Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/0376(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0391/2017

Esitatud tekstid :

A8-0391/2017

Arutelud :

PV 15/01/2018 - 12
CRE 15/01/2018 - 12
PV 12/11/2018 - 14
CRE 12/11/2018 - 14

Hääletused :

PV 17/01/2018 - 10.5
CRE 17/01/2018 - 10.5
Selgitused hääletuse kohta
PV 13/11/2018 - 4.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0010
P8_TA(2018)0442

Vastuvõetud tekstid
PDF 603kWORD 95k
Kolmapäev, 17. jaanuar 2018 - Strasbourg
Energiatõhusus ***I
P8_TA(2018)0010A8-0391/2017

Euroopa Parlamendi 17. jaanuaril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (COM(2016)0761 – C8‑0498/2016 – 2016/0376(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
1)  Energianõudluse vähendamine on üks 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia viiest valdkonnast. Energiatõhususe suurendamine toob kasu keskkonnale, vähendab kasvuhoonegaaside heidet, parandab energiavarustuskindlust, vähendab sõltuvust energia impordist väljastpoolt liitu, vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiakulu, leevendab energiaostuvõimetust, suurendab tööhõivet ja elavdab kogu majandustegevust. See on kooskõlas liidu poolt energialiidu raames võetud kohustustega ja seotud Pariisi kokkuleppe osaliste poolt 2015. aasta detsembris koostatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ülemaailmse tegevuskavaga.
(1)  Energianõudluse vähendamine on üks 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia viiest valdkonnast. Energiatõhususe suurendamine terves energiaahelas, kaasa arvatud energia tootmine, ülekanne, jaotus ja lõppkasutus, toob kasu keskkonnale, parandab õhukvaliteeti ja rahvatervist, vähendab kasvuhoonegaaside heidet, parandab energiavarustuskindlust, vähendab sõltuvust energia impordist väljastpoolt liitu, vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiakulu, leevendab energiaostuvõimetust, suurendab konkurentsivõimet, tööhõivet ja elavdab kogu majandustegevust, mis parandab kodanike elukvaliteeti. See on kooskõlas liidu poolt energialiidu raames võetud kohustustega ja seotud ülemaailmse tegevuskavaga, mis koostati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil (COP21) Pariisis detsembris 2015 (nn Pariisi kokkulepe) ja millega võeti kohustus hoida maailma keskmise temperatuuri tõus industrialiseerimiseelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C‑ni võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL9 on selline edusamm energialiidu loomisel, mille raames tuleks energiatõhusust käsitada omaette energiaallikana. Uute tarne-eeskirjade ja muudes poliitikavaldkondades kehtestatavate normide kindlaksmääramisel tuleks energiatõhusus seada esikohale. Komisjon peaks tagama, et energiatõhusus ja reageering nõudlusele saaksid konkureerida tootmisvõimsusega ühel ja samal alusel. Energiatõhusust tuleb silmas pidada alati, kui kavandatakse energiasüsteemi või tehakse rahastamisotsuseid. Energiatõhususega tuleb alati arvestada, kui see on kulutasuvam kui samaväärsed tarnelahendused. See peaks andma Euroopa ühiskonnale, eelkõige kodanikele ja ettevõtjatele, võimaluse kasutada ära energiatõhususe arvukaid eeliseid.
(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL9 on selline edusamm energialiidu loomisel, mille raames tuleks energiatõhusust käsitada omaette energiaallikana. Uute tarne-eeskirjade ja muudes poliitikavaldkondades kehtestatavate normide kindlaksmääramisel tuleks energiatõhusus seada esikohale. Komisjon peaks pidama energiatõhusust ja reageeringut nõudlusele suuremast tootmisvõimsusest tähtsamaks. Energiatõhusust tuleb silmas pidada alati, kui kavandatakse energiasüsteemi ja tehakse rahastamisotsuseid. Alati, kui see on kulutasuvam kui samaväärsed tarnelahendused, tuleb investeerida lõpliku energiatõhususe suurendamisse. See peaks andma võimaluse kasutada Euroopa ühiskonna heaolu suurendamiseks ära suurema energiatõhususe arvukaid eeliseid energiaahela kõikides etappides. Nende eeliste potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ja kavandatud poliitikameetmete tulemusliku elluviimise võimaldamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema üleliidulist koostööd kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, linnade, ettevõtjate ja kodanikega, tagamaks et suurema energiatõhususega, mis tuleneb tehnoloogilistest, käitumuslikest ja majanduslikest muutustest, kaasneks suurem majanduskasv.
__________________
__________________
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 a (uus)
(2a)  Kõigi primaarenergiavormide (taastumatute ja taastuvate) puhul tuleks arvesse võtta täiendavat energiakulu, mis on vajalik selle energia saamiseks, elektrijaamade rajamiseks, käitamiseks ja lammutamiseks ning kaasneva keskkonnaohu kõrvaldamiseks.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2 b (uus)
(2b)  Liikmesriikide meetmeid peaksid toetama hästi läbi mõeldud ja tõhusad liidu rahastamisvahendid, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ja Euroopa Investeerimispank, mis peaksid toetama energiatõhusust energiaahela kõikides etappides ning kasutama põhjalikku kulude-tulude analüüsi, milles kasutatakse liigendatud diskontomäärade mudelit. Rahaline toetus peaks keskenduma energiatõhususe suurendamise kulutõhusatele meetoditele, mis tooksid kaasa energiatarbimise vähenemise. Ambitsioonika energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks tuleb tõkkeid kõrvaldada, mille näiteks on Eurostati hiljutine selgitus selle kohta, kuidas kirjendada rahvamajanduse arvepidamises energiatõhususe lepinguid, et lihtsustada energiatõhususe meetmetesse investeerimist.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
3)  Oktoobris 2014 kogunenud Euroopa Ülemkogu palus komisjonil 2030. aastaks seatud 27 % energiatõhususeesmärgi läbi vaadata aastaks 2020, pidades silmas liidu tasandi eesmärki 30 %. 2015. aasta detsembris kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles hindama ka 40 % eesmärgi täidetavust sama ajavahemikku silmas pidades. Seepärast on asjakohane vaadata direktiiv läbi ja seda muuta, et kohandada seda 2030. aasta perspektiivis.
(3)  Oktoobris 2014 kogunenud Euroopa Ülemkogu toetas 2030. aastaks seatud 27 % energiatõhususeesmärki, mis tuleb läbi vaadata aastaks 2020, pidades silmas liidu tasandi eesmärki 30 %. 2015. aasta detsembris kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles hindama ka 40 % eesmärgi täidetavust sama ajavahemikku silmas pidades. Seepärast on asjakohane vaadata direktiiv läbi ja seda muuta, et kohandada seda vastavalt 2030. aasta perspektiivile.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
4)  2030. aasta perspektiivis ei sätestata riiklikul tasandil siduvaid kohustusi. Et liit täidaks liidu tasandil oma energiatõhususeesmärgid primaar- ja lõppenergia tarbimisena, tuleks selgelt sõnastada liidu 2020. ja 2030. aasta energiatõhususeesmärgid siduva kohustusena 30 %. Selline täpsustamine ELi tasandil ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust kehtestada riiklikud panused kas primaar- või lõppenergia tarbimisena, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukusena. Liikmesriigid peaksid kehtestama oma riiklikud soovituslikud energiatõhususpanused, võttes arvesse, et liidu 2030. aasta energiatarbimine ei ületaks 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul. See tähendab, et liidu energiatarbimist tuleks vähendada 23 % ja lõppenergia tarbimist 17 % võrreldes 2005. aastaga. Korrapäraselt tuleb hinnata ELi 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks tehtavaid edusamme ja see nähakse ette energialiidu juhtimise seadusandliku ettepanekuga.
(4)  2030. aasta perspektiivis ei sätestata riiklikul tasandil siduvaid kohustusi. Et liit täidaks liidu tasandil oma energiatõhususeesmärgid primaar- ja lõppenergia tarbimisena, tuleks selgelt sõnastada liidu 2020. ja 2030. aasta energiatõhususeesmärgid soovitusliku kohustusena 30 %. Selline täpsustamine ELi tasandil ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust kehtestada riiklikud panused kas primaar- või lõppenergia tarbimisena, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukusena. Liikmesriigid peaksid kehtestama oma riiklikud soovituslikud energiatõhususpanused, võttes arvesse, et liidu 2030. aasta energiatarbimine ei ületaks 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul. See tähendab, et liidu energiatarbimist tuleks vähendada 23 % ja lõppenergia tarbimist 17 % võrreldes 2005. aastaga. Korrapäraselt tuleb hinnata ELi 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks tehtavaid edusamme ja see nähakse ette energialiidu juhtimise seadusandliku ettepanekuga.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)  Riiklike energiatõhususeesmärkide kindlaksmääramisel tuleks kohaldada liikmesriikide ühetaolise kohtlemise põhimõtet. Energia on esmatarbekaup ning seetõttu on energia tarbimise miinimumtasemed vältimatud. Seda tuleb riiklike eesmärkide kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse võtta. Üldiselt peaks riikidel, kus elektritarbimine elaniku kohta on liidu keskmisest väiksem, võimaldatama eesmärkide kindlaksmääramisel suuremat paindlikkust.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 b (uus)
(4b)  Energiasüsteemide talitlustõhusust teataval ajahetkel mõjutab võime suunata võrku tõrgeteta ja paindlikult eri allikatest toodetud energiat, mille inerts ja käivitusaeg on erinev. Tõhususe suurendamine võimaldab taastuvenergiat, nt tuuleenergia ja gaasiturbiinide koostoimet paremini ära kasutada, et vältida selliste võrkude ülekoormust, mida varustavad tavapärased suured elektrigeneraatorid, millel on suure soojusinertsiga jõuallikad.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 c (uus)
(4c)  Komisjon ja liikmesriigid peavad tagama, et energiatarbimise vähenemise tingiks suurem energiatõhusus, mitte makromajanduslikud tingimused.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 d (uus)
(4d)  Liikmesriigid peaksid välja selgitama kulutõhusad energiatõhususe suurendamise võimalused, tuginedes iga sektori kohta eraldi alt-üles meetodil tehtud arvutusele, sest kõnealused võimalused sõltuvad nende energiaallikate jaotusest, majandusstruktuurist ja majanduse arengutempost.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
5)  Liikmesriikide kohustus töötada välja pikaajaline strateegia hoonete renoveerimisse investeerimiseks oma riigis ja teavitada sellest komisjoni tuleks jätta direktiivist 2012/27/EL välja ning lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL10, kuna see on kooskõlas nullilähedase energiatarbega hoonete ehitamise ja vähest süsihappegaasiheidet tekitavate hoonete ehitamise pikaajaliste kavadega.
(5)  Liikmesriikide kohustus töötada välja pikaajaline strateegia hoonete renoveerimise hõlbustamiseks oma riigis ja teavitada sellest komisjoni tuleks jätta direktiivist 2012/27/EL välja ning lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL10, kuna see on kooskõlas nullilähedase energiatarbega hoonete ehitamise ja vähest süsihappegaasiheidet tekitavate hoonete ehitamise pikaajaliste kavadega.
__________________
__________________
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
6)  Pidades silmas 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku, peaks energiasäästukohustus kehtima ka pärast 2020. aastat. Kohustusperioodi jätkamine pärast 2020. aastat suurendaks investorite jaoks stabiilsust ning soodustaks pikaajalisi investeeringuid ja pikaajaliste energiatõhususmeetmete võtmist, näiteks hoonete renoveerimine.
(6)  Pidades silmas 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku, peaks energiasäästukohustus kehtima ka pärast 2020. aastat. Kohustusperioodi jätkamine pärast 2020. aastat suurendaks investorite jaoks stabiilsust ning soodustaks pikaajalisi investeeringuid ja pikaajaliste energiatõhususmeetmete võtmist, näiteks hoonete põhjalik renoveerimine pikaajalise eesmärgiga saavutada liginullenergiahoonetega hoonefond. Energiasäästukohustus on olnud üks peamisi tegureid, mis aitab saavutada kohalikul tasandil majanduskasvu ja luua töökohti, ning selle täitmist tuleks liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise huvides jätkata, luues uusi võimalusi ja vähendades energiatarbimise sõltuvust majanduskasvust. Koostöö erasektoriga on tähtis selleks, et hinnata, millistel tingimustel oleks võimalik erasektori investeeringuid energiatõhususe projektidesse kaasata, ja et töötada energiatõhususe valdkonnas välja uusi innovatsiooniga seotud tasuvuse mudeleid.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Energiatõhususe suurenemisel on ühtlasi positiivne mõju õhukvaliteedile, kuna energiatõhusamad hooned vähendavad kütmiseks kasutatavate, eriti muu hulgas tahkete kütuste nõudlust. Energiatõhususe meetmed aitavad seega parandada nii sise- kui ka välisõhu kvaliteeti ning saavutada kulutõhusal viisil liidu õhukvaliteedipoliitika eesmärke, mis on sätestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/22841a. Hoonete energianõudluse vähendamist tuleks käsitada õhukvaliteedipoliitika osana üldiselt, eelkõige liikmesriikides, kus liidu õhusaasteainete heitkoguste piirmäärade saavutamine on problemaatiline ja energiatõhusus võiks aidata neid eesmärke saavutada.
__________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
7)  Liikmesriigid peavad kohustusperioodil saavutama lõpptarbimises koguenergiasäästu, mis vastab nn uuele säästule 1,5 % aasta energiamüügimahust. Selle nõude täitmiseks võib võtta uusi poliitikameetmeid, mis kehtestatakse järgmisel kohustusperioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030, või uusi üksikmeetmeid, mis tulenevad poliitikameetmetest, mis on vastu võetud kas eelmisel perioodil või varem, kuid tingimusel, et neid üksikmeetmeid asutakse tegelikult täitma uuel kohustusperioodil.
(7)  Liikmesriigid peavad kohustusperioodil saavutama lõpptarbimises koguenergiasäästu, mis vastab vähemalt 1,5 % nn uuele säästule. Selle nõude täitmiseks võib võtta poliitikameetmeid, millega kehtestatakse energiasääst, tingimusel et on võimalik tõendada, et just nende meetmete tulemusel võetud üksikmeetmed annavad kontrollitava energiasäästu pärast 2020. aastat. Iga perioodi säästu aluseks peaks olema summaarne sääst, mis saavutatakse varasema(te)l perioodi(de)l.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
9)  Uus sääst peaks tulema tavapärase tegevuse jätkumisest saadavale säästule lisaks, seega ei või sellena esitada säästu, mis oleks igal juhul saavutatud. See tähendab, et võetud meetmete mõju kindlakstegemiseks saavutatud säästu osas võib arvestada energiatarbimise muutumisest saadavat säästu, s.o säästu, mis tuleneb otse kõnealusest energiatõhususmeetmest. Netosäästu arvutamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama põhistsenaariumi, mis kirjeldab olukorda, kui meetmeid ei võetaks. Meetmete mõju tuleks hinnata sellise põhistsenaariumiga võrreldes. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et samal ajal võidakse võtta ka muid meetmeid, mis võivad mõjutada energiasäästu, nii et mitte kõik muudatused, mis ilmnevad pärast poliitikameetme võtmist, ei tarvitse olla tingitud kõnealusest meetmest. Kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus peaks aitama kaasa väidetava säästu saavutamisele, et tagada nõude täitmine.
(9)  Uus energiasääst peaks tulema tavapärase tegevuse jätkumisest saadavale säästule lisaks, seega ei või sellena esitada säästu, mis oleks igal juhul saavutatud. See tähendab, et võetud meetmete mõju kindlakstegemiseks saavutatud säästu osas võib arvestada energiatarbimise muutumisest saadavat säästu, s.o säästu, mis tuleneb otse kõnealusest energiatõhususmeetmest. Netosäästu arvutamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama põhistsenaariumi, mis kirjeldab olukorda, kui meetmeid ei võetaks. Meetmete mõju tuleks hinnata sellise põhistsenaariumiga võrreldes. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et samal ajal võidakse võtta ka muid meetmeid, mis võivad mõjutada energiasäästu, nii et mitte kõik muudatused, mis ilmnevad pärast poliitikameetme võtmist, ei tarvitse olla tingitud kõnealusest meetmest. Kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus peaks aitama kaasa väidetava säästu saavutamisele, et tagada nõude täitmine.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Oluline on lisada kõik energiaahela etapid energiasäästu arvestusse, et suurendada energiasäästu potentsiaali elektrienergia ülekande ja jaotuse puhul.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
10)  Energiasäästu, mis tuleneb liidu õigusaktide rakendamisest, ei või esitada, kui kõnealune meede ei lähe kaugemale liidu õigusnormidega nõutavast miinimumist, seega tuleb kas kehtestada rangemad energiatõhususnõuded riigi tasandil või laiendada meetme kasutamist. Kuna hoonete renoveerimine on oluline ja pikaajalise mõjuga tahk energiasäästu suurendamises, tuleb selgitada, et esitada saab kogu energiasäästu, mis saadakse olemasolevate hoonete renoveerimise edendamisega, kui see sääst saadakse lisaks säästule, mida oleks saadud poliitikameetmete puudumise korral, ja kui liikmesriik tõendab, et kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus on tegelikult aidanud saavutada asjaomase meetmega saavutatud säästu.
(10)  Energiasäästu, mis tuleneb liidu õigusaktide rakendamisest, ei või esitada, kui kõnealune meede ei lähe kaugemale liidu õigusnormidega nõutavast miinimumist, seega tuleb kas kehtestada rangemad energiatõhususnõuded riigi tasandil või laiendada meetme kasutamist. Hoonetel on märkimisväärne potentsiaal suurendada energiatõhusust veelgi ning hoonete renoveerimine on oluline ja pikaajalise mõjuga mastaabisäästu tahk energiasäästu suurendamises. Seepärast tuleb selgitada, et esitada saab kogu energiasäästu, mis saadakse olemasolevate hoonete renoveerimise edendamisega, kui see sääst saadakse lisaks säästule, mida oleks saadud poliitikameetmete puudumise korral, ja kui liikmesriik tõendab, et kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus on tegelikult aidanud saavutada asjaomase meetmega saavutatud säästu.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Tõhus veemajandus võib aidata energiasäästule palju kaasa. Vee- ja reovee sektori elektritarbimine moodustab 3,5 % liidu elektritarbimisest1a. Peale selle suureneb prognooside kohaselt peamiselt linnapiirkondades nõudlus vee järele 2040. aastaks 25 %. Samal ajal moodustavad veelekked 24 % kogu liidu veetarbimisest, põhjustades energia- ja veekadusid. Kõik tõhusamale veemajandusele ja veetarbimise vähendamisele suunatud meetmed võivad seepärast aidata olulisel määral kaasa liidu energiatõhususeesmärgi saavutamisele1b.
__________________
1a Ülevaade „World Energy Outlook 2016“, Rahvusvaheline Energiaagentuur, 2016.
1b Ülevaade „World Energy Outlook 2016“, Rahvusvaheline Energiaagentuur, 2016.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 b (uus)
(10b)  Kõnealune läbivaatamine hõlmab sätteid, mis on seotud energiatõhususe käsitlemisega taristu prioriteedina, tunnistades, et see vastab Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude majandusinstitutsioonide kasutatavale taristu määratlusele ning teeb sellest keskse tähtsusega elemendi ja prioriteetse kaalutluse tulevastes Euroopa energiataristu investeerimisotsustes1a.
__________________
1a Euroopa Parlamendi 2. juuni 2016. aasta raportis (energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) rakendamise aruande kohta) kasutatud sõnastus (2015/2232(INI)).
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 c (uus)
(10c)  Liidu suurim veetarbija on energiasektor, mille tarbimine moodustab 44 % veetarbimisest1a. Tõhusat veemajandust tagavate arukate tehnoloogiate ja protsesside kasutamine võib anda märkimisväärse energiasäästu, suurendades samal ajal ettevõtete konkurentsivõimet.
__________________
1a Komisjoni talituste 28. aprilli 2017. aasta töödokument, milles käsitletakse põllumajandust ja säästvat veemajandust ELis.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 d (uus)
(10d)  Vee- ja reoveesektor võivad samuti aidata kaasa taastuvenergia tootmisele ja fossiilkütustel põhineva energiavarustuse vähendamisele. Näiteks võimaldab reovee käitlemisel tekkiva sette energiakasutus toota energiat kohapeal.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
12)  Hoonete energiatõhususe suurendamisest peaksid eelkõige saama kasu energiaostuvõimetud tarbijad. Juba praegu võivad liikmesriigid nõuda kohustatud isikutelt sotsiaalsete eesmärkide lisamist energiasäästumeetmesse seoses energiaostuvõimetusega ning nüüd tuleks laiendada seda võimalust alternatiivsetele meetmetele ja muuta kohustuseks, samal ajal aga liikmesriikidele jäetakse vabadus otsustada selliste meetmete ulatuse ja sisu üle. Kooskõlas aluslepingu artikliga 9 peaks liidu energiatõhususpoliitika olema kaasav ja seega muutma energiatõhususmeetmed kättesaadavaks energiapuuduses tarbijatele.
(12)  Hoonete energiatõhususe suurendamisest peaksid saama kasu kõik tarbijad ja eelkõige väikese sissetulekuga kodumajapidamised, sealhulgas need, keda ohustab energiaostuvõimetus. Iga liikmesriik võib määratleda, mis on kütteostuvõimetus ja milline on väikese sissetulekuga kodumajapidamine vastavalt oma riiklikule eripärale. Juba praegu võivad liikmesriigid nõuda kohustatud isikutelt sotsiaalsete eesmärkide lisamist energiasäästumeetmesse seoses energiaostuvõimetusega. Seda võimalust tuleks nüüd laiendada alternatiivsetele meetmetele ja muuta see kohustuseks, samal ajal aga jätta liikmesriikidele vabadus otsustada selliste meetmete ulatuse ja sisu üle. Kooskõlas aluslepingu artikliga 9 peaks liidu energiatõhususpoliitika olema kaasav ja seega muutma energiatõhususmeetmed kättesaadavaks energiapuuduses, väikese sissetulekuga tarbijatele.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  Päevasele ja öisele elektrienergia nõudlusele reageerimine on oluline vahend energiatõhususe suurendamiseks, sest see annab tarbijatele palju paremad võimalused energiat säästa, tehes otsuseid, tuginedes teabele võimaluse kohta optimeerida energiatarbimist siis, kui selle järele valitseb nõudlus, sh tipptundidel, et ülekandevõrke ja tootmisvahendeid oleks võimalik paremini kasutada.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 b (uus)
(12b)  Väikeste energiaarvete saavutamiseks tuleks aidata tarbijatel vähendada energiatarbimist, vähendades hoonete energiavajadust ning parandades seadmete tõhusust ja väikese energiatarbega transpordiliikide kättesaadavust koos ühistranspordi- ja jalgrattasõidu võimalustega. Hoonete välispiirete parandamine ning energiavajaduse ja -tarbimise vähendamine on peamised tegurid, mis aitavad parandada väikese sissetulekuga elanikkonnarühmade terviseseisundit.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 c (uus)
(12c)  Väga tähtis on suurendada kõikide liidu kodanike teadlikkust ja anda neile õiget teavet suurema energiatõhususe kasulikkuse ning selle võimaliku rakenduse kohta. Suurem energiatõhusus on ühtlasi määrava tähtsusega liidu geopoliitilise positsiooni ja julgeoleku jaoks, kuna see vähendab liidu sõltuvust kolmandatest riikidest imporditavatest kütustest.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 d (uus)
(12d)  Energiaostuvõimetus puudutab liidus ligikaudu 50 miljonit majapidamist. Seetõttu peavad energiatõhususmeetmed olema iga kulutõhusa strateegia keskmes, et tegeleda energiaostuvõimetuse ja tarbijate kaitsetuse probleemidega, ning need meetmed peaksid täiendama liikmesriigi tasandil sotsiaalkaitsemeetmeid. Tagamaks, et energiatõhususmeetmed vähendavad kestlikult üürnike energiaostuvõimetust, tuleks arvesse võtta asjaomaste meetmete kulutasuvust, samuti taskukohasust omanikele ja üürnikele, ning tagada nende meetmete piisav rahaline toetamine liikmesriikide tasandil. Liidu hoonetest peavad pikemas perspektiivis saama vastavalt Pariisi kokkuleppe eesmärkidele liginullenergiahooned. Praegused hoonete renoveerimise määrad ei ole piisavad ja nende hooneteni, kus elavad väikese sissetulekuga kodanikud, keda mõjutab energiaostuvõimetus, on kõige raskem jõuda. Käesolevas määruses sätestatud energiasäästu kohustuse meetmed, energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed poliitikameetmed on seepärast eriti olulised.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 e (uus)
(12e)  Kõikide võetud energiatõhususmeetmete kulud ja kasu, sealhulgas tagasimakseperioodid, tuleks muuta tarbijate jaoks täielikult läbipaistvaks.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
13)  Energia, mis toodetakse hoonete välispinnal või sees taastuvenergiaalaste tehniliste lahenduste abil, vähendab fossiilenergia tarnimist. Energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine ehitussektoris on olulised meetmed, mis vähendavad liidu energiasõltuvust ja kasvuhoonegaaside heidet, eriti arvestades 2030. aastaks püstitatud kaalukaid kliima- ja energiaeesmärke ning üleilmset kohustust, mis võeti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil (COP21) Pariisis detsembris 2015. Liikmesriikidel peaks seetõttu olema võimalik võtta arvesse teatavat taastuvenergiakogust, mida toodetakse hoonete välispinnal või sees oma tarbeks, et sellega rahuldada tarbimise energiasäästu nõudeid. Selleks võiks liikmesriikidel lubada kasutada arvutusmeetodeid, mis on kehtestatud direktiivis 2010/31/EL.
(13)  Energia, mis toodetakse hoonete välispinnal või sees taastuvenergiaalaste tehniliste lahenduste abil, vähendab fossiilenergia tarnimist. Energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine ehitussektoris on olulised meetmed, mis vähendavad liidu energiasõltuvust ja kasvuhoonegaaside heidet, eriti arvestades 2030. aastaks püstitatud kaalukaid kliima- ja energiaeesmärke ning Pariisi kokkuleppes võetud üleilmset kohustust.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Liikmesriikide ettevõtete ja majandusharude energiabilanssi saab ringmajanduse põhimõtete abil parandada, kui kasutada tööstusjäätmeid asjakohasel viisi ringlussevõetud toorainena, tingimusel et nende energiapotentsiaal on suurem kui alternatiivsete esmaste toorainete potentsiaal.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)  Liikmesriigid peaksid püüdma uute ärimudelite ja tehnoloogiate eeliseid ära kasutades edendada ja hõlbustada energiatõhususmeetmete kasutuselevõttu muu hulgas suur- ja väiketarbijatele suunatud innovatiivsete energiateenuste abil.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 c (uus)
(13c)  Liikmesriigid peaksid olema oma riiklike energiatõhususe prioriteetide kindlaksmääramise alternatiivsete meetmete kavandamisel ja kasutamisel väga paindlikud, hõlmates nii energiatõhusaid tooteid kui ka energiatõhusaid tehnoloogilisi tootmisprotsesse. Toetust vajavad meetmed, mis on suunatud loodusvarade tõhusa kasutamise või ringmajanduse juurutamisega seotud eesmärkidele.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
14)  Osana meetmetest, mis on energialiidu ning kütmise ja jahutamise strateegia raames välja toodud komisjoni teatises „Uued võimalused energiatarbijatele“, tuleb tugevdada tarbijate miinimumõigusi saada selget ja õigeaegset teavet oma energiatarbimise kohta. Seetõttu tuleks muuta direktiivi 2012/27/EL artikleid 9–11 ja VII lisa, et sätestada nõue anda sageli ja tõhusamalt tagasisidet energiatarbimise kohta. Samuti tuleks täpsustada, et tarbijatele esitatavate arvete ja arvetel esitatava teabega seotud õigused kehtivad kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee tarbijate suhtes ka siis, kui neil ei ole otsest individuaalset lepingulist suhet energiatarnijaga. Seega peaks selliste sätete kohaldamisel hõlmama mõiste „lõppkasutaja“ nii selliseid lõpptarbijaid, kes ostavad kütet, jahutust ja sooja vett enda tarbeks, kui ka kortermajade korterite elanikke või mitmeotstarbeliste hoonete kasutajaid, keda varustatakse kesksest allikast. Mõiste „kasutajapõhine mõõtmine“ peaks tähendama selliste hoonete üksustes/korterites toimuva tarbimise mõõtmist. 1. jaanuariks 2020 peavad vastpaigaldatud soojusarvestid ja küttekulujaoturid olema kaugloetavad, et oleks tagatud kulutõhus ja sage tarbimisteabe esitamine. Uus artikkel 9a lisatakse ainult kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee kohta.
(14)  Osana meetmetest, mis on energialiidu ning kütmise ja jahutamise strateegia raames välja toodud komisjoni teatises „Uued võimalused energiatarbijatele“, tuleb tugevdada tarbijate miinimumõigusi saada täpset, usaldusväärset, selget ja õigeaegset teavet oma energiatarbimise kohta. Kuigi individuaalsed arvestid peaksid jätkuvalt olema nõutavad, kui see on tehniliselt teostatav ja kulutõhus ning potentsiaalse energiasäästuga proportsionaalne, tuleks muuta direktiivi 2012/27/EL artikleid 9–11 ja VII lisa, et sätestada nõue anda sageli ja tõhusamalt tagasisidet energiatarbimise kohta, võttes arvesse mõõteseadmete kättesaadavust ja suutlikkust, et optimeerida energiakasutust. Liikmesriigid peaksid arvesse võtma ka seda, et energiatarbimise mõõtmise uute tehnoloogiate edukaks rakendamiseks on vaja teha suuremaid investeeringuid haridusse ja oskustesse nii kasutajate kui ka energiatarnijate jaoks. Samuti tuleks täpsustada, et tarbijatele esitatavate arvete ja arvetel esitatava või tarbimist puudutava teabega seotud õigused kehtivad kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee tarbijate suhtes ka siis, kui neil ei ole otsest individuaalset lepingulist suhet energiatarnijaga. Seega peaks selliste sätete kohaldamisel hõlmama mõiste „lõppkasutaja“ lisaks lõpptarbijatele, kes ostavad kütet, jahutust ja sooja vett enda lõppkasutuseks, ka kortermajade korterite elanikke või mitmeotstarbeliste hoonete kasutajaid, keda varustatakse kesksest allikast ja kel ei ole energiatarnijaga sõlmitud otsest või individuaalset lepingut. Mõiste „kasutajapõhine mõõtmine“ peaks tähendama selliste hoonete üksustes/korterites toimuva tarbimise mõõtmist. 1. jaanuariks 2020 peavad vastpaigaldatud soojusarvestid ja küttekulujaoturid olema kaugloetavad, et oleks tagatud kulutõhus ja sage tarbimisteabe esitamine. Uus artikkel 9a lisatakse ainult kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee kohta.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Arvetel esitatav teave ja iga-aastased aruanded on olulised tarbijate teavitamise vahendid. Andmed tarbimise ja kulude kohta võivad anda ka muud teavet, mis aitab tarbijatel võrrelda oma kehtivat tehingut teiste pakkumistega ning otsida abi kaebuste menetlemisest ja vaidluste lahendamisest. Võttes siiski arvesse, et arvetega seotud vaidlused on üks levinumaid tarbijate kaebuste põhjusi ning tegureid, millest on tingitud tarbijate püsivalt väike rahulolu ja passiivsus energiasektoris, on vaja arved muuta lihtsamaks, selgemaks ja arusaadavamaks, tagades samal ajal, et eraldi vahendid, näiteks arvetel esitatav teave, teavitusvahendid ja iga-aastased aruanded annaksid kogu vajaliku teabe, mis võimaldab tarbijatel oma energiatarbimist kontrollida, pakkumisi võrrelda ja tarnijaid vahetada.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 b (uus)
(14b)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatena (VKEd) tuleks kooskõlas komisjoni soovituse 2003/361/EÜ1a lisa artikli 2 lõikega 1 käsitada ettevõtjaid, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.
_______________
1a.   Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 b (uus)
(15b)  Energiatõhususe suurenemine on energiatootmise ja muundamise protsesside järgmiste etappide otsene tulemus: primaarenergia tõhus muundamine lõppenergiaks, selle energia tõhus ülekandmine tarbijatele elektri, soojuse või kütuste kujul ning energia säästlik tarbimine lõpptarbijate poolt. Tarbijaturul saavutatavat kokkuhoiuefekti ei tohiks pidada tõhususe ainsaks eesmärgiks, sest selline efekt võib tekkida ebasoodsate energiahindade tõttu.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
16)  Võttes arvesse tehnika arengut ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemist elektritootmises, tuleks muuta elektrisäästuteguri vaikeväärtust [kWh], et see kajastaks elektri primaarenergiateguri muutumist. Elektri primaarenergiateguri arvutamine põhineb aasta keskmistel väärtustel. Füüsilise energiasisalduse arvutamise meetodit kasutatakse tuumaelektrienergia ja -soojusenergia puhul ning tehnilise muundamise meetodit fossiil- ja biokütustest toodetud elektrienergia ja soojusenergia puhul. Sellise taastuvenergia puhul, mida ei saada põlemise teel, kasutatakse koguprimaarenergia meetodile vastavat samaväärset meetodit. Primaarenergia osa arvutamiseks soojuse ja elektrienergia koostootmise korral kasutatakse direktiivi 2012/27/EL II lisas sätestatud meetodit. Eelistatult kasutatakse keskmist, mitte marginaalset turuosa. Kasuteguriks valitakse 100 % sellise taastuvenergia puhul, mida ei saada põlemise teel, 10 % geotermiliste elektrijaamade ja 33 % tuumaelektrijaamade puhul. Soojuse ja elektri koostootmise korral arvutatakse kogutõhusus Eurostati viimaste andmete alusel. Süsteemi piirtingimuste osas võetakse primaarenergiategur võrdseks ühega kõigi energiaallikate korral. Arvutused põhinevad kõige uuemal PRIMESi võrdlusstsenaariumil. Primaarenergiateguri väärtus põhineb 2020. aasta prognoosil. Analüüs hõlmab ELi liikmesriike ja Norrat. Norra andmekogum põhineb Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSOE) andmetel.
(16)  Piirdudes rangelt käesoleva direktiivi eesmärkidega ning võttes arvesse tehnika arengut ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemist elektritootmises, tuleks elektrisäästuteguri vaikeväärtust [kWh] hoolikalt analüüsida ja võib-olla ka muuta, et see kajastaks elektri primaarenergiateguri muutumist ning asjaomase liikmesriigi energiaallikate jaotust võrreldava ja läbipaistva metoodika alusel.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Võttes arvesse, et Euroopa Ülemkogu rõhutas energiatõhususe kava puudutavates 10. juuni 2011. aasta järeldustes (10709/11), et hooned moodustavad 40 % liidu primaarenergia tarbimisest, mis moodustab 50 % energia lõpptarbimisest, ning et selleks, et tekiks majanduskasv ja töökohti loodaks sektorites, kus nõutakse erioskusi, nimelt ehitussektoris ja ehitusmaterjalide tootmise sektoris, ning kutsealadel, nagu arhitektuur ja linnaplaneerimine, ning kütte- ja jahutustehnoloogiaalase nõustamise teenuste valdkonnas, peaksid liikmesriigid kehtestama nendes valdkondades pikaajalise strateegia, mis kestaks kauem kui 2020. aastani.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 b (uus)
(16b)  Primaarenergiategurit tuleks kasutada vahendina, mis aitab vähendada fossiilkütuste tarbimist ja sõltuvust nendest, suurendab energiatõhusust ning laiendab taastuvate energiaallikate kasutust veelgi. Sellega seonduvalt tuleks elektrisäästuteguri vaikeväärtust [kWh] kohandada, kui tehnoloogiline, majanduslik või sotsiaalne areng tingib vajaduse väiksema vaikeväärtuse järele. Komisjon peaks tegema analüüsi ja vajaduse korral esitama seadusandliku ettepaneku primaarenergiateguri vaikeväärtuse muutmiseks 2024. aastaks.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
17)  Selle tagamiseks, et direktiivi lisasid ning artikli 14 lõike 10 kohaseid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi saaks edaspidi ajakohastada, tuleks komisjonile antud volitusi pikendada.
välja jäetud
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
18)  Selleks et oleks võimalik hinnata direktiivi 2012/27/EL tõhusust, tuleks kehtestada nõue vaadata direktiiv läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ning koostada aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(18)  Selleks et oleks võimalik hinnata direktiivi 2012/27/EL tõhusust, tuleks kehtestada nõue vaadata kõnealune direktiiv läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ning esitada aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. See kuupäev on hilisem kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ülemaailmne kokkuvõte aastal 2023, et võimaldada mis tahes kohandamist kõnealuse protsessiga, võttes arvesse ka majanduslikke ja innovatsioonialaseid arenguid.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)  Liikmesriikidel, kelle SKP elaniku kohta on väiksem liidu keskmisest SKPst elaniku kohta, peaks olema võimalik suurendada primaarenergia tarbimist, tingimusel et selle muundamisel lõppenergiaks, edasisel ülekandmisel ja jaotamisel, samuti tarbijaturul toimuval kasulikul säästmisel võetakse arvesse energiatõhususe märkimisväärset kasvu tehnilise protsessi igas etapis, mis on osa vabaneva primaarenergia voost.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19 b (uus)
(19b)  Direktiivis sätestatud meetmete kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel peaksid põhirolli täitma kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, et nende klimaatilisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid erijooni oleks võimalik nõuetekohaselt arvesse võtta.
Muudatusettepanekud 110rev ja 100
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 1 – lõige 1
1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse Euroopa Liidus energiatõhususe suurendamise meetmete ühine raamistik, et tagada liidu 2020. aasta põhieesmärgi 20 % ja 2030. aasta energiatõhususe siduva peaeesmärgi 30 % täitmine ja rajada teed edasisele energiatõhususe suurendamisele pärast neid tähtaegasid. Direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on kõrvaldada energiaturutõkked ning ületada energia tõhusat tarnimist ja kasutamist takistavad turutõrked ja nähakse ette määrata kindlaks soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid ja -panused aastateks 2020 ja 2030.
1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse Euroopa Liidus energiatõhususe suurendamise meetmete ühine raamistik, millega rakendatakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet kogu energiaahelas, sealhulgas energia tootmises, ülekandes, jaotuses ja lõppkasutuses, et tagada liidu 2020. aasta põhieesmärgi 20 % ja 2030. aasta energiatõhususe siduva peaeesmärgi – vähemalt 35 % täitmine ja rajada teed edasisele energiatõhususe suurendamisele pärast 2030. aastat, kooskõlas liidu pikaajaliste energia- ja kliimaeesmärkidega aastaks 2050 ning Pariisi kokkuleppega. Direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on kõrvaldada energiaturutõkked ning ületada energia tõhusat tarnimist ja kasutamist takistavad turutõrked, ja nähakse ette määrata kindlaks soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid aastaks 2020 ja riiklikud energiatõhususeesmärgid aastaks 2030.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 1 – lõige 1a (uus)
1a.  Direktiiv aitab rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning tagada, et energiatõhusus ja nõudlusele reageerimine saaksid konkureerida tootmisvõimsusega võrdsel alusel. Energiatõhusust tuleb silmas pidada alati, kui kavandatakse energiasüsteemi või tehakse rahastamisotsuseid.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 1 – lõige 1b (uus)
1b.  Erasektori vahendite kaasamiseks energiatõhususe meetmete ja energia säästmiseks tehtavate renoveerimistööde rahastamisse alustab komisjon dialoogi nii avaliku kui ka erasektori finantseerimisasutustega, et teha kindlaks võimalikud poliitikamehhanismid. Arvestades hoonesektori suurt potentsiaali energiatõhususe parandamiseks, võetakse eelkõige arvesse investeeringuid sellesse sektorisse, pöörates peamist tähelepanu madala sissetulekuga kodumajapidamistele, keda ohustab kütteostuvõimetus. Peale selle kaalub komisjon selleks, et muuta investeerimine energiatõhususe projektidesse investoritele rahaliselt huvitavamaks ja võimalikuks, võimalusi väikeste projektide suurematesse rühmadesse ühendamiseks. Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2019 liikmesriikidele juhised erainvesteeringute soodustamise kohta.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 3 – lõiked 1, 2, 3
Artikkel 3
Artikkel 3
Energiatõhususeesmärgid
Energiatõhususeesmärgid
1.  Iga liikmesriik seab 2020. aasta soovitusliku riikliku energiatõhususeesmärgi, võttes aluseks primaar- või lõppenergia tarbimise, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukuse. Liikmesriigid teatavad nendest eesmärkidest komisjonile vastavalt artikli 24 lõikele 1 ja XIV lisa 1. osale. Teatamisel väljendavad liikmesriigid neid eesmärke ka primaarenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2020 ning selgitavad, kuidas ja milliste andmete alusel on arvutus tehtud.
1.  Iga liikmesriik seab 2020. aasta soovitusliku riikliku energiatõhususeesmärgi, võttes aluseks primaar- või lõppenergia tarbimise, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukuse. Liikmesriigid teatavad nendest eesmärkidest komisjonile vastavalt artikli 24 lõikele 1 ja XIV lisa 1. osale. Teatamisel väljendavad liikmesriigid neid eesmärke ka primaarenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2020 ning selgitavad, kuidas ja milliste andmete alusel on arvutus tehtud.
Selliste eesmärkide seadmisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmist:
Selliste eesmärkide seadmisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmist:
a)  liidu 2020. aasta energiatarbimine ei tohi ületada 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia kujul ega 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia kujul;
a)  liidu 2020. aasta energiatarbimine ei tohi ületada 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia kujul või 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia kujul;
b)  käesolevas direktiivis sätestatud meetmed;
b)  käesolevas direktiivis sätestatud meetmed;
c)  direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt seatud riiklike energiasäästueesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmed ning
c)  direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt seatud riiklike energiasäästueesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmed ning
d)  muud meetmed energiatõhususe suurendamiseks liikmesriikides ja liidu tasandil.
d)  muud meetmed energiatõhususe suurendamiseks liikmesriikides ja liidu tasandil.
Nimetatud eesmärkide määramisel võivad liikmesriigid ka arvesse võtta primaarenergia tarbimist mõjutavaid liikmesriigi asjaolusid, näiteks järgmist:
Nimetatud eesmärkide määramisel võivad liikmesriigid ka arvesse võtta primaarenergia tarbimist mõjutavaid liikmesriigi asjaolusid, näiteks järgmist:
a)  kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaal,
a)  kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaal,
b)  sisemajanduse koguprodukti (SKP) areng ja prognoos;
b)  sisemajanduse koguprodukti (SKP) areng ja prognoos;
c)  energiaimpordi ja -ekspordi muutused,
c)  energiaimpordi ja -ekspordi muutused,
d)  kõigi taastuvate energiaallikate arendamine, tuumaenergia, süsihappegaasi kogumine ja säilitamine ning
d)  kõigi taastuvate energiaallikate arendamine, tuumaenergia, süsihappegaasi kogumine ja säilitamine ning
e)  varajane tegutsemine.
e)  varajane tegutsemine.
2.  30. juuniks 2014 hindab komisjon saavutatud edusamme ja seda, kas liit suudab täita eesmärgi tarbida primaarenergiat mitte üle 1 483 miljoni naftaekvivalenttonni ja lõppenergiat mitte üle 1 086 miljoni naftaekvivalenttonni aastal 2020.
2.  30. juuniks 2014 hindab komisjon saavutatud edusamme ja seda, kas liit suudab täita eesmärgi tarbida 2020. aastal primaarenergiat mitte üle 1 483 miljoni naftaekvivalenttonni ja/või lõppenergiat mitte üle 1 086 miljoni naftaekvivalenttonni.
3.  Lõikes 2 osutatud läbivaatamise käigus teeb komisjon järgmist:
3.  Lõikes 2 osutatud läbivaatamise käigus teeb komisjon järgmist:
a)  liidab kokku liikmesriikide soovituslikud energiatõhususeesmärgid;
a)  liidab kokku liikmesriikide soovituslikud energiatõhususeesmärgid;
b)  hindab, kas selliste eesmärkide summa alusel saab usaldusväärselt järeldada, et liit on õigel kursil, võttes arvesse esimese aastaaruande hindamist artikli 24 lõike 1 kohaselt ning riiklike energiatõhususmeetmete kava hindamist artikli 24 lõike 2 kohaselt;
b)  hindab, kas selliste eesmärkide summa alusel saab usaldusväärselt järeldada, et liit on õigel kursil, võttes arvesse esimese aastaaruande hindamist artikli 24 lõike 1 kohaselt ning riiklike energiatõhususmeetmete kava hindamist artikli 24 lõike 2 kohaselt;
c)  võtab arvesse täiendavat analüüsi järgmise põhjal:
c)  võtab arvesse täiendavat analüüsi järgmise põhjal:
i)  energiatarbimises majandustegevusega võrreldes saavutatud edusammude hinnang liidu tasandil, sealhulgas liikmesriikide energiavarustustõhususe alaste edusammude hinnang, mis on tehtud liikmesriikide soovituslike lõppenergia tarbimise või lõppenergia säästu eesmärkide alusel, sealhulgas edusammud, mis tulenevad sellest, et kõnealused liikmesriigid järgivad käesoleva direktiivi III peatüki nõudeid;
i)  energiatarbimises majandustegevusega võrreldes saavutatud edusammude hinnang liidu tasandil, sealhulgas liikmesriikide energiavarustustõhususe alaste edusammude hinnang, mis on tehtud liikmesriikide soovituslike lõppenergia tarbimise või lõppenergia säästu eesmärkide alusel, sealhulgas edusammud, mis tulenevad sellest, et kõnealused liikmesriigid järgivad käesoleva direktiivi III peatüki nõudeid;
ii)  liidu tasandi tulevaste energiatarbimissuundumuste modelleerimise tulemused;
ii)  liidu tasandi tulevaste energiatarbimissuundumuste modelleerimise tulemused;
d)  võrdleb punktides a–c saadud tulemusi energiatarbimisega, mida oleks vaja, et energiatarbimine ei ületaks 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 1 086 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul tarbimisena 2020. aastal.
d)  võrdleb punktides a–c saadud tulemusi energiatarbimisega, mida oleks vaja, et energiatarbimine ei ületaks 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega/või 1 086 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul tarbimisena 2020. aastal.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 2
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 3 – lõige 4
4.  Iga liikmesriik kehtestab määruse (EL) XX/20XX [Governance of the Energy Union] artiklite 4 ja 6 kohaselt soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid artikli 1 lõikes 1 osutatud liidu 2030. aasta eesmärke silmas pidades. Kõnealuste energiatõhususeesmärkide sätestamisel võtavad liikmesriigid arvesse, et liidu energiatarbimine ei tohi aastal 2030 ületada 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat ega 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergiat. Liikmesriigid teatavad kõnealused eesmärgid komisjonile seoses oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega vastavalt määruse (EL) XX/20XX [Governance of the Energy Union] artiklite 3 ja 7–11 kohasele menetlusele.“;
4.  Iga liikmesriik kehtestab määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artiklite 4 ja 6 kohaselt soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid artikli 1 lõikes 1 osutatud liidu 2030. aasta eesmärke silmas pidades. Kõnealuste energiatõhususeesmärkide sätestamisel võtavad liikmesriigid arvesse, et liidu energiatarbimine ei tohi aastal 2030 ületada 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat ega 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergiat. Liikmesriigid teatavad kõnealused eesmärgid komisjonile seoses oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega vastavalt määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artiklite 3 ja 7–11 kohasele menetlusele.“;
Muudatusettepanekud 54, 105 ja 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Energiasäästukohustus
Energiasäästukohustus
1.  Liikmesriigid peavad saavutama summaarse lõppenergiasäästu, mis on vähemalt võrdne järgmisega:
1.  Liikmesriigid peavad saavutama summaarse lõppenergiasäästu, mis on vähemalt võrdne järgmisega:
a)  igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;
a)  igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;
b)  igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena.
b)  igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst vähemalt 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena.
Liikmesriigid peavad saavutama uue iga-aastase kokkuhoiu 1,5 % kümneaastastel ajavahemikel pärast 2030. aastat, välja arvatud juhul, kui läbivaatamisel komisjonis 2027. aastal ja seejärel iga kümne aasta tagant tehakse järeldus, et aastaks 2050 seatud liidu pikaajalisi energia- ja kliimaeesmärke ei ole vaja saavutada.
Liikmesriigid peavad saavutama uue iga‑aastase kokkuhoiu 1,5 % kümneaastastel ajavahemikel pärast 2030. aastat, välja arvatud juhul, kui läbivaatamisel komisjonis 2027. aastal ja seejärel iga kümne aasta tagant tehakse järeldus, et aastaks 2050 seatud liidu pikaajalisi energia- ja kliimaeesmärke ei ole vaja saavutada.
Iga perioodi säästu aluseks on summaarne sääst, mis saavutatakse varasema(te)l perioodi(de)l. Kui varasemad poliitikameetmed, programmid ja/või üksikmeetmed ei taga enam säästu, võetakse iga perioodi lõpuks saavutatava üldise energiasäästu arvutamisel arvesse selle säästu vähenemist ja seda vähenemist peaks asendama uus sääst.
Ilma et sellega piirataks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid punkti b kohaldamisel arvesse võtta ainult seda energiasäästu, mis saadakse tänu uutele poliitikameetmetele, mida rakendatakse pärast 31. detsembrit 2020, või mis saadakse tänu ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 võetud meetmetele, kui on võimalik näidata, et tänu sellistele meetmetele saab pärast 31. detsembrit 2020 võtta säästu andvaid üksikmeetmeid.
Punktis b osutatud ajavahemiku jaoks nõutud sääst on summaarne ja lisandub punktis a osutatud ajavahemiku jaoks nõutud säästule. Sel eesmärgil ja ilma et sellega piirataks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid punkti b kohaldamisel arvesse võtta ainult seda energiasäästu, mis saadakse tänu uutele poliitikameetmetele, mida rakendatakse pärast 31. detsembrit 2020 või varem, kui on võimalik näidata, et tänu sellistele meetmetele saab pärast 31. detsembrit 2020 võtta uusi säästu andvaid üksikmeetmeid. Liikmesriigid võivad võtta arvesse ka säästu, mis saadakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 võetud üksikmeetmetest, tingimusel et need annavad kontrollitavat energiasäästu ka pärast 2020. aastat.
Sellistest arvutustest võib kas osaliselt või täielikult välja jätta transportimiseks kasutatava energia müügimahu.
Sellistest arvutustest võib vaid punktis a osutatud ajavahemiku puhul kas osaliselt või täielikult välja jätta transportimiseks kasutatava energia müügimahu. Transportimiseks kasutatava energia müüki arvestatakse täielikult punktis b osutatud ja sellele järgneva ajavahemiku arvutustes.
Liikmesriigid otsustavad, kuidas arvutatud uus sääst jaotada punktides a ja b osutatud ajavahemike vahel, kui nõutav kogusääst on saavutatud kummagi perioodi lõpuks.
Liikmesriigid otsustavad, kuidas arvutatud uus sääst jaotada punktides a ja b osutatud ajavahemike vahel, kui nõutav kogusääst on saavutatud kummagi perioodi lõpuks.
2.  Ilma et sellega piirataks lõike 3 kohaldamist, võib iga liikmesriik:
2.  Ilma et sellega piirataks lõike 3 kohaldamist, võib iga liikmesriik:
a)  teha lõike 1 punkti a kohase arvutuse, kasutades väärtust 1 % 2014. ja 2015. aastal; väärtust 1,25 % aastatel 2016 ja 2017 ning väärtust 1,5 % 2018., 2019. ja 2020. aastal;
a)  teha lõike 1 punkti a kohase arvutuse, kasutades väärtust 1 % 2014. ja 2015. aastal; väärtust 1,25 % aastatel 2016 ja 2017 ning väärtust 1,5 % 2018., 2019. ja 2020. aastal;
b)  jätta arvutusest täielikult või osaliselt välja selle energia müügimahu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstusharudes;
b)  jätta arvutusest täielikult või osaliselt välja selle energia müügimahu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstusharudes;
c)  lubada arvata lõikes 1 nõutud energiasäästust maha energiasääst, mis tänu artikli 14 lõikes 4, artikli 14 lõike 5 punktis b, artikli 15 lõigetes 1–6 ning artikli 15 lõikes 9 sätestatud nõuete rakendamisele on saavutatud energia muundamise, jaotamise ja ülekande sektoris, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristus;
c)  lubada arvata lõike 1 punktides a ja b nõutud energiasäästust maha energiasääst, mis tänu artikli 14 lõikes 4, artikli 14 lõike 5 punktis b, artikli 15 lõigetes 1–6 ning artikli 15 lõikes 9 sätestatud nõuete rakendamisele on saavutatud energia muundamise, jaotamise ja ülekande sektoris, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristus;
d)  arvata lõikes 1 osutatud energiasäästust maha energiasääst, mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud 31. detsembrist 2008 ning mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal ja hiljemgi ning mida on võimalik mõõta ja kontrollida, ning
d)  arvata lõike 1 punktis a osutatud energiasäästust maha energiasääst, mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud 31. detsembrist 2008 ning mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal ning mida on võimalik mõõta ja kontrollida.
e)  lõikes 1 osutatud nõutud energiasäästu arvutamisel jätta välja tõendatult hoonete välispinnal ja hoonete sees oma tarbeks toodetud energia, mis on saadud tänu poliitikameetmetele, millega edendatakse uusi taastuvenergialahendusi.
3.  Kõik lõike 2 kohaselt valitud variandid koos ei tohi anda üle 25 % energiasäästust, millele on osutatud lõikes 1. Liikmesriigid kohaldavad ja arvutavad valitud variantide mõju eraldi lõike 1 punktide a ja b jaoks:
3.  Kõik lõike 2 kohaselt valitud variandid koos ei tohi anda üle 25 % energiasäästust, millele on osutatud lõikes 1. Liikmesriigid kohaldavad ja arvutavad valitud variantide mõju eraldi lõike 1 punktide a ja b jaoks:
a)  lõike 1 punktis a osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte a–d;
a)  lõike 1 punktis a osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte a–d;
b)  lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte b–e, kui üksikmeetmed punkti d tähenduses tekitavad kontrollitava ja mõõdetava mõju pärast 31. detsembrit 2020.
b)  lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte b–e, kui üksikmeetmed punkti d tähenduses tekitavad kontrollitava ja mõõdetava mõju pärast 31. detsembrit 2020.
4.  Pärast 31. detsembrit 2020 saavutatud energiasäästu ei või arvestada selle kogusäästu hulka, mis tuleb saavutada ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.
4.  Pärast 31. detsembrit 2020 saavutatud energiasäästu ei või arvestada selle kogusäästu hulka, mis tuleb saavutada ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.
5.  Liikmesriigid tagavad, et artiklites 7a ja 7b ning artikli 20 lõikes 6 osutatud poliitikameetmetest tulenev sääst arvutatakse kooskõlas V lisaga.
5.  Liikmesriigid tagavad, et artiklites 7a ja 7b ning artikli 20 lõikes 6 osutatud poliitikameetmetest tulenev sääst arvutatakse kooskõlas V lisaga.
6.  Liikmesriigid peavad lõikes 1 nõutud säästu saavutamiseks kas looma artiklis 7a osutatud energiatõhususkohustuste süsteemi või võtma kasutusele artiklis 7b osutatud alternatiivmeetmed. Liikmesriigid võivad ka ühendada energiatõhususkohustuste süsteemi ja alternatiivseid poliitikameetmeid.
6.  Liikmesriigid peavad lõikes 1 nõutud säästu saavutamiseks kas looma artiklis 7a osutatud energiatõhususkohustuste süsteemi või võtma kasutusele artiklis 7b osutatud alternatiivmeetmed. Liikmesriigid võivad ka ühendada energiatõhususkohustuste süsteemi ja alternatiivseid poliitikameetmeid.
7.  Liikmesriigid tagavad, et kui tegemist on poliitikameetmete või üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei arvestata energiasäästu kahekordselt.“;
7.  Liikmesriigid tagavad, et kui tegemist on poliitikameetmete või üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei arvestata energiasäästu kahekordselt.“;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7a – lõige 1
1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita artikli 7 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, et saavutada nõutud sääst energiatõhususkohustuste süsteemi abil, tagavad nad, et iga liikmesriigi territooriumil tegutsevad, lõikes 2 osutatud kohustatud isikud täidavad summaarse lõpptarbimise energiasäästu nõude, mis on sätestatud artikli 7 lõikes 1, ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist.
1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita artikli 7 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, et saavutada nõutud sääst energiatõhususkohustuste süsteemi abil, tagavad nad, et iga liikmesriigi territooriumil tegutsevad, lõikes 2 osutatud kohustatud isikud täidavad summaarse lõpptarbimise energiasäästu nõude, mis on sätestatud artikli 7 lõikes 1, ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist, või lubavad kohustatud isikutel teha igal aastal makseid riiklikku energiatõhususe fondi vastavalt artikli 20 lõikele 6.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7a – lõige 2
2.  Objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume aluseks võttes määravad liikmesriigid kohustatud isikud oma territooriumil tegutsevate energiatarnijate ja/või energia-jaemüügiettevõtjate seast või ka oma territooriumil tegutsevate transpordikütusetarnijate ja -jaemüüjate seast. Kohustuse täitmiseks vajaliku energiasäästu peavad saavutama liikmesriigi määratud lõpptarbijatest kohustatud isikud, sõltumata artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud arvutusest, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis muude isikute sertifitseeritud säästuna, nagu on kirjeldatud lõike 5 punktis b.
2.  Objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume aluseks võttes määravad liikmesriigid kohustatud isikud oma territooriumil tegutsevate energiatarnijate, energia-jaemüügiettevõtjate ja transpordikütusetarnijate või -jaemüüjate seast. Kohustuse täitmiseks vajaliku energiasäästu peavad saavutama liikmesriigi määratud lõpptarbijatest kohustatud isikud, sõltumata artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud arvutusest, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis muude isikute sertifitseeritud säästuna, nagu on kirjeldatud lõike 5 punktis b.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7a – lõige 2 a (uus)
2a.  Kui energia-jaemüügiettevõtjad määratakse lõike 2 kohaselt kohustatud isikuteks, tagavad liikmesriigid, et oma kohustust täites ei loo energia-jaemüügiettevõtjad tarbijatele ühelt tarnijalt teisele üleminekul mingeid tõkkeid.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7a – lõige 5 – punkt b
b)  võivad lubada kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui kohustatud isikud edendavad muude riigi heakskiidetud asutuste või avaliku sektori asutuste kaudu meetmeid, mis võivad hõlmata või mitte hõlmata ametlikke partnerlusi ja mida võib täiendada muude rahastamisallikatega. Kui liikmesriigid seda lubavad, tagavad nad, et kehtib selge, läbipaistev ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude minimeerimist taotlev heakskiitmismenetlus;
b)  võivad lubada kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui kohustatud isikud edendavad muude riigi heakskiidetud asutuste või avaliku sektori asutuste kaudu meetmeid, mis võivad hõlmata või mitte hõlmata ametlikke partnerlusi ja mida võib täiendada muude rahastamisallikatega. Kui liikmesriigid seda lubavad, tagavad nad, et kehtib selge, läbipaistev, kaasav ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude minimeerimist taotlev akrediteeritud heakskiitmismenetlus;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7a – lõige 5 – punkt c a (uus)
ca)  lubavad arvestada lisasäästu, mis saavutatakse kestlikumate tehnoloogiate abil kaugkütte- ja -jahutusvõrgus linnapiirkondades (mis samamoodi viib saasteainete ja osakeste vähenemiseni), lõike 1 kohaselt nõutud energiasäästuna;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7a – lõige 5 – punkt c b (uus)
cb)  edendavad selliste meetmete vastuvõtmist, millega käsitletakse kütte ja jahutuse potentsiaali energiasäästu jaoks, mis võiks pakkuda täiendavat hüvitust sekkumiste eest, mis toovad kaasa saastamise leevendamise.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7a – lõige 5 – punkt c c (uus)
cc)  loovad vahendid, mis tõendavad artiklis 8 osutatud energiaaudititest või energiajuhtimissüsteemidest tulenevat energiasäästu, et arvestada seda säästu lõike 1 kohaselt nõutud energiasäästuna;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7a – lõige 5 – punkt c d (uus)
cd)  võivad lubada kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena lõpptarbimise energiasäästu, mis on saavutatud tõhusas kütte- ja jahutustaristus;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7a – lõige 5 – punkt c f (uus)
cf)  hindavad ja võtavad meetmeid, et viia miinimumini selliste kavade otseste ja kaudsete kulude mõju rahvusvahelist konkurentsi kogevate energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimele;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7a – lõige 6 a (uus)
6a.  Osana oma lõimitud riiklikest energia- ja kliimakavadest teavitavad liikmesriigid komisjoni artikli 7 lõike 2 punkti c kohaselt kavandatavatest poliitikameetmetest. Nende meetmete mõju arvutatakse välja ja lisatakse nimetatud kavadesse. Liikmesriikide poolt kasutatav arvestus põhineb objektiivsetel, mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mis koostatakse komisjoniga konsulteerides 1. jaanuariks 2019.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7b – lõige 1
1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi ja saavutada artikli 7 lõikes 1 sätestatud säästu alternatiivsete poliitikameetmetega, tagavad nad, et artikli 7 lõikega 1 nõutud energiasääst saavutatakse lõpptarbijate juures.
1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi ja saavutada artikli 7 lõikes 1 sätestatud säästu alternatiivsete poliitikameetmetega, tagavad nad, et artikli 7 lõikega 1 nõutud energiasääst saavutatakse lõpptarbijate juures täiel määral.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7b – lõige 1 a (uus)
1a.  Lisaks kvalifitseeruvad kõik energiatõhususe suurendamise võimalused, sealhulgas transpordis kasutatav suurema tõhususega kütus, artikli 7 lõikes 1 sätestatud summaarse lõpptarbimise energiasäästuna.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7b – lõige 2
2.  Energiasäästu saavutamiseks alternatiivsete poliitikameetmete väljatöötamisel võtavad liikmesriigid arvesse kõnealuste meetmete mõju energiaostuvõimetutele majapidamistele.
2.  Energiasäästu saavutamiseks alternatiivsete poliitikameetmete väljatöötamisel võtavad liikmesriigid arvesse kõnealuste meetmete mõju väikese sissetulekuga kodumajapidamistele, sealhulgas energiaostuvõimetutele majapidamistele, ja tagavad, et meetmed rakendatakse esmajärjekorras kõnealustes kodumajapidamistes ja sotsiaaleluruumides.
Liikmesriigid arvutavad kõnealustes kodumajapidamistes saavutatud säästu võrreldes kõikides kodumajapidamistes käesoleva artikli alusel saavutatud energiasäästuga.
Kõnealune sääst avaldatakse ja lisatakse lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse kooskõlas määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artikliga 21.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 7c (uus)
4a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 7c
Energiatõhususe teenuste osutamine
Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikidega, et energiatõhususe turu teenuseid osutatakse läbipaistvas konkurentsivõimelises kontekstis, et võimaldada lõpptarbijal saada kasu seoses väiksema maksmise ja parema teenusekvaliteediga, mis on seotud energiatõhususe meetmetega. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et ettevõtjatel, eriti VKEdel, on diskrimineerimiseta juurdepääs energiatõhususe teenuste turule, võimaldades neil seega osaleda võrdsetel tingimustel vertikaalselt integreeritud ettevõtjatega ja ületades konkurentsieelise seisundi, mis on loodud energiatarnijatele ja -müüjatele. Liikmesriigid võtavad sellele vastavalt vastu kõik õigusaktid, mis on vajalikud tagamaks, et integreeritud ettevõtjad pakuvad kolmandatele isikutele samu tingimusi ja vahendeid, mida nad kasutavad energiatõhususe teenuste osutamiseks.“
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid tagavad, et tehniliste ja rahaliste võimaluste piires ning võimalikku energiasäästu silmas pidades varustatakse maagaasi lõpptarbijad konkurentsivõimelise hinnaga üksikarvestitega, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist ja edastavad teabe tegeliku kasutusaja kohta;
Liikmesriigid tagavad, et tehniliste ja rahaliste võimaluste piires ning võimalikku energiasäästu silmas pidades varustatakse maagaasi lõpptarbijad väljavalitud tehnoloogia ja funktsioonide osas konkurentsivõimelise hinnaga individuaalsete arvestite ja kütte kontrollseadmetega, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist ja edastavad teabe tegeliku kasutusaja ning muude omaduste kohta, nagu neid kohaldatakse vastavalt sätetele, mis on seotud elektri kasutuse mõõtmisega direktiivi (EL) …/… [mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (uuesti sõnastatud)] artiklites 19–22.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c – alapunkt ii a (uus)
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Arukas arvestisüsteem pakub lõpptarbijatele juurdepääsu nende energia tarbimise andmetele ja aegridadele turu arveldamise perioodide kohta.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt d
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 9 – lõige 3
d)  lõige 3 jäetakse välja;
d)  lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Kuupäevavormingu ja funktsioonide osas viiakse sätted vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ1a artiklitega 18–21, niivõrd kuivõrd see on asjakohane. Tarbijaandmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/6791b. Lõpptarbijatelt ei võeta tasu juurdepääsu eest nende andmetele vormingus, mis on neile sobiv.
__________________
1a.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).
1b.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 9a
Artikkel 9a
Artikkel 9a
Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee kasutuse mõõtmine, kasutajapõhine mõõtmine ja kulude jaotamine
Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee kasutuse mõõtmine, kasutajapõhine mõõtmine ja kulude jaotamine
1.  Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee lõpptarbijatele pakutakse konkurentsivõimelise hinnaga arvesteid, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist.
1.  Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee lõpptarbijatele pakutakse konkurentsivõimelise hinnaga arvesteid, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist.
Kui hoone saab kütte, jahutuse või sooja vee mitut hoonet teenindavast kesksest allikast või kütte- või jahutusvõrgust, paigaldatakse soojus- või soojaveearvesti soojusvaheti või tarnimiskoha juurde.
Kui hoone saab kütte, jahutuse või sooja vee mitut hoonet teenindavast kesksest allikast või kütte- või jahutusvõrgust, paigaldatakse arvesti soojusvaheti või tarnimiskoha juurde.
2.  Kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes, kus on keskküte või -jahutus või mida varustatakse kütte- ja -jahutusvõrgust, paigaldatakse individuaalsed arvestid, et mõõta kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimist igas hooneüksuses.
2.  Kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes, kus on keskküte või -jahutus või mida varustatakse kütte- ja -jahutusvõrgust, paigaldatakse individuaalsed arvestid, et mõõta kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimist igas hooneüksuses, kui see on tehniliselt teostatav, kulutõhus ja proportsiooninaalne võimaliku energiasäästuga.
Kui individuaalsete arvestite kasutamine ei ole tehniliselt teostatav ega kulutõhus iga hooneüksuse tarbimise mõõtmiseks, kasutatakse igal radiaatoril soojatarbimise mõõtmiseks individuaalseid küttekulujaotureid, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab, et selliste küttekulujaoturite paigaldamine ei ole kulutõhus. Sellistel juhtudel võib kaaluda alternatiivseid kulutõhusaid soojatarbimise mõõtmise viise. Iga liikmesriik sõnastab selgelt tehnilise teostamatuse ja mittekulutasuvuse tingimused ning avaldab need.
Kui individuaalsete arvestite kasutamine ei ole tehniliselt teostatav ega kulutõhus iga hooneüksuse tarbimise mõõtmiseks, kasutatakse igal radiaatoril soojatarbimise mõõtmiseks individuaalseid küttekulujaotureid, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab, et selliste küttekulujaoturite paigaldamine ei ole kulutõhus. Sellistel juhtudel võib kaaluda alternatiivseid kulutõhusaid soojatarbimise mõõtmise viise. Pärast konsulteerimist komisjoniga sõnastab iga liikmesriik selgelt tehnilise teostamatuse ja mittekulutasuvuse kindlaksmääramise üldkriteeriumid, metoodika ja/või korra ning avaldab need.
Individuaalsed arvestid tuleb paigaldada esimeses lõigus osutatud uutesse hoonetesse või põhjalikult renoveeritud hoonetesse, nagu on sätestatud direktiivis 2010/31/EL.
Uutes kortermajades ja uute mitmeotstarbeliste hoonete elamiseks mõeldud osades, kus on keskne kütteallikas sooja vee jaoks või mida varustatakse kaugküttesüsteemist, paigaldatakse individuaalsed arvestid sooja vee mõõtmiseks, ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist.
3.  Kui kortermaju ja mitmeotstarbelisi hooneid varustatakse kütte või -jahutusvõrgust või kui sellistes majades on põhiline ühine küte või jahutus, kehtestavad liikmesriigid individuaalse tarbimise arvestuse läbipaistvuse ja täpsuse tagamiseks läbipaistvad eeskirjad kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimise kulude jaotamise kohta sellistes hoonetes, sealhulgas:
3.  Kui kortermaju ja mitmeotstarbelisi hooneid varustatakse kütte või -jahutusvõrgust või kui sellistes majades on põhiline ühine küte või jahutus, kehtestavad liikmesriigid individuaalse tarbimise arvestuse läbipaistvuse ja täpsuse tagamiseks läbipaistvad eeskirjad kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimise kulude jaotamise kohta sellistes hoonetes, sealhulgas:
a)  sooja tarbevee kohta;
a)  sooja tarbevee kohta;
b)  hoone kiirguritest pärineva soojuse ja ühispindade kütmiseks kasutatava soojuse (kui kiirgurid on trepikodades ja koridorides) kohta;
b)  hoone kiirguritest pärineva soojuse ja ühispindade kütmiseks kasutatava soojuse (kui kiirgurid on trepikodades ja koridorides) kohta;
c)  korterite kütte ja jahutuse kohta.
c)  korterite kütte ja jahutuse kohta.
4.  Käesoleva artikli kohaldamiseks paigaldatakse 1. jaanuarist 2020 üksnes kaugloetavaid arvesteid.
4.  Käesoleva artikli kohaldamiseks paigaldatakse 1. jaanuarist 2020 üksnes kaugloetavaid arvesteid ja küttekulujaotureid. Lõike 2 esimeses ja teises lõigus sätestatud tehnilise teostatavuse ja kulutõhususe tingimusi kohaldatakse edasi.
Paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, mis ei ole kaugloetavad, ehitatakse ümber kaugloetavaks või vahetatakse välja kaugloetavate arvestitega 1. jaanuariks 2027, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik tõendab, et see ei ole kulutasuv.“;
Paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, mis ei ole kaugloetavad, ehitatakse ümber kaugloetavaks või vahetatakse välja kaugloetavate arvestitega 1. jaanuariks 2027, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik tõendab, et see ei ole kulutasuv.“;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Kui lõpptarbijatel ei ole direktiivis 2009/73/EÜ osutatud kaugloetavaid arvesteid, tagavad liikmesriigid, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, kooskõlas VII lisa punktiga 1.1 hiljemalt 31. detsembriks 2014, et arvetel esitatav teave on täpne ja vastab tegelikule gaasitarbimisele.
1.  Kui lõpptarbijatel ei ole direktiivis 2009/73/EÜ osutatud kaugloetavaid arvesteid, tagavad liikmesriigid 31. detsembriks 2014, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, kooskõlas VII lisa punktiga 1.1, et arvetel esitatav teave on usaldusväärne, täpne ja vastab tegelikule gaasitarbimisele.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1
Direktiivi 2009/73/EÜ kohaselt paigaldatud arvestid peavad võimaldama arvetel esitada täpset teavet tegeliku tarbimise kohta. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel on võimalik kergesti saada varasema tarbimise kohta lisateavet, mida nad saavad üksikasjalikult kontrollida;
Direktiivi 2009/73/EÜ kohaselt paigaldatud arvestid peavad esitama arvetel täpse teabe tegeliku tarbimise kohta. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel on võimalik kergesti saada varasema tarbimise kohta lisateavet, mida nad saavad üksikasjalikult kontrollida;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 10a
Artikkel 10a
Artikkel 10a
Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee kasutuse mõõtmine ja arvetel esitatav teave
Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee kasutuse mõõtmine ja arvetel esitatav teave
1.  Liikmesriigid tagavad, et teave tarbimise kohta ja arvetel esitatav teave on täpne ja põhineb tegelikul tarbimisel vastavalt VIIa lisa punktidele 1 ja 2 kõigi lõpptarbijate puhul, kellele on paigaldatud arvestid või küttekulujaoturid.
1.  Liikmesriigid tagavad, et kui on paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, on teave tarbimise kohta ja arvetel esitatav teave usaldusväärne, täpne ja põhineb tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul, vastavalt VIIa lisa punktidele 1 ja 2 kõigi lõppkasutajate puhul, kelleks on füüsilised või juriidilised isikud, kes ostavad kütet, jahutust ja sooja vett enda tarbeks, või füüsilised või juriidilised isikud, kes kasutavad konkreetset hoonet või kortermaja või mitmeotstarbelise hoone üksust, mida varustatakse kütte, jahutuse või sooja veega kesksest allikast, ja kellel ei ole otsest ega individuaalset lepingut energiatarnijaga.
Seda kohustust võib täita näitude regulaarse iselugemise süsteemiga, mille puhul lõpptarbijad teatavad oma arvesti näidud energiatarnijale, välja arvatud artikli 9a lõikes 2 osutatud kasutajapõhine mõõtmine. Ainult siis, kui lõpptarbija ei ole teatanud arvestinäitusid teatava arveperioodi kohta, esitatakse arve hinnangulise tarbimise või ühtse määra alusel.
Kui mõni liikmesriik nii ette näeb, võib seda kohustust täita näitude regulaarse iselugemise süsteemiga, mille puhul lõpptarbijad või lõppkasutajad teatavad oma arvesti näidud energiatarnijale, välja arvatud juhul, kui kasutatakse artikli 9a lõikes 2 osutatud küttekulujaoturitel põhinevat kasutajapõhist mõõtmist. Ainult siis, kui lõpptarbija või lõppkasutaja ei ole teatanud arvestinäitusid teatava arveperioodi kohta, esitatakse arve hinnangulise tarbimise või ühtse määra alusel.
2.  Liikmesriik:
2.  Liikmesriik:
a)  nõuab, et kättesaadav teave lõpptarbijate energiaarvete ja varasema tarbimise kohta tehtaks kättesaadavaks lõpptarbija määratud energiateenuseosutajale;
a)  nõuab, et kui teave lõppkasutajate energiaarvete ja varasema tarbimise kohta või nende küttekulujaoturi näidud on kättesaadavad, tehakse see lõppkasutaja taotluse korral kättesaadavaks lõppkasutaja määratud energiateenuseosutajale;
b)  tagab, et lõpptarbijad saavad valida võimaluse saada arvetel esitatavat teavet ja arveid elektrooniliselt ning et soovi korral saavad nad selge ja arusaadava selgituse selle kohta, kuidas nende arve on koostatud, eelkõige juhul, kui arved ei põhine tegelikul tarbimisel;
b)  tagab, et lõpptarbijad saavad valida võimaluse saada arvetel esitatavat teavet ja arveid elektrooniliselt;
c)  tagab, et kõikidele lõpptarbijatele esitatakse asjakohane teave tegelikul tarbimisel põhineva arvega vastavalt VII lisa punktile 3;
c)  tagab, et kõikidele lõppkasutajatele esitatakse selge ja arusaadav teave arvega vastavalt VIIa lisa punktile 3;
d)  võib sätestada, et lõpptarbija soovi korral ei käsitata nendel arvetel esitatavat teavet maksenõudena. Sellisel juhul tagab liikmesriik, et tegelike maksete tegemiseks pakutakse paindlikku korda.;
d)  võib sätestada, et lõpptarbija soovi korral ei käsitata nendel arvetel esitatavat teavet maksenõudena. Sellisel juhul tagab liikmesriik, et tegelike maksete tegemiseks pakutakse paindlikku korda.
da)  edendab küberturvalisust ja tagab, et lõppkasutajate eraelu puutumatus ja andmekaitse on kooskõlas asjakohase liidu õigusega.
2a.  Liikmesriigid otsustavad, kes vastutavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe esitamise eest lõppkasutajatele, kellel ei ole otsest ega individuaalset lepingut energiatarnijaga.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt -a (uus)
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
-a)  lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:
„Komisjon seab pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist sisse ühise metoodika, et ergutada võrguettevõtjaid vähendama kulusid, rakendama taristusse investeerimise kulu- ja energiatõhusa programmi ning võtma kohasel viisil arvesse võrgu energiatõhusust ja paindlikkust. Komisjon võtab hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse käesolevat direktiivi, täpsustades seda metoodikat.“
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt ii
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 15 – lõige 5 – lõik 3
Ülekandevõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad järgivad XII lisas sätestatud nõudeid.;
Ülekandevõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad võtavad arvesse vajadust tagada ühendamise korral kütte tarnimise pidevus, garanteerides juurdepääsu võrgule ning tõhusa soojus- ja elektrienergia koostootmise võrgujärjekorda seadmise, ning järgivad XII lisas sätestatud nõudeid.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 a (uus)
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 19a (uus)
11a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 19a
Energiatõhususe rahastamine Euroopa pankade poolt
Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) kohandavad oma poliitikaeesmärke, pidades silmas energiatõhususe tunnustamist iseseisva energiaallikana ja energiatõhususe investeeringuid osana nende taristuinvesteeringute portfellist.
EIP ning EBRD koostavad ja loovad koos riiklike arengupankadega tõhusussektoriga kohandatud programmid ja projektid, sealhulgas kütteostuvõimetutele kodumajapidamistele, ning rahastavad neid.
Liikmesriigid kasutavad täiel määral ära võimalusi ja vahendeid, mis pakutakse välja arukate hoonete aruka rahastamise algatusega.“
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 23 – lõige 3a (uus)
12a)   Artiklisse 23 lisatakse järgmine lõige:
„3a. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.“
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 b (uus)
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 24 – lõige 4a (uus)
12b)   Artiklisse 24 lisatakse järgmine lõige:
„4a. Seoses energialiidu olukorda käsitleva aruandega annab komisjon aru CO2-turu toimimise kohta kooskõlas määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artikli 29 lõikega 1 ja lõike 2 punktiga c, võttes arvesse käesoleva direktiivi rakendamise mõju.“
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 24 – lõige 12
12.  Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta möödudes ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vajaduse korral esitab komisjon koos aruandega ettepanekud täiendavate meetmete võtmiseks.;
12.  Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta möödudes ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi üldist mõjusust ja vajadust kohandada veelgi liidu energiatõhususe poliitikat vastavalt Pariisi kokkuleppe eesmärkidele, majanduse ja innovatsiooni arengule. Vajaduse korral esitab komisjon koos aruandega ettepanekud täiendavate meetmete võtmiseks.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 24 – lõige 12 a (uus)
13a)   Artiklisse 24 lisatakse järgmine lõige:
„12a. Komisjon teeb hiljemalt 31. detsembriks 2019 eraldi süvaanalüüsi energiatõhususe potentsiaali kohta, mis on seotud järgmisega:
a)  energia muundamine ja transformeerimine;
b)  energia ülekanne ja jaotus;
c)  energiatarnete tootmine ja järgnev transportimine, st energia, mis on kulutatud fossiilkütuste saamisele ja nende transportimisele kasutamiskohta;
d)  energia salvestamine.
Oma leidude põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta vastu seonduv õigusakt hiljemalt 31. jaanuariks 2021.“
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 1 – alapunkt a
Direktiiv 2012/27/EL
IV lisa – joonealune märkus 3
a)  IV lisas asendatakse joonealune märkus 3 järgmisega: „(3) Kohaldatakse juhul, kui energiasääst arvutatakse primaarenergia põhjal, kasutades energia lõpptarbimisel põhinevat alt-üles-lähenemisviisi. Elektrienergiasäästu [kWh] arvutamisel võib liikmesriik kasutada vaikeväärtust 2,0. Liikmesriik võib kasutada ka teistsuguseid väärtuseid, kui see on põhjendatud.“;
a)  IV lisas asendatakse joonealune märkus 3 järgmisega: „(3) Kohaldatakse ainult käesoleva direktiivi otstarbel ja juhul, kui energiasääst arvutatakse primaarenergia põhjal, kasutades energia lõpptarbimisel põhinevat alt-üles-lähenemisviisi. Elektrienergiasäästu [kWh] arvutamisel kasutab liikmesriik väärtust, mis on kehtestatud läbipaistva meetodiga, mis on võrreldav kõigis liikmesriikides, primaarenergia tarbimist mõjutavate riigi olude alusel. Kõnealused olud peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud, mõõdetavad ja kontrollitavad ning põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Elektrienergiasäästu [kWh] arvutamisel võib liikmesriik kasutada vaikeväärtust 2,0 või teistsugust väärtust, kui see on põhjendatud. Nii toimides võtavad liikmesriigid arvesse oma energiaallikate jaotusi, mis sisalduvad nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, millest teavitatakse komisjoni kooskõlas määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artikliga 3. Kõnealune vaikeväärtus vaadatakse läbi iga viie aasta järel tegelike täheldatud andmete põhjal.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2012/27/EL
V lisa – punkt 2 – alapunkt a
a)  näidatakse, et selline sääst on saadud lisaks säästule, mida oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, kehtestavad liikmesriigid võrdlusaluse, mis kirjeldab, kuidas energiatarbimine muutuks, kui vaadeldavat poliitikameedet ei võetaks. Võrdlusaluses peab võtma arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ja muudest riigi ja ELi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused;
a)  näidatakse, et selline sääst on saadud lisaks säästule, mida oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, kehtestavad liikmesriigid võrdlusaluse, mis kirjeldab, kuidas energiatarbimine muutuks, kui vaadeldavat poliitikameedet ja sellest tulenevaid uusi üksikmeetmeid ei võetaks. Võrdlusaluses peab võtma arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ja muudest riigi ja liidu tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2012/27/EL
V lisa – punkt 2 – alapunkt b
b)  sääst, mis tuleneb liidu kohustuslike õigusaktide rakendamisest, loetakse säästuks, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta, ja seega ei saa seda esitada artikli 7 lõike 1 alusel, välja arvatud olemasolevate hoonete renoveerimisega saavutatud sääst, tingimusel et on järgitud punkti h alapunktis 3 osutatud olulisuse kriteeriumi;
b)  sääst, mis tuleneb liidu kohustuslike õigusaktide rakendamisest, loetakse säästuks, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta, ja seega ei saa seda esitada artikli 7 lõike 1 alusel, välja arvatud olemasolevate hoonete renoveerimist edendavate meetmetega seotud sääst, tingimusel et on järgitud punkti h alapunktis 3 osutatud olulisuse kriteeriumi;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2012/27/EL
V lisa – punkt 2 – alapunkt h
h)  energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust. Selleks liidetakse kokku kõik üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid võivad kasutada ka muud meetodit, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt vähemalt sama suur kogusääst. Muude meetodite kasutamisel peavad liikmesriigid tagama, et selliste meetoditega arvutatud energiasäästu kogusumma ei ületaks energiasäästu, mis saadakse, kui liita kokku kõikide üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse ajavahemikul meetme rakenduskuupäevast vastavalt kas 2020. aasta või 2030. aasta 31. detsembrini. Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult energialiidu juhtimise algatuse kohases ühendatud riiklikus energiatõhususe tegevuskavas, milliseid muid meetodeid nad on kasutanud ja mida on võetud ette, et tagada kõnealuse siduva arvutusnõude täitmine.
h)  energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust ja määra, millele vastavalt sääst aja jooksul kahaneb. Selle arvutamisel liidetakse kokku kõik üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid võivad kasutada ka muud meetodit, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt vähemalt sama suur kogusääst. Muude meetodite kasutamisel peavad liikmesriigid tagama, et selliste meetoditega arvutatud energiasäästu kogusumma ei ületaks energiasäästu, mis saadakse, kui liita kokku kõikide üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse ajavahemikul meetme rakenduskuupäevast vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembrini või 2030. aasta 31. detsembrini. Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult energialiidu juhtimise määruse kohastes lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, milliseid muid meetodeid nad on kasutanud ja mida on võetud ette, et tagada kõnealuse siduva arvutusnõude täitmine.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2012/27/EL
V lisa – punkt 3 – alapunkt d
d)  nõutav energiasääst või sääst, mis tuleb saavutada poliitikameetmega, tuleb väljendada lõpp- või primaarenergia tarbimise kaudu, kasutades IV lisas sätestatud ümberarvutustegureid;
d)  nõutav energiasääst või sääst, mis tuleb saavutada poliitikameetmega, tuleb väljendada lõpp- ja primaarenergia tarbimise kaudu, kasutades IV lisas sätestatud ümberarvutustegureid;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2012/27/EL
V lisa – punkt 3 – lõik 2
Artikli 7 lõike 2 punkti e kohaste poliitikameetmetega saavutatud säästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada direktiivis 2010/31/EL sätestatud arvutusmeetodit, kui see on kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 7 ja käesoleva lisa nõuetega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 2 – alapunkt b
Direktiiv 2012/27/EL
VIIa lisa
VIIa lisa
VIIa lisa
Miinimumnõuded kütte, jahutuse ja sooja vee tegelikul tarbimisel põhinevate andmete esitamise kohta arvetel
Miinimumnõuded kütte, jahutuse ja sooja vee andmete esitamise kohta arvetel
1.  Tegelikul tarbimisel põhinevate arvete esitamine
1.  Tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevate arvete esitamine
Et lõppkasutajatel oleks võimalik oma energiatarbimist kohandada, tuleks tegelikul tarbimisel põhinevalt arveldada vähemalt üks kord aastas.
Et lõppkasutajatel oleks võimalik oma energiatarbimist kohandada, tuleks tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevad arved esitada vähemalt üks kord aastas.
2.  Arvete või tarbimisteabe esitamise vähim sagedus
2.  Arvete või tarbimisteabe esitamise vähim sagedus
Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või kulujaoturid, tehakse alates [Please insert here ….the entry into force] tegelikul tarbimisel põhinev arve või tarbimisandmed kättesaadavaks vähemalt üks kord kvartalis nõudmise korral või kui lõpptarbija on valinud elektroonilise arve, muudel juhtudel aga kaks korda aastas.
Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või küttekulujaoturid, tehakse alates … [lisada ülevõtmise kuupäev] tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev arve või tarbimisandmed lõppkasutajatele kättesaadavaks vähemalt üks kord kvartalis nõudmise korral või kui lõpptarbija on valinud elektroonilise arve, muudel juhtudel aga kaks korda aastas.
Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või kulujaoturid, tehakse alates 1. jaanuarist 2022 tarbimisandmed või arved kättesaadavaks vähemalt üks kord kuus. Küte ja jahutus võidakse sellest nõudest vabastada hooajavälisel ajal.
Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või küttekulujaoturid, tehakse alates 1. jaanuarist 2022 tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevad tarbimisandmed või arved kättesaadavaks vähemalt üks kord kuus. See tehakse ka interneti kaudu pidevalt kättesaadavaks ja seda ajakohastatakse nii sageli, kui seda võimaldavad kasutatavad mõõtmisseadmed ja -süsteemid. Küte ja jahutus võidakse sellest nõudest vabastada hooajavälisel ajal.
3.  Tegelikul tarbimisel põhinevatel arvetel esitatav vähim teave
3.  Arvetel esitatav vähim teave
Liikmesriigid tagavad, et lõppkasutajatele tehakse arvel või koos sellega selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks järgmine teave:
Liikmesriigid tagavad, et lõppkasutajatele tehakse arvel või koos sellega selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks järgmine tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev täpne teave:
a)  kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine;
a)  kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine või soojuse kogumaksumus ja küttekulujaoturi näidud;
b)  andmed kasutatud kütusesegu kohta, sealhulgas lõpptarbijale, kellele tarnitakse kaugkütet või -jahutust;
b)  andmed kasutatud tegeliku kütusesegu ja seotud kasvuhoonegaaside heite koguse kohta, sealhulgas lõppkasutajale, kellele tarnitakse kaugkütet või -jahutust, ning erinevate maksude, lõivude ja tariifide selgitus;
c)  lõpptarbija jooksva energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega, eelistatavalt graafiliselt, kliimale vastava korrigeerimisega kütte ja jahutuse osas;
c)  lõppkasutaja jooksva energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega, eelistatavalt graafiliselt, kliimale vastava korrigeerimisega kütte ja jahutuse osas;
d)  tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või samalaadsete asutuste kontaktandmed, sh veebiaadressid, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe suurendamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tegelike tehniliste näitajate kohta.
d)  tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või samalaadsete asutuste kontaktandmed, sh veebiaadressid, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe suurendamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tegelike tehniliste näitajate kohta.
da)  teave kaebuste esitamise korra, ombudsmani teenuste või vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kohta;
Lisaks tagavad liikmesriigid, et lõpptarbijale tehakse arvel, koos sellega või arvel viidatud kohas selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks võrdlus samasse kategooriasse kuuluva keskmise norm- või võrdluslõppkasutajaga.
db)  võrdlus samasse kategooriasse kuuluva keskmise norm- või võrdluslõppkasutajaga.
Arved, mis ei põhine tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul, peavad sisaldama selget ja arusaadavat kirjeldust selle kohta, kuidas arvel esitatud summa arvutati, ja vähemalt punktides d ja da osutatud teavet.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – punkt 2 a (uus)
Direktiiv 2012/27/EL
IX lisa – 1. osa – punkt 4 – alapunkt g
2a.  IX lisa 1. osa punkti 4 alapunkt g asendatakse järgmisega:
g)  Majandusanalüüs: mõjude ülevaade
g) Majandusanalüüs: mõjude ülevaade
Majandusanalüüside tegemisel võetakse arvesse kogu asjakohane majanduslik mõju.
Majandusanalüüside tegemisel võetakse arvesse kogu asjakohane majanduslik mõju.
Liikmesriigid võivad hinnata ja otsuste tegemisel arvesse võtta analüüsitud stsenaariumide kohaseid energiatarnimise suuremast paindlikkusest ning elektrivõrgu optimaalsemast toimimisest tulenevaid kulusid ja energiasäästu, sealhulgas vähendatud infrastruktuuri investeeringutest tulenevat kulude kokkuhoidu ja säästu.
Liikmesriigid hindavad ja võtavad otsuste tegemisel arvesse analüüsitud stsenaariumide kohaseid energiatarnimise suuremast paindlikkusest ning elektrivõrgu optimaalsemast toimimisest tulenevaid kulusid ja energiasäästu, sealhulgas vähendatud infrastruktuuri investeeringutest tulenevat kulude kokkuhoidu ja säästu.
Arvessevõetavad kulud ja tulud peavad hõlmama vähemalt järgmist.
Arvessevõetavad kulud ja tulud peavad hõlmama vähemalt järgmist.
i)  Tulud
i)  Tulud
–  Toodangu tarbijaväärtus (soojus ja elekter)
–  Toodangu tarbijaväärtus (soojus ja elekter)
–  Välistulu, näiteks kasu keskkonnale ja tervisele, niivõrd kui see on võimalik.
–  Välistulu, näiteks kasu keskkonnale, kasvuhoonegaaside heitele ja tervisele ning ohutusele
–  Mõju tööturule, energiajulgeolek ja konkurentsivõime
ii)  Kulud
ii)  Kulud
–  Tehaste ja seadmete kapitalikulud
–  Tehaste ja seadmete kapitalikulud
–  Seotud energiavõrkude kapitalikulud
–  Seotud energiavõrkude kapitalikulud
–  Muutuvad ja püsivad tegevuskulud
–  Muutuvad ja püsivad tegevuskulud
–  Energiakulud
–  Energiakulud
–  Keskkonna- ja tervisekulud, niivõrd kui see on võimalik
–  Keskkonna-, tervise- ja ohutuskulud
–  Tööturu kulud, energiajulgeolek ja konkurentsivõime“
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa – punkt 2 b (uus)
Direktiiv 2012/27/EL
XII lisa – punkt 1 – alapunkt a
2b.  XII lisa punkti 1 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) koostavad ja avaldavad standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised ja võrguarendustööd, võrgu toimimise parandamine ja võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise eeskirjad), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes tarnivad ühendatud võrku tõhusal koostootmisel toodetud elektrienergiat;
„a) koostavad ja avaldavad standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised, võrguarendustööd ja uute võrkude kasutuselevõtt, võrgu toimimise parandamine ja võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise eeskirjad), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes tarnivad ühendatud võrku tõhusal koostootmisel ja teistest hajutatud allikatest toodetud elektrienergiat;

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule tagasi vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0391/2017).

Viimane päevakajastamine: 6. november 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika