenetlused, sh lihtne teatamine juhul, kui seda võimaldab kohaldatav õigusraamistik.
d)  väikeste projektide, taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja salvestamise detsentraliseeritud seadmete, sh omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade jaoks kehtestatakse lihtsustatud ja vähem koormavad loamenetlused, sh lihtne teatamine.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Liikmesriigid tagavad investoritele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia jaoks kavandatava toetuse piisava prognoositavuse. Selleks määravad liikmesriigid kindlaks ja avaldavad toetusvahendite eeldatava eraldamise pikaajalise ajakava, mis hõlmab vähemalt järgmist kolme aastat ning iga kava kohta soovituslikku ajakava, võimsust, eeldatavasti eraldatavat eelarvet ja teavet sidusrühmadega toetuse ülesehituse üle peetud konsultatsiooni kohta.
välja jäetud
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 4
4.  Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil lisavad linnataristu, tööstus- ja elamupiirkondade ning energiataristu, sealhulgas elektri-, kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja alternatiivkütusevõrkude planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel sätted taastuvenergia lõimimise ja kasutuselevõtu ning vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta.
4.  Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil lisavad linnataristu, tööstus-, kaubandus- ja elamupiirkondade ning energiataristu, sealhulgas elektri-, kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja alternatiivkütusevõrkude planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel sätted taastuvenergia lõimimise ja kasutuselevõtu, sealhulgas varajase ruumilise planeerimise, vajaduste ja piisavuse hindamiste kohta, milles võetakse arvesse energiatõhusust ja tarbimiskaja, samuti spetsiaalsed sätted taastuvenergia omatarbijate ja taastuvenergia kogukondade kohta ning vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta . Eelkõige ergutavad liikmesriigid kohalikke ja piirkondlikke haldusasutusi lisama taastuvatest energiaallikatest toodetava kütte ja jahutuse vajaduse korral linnade infrastruktuuri planeerimisse.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 5 – lõik 2
Nimetatud meetmete kehtestamisel või oma toetuskavades võivad liikmesriigid võtta arvesse siseriiklikke meetmeid, mis on seotud energiatõhususe ja koostootmisega ning passiivmajade või madal- või nullenergiamajadega.
Nimetatud meetmete kehtestamisel või oma toetuskavades võivad liikmesriigid võtta arvesse siseriiklikke meetmeid, mis on seotud taastuvenergia omatarbimise, kohaliku energiasalvestamise, energiatõhususe ja koostootmisega ning passiivmajade või madal- või nullenergiamajadega.
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 5 – lõik 3
Liikmesriigid sätestavad oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades või mõnel muul samaväärse mõjuga viisil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumtaseme uute ja suuremahulisele renoveerimisele minevate olemasolevate ehitiste puhul, võttes arvesse direktiivi 2010/31/EL artikli 5 lõike 2 kohase kulutõhususe arvutuse tulemusi. Liikmesriigid lubavad nende miinimumtasemete saavutamiseks kasutada muu hulgas olulises osakaalus taastuvaid energiaallikaid.
Liikmesriigid sätestavad oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades või mõnel muul samaväärse mõjuga viisil taastuvatest energiaallikatest või taastuvenergial põhinevatest tootmisseadmetest toodetud energia kasutamise miinimumtaseme uute ja suuremahulisele renoveerimisele minevate olemasolevate ehitiste puhul , võttes arvesse direktiivi 2010/31/EL artikli 5 lõike 2 kohase kulutõhususe arvutuse tulemusi. Liikmesriigid lubavad nende miinimumtasemete saavutamiseks muu hulgas kasutada kaugkütteks ja -jahutuseks olulises osakaalus taastuvaid energiaallikaid individuaalse või kollektiivse omatarbimise kaudu vastavalt artiklile 21, või taastuvatel energiaallikatel põhineva soojus- ja elektrienergia koostootmise ning heitsoojuse ja heitjahutuse kaudu.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 6
6.  Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2012 annaksid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori uued ja suuremahulisele renoveerimisele minevad olemasolevad hooned käesoleva direktiivi raames eeskuju. Muu hulgas võivad liikmesriigid lugeda selle kohustuse täidetuks, nähes ette, et üldkasutatavate või korraga nii era- kui ka üldkasutuses olevate hoonete katuseid kasutavad kolmandad isikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvateks paigaldusteks.
6.  Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2012 annaksid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori uued ja suuremahulisele renoveerimisele minevad olemasolevad hooned käesoleva direktiivi raames eeskuju. Muu hulgas võivad liikmesriigid lugeda selle kohustuse täidetuks liginullenergiahoonete standardite järgimise korral, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis … [hoonete energiatõhususe kohta (2016/0381(COD)], või nähes ette, et üldkasutatavate või korraga nii era- kui ka üldkasutuses olevate hoonete katuseid kasutavad kolmandad isikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvateks paigaldusteks.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 7
7.  Liikmesriigid soodustavad oma ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega selliste kütte- ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest energiaallikatest ja mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. Liikmesriigid kasutavad selliste süsteemide ja seadmete kasutamise ergutamiseks energia- või ökomärgiseid või muid riigi või liidu tasandil koostatud asjakohaseid sertifikaate või standardeid, kui need on olemas.
7.  Liikmesriigid soodustavad oma ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega selliste kütte- ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest energiaallikatest ja mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. Liikmesriigid kasutavad sel eesmärgil energia- või ökomärgiseid või muid riigi või liidu tasandil koostatud asjakohaseid sertifikaate või standardeid, kui need on olemas, ning tagavad ka piisava teabe ja nõu taastuvate, suure energiatõhususega alternatiivide kohta ning võimalike rahaliste vahendite ja stiimulite kättesaadavuse kohta asendamise korral, et edendada vanade küttesüsteemide kiiremat väljavahetamist ning kiiremat üleminekut taastuvenergial põhinevatele lahendustele, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis … [hoonete energiatõhususe kohta (2016/0381(COD)].
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 8
8.  Liikmesriigid hindavad oma riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- ja jahutusenergia tootmiseks. Kõnealune hindamine tehakse esimest korda koos direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 1 kohase teise põhjaliku hindamisega, mis tuleb teha 31. detsembriks 2020, ning seejärel koos ajakohastatud põhjalike hindamistega.
8.  Liikmesriigid hindavad oma riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- ja jahutusenergia tootmiseks. Hindamisel tuleb eriti kaaluda madala keskkonnariskiga kasutuselevõtuks sobivate alade ruumianalüüsi ja võimalusi kasutada väikesemahulisi kodumajapidamisprojekte. Kõnealune hindamine tehakse esimest korda koos direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 1 kohase teise põhjaliku hindamisega, mis tuleb teha 31. detsembriks 2020, ning seejärel koos ajakohastatud põhjalike hindamistega.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 8 a (uus)
8a.  Liikmesriigid tagavad, et nende riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevad asutused lisavad oma liikuvuse ja transpordikavadesse sätted taastuvaid energiaallikaid kasutavate transpordiliikide integreerimiseks ja kasutuselevõtuks.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 9
9.  Liikmesriigid kõrvaldavad ettevõtete pikaajaliste elektriostulepingutega seotud haldustakistused, et rahastada taastuvaid energiaallikaid ja lihtsustada nende kasutuselevõttu.
9.  Liikmesriigid hindavad oma territooriumil äriklientide poolt taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostmisel esinevaid regulatiivseid ja haldustakistusi ja potentsiaali ning loovad ettevõtete pikaajaliste, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostulepingute hõlbustamiseks soodsa õigus- ja haldusraamistiku, et rahastada taastuvaid energiaallikaid ja lihtsustada nende kasutuselevõttu, tagades, et sellistele ostulepingutele ei kohaldata ebaproportsionaalseid menetlusi ega tasusid, mis ei kajasta kulusid. Selliste ostulepingute sõlmimisel tühistatakse ärikliendi nimel samaväärses ulatuses artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi. See tugiraamistik moodustab osa lõimitud riiklikest energia- ja kliimakavadest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega … [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD))].
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 2
2.  Ühtne haldusalane kontaktpunkt aitab läbipaistval viisil läbida taotlejal kogu taotlusprotsessi, annab taotlejale kogu vajaliku teabe, koordineerib vajaduse korral tegevust muude ametiasutustega ja kaasab neid ning teeb menetluse lõpus õiguslikult siduva otsuse.
2.  Ühtne haldusalane kontaktpunkt aitab läbipaistval viisil läbida taotlejal kogu taotlusprotsessi, annab taotlejale kogu vajaliku teabe, koordineerib vajaduse korral tegevust muude ametiasutustega ja kaasab neid ning teeb menetluse lõpus õiguslikult siduva otsuse. Taotlejatel peaks olema võimalik esitada kõik asjaomased dokumendid digitaalsel kujul.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 3
3.  Ühtne haldusalane kontaktpunkt avaldab koostöös põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatega taastuvenergiaprojektide arendajatele menetluste käsiraamatu, milles käsitletakse ka väikesemahulisi projekte ja omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate projekte.
3.  Et lihtsustada juurdepääsu asjaomasele teabele, loob ühtne haldusalane kontaktpunkt või liikmesriik koostöös põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatega ühtse interneti teabeplatvormi, milles selgitatakse taastuvenergiaprojektide arendajate menetlusi, käsitletakse ka väikesemahulisi projekte, omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate projekte ning taastuvenergiakogukondade projekte. Kui liikmesriik otsustab määrata rohkem kui ühe ühtse haldusalase kontaktpunkti, juhatab teabeplatvorm taotlejale kätte tema taotluse jaoks asjakohase kontaktpunkti.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 4
4.  Lõikes 1 osutatud loamenetlus ei tohi kesta üle kolme aasta, välja arvatud artikli 16 lõikes 5 ja artiklis 17 sätestatud juhtudel.
4.  Lõikes 1 osutatud loamenetlus ei tohi kesta üle kolme aasta, välja arvatud artikli 16 lõigetes 4a ja 5 ning artiklis 17 sätestatud juhtudel.
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 4 a (uus)
4a.  Käitiste puhul, mille elektrivõimsus jääb vahemikku 50kW – 1MW, ei tohi loamenetlus kesta üle ühe aasta. Erakorralistel asjaoludel, mis peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud, võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.
Lõigetes 4 ja 4a osutatud ajavahemikud ei piira kohtulikku edasikaebamist ega õiguskaitsevahendeid ning seda võib pikendada maksimaalselt edasikaebamise ja õiguskaitsevahendite menetluse kestuseks.
Liikmesriigid tagavad, et taotlejatel on tagatud juurdepääs lihtsale ja kättesaadavale kohtuvälisele vaidluste lahendamise mehhanismile, et lahendada vaidlusi, mis on seotud loamenetlustega ning taastuvenergia rajatiste ehitamise ja käitamise lubade väljastamisega.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 5
5.  Liikmesriigid lihtsustavad olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, muu hulgas tagades lihtsustatud ja kiire loamenetluse, mis ei kesta üle ühe aasta alates kuupäevast, mil ajakohastamise taotlus ühtsele haldusalasele kontaktpunktile esitati.
5.  Liikmesriigid lihtsustavad olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, muu hulgas tagades lihtsustatud ja kiire loamenetluse, mis ei kesta üle ühe aasta alates kuupäevast, mil ajakohastamise taotlus ühtsele haldusalasele kontaktpunktile esitati. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse … [mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (uuesti sõnastatud) (2016/0379(COD)] artikli 11 lõike 4 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et elektrivõrgule juurdepääsu ja elektrivõrguga ühendamise õigused säilitatakse ajakohastatud projektide puhul vähemalt juhtudel, mil võimsus ei ole muutunud.
Muudatusettepanek 354
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 5 a (uus)
5a.   Liikmesriigid tagavad oma loa- või kontsessioonimenetluse abil, et alates 31. detsembrist 2022 on 90 % määrusega (EL) nr 1315/2013 (põhivõrgu kohta) loodud põhivõrgu teede ääres asuvad tanklad varustatud elektrisõidukitele mõeldud üldkasutatavate kiirlaadimispunktidega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et laiendada käesoleva lõike kohaldamisala artikliga 25 hõlmatud kütustele.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Näidisprojektid ja käitised, mille elektrivõimsus on alla 50 kW, lubatakse ühendada võrku pärast jaotusvõrguettevõtjale teate esitamist.
1.  Näidisprojektid ja käitised, mille elektrivõimsus on alla 50 kW, lubatakse ühendada võrku pärast jaotusvõrguettevõtjale teate esitamist.
Erandina esimesest lõigust võib jaotusvõrguettevõtja näidisprojektid ja käitiste puhul, mille võimsus on 10,8 kW kuni 50 kW, lihtsast teatamisest mõjuvatel põhjustel keelduda või pakkuda välja alternatiivse lahenduse. Sellisel juhul teeb ta seda kahe nädala jooksul teate esitamisest ja seejärel võib taotleja nõuda ühendamist standardse korra alusel. Kui jaotusvõrguettevõtja selle aja jooksul eitavalt ei vasta, võib käitise ühendada.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele osalejatele, näiteks tarbijatele, ehitajatele, paigaldajatele, arhitektidele ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamiseks sobivate kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning sõidukite tarnijatele.
1.  Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele osalejatele, näiteks tarbijatele, eelkõige madala sissetulekuga haavatavatele tarbijatele, omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele, taastuvenergiakogukondadele, ehitajatele, paigaldajatele, arhitektidele ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamiseks sobivate kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning sõidukite tarnijatele.
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid tagavad teabe intelligentsete transpordisüsteemide ja ühendatud sõidukite eeliste kohta liiklusohutuse, ummikute vähendamise ja kütusesäästlikkuse seisukohast.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 6
6.  Liikmesriigid töötavad kohalike ja piirkondlike ametiasutuste osalemisel välja sobivad teavitus-, teadlikkuse tõstmise, juhendamis- või koolitusprogrammid, et teavitada elanikke taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kasust ja praktilistest üksikasjadest.
6.  Liikmesriigid töötavad kohalike ja piirkondlike ametiasutuste osalemisel välja sobivad teavitus-, teadlikkuse tõstmise, juhendamis- või koolitusprogrammid, et teavitada elanikke sellest, kuidas kasutada oma õigusi aktiivsete klientidena ning kasust ja praktilistest üksikasjadest, sh tehnilistest ja finantsaspektidest, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamisega, kaasa arvatud omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise kaudu või taastuvenergiakogukondade raames, samuti liikmesriikide vaheliste koostöömehhanismide ja eri liiki piiriülese koostöö eelistest.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 3
Liikmesriigid tagavad , et päritolutagatist ei anta tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust sama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise jaoks. Liikmesriigid annavad sellised päritolutagatised välja ja viivad need enampakkumisel müümise kaudu turule. Enampakkumistulu kasutatakse taastuvate energiaallikatega seotud toetuste kulude hüvitamiseks.
Liikmesriigid tagavad, et pärast … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kasutusele võetud taastuvenergiat tootvate käitiste puhul ei anta päritolutagatist tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust sama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise jaoks, välja arvatud juhul, kui ei toimu topelthüvitamist.
Eeldatakse, et topelthüvitamist ei toimu, kui
a)  rahaline toetus antakse pakkumismenetluse või kaubeldavate roheliste sertifikaatide süsteemi raames;
b)  päritolutagatise turuväärtust võetakse halduslikult rahalise toetuse tasemes arvesse või
c)  päritolutagatisi ei anta otse tootjale, vaid tarnijale või tarbijale, kes ostab taastuvenergiat kas konkurentsi tingimustes või taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri pikaajaliste ostulepingutega .
Muudel juhtudel peale neljandas lõigus nimetatute väljastavad liikmesriigid päritolutagatised statistika eesmärgil ja tühistavad need viivitamata.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 7 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  kas energiaallikas, mille abil energia toodeti, vastas säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, millele osutatakse artiklis 26.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 7 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii
ii)  gaasiga; või
ii)  gaasiga, sh vesinikuga, või
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 19 – lõige 8
8.  Kui elektrienergia tarnija peab tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiakasutuse struktuuris energiaallikate jaotuses vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artiklile 3 , peab ta selleks kasutama päritolutagatisi. Direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi kasutatakse selleks, et täita kõiki tõhusas elektri ja soojuse koostootmisjaamas toodetud elektri koguse tõendamise nõudeid. Liikmesriigid tagavad, et tõhusa koostootmisega toodetud taastuvenergia või -elektri tarbimise tõendamiseks päritolutagatiste kasutamisel võetakse täiel määral arvesse ülekandekadusid.
8.  Kui elektrienergia tarnija peab tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiakasutuse struktuuris energiaallikate jaotuses vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artiklile 3, peab ta selleks kasutama päritolutagatisi. Direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi kasutatakse selleks, et täita kõiki tõhusas elektri ja soojuse koostootmisjaamas toodetud elektri koguse tõendamise nõudeid. Kui elekter on toodetud tõhusa koostootmisega taastuvatest energiaallikatest, antakse seoses lõikega 2 välja ainult ühe päritolutagatise, milles täpsustatakse mõlemad näitajad. Liikmesriigid tagavad, et tõhusa koostootmisega toodetud taastuvenergia või -elektri tarbimise tõendamiseks päritolutagatiste kasutamisel võetakse täiel määral arvesse ülekandekadusid.
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 1
1.  Vajaduse korral hindavad liikmesriigid gaasivõrgutaristu laiendamise vajadust, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kaasamist.
1.  Vajaduse korral hindavad liikmesriigid gaasivõrgutaristu laiendamise vajadust, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kaasamist. Ülekandevõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad tagavad gaasivõrgu infrastruktuuri ladusa toimimise, sealhulgas selle regulaarse hooldamise ja puhastamise.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 20 – lõige 3
3.  Vastavalt hindamisele, mida liikmesriigid teevad määruse [juhtimine] I lisa kohase lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames, et selgitada välja, kas käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu eesmärgi saavutamiseks on vaja taastuvatest energiaallikatest kaugkütte- ja kaugjahutusenergia tootmiseks ehitada uus taristu, võtavad liikmesriigid vajaduse korral kaugküttetaristu väljaarendamiseks vajalikud meetmed, et võimaldada biomassist, päikeseenergia- ja geotermilistest seadmetest pärit kütte ja jahutusenergia tootmise arengut.
3.  Vastavalt hindamisele, mida liikmesriigid teevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse … [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD))] I lisa kohase lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames, et selgitada välja, kas käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu eesmärgi saavutamiseks on vaja taastuvatest energiaallikatest kaugkütte- ja kaugjahutusenergia tootmiseks ehitada uus taristu, võtavad liikmesriigid vajaduse korral kaugküttetaristu väljaarendamiseks vajalikud meetmed, et võimaldada säästvast biomassist, suurte soojuspumpade toodetud ümbritseva keskkonna soojusest, päikeseenergia- ja geotermilistest seadmetest ning tööstuse ja muude allikate soojusenergia ülejäägist pärit kütte ja jahutusenergia tootmise arengut.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid tagavad, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kas individuaalselt või agregaatorite kaudu:
Liikmesriigid tagavad tarbijatele võimaluse hakata omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks. Selleks tagavad liikmesriigid, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kas individuaalselt või agregaatorite kaudu:
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
a)  omavad õigust omatarbeks toodetud energiat tarbida ning müüa ülemäärast taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit, sealhulgas elektriostulepingute alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid, mis ei kajasta kulusid;
a)  omavad õigust omatarbeks toodetud energiat tarbida ning müüa ülemäärast taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit, sealhulgas elektriostulepingute ning vastastikuse kauplemiskorra alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid, mis ei kajasta kulusid;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  omavad õigust tarbida omatoodetud taastuvelektrit, mis jääb nende valdusesse, ilma et selle eest nõutaks mis tahes lõivusid, tasusid või makse;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a b (uus)
ab)  omavad õigust paigaldada ja käitada omatarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks mis tahes tasusid, sealhulgas maksustamist ja kahekordseid võrgutasusid salvestatud elektrienergia eest, mis jääb nende valdusesse;
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
c)  ei ole käsitatud energiatarnijatena vastavalt liidu või siseriiklikele õigusaktidele seoses nende poolt võrku suunatava taastuvelektriga, mille kogus on kodumajapidamiste puhul kuni 10 MWh ja juriidiliste isikute puhul kuni 500 MWh aastas; ning
c)  ei ole käsitatud energiatarnijatena vastavalt liidu või siseriiklikele õigusaktidele seoses nende poolt võrku suunatava taastuvelektriga, mille kogus on kodumajapidamiste puhul kuni 10 MWh ja juriidiliste isikute puhul kuni 500 MWh aastas, ilma et see piiraks jaotusvõrguettevõtjate poolt tootmisvõimsuse võrkudesse ühendamise järelevalve ja heakskiidu menetlusi vastavalt artiklitele 15 kuni 18;
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d
d)  saavad omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest tasu, mis kajastab võrku suunatud elektri turuväärtust.
d)  saavad omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest tasu, mis on võrdne vähemalt võrku suunatud elektri turuhinnaga ja võib võtta arvesse võrgu, keskkonna ning ühiskonna jaoks loodavat pikaajalist väärtust vastavalt hajaenergia ressursside kulude-tulude analüüsile, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ... [elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (2016/0380(COD)] [artiklis 59].
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Liikmesriigid tagavad, et võrgu haldamise ja arendamise kulud jaotatakse õiglaselt ja proportsionaalselt ning et jaotus peegeldab elektri omatarbeks tootmise kasu kogu süsteemile, kaasa arvatud pikaajalist väärtust võrgu, keskkonna ning ühiskonna jaoks.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes elavad samas kortermajas või paiknevad samas ärikohas või ühises teenuste osutamise kohas või kasutavad suletud jaotusvõrku, võivad omatarbeks toodetud taastuvenergiat tarbida ühiselt samadel tingimustel, mis neil oleks omatarbeks toodetud taastuvenergia individuaalse tarbijana. Sellisel juhul kohaldatakse iga asjaomase omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbija suhtes lõike 1 punktis c sätestatud piirmäära.
2.  Liikmesriigid tagavad, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes elavad samas kortermajas või elamupiirkonnas või paiknevad samas äri- või tööstuskohas või ühises teenuste osutamise kohas või kasutavad sama suletud jaotusvõrku, võivad omatarbeks toodetud taastuvenergiat tarbida ühiselt samadel tingimustel, mis neil oleks omatarbeks toodetud taastuvenergia individuaalse tarbijana. Sellisel juhul kohaldatakse iga asjaomase omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbija suhtes lõike 1 punktis c sätestatud piirmäära.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid koostavad hinnangu oma territooriumidel esinevate omatarbeks toodetud energia tarbimise arendamise võimaluste ja takistuste kohta, et luua raamistik, mille eesmärk on edendada ja hõlbustada omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist.
Tugiraamistik sisaldab muu hulgas järgmist:
a)  konkreetseid meetmeid tagamaks, et omatarbeks toodetud energia tarbimine oleks kättesaadav kõikidele tarbijatele, sealhulgas haavatavatele ja väikese sissetulekuga leibkondadele ja neile, kes elavad sotsiaaleluruumides või üürivad eluaset;
b)  vahendid, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu rahastamisele;
c)  hoonete omanikele suunatud stiimulid, et nad looksid üürnikele omatarbeks toodetud energia tarbimise võimalusi;
d)  omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamata regulatiivsete takistuste kaotamine, kaasa arvatud üürnike jaoks.
See hinnang ja tugiraamistik moodustavad osa riiklikest energia- ja kliimakavadest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ... [energialiidu juhtimise kohta (2016/0375(COD)].
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 21 – lõige 3
3.  Omatarbeks toodetud taastuvenergia jaamaga seotud paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust, võib juhtida kolmas isik.
3.  Nõusoleku korral võib omatarbeks toodetud taastuvenergia jaama omanik olla kolmas isik, või niisuguse jaamaga seotud paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust, võib juhtida kolmas isik. Kolmandat isikut ennast ei peeta omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – lõik -1 (uus)
Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel, eelkõige kodutarbijatel, on õigus osaleda taastuvenergia ühenduses, ilma et nad kaotaksid oma õigusi lõpptarbijana ning ilma et neile kohaldataks põhjendamatuid tingimusi või menetlusi, mis takistaksid või pärsiksid nende osalemist taastuvenergia ühenduses, tingimusel et eraettevõtjate puhul ei ole osalemine nende peamine äri- ega kutsetegevus.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiakogukondadel on õigus taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa, sealhulgas elektriostulepingute alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid, mis ei kajasta kulusid.
Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiakogukondadel on õigus taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa, sealhulgas elektriostulepingute alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks diskrimineerivaid ega ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid, mis ei kajasta kulusid.
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Käesoleva direktiivi kohaldamisel on taastuvenergiakogukond väike ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) või mittetulundusühendus, mille osanikud või liikmed teevad koostööd taastuvatest energiaallikatest energia tootmisel, jaotamisel, salvestamisel või tarnimisel ning täidavad vähemalt nelja kriteeriumit järgmistest:
Käesoleva direktiivi kohaldamisel on taastuvenergiakogukond väike ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) või mittetulundusühendus, mille osanikud või liikmed teevad koostööd taastuvatest energiaallikatest energia tootmisel, jaotamisel, salvestamisel või tarnimisel.
Taastuvenergiakogukonnana kohtlemise eelistest osasaamiseks peab vähemalt 51 % kohtadest üksuse juhatuses või juhtorganites olema ette nähtud kohalikele liikmetele, st kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaal-majanduslike huvide esindajatele või kodanikele.
Lisaks peab taastuvenergiakogukond täitma vähemalt kolme kriteeriumit järgmistest:
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a
a)  osanikud või liikmed on füüsilised isikud, kohalikud ametiasutused, sealhulgas omavalitsused, või taastuvenergia valdkonnas tegutsevad VKEd;
a)  osanikud või liikmed on füüsilised isikud, kohalikud ametiasutused, sealhulgas omavalitsused, või VKEd;
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
b)  vähemalt 51 % üksuse hääleõiguslikest osanikest või liikmetest on füüsilised isikud;
b)  vähemalt 51 % üksuse hääleõiguslikest osanikest või liikmetest on füüsilised isikud või avalik-õiguslikud organid;
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
c)  vähemalt 51 % üksuse aktsiatest või osalusõigustest omavad kohalikud liikmed, st kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaalmajanduslike huvide esindajad või kodanikud, kellel on otsene huvi kogukonna tegevuse ja selle mõju vastu;
c)  vähemalt 51 % üksuse aktsiatest või osalusõigustest omavad kohalikud liikmed, st kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaalmajanduslike huvide esindajad või kodanikud;
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – punkt d
d)  vähemalt 51 % kohtadest üksuse juhatuses või juhtorganites on ette nähtud kohalikele liikmetele, st kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaalmajanduslike huvide esindajatele või kodanikele, kellel on otsene huvi kogukonna tegevuse ja selle mõju vastu;
välja jäetud
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Liikmesriigid jälgivad nende kriteeriumide kohaldamist ja võtavad meetmeid, et vältida kuritarvitamist või kahjulikku mõju konkurentsile.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 2
2.  Ilma et see piiraks riigiabi eeskirju, peavad liikmesriigid võtma toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripärasid.
2.  Liikmesriigid peavad võtma toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripärasid, tagades kõikidele taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjatele võrdsed võimalused.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid koostavad hinnangu oma territooriumil taastuvenergiakogukondade arendamise takistuste ja võimaluste kohta, et luua tugiraamistik, mis aitaks edendada ja hõlbustada taastuvenergiakogukondade osalemist taastuvenergia tootmises, tarbimises, salvestamises ja müümises.
See tugiraamistik hõlmab järgmist:
a)  eesmärgid ja erimeetmed, mis aitavad ametiasutustel võimaldada taastuvenergiakogukondade arengut ning selles otseselt osaleda;
b)  konkreetsed meetmed tagamaks, et taastuvenergiakogukondades osalemine oleks kättesaadav kõikidele tarbijatele, sealhulgas haavatavatele leibkondadele, väikese sissetulekuga ja neile, kes elavad sotsiaaleluruumides või üürivad eluaset;
c)  vahendid, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu rahastamisele ja teabele;
d)  regulatiivne ja suutlikkuse suurendamise toetus riigiasutustele taastuvenergia kogukondade rajamisel;
e)  taastuvenergiakogukondade põhjendamata regulatiivsete ja haldusalaste takistuste kaotamine;
f)  eeskirjad, et tagada energiakogukonnas osalevate tarbijate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ja kindlustada neile samaväärne kaitse nagu tarbijatele, kes ühendatud jaotusvõrkudesse.
See tugiraamistik moodustab osa lõimitud riiklikest energia- ja kliimakavadest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ...[energialiidu juhtimise kohta, 2016/0375(COD)].
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 1
1.  Selleks et lihtsustada taastuvenergia laialdasemat kasutust kütte- ja jahutussektoris, püüavad liikmesriigid suurendada taastuvenergia osakaalu kõnealuses sektoris vähemalt 1 protsendipunkti võrra aastas, väljendatuna osakaaluna liikmesriigi energia lõpptarbimises ja arvutatuna vastavalt artiklis 7 sätestatud metoodikale.
1.  Selleks et lihtsustada taastuvenergia laialdasemat kasutust kütte- ja jahutussektoris, püüavad liikmesriigid suurendada taastuvenergia osakaalu kõnealuses sektoris vähemalt protsendipunkti võrra aastas, väljendatuna osakaaluna liikmesriigi energia lõpptarbimises ja arvutatuna vastavalt artiklis 7 sätestatud metoodikale. Kui liikmesriik ei suuda seda protsenti saavutada, annab ta sellest teada ja esitab komisjonile mittetäitmise põhjenduse. Liikmesriigid peavad prioriteetseks parimaid kättesaadavaid tehnoloogiaid.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)
1a.  Lõike 1 kohaldamisel, kui arvutatakse taastuvenergia osakaalu kütte- ja jahutussektoris ja selle iga-aastast nõutavat kasvu:
a)  võivad liikmesriigid arvestada antud aasta kasvu nii, nagu see oleks saavutatud osaliselt või täielikult kahel eelmisel või kahel järgmisel aastal, ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030;
b)  võivad liikmesriigid arvestada heitsoojuse ja -jahutuse lõikes 1 osutatud aastase kasvu hulka, kuni 50 % ulatuses aastasest kasvust;
c)  kui taastuvenergia ja heitsoojuse ja -jahutuse osakaal kütte- ja jahutussektoris on 50–80 %, vähendavad liikmesriigid kasvu 1 protsendipunktini igal aastal;
d)  võivad liikmesriigid määrata oma aastase kasvu taseme, sealhulgas otsustada, kas kohaldada punktis b osutatud heitsoojuse ja -jahutuse piirmäära alates sellest aastast, mil nende taastuvenergia ning heitsoojuse ja -jahutusenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 80 %.
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 2
2.  Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel määrata ja avaldada selliste meetmete loetelu ja sellised rakendusüksused (nt kütusetarnijad), mis peavad aitama saavutada taastuvenergia osakaalu lõikega 1 ette nähtud suurendamise.
2.  Liikmesriigid määravad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ja avaldavad selliste meetmete loetelu ja sellised rakendusüksused (nt kütusetarnijad), mis peavad aitama saavutada taastuvenergia osakaalu lõikega 1 ette nähtud suurendamise.
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks vastavalt lõikele 1 võib kasutada ühte või mitut järgmist võimalust:
3.  Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks vastavalt lõikele 1 võib muu hulgas kasutada ühte või mitut järgmist võimalust:
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 3 – punkt a
a)  taastuvenergia füüsiline lõimimine energiasse ja energia saamiseks kasutatavasse kütusesse, mis kütte- ja jahutussektorisse tarnitakse;
a)  taastuvenergia või heitsoojuse ja -jahutuse füüsiline lõimimine energiasse ja energia saamiseks kasutatavasse kütusesse, mis kütte- ja jahutussektorisse tarnitakse;
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 3 – punkt b
b)  otsesed leevendusmeetmed, nagu taastuvenergial põhinevate suure tõhususega kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine hoonetesse või taastuvenergia kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutussprotsessides;
b)  otsesed leevendusmeetmed, nagu taastuvenergial põhinevate suure tõhususega kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine hoonetesse või taastuvenergia kasutamine või heitsoojuse ja -jahutuse kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutussprotsessides;
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 3 – punkt c a (uus)
ca)  muud sarnase mõjuga poliitikameetmed, mis aitavad saavutada lõikes 1 või 1a sätestatud taastuvenergia osakaalu aastast kasvu.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui rakendatakse meetmeid, millele on osutatud punktides a kuni d, nõuavad liikmesriigid, et meetmed kavandatakse selliselt, et need oleks kättesaadavad kõikidele tarbijatele, eelkõige väikese sissetulekuga või haavatavatele leibkondadele, kes ei pruugi omada piisavalt kapitali ja muul viisil kasu saada.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõige 5 – punkt b a (uus)
ba)  kütte- ja jahutussektorisse tarnitud heitsoojuse või -jahutuse hulk;
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 23 – lõik 5 – punkt c
c)  taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulgas; ning
c)  taastuvenergia ja heitsoojuse või ‑jahutuse osakaal kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulgas; ning
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte ja -jahutusenergia tarnijad annavad lõpptarbijatele teavet oma süsteemi energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu kohta. Selline teave peab olema kooskõlas direktiivi 2010/31/EL kohaselt kasutatavate standarditega.
1.  Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte ja -jahutusenergia tarnijad annavad lõpptarbijatele teavet oma süsteemi energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu kohta. Selline teave tuleb esitada kord aastas või nõudmise korral kooskõlas direktiivi 2010/31/EL kohaselt kasutatavate standarditega.
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 2
2.  Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et võimaldada sellise kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi tarbijatel, mis ei ole „tõhus kaugküte ja -jahutus“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses, süsteemist lahkuda, et toota taastuvatest energiaallikatest soojus- või jahutusenergiat ise või liituda muu soojus- või jahutusenergia tarnijaga, kellel on juurdepääs lõikes 4 osutatud süsteemile.
2.  Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et võimaldada sellise kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi tarbijatel, mis ei ole „tõhus kaugküte ja -jahutus“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses ega saa selleks investeerimiskavade kohaselt lähema viie aasta jooksul, süsteemist lahkuda, et toota taastuvatest energiaallikatest soojus- või jahutusenergiat ise.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 3
3.  Liikmesriigid võivad piirata süsteemist lahkumise või tarnija vahetamise õigust selliste tarbijatega, kes suudavad tõendada, et soojus- või jahutusenergia alternatiivsest allikast tarnimise tulemusena suureneb energiatõhusus märgatavalt. Alternatiivse tarneallika tõhusust võib hinnata direktiivis 2010/31/EL määratletud energiatõhususe sertifikaadi alusel.
3.  Liikmesriigid võivad piirata süsteemist lahkumise õigust selliste tarbijatega, kes suudavad tõendada, et soojus- või jahutusenergia alternatiivsest allikast tarnimise tulemusena suureneb energiatõhusus märgatavalt. Alternatiivse tarneallika tõhusust võib hinnata direktiivis 2010/31/EL määratletud energiatõhususe sertifikaadi alusel.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 4
4.  Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et tagada taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia mittediskrimineeriv juurdepääs kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele. Mittediskrimineeriv juurdepääs peab võimaldama muudel tarnijatel kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajatel vahetult tarnida sellistest allikatest pärit soojus- ja jahutusenergia Oct Nov 2017e.
4.  Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et tagada taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia mittediskrimineeriv juurdepääs kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, tuginedes liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Sellised kriteeriumid peavad võtma arvesse majanduslikku ja tehnilist teostatavust kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajate ja ühendatud tarbijate jaoks.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 5
5.  Kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja võib keelduda tarnijatele juurdepääsu andmisest, kui süsteemil ei ole vajalikku võimsust heitsoojus- või heitjahutusenergia, taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või tõhusa koostootmisega toodetud soojus- või jahutussenergia muude tarnete tõttu. Liikmesriigid tagavad, et sellise keeldumise korral esitab kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja lõike 9 kohaselt määratud pädevale asutusele asjakohase teabe süsteemi tugevdamiseks vajalike meetmete kohta.
5.  Kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja võib keelduda tarnijatele juurdepääsu andmisest, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:
a)   süsteemil ei ole vajalikku võimsust heitsoojus- või heitjahutusenergia, taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või tõhusa koostootmisega toodetud soojus- või jahutussenergia muude tarnete tõttu või ohustaks selline juurdepääs kaugküttesüsteemi ohutut toimimist;
b)   süsteem on „tõhus kaugkütte ja ‑jahutussüsteem“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 lõike 41 tähenduses;
c)   juurdepääsu andmine põhjustaks lõpptarbijale kütte või jahutuse ülemäärase hinnatõusu võrreldes peamise kohaliku küttega, millega taastuvatest energiaallikatest toodetud ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia konkureeriks.
Liikmesriigid tagavad, et sellise keeldumise korral esitab kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja lõike 9 kohaselt määratud pädevale asutusele asjakohase teabe süsteemi tugevdamiseks vajalike meetmete, sealhulgas nende meetmete majandusliku mõju kohta.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 6
6.  Uued kaugkütte- või kaugjahutussüsteemid võib taotluse alusel erandkorras vabastada lõike 4 kohaldamise kohustusest kindlaksmääratud ajavahemikuks. Pädev asutus teeb otsuse sellise erandi taotluse kohta iga juhtumi põhjal eraldi. Erand tehakse üksnes juhul, kui uus kaugkütte- või kaugjahutussüsteem on „tõhus kaugküte ja -jahutus“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses ning kui selles kasutatakse ära taastuvate energiaallikate ja heitsoojus- või heitjahutusenergia kasutamise võimalusi, mis on kindlaks tehtud direktiivi 2012/27/EL artikli 14 kohase põhjaliku hindamise tulemusel.
6.  Uued kaugkütte- või kaugjahutussüsteemid võib taotluse alusel erandkorras vabastada lõike 4 kohaldamise kohustusest kindlaksmääratud ajavahemikuks. Pädev asutus teeb otsuse sellise erandi taotluse kohta iga juhtumi põhjal eraldi. Erand tehakse üksnes juhul, kui uus kaugkütte- või kaugjahutussüsteem on „tõhus kaugküte ja -jahutus“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses, ning kui selles kasutatakse ära taastuvate energiaallikate võimalusi - „tõhus koostootmine“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 lõike 34 tähenduses ja heitsoojus- või heitjahutusenergia kasutamise võimalusi, mis on kindlaks tehtud direktiivi 2012/27/EL artikli 14 kohase põhjaliku hindamise tulemusel.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 7
7.  Süsteemist lahkumise või tarnija vahetamise õigust võivad kasutada individuaalsed tarbijad, tarbijate moodustatud ühendused või tarbijate nimel tegutsevad isikud. Kortermajade puhul saab süsteemist lahkuda üksnes kogu maja korraga.
7.  Süsteemist lahkumise õigust võivad kasutada individuaalsed tarbijad, tarbijate moodustatud ühendused või tarbijate nimel tegutsevad isikud. Kortermajade puhul saab süsteemist lahkuda üksnes kogu maja korraga.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 8
8.  Liikmesriigid nõuavad, et elektrijaotusvõrgu ettevõtjad hindaksid koostöös oma piirkonna kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajatega vähemalt iga kahe aasta tagant seda, millised on kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid, sealhulgas tarbimiskaja ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ülejäägi salvestamine, ning kas kindlakstehtud võimaluste kasutamine oleks ressursi- ja kulutõhusam kui alternatiivsed lahendused.
8.  Liikmesriigid nõuavad, et elektrijaotusvõrgu ettevõtjad hindaksid koostöös oma piirkonna kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajatega vähemalt iga nelja aasta tagant seda, millised on kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid, sealhulgas tarbimiskaja ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ülejäägi salvestamine, ning kas kindlakstehtud võimaluste kasutamine oleks ressursi- ja kulutõhusam kui alternatiivsed lahendused.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 24 – lõige 9
9.  Liikmesriigid määravad vähemalt ühe sõltumatu ametiasutuse, kes tagab, et käesoleva artikli kohased tarbijaõigused ja kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise eeskirjad on selgelt määratletud ja nende täitmine tagatud.
9.  Liikmesriigid määravad vähemalt ühe pädeva asutuse, kes tagab, et käesoleva artikli kohased tarbijaõigused ja kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise eeskirjad on selgelt määratletud ja nende täitmine tagatud.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid nõuavad kütusetarnijatelt, et alates 1. jaanuarist 2021 oleks selliste transpordikütuste kogumahus, mida need tarnivad tarbimiseks või turul kasutamiseks kalendriaasta jooksul, teatav minimaalne osakaal IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja muid biokütused ning biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, jäätmepõhiseid fossiilkütuseid ja taastuvelektrit.
Selleks et saavutada artiklis 3 osutatud eesmärk, mis seisneb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 12 % osakaalus energia lõpptarbimisest, nõuavad liikmesriigid kütusetarnijatelt, et alates 1. jaanuarist 2021 oleks selliste transpordikütuste kogumahus, mida need tarnivad tarbimiseks või turul kasutamiseks kalendriaasta jooksul, teatav minimaalne osakaal IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja muid biokütused ning biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlussevõetud süsiniku põhiseid kütuseid ja taastuvelektrit.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 2
2021. aastal on see minimaalne osakaal vähemalt 1,5 %, mis vastavalt X lisa B osas esitatud trajektoorile suureneb 2030. aastaks vähemalt 6,8 %-ni. Sellest üldisest osakaalust moodustavad IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütused ja biogaas vähemalt 0,5 % transpordikütustest, mis on alates 1. jaanuarist 2021 tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud, ning see osakaal peab 2030. aastaks suurenema vastavalt X lisa C osas esitatud trajektoorile vähemalt 3,6 %-ni.
2021. aastal on see minimaalne osakaal vähemalt 1,5 %, mis vastavalt X lisa B osas esitatud trajektoorile suureneb 2030. aastaks vähemalt 10 %-ni. Sellest üldisest osakaalust moodustavad IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütused ja biogaas vähemalt 0,5 % transpordikütustest, mis on alates 1. jaanuarist 2021 tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud, ning see osakaal peab 2030. aastaks suurenema vastavalt X lisa C osas esitatud trajektoorile vähemalt 3,6 %-ni.
Kütusetarnijad, kelle tarnitavaks kütuseks on üksnes elektrikütus ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused, ei pea täitma IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja muude biokütuste ning biogaasi minimaalse osakaalu nõuet.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 4 – punkt a
a)  nimetaja, see tähendab tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse bensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, jäätmepõhiseid fossiilkütuseid ja elektrienergiat;
a)  nimetaja, see tähendab tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse bensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlussevõetud süsiniku põhiseid kütuseid ja elektrienergiat;
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 4 – punkt b –lõik 1
b)  lugeja, see tähendab IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja muude biokütuste ning biogaasi energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud jäätmepõhiseid fossiilkütuseid ja maanteesõidukitele tarnitud taastuvelektrit.
b)  lugeja, see tähendab IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja muude biokütuste ning biogaasi energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud ringlussevõetud süsiniku põhiseid kütuseid ja maanteesõidukitele tarnitud taastuvelektrit.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 4 – punkt b –lõik 2
Lugeja arvutamisel on IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses kuni 1,7 % ning lennundus- ja merendussektorisse tarnitud kütuste osakaalu saamiseks korrutatakse nende energiasisaldus 1,2-ga;
Lugeja arvutamisel on IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses kuni 1,7 %.
Liikmesriigid võivad muuta IX lisa B osas lähteainete suhtes sätestatud piirmäära, kui see on põhjendatud, võttes arvesse lähteainete kättesaadavust. Kõik muudatused esitatakse heakskiitmiseks komisjonile.
Lennundus- ja merendussektorisse tarnitud kütuste osakaalu saamiseks korrutatakse nende energiasisaldus vastavalt 2‑ga ja 1,2‑ga ning maanteesõidukitele tarnitud taastuvelektri osakaalu saamiseks korrutatakse selle energiasisaldus 2,5‑ga.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid võivad kavandada oma riigi poliitikameetmed nii, et nendega täidetakse käesolevas artiklis kehtestatud kohustusi kui kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustust, ja nad võivad kohaldada nimetatud poliitikameetmeid ka jäätmepõhistele fossiilkütustele tingimusel, et see ei ole vastuolus ringmajanduse eesmärkidega ja on tagatud lõikes 1 ette nähtud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal.
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1
3.  Taastuvelektri osakaalu määramiseks lõike 1 kohaldamisel võib kasutada kastaastuvatest energiaallikatest toodetud elektri keskmist osakaalu liidus või taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu liikmesriigis, kus kõnealust elektrit tarnitakse, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Mõlemal juhul tühistatakse samaväärne kogus artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi.
3.  Taastuvelektri osakaalu määramiseks lõike 1 kohaldamisel kasutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu liikmesriigis, kus kõnealust elektrit tarnitakse, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat, kui on piisavalt tõendeid, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter on täiendav. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada metoodika, sealhulgas selline metoodika, mille alusel liikmesriigid kehtestavad täiendavuse tõestamiseks lähtealuse.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Juhul kui tegemist on elektriga, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootva käitisega ja mis on tarnitud maanteesõidukitele, võib erandina esimesest lõigust elektri osakaalu määramiseks lõike 1 kohaldamisel võtta seda elektrit täiel määral arvesse kui taastuvelektrit. Samamoodi võetakse taastuvelektrina täiel määral arvesse elektrit, mis on saadud taastuvelektri pikaajaliste elektriostulepingute alusel. Igal juhul tühistatakse samaväärne kogus artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi.
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a –lõik 1
kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks elektrit, võib taastuvenergia osakaalu määramiseks kasutada kas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri keskmist osakaalu liidus või taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu tootjariigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Mõlemal juhul tühistatakse samaväärne kogus artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi.
Kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks elektrit, võib taastuvenergia osakaalu määramiseks kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri keskmist osakaalu tootjariigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Tühistatakse samaväärne kogus artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi.
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 4 – lõik 1
Liikmesriigid loovad andmebaasi, mis võimaldab jälgida selliste transpordikütuste päritolu, mida võib arvesse võtta lõike 1 punktis b sätestatud lugeja arvutamisel, ning nõuavad, et asjaomased ettevõtjad sisestaksid andmebaasi teabe tehingute ja sobivate kütuste säästlikkuse näitajate kohta, sealhulgas nende olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heitkoguse alates nende tootmise kohast kuni kütusetarnijani, kes kütuse turule viib.
Komisjon loob liidu andmebaasi, mis võimaldab jälgida selliste transpordikütuste, sealhulgas elektri päritolu, mida võib arvesse võtta lõike 1 punktis b sätestatud lugeja arvutamisel. Liikmesriigid nõuavad, et asjaomased ettevõtjad sisestaksid andmebaasi teabe tehingute ja sobivate kütuste säästlikkuse näitajate kohta, sealhulgas nende olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heitkoguse alates nende tootmise kohast kuni kütusetarnijani, kes kütuse turule viib.
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 4 – lõik 3
Riiklikud andmebaasid ühendatakse omavahel, mis võimaldab jälgida liikmesriikide vahelisi kütusetehinguid. Komisjon sätestab riiklike andmebaaside ühilduvuse tagamiseks nende sisu ja kasutamist käsitlevad tehnilised spetsifikatsioonid rakendusaktides, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 31 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisjon sätestab nende sisu ja kasutamist käsitlevad tehnilised spetsifikatsioonid rakendusaktides, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 31 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 5
5.  Liikmesriigid esitavad riiklikust andmebaasist pärit koondteabe, sealhulgas kütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta kooskõlas määruse [juhtimine] VII lisaga.
5.  Liikmesriigid esitavad koondteabe, sealhulgas kütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse … [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD))] VII lisaga. Komisjon avaldab kord aastas andmebaasist pärit koondteabe.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 6
6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendavalt täpsustada käesoleva artikli lõike 3 punktis b sätestatud metoodikat biokütuse osakaalu määramiseks juhul, kui biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega, sätestada metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja jäätmepõhiste fossiilkütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähenemise hindamiseks ning määrata kindlaks minimaalne kasvuhoonegaaside heite vähenemine, mida kõnealuste kütuste puhul käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel nõutakse.
6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva direktiivi täiendamiseks, et täiendavalt täpsustada käesoleva artikli lõike 3 punktis b sätestatud metoodikat biokütuse osakaalu määramiseks juhul, kui biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega, sätestada metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja kaubanduslikuks kasutamiseks ja/või müügiks ette nähtud toodete valmistamise või tootmise vältimatu ja tahtmatu tagajärjena toodetud gaasijäätmetest toodetud vähese CO2-heitega fossiilkütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähenemise hindamiseks ning määrata kindlaks minimaalne kasvuhoonegaaside heite vähenemine, mida kõnealuste kütuste puhul käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel nõutakse.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 25 – lõige 7
7.  Komisjon hindab määrusega [juhtimine] ettenähtud kord kahe aasta jooksul tehtava edusammude hindamise kontekstis 31. detsembriks 2025, kas lõikes 1 sätestatud kohustus tegelikkuses stimuleerib innovatsiooni ja aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris ning kas biokütuste ja biogaasi suhtes kohaldatavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõuded on asjakohased. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku lõikes 1 sätestatud kohustuse muutmiseks.
7.  Komisjon hindab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega …, [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD))] ettenähtud kord kahe aasta jooksul tehtava edusammude hindamise kontekstis 31. detsembriks 2025, kas lõikes 1 sätestatud kohustus tegelikkuses stimuleerib innovatsiooni ja tagab kasvuhoonegaaside heite vähendamise transpordisektoris ning kas biokütuste ja biogaasi suhtes kohaldatavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõuded on asjakohased. Hindamisel analüüsitakse samuti seda, kas käesoleva artikli sätted aitavad tõhusalt vältida taastuvenergia alast topeltarvestust. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku lõikes 1 sätestatud kohustuse muutmiseks. Muudetud kohustused peavad säilitama vähemalt taseme, mis vastab juba paigaldatud ja alles ehitamisel olevate edasiarendatud biokütuste käitiste võimsusele 2025. aastal.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
1.  Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat võetakse arvesse käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja lõikes 7 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele:
1.  Sõltumata sellest, kas tooraine on viljeletud liidu territooriumil või väljaspool seda, võetakse biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat arvesse käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja lõikes 7 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele:
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
c)  biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tarbimise eest rahalise toetuse saamise tingimustele vastamisel.
c)  biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tarbimise eest rahalise toetuse, sealhulgas maksusoodustuste saamise tingimustele vastamisel.
Muudatusettepanek 323
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 2
Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduslikust tootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsamajandusest pärit jääkidest) toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad siiski selleks, et neid käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetaks, vastama üksnes lõikes 7 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele. Kõnealust sätet kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks.
Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduslikust tootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsamajandusest pärit jääkidest) toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad selleks, et neid käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetaks, vastama üksnes lõikes 7 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele. Nende tootmine jäätmetest ja jääkidest, mis on hõlmatud direktiiviga 2008/98/EÜ, peab siiski olema kooskõlas jäätmehierarhia põhimõttega, nagu on sätestatud direktiivis 2008/98/EÜ. Kõnealust sätet kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid võetakse käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse üksnes siis, kui ettevõtjad on võtnud meetmeid, et minimeerida kahjulikku mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. Teavet nende meetmete kohta antakse vastavalt artikli 27 lõikele 3.
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 3
Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele üksnes juhul, kui neid kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat ning kütust tootvates seadmetes, mille võimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning elektrivõimsus vähemalt 0,5 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume väiksema võimsusega käitiste suhtes.
Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele üksnes juhul, kui neid kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat ning kütust tootvates seadmetes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning summaarne nimisoojusvõimsus vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume väiksema võimsusega käitiste suhtes.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata, või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c –sissejuhatav osa
c)  suure bioloogilise mitmekesisusega üle ühe hektari suurune rohumaa, mis on:
c)  suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa, sealhulgas metsakasvanud aasad ja karjamaad, mis on:
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c – alapunkt ii
ii)  mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikas ja rikkumata, ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine on vajalik selle kui suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa seisundi säilimiseks.
ii)  mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikas ja rikkumata, või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine on vajalik selle kui suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa seisundi säilimiseks.
Muudatusettepanek 239
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 4
4.  Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala.
4.  Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, välja arvatud juhtudel, kui esitatakse kontrollitavad tõendid, et kõnealuse tooraine kasvatamine ja ülestöötamine ei hõlma varem kuivendamata pinnase kuivendamist.
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 5
5.  Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütused, vedelad biokütused ja metsa biomassist toodetud biomasskütused peavad selleks, et viia miinimumini risk kasutada bioenergia tootmisel mittesäästlikku metsa biomassi, vastama järgmistele kriteeriumidele:
5.  Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütused, vedelad biokütused ja metsa biomassist toodetud biomasskütused peavad selleks, et viia miinimumini risk kasutada bioenergia tootmisel mittesäästlikku metsa biomassi, vastama järgmistele kriteeriumidele:
a)  riigis, kus metsa biomass üles töötati, kehtivad riiklikud ja/või piirkondlikud seadused, mida kohaldatakse ülestöötamise piirkonnas, ning seire- ja nõuete täitmise tagamise süsteemid, millega tagatakse, et:
a)  riigis, kus metsa biomass üles töötati, kehtivad riiklikud ja/või piirkondlikud seadused, mida kohaldatakse ülestöötamise piirkonnas, ning seire- ja nõuete täitmise tagamise süsteemid, millega tagatakse, et:
i)  ülestöötamine toimub kooskõlas ülestöötamisloa tingimustega seadusega määratletud piirides;
i)  ülestöötamine toimub kooskõlas ülestöötamisloa tingimustega või sellega võrdväärse tõendusega seadusliku õiguse kohta tegeleda ülestöötamisega seadusega määratletud riiklikes või piirkondlikes piirides;
ii)  ülestöötatud aladel toimub metsa uuendamine;
ii)  ülestöötatud aladel toimub metsa uuendamine;
iii)  suure kaitseväärtusega alad, sealhulgas märgalad ja turbarabad, on kaitstud;
iii)  alad, mis on rahvusvaheliste või siseriiklike õigusaktidega või asjaomase pädeva asutuse poolt ette nähtud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise edendamiseks või looduse kaitsmiseks, sealhulgas märgalad ja turbarabad, on kaitstud;
iv)  metsa ülestöötamise mõju pinnase kvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele on vähendatud miinimumini; ning
iv)  ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist eesmärgiga vähendada negatiivset mõju miinimumini; ning
v)  ülestöötamine ei ületa metsa pikaajalist tootmisvõimet;
v)  ülestöötamine säilitab või parandab metsade pikaajalist tootmisvõimet riiklikul või piirkondlikul tasandil;
b)  kui esimeses lõigus osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse juhul, kui metsakinnistu tasandil on kehtestatud juhtimissüsteemid, millega tagatakse, et:
b)  kui esimeses lõigus osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse juhul, kui tarnebaasi tasandil on esitatud täiendav teave seaduslikkuse ja metsamajandustavade kohta, millega tagatakse, et:
i)  metsa biomass on üles töötatud seadusliku loa alusel;
i)  ülestöötamine toimub kooskõlas ülestöötamisloa menetluse või samaväärse, ülestöötamise seaduslikku õigust näitava riikliku või piirkondliku tõendi tingimustega;
ii)  ülestöötatud aladel toimub metsa uuendamine;
ii)  ülestöötatud aladel toimub metsa uuendamine;
iii)  suure kaitseväärtusega alad, sealhulgas märgalad ja turbarabad, on kindlaks tehtud ja kaitstud;
iii)  alad, mis on rahvusvaheliste või siseriiklike õigusaktidega või asjaomase pädeva asutuse poolt ette nähtud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise edendamiseks või looduse kaitsmiseks, sealhulgas märgalad ja turbarabad, on kaitstud;
iv)  metsa ülestöötamise mõju pinnase kvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele on vähendatud miinimumini;
iv)   ülestöötamise käigus võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist; kaasa arvatud ümbritsevatel aladel, kui ülestöötamine neid mõjutab;
v)  ülestöötamine ei ületa metsa pikaajalist tootmisvõimet.
v)  ülestöötamine säilitab või parandab metsade pikaajalist tootmisvõimet riiklikul või piirkondlikul tasandil; ning
vi)  kehtestatud on keskkonna- ja looduskaitsealased õigusnormid või meetmed, mis vastavad liidu asjaomastele keskkonna- ja looduskaitsealastele normidele.
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 1 – punkt ii
ii)  ta on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaksmääratud panuse võrra, või on kehtestatud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt riiklikud või piirkondlikud seadused, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks;
ii)  ta on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaksmääratud panuse võrra, või on kehtestatud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt riiklikud või piirkondlikud seadused, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ja et maakasutussektorist tulenevad heited ei ületa sidumist;
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 2
Kui esimeses lõigus osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse juhul, kui metsakinnistu tasandil on kehtestatud juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme säilimine.
Kui esimeses lõigus osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse juhul, kui tarnebaasi tasandil on kehtestatud juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme säilimine või paranemine.
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 3
Komisjon võib kehtestada kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastuvõetava rakendusaktiga tõendid, mis näitavad vastavust lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele.
Komisjon kehtestab 1. jaanuariks 2021 kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastuvõetava rakendusaktiga tõendid, mis näitavad vastavust lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 4
Komisjon hindab kättesaadavate andmete põhjal 31. detsembriks 2023, kas lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriumid aitavad tegelikkuses minimeerida mittesäästliku metsa biomassi kasutamise riski ja täita LULUCF-sektori nõudeid. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuete muutmiseks.
Komisjon hindab tihedas koostöös liikmesriikidega kättesaadavate andmete põhjal 31. detsembriks 2023, kas lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriumid aitavad tegelikkuses minimeerida mittesäästliku metsa biomassi kasutamise riski ja täita LULUCF-sektori nõudeid. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuete muutmiseks 2030. aasta järgseks perioodiks.
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 7 – punkt a
a)  5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 50 %;
a)  5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste, biometaanist toodetud ja transpordis kasutatava kütuse ning vedelate biokütuste puhul vähemalt 50 %;
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 7 – punkt b
b)  5. oktoobril 2015 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 60 %;
b)  5. oktoobril 2015 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, biometaanist toodetud ja transpordis kasutatava kütuse ning vedelate biokütuste puhul vähemalt 60 %;
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõik 7 – punkt c
c)  pärast 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 70 %;
c)  pärast 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, biometaanist toodetud ja transpordis kasutatava kütuse ning vedelate biokütuste puhul vähemalt 65 %;
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõik 7 – punkt d
d)  vähemalt 80 % elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest, mida kasutati pärast 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud käitistes, ja 85 % pärast 1. jaanuari 2026 tegevust alustanud käitistes.
d)  vähemalt 70 % elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest, mida kasutati pärast 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud käitistes, ja 80 % pärast 1. jaanuari 2026 tegevust alustanud käitistes.
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 7 – lõik 1 a (uus)
Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustused kui need, mis on sätestatud käesolevas lõikes.
Muudatusettepanekud 297 ja 356
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 8 – lõik 1
Vähemalt 20 MW võimsusega käitistes biomasskütustest toodetud elektrit võetakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse üksnes juhul, kui selle tootmisel on kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34 määratletud tõhusa koostootmise tehnoloogiat. Seoses punktidega a ja b kohaldatakse käesolevat sätet üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist]. Lõike 1 punkti c kohaldamisel ei piira käesolev säte avaliku sektori toetust, mis on antud vastavalt kavadele, mis on heaks kiidetud [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist].
Vähemalt 20 MW võimsusega käitistes biomasskütustest toodetud elektrit võetakse käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse üksnes juhul, kui selle tootmisel on kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34 määratletud tõhusa koostootmise tehnoloogiat, või kui see on toodetud ainult elektrit tootvates käitistes, millega saavutatakse vähemalt 40 % koguenergiatõhusus, ja mille tootmisel ei kasutata fossiilkütuseid. Seoses käesoleva artikli lõike 1 punktidega a ja b kohaldatakse käesolevat sätet üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist]. Käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaldamisel ei piira käesolev säte avaliku sektori toetust, mis on antud vastavalt kavadele, mis on heaks kiidetud [üks aasta pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist].
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 8 – lõik 2 a (uus)
Esimest lõiku ei kohaldata sellistes käitistes toodetud elektri suhtes, kus ei tule kohaldada tõhusa koostootmise tehnoloogiat kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL1a artikliga 14, kui need käitised kasutavad jääkidest toodetud biomasskütuseid üksnes tavapärastel käitamistingimustel.
____________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 8 a (uus)
8a.  Komisjon esitab … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva], ja seejärel iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liidus tarbitud biokütuste mõju ja kasutegurite kohta, sealhulgas toidu, sööda ja muude materjalide tootmisele ning majanduslikule, keskkonnaalasele ja sotsiaalsele kestlikkusele nii liidus kui ka kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 26 – lõige 8 b (uus)
8b.  Erandina käesoleva artikli lõigetest 1–8 a ei kohaldata käesoleva direktiivi artiklit 26 äärepoolseimatele piirkondadele, võttes arvesse nende territooriumide ELi toimimise lepingu artiklis 349 sätestatud eripärasid. Hiljemalt... [kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, milles määratakse kindlaks kasvuhoonegaaside säästlikkuse ja nende kasutamise vähendamise kriteeriumid äärepoolseimate piirkondade jaoks. Nendes kriteeriumides võetakse arvesse kohalikke eripärasid. Eeskätt peaks äärepoolseimatel piirkondadel olema võimalik kasutada ära oma ressursside kogupotentsiaali, täites seejuures rangeid säästlikkuse kriteeriume, et suurendada taastuvenergia tootmist ja oma energiasõltumatust.
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 1 – punkt a
a)  võimaldab näiteks mahutis, töötlemis- või logistikaüksuses, ülekande- ja jaotustaristus või -kohas omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitajatega toorainet või biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomasskütuseid;
a)  võimaldab näiteks mahutis, töötlemis- või logistikaüksuses, ülekande- ja jaotustaristus või -kohas omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitajatega toorainet või biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomasskütuseid, eeldusel, et iga saadetis vastab iseseisvalt artiklis 26 sätestatud nõuetele ja et on kehtestatud asjakohased süsteemid iga saadetise nõutele vastavuse kontrollimiseks ja mõõtmiseks;
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 1 a (uus)
1a.  Et hõlbustada piiriülest kaubandust ja teabe avalikustamist tarbijatele, sisaldavad võrku edastatava taastuvenergia päritolutagatised teavet artikli 26 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide kohta ning neid võib edastada eraldi.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a
a)  kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ja sellega seotud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitajaid, kohaldades ümberarvestustegurit, mis näitab biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmiseks töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet;
a)  kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ja sellega seotud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitajaid, kohaldades ümberarvestustegurit, mis näitab biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmiseks töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet, eeldusel, et iga saadetis, mis on eri toorainete või kütuste segu, vastab artiklis 26 sätestatud nõuetele;
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 3
3.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ettevõtjate poolt usaldusväärse teabe esitamine artikli 26 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse kohta ning et teha liikmesriikide nõudmisel kättesaadavaks andmed, mida kasutati teabe koostamisel. Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ning esitaksid tõendid selle teostamise kohta. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Samuti hinnatakse selle käigus proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust.
3.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ettevõtjate poolt usaldusväärse teabe esitamine artikli 26 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse kohta ning et teha liikmesriikide nõudmisel kättesaadavaks andmed, mida kasutati teabe koostamisel. Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ning esitaksid tõendid selle teostamise kohta. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad, sealjuures peab kindlaks tegema, et materjale ei ole tahtlikult muudetud või kõrvale jäetud, nii et saadetis või selle osa võiks muutuda artikli 26 lõigete 2–7 kohasteks jääkideks või jäätmeteks. Samuti hinnatakse selle käigus proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust.
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 3 – lõik 2
Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse nii liidus toodetud kui ka imporditud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste korral.
Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse nii liidus toodetud kui ka imporditud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste korral. Teave biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu kohta tehakse tarbijatele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 4
4.  Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse biomasstoodete tootmise standardid, sisaldavad täpseid andmeid artikli 26 lõike 7 kohaldamise eesmärgil ja/või et kõnealuste kavadega tõendatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste saadetised vastavad artikli 26 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, ja/või et materjale ei ole muudetud ega visatud ära tahtlikult, et saadetisele või selle osale kohalduks IX lisa. Kui ettevõtjad tõendavad metsa biomassi suhtes artikli 26 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele vastavust, võivad nad otsustada esitada vahetult vajalikud tõendid metsakinnistu tasandil . Komisjon võib samuti tunnustada maa-alasid selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse artikli 26 lõike 2 punkti b alapunktis ii nimetatud eesmärkidel.
4.  Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse biomasstoodete tootmise standardid, sisaldavad täpseid andmeid artikli 26 lõike 7 kohaldamise eesmärgil ja/või et kõnealuste kavadega tõendatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste saadetised vastavad artikli 26 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, ja/või et materjale ei ole muudetud ega visatud ära tahtlikult, et saadetisele või selle osale kohalduks IX lisa. Kui ettevõtjad tõendavad metsa biomassi suhtes artikli 26 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele vastavust, võivad nad otsustada esitada vahetult vajalikud tõendid tarnebaasi tasandil. Komisjon võib samuti tunnustada maa-alasid selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse artikli 26 lõike 2 punkti b alapunktis ii nimetatud eesmärkidel.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 5 – lõik 3
Eelkõige pettuste ärahoidmiseks võib komisjon selle tagamiseks, et säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimist kontrollitakse tõhusal ja ühtsel viisil sätestada üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas nõuetekohased usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardid ja nõuda kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist. Kõnealuste standardite sätestamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu halduskoormuse vähendamise vajadusele. Seda tehakse rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Selliste aktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada kehtetuks vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused, kui kõnealuste kavadega ei rakendata selliseid standardeid ettenähtud tähtaja jooksul.
Eelkõige pettuste ärahoidmiseks võib komisjon selle tagamiseks, et säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimist kontrollitakse tõhusal ja ühtsel viisil sätestada üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas nõuetekohased usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardid ja nõuda kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist. Kõnealuste standardite sätestamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu halduskoormuse vähendamise vajadusele. Seda tehakse rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Selliste aktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada kehtetuks vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused, kui kõnealuste kavadega ei rakendata selliseid standardeid ettenähtud tähtaja jooksul. Kui liikmesriik tõstatab küsimuse vabatahtliku kava toimimise kohta, uurib komisjon seda küsimust ja võtab asjakohaseid meetmeid.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 27 – lõige 7 a (uus)
7a.  Komisjon võib igal ajal kontrollida liidu turul tegutsevate ettevõtjate või liikmesriigi taotlusel esitatud teavet, mis on seotud säästlikkuse kriteeriumide täitmise või kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega.
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Lähteainete korral, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise – metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks, mille puhul tuleks maakasutuse otsesest muutusest tingitud heitkoguste väärtus (el) arvutada vastavalt V lisa C osa punktile 7, loetakse maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide võrdseks nulliga.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 2
2.  Liikmesriigid võivad esitada komisjonile aruanded, mis sisaldavad teavet põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tuleneva tüüpilise kasvuhoonegaaside heite kohta nende territooriumi aladel , mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 kohaselt liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 2. või madalamale tasandile. Aruannetele lisatakse heitkoguste taseme arvutamiseks kasutatud meetodi ja andmete kirjeldus. Nimetatud meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist.
2.  Liikmesriigid võivad esitada komisjonile aruanded, mis sisaldavad teavet põllumajandusliku ja metsandusliku tooraine kasvatamisest tuleneva tüüpilise kasvuhoonegaaside heite kohta nende territooriumi aladel , mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 kohaselt liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 2. või madalamale tasandile. Aruannetele lisatakse heitkoguste taseme arvutamiseks kasutatud meetodi ja andmete kirjeldus. Nimetatud meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist.
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 4
4.  Komisjon võib otsustada kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetava rakendusaktiga, et käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada aruannetes nimetatud piirkondades põllumajandusliku biomassi lähteainete kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 26 lõike 7 kohaldamisel. Seepärast võib kõnealuseid andmeid kasutada kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtuste asemel, mis on biokütuste ja vedelate biokütuste puhul esitatud V lisa D või E osas ning biomasskütuste puhul VI lisa C osas.
4.  Komisjon võib otsustada kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetava rakendusaktiga, et käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada aruannetes nimetatud piirkondades põllumajandusliku ja metsandusliku biomassi lähteainete kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 26 lõike 7 kohaldamisel. Seepärast võib kõnealuseid andmeid kasutada kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtuste asemel, mis on biokütuste ja vedelate biokütuste puhul esitatud V lisa D või E osas ning biomasskütuste puhul VI lisa C osas.
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 28 – lõige 5 – lõik 1
Komisjon vaatab V ja VI lisa korrapäraselt läbi, et lisada või muuta põhjendatud juhtudel väärtusi biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmise viiside jaoks. Kõnealuse läbivaatamise käigus kaalutakse ka V lisa C osas ja VI lisa B osas sätestatud metoodika muutmist
Komisjon vaatab V ja VI lisa korrapäraselt läbi, et lisada või muuta põhjendatud juhtudel väärtusi biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmise viiside jaoks, arvestades uusimat tehnoloogia arengut ja teaduslikke tõendeid. Kõnealuse läbivaatamise käigus kaalutakse ka V lisa C osas ja VI lisa B osas sätestatud metoodika muutmist.
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 30 – lõige 1
1.  Komisjon kontrollib liidus tarbitavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste päritolu ning liidus ja peamistes kolmandates tarnijariikides nende tootmisest, sealhulgas põllumaaks muutmisest, maakasutusele avalduvat mõju. Selline kontroll põhineb liikmesriikide lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel ning vastavatel eduaruannetel, mis on nõutud määruse [juhtimine] artiklite 3, 15 ja 18 kohaselt, ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel ja muudel asjakohastel andmetel. Komisjon kontrollib ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduga kindlustatusele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju.
1.  Komisjon kontrollib liidus tarbitavate biokütuste ja vedelate biokütuste ning biomasskütuste päritolu, samuti liidus ja kolmandates tarnijariikides nendest ja muudest allikatest taastuvenergia tootmisest, sealhulgas põllumaaks muutmisest, maakasutusele avalduvat mõju. Selline kontroll põhineb liikmesriikide lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel ning vastavatel eduaruannetel, mis on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse … [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD))] artiklite 3, 15 ja 18 kohaselt, ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel, satelliidipõhistel andmetel ja muudel asjakohastel andmetel. Komisjon kontrollib ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduga kindlustatusele ja materjalide konkureerivatele kasutusviisidele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju.
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 32 – lõige 2
2.  Artikli 7 lõikes 5, artikli 7 lõikes 6, artikli 19 lõikes 11, artikli 19 lõikes 14, artikli 25 lõikes 6 ja artikli 28 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021.
2.  Artikli 7 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5, artikli 7 lõikes 6, artikli 19 lõikes 11, artikli 19 lõikes 14, artikli 25 lõikes 6 ja artikli 28 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021.
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 1
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 5, artikli 7 lõikes 6, artikli 19 lõikes 11, artikli 19 lõikes 14, artikli 25 lõikes 6 ja artikli 28 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5, artikli 7 lõikes 6, artikli 19 lõikes 11, artikli 19 lõikes 14, artikli 25 lõikes 6 ja artikli 28 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I a lisa (uus)
Ia lisa
1.   Liikmesriigi eesmärgid 2030. aastaks on järgmiste komponentide summa, igaüks väljendatuna protsendipunktides:
a)   liikmesriigi riiklikud siduvad eesmärgid aastaks 2020, nagu on sätestatud I lisas;
b)   kindlasummaline makse („CFlat“);
c)   SKPl elaniku kohta põhinev makse („CGDP“);
d)   potentsiaalil põhinev makse („CPotential“);
e)   liikmesriigi ühendatuse taset kajastav makse („CInterco“).
2.   CFlat on iga liikmesriigi jaoks sama. Kõikide liikmesriikide CFlat kokku annab 30 % erinevusest liidu 2030. ja 2020. aasta eesmärkide vahel.
3.   CGDP jagatakse liikmesriikide vahel lähtuvalt riigi SKP elaniku kohta indeksile liidu keskmise suhtes; seejuures on iga liikmesriigi indeksi ülemmäär 150 % ELi keskmisest. Kõikide liikmesriikide CGDP kokku annab 30 % erinevusest liidu 2030. ja 2020. aasta eesmärkide vahel.
4.   CPotential jaotatakse liikmesriikide vahel lähtuvalt erinevusest liikmesriigi taastuvenergia 2030. aasta osakaalu , nagu see on esitatud PRIMES EUCO3535 stsenaariumis, ja aastaks 2020 seatud riiklike siduvate eesmärkide vahel. Kõikide liikmesriikide CPotential kokku annab 30 % erinevusest liidu 2030. ja 2020. aasta eesmärkide vahel.
5.   CInterco jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt iga riigi elektriühenduste osakaalu indeksi suhtele liidu keskmisesse näitajasse, kusjuures ühegi liikmesriigi elektriühenduste osakaalu indeks ei või ületada 150 % liidu keskmisest. Kõigi liikmesriikide CInterco kokku annab 10 % liidu 2030. ja 2020. aasta eesmärkide vahelisest erinevusest.
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – C osa – punkt 3 – alapunkt a – valem
VÄHENEMINE = (E F(t) – E B /E F(t))
VÄHENEMINE = (E F(t) – E B) /E F(t)
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu direktiiv
V lisa – C osa – lõige 15
15.  CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccr) peab olema otse seotud biokütuse või vedela biokütuse tootmisega, millele see omistatakse, ja piirdub CO2 kogumise kaudu välditud heitkogusega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning seda kasutatakse energeetika- või transpordisektoris.
15.  CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccr) piirdub CO2 kogumise kaudu välditud heitkogusega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning seda kasutatakse kaubanduslikes toodetes ja teenustes kasutatava fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks.
Muudatusettepanek 319
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VI lisa – B osa – punkt 3 – alapunkt a – valem 1
VÄHENEMINE = (E­F(t) – EB(t)/ E­F(t))
VÄHENEMINE = (E­F(t) – EB(t))/ E­F(t)
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu direktiiv
VII lisa – lõik 1 – lõik 2 – 1 taane
–   Qusable = eeldatav kogu 7 lõikes 4 osutatud kriteeriumile vastavate soojuspumpade toodetav kasutatav soojus, mida rakendatakse järgmiselt: arvestatakse ainult soojuspumpasid, kus SPF > 1,15 * 1/η;
–  Qusable = eeldatav kogu artikli 7 lõikes 4 osutatud kriteeriumitele vastavate soojuspumpade poolt soojus- ja jahutusenergia tootmiseks toodetav kasutatav soojus, mida rakendatakse järgmiselt: arvestatakse ainult soojuspumpasid, kus SPF > 1,15 * 1/η;
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IX lisa – A osa – punkt b
b)  Biomassi osa segaolmejäätmetes, kuid mitte eraldi kogutud kodumajapidamisjäätmetes, millele kehtivad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punkti a kohased ringlussevõtu eesmärgid.
välja jäetud
Muudatusettepanekud 284 ja 311
Ettepanek võtta vastu direktiiv
IX lisa – B osa – punkt c
c)  Melass, mis on toodetud suhkruroo või suhkrupeedi rafineerimise kõrvalsaadusena, tingimusel et suhkru eraldamine vastab parimale võimalikule tööstuslikule normile.
välja jäetud
Muudatusettepanek 312
Ettepanek võtta vastu direktiiv
X lisa – A osa
A osa. [...]
välja jäetud

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule tagasi vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0392/2017).

Viimane päevakajastamine: 27. september 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika