Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2073(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0401/2017

Esitatud tekstid :

A8-0401/2017

Arutelud :

PV 18/01/2018 - 3
CRE 18/01/2018 - 3

Hääletused :

PV 18/01/2018 - 6.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0019

Vastuvõetud tekstid
PDF 177kWORD 55k
Neljapäev, 18. jaanuar 2018 - Strasbourg
Kutsealateenuste direktiivi rakendamine ja kutsealateenuste reformimise vajadus
P8_TA(2018)0019A8-0401/2017

Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2018. aasta resolutsioon direktiivi 2005/36/EÜ rakendamise kohta seoses kutsealateenuste reguleerimise ja reformimise vajadusega (2017/2073(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 45, 49 ja 56,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 15 ja 16,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatist, milles käsitletakse reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega (COM(2016)0820),

–  võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Kutsealal tegutsema asumise võimalusi käsitlevate riiklike õigusnormide hindamine“ (COM(2013)0676),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele” (COM(2015)0550),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtse turu strateegia kohta(2),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta(3),

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet ühtse turu juhtimise kohta 2017. aasta Euroopa poolaasta raames(4),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(5),

–  võttes arvesse vabade elukutsete töörühma lõpparuannet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8‑0401/2017),

A.  arvestades, et töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus ELis on ühtse turu alustala ning annab kodanikele ja ettevõtjatele palju kasu;

B.  arvestades, et kuigi teenuste osa moodustab 71 % SKTst ja 68 % kogu tööhõivest, ei ole teenuste ühtse turu potentsiaali ikka veel täielikult rakendatud;

C.  arvestades, et kuna ühtlustamist ei ole toimunud, on kutsealade reguleerimise üle otsustamine liikmesriikide pädevuses, tingimusel, et riiklikud meetmed on läbipaistvad, diskrimineerimiseta, õigustatud ja proportsionaalsed;

D.  arvestades, et arukas reguleerimine, mis on nõuetekohaselt põhjendatud õiguspäraste avaliku huvi eesmärkide kaitsmisega, võib siseturule positiivset mõju avaldada, tagades tarbijakaitse kõrge taseme ja osutatavate teenuste parema kvaliteedi; arvestades, et seetõttu ei tohiks reguleerimise vähendamine olla omaette eesmärk;

E.  arvestades, et paljudel juhtudel on kutsealade reguleerimine õigustatud, kuid kutseteenuste osutamisele põhjendamatute tõkete seadmine kahjustab kodanike põhiõigusi ja liikmesriikide majandust; arvestades, et seega tuleb kutsealade reguleerimist korrapäraselt kohandada, et arvesse võtta tehnoloogia, ühiskonna või turu arengut;

F.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta sätestatakse mitme kutseala automaatne tunnustamine ühtlustatud minimaalsete koolitusnõuete alusel, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üldine süsteem, automaatne töökogemuse tunnustamise süsteem ning reguleeritud kutsealade teenuste piiriülese osutamise uus süsteem;

G.  arvestades, et eesmärgiga saavutada proportsionaalne õigusraamistik, mida õigustavad üldist huvi pakkuvad eesmärgid, muudeti 2013. aastal direktiivi 2005/36/EÜ ning sellesse lisati artikkel 59a läbipaistvuse ja vastastikuse hindamise kohta kõikidel liikmesriikides reguleeritud kutsealadel, olenemata sellest, kas neid reguleeritakse riiklike või ELi tasandil ühtlustatud eeskirjadega;

H.  arvestades, et liikmesriigid ei ole direktiivi 2005/36/EÜ kõiki sätteid, eriti selle artiklit 59, veel täies mahus rakendanud, kuigi tähtaeg on juba möödas;

I.  arvestades, et liikmesriigid olid kohustatud esitama komisjonile 18. jaanuariks 2016 oma riiklikud tegevuskavad koos teabega kutsealasid käsitlevate eeskirjade säilitamise või muutmise otsuste kohta; arvestades, et kuus liikmesriiki ei ole veel oma riiklikke tegevuskavasid esitanud;

J.  arvestades, et direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 kohaselt pidi komisjon hiljemalt 18. jaanuariks 2017 vastastikuse hindamise kohta järeldused esitama, vajaduse korral koos ettepanekutega täiendavateks algatusteks;

K.  arvestades, et komisjon esitas 10. jaanuaril 2017 kutsealateenuste reformivajaduste kohta teatise, milles analüüsitakse seitsme kutseala reguleerimist ja esitatakse liikmesriikidele sellekohased soovitused;

L.  arvestades, et vastastikune hindamine näitas, et kutsealade reguleerimise tase erineb liikmesriigiti märkimisväärselt; arvestades, et vaja on täiendavaid selgitusi, eriti kui liikmesriigid on pärast vastastikuse hindamise lõppu teatanud uute ametieeskirjade kehtestamisest;

Kutsealade reguleerimine Euroopa Liidus ning ülevaade direktiivi 2005/36/EÜ artikli 59 rakendamise seisust

1.  rõhutab, et reguleeritud kutsealadel on ELi majanduses oluline roll, sest need annavad suure panuse ametikohtade täitmisse, samuti tööjõu liikuvusse ja liidu lisaväärtusse; leiab ühtlasi, et kvaliteetsed kutseteenused ja tõhus õiguskeskkond on äärmiselt olulised, et säilitada ELi majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline mudel ning suurendada liidu konkurentsivõimet majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomise seisukohast;

2.   tuletab meelde, et ELis on üle 5 500 reguleeritud kutseala, mis liikmesriigiti märkimisväärselt erinevad, moodustades kõigis tegevusvaldkondades, nagu tervishoiu- ja sotsiaalteenused, äriteenused, ehitus, võrguteenused, transport, turism, kinnisvara, avalikud teenused ja haridus, kokku 22 % tööjõust;

3.  tunneb heameelt komisjoni algatusest vastastikuse hindamise raames liikmesriikidele suuniseid anda, muu hulgas korraldades riiklike asutustega põhjalikke arutelusid, ja juhib riiklike asutuste tähelepanu ka vajadusele kaasata kõik asjaosalised, et koguda asjakohast teavet määruste mõju kohta;

4.  on veendunud, et komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatis võib aidata liikmesriikidel kutsealateenuseid paremini reguleerida ja vahetada parimaid tavasid, et mõista teiste liikmesriikide õiguslikke valikuid, võttes arvesse, et mõned liikmesriigid näevad ette kutsealade suuremat riiklikku reguleerimist kui teised; rõhutab siiski, et tuleb hinnata eeskirjade kvaliteeti, sest iga liikmesriigi reguleerimiskeskkonna toimimise terviklikuks hindamiseks on vaja enamat kui pelgalt majanduslikku analüüsi;

5.  kahetseb, et mõned liikmesriigid ei ole edastanud teavet oma reguleeritavate kutsealade ja neile aladele pääsemise nõuete kohta; kutsub liikmesriike üles oluliselt parandama kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi kontekstis kasutatavat teavitamismenetlust;

6.  rõhutab, et reguleeritud kutsealadele pääsemist või sellistel kutsealadel tegutsemist käsitlevate riiklike nõuete läbipaistvuse ja võrreldavuse täiustamine võiks võimaldada suuremat kutsealast liikuvust ning seega tuleks kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ kõigist riiklikest nõuetest teatada ja need reguleeritud kutsealade andmebaasis üldsusele selgelt ja arusaadavalt avaldada;

7.  võtab teadmiseks komisjoni täiustused reguleeritud kutsealade andmebaasis, sealhulgas interaktiivse kaardi loomise, mis võimaldab kodanikel kontrollida kutsealadele pääsemise nõudeid kõikjal ELis ja kergemini mõista, milline kutseala on konkreetses liikmesriigis reguleeritud; palub komisjonil reguleeritud kutsealade andmebaasi veelgi täiustada, et pädevatel asutustel oleks hõlpsam teavet õigeaegselt ja täpselt edastada ja ELi kodanikel seda leida;

8.  võtab teadmiseks, et reguleeritud kutsealade arv on liikmesriigiti erinev ning samuti erineb toimingute ulatus, millega sarnased kutsealad tegelevad, mistõttu liikmesriigid on valinud kutsealade reguleerimiseks erinevaid viise; palub komisjonil suurendada eri kutsealade võrreldavust ja määratleda ühtsed toimingud iga kutseala kohta, millest andmebaasi teatatakse, et hõlbustada kogu ELis vabatahtlikku ühtlustamist;

9.  kahetseb, et mitte kõik liikmesriigid ei ole esitanud riiklikku tegevuskava, nagu direktiivis 2005/36/EÜ on nõutud, ja palub neil liikmesriikidel asjatu viivituseta kavad esitada; märgib, et esitatud riiklikud tegevuskavad on põhjalikkuselt ja üksikasjalikkuselt erinevad;

10.  kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama direktiivi 2005/36/EÜ artiklit 59 ning rohkem pingutama selle nimel, et kutsealade reguleerimine oleks läbipaistev, mis on spetsialistide liikuvuseks ELis eriti oluline, sest ainult kõigilt liikmesriikidelt saadud täieliku teabe põhjal on võimalik reguleeritavatest kutsealadest riigi või ELi tasandil täielikku ülevaadet saada;

11.  kahetseb, et mõned liikmesriigid riiklike tegevuskavade koostamisel vastavate sidusrühmadega asjakohaselt nõu ei pidanud; on veendunud, et kutsealade probleemide tõhusaks lahendamiseks peab avalike asutuste ja sidusrühmade teabevahetus olema läbipaistev; nõuab, et tulevikus kaasataks kõiki sidusrühmi senisest laiemalt, ja mitte ainult riiklike tegevuskavade ettevalmistamisel, vaid ka enne kutsealade reguleerimise reformimist, et kõik asjaosalised saaksid oma seisukohti väljendada;

12.  rõhutab, et kutsealade tõhus reguleerimine peaks kasu tooma nii tarbijatele kui ka spetsialistidele; tuletab meelde, et liikmesriikidel on õigus kehtestada vastavalt oma ühiskonnakäsitlusele ja sotsiaal‑majanduslikule olukorrale uusi õigusakte või muuta kehtivaid eeskirju, millega piiratakse pääsu reguleeritud kutsealadele või neil aladel tegutsemist, kui see on põhjendatud avaliku ja/või riikliku huvi eesmärgiga; on seisukohal, et kutsealateenuste proportsionaalne ja turuolukorraga kohandatud reguleerimine võib parandada turudünaamikat, vähendada tarbijahindu ja muuta valdkondade toimimise tõhusamaks;

13.  on samas seisukohal, et diskrimineerivad, põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed nõuded võivad olla eriti ebaõiglased ja seda eelkõige noorte spetsialistide jaoks, takistada konkurentsi ja negatiivselt mõjutada teenuse kasutajaid, sealhulgas tarbijaid;

14.  võtab teadmiseks, et kutsealade reguleerimine võimaldab tõhusalt kaitsta avaliku huvi eesmärke, nii neid, mida on aluslepingus nimetatud, nagu avalik kord, üldine julgeolek ja rahvatervis, kui ka neid, mis moodustavad ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud eesmärgid, nagu sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamine, tarbijate, teenusesaajate ja töötajate kaitse, nõuetekohase õigusemõistmise kaitse, kaubandustehingute ausus, pettuste tõkestamine, maksudest hoidumise ja maksustamise vältimise ennetamine, tõhus maksujärelevalve, maanteetranspordi ohutus, käsitöö kvaliteedi tagamine, teadus- ja arendustöö edendamine, keskkonna ja linnakeskkonna kaitse, loomade tervis, intellektuaalomand, riigi ajaloo- ja kunstipärandi kaitse, sotsiaal- ja kultuuripoliitika eesmärgid; tunnistab liikmesriikide kaalutlusruumi nimetatud eesmärkide saavutamise viiside kindlaksmääramisel kooskõlas mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

15.  märgib, et tarbijate, spetsialistide või kolmandate isikute huve silmas pidades võivad liikmesriigid reserveerida teatava tegevuse üksnes kvalifitseeritud spetsialistidele, eelkõige juhul, kui sama tulemuse saavutamiseks ei ole vähem piiravaid vahendeid; rõhutab, et sellistel juhtudel peavad kutseala eeskirjad tagama reguleeritud kutsealal seadusliku tegutsemise ja vajaduse korral selle eetikareeglite tõhusa järelevalve;

16.  võtab siinjuures teadmiseks proportsionaalsuse hindamise ettepaneku, millega kehtestatakse ühine raamistik proportsionaalsuse hindamiseks enne reguleeritud kutsealasid hõlmavate uute meetmete kasutuselevõtmist või kasutatavate meetmete muutmist, ning reformisoovituste, mis põhinevad riiklike eeskirjade hindamisel seitsmes tegevusvaldkonnas, omavahelise seose; kutsub liikmesriike üles hindama ja vajaduse korral kohandama oma kutsealasid käsitlevaid õigusakte kooskõlas konkreetsete reformiettepanekutega;

17.   rõhutab et soovitused ei saa asendada täitemeetmeid, ning kutsub komisjoni üles võtma aluslepingute täitmise järelevalvajana meetmeid ja algatama rikkumismenetlusi, kui ta tuvastab diskrimineeriva, põhjendamatu või ebaproportsionaalse reguleerimise;

Piiravuse näitaja kasulikkus ja vajadus edendada Euroopas kvaliteetseid teenuseid

18.  võtab teadmiseks, et komisjon on välja andnud uue piiravuse näitaja, ja kiidab heaks selle paremuse asjaomaste sektorite üksikasjaliku analüüsi osas, võrreldes OECD kaubaturu reguleerimise piiravuse näitajaga;

19.  rõhutab, et seda näitajat, mis näitab üldist regulatiivset intensiivsust liikmesriikides üksnes vaba liikumise tõketega seotud kvantitatiivsete andmete põhjal, tuleks käsitada puhtalt soovituslik vahendina, mitte aga võimalusena teha järeldusi selle kohta, kas mõnes liikmesriigis kehtiv rangem reguleerimine võib olla ebaproportsionaalne;

20.  tuletab meelde, et liikmesriikide reguleerimise mõju üldise analüüsi suhtes tuleks kohaldada mitte ainult kvantitatiivset, vaid ka kvalitatiivset hindamist, mis hõlmaks üldist huvi pakkuvaid eesmärke ja osutatava teenuse kvaliteeti, sealhulgas kodanike ja tööturu võimalikku kaudset kasu; märgib, et piiravuse näitajaga kaasneb täiendav analüüs, mis annab kohaliku olukorra kohta täiendavat teavet, ning julgustab liikmesriike võtma seda näitajat arvesse koos kvalitatiivsete andmetega, et oleks võimalik võrrelda nende tulemusi valitud tegevusvaldkondades;

Reguleeritud kutsealade tulevik

21.  rõhutab, et lisaks tõhusale õigusraamistikule ELis ja liikmesriikides on vaja ka tõhusat ja kooskõlastatud poliitikat, et toetada ELi spetsialiste ja parandada liidus konkurentsivõimet, innovatsioonisuutlikkust ning kutsealateenuste kvaliteeti;

22.  rõhutab, et spetsialistid võivad reguleeritud kutsealal töötada kas füüsilisest isikust ettevõtjana või juriidilise isikuna kutsealase ettevõtte kaudu, ning et uue poliitika rakendamisel on oluline arvesse võtta mõlemat perspektiivi; on seda silmas pidades veendunud, et majanduslikke vahendeid tuleks kombineerida poliitikameetmetega, mille eesmärk on tugevdada kutsealateenuste valdkonna ettevõtlust ja inimkapitali;

23.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja kutseorganisatsioone üles vastavalt oma pädevusvaldkondadele nõuetekohaselt järgima vabade elukutsete töörühma soovitusi;

24.  rõhutab, kui tähtis on haridus, oskuste arendamine ja ettevõtluskoolitus, et tagada ELi spetsialistide püsiv konkurentsivõime ja suutlikkus toime tulla vabu elukutseid hõlmavate põhjalike muutustega innovatsiooni, digiteerimise ja üleilmastumise tulemusel; rõhutab spetsialisti teadmiste ja osutatava teenuse kvaliteedi tihedat seost; märgib, et siin peaksid olulist rolli täitma kõrgkoolid ja teadusasutused, muu hulgas digikirjaoskuse projektide kaudu;

25.  juhib tähelepanu sellele, et kutsekvalifikatsiooni taseme parem võrreldavus on vajalik, et suurendada kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ühtsust kogu Euroopa Liidus ning sellega luua nendel kutsealadel tööle asuvatele noortele eurooplastele võrdsemad võimalused, hõlbustades seeläbi nende liikuvust liidus;

26.  kutsub liikmesriike üles nõuetekohasele turuanalüüsile, et tagada teenusepakkujate kiirem kohanemine turu vajadustega, samuti palub välja töötada poliitika ELi professionaalsete teenuste ülemaailmse konkurentsivõime saavutamiseks järgmistel kümnenditel;

Innovatsioon ja digiteerimine kutsealateenuste valdkonnas

27.  märgib, et teaduse areng, tehnoloogiline innovatsioon ja digiteerimine avaldavad kutsealateenustele märkimisväärset mõju, luues spetsialistidele uusi võimalusi, kuid tekitades ka uusi probleeme tööturul ja teenuste kvaliteedi valdkonnas;

28.  peab tervitatavaks komisjoni kinnitust, et on vaja hinnata uue tehnoloogia mõju kutsealateenustele, eelkõige õigus- ja raamatupidamissektoris, kus menetlusi võidaks täiustada; märgib eelkõige, et tuleks hoolikalt jälgida sellise põhjaliku muutusega kaasnevaid ohte teenuse kasutajate ja sealhulgas tarbijate jaoks, keda ei tohiks uue tehnoloogia rakendamisest kõrvale jätta;

29.  rõhutab, et uus tehnoloogia tõenäoliselt ei asenda inimese osa eetiliste ja moraalsete otsuste tegemisel; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kutsealade korraldust käsitlevad eeskirjad, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad avaliku sektori asutuste või kutseühingute teostatavat järelevalvet, võivad täita olulist rolli ja aidata digiteerimise eeliseid õiglaselt jagada; märgib, et teatavates valdkondades võivad turupõhised mehhanismid, näiteks tarbijate tagasiside, ühtlasi aidata konkreetse teenuse kvaliteeti parandada;

30.  rõhutab, et kutsealateenuste eeskirjad peavad olema eesmärgipärased ja neid tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et arvesse võtta tehnilist innovatsiooni ja digiteerimist;

31.  palub komisjonil jätkata parlamendi korrapärast teavitamist sellest, kuidas liikmesriigid täidavad direktiivi 2005/36/EÜ nõudeid;

o
o   o

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0237.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0271.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0040.
(5) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Viimane päevakajastamine: 27. september 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika