Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2018. aasta resolutsioon noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides (2017/2039(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006(1),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/779, millega muudetakse määrust (EL) nr 1304/2013, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstava täiendava esialgse eelmakse summat(2),
– võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta(3),
– võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646),
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2015. aasta märtsi eriaruannet nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid“,
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta märtsi eriaruannet nr 5/2017 „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“,
– võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi noortegarantii süsteemide kulutuste kontrollimise ja kulutõhususe järelevalve kohta(4),
– võttes arvesse eelarvepoliitika osakonna 3. veebruari 2016. aasta analüüsi „Noorte tööhõive algatuse hinnang“,
– võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus oskuste garantii loomise kohta (COM(2016)0382),
– võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta(5),
– võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitust praktika kvaliteediraamistiku kohta,
– võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat, selle lisaprotokolli ja selle parandatud versiooni, mis jõustus 1. juulil 1999,
– võttes arvesse kestliku arengu eesmärke aastaks 2030, eelkõige eesmärki nr 8 „Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, tagada täielik ja tulemuslik tööhõive ning rahuldav töö kõigile“, mille ÜRO võttis vastu 2015. aastal ja mis kehtivad kogu maailmas, sealhulgas ELis,
– võttes arvesse Jean‑Claude Junckeri poolt tihedas koostöös Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi ja Martin Schulziga koostatud 22. juuni 2015. aasta aruannet Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta („viie juhi aruanne“), komisjoni 26. aprilli 2017. aasta aruteludokumenti Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta ja 31. mai 2017. aasta aruteludokumenti Euroopa rahaliidu süvendamise kohta ja komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut Euroopa tuleviku kohta,
– võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist, millega luuakse Euroopa sotsiaalõiguste sammas (COM(2017)0250), ja komisjoni 26. aprilli 2017. aasta soovitust (EL) 2017/761 Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(6),
– võttes arvesse Eurofoundi, Cedefopi, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC) ja Euroopa Ametiühingute Instituudi (ETUI), BUSINESSEUROPE’i, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliidu (UEAPME), Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP), võrgustiku Eurocities ning Euroopa Noortefoorumi tööd ja teadusuuringuid,
– võttes arvesse president Junckeri 13. septembril 2017 peetud kõnet Euroopa Liidu olukorra kohta, tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma liidu saavutamiseks (komisjoni 2018. aasta tööprogrammi kavand) ja komisjoni 13. septembri 2017. aasta kavatsusavaldust president Antonio Tajanile ja Eesti Vabariigi peaministrile Jüri Ratasele,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8‑0406/2017),
A. arvestades, et finants- ja majanduskriisi tõttu tõusis noorte töötuse määr 2008. aasta 15 %-lt 2013. aasta alguseks kõrgeima tasemeni – 24 % –, kusjuures selles keskmises määras peituvad näitajad, mis erinevad liikmesriigiti ja piirkonniti väga palju; arvestades, et noorte töötuse määr püsis 2013. aastal Saksamaal, Austrias ja Madalmaades 10 % lähedal, küündides samal ajal Itaalias, Hispaanias, Horvaatias ja Kreekas 40 %ni või tunduvalt kõrgemale;
B. arvestades, et võetud meetmed avaliku sektori kulude kärpimiseks on avaldanud otsest negatiivset mõju eriti just noortele, kuna kärpeid on tehtud hariduses, koolituses, töökohtade loomises ja tugiteenuste valdkonnas;
C. arvestades, et noori mõjutavaid poliitikameetmeid kujundati noori ja nende esindajaid kaasamata;
D. arvestades, et noorte pikaajaline töötus võib põhjustada noorte marginaliseerimise ja tõrjumise ühiskonnast, selle, et noored tunnevad end ühiskonnast isoleerituna, ja sel võib olla n-ö armistav mõju, st esineb suurem tõenäosus, et nad jäävad uuesti töötuks ning saavad tööelu jooksul madalamat palka ja neil on karjääri tegemiseks halvemad väljavaated; arvestades, et noorte kõrvalejätmine kujutab endast avaliku ja erasektori investeeringute suurt kaotust, tuues kaasa ulatusliku tööalase ebakindluse ja oskuste kadumise, mida põhjustab kasutamata ja nõrgenev inimpotentsiaal;
E. arvestades, et 2012. aastal oli igast kolmest Euroopa töötajast üks oma töö jaoks kas üle- või alakvalifitseeritud(7), ja arvestades, et noored töötajad on tavaliselt suurema tõenäosusega formaalselt ülekvalifitseeritud ning samuti on nad vanematest töötajatest suurema tõenäosusega oma oskustele mittevastaval töökohal;
F. arvestades, et noori töötajaid ähvardab suurem oht sattuda ebakindlasse töösuhtesse; arvestades, et tõenäosus olla kutsealal mitmel põhjusel ebasoodsas olukorras on noorematel kui 25‑aastaste töötajatel kaks korda suurem kui 50‑aastastel ja vanematel töötajatel(8);
G. arvestades, et edukas üleminek koolist tööle ja tööturult eemalolekust tööellu ning esimese tõelise töökoha omamine suurendab noorte mõjuvõimu ja motiveerib noori, sest see aitab neil oma isiklikke ja erialaseid oskusi arendada, et nad võiksid saada iseseisvateks ja enesekindlateks kodanikeks ning edukalt karjääri alustada;
H. arvestades, et pärast tipptaseme (24 %) saavutamist 2013. aastal on noorte töötuse määr ELi 28 liikmesriigis järjekindlalt kahanenud, langedes 2017. aastal alla 17 %; arvestades, et noorte töötus on endiselt suur, sest selle määr on madal (alla 11 %) väga vähestes liikmesriikides (Austria, Tšehhi Vabariik, Madalmaad, Malta, Ungari ja Saksamaa), ja liikmesriikide vahel on suured erinevused;
I. arvestades, et täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate soolise jaotuse analüüs kogu Euroopa kohta näitab, et sooline ebavõrdsus jäi aastatel 2007–2017 püsima, sest mehed moodustavad täistööajaga töötavatest 15–24‑aastastest inimestest endiselt umbes 60 %, samal ajal kui sama vanuserühma osalise tööajaga töötajatest moodustavad nad püsivalt umbes 40 %;
J. arvestades, et statistika kohaselt on noorte töötuse määr on kahjuks nii majanduskasvu kui ka majanduslanguse perioodidel üldiselt umbes kaks korda kõrgem kui keskmine üldine töötuse määr;
Noorte tööhõive algatus ja noortegarantii
K. arvestades, et Euroopa Ülemkogu lõi 22. aprilli 2013. aasta nõukogu soovituse alusel noortegarantii, millega ELi liikmesriigid võtsid endale kohustuse tagada noortele nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetne töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumine;
L. arvestades, et kuna paljudes liikmesriikides ei ole noorte töötuse vastase võitluse raames olemasolevad eeskirjad ja võimalused seni märkimisväärselt edukad olnud, siis peaksid nad pöörama suuremat tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondist saadavate vahendite ja raha tõhusale kasutamisele;
M. arvestades, et 2013. aasta veebruaris otsustas nõukogu luua noorte tööhõive algatuse, millest sai peamine ELi eelarvevahend – mis on seotud Euroopa Sotsiaalfondiga – mille kaudu aidata liikmesriikide piirkondi, kus noorte töötus on eriti suur, võttes eelkõige kasutusele noortegarantii kavad;
N. arvestades, et noortegarantii on kogu ELi hõlmav kohustus, kuid noorte tööhõive algatus on mõeldud nendele liikmesriikidele ja piirkondadele, kus noorte töötuse määr on üle 25 %, st et osaliselt või täielikult abikõlblikud on kokku 20 liikmesriiki;
O. arvestades, et eesmärk oli vahendid kiiresti kasutusele võtta ja selleks koondati algatuse eelarve 2014. ja 2015. aastale, et algatusega rahastatud meetmete mõju oleks võimalikult suur; arvestades, et kuna rakendamine nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil viibis, jäi rahasummade koondamine varasemale ajale meetmena ebapiisavaks; arvestades, et 2015. aastal tõsteti eelrahastamise määra tingimuslikult 1 %-lt 30 %-le ja suurem osa abikõlblikest liikmesriikidest kohaldas seda meedet edukalt;
P. arvestades, et noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii üks peamisi eesmärke on jõuda mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni (NEET‑noored), ning noorteni, kellel on suurim oht olla tõrjutud, võttes arvesse, et mõiste „NEET‑noored“ hõlmab eri alarühmade noori, kelle on erinevad vajadused;
Q. arvestades, et noortegarantii eesmärk on saavutada NEET‑noorte püsiv tööturule integreerimine, pakkudes individuaalseid lahendusi, mis tähendab kvaliteetseid tööpakkumisi ning millega suurendatakse noorte tööalast konkurentsivõimet, toetades laiemas kontekstis noorte üleminekut koolist tööellu ning aidates lahendada tööturul esinevat oskuste nõudlusele mittevastavust; arvestades, et selleks on vaja liikmesriikide asjakohaseid teavitamisstrateegiaid;
R. arvestades, et 2015. aastal hindas Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) noortegarantii rakendamise maksumuseks kõigis ELi 28 liikmesriigis 45 miljardit eurot; arvestades, et noorte tööhõive algatuse 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiks nähti ette tagasihoidlik eelarve suuruses 6,4 miljardit eurot, mille eesmärk on täiendada riiklikku rahastust ja mitte seda asendada;
S. arvestades, et komisjon tegi mitmeaastase finantsraamistiku 2017–2020 läbivaatamisel ettepaneku suurendada algatuse eelarvet 1 miljardi euro võrra, võttes selleks Euroopa Sotsiaalfondi kaudu 1 miljardi euro eest kulukohustusi; arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise kokkuleppega suurendati seda summat 1,2 miljardi euroni; arvestades, et Euroopa Parlament võttis 5. septembril 2017 vastu paranduseelarve nr 3/2017, et eraldada noorte tööhõive algatusele 2017. aastal täiendavad 500 miljonit eurot, mida rahastatakse kulukohustuste koguvarust; väljendades seejuures kahetsust, et 2017. aasta eelarvemenetlus viibis, kuna nõukogu blokeeris mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ja kiitis selle heaks hilja;
T. arvestades, et oma esimeses eriaruandes noortegarantii kohta väljendas Euroopa Kontrollikoda muret algatuse rahastamise piisavuse pärast (nii ELi kui ka riigi tasandil), nn kvaliteetse pakkumise määratluse puudumise, selgete vaheetappide ja eesmärkidega strateegia puudumise ning tulemuste seire ja aruandluse pärast; arvestades, et kontrollikoda väljendas muret ka väheste edusammude tegemise pärast partnerlusel põhineva lähenemisviisi rakendamises noortegarantii väljatöötamisel, nagu on ette nähtud nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovituses;
U. arvestades, et noortegarantii kavade rakendamisel tekkinud probleemide arutamiseks ja lahendamiseks on vaja ka tegelikkuses tõhusaid mehhanisme ja liikmesriikide kindlat tahet rakendada noortegarantiid täies ulatuses, võttes seejuures eelkõige arvesse kohalikke tingimusi ja tuge oskuste arendamisele ning nõuetekohaste, paindlike hindamisstruktuuride loomist;
V. arvestades, et noortegarantiid käsitlevas Euroopa Kontrollikoja eriaruandes tehti kindlaks mõned ühised kriteeriumid selle määratlemiseks, mida tähendab kvaliteetse pakkumise mõiste, mille Slovakkia teeb õiguslikult siduvaks ja mis hõlmab sätteid minimaalse tööaja ja jätkusuutliku tööhõive kohta pärast noorte tööhõive algatuse toetuse lõppemist ning mis võtab arvesse toetuse saaja tervislikku seisundit;
W. arvestades, et oma hiljuti avaldatud teises eriaruandes noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii kohta, mis koostati seitsme liikmesriigi valimi põhjal, väljendas Euroopa Kontrollikoda muret täielikele andmetele juurdepääsemise keerukuse pärast ning selle pärast, et noortegarantii rakendamisega on tehtud vähe edusamme ning tulemused ei vasta kaugeltki algsetele ootustele; arvestades, et noorte tööhõive algatus ja noortegarantii on endiselt ühed uuenduslikuimad ja edasipüüdlikuimad meetmed noorte töötuse vähendamiseks majanduskriisi tingimuses ning vajavad seetõttu lähiaastatel pidevalt ELi, riiklike ja piirkondlike institutsioonide rahalist ja poliitilist toetust;
X. arvestades, et noorte tööhõive algatuse kulutõhusust ning noortegarantii lõppeesmärki – aidata noortel saada püsiv töö – on võimalik saavutada üksnes siis, kui tegevusi jälgitakse usaldusväärsete ja võrreldavate andmete alusel, programmides keskendutakse tulemustele ning kui ebatõhusate ja liiga kulukate meetmete avastamise korral tehakse muudatusi;
Y. arvestades, et liikmesriigid peavad tegema omalt poolt rohkem jõupingutusi, mis oleksid suunatud sellistele noortele ja nende toetamisele, kes on kas osaliselt või täielikult tööturust ära lõigatud, näiteks puuetega noored;
Z. arvestades, et noorte tööhõive algatusel ja noortegarantiil peab Euroopa sotsiaalõiguste sambas esitatud peamiste põhimõtete täitmisel olema keskne roll;
AA. arvestades, et Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 2017. aastal peetud kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta ei mainitud noorte töötuse olukorda Euroopas, mis on endiselt murettekitav; arvestades, et kavatsusavalduses, mis kaasnes 2017. aasta kõnega Euroopa Liidu olukorra kohta, tunnustati noortegarantii rolli ELis töökohtade loomisele kaasaaitamises; arvestades, et võitlus töötuse ja eriti noorte töötuse vastu peaks jääma ELi tegevuse prioriteediks;
AB. arvestades, et teada on antud noortele mõeldud algatuse meetmete maksete viibimisest, mis on sageli tingitud korraldusasutuste hilisest loomisest või riiklike või piirkondlike ametiasutuste ebapiisavast haldussuutlikkusest;
AC. arvestades, et noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii meetmed, nagu praktika või õpipoisiõpe, peaksid aitama hõlbustada üleminekut tööturule ega tohiks mingil juhul asendada tavapäraseid töölepinguid;
AD. arvestades, et maapiirkondade noorte naiste ebaregulaarsed töösuhted või end töötuna arvele võtmata jätmine muudavad statistilised andmed ebatäpseks ja põhjustavad pensionide erinevusi; arvestades, et selline olukord mõjub kahjulikult kogu ühiskonnale ning eelkõige naiste heaolule, muudele sotsiaalkindlustuse vormidele ja võimalustele elukutset vahetada või tulevastele töövõimalustele;
AE. arvestades, et noortegarantiis on osalenud 16 miljonit NEET-noort ning noorte tööhõive algatuse kaudu on ELis otseselt toetatud enam kui 1,6 miljonit noort;
AF. arvestades, et tänu noorte tööhõive algatusele on liikmesriigid võtnud vastu enam kui 132 noortele mõeldud tööturumeedet;
AG. arvestades, et kogu noorte tööhõive algatuse eelarvest on kulukohustustega seotud 75 % ning sellest on liikmesriikides on investeeritud juba 19 %, mis teeb noorte tööhõive algatuse eelarve täitmise määrast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide hulgas kõrgeima;
AH. arvestades, et mitu noorte tööhõive algatuse rakendamist käsitlevat aruannet näitavad, et kuigi tuntakse muret, kas rahastamine on piisav ja hinnangud vajaminevate koguinvesteeringute kohta asjakohased, on olemasolevad vahendid edukalt keskendatud piirkondlikule nõudlusele, suunates need konkreetsetele piirkondadele ja toetusesaajate rühmadele;
AI. arvestades, et alates Euroopa tööhõivestrateegia kasutuselevõtust 1997. aastal on komisjon toetanud mitmeid meetmeid, mille eesmärk on parandada noorte töö- ja haridusvõimalusi(9); arvestades, et kriisist alates on ELi meetmetes pandud noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele erilist rõhku;
AJ. arvestades, et noortegarantiid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, liikmesriikide eelarvest ja noorte tööhõive algatusest, samal ajal kui noorte tööhõive algatusest saab aga rahastada toetuskõlblikes piirkondades noorte tööhõive algatuse sihtrühmale mõeldud töö-, õpipoisiõppe-, praktika- või jätkuõppekohtade otsepakkumist; arvestades, et noorte tööhõive algatuse meetmete kestust ei ole kindlaks määratud, kuid noortegarantii puhul nõutakse pakkumise tegemist nelja kuu jooksul;
AK. arvestades, et noortegarantii on liikmesriikides kaasa toonud struktuurireformide rakendamise, et selle eesmärkide saavutamiseks eelkõige kohandada oma haridus- ja koolitusmudeleid tööturuga;
AL. arvestades, et noortegarantii raames seatud eesmärkide saavutamist mõjutavad sellised välised tegurid nagu konkreetse piirkonna majandusolukord või tootmismudel;
Sissejuhatus
1. on veendunud, et noortegarantii peab olema esimene samm liikumises noorte tööhõivega seotud vajaduste poole; tuletab meelde tööandjate kohustust osaleda noortele juurdepääsetavate kutseõppeprogrammide, algtaseme töökohtade ja kvaliteetsete praktikakohtade pakkumises;
2. rõhutab, et mingil juhul ei tohiks seada ohtu noorte inimväärse töö kvaliteediaspekti; rõhutab, et põhilised töönormid ja muud töökvaliteedi standardid, näiteks tööaja, miinimumpalga, sotsiaalkindlustuse ning töötervishoiu ja tööohutuse standardid, peavad jääma jõupingutusi suunavateks kaalutlusteks;
3. võtab teadmiseks märkimisväärse lõhe majanduslikes näitajates seoses nii majanduse kui ka tööhõive kasvuga kõigis ELi 28 liikmesriigis, millele on vaja poliitilisel tasandil jõuliselt reageerida; tunnistab, et osa liikmesriike on vajalike struktuurireformide rakendamises maha jäänud; nendib, et lõppkokkuvõttes kuuluvad liikmesriigi vastutusvaldkonda usaldusväärne majanduspoliitika ning tööhõive- ja investeerimispoliitika, mis loovad töökohti; väljendab muret pikaajalisemõju pärast nende piirkondade pikaajalisele majandusarengule, kus toimub kõrgharidusega inimeste väljavool;
4. tuletab meelde, et vastavalt noorte tööhõive algatuse rakenduseeskirjadele tuli liikmesriikidel valida erinevate programmi rakendamise viiside vahel (eraldi programm, prioriteetsed suunad olemasoleva tegevusprogrammi raames või osa erinevatest prioriteetsetest suundadest); märgib, et tulenevalt mitmesugustest rakendusvõimalustest ja saadud tulemuste põhjal tuleb vahetada parimaid tavasid, et võtta neid programmi tulevastes etappides arvesse;
5. võtab murega teadmiseks, et Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 5/2017 sedastatakse, et on oht, et ELi raha kasutatakse lisaväärtuse tekitamise asemel lihtsalt riikliku rahastamise asendamiseks; tuletab meelde, et kooskõlas täiendavuse põhimõttega püütakse noorte tööhõive algatusega täiendada riiklikku rahastamist ja mitte asendada liikmesriikide poliitikat ja rahastamist võitluseks noorte töötusega; rõhutab, et noorte tööhõive algatuse eelarve ei suuda ja selle eesmärk ei olegi kunagi olnud täita üksinda püüdlust tagada kõigile noortele nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetne tööpakkumine, haridustee jätkamine, õpipoisiõpe või praktikapakkumine;
6. rõhutab noorte tööhõive algatuse puhul vajadust olla eelkõige poliitiliste reformide ning tööhõive ja hariduse valdkonnas parema kooskõlastamise eestvedaja, eriti neis liikmesriikides, kus on kõrge noorte töötuse määr, eesmärgiga tagada, et kõnealused liikmesriigid võtavad noorte töötuse probleemi lahendamiseks kasutusele integreeritud, põhjaliku ja pikaajalise lähenemisviisi, mis edendab noorte tööhõivet, pakub neile paremaid väljavaateid ning päädib jätkusuutliku töökohaga, selle asemel et kasutada mitmeid (olemasolevaid) killustatud poliitikameetmeid; on seisukohal, et noorte tööhõive algatus ja noortegarantii on mõjuvõimsad vahendid võitluses kõige enam tõrjutud rühmade sotsiaalse tõrjutuse vastu; peab oluliseks töötada selle nimel, et täita strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid tööhõive, koolist väljalangemise ning sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas;
7. tuletab meelde, et nõukogu soovitustes noortegarantii loomise kohta sätestati kuus suunist, millel noortegarantii kavad peaksid põhinema: partnerluspõhiste lähenemisviiside väljatöötamine, varane sekkumine ja aktiveerimine, tööturule integreerumist toetavad meetmed, liidu raha kasutamine, kava hindamine ja pidev täiustamine ning selle kiire rakendamine; toonitab, et hindamisaruannete kohaselt on nende aspektide kohta andmed ja põhjalikud hindamised esitanud väga vähesed liikmesriigid;
8. rõhutab, et nii riigisisesesse kui ka piiriülesesse liikuvusse on võimalik rohkem investeerida, et vähendada noorte töötuse määra ja kõrvaldada oskuste nõudlusele mittevastavus; nõuab, et töö ja oskused tuleb pakkumisega paremini kooskõlla viia, hõlbustades piirkondadevahelist liikuvust (sealhulgas piiriüleste piirkondade vahel); tunnistab, et liikmesriigid peavad pöörama erilist tähelepanu parema seose loomisele haridussüsteemi ja tööturu vahel piiriülestes piirkondades, näiteks edendades naaberriikide keeltes antavat haridust;
9. tuletab meelde, et noorte töötuse kõrge määr on tingitud järgmisest: ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed tööturgudele, haridussüsteemist varakult lahkumine ilma piisava kvalifikatsioonita, sobivate oskuste ja töökogemuse puudumine, lühiaegsete ebakindlate töövormide üldine levik koos töötuse perioodidega, piiratud koolitusvõimalused ning ebapiisavad või mittesobivad aktiivsed tööturuprogrammid;
10. leiab, et noortegarantiiga seotud vajaduste seiramiseks tuleb kasutada ka usaldusväärseid andmeid; peab praegu kättesaadavaid seireandmeid ja -tulemusi ebapiisavaks, et hinnata noorte tööhõive algatuse kui noortegarantii kavade peamise ELi rahastamisvahendi rakendamist ja tulemusi, eriti kuna liikmesriikides hakati rakenduskavasid välja töötama hilinemisega ja pärast käivitamist on need siiski üsna algusetapis; rõhutab vajadust, et noorte tööhõive jääks üheks ELi tegevuse prioriteediks; väljendab siiski muret Euroopa Kontrollikoja hiljutises eriaruandes tehtud järelduste pärast noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii mõju kohta noorte töötuse kaotamisele suunatud liidu poliitikana, pidades samal ajal silmas selle piiratud territoriaalset ja ajalist ulatust;
11. on seisukohal, et tõelise tõhususe saavutamiseks peaks noorte tööhõive hoogustamise strateegia võimaldama ümarlauaarutelu asjaomaste osaliste vahel, võtma arvesse piirkondlikku konteksti, milles seda rakendada tuleb, ning pakkudes sihipärast koolitust, millega vastatakse ettevõtete vajadustele, tasakaalustades neid noorte ootuste ja oskustega; rõhutab, et sama strateegiaga tuleks tagada kvaliteetne koolitus ja täielik läbipaistvus raha eraldamisel koolitusasutustele, sealhulgas selle kasutamise hoolika järelevalve kaudu;
12. väljendab kahetsust asjaolu pärast, et liikmesriigid otsustasid eesmärgiks võtta üksnes nõukogu soovituse mittesiduva vahendi; märgib, et noortegarantii eesmärki ei ole mitmes liikmesriigis kaugeltki veel saavutatud;
Kõige tõrjutumate noorteni jõudmine
13. võtab teadmiseks ohu, et puuetega noored jäävad nii noorte tööhõive algatuse kui ka noortegarantii kohaldamisalast välja; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohandama oma rakenduskavasid, et tagada, et noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii meetmed oleksid tõhusalt kättesaadavad kõigile puuetega inimestele, et pakkuda puuetega noortele võrdväärset juurdepääsu ja vastata individuaalsetele vajadustele;
14. rõhutab, et NEET-noorteni jõudmine nõuab riigi ametiasutuste jõulisi ja järjepidevaid jõupingutusi ning valdkonnaülest koostööd, kuna NEET-noored on erinevate vajaduste ja oskustega heterogeenne rühm; rõhutab seetõttu vajadust täpsete ja kõikehõlmavate järele, mis käsitleksid kõiki NEET-noori, et noori registreerida ja jõuda nendeni tulemuslikumalt, kuna paremini liigitatud andmed, muu hulgas piirkondade kaupa liigitatud andmed, võimaldaksid tuvastada sihtrühmi ning seda, kuidas sihipäraselt kujundada tööhõivealgatusi sihtrühmade jaoks;
15. leiab, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatus ei saa asendada makromajanduslike ja muude poliitikameetmete rakendamist noorte tööhõive suurendamiseks; lisab, et noortegarantii rakendamise ja mõjude hindamiseks tuleb arvesse võtta liikmesriikide erinevaid makromajanduslikke olusid ja eelarvetingimusi; on seisukohal, et tuleb ette näha noorte tööhõive algatuse programmi pikaajaline struktuurireform, juhul kui programmi kestust pikendatakse; rõhutab selget vajadust parema liikmesriikidevahelise kooskõlastamise järele;
16. toetab ühtsete kontaktpunktide loomist, mis suudaksid tagada, et kõik teenused ja kogu nõustamine on noortele ühes kohas kergesti ligipääsetavad, saadaval ja tasuta;
17. väljendab muret esialgsete tähelepanekute pärast, mis näitavad, et parandada tuleb kõikide NEET-noorte – eelkõige nende, kelle uuesti tööturule integreerimine on osutunud keeruliseks, ja eriti tööturult eemal olevate NEET-noorte – registreerimist ja nendeni jõudmist; kutsub liikmesriike üles kehtestama kõikide NEET-noorteni jõudmiseks asjakohaseid ja sihipäraseid teavitamisstrateegiad ning kasutama terviklikke lähenemisviisi rohkem individualiseeritud abi ja teenuste kättesaadavaks tegemisele, et toetada paljude takistustega silmitsi seisvaid noori; kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu kaitsetute NEET-noorte vajadustele ja vabanema eelarvamustel põhinevast ja negatiivsest hoiakust nende suhtes;
18. rõhutab vajadust kohandada meetmeid kohalike vajadustega, et suurendada nende mõju; kutsub liikmesriike üles rakendama maapiirkondades konkreetseid noorte tööhõive meetmeid;
19. kutsub liikmesriike üles parandama kiiresti teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu teabevahetust noortele – eriti aga tööturult kõige kaugemal olevatele noortele – mõeldud toetusprogrammide kohta, kasutades selleks nii traditsioonilisi kui ka moodsaid meediakanaleid, näiteks sotsiaalvõrgustikke;
Noorte tööhõive algatuse raames pakkumiste kvaliteedi tagamine
20. tunnistab, et tuleb määratleda, mida mõiste „kvaliteetne pakkumine“ noorte tööhõive algatuse raames tähendab; rõhutab vajadust töötada välja põhjalik ja üldiselt kokkulepitud määratlus, mis võtaks arvesse tööd, mida tööhõivekomitee on teinud koostöös komisjoni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja sidusrühmadega; juhib tähelepanu, et kvaliteetne pakkumine on mitmetahuline meede, mille tulemuseks on osalejate jätkusuutlik, hästi tasakaalustatud integreerimine tööturule, mis saavutatakse tänu oskuste arendamisele, ja et see peaks vastama osalejate kvalifikatsiooni tasemele ja profiilile ning võtma arvesse tööhõivealast nõudlust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et osalejate suhtes kohaldatakse asjakohast sotsiaalkaitset, töötingimuste eeskirju ja hüvitiste määrasid; toob välja kvaliteedistandardid, mida on nimetatud komisjoni 2015. aastal avaldatud noorte tööhõive algatuse hindamisjuhises, kus tuuakse töö kvaliteedi hindamisel kehtivate näitajatena välja tööpakkumiste omadused, nende asjakohasus osalejate vajaduste seisukohast, tööpakkumistega tekitatud tööturuväljundid ning selliste pakkumiste osakaal, mida ei ole vastu võetud või mis on enneaegselt üles öeldud;
21. tuletab meelde, et ILO määratleb inimväärse tööna tööd, mis on tootlik ja annab õiglase sissetuleku, turvalise töökoha ja perele sotsiaalkaitse, paremad väljavaated isiklikuks arenguks ja sotsiaalseks integratsiooniks, vabaduse väljendada oma muresid, organiseeruda ja osaleda oma elu ja võrdseid võimalusi ning meeste ja naiste võrdset kohtlemist mõjutavate otsuste tegemisel, ja et seda miinimumstandardit ei ole noorte tööhõives endiselt saavutatud;
22. on seisukohal, et pakkumiste kvaliteedi järelevalvesse peaksid olema kaasatud ka noored;
23. rõhutab, et kvaliteetse praktikapakkumise leping peab järgima kvaliteediraamistikku, mis pakub järgmisi tagatisi: praktika kohta peab olema sõlmitud kirjalik leping, mis sisaldab läbipaistvat teavet lepinguosaliste õiguste ja kohustuste kohta, sätestades konkreetsed eesmärgid ja kirjeldades kvaliteetset koolitust; tuleb määrata mentor või juhendaja, kes hindab perioodi lõpus praktikal oleva isiku sooritust; praktika kestus peab olema kindlaks määratud, määratletud peab olema sama tööandja juures tehtava praktika kestus ning leping peab sisaldama selgeid sotsiaalkaitsesüsteemidega hõlmatuse ja tasustamise sätteid;
24. kutsub liikmesriike üles noorte tööhõive algatuse rakenduskavasid järk-järgult ajakohastama ja läbi vaatama, kaasates sellesse sotsiaalpartnereid ja noorteorganisatsioone, et täpsustada nende tegevusi, tuginedes noorte ja tööturu tegelikele vajadustele;
25. rõhutab, et selle kindlaks tegemine, kas noorte tööhõive algatuse eelarvet kulutatakse hästi ning kas täidetakse noorte tööhõive algatuse lõppeesmärk – aidata töötutel noortel saada jätkusuutlik töö –, on võimalik üksnes siis, kui tegevusi jälgitakse hoolikalt ja läbipaistvalt usaldusväärsete ja võrreldavate andmete alusel ning edusamme mitteteinud liikmesriikidega tegeletakse eesmärgikindlamal viisil; kutsub liikmesriike üles parandama kiiresti järelevalvet, aruandlust ja andmete kvaliteeti ning tagama noorte tööhõive algatuse praeguse rakendamise kohta usaldusväärsete ja võrdväärsete andmete ja näitajate kogumise ja nende kättesaadavaks tegemise ajakohaselt ja sagedamini, kui on nõutud nende iga-aastase aruandluskohustuse raames, mis on määratletud Euroopa Sotsiaalfondi määruse artikli 19 lõikes 2; kutsub komisjoni üles vaatama läbi oma suunised andmete kogumise kohta kooskõlas Euroopa Kontrollikoja soovitustega, et vähendada tulemuste ülehindamist;
26. võtab teadmiseks ettepanekud ja eri liiki programmid, mille liikmesriigid on noorte tööhõive algatuse raames välja töötanud; on seisukohal, et teatavates liikmesriikides on riiklik reguleerimine olnud eesmärkide ja lähenemisviiside suhtes ebamäärane, ebaselgelt sõnastatud ega ole hõlmanud laia valikut tööhõive edendamise võimalusi; leiab, et küllaltki suur otsustusõigus ning selgete järelevalvemehhanismide puudumine on viinud mõningatel juhtudel selleni, et töökohad on asendatud noorte tööhõive algatusega hõlmatud pakkumistega;
27. väljendab muret teadete kohta, milles viidatakse noorte tööhõive algatusest rahastatud meetmete sobimatule kasutamisele, sh noortele tehtavate maksete hilinemisele või praktikakohtade kuritarvitamisele, näiteks nende liigsele kasutamisele; väljendab oma valmisolekut niisuguste tavadega võitlemiseks; on seisukohal, et noortegarantii korduv kasutuselevõtt ei tohi minna vastuollu tööturu aktiveerimise põhimõttega ega tööturule alalise integreerumise eesmärgiga;
28. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kindlaks, vahetama ja levitama parimaid tavasid, mille eesmärk on üksteise poliitikast õppida ning aidata kaasa tõenduspõhise poliitika kujundamisele ja rakendamisele; rõhutab, et muudatused tööturul ja majanduse digiteerimine nõuavad noorte tööhõive poliitikale uut lähenemist; juhib tähelepanu, et noorte tööhõive algatuse puhul tuleb töötada noorte töötust tõhusalt vähendavate vahendite kasutamise abil ning nendega ei tohiks võtta uuesti kasutusele ebatõhusat tööhõivepoliitikat;
29. kordab, et nõukogu soovitus, millega luuakse noortegarantii, käsitleb partnerlusel põhinevaid lähenemisviise kui noortegarantii kavade rakendamise ja NEET‑noorteni jõudmise peamist lahendust; kutsub liikmesriike üles järgima partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, tehes aktiivselt kindlaks ja kaasates asjaomased sidusrühmad ning edendades paremini ettevõtjate seas – eelkõige VKEdes ja väiksemates pereettevõtetes – noortegarantii programmi; rõhutab, et nendest liikmesriikidest saadud tõendid, kus võeti juba enne programmi kasutuselevõttu vastu noortegarantii sarnane lähenemisviis, näitavad, et edukas sidusrühmi kaasav lähenemisviis on rakendamisel edu võti;
30. rõhutab noorteorganisatsioonide tähtsat rolli noorte ja avalike tööturuasutuste vaheliste vahendajatena, ergutab liikmesriike tegema selle raames tihedat koostööd noorteorganisatsioonidega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kui nad tegelevad noorte tööhõive algatuse alase teavitamisega ning algatuse kavandamise, rakendamise ja hindamisega;
31. rõhutab kvalifitseeritud ja ajakohastatud avalike tööturuasutuste tähtsust NEET‑noortele mõeldud teenuste pakkumisel; kutsub liikmesriike üles oma avalike tööturuasutuste tööd ELi tasandil avalike tööturuasutuste võrgustiku kaudu noorte tööhõive algatuse rakendamisel paremini kooskõlastama; ergutab edasise koostoime arendamist avaliku ja erasektori tööpakkujate, ettevõtete ja haridussüsteemide vahel; ergutab e‑valitsuse laialdast kasutamist, et vähendada bürokraatiat;
32. kutsub komisjoni üles esitama iga liikmesriiki hõlmavaid riigipõhiseid hinnanguid noortegarantii tõhusa rakendamise aastase kogumaksumuse kohta, arvestades ILO hinnangut;
33. rõhutab, et noortegarantii raames tuleb suurendada õpipoisikohtade pakkumist, kuna praegu moodustavad need üksnes 4,1 % siiani vastu võetud pakkumistest;
Lõppmärkused
34. rõhutab, et noorte tööhõive algatus peab muutuma kriisivastasest vahendist stabiilsemaks ELi rahastamisvahendiks, millega lahendada noorte töötuse probleem 2020. aasta järgsel perioodil, tagades samal ajal vahendite kiire ja lihtsa kasutamise, ning millega kehtestatakse kaasrahastamise nõue, et tõsta esile liikmesriikide esmane vastutus; märgib, et noorte tööhõive algatuse pikendamisel tuleks võtta arvesse Euroopa Kontrollikoja tähelepanekuid; rõhutab, et programmi üldine eesmärk on noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule; rõhutab vajadust seada selged, mõõdetavad eesmärgid; rõhutab, et kõiki neid elemente tuleks arutada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames, et tagada järjepidevus, kulutõhusus ja lisaväärtus;
35. kordab oma toetust noorte tööhõive algatusele; rõhutab, et kiiresti vaja on teha täiendavaid poliitilisi ja rahalisi jõupingutusi, et vähendada noorte töötust; tuletab eelkõige meelde, kui tähtis on tagada noorte tööhõive algatusele aastatel 2018–2020 vähemalt 700 miljonit eurot, nagu lepiti kokku mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus; nõuab ühtlasi, et eraldataks piisavaid maksete assigneeringuid, et tagada noorte tööhõive algatuse nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine;
36. rõhutab vajadust parendada noorte tööhõive algatuse ja noortegarantii raames tehtavate tööpakkumiste kvaliteeti ning nõuab abikõlbliku vanuse edasist arutamist;
37. on seisukohal, et noorte tööhõive kvaliteediraamistiku rakendamiseks tuleks teha edusamme sellise soovituse vastuvõtmiseks, mille õiguslik alus oleksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 293 ja 153, ning rakendada mitmesuguseid teavitusmeetmeid, näiteks kergesti juurdepääsetava veebisaidi loomine, mis sisaldab asjakohast teavet praktika reguleerimise kohta igas liikmesriigis;
38. tunnistab, et noorte tööhõive algatus on rahastamisvahend, millega toetada liikmesriikide algatusi noorte suure töötuse probleemi lahendamiseks, ning et liikmesriigid peaksid tegema suuremaid jõupingutusi, et viia haridussüsteemid ja tööturg paremini kooskõlla, et integreerida noori jätkusuutlikul viisil tööturule; tunneb heameelt kehtestatud poliitika ja meetmete üle, et aidata oskuste mittevastavusest vabaneda; tunnistab, et oskuste kasutamine on endiselt probleem kogu Euroopas ja peab seepärast vajalikuks tagada nõutud oskuste ja pakutavate oskuste parema vastavuse;
39. leiab, et noorte tööhõive algatus ja noortegarantii on esmase tähtsusega, et saavutada tulemuslikult Euroopa sotsiaalõiguste samba peamised põhimõtted, eelkõige põhimõte nr 1 koolituse ja elukestva õppe kohta: põhimõte nr 4 tööhõive aktiivse toetamise kohta; põhimõte nr 5 kindla ja paindliku tööhõive kohta; põhimõte nr 6 palkade kohta; põhimõte nr 8 sotsiaaldialoogi ja töötajate kaasamise kohta, põhimõte nr 10 tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna ning isikuandmete kaitse kohta; põhimõte nr 12 sotsiaalkaitse kohta; põhimõte nr 13 töötushüvitiste kohta; ja põhimõte nr 14 miinimumsissetuleku kohta;
40. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama ühiseid jõupingutusi ILOga, et anda asjakohast teavet ja parandada liikmesriikide suutlikkust noortegarantii kavade kasutamises ja hindamises järgmiste aspektide suhtes: algatuse täieliku ja jätkusuutliku rakendamise tagamine, registreerimata NEET-noorteni ja madala kvalifikatsiooniga noorteni jõudmise parandamine, suutlikkuste suurendamine ja pakkumiste kvaliteedi parandamine;
41. märgib, et komisjon ei ole veel liikmesriikide poolt esitatud lõplikke andmeid veel avaldanud, kuid 2015. aasta lõpuks oli noorte tööhõive algatuse programmi läbinud hinnanguliselt 203 000 noort, mis moodustab osalejatest 4 %; väljendab muret, et teatud liikmesriikides on väga palju noorte tööhõive algatuses osalejaid, kes programmi ei läbi; peab oluliseks tõhustada stiimuleid, vältimaks seda, et noored peavad noorte tööhõive algatust kasutuks programmiks;
42. tuletab meelde, et noorte tööhõive algatusest tuleks rahastada meetmeid, millega edendatakse NEET-noorte integratsiooni tööturule, sealhulgas tasustatavatele praktikakohtadele ja õpipoisiõppe kohtadele, kuid see ei tohiks muutuda tegelikku tasustatud tööd asendavaks vahendiks;
43. soovitab luua noorte jaoks ELi abitelefoni noorte õiguste rikkumise vastu, et noored saaksid teatada komisjonile otse mis tahes võimalikust negatiivsest kogemusest noorte tööhõive algatuse ja noortegaranti meetmetes osalemisel, võimaldades nii koguda teavet ja uurida ELi rahastatava poliitika võimalikke kuritarvitusi;
44. tunneb heameelt selle üle, et president Junckeri 2017. aastal Euroopa Liidu olukorra kohta peetud kõnele lisatud kavatsusavalduses on nimetatud ettepanekut luua Euroopa tööhõiveamet, kes tõhustaks tööturuametite koostööd kõikidel tasanditel ning haldaks paremini piiriüleseid olukordi ja võimalikke algatusi, millega toetatakse õiglast liikuvust;
45. tunnistab, et noorte tööhõive algatus on olnud edukas noorte töötuse vähendamisel ja eelkõige soolise tasakaalu tagamisel, sest algatuses on osalenute hulgas on umbes 48 % mehi ja 52 % naisi;
46. kutsub liikmesriike üles rakendama noorte tööhõive algatuse raames täielikult nii direktiivi 2000/78/EÜ võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel kui ka direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta;
47. peab vajalikuks, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid positiivseid meetmeid, et tagada noortele naistele ja tütarlastele võimalus saada kvaliteetseid tööpakkumisi ning hoida ära nende tööle rakendamine või lõksu langemine ebakindlatel, alatasustatud ja ajutistel töökohtadel, kus töötaja õigused on piiratud või puuduvad;
48. palub liikmesriikidel koguda sooliselt eristatud statistilisi andmeid, et komisjon saaks algatada mõjuhinnangu noorte tööhõive algatuse ja selle mõju kohta soolisele tasakaalule, et võimaldada algatuse elluviimise põhjalikku hindamist ja analüüsimist;
49. palub liikmesriikidel leida viise, kuidas toetada noorte naiste naasmist tööturule, haridus- või koolitusteele, tagades soolise võrdõiguslikkuse töö saamisel, karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamisel, lastehoiu ja täiskasvanute hoolduse pakkumisel ning soodustades naistele ja meestele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmist;
50. nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid rohkem jõupingutusi meetmete parandamiseks haridussüsteemi raames, et aidata ohus olevatel isikutel jätkuvalt kaitset saada,
51. märgib murelikult, et kõige hiljutisemates hindamisaruannetes(10) juhitakse tähelepanu sellele, et noorte tööhõive algatuse esimene rakendusetapp keskendus pigem kõrgelt haritud NEET-noortele kui väheste oskustega mitteaktiivsetele noortele, kes pole avalikes tööturuasutustes arvel;
52. palub seetõttu liikmesriikidel kõrvaldada see oluline puudujääk, töötades muu hulgas välja konkreetseid järelmeetmeid, et rakendada tõenduspõhisemat, tulemuslikumat ja järjepidevamat noortepoliitikat;
53. palub liikmesriikidel tagada, et nende õigusnormid võimaldavad kõigil kindlaksmääratud vanuserühma kuuluvatel noortel noorte tööhõive algatusele registreeruda ja selles tulemuslikult osaleda(11);
54. juhib tähelepanu avatud turul praktikakohtade pakkumist reguleerivate õigusnormide puudumisele selles osas, mis puudutab töölevõtmise läbipaistvust, praktika kestust ja tunnustamist, ning juhib tähelepanu sellele, et ainult vähesed liikmesriigid on kehtestanud minimaalsed kvaliteedinõuded, sealhulgas noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse järelevalve eesmärgil;
55. tunnistab, et noorte tööhõive algatuse kaudu tehtud ELi eelarveinvesteeringud on olnud mõjusad ja kiirendanud noorte pääsemist tööturule; on seisukohal, et noorte tööhõive algatus annab selget ELi lisaväärtust, kuna paljusid noorte tööhõive kavasid ei oleks saanud ilma ELi toetuseta rakendada;
56. märgib, et noorte tööhõive algatuse algne rahaeraldis mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) oli 6,4 miljardit eurot, millest 3,2 miljardit eurot eraldati eraldiseisva eelarverea kaudu ning sama suur summa Euroopa Sotsiaalfondist;
57. toonitab, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel kiideti poliitiliselt heaks noorte tööhõive algatusele aastateks 2017–2020 täiendava 1,2 miljardi euro eraldamine koos samasuguse summaga Euroopa Sotsiaalfondist; rõhutab aga, et sellele programmile ette nähtud lõplik assigneering määratakse kindlaks eelseisva iga‑aastase eelarvemenetluse käigus;
58. tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi tungival nõudmisel suurendati ELi 2018. aasta eelarves noorte tööhõive algatusele algselt eraldatud konkreetseid vahendeid 116,7 miljoni euro võrra, seega on 2018. aastaks eraldatud kokku 350 miljonit eurot; võtab teadmiseks, et komisjon võttis ühepoolselt kohustuse teha ettepanek suurendada noorte tööhõive algatuse rahastamist paranduseelarve kaudu, kui noorte tööhõive algatuse suutlikkus abi ära kasutada seda võimaldab;
59. on seisukohal, et noorte tööhõive algatuse üldeelarve ei ole piisav, et katta tegelikud vajadused ja puuduvad vahendid, et kindlustada programmi eesmärkide saavutamine; tuletab meelde, et keskmiselt on jõutud vaid 42 %ni mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest ning mitmes liikmesriigis on see näitaja alla 20 %; nõuab seetõttu, et noorte tööhõive algatuse eraldisi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames oluliselt suurendataks ning et liikmesriigid rahastaksid ka oma eelarvega noorte tööhõive kavasid;
60. kutsub komisjoni üles kindlustama noorte tööhõivele tehtavate investeeringute järjepidevust, soodustades sünergiat olemasolevate allikate vahel ja koostades ühtsed eeskirjad, mis on esitatud terviklikus juhendis, et tagada suurem kohapealne mõju, koostoime, tulemuslikkus ja lihtsustatus; tuletab meelde, et esmatähtis on vähendada korraldusasutuste halduskoormust; juhib tähelepanu sellele, kui olulised on noortegarantii kavade rahastamise riigipõhised aruanded, milles jälgitakse ka riiklike eelarvete ja ELi eelarve koostoimet, samuti vajadust parandada selle protsessi peamiste sidusrühmade vahelist koordineerimist ja tihendada koostööd;
61. kutsub komisjoni üles parandama pärast 2020. aastat noorte tööhõivesse tehtavate investeeringute kavandamist, rakendades täielikult lähenemisviisi, mida kasutatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöös, kus rahastamisele kehtib kõikehõlmav eelplaneering ja eelhindamine, millele järgneb partnerluslepingute sõlmimine; on seisukohal, et selline lähenemisviis suurendab ELi eelarve mõju; märgib, et noorte tööhõive algatuse rakendamine on kulgenud edukalt liikmesriikides, kus on vastavad rakenduskavad ning kus riigi ja piirkondlike eelarvete panus on märkimisväärne;
62. kutsub lisaks komisjoni üles kujundama ümber praeguseid hindamismehhanisme, keskendudes aasta- ja lõpparuannete koostamisel ühtsetele tulemuskriteeriumitele ja ‑audititele, et paremini jälgida ELi eelarve mõju; nõuab, et kogu ELis kasutataks ühtseid näitajaid, nagu noorte tööhõive algatuses osalevate noorte osakaal, kes tänu ELi rahastatud meetmetele sisenevad esmasele tööturule;
63. rõhutab siiski, et reformitud kavandamine ja aruandlus ei tohiks põhjustada viivitusi eelarve täitmisel ega tekitada ülemäärast halduskoormust korraldusasutustele ja eelkõige lõplikele abisaajatele;
64. tunnistab, et praegune halduskoormus vähendab ELi eelarve investeerimissuutlikkust, eriti lühema rakendusperioodiga vahendite puhul, nagu seda on noorte tööhõive algatus; nõuab seetõttu pakkumismenetluste ühtlustamist, keskendudes pakkumuste ettevalmistamise ja otsuste vaidlustamise menetluste kiirendamisele; juhib tähelepanu noorte tööhõive algatuse kulude puhul lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise positiivsele mõjule; nõuab noorte tööhõive algatuse projektide puhul lihtsustatud kuluvõimaluste kasutuselevõtmist kogu ELis, et vähendada märkimisväärselt halduskoormust ja kiirendada eelarve täitmist;
65. rõhutab, et praeguse seisuga on noorte tööhõive algatuse rahalise rakendamise tulemused kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide hulgas parimad;
66. väljendab heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatusega on toetatud üle 1,6 miljoni noore ja sellega on võimaldatud liikmesriikide konsolideeritud tegevust summas üle 4 miljardi euro;
67. märgib, et teabe puudumine kava elluviimise võimalike kulude kohta liikmesriigis võib kaasa tuua ebapiisava rahastamise kava elluviimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks; kutsub liikmesriike üles koostama eelanalüüse ja ülevaate noortegarantii elluviimise kulude kohta;
68. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et võtta kasutusele halduslikult vähem koormavamad ja ajakohasemad süsteemid noorte tööhõive algatuse ülejäänud rahaliste vahendite järelevalveks;
69. nõuab keskendumist noorte tööhõive algatuse tulemustele, määrates liikmesriikides läbiviidud programmide ja pakutud alaliste lepingute põhjal kindlaks konkreetsed näitajad uute teenuste ja tööturu toetusmeetmete kohta;
70. on veendunud, et kava tõhususe hindamiseks tuleb hinnata kõiki aspekte, sealhulgas kava kulutõhusust; võtab teadmiseks ILO ning Eurofoundi varasemad prognoosid ning palub komisjonil nimetatud prognoose kinnitada või ajakohastada;
71. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma realistlikud ja saavutatavad eesmärgid, hindama lahknevusi, analüüsima turgu enne kavade elluviimist ning parandama järelevalvet ja teavitamissüsteeme;
o o o
72. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Muud meetmed hõlmavad järgmisi algatusi: 2010. aasta septembris käivitatud „Noorte liikuvus“, 2011. aasta detsembris käivitatud „Noortele pakutavate võimaluste algatus“ ja 2012. aasta jaanuaris käivitatud „Noorte tegevuskavad“.
Eriaruanne nr 5/2017 noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse rakendamise kohta; Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi 2016. aasta juuni lõpparuanne noorte tööhõive algatuse esimeste tulemuste kohta; Komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatis „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646); Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2016. aasta juuni analüüs „Noorte tööhõive algatus: Euroopa tasandil rakendamise hinnang“.
Teatavate riikide õigusraamistikus peetakse mõnesid noori, eelkõige neid, kel on raske puue, töövõimetuteks. Nad ei saa võtta end arvele avalikes tööturuasutustes ja ei saa seega osaleda noorte tööhõive algatuses.