Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/0375(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0402/2017

Esitatud tekstid :

A8-0402/2017

Arutelud :

PV 15/01/2018 - 12
CRE 15/01/2018 - 12
PV 12/11/2018 - 14
CRE 12/11/2018 - 14

Hääletused :

PV 17/01/2018 - 10.6
CRE 17/01/2018 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 13/11/2018 - 4.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0011
P8_TA(2018)0443

Vastuvõetud tekstid
PDF 989kWORD 134k
Kolmapäev, 17. jaanuar 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Energialiidu juhtimine ***I
P8_TA(2018)0011A8-0402/2017

Euroopa Parlamendi 17. jaanuaril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013 (COM(2016)0759 – C8‑0497/2016 – 2016/0375(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Käesoleva määrusega on ette nähtud selliseks usaldusväärseks ja läbipaistvaks juhtimiseks vajalik õiguslik alus, millega tagatakse energialiidu eesmärkide saavutamine liidu ja liikmesriikide üksteist täiendava, sidusa ja ulatusliku tegevusega ning millega edendatakse samal ajal liidu parema õigusloome põhimõtteid.
(1)  Käesolevas määruses sätestatakse seadusandlik alus, mida on vaja usaldusväärseks, kaasavaks, kulutõhusaks, läbipaistvaks ja prognoositavaks juhtimiseks, millega tagada, et liidu ja liikmesriikide üksteist täiendava, sidusa ja ulatusliku tegevuse kaudu saavutatakse energialiidu 2030. aasta ja pikaajalised eesmärgid, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu järel sõlmitud 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppega (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), ja piirata haldusmenetluste keerukust.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Ulatuslikul kliimapoliitikal põhineva vastupanuvõimelise energialiidu eesmärk on tagada liidu tarbijatele (nii majapidamistele kui ka ettevõtjatele) kindel, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia, mis eeldab Euroopa energiasüsteemi põhjalikku ümberkujundamist. See eesmärk on saavutatav üksnes siis, kui seadusandlikku ja mitteseadusandlikku tegevust kooskõlastatakse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.
(3)  Ulatuslikul kliimapoliitikal põhineva vastupanuvõimelise energialiidu eesmärk on tagada liidu tarbijatele (nii majapidamistele kui ka ettevõtjatele) kindel, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia ning edendada investeeringute ligitõmbamise abil teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis eeldab Euroopa energiasüsteemi põhjalikku ümberkujundamist. See eesmärk on saavutatav üksnes siis, kui seadusandlikku ja mitteseadusandlikku tegevust kooskõlastatakse nii liidu, makro- ja muul piirkondlikul, liikmesriikide kui ka kohalikul tasandil.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Täielikult toimiv ja vastupanuvõimeline energialiit teeks liidust innovatsioonis, investeerimises, majanduskasvus ning sotsiaalses ja majanduslikus arengus juhtiva piirkonna, kuid annaks ka head eeskuju, kuidas püüda saavutada kaugeleulatuvaid kliimamuutuste leevendamise eesmärke ja võtta samal ajal innovatsiooni, investeeringute ja majanduskasvu edendamise meetmeid.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Komisjoni ettepanek töötati välja energiapoliitika mitme valdkondliku algatusega, eelkõige taastuvenergia, energiatõhususe ja turukorralduse algatusega paralleelselt ning need võetakse koos vastu. Need algatused moodustavad paketi, mille üldteema on energiatõhusus ennekõike, liit kui taastuvenergia valdkonna liider ja õiglased tingimused energiatarbijatele.
(4)  Komisjoni ettepanek töötati välja energiapoliitika mitme valdkondliku algatusega, eelkõige taastuvenergia, energiatõhususe (sh hoonete energiatõhususe) ja turukorralduse algatusega paralleelselt ning need võetakse koos vastu. Need algatused moodustavad paketi, mille üldteema on energiatõhusus ennekõike, liit kui taastuvenergia valdkonna liider ja energiatarbijatele kehtivad õiglased tingimused, mis tagatakse muu sellega, et vähendatakse kütteostuvõimetust ja siseturul edendatakse ausat konkurentsi.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Euroopa Ülemkogu leppis 24. oktoobril 2014 kokku liidu kliima- ja energiaraamistiku 2030. aastaks, mis tugineb neljale põhieesmärgile: vähendada kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 %, suurendada energiatõhusust vähemalt 27 %, pidades silmas 30 % eesmärki, saavutada eesmärk, et taastuvenergia osakaal liidus tarbitavas energias on vähemalt 27 %, ning samuti eesmärk tagada elektrivõrkude vähemalt 15 % omavaheline ühendatus. Raamistikus on märgitud, et taastuvenergiaeesmärk on liidu tasandil siduv ning et see saavutatakse liikmesriikide panusega, mis lähtub vajadusest saavutada liidu eesmärk ühiselt.
(5)  Euroopa Ülemkogu tegi 24. oktoobril 2014 ettepaneku võtta vastu liidu kliima- ja energiaraamistik 2030. aastaks, mis tugineb neljale põhieesmärgile: vähendada kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 %, suurendada energiatõhusust vähemalt 27 %, pidades silmas 30 % eesmärki, saavutada eesmärk, et taastuvenergia osakaal liidus tarbitavas energias on vähemalt 27 %, ning samuti eesmärk tagada elektrivõrkude vähemalt 15 % omavaheline ühendatus. Raamistikus on märgitud, et taastuvenergiaeesmärk on liidu tasandil siduv ning et see saavutatakse liikmesriikide panusega, mis lähtub vajadusest saavutada liidu eesmärk ühiselt. Käesolevas määruses on aga arvesse võetud valdkondlikes õigusaktides sätestatud eesmärke.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Euroopa Ülemkogu leppis 24. oktoobril 2014 kokku, et komisjon võtab liikmesriikide toetusel kiiresti meetmeid, millega tagada, et vähemalt need liikmesriigid, kes ei ole seni energia siseturu minimaalset integreeritust saavutanud, täidavad kiiresti, hiljemalt 2020. aastaks, eesmärgi ühendada olemasolevatest elektrivõrkudest omavahel vähemalt 10 %.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Pariisi kokkuleppega seati kliimamuutuste leevendamiseks palju kõrgemad üleilmsed eesmärgid: allakirjutanud riigid võtsid kohustuse hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega tuntavalt allpool 2 °C ning püüda piirata temperatuuri tõusu võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega 1,5 °C‑ni. Liit peab olema valmis vähendama heitkoguseid palju rohkem ja kiiremini, kui varem ette nähti. Tänu sellele, et taastuvenergia tehnoloogia areneb ja võetakse kasutusele kiiresti, ei ole aga heitkoguste vähendamise kulud nii suured, kui varem hinnati.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)  Kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga, mille kohaselt tuleks saavutada 21. sajandi teiseks pooleks inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitetekitajate ja sidujates sidumise vahel tasakaal, peaks liit seadma õiglasel alusel eesmärgiks viia netoheide ELis hiljemalt 2050. aastaks nullini ning seejärel peaks heide olema negatiivne.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)  See, kui suur on atmosfääris kasvuhoonegaaside kogusisaldus, sõltub kliimasüsteemis sellest, kui palju inimtekkelist heidet on aja jooksul kokku tekkinud. Pariisi kokkuleppe kohustuste täitmiseks tuleb analüüsida, millise üleilmse süsinikubilansi korral on võimalik jätkata pingutusi, et piirata temperatuuri tõusu võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega 1,5 °C‑ni, ning määrata kindlaks, milline on ülejäänud üleilmsest süsinikubilansist liidu õiglane osa. Pikaajalised kliima- ja energiastrateegiad peaksid selle süsinikubilansiga kooskõlas olema.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 d (uus)
(6d)  Liit ja liikmesriigid peaksid kliima- ja energiaeesmärgid korrapäraselt üle vaatama ning vajaduse korral seadma kõrgemad eesmärgid, et võtta arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessi raames toimunud järjestikusi läbivaatamisi ning viimaseid teaduslikke tõendusmaterjale kliimamuutuste toimumise kiiruse ja mõju kohta.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 e (uus)
(6e)  Kuigi liit on lubanud, et vähendab 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet palju rohkem kui teised, ei saa ta võidelda kliimamuutustega üksi. Komisjon ja liikmesriigid peaksid igal võimalusel veenma eelkõige neid riike, kes on liiduga rahvusvahelises kaubavahetuses, võtma endale üleilmsest vastutusest õiglane osa ja seadma endale sama kõrged eesmärgid kui ELil.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Samuti järeldas Euroopa Ülemkogu 24. oktoobril 2014,14 et on vaja välja töötada ilma liigse halduskoormuseta usaldusväärne ja läbipaistev juhtimissüsteem, mille eesmärk on aidata tagada, et liit saavutab oma energiapoliitika eesmärgid, kusjuures liikmesriikidele tuleks tagada vajalik paindlikkus ning tuleks täiel määral arvesse võtta nende vabadust määrata kindlaks oma energiaallikate jaotus. Rõhutati, et selline juhtimissüsteem peaks tuginema olemasolevatele elementidele, nagu riiklikud kliimaprogrammid ning riiklikud taastuvenergia ja energiatõhususe kavad, ning et eri kavandamise ja aruandlusega seotud tegevussuundi tuleks ühtlustada ja koondada. Samuti lepiti kokku, et edendatakse tarbijate rolli ja õigusi ning investorite jaoks läbipaistvust ja prognoositavust, muu hulgas taskukohase, ohutu, konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energiasüsteemi põhinäitajate süstemaatilise seire abil, ning soodustatakse liikmesriikidevahelist piirkondlikku koostööd.
(7)  Samuti järeldas Euroopa Ülemkogu 24. oktoobril 2014,14 et on vaja välja töötada ilma liigse halduskoormuseta ja liikmesriikide jaoks piisavalt paindlik usaldusväärne ja läbipaistev juhtimissüsteem, mille eesmärk on aidata tagada, et liit saavutab oma energiapoliitika eesmärgid, kusjuures tuleks täielikult austada liikmesriikide vabadust määrata oma energiaallikate jaotus ise kindlaks. Rõhutati, et selline juhtimissüsteem peaks tuginema olemasolevatele elementidele, nagu riiklikud kliimaprogrammid ning riiklikud taastuvenergia ja energiatõhususe kavad, ning et eri kavandamise ja aruandlusega seotud tegevussuundi tuleks ühtlustada ja koondada. Samuti lepiti kokku, et edendatakse tarbijate rolli ja õigusi ning investorite jaoks läbipaistvust ja prognoositavust, muu hulgas taskukohase, ohutu, konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energiasüsteemi põhinäitajate süstemaatilise seire abil, hõlbustatakse riigisiseste kliima- ja energiameetmete kooskõlastamist ning soodustatakse liikmesriikidevahelist piirkondlikku koostööd.
__________________
__________________
14 Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused (EUCO 169/14).
14 Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused (EUCO 169/14).
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
(10)  Nõukogu 26. novembri 2015. aasta järeldustes16 tunnistati, et energialiidu juhtimine on oluline vahend energialiidu tõhusaks ja tulemuslikuks ülesehitamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks. Nendes rõhutati, et juhtimissüsteem peaks põhinema energia- ja kliimapoliitika rakendamise strateegilise kavandamise ja rakendamist käsitleva aruandluse lõimimise põhimõttel ning liidu, piirkondlikul ja riiklikul tasandil energia- ja kliimapoliitikat kujundavate osalejate tegevuse kooskõlastamisel. Samuti rõhutati nendes, et juhtimisega tuleks tagada 2030. aasta kokkulepitud energia- ja kliimaeesmärkide saavutamine ning et juhtimise abil jälgitakse liidu ühist edu poliitikaeesmärkide saavutamisel energialiidu kõigis viies mõõtmes.
(10)  Nõukogu 26. novembri 2015. aasta järeldustes16 tunnistati, et energialiidu juhtimine on oluline vahend energialiidu tõhusaks ja tulemuslikuks ülesehitamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks. Nendes rõhutati, et juhtimissüsteem peaks põhinema energia- ja kliimapoliitika rakendamise strateegilise kavandamise ja rakendamist käsitleva aruandluse lõimimise põhimõttel ning liidu, piirkondlikul ja riiklikul tasandil energia- ja kliimapoliitikat kujundavate osalejate tegevuse kooskõlastamisel. Samuti rõhutati nendes, et juhtimisega tuleks tagada 2030. aasta kokkulepitud energia- ja kliimaeesmärkide saavutamine ning et juhtimise abil jälgitakse iga liikmesriigi ja liidu ühist edu eesmärkide saavutamisel energialiidu kõigis viies mõõtmes.
__________________
__________________
16 Ülemkogu 26. novembri 2015. aasta järeldused (14632/15).
16 Ülemkogu 26. novembri 2015. aasta järeldused (14632/15).
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Seepärast peaks energialiidu juhtimise peamine eesmärk olema energialiidu ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärkide saavutamise võimaldamine. Käesolev määrus on seepärast seotud valdkondlike õigusaktidega, millega rakendatakse 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke. Kuigi liikmesriikidel on vaja paindlikkust enda energiaallikate jaotuse ja eelistustega kõige paremini sobivate poliitikameetmete valimiseks, peaks selline paindlikkus olema kooskõlas turgude suurema lõimimise ja konkurentsile avamisega, kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisega ning vähese CO2-heitega majandusele järkjärgulise üleminekuga.
(12)  Seepärast peaks energialiidu juhtimise peamine eesmärk olema võimaldada saavutada energialiidu ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärgid, mis puudutavad kasvuhoonegaaside heite vähendamist, taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust. Käesolev määrus on seepärast seotud valdkondlike õigusaktidega, millega rakendatakse 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke. Kuigi liikmesriikidel on vaja paindlikkust enda energiaallikate jaotuse ja eelistustega kõige paremini sobivate poliitikameetmete valimiseks, peaks selline paindlikkus olema kooskõlas turgude suurema lõimimise ja konkurentsile avamisega, kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisega ning järkjärgulise üleminekuga vähese CO2‑heitega säästvale majandusele, mis põhineb väga energiatõhusal ja taastuvate energiaallikate põhisel energiasüsteemil. Et pikaajalised kliima- ja energiastrateegiad oleksid kvaliteetsed ja võrreldavad, tuleks nende jaoks kehtestada kohustuslik mudel.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
(13)  Vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist ja -stiimuleid kõigis poliitikavaldkondades. Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on vaja Euroopa majandust tõhustada ja seda innovaatilisemaks muuta ning see peaks eelkõige aitama parandada õhukvaliteeti.
(13)  Et vähese CO2‑heitega säästvale majandusele üle minna, nii et see oleks ka sotsiaalselt vastuvõetav, tuleb väga palju muuta nii investeerimiskäitumist – eelkõige avaliku ja erasektori investeeringute puhul – kui ka kõigi poliitikavaldkondade stiimuleid ning teha piirkondlikke turureforme. Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on vaja Euroopa majandust tõhustada ja seda innovaatilisemaks muuta ning see peaks eelkõige aitama luua püsivaid töökohti ja parandada õhukvaliteeti.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Liit ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, millega keelustada vähemalt fossiilkütuste puhul energia subsideerimine, et täita G7 ja G20 rahvusvahelisi kohustusi ja Pariisi kokkulepet.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Kasvuhoonegaasid ja õhusaasteained pärinevad üldiselt ühistest allikatest ning kasvuhoonegaaside vähendamise poliitika võib seega mõjuda positiivselt õhukvaliteedile ja tasakaalustada kasvuhoonegaaside mõju leevendamise meetmete lühiajalised kulud osaliselt või täies ulatuses. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/81/EÜ18 kohaselt esitatavad andmed on oluline sisend kasvuhoonegaaside inventuuri ja riiklike kavade koostamisel, tuleks tunnustada seda, kui oluline on, et direktiivi 2001/81/EÜ ja kasvuhoonegaaside inventuuri kohaseid andmeid koostatakse ja esitatakse järjepidevalt.
(14)  Kasvuhoonegaasid ja õhusaasteained pärinevad üldiselt ühistest allikatest ning kasvuhoonegaaside vähendamise poliitika võib seega mõjuda positiivselt rahvatervisele ja õhukvaliteedile, eriti linnapiirkondades, ja tasakaalustada kasvuhoonegaaside mõju leevendamise meetmete lühiajalised kulud. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/81/EÜ18 kohaselt esitatavad andmed on oluline sisend kasvuhoonegaaside inventuuri ja riiklike kavade koostamisel, tuleks tunnustada seda, kui oluline on, et direktiivi 2001/81/EÜ ja kasvuhoonegaaside inventuuri kohaseid andmeid koostatakse ja esitatakse järjepidevalt.
__________________
__________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (ELT L 309, 27.11.2001, lk 22).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (ELT L 309, 27.11.2001, lk 22).
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Kooskõlas komisjoni kindla kohustusega tagada parem õigusloome peaks energialiidu juhtimine võimaldama oluliselt vähendada liikmesriikide, komisjoni ja liidu muude institutsioonide halduskoormust ning aitama tagada poliitikate ja meetmete sidususe ja asjakohasuse liidu ja liikmesriikide tasandil, pidades silmas energiasüsteemi ümberkujundamist vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks.
(16)  Kooskõlas komisjoni kindla kohustusega tagada parem õigusloome ning kooskõlas teadusuuringute, innovatsiooni ja investeeringute poliitikaga peaks energialiidu juhtimine võimaldama oluliselt vähendada liikmesriikide, teiste sidusrühmade, komisjoni ja liidu muude institutsioonide jaoks haldusmenetluste keerukust ning aitama tagada poliitikate ja meetmete sidususe ja asjakohasuse liidu, makro- ja muul piirkondlikul, liikmesriikide ja kohalikul tasandil, pidades silmas energiasüsteemi ümberkujundamist vähese CO2‑heitega säästvale majandusele üleminekuks.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Energialiidu eesmärkide saavutamine tuleks tagada liidu algatuste ja liikmesriikide sidusa poliitikaga, mis on ette nähtud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega. Liidu energia- ja kliimaalastes valdkondlikes õigusaktides on sätestatud kavandamisnõuded, millest on olnud kasu liikmesriikide tasandi muutuste toetamisel. Tulenevalt nende õigusaktide kehtestamise eri ajast esineb neis kattuvusi ning neis ei ole piisavalt arvesse võetud poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja vastasmõju. Seega tuleks võimalikult suures ulatuses seostada ja lõimida praegused kliima- ja energiavaldkonna eri kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused.
(17)  Energialiidu eesmärkide saavutamine tuleks tagada liidu algatuste ja liikmesriikide sidusa poliitikaga, mis on ette nähtud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega. Liidu energia- ja kliimaalastes valdkondlikes õigusaktides on sätestatud kavandamisnõuded, millest on olnud kasu liikmesriikide tasandi muutuste toetamisel. Tulenevalt nende õigusaktide kehtestamise eri ajast esineb neis kattuvusi ning neis ei ole piisavalt arvesse võetud poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja vastasmõju, mis kahjustab kulutõhusust. Seega tuleks vajaduse korral seostada ja lõimida praegused kliima- ja energiavaldkonna eri kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)  Tuleb hinnata, milline on CO2‑heite vähendamiseks rakendatavate olemasolevate ja kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime ning liikmesriigid peaksid koostama kvantitatiivse või kvalitatiivse hinnangu.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 b (uus)
(17b)  Liikmesriigid peaksid tagama, et nende energia- ja kliimakava ning pikaajaline vähese heite strateegia on kooskõlas 2030. aastani kehtiva kestliku arengu ÜRO tegevuskavaga.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad peaksid hõlmama kümneaastaseid ajavahemikke ning andma ülevaate energiasüsteemi ja poliitika hetkeolukorrast. Nendega tuleks ette näha riiklikud eesmärgid energialiidu iga viie tähtsa mõõtme jaoks ning vastavad poliitikad ja meetmed nende eesmärkide saavutamiseks ning neil peaks olema analüütiline alus. Esimest ajavahemikku (2021–2030) hõlmavates riiklikes kavades tuleks eelkõige keskenduda 2030. aasta eesmärkidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise, taastuvenergia, energiatõhususe ja elektrivõrkude ühendatuse valdkonnas. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud kavad oleksid kooskõlas säästva arengu eesmärkidega ja aitaksid neid saavutada.
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18 a (uus)
(18a)   Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamisel peaksid liikmesriigid hindama, kui palju on kütteostuvõimetuid kodumajapidamisi, võttes arvesse kodumajapidamistele mõeldud energiateenuseid, mida on vaja vastava riigi oludes normaalsete elamistingimuste tagamiseks, kuid mis võivad nimetatud majapidamiste jaoks olla liiga kallid, sest neil on väike sissetulek, suured energiakulud ja kodu ei ole energiatõhus. Liikmesriigid peaksid sõnastama olemasolevad ja kavandatud kütteostuvõimetuse vähendamise poliitikad ja meetmed ning lisama vajaduse korral teabe selle kohta, kui palju tuleb vastavas liikmesriigis kütteostuvõimetuid kodumajapidamisi vähendada. Komisjon peaks liikmesriikide jaoks kehtestama ühtse kütteostuvõimetuse määratlemise meetodi ja iga liikmesriik peaks tegema kütteostuvõimetud kodumajapidamised kindlaks oma riigi olusid arvestades.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18 b (uus)
(18b)  Liikmesriigid peaksid tagama, et lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas on arvesse võetud 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt liidu poolt eraldatavaid rahasummasid. Rahasummasid, mis liikmesriikidele eraldatakse 2020. aasta järgsest mitmeaastasest finantsraamistikust, tuleks kasutada selleks, et aidata aktiivselt kaasa Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele, eelkõige kasvuhoonegaaside vähendamisel, sh sidujates sidumise, taastuvenergia ja energiatõhususe abil. Samal ajal, kui riikide ja kohalikul tasandil toimub 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga seotud programmitöö, peaks komisjon seetõttu hindama lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid, et võtta arvesse kaugeleulatuvaid eesmärke, eelkõige Pariisi kokkuleppe pikaajalisi eesmärke ja kestliku arengu eesmärke.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
(19a)  Liikmesriigid peaksid sisse seadma alalise mitmetasandilise energeetikaalase arutelu platvormi, mis koondab kohalikke omavalitsusi, kodanikuühiskonna organisatsioone, äriringkondi, investoreid ja teisi sidusrühmi, et arutada energia- ja kliimapoliitikas välja töötatud eri võimalusi. Platvormi kaudu tuleks arutada lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning pikaajalisi kliima- ja energiastrateegiaid.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Energia- ja kliimavaldkonna poliitikate ja meetmete rakendamine mõjutab keskkonda. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et üldsusel võimaldatakse vara ja tõhusalt osaleda lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamises ning esitada oma arvamus vajaduse korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/42/EÜ24 ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 25. juuni 1998. aasta konventsiooniga keskkonnateabe kättesaadavuse, üldsuse keskkonnaküsimuste otsustamisse kaasamise ning keskkonnaasjades kohtumenetluste algatamise kohta (Århusi konventsioon). Samuti peaksid liikmesriigid tagama sotsiaalpartnerite kaasatuse lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamisse.
(20)  Energia- ja kliimavaldkonna poliitikate ja meetmete rakendamine mõjutab keskkonda. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et üldsusel võimaldatakse vara ja tõhusalt ning aktiivselt osaleda lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ning pikaajalise kliima- ja energiastrateegia koostamises ning esitada oma arvamus vajaduse korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/42/EÜ24 ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 25. juuni 1998. aasta konventsiooniga keskkonnateabe kättesaadavuse, üldsuse keskkonnaküsimuste otsustamisse kaasamise ning keskkonnaasjades kohtumenetluste algatamise kohta (Århusi konventsioon). Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et sotsiaalpartnerid, kohalikud omavalitsused ja kõik sidusrühmad oleksid kavandamis- ja aruandlusprotsessi kaasatud algusest peale ning osaleksid lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ning pikaajalise strateegia koostamises.
__________________
__________________
24 Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
24 Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Piirkondlik koostöö on energialiidu eesmärkide saavutamise tagamise võti. Liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada märkusi teiste liikmesriikide kavade kohta enne nende viimistlemist, et vältida ebajärjepidevust ja võimalikku negatiivset mõju teistele liikmesriikidele ning tagada ühiste eesmärkide saavutamine. Piirkondlik koostöö riiklike kavade koostamisel ja viimistlemisel ning nende edasisel rakendamisel peaks olema kesksel kohal, et tõhustada meetmeid ja soodustada turgude lõimimist ja energiajulgeolekut.
(21)  Liikmesriikides tuleb teha makro- ja muud piirkondlikku koostööd, et viia ühiselt ellu teatavaid poliitikaid ja meetmeid, mille abil saavutada ühiseid eesmärke optimaalsete kuludega. Komisjon peaks liikmesriikide koostööd hõlbustama. Liikmesriikidel peaks olema ühtlasi võimalus esitada märkusi teiste liikmesriikide kavade kohta enne nende viimistlemist, et vältida ebajärjepidevust ja võimalikku negatiivset mõju teistele liikmesriikidele ning tagada ühiste eesmärkide saavutamine. Makro- ja muu piirkondlik koostöö riiklike kavade koostamisel ja viimistlemisel ning nende edasisel rakendamisel peaks olema kesksel kohal, et tõhustada meetmeid ja soodustada turgude lõimimist ja energiajulgeolekut.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Riiklikud kavad peaksid olema stabiilsed, et tagada riiklike poliitikate ja meetmete läbipaistvus ja prognoositavus ning seega kindlus investorite jaoks. Tuleks ette näha riiklike kavade ajakohastamine kord kümneaastase ajavahemiku jooksul, et liikmesriikidel oleks võimalik kohaneda olukorra märkimisväärse muutumisega. Ajavahemikku 2021–2030 hõlmavaid kavasid peaksid liikmesriigid saama ajakohastada 1. jaanuariks 2024. Eesmärke ja panust tuleks muuta üksnes selleks, et kajastada suurenenud üldist eesmärki, eriti seoses 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega. Ajakohastamise osana peaksid liikmesriigid tegema jõupingutusi, et leevendada negatiivset keskkonnamõju, mis ilmneb lõimitud aruandluse käigus.
(22)  Riiklikud kavad peaksid olema stabiilsed, et riiklikud poliitikad ja meetmed oleksid läbipaistvad ja prognoositavad ning investeerimiskindlus seega tagatud. Kui riiklikud kavad esitatakse korrapäraselt kümne järjestikuse aasta jooksul, on liikmesriikidel võimalik muutuvate oludega kohaneda. Eesmärke tuleks muuta üksnes siis, kui üldist eesmärki on suurendatud, eriti seoses energia- ja kliimaeesmärkidega. Nende kavade raames peaksid liikmesriigid püüdma leevendada negatiivset keskkonnamõju, mis lõimitud aruandluse käigus ilmneb.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Stabiilsetel pikaajalistel vähese heite strateegiatel on keskne koht majanduse ümberkujundamisel, töökohtade loomisel, majanduskasvu soodustamisel ning laiemate säästva arengu eesmärkide saavutamisel ning Pariisi kokkuleppes sätestatud pikaajalise eesmärgi suunas õiglasel ja kulutõhusal viisil liikumisel. Peale selle on Pariisi kokkuleppe osalistel palutud esitada 2020. aastaks oma pikaajalised arengustrateegiad, mille eesmärk on saavutada sajandi keskpaigaks kasvuhoonegaaside heite madal tase.
(23)  Stabiilsetel pikaajalistel kliima- ja energiastrateegiatel on keskne koht majanduse ümberkujundamisel, töökohtade loomisel, majanduskasvu soodustamisel ning laiemate säästva arengu eesmärkide saavutamisel ning Pariisi kokkuleppes sätestatud pikaajalise eesmärgi suunas õiglasel ja kulutõhusal viisil liikumisel. Peale selle on Pariisi kokkuleppe osalistel palutud esitada 2020. aastaks oma pikaajalised arengustrateegiad, mille eesmärk on saavutada sajandi keskpaigaks kasvuhoonegaaside heite madal tase.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)  Liikmesriigid peaksid välja töötama 2050. aastani kehtivad ja hilisemadki pikaajalised kliima- ja energiastrateegiad ning selgitama neis, milliseid muutusi tuleb eri sektorites teha, et minna üle taastuvenergial põhinevale energiasüsteemile ja saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid. Need strateegiad peaksid olema kooskõlas põhimõttega, et liidule kuulub ülejäänud ülemaailmsest süsinikubilansist õiglane osa, ning need tuleb välja töötada avatud ja läbipaistval viisil, kaasates igakülgselt sidusrühmi. Lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad peaksid põhinema pikaajalistel kliima- ja energiastrateegiatel ning olema nendega kooskõlas.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 b (uus)
(23b)  Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorit mõjutavad kliimamuutused väga palju ja sektor on nende vastu täiesti kaitsetu. Samas peituvad sektoris tohutud võimalused, kuidas kliima mõttes pikaajaliselt kasu saada ning aidata olulisel määral kaasa liidu ja rahvusvaheliste pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisele. Sektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid ning pakkudes biomaterjale, millega saab asendada fossiil- või CO2‑mahukaid materjale. Et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, tuleb ressursse majandada säästvalt ning süsinikureservuaarid peavad püsima pika aja jooksul stabiilsena ja olema kohandatavad. Strateegiad peavad olema pikaajalised, sest siin on võimalik pika aja jooksul teha jätkusuutlikke investeeringuid.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 c (uus)
(23c)  Uute ühenduste loomisel tuleb hinnata kõiki kulusid ja kogu kasu, sh kogu tehnilist, sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnamõju, mis sellega kaasneb, nagu on nõutud TEN‑E määrusega, ja võtta arvesse ühendatuse positiivseid välistegureid, nagu taastuvate energiaallikate integreerimine, varustuskindlus ja siseturul konkurentsi suurendamine.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Kavandamiseks on liidu energia- ja kliimaalastes valdkondlikes õigusaktides sätestatud aruandlusnõuded, millest on olnud kasu liikmesriigi tasandil muutuste edendamisel, kuid need nõuded on kehtestatud eri ajal, mistõttu esineb neis kattuvusi ning neis ei ole piisavalt arvesse võetud poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja vastasmõju sellistes valdkondades nagu kasvuhoonegaaside mõju leevendamine, taastuvenergia, energiatõhusus ja turgude lõimimine. Selleks et vajadus võtta riiklike kavade rakendamisel nõuetekohaseid järelmeetmeid ja vajadus vähendada halduskoormust oleksid õiges tasakaalus, peaksid liikmesriigid koostama iga kahe aasta tagant esitatavad eduaruanded kavade rakendamise ja energiasüsteemi muu arengu kohta. Teatavaid andmeid ja eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja liidu määrustega nõutud kliimavaldkonna andmeid tuleks ikkagi esitada igal aastal.
(24)  Kavandamiseks on liidu energia- ja kliimaalastes valdkondlikes õigusaktides sätestatud aruandlusnõuded, millest on turureformide täiendusena olnud kasu liikmesriigi tasandil muutuste edendamisel, kuid need nõuded on kehtestatud eri ajal, mistõttu esineb neis kattuvusi ja ebatõhusaid kulusid ning neis ei ole piisavalt arvesse võetud poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja vastasmõju sellistes valdkondades nagu kasvuhoonegaaside mõju leevendamine, taastuvenergia, energiatõhusus ja turgude lõimimine. Selleks et vajadus võtta riiklike kavade rakendamisel nõuetekohaseid järelmeetmeid ja vajadus vähendada haldusmenetluste keerukust oleksid õiges tasakaalus, peaksid liikmesriigid koostama iga kahe aasta tagant esitatavad eduaruanded kavade rakendamise ja energiasüsteemi muu arengu kohta. Teatavaid andmeid ja eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja liidu määrustega nõutud kliimavaldkonna andmeid tuleks ikkagi esitada igal aastal.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Liikmesriikide lõimitud eduaruanded peaksid kajastama riikliku kava vormis esitatud elemente. Liikmesriikide lõimitud eduaruannete üksikasjad tuleks ette näha järgneva(te) rakendusakti(de)ga, arvestades nende tehnilist olemust ja seda, et esimesed eduaruanded tuleb esitada 2021. aastaks. Eduaruanded tuleks koostada selleks, et tagada läbipaistvus liidu, teiste liikmesriikide ja turuosaliste, sh tarbijate jaoks. Aruanded peaksid olema energialiidu viie mõõtme lõikes sidusad ning esimesel ajavahemikul tuleks samal ajal rõhku panna kliima- ja energiaraamistiku 2030. aasta eesmärkidega seotud valdkondadele.
(25)  Liikmesriikide lõimitud eduaruanded peaksid kajastama riikliku kava vormis esitatud elemente. Liikmesriikide lõimitud eduaruannete üksikasjad tuleks ette näha järgneva(te) rakendusakti(de)ga, arvestades nende tehnilist olemust ja seda, et esimesed eduaruanded tuleb esitada 2021. aastaks. Eduaruanded tuleks koostada selleks, et tagada läbipaistvus liidu, teiste liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, turuosaliste, sh tarbijate ning teiste sidusrühmade ja üldsuse jaoks. Aruanded peaksid olema energialiidu viie mõõtme lõikes sidusad ning esimesel ajavahemikul tuleks samal ajal rõhku panna kliima- ja energiaraamistiku 2030. aasta eesmärkidega seotud valdkondadele.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Määruse (EL) nr 525/2013 rakendamisel saadud kogemused on näidanud, kui oluline on teabe puhul läbipaistvus, täpsus, järjepidevus, täielikkus ja võrreldavus. Nendele kogemustele tuginedes tuleks käesoleva määrusega tagada, et liikmesriikide esitatavad aruanded poliitika ja meetmete ning prognooside kohta on eduaruannetes kesksel kohal. Neis aruannetes sisalduv teave peaks võimaldama näidata määruse [ ] [ESR] alusel võetud kohustuste täitmise õigeaegsust. Liidu ja liikmesriigi tasandi toimivad ja pidevalt täiustatavad süsteemid koos paremate aruandlussuunistega peaksid aitama jätkuvalt parandada teavet, mida on vaja CO2-heite vähendamise mõõtmes tehtud edusammude jälgimiseks.
(28)  Määruse (EL) nr 525/2013 rakendamisel saadud kogemused on näidanud, kui oluline on teabe puhul läbipaistvus, täpsus, järjepidevus, täielikkus ja võrreldavus. Nendele kogemustele tuginedes tuleks käesoleva määrusega tagada, et liikmesriigid kasutavad nende viie mõõtme puhul usaldusväärseid ja järjepidevaid andmeid ja eeldusi ning teevad andmed, mida stsenaariumide ja mudelite väljatöötamisel on kasutatud, kõigile kättesaadavaks, ning et liikmesriikide esitatavad aruanded poliitika ja meetmete ning prognooside kohta on eduaruannetes kesksel kohal. Neis aruannetes sisalduv teave peaks võimaldama näidata määruse [ ] [ESR] alusel võetud kohustuste täitmise õigeaegsust. Liidu ja liikmesriigi tasandi toimivad ja pidevalt täiustatavad süsteemid koos paremate aruandlussuunistega peaksid aitama jätkuvalt parandada teavet, mida on vaja CO2‑heite vähendamise mõõtmes tehtud edusammude jälgimiseks.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
(30)  Selleks et piirata liikmesriikide ja komisjoni halduskoormust, peaks komisjon kehtestama veebipõhise aruandlusplatvormi, et hõlbustada teabevahetust ja soodustada koostööd. See peaks tagama aruannete õigeaegse esitamise ja muutma liikmesriikide aruandluse läbipaistvamaks. E-aruandluse platvormi puhul tuleks aluseks võtta ja ära kasutada praegune aruandlusprotsess ning sellised olemasolevad andmebaasid ja e-vahendid, mida kasutavad Euroopa Keskkonnaamet, Eurostat ja Teadusuuringute Ühiskeskus, samuti kogemused, mis on saadud liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi rakendamisel, ning see platvorm peaks neid täiendama.
(30)  Et energia- ja kliimapoliitika kujundamine oleks läbipaistvam ning haldusmenetlused liikmesriikide ja komisjoni jaoks vähem keerukad, peaks komisjon looma avaliku veebipõhise platvormi, mille kaudu oleks üldsusel lihtsam teavet saada, komisjonil ja liikmesriikidel hõlpsam teavet vahetada ning liikmesriikidel koostööd teha. See peaks tagama aruannete õigeaegse esitamise ja muutma liikmesriikide aruandluse läbipaistvamaks. E‑platvormi puhul tuleks aluseks võtta ja ära kasutada praegune aruandlusprotsess ning sellised olemasolevad andmebaasid ja e‑vahendid, mida kasutavad Euroopa Keskkonnaamet, Eurostat ja Teadusuuringute Ühiskeskus, samuti kogemused, mis on saadud liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi rakendamisel, ning see platvorm peaks neid täiendama.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Komisjonile riiklike kavandamis- ja aruandlusmeetmete raames esitada tulevate andmete puhul tuleks jälgida, et liikmesriikide esitatava teabega ei dubleerita andmeid ega statistikat, mis Eurostat on juba kättesaadavaks teinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/200927 raames samas vormis nagu on ette nähtud käesoleva määruse kohaste kavandamis- ja aruandluskohustustega ning mis on endiselt Eurostatis kättesaadavad samade väärtustega. Kättesaadavuse korral ja kui ajakava seda võimaldab, peaksid riiklikes energia- ja kliimakavades esitatavad andmed ja prognoosid tuginema määruse (EÜ) nr 223/2009 kohastele Euroopa statistika esitamiseks kasutatavatele Eurostati andmetele ja metoodikale ning olema nendega kooskõlas.
(31)  Et vältida liidu tasandil meetmetega viivitamist, peaks komisjon kasutama 2030. aasta eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude hindamiseks prognoose, mille Euroopa Keskkonnaamet igal aastal esitab kasvuhoonegaaside, taastuvenergia ja energiatõhususe kohta. Komisjonile riiklike kavandamis- ja aruandlusmeetmete raames esitada tulevate andmete puhul tuleks jälgida, et liikmesriikide esitatava teabega ei dubleerita andmeid ega statistikat, mis Eurostat on juba kättesaadavaks teinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/200927 raames samas vormis nagu on ette nähtud käesoleva määruse kohaste kavandamis- ja aruandluskohustustega ning mis on endiselt Eurostatis kättesaadavad samade väärtustega. Kättesaadavuse korral ja kui ajakava seda võimaldab, peaksid riiklikes energia- ja kliimakavades esitatavad andmed ja prognoosid tuginema määruse (EÜ) nr 223/2009 kohastele Euroopa statistika esitamiseks kasutatavatele Eurostati andmetele ja metoodikale ning olema nendega kooskõlas.
__________________
__________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 32
(32)  Energialiidu strateegia eesmärkide ühiseks saavutamiseks on tähtis, et komisjon hindab riiklikke kavasid ja eduaruannete põhjal nende kavade rakendamist. Esimese kümneaastase ajavahemiku puhul puudutab see eelkõige liidu tasandi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist ning liikmesriikide panust nende eesmärkide saavutamisse. Kõnealune hindamine peaks toimuma iga kahe aasta tagant ja iga aasta tagant üksnes vajaduse korral ning selle konsolideerimiseks tuleks kasutada komisjoni aruandeid, milles käsitletakse energialiidu olukorda.
(32)  Et ühiselt saavutada energialiidu strateegia viie mõõtme eesmärgid ja eelkõige luua täielikult toimiv ja vastupanuvõimeline energialiit, peab komisjon hindama riiklike kavade projekte ja eduaruannete põhjal ka esitatud kavade rakendamist. Esimese kümneaastase ajavahemiku puhul puudutab see eelkõige liidu tasandi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke. Kõnealune hindamine peaks toimuma iga kahe aasta tagant ja iga aasta tagant vajaduse korral ning selle konsolideerimiseks tuleks kasutada komisjoni aruandeid, milles käsitletakse energialiidu olukorda.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33
(33)  Lennundus mõjutab ülemaailmset kliimat õhkupaisatava CO2-heite tõttu, aga ka muude heidete (nt lämmastikoksiidide heide) ja mehhanismidega (nt kiudpilvkatte tihenemine). Arvestades asjaolu, et selle mõju kohta on üha rohkem teadusandmeid, on määrusega (EL) nr 525/2013 juba ette nähtud ajakohastatud hindamine, mis käsitleb lennundusest tulenevat muud kui CO2-heitega seotud mõju ülemaailmsele kliimale. Sel puhul kasutatavaid mudeleid tuleks kohandada vastavalt teaduse arengule. Komisjon võiks kaaluda asjaomaseid poliitikavalikuid sellise mõju käsitlemiseks, võttes aluseks selle mõju kohta antud hinnangud.
(33)  Lennundus mõjutab ülemaailmset kliimat õhkupaisatava CO2‑heite tõttu, aga ka muude heidete (nt lämmastikoksiidide heide) ja mehhanismidega (nt kiudpilvkatte tihenemine). Kuna selle mõju kohta on üha rohkem teadusandmeid, on määrusega (EL) nr 525/2013 juba ette nähtud ajakohastatud hindamine, mis käsitleb lennundusest tulenevat muud kui CO2‑heitega seotud mõju ülemaailmsele kliimale. Sel puhul kasutatavaid mudeleid tuleks kohandada vastavalt teaduse arengule. Selle mõju hindamise alusel peaks komisjon töötama 1. märtsiks 2020 välja lahendused, millega seda mõju vähendada, ja esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 33 a (uus)
(33a)  Vastavalt kasvuhoonegaaside aruandlust puudutavatele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kehtivatele suunistele arvutatakse metaaniheidet ja antakse sellest aru selle põhjal, kui suur on globaalse soojendamise potentsiaal 100 aasta jooksul. Kuna metaani globaalse soojendamise potentsiaal on suur ja metaan püsib atmosfääris suhteliselt lühikest aega, mistõttu on metaanil kliimale lühikeses ja keskpikas perspektiivis suur mõju, peaks komisjon analüüsima, kuidas mõjutaks poliitikaid ja meetmeid see, kui võtta metaani puhul kasutusele 20‑aastane ajavahemik. Analüüsi põhjal peaks komisjon kaaluma, kuidas oleks võimalik leida metaaniheite probleemile liidu metaanistrateegia abil kiire lahendus, pöörates suurimat tähelepanu energia ja jäätmetega seotud metaaniheitele.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
(34)  Selleks et aidata tagada liikmesriikide ja liidu poliitika ning energialiidu eesmärkide sidusus, oleks vaja pidevat dialoogi komisjoni ja liikmesriikide vahel. Kui see on asjakohane, peaks komisjon andma liikmesriikidele soovitusi, sh riiklike kavade projektide eesmärkide ulatuse kohta, teatatud riiklikes kavades esitatud poliitikate ja meetmete edaspidise rakendamise ning energialiidu elluviimise seisukohast muude asjakohaste riiklike poliitikate ja meetmete kohta. Liikmesriigid peaksid neid soovitusi tõsiselt võtma ja selgitama järgnevates eduaruannetes, kuidas need ellu viidi.
(34)  Et aidata tagada liikmesriikide ja liidu poliitika ning energialiidu eesmärkide sidusus, oleks vaja pidevat dialoogi komisjoni ja liikmesriikide vahel ning kui see on asjakohane, liikmesriikide vahel. Komisjon peaks andma liikmesriikidele soovitusi, sh riiklike kavade projektide eesmärkide ulatuse kohta, teatatud riiklikes kavades esitatud poliitikate ja meetmete edaspidise rakendamise ning energialiidu elluviimise seisukohast muude asjakohaste riiklike poliitikate ja meetmete kohta. Liikmesriigid peaksid neid soovitusi arvesse võtma ja selgitama järgnevates eduaruannetes, kuidas need ellu viidi.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 35
(35)  Kui lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavade või nende ajakohastatud versioonide eesmärgid ei ole piisavalt ulatuslikud energialiidu eesmärkide ühiseks saavutamiseks ja esimesel ajavahemikul selleks, et saavutada eelkõige 2030. aasta eesmärgid taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas, peaks komisjon võtma liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine (kõrvaldades seega puudujäägid eesmärkide ulatuslikkuse osas). Kui liidu edu nende eesmärkide saavutamisel ei ole piisav, peaks komisjon lisaks soovituste andmisele võtma meetmeid liidu tasandil või siis peaksid liikmesriigid võtma lisameetmeid, et tagada nende eesmärkide saavutamine (kõrvaldades seega puudujäägid eesmärkide saavutamise osas). Nende meetmete puhul tuleks arvesse võtta varajast ulatuslikku panust, mille liikmesriigid on andnud 2030. aasta eesmärkide saavutamisse taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas eesmärkide ühise saavutamise jagamisel. Taastuvenergia valdkonnas võivad sellised meetmed hõlmata ka liikmesriikide rahalist panust komisjoni hallatavasse rahastamisplatvormi, mida võidakse kasutada taastuvenergia projektide rahastamiseks kogu liidus. Liikmesriikide 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgid peaksid olema taastuvenergia lähteosakaaluks alates 2021. aastast. Energiatõhususe valdkonnas võivad lisameetmed olla suunatud eelkõige toodete, hoonete ja transpordi energiatõhusamaks muutmisele.
(35)  Kui lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavade eesmärgid, poliitikad ega meetmed ei ole piisavalt ulatuslikud energialiidu eesmärkide ühiseks saavutamiseks ja esimesel ajavahemikul selleks, et saavutada eelkõige 2030. aasta eesmärgid taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas, peaks komisjon võtma liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine, ja liikmesriigid peaksid taastuvate energiaallikatega seotud eesmärke 31. detsembriks 2020. aastal korrigeerima ülespoole (kui need ei olnud piisavalt ambitsioonikad) . Kui liidu edu nende eesmärkide saavutamisel ei ole piisav, võib komisjon lisaks soovituste andmisele võtta meetmeid liidu tasandil või nõuda liikmesriikidelt lisameetmete võtmist, et tagada nende eesmärkide saavutamine (kõrvaldades seega puudujäägid eesmärkide saavutamise osas). Nende meetmete puhul tuleks arvesse võtta ulatuslikke varajasi pingutusi, mida liikmesriigid on 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas eesmärkide ühise saavutamise jagamisel teinud. Taastuvenergia valdkonnas võivad sellised meetmed hõlmata ka liikmesriikide vabatahtlikku rahalist osalemist komisjoni hallatavas rahastamisplatvormis, mille kaudu toetatakse kogu liidus taastuvenergia projekte, sh neid, mis teenivad energialiidu huve. Liikmesriikide 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgid peaksid olema taastuvenergia lähteosakaaluks alates 2021. aastast ja need tuleks säilitada kogu selle aja jooksul. Energiatõhususe valdkonnas võivad lisameetmed olla suunatud eelkõige toodete, hoonete ja transpordi energiatõhusamaks muutmisele.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema tihedat koostööd kõigis küsimustes, mis on seotud energialiidu ja käesoleva määruse elluviimisega, kaasates suurel määral Euroopa Parlamendi. Komisjon peaks vajaduse korral abistama liikmesriike käesoleva määruse rakendamisel, eriti riiklike kavade koostamisel ja sellega seotud suutlikkusse arendamisel.
(38)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema tihedat koostööd kõigis küsimustes, mis on seotud energialiidu ja käesoleva määruse elluviimisega, kaasates suurel määral Euroopa Parlamendi. Komisjon peaks liikmesriike käesoleva määruse rakendamisel abistama, eriti lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ning pikaajalise kliima- ja energiastrateegia koostamisel ja elluviimisel ning sellega seotud suutlikkusse suurendamisel, kasutades Euroopa Keskkonnaameti ja Teadusuuringute Ühiskeskuse siseressursse ning sisemisest mudelite koostamise suutlikkust ja kaasates vajaduse korral väliseksperte.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41 a (uus)
(41a)  Käesolev määrus sisaldab sätteid, mis on seotud sellega, et taristute puhul peetakse esmatähtsaks energiatõhusust, mis tähendab, et see vastab Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude majandusinstitutsioonide poolt kasutatavale taristu määratlusele, ja mille eesmärk on teha energiatõhususest tähtis element ja esmatähtis otsustustegur, mille alusel tulevasi investeerimisotsuseid liidu energiataristu kohta teha1 a.
__________________
1 a Euroopa Parlamendi 2. juuni 2016. aasta raport energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) rakendamise aruande kohta (2015/2232(INI)).
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 43
(43)  Komisjoni peaks käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel abistama energialiidu komitee, et valmistada ette rakendusaktid. Kõnealune komitee peaks asendama kliimamuutuste komitee ja muud komiteed ning võtma üle nende ülesanded.
(43)  Komisjoni peaks käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel abistama energia- ja kliimakomitee, et valmistada ette rakendusaktid. Kliimaalaste sätete rakendamisega seotud küsimustes peaks komisjoni abistama määrusega (EL) nr 525/2013 loodud kliimamuutuste komitee.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44 a (uus)
(44a)  Kui komisjon valmistub käesolevat määrust läbi vaatama, peaks ta liidu küberturbestrateegia raames hindama tihedas koostöös liikmesriikidega, kas lisaks pingutustele, mida liikmesriigid teevad, et tagada energiajulgeolek igasugustes oludes, kaitstes liidu energiasüsteemi elutähtsat taristut küberohtude eest paremini – eelkõige, kuna viimasel kümnendil on potentsiaalselt kriitiliste küberrünnete arv suurenenud –, tuleks lisada ühtsed kavandamis- ja aruandlusnõuded. Liidus toimuv suurem kooskõlastamine ei tohiks aga tähendada seda, et konfidentsiaalse teabe avaldamise tõttu kahjustatakse liikmesriikide enda julgeolekuhuve.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse juhtimismehhanism, millega
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse juhtimismehhanism, millega
-a)  viiakse ellu pikaajalised kliima- ja energiastrateegiad ja meetmed, mille eesmärk on täita kohustused, mis liidul on kooskõlas Pariisi kokkuleppega kasvuhoonegaaside heite vähendamisel;
(a)  rakendatakse energialiidu eesmärkide ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul (2021–2030) eelkõige ELi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks välja töötatud strateegiaid ja meetmeid;
a)  rakendatakse energialiidu eesmärkide ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul (2021–2030) eelkõige liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks välja töötatud strateegiaid ja meetmeid;
aa)  kujundatakse liikmesriikide vahel makro- ja muul piirkondlikul tasandil partnerlussuhteid ja koostööd, mille eesmärk on täita energialiidu eesmärgid ja kohustused;
(b)  tagatakse liidu ja selle liikmesriikide poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe sekretariaadile esitatavate aruannete õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus.
b)  tagatakse liidu ja selle liikmesriikide poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe sekretariaadile esitatavate aruannete õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus.
ba)  suurendatakse õiguskindlust ja kindlust investorite jaoks ning aidatakse kaasa sellele, et majandusarengu, investeeringute soodustamise, töökohtade loomise ning sotsiaalse ühtekuuluvuse võimalused kasutataks täielikult ära;
bc)  toetatakse õiglast üleminekut nende kodanike ja piirkondade jaoks, kellele üleminek vähese CO2‑heitega majandusele võib kahjulikku mõju avaldada.
Kõnealune juhtimismehhanism põhineb alates ajavahemikust 2021–2030 algavaid kümneaastaseid ajavahemikke hõlmavatel lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel, vastavatel lõimitud riiklikel energia- ja kliimaalastel eduaruannetel ning Euroopa Komisjoni lõimitud seirekorral. Sellega määratakse kindlaks komisjoni ja liikmesriike hõlmav struktuurne ja järkjärguline protsess riiklike kavade viimistlemiseks ja rakendamiseks, sh seoses piirkondliku koostööga, ning vastavate komisjoni meetmete võtmiseks.
Kõnealune juhtimismehhanism põhineb alates ajavahemikust 2021–2030 algavaid kümneaastaseid ajavahemikke hõlmavatel lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel, vastavatel lõimitud riiklikel energia- ja kliimaalastel eduaruannetel ning Euroopa Komisjoni lõimitud seirekorral. Sellega määratakse kindlaks komisjoni ja liikmesriike hõlmav struktuurne, läbipaistev ja järkjärguline protsess, millega tagatakse riiklike kavade lõpliku versiooni koostamisel ja rakendamisel üldsuse ja kohalike omavalitsuste täiel määral osalemine, sh seoses makro- ja muu piirkondliku koostööga, ning vastavate komisjoni meetmete võtmine.
2.  Käesolevat määrust kohaldatakse energialiidu järgmise viie mõõtme suhtes:
2.  Käesolevat määrust kohaldatakse energialiidu järgmise viie mõõtme suhtes:
(a)  energiajulgeolek,
a)  energiajulgeolek,
(b)  energiaturg,
b)  energia siseturg;
(c)  energiatõhusus,
c)  energiatõhusus,
(d)  heite vähendamine ning
d)  heite vähendamine ning
(e)  teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.
e)  teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1
Käesolevas määruses kasutatakse [ettepaneku COM(2016)0767 kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] ning direktiivide 2010/31/EL ja 2012/27/EL mõisteid.
Käesolevas määruses kasutatakse [ettepaneku COM(2016)0767 kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ], [ettepaneku COM(2016)XXX kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/72/EÜ] ning direktiivide 2010/31/EL ja 2012/27/EL mõisteid.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 3
(3)  „vastuvõetud poliitikad ja meetmed“ – poliitikasuunad ja meetmed, mille kohta on riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäevaks tehtud valitsuse ametlik otsus ning mida on kindlalt kohustutud rakendama;
3)  „vastuvõetud poliitikad ja meetmed“ – poliitikasuunad ja meetmed, mille kohta on riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäevaks tehtud kesk- või piirkondliku valitsuse ametlik otsus ning mida on kindlalt kohustutud rakendama;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 9
(9)  „liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid“ – kogu liitu hõlmav siduv eesmärk vähendada liidus 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga, kogu liitu hõlmav siduv eesmärk, et 2030. aastaks peaks taastuvenergia osakaal liidus tarbitavas energias olema vähemalt 27 %, liidu tasandi eesmärk suurendada 2030. aastaks energiatõhusust vähemalt 27 % (mis vaadatakse 2020. aastaks läbi, pidades ELi tasandi eesmärgina silmas 30 %) ning 2030. aastaks elektrivõrkude 15 % omavahelise ühendatuse eesmärk või mis tahes järgnevad seda valdkonda käsitlevad 2030. aasta eesmärgid, mille Euroopa Ülemkogu või nõukogu ja Euroopa Parlament on kokku leppinud;
välja jäetud
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 11 a (uus)
11a)  „varajased jõupingutused“ – edusammud, mida liikmesriik alates 2021. aastast aegsasti teeb, et saavutada oma taastuvenergia eesmärk, millele on osutatud [uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivi] artiklis 3, ja energiatõhususe parandamise eesmärk, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 4;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 17 a (uus)
17a)  „energiatõhususe esikohale seadmine“ – kõigi otsuste puhul, mis puudutavad energiasüsteemi kavandamist, poliitikat ja investeerimist, selliste meetmete esikohale seadmine, millega muudetakse energia nõudluse ja tarne pool tõhusamaks, säästes lõpptarbimises kulutõhusalt energiat, tehes tarbimiskajaalgatusi ning tõhustades energia muundamist, ülekannet ja jaotamist;
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3
Artikkel 3
Artikkel 3
Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava
Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava
1.  Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kümne aasta tagant lõimitud riikliku energia- ja kliimakava. Kava sisaldab lõikes 2 ja I lisas esitatud elemente. Esimene kava hõlmab ajavahemikku 2021–2030. Iga järgnev kava hõlmab eelmise kavaga hõlmatud ajavahemikule vahetult järgnevat kümmet aastat.
1.  Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kümne aasta tagant lõimitud riikliku energia- ja kliimakava. Kava sisaldab lõikes 2 ja I lisas esitatud elemente. Esimene kava hõlmab ajavahemikku 2021–2030. Iga järgnev kava hõlmab eelmise kavaga hõlmatud ajavahemikule vahetult järgnevat kümmet aastat.
2.  Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava koosneb järgmistest põhiosadest:
2.  Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava koosneb järgmistest põhiosadest:
(a)  lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamise protsessi ülevaade, mis sisaldab kommenteeritud kokkuvõtet ning kava ettevalmistamisel sidusrühmadega konsulteerimise ja nende kaasamise ja selle tulemuste, samuti kava ettevalmistamisel teiste liikmesriikidega tehtud piirkondliku koostöö kirjeldust;
a)   lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamise protsessi ülevaade, mis sisaldab
1)   kommenteeritud kokkuvõtet;
2)   kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja kodanikega konsulteerimise ja nende kaasamise ning selle tulemuste kirjeldust;
3)  kava ettevalmistamisel teiste liikmesriikidega tehtud makro- ja muu piirkondliku koostöö kirjeldust;
(b)  energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklike eesmärkide ja panuste kirjeldus;
b)   energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklike eesmärkide kirjeldust;
(c)  selliste poliitikate ja meetmete kirjeldus, mis on ette nähtud punktis b osutatud vastavate eesmärkide ja panustega seoses;
c)   selliste kavandatud poliitikate, meetmete ja investeerimisstrateegiate kirjeldust, mis on ette nähtud punktis b osutatud vastavate eesmärkide seoses;
(d)  energialiidu viie mõõtmega seotud praeguse olukorra kirjeldus, sh seoses energiasüsteemiga ja kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega ning punktis b osutatud eesmärkidega seotud prognoosid, milles on arvestatud olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikate ja meetmetega;
d)   energialiidu viie mõõtmega seotud praeguse olukorra kirjeldust, sh seoses energiasüsteemiga ja kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega ning punktis b osutatud eesmärkidega seotud prognoose, milles on arvestatud olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikate ja meetmetega, ning eesmärkide saavutamist takistavate regulatiivsete ja mitteregulatiivsete tõkete ja takistuste kirjeldust;
(e)  hinnang punktis b osutatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud poliitikate ja meetmete mõju kohta;
e)   hinnangut artiklites 1, 4, 13a ja 14 osutatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud individuaalsete ja kombineeritud poliitikate ja meetmete mõju kohta ning keskkonnaalase, sh õhukvaliteedi- ja looduskaitsealase, tervisealase, makromajandusliku ja sotsiaalse mõju kohta;
ea)   hinnangut selle kohta, kuidas mõjutavad kavandatud poliitikad ja meetmed energialiidu viie mõõtmega seotud konkurentsivõimet;
eb)  hinnangut nii otsese kui ka kaudse potentsiaalse kliimamõju kohta asjaomases liikmesriigis ja vastupanuvõimestrateegiaid kliimamõjuga toimetulemiseks, nagu riiklikud kliimamuutustega kohanemise kavad;
ec)  investeerimisstrateegia koostamise põhjal antud hinnangut selle kohta, kui palju avaliku ja erasektori investeeringuid on kavandatud poliitikate ja meetmete elluviimiseks vaja;
(f)  käesoleva määruse II lisaga ette nähtud nõuetele ja ülesehitusele vastav lisa, milles on esitatud liikmesriigi metoodika ja poliitikameetmed energiasäästunõude täitmiseks vastavalt direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 7 ja V lisale.
f)   käesoleva määruse II lisaga ette nähtud nõuetele ja ülesehitusele vastav lisa, milles on esitatud liikmesriigi metoodika ja poliitikameetmed energiasäästunõude täitmiseks vastavalt direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 7 ja V lisale.
3.  Lõikes 1 osutatud riiklike kavade ettevalmistamisel võtavad liikmesriigid arvesse energialiidu viie mõõtme omavahelisi seoseid ning kasutavad vajaduse korral nende viie mõõtme puhul järjepidevaid andmeid ja eeldusi.
3.  Kui liikmesriigid koostavad lõikes 1 osutatud riiklikke kavasid, siis nad
a)  piiravad haldusmenetluste keerukust ja kõigi sidusrühmade jaoks tekkivaid kulusid;
b)   võtavad arvesse energialiidu viie mõõtme omavahelisi seoseid, eelkõige põhimõtet, mille kohaselt tuleb esikohale seada energiatõhusus;
c)   kasutavad vajaduse korral nende viie mõõtme puhul usaldusväärseid ja järjepidevaid andmeid ja eeldusi ning teevad modelleerimisel kasutatud andmed üldsusele kättesaadavaks;
d)  tagavad kooskõla artiklis 1 sätestatud eesmärkidega ning riikliku pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga, mis on nähtud ette artiklis 14;
e)  hindavad, kui palju on kütteostuvõimetuid kodumajapidamisi, võttes arvesse kodumajapidamistele mõeldud energiateenuseid, mida on vaja vastava riigi oludes normaalsete elamistingimuste tagamiseks, sõnastavad olemasolevad ja kavandatud kütteostuvõimetuse vähendamise poliitikad ja meetmed, sh sotsiaalpoliitikameetmed ja muud asjaomased riiklikud programmid.
Kui liikmesriigis on kütteostuvõimetuid kodumajapidamisi palju, mida tõendab ka kontrollitavatel andmetel põhinev hinnang, mille puhul on kasutatud geograafilise hajutatuse näitajaid, peaks liikmesriik lisama oma kavasse soovitusliku eesmärgi, et riigis tuleb kütteostuvõimetust vähendada;
f)  lisavad sätted, mille abil kahjulikku keskkonnamõju, mis on artiklite 15–22 kohase lõimitud aruandluse käigus ilmnenud, vältida, leevendada või, kui projekt on avalikes huvides ja muid alternatiive ei ole, kompenseerida;
g)  võtavad arvesse Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.
3a.  Liikmesriik tagab, et kõigis lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, mis esitatakse pärast esimest kava ja mis on komisjonile esitatud lõike 1 kohaselt, muudetakse riiklikke eesmärke, nagu on osutatud artiklis 4, et võtta arvesse eesmärke, mis on seatud kõrgemale kui eelmises lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.
3b.  Liikmesriigid teevad käesoleva artikli kohaselt komisjonile esitatud kavad üldsusele kättesaadavaks.
4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kohandada seda liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku muudatustega, energiaturu arenguga ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe uute nõuetega.
4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kohandada seda liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku muudatustega, energiaturu arenguga ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe uute nõuetega.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – pealkiri
Energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklikud eesmärgid ja panused
Energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud eesmärgid
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1
Liikmesriigid esitavad oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas järgmised peamised eesmärgid ja panused vastavalt I lisa A jao punktile 2:
Liikmesriigid esitavad oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas järgmised peamised eesmärgid vastavalt I lisa A jao punktile 2:
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 1 – alapunkt ii a (uus)
iia.  trajektoorid, mida liikmesriigid kavatsevad järgida, et süsihappegaasi sidumist sidujates kooskõlas artiklis 14 osutatud pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga säilitada ja suurendada;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 1 – alapunkt iii
iii.  vajaduse korral muud riiklikud eesmärgid, mis vastavad olemasolevatele pikaajalistele vähese heite strateegiatele;
iii.  muud riiklikud eesmärgid kooskõlas Pariisi kokkuleppe ning pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga;
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt i
i.  seoses liidu siduva eesmärgiga saavutada 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal, nagu on osutatud [ettepaneku COM(2016)0767 kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklis 3, panus selle eesmärgi saavutamisse, väljendatuna asjaomase liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluna summaarses lõppenergia tarbimises aastal 2030, samuti selle panuse lineaarne trajektoor alates 2021. aastast;
i.  seoses liidu siduva eesmärgiga saavutada 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 35 % osakaal, nagu on osutatud [ettepaneku COM(2016)0767 kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklis 3;
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt i a (uus)
ia.   liikmesriigi riiklik eesmärk, mis puudutab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 ja mis on kindlaks määratud direktiivi (EL) …/… [ettepanekuga COM(2016)0767 uuesti sõnastatud direktiiv 2009/28/EÜ] artiklis 3 ja Ia lisas, samuti progressiivne trajektoor, mis tagab taastuvenergia korrapärase kasutuselevõtu alates 2021. aastast ja on sätestatud käesoleva määruse Ia lisas;
Muudatusettepanek 292
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt i b (uus)
ib.   alapunktis ia osutatud trajektoor
i)   algab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 2020. aasta osakaalust, mis on sätestatud direktiivi (EL) …/… [ettepanekuga COM(2016)0767 uuesti sõnastatud direktiiv 2009/28/EÜ] I lisa A osas toodud tabeli kolmandas veerus. Kui liikmesriik täidab oma 2020. aasta siduva riikliku eesmärgi nõutust suuremas ulatuses, võib trajektoori alustada 2020. aastal saavutatud tasemest;
ii)   koosneb vähemalt kolmest võrdlusväärtusest, mis on arvutatud kahe või kolme eelnenud aasta keskmise väärtusena, nagu on sätestatud Ia lisas;
iii)   küündib vähemalt 2030. aasta riikliku eesmärgini;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt i c (uus)
ic.  Liikmesriigi trajektoor, millele on osutatud punktides ia ja ib, arvatakse summaarselt liidu siduva lineaarse trajektoori hulka ja see peab jõudma liidu siduva eesmärgini, mille kohaselt peab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia moodustama 2030. aastal lõppenergia kogutarbimisest vähemalt 35 %;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt i d (uus)
id.  liikmesriigi trajektoorid, millega on kindlaks määratud, kui suur peab energia lõpptarbimises olema taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldine osakaal pärast 2031. aastat, peavad olema kooskõlas pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga;
Muudatusettepanekud 69 ja 287
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt ii
ii.  trajektoor, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris (kütte- ja jahutus-, elektri- ning transpordisektor) tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises;
ii.  liikmesriigi soovituslik trajektoor, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris (kütte- ja jahutus-, elektri- ning transpordisektor) tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt iii
iii.  trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia tarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides ning kavandatav ülesseatud koguvõimsus tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides;
iii.  soovituslikud trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides, kavandatav ülesseatud koguvõimsus tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa, sealhulgas ajakohastamine megavattides;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt iii a (uus)
iiia. see, kui suur osakaal peab liikmesriigis olema ajavahemikul 2021–2030 taastuvenergial, mis on toodetud linnades, taastuvenergiakogukondades ja tootvate tarbijate poolt, ning millised eesmärgid ja trajektoorid selleks on kindlaks määratud, sealhulgas eeldatav lõppenergia kogutarbimine miljonites naftaekvivalenttonnides;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 1
(1)  seoses liidu 2030. aasta siduva 30 % energiatõhususeesmärgiga kindlaks määratud soovituslik riiklik energiatõhususpanus, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 4 ning mis põhineb primaar- või lõppenergia tarbimisel, primaar- või lõppenergia säästul või energiamahukusel.
1)  seoses liidu 2030. aasta siduva 40 % energiatõhususeesmärgiga kindlaks määratud siduv riiklik energiatõhususeesmärk, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 4 ning mis põhineb primaar- või lõppenergia tarbimisel, primaar- või lõppenergia säästul või energiamahukusel, ning eesmärgi saavutamiseks 2021. aastast algav lineaarne trajektoor.
Liikmesriigid väljendavad oma panust primaar- ja lõppenergia tarbimise absoluuttasemena 2020. ja 2030. aastal, lisades selle panuse lineaarse trajektoori alates 2021aastast. Nad selgitavad kasutatud alusmetoodikat ja ümberarvutustegureid;
Liikmesriigid väljendavad oma energiatõhususeesmärke primaar- ja lõppenergia tarbimise absoluuttasemena 2020. ja 2030. aastal. Nad selgitavad, millist alusmetoodikat ja ümberarvutustegureid nad kooskõlas … [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] IV ja V lisaga kasutasid.
Esimese lõigus osutatud trajektoor koosneb kahe aasta kohta seatud vahe-eesmärkidest, millest esimene on seatud 2022. aastaks ja järgmised pärast seda iga kahe aasta tagant.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 2
(2)  ajavahemikul 2021–2030 saavutatav kumulatiivne energiasääst kooskõlas direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artikliga 7 energiasäästukohustuste kohta;
2)  ajavahemikul 2021–2030 ja pärast seda saavutatav täiendav kumulatiivne energiasääst kooskõlas direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artikliga 7 energiasäästukohustuste kohta;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 3
(3)  riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja ärihoonete pikaajalise renoveerimise eesmärgid;
3)  olemasolevate hoonete analüüsi põhjal 2030. ja 2040. aastaks kehtestatud vahe-eesmärgid, mis puudutavad pikaalalisi strateegiaid, mille alusel renoveerida riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja ärihooneid, ning millega mõõta, kuidas [ettepaneku COM(2016)0765 kohaselt muudetud versiooni] direktiivi 2010/31/EL artikli 2a kohase 2050. aasta eesmärgi täitmine edeneb;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 3 a (uus)
3a)  kavandatud poliitikad ja meetmed, millega muuta riigis olevad hooned suure energiatõhususega ja väikese süsinikdioksiidi heitega hooneteks, ning selleks tehtud edusammud, sh tõenduspõhine prognoos selle kohta, millist energiasäästu ja muud üldisemat kasu 2020.–2030. aastal loodetakse saada;
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 4
(4)  ajavahemikul 2020–2030 renoveeritav üldpõrandapind või võrdväärne iga-aastane energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 5 avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju kohta;
4)  renoveeritav üldpõrandapind ning renoveerimise abil saavutatav energiasääst või võrdväärne iga-aastane energiasääst, mis tekib tänu [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] direktiivi 2012/27/EL artikli 5 kohastele alternatiivsetele meetmetele ja tuleb saavutada 2020.–2030. aastal;
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 4 a (uus)
4a)  kütte- ja jahutusvaldkonnas kindlaks tehtud energiasäästupotentsiaal, sh tõhusa koostootmise ning tõhusa ja innovatiivse kaugkütte ja -jahutuse kasutamise põhjaliku hinnangu tulemused;
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 5
(5)  muud riiklikud energiatõhususeesmärgid, sh pikaajalised eesmärgid või strateegiad ja sektoripõhised eesmärgid sellistes valdkondades nagu transport, küte ja jahutus;
5)  muud riiklikud energiatõhususeesmärgid, sh pikaajalised eesmärgid või strateegiad ja sektoripõhised eesmärgid sellistes valdkondades nagu transport, töötlev tööstus, veevarustus ja reoveekäitlus, või sektoreid siduvas poliitikas; samuti tõhusus teistes sektorites, millel on kogu energiavoo ahelas, st primaarenergiast lõppkasutajateni, suur energiasäästu potentsiaal, nt andmekeskused;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c – alapunkt 1
(1)  energiaallikate mitmekesistamise ja kolmandatest riikidest pärit energiatarnetega seotud riiklikud eesmärgid;
1)  riiklikud eesmärgid, mis puudutavad energiaallikate mitmekesistamist ja energia tarnimist kolmandatest riikidest, millega suurendada makro- ja muude piirkondlike ning riiklike energiasüsteemide vastupidavust;
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c – alapunkt 2
(2)  kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid;
2)  riiklikud eesmärgid, mis puudutavad kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamist, mis aitab suurendada riiklike ning makro- ja muude piirkondlike energiasüsteemide vastupidavust;
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c – alapunkt 4
(4)  omamaiste energiaallikate (eelkõige taastuvenergia) kasutuselevõtuga seotud riiklikud eesmärgid;
4)  riiklikud eesmärgid, mille kohaselt tuleb riigi energiasüsteem paindlikumaks muuta, eelkõige sellega, et võetakse energiatõhususmeetmeid, hakatakse kasutama riigisiseseid ja piirkondlikke taastuvaid energiaallikaid, tarbimiskaja ja salvestamist;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 1
(1)  elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud, võttes arvesse elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 2030. aasta eesmärki, mis on vähemalt 15 %; liikmesriigid selgitavad kasutatud alusmetoodikat;
1)  elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud, võttes arvesse elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 2030. aasta soovituslikku eesmärki, mis on vähemalt 15 %, võttes arvesse elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 2020. aasta 10 % eesmärki, riigisiseseid ja piirkondlikke turutingimusi ning potentsiaali, kõiki tasuvusanalüüsi aspekte, ühishuviprojektide rakendamise tegelikku taset ning meetmeid, mis aitavad suurendada olemasolevate ühenduste kaubeldavat võimsust. Liikmesriigid selgitavad kasutatud alusmetoodikat, võttes arvesse komisjoni soovitatud metoodikat.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 2
(2)  elektrienergia ja gaasi ülekande taristuga seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu strateegia viiest mõõtmest mis tahes mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks;
2)  elektrienergia ja gaasi ülekande- ja jaotustaristu ning selle moderniseerimisega seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu strateegia viiest mõõtmest mis tahes mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks. Kõigi kavandatud suurte taristuprojektide puhul tuleb esitada esialgne hinnang projekti nõuetele vastavuse ja selle kohta, kuidas see aitab edendada energialiidu viit mõõdet, pidades eeskätt silmas energiavarustuskindlust ja konkurentsi;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 3
(3)  energia siseturu muude aspektide, nt turgude lõimimise ja liitmisega seotud riiklikud eesmärgid, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;
3)  riiklikud eesmärgid, mis puudutavad energia siseturu muid aspekte, nt eelkõige vaba hinnakujundust takistavate tegurite kõrvaldamise kaudu süsteemi paindlikkuse suurendamine, turgude lõimimine ja liitmine, arukad võrgud, koondtarbimine, tarbimiskaja, salvestamine, hajustootmine, saatmis- ja edasisaatmis- ning kärpimismehhanismid, reaalajas edastatavad hinnasignaalid, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 3 a (uus)
3a)  riiklikud eesmärgid, mis puudutavad taastuvenergia kasutamise diskrimineerimise keeldu, tarbimiskaja ja salvestamist, sh kõigil energiaturgudel koondamise kaudu, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 3 b (uus)
3b)  riiklikud eesmärgid, mis puudutavad tarbijate osalemist energiasüsteemis ning kasu saamist omatootmisest ja uutest tehnoloogiatest, sealhulgas arukatest arvestitest;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 4
(4)  riiklikud eesmärgid, millega tagatakse elektrisüsteemi piisavus ja energiasüsteemi paindlikkus taastuvenergia tootmiseks, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;
4)  riiklikud eesmärgid, millega tagatakse, et elektrisüsteem on piisav ja reservvõimsuse mehhanisme ei kasutata, või juhul, kui neid energiavarustuskindluse eesmärgil ikkagi kasutatakse, siis on need võimalikult piiratud, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt e – alapunkt 1
(1)  energialiiduga seotud avaliku ja erasektori teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid; nende eesmärkide saavutamise ajakava, kui see on asjakohane. Need eesmärgid peaksid olema kooskõlas energialiidu strateegias ja SET-kavas esitatutega;
1)  energialiiduga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikku toetamist käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid ning toetuse eeldatav finantsvõimendus erasektori teadusuuringutele; nende eesmärkide saavutamise ajakava, kui see on asjakohane. Need eesmärgid peaksid olema kooskõlas energialiidu strateegias ja SET‑kavas esitatutega;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt e – alapunkt 2
(2)  vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutuselevõtu riiklikud 2050. aasta eesmärgid;
2)  säästvate tehnoloogiate soodustamisega seotud riiklikud 2050. aasta eesmärgid;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt e – alapunkt 3
(3)  konkurentsivõimega seotud riiklikud eesmärgid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – pealkiri
Liikmesriigi panuse kindlaksmääramine taastuvenergia valdkonnas
Liikmesriigi eesmärgi kindlaksmääramine taastuvenergia valdkonnas
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Liikmesriigid, määrates kindlaks oma panuse seoses nende taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga summaarses lõppenergia tarbimises aastal 2030 ja järgmiste riiklike kavadega hõlmatud ajavahemiku viimasel aastal vastavalt artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktile i, võtavad arvesse järgmist:
1.  Liikmesriigid, määrates kindlaks oma eesmärgi seoses nende taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga lõppenergia kogutarbimises aastal 2030 ja järgmiste riiklike kavadega hõlmatud ajavahemiku viimasel aastal vastavalt artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktile i, võtavad arvesse järgmist:
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i
i)  kasutuselevõtu õiglane jaotumine Euroopa Liidus;
i)  kasutuselevõtu õiglane ja kulutõhus jaotumine Euroopa Liidus;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)  taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lähteosakaal liikmesriigi lõppenergia kogutarbimises, nagu on sätestatud direktiivi (EL) …/… [uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 3 lõikes 3;
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad ühiselt, et nende panused kokku annavad 2030. aastaks liidu tasandil tulemuseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 27 % osakaalu summaarses lõppenergia tarbimises.
2.  Liikmesriigid tagavad ühiselt, et nende eesmärgid annavad kokku lineaarse trajektoori, mille tulemusel moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia liidu tasandil 2030. aastaks lõppenergia kogutarbimisest vähemalt 35 %.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – pealkiri
Liikmesriigi panuse kindlaksmääramine energiatõhususe valdkonnas
Liikmesriigi siduva eesmärgi kindlaksmääramine energiatõhususe valdkonnas
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid, määrates kindlaks oma soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse aastaks 2030 ja järgmiste riiklike kavadega hõlmatud ajavahemiku viimaseks aastaks vastavalt artikli 4 punkti b alapunktile 1, tagavad, et:
1.  Liikmesriigid, määrates kindlaks oma siduva riikliku energiatõhususeesmärgi aastaks 2030 ja järgmiste riiklike kavadega hõlmatud ajavahemiku viimaseks aastaks vastavalt artikli 4 punkti b alapunktile 1, tagavad, et:
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
(a)  liidu 2020. aasta energiatarbimine ei ületa 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul ei ületa liidu 2030. aasta energiatarbimine 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul;
a)  liidu 2020. aasta energiatarbimine ei ületa 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul ei ületa liidu 2030. aasta energiatarbimine 1 132 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 849 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul;
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Lõikes 1 osutatud panuse kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid arvesse võtta primaar- ja lõppenergia tarbimist mõjutavaid asjaolusid, näiteks:
2.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid arvesse võtta primaar- ja lõppenergia tarbimist mõjutavaid asjaolusid, näiteks:
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklikud poliitikad ja meetmed
Energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklikud poliitikad, meetmed ja investeerimisstrateegiad
Liikmesriigid kirjeldavad kooskõlas I lisaga oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas peamisi olemasolevaid (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikaid ja meetmeteid eelkõige riiklikus kavas seatud eesmärkide saavutamiseks, sh meetmeid, millega tagatakse piirkondlik koostöö ning asjakohane rahastamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil.
Liikmesriigid kirjeldavad kooskõlas I lisaga oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas peamisi olemasolevaid (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikaid ja meetmeteid eelkõige riiklikus kavas seatud eesmärkide saavutamiseks, sh meetmeid, millega tagatakse piirkondlik koostöö ning asjakohane rahastamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas liidu programmide ja vahendite kasutuselevõtt.
Riiklikes kavades sätestatud eesmärkide saavutamiseks rakendatavate peamiste olemasolevate ja kavandatavate poliitikate ja meetmete kirjeldusega koos esitatakse üldülevaade nende eesmärkide saavutamiseks vajalikest investeeringutest.
Liikmesriigid peavad taristute puhul esmatähtsaks energiatõhusust. Nad lisavad energiatõhususe programmid oma taristukavadesse ja seavad ehitiste renoveerimise investeerimisprioriteediks.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1
1.  Liikmesriigid kirjeldavad I lisas esitatud ülesehitust ja vormingut järgides energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud hetkeolukorda (sh seoses energiasüsteemiga ning kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega) riikliku kava esitamise ajal või uusima kättesaadava teabe alusel. Samuti esitavad liikmesriigid energialiidu viiest mõõtmest igaühe kohta olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevad prognoosid ning nende prognooside kirjelduse esimeseks kümneaastaseks ajavahemikuks vähemalt aastani 2040 (sh 2030. aastaks).
1.  Liikmesriigid kirjeldavad I lisas esitatud ülesehitust ja vormingut järgides energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud hetkeolukorda (sh seoses energiasüsteemiga ning kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega) riikliku kava esitamise ajal või uusima kättesaadava teabe alusel. Samuti esitavad liikmesriigid energialiidu viiest mõõtmest igaühe kohta olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevad prognoosid ning nende prognooside kirjelduse esimeseks kümneaastaseks ajavahemikuks vähemalt aastani 2030 (sh 2030. aastaks). Liikmesriigid teevad prognoosides ja stsenaariumides kasutatud eeldused, parameetrid ja metoodika üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a
(a)  kavandatud poliitikate ja meetmete mõju energiasüsteemi arendamisele ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende sidumisele esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2040 (sh 2030. aastal), sh võrdlus lõike 1 kohaste olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevate prognoosidega;
a)  kavandatud poliitikate ja meetmete mõju energiasüsteemi arendamisele ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende sidumisele esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2040 (sh 2030. aastal), sh võrdlus lõike 1 kohaste olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevate prognoosidega. See peaks hõlmama valdkondlikust liitmisest, digiteerimisest ja täiustatud turukorraldusest tuleneva koostoime ning õhukvaliteedi ja varustuskindlusega seotud kasu hindamist;
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b
(b)  artiklis 7 osutatud ja I isas täpsustatud kavandatud poliitikate ja meetmete makromajanduslik, keskkonnaalane, oskustega seotud ning sotsiaalmõju esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2030, sh võrdlus lõike 1 kohaste olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevate prognoosidega;
b)  artiklis 7 osutatud ja I lisas täpsustatud kavandatud individuaalsete ja koondatud poliitikate ja meetmete makromajanduslik, tervise- ja keskkonnaalane, oskustega seotud ning sotsiaalmõju esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2030, sh võrdlus lõike 1 kohaste olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikate ja meetmete prognoosidega. Mõju hindamiseks kasutatud metoodika avalikustatakse ning soodustatakse tasuvusanalüüsi kasutamist;
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c
(c)  olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime ühe mõõtme piires ning olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime eri mõõtmete piires esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2030. Varustuskindlust, taristut ja turgude lõimimist käsitlevad prognoosid tuleb siduda usaldusväärsete energiatõhususstsenaariumidega.
c)  olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime ühe mõõtme piires ning olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime eri mõõtmete piires esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2030. Hinnangus esitatakse kõigi riigisiseste poliitikate ja meetmete ning liidu kliima- ja energiapoliitika meetmete tõendatud koostoime kohta kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed hindamisandmed. Varustuskindlust, taristut ja turgude lõimimist käsitlevad prognoosid tuleb siduda usaldusväärsete energiatõhususstsenaariumidega;
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c a (uus)
ca)  viis, kuidas individuaalsed ja koondatud olemasolevad ja kavandatavad poliitikad ja meetmed meelitavad ligi erasektori investeeringuid lisaks avaliku sektori rahalistele vahenditele, mis on vajalikud nende rakendamiseks.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9
Artikkel 9
Artikkel 9
Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekt
Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekt
1.  Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2018 ning seejärel iga kümne aasta tagant artikli 3 lõikes 1 osutatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti.
1.  Iga liikmesriik koostab ja esitab komisjonile 1. juuniks 2018 artikli 3 lõikes 1 osutatud esimese lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti. Teise kava projekti koostavad ja esitavad komisjonile kõik liikmesriigid 1. jaanuariks 2023 ning sellele järgnevate kavade projekti iga viie aasta järel.
2.  Kooskõlas artikliga 28 võib komisjon esitada liikmesriikidele kava projektide kohta soovitusi. Neis soovitustes käsitletakse eelkõige järgmist:
2.  Komisjon hindab kavade projekte ning esitab kooskõlas artikliga 28 liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi, tehes seda kõige hiljem kolm kuud enne kava esitamise tähtaega, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1, ja mille eesmärk on:
(a)  eesmärkide ja panuste ulatuslikkus, et ühiselt saavutada energialiidu eesmärgid ning eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärgid;
a)  tagada liikmesriikides energialiidu kõikide mõõtmete eesmärkide ühine saavutamine;
aa)  tagada liikmesriikides riiklike eesmärkide saavutamine;
(b)  liikmesriikide ja liidu tasandi eesmärkidega seotud poliitikad ja meetmed ning muud poliitikad ja meetmed, mis võivad piiriüleselt asjakohased olla;
b)  parandada riiklikes energia- ja kliimakavades sisalduvaid individuaalseid olemasolevaid ja kavandatavaid poliitikaid ja meetmeid, sealhulgas neid, mis võivad asjakohased olla piiriüleselt;
ba)  teha ettepanekuid riiklikes energia- ja kliimakavades uute poliitikate ja meetmete kehtestamise kohta;
(c)  lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime ja järjepidevus energialiidu ühe mõõtme ning eri mõõtmete piires.
c)  tagada lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete järjepidevus energialiidu ühe mõõtme ning eri mõõtmete piires;
ca)  tagada, et investeerimisstrateegiad ja vahendid on kooskõlas vastavate eesmärkide täitmiseks ettenähtud liikmesriikide poliitikate ja meetmetega.
3.  Liikmesriigid võtavad lõimitud riikliku energia- ja kliimakava viimistlemisel komisjoni mis tahes soovitusi igati arvesse.
3.  Liikmesriigid võtavad lõimitud riikliku energia- ja kliimakava viimistlemisel komisjoni mis tahes soovitusi igati arvesse. Kui asjaomase liikmesriigi seisukoht on komisjoni soovitusest erinev, esitab ja avaldab see liikmesriik oma seisukoha põhjenduse.
3a.  Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud kavade projektid üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1
Ilma et see piiraks liidu õiguse muude nõuete kohaldamist, tagavad liikmesriigid üldsusele varajased ja tulemuslikud võimalused artiklis 9 osutatud kavaprojektide ettevalmistamises osalemiseks ning lisavad komisjonile esitatavale lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektile üldsuse seisukohtade kokkuvõtte. Niivõrd kui on kohaldatavad direktiivi 2001/42/EÜ sätted, käsitatakse nimetatud direktiivi alusel korraldatud konsultatsioone käesoleva määruse kohastele avaliku konsultatsiooni nõuetele vastavatena.
Ilma et see piiraks liidu õiguse muude nõuete kohaldamist, tagavad liikmesriigid üldsusele varajased ja tulemuslikud võimalused artiklis 9 osutatud kavaprojektide ja artiklis 14 osutatud pikaajaliste strateegiate ettevalmistamises osalemiseks, kui kõik lahendusvariandid on veel võimalikud ning üldsusega konsulteerimine saab toimuda.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid kehtestavad mõistliku ajakava, mis võimaldab üldsusel saada teavet ja teha ettevalmistusi ning osaleda tõhusalt planeerimisprotsesside eri etappides piisava aja jooksul. Liikmesriigid peavad arvesse võtma, et kõigil peab olema võimalik võrdselt osaleda, ning tagama, et üldsusele antakse kas avalike teadaannete või muude sobivate vahendite abil, näiteks võimaluse korral elektroonilise meedia vahendusel, teada kõigist praktilistest toimingutest, mis on nende osalemisega seotud, ja tagama, et üldsusel on võimalik kõiki vajalikke dokumente kätte saada.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 b (uus)
1b.  Kui liikmesriigid esitatavad komisjonile lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti ja lõpliku versiooni ning oma pikaajalise strateegia, siis esitavad nad ka üldsuse seisukohtade kokkuvõtte ning selgituse, kuidas neid seisukohti arvesse on võetud.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 c (uus)
1c.  Niivõrd kui on kohaldatavad direktiivi 2001/42/EÜ sätted, on konsultatsioonidega, mida on korraldatud nimetatud direktiivi alusel, täidetud käesoleva määruse kohane kohustus korraldada avalik konsultatsioon.
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 d (uus)
1d.  Käesoleva artikli rakendamisel piiravad liikmesriigid haldusmenetluste keerukust.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Mitmetasandiline kliima- ja energiadialoogi platvorm
1.  Liikmesriik loob partnerluse raames alalise mitmetasandilise kliima- ja energiadialoogi, millega toetada kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, äriringkondade, investorite, muude sidusrühmade ja üldsuse aktiivset kaasamist energiasüsteemi ümberkujundamisesse.
2.  Liikmesriigid esitavad oma riigi kliima- ja energiadialoogi platvormile eri valikuvõimalusi ja stsenaariumeid, mis puudutavad nende lühiajalist, keskmise pikkusega ja pikaajalist energia- ja kliimapoliitikat, ning lisavad igale valikuvõimalusele tasuvusanalüüsi. Kliima- ja energiadialoogi platvormid on foorumid, kus arutatakse ja töötatakse artikli 10 kohaselt välja kavu, strateegiaid ja aruandeid.
3.  Liikmesriigid tagavad, et kliima- ja energiadialoogi platvormile eraldatakse piisavalt inimressursse ja raha ning need toimivad läbipaistvalt.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11
Artikkel 11
Artikkel 11
Piirkondlik koostöö
Makro- ja muu piirkondlik koostöö
1.  Liikmesriigid teevad üksteisega piirkondlikku koostööd oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste tulemuslikuks elluviimiseks.
1.  Liikmesriigid teevad lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas seatud eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks üksteisega makro- ja muud piirkondlikku koostööd, võttes arvesse kõiki juba rakendatavaid ja võimalikke koostöövorme.
2.  Liikmesriigid teevad aegsasti enne lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti komisjonile esitamist vastavalt artikli 9 lõikele 1 kindlaks piirkondliku koostöö võimalused ning konsulteerivad naaberliikmesriikide ja muude huvi väljendanud liikmesriikidega. Liikmesriigid esitavad lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektis sellise piirkondliku konsulteerimise tulemused ning selgitavad vajaduse korral, kuidas on märkusi arvesse võetud.
2.  Aegsasti enne seda, kui liikmesriigid esitavad artikli 9 lõike 1 kohaselt komisjonile oma lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti, teevad nad kindlaks makro- ja muu piirkondliku koostöö võimalused, võttes arvesse makropiirkondliku koostöö vorme, mis on juba olemas, eelkõige Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava (BEMIP), Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kava (CESEC), Kesk- ja Lääne‑Euroopa piirkondlik energiaturg (CWREM), Põhjamere piirkonna riikide tuuleenergiavõrgu algatus (NSCOGI) ja Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlus, ning konsulteerivad kooskõlas direktiivi 2011/92/EL ja Espoo konventsiooniga naaberliikmesriikide ja muude huvi väljendanud liikmesriikidega. Liikmesriigid esitavad lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektis sellise piirkondliku konsulteerimise tulemused ning selgitavad vajaduse korral, kuidas on märkusi arvesse võetud. Makropiirkondlikus koostöös osalevad liikmesriigid lepivad kokku juhtimisstruktuuri, mille kohaselt on võimalik vähemalt kord aastas kohtuda ministrite tasandil.
2a.  Kui seda taotlevad kaks või enam liikmesriiki, aitab komisjon muu hulgas tugiraamistiku loomise kaudu lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osade ühisele koostamisele kaasa. Kui liikmesriigid teevad makro- ja muud piirkondlikku koostööd, peavad nad oma lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades andma tulemustest aru ja esitama need komisjonile. Makro- ja muu piirkondliku koostöö tulemused võivad asendada asjaomaste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade samaväärseid osi.
2b.  Komisjon teeb turgude paremaks lõimimiseks ja kulutõhusate poliitikate soodustamiseks kindlaks, millised võimalused on teha makro- ja muud piirkondlikku koostööd, mis hõlmab energialiidu viiest mõõtmest üht või mitut ja on kooskõlas käesoleva artikliga, sel on pikaajaline eesmärk ja see põhineb valitsevatel turuoludel. Komisjon võib selliste võimaluste kindlakstegemise alusel anda liikmesriikidele artikli 28 kohaselt soovitusi, kuidas soodustada tõhusat koostööd, partnerlust ja konsultatsioone.
3.  Komisjon hõlbustab liikmesriikide koostööd ja omavahelist konsulteerimist talle artikli 9 alusel esitatud kavaprojektide osas nende viimistlemiseks.
3.  Komisjon hõlbustab liikmesriikide koostööd ja omavahelist konsulteerimist talle artikli 9 alusel esitatud kavaprojektide osas nende viimistlemiseks.
4.  Liikmesriigid võtavad lõplikus lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas arvesse lõigete 2 ja 3 alusel teistelt liikmesriikidelt saadud märkusi ning selgitavad, kuidas neid märkusi on arvesse võetud.
4.  Liikmesriigid võtavad lõplikus lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas arvesse lõigete 2 ja 3 alusel teistelt liikmesriikidelt saadud märkusi ning selgitavad, kuidas neid märkusi on arvesse võetud.
5.  Lõikes 1 esitatud otstarbel jätkavad liikmesriigid piirkondlikku koostööd oma kavas kirja pandud poliitikate ja meetmete rakendamisel.
5.  Lõikes 1 esitatud otstarbel jätkavad liikmesriigid makropiirkondlikku koostööd oma kavas kirja pandud poliitikate ja meetmete rakendamisel.
5a.  Liikmesriigid peaksid ette nägema ka koostöö energiaühenduse liikmete ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate kolmandate riikidega.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjon hindab lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ja nende ajakohastatud versioone, mis on esitatud vastavalt artiklitele 3 ja 13. Eelkõige hindab komisjon, kas
Komisjon hindab lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid, mis on esitatud vastavalt artiklile 3. Eelkõige hindab komisjon, kas
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a
(a)  eesmärgid ja panused on piisavad energialiidu eesmärkide ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärkide ühiseks saavutamiseks;
a)  eesmärgid on piisavad energialiidu eesmärkide ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärkide ühiseks saavutamiseks;
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  olemasolevad ja ettenähtud poliitikad, meetmed ja nendega seotud investeerimisstrateegiad on piisavad, et saavutada artiklis 4 osutatud riiklikud eesmärgid;
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13
Artikkel 13
välja jäetud
Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamine
1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2023 ning seejärel iga kümne aasta tagant artiklile 3 vastava kõige viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandi või kinnitavad komisjonile, et asjaomane kava kehtib edasi.
2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2024 ning seejärel iga kümne aasta tagant artiklile 3 vastava kõige viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni, v.a juhul, kui nad on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kinnitanud, et asjaomane kava kehtib edasi.
3.  Liikmesriigid muudavad lõikes 2 osutatud ajakohastatud versioonis eesmärke ja panuseid üksnes selleks, et kajastada ulatuslikumat eesmärgipüstitust võrreldes kõige viimati esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas seatuga.
4.  Liikmesriigid teevad jõupingutusi, et leevendada ajakohastatud kavaga mis tahes kahjulikku keskkonnamõju, mis on ilmnenud artiklite 15–22 kohase lõimitud aruandluse käigus.
5.  Liikmesriigid võtavad lõikes 2 osutatud ajakohastatud versiooni ettevalmistamisel arvesse Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.
6.  Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni ettevalmistamise ja hindamise suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud korda.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Peatükk 3 – pealkiri
Pikaajaline vähese heite strateegia
Pikaajaline kliima- ja energiastrateegia
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 a (uus)
Artikkel 13a
Kooskõla üldise kliimaeesmärgiga
Komisjon annab 1. juuliks 2018 aru ülejäänud ülemaailmsest süsinikubilansist, mis on kooskõlas jõupingutustega, mida tehakse, et hoida temperatuuri tõus võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega tuntavalt alla 2 °C – mitte rohkem kui 1,5 °C – , ja avaldab analüüsi selle kohta, milline on 2050.–2100. aastal liidu õiglane osa.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14
Artikkel 14
Artikkel 14
Pikaajaline vähese heite strateegia
Pikaajaline kliima- ja energiastrateegia
1.  Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2020 ning seejärel iga kümne aasta tagant pikaajalise (50 aastat) vähese heite strateegia, et aidata kaasa järgmisele:
1.  Liikmesriigid ja liidu nimel tegutsev komisjon võtavad 1. jaanuariks 2019 ning seejärel iga viie aasta tagant vastu pikaajalise (30 aastat) kliima- ja energiastrateegia, et aidata:
(a)  täita liidule ja liikmesriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Pariisi kokkuleppest tulenevat kohustust vähendada inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada nende sidujates sidumist;
a)   täita kümne aasta kaupa liidule ja liikmesriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Pariisi kokkuleppest tulenevat kohustust vähendada inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada nende sidujates sidumist;
(b)  täita eesmärki hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;
b)   täita eesmärki hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, piirates liidu kasvuhoonegaaside heidet nii, et see oleks väiksem kui liidu osa ülejäänud ülemaailmsest süsinikubilansist;
(c)  saavutada pikaajaline kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja nende suurem sidujates sidumine kõigis sektorites kooskõlas liidu eesmärgiga vähendada 2050. aastaks kulutõhusalt heitkoguseid 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega, mis IPCC hinnangul on arenenud riikide rühma jaoks vajalik vähendamine.
c)   saavutada kõigis sektorites kasvuhoonegaaside heite pikaajaline vähendamine ja nende gaaside suurem sidujates sidumine vastavalt sellele, kui palju tuleb liidu eesmärgi (mis on seotud sellega, kui palju peab IPCC andmeil heidet vähendama) kohaselt liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid kulutõhusalt vähendada ning sidujates sidumist suurendada, et täita Pariisi kokkuleppes sätestatud temperatuurieesmärke ning viia liidus kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nulli ja jõuda pärast seda negatiivse heitkoguseni;
ca)  jõuda liidus hiljemalt 2050. aastaks energiasüsteemini, mis on väga tõhus ja põhineb taastuvatel energiaallikatel.
2.  Pikaajaline vähese heite strateegia hõlmab järgmist:
2.  Pikaajaline kliima- ja energiastrateegia sisaldab IIa lisas sätestatud elemente ja hõlmab järgmist:
(a)  üldkogus, mille võrra on kasvuhoonegaaside heidet vähendatud ja nende sidujates sidumist suurendatud;
a)  üldkogus, mille võrra on kasvuhoonegaaside heidet vähendatud ja nende sidujates sidumist suurendatud, ja eraldi eesmärk selle kohta, kui palju tuleb sidujates sidumist suurendada, et saaks jätkata pingutusi piirata Pariisi kokkuleppe eesmärkidega kohaselt temperatuuri tõusu;
(b)  heite vähenemine ja gaaside suurem sidujates sidumine üksikutes sektorites, sh elektri-, tööstus-, transpordi-, hoone- (teenindussektori ja eluhooned) ja põllumajandussektoris ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris;
b)  CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgil kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja gaaside suurem sidujates sidumine üksikutes sektorites, sh elektri-, tööstus-, transpordi-, kütte- ja jahutus-, hoone- (teenindussektori ja eluhooned) ja põllumajandussektoris ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris;
(c)  eeldatavad edusammud vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele üleminekul, sh kasvuhoonegaaside heitemahukus, sisemajanduse koguprodukti CO2-mahukus ning sellekohased teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse strateegiad;
c)  eeldatavad edusammud vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele üleminekul, sh kasvuhoonegaaside heitemahukus, sisemajanduse koguprodukti CO2-mahukus ning sellekohased pikaajalised investeerimis- ning teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse strateegiad;
ca)  eeldatavad edusammud energiasüsteemi ümberkujundamisel, sh energia säästmisel, taastuvenergia summaarne osakaal ja kavakohaselt kasutusele võetavate taastuvate energiaallikate võimsus;
cb)  majanduse täieliku dekarboniseerimise eeldatav mõju makromajanduslikule arengule, sotsiaalsele arengule, soodne ja kahjulik mõju inimtervisele ning mõju keskkonnakaitsele;
(d)  seosed muude riiklike pikaajaliste kavadega.
d)   seosed muude riiklike pikaajaliste eesmärkide ja kavade ning muude poliitikate, meetmete ja investeeringutega.
2a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte IIa lisa muutmiseks, et kohandada seda liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku muudatustega, energiaturu arenguga ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe uute nõuetega.
3.  Pikaajaline vähese heite strateegia ning artiklis 3 osutatud lõimitud riiklik energia- ja kliimakava peaksid olema omavahel kooskõlas.
3.  Artiklis 3 osutatud lõimitud riiklik energia- ja kliimakava peab olema pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga kooskõlas.
4.  Liikmesriigid teevad oma pikaajalise vähese heite strateegia ja selle mis tahes ajakohastatud versioonid viivitamata üldsusele kättesaadavaks.
4.  Liikmesriigid ja komisjon koostavad oma strateegiad avalikult ja läbipaistvalt, tagavad selle, et üldsusele, sotsiaalpartneritele, ettevõtjatele, investoritele, kodanikuühiskonnale ja teistele sidusrühmadele antakse varakult ja tulemuslikult võimalus pikaajaliste kliima- ja energiastrateegiate väljatöötamisel osaleda, ning teevad muu hulgas artiklis 24 osutatud e‑platvormi kaudu strateegiad ja kõik nende aluseks olevad andmed ja analüüsid avalikuks.
4a.  Komisjon toetab liikmesriike pikaajaliste strateegiate koostamisel sellega, et annab neile teavet artiklis 1 osutatud eesmärkide täitmiseks vajalike teadusandmete ja tehnoloogia arengu seisu kohta. Peale selle annab komisjon liikmesriikidele ja teistele sidusrühmadele võimaluse esitada lisateavet ja arutada valikuvõimalusi, ning koostab liikmesriikidele suunised ja parimad tavad, mida liikmesriigid saavad strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel kasutada.
4b.  Komisjon hindab, kas riiklikud pikaajalised strateegiad on artiklis 1 sätestatud liidu eesmärkide ühiseks täitmiseks piisavad. Komisjon võib selle hõlbustamiseks anda liikmesriikidele soovitusi ja olla liikmesriike pikaajaliste strateegiate koostamisel ja elluviimisel abiks.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a
(a)  teave selle kohta, milliseid edusamme on tehtud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste elluviimisel ning nende elluviimiseks vajalike poliitikate ja meetmete rakendamisel;
a)  teave selle kohta, milliseid edusamme on tehtud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide elluviimisel ning nende elluviimiseks vajalike poliitikate ja meetmete rahastamisel ja rakendamisel;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  artikli 10 kohaselt peetud avalike konsultatsioonide tulemused;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a b (uus)
ab)  teave selle kohta, milliseid edusamme on tehtud artikli 10a kohase aktiivse kaasamise toetamiseks;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a c (uus)
ac)  teave artiklis 14 sätestatud pikaajalises kliima- ja energiastrateegias osutatud sihtide, eesmärkide ja kohustuste kohta ning selle kohta, milliseid edusamme on tehtud nende täitmisel;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 5
5.  Juhul kui komisjon on esitanud soovitusi vastavalt artikli 27 lõigetele 2 või 3, lisab asjaomane liikmesriik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandesse teabe, mis hõlmab poliitikaid ja meetmeid, mis on vastu võetud või kavatsetakse vastu võtta ja rakendada nende soovituste täitmiseks. Kõnealune teave hõlmab üksikasjalikku rakendamise ajakava.
5.  Juhul kui komisjon on esitanud soovitusi vastavalt artikli 27 lõigetele 2 või 3, lisab asjaomane liikmesriik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandesse teabe, mis hõlmab poliitikaid ja meetmeid, mis on vastu võetud või kavatsetakse vastu võtta ja rakendada nende soovituste täitmiseks. Kõnealune teave hõlmab üksikasjalikku rakendamise ajakava. Kui asjaomane liikmesriik kaldub mõnest esitatud soovitusest kõrvale, esitab ja avaldab see liikmesriik usaldusväärsetel andmetel ja objektiivsetel kriteeriumidel põhineva sisuka põhjenduse.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 5 a (uus)
5a.  Liikmesriik teeb käesoleva artikli kohaselt komisjonile esitatud aruanded üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 4
(4)   trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide ja päritolu kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale;
(4)   trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, sealhulgas biokütuste osakaal, täiustatud biokütuste osakaal, põllumajandusmaal kasvatatud kultuuridest toodetud biokütuse osakaal, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide ja päritolu kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 4 a (uus)
4a)  piirkondade, linnade, energiakogukondade ja tootvate tarbijate taastuvenergia tootmise eesmärgid ja trajektoorid;
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 5
(5)  vajaduse korral muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt biokütuste osakaal, täiustatud biokütuste osakaal, põllumajandusmaal kasvatatud põhikultuurist toodetud biokütuse osakaal, biomassist ilma soojuse tootmiseta toodetud elektri osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning linnade, energiakogukondade ja omatarbeks toodetud energia tarbijate toodetav taastuvenergia);
(5)  vajaduse korral muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt biomassist ilma soojuse tootmiseta toodetud elektri osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning heitvee töötlemisel settest saadud energia);
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 1
(1)  rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed, millega viiakse ellu artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunkti i kohast riiklikku panust liidu tasandi siduva 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed, sh eriülevaade [ettepanekuga COM(2016)0767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud meetmete rakendamise kohta;
1)  rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed, et saavutada artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunkti i kohased riiklikud eesmärgid liidu tasandi siduva 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi täitmiseks, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed, sh eriülevaade [ettepanekuga COM(2016)0767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud meetmete rakendamise kohta;
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 4 a (uus)
4a)  erimeetmed taastuvate energiaallikate piiramist põhjustada võiva kohustusliku suutlikkuse vajaduse hindamiseks, läbipaistvaks muutmiseks ja vähendamiseks;
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 1
(1)  trajektoor, mis näitab primaar- ja lõppenergia tarbimist ajavahemikul 2020–2030 ehk riiklikku energiasäästupanust liidu tasandi 2030. aasta eesmärgi saavutamisse, sh alusmetoodika;
1)  trajektoor, mis näitab primaar- ja lõppenergia tarbimist ajavahemikul 2020–2030 ehk riiklikke siduvaid energiasäästueesmärke liidu tasandi 2030. aasta eesmärgi saavutamisse, sh alusmetoodika;
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2
(2)  riigi avaliku ja erasektori elamu- ja ärihoonete pikaajalise renoveerimise eesmärgid;
2)  riigi elu- ning avaliku ja erasektori mitteeluhoonete renoveerimise pikaajalise strateegia eesmärgid;
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 1
(1)  rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu soovituslikku riiklikku energiatõhususpanust aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt artiklile 6, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmed ja vahendid (mh rahalised), gaasi- ja elektritaristu energiatõhususpotentsiaali kasutamise meetmed ning muud energiatõhususe edendamise meetmed;
1)  rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu siduvat riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt artiklile 6, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmed ja vahendid (mh rahalised), gaasi- ja elektritaristu energiatõhususpotentsiaali kasutamise meetmed ning muud energiatõhususe edendamise meetmed;
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 3
(3)  direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artiklites 7a ja 7b osutatud energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed meetmed kooskõlas käesoleva määruse II lisaga;
3)  direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artiklites 7a ja 7b osutatud energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed meetmed kooskõlas käesoleva määruse II lisaga, sealhulgas energiasääst, mis saavutati tänu riiklikele energiatõhususkohustustele ja/või direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artiklite 7a ja 7b ning artikli 20 lõike 6 kohaldamisel võetud alternatiivsetele meetmetele, ning mõju tarbijate arvetele, sealhulgas sotsiaalse eesmärgiga nõuded;
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 4
(4)  riigi avaliku ja erasektori elamu- ja ärihoonete renoveerimise pikaajaline strateegia, sh kulutõhusat põhjalikku ja etapiviisilist täielikku renoveerimist soodustavad poliitikad ja meetmed;
4)  riigi avaliku ja erasektori elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise pikaajaline strateegia, sh kulutõhusat põhjalikku ja etapiviisilist täielikku renoveerimist soodustavad investeeringute suunamise poliitikad ja meetmed, võttes eelkõige arvesse tõenditel põhinevat hinnangut eeldatavale energiasäästule ja laiemale kasule vastavalt direktiivi (EL) …/… [hoonete energiatõhususe direktiiv, COD 0381/16] artiklile 2a;
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 5 a (uus)
5a)  poliitikad ja meetmed tõhusa koostootmise ning tõhusate kütte- ja jahutussüsteemide majandusliku potentsiaali arendamiseks vastavalt direktiivi (EL) …/… [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud direktiiv 2012/27/EL] artikli 14 lõikele 2;
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 5 b (uus)
5b)  vajaduse korral edusammud muude selliste rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikate, meetmete ja tegevuste alal, mis tulenevad direktiivi (EL) …/… [hoonete energiatõhususe direktiiv, COD 0381/16] artikli 2a kohastest pikaajalistest renoveerimisstrateegiatest, sealhulgas neist, mis on suunatud riigi hoonefondi halvimate tõhususnäitajatega segmentidele, ja neist, mis puudutavad teabe ja rahastamise kättesaadavust;
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõik 1 – punkt a
(a)  energiaallikate ja tarnijariikide mitmekesistamise ning salvestamise ja tarbimiskajaga seotud riiklikud eesmärgid;
a)  suurema energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega, tarnete, tarneteede ja tarnijariikide mitmekesistamisega ning salvestamise ja tarbimiskajaga seotud riiklikud eesmärgid;
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõik 1 – punkt b
(b)  kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid;
b)  kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid ja meetmed, millega ei takistata energialiidu edukat elluviimist;
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  riiklikud eesmärgid, mille kohaselt tuleb riigi energiasüsteem paindlikumaks muuta, eelkõige sellega, et võetakse energiatõhususmeetmeid ning hakatakse kasutama riigisiseseid taastuvaid energiaallikaid, tarbimiskaja ja salvestamist;
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt a
(a)  elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud seoses elektrivõrkude 15 % omavahelise ühendatuse eesmärgiga;
a)  elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud seoses elektrivõrkude soovitusliku vähemalt 15 % omavahelise ühendatuse eesmärgiga;
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b
(b)  elektrienergia ja gaasi ülekande taristuga seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu viie tähtsa mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks;
b)  elektrienergia ja gaasi ülekande- ja jaotustaristu ning selle moderniseerimisega seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu viiest tähtsast mõõtmest mis tahes mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt d
(d)  vajaduse korral energia siseturu muude aspektide, nt turgude lõimimise ja liitmisega seotud riiklikud eesmärgid;
d)  süsteemi paindlikkusega, eelkõige vaba hinnakujundust takistavate tegurite kõrvaldamise kaudu, turgude lõimimise ja liitmise, arukate võrkude, koondtarbimise, tarbimiskaja, salvestamise, hajustootmise, saatmis- ja edasisaatmis- ning kärpimismehhanismide ja reaalajas edastatavate hinnasignaalidega seotud riiklikud eesmärgid ja meetmed;
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt e
(e)  kütteostuvõimetusega seotud riiklikud eesmärgid, sh kütteostuvõimetute majapidamiste arv;
välja jäetud
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt e a (uus)
ea)  taastuvenergia mittediskrimineeriva osaluse, nõudlusreageeringu ja salvestamisega seotud riiklikud eesmärgid ja meetmed, sh koondamise abil, kõigil energiaturgudel;
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt e b (uus)
eb)  riiklikud eesmärgid ja meetmed, millega tagatakse tarbijate osalemine energiasüsteemis ning kasu saamine omatootmisest ja uutest tehnoloogiatest, sealhulgas arukatest arvestitest;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt f
(f)  vajaduse korral elektrisüsteemi piisavuse tagamisega seotud riiklikud eesmärgid;
f)  riiklikud eesmärgid, millega tagatakse, et elektrisüsteem on piisav ja reservvõimsuse mehhanisme ei kasutata, või juhul, kui neid energiavarustuskindluse eesmärgil ikkagi kasutatakse, siis on need võimalikult piiratud;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt f a (uus)
fa)  riiklikud meetmed, millega kehtestatakse või vaadatakse läbi pakkumispiirkonnad, et tegeleda struktuurse ülekandevõime piiratusega, suurendada majanduslikku tõhusust ja piiriülest kauplemist ning tagada energiavarustuskindlus;
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – punkt g
(g)  punktides a–f osutatud eesmärkide saavutamiseks rakendatud, vastu võetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed;
g)  punktides a–fa osutatud eesmärkide saavutamiseks rakendatud, vastu võetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed;
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 a (uus)
Artikkel 21a
Kütteostuvõimetust käsitlev lõimitud aruandlus
Vajaduse korral esitab liikmesriik lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes kvantitatiivse teabe kütteostuvõimetute kodumajapidamiste arvu kohta ning teabe kütteostuvõimetuse vähendamise poliitikate ja meetmete kohta vastavalt artikli 3 lõike 3 punktile v.
Artikli 3 lõike 3 punkti v teise lõigu kohaldamisel esitab asjaomane liikmesriik lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes teabe kütteostuvõimetute majapidamiste arvu vähendamise riikliku soovitusliku eesmärgi elluviimise kohta.
Komisjon jagab liikmesriikide poolt käesoleva artikli kohaselt esitatud andmeid Euroopa kütteostuvõimetuse vaatluskeskusega.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 – punkt b
(b)  riiklikud eesmärgid, mis on seotud puhta energia tehnoloogiat käsitlevateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning tehnoloogiakulude katmiseks ja tõhususe suurendamiseks ette nähtud (avaliku ja erasektori) kogukulutustega;
b)  riiklikud eesmärgid, mis on seotud puhta energia tehnoloogiat käsitlevateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning tehnoloogiakulude katmiseks ja tõhususe suurendamiseks ette nähtud avaliku, ja kui andmed on kättesaadavad, erasektori kogukulutustega;
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 – punkt d
(d)   energiatoetuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise riiklikud eesmärgid;
d)   energiatoetuste, eelkõige fossiilkütustele antavate toetuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise riiklikud eesmärgid;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 – punkt g
(g)  vajaduse korral rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil.
g)  vajaduse korral rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil. Kui kasutatakse komisjoni sissemakseid sellistesse rahastamisvahenditesse, kuhu liikmesriigid ühiselt panustavad oma riiklikke vahendeid, tuleb see avalikustada.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – punkt a
(a)  riigi kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed aasta X-1 kohta;
välja jäetud
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  taastuvatest allikatest saadud energia ligikaudse summaarse lõpptarbimise ning oma energia kogutarbimise, primaar- ja lõppenergia tarbimise ligikaudsed andmed aasta X‑1 kohta.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 2
Punkti a kohaldamisel koondab komisjon liikmesriikide kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete või, juhul kui liikmesriik ei ole oma ligikaudseid inventuuriandmeid kõnealuseks kuupäevaks esitanud, omaenda hinnangute põhjal igal aastal liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed. Komisjon teeb selle teabe iga aasta 30. septembriks üldsusele kättesaadavaks.
Nimetatud eesmärkidel koondab komisjon liikmesriikide kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete või, juhul kui liikmesriik ei ole oma ligikaudseid inventuuriandmeid kõnealuseks kuupäevaks esitanud, omaenda hinnangute põhjal igal aastal liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed. Komisjon teeb selle teabe iga aasta 30. septembriks üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid esitavad komisjonile 31. juuliks 2021 ja seejärel igal aastal (aasta X) oma kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed aasta X‑1 kohta.
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24
Artikkel 24
Artikkel 24
E-aruandluse platvorm
E‑platvorm
1.  Komisjon loob veebipõhise aruandlusplatvormi, et hõlbustada komisjoni ja liikmesriikide vahel teabevahetust ning soodustada liikmesriikide koostööd.
1.  Kulutõhususe tagamiseks loob komisjon avaliku veebipõhise platvormi, et hõlbustada komisjoni ja liikmesriikide vahel teabevahetust, soodustada liikmesriikide koostööd ning muuta teave üldsusele kättesaadavamaks.
2.  Pärast seda kui kõnealune veebipõhine aruandlusplatvorm on toimima hakanud, kasutavad liikmesriigid seda käesolevas peatükis osutatud aruannete komisjonile esitamiseks.
2.  Pärast seda kui kõnealune veebipõhine platvorm on toimima hakanud, kasutavad liikmesriigid seda käesolevas peatükis osutatud aruannete komisjonile esitamiseks. Liikmesriigid teevad aruanded üldsusele kättesaadavaks.
2a.  Komisjon kasutab e‑platvormi selleks, et muuta artiklites 3, 9 ja 14 osutatud kavandatavad ja lõplikud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad ning riiklikud pikaajalised kliima- ja energiastrateegiad üldsusele veebis kättesaadavamaks.
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjon hindab 31. oktoobriks 2021 ning seejärel igal teisel aastal eelkõige lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete, käesoleva määruse alusel esitatud muu teabe, näitajate ning kui see on olemas, siis Euroopa statistika põhjal järgmist:
1.  Komisjon hindab 31. oktoobriks 2021 ning seejärel igal teisel aastal eelkõige lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete, käesoleva määruse alusel esitatud muu teabe, Euroopa Keskkonnaameti andmete ning näitajate ja Euroopa statistika olemasolu korral selle põhjal järgmist:
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 – punkt a
(a)  liidu tasandi edusammud energialiidu eesmärkide saavutamisel, sh esimesel kümneaastasel ajavahemikul liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel, et eelkõige vältida puudujääke liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamisel;
a)  liidu tasandi edusammud energialiidu eesmärkide saavutamisel, sh esimesel kümneaastasel ajavahemikul liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel, et eelkõige vältida puudujääke liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamisel ning võtta asjakohaselt arvesse artiklis 38 nimetatud liidu läbivaadatud kliima- ja energiameetmeid;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa)  liidu tasandi edusammud energiaallikate ja -tarnijate mitmekesistamisel, et aidata kaasa täielikult toimivale ja vastupanuvõimelisele energialiidule, mille aluseks on energiavarustuskindlus, solidaarsus ja usaldus;
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 – punkt b
(b)  iga liikmesriigi edusammud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste ning poliitikate ja meetmete elluviimisel;
b)  iga liikmesriigi edusammud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ning poliitikate ja meetmete elluviimisel;
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  lõimitud riiklike kavade poliitikate ja meetmete üldine mõju liidu kliima- ja energiapoliitika meetmete toimimisele, eesmärgiga vaadata läbi liidu riiklikult kindlaksmääratud panus ja suurendada ambitsioonikust kooskõlas Pariisi kokkuleppega võetud kohustustega;
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c b (uus)
cb)  lõimitud riiklike kavade poliitikate ja meetmete üldine mõju ELi HKSi toimimisele;
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c c (uus)
cc)  liikmesriikide prognooside täpsus seoses kattuvate riiklike poliitikate ja meetmete mõjuga ELi HKSi pakkumise ja nõudluse tasakaalule. Selliste prognooside puudumise korral viib komisjon selle mõju hindamise ise läbi;
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)
1a.   Komisjon teatab ette, milliste näitajate põhjal ta kavatseb selliseid hindamisi läbi viia.
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2
2.  Taastuvenergia valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga liidu summaarses lõppenergia tarbimises, lähtudes lineaarsest trajektoorist, mis algab 2020. aastal 20 %-ga ja küündib 2030. aastaks vähemalt 27 %-ni, nagu on osutatud artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktis i.
2.  Taastuvenergia valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga liidu summaarses lõppenergia tarbimises, lähtudes siduvast lineaarsest trajektoorist, mis algab 2020. aastal 20 %-ga ja küündib 2030. aastaks vähemalt 35 %‑ni, nagu on osutatud artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktis ic.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1
Energiatõhususe valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud ühiselt seoses eesmärgiga, et liidu tasandil on suurim energiatarbimine 2030. aastal 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis a.
Energiatõhususe valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud ühiselt seoses eesmärgiga, et liidu tasandil on suurim energiatarbimine 2030. aastal 1 132 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 849 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis a.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a
(a)  kontrollib, kas liit on saavutanud 2020. aasta vahe-eesmärgi mitte ületada primaarenergiatarbimise puhul 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni ja lõppenergiatarbimise puhul 1 086 miljonit naftaekvivalenttonni;
a)  hindab, kas iga liikmesriigi tegevus on kooskõlas tema riiklike siduvate eesmärkidega ja kas liit on saavutanud 2020. aasta eesmärgi mitte ületada primaarenergia tarbimise puhul 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni ja lõppenergia tarbimise puhul 1 086 miljonit naftaekvivalenttonni;
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 5
5.  Komisjon hindab 31. oktoobriks 2019 ja seejärel iga nelja aasta tagant direktiivi 2009/31/EÜ rakendamist.
välja jäetud
Muudatusettepanekud 175 ja 307
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26
Artikkel 26
Artikkel 26
Järelmeetmed olukorras, kus esineb ebakõla seoses energialiidu üldiste eesmärkide ja jõupingutuste jagamist käsitleva määruse kohaste eesmärkidega
Järelmeetmed olukorras, kus esineb ebakõla seoses energialiidu üldiste eesmärkide ja jõupingutuste jagamist käsitleva määruse kohaste eesmärkidega
1.  Artikli 25 kohase hindamise põhjal esitab komisjon liikmesriigile soovitused vastavalt artiklile 28, kui kõnealuse liikmesriigi poliitikas toimunud arengusuunad ei ole kooskõlas energialiidu üldiste eesmärkidega.
1.  Artikli 25 kohase hindamise põhjal esitab komisjon liikmesriigile soovitused vastavalt artiklile 28, kui kõnealuse liikmesriigi poliitikas toimunud arengusuunad ei ole kooskõlas energialiidu üldiste ja liidu pikaajaliste kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidega.
1a.  Liikmesriik, kes kavatseb kasutada paindlikkusmeetmeid vastavalt määruse (EL) …/… [jõupingutuste jagamine] artiklile 7, lisab käesoleva määruse artikli 3 kohasesse kavasse kavandatava kasutuse taseme ning kavandatud poliitikad ja meetmed määruse (EL) …/… [LULUCF] artiklis 4 sätestatud kohustuste vajalikul tasemel ületamiseks ajavahemikul 2021–2030.
2.  Komisjoni võib esitada arvamusi liikmesriikide poolt määruse [ ] [ESR] artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud tegevuskavade kohta.
2.  Komisjon võib esitada arvamusi liikmesriikide poolt määruse [ ] [ESR] artikli 7 ja artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud tegevuskavade kohta.
2a.  Komisjon võib ajutiselt peatada liikmesriigi võimaluse kanda aastaks eraldatud heitkoguseid üle teistele liikmesriikidele.
2b.  Arvestades metaani suurt globaalse soojendamise potentsiaali ja suhteliselt lühikest atmosfääris püsimise aega, analüüsib komisjon, kuidas mõjutaks poliitikaid ja meetmeid see, kui võtta metaani puhul kasutusele 20‑aastane ajavahemik. Komisjon kaalub, millise poliitika abil oleks võimalik leida metaaniheite probleemile kiire lahendus, ning esitab liidu metaanistrateegia, võttes asjakohaselt arvesse ringmajanduse eesmärke, pöörates suurimat tähelepanu energia ja jäätmetega seotud metaaniheitele.
2c.  Komisjon esitab 2027. aastal ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 2032. aastal ajavahemiku 2026–2030 kohta aruande liidu kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise kohta igas määruse (EL) …/… [LULUCF] artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategoorias, lahutades ajavahemiku teatatud koguheitest ja -sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liidu keskmise teatatud aastase heite ja sidumise ajavahemikul 2000–2009. Aruande järelduste põhjal esitab komisjon vajaduse korral ettepanekud, mille eesmärk on tagada 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi terviklik täitmine ja liidu panus Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse.
Muudatusettepanek 309
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige -1 (uus)
-1.   Kui komisjon järeldab lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade projektide hindamisel vastavalt artiklile 9, et liikmesriikide eesmärgid ei ole piisavad liidu 2030. aasta siduvate taastuvenergia- ja energiatõhususalaste üldeesmärkide ühiseks saavutamiseks, võib ta nõuda, et liikmesriigid, kelle eesmärke ta ei pea piisavaks, seaksid kõrgemad eesmärgid, et tagada ühiste eesmärkide asjakohane tase.
Muudatusettepanek 310
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige -1 a (uus)
-1a.   Taastuvenergia valdkonnas kasutab komisjon artiklis 12 osutatud hindamise objektiivsete kriteeriumidena artikli 5 lõikes 1 loetletud asjaolusid. Liikmesriigid, kelle eesmärk on Ia lisas esitatud valemi kohaselt arvutatud näitajast väiksem, peavad oma eesmärki vastavalt suurendama.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Kui komisjon järeldab lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade või nende ajakohastatud versioonide hindamisel vastavalt artiklile 12, et neis kavades või ajakohastatud versioonides kindlaks määratud eesmärgid ja panused ei ole piisavad energialiidu eesmärkide ühiseks saavutamiseks ning esimesel ajavahemikul selleks, et saavutada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärgid, võtab ta liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine. Taastuvenergia osas võetakse sellistes meetmetes arvesse seda, kui ulatusliku panuse on liikmesriigid oma riiklikes kavades või nende ajakohastatud versioonides ette näinud liidu 2030. eesmärgi saavutamiseks.
1.  Kui komisjon järeldab lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade hindamisel vastavalt artiklile 12, et neis kavades kindlaks määratud eesmärgid ei ole piisavad, võtab ta liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide saavutamine.
Ilma et see piiraks muude meetmete kohaldamist, vaadatakse liikmesriigi 2030. aasta riiklik eesmärk taastuvenergia osas 31. detsembriks 2020 direktiivi (EL) …/… [uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiiv] artikli 3 lõike 2 ja Ia lisa kohaselt läbi.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Kui komisjon järeldab artikli 25 lõike 1 punkti b kohase hindamise tulemusel, et liikmesriik ei ole teinud piisavaid edusamme lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste või poliitikate ja meetmete elluviimisel, annab ta asjaomasele liikmesriigile soovitusi vastavalt artiklile 28. Selliste soovituste andmisel võtab komisjon arvesse liikmesriigi varajasi ulatuslikke jõupingutusi liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamisele kaasaaitamisel.
2.  Kui komisjon järeldab artikli 25 lõike 1 punkti b kohase hindamise tulemusel, et liikmesriik ei ole teinud piisavaid edusamme lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud trajektooride ja eesmärkide või poliitikate ja meetmete elluviimisel, annab ta asjaomasele liikmesriigile soovitusi vastavalt artiklile 28.
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3
3.  Kui komisjon järeldab liikmesriikide lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete koondhindamisel vastavalt artikli 25 lõike 1 punktile a ning tuginedes vajaduse korral muudele teabeallikatele, et on oht, et liit ei saavuta energialiidu eesmärke ning esimesel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärke, võib ta anda kõigile liikmesriikidele soovitusi vastavalt artiklile 28, et leevendada sellist ohtu. Lisaks soovituste andmisele võtab komisjon vajaduse korral liidu tasandil meetmeid, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamine. Taastuvenergia osas võetakse sellistes meetmetes arvesse liikmesriikide varajasi ulatuslikke jõupingutusi liidu 2030. aasta eesmärgi saavutamisele kaasaaitamisel.
3.  Kui komisjon järeldab liikmesriikide lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete hindamisel või tuginedes vajaduse korral muudele teabeallikatele vastavalt artiklile 25, et on oht, et liit ei saavuta energialiidu eesmärke ning esimesel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärke, annab ta kõigile liikmesriikidele soovitusi vastavalt artiklile 28, et leevendada sellist ohtu. Selliste soovituste andmisel võtab komisjon arvesse seda, kui ulatusliku panuse on liikmesriigid ette näinud liidu 2030. eesmärkide saavutamiseks. Lisaks soovituste andmisele võtab komisjon vajaduse korral liidu tasandil meetmeid, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamine. Sellistes meetmetes võetakse arvesse liikmesriikide varajasi ulatuslikke jõupingutusi liidu 2030. aasta eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel, eriti alates aastast 2021, liikmesriikide riiklike eesmärkide täitmise ja trajektooride järgimise määra ning nende panust lõike 4 punktis c nimetatud rahastamisplatvormi.
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Energiatõhususe valdkonnas võivad sellised lisameetmed suurendada energiatõhusust eelkõige:
a)  toodete puhul vastavalt direktiividele 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL;
b)  hoonete puhul vastavalt direktiividele 2010/31/EL ja 2012/27/EL ning
c)  transpordis.
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui komisjon järeldab artikli 25 lõike 1 punkti a kohase hindamise põhjal, et mingi taristuprojekt võib takistada vastupanuvõimelise energialiidu väljakujundamist, koostab komisjon esialgse hinnangu projekti vastavuse kohta energia siseturu pikaajalistele eesmärkidele, võttes eelkõige arvesse pikaajalist eesmärki ja lisab asjaomasele liikmesriigile soovitused vastavalt artiklile 28. Enne sellise hinnangu koostamist võib komisjon konsulteerida teiste liikmesriikidega.
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Kui taastuvenergia valdkonnas järeldab komisjon, ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 2 kohaselt 2023. aastal tehtud hindamise tulemusel, et artikli 25 lõikes 2 osutatud liidu trajektoori ei ole ühiselt järgitud, peavad liikmesriigid 2024aastaks tagama, et mis tahes ilmnenud puudujääkide korral võetakse lisameetmeteid, nagu:
Kui taastuvenergia valdkonnas järeldab komisjon, ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtava hindamise tulemusel, et mõni liikmesriik ei tee piisavaid edusamme oma 2030. aasta riikliku eesmärgi täitmiseks, eelkõige ei järgi oma 2022., 2025. ja 2027. aasta võrdlusväärtusi, nagu on sätestatud Ia lisas, peab asjaomane liikmesriik tagama, et mis tahes ilmnenud puudujääkide korral tema trajektooris võetakse ühe aasta jooksul lisameetmeid, nagu:
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 4 – punkt b a (uus)
ba)   võetakse meetmeid, mis aitavad suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu, lähtudes direktiivi (EL) …/… [uuesti sõnastatud direktiiv 2009/28/EÜ] artiklis 4 esitatud kriteeriumitest;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 4 – punkt c
(c)  tehakse rahaline panus liidu tasandil loodud rahastamisplatvormi, mida kasutatakse taastuvenergia projektide rahastamiseks ja mida haldab otseselt või kaudselt komisjon;
c)  tehakse vabatahtlik rahaline panus liidu tasandil loodud rahastamisplatvormi, mida kasutatakse taastuvenergia projektide, eelkõige energialiidu huve teenivate projektide rahastamiseks ja mida haldab otseselt või kaudselt komisjon;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 4 – punkt c a (uus)
ca)   kasutatakse koostöömehhanisme, mis on ette nähtud direktiivis (EL) …/… [uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiiv];
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 2
Sellistes meetmetes võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi varajaste panuste ulatuslikkust liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamisele kaasaaitamisel.
Selliste meetmete puhul võetakse arvesse, mil määral on liikmesriik oma riiklikku taastuvenergia eesmärki täitnud ja trajektoori järginud.
Lisaks liikmesriikide tasandil meetmetele võtab komisjon vajaduse korral liidu tasandil meetmeid, et tagada liidu siduva lineaarse trajektoori ja liidu 2030. aasta siduva taastuvenergiaeesmärgi saavutamine.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 5
5.  Kui energiatõhususe valdkonnas järeldab komisjon ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi muude meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 3 kohaselt 2023. aastal tehtud hindamise tulemusel, et artikli 25 lõike 3 esimeses lõigus märgitud liidu energiatõhususeesmärgi ühiseks saavutamiseks ei ole tehtud piisavaid edusamme, võtab ta 2024. aastaks meetmeid peale nende, mis on ette nähtud direktiivi 2010/31/EL [ettepaneku COM(2016)0765 kohaselt muudetud versiooniga] ja direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooniga], et tagada liidu 2030. aasta siduvate energiatõhususeesmärkide saavutamine. Selliste lisameetmete abil võib suureneda eelkõige järgmise energiatõhusus:
5.  Kui energiatõhususe valdkonnas järeldab komisjon, ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi muude meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 3 kohaselt 2023. aastal ja seejärel iga kahe aasta järel tehtava hindamise tulemusel, et mõni liikmesriik ei tee piisavaid edusamme oma 2030. aasta riikliku siduva eesmärgi täitmiseks ja trajektoori järgimiseks, peab asjaomane liikmesriik 2024. aastaks ja seejärel vastavalt iga kahe aasta järel tagama, et mis tahes ilmnenud puudujääkide korral tema trajektooris võetakse ühe aasta jooksul lisameetmeid.
(a)  tooted vastavalt direktiividele 2010/30/EL ja 2009/125/EÜ;
(b)  hooned vastavalt direktiivi 2010/31/EL [ettepaneku COM(2016)0765 kohaselt muudetud versioonile] ja direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versioonile];
(c)  transport.
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 5 a (uus)
5a.  Iga lõigetes 4 või 5 nimetatud liikmesriik kirjeldab tema 2030. aasta riiklike eesmärkide täitmisel ja trajektooride järgimisel esinevate puudujääkide kõrvaldamiseks rakendatud, vastu võetud ja kavandatud lisameetmeid üksikasjalikult osana oma järgnevast eduaruandest, millele on osutatud artiklis 15.
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 – punkt b
(b)  liikmesriik kirjeldab soovituse esitamise aastale järgneval aastal koostatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes seda, kuidas ta on soovitust igati arvesse võtnud ning kuidas ta on seda täitnud või kavatseb seda täita. Soovituse järgimata jätmise korral põhjendab liikmesriik seda;
b)  liikmesriik kirjeldab soovituse esitamise aastale järgneval aastal koostatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes seda, kuidas ta on soovitust arvesse võtnud ning kuidas ta on seda täitnud või kavatseb seda täita. Soovituse järgimata jätmise korral põhjendab liikmesriik seda;
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 – punkt c
(c)  Soovitused peaksid täiendama Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.
c)  soovitused peaksid täiendama artikli 9 lõike 2 kohaselt ja Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon teeb soovitused kõigile liikmesriikidele viivitamata kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2 – punkt j a (uus)
ja)  üldine hinnang sellele, mida on tehtud ära energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja energiatarbijate õiglase kohtlemise täielikuks lõimimiseks;
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2 – punkt j b (uus)
jb)  eduaruanne konkurentsivõime kohta;
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2 – punkt j c (uus)
jc)  liikmesriikide edusammud 2020. aastaks fossiilkütuste otseste ja kaudsete toetuste järkjärguliseks kaotamiseks;
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2 – punkt k a (uus)
ka)  finantshinnang elektrienergia lõpptarbija toetatud kulude kohta, lähtudes näitajatest, mille põhjal kontrollitakse energialiidu viie mõõtme tegelikke kulusid.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1
1.  1. jaanuariks 2021 loob liikmesriik riikliku inventuurisüsteemi, et hinnata käesoleva määruse III lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärinevat heidet ja nende sidujates sidumist ning tagada kasvuhoonegaaside inventuuride õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt.
1.  1. jaanuariks 2021 loob liikmesriik riikliku inventuurisüsteemi, et hinnata käesoleva määruse III lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärinevat heidet ja nende sidujates sidumist ning tagada kasvuhoonegaaside inventuuride õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetele.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1
1.  Komisjon vaatab 2027. ja 2032. aastal põhjalikult üle liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 23 lõike 3 kohaselt esitatud riikliku inventuuri andmed, et jälgida liikmesriikides kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamist või piiramist vastavalt määruse [ ] [ESR] artiklitele 4, 9 ja 10, liikmesriikides heitkoguste vähendamist ja gaaside sidujates sidumise suurendamist vastavalt määruse [ ] [LULUCF ] artiklitele 4 ja 12 ning liidu õigusaktides sätestatud muid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või piiramise eesmärke. Liikmesriigid osalevad selles protsessis täiel määral.
1.  Komisjon vaatab liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 23 lõike 3 kohaselt esitatud riikliku inventuuri andmed põhjalikult üle, et jälgida liikmesriikides kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamist või piiramist vastavalt määruse [ ] [ESR] artiklitele 4, 9 ja 10, liikmesriikides heitkoguste vähendamist ja gaaside sidujates sidumise suurendamist vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklitele 4 ja 12 ning liidu õigusaktides sätestatud muid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või piiramise eesmärke. Liikmesriigid osalevad selles protsessis täiel määral.
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 6
6.  Iga liikmesriiki käsitlevaid andmeid, mis on kantud määruse [ ] [ESR] artikli 11 kohaselt loodud registrisse seisuga üks kuu pärast kuupäeva, mil kontrolliti määruse [ ] [LULUCF ] nõuetele vastavust kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5, kasutatakse määruse [ ] [ESR] artikli 9 kohase vastavuskontrolli tegemiseks 2021. ja 2026. aasta kohta. Määruse [ ] [ESR] artikli 9 kohane vastavuskontroll ajavahemikku 2022–2025 ja 2027–2030 jääva iga aasta kohta tehakse kuupäeval, mis on üks kuu pärast seda kuupäeva, mil tehti eelmist aastat käsitlev vastavuskontroll. Sellisel kontrollimisel võetakse arvesse kõnealuste andmete muudatusi, mis tulenevad sellest, et asjaomane liikmesriik on kasutanud paindlikkusmeetmeid vastavalt määruse [ ] [ESR] artiklitele 5, 6 ja 7.
6.  Iga liikmesriiki käsitlevaid andmeid, mis on kantud määruse [ ] [ESR] artikli 11 kohaselt loodud registrisse seisuga üks kuu pärast kuupäeva, mil kontrolliti määruse [ ] [LULUCF] nõuetele vastavust kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5, kasutatakse määruse [ ] [ESR] artikli 9 kohase vastavuskontrolli tegemiseks. Määruse [ ] [ESR] artikli 9 kohane vastavuskontroll määruse (EL) …/… [ESR] artiklis 9 osutatud vastavustsüklile vastavasse ajavahemikku jääva iga aasta kohta tehakse kuupäeval, mis on üks kuu pärast seda kuupäeva, mil tehti eelmist aastat käsitlev vastavuskontroll. Sellisel kontrollimisel võetakse arvesse kõnealuste andmete muudatusi, mis tulenevad sellest, et asjaomane liikmesriik on kasutanud paindlikkusmeetmeid vastavalt määruse [ ] [ESR] artiklitele 5, 6 ja 7.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 6 a (uus)
6a.  Viimase vastavuskontrolli, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 6 ja mille käigus kontrollitakse määruse [ESR] [artikli 9a (Varajase tegutsemise reserv)] kohastele nõuetele vastavust, viib komisjon läbi reservi kasutada sooviva liikmesriigi taotlusel. Selle kontrollimise järel võidakse muuta iga kõlbliku liikmesriigi andmeid, kui määruse [ESR] [artikli 9a (Varajase tegutsemise reserv)] kohased nõuded on täidetud.
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Euroopa Keskkonnaamet abistab iga-aastase tööprogrammi kohaselt komisjoni CO2-heite vähendamise ja energiatõhususe mõõtmega seotud töös artiklite 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23, 24, 25, 29, 30, 31, 32 ja 34 nõuete täitmisel. See hõlmab abi, mis on vajalik seoses järgmisega:
Euroopa Keskkonnaamet abistab iga-aastase tööprogrammi kohaselt komisjoni CO2‑heite vähendamise ja energiatõhususe mõõtmega seotud töös artiklite 13a, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23, 24, 25, 29, 30, 31, 32 ja 34 nõuete täitmisel. See hõlmab abi, mis on vajalik seoses järgmisega:
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõik 1 – punkt j a (uus)
ja)  taastuvate energiaallikate ligikaudse osakaalu arvutamine liidu energia lõpptarbimises ning ligikaudse primaar- ja lõppenergia tarbimise arvutamine.
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – pealkiri
Energialiidu komitee
Energia- ja kliimakomitee
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1
1.  Komisjoni abistab energialiidu komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses ja töötab käesoleva määruse jaoks asjakohastes sektoripõhistes koosseisudes.
1.  Käesoleva määruse rakendamisel abistab komisjoni energia- ja kliimakomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 2
2.  Kõnealuse komiteega asendatakse otsuse 93/389/EMÜ artikli 8, otsuse 280/2004/EÜ artikli 9 ja määruse (EL) nr 525/2013 artikli 26 kohaselt loodud komitee. Viiteid nimetatud õigusaktide kohaselt loodud komiteele käsitatakse viitena käesoleva määruse kohaselt loodud komiteele.
2.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, abistab komisjoni seoses käesoleva määruse artiklite 15, 17, 23, 31 ja 32 rakendamisega määruse (EL) nr 525/2013 artikli 26 kohaselt loodud kliimamuutuste komitee.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõik 1
Komisjon esitab 28. veebruariks 2026 ning seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse toimimist, selle panust energialiidu juhtimisse ning käesoleva määruse kavandamis-, aruandlus- ja seiresätete vastavust muudele liidu õigusaktidele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppega seotud edaspidistele otsustele. Komisjon võib vajaduse korral esitada ettepanekuid.
Kuue kuu jooksul pärast hõlbustavat dialoogi, mis korraldatakse 2018. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, et koostada ülevaade konventsiooniosaliste ühistest jõupingutustest üleilmse pikaajalise eesmärgi saavutamiseks, ning seejärel kuue kuu jooksul pärast 2023. aasta üleilmset ülevaadet ja iga sellele järgnevat üleilmset ülevaadet esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse toimimist ja rakendamist, selle panust energialiidu juhtimisse ning käesoleva määruse kavandamis-, aruandlus- ja seiresätete vastavust muudele liidu õigusaktidele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga seotud edaspidistele otsustele ning seda, kas määrus annab piisava panuse Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisse. Vajaduse korral lisatakse aruannetele ettepanekud liidu kliima- ja energiameetmete tõhustamiseks.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõik 1 a (uus)
Kuue kuu jooksul pärast seda, kui liit esitab vastavalt Pariisi kokkuleppele uue või läbivaadatud riiklikult kindlaksmääratud panuse, esitab komisjon vajaduse korral vajalikud seadusandlikud ettepanekud liidu asjaomaste õigusaktide muutmiseks.
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 98/70/EÜ
Artikkel 7a – lõige 1 – lõik 3 – punkt a
(2)  artikli 7a lõike 1 kolmanda lõigu punkt a asendatakse järgmisega:
välja jäetud
„iga tarnitud kütuse- või energialiigi kogumaht ning“;
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2012/27/EL
Artikkel 18 – lõige 1 – punkt e
(2)  artikli 18 lõike 1 punkt e jäetakse välja;
välja jäetud
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt 1
Direktiiv (EL) 2015/652
I lisa – 2. osa – punktid 2, 3, 4 ja 7
(1)  I lisa 2. osa punktid 2, 3, 4 ja 7 jäetakse välja.
1)  I lisa 2. osa punktid 4 ja 7 jäetakse välja.
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a
Direktiiv (EL) 2015/652
III lisa – punkt 1
„1. Liikmesriigid esitavad punktis 3 loetletud andmed. Need andmed tuleb esitada igas liikmesriigis turule lastud kõigi kütuse- ja energialiikide kohta. Kui fossiilkütustega segatakse mitu biokütust, tuleb esitada teave iga biokütuse kohta.“
„1. Liikmesriigid esitavad kord aastas punktis 3 loetletud andmed. Need andmed tuleb esitada igas liikmesriigis turule lastud kõigi kütuse- ja energialiikide kohta. Kui fossiilkütustega segatakse mitu biokütust, tuleb esitada teave iga biokütuse kohta.“
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b
Direktiiv (EL) 2015/652
III lisa – punkt 3
(b)  Punkti 3 alapunktid e ja f jäetakse välja.
välja jäetud
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 a (uus)
Artikkel 49 a
EMP
1.  Hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon EMP ühiskomiteele ühiskomitee otsuse eelnõu käesoleva määruse kohta, et võimaldada EMP EFTA riikidel käesoleva määruse sätteid täielikult rakendada, aidates seeläbi täita energialiidu eesmärke.
2.  Kui EMP EFTA riigid on määruse ühiskomitee otsuse alusel üle võtnud, laienevad liikmesriikide käesolevas määruses kindlaks määratud kohustused teiste liikmesriikide suhtes ka EMP EFTA riikidele, kes on määruse oma territooriumil rakendanud.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 a (uus)
Artikkel 50a
Energiaühendus
Hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] teeb komisjon ettepaneku selle ülevõtmiseks energiaühenduse poolt vastavalt energiaühenduse asutamislepingu artiklile 79. Kui määrus on energiaühenduse ministrite nõukogu otsusega üle võetud ja seda on energiaühenduse asutamislepingu artikli 24 kohaselt muudetud, laienevad liikmesriikide käesolevas määruses kindlaks määratud kohustused teiste liikmesriikide suhtes ka energiaühenduse lepinguosalistele, kes on määruse oma territooriumil rakendanud.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 51
Artikkel 51
Artikkel 51
Üleminekusätted
Üleminekusätted
Erandina käesoleva määruse artiklist 50 kohaldatakse määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 7 ning artikli 17 lõike 1 punkte a ja d aruannete suhtes, mis sisaldavad nende artiklite kohaselt nõutud andmeid aastate 2018, 2019 ja 2020 kohta.
Erandina käesoleva määruse artiklist 50 kohaldatakse määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 7 ning artikli 17 lõike 1 punkte a ja d aruannete suhtes, mis sisaldavad nende artiklite kohaselt nõutud andmeid aastate 2018, 2019 ja 2020 kohta.
Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 11 lõiget 3 kohaldatakse jätkuvalt Kyoto protokolli teise kohustusperioodi suhtes.
Määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 19 kohaldatakse aastate 2018, 2019 ja 2020 kohta esitatud kasvuhoonegaaside inventuuri andmete ülevaatamise suhtes.
Määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 19 kohaldatakse aastate 2018, 2019 ja 2020 kohta esitatud kasvuhoonegaaside inventuuri andmete ülevaatamise suhtes.
Määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 22 kohaldatakse jätkuvalt nimetatud artikliga nõutud aruande esitamise suhtes.
Määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 22 kohaldatakse jätkuvalt nimetatud artikliga nõutud aruande esitamise suhtes.
Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 26 lõiget 1 kohaldatakse jätkuvalt seoses käesoleva määruse artiklite 15, 17, 23, 31 ja 32 rakendamisega ning kui sellele on osutatud muudes liidu õigusaktides.
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt 1.3 – alapunkt iii
iii.  Konsulteerimine sidusrühmadega ja sh sotsiaalpartneritega ning kodanikuühiskonna kaasatus.
iii.  Konsulteerimine sidusrühmadega, sh sotsiaalpartneritega, ning kodanikuühiskonna ja üldsuse kaasatus.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt 1.4 – pealkiri
1.4.  Piirkondlik koostöö kava ettevalmistamisel
1.4.  Makro- ja muu piirkondlik koostöö kava ettevalmistamisel
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt 1.4 – alapunkt ii
ii.  Selgitus, kuidas piirkondlikku koostööd on kavas arvesse võetud.
ii.  Selgitus, kuidas makro- ja muud piirkondlikku koostööd on kavas arvesse võetud.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – pealkiri
2.1.1.  Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine (ajavahemikku 2021–2030 hõlmava kava puhul raameesmärk vähendada liidus 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega)1
2.1.1.  Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine1
__________________
__________________
1 Tuleb tagada sidusus pikaajaliste vähese heite strateegiatega vastavalt artiklile 14.
1 Tuleb tagada sidusus pikaajaliste vähese heite strateegiatega vastavalt artiklile 14.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – alapunkt i a (uus)
ia.  Liikmesriigi riiklikud trajektoorid süsihappegaasi sidujates sidumise säilitamiseks ja suurendamiseks alates 2021. aastast kooskõlas Pariisi kokkuleppega.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – alapunkt ii
ii.  Vajaduse korral muud riiklikud eesmärgid, mis vastavad olemasolevatele pikaajalistele vähese heite strateegiatele. Vajaduse korral muud eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid.
ii.  Muud riiklikud eesmärgid kooskõlas Pariisi kokkuleppe ning pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga. Vajaduse korral muud eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt i
i.  Liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kavandatav osakaal summaarses lõppenergia tarbimises 2030. aastal, väljendatuna riikliku panusena ELi siduvasse eesmärki, milleks on 2030. aastaks vähemalt 27 %.
i.  Liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia riiklik eesmärk summaarses lõppenergia tarbimises 2030. aastal.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt iii
iii.  Trajektoorid, mis näitavad tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises igas sektoris (elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektor) ajavahemikul 2021–2030.
iii.  Liikmesriigi trajektoorid, mis näitavad tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises igas sektoris (elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektor, liigitatuna maantee-, raudtee- ja õhuvedude kaupa) ajavahemikul 2021–2030.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt iv
iv.  Trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides ning kavandatav ülesseatud koguvõimsus (jagatuna uueks ja ajakohastatud võimsuseks) tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides.
iv.  Trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides ning summaarne kavandatav ülesseatud netovõimsus (jagatuna uueks ja ajakohastatud võimsuseks) tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides.
Muudatusettepanek 223
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt v
v.  Trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide ja päritolu kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale.
v.  Liikmesriigi trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide kaupa, eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta. Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale.
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt v a (uus)
va.  Liikmesriigi linnade, energiakogukondade ja tootvate tarbijate poolt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal ning trajektoorid ja eesmärgid 2030. aastal ning taastuvenergia trajektoorid aastatel 2021–2030, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine.
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt vi
vi.  Vajaduse korral muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt täiustatud biokütuste osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning linnade, energiakogukondade ja oma energia tarbijate toodetav taastuvenergia).
vi.  Vajaduse korral muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning heitvee töötlemisel settest saadud energia).
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt i
i.  Seoses liidu 2030. aasta siduva 30 % energiatõhususeesmärgiga kindlaks määratud soovituslik riiklik energiatõhususpanus, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 4 ning mis põhineb primaar- või lõppenergia tarbimisel, primaar- või lõppenergia säästul või energiamahukusel; väljendatuna primaar- ja lõppenergia tarbimise absoluuttasemena 2020. ja 2030. aastal, lisades alates 2021. aastast selle panuse lineaarse trajektoorina; lisada alusmetoodika ja kasutatud ümberarvutustegurid.
i.   Liikmesriigi 2030. aasta siduv energiatõhususeesmärk, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 4, väljendatuna primaar- ja lõppenergia tarbimise absoluuttasemena 2020. ja 2030. aastal, lisades alates 2021. aastast selle eesmärgi lineaarse trajektoorina; lisada alusmetoodika ja kasutatud ümberarvutustegurid.
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt ii
ii.  Ajavahemikul 2021–2030 saavutatav kumulatiivne energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 7 energiasäästukohustuste kohta.
ii.  Ajavahemikul 2021–2030 ja järgnevatel ajavahemikel saavutatav täiendav kumulatiivne energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 7 energiasäästukohustuste kohta.
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt iii
iii.  Riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja ärihoonete pikaajalise renoveerimise eesmärgid.
iii.  Riigi (avaliku ja erasektori) elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise renoveerimise eesmärgid 2030. ja 2040. aastaks kooskõlas 2050. aasta liginullenergia- ja väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega hoonete eesmärgiga.
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt iv
iv.  Ajavahemikul 2021–2030 renoveeritav üldpõrandapind või võrdväärne iga-aastane energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 5 avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju kohta.
iv.  Ajavahemikul 2021–2030 renoveeritav üldpõrandapind ja vastav energiasääst või võrdväärne iga-aastane energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 5 avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju kohta.
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.3 – alapunkt i
i.  Energiaallikate mitmekesistamise ja kolmandatest riikidest pärit energiatarnetega ning salvestamise ja tarbimiskajaga seotud riiklikud eesmärgid.
i.  Energiaallikate mitmekesistamise ja kolmandatest riikidest pärit energiatarnetega ning energiasäästumeetmete kasutuselevõtmise, salvestamise ja tarbimiskajaga seotud riiklikud eesmärgid.
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.3 – alapunkt ii
ii.  Kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid.
ii.  Kolmandatest riikidest imporditavast, fossiilkütustest (nafta, süsi ja gaas) ning, kui see on asjakohane, muudest kütustest toodetavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid.
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.3 – alapunkt iv
iv.  Omamaiste energiaallikate (eelkõige taastuvenergia) kasutuselevõtuga seotud riiklikud eesmärgid.
iv.  Riigi energiasüsteemi paindlikumaks muutmisega seotud riiklikud eesmärgid.
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.1 – alapunkt i
i.  Liikmesriikide elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud seoses Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri eesmärgiga.
i.   Liikmesriikide elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase (vähemalt 15 %), mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud, võttes arvesse eesmärki ühendada 2020. aastaks omavahel vähemalt 10 % võrkudest.
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.2 – alapunkt i
i.  Elektrienergia ja gaasi ülekande taristuga seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu strateegia mis tahes mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks.
i.  Elektrienergia ja gaasi ülekande- ja jaotustaristu ning selle moderniseerimisega seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud punktis 2 loetletud energialiidu mis tahes mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.3 – alapunkt i
i.  Energia siseturu muude aspektide, nt turgude lõimimise ja liitmisega seotud riiklikud eesmärgid, sh eesmärkide saavutamise ajakava.
i.  Energia siseturu muude aspektide, nt süsteemi paindlikkuse suurendamise, turgude lõimimise ja liitmise, arukate võrkude, koondtarbimise, tarbimiskaja, salvestamise, hajustootmise, saatmis- ja edasisaatmis- ning kärpimismehhanismide ja reaalajas edastatavate hinnasignaalidega seotud riiklikud eesmärgid, sh eesmärkide saavutamise ajakava.
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.3 – alapunkt i a (uus)
ia.  Riiklikud eesmärgid, mis puudutavad taastuvenergia kasutamise diskrimineerimise keeldu, tarbimiskaja ja salvestamist, sh koondamise kaudu, kõigil energiaturgudel, sh eesmärkide saavutamise ajakava.
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.3 – alapunkt i b (uus)
ib.  Riiklikud eesmärgid, mis puudutavad tarbijate osalemist energiasüsteemis ning kasu saamist omatootmisest ja uutest tehnoloogiatest, sealhulgas arukatest arvestitest.
Muudatusettepanek 238
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.3 – alapunkt iii
iii.  Riiklikud eesmärgid, millega tagatakse energiatarbijate kaitse ja energia jaemüügisektori konkurentsivõime suurendamine.
iii.  Riiklikud eesmärgid, millega tagatakse energiatarbijate kaitse, suurem läbipaistvus, tarnijate vahetamise julgustamine ja energia jaemüügisektori konkurentsivõime suurendamine.
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.5 – alapunkt i
i.  Energialiiduga seotud avaliku ja erasektori teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid ning vajaduse korral eesmärkide saavutamise ajakava; kajastades energialiidu strateegia ja SET-kava prioriteete.
i.  Energialiiduga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikku toetamist käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid ja toetuse eeldatav finantsvõimendus erasektori teadusuuringutele ning vajaduse korral eesmärkide saavutamise ajakava; kajastades energialiidu strateegia ja SET-kava prioriteete.
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.5 – alapunkt ii
ii.  Vajaduse korral riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised (2050. aasta) eesmärgid, mis on seotud vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutuselevõtuga, sh suure energiakasutusega ja rohkesti CO2-heidet tekitavate tööstussektorite CO2-heite vähendamise ning vajaduse korral seonduva CO2 transpordi ja säilitamise taristu tehnoloogia.
ii.  Säästvate tehnoloogiate soodustamisega seotud riiklikud 2050. aasta eesmärgid.
Muudatusettepanek 242
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.1
3.1.1.  Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine (ajavahemikku 2021–2030 hõlmava kava puhul 2030. aasta raameesmärk)
3.1.1.  Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine
i.  Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse määruse [ ] [ESR] kohane eesmärk, millele on osutatud punktis 2.1.1, ning poliitikad ja meetmed, mille eesmärk on järgida määrust [ ] [LULUCF ], ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet tekitavaid sektoreid ning sektoreid sidujate edendamiseks, pidades silmas pikaajalist visiooni ja eesmärki minna üle vähese CO2-heitega majandusele 50 aasta jooksul ning saavutada tasakaal heite ja sidumise vahel kooskõlas Pariisi kokkuleppega.
i.  Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse määruse [ ] [ESR] kohane eesmärk, millele on osutatud punktis 2.1.1, ning poliitikad ja meetmed, mille eesmärk on järgida määrust [ ] [LULUCF], ja trajektoorid süsihappegaasi sidujates sidumise säilitamiseks ja suurendamiseks, millele on osutatud punktis 2.1.1, ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet tekitavaid sektoreid ning sektoreid sidujate edendamiseks, pidades silmas pikaajalist visiooni ja eesmärki viia liidus kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nulli ja jõuda varsti pärast seda negatiivse heitkoguseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega.
ii.  Piirkondlik koostöö selles valdkonnas.
ii.  Piirkondlik koostöö selles valdkonnas.
iii.  Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldatavust ja kui see on asjakohane, rahastamismeetmed, sh ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil.
iii.  Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldatavust, rahastamismeetmed, sh ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.2 – alapunkt i
i.  Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse riiklik panus ELi tasandi siduva 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks ning järgitakse trajektoore, nagu on esitatud punktis 2.1.2, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed6.
i.  Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse 2030. aasta riiklik eesmärk ja ELi tasandi siduv 2030. aasta taastuvenergiaeesmärk ning järgitakse trajektoore, nagu on esitatud punktis 2.1.2, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed6.
__________________
__________________
6 Nende meetmete kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse praeguste rajatiste olelusringi lõppu ja ajakohastamispotentsiaali.
6 Nende meetmete kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse praeguste rajatiste olelusringi lõppu ja ajakohastamispotentsiaali.
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.2 – alapunkt iii
iii.  Erimeetmed, mis on seotud rahalise toetusega, sh ELi toetusega ja ELi vahendite kasutamisega taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja sellise energia kasutamise edendamiseks elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris.
iii.  Riiklikud erimeetmed, mis on seotud rahalise toetusega, ja fiskaalmeetmed, sh ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja sellise energia kasutamise edendamiseks elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris.
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.2 – alapunkt iv
iv.  Erimeetmed kontaktpunkti loomiseks, haldusmenetluste täiustamiseks, teabe ja koolituse pakkumiseks ning oma taastuvenergia tarbijate ja energiakogukondade mõjuvõime suurendamiseks.
iv.  Erimeetmed taastuvenergia kasutuselevõtmise ülemääraselt koormavate kulude ja tõkete kaotamiseks ning kontaktpunkti loomiseks, haldusmenetluste täiustamiseks, teabe ja koolituse pakkumiseks. Eeldatav mõju uue taastuvenergia võimsuse loomise tähenduses.
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.2 – alapunkt iv a (uus)
iva.  Erimeetmed kõigile tarbijatele õiguse andmiseks ja nende julgustamiseks hakata eraldi ja üheskoos taastuvenergia tootvateks tarbijateks, tootes, salvestades, ise tarbides ja müües oma taastuvenergiat, ning eeldatav mõju uue taastuvenergia võimsuse loomise tähenduses.
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.2 – alapunkt vi a (uus)
via.  Muud kavandatud või vastuvõetud meetmed taastuvenergia edendamiseks, muu hulgas eelkõige järgmised:
a)  meetmed, mille eesmärk on tagada, et kõik (riiklikud, piirkondlikud või kohalikud) haldusasutused integreerivad taastuvenergia tarbimise oma tegevustesse;
b)  riigihankeid käsitlevate õigusaktide raames hõlmatud sätted, mille eesmärk on tagada, et (riiklikud, piirkondlikud või kohalikud) haldusasutused kaasavad roheliste riigihangete lepingu sõlmimise kriteeriumid, et julgustada taastuvate energiaallikate kasutamist juriidiliste isikute seas, kes soovivad nendega koostööd teha, sõltumata tootest või teenusest;
c)  vajaduse korral taastuvenergia kasutamist kui mis tahes riikliku subsiidiumi või toetuse andmise nõuet käsitlevad sätted.
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.3 – alapunkt iv a (uus)
iva.  Fossiilkütuste kaudsete ja otseste toetuste 2020. aastaks järkjärguliseks kaotamiseks kavandatud riiklikud poliitikad, ajakavad ja meetmed.
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.2 – sissejuhatav osa
Kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu soovituslikku riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt punktile 2.2, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmed ja vahendid (mh rahalised), eriti seoses järgmisega.
Kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu siduvat riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt punktile 2.2, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmed ja vahendid (mh rahalised), eriti seoses järgmisega.
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt ii
ii.  Riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja ärihoonete renoveerimise pikaajaline strateegia,7 sh kulutõhusat põhjalikku ja etapiviisilist täielikku renoveerimist soodustavad poliitikad ja meetmed.
ii.  Riigi (avaliku ja erasektori) elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise pikaajaline strateegia7, sh kulutõhusat põhjalikku ja etapiviisilist täielikku renoveerimist soodustavad energiatõhususe ja -säästu poliitikad, meetmed ja tegevused ning need, mis on suunatud halvimate tõhususnäitajatega hoonefondile ja kütteostuvõimetutele majapidamistele.
__________________
__________________
7 Vastavalt direktiivi 2010/31/EL [ettepaneku COM(2016)0765 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 2a.
7 Vastavalt direktiivi 2010/31/EL [ettepaneku COM(2016)0765 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 2a.
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt iv
iv.  Muud kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu soovituslikku riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt punktile 2.2 (nt meetmed avaliku sektori hoonete eeskuju andva rolli ning energiatõhusate riigihangete edendamiseks, meetmed energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide9 edendamiseks, tarbijatele suunatud teabe- ja koolitusmeetmed10 ning muud meetmed energiatõhususe edendamiseks11).
iv.  Muud kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu siduvat riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt punktile 2.2 (nt meetmed avaliku sektori hoonete eeskuju andva rolli ning energiatõhusate riigihangete edendamiseks, meetmed energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide9 edendamiseks, tarbijatele suunatud teabe- ja koolitusmeetmed10 ning muud meetmed energiatõhususe edendamiseks11).
__________________
__________________
9 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 8.
9 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 8.
10 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklitele 12 ja 17.
10 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklitele 12 ja 17.
11 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 19.
11 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 19.
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt iv a (uus)
iva.  Nende poliitikate ja meetmete kirjeldus, millega edendatakse kohalike energiakogukondade rolli punktides i, ii, iii ja iv nimetatud poliitikate ja meetmete elluviimisele kaasaaitamises.
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 3.4.3 – alapunkt ii
ii.  Meetmed, millega suurendatakse energiasüsteemi paindlikkust taastuvenergia tootmiseks, sh päevasiseste turgude liitmise ja piiriüleste tasakaalustamisturgude kasutuselevõtt.
ii.  Meetmed, millega suurendatakse energiasüsteemi paindlikkust, sh päevasiseste turgude liitmise ja piiriüleste tasakaalustamisturgude kasutuselevõtt, arukate arvestite ja salvestamise kasutuselevõtt, tarbimiskaja ja hajustootmise suurendamine ning hinnakujunduse kohandamine, sh reaalajas edastatavate hinnasignaalide kaudu.
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 3.4.3 – alapunkt ii a (uus)
iia.  Meetmed, millega tagatakse taastuvenergia mittediskrimineeriv osalus, tarbimiskaja ja salvestamine, sh koondamise abil, kõigil energiaturgudel.
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 3.4.3 – alapunkt iii
iii.  Meetmed, millega tagatakse eelisjuurdepääs taastuvatest energiaallikatest ja tõhusa koostootmisega toodetud elektrile ja selle eelisjärjekorras kasutamine ning takistatakse selliste elektritarnete piiramist või nende koormuste ümberjaotamist18.
iii.  Meetmed, mis on seotud süsteemi toimimise eeskirja ja tavade kohandamisega, et parandada süsteemi paindlikkust; meetmed, mis on seotud selliste jaotuseeskirjade kasutamisega, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja taastuvenergia alaste riiklike eesmärkide saavutamisele; meetmed, mis on seotud selliste eeskirjade kasutamisega, millega vähendatakse ja kompenseeritakse taastuvenergia ümberjaotamist ja piiramist; meetmed koondtarbimise edendamiseks18.
__________________
__________________
18 Vastavalt [ettepanekuga COM(2016)0864 uuesti sõnastatud direktiivile 2009/72/EÜ ja ettepanekuga COM(2016)0861 uuesti sõnastatud määrusele (EÜ) nr 714/2009].
18 Vastavalt [ettepanekuga COM(2016)0864 uuesti sõnastatud direktiivile 2009/72/EÜ ja ettepanekuga COM(2016)0861 uuesti sõnastatud määrusele (EÜ) nr 714/2009].
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.5 a (uus)
3.5a.  Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte
Kirjeldus, kuidas mõõtmete ning poliitikate ja meetmete puhul võetakse arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 4 – alapunkt 4.4 – alapunkt i
i.  Praegune energiaallikate jaotus, omamaised energiaallikad, sõltumine imporditavast energiast, sh asjakohased riskid.
i.  Praegune energiaallikate jaotus, omamaised energiaallikad, sh tarbimiskaja, sõltumine imporditavast energiast, sh asjakohased riskid.
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 4 – alapunkt 4.6 – alapunkt iii a (uus)
iiia. Fossiilkütuste riiklike toetuste praegune tase.
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 4 – alapunkt 4.6 – alapunkt iv
iv.  Olemasolevate poliitikate ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid punktide i kuni iii kohta vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta).
iv.  Olemasolevate poliitikate ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid punktide i kuni iiia kohta vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta).
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 4 – alapunkt 4.6 a (uus)
4.6a.  Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte
Kirjeldus, kuidas mõõtmete ning poliitikate ja meetmete puhul võetakse arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – pealkiri
5.  KAVANDATUD POLIITIKATE JA MEETMETE MÕJU HINDAMINE29
5.  KAVANDATUD POLIITIKATE, MEETMETE JA INVESTEERIMISSTRATEEGIATE MÕJU HINDAMINE29
__________________
__________________
29 Kavandatud poliitikad ja meetmed on arutlusel olevad variandid, mille vastuvõtmine ja rakendamine pärast riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäeva on reaalselt võimalik. Seepärast peavad punkti 5.1.i kohased vastavad prognoosid hõlmama rakendatud ja vastuvõetud poliitikaid ja meetmeid (olemasolevate poliitikate ja meetmetega prognoosid) ning ka kavandatud poliitikaid ja meetmeid.
29 Kavandatud poliitikad ja meetmed on arutlusel olevad variandid, mille vastuvõtmine ja rakendamine pärast riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäeva on reaalselt võimalik. Seepärast peavad punkti 5.1.i kohased vastavad prognoosid hõlmama rakendatud ja vastuvõetud poliitikaid ja meetmeid (olemasolevate poliitikate ja meetmetega prognoosid) ning ka kavandatud poliitikaid ja meetmeid.
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.1
5.1.  Punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate ja meetmete mõju energiasüsteemile ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende sidujatele, sh võrdlus olemasolevaid poliitikaid ja meetmeid hõlmavate prognoosidega (nagu on kirjeldatud punktis 4).
5.1.  Punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate, meetmete ja investeerimisstrateegiate mõju energiasüsteemile ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende sidujatele, sh võrdlus olemasolevaid poliitikaid ja meetmeid hõlmavate prognoosidega (nagu on kirjeldatud punktis 4).
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.1 – alapunkt ii
ii.  Hinnang, milles käsitletakse poliitikate koostoimet (olemasolevate ja kavandatud poliitikate ja meetmete vahel ühe poliitikamõõtme piires ning olemasolevate ja kavandatud poliitikate ja meetmete vahel eri mõõtmete piires) kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani.
ii.  Hinnang, milles käsitletakse poliitikate koostoimet (olemasolevate ja kavandatud poliitikate ja meetmete vahel ühe poliitikamõõtme piires ning olemasolevate ja kavandatud poliitikate ja meetmete vahel eri mõõtmete piires) kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani, eelkõige selleks, et luua tugev arusaam energiatõhususe/energiasäästu poliitika mõjust energiasüsteemi suurusele ning vähendada energiavarustusse tehtavate investeeringute ebaõnnestumise ohtu.
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.1 – alapunkt ii a (uus)
iia.  Hinnang, milles käsitletakse olemasolevate ja kavandatud riigisiseste poliitikate ja meetmete ning liidu kliima- ja energiapoliitika meetmete koostoimet.
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.2 a (uus)
5.2a  Tervis ja heaolu
i.  Mõju õhukvaliteedile ja seotud tervisemõjud.
ii.  Muud tervise- ja heaolumõjud (nt veereostus, müra- või muu saaste, jalgsi käimise ja jalgrattasõidu laienemine, pendelrändamine või muud transpordimuutused jne).
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.2 b (uus)
5.2b  Keskkonnamõju
i.  Mis tahes strateegilise keskkonnahindamise või keskkonnamõju hindamiste üksikasjad, mis on seotud strateegia või riiklike kavadega.
ii.  Veega seotud aspektid, nt veenõudlus või vee ekstraheerimine (võttes arvesse võimalikke tulevasi kliimamuutusi), hüdro- või tõusu-mõõnaenergia mõju vee- või mereelupaikadele jne.
iii.  Bioenergia (põllukultuuripõhised biokütused, metsa biomass jne) igasuguse suurema kasutuselevõtu keskkonnamõju (ja kliimamõju) ning seos sidumise strateegiaga maakasutuse sektoris.
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.2 c (uus)
5.2c  Investeeringute mõju
i.  Olemasolevad investeeringuvood.
ii.  Tulevaste investeeringute prognoosid, mis on seotud iga kavandatud poliitika ja meetmega, sh kavandatud poliitikate ja meetmete riskiprofiil.
iii.  Sektori või turu riskitegurid või takistused riiklikus (või makropiirkondlikus) kontekstis.
iv.  Täiendava avaliku sektori rahalise toe või avalike vahendite analüüs, et täita punktis iii määratletud tuvastatud lüngad.
v.  Investorite usalduse kvalitatiivne hinnang, sh projektide esitamise süsteemi nähtavus ning investeerimisvõimaluste elujõulisus või atraktiivsus.
vi.  Eelmise aasta ülevaade võrdluses prognoosidega, vaade tulevikku, mis hõlmab sisulisi tegureid, millega investorid silmitsi seisavad.
Muudatusettepanek 294rev
Ettepanek võtta vastu määrus
I a lisa (uus)
Ia lisa
TAASTUVATEST ENERGIAALLIKATEST TOODETUD ENERGIA OSAKAALU RIIKLIKUD TRAJEKTOORID SUMMAARSES ENERGIA LÕPPTARBIMISES AJAVAHEMIKUL 2020–2030
Artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktis ii osutatud trajektoor koosneb järgmistest võrdlusväärtustest:
S2020 + 0,20(S2030 – S2020) perioodi 2021–2022 keskmisena;
S2020 + 0,45(S2030 – S2020) perioodi 2023–2025 keskmisena; ning
S2020 + 0,70(S2030 – S2020) perioodi 2025–2027 keskmisena,
kus
S2020 = asjaomase liikmesriigi 2020. aasta eesmärk vastavalt direktiivi …/… [ettepanekuga COM(2016)0767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklile 3 ja I lisa A osale
ning
S2030 = asjaomase liikmesriigi 2030. aasta eesmärk.
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt b
(b)  transpordis kasutatava energia müügi maht, mida ei ole arvutuses arvesse võetud [ktoe];
b)   olemasolu korral transpordis kasutatava energia müügi maht, mida ei ole arvutuses arvesse võetud [ktoe];
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt c
(c)  omatarbimiseks toodetud elektri kogus, mida ei ole arvutuses arvesse võetud [ktoe];
c)  olemasolu korral omatarbimiseks toodetud elektri kogus, mida ei ole arvutuses arvesse võetud [ktoe];
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt f – sissejuhatav osa
(f)  direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud erandite b, c, d ja e kohaldamine:
f)  energia müügi mahud või energiasäästu kogus [ktoe], mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohast erandit;
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt f – alapunkt ii
ii)  punkti c kohane energiasääst, mis on saavutatud energia muundamise, jaotuse ja ülekande sektorites [ktoe];
välja jäetud
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt f – alapunkt iii
iii)  punkti d kohane energiasääst, mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud alates 31. detsembrist 2008 ja mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal ja pärast seda [ktoe];
välja jäetud
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – punkt 1 – alapunkt f – alapunkt iv
iv)  punkti e kohane hoonete välispinnal või hoonete sees oma tarbeks toodetud energia, mis on saadud tänu poliitikameetmetele, millega edendatakse uute taastuvenergialahenduste paigaldamist [ktoe];
välja jäetud
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
II a lisa (uus)
IIa lisa
PIKAAJALISE KLIIMA- JA ENERGIASTRATEEGIA ÜLDINE RAAMISTIK
1.  ÜLEVAADE JA STRATEEGIATE VÄLJATÖÖTAMISE PROTSESS
1.1.  Kommenteeritud kokkuvõte
1.2.  Kontekst
1.2.1.  Riiklik, ELi ja rahvusvaheline poliitiline kontekst pikaajaliste strateegiate jaoks
1.2.2.  Õiguslik kontekst
1.3.  Konsulteerimine
1.3.1.  Konsulteerimine avalikkuse ja sidusrühmadega (riigi parlament, kohalikud ja piirkondlikud, avaliku sektori ja muud asjaomased sidusrühmad)
1.3.2.  Konsulteerimine teiste liikmesriikide, kolmandate riikide ja ELi institutsioonidega
2.  RIIKLIK PIKAAJALINE KLIIMA- JA ENERGIASTRATEEGIA
2.1.  ÜLDKOGUS, MILLE VÕRRA ON KASVUHOONEGAASIDE HEIDET VÄHENDATUD JA NENDE SIDUJATES SIDUMIST SUURENDATUD
2.1.1.  Pariisi kokkuleppega kooskõlas olev süsinikubilanss kuni 2100. aastani
2.1.2.  Kasvuhoonegaaside netoheite 2050. aastaks nulli viimise ja varsti pärast seda negatiivse heitkoguse kulutõhusa saavutamise trajektoor
2.1.3.  Riiklik eesmärk aastaks 2030 ning vahe-eesmärgid vähemalt aastateks 2040 ja 2050 kooskõlas punktis 2.1.2 osutatud trajektooriga
2.1.4.  Rahvusvaheline mõõde
2.1.5.  Pikaajalised kohanemiseesmärgid
2.2.  TAASTUVENERGIA
2.2.1.  Trajektoor taastuvate energiaallikate põhise energiasüsteemi saavutamiseks lõppenergia kogutarbimises 2050. aastaks
2.2.2.  Riiklik eesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga lõppenergia kogutarbimises aastal 2030 ning vahe-eesmärgid vähemalt aastateks 2035, 2040 ja 2045 kooskõlas punktis 2.2.2 osutatud trajektooriga
2.3.  ENERGIATÕHUSUS
2.3.1.  Trajektoor 2050. aastaks kõige energiatõhusama majanduse saavutamiseks kooskõlas punktides 2.1.2 ja 2.2.1 osutatud eesmärkidega
2.3.2.  Riiklik energiatõhususeesmärk väljendatuna primaar- ja lõppenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2030 ning vahe-eesmärgid vähemalt aastateks 2035, 2040 ja 2045
3.  VALDKONDLIKUD STRATEEGIAD
3.1.  Energiasüsteem
3.1.1.  Tõenäoline tulevikunõudlus energiakandjate kaupa
3.1.2.  Tõenäoline tuleviku tootmisvõimsus, sh tsentraliseeritud ja hajutatud salvestamine, tehnoloogialiikide kaupa
3.1.3.  Kavandatud või tõenäoline tuleviku heitkoguste trajektoor või ulatus
3.1.4.  Energiatõhususe, nõudluse paindlikkuse ja energiatarbimise peamiste tegurite kirjeldus ja nende areng alates 2021. aastast ja pärast seda
3.1.5.  Ülevaade poliitikatest ja meetmetest, mille abil kavatsetakse saavutada 2050. aastaks punktis 2.2.1 osutatud taastuvate energiaallikate põhine energiasüsteem lõppenergia kogutarbimises ning kõige energiatõhusam ja paindlikum majandus, sh trajektoorid tehnoloogialiikide kaupa
3.2.  Tööstus
3.2.1.  Eeldatavad heitkoguste trajektoorid sektorite ja energiavarustuse allikate kaupa
3.2.2.  CO2‑heite vähendamise võimalused või poliitilised lähenemisviisid ning mis tahes olemasolevad eesmärgid, kavad või strateegiad, sh elektrifitseerimine, alternatiivkütused, energiatõhususmeetmed jne
3.3.  Hooned
3.3.1.  Eeldatav energianõudlus hoonetes eristatuna hooneliikide kaupa (sh äri-, elu- ja avaliku sektori hooned)
3.3.2.  Tuleviku energiavarustuse allikas
3.3.3.  Energianõudluse vähendamise potentsiaal olemasolevate hoonete renoveerimise kaudu ning seotud ühiskondlik, majanduslik ja keskkonnakasu
3.3.4.  Poliitikameetmed olemasolevate hoonete renoveerimise stimuleerimiseks
3.4.  Transport
3.4.1.  Eeldatavad heitkogused ja energiaallikad transpordiliikide kaupa (nt sõiduautod ja kaubikud, maanteetransport raskeveokitega, laevandus, lennundus, raudteetransport)
3.4.2.  CO2‑heite vähendamise võimalused või poliitilised lähenemisviisid
3.5.  Põllumajandus ja maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF)
3.5.1.  Praegused heitkogused kõigi allikate ja üksikute kasvuhoonegaaside kaupa
3.5.2.  Heite vähendamise võimalused ja poliitikameetmed neeldajate säilitamiseks ja suurendamiseks, sh riiklikud sihid või eesmärgid
3.5.3.  Seosed põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikaga
3.6.  Valdkonnaülesed strateegiaelemendid ja muud asjaomased sektorid
4.  RAHASTAMINE
4.1.  Vajalike investeeringute prognoos
4.2.  Avaliku sektori rahaliste vahendite kasutamise ja erainvesteeringute stimuleerimisega seotud poliitikad ja meetmed
4.3.  Sellekohased teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse strateegiad
5.  ANALÜÜTILINE ALUS JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK MÕJU
5.1.  Strateegia väljatöötamisel kasutatud modelleerimine, stsenaariumid või analüüs
5.2.  Konkurentsivõime ja majanduslik mõju
5.3.  Tervise-, keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud
5.4.  Strateegia punktis 3 osutatud sektorite pikaajalise vastupidavuse tagamiseks
6.  Lisad (vajaduse korral)
6.1.  Toetav analüüs
6.1.1.  Mis tahes 2050. aasta modelleerimise (sh prognooside) ja/või muu kvantitatiivse analüüsi, näitajate jne üksikasjad
6.1.2.  Andmetabelid või muud tehnilised lisad
6.2.  Muud allikad
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – 1. osa – punkt n
(n)  teave selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kasutada määruse [ ] [ESR] artikli 5 lõigete 4 ja 5 kohaseid paindlikkusmeetmeid.
n)  teave selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kasutada määruse [ ] [ESR] artikli 5 lõigete 4 ja 5 ja artikli 7 kohaseid paindlikkusmeetmeid, ning artikli 5 lõike 5a kohase tulu kasutamise kohta.
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – 1. osa – punkt m – alapunkt 1 – alapunkt a
(a)  metsa primaarne biomass, mida kasutatakse vahetult energia tootmiseks;
a)  metsa primaarne biomass, mida kasutatakse vahetult energia või puidupõhise töödeldud kütuse tootmiseks;
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – 1. osa – punkt m – alapunkt 1 – alapunkt a – alapunkt iii
iii)  ümarpuit (jagatuna tööstuslikuks ümarpuiduks ja küttepuudeks);
iii)   ümarpuit (jagatuna tööstuslikuks ümarpuiduks, kommertskasutusele eelneva harvendusraie saadusteks ja küttepuudeks);
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – 1. osa – punkt m – alapunkt 2 – alapunkt b a (uus)
ba)  sõnnik;
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu määrus
VII lisa – 2. osa – punkt b
(b)  direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 7 kohaldamisega saavutatud energiasääst aastatel X-3 ja X-2;
b)  direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 7 kohaldamisega saavutatud kumulatiivse energiasäästu maht aastatel X‑3 ja X‑2 ning samuti järgmine:
i)  iga poliitika, meetme ja üksiktoiminguga saavutatud sääst;
ii)  selgitus selle kohta, kuidas ja milliste andmete alusel on kõnealune sääst arvestatud;
iii)  selgitus selle kohta, kas liikmesriik suudab saavutada direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud] artiklis 7 kirjeldatud perioodi lõpuks nõutava kogusäästu või mitte. Kui liikmesriik ei suuda seda saavutada, esitab ta täiendavad selgitused parandusmeetmete kohta, mis ta säästu saavutamiseks võtta kavatseb;
iv)  selgitus, juhul kui eduaruandes sisalduvad meetmed erinevad liikmesriigi teatises olevatest meetmetest;
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – punkt b
(b)  biomassi tootmise ja kasutamise mõju liidu ja kolmandate riikide säästlikkusele, sh mõju elurikkusele;
b)  biomassi tootmise ja kasutamise mõju liidu ja kolmandate riikide säästlikkusele, sh mõju elurikkusele, vee- ja õhukvaliteedile ning maakasutusõigustele, võttes nõuetekohaselt arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid;
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – punkt f
(f)  seoses nii kolmandate riikide kui ka liikmesriikidega, kes on liidus tarbitavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste oluliseks allikaks, riiklikud meetmed, mida on võetud [ettepanekuga COM(2016)0767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 26 lõigetes 2 kuni 7 osutatud säästvuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmiseks, et kaitsta pinnast, vett ja õhku.
f)  seoses nii kolmandate riikide kui ka liikmesriikidega, kes on liidus tarbitavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste ja nende tooraine allikaks, riiklikud meetmed, mida on võetud [ettepanekuga COM(2016)0767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 26 lõigetes 2 kuni 7 osutatud säästvuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmiseks, et kaitsta pinnast, vett ja õhku.
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
VIII lisa – punkt f a (uus)
fa)  Direktiivis (EL) …/… [taastuvenergia direktiiv] kirjeldatud bioenergia säästlikkuskriteeriumite tulemuslikkuse hindamine kasvuhoonegaaside heite vähenemise tagamisel ning CO2 sidujate, elurikkuse, toiduga kindlustatuse ja inimeste maakasutusõiguste kaitsel.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule tagasi vastutavatele komisjonidele institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0402/2017).

Viimane päevakajastamine: 27. september 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika